RIIGIKOGU

Kuldar Leis

Taristuminister 28.09.2026

Arupärimine raudteetaristu ja jalakäijate ohutuse kohta

Austatud taristuminister

11. septembril 2026 hukkus Tallinnas taas rongi ette jaanud inimene. Tegemist pole kahjuks tiksikjuhtumiga. Besti raudteedel on ka varem toimunud jalakaijatega raskeid ja surmaga loppenud Onnetusi.

Vaatamata ohutuskampaaniatele ja ulekaigukohtade Umbruses tehtud muudatustele on paljud jalakaijatele mOeldud raudteeuletuskohad endiselt ebaturvalised. Mitmel pool kasutatakse torutOkkeid, mule labimine nOuab taiendavat manooverdamist fling votab liikleja aega ja tahelepanu. Eriti keeruline on selliseid ulekaike kasutada eakatel, liikumisraskustega inimestel, ratastooli vOi muu abivahendi kasutajatel, lapsevankriga liikujatel ja jaigratturitel fling .vaegkuuljatel.

Torutoke voib kull sundida inimest enne rOObasteele joudmist tempot vahendarna, kuid see ci anna selget märguannet lahenevast rongist. Halvasti kavandatud lahendus voib hoopis koondada inimese tahelepanu tOkkest labipaasemisele fling pikendada ohtlikus piirkonnas viibimise aega.

Suure liikluskoormusega autoteede raudteeulesOitudel kasutatakse tavaparaselt automaatseid toklcepuid fling hell- ja valgussignalisatsiooni. Jalakaijate ulekaikudel piirdutakse aga sageli passiivsete torutokete ja liiklusmarkidega. SeetOttu tuleb hinnata, kas suure kasutuskoormusega jalakaijate Uletuskohtacles peaksid torutokked asendama automaatsed tOkkepuususteemid, mis annavad lahenevast rongist selge heli- ja valgusmarguande.

Avalikkuses on viidatud ka Eesti Raudtee kohustusele muuta raudteeulekaigud lahiaastatel ligipaasetavaks erivajadustega inimestele. Kui Uletuskohti tuleb selleks nagunui umber ehitada, siis on mOistlik teha toad terviklikult fling parandada samal ajal nii ligipaasetavust kui ka ohutust.

Aruparijate hinnangul ei ole vastuvOetav olukord, kus pärast jarjekordset rasket Onnetust piirdutakse taas üksnes Uleskutsega olla tahelepanelikum. Ohutu liikluskeskkond peab arvestama inimlike eksimuste, erineva liikumiskiiruse ja piiratud IiikumisvOimega. Riigile kuuluva Eesti Raudtee ning selle omaniku esindaja ulesanne on ennetada Onnetusi ka taristulahendustega.

Amnc

RIIGIKOGU Lossiplats Ia. T. +372 631 6331 riigikoguee

15165, Tallinn F. +372 631 6334

RIIGIKOGU 2

Lahtudes eeltoodust palurne Teid vastata Riigikogu kodu- ja toOkorra seaduse § 139 alusel jargmistele kusimustele:

1, Millised konkreetsed jareldused on ministeerium teinud 11. septembril NOmmel toimunud surmaga lOppenud rongiOnnetusest? Kas NOmme ja Hiiu jaama vaheliste jalakaijate liikumisteede fling raudteeuletuskohtade kohta tehakse erakorraline ohutushindamine?

2. Kui paiju on Eesti Raudtee taristul jalakaijatele moeldud samatasandilisi raudteeulekaike? Kui paijudel neist kasutatakse ainult torutOkkeid fling kui paijud on varustatud hell- ja valgussignalisatsiooni vOi automaatsete tOkkepuudega?

3. Kui paiju inimesi on viimase liiklusohutusprogrammi perioodi jooksul Eesti Raudtee taristul toimunud Onnetustes hukkunud vOi vigastada saanud? Kui paijud neist juhtumitest on toimunud ametlikel jalakaijate Ulekaigukohtadel?

4. Miks pole Eesti Raudtee korduvatele surmaga lOppenud juhtumitele vaatamata jalakaijate raudteeulekaikude probleemiga seni susteemselt tegelenud? Mis on takistanud tervikliku ohutusplaani koostamist ja elluviirnist: raha, tehnilised nouded, hanked voi poliitilise prioriteedi puudumine?

5. Kas Eesti Raudtee on hinnanud torutoketega ulekaikude kasutatavust eakate, liikumispuudega inimeste, ratastoolikasutajate, vaegkuuljate, vaegnägijate, lapsevankriga liikujate ja jaigratturite jaoks? Millised olid hindamise tulemused fling kui palju Ulekaike ei vasta praegu ligipaasetavuse nOuetele?

6. Millisest Oigusaktist vOi investeeringukavast tuleneb Eesti Raudtee kohustus muuta raudteeulekaigud ligipaasetavaks ka erivajadustega inimestele?

7. Kas ministeerium ja Eesti Raudtee on valmis paigaldarna suure kasutuskoormuse ja korgema riskiga jalakaijate ulekaikudele automaatsed tOkkepuud koos heli- ja valgussignalisatsiooniga?

8. Kui palju maksaks Eesti Raudtee esialgsel hinnangul suurema kasutuskoormusega jalakaijate ulekaikude varustamine automaatsete tökkepuususteemidega? Kas vastavad investeeringud on kavandatud 2027. aasta riigieelarvesse vOi Eesti Raudtee Iahiaastate investeerimisplaani?

9. Milliseid tulemusi on andnud Eesti Raudtee ja Tallinna linna koostoo raudteeuletuskohtade ohutumaks muutmisel? Millised konkreetsed otsused on tehtud ning milliste uletuskohtade umberehitamine on kokku lepitud?

10. Millised konkreetsed omanikupoolsed ootused on taristuminister Eesti Raudteele jalakaijate ohutuse parandamiseks seadnud?

Palurne vastata aruparimisele Riigikogu kodu- ja tookorra seadus seaduses satestatud tahtajal ja korras.

Lugupidamisega

O *‘ (\

N /

Ttt k

17z4 7

/490 P//,

U