Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 207

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 28. september 2026

Algus 11.10, lõpp 12.41

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Maria Haas (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Vladimir Arhipov (Aleksei Jevgrafovi asendusliige), Mario

Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Heljo Pikhof (Reili Rand asendusliige),

Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik)

Kutsutud: Riigikogu liige Jüri Jaanson, Kliimaministeeriumi merendusosakonna õigusnõunik

Aleks Martin Rebane ja sama osakonna praktikant Stenver Lipand (2. päevakorrapunkt);

Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandus- organisatsioonide

osakonna peadirektor Kenneth Kopamees ning sama osakonna esindaja Kätlin Joala (3.

päevakorrapunkt); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja

tehnoloogia osakonna tehnoloogia- ja teadmussiirde nõunik Kairi Otto, majanduse ja

innovatsiooni valdkonna vanemnõunik (majandusküsimused) Evelin Tõnisson (4.

päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi digitaristu- ja küberturvalisuse osakonna

sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas (5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Toomas Järveoja, Mait Klaasseni, Mati Raidma, Annely

Akkermanni, Tarmo Tamme, Kalle Laaneti, Jaak Aabi, Anti Haugase, Toomas Uibo, Reili

Ranna, Mart Maastiku, Aleksei Jevgrafovi algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu (930 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Väliskomisjonile arvamuse andmine: Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu

ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu ning investeeringute kaitse

lepingu allkirjastamise kohta – COM(2026) 341, COM(2026) 342

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0) – COM(2026) 504

5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu, mis käsitleb ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavatele liikuva satelliitside

teenuseid pakkuvatele süsteemidele lubade andmise korda ja millega tunnistatakse kehtetuks

2

otsus nr 626/2008/EÜ – COM(2026) 311

6. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Jaak Aab sõnas, et komisjoni liikmetele välja saadetud nädala töökava projektis on

teisipäevasel, 29. septembri istungil neljandaks päevakorrapunktiks arvamuse andmine

keskkonnakomisjonile seoses Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse

eelnõuga (928 SE). Kliimaministeerium valmistab eelnõusse ette muudatusi. Selleks, et

majanduskomisjon saaks anda keskkonnakomisjonile eelnõu kohta arvamuse, peaks komisjon

saama teadmise, mida huvigrupid muudatustest arvavad. Majanduskomisjoni vaatest on

põhiline huvigrupp ettevõtjad, tööandjad, nende liidud jne. Kõneleja ettepanek on arvata 29.

septembri istungi päevakorrast välja päevakorrapunkt seoses arvamuse andmisega

keskkonnakomisjonile. Majanduskomisjon saab oma arvamuse anda siis, kui on

huvigruppidelt saanud muudatuste osas tagasisidet.

Tõnis Mölder lausus, et pooldab eelkõneleja ettepanekut. Küll aga on sellisel juhul oluline, et

keskkonnakomisjon eelnõuga edasi ei liiguks ja ei saadaks eelnõu täiskogu istungile ilma

majanduskomisjoni arvamuseta. Neil on iseenesest see võimalus olemas, kuna nad on eelnõu

juhtivkomisjon. Majanduskomisjon peaks kindlasti saama oma arvamust väljendada.

Mart Maastik sõnas, et on põhimõttega nõus, kuid kui majanduskomisjon peab siiski

käesoleval nädalal keskkonnakomisjonile oma arvamuse andma, siis võiks arvestada seda,

mida ettevõtjad on juba eelnõu kohta välja toonud. Ettevõtjad on öelnud, et eelnõu ei saa

sellisel kujul toetada. Majanduskomisjon peabki lähtuma majanduslikust vaatest.

Rene Kokk lausus, et tema ettepanek on samuti võtta keskkonnakomisjonile arvamuse

andmise päevakorrapunkt 29. septembri istungi päevakorrast välja. Arvamust ei ole võimalik

hetkel anda, kuna esmalt tuleb teha uus huvigruppide kaasamine. Kui aga arvamus tuleks

tingimata käesoleval nädalal anda, siis toetab ka R. Kokk eelkõneleja ettepanekut ehk tuleks

lähtuda sellest, mida ettevõtlusorganisatsioonid on seni välja toonud. Nad on selgelt öelnud, et

eelnõuga ei ole mõistlik sellisel kujul edasi liikuda.

Marek Reinaas sõnas, et on kaalutluse koht, kuna muudatusettepanekutega peab tegelema

keskkonnakomisjon, mitte majanduskomisjon. Küsimus on, kas majanduskomisjon peaks

avaldama arvamust ka võimalikele muudatusettepanekutele. Tegelikult majanduskomisjon ei

pea avaldama arvamust võimalike muudatusettepanekute kohta, vaid eelnõu tekstile. Ühtlasi

tuleb mõista, et kui keskkonnakomisjon otsustab siiski eelnõu menetlusega edasi liikuda, ei

saa majanduskomisjon tähtajaks oma arvamust avaldada.

Jaak Aab lausus, et majanduskomisjoni jaoks on eelkõige olulised

ettevõtlusorganisatsioonide arvamused. Ühtlasi on teada, et eelnõusse kavandatakse

muudatusi. Seega ettevõtlusorganisatsioonid peaksid saama nende kohta ka arvamust

avaldada. Nt Eesti Tööandjate Keskliit on saatnud ka sellekohase kirja. Arvamuse andmisega

ei ole mõistlik kiirustada.

3

Tõnis Mölder sõnas, kui keskkonnakomisjon otsustab eelnõu edasiseks menetlemiseks siiski

täiskogu saali saata, siis on oluline, et seal ei jääks arvamust, et kõik toetavad eelnõud.

Majanduskomisjon on eelnõu osas kriitiline, mistõttu on äärmiselt oluline ka sellekohast

arvamust väljendada. Silmas tuleb pidada, et ettevõtjatele ei ole eelnõu vastuvõetav.

Mart Maastik sõnas, et kui on teada, et eelnõu ei ole ettevõtjatele vastuvõetav ja

majanduskomisjon samuti eelnõud ei toeta, siis võiks sellekohase arvamuse ka kohe

keskkonnakomisjonile edastada. Arvamuse andmisega ei ole sellisel juhul mõtet viivitada.

Jaak Aab lausus, et probleemiks on, et ettevõtjad, keda kaasati ka 21. septembril toimunud

majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisistungile, kuulsid alles kohapeal, et eelnõusse

plaanitakse sisulisi muudatusi. Mõistlik oleks saada ettevõtjatelt nende muudatuste kohta

tagasisidet, mida soovis ka Eesti Tööandjate Keskliit oma kirjas. Tegemist on sisuliste

muudatustega, mille osas peaksid huvigrupid saama oma arvamust avaldada.

Eve-Ly Kübard sõnas täpsustuseks, et võimalikke muudatusettepanekuid, mida

Kliimaministeerium 21. septembri komisjonide ühisistungil tutvustas, ei ole ametlikult veel

Riigikogusse saadetud.

Marek Reinaas leidis, et nädala töökava võiks kinnitada koos keskkonnakomisjonile

arvamuse andmise päevakorrapunktiga. Teemat tuleks arutada, kuna see on oluline, kuid 29.

septembri istungil ei pea koheselt otsust tegema.

Jaak Aab palus panna hääletusele tema ettepaneku jätta 29. septembri päevakorrast välja

neljas päevakorrapunkt, milleks on arvamuse andmine keskkonnakomisjonile: Vabariigi

Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE).

Marek Reinaas pani vastavalt eelkõneleja soovile hääletusele ettepaneku võtta 29. septembri

komisjoni istungi päevakorrast välja päevakorrapunkt, milleks on arvamuse andmine

keskkonnakomisjonile: Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu

(928 SE) (poolt 6: Jaak Aab, Vladimir Arhipov, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder,

Heljo Pikhof; vastu 4: Mario Kadastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi;

erapooletuid 0). Ettepanek leidis toetust. Majanduskomisjoni 29. septembri päevakorrast jääb

välja neljas päevakorrapunkt, milleks on arvamuse andmine keskkonnakomisjonile: Vabariigi

Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE).

Järgnevalt liiguti allpool toodud majanduskomisjoni nädala töökava kinnitamise juurde.

Riigikogu majanduskomisjoni nädala (28.09.2026-04.10.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 28.09.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Toomas Järveoja, Mait Klaasseni, Mati Raidma, Annely

Akkermanni, Tarmo Tamme, Kalle Laaneti, Jaak Aabi, Anti Haugase, Toomas Uibo, Reili

Ranna, Mart Maastiku, Aleksei Jevgrafovi algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu (930 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Väliskomisjonile arvamuse andmine: Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu

4

ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu ning investeeringute kaitse

lepingu allkirjastamise kohta – COM(2026) 341, COM(2026) 342

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0) – COM(2026) 504

5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu, mis käsitleb ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavatele liikuva satelliitside

teenuseid pakkuvatele süsteemidele lubade andmise korda ja millega tunnistatakse kehtetuks

otsus nr 626/2008/EÜ – COM(2026) 311

6. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäeval, 29.09.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (971 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (986 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

(987 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Jaak Aab, Vladimir Arhipov, Mario Kadastik,

Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Heljo Pikhof, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

2. Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Toomas Järveoja, Mait Klaasseni, Mati Raidma,

Annely Akkermanni, Tarmo Tamme, Kalle Laaneti, Jaak Aabi, Anti Haugase, Toomas

Uibo, Reili Ranna, Mart Maastiku, Aleksei Jevgrafovi algatatud meresõiduohutuse

seaduse muutmise seaduse eelnõu (930 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et 930 SE on seotud teemapüstitusega, mida

majanduskomisjon arutas käesoleva aasta kevadel toimunud istungil. Eelnimetatud istungile

olid kaasatud ka huvirühmad, kes said teema osas oma arvamust avaldada.

Jüri Jaanson ütles, et 930 SE eesmärk on muuta veeliikluse järelevalve ja rikkumiste

menetlemine selgemaks. Kõneleja selgitas, mis muutub meresõiduohutuse seaduses, milleks

seda vaja on ja mida tähendab muudatus veeliiklejatele ning Politsei- ja Piirivalveametile

(PPA). Eraldi küsimus on eelnõu mõju Kaitseväe pädevusele. Vabariigi Valitsus juhtis oma

arvamuses tähelepanu vajadusele hinnata Kaitseväe vajadust ja suutlikkust täiendava

järelevalvepädevuse rakendamisel. Nüüd on olemas ka Kaitseväe seisukoht, mida kõneleja

hiljem kirjeldab. Esiteks teeb eelnõu meresõiduohutuse seaduses kaks sisulist muudatust.

Laiendatakse § 76 lõikes 2² riikliku järelevalve pädevust. Kehtiva seaduse järgi rakendub PPA

ja Kaitseväe järelevalvepädevus § 45 lõikega 4 ehk joobeseisundis juhtimise keeluga. Eelnõu

praeguse sõnastuse järgi laiendatakse viide kogu §-le 45. Meresõiduohutuse seaduse § 45 on

koondatud veesõiduki kasutamisega seotud nõuded. 930 SE seisukohalt on keskne lõige 1,

mis nõuab ohutu kiirusega liiklemist ja rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja

konventsiooni nõuete ning sisevetel liikumise korra jälgimist. Teiseks laiendatakse PPA

väärteomenetluse pädevust. Meresõiduohutuse seaduse vastutuse peatükis sätestab § 1

vastutuse veeteel liiklemise nõuete ja rikkumise eest ning § 9426 määrab, millised asutused

neid väärtegusid kohtuväliselt menetlevad. Eelnõuga lisatakse PPA menetluspädevusse § 81

5

ehk veeteel liiklemise nõuete rikkumine ja § 9415 ehk tunnistuseta või tehnilise ülevaatuseta

laeva ja tasu eest vabaaja reise korraldava väikelaeva kasutamisega seotud rikkumised.

Paragrahvi 9415 lisamist soovis Siseministeerium. Lihtsustatult tähendab see, et PPA saab

kontrollida § 45 lõikes 1 sätestatud veeliikluse reeglite täitmist ja nende rikkumise korral § 81

alusel rikkumist ka ise menetleda. Rääkides eelnõu vajadusest, siis probleem ei ole selles, et

veeliikluses reegleid ei oleks. Probleem on, et nende järelevalve- ja menetlemise pädevus ei

ole hetkel terviklik. Veeteede liiklemise nõuete rikkumine ehk § 81 väärteo kohtuvälise

menetlemise pädevus on hetkel Transpordiametil. Kui PPA tuvastab rikkumise, tuleb koguda

vajalikud tõendid ja edastada materjalid Transpordiametile menetlemiseks. Rikkumise

tuvastamine selle menetlemisega on seega eri asutuste vahel täielikult lahutatud. Eelnõu

eesmärk on pädevuslünk PPA puhul kõrvaldada. Kui PPA tuvastab oma tavapärase tegevuse

käigus veeliiklusnõuete rikkumise, peab tal olema võimalik ka ise seda menetleda. Sellel on

selge ohutuse eesmärk. Samal veeteel liiguvad väga erineva suuruse, kiiruse ja kaitstusega

veesõidukid. Mootorpaatide ja jetide kõrval on sõudjad, aerutajad, purjetajad ja teised

harrastus- ja noorsportlased. Veeliiklus erineb oluliselt maismaaliiklusest. Veesõiduki

tekitatud oht ei piirdu tema enda liikumisteega. Suurema või kiiresti liikuva veesõiduki

järellained võivad väikest veesõidukit tõsiselt ohustada ka siis, kui otsest kokkupõrkeohtu ei

ole. Seetõttu on ohutu kiirus ja teiste veeliiklejatega arvestamine väga praktilised

ohutusnõuded. Rääkides sellest, mida muudatus toob kaasa asjaosalistele, siis reegleid järgiva

väikelaeva või jetijuhi jaoks ei muutu midagi. Eelnõuga ei kehtestata uusi liiklusreegleid,

varustusnõudeid, registreerimiskohustusi ega juhtimisõiguse nõudeid. Need nõuded kehtivad

juba praegu. Muutub see, millises ulatuses saab PPA olemasolevate nõuete täitmist

kontrollida ja tuvastatud rikkumisi menetleda. PPA jaoks tähendab muudatus, et järelevalve-

ja menetluspädevus viiakse paremini vastavusse ülesannetega, mida politsei juba hetkel

veekogudel täidab. Tuvastatud rikkumise materjale ei ole enam vaja üksnes seetõttu teisele

asutusele menetlemiseks edasi anda, et PPA-l puudub vastava väärteo menetluspädevus. See

muudatus ei tähenda aga kohustust hakata korraldama eraldi rutiinseid väikelaevakontrolle.

Küsimus on pädevuses sekkuda ja menetleda siis, kui selleks tekib vajadust. Kõneleja rõhutas,

et eelnõu ei loo veeliiklejatele uusi reegleid. Eesmärk on teha olemasolevate reeglite

järelevalve ja jõustamine selgemaks, operatiivsemaks ja tõhusamaks. Kuna Vabariigi Valitsus

tõi oma arvamuses välja küsimuse seoses Kaitseväe pädevusega, siis andis kõneleja ülevaate

Kaitseväe seisukohast. Vabariigi Valitsus juhtis oma arvamuses tähelepanu, et hinnata tuleb

Kaitseväe vajadust ja suutlikkust täiendava järelevalvepädevuse rakendamisel. Kaitsevägi

peab vajalikuks § 45 lõikes 1 sätestatud veeliiklusreeglite üle järelevalvepädevuse laiendamist

ja soovib lisaks §-s 81 väärteomenetluse pädevust juurde, nii nagu PPA-le lisatakse. Kaitseväe

hinnangul ei too see kaasa märkimisväärset lisatöökoormust ega vaja täiendavat ressurssi ega

väljaõpet. Järelevalvet tehtaks olemasolevate ülesannete täitmise käigus, mitte eraldi

patrullidena. Kaitseväel on juba praegu § 45 lõike 4 järelevalvepädevus ja ka

väärteomenetluse pädevus olemas. Täpsustamisel on veel, kas Kaitsevägi peab vajalikuks

järelevalvepädevust ainult lõigete 1 ja 4 osas. Meresõiduohutuse seadus on keerulise

struktuuriga. Seal on teatud lõiked juba olemas, nt Kaitsevägi võib hetkel ohutusvarustuse üle

järelevalvet teha ja seda väärteona ka menetleda. Seega võimalik, et eeltoodud muudatus ei

ole vajalik. Kõneleja lisas, et esitab peale eelnõu esimest lugemist eelnõule PPA ning

Kaitseväe järelevalve- ja menetluspädevust täpsustavad muudatusettepanekud.

6

Aleks Martin Rebane sõnas, et Vabariigi Valitsus toetas eelnõu, kuid andis korralduse

taristuministrile teha omapoolsed muudatusettepanekud. Vabariigi Valitsuse arvamus tehti

läbi Kliimaministeeriumi Riigikogule teatavaks 29. juunil 2026. aastal. Peamine murekoht oli,

et järelevalve laienemine laienes algse eelnõu kohaselt ka Kaitseväele. Seega tehti ettepanek

asendada kaks muudatuskäsku kolme muudatuskäsuga. Esimene muudatuskäsk annab

järelevalvepädevuse nii PPA-le kui ka Kaitseväele. Järelevalvepädevus tähendab pädevust

väikelaevade ohutu kiiruse ja rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja

konventsiooni nõuete järgimise üle. Teine muudatuskäsk toetab enim eelnõu eesmärki, mis

laiendab PPA järelevalvet teiste meresõiduohutuse seaduse §-s 45 toodud eesmärgikohaste

tegevuste üle. Seal on nt lõige 3, mis käsitleb veesõiduki ohutust ja tehnilist seisundit, lõige 6,

mis käsitleb veeliiklust ohustava või segava objekti eemaldamist, lõige 8, mis käsitleb

õhuliini, kaabli või torujuhtme kahjustamist, lõige 81, mis käsitleb liikluseraldusskeemide

jälgimist, lõige 94, mis käsitleb veeliikluse takistamist kalapüügiga ja lõige 11, mis käsitleb

veesõiduki kinnitamist navigatsioonimärgi külge. Ülejäänud §-s 45 toodud tegevuste üle on

pädev tegema järelevalvet ainult Transpordiamet või siis sisaldavad need menetlusnorme,

mille üle teine ametiasutus ei saa järelevalvet teha. Sellest tulenevalt on muudatuskäsud üks ja

kaks selliselt sätestatud. Kolmas muudatuskäsk, mis on algne muudatuskäsk nr 2, mis loodi

Riigikogu poolt, siis seal lihtsalt muudeti numbrid ja sisuliselt midagi muud ei muutunud.

Rääkides muudatuskäsust nr 2, siis seal on jutumärkide sees olevas tekstis puudu lõike

number 23. Vabariigi Valitsuse sõnastatud muudatuskäskudega ei lisandu mõjusid, mida

Riigikogu poolt loodud eelnõus analüüsitud ei ole. Liikudes edasi Vabariigi Valitsuse

muudatuskäskudega, on eelnõu eesmärk täidetud.

Tõnis Mölder küsis, kas valitsuse tööplaanides oli kõnealuse seadusemuudatuse tegemine

sees.

Aleks Martin Rebane vastas, et hetkel selline seadusemuudatus valitsuse tööplaanis ei olnud.

Marek Reinaas lausus, et esmalt oli plaanis anda PPA-le järelevalve- ja menetluspädevused,

kuid siis otsustati, et Kaitsevägi peaks samuti omama õigust teha veekogudel järelevalvet ja

viia läbi menetlust. Kõneleja uuris, mis põhjusel Kaitsevägi selliseid õiguseid peab omama.

Aleks Martin Rebane lausus, et Vabariigi Valitsuse arvamuses tehti muudatusettepanekud ja

nende kohaselt laieneb Kaitseväe pädevus ainult meresõiduohutuse seaduse § 45 lõigete 1 ja 4

üle. Lõige 4 käsitleb joobekontrolli ja lõige 1 on järelevalve ohutu kiiruse ning rahvusvahelise

laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõuete täitmise üle. Muudatuse põhjus

on, et nt talvel käib merel kontrollimas peamiselt Kaitsevägi. See täidab ka eelnõu eesmärki,

millega oli anda PPA-le õigus teha järelevalvet selle üle, kas väikelaevnikud sõidavad

tehniliselt korras laevadega või mitte ja nüüd Kaitsevägi saab seda teha talvel, kuna nemad

käivad talvel merel.

Jüri Jaanson lisas, et eelnõu algatajate algne mõte oli laiendada järelevalve- ja

väärteomenetluse pädevust PPA-le. Kuivõrd meresõiduohutuse seadus on struktuurselt üles

ehitatud selliselt, et järelevalve pädevused § 45 punktide suhtes on seotud PPA-ga, siis tekkis

Kaitseväele eelnõu raames ka lisajärelevalve pädevuses. Seega tekkis küsimus, kas nad

7

tegelikult seda ka soovivad. Seejärel nad esitasid oma seisukoha, mida kõneleja eelpool

tutvustas.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

2.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3. Väliskomisjonile arvamuse andmine: Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa

Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu ning

investeeringute kaitse lepingu allkirjastamise kohta – COM(2026) 341, COM(2026) 342

Kenneth Kopamees sõnas, et Euroopa Liit (EL) on viimasel ajal lõpetanud läbirääkimised

mitme vabakaubanduslepingu osas. Kui mõned aastad tagasi tundus, et

vabakaubanduslepingute sõlmimine on äärmiselt keeruline, siis nüüd on viimase aasta jooksul

mitmeid läbirääkimisi lõpetatud. Leping Indoneesiaga on järjekordne leping läbirääkimiste

jadas. Vabariigi Valitsus on andnud seisukoha kahe lepingu kohta, milleks on EL-i ja

Indoneesia vahelise majanduspartnerluslepingu ning investeeringute kaitse lepingu

allkirjastamine. Allkirjastaja on Euroopa Komisjon, kuna kaubanduspoliitika puhul on Eesti

andnud oma allkirjastamispädevuse neile. Seega Eesti annab heakskiidu, et Euroopa

Komisjon saab minna allkirja andma. Veel ei ole teada, millal allkirjastamine toimub. On

teada, et Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriigid peaksid andma lepingu allkirjastamisele

heakskiidu käesoleva aasta oktoobri jooksul. Seega tõenäoliselt käesoleva aasta jooksul leping

allkirjastatakse. Rääkides lepingust, siis toimus 19 läbirääkimisvooru. Lepinguga kaotatakse

valdav enamus mõlemapoolsetest tollimaksudest ehk enam kui 98% ulatuses erinevate

kaupade puhul. Ligikaudu 80% tollidest vabastatakse lepingu jõustumisel ja peale viieaastast

üleminekuperioodi on kaotusprotsent 96%. Seega tolle vabastatakse järkjärguliselt. Nt kui

mootorsõidukite puhul oli varasem tollimaks 50%, siis järgmise viie aasta jooksul see kaob.

Eesti puhul on oluline välja tuua ka piimatooted, kuna riigi põllumajandustooted on need, mis

Indoneesia turul huvi pakuvad. Rääkides EL-i kasu saamisest, siis on erinevad mudelid, mis

ütlevad, et EL-i SKP peaks lepingu jõustumisel tõusma ligikaudu 16,1 mld euro võrra.

Summa on suur, aga see moodustab tegelikult ainult 0,01% EL-i SKP-st. Indoneesia puhul

peaks SKP tõusma lausa 26,8 mld euro võrra, mis on nende SKP-st 0,13%. Eesti näeb

mõjuhinnangu kohaselt lisaks põllumajandustoodetele positiivset mõju Eesti teenuste ja

digikaubanduse valdkonnas, kuna riigi teenuse eksport aastatega kasvab, k.a. Indoneesiasse.

Indoneesia on Eesti jaoks 77. kaubanduspartner. Küll aga annavad kõik

vabakaubanduslepingud kumulatiivselt Eesti ettevõtetele väga head võimalused kolmandates

riikides kaupa teha. Nt 2025. aastal oli Eesti puhul Indoneesiasse eksporditavate kaupade

väärtus 4,6 mln eurot, kuid imporditi 33,7 mln euro väärtuses kaupa. Seega puudujääk on

üsna suur. Loodetavasti puudujääk väheneb peale vabakaubanduslepingu jõustumist, kuna

Eesti ettevõtetel on siis rohkem võimalusi oma kaupa Indoneesiasse eksportida.

Investeeringute kaitse leping loob stabiilsema keskkonna ja prognoositavama õigusliku

8

raamistiku. Kui peaks juhtuma, et kas Eesti või teistel EL-i ettevõtetel tekib Indoneesia turul

mingi probleem, siis on olemas raamistik, kuidas sellele lahendus leida.

Kätlin Joala lisas, et arvestades digiteenuste olulisust Eesti majanduses ja nende rolli

rahvusvahelise konkurentsivõime tagamisel, on oluline, et lepingus Indoneesiaga on sees

punkt, et digiteenustele tollitariifid ei kehti. See on ainulaadne, kuna Indoneesia teadaolevalt

ei ole teiste riikidega sellist kokkulepet sõlminud. Maailma Kaubandusorganisatsiooni

raamistikus on seni lähtutud poliitilisest memorandumist, mille kohaselt ei kohaldata

digiteenustele tollitariife. Kuna kõnealune kokkulepe ei ole praegu jõus, on väga oluline, et

vastav punkt oleks lepingus sees.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse eelnõu liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku

kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0) –

COM(2026) 504

Kairi Otto sõnas sissejuhatuseks, et kiibid on tänapäeval peaaegu kõigi elektrooniliste

seadmete oluline osa, neid kasutatakse nt telefonides, autodes, kaitsevaldkonnas jne. Seetõttu

mõjutab kiipide kättesaadavus otseselt Euroopa majandust, julgeolekut ja tehnoloogilist

arengut. Uue, 2026. aasta 3. juunil Euroopa Komisjoni poolt esitatud kiibimääruse 2.0

ettepaneku eesmärk on tugevdada Euroopa kiibivaldkonda, vähendada sõltuvust kolmandatest

riikidest ja parandada valmisolekut võimalikeks tarnehäireteks. Võrreldes 2023. aastal vastu

võetud esimese kiibimäärusega on uus ettepanek laiem. See pöörab lisaks tootmisele suuremat

tähelepanu ka kiibidisainile, uute lahenduste katsetamisele, teadustulemuste turule jõudmisele,

oskustele, rahastusele ja Euroopa jaoks oluliste tarneahelate tugevdamisele. Samuti soovitakse

tuua kiipide arendajad ja neid kasutavad ettevõtted paremini kokku. Selleks kavandatakse

suuri Euroopa-üleseid ühiseid arendusalgatusi ning innovatsioonihanked, mis aitaksid siduda

tehnoloogia arendamise tööstuse tegelike vajadustega. Eesti toetab määruse üldist eesmärki.

Eesti jaoks on algatuse mõju eelkõige sektoripõhine. Eesti jaoks on oluline, et Euroopa

arendaks kogu väärtusahelat, mitte ainult suuri kiibitehaseid. Eestis ei ole hetkel

suuremahulist kiibitootmist ja tulevikus sellise tootmise rajamine ei ole kahjuks realistlik, sest

eeldaks Eesti majanduse suurust arvestades väga suuri investeeringuid, mahukat eritaristut, sh

piisavat energia- ja veevarustust ning arvukalt vajaliku ettevalmistuse ja praktilise

kogemusega spetsialiste. Seetõttu on Eesti võimalused kiibivaldkonnas seotud eelkõige

kiibidisaini, testimise, verifitseerimise, elektroonika tootmisteenuste ja tootearendusega, kus

Eestis juba tegutsevad asjaomase kompetentsiga ettevõtted. Ühtlasi on Eestis kiibitehnoloogia

kompetentsikeskus KIIP ja nende kavandatavate teenuste vastu on huvi väljendanud üle 20

Eestis tegutseva ettevõtja. Neile ettevõtjatele võib määrus pakkuda uusi võimalusi parandades

ligipääsu Euroopa projekteerimisvahenditele, katseliinidele, kompetentsikeskustele ja

rahastusele. See võib arenduskulusid vähendada ja aidata ettevõtjatel kiiremini prototüübist

valmis tooteni jõuda. Samas ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik usaldusväärselt

hinnata määruse mõju Eesti ettevõtjate käibele, investeeringutele või tööhõivele. Rääkides

Eesti seisukohtadest, siis esiteks kuna Eesti tugevused on eelkõige kiibidisainis, testimises,

9

verifitseerimises ja prototüüpimises, mitte suuremahulises kiibitootmises, siis seetõttu peab

määrus toetama kogu arendusteekonda ning tagama, et Euroopa kallis teadus- ja

innovatsioonitaristu oleks praktiliselt ja rahaliselt kättesaadav ka väiksema

pooljuhiökosüsteemiga riikide ettevõtjatele ja teadusasutustele. Nii saavad Eesti ettevõtjad

osaleda Euroopa väärtusahelates ilma suuri tootmisinvesteeringuid tegemata. Teiseks, kuna

kiipide arendamine on pikk, kallis ja keerukas protsess ning eriti väikestel ja keskmise

suurusega ettevõtetel ning iduettevõtjatel on raske leida sobivaid projekteerimisvahendeid,

katseliine, eksperte, rahastust ja tootmispartnereid, siis pädevuskeskus peab olema ettevõtjale

praktiline esimene kontakt, mis aitab liikuda ideest disainini, prototüüpimise, testimise,

tootmise ja turule jõudmiseni. Selleks vajavad pädevuskeskused pikaajalist ja prognoositavat

rahastust ning tihedat seost ettevõtjate oskuste ja tööjõuvajadustega. Kolmandaks, kiip loob

praktilist väärtust alles elektroonikaseadmes või elektroonikasüsteemi osana. Seetõttu tuleb

Euroopa varustuskindluse tugevdamisel arvestada ka pakendamise, koostamise, testimise,

trükkplaatide ja süsteemide lõimimisega. See vastab paremini Eesti elektroonikatööstuse

ülesehitusele, kus tegutsevad valdavalt kiipe kasutavad tootmis- ja tootearendus- ning

inseneriettevõtjad. Samas tuleb meetmeid rakendada sihitult ainult seal, kus on tuvastatud

strateegiline sõltuvus, turutõrge või ebapiisav investeerimine. Neljandaks, Euroopa probleem

ei ole ainult uute tehnoloogiate arendamine, vaid ka nende aeglane jõudmine turule ja

tööstuslikku kasutusse. Innovatsioonihanked ja nõudlust toetavad meetmed võivad anda uuele

tehnoloogiale esimese kliendi ning siduda arendustegevuse tööstuse tegelike vajadustega.

Samas ei tohi varustuskindluse nõuded muuta hankeid ebamõistlikult keeruliseks. Ettevõtjalt

tuleb küsida ainult talle mõistlikku kättesaadavat teavet ning deklaratsiooninõue peab püüdma

puudutada üksnes selliseid seadmeid või süsteemi, mille toimimiseks on konkreetsed

pooljuhid tõepoolest kriitilise tähtsusega. Viiendaks, tarneahela seire aitab võimalikke

tarnehäireid varakult märgata, kuid ettevõtjatelt ei tohiks selleks küsida rohkem teavet, kui

tegelikult vaja. Esmalt tuleb kasutada juba olemasolevaid andmeid ning ettevõtjalt küsida

ainult konkreetse riski hindamiseks vajalikku ja talle mõistlikku kättesaadavat teavet. Samuti

tuleb kaitsta ärisaladust, intellektuaalomandit ning muud tundlikku äri- ja julgeolekuteavet.

Ühisostud ja prioriteetsed tellimused peavad jääma ajaliselt piiratud kriisimeetmeks, sest eri

kiibid ei ole alati üksteisega asendatavad ning ühe sektori eelistamine võib kahjustada teiste

oluliste sektorite varustuskindlustust või ettevõtjate olemasolevaid lepinguid. Kuues Eesti

seisukoht jaguneb kaheks. Esimene osa on, et kuna Eestis on eri lubadel erinev eesmärk,

menetlusaeg ja pädev asutus ning ettevõtjal ei pruugi projekti alguses olla lubade taotlemiseks

vajalikke andmeid, siis Eesti toetab küll strateegiliste projektide loamenetluse kiirendamist,

kuid liikmesriikidele peab jääma võimalus kasutada olemasolevaid menetluslahendusi.

Seetõttu ei toeta Eesti kõigi lubade kohustuslikku koondamist ühte menetlusse. Ettevõtjal

peab säilima võimalus taotleda eri lube eraldi, sobivas järjekorras või paralleelselt. Ühtne

kontaktpunkt võib taotlejat nõustada ja menetlusi koordineerida, kuid see ei pea tähendama

kõigi lubade ühendamist üheseks menetluseks. Eesti toetab ka ettevõtja asjaajamist

lihtsustavat digitaalse juurdepääsupunkti põhimõtet, kuid mitte kohustust luua tingimata uus

eraldiseisev portaal. Esmalt tuleb kasutada ja vajaduse korral omavahel ühendada

olemasolevaid riiklikke registreid ja infosüsteeme. Lahendus peab olema

tehnoloogianeutraalne, koostalitlusvõimeline ja ettevõtjale kasutatav ilma kohustuslike

tasuliste vahendusteenusteta. Kui uue Euroopa Liidu tehnilise lahenduse kasutamine

muudetakse kohustuslikuks, peaks selle arendamisele ja rakendamisele olema tagatud ka

Euroopa Liidu vastav rahastus. Kokkuvõttes toetab Eesti Euroopa pooljuhiökosüsteemi

10

tugevdamist, mille jaoks on oluline, et meetmed oleksid kättesaadavad ka väiksema

pooljuhiökosüsteemiga liikmesriikidele ja nende ettevõtjatele, toetaksid innovatsiooni

jõudmist ideest turule ning ei tekitaks ettevõtjatele ega avalikule sektorile juurde

ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust ja kulusid.

Urve Tiidus uuris, kas määrus mõjutab seda, et Euroopa investeeringud, mis on seni maha

jäänud, kasvavad kiibitootmisesse või Euroopa ei tooda ja tegeleb ainult ettevalmistuse,

projekteerimise jms.

Kairi Otto ütles, et kuna esimene kiibimäärus oli põhiliselt suurte kiibitehaste loomiseks,

kuid siis saadi aru, et neid on heal juhul võimalik luua mõnda suuremasse riiki, siis

kiibimäärus 2.0 laiendab seda ja teeb üleminekut pehmemaks. Kui on piisavalt palju ilma

tootmiseta kiibidisaini ettevõtteid, siis tekib juba võimalus luua Euroopas kuskile ka

kiibitehaseid. Seega tegemist on sammuga õiges suunas.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavatele

liikuva satelliitside teenuseid pakkuvatele süsteemidele lubade andmise korda ja millega

tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ – COM(2026) 311

Mart Laas sõnas, et käesoleva algatuse puhul ei ole tegemist Euroopa Komisjoni (Komisjon)

poolt täiesti uue ettevõtmisega. Kõnealuses sagedusvahemikus on sagedusload juba 2009.

aastal kahele ettevõtjale antud. Hetkel on aga saabumas sageduslubade lõpptähtaeg ja

Komisjon peab töötama välja menetluskorra, kuidas ja kellele sagedused uuesti välja jagada.

Tegemist on korraga, mis ütleb, et kes ja kuidas saaksid sagedusi endale taotleda. Eesti on

eelnõu osas võrdlemisi positiivselt meelestatud. Komisjoni lähenemine tundub olevat õige.

Sageduste jaotamisel tuleks arvestada ka Euroopa ettevõtjate huve. Hetkel on sagedusala

jagatud kaheks. Mõlemad ettevõtted on Ameerika taustaga. On teada, et Starlink on mobiilse

satelliitside vallas üsna tugeval positsioonil. Euroopa mõtleb samuti kogu aeg sellele, kuidas

saaks oma digisuveräänsust suurendada. Kõnealune teema on üks väga selge koht, kust võiks

sellega alustada. Eelnõu mõte on uue konkursiga sagedusala kolmeks jagada. Üks kolmandik

läheks riigisidele ja osaleda saavad Euroopa Liidu (EL) taustaga ettevõtted, üks kolmandik

kommertssideks ja osaleda saavad EL-i taustaga ettevõtted ja üks kolmandik oleks

osalemiseks kõigile ettevõtetele vabalt avatud sõltumata nende asukohamaast. Seoses

andmeside kiirusega, tekkis diskussioon ka selle üle, et kuna hetkel on sagedusala kaheks

jagatud, siis kas kolmeks jagamine on mõistlik. Üldiselt aga tundub sagedusala kolmeks

jagamine mõistlik. Ühtlasi on oluline muudatus, et sageduskonkursi järgselt annaks

sagedusloa välja Komisjon ja see hakkaks kehtima kõikides liikmesriikides ühekorraga, mis

on samuti Eesti arvates positiivne, kuna vähendab ettevõtja jaoks bürokraatiat. Senine

konkursikord nägi ette, et ettevõtjad said küll õiguse tegutseda EL-is, aga nad pidid ükshaaval

EL-i liikmesriigid läbi käima ja küsima selles liikmesriigis eraldi regulaatori käest

sagedusluba. See tundub ebamõistlik, kui eesmärk on, et teenust osutatakse üleeuroopaliselt.

11

Urve Tiidus lausus, et sagedusala soovitakse jagada kolmeks ja üks kolmandik on

osalemiseks kõigile avatud. Kõneleja uuris, kas on olemas prognoos, kes sooviksid selle osaga

liituda.

Mart Laas ütles, et see tähendab, et osalema võivad tulla satelliitsideteenuse pakkujad, kuid

esimese kahe sagedusloa puhul saavad selleks olla Euroopa ettevõtjad, kolmanda sagedusloa

puhul saab pakkuda kommertsteenust, aga sinna võivad tulla ka nt Starlink, Viasat või

EchoStar Corporation. Seega sellele osale sagedusalast võib ettevõte kandideerida sõltumata

asukohariigist. Küll aga kehtivad neile ettevõtetele loomulikult põhjalikud kriteeriumid,

millele nad peavad vastama (andmekaitse, turvalisus jne).

Marek Reinaas sõnas, et komisjoni liige Mario Kadastik on esitanud oma ettepanekud Eesti

seisukohtade täiendamiseks ja andis sõna Mario Kadastikule tema ettepanekute

tutvustamiseks. Mario Kadastiku esitatud ettepanekud on järgnevad:

1.7. Eesti leiab, et Euroopa ettevõtjatele sagedusressursi reserveerimisega peavad kaasnema

siduvad ja kontrollitavad kasutuselevõtu vahe-eesmärgid. Kui loa saaja ei suuda neid täita või

teenuse osutamist põhjendamatult edasi lükkab, peab komisjonil olema võimalus avada

kasutamata sagedusosa teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele enne viie aasta möödumist.

Vahe-eesmärkide määramisel tuleb arvestada turvalise riigiside ja kommertsteenuse erinevat

arendusaega.

1.8. Eesti toetab kasutamata sagedusosa ajutist kasutamist teiste valikumenetluses nõuetele

vastavaks tunnistatud ettevõtjate poolt. Selleks tuleb määruses ette näha komisjoni antav,

näiteks kuuekuuline pikendatav ajutine kasutusõigus koos selgete häirete vältimise, teenuse

järjepidevuse ja õiguse lõppemise tingimustega. Põhiloa saajal peab säilima võimalus sagedus

ise kasutusele võtta pärast ette kindlaks määratud etteteatamisaega. Ajutine kasutaja ei saa

sellest eelist järgmises valikumenetluses.

1.9. Eesti peab vajalikuks võimaldada kitsaribaliste satelliitsideteenuste pakkujatele

juurdepääs sagedusala tehniliselt sobivale osale ka siis, kui nende teenus vajab vaid väikest

osa 5 MHz paarissagedusplokist. Komisjon peaks valikumenetluses hindama mitme ettevõtja

ühiskasutust, kehtestama sellele selged koordineerimistingimused ning vältima olukorda, kus

terve plokk jääb väiksema sagedusvajadusega ettevõtjatele ligipääsmatuks.

1.10. Eesti leiab, et kommertsteenuse sagedusloa saaja peab pakkuma satelliidivõrgule

hulgijuurdepääsu kõigile nõuetele vastavatele Euroopa sideoperaatoritele õiglastel, mõistlikel

ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühe sideoperaatoriga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe

ei tohi takistada teiste operaatorite klientidel teenust kasutada. See nõue peab kehtima teenuse

käivitamisest alates.

Mario Kadastik ütles, et probleem on, et praegune määrus annab sagedusalad hankega

maksimaalselt kuuele ettevõttele ja seejärel viis aastat teemat ei käsitleta. Viis aastat on

periood, mille järgselt hakatakse alles uuesti teemat avama, kui ettevõte ei ole suutnud hakata

teenust pakkuma. Kõneleja esimene ettepanek toob välja, et defineerida tuleks ka vahe-

eesmärgid. Kui ettevõte ei ole kolme aastaga ühtegi satelliiti orbiidile saatnud ega

testprototüüpi suutnud teha, siis tõenäoliselt ei suudeta ka teenust pakkuda. Seega võiks olla

vahe-eesmärgid, et saaks spektri uuesti kellelegi teisele avada. Võimalikke tulijaid küll on,

aga oletades, et esimesed kaks võidavad ja tegelikult teenust ei paku, siis on spekter lihtsalt

kinni. M. Kadastik lisas informatsiooniks, et spekter on mõeldud nt selleks, et kui inimene

12

läheb metsa, kus tal kaob mobiililevi, siis saab satelliit selle üle võtta ja inimesel on endiselt

mobiililevi. Teiseks soovib kõneleja maandada riski, et spekter on viis aastat kinni. Üsna

tõenäoline on, et kaks avalikku ja kõigile kättesaadavat spektri osa võidab SpaceX, kuna nad

on ainsad, kes on reaalselt orbiidil ja kaks kolmandikku spektrist on kasutamata. Sellest üks

kolmandik täitub umbes kolme kuni viie aasta pärast, kui IRIS² satelliidid hakkavad orbiidile

jõudma ja seal teenust pakkuma. Kommertskasutuse osas on aga teadmata, millal Euroopa

operaatorid tulevad. Kaks kuni kolm operaatorit oleksid selleks võimelised, kuid hetkel ei ole

neil piisavalt rahalisi vahendeid. Nad alles otsivad rahastust ja litsentsi saamine on selles üks

samm. Seega pakkus kõneleja välja, et tekkida võiks lühiajaline vaba spektri kasutamise

õigus. Juba orbiidil olev ettevõte võiks saada kasutamata spektrit ajutiselt litsentseerida, nt

kuue kuu kaupa. Samas kui mõni teine ettevõte midagi reaalselt orbiidile saadab, siis litsentsi

lihtsalt ei pikendata enam. Kolmas punkt on seotud väikeste satelliiditootjatega ja võib ka

Eestile, kus arendatakse väiksemaid satelliite, kasulik olla. Sagedusressurssi antakse

suhteliselt suurte osadena ehk 10 MHz suurustena. Osad ettevõtted vajavad aga ainult

kilohertse. Komisjon võiks mõelda, et teises sektsioonis, mis kuulub Euroopa ettevõtetele,

kaaluda nt ribade üleminekualal teatud sektsioone, mida saaksid ühiskasutada ka väiksemad

ettevõtted. Selline võimekus võiks olla, kuna vastasel juhul antakse kogu spekter pikaks ajaks

3-6 ettevõttele. Rääkides neljandast punktist, siis on kuulda, et osade riikide

mobiilioperaatorid üritavad saavutada eksklusiivnõudeid. Kuna hetkel ei ole määruses

konkurentsikeeldu välistatud ega toetatud, siis kõneleja ettepanek on, et kõik pakkujad

peaksid pakkuma hulgi ehk kõik saavad sagedust kasutada ja kõigil läheb levi paremaks.

Marek Reinaas palus nende täienduste kohta Justiits- ja Digiministeeriumi kommentaari.

Mart Laas sõnas, et nad on ettepanekutega tutvunud ning nendega ei ole üldiselt probleeme.

Rääkides plaanist, mida sideettevõtja hakkab loa saamisel täitma ehk et millal ja mida ta teeb

ning kas vahe-eesmärgid on olemas, siis eelnõus on teatud kohustused sees. Nt tuleb esitada

kümne aasta plaan ja et kui ettevõtja loa saab, siis mida ta tegema hakkab. Need on vahe-

eesmärgid, mida Komisjon hakkab hindama. Erinevad ettevõtted esitavad oma kümne aasta

plaanid ja kellel on kõige parem plaan, võidab sagedusloa. Rääkides võrdsest juurdepääsust ja

kasutusest, siis see on ka Eesti sideettevõtjatele olnud oluline teema. Küll aga määruse

artikkel 15 ütleb, et kui kosmoseside ettevõtja tuleb sagedusluba taotlema, siis ta peab

arvestama, et ta peab kõigile pakkuma juurdepääsu avatud ja mittediskrimineerival viisil.

Rääkides ajutisest sagedusloast, siis selles osas on ilmselt mõeldud ettevõtjat, kellel hetkel on

juba teatud võrgu konstellatsioon olemas ja ta saab sageduse kohe kasutusse võtta.

Mario Kadastik ütles seoses viimase kommentaariga, et alguse faasis on tõenäoliselt ainult

üks ettevõte, kes seda saaks teha. Arvestades, et on maksimaalselt kuus ettevõtet, kes saavad

pakkumised võita, siis kui lisaks SpaceX-ile ka üks esimesi Euroopa ettevõtteid viib oma

satelliidid orbiidile, saaks ka nemad kasutada sellel ajal vaba spektriala. Mõte on, et mida

rohkem on sagedusala kasutusel, seda rohkemates kohtades saab kvaliteetset teenust. Seega

põhivõitja on lõpuks tarbija. Peamine on, et ei hoitaks kahte kolmandikku spektrist tühjana.

Küll aga kindlasti tuleb spektrit reserveerida Euroopa ettevõtetele, sest vastasel juhul võib

konkurentsitingimuste erinevus kujuneda liiga suureks.

13

Mart Laas ütles, et Komisjon näeb hetkel ette, et kahel olemasoleval sideettevõtjal

pikendatakse olemasolevat sagedusluba, kuna on näha, et sagedusloa väljaandmise protsess

kipub venima. Seega ehkki load lõppevad 2027. aasta mais, siis kaheaastane pikendus on sisse

kirjutatud. Küll aga ei ole hetkel võimalik öelda, kes konkursil osalevad ja kui kiiresti nad

oma satelliidid orbiidile saadavad. Eelkõneleja pakutud kuuekuuline ajutine kasutusperiood

on üsna lühike ja see pakuks huvi ilmselt sellisele sideettevõtjale, kellel on juba hetkel kõik

olemas ja ta saab lihtsalt oma süsteemi sisse lülitada. Investeeringuid ei ole ilmselt nii

lühikese aja peale mõistlik teha.

Mario Kadastik lausus, et see ettepanek ei olegi mõeldud täiesti uutele sideettevõtjatele, vaid

kellelegi, kes igal juhul ühe ala võidab ja peale seda, kui ta on orbiidil, saab ta laieneda ka

teistesse spektri aladesse, kuni sinna tulev ettevõte ei ole ennast veel orbiidile saanud.

Ettepaneku mõte on, et saaks spektri võimalikult laias ulatuses ära kasutada.

Mart Laas sõnas seoses kitsaribaliste satelliitteenustega, et need on määruse eelnõu

põhjenduspunktides mainitud. Artiklis, mis konkursi tingimusi seab, ei pruugi see olla nii

üheselt ja selgelt väljaloetav, kuid seal on kirjas, et saab kandideerida ka väiksematele

ribadele, mille puhul on ilmselgelt mõeldud kitsaribalisi satelliitsideteenuseid. Tuleb ka

kaaluda, kuidas kitsaribaline vs lai omavahel konkureerivad. Justiits- ja Digiministeerium ei

ole neid eraldi positsioonidena hetkel esitanud, kuna vaadati kriteeriume, et

andmekaitsetingimused, juurdepääs jne peavad olema tagatud, seega tekib küsimus, miks

teatud kriteeriumid eraldi esile tuua. Üldiselt on aga komisjoni liikme poolt pakutud

ettepanekud mõistlikud.

Marek Reinaas uuris, kas nii Vabariigi Valitsuse seisukohad kui ka uued võimalikud

täiendustega majanduskomisjoni seisukohad soodustavad konkurentsi. Ühtlasi, kas tegemist

on lõpptarbijale heade lahenduste ja ettepanekutega.

Mart Laas vastas jaatavalt. Rääkides kõigile võrdsest juurdepääsust võrdsetel tingimustel ja

ka teenuse kättesaadavusest võimalikult kiiresti, siis need peaksid olema tarbijate huvides.

Urve Tiidus palus täpsustada vahe-etappide mõtet.

Mario Kadastik ütles, et ettevõte võib esitada kümneaastase plaani koos vaheetappidega,

kuid juhul, kui enne viie aasta möödumist kavandatud tegevusi ei teostata, ei järgne sellele

hetkel midagi. Nt kui ettevõtja on kavandanud testsatelliidi saatmise orbiidile juba esimestel

aastatel, kuid kolmandaks aastaks ei ole seda teinud, käsitletakse seda alles viienda aasta

hindamise käigus. Seega välja tuleks mõelda regulatsioon, et kui ettevõte ei ole vahe-

eesmärke täitnud, siis saaks sagedusloa üle vaadata. Vahehindamine peaks muutuma

reaalsemaks.

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti, täiendades seisukohti järgnevalt

(konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek

Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi):

1.7. Eesti leiab, et Euroopa ettevõtjatele sagedusressursi reserveerimisega peavad kaasnema

14

siduvad ja kontrollitavad kasutuselevõtu vahe-eesmärgid. Kui loa saaja ei suuda neid täita või

teenuse osutamist põhjendamatult edasi lükkab, peab komisjonil olema võimalus avada

kasutamata sagedusosa teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele enne viie aasta möödumist.

Vahe-eesmärkide määramisel tuleb arvestada turvalise riigiside ja kommertsteenuse erinevat

arendusaega.

1.8. Eesti toetab kasutamata sagedusosa ajutist kasutamist teiste valikumenetluses nõuetele

vastavaks tunnistatud ettevõtjate poolt. Selleks tuleb määruses ette näha komisjoni antav,

näiteks kuuekuuline pikendatav ajutine kasutusõigus koos selgete häirete vältimise, teenuse

järjepidevuse ja õiguse lõppemise tingimustega. Põhiloa saajal peab säilima võimalus sagedus

ise kasutusele võtta pärast ette kindlaks määratud etteteatamisaega. Ajutine kasutaja ei saa

sellest eelist järgmises valikumenetluses.

1.9. Eesti peab vajalikuks võimaldada kitsaribaliste satelliitsideteenuste pakkujatele

juurdepääs sagedusala tehniliselt sobivale osale ka siis, kui nende teenus vajab vaid väikest

osa 5 MHz paarissagedusplokist. Komisjon peaks valikumenetluses hindama mitme ettevõtja

ühiskasutust, kehtestama sellele selged koordineerimistingimused ning vältima olukorda, kus

terve plokk jääb väiksema sagedusvajadusega ettevõtjatele ligipääsmatuks.

1.10. Eesti leiab, et kommertsteenuse sagedusloa saaja peab pakkuma satelliidivõrgule

hulgijuurdepääsu kõigile nõuetele vastavatele Euroopa sideoperaatoritele õiglastel, mõistlikel

ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühe sideoperaatoriga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe

ei tohi takistada teiste operaatorite klientidel teenust kasutada. See nõue peab kehtima teenuse

käivitamisest alates.

6. Info ja muud küsimused

6.1. Riigikogu liikmete Toomas Uibo, Tanel Teini, Varro Vooglaiu, Kalle Laaneti, Madis

Timpsoni ja Rene Koka algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (911 SE)

juhtivkomisjoni esindaja määramine esimese lugemise ettekande jaoks

Otsustati:

6.1.1. Määrata Tõnis Mölder eelnõu esimesel lugemisel juhtivkomisjoni ettekandjaks juhul,

kui juhtivkomisjoni määratud ettekandja ei saa istungil ettekannet teha (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Haas

protokollija

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 207

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 28. september 2026

Algus 11.10, lõpp 12.41

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Maria Haas (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Vladimir Arhipov (Aleksei Jevgrafovi asendusliige), Mario

Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Heljo Pikhof (Reili Rand asendusliige),

Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik)

Kutsutud: Riigikogu liige Jüri Jaanson, Kliimaministeeriumi merendusosakonna õigusnõunik

Aleks Martin Rebane ja sama osakonna praktikant Stenver Lipand (2. päevakorrapunkt);

Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandus- organisatsioonide

osakonna peadirektor Kenneth Kopamees ning sama osakonna esindaja Kätlin Joala (3.

päevakorrapunkt); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja

tehnoloogia osakonna tehnoloogia- ja teadmussiirde nõunik Kairi Otto, majanduse ja

innovatsiooni valdkonna vanemnõunik (majandusküsimused) Evelin Tõnisson (4.

päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi digitaristu- ja küberturvalisuse osakonna

sideturgude talituse juhataja asetäitja Mart Laas (5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Toomas Järveoja, Mait Klaasseni, Mati Raidma, Annely

Akkermanni, Tarmo Tamme, Kalle Laaneti, Jaak Aabi, Anti Haugase, Toomas Uibo, Reili

Ranna, Mart Maastiku, Aleksei Jevgrafovi algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu (930 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Väliskomisjonile arvamuse andmine: Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu

ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu ning investeeringute kaitse

lepingu allkirjastamise kohta – COM(2026) 341, COM(2026) 342

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0) – COM(2026) 504

5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu, mis käsitleb ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavatele liikuva satelliitside

teenuseid pakkuvatele süsteemidele lubade andmise korda ja millega tunnistatakse kehtetuks

2

otsus nr 626/2008/EÜ – COM(2026) 311

6. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Jaak Aab sõnas, et komisjoni liikmetele välja saadetud nädala töökava projektis on

teisipäevasel, 29. septembri istungil neljandaks päevakorrapunktiks arvamuse andmine

keskkonnakomisjonile seoses Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse

eelnõuga (928 SE). Kliimaministeerium valmistab eelnõusse ette muudatusi. Selleks, et

majanduskomisjon saaks anda keskkonnakomisjonile eelnõu kohta arvamuse, peaks komisjon

saama teadmise, mida huvigrupid muudatustest arvavad. Majanduskomisjoni vaatest on

põhiline huvigrupp ettevõtjad, tööandjad, nende liidud jne. Kõneleja ettepanek on arvata 29.

septembri istungi päevakorrast välja päevakorrapunkt seoses arvamuse andmisega

keskkonnakomisjonile. Majanduskomisjon saab oma arvamuse anda siis, kui on

huvigruppidelt saanud muudatuste osas tagasisidet.

Tõnis Mölder lausus, et pooldab eelkõneleja ettepanekut. Küll aga on sellisel juhul oluline, et

keskkonnakomisjon eelnõuga edasi ei liiguks ja ei saadaks eelnõu täiskogu istungile ilma

majanduskomisjoni arvamuseta. Neil on iseenesest see võimalus olemas, kuna nad on eelnõu

juhtivkomisjon. Majanduskomisjon peaks kindlasti saama oma arvamust väljendada.

Mart Maastik sõnas, et on põhimõttega nõus, kuid kui majanduskomisjon peab siiski

käesoleval nädalal keskkonnakomisjonile oma arvamuse andma, siis võiks arvestada seda,

mida ettevõtjad on juba eelnõu kohta välja toonud. Ettevõtjad on öelnud, et eelnõu ei saa

sellisel kujul toetada. Majanduskomisjon peabki lähtuma majanduslikust vaatest.

Rene Kokk lausus, et tema ettepanek on samuti võtta keskkonnakomisjonile arvamuse

andmise päevakorrapunkt 29. septembri istungi päevakorrast välja. Arvamust ei ole võimalik

hetkel anda, kuna esmalt tuleb teha uus huvigruppide kaasamine. Kui aga arvamus tuleks

tingimata käesoleval nädalal anda, siis toetab ka R. Kokk eelkõneleja ettepanekut ehk tuleks

lähtuda sellest, mida ettevõtlusorganisatsioonid on seni välja toonud. Nad on selgelt öelnud, et

eelnõuga ei ole mõistlik sellisel kujul edasi liikuda.

Marek Reinaas sõnas, et on kaalutluse koht, kuna muudatusettepanekutega peab tegelema

keskkonnakomisjon, mitte majanduskomisjon. Küsimus on, kas majanduskomisjon peaks

avaldama arvamust ka võimalikele muudatusettepanekutele. Tegelikult majanduskomisjon ei

pea avaldama arvamust võimalike muudatusettepanekute kohta, vaid eelnõu tekstile. Ühtlasi

tuleb mõista, et kui keskkonnakomisjon otsustab siiski eelnõu menetlusega edasi liikuda, ei

saa majanduskomisjon tähtajaks oma arvamust avaldada.

Jaak Aab lausus, et majanduskomisjoni jaoks on eelkõige olulised

ettevõtlusorganisatsioonide arvamused. Ühtlasi on teada, et eelnõusse kavandatakse

muudatusi. Seega ettevõtlusorganisatsioonid peaksid saama nende kohta ka arvamust

avaldada. Nt Eesti Tööandjate Keskliit on saatnud ka sellekohase kirja. Arvamuse andmisega

ei ole mõistlik kiirustada.

3

Tõnis Mölder sõnas, kui keskkonnakomisjon otsustab eelnõu edasiseks menetlemiseks siiski

täiskogu saali saata, siis on oluline, et seal ei jääks arvamust, et kõik toetavad eelnõud.

Majanduskomisjon on eelnõu osas kriitiline, mistõttu on äärmiselt oluline ka sellekohast

arvamust väljendada. Silmas tuleb pidada, et ettevõtjatele ei ole eelnõu vastuvõetav.

Mart Maastik sõnas, et kui on teada, et eelnõu ei ole ettevõtjatele vastuvõetav ja

majanduskomisjon samuti eelnõud ei toeta, siis võiks sellekohase arvamuse ka kohe

keskkonnakomisjonile edastada. Arvamuse andmisega ei ole sellisel juhul mõtet viivitada.

Jaak Aab lausus, et probleemiks on, et ettevõtjad, keda kaasati ka 21. septembril toimunud

majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisistungile, kuulsid alles kohapeal, et eelnõusse

plaanitakse sisulisi muudatusi. Mõistlik oleks saada ettevõtjatelt nende muudatuste kohta

tagasisidet, mida soovis ka Eesti Tööandjate Keskliit oma kirjas. Tegemist on sisuliste

muudatustega, mille osas peaksid huvigrupid saama oma arvamust avaldada.

Eve-Ly Kübard sõnas täpsustuseks, et võimalikke muudatusettepanekuid, mida

Kliimaministeerium 21. septembri komisjonide ühisistungil tutvustas, ei ole ametlikult veel

Riigikogusse saadetud.

Marek Reinaas leidis, et nädala töökava võiks kinnitada koos keskkonnakomisjonile

arvamuse andmise päevakorrapunktiga. Teemat tuleks arutada, kuna see on oluline, kuid 29.

septembri istungil ei pea koheselt otsust tegema.

Jaak Aab palus panna hääletusele tema ettepaneku jätta 29. septembri päevakorrast välja

neljas päevakorrapunkt, milleks on arvamuse andmine keskkonnakomisjonile: Vabariigi

Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE).

Marek Reinaas pani vastavalt eelkõneleja soovile hääletusele ettepaneku võtta 29. septembri

komisjoni istungi päevakorrast välja päevakorrapunkt, milleks on arvamuse andmine

keskkonnakomisjonile: Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu

(928 SE) (poolt 6: Jaak Aab, Vladimir Arhipov, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder,

Heljo Pikhof; vastu 4: Mario Kadastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi;

erapooletuid 0). Ettepanek leidis toetust. Majanduskomisjoni 29. septembri päevakorrast jääb

välja neljas päevakorrapunkt, milleks on arvamuse andmine keskkonnakomisjonile: Vabariigi

Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE).

Järgnevalt liiguti allpool toodud majanduskomisjoni nädala töökava kinnitamise juurde.

Riigikogu majanduskomisjoni nädala (28.09.2026-04.10.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 28.09.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Toomas Järveoja, Mait Klaasseni, Mati Raidma, Annely

Akkermanni, Tarmo Tamme, Kalle Laaneti, Jaak Aabi, Anti Haugase, Toomas Uibo, Reili

Ranna, Mart Maastiku, Aleksei Jevgrafovi algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu (930 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Väliskomisjonile arvamuse andmine: Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu

4

ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu ning investeeringute kaitse

lepingu allkirjastamise kohta – COM(2026) 341, COM(2026) 342

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku kohta, millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0) – COM(2026) 504

5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu, mis käsitleb ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavatele liikuva satelliitside

teenuseid pakkuvatele süsteemidele lubade andmise korda ja millega tunnistatakse kehtetuks

otsus nr 626/2008/EÜ – COM(2026) 311

6. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäeval, 29.09.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu (971 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (986 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

(987 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Jaak Aab, Vladimir Arhipov, Mario Kadastik,

Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Heljo Pikhof, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

2. Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Toomas Järveoja, Mait Klaasseni, Mati Raidma,

Annely Akkermanni, Tarmo Tamme, Kalle Laaneti, Jaak Aabi, Anti Haugase, Toomas

Uibo, Reili Ranna, Mart Maastiku, Aleksei Jevgrafovi algatatud meresõiduohutuse

seaduse muutmise seaduse eelnõu (930 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et 930 SE on seotud teemapüstitusega, mida

majanduskomisjon arutas käesoleva aasta kevadel toimunud istungil. Eelnimetatud istungile

olid kaasatud ka huvirühmad, kes said teema osas oma arvamust avaldada.

Jüri Jaanson ütles, et 930 SE eesmärk on muuta veeliikluse järelevalve ja rikkumiste

menetlemine selgemaks. Kõneleja selgitas, mis muutub meresõiduohutuse seaduses, milleks

seda vaja on ja mida tähendab muudatus veeliiklejatele ning Politsei- ja Piirivalveametile

(PPA). Eraldi küsimus on eelnõu mõju Kaitseväe pädevusele. Vabariigi Valitsus juhtis oma

arvamuses tähelepanu vajadusele hinnata Kaitseväe vajadust ja suutlikkust täiendava

järelevalvepädevuse rakendamisel. Nüüd on olemas ka Kaitseväe seisukoht, mida kõneleja

hiljem kirjeldab. Esiteks teeb eelnõu meresõiduohutuse seaduses kaks sisulist muudatust.

Laiendatakse § 76 lõikes 2² riikliku järelevalve pädevust. Kehtiva seaduse järgi rakendub PPA

ja Kaitseväe järelevalvepädevus § 45 lõikega 4 ehk joobeseisundis juhtimise keeluga. Eelnõu

praeguse sõnastuse järgi laiendatakse viide kogu §-le 45. Meresõiduohutuse seaduse § 45 on

koondatud veesõiduki kasutamisega seotud nõuded. 930 SE seisukohalt on keskne lõige 1,

mis nõuab ohutu kiirusega liiklemist ja rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja

konventsiooni nõuete ning sisevetel liikumise korra jälgimist. Teiseks laiendatakse PPA

väärteomenetluse pädevust. Meresõiduohutuse seaduse vastutuse peatükis sätestab § 1

vastutuse veeteel liiklemise nõuete ja rikkumise eest ning § 9426 määrab, millised asutused

neid väärtegusid kohtuväliselt menetlevad. Eelnõuga lisatakse PPA menetluspädevusse § 81

5

ehk veeteel liiklemise nõuete rikkumine ja § 9415 ehk tunnistuseta või tehnilise ülevaatuseta

laeva ja tasu eest vabaaja reise korraldava väikelaeva kasutamisega seotud rikkumised.

Paragrahvi 9415 lisamist soovis Siseministeerium. Lihtsustatult tähendab see, et PPA saab

kontrollida § 45 lõikes 1 sätestatud veeliikluse reeglite täitmist ja nende rikkumise korral § 81

alusel rikkumist ka ise menetleda. Rääkides eelnõu vajadusest, siis probleem ei ole selles, et

veeliikluses reegleid ei oleks. Probleem on, et nende järelevalve- ja menetlemise pädevus ei

ole hetkel terviklik. Veeteede liiklemise nõuete rikkumine ehk § 81 väärteo kohtuvälise

menetlemise pädevus on hetkel Transpordiametil. Kui PPA tuvastab rikkumise, tuleb koguda

vajalikud tõendid ja edastada materjalid Transpordiametile menetlemiseks. Rikkumise

tuvastamine selle menetlemisega on seega eri asutuste vahel täielikult lahutatud. Eelnõu

eesmärk on pädevuslünk PPA puhul kõrvaldada. Kui PPA tuvastab oma tavapärase tegevuse

käigus veeliiklusnõuete rikkumise, peab tal olema võimalik ka ise seda menetleda. Sellel on

selge ohutuse eesmärk. Samal veeteel liiguvad väga erineva suuruse, kiiruse ja kaitstusega

veesõidukid. Mootorpaatide ja jetide kõrval on sõudjad, aerutajad, purjetajad ja teised

harrastus- ja noorsportlased. Veeliiklus erineb oluliselt maismaaliiklusest. Veesõiduki

tekitatud oht ei piirdu tema enda liikumisteega. Suurema või kiiresti liikuva veesõiduki

järellained võivad väikest veesõidukit tõsiselt ohustada ka siis, kui otsest kokkupõrkeohtu ei

ole. Seetõttu on ohutu kiirus ja teiste veeliiklejatega arvestamine väga praktilised

ohutusnõuded. Rääkides sellest, mida muudatus toob kaasa asjaosalistele, siis reegleid järgiva

väikelaeva või jetijuhi jaoks ei muutu midagi. Eelnõuga ei kehtestata uusi liiklusreegleid,

varustusnõudeid, registreerimiskohustusi ega juhtimisõiguse nõudeid. Need nõuded kehtivad

juba praegu. Muutub see, millises ulatuses saab PPA olemasolevate nõuete täitmist

kontrollida ja tuvastatud rikkumisi menetleda. PPA jaoks tähendab muudatus, et järelevalve-

ja menetluspädevus viiakse paremini vastavusse ülesannetega, mida politsei juba hetkel

veekogudel täidab. Tuvastatud rikkumise materjale ei ole enam vaja üksnes seetõttu teisele

asutusele menetlemiseks edasi anda, et PPA-l puudub vastava väärteo menetluspädevus. See

muudatus ei tähenda aga kohustust hakata korraldama eraldi rutiinseid väikelaevakontrolle.

Küsimus on pädevuses sekkuda ja menetleda siis, kui selleks tekib vajadust. Kõneleja rõhutas,

et eelnõu ei loo veeliiklejatele uusi reegleid. Eesmärk on teha olemasolevate reeglite

järelevalve ja jõustamine selgemaks, operatiivsemaks ja tõhusamaks. Kuna Vabariigi Valitsus

tõi oma arvamuses välja küsimuse seoses Kaitseväe pädevusega, siis andis kõneleja ülevaate

Kaitseväe seisukohast. Vabariigi Valitsus juhtis oma arvamuses tähelepanu, et hinnata tuleb

Kaitseväe vajadust ja suutlikkust täiendava järelevalvepädevuse rakendamisel. Kaitsevägi

peab vajalikuks § 45 lõikes 1 sätestatud veeliiklusreeglite üle järelevalvepädevuse laiendamist

ja soovib lisaks §-s 81 väärteomenetluse pädevust juurde, nii nagu PPA-le lisatakse. Kaitseväe

hinnangul ei too see kaasa märkimisväärset lisatöökoormust ega vaja täiendavat ressurssi ega

väljaõpet. Järelevalvet tehtaks olemasolevate ülesannete täitmise käigus, mitte eraldi

patrullidena. Kaitseväel on juba praegu § 45 lõike 4 järelevalvepädevus ja ka

väärteomenetluse pädevus olemas. Täpsustamisel on veel, kas Kaitsevägi peab vajalikuks

järelevalvepädevust ainult lõigete 1 ja 4 osas. Meresõiduohutuse seadus on keerulise

struktuuriga. Seal on teatud lõiked juba olemas, nt Kaitsevägi võib hetkel ohutusvarustuse üle

järelevalvet teha ja seda väärteona ka menetleda. Seega võimalik, et eeltoodud muudatus ei

ole vajalik. Kõneleja lisas, et esitab peale eelnõu esimest lugemist eelnõule PPA ning

Kaitseväe järelevalve- ja menetluspädevust täpsustavad muudatusettepanekud.

6

Aleks Martin Rebane sõnas, et Vabariigi Valitsus toetas eelnõu, kuid andis korralduse

taristuministrile teha omapoolsed muudatusettepanekud. Vabariigi Valitsuse arvamus tehti

läbi Kliimaministeeriumi Riigikogule teatavaks 29. juunil 2026. aastal. Peamine murekoht oli,

et järelevalve laienemine laienes algse eelnõu kohaselt ka Kaitseväele. Seega tehti ettepanek

asendada kaks muudatuskäsku kolme muudatuskäsuga. Esimene muudatuskäsk annab

järelevalvepädevuse nii PPA-le kui ka Kaitseväele. Järelevalvepädevus tähendab pädevust

väikelaevade ohutu kiiruse ja rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja

konventsiooni nõuete järgimise üle. Teine muudatuskäsk toetab enim eelnõu eesmärki, mis

laiendab PPA järelevalvet teiste meresõiduohutuse seaduse §-s 45 toodud eesmärgikohaste

tegevuste üle. Seal on nt lõige 3, mis käsitleb veesõiduki ohutust ja tehnilist seisundit, lõige 6,

mis käsitleb veeliiklust ohustava või segava objekti eemaldamist, lõige 8, mis käsitleb

õhuliini, kaabli või torujuhtme kahjustamist, lõige 81, mis käsitleb liikluseraldusskeemide

jälgimist, lõige 94, mis käsitleb veeliikluse takistamist kalapüügiga ja lõige 11, mis käsitleb

veesõiduki kinnitamist navigatsioonimärgi külge. Ülejäänud §-s 45 toodud tegevuste üle on

pädev tegema järelevalvet ainult Transpordiamet või siis sisaldavad need menetlusnorme,

mille üle teine ametiasutus ei saa järelevalvet teha. Sellest tulenevalt on muudatuskäsud üks ja

kaks selliselt sätestatud. Kolmas muudatuskäsk, mis on algne muudatuskäsk nr 2, mis loodi

Riigikogu poolt, siis seal lihtsalt muudeti numbrid ja sisuliselt midagi muud ei muutunud.

Rääkides muudatuskäsust nr 2, siis seal on jutumärkide sees olevas tekstis puudu lõike

number 23. Vabariigi Valitsuse sõnastatud muudatuskäskudega ei lisandu mõjusid, mida

Riigikogu poolt loodud eelnõus analüüsitud ei ole. Liikudes edasi Vabariigi Valitsuse

muudatuskäskudega, on eelnõu eesmärk täidetud.

Tõnis Mölder küsis, kas valitsuse tööplaanides oli kõnealuse seadusemuudatuse tegemine

sees.

Aleks Martin Rebane vastas, et hetkel selline seadusemuudatus valitsuse tööplaanis ei olnud.

Marek Reinaas lausus, et esmalt oli plaanis anda PPA-le järelevalve- ja menetluspädevused,

kuid siis otsustati, et Kaitsevägi peaks samuti omama õigust teha veekogudel järelevalvet ja

viia läbi menetlust. Kõneleja uuris, mis põhjusel Kaitsevägi selliseid õiguseid peab omama.

Aleks Martin Rebane lausus, et Vabariigi Valitsuse arvamuses tehti muudatusettepanekud ja

nende kohaselt laieneb Kaitseväe pädevus ainult meresõiduohutuse seaduse § 45 lõigete 1 ja 4

üle. Lõige 4 käsitleb joobekontrolli ja lõige 1 on järelevalve ohutu kiiruse ning rahvusvahelise

laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõuete täitmise üle. Muudatuse põhjus

on, et nt talvel käib merel kontrollimas peamiselt Kaitsevägi. See täidab ka eelnõu eesmärki,

millega oli anda PPA-le õigus teha järelevalvet selle üle, kas väikelaevnikud sõidavad

tehniliselt korras laevadega või mitte ja nüüd Kaitsevägi saab seda teha talvel, kuna nemad

käivad talvel merel.

Jüri Jaanson lisas, et eelnõu algatajate algne mõte oli laiendada järelevalve- ja

väärteomenetluse pädevust PPA-le. Kuivõrd meresõiduohutuse seadus on struktuurselt üles

ehitatud selliselt, et järelevalve pädevused § 45 punktide suhtes on seotud PPA-ga, siis tekkis

Kaitseväele eelnõu raames ka lisajärelevalve pädevuses. Seega tekkis küsimus, kas nad

7

tegelikult seda ka soovivad. Seejärel nad esitasid oma seisukoha, mida kõneleja eelpool

tutvustas.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

2.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene

Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3. Väliskomisjonile arvamuse andmine: Euroopa Liidu Nõukogu otsuse eelnõu Euroopa

Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu ning

investeeringute kaitse lepingu allkirjastamise kohta – COM(2026) 341, COM(2026) 342

Kenneth Kopamees sõnas, et Euroopa Liit (EL) on viimasel ajal lõpetanud läbirääkimised

mitme vabakaubanduslepingu osas. Kui mõned aastad tagasi tundus, et

vabakaubanduslepingute sõlmimine on äärmiselt keeruline, siis nüüd on viimase aasta jooksul

mitmeid läbirääkimisi lõpetatud. Leping Indoneesiaga on järjekordne leping läbirääkimiste

jadas. Vabariigi Valitsus on andnud seisukoha kahe lepingu kohta, milleks on EL-i ja

Indoneesia vahelise majanduspartnerluslepingu ning investeeringute kaitse lepingu

allkirjastamine. Allkirjastaja on Euroopa Komisjon, kuna kaubanduspoliitika puhul on Eesti

andnud oma allkirjastamispädevuse neile. Seega Eesti annab heakskiidu, et Euroopa

Komisjon saab minna allkirja andma. Veel ei ole teada, millal allkirjastamine toimub. On

teada, et Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriigid peaksid andma lepingu allkirjastamisele

heakskiidu käesoleva aasta oktoobri jooksul. Seega tõenäoliselt käesoleva aasta jooksul leping

allkirjastatakse. Rääkides lepingust, siis toimus 19 läbirääkimisvooru. Lepinguga kaotatakse

valdav enamus mõlemapoolsetest tollimaksudest ehk enam kui 98% ulatuses erinevate

kaupade puhul. Ligikaudu 80% tollidest vabastatakse lepingu jõustumisel ja peale viieaastast

üleminekuperioodi on kaotusprotsent 96%. Seega tolle vabastatakse järkjärguliselt. Nt kui

mootorsõidukite puhul oli varasem tollimaks 50%, siis järgmise viie aasta jooksul see kaob.

Eesti puhul on oluline välja tuua ka piimatooted, kuna riigi põllumajandustooted on need, mis

Indoneesia turul huvi pakuvad. Rääkides EL-i kasu saamisest, siis on erinevad mudelid, mis

ütlevad, et EL-i SKP peaks lepingu jõustumisel tõusma ligikaudu 16,1 mld euro võrra.

Summa on suur, aga see moodustab tegelikult ainult 0,01% EL-i SKP-st. Indoneesia puhul

peaks SKP tõusma lausa 26,8 mld euro võrra, mis on nende SKP-st 0,13%. Eesti näeb

mõjuhinnangu kohaselt lisaks põllumajandustoodetele positiivset mõju Eesti teenuste ja

digikaubanduse valdkonnas, kuna riigi teenuse eksport aastatega kasvab, k.a. Indoneesiasse.

Indoneesia on Eesti jaoks 77. kaubanduspartner. Küll aga annavad kõik

vabakaubanduslepingud kumulatiivselt Eesti ettevõtetele väga head võimalused kolmandates

riikides kaupa teha. Nt 2025. aastal oli Eesti puhul Indoneesiasse eksporditavate kaupade

väärtus 4,6 mln eurot, kuid imporditi 33,7 mln euro väärtuses kaupa. Seega puudujääk on

üsna suur. Loodetavasti puudujääk väheneb peale vabakaubanduslepingu jõustumist, kuna

Eesti ettevõtetel on siis rohkem võimalusi oma kaupa Indoneesiasse eksportida.

Investeeringute kaitse leping loob stabiilsema keskkonna ja prognoositavama õigusliku

8

raamistiku. Kui peaks juhtuma, et kas Eesti või teistel EL-i ettevõtetel tekib Indoneesia turul

mingi probleem, siis on olemas raamistik, kuidas sellele lahendus leida.

Kätlin Joala lisas, et arvestades digiteenuste olulisust Eesti majanduses ja nende rolli

rahvusvahelise konkurentsivõime tagamisel, on oluline, et lepingus Indoneesiaga on sees

punkt, et digiteenustele tollitariifid ei kehti. See on ainulaadne, kuna Indoneesia teadaolevalt

ei ole teiste riikidega sellist kokkulepet sõlminud. Maailma Kaubandusorganisatsiooni

raamistikus on seni lähtutud poliitilisest memorandumist, mille kohaselt ei kohaldata

digiteenustele tollitariife. Kuna kõnealune kokkulepe ei ole praegu jõus, on väga oluline, et

vastav punkt oleks lepingus sees.

Otsustati:

3.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

4. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse eelnõu liidu pooljuhiökosüsteemi tugevdamise meetmete raamistiku

kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2023/1781 (kiibimäärus 2.0) –

COM(2026) 504

Kairi Otto sõnas sissejuhatuseks, et kiibid on tänapäeval peaaegu kõigi elektrooniliste

seadmete oluline osa, neid kasutatakse nt telefonides, autodes, kaitsevaldkonnas jne. Seetõttu

mõjutab kiipide kättesaadavus otseselt Euroopa majandust, julgeolekut ja tehnoloogilist

arengut. Uue, 2026. aasta 3. juunil Euroopa Komisjoni poolt esitatud kiibimääruse 2.0

ettepaneku eesmärk on tugevdada Euroopa kiibivaldkonda, vähendada sõltuvust kolmandatest

riikidest ja parandada valmisolekut võimalikeks tarnehäireteks. Võrreldes 2023. aastal vastu

võetud esimese kiibimäärusega on uus ettepanek laiem. See pöörab lisaks tootmisele suuremat

tähelepanu ka kiibidisainile, uute lahenduste katsetamisele, teadustulemuste turule jõudmisele,

oskustele, rahastusele ja Euroopa jaoks oluliste tarneahelate tugevdamisele. Samuti soovitakse

tuua kiipide arendajad ja neid kasutavad ettevõtted paremini kokku. Selleks kavandatakse

suuri Euroopa-üleseid ühiseid arendusalgatusi ning innovatsioonihanked, mis aitaksid siduda

tehnoloogia arendamise tööstuse tegelike vajadustega. Eesti toetab määruse üldist eesmärki.

Eesti jaoks on algatuse mõju eelkõige sektoripõhine. Eesti jaoks on oluline, et Euroopa

arendaks kogu väärtusahelat, mitte ainult suuri kiibitehaseid. Eestis ei ole hetkel

suuremahulist kiibitootmist ja tulevikus sellise tootmise rajamine ei ole kahjuks realistlik, sest

eeldaks Eesti majanduse suurust arvestades väga suuri investeeringuid, mahukat eritaristut, sh

piisavat energia- ja veevarustust ning arvukalt vajaliku ettevalmistuse ja praktilise

kogemusega spetsialiste. Seetõttu on Eesti võimalused kiibivaldkonnas seotud eelkõige

kiibidisaini, testimise, verifitseerimise, elektroonika tootmisteenuste ja tootearendusega, kus

Eestis juba tegutsevad asjaomase kompetentsiga ettevõtted. Ühtlasi on Eestis kiibitehnoloogia

kompetentsikeskus KIIP ja nende kavandatavate teenuste vastu on huvi väljendanud üle 20

Eestis tegutseva ettevõtja. Neile ettevõtjatele võib määrus pakkuda uusi võimalusi parandades

ligipääsu Euroopa projekteerimisvahenditele, katseliinidele, kompetentsikeskustele ja

rahastusele. See võib arenduskulusid vähendada ja aidata ettevõtjatel kiiremini prototüübist

valmis tooteni jõuda. Samas ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik usaldusväärselt

hinnata määruse mõju Eesti ettevõtjate käibele, investeeringutele või tööhõivele. Rääkides

Eesti seisukohtadest, siis esiteks kuna Eesti tugevused on eelkõige kiibidisainis, testimises,

9

verifitseerimises ja prototüüpimises, mitte suuremahulises kiibitootmises, siis seetõttu peab

määrus toetama kogu arendusteekonda ning tagama, et Euroopa kallis teadus- ja

innovatsioonitaristu oleks praktiliselt ja rahaliselt kättesaadav ka väiksema

pooljuhiökosüsteemiga riikide ettevõtjatele ja teadusasutustele. Nii saavad Eesti ettevõtjad

osaleda Euroopa väärtusahelates ilma suuri tootmisinvesteeringuid tegemata. Teiseks, kuna

kiipide arendamine on pikk, kallis ja keerukas protsess ning eriti väikestel ja keskmise

suurusega ettevõtetel ning iduettevõtjatel on raske leida sobivaid projekteerimisvahendeid,

katseliine, eksperte, rahastust ja tootmispartnereid, siis pädevuskeskus peab olema ettevõtjale

praktiline esimene kontakt, mis aitab liikuda ideest disainini, prototüüpimise, testimise,

tootmise ja turule jõudmiseni. Selleks vajavad pädevuskeskused pikaajalist ja prognoositavat

rahastust ning tihedat seost ettevõtjate oskuste ja tööjõuvajadustega. Kolmandaks, kiip loob

praktilist väärtust alles elektroonikaseadmes või elektroonikasüsteemi osana. Seetõttu tuleb

Euroopa varustuskindluse tugevdamisel arvestada ka pakendamise, koostamise, testimise,

trükkplaatide ja süsteemide lõimimisega. See vastab paremini Eesti elektroonikatööstuse

ülesehitusele, kus tegutsevad valdavalt kiipe kasutavad tootmis- ja tootearendus- ning

inseneriettevõtjad. Samas tuleb meetmeid rakendada sihitult ainult seal, kus on tuvastatud

strateegiline sõltuvus, turutõrge või ebapiisav investeerimine. Neljandaks, Euroopa probleem

ei ole ainult uute tehnoloogiate arendamine, vaid ka nende aeglane jõudmine turule ja

tööstuslikku kasutusse. Innovatsioonihanked ja nõudlust toetavad meetmed võivad anda uuele

tehnoloogiale esimese kliendi ning siduda arendustegevuse tööstuse tegelike vajadustega.

Samas ei tohi varustuskindluse nõuded muuta hankeid ebamõistlikult keeruliseks. Ettevõtjalt

tuleb küsida ainult talle mõistlikku kättesaadavat teavet ning deklaratsiooninõue peab püüdma

puudutada üksnes selliseid seadmeid või süsteemi, mille toimimiseks on konkreetsed

pooljuhid tõepoolest kriitilise tähtsusega. Viiendaks, tarneahela seire aitab võimalikke

tarnehäireid varakult märgata, kuid ettevõtjatelt ei tohiks selleks küsida rohkem teavet, kui

tegelikult vaja. Esmalt tuleb kasutada juba olemasolevaid andmeid ning ettevõtjalt küsida

ainult konkreetse riski hindamiseks vajalikku ja talle mõistlikku kättesaadavat teavet. Samuti

tuleb kaitsta ärisaladust, intellektuaalomandit ning muud tundlikku äri- ja julgeolekuteavet.

Ühisostud ja prioriteetsed tellimused peavad jääma ajaliselt piiratud kriisimeetmeks, sest eri

kiibid ei ole alati üksteisega asendatavad ning ühe sektori eelistamine võib kahjustada teiste

oluliste sektorite varustuskindlustust või ettevõtjate olemasolevaid lepinguid. Kuues Eesti

seisukoht jaguneb kaheks. Esimene osa on, et kuna Eestis on eri lubadel erinev eesmärk,

menetlusaeg ja pädev asutus ning ettevõtjal ei pruugi projekti alguses olla lubade taotlemiseks

vajalikke andmeid, siis Eesti toetab küll strateegiliste projektide loamenetluse kiirendamist,

kuid liikmesriikidele peab jääma võimalus kasutada olemasolevaid menetluslahendusi.

Seetõttu ei toeta Eesti kõigi lubade kohustuslikku koondamist ühte menetlusse. Ettevõtjal

peab säilima võimalus taotleda eri lube eraldi, sobivas järjekorras või paralleelselt. Ühtne

kontaktpunkt võib taotlejat nõustada ja menetlusi koordineerida, kuid see ei pea tähendama

kõigi lubade ühendamist üheseks menetluseks. Eesti toetab ka ettevõtja asjaajamist

lihtsustavat digitaalse juurdepääsupunkti põhimõtet, kuid mitte kohustust luua tingimata uus

eraldiseisev portaal. Esmalt tuleb kasutada ja vajaduse korral omavahel ühendada

olemasolevaid riiklikke registreid ja infosüsteeme. Lahendus peab olema

tehnoloogianeutraalne, koostalitlusvõimeline ja ettevõtjale kasutatav ilma kohustuslike

tasuliste vahendusteenusteta. Kui uue Euroopa Liidu tehnilise lahenduse kasutamine

muudetakse kohustuslikuks, peaks selle arendamisele ja rakendamisele olema tagatud ka

Euroopa Liidu vastav rahastus. Kokkuvõttes toetab Eesti Euroopa pooljuhiökosüsteemi

10

tugevdamist, mille jaoks on oluline, et meetmed oleksid kättesaadavad ka väiksema

pooljuhiökosüsteemiga liikmesriikidele ja nende ettevõtjatele, toetaksid innovatsiooni

jõudmist ideest turule ning ei tekitaks ettevõtjatele ega avalikule sektorile juurde

ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust ja kulusid.

Urve Tiidus uuris, kas määrus mõjutab seda, et Euroopa investeeringud, mis on seni maha

jäänud, kasvavad kiibitootmisesse või Euroopa ei tooda ja tegeleb ainult ettevalmistuse,

projekteerimise jms.

Kairi Otto ütles, et kuna esimene kiibimäärus oli põhiliselt suurte kiibitehaste loomiseks,

kuid siis saadi aru, et neid on heal juhul võimalik luua mõnda suuremasse riiki, siis

kiibimäärus 2.0 laiendab seda ja teeb üleminekut pehmemaks. Kui on piisavalt palju ilma

tootmiseta kiibidisaini ettevõtteid, siis tekib juba võimalus luua Euroopas kuskile ka

kiibitehaseid. Seega tegemist on sammuga õiges suunas.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik,

Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

5. Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmine: Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb ühtlustatud 2 GHz sagedusala kasutavatele

liikuva satelliitside teenuseid pakkuvatele süsteemidele lubade andmise korda ja millega

tunnistatakse kehtetuks otsus nr 626/2008/EÜ – COM(2026) 311

Mart Laas sõnas, et käesoleva algatuse puhul ei ole tegemist Euroopa Komisjoni (Komisjon)

poolt täiesti uue ettevõtmisega. Kõnealuses sagedusvahemikus on sagedusload juba 2009.

aastal kahele ettevõtjale antud. Hetkel on aga saabumas sageduslubade lõpptähtaeg ja

Komisjon peab töötama välja menetluskorra, kuidas ja kellele sagedused uuesti välja jagada.

Tegemist on korraga, mis ütleb, et kes ja kuidas saaksid sagedusi endale taotleda. Eesti on

eelnõu osas võrdlemisi positiivselt meelestatud. Komisjoni lähenemine tundub olevat õige.

Sageduste jaotamisel tuleks arvestada ka Euroopa ettevõtjate huve. Hetkel on sagedusala

jagatud kaheks. Mõlemad ettevõtted on Ameerika taustaga. On teada, et Starlink on mobiilse

satelliitside vallas üsna tugeval positsioonil. Euroopa mõtleb samuti kogu aeg sellele, kuidas

saaks oma digisuveräänsust suurendada. Kõnealune teema on üks väga selge koht, kust võiks

sellega alustada. Eelnõu mõte on uue konkursiga sagedusala kolmeks jagada. Üks kolmandik

läheks riigisidele ja osaleda saavad Euroopa Liidu (EL) taustaga ettevõtted, üks kolmandik

kommertssideks ja osaleda saavad EL-i taustaga ettevõtted ja üks kolmandik oleks

osalemiseks kõigile ettevõtetele vabalt avatud sõltumata nende asukohamaast. Seoses

andmeside kiirusega, tekkis diskussioon ka selle üle, et kuna hetkel on sagedusala kaheks

jagatud, siis kas kolmeks jagamine on mõistlik. Üldiselt aga tundub sagedusala kolmeks

jagamine mõistlik. Ühtlasi on oluline muudatus, et sageduskonkursi järgselt annaks

sagedusloa välja Komisjon ja see hakkaks kehtima kõikides liikmesriikides ühekorraga, mis

on samuti Eesti arvates positiivne, kuna vähendab ettevõtja jaoks bürokraatiat. Senine

konkursikord nägi ette, et ettevõtjad said küll õiguse tegutseda EL-is, aga nad pidid ükshaaval

EL-i liikmesriigid läbi käima ja küsima selles liikmesriigis eraldi regulaatori käest

sagedusluba. See tundub ebamõistlik, kui eesmärk on, et teenust osutatakse üleeuroopaliselt.

11

Urve Tiidus lausus, et sagedusala soovitakse jagada kolmeks ja üks kolmandik on

osalemiseks kõigile avatud. Kõneleja uuris, kas on olemas prognoos, kes sooviksid selle osaga

liituda.

Mart Laas ütles, et see tähendab, et osalema võivad tulla satelliitsideteenuse pakkujad, kuid

esimese kahe sagedusloa puhul saavad selleks olla Euroopa ettevõtjad, kolmanda sagedusloa

puhul saab pakkuda kommertsteenust, aga sinna võivad tulla ka nt Starlink, Viasat või

EchoStar Corporation. Seega sellele osale sagedusalast võib ettevõte kandideerida sõltumata

asukohariigist. Küll aga kehtivad neile ettevõtetele loomulikult põhjalikud kriteeriumid,

millele nad peavad vastama (andmekaitse, turvalisus jne).

Marek Reinaas sõnas, et komisjoni liige Mario Kadastik on esitanud oma ettepanekud Eesti

seisukohtade täiendamiseks ja andis sõna Mario Kadastikule tema ettepanekute

tutvustamiseks. Mario Kadastiku esitatud ettepanekud on järgnevad:

1.7. Eesti leiab, et Euroopa ettevõtjatele sagedusressursi reserveerimisega peavad kaasnema

siduvad ja kontrollitavad kasutuselevõtu vahe-eesmärgid. Kui loa saaja ei suuda neid täita või

teenuse osutamist põhjendamatult edasi lükkab, peab komisjonil olema võimalus avada

kasutamata sagedusosa teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele enne viie aasta möödumist.

Vahe-eesmärkide määramisel tuleb arvestada turvalise riigiside ja kommertsteenuse erinevat

arendusaega.

1.8. Eesti toetab kasutamata sagedusosa ajutist kasutamist teiste valikumenetluses nõuetele

vastavaks tunnistatud ettevõtjate poolt. Selleks tuleb määruses ette näha komisjoni antav,

näiteks kuuekuuline pikendatav ajutine kasutusõigus koos selgete häirete vältimise, teenuse

järjepidevuse ja õiguse lõppemise tingimustega. Põhiloa saajal peab säilima võimalus sagedus

ise kasutusele võtta pärast ette kindlaks määratud etteteatamisaega. Ajutine kasutaja ei saa

sellest eelist järgmises valikumenetluses.

1.9. Eesti peab vajalikuks võimaldada kitsaribaliste satelliitsideteenuste pakkujatele

juurdepääs sagedusala tehniliselt sobivale osale ka siis, kui nende teenus vajab vaid väikest

osa 5 MHz paarissagedusplokist. Komisjon peaks valikumenetluses hindama mitme ettevõtja

ühiskasutust, kehtestama sellele selged koordineerimistingimused ning vältima olukorda, kus

terve plokk jääb väiksema sagedusvajadusega ettevõtjatele ligipääsmatuks.

1.10. Eesti leiab, et kommertsteenuse sagedusloa saaja peab pakkuma satelliidivõrgule

hulgijuurdepääsu kõigile nõuetele vastavatele Euroopa sideoperaatoritele õiglastel, mõistlikel

ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühe sideoperaatoriga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe

ei tohi takistada teiste operaatorite klientidel teenust kasutada. See nõue peab kehtima teenuse

käivitamisest alates.

Mario Kadastik ütles, et probleem on, et praegune määrus annab sagedusalad hankega

maksimaalselt kuuele ettevõttele ja seejärel viis aastat teemat ei käsitleta. Viis aastat on

periood, mille järgselt hakatakse alles uuesti teemat avama, kui ettevõte ei ole suutnud hakata

teenust pakkuma. Kõneleja esimene ettepanek toob välja, et defineerida tuleks ka vahe-

eesmärgid. Kui ettevõte ei ole kolme aastaga ühtegi satelliiti orbiidile saatnud ega

testprototüüpi suutnud teha, siis tõenäoliselt ei suudeta ka teenust pakkuda. Seega võiks olla

vahe-eesmärgid, et saaks spektri uuesti kellelegi teisele avada. Võimalikke tulijaid küll on,

aga oletades, et esimesed kaks võidavad ja tegelikult teenust ei paku, siis on spekter lihtsalt

kinni. M. Kadastik lisas informatsiooniks, et spekter on mõeldud nt selleks, et kui inimene

12

läheb metsa, kus tal kaob mobiililevi, siis saab satelliit selle üle võtta ja inimesel on endiselt

mobiililevi. Teiseks soovib kõneleja maandada riski, et spekter on viis aastat kinni. Üsna

tõenäoline on, et kaks avalikku ja kõigile kättesaadavat spektri osa võidab SpaceX, kuna nad

on ainsad, kes on reaalselt orbiidil ja kaks kolmandikku spektrist on kasutamata. Sellest üks

kolmandik täitub umbes kolme kuni viie aasta pärast, kui IRIS² satelliidid hakkavad orbiidile

jõudma ja seal teenust pakkuma. Kommertskasutuse osas on aga teadmata, millal Euroopa

operaatorid tulevad. Kaks kuni kolm operaatorit oleksid selleks võimelised, kuid hetkel ei ole

neil piisavalt rahalisi vahendeid. Nad alles otsivad rahastust ja litsentsi saamine on selles üks

samm. Seega pakkus kõneleja välja, et tekkida võiks lühiajaline vaba spektri kasutamise

õigus. Juba orbiidil olev ettevõte võiks saada kasutamata spektrit ajutiselt litsentseerida, nt

kuue kuu kaupa. Samas kui mõni teine ettevõte midagi reaalselt orbiidile saadab, siis litsentsi

lihtsalt ei pikendata enam. Kolmas punkt on seotud väikeste satelliiditootjatega ja võib ka

Eestile, kus arendatakse väiksemaid satelliite, kasulik olla. Sagedusressurssi antakse

suhteliselt suurte osadena ehk 10 MHz suurustena. Osad ettevõtted vajavad aga ainult

kilohertse. Komisjon võiks mõelda, et teises sektsioonis, mis kuulub Euroopa ettevõtetele,

kaaluda nt ribade üleminekualal teatud sektsioone, mida saaksid ühiskasutada ka väiksemad

ettevõtted. Selline võimekus võiks olla, kuna vastasel juhul antakse kogu spekter pikaks ajaks

3-6 ettevõttele. Rääkides neljandast punktist, siis on kuulda, et osade riikide

mobiilioperaatorid üritavad saavutada eksklusiivnõudeid. Kuna hetkel ei ole määruses

konkurentsikeeldu välistatud ega toetatud, siis kõneleja ettepanek on, et kõik pakkujad

peaksid pakkuma hulgi ehk kõik saavad sagedust kasutada ja kõigil läheb levi paremaks.

Marek Reinaas palus nende täienduste kohta Justiits- ja Digiministeeriumi kommentaari.

Mart Laas sõnas, et nad on ettepanekutega tutvunud ning nendega ei ole üldiselt probleeme.

Rääkides plaanist, mida sideettevõtja hakkab loa saamisel täitma ehk et millal ja mida ta teeb

ning kas vahe-eesmärgid on olemas, siis eelnõus on teatud kohustused sees. Nt tuleb esitada

kümne aasta plaan ja et kui ettevõtja loa saab, siis mida ta tegema hakkab. Need on vahe-

eesmärgid, mida Komisjon hakkab hindama. Erinevad ettevõtted esitavad oma kümne aasta

plaanid ja kellel on kõige parem plaan, võidab sagedusloa. Rääkides võrdsest juurdepääsust ja

kasutusest, siis see on ka Eesti sideettevõtjatele olnud oluline teema. Küll aga määruse

artikkel 15 ütleb, et kui kosmoseside ettevõtja tuleb sagedusluba taotlema, siis ta peab

arvestama, et ta peab kõigile pakkuma juurdepääsu avatud ja mittediskrimineerival viisil.

Rääkides ajutisest sagedusloast, siis selles osas on ilmselt mõeldud ettevõtjat, kellel hetkel on

juba teatud võrgu konstellatsioon olemas ja ta saab sageduse kohe kasutusse võtta.

Mario Kadastik ütles seoses viimase kommentaariga, et alguse faasis on tõenäoliselt ainult

üks ettevõte, kes seda saaks teha. Arvestades, et on maksimaalselt kuus ettevõtet, kes saavad

pakkumised võita, siis kui lisaks SpaceX-ile ka üks esimesi Euroopa ettevõtteid viib oma

satelliidid orbiidile, saaks ka nemad kasutada sellel ajal vaba spektriala. Mõte on, et mida

rohkem on sagedusala kasutusel, seda rohkemates kohtades saab kvaliteetset teenust. Seega

põhivõitja on lõpuks tarbija. Peamine on, et ei hoitaks kahte kolmandikku spektrist tühjana.

Küll aga kindlasti tuleb spektrit reserveerida Euroopa ettevõtetele, sest vastasel juhul võib

konkurentsitingimuste erinevus kujuneda liiga suureks.

13

Mart Laas ütles, et Komisjon näeb hetkel ette, et kahel olemasoleval sideettevõtjal

pikendatakse olemasolevat sagedusluba, kuna on näha, et sagedusloa väljaandmise protsess

kipub venima. Seega ehkki load lõppevad 2027. aasta mais, siis kaheaastane pikendus on sisse

kirjutatud. Küll aga ei ole hetkel võimalik öelda, kes konkursil osalevad ja kui kiiresti nad

oma satelliidid orbiidile saadavad. Eelkõneleja pakutud kuuekuuline ajutine kasutusperiood

on üsna lühike ja see pakuks huvi ilmselt sellisele sideettevõtjale, kellel on juba hetkel kõik

olemas ja ta saab lihtsalt oma süsteemi sisse lülitada. Investeeringuid ei ole ilmselt nii

lühikese aja peale mõistlik teha.

Mario Kadastik lausus, et see ettepanek ei olegi mõeldud täiesti uutele sideettevõtjatele, vaid

kellelegi, kes igal juhul ühe ala võidab ja peale seda, kui ta on orbiidil, saab ta laieneda ka

teistesse spektri aladesse, kuni sinna tulev ettevõte ei ole ennast veel orbiidile saanud.

Ettepaneku mõte on, et saaks spektri võimalikult laias ulatuses ära kasutada.

Mart Laas sõnas seoses kitsaribaliste satelliitteenustega, et need on määruse eelnõu

põhjenduspunktides mainitud. Artiklis, mis konkursi tingimusi seab, ei pruugi see olla nii

üheselt ja selgelt väljaloetav, kuid seal on kirjas, et saab kandideerida ka väiksematele

ribadele, mille puhul on ilmselgelt mõeldud kitsaribalisi satelliitsideteenuseid. Tuleb ka

kaaluda, kuidas kitsaribaline vs lai omavahel konkureerivad. Justiits- ja Digiministeerium ei

ole neid eraldi positsioonidena hetkel esitanud, kuna vaadati kriteeriume, et

andmekaitsetingimused, juurdepääs jne peavad olema tagatud, seega tekib küsimus, miks

teatud kriteeriumid eraldi esile tuua. Üldiselt on aga komisjoni liikme poolt pakutud

ettepanekud mõistlikud.

Marek Reinaas uuris, kas nii Vabariigi Valitsuse seisukohad kui ka uued võimalikud

täiendustega majanduskomisjoni seisukohad soodustavad konkurentsi. Ühtlasi, kas tegemist

on lõpptarbijale heade lahenduste ja ettepanekutega.

Mart Laas vastas jaatavalt. Rääkides kõigile võrdsest juurdepääsust võrdsetel tingimustel ja

ka teenuse kättesaadavusest võimalikult kiiresti, siis need peaksid olema tarbijate huvides.

Urve Tiidus palus täpsustada vahe-etappide mõtet.

Mario Kadastik ütles, et ettevõte võib esitada kümneaastase plaani koos vaheetappidega,

kuid juhul, kui enne viie aasta möödumist kavandatud tegevusi ei teostata, ei järgne sellele

hetkel midagi. Nt kui ettevõtja on kavandanud testsatelliidi saatmise orbiidile juba esimestel

aastatel, kuid kolmandaks aastaks ei ole seda teinud, käsitletakse seda alles viienda aasta

hindamise käigus. Seega välja tuleks mõelda regulatsioon, et kui ettevõte ei ole vahe-

eesmärke täitnud, siis saaks sagedusloa üle vaadata. Vahehindamine peaks muutuma

reaalsemaks.

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti, täiendades seisukohti järgnevalt

(konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek

Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi):

1.7. Eesti leiab, et Euroopa ettevõtjatele sagedusressursi reserveerimisega peavad kaasnema

14

siduvad ja kontrollitavad kasutuselevõtu vahe-eesmärgid. Kui loa saaja ei suuda neid täita või

teenuse osutamist põhjendamatult edasi lükkab, peab komisjonil olema võimalus avada

kasutamata sagedusosa teistele nõuetele vastavatele ettevõtjatele enne viie aasta möödumist.

Vahe-eesmärkide määramisel tuleb arvestada turvalise riigiside ja kommertsteenuse erinevat

arendusaega.

1.8. Eesti toetab kasutamata sagedusosa ajutist kasutamist teiste valikumenetluses nõuetele

vastavaks tunnistatud ettevõtjate poolt. Selleks tuleb määruses ette näha komisjoni antav,

näiteks kuuekuuline pikendatav ajutine kasutusõigus koos selgete häirete vältimise, teenuse

järjepidevuse ja õiguse lõppemise tingimustega. Põhiloa saajal peab säilima võimalus sagedus

ise kasutusele võtta pärast ette kindlaks määratud etteteatamisaega. Ajutine kasutaja ei saa

sellest eelist järgmises valikumenetluses.

1.9. Eesti peab vajalikuks võimaldada kitsaribaliste satelliitsideteenuste pakkujatele

juurdepääs sagedusala tehniliselt sobivale osale ka siis, kui nende teenus vajab vaid väikest

osa 5 MHz paarissagedusplokist. Komisjon peaks valikumenetluses hindama mitme ettevõtja

ühiskasutust, kehtestama sellele selged koordineerimistingimused ning vältima olukorda, kus

terve plokk jääb väiksema sagedusvajadusega ettevõtjatele ligipääsmatuks.

1.10. Eesti leiab, et kommertsteenuse sagedusloa saaja peab pakkuma satelliidivõrgule

hulgijuurdepääsu kõigile nõuetele vastavatele Euroopa sideoperaatoritele õiglastel, mõistlikel

ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Ühe sideoperaatoriga sõlmitud ainuõiguslik kokkulepe

ei tohi takistada teiste operaatorite klientidel teenust kasutada. See nõue peab kehtima teenuse

käivitamisest alates.

6. Info ja muud küsimused

6.1. Riigikogu liikmete Toomas Uibo, Tanel Teini, Varro Vooglaiu, Kalle Laaneti, Madis

Timpsoni ja Rene Koka algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (911 SE)

juhtivkomisjoni esindaja määramine esimese lugemise ettekande jaoks

Otsustati:

6.1.1. Määrata Tõnis Mölder eelnõu esimesel lugemisel juhtivkomisjoni ettekandjaks juhul,

kui juhtivkomisjoni määratud ettekandja ei saa istungil ettekannet teha (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Haas

protokollija