| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 28.09.2026 |
| Sünkroonitud | 11.10.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung esmaspäev, 21.09.2026 kell 11.10 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Õigusloome 2026 II poolaasta
Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium Töö ja võrdsus
21.09.2026
+ Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muutmine jt seaduste muutmise seadus (888 SE) (Menetlusetapp: Riigikogus )
• Leevendatakse nö iseenda tööandjatele TTOS nõudeid
• Esmase tervisekontrolli tähtaja pikendamine 6 kuule
• Töökeskkonnavoliniku valimine ja töökeskkonnanõukogu moodustamine vabatahtlikuks
+ Tööturumeetmete seaduse jt seaduste muutmise seadus (972 SE) (Menetlusetapp: Riigikogus )
• Eesmärk teha aktiivsusnõuete süsteem selgemaks, ühtlasemaks ja paremini rakendatavaks, kaasajastada töötukassa nõukogu otsustusprotsessi
+ Platvormitöö seadus (1003 SE) (Menetlusetapp: Riigikogus )
• Platvormitöö direktiivi ülevõtmine, tähtaeg 02.12.2026
• Eesmärk parandada platvormide kaudu tehtava töö tingimusi
+ Töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu (1005 SE) (Menetlusetapp: Riigikogus )
• Eesmärk kaotada töövaidluskomisjoni (TVK) juhatajate perioodiline hindamine
• Parandada TVK juhatajate kvaliteeti laiemalt (nt tagada koolitused, alustavale TVK - le mentor)
+ Töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu (menetlusküsimused ) (Menetlusetapp: EIS II. ring )
• Eesmärk TVK menetlust lihtsustada/kiirendada
• nt kirjaliku menetluse lihtsustamine, menetlustähtaegade ülevaatamine, TVK selgituskohustuse täpsustamine, õigusselguse suurendamine
+ Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (Menetlusetapp: EIS I. ring )
• Eesmärk tagada toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete direktiivi korrektne ja ühtne rakendamine ning
• suurendada õigusselgust ja vähendada ebavajalikku halduskoormust
+ Sunnitööga toodetud kauba turult eemaldamise seadustamine (Eelnõu koostamisel )
• Eesmärk on sunnitööga toodetud toodete turult kõrvaldamine
• EL määrus, mis rakendub alates 14.12.2027. a, kuid karistusnormid tuleb vastu võtta enne EL määruse jõustumist s.o detsember 2026. a.
Tänan tähelepanu eest!
Küsimused. Arutelu.
Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu
Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium 21.09.2026
Eelnõu eesmärk
+ Eesmärk on suurendada tööotsijate aktiivsust, kiirendada tööellu naasmist ja lühendada töötuse kestust
+ Muudatustega tehakse süsteem selgemaks, ühtlasemaks ja paremini rakendatavaks
+ Täiendavalt uuendatakse töötukassa juhatuse ja nõukogu töökorraldust, et see kaasajastada, kiirendada otsustamist ja suurendada paindlikkust
Selleks viime sisse 4 suuremat muudatust esitatud eelnõus →
Miks on muudatusi vaja?
+ A ktiivsusnõuete rikkumiste arvestus on keeruline ja killust unud
+ Ranged tingimused töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajatele juba esimeste rikkumiste järe l
+ Sobiva töö mõiste ei vasta tänasele tööturule ega rakenduspraktikale
+ Töötukassa nõukogu ja juhatuse otsustusmenetlus vajab kaasajastamist ja paindlikkust
Muudatus 1: aktiivsusnõuete rikkumiste arvestus ühtlustatakse ja lihtsustatakse
+ Rikkumiste arvestus muutub lihtsamaks ja kehtestatakse astmeline sanktsioonisüsteem ( 3+3 süsteem)
+ Sanktsioonid ühtlustatakse kõigile töötutele • Töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajatele tehtavaid makseid ei lõpetata enam esimese
rikkumise järel – rakendub kõigile ühesugune 3+3 süsteem
+ Nõustamise sagedus muutub paindlikumaks • Praegu peab töötu osalema nõustamisel vähemalt kord 30 päeva jooksul – edaspidi määrab töötukassa
nõustamise sageduse ja viisi, vastavalt vajadusele
KUI UUS LÕPETAMINE ≤ 12 KUU JOOKSUL
ESIMESED 3 RIKKUMIST JÄRGMISED 3 RIKKUMIST
1
hoiatus
2
hoiatus
3
arvelt maha
→ → → KOHE
TAGASI ARVELE →
1
hoiatus
2
hoiatus
3
arvelt maha
→ → → 90 PÄEVA OOTEAEG
Muudatus 2: Sobiva töö sisu aja - kohastatakse
+ Sobiva töö mõiste muutub inimese jaoks paindlikumaks • Esimese 20 -ne nädala jooksul on töötul senisest suurem paindlikkus valida sobivat tööd .
• Alates 21. nädalast peab tööotsing laienema .
+ Sobiva töö määramisel arvestatakse edaspidi hoolduskoormust • Muudatuse järel peab sobiv töö vastama mõistlikul määral inimese hoolduskoormusele .
Muudatus 3: Täpsustatakse andme - vahetuse õiguslikke aluseid
+ Täieneb andmevahetus kohalike omavalitsustega • Töötukassa saab õiguse küsida kohalikult omavalitsuselt andmeid inimese abivajaduse
hindamise ja funktsioneerimisvõime piirangute kohta .
+ Paraneb töövõime hindamise kvaliteedikontroll • Kvaliteedikontrolliks saab Töötukassa edaspidi võrrelda eksperdiarvamust selle aluseks olnud
tervise infosüsteemi andmetega, mitte üksnes eksperdi koostatud kokkuvõttega.
+ Töötukassa saab selge õigusliku aluse uuringute tegemiseks • Töötukassale antakse selge alus teha uuringuid ja analüüse oma tegevuse mõju, tulemuslikkuse
ja kvaliteedi hindamiseks (kliendirahulolu uuringud, teenuste kvaliteedi hindamised jms).
Muudatus 4: paindlikum otsustamisprotsess
+ Töötukassa juhtimis - ja otsustusreeglid muutuvad paindlikumaks • Töötukassa nõukogule ja juhatusele antakse võimalus teha teatud otsuseid kirjalikus menetluses.
• Olulisemad küsimused tuleb siiski otsustada koosolekul.
Aktiivsusnõuete ja töötukassa nõukogu ja juhatuse otsustamisreeglite muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2027. Ülejäänud muudatused (andmevahetus, töövõime hindamise kvaliteedikontroll jm tehnilised täpsustused eelnõus) jõustuvad üldises korras .
Tänan tähelepanu eest!
Küsimused. Arutelu.
Hanna Vseviov
21.09.2026
Rehabilitatsiooni- teenuse uus korraldus
Rehabilitatsioonisüsteem liigub sotsiaalsüsteemist tervishoiuga lõimitud korraldusse
PRAEGUNE SÜSTEEM kuni 30.09.2027 UUS SÜSTEEM alates 01.10.2027
ÕIGUSLIK ALUS Sotsiaalhoolekande seadus (SHS)
ÕIGUSLIK ALUS Rahvatervishoiu seadus (RTHS)
KORRALDAJA Sotsiaalkindlustusamet
KORRALDAJA Tervisekassa
LIGIPÄÄSU ALUS Puude raskusaste või osaline / puuduv töövõime
LIGIPÄÄSU ALUS Terviseseisundist tulenev tegelik abivajadus
TEENUSELE JÕUDMINE Avaldus SKA-le, eraldi hindamine ja
suunamisotsus
TEENUSELE JÕUDMINE Tervishoiutöötaja saatekiri e-
konsultatsiooni kaudu
TEENUSEOSUTAMISE NÕUDED SKA väljastatud tegevusluba + nõuetele
vastav meeskond
TEENUSEOSUTAMISE NÕUDED Tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba
+ nõuetele vastav meeskond
ANDMED JA RAHASTUS Eraldi menetlus- ja infosüsteemid;
riigieelarveline rahastus SKA kaudu
ANDMED JA RAHASTUS Andmed tervise infosüsteemis;
riigieelarveline rahastus Tervisekassa kaudu
2
Rehabilitatsiooniteenus arvudes
Aasta 2026 2027 2028 2029
Eelarve (mln €) 22,1 22,4 26,7 29,6
SIHTRÜHM 2025 TEENUSEVÕRGUSTIK
11 000 inimest
5900 0–15-aastased puudega lapsed
3900 tööealised
500 pensioniealised
120 SRT teenuseosutajat
2000 spetsialisti töötab ühes või mitmes teenuseosutaja meeskonnas
PROGNOOSITUD EELARVE
Rehabilitatsiooniteenus muutub terviseseisundipõhiseks
● Teenuse eesmärk on leevendada terviseseisundi, haiguse või vigastuse mõju inimese igapäevategevustele ja ühiskondlikule osalusele, parandada või säilitada inimese iseseisvat tegutsemis- ja osalusvõimet ning arendada tema enesega toimetulekut ja enesejuhtimise oskusi igapäevaelus.
● Teenust osutatakse ravile eelnevalt, ravi toetavana või ravile järgnevalt.
● Määrusega luuakse Tervisekassale alus teenuse ostmiseks erinevate terviseseisundite põhiselt. Rehabilitatsioonimeeskonnad määravad vajalikud teenused inimese terviseseisundi vajaduse põhjal.
● Lahendus tugineb WHO PIR-raamistikule (Packages of Intervention for Rehabilitation)
01 Haiglavõrgu haiglad peavad teenust osutama.
02 Tegevusloaga asutused saavad teenust osutada nõuetele vastava tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa olemasolul (taastusravi, perearsti, iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ning psühholoogilise ravi või psühhiaatria tegevusluba).
03 Senised SRT teenuseosutajad saavad jätkata kas tegevusloa alusel või koostööpartnerina tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja juures.
Teenuse tulemuslikkuse info jõuab TIS-i kaudu tervishoiutöötajale
INIMENE
Tervisemure mõjutab igapäevaelu
SUUNAJA
E-konsultatsiooni õigusega tervishoiutöötaja
TEENUSEOSUTAJA
Rehabilitatsiooniteenuse pakkuja
Tervisemurest tingitud mõju inimese ja pere
igapäevaelule on ulatuslik ja kompleksne.
Tuvastab rehabilitatsiooniteenuse vajaduse ja suunab teenusele.
Vastab e-konsultatsioonile, broneerib vajadusel aja, hindab vajalikku teenust ja
osutab seda vajaduse püsimiseni.
Rehabilitatsioonimeeskonna koosseis
Rehabilitatsiooniteenuse meeskonda peavad kuuluma järgmised spetsialistid:
1) eriarst või õde;
2) kliiniline psühholoog, psühholoog-nõustaja või psühholoog või vaimse tervise õde;
3) füsioterapeut;
4) logopeed või tegevusterapeut;
5) sotsiaaltöötaja.
Lisaks võivad rehabilitatsioonimeeskonda kuuluda järgnevad spetsialistid:
1) eripedagoog; 2) loovterapeut; 3) kogemusnõustaja.
Inimesele rehabilitatsiooniteenuse osutamisel peab osalema vähemalt kaks spetsialisti, kellest vähemalt üks on tervishoiutöötaja, kaasates spetsialistid, kes vastavad kõige paremini inimese rehabilitatsiooniteenuse eesmärgi täitmisele.
Rehabilitatsiooniteenuse liigid
● Vaimse tervise alane rehabilitatsioon;
● nägemispuude alane rehabilitatsioon;
● kuulmispuude alane rehabilitatsioon;
● neuroarenguliste eripärade alane rehabilitatsioon;
● neuroloogiliste seisundite alane rehabilitatsioon;
● tugi- ja liikumiselundkonna alane rehabilitatsioon;
● muud funktsioneerimisvõimet oluliselt mõjutavate või selle langust põhjustavate ägedate või krooniliste terviseseisundite alane rehabilitatsioon.
Üleminek uuele korraldusele
● Kõigile, kellel on 30. septembri 2027 seisuga kehtiv suunamisotsus, vormistatakse rehabilitatsiooniteenuse suunamine automaatselt. Nii ei pea senised teenusesaajad lühikese aja jooksul üksnes saatekirja saamiseks arsti või õe vastuvõtule pöörduma.
● Rakendusakti koostamine ja menetlemine
● IT- lahendused: enesehinnanguvorm, e-konsultatsiooni liik, saatekiri rehabilitatsiooniteenusele
● Tervisekassa: hanketingimuste ettevalmistamine, teenuste kirjeldamine ja hinnastamine
● Koolitused ja infopäevad
Aitäh!
Riigikogu sotsiaalkomisjoni
istungi protokoll nr 187
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 21. september 2026
Algus 11.10, lõpp 12.57
Juhataja: Signe Riisalo (esimees)
Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero
Merilind, Õnne Pillak, Aleksandr Tšaplõgin
Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),
Helgi Kundla (nõunik)
Puudus: Kalle Grünthal
Kutsutud: majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras, töö ja võrdsuse asekantsler Hedi
Arukase ja tööhõive osakonna juhataja Kirsti Melesk (4.-5. päevakorrapunkt); sotsiaalminister
Karmen Joller, Sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov ja laste ja perede osakonna
laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste ning Tervisekassa integratsiooni ja
rehabilitatsiooni teenusejuht Kadri Englas (6. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) teise lugemise
ettevalmistamine
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi kättesaadavuse
parandamiseks“ eelnõu (913 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
4. Vabariigi Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (972 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2026.aasta II poolaasta töövaldkonna
õigusloomeplaanide tutvustus
6. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE) esimese
lugemise ettevalmistamine
7. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Riigikogu sotsiaalkomisjoni nädala (21.-29.09.2026) töökava
Komisjoni istung esmaspäeval, 21.09.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2
2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) teise lugemise
ettevalmistamine
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi kättesaadavuse
parandamiseks“ eelnõu (913 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
4. Vabariigi Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (972 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2026.aasta II poolaasta töövaldkonna
õigusloomeplaanide tutvustus
6. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE) esimese
lugemise ettevalmistamine
7. Info ja muud küsimused
Komisjoni kohtumine esmaspäeval, 21.09.2026 kell 13.00-14.00
Kohtumine Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa töö-, tervise- ja sotsiaalkomisjoniga
Komisjoni istung teisipäeval, 22.09.2026 kell 14.00
1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö) eelnõu (999 SE)
esimese lugemise ettevalmistamine
2. Laste vaimse tervise olukord ja arengusuunad
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Andre Hanimägi, Tanel
Kiige ja Züleyxa Izmailova algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (917 SE)
esimese lugemise ettevalmistamine
4. Elatisabi nõude aegumise ja vanemahüvitise ümberarvutamise reeglite arutelu
5. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel
Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) teise lugemise
ettevalmistamine
Signe Riisalo rääkis, et eelnõu põhjalik arutelu toimus komisjonis 15.09.2026 istungil. Ta
pani hääletusele menetlusliku otsuse.
Otsustati:
2.1. Kiita heaks eelnõu menetlusdokumendid (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,
Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr
Tšaplõgin).
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi
kättesaadavuse parandamiseks“ eelnõu (913 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
Signe Riisalo rääkis, et eelnõu põhjalik arutelu toimus komisjonis 15.09.2026 istungil. Ta
pani hääletusele menetlusliku otsuse.
Otsustati:
3.1. Kiita heaks menetlusdokument (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,
Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
3
4. Vabariigi Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (972 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
Liina Vahtras andis ülevaate eelnõust 972 SE (lisa 1). Ta selgitas, et eelnõu eesmärk on
suurendada tööotsijate aktiivsust, kiirendada tööellu naasmist ja lühendada töötuse kestust
ning muuta süsteem selgemaks, ühtlasemaks ja paremini rakendatavaks. Täiendavalt
ajakohastatakse Töötukassa juhatuse ja nõukogu töökorraldust, et kiirendada otsustamist ja
suurendada paindlikkust. Muudatusvajadus tuleneb sellest, et aktiivsusnõuete rikkumiste
arvestus on praegu keeruline ja killustunud, töötuskindlustushüvitise ning töövõimetoetuse
saajatele kohalduvad juba esimeste rikkumiste järel ranged tingimused, sobiva töö mõiste ei
vasta tänasele tööturule ega rakenduspraktikale ning Töötukassa nõukogu ja juhatuse
otsustusmenetlus vajab kaasajastamist ja paindlikkust.
Kirsti Melesk tutvustas seejärel muudatusi üksikasjalikumalt. Ta märkis, et esimene neist
puudutab aktiivsusnõuete rikkumiste arvestuse ühtlustamist ja lihtsustamist. Rikkumiste
arvestus muutub lihtsamaks ja kehtestatakse astmeline sanktsioonisüsteem (3+3 süsteem). See
tähendab, et esimesel korral tehakse peale esimest ja teist rikkumist hoiatus. Kolmanda
rikkumise korral lõpetatakse töötuna arvelolek, aga töötu saab uuesti arvele tulla. Teisel korral
tehakse samuti pärast esimest ja teist rikkumist hoiatus, aga kolmanda rikkumise korral
lõpetatakse töötuna arvelolek ning enne uuesti arvele võtmist kohaldatakse 90-päevast
ooteaega. Lisaks ühtlustatakse sanktsioonid kõigile töötutele. Töötuskindlustushüvitise ja
töövõimetoetuse saajatele tehtavaid makseid ei lõpetata enam esimese rikkumise järel. Samuti
muutub nõustamise sagedus paindlikumaks. K. Melesk selgitas, et praegu peab töötu osalema
nõustamisel vähemalt kord 30 päeva jooksul, kuid edaspidi määrab Töötukassa nõustamise
sageduse ja viisi vastavalt vajadusele.
K. Melesk jätkas teise olulise muudatuste kogumi tutvustamisega ning märkis, et see
puudutab sobiva töö sisu ajakohastamist. Seoses sellega muutub sobiva töö mõiste inimeste
jaoks paindlikumaks. Ta selgitas, et esimese 20-ne nädala jooksul on töötul senisest suurem
paindlikkus valida sobivat tööd. Sobiv töö on töö, mida inimene peab töötuna arvel olles
olema valmis vastu võtma ning sobivast tööst keeldumist loetakse aktiivsusnõuete
rikkumiseks. K. Melesk lisas, et tingimused muutuvad alates 21. nädalast, mil tööotsing peab
laienema. Tegemist on Euroopa riikides üldlevinud praktikaga, et kui töötus kestab kauem,
siis seatakse rohkem tingimusi tööotsingule, et laiendada n-ö sobivate tööde ringi. K. Melesk
täpsustas, et alates 21. nädalast kohaldatavad tingimused jäävad praegusega võrreldes samaks
ega muutu rangemaks. Lisaks eeltoodule arvestatakse edaspidi sobiva töö määramisel
hoolduskoormust ehk muudatuse järel peab sobiv töö vastama mõistlikul määral inimese
hoolduskoormusele.
K. Melesk sõnas, et kolmas muudatuste kogum puudutab Töötukassa andmevahetuse õigusi.
Muudatuse kohaselt saab Töötukassa õiguse küsida kohalikult omavalitsuselt andmeid
inimese abivajaduse hindamise ja funktsioneerimisvõime piirangute kohta. K. Melesk märkis,
et selline andmevahetus toimub ka praegu vajaduspõhiselt. Seetõttu ei suurene kohalike
omavalitsuste töökoormus. Muudatusega lisandub kaks andmeliiki, mida Töötukassal on
õigus kohalikult omavalitsuselt küsida. Lisaks paraneb töövõime hindamise
kvaliteedikontroll. Kvaliteedikontrolliks saab Töötukassa edaspidi võrrelda eksperdiarvamust
selle aluseks olnud tervise infosüsteemi andmetega, mitte üksnes eksperdi koostatud
kokkuvõttega. Samuti saab Töötukassa selge õigusliku aluse uuringute tegemiseks.
Viimase muudatusena rääkis K. Melesk paindlikumast otsustamisprotsessist. Ta selgitas, et
Töötukassa nõukogule ja juhatusele antakse võimalus teha teatud otsuseid kirjalikus
menetluses. Olulisemad küsimused, sealhulgas Töötukassa eelarve ja
töötuskindlustusmaksetega seotud otsused, tuleb jätkuvalt otsustada koosolekul.
Aktiivsusnõuete ning Töötukassa nõukogu ja juhatuse otsustamisreeglite muudatused on
kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027. Ülejäänud muudatused (andmevahetus, töövõime
hindamise kvaliteedikontroll ja muud tehnilised täpsustused) jõustuvad üldises korras.
Signe Riisalo tänas ettekande eest ning andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.
Jaanus Karilaid küsis, kas eelnõu lähtub eeldusest, et osa töötuna arvel olevatest inimestest
ei otsi piisavalt aktiivselt tööd, kui suurt isikute ringi muudatustega hõlmatav probleem
puudutab ning millist rahalist kokkuhoidu eelnõu vastuvõtmisest oodatakse.
4
Liina Vahtras vastas, et eesmärk on muuta süsteem ühtaegu nõudlikumaks, aga ka
õiglasemaks. Tööotsijalt eeldatakse aktiivsust, kuid kohustuse rikkumisele järgneb
järkjärguline ja kõigile ühetaoline reaktsioon. Eelnõuga soovitakse süsteemi lihtsustada ja
ühtlustada ning teha ka tööotsijale selgemini arusaadavaks, millised tingimused talle
kohalduvad.
Kirsti Melesk lisas, et eelnõu eesmärgiks ei ole seatud kokkuhoid. Arvestatud on sellega, et
muudatuse rakendamise alguses võib rikkumiste arv suureneda, kuid eeldatavasti ühtlustub
see pärast seda, kui inimesed on uue süsteemiga tutvunud ja sellega kohanenud.
Jaanus Karilaid palus täpsustada, milles probleem seisneb ning milliseid tegevusi töötuna
arvel olevad inimesed praegu piisavalt ei tee.
Kirsti Melesk selgitas, et kehtivas süsteemis eristatakse kolme liiki rikkumisi, mille
arvestusreeglid on erinevad. Seetõttu on inimesel keeruline mõista, millal sanktsioon järgneb
ja millal on rikkumisi kogunenud liiga palju. Kehtiva korra kohaselt võib enne töötuna arvel
oleku lõpetamist olla kuni seitse rikkumist. Pärast uuesti töötuna arvele võtmist võib inimesel
taas olla kuni seitse rikkumist. Pikk ja ebaselge menetlusahel vähendab rikkumiste
järjepidevat fikseerimist ning tekitab segadust kõigile osapooltele. Eesmärk on muuta süsteem
kõigile selgemaks ja lihtsamini mõistetavaks.
Mihkel Lees küsis kehtivate tööotsijale kehtestatud tingimuste kohta. Ta palus süsteemi
täpsemalt kirjeldada ning selgitada, kui kiiresti võivad koguneda kolm rikkumist, mille järel
töötuna arvelolek esimest korda lõpetatakse. Kas kõik kolm rikkumist võivad koguneda ühe
nädala jooksul näiteks juhul, kui inimene ei osale koolitusel ega otsi aktiivselt tööd.
Kirsti Melesk vastas, et kolme rikkumise kogunemist ühe nädala jooksul peab ta
ebatõenäoliseks. Eristatakse kolme liiki rikkumisi: Töötukassas kokkulepitud nõustamisel
osalemata jätmine, aktiivsusnõude täitmata jätmine ja sobiva töö vastuvõtmisest keeldumine.
Neid rikkumisi arvestatakse eraldi. Sanktsiooni rakendamise aeg sõltub iga inimese
konkreetsest olukorrast.
Helmen Kütt küsis, milliseid andmeid võib Töötukassa kohaliku omavalitsuse käest saada
juhul, kui inimene ei ole omavalitsuselt abi taotlenud ega ametlikult hooldajaks vormistatud,
kuid tal on tegelik hoolduskoormus. Samuti palus ta selgitada, kas täiendav andmevahetus ja
töövõime hindamise kvaliteedikontroll laiendavad ametnike ligipääsu delikaatsetele
isikuandmetele ning millised tagatised väldivad põhjendamatut andmetöötlust ja seetõttu
usalduse vähenemist riigi suhtes.
Kirsti Melesk vastas, et kui inimene ei ole pöördunud kohaliku omavalitsuse poole, tema
abivajadust või funktsioneerimisvõime piiranguid ei ole seal hinnatud, siis vastavaid andmeid
ei vahetata. Töötukassa saab andmeid pärida üksnes juhul, kui inimene on olnud kohaliku
omavalitsuse teenuse saaja. Andmevahetuse eesmärk on vältida olukorda, kus inimene peab
kohaliku omavalitsuse poolt juba hinnatud abivajadust Töötukassas uuesti kirjeldama. Sellisel
juhul saab Töötukassa tugineda kohaliku omavalitsuse kogutud teabele. Andmevahetus ei ole
automaatne, vaid Töötukassa saab teha konkreetse inimese kohta päringu juhul, kui on teada,
et ta on ka kohaliku omavalitsuse teenuse saaja. K. Melesklisas, et töövõime hindamise
kvaliteedikontrolli käigus võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele üksnes
ulatuses, milles inimene on lubanud neid töövõime hindamisel kasutada. Kui selleks
nõusolekut antud ei ole, siis ei või neid kasutada ka kvaliteedikontrolli tegemiseks ehk
lähtutakse inimese poolt töövõime hindamise menetluse alguses antud nõusolekust.
Kvaliteedikontroll tehakse eelkõige olukorras, kus inimene esitab kaebuse, kuna ta ei nõustu
ekspertarsti otsusega ja soovib selle läbivaatamist. Seni on otsuse läbivaatamisel tuginetud
vaidlustatud otsuse teinud ekspertarsti koostatud kokkuvõttele. Muudatus võimaldab tutvuda
ka tervise infosüsteemi algandmetega, et hinnata kokkuvõtte vastavust kehtestatud nõuetele ja
kokkulepitud metoodikale.
Helmen Kütt küsis, kas päring tehakse iga töötuna arvele tuleva isiku kohta või üksnes
inimese enda antud teabe põhjal ning kuidas välditakse kohalikele omavalitsustele täiendava
halduskoormuse tekkimist.
Kirsti Melesk vastas, et sama küsimuse tõstatas ka Eesti Linnade ja Valdade Liit. Liidule
selgitati, et muudatus ei suurenda kohalike omavalitsuste koormust, kuna ka praegu tehakse
päringuid vastavalt vajadusele. Päringuid ei tehta kõigi teenuse saajate kohta, vaid juhul, kui
5
Töötukassa on vestluse käigus tuvastanud, et inimesel võib olla vajadus erinevate
sotsiaalteenuste järele. Sellisel juhul küsitakse kohalikult omavalitsuselt, kas inimene on sinna
pöördunud, milliseid toetusi ta saab ja kuidas on tema abivajadust hinnatud. Nii välditakse
olukorda, kus inimene peab eri asutustes sama teavet korduvalt esitama. Muudatusega ei
kaasne masspäringuid ja päringute arv jääb eeldatavasti praegusega samale tasemele.
Helmen Kütt küsis, kas Töötukassa teavitab inimest kohaliku omavalitsuse poole
pöördumisest ja kas päringu tegemiseks küsitakse tema nõusolekut. Samuti soovis ta teada,
kas päring jäetakse tegemata juhul, kui inimene sellega ei nõustu.
Kirsti Melesk vastas, et inimese nõusolekut ei ole vaja küsida, kuna andmevahetuse õigus
tuleneb seadusest.
Hedi Arukase lisas, et andmeid, eelkõige delikaatseid isikuandmeid, töödeldakse üksnes
põhjendatud juhul. Selle tagamiseks on välja töötatud asjakohased kaitsemeetmed. Kõik
tehtavad toimingud logitakse ja andmetele pääseb ligi ainult see Töötukassa töötaja, kes
parasjagu inimesega tegeleb.
Signe Riisalo küsis, kas tulevikus võivad Töötukassa töötajad, kes ei ole arstid ega
ekspertarstid, saada juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele, et nendega tutvuda ja teha
kvaliteedikontrolli.
Kirsti Melesk vastas, et Töötukassa tellib kvaliteedikontrolli meditsiini haridusega
ekspertidelt, kellel on pädevus eksperdihinnangut hinnata. Töötukassa töötajad
kvaliteedikontrolli ise ei tee.
Tanel Kiik palus täpsustada, kas eelnõuga antakse Töötukassale juurde uus õigus küsida
kohalikult omavalitsuselt andmeid inimese abivajaduse hindamise ja funktsioneerimisvõime
piirangute kohta, kuna kehtivas seaduses sellist õigust ei ole.
Kirsti Melesk kinnitas, et nimetatud kaks tunnust lisatakse seadusesse. Ta selgitas, et kõik
kohalikud omavalitsused ei hinda veel funktsioneerimisvõime piiranguid, kuid sellise
hindamise kasutamine laieneb.
Tanel Kiik märkis, et eelnõu kooskõlastustabelis ei ole esitatud Eesti Ametiühingute
Keskliidu seisukohta, kuid kajastatud on Eesti Tööandjate Keskliidu ja teiste osaliste
arvamused. Ta küsis, kas eelnõu saadeti Eesti Ametiühingute Keskliidule kooskõlastamiseks
ning kui seda ei tehtud, siis mis põhjusel.
Kirsti Melesk vastas, et eelnõu saadeti Eesti Ametiühingute Keskliidule kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks, kuid liit kooskõlastusringi käigus tagasisidet ei esitanud. Eelnõu
tutvustamise käigus on kohtutud nii Eesti Tööandjate Keskliidu kui ka Eesti Ametiühingute
Keskliiduga ning kohtumistel tõstatatud küsimuste põhjal on eelnõu algset versiooni
muudetud.
Tanel Kiik küsis, kas eelnõu on ministeeriumi või Töötukassa algatus ning kas see on seotud
Töötukassa kulude vähendamise ja teenuste mahu piiramise laiema suunaga.
Kirsti Melesk vastas, et eelnõu on välja töötatud koostöös Töötukassaga, arvestades nii
asutuse rakenduspraktikat kui ka ministeeriumi ettepanekuid. Eelnõu ettevalmistamist alustati
enne viimase aja muudatusi ning töö on kestnud pikemat aega. Eesmärk on kujundada
süsteem, mis oleks selge ja rakendatav Töötukassa töötajatele ja nõustajatele ning inimestele
lihtsalt mõistetav.
Irja Lutsar küsis, kuidas arvestatakse iseseisvate tööotsijatega, kes ei vaja sagedast
nõustamist, kuid otsivad aktiivselt tööd.
Kirsti Melesk vastas, et need inimesed leiavad tõenäoliselt kiiresti uue töö ega pea
Töötukassaga suhtlema sama sageli kui suurema abi- ja teenusevajadusega kliendid. Kuid ka
nende puhul kontrollitakse siiski, kas nad kandideerivad töökohtadele, võtavad vastu sobivaid
tööpakkumisi ja täidavad kokkulepitud tegevuskava.
Eero Merilind väljendas muret, et kui Töötukassa saab õiguse kvaliteedikontrolliks võrrelda
eksperdiarvamust selle aluseks olnud tervise infosüsteemi andmetega, siis see võib tekitada
tervise infosüsteemis seni piiratud andmetele täiendava juurdepääsu ja seeläbi riivata inimeste
privaatsust.
Kirsti Melesk kinnitas, et kui inimene ei ole lubanud kasutada oma tervise infosüsteemi
andmeid töövõime hindamiseks, ei saa neid kasutada ka kvaliteedikontrollis.
Helmen Kütt leidis, et läbipaistvuse suurendamiseks võiks inimesele anda Töötukassasse
6
pöördumisel selge võimaluse märkida, kas ta nõustub andmete kasutamise ja kohaliku
omavalitsusega suhtlemisega. Tema hinnangul vähendaks teadlik valik ohtu, et inimesed
hakkavad ebakindluse tõttu oma terviseandmeid ulatuslikult sulgema, kuna see võiks
kahjustada ka neid endid.
Kirsti Melesk vastas, et töövõime hindamise taotluses saab inimene märkida, kas Töötukassa
ja ekspertarst võivad hindamiseks kasutada tervise infosüsteemi andmeid. Sama valik kehtib
kogu menetluses, sealhulgas kvaliteedikontrollis, ja seda võib hiljem muuta. Ta selgitas, et
töövõime hindamise kvaliteedikontroll tehakse inimese vaide alusel, kui ta taotleb töövõime
hindamise otsuse läbivaatamist. Kontrolli käigus ei hinnata inimest, vaid ekspertarsti antud
hinnangu vastavust kokkulepitud metoodikale ja selle põhjendatust.
Signe Riisalo küsis, milline kaal on kohaliku omavalitsuse andmetel inimese
hoolduskoormuse või abivajaduse hindamisel võrreldes inimese enda ütlustega. Ta palus
täpsustada, kuidas hinnatakse olukorda, kus kohalikul omavalitsusel andmed puuduvad, sest
inimene ei ole omavalitsuse poole pöördunud, kuid inimese enda sõnul piirab eaka vanema
või täisealiseks saanud puudega lapse hooldamine tema töötamise võimalusi.
Kirsti Melesk vastas, et selles osas erinevust ei ole. Andmepäringu eesmärk on anda
Töötukassa nõustajale lisateavet. Töötukassa hindab inimese teenusevajadust tema
pöördumisel. Kui ilmneb suurem abivajadus, mis võib eeldada ka kohaliku omavalitsuse
teenuseid, saab Töötukassa küsida omavalitsuselt teavet hinnatud abivajaduse ja osutatavate
teenuste kohta. Eesmärk on tagada, et Töötukassa ja kohaliku omavalitsuse teenused
täiendaksid teineteist.
Signe Riisalo küsis, kuidas mõjutavad kavandatavad muudatused vähenenud töövõimega
inimesi.
Kirsti Melesk vastas, et osalise töövõimega inimestel on ka praegu kohustus tööd otsida ja
aktiivsusnõudeid täita. Eelnõuga neid kohustusi ei muudeta, kuid töövõimetoetuse maksmist
ei peatata enam esimese ega teise rikkumise korral. Kehtiva korra järgi peatatakse toetuse
maksmine esimese rikkumise korral kümneks ja teise rikkumise korral 30 päevaks. Ta lisas, et
töövõimetoetuse saajatele on töövõimetoetuse maksmise lõpetamine mõnevõrra erinev.
Seetõttu, et töövõimetoetuse puhul on need aktiivsustingimused, mis tulenevad toetusest
endast, natuke laiemad. Näiteks alla kolmeaastast last kasvatava töövõimetoetuse saaja
toetuse maksmist ei lõpetata, sest hoolduskoormus loetakse aktiivsustingimuse täitmiseks.
Eero Merilind küsis, mille alusel hinnatakse inimese töövõimet, kui ta on piiranud
juurdepääsu oma terviseandmetele. Samuti palus ta selgitada, kuidas välditakse olukorda, kus
inimene piirab teadmatusest juurdepääsu kogu tervise infosüsteemile, mistõttu puudub arstidel
juurdepääs tema terviseandmetele.
Kirsti Melesk selgitas, et töövõime hindamise taotluses saab inimene märkida, kas ta annab
Töötukassale juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele. Juhul, kui inimene ei anna andmete
kasutamiseks luba, siis on võimalik töövõimet hinnata arstliku kontrolli alusel ehk ta
kutsutakse arsti vastuvõtule ja ta läbib uue arstliku kontrolli.
Tanel Kiik küsis, millised algselt kavandatud muudatused on eelnõust välja jäetud. Ta tõi
esile kavatsuse lühendada sobiva töö tingimuste muutumise aega 140 päevalt ligikaudu 100
päevale.
Kirsti Melesk vastas, et pärast esimest kooskõlastusringi tehti kaks suuremat muudatust.
Esiteks loobuti plaanist tuua sobiva töö tingimuste muutumine 140 päevalt ligikaudu 100
päevale. Partnerite, sealhulgas Eesti Puuetega Inimeste Koja ja ametiühingute esindajate
tagasiside järel jäeti kehtiv 140-päevane ajapiir alles. Teiseks loobuti ettepanekust käsitada
eraldi rikkumisena olukorda, kus nõustamiskohtumist ei saa inimese enda käitumise tõttu läbi
viia. Selle lahenduse üle peeti arutelusid Justiits- ja Digiministeeriumi ning partneritega, kuid
muudatus otsustati eelnõust välja jätta.
Tanel Kiik küsis, millest algsed ettepanekud olid tingitud?
Kirsti Melesk selgitas, et muudatus lähtus Töötukassa vajadusest käsitleda aktiivsusnõuete
rikkumisena olukordi, kus nõustamisele tulnud inimene käitub nõustaja suhtes ähvardavalt või
vajalik on turvatöötaja sekkumine, mistõttu ei ole nõustamist võimalik läbi viia. Praegu saab
Töötukassa vajaduse korral fikseerida näiteks politsei sekkumise, kuid mitte aktiivsusnõude
rikkumise. Kuna sobiva õigusliku sõnastuse leidmine osutus keeruliseks ja tekitas osapoolte
7
vahel erimeelsusi, otsustati ettepanekust praegu loobuda. K. Melesk lisas, et mis puudutab
sobiva töö tingimuste muutmise aega, siis algselt sooviti muuta aktiivsusnõuded inimese jaoks
rangemaks. Edasise analüüsi ja tagasiside järel peeti siiski olulisemaks 3+3 süsteemi
rakendamist, mida hinnati aktiivsusnõuete toetamiseks piisavaks. Seetõttu otsustati sobiva töö
kriteeriumi kohaldamise tähtaega mitte muuta.
Tanel Kiik märkis, et eelnõu seletuskirjas toodu kohaselt kuuluvad Eesti aktiivsusnõuded
OECD riikide võrdluses juba rangemate hulka. Ta küsis, kas nõuete karmistamine on sellises
olukorras põhjendatud.
Kirsti Melesk vastas, et kehtivas süsteemis esineb vastuolu. Ühelt poolt võib enne arveloleku
lõpetamist koguneda kuni seitse rikkumist ning pärast uuesti arvelevõtmist võib pikk
rikkumiste ahel korduda. Teiselt poolt on süsteem töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse
saajatele range. Just viimane asjaolu mõjutab Eesti aktiivsusnõude süsteemi ranget hinnangut
OECD võrdluses. Eelnõuga soovitakse need kaks külge tasakaalustada, kehtestades kõigile
ühetaoline astmeline süsteem.
Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.
Otsustati:
4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30.09.2026 (konsensus: Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak,
Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
4.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 7: Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel
Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo; vastu 2: Jaanus Karilaid,
Aleksandr Tšaplõgin; erapooletuid 0).
4.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Õnne Pillak (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,
Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr
Tšaplõgin).
Signe Riisalo märkis, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on
muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva
5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2026. aasta II poolaasta töövaldkonna
õigusloomeplaanide tutvustus
Hedi Arukase andis komisjonile ülevaate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
(MKM) 2026. aasta II poolaasta töövaldkonna õigusloomeplaanidest (lisa 2). Ta märkis, et
sotsiaalkomisjoni menetluses on juba töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) ning tänasel istungil
tutvustatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (972 SE). Lisandumas on veel platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE) ja töövaidluse
lahendamise seaduse eelnõu (1005 SE), mille eesmärk on kaotada töövaidluskomisjoni (TVK)
juhatajate perioodiline hindamine ning parandada TVK juhatajate kvaliteeti laiemalt. Lisaks
valmistatakse ette töövaidluse lahendamise seaduse menetlusküsimusi käsitlevaid muudatusi,
mille eesmärgiks on lihtsustada ja kiirendada TVK menetlust, sealhulgas lihtsustada kirjalikku
menetlust, vaadata üle menetlustähtajad, täpsustada TVK selgituskohustust ning suurendada
õigusselgust. H. Arukase jätkas ja tutvustas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on tagada toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete
direktiivi korrektne ja ühtne rakendamine ning suurendada õigusselgust ja vähendada
ebavajalikku halduskoormust. Viimasena käsitles H. Arukase sunnitööga toodetud kauba
turult eemaldamise seadustamist. Ta selgitas, et koostamisel oleva eelnõu eesmärk on
kõrvaldada turult sunnitööga toodetud tooted. Asjakohast Euroopa Liidu määrust
kohaldatakse alates 14. detsembrist 2027, kuid vajalikud karistusnormid tuleb vastu võtta
enne EL määruse jõustumist, 2026. aasta detsembriks.
Signe Riisalo märkis platvormitöö seaduse eelnõu käsitledes, et Euroopa Liidu liikmesriigid
peavad direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma hiljemalt käesoleva aasta 2. detsembriks.
8
Ta tõdes, et komisjonile on eelnõu menetlemiseks jäänud väga vähe aega ning arvestada tuleb
võimalusega, et eelnõu ei jõuta nimetatud tähtajaks vastu võtta.
Tanel Kiik küsis, miks jõuab platvormitöö seaduse eelnõu komisjoni alles nüüd, kuigi EL
liikmesriigid peavad direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma juba hiljemalt selle aasta 2.
detsembriks. Samuti soovis ta teada, kas MKM on koostöös tööturu osapooltega arutanud
võimalust muuta töötuskindlustussüsteem paindlikumaks, et nõutava staaži omandanud
inimesel oleks õigus saada töötuskindlustushüvitist täies määras ka töösuhte lõpetamisel
poolte kokkuleppel või töötaja algatusel. Ta märkis, et kehtiva korra kohaselt makstakse
sellisel juhul hüvitist üksnes miinimummääras.
Hedi Arukase möönis, et eelnõu menetlemiseks on jäänud vähe aega. Ta selgitas, et
platvormitöö seaduse eelnõu menetlemine on viibinud ulatusliku kaasamisprotsessi ning
suurte platvormitöö pakkujatega peetud arutelude ja läbirääkimiste tõttu. Eesmärk oli jõuda
osapooli rahuldava kompromissini, mis võimaldaks eelnõu menetlemist jätkata suuremate
vastuoludeta. Ta lisas, et töötuskindlustussüsteemi puudutavale küsimusele annab vastuse
hiljem kirjalikult.
Jaanus Karilaid märkis, et investeeringud Eestisse on vähenenud ning küsis, millised on
plaanid investeeringute soodustamiseks ja Eestisse lisainvesteeringute kaasamiseks.
Liina Vahtras kinnitas, et Eesti Panga andmetel on otseinvesteeringud vähenenud. Samas tõi
ta esile MKMi eelmisel aastal rakendatud suuremahuliste investeeringute toetusmeetme, mille
tulemusel suurenesid välisinvesteeringud Eestisse varasema aastaga võrreldes. Ta lisas, et
Riigikogus ootab praegu teist lugemist strateegiliste investeeringute kiirraja eelnõu, mille
eesmärk on soodustada suurte tööstusinvesteeringute jõudmist Eestisse ja kiirendada nendega
seotud planeeringute menetlemist. Kui praegu kestab menetlus ligikaudu kaks aastat, siis
eelnõuga soovitakse lühendada seda kuni ühe aastani. L. Vahtras märkis, et Soomes kestab
vastav menetlus üheksa kuud ja Hollandis veelgi vähem, kuid kavandatav muudatus oleks
Eesti jaoks siiski märkimisväärne edasiminek. Investeering peab avaldama suurt mõju nii
Eesti majandusele kui ka kohalikule piirkonnale ning selle maht peab olema vähemalt 40
miljonit eurot.
6. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE)
esimese lugemise ettevalmistamine
Signe Riisalo andis eelnõu tutvustamiseks esmalt sõna sotsiaalministrile.
Karmen Joller rääkis, et rehabilitatsiooniteenuste reformi on ette valmistatud pikka aega ja
selle vajalikkusele on juhtinud tähelepanu ka Riigikontroll. Reformi keskne eesmärk on
kujundada teenus vajadus- ja tõenduspõhiseks, inimest motiveerivaks ja toetavaks ning
selliseks, mis aitab tulemuslikult kaasa inimese igapäevaelus toimetulekule.
Hanna Vseviov rääkis rehabilitatsiooniteenuse uuest korraldusest slaidide abil (lisa 3). Uus
rehabilitatsioonisüsteem rakendub eelnõu kohaselt 1. oktoobril 2027. Praegu
sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni regulatsioon tunnistatakse
kehtetuks ning uus õigusraamistik luuakse rahvatervishoiu seaduses. Teenuse korraldaja
ülesanded lähevad Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) üle Tervisekassale. Inimese jaoks muutub
eelkõige teenusele pääsemise alus. Praegu sõltub õigus teenusele puude raskusastmest või
osalise või puuduva töövõime tuvastamisest, tulevikus aga inimese terviseseisundist
tulenevast tegelikust abivajadusest. Kui tervishoiutöötaja märkab kompleksset abivajadust,
saab ta suunata inimese teenusele tervishoiusüsteemi kaudu. Sellega peaks lühenema
praegune kahe kuni nelja kuu pikkune teenusele saamise õiguse tuvastamise protsess ning
vähenema taotluste arv. Teenusele jõudmine hakkab toimuma e-konsultatsiooni kaudu.
Perearst, eriarst või õde saab rehabilitatsioonimeeskonnaga nõu pidada, kui ta ei ole kindel,
kas inimesele on näidustatud just meeskondlik rehabilitatsiooniteenus.
Rehabilitatsioonimeeskond täpsustab koos inimesega teenuse eesmärgi, moodustab vajalikest
spetsialistidest meeskonna, broneerib aja ja osutab teenust kuni kokkulepitud tulemuste
saavutamiseni. Tulevikus peab teenuseosutajal SKA tegevusloa asemel olema
tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba ning nõuetele vastav meeskond. Teenusega seotud
9
andmed talletatakse tervise infosüsteemis ja tehakse kättesaadavaks üksnes õigustatud
tervishoiutöötajatele. Teenust rahastatakse ka edaspidi riigieelarvest. Sotsiaalministeerium
(SOM) eraldab igal aastal vajaliku summa Tervisekassale ning ravikindlustuse eelarvet
selleks ei kasutata. 2025. aasta andmetel sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ligikaudu 11
000 inimest, kellest 5900 olid 0–15-aastased puude raskusastmega lapsed, 3900 tööealised ja
500 pensioniealised. Teenust osutas umbes 120 asutust ning ühe või mitme teenuseosutaja
meeskonnas töötas ligikaudu 2000 spetsialisti. Tööealistest teenusesaajatest moodustavad
psüühikahäirega inimesed ligikaudu kolmveerandi. Rehabilitatsiooniteenuse eelarve on
prognoosi kohaselt 2026. aastal 22,1 miljonit eurot, 2027. aastal 22,4 miljonit eurot, 2028.
aastal 26,7 miljonit eurot ja 2029. aastal 29,6 miljonit eurot. Eelarves sisalduv kasv on riigi
eelarvestrateegias kinnitatud ja hõlmab muu hulgas varem Töötukassast SKAle üle toodud
vahendeid. Tegemist on riigieelarvelise eraldisega.
Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on leevendada terviseseisundi, haiguse või vigastuse mõju
inimese igapäevategevustele ja ühiskondlikule osalusele, parandada või säilitada tema
iseseisvat tegutsemis- ja osalusvõimet ning arendada enesega toimetulekut ja enesejuhtimise
oskusi. Teenust võib osutada ravile eelnevalt, ravi toetavana või ravile järgnevalt.
Tervisekassale luuakse alus osta teenust erinevate terviseseisundite kaupa. Lahendus tugineb
Maailma Terviseorganisatsiooni rehabilitatsioonisekkumiste raamistikule.
Rehabilitatsioonimeeskond määrab vajalikud teenused inimese terviseseisundist ja
funktsioneerimisvajadusest lähtudes. Teenus on mõeldud inimesele, kelle tervisemure
mõjutab ulatuslikult ja kompleksselt tema enda ning pere igapäevaelu. E-konsultatsiooni
õigusega tervishoiutöötaja tuvastab rehabilitatsioonivajaduse ja suunab inimese teenusele.
Teenuseosutaja vastab e-konsultatsioonile, broneerib vajaduse korral vastuvõtuaja, hindab
vajaliku teenuse sisu ning osutab teenust seni, kuni vajadus püsib. Teave teenuse
tulemuslikkuse kohta jõuab tervise infosüsteemi kaudu tagasi suunajale ja teistele õigustatud
tervishoiutöötajatele. Piirkondliku kättesaadavuse parandamiseks pannakse haiglavõrgu
arengukava haiglatele kohustus teenust osutada. Lisaks võivad teenust osutada asutused,
kellel on nõuetele vastav tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba. Samuti saavad senised
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad jätkata tegevusloa alusel või tegevusloaga
tervishoiuteenuse osutaja koostööpartnerina. Rehabilitatsioonimeeskonna koosseisust rääkides
tõi ta olulise muudatusena välja selle, et edaspidi peab meeskonda kuuluma tervishoiutöötaja,
kellel on juurdepääs terviseandmetele. Teenuseliikides rääkides mainis ta, et Tervisekassal on
võimalus osta või hankida teenuseid liigipõhiselt, et toetada vajaduspõhist abi. H. Vseviov
rääkis, et kõigile, kellel on 30. septembri 2027. aasta seisuga kehtiv sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse suunamisotsus, vormistatakse rehabilitatsiooniteenuse suunamine
automaatselt, et toetada sujuvat üleminekut ja vähendada osapoolte koormust.
Signe Riisalo andis sõna Tervisekassa esindajale.
Kadri Englas rõhutas, et Tervisekassa lähtub inimesekesksest vaatest.
Rehabilitatsiooniteenus viiakse taastusravi valdkonda ning seda kujundatakse koos
taastusraviteenuse osutajate ja iseseisvate teenuseosutajatega, sealhulgas füsioterapeutide,
logopeedide ja kliiniliste psühholoogidega. Meeskondliku rehabilitatsiooniteenuse ülesanne
on seostada tervishoius antav abi inimese igapäevaeluga ja toetada tema toimetulekut.
Lähtekohad on meeskondlik lähenemine, inimesele tähenduslike eesmärkide saavutamine ja
olemasoleva ressursi võimalikult tõhus kasutamine. K. Englas rääkis, et Tervisekassa
analüüsib rehabilitatsiooni tulemuspõhise rahastamise võimalusi. Praegu on raskuseks see, et
toimetulekuga seotud andmeid ei ole piisavalt ning valdkonda ei saa terviklikult
andmepõhiselt analüüsida. Tugevuseks on aga kogenud rehabilitatsiooniteenuse osutajad, kes
oskavad eesmärke seada ja nende saavutamist toetada. Teenuse ostmise strateegia üks peamisi
eesmärke on leida rehabilitatsiooniteenuse osutamise partnerid kõigis Eesti piirkondades.
Tervisekassa on kaardistanud piirkondlikud kitsaskohad ja ühe keerulisema piirkonnana
nimetas ta Lääne-Eestit.
Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.
Eero Merilind küsis, kas perearstide lisamine teenusele suunajate hulka võib tekitada
olukorra, kus perearstid saadavad e-konsultatsioonile korraga väga suure hulga patsiente.
Sealhulgas inimesi, kellel on üksik vaevus, mitte kompleksne rehabilitatsioonivajadus. Selline
10
massiline suunamine võiks süsteemi juba rakendamise alguses ära ummistada.
Karmen Joller vastas, et suunamisõigus ei ole üksnes perearstidel, vaid ka eriarstidel ja
õdedel. E-konsultatsioon võimaldab rehabilitatsioonimeeskonnal hinnata teenuse näidustatust
ja vajaduse puudumisel teenusele suunamisest keelduda. Üksik vaevus, näiteks episoodiline
põlvevalu, ei ole kompleksse rehabilitatsiooni näidustus. Suunajatele töötatakse välja selged
juhised, mis aitavad eristada kompleksse meeskonnateenuse vajadust üksikteenuse
vajadusest.
Hanna Vseviov lisas, et koostöös Tervisekassaga on valminud juhendmaterjal, mis
aitab teenusevajadusi eristada. Perearstidega tehakse koostööd, et selgitada välja, millist tuge
nad suunamisotsuste tegemisel vajavad. Lisaks töötatakse välja e-konsultatsiooni toimimise
põhimõtted.
Eero Merilind kordas küsimust, kas rehabilitatsioonisüsteem võib ummistuda, kui perearstid
saadavad e-konsultatsioonile kõik oma nimistusse kuuluvad patsiendid.
Karmen Joller vastas, et kui perearstid otsustavad sellise aktsiooni korraldada, vastutavad
nad selle eest ise. K. Joller avaldas lootust, et perearstid lähtuvad eelkõige patsientide
huvidest.
Helmen Kütt küsis, kas meeskondade komplekteerimiseks jätkub vajalikke spetsialiste,
sealhulgas füsioterapeute ja teiste erialade esindajaid.
Hanna Vseviov vastas, et praeguses rehabilitatsioonisüsteemis töötab ligikaudu 2000
spetsialisti. Üks senise süsteemi põhiprobleeme on teenuse ebapiisav hinnastamine, mille tõttu
osa teenuseosutajaid ei ole suutnud jätkata või on liikunud tööalase rehabilitatsiooni,
tervishoiu või haridus- ja tugiteenuste valdkonda. Ühtsemad alused ja realistlikum
hinnastamine peaksid andma spetsialistidele suurema kindluse. Reform ei tekita
kvalifitseeritud tööjõudu juurde, kuid võimaldab kasutada olemasolevat ressurssi
sihipärasemalt. Meeskonnateenust ei peaks osutama olukorras, kus inimesel on vaja
üksikteenust või puudub selgelt sõnastatud eesmärk.
Helmen Kütt tõstatas ka hooldekodudes, erihoolekandeasutustes ja kodus elavate eakate
arstiga ühenduse saamise küsimuse olukorras, kus mõne teenuse puhul eeldatakse
elektroonilist suhtlust.
Karmen Joller selgitas, et perearstikeskusel on kohustus suhelda ka telefoni teel ja vahetult
ning e-vahendite puudumine ei tohi takistada arstiabi saamist.
Tanel Kiik viitas Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoda) kriitilistele tähelepanekutele
eelnõu kohta ja küsis, kas 1. oktoobriks 2027 kavandatud üleminek on realistlik, arvestades, et
eelnõu ei ole veel seaduseks saanud ning muutus puudutab teenusesaajaid, nende lähedasi,
teenuseosutajaid ja rahastajaid.
Hanna Vseviov vastas, et EPIKojaga tehakse tihedat koostööd ning EPIKoda toetab reformi
eesmärke. Ülemineku sujuvuse tagamiseks vormistatakse kõigile inimestele, kellel on 30.
septembril 2027 kehtiv suunamisotsus, automaatselt uus suunamine. Keegi ei jää üleöö
teenusest ilma. Uues süsteemis saab hinnata, millist teenust ja kui pikaks ajaks inimene
tegelikult vajab. Praegused suunamisotsused kehtivad maksimaalselt kaks aastat ning nende
lõppemisel tuleb inimesel menetlus uuesti läbida. Uues süsteemis ei pea pikemaajalise ja
selgelt põhjendatud vajaduse korral kogu protsessi kordama.
Brit Tammiste lisas, et SOM on koos Tervisekassaga külastanud maakonniti seniseid
teenuseosutajaid ja haiglaid ning kohtunud perearstidega. Koos Terviseameti ja SKAga on
korraldatud infotunde uute nõuete kohta. Tervisekassa jätkab infotunde partnerite valiku,
teenusekirjelduste ja hinnastamise teemal. Koostööd tehakse ka Eesti Linnade ja Valdade
Liiduga, et kohalikud sotsiaaltöötajad ja lastekaitsespetsialistid saaksid üleminekul inimesi ja
nende lähedasi toetada.
Tanel Kiik küsis, kas eelarveprognoos tugines olemasolevale rahastusele või arvutati see uue
süsteemi tegelikust teenusevajadusest ja tulevasest hinnakirjast lähtudes. Ta märkis, et
tegemist on sisuliselt erinevate metoodikatega ja pidas korrektsemaks vajaduspõhist nullist
tehtud arvutust, mis aitaks tulevast rahavajadust objektiivsemalt hinnata.
Hanna Vseviov vastas, et lähtekohaks oli olemasolev eelarve, kuid arvesse võeti praeguste
teenusesaajate sihtgruppe, saadavaid alateenuseid ja teenuse kestust. Tulevase sihtrühma
täpset koosseisu ei ole võimalik ette ennustada.
11
Tanel Kiik küsis uuesti, kas prognoositav eelarve põhineb olemasoleval eelarvel, mitte
tegeliku teenusevajaduse hinnangul.
Hanna Vseviovi sõnul võeti aluseks olemasolev eelarve. Rehabilitatsiooniteenust vajava
sihtrühma vajadusi ja teenuse kulusid hakatakse korrapäraselt jälgima ning vajaduse korral
taotletakse riigi eelarvestrateegia raames lisaraha.
Signe Riisalo märkis, et reform korrastab praegu tervishoiu ja sotsiaalse rehabilitatsiooni
vahel killustunud sarnaste teenuste süsteemi. Inimese juurdepääs teenustele ei peaks sõltuma
sellest, kas ta pöördub arsti või SKA poole, vaid sarnaste teenusteni peaks viima üks selge
tee.
Hanna Vseviov lisas, et haridusvaldkonna tagasiside kohaselt on osa haridustugiteenuseid
muutunud kättesaadavamaks. Mõned rehabilitatsiooniteenuse osutajad on oma tegevuse
ümber suunanud haridustugiteenustele, sest nende teenuste sihtrühmad osaliselt kattuvad.
Varem suunati palju lapsi rehabilitatsioonisüsteemi seetõttu, et vajalikud haridustugiteenused
ei olnud kättesaadavad.
Irja Lutsar juhtis tähelepanu laste suurele osakaalule praeguste teenusesaajate seas:
ligikaudu 5900 last võrreldes umbes 3900 tööealisega. Ta küsis, kas lapsed on süsteemis
üleesindatud või tööealised alaesindatud ning kas tööealiste teenusevajadus ja sellega seotud
eelarve võivad reformi järel suureneda. Näitena tõi ta olukorra, kus lapse lugemisraskuse tõttu
kasutatakse logopeediteenust, kuigi tegemist ei pruugi olla terviseprobleemiga.
Hanna Vseviov selgitas, et tööealisi on sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteemis
proportsionaalselt vähem, sest nad saavad samal ajal kasutada tööalast rehabilitatsiooni, mille
võimalused on mõnes osas avaramad. Pikemas plaanis tuleb hinnata tööalase ja tervisega
seotud rehabilitatsiooni ühendamise võimalust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
ning Töötukassa näevad tööalases rehabilitatsioonis eraldi lisandväärtust, eriti tööoskuste
arendamisel, kuid on viidanud ka süsteemide ühendamise võimalikule otstarbekusele.
Brit Tammiste selgitas, et laste suur osakaal tuleneb praegusest korraldusest, puude
raskusastmega laps pääseb SKA kaudu teenusele ilma tööealiste puhul rakendatava sisulise
vajaduse hindamiseta. Laste puhul on rehabilitatsiooniteenust kasutatud ka olukordades, kus
vajalikud haridus- ja tugiteenused ei ole olnud kättesaadavad. Tööalase rehabilitatsiooni
teenuseid saab aastas ligikaudu 5000–6000 inimest.
Jaanus Karilaid luges ette eelnõu kooskõlastustabelis lk 49 esitatud Eesti Perearstide Seltsi
seisukoha: „Eesti Perearstide Seltsi kindel seisukoht on, et antud reformi on planeeritud liialt
kiiresti, osapooli adekvaatselt kaasamata. Eelnõu jõustumisel jäävad patsiendid reaalse
vajaliku abita ning peremeditsiinile langeb ebamõistlik koormus. Oleme seisukohal, et
rehabilitatsiooniteenuseks vajalikke hindamisi ja dokumentatsiooni ettevalmistust ei saa
panna perearsti ülesandeks. Perearstiabi süsteem on juba täna tugevalt üle koormatud ning
töötab võimekuse piiril“. J. Karilaid rõhutas, et seda seisukohta ei saa jätta tähelepanuta. Ta
soovis teada, miks on jäetud perearstid adekvaatselt kaasamata.
Karmen Joller vastas, et perearste on reformi ettevalmistamisse kaasatud mitmel kohtumisel
ning arutatud on erinevaid lahendusi. K. Joller mõistab perearstide muret, sest
rehabilitatsiooniteenus ei ole seni olnud tervishoius tavapärane. Ta osutas, et hästi toimiv
rehabilitatsiooniteenus võib perearsti koormust hoopis vähendada, mitme eraldi saatekirja
asemel saab keeruka ja mitut teenust vajava patsiendi suunata ühe e-konsultatsiooniga
rehabilitatsiooni meeskonnale. K. Jollermärkis, et suunamisõigus on ka eriarstidel ja õdedel
ning eesmärk on vältida praktikat, kus eriarst saadab inimese pelgalt perearstilt saatekirja
küsima.
Jaanus Karilaid märkis täpsustavalt, et perearstide arvu võimalikku vähenemist tuleb
täiendava koormuse hindamisel arvesse võtta.
Karmen Joller vastas, et tervishoiutöötajate vananemise ja tööturult lahkumisega seotud
riskide vähendamiseks on suurendatud nii arstiteaduse õppekohtade kui ka
residentuurikohtade arvu. Viimasel aastal on arstide ja õdede arv tervishoius kasvanud.
Personali nappus ei tohi jätta inimesi abita, mistõttu tuleb leida tõhusamaid töökorralduslikke
lahendusi. Tervisekeskuste kogemus näitab, et füsioterapeutide, psühholoogide ja teiste
spetsialistide kaasamine meeskonda võib vähendada perearstide koormust.
Signe Riisalo rõhutas, et uus süsteem muudab teenuste kasutamise patsiendi jaoks oluliselt
12
lihtsamaks ja selgemaks. Perearstide kohta märkis ta, et eelkõige tuleks mõelda sellele, kuidas
neid töökorralduse parandamisel rohkem toetada.
Tanel Kiik küsis, kuidas välditakse ebavõrdsuse kasvu olukorras, kus inimesel puudub
perearst või koostöö konkreetse perearstiga ei toimi. Tema hinnangul sõltuks teenuse
kättesaadavus uues süsteemis tervishoiutöötaja otsustusvõimest rohkem kui praegu ning
inimese enda algatusõigus väheneks.
Karmen Joller vastas, et perearsti olemasolu ja perearstiabi üldine kättesaadavus on laiemad
tervishoiukorralduse küsimused. Perearstide erineva võimekuse korral tuleb parandada
teenuse kvaliteeti ja otsustustuge.
Kadri Englas lisas, et süsteem ei tugine teenusele suunamisel üksnes perearstidele, e-
konsultatsiooni saavad teha kõik perearstid ja eriarstid ning pere- ja eriarstiabis töötavad õed.
Seetõttu laieneb suunajate ring praeguse süsteemiga võrreldes märkimisväärselt. Tulevikus
peaks suur osa suunamistest tulema eriarstiabist, samal ajal kui perearstiabi ülesandeks jääks
muu hulgas aidata inimest juhtudel, kui tal tekib raskusi teenusele pääsemisega.
Tanel Kiik küsis, kui paljud praegused teenuseosutajad tõenäoliselt jätkavad uues süsteemis
iseseisva osutajana või lepingulise partnerina. Ta rõhutas, et eriti laste ja nende perede jaoks
võib harjumuspärase teenuseosutaja vahetamine olla raske.
Hanna Vseviov vastas, et praegu on ligikaudu 120 teenuseosutajat, kellest umbes 40-l on juba
nõuetele vastav tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba. Viimastel kuudel on tegevuslubade
taotlemine hoogustunud, eeskätt suurema klientide arvuga asutuste seas.
Brit Tammiste lisas, et täpset jätkajate arvu ei ole veel võimalik öelda, sest asutused alles
kavandavad, kas osaleda Tervisekassa partnerivalikus iseseisvalt või koostöös mõne teise
tervishoiuteenuse osutajaga. Osa teenuseosutajaid on juba varem suundunud tööalase
rehabilitatsiooni, haridus- ja tugiteenuste või kohaliku omavalitsuse teenuste pakkumisele.
Tegevuse lõpetamine ei tulene alati kavandatavast reformist, vaid võib olla seotud ka senise
hinnastamisega.
Tanel Kiik küsis, kas eelarve jaguneb tulevikus tervishoiuteenustega sarnasel põhimõttel:
asutustele määratakse ette ravijuhtude või teenusemahu lepinguline piir ning rahastus ei liigu
otseselt koos inimese valikuga.
Kadri Englas vastas, et kavandatav rahastusmudel toimib üldjoontes sellisel põhimõttel.
Hanna Vseviov vastas, et hetkel ei ole võimalik ette öelda, kui palju inimesi vajab 2028.
aastal uutel alustel toimivaid teenuseid. Tervisekassa on ette valmistanud meetmete paketi
eelarve kasvu juhtimiseks ja rahastamist saab kujundada paindlikult, et katta inimeste
põhjendatud vajadused olemasolevate vahendite piires. Teenusevajaduse ja kulude tegelikku
kujunemist jälgitakse pärast rakendamist.
Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.
Otsustati:
6.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30.09.2026 (konsensus: Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak,
Signe Riisalo).
6.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,
Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo).
6.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Riisalo (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel
Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo).
Signe Riisalo märkis, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on
muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva
7. Info ja muud küsimused
7.1 Signe Riisalo teavitas komisjoni liikmeid Riigikohtu 14. septembri 2026. a määrusest
põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-26/12, mis käsitleb vanemahüvitise arvutamist.
Sellega seoses on kavas algatada komisjoni eelnõu, mille tekst saadetakse tutvumiseks ka
komisjoni liikmetele. Sama eelnõuga lahendatakse aasta lõpus aeguva elatise tagasinõude
13
tähtaja probleem. Komisjoni järgmisele istungile kutsutakse Sotsiaalministeeriumi esindaja, et
ta annaks olukorrast ülevaate ja tutvustaks võimalikke lahendusi.
7.2 Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele teada, et kolmapäeval, 7. oktoobril 2026
algusega kell 14 on kavas korraldada ühine istung Riigikogu rahanduskomisjoniga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Terle Kask
protokollija
(allkirjastatud digitaalselt)
Riin Lindpere
protokollija
Riigikogu sotsiaalkomisjoni
istungi protokoll nr 187
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 21. september 2026
Algus 11.10, lõpp 12.57
Juhataja: Signe Riisalo (esimees)
Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero
Merilind, Õnne Pillak, Aleksandr Tšaplõgin
Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),
Helgi Kundla (nõunik)
Puudus: Kalle Grünthal
Kutsutud: majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras, töö ja võrdsuse asekantsler Hedi
Arukase ja tööhõive osakonna juhataja Kirsti Melesk (4.-5. päevakorrapunkt); sotsiaalminister
Karmen Joller, Sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov ja laste ja perede osakonna
laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste ning Tervisekassa integratsiooni ja
rehabilitatsiooni teenusejuht Kadri Englas (6. päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) teise lugemise
ettevalmistamine
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi kättesaadavuse
parandamiseks“ eelnõu (913 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
4. Vabariigi Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (972 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2026.aasta II poolaasta töövaldkonna
õigusloomeplaanide tutvustus
6. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE) esimese
lugemise ettevalmistamine
7. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Riigikogu sotsiaalkomisjoni nädala (21.-29.09.2026) töökava
Komisjoni istung esmaspäeval, 21.09.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2
2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) teise lugemise
ettevalmistamine
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi kättesaadavuse
parandamiseks“ eelnõu (913 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
4. Vabariigi Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (972 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2026.aasta II poolaasta töövaldkonna
õigusloomeplaanide tutvustus
6. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE) esimese
lugemise ettevalmistamine
7. Info ja muud küsimused
Komisjoni kohtumine esmaspäeval, 21.09.2026 kell 13.00-14.00
Kohtumine Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa töö-, tervise- ja sotsiaalkomisjoniga
Komisjoni istung teisipäeval, 22.09.2026 kell 14.00
1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö) eelnõu (999 SE)
esimese lugemise ettevalmistamine
2. Laste vaimse tervise olukord ja arengusuunad
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Andre Hanimägi, Tanel
Kiige ja Züleyxa Izmailova algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (917 SE)
esimese lugemise ettevalmistamine
4. Elatisabi nõude aegumise ja vanemahüvitise ümberarvutamise reeglite arutelu
5. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel
Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) teise lugemise
ettevalmistamine
Signe Riisalo rääkis, et eelnõu põhjalik arutelu toimus komisjonis 15.09.2026 istungil. Ta
pani hääletusele menetlusliku otsuse.
Otsustati:
2.1. Kiita heaks eelnõu menetlusdokumendid (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,
Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr
Tšaplõgin).
3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku
tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi
kättesaadavuse parandamiseks“ eelnõu (913 OE) esimese lugemise ettevalmistamine
Signe Riisalo rääkis, et eelnõu põhjalik arutelu toimus komisjonis 15.09.2026 istungil. Ta
pani hääletusele menetlusliku otsuse.
Otsustati:
3.1. Kiita heaks menetlusdokument (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,
Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
3
4. Vabariigi Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (972 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
Liina Vahtras andis ülevaate eelnõust 972 SE (lisa 1). Ta selgitas, et eelnõu eesmärk on
suurendada tööotsijate aktiivsust, kiirendada tööellu naasmist ja lühendada töötuse kestust
ning muuta süsteem selgemaks, ühtlasemaks ja paremini rakendatavaks. Täiendavalt
ajakohastatakse Töötukassa juhatuse ja nõukogu töökorraldust, et kiirendada otsustamist ja
suurendada paindlikkust. Muudatusvajadus tuleneb sellest, et aktiivsusnõuete rikkumiste
arvestus on praegu keeruline ja killustunud, töötuskindlustushüvitise ning töövõimetoetuse
saajatele kohalduvad juba esimeste rikkumiste järel ranged tingimused, sobiva töö mõiste ei
vasta tänasele tööturule ega rakenduspraktikale ning Töötukassa nõukogu ja juhatuse
otsustusmenetlus vajab kaasajastamist ja paindlikkust.
Kirsti Melesk tutvustas seejärel muudatusi üksikasjalikumalt. Ta märkis, et esimene neist
puudutab aktiivsusnõuete rikkumiste arvestuse ühtlustamist ja lihtsustamist. Rikkumiste
arvestus muutub lihtsamaks ja kehtestatakse astmeline sanktsioonisüsteem (3+3 süsteem). See
tähendab, et esimesel korral tehakse peale esimest ja teist rikkumist hoiatus. Kolmanda
rikkumise korral lõpetatakse töötuna arvelolek, aga töötu saab uuesti arvele tulla. Teisel korral
tehakse samuti pärast esimest ja teist rikkumist hoiatus, aga kolmanda rikkumise korral
lõpetatakse töötuna arvelolek ning enne uuesti arvele võtmist kohaldatakse 90-päevast
ooteaega. Lisaks ühtlustatakse sanktsioonid kõigile töötutele. Töötuskindlustushüvitise ja
töövõimetoetuse saajatele tehtavaid makseid ei lõpetata enam esimese rikkumise järel. Samuti
muutub nõustamise sagedus paindlikumaks. K. Melesk selgitas, et praegu peab töötu osalema
nõustamisel vähemalt kord 30 päeva jooksul, kuid edaspidi määrab Töötukassa nõustamise
sageduse ja viisi vastavalt vajadusele.
K. Melesk jätkas teise olulise muudatuste kogumi tutvustamisega ning märkis, et see
puudutab sobiva töö sisu ajakohastamist. Seoses sellega muutub sobiva töö mõiste inimeste
jaoks paindlikumaks. Ta selgitas, et esimese 20-ne nädala jooksul on töötul senisest suurem
paindlikkus valida sobivat tööd. Sobiv töö on töö, mida inimene peab töötuna arvel olles
olema valmis vastu võtma ning sobivast tööst keeldumist loetakse aktiivsusnõuete
rikkumiseks. K. Melesk lisas, et tingimused muutuvad alates 21. nädalast, mil tööotsing peab
laienema. Tegemist on Euroopa riikides üldlevinud praktikaga, et kui töötus kestab kauem,
siis seatakse rohkem tingimusi tööotsingule, et laiendada n-ö sobivate tööde ringi. K. Melesk
täpsustas, et alates 21. nädalast kohaldatavad tingimused jäävad praegusega võrreldes samaks
ega muutu rangemaks. Lisaks eeltoodule arvestatakse edaspidi sobiva töö määramisel
hoolduskoormust ehk muudatuse järel peab sobiv töö vastama mõistlikul määral inimese
hoolduskoormusele.
K. Melesk sõnas, et kolmas muudatuste kogum puudutab Töötukassa andmevahetuse õigusi.
Muudatuse kohaselt saab Töötukassa õiguse küsida kohalikult omavalitsuselt andmeid
inimese abivajaduse hindamise ja funktsioneerimisvõime piirangute kohta. K. Melesk märkis,
et selline andmevahetus toimub ka praegu vajaduspõhiselt. Seetõttu ei suurene kohalike
omavalitsuste töökoormus. Muudatusega lisandub kaks andmeliiki, mida Töötukassal on
õigus kohalikult omavalitsuselt küsida. Lisaks paraneb töövõime hindamise
kvaliteedikontroll. Kvaliteedikontrolliks saab Töötukassa edaspidi võrrelda eksperdiarvamust
selle aluseks olnud tervise infosüsteemi andmetega, mitte üksnes eksperdi koostatud
kokkuvõttega. Samuti saab Töötukassa selge õigusliku aluse uuringute tegemiseks.
Viimase muudatusena rääkis K. Melesk paindlikumast otsustamisprotsessist. Ta selgitas, et
Töötukassa nõukogule ja juhatusele antakse võimalus teha teatud otsuseid kirjalikus
menetluses. Olulisemad küsimused, sealhulgas Töötukassa eelarve ja
töötuskindlustusmaksetega seotud otsused, tuleb jätkuvalt otsustada koosolekul.
Aktiivsusnõuete ning Töötukassa nõukogu ja juhatuse otsustamisreeglite muudatused on
kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027. Ülejäänud muudatused (andmevahetus, töövõime
hindamise kvaliteedikontroll ja muud tehnilised täpsustused) jõustuvad üldises korras.
Signe Riisalo tänas ettekande eest ning andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.
Jaanus Karilaid küsis, kas eelnõu lähtub eeldusest, et osa töötuna arvel olevatest inimestest
ei otsi piisavalt aktiivselt tööd, kui suurt isikute ringi muudatustega hõlmatav probleem
puudutab ning millist rahalist kokkuhoidu eelnõu vastuvõtmisest oodatakse.
4
Liina Vahtras vastas, et eesmärk on muuta süsteem ühtaegu nõudlikumaks, aga ka
õiglasemaks. Tööotsijalt eeldatakse aktiivsust, kuid kohustuse rikkumisele järgneb
järkjärguline ja kõigile ühetaoline reaktsioon. Eelnõuga soovitakse süsteemi lihtsustada ja
ühtlustada ning teha ka tööotsijale selgemini arusaadavaks, millised tingimused talle
kohalduvad.
Kirsti Melesk lisas, et eelnõu eesmärgiks ei ole seatud kokkuhoid. Arvestatud on sellega, et
muudatuse rakendamise alguses võib rikkumiste arv suureneda, kuid eeldatavasti ühtlustub
see pärast seda, kui inimesed on uue süsteemiga tutvunud ja sellega kohanenud.
Jaanus Karilaid palus täpsustada, milles probleem seisneb ning milliseid tegevusi töötuna
arvel olevad inimesed praegu piisavalt ei tee.
Kirsti Melesk selgitas, et kehtivas süsteemis eristatakse kolme liiki rikkumisi, mille
arvestusreeglid on erinevad. Seetõttu on inimesel keeruline mõista, millal sanktsioon järgneb
ja millal on rikkumisi kogunenud liiga palju. Kehtiva korra kohaselt võib enne töötuna arvel
oleku lõpetamist olla kuni seitse rikkumist. Pärast uuesti töötuna arvele võtmist võib inimesel
taas olla kuni seitse rikkumist. Pikk ja ebaselge menetlusahel vähendab rikkumiste
järjepidevat fikseerimist ning tekitab segadust kõigile osapooltele. Eesmärk on muuta süsteem
kõigile selgemaks ja lihtsamini mõistetavaks.
Mihkel Lees küsis kehtivate tööotsijale kehtestatud tingimuste kohta. Ta palus süsteemi
täpsemalt kirjeldada ning selgitada, kui kiiresti võivad koguneda kolm rikkumist, mille järel
töötuna arvelolek esimest korda lõpetatakse. Kas kõik kolm rikkumist võivad koguneda ühe
nädala jooksul näiteks juhul, kui inimene ei osale koolitusel ega otsi aktiivselt tööd.
Kirsti Melesk vastas, et kolme rikkumise kogunemist ühe nädala jooksul peab ta
ebatõenäoliseks. Eristatakse kolme liiki rikkumisi: Töötukassas kokkulepitud nõustamisel
osalemata jätmine, aktiivsusnõude täitmata jätmine ja sobiva töö vastuvõtmisest keeldumine.
Neid rikkumisi arvestatakse eraldi. Sanktsiooni rakendamise aeg sõltub iga inimese
konkreetsest olukorrast.
Helmen Kütt küsis, milliseid andmeid võib Töötukassa kohaliku omavalitsuse käest saada
juhul, kui inimene ei ole omavalitsuselt abi taotlenud ega ametlikult hooldajaks vormistatud,
kuid tal on tegelik hoolduskoormus. Samuti palus ta selgitada, kas täiendav andmevahetus ja
töövõime hindamise kvaliteedikontroll laiendavad ametnike ligipääsu delikaatsetele
isikuandmetele ning millised tagatised väldivad põhjendamatut andmetöötlust ja seetõttu
usalduse vähenemist riigi suhtes.
Kirsti Melesk vastas, et kui inimene ei ole pöördunud kohaliku omavalitsuse poole, tema
abivajadust või funktsioneerimisvõime piiranguid ei ole seal hinnatud, siis vastavaid andmeid
ei vahetata. Töötukassa saab andmeid pärida üksnes juhul, kui inimene on olnud kohaliku
omavalitsuse teenuse saaja. Andmevahetuse eesmärk on vältida olukorda, kus inimene peab
kohaliku omavalitsuse poolt juba hinnatud abivajadust Töötukassas uuesti kirjeldama. Sellisel
juhul saab Töötukassa tugineda kohaliku omavalitsuse kogutud teabele. Andmevahetus ei ole
automaatne, vaid Töötukassa saab teha konkreetse inimese kohta päringu juhul, kui on teada,
et ta on ka kohaliku omavalitsuse teenuse saaja. K. Melesklisas, et töövõime hindamise
kvaliteedikontrolli käigus võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele üksnes
ulatuses, milles inimene on lubanud neid töövõime hindamisel kasutada. Kui selleks
nõusolekut antud ei ole, siis ei või neid kasutada ka kvaliteedikontrolli tegemiseks ehk
lähtutakse inimese poolt töövõime hindamise menetluse alguses antud nõusolekust.
Kvaliteedikontroll tehakse eelkõige olukorras, kus inimene esitab kaebuse, kuna ta ei nõustu
ekspertarsti otsusega ja soovib selle läbivaatamist. Seni on otsuse läbivaatamisel tuginetud
vaidlustatud otsuse teinud ekspertarsti koostatud kokkuvõttele. Muudatus võimaldab tutvuda
ka tervise infosüsteemi algandmetega, et hinnata kokkuvõtte vastavust kehtestatud nõuetele ja
kokkulepitud metoodikale.
Helmen Kütt küsis, kas päring tehakse iga töötuna arvele tuleva isiku kohta või üksnes
inimese enda antud teabe põhjal ning kuidas välditakse kohalikele omavalitsustele täiendava
halduskoormuse tekkimist.
Kirsti Melesk vastas, et sama küsimuse tõstatas ka Eesti Linnade ja Valdade Liit. Liidule
selgitati, et muudatus ei suurenda kohalike omavalitsuste koormust, kuna ka praegu tehakse
päringuid vastavalt vajadusele. Päringuid ei tehta kõigi teenuse saajate kohta, vaid juhul, kui
5
Töötukassa on vestluse käigus tuvastanud, et inimesel võib olla vajadus erinevate
sotsiaalteenuste järele. Sellisel juhul küsitakse kohalikult omavalitsuselt, kas inimene on sinna
pöördunud, milliseid toetusi ta saab ja kuidas on tema abivajadust hinnatud. Nii välditakse
olukorda, kus inimene peab eri asutustes sama teavet korduvalt esitama. Muudatusega ei
kaasne masspäringuid ja päringute arv jääb eeldatavasti praegusega samale tasemele.
Helmen Kütt küsis, kas Töötukassa teavitab inimest kohaliku omavalitsuse poole
pöördumisest ja kas päringu tegemiseks küsitakse tema nõusolekut. Samuti soovis ta teada,
kas päring jäetakse tegemata juhul, kui inimene sellega ei nõustu.
Kirsti Melesk vastas, et inimese nõusolekut ei ole vaja küsida, kuna andmevahetuse õigus
tuleneb seadusest.
Hedi Arukase lisas, et andmeid, eelkõige delikaatseid isikuandmeid, töödeldakse üksnes
põhjendatud juhul. Selle tagamiseks on välja töötatud asjakohased kaitsemeetmed. Kõik
tehtavad toimingud logitakse ja andmetele pääseb ligi ainult see Töötukassa töötaja, kes
parasjagu inimesega tegeleb.
Signe Riisalo küsis, kas tulevikus võivad Töötukassa töötajad, kes ei ole arstid ega
ekspertarstid, saada juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele, et nendega tutvuda ja teha
kvaliteedikontrolli.
Kirsti Melesk vastas, et Töötukassa tellib kvaliteedikontrolli meditsiini haridusega
ekspertidelt, kellel on pädevus eksperdihinnangut hinnata. Töötukassa töötajad
kvaliteedikontrolli ise ei tee.
Tanel Kiik palus täpsustada, kas eelnõuga antakse Töötukassale juurde uus õigus küsida
kohalikult omavalitsuselt andmeid inimese abivajaduse hindamise ja funktsioneerimisvõime
piirangute kohta, kuna kehtivas seaduses sellist õigust ei ole.
Kirsti Melesk kinnitas, et nimetatud kaks tunnust lisatakse seadusesse. Ta selgitas, et kõik
kohalikud omavalitsused ei hinda veel funktsioneerimisvõime piiranguid, kuid sellise
hindamise kasutamine laieneb.
Tanel Kiik märkis, et eelnõu kooskõlastustabelis ei ole esitatud Eesti Ametiühingute
Keskliidu seisukohta, kuid kajastatud on Eesti Tööandjate Keskliidu ja teiste osaliste
arvamused. Ta küsis, kas eelnõu saadeti Eesti Ametiühingute Keskliidule kooskõlastamiseks
ning kui seda ei tehtud, siis mis põhjusel.
Kirsti Melesk vastas, et eelnõu saadeti Eesti Ametiühingute Keskliidule kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks, kuid liit kooskõlastusringi käigus tagasisidet ei esitanud. Eelnõu
tutvustamise käigus on kohtutud nii Eesti Tööandjate Keskliidu kui ka Eesti Ametiühingute
Keskliiduga ning kohtumistel tõstatatud küsimuste põhjal on eelnõu algset versiooni
muudetud.
Tanel Kiik küsis, kas eelnõu on ministeeriumi või Töötukassa algatus ning kas see on seotud
Töötukassa kulude vähendamise ja teenuste mahu piiramise laiema suunaga.
Kirsti Melesk vastas, et eelnõu on välja töötatud koostöös Töötukassaga, arvestades nii
asutuse rakenduspraktikat kui ka ministeeriumi ettepanekuid. Eelnõu ettevalmistamist alustati
enne viimase aja muudatusi ning töö on kestnud pikemat aega. Eesmärk on kujundada
süsteem, mis oleks selge ja rakendatav Töötukassa töötajatele ja nõustajatele ning inimestele
lihtsalt mõistetav.
Irja Lutsar küsis, kuidas arvestatakse iseseisvate tööotsijatega, kes ei vaja sagedast
nõustamist, kuid otsivad aktiivselt tööd.
Kirsti Melesk vastas, et need inimesed leiavad tõenäoliselt kiiresti uue töö ega pea
Töötukassaga suhtlema sama sageli kui suurema abi- ja teenusevajadusega kliendid. Kuid ka
nende puhul kontrollitakse siiski, kas nad kandideerivad töökohtadele, võtavad vastu sobivaid
tööpakkumisi ja täidavad kokkulepitud tegevuskava.
Eero Merilind väljendas muret, et kui Töötukassa saab õiguse kvaliteedikontrolliks võrrelda
eksperdiarvamust selle aluseks olnud tervise infosüsteemi andmetega, siis see võib tekitada
tervise infosüsteemis seni piiratud andmetele täiendava juurdepääsu ja seeläbi riivata inimeste
privaatsust.
Kirsti Melesk kinnitas, et kui inimene ei ole lubanud kasutada oma tervise infosüsteemi
andmeid töövõime hindamiseks, ei saa neid kasutada ka kvaliteedikontrollis.
Helmen Kütt leidis, et läbipaistvuse suurendamiseks võiks inimesele anda Töötukassasse
6
pöördumisel selge võimaluse märkida, kas ta nõustub andmete kasutamise ja kohaliku
omavalitsusega suhtlemisega. Tema hinnangul vähendaks teadlik valik ohtu, et inimesed
hakkavad ebakindluse tõttu oma terviseandmeid ulatuslikult sulgema, kuna see võiks
kahjustada ka neid endid.
Kirsti Melesk vastas, et töövõime hindamise taotluses saab inimene märkida, kas Töötukassa
ja ekspertarst võivad hindamiseks kasutada tervise infosüsteemi andmeid. Sama valik kehtib
kogu menetluses, sealhulgas kvaliteedikontrollis, ja seda võib hiljem muuta. Ta selgitas, et
töövõime hindamise kvaliteedikontroll tehakse inimese vaide alusel, kui ta taotleb töövõime
hindamise otsuse läbivaatamist. Kontrolli käigus ei hinnata inimest, vaid ekspertarsti antud
hinnangu vastavust kokkulepitud metoodikale ja selle põhjendatust.
Signe Riisalo küsis, milline kaal on kohaliku omavalitsuse andmetel inimese
hoolduskoormuse või abivajaduse hindamisel võrreldes inimese enda ütlustega. Ta palus
täpsustada, kuidas hinnatakse olukorda, kus kohalikul omavalitsusel andmed puuduvad, sest
inimene ei ole omavalitsuse poole pöördunud, kuid inimese enda sõnul piirab eaka vanema
või täisealiseks saanud puudega lapse hooldamine tema töötamise võimalusi.
Kirsti Melesk vastas, et selles osas erinevust ei ole. Andmepäringu eesmärk on anda
Töötukassa nõustajale lisateavet. Töötukassa hindab inimese teenusevajadust tema
pöördumisel. Kui ilmneb suurem abivajadus, mis võib eeldada ka kohaliku omavalitsuse
teenuseid, saab Töötukassa küsida omavalitsuselt teavet hinnatud abivajaduse ja osutatavate
teenuste kohta. Eesmärk on tagada, et Töötukassa ja kohaliku omavalitsuse teenused
täiendaksid teineteist.
Signe Riisalo küsis, kuidas mõjutavad kavandatavad muudatused vähenenud töövõimega
inimesi.
Kirsti Melesk vastas, et osalise töövõimega inimestel on ka praegu kohustus tööd otsida ja
aktiivsusnõudeid täita. Eelnõuga neid kohustusi ei muudeta, kuid töövõimetoetuse maksmist
ei peatata enam esimese ega teise rikkumise korral. Kehtiva korra järgi peatatakse toetuse
maksmine esimese rikkumise korral kümneks ja teise rikkumise korral 30 päevaks. Ta lisas, et
töövõimetoetuse saajatele on töövõimetoetuse maksmise lõpetamine mõnevõrra erinev.
Seetõttu, et töövõimetoetuse puhul on need aktiivsustingimused, mis tulenevad toetusest
endast, natuke laiemad. Näiteks alla kolmeaastast last kasvatava töövõimetoetuse saaja
toetuse maksmist ei lõpetata, sest hoolduskoormus loetakse aktiivsustingimuse täitmiseks.
Eero Merilind küsis, mille alusel hinnatakse inimese töövõimet, kui ta on piiranud
juurdepääsu oma terviseandmetele. Samuti palus ta selgitada, kuidas välditakse olukorda, kus
inimene piirab teadmatusest juurdepääsu kogu tervise infosüsteemile, mistõttu puudub arstidel
juurdepääs tema terviseandmetele.
Kirsti Melesk selgitas, et töövõime hindamise taotluses saab inimene märkida, kas ta annab
Töötukassale juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele. Juhul, kui inimene ei anna andmete
kasutamiseks luba, siis on võimalik töövõimet hinnata arstliku kontrolli alusel ehk ta
kutsutakse arsti vastuvõtule ja ta läbib uue arstliku kontrolli.
Tanel Kiik küsis, millised algselt kavandatud muudatused on eelnõust välja jäetud. Ta tõi
esile kavatsuse lühendada sobiva töö tingimuste muutumise aega 140 päevalt ligikaudu 100
päevale.
Kirsti Melesk vastas, et pärast esimest kooskõlastusringi tehti kaks suuremat muudatust.
Esiteks loobuti plaanist tuua sobiva töö tingimuste muutumine 140 päevalt ligikaudu 100
päevale. Partnerite, sealhulgas Eesti Puuetega Inimeste Koja ja ametiühingute esindajate
tagasiside järel jäeti kehtiv 140-päevane ajapiir alles. Teiseks loobuti ettepanekust käsitada
eraldi rikkumisena olukorda, kus nõustamiskohtumist ei saa inimese enda käitumise tõttu läbi
viia. Selle lahenduse üle peeti arutelusid Justiits- ja Digiministeeriumi ning partneritega, kuid
muudatus otsustati eelnõust välja jätta.
Tanel Kiik küsis, millest algsed ettepanekud olid tingitud?
Kirsti Melesk selgitas, et muudatus lähtus Töötukassa vajadusest käsitleda aktiivsusnõuete
rikkumisena olukordi, kus nõustamisele tulnud inimene käitub nõustaja suhtes ähvardavalt või
vajalik on turvatöötaja sekkumine, mistõttu ei ole nõustamist võimalik läbi viia. Praegu saab
Töötukassa vajaduse korral fikseerida näiteks politsei sekkumise, kuid mitte aktiivsusnõude
rikkumise. Kuna sobiva õigusliku sõnastuse leidmine osutus keeruliseks ja tekitas osapoolte
7
vahel erimeelsusi, otsustati ettepanekust praegu loobuda. K. Melesk lisas, et mis puudutab
sobiva töö tingimuste muutmise aega, siis algselt sooviti muuta aktiivsusnõuded inimese jaoks
rangemaks. Edasise analüüsi ja tagasiside järel peeti siiski olulisemaks 3+3 süsteemi
rakendamist, mida hinnati aktiivsusnõuete toetamiseks piisavaks. Seetõttu otsustati sobiva töö
kriteeriumi kohaldamise tähtaega mitte muuta.
Tanel Kiik märkis, et eelnõu seletuskirjas toodu kohaselt kuuluvad Eesti aktiivsusnõuded
OECD riikide võrdluses juba rangemate hulka. Ta küsis, kas nõuete karmistamine on sellises
olukorras põhjendatud.
Kirsti Melesk vastas, et kehtivas süsteemis esineb vastuolu. Ühelt poolt võib enne arveloleku
lõpetamist koguneda kuni seitse rikkumist ning pärast uuesti arvelevõtmist võib pikk
rikkumiste ahel korduda. Teiselt poolt on süsteem töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse
saajatele range. Just viimane asjaolu mõjutab Eesti aktiivsusnõude süsteemi ranget hinnangut
OECD võrdluses. Eelnõuga soovitakse need kaks külge tasakaalustada, kehtestades kõigile
ühetaoline astmeline süsteem.
Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.
Otsustati:
4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30.09.2026 (konsensus: Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak,
Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).
4.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 7: Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel
Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo; vastu 2: Jaanus Karilaid,
Aleksandr Tšaplõgin; erapooletuid 0).
4.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Õnne Pillak (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,
Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr
Tšaplõgin).
Signe Riisalo märkis, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on
muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva
5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2026. aasta II poolaasta töövaldkonna
õigusloomeplaanide tutvustus
Hedi Arukase andis komisjonile ülevaate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
(MKM) 2026. aasta II poolaasta töövaldkonna õigusloomeplaanidest (lisa 2). Ta märkis, et
sotsiaalkomisjoni menetluses on juba töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) ning tänasel istungil
tutvustatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu (972 SE). Lisandumas on veel platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE) ja töövaidluse
lahendamise seaduse eelnõu (1005 SE), mille eesmärk on kaotada töövaidluskomisjoni (TVK)
juhatajate perioodiline hindamine ning parandada TVK juhatajate kvaliteeti laiemalt. Lisaks
valmistatakse ette töövaidluse lahendamise seaduse menetlusküsimusi käsitlevaid muudatusi,
mille eesmärgiks on lihtsustada ja kiirendada TVK menetlust, sealhulgas lihtsustada kirjalikku
menetlust, vaadata üle menetlustähtajad, täpsustada TVK selgituskohustust ning suurendada
õigusselgust. H. Arukase jätkas ja tutvustas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on tagada toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete
direktiivi korrektne ja ühtne rakendamine ning suurendada õigusselgust ja vähendada
ebavajalikku halduskoormust. Viimasena käsitles H. Arukase sunnitööga toodetud kauba
turult eemaldamise seadustamist. Ta selgitas, et koostamisel oleva eelnõu eesmärk on
kõrvaldada turult sunnitööga toodetud tooted. Asjakohast Euroopa Liidu määrust
kohaldatakse alates 14. detsembrist 2027, kuid vajalikud karistusnormid tuleb vastu võtta
enne EL määruse jõustumist, 2026. aasta detsembriks.
Signe Riisalo märkis platvormitöö seaduse eelnõu käsitledes, et Euroopa Liidu liikmesriigid
peavad direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma hiljemalt käesoleva aasta 2. detsembriks.
8
Ta tõdes, et komisjonile on eelnõu menetlemiseks jäänud väga vähe aega ning arvestada tuleb
võimalusega, et eelnõu ei jõuta nimetatud tähtajaks vastu võtta.
Tanel Kiik küsis, miks jõuab platvormitöö seaduse eelnõu komisjoni alles nüüd, kuigi EL
liikmesriigid peavad direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma juba hiljemalt selle aasta 2.
detsembriks. Samuti soovis ta teada, kas MKM on koostöös tööturu osapooltega arutanud
võimalust muuta töötuskindlustussüsteem paindlikumaks, et nõutava staaži omandanud
inimesel oleks õigus saada töötuskindlustushüvitist täies määras ka töösuhte lõpetamisel
poolte kokkuleppel või töötaja algatusel. Ta märkis, et kehtiva korra kohaselt makstakse
sellisel juhul hüvitist üksnes miinimummääras.
Hedi Arukase möönis, et eelnõu menetlemiseks on jäänud vähe aega. Ta selgitas, et
platvormitöö seaduse eelnõu menetlemine on viibinud ulatusliku kaasamisprotsessi ning
suurte platvormitöö pakkujatega peetud arutelude ja läbirääkimiste tõttu. Eesmärk oli jõuda
osapooli rahuldava kompromissini, mis võimaldaks eelnõu menetlemist jätkata suuremate
vastuoludeta. Ta lisas, et töötuskindlustussüsteemi puudutavale küsimusele annab vastuse
hiljem kirjalikult.
Jaanus Karilaid märkis, et investeeringud Eestisse on vähenenud ning küsis, millised on
plaanid investeeringute soodustamiseks ja Eestisse lisainvesteeringute kaasamiseks.
Liina Vahtras kinnitas, et Eesti Panga andmetel on otseinvesteeringud vähenenud. Samas tõi
ta esile MKMi eelmisel aastal rakendatud suuremahuliste investeeringute toetusmeetme, mille
tulemusel suurenesid välisinvesteeringud Eestisse varasema aastaga võrreldes. Ta lisas, et
Riigikogus ootab praegu teist lugemist strateegiliste investeeringute kiirraja eelnõu, mille
eesmärk on soodustada suurte tööstusinvesteeringute jõudmist Eestisse ja kiirendada nendega
seotud planeeringute menetlemist. Kui praegu kestab menetlus ligikaudu kaks aastat, siis
eelnõuga soovitakse lühendada seda kuni ühe aastani. L. Vahtras märkis, et Soomes kestab
vastav menetlus üheksa kuud ja Hollandis veelgi vähem, kuid kavandatav muudatus oleks
Eesti jaoks siiski märkimisväärne edasiminek. Investeering peab avaldama suurt mõju nii
Eesti majandusele kui ka kohalikule piirkonnale ning selle maht peab olema vähemalt 40
miljonit eurot.
6. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE)
esimese lugemise ettevalmistamine
Signe Riisalo andis eelnõu tutvustamiseks esmalt sõna sotsiaalministrile.
Karmen Joller rääkis, et rehabilitatsiooniteenuste reformi on ette valmistatud pikka aega ja
selle vajalikkusele on juhtinud tähelepanu ka Riigikontroll. Reformi keskne eesmärk on
kujundada teenus vajadus- ja tõenduspõhiseks, inimest motiveerivaks ja toetavaks ning
selliseks, mis aitab tulemuslikult kaasa inimese igapäevaelus toimetulekule.
Hanna Vseviov rääkis rehabilitatsiooniteenuse uuest korraldusest slaidide abil (lisa 3). Uus
rehabilitatsioonisüsteem rakendub eelnõu kohaselt 1. oktoobril 2027. Praegu
sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni regulatsioon tunnistatakse
kehtetuks ning uus õigusraamistik luuakse rahvatervishoiu seaduses. Teenuse korraldaja
ülesanded lähevad Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) üle Tervisekassale. Inimese jaoks muutub
eelkõige teenusele pääsemise alus. Praegu sõltub õigus teenusele puude raskusastmest või
osalise või puuduva töövõime tuvastamisest, tulevikus aga inimese terviseseisundist
tulenevast tegelikust abivajadusest. Kui tervishoiutöötaja märkab kompleksset abivajadust,
saab ta suunata inimese teenusele tervishoiusüsteemi kaudu. Sellega peaks lühenema
praegune kahe kuni nelja kuu pikkune teenusele saamise õiguse tuvastamise protsess ning
vähenema taotluste arv. Teenusele jõudmine hakkab toimuma e-konsultatsiooni kaudu.
Perearst, eriarst või õde saab rehabilitatsioonimeeskonnaga nõu pidada, kui ta ei ole kindel,
kas inimesele on näidustatud just meeskondlik rehabilitatsiooniteenus.
Rehabilitatsioonimeeskond täpsustab koos inimesega teenuse eesmärgi, moodustab vajalikest
spetsialistidest meeskonna, broneerib aja ja osutab teenust kuni kokkulepitud tulemuste
saavutamiseni. Tulevikus peab teenuseosutajal SKA tegevusloa asemel olema
tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba ning nõuetele vastav meeskond. Teenusega seotud
9
andmed talletatakse tervise infosüsteemis ja tehakse kättesaadavaks üksnes õigustatud
tervishoiutöötajatele. Teenust rahastatakse ka edaspidi riigieelarvest. Sotsiaalministeerium
(SOM) eraldab igal aastal vajaliku summa Tervisekassale ning ravikindlustuse eelarvet
selleks ei kasutata. 2025. aasta andmetel sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ligikaudu 11
000 inimest, kellest 5900 olid 0–15-aastased puude raskusastmega lapsed, 3900 tööealised ja
500 pensioniealised. Teenust osutas umbes 120 asutust ning ühe või mitme teenuseosutaja
meeskonnas töötas ligikaudu 2000 spetsialisti. Tööealistest teenusesaajatest moodustavad
psüühikahäirega inimesed ligikaudu kolmveerandi. Rehabilitatsiooniteenuse eelarve on
prognoosi kohaselt 2026. aastal 22,1 miljonit eurot, 2027. aastal 22,4 miljonit eurot, 2028.
aastal 26,7 miljonit eurot ja 2029. aastal 29,6 miljonit eurot. Eelarves sisalduv kasv on riigi
eelarvestrateegias kinnitatud ja hõlmab muu hulgas varem Töötukassast SKAle üle toodud
vahendeid. Tegemist on riigieelarvelise eraldisega.
Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on leevendada terviseseisundi, haiguse või vigastuse mõju
inimese igapäevategevustele ja ühiskondlikule osalusele, parandada või säilitada tema
iseseisvat tegutsemis- ja osalusvõimet ning arendada enesega toimetulekut ja enesejuhtimise
oskusi. Teenust võib osutada ravile eelnevalt, ravi toetavana või ravile järgnevalt.
Tervisekassale luuakse alus osta teenust erinevate terviseseisundite kaupa. Lahendus tugineb
Maailma Terviseorganisatsiooni rehabilitatsioonisekkumiste raamistikule.
Rehabilitatsioonimeeskond määrab vajalikud teenused inimese terviseseisundist ja
funktsioneerimisvajadusest lähtudes. Teenus on mõeldud inimesele, kelle tervisemure
mõjutab ulatuslikult ja kompleksselt tema enda ning pere igapäevaelu. E-konsultatsiooni
õigusega tervishoiutöötaja tuvastab rehabilitatsioonivajaduse ja suunab inimese teenusele.
Teenuseosutaja vastab e-konsultatsioonile, broneerib vajaduse korral vastuvõtuaja, hindab
vajaliku teenuse sisu ning osutab teenust seni, kuni vajadus püsib. Teave teenuse
tulemuslikkuse kohta jõuab tervise infosüsteemi kaudu tagasi suunajale ja teistele õigustatud
tervishoiutöötajatele. Piirkondliku kättesaadavuse parandamiseks pannakse haiglavõrgu
arengukava haiglatele kohustus teenust osutada. Lisaks võivad teenust osutada asutused,
kellel on nõuetele vastav tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba. Samuti saavad senised
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad jätkata tegevusloa alusel või tegevusloaga
tervishoiuteenuse osutaja koostööpartnerina. Rehabilitatsioonimeeskonna koosseisust rääkides
tõi ta olulise muudatusena välja selle, et edaspidi peab meeskonda kuuluma tervishoiutöötaja,
kellel on juurdepääs terviseandmetele. Teenuseliikides rääkides mainis ta, et Tervisekassal on
võimalus osta või hankida teenuseid liigipõhiselt, et toetada vajaduspõhist abi. H. Vseviov
rääkis, et kõigile, kellel on 30. septembri 2027. aasta seisuga kehtiv sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse suunamisotsus, vormistatakse rehabilitatsiooniteenuse suunamine
automaatselt, et toetada sujuvat üleminekut ja vähendada osapoolte koormust.
Signe Riisalo andis sõna Tervisekassa esindajale.
Kadri Englas rõhutas, et Tervisekassa lähtub inimesekesksest vaatest.
Rehabilitatsiooniteenus viiakse taastusravi valdkonda ning seda kujundatakse koos
taastusraviteenuse osutajate ja iseseisvate teenuseosutajatega, sealhulgas füsioterapeutide,
logopeedide ja kliiniliste psühholoogidega. Meeskondliku rehabilitatsiooniteenuse ülesanne
on seostada tervishoius antav abi inimese igapäevaeluga ja toetada tema toimetulekut.
Lähtekohad on meeskondlik lähenemine, inimesele tähenduslike eesmärkide saavutamine ja
olemasoleva ressursi võimalikult tõhus kasutamine. K. Englas rääkis, et Tervisekassa
analüüsib rehabilitatsiooni tulemuspõhise rahastamise võimalusi. Praegu on raskuseks see, et
toimetulekuga seotud andmeid ei ole piisavalt ning valdkonda ei saa terviklikult
andmepõhiselt analüüsida. Tugevuseks on aga kogenud rehabilitatsiooniteenuse osutajad, kes
oskavad eesmärke seada ja nende saavutamist toetada. Teenuse ostmise strateegia üks peamisi
eesmärke on leida rehabilitatsiooniteenuse osutamise partnerid kõigis Eesti piirkondades.
Tervisekassa on kaardistanud piirkondlikud kitsaskohad ja ühe keerulisema piirkonnana
nimetas ta Lääne-Eestit.
Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.
Eero Merilind küsis, kas perearstide lisamine teenusele suunajate hulka võib tekitada
olukorra, kus perearstid saadavad e-konsultatsioonile korraga väga suure hulga patsiente.
Sealhulgas inimesi, kellel on üksik vaevus, mitte kompleksne rehabilitatsioonivajadus. Selline
10
massiline suunamine võiks süsteemi juba rakendamise alguses ära ummistada.
Karmen Joller vastas, et suunamisõigus ei ole üksnes perearstidel, vaid ka eriarstidel ja
õdedel. E-konsultatsioon võimaldab rehabilitatsioonimeeskonnal hinnata teenuse näidustatust
ja vajaduse puudumisel teenusele suunamisest keelduda. Üksik vaevus, näiteks episoodiline
põlvevalu, ei ole kompleksse rehabilitatsiooni näidustus. Suunajatele töötatakse välja selged
juhised, mis aitavad eristada kompleksse meeskonnateenuse vajadust üksikteenuse
vajadusest.
Hanna Vseviov lisas, et koostöös Tervisekassaga on valminud juhendmaterjal, mis
aitab teenusevajadusi eristada. Perearstidega tehakse koostööd, et selgitada välja, millist tuge
nad suunamisotsuste tegemisel vajavad. Lisaks töötatakse välja e-konsultatsiooni toimimise
põhimõtted.
Eero Merilind kordas küsimust, kas rehabilitatsioonisüsteem võib ummistuda, kui perearstid
saadavad e-konsultatsioonile kõik oma nimistusse kuuluvad patsiendid.
Karmen Joller vastas, et kui perearstid otsustavad sellise aktsiooni korraldada, vastutavad
nad selle eest ise. K. Joller avaldas lootust, et perearstid lähtuvad eelkõige patsientide
huvidest.
Helmen Kütt küsis, kas meeskondade komplekteerimiseks jätkub vajalikke spetsialiste,
sealhulgas füsioterapeute ja teiste erialade esindajaid.
Hanna Vseviov vastas, et praeguses rehabilitatsioonisüsteemis töötab ligikaudu 2000
spetsialisti. Üks senise süsteemi põhiprobleeme on teenuse ebapiisav hinnastamine, mille tõttu
osa teenuseosutajaid ei ole suutnud jätkata või on liikunud tööalase rehabilitatsiooni,
tervishoiu või haridus- ja tugiteenuste valdkonda. Ühtsemad alused ja realistlikum
hinnastamine peaksid andma spetsialistidele suurema kindluse. Reform ei tekita
kvalifitseeritud tööjõudu juurde, kuid võimaldab kasutada olemasolevat ressurssi
sihipärasemalt. Meeskonnateenust ei peaks osutama olukorras, kus inimesel on vaja
üksikteenust või puudub selgelt sõnastatud eesmärk.
Helmen Kütt tõstatas ka hooldekodudes, erihoolekandeasutustes ja kodus elavate eakate
arstiga ühenduse saamise küsimuse olukorras, kus mõne teenuse puhul eeldatakse
elektroonilist suhtlust.
Karmen Joller selgitas, et perearstikeskusel on kohustus suhelda ka telefoni teel ja vahetult
ning e-vahendite puudumine ei tohi takistada arstiabi saamist.
Tanel Kiik viitas Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoda) kriitilistele tähelepanekutele
eelnõu kohta ja küsis, kas 1. oktoobriks 2027 kavandatud üleminek on realistlik, arvestades, et
eelnõu ei ole veel seaduseks saanud ning muutus puudutab teenusesaajaid, nende lähedasi,
teenuseosutajaid ja rahastajaid.
Hanna Vseviov vastas, et EPIKojaga tehakse tihedat koostööd ning EPIKoda toetab reformi
eesmärke. Ülemineku sujuvuse tagamiseks vormistatakse kõigile inimestele, kellel on 30.
septembril 2027 kehtiv suunamisotsus, automaatselt uus suunamine. Keegi ei jää üleöö
teenusest ilma. Uues süsteemis saab hinnata, millist teenust ja kui pikaks ajaks inimene
tegelikult vajab. Praegused suunamisotsused kehtivad maksimaalselt kaks aastat ning nende
lõppemisel tuleb inimesel menetlus uuesti läbida. Uues süsteemis ei pea pikemaajalise ja
selgelt põhjendatud vajaduse korral kogu protsessi kordama.
Brit Tammiste lisas, et SOM on koos Tervisekassaga külastanud maakonniti seniseid
teenuseosutajaid ja haiglaid ning kohtunud perearstidega. Koos Terviseameti ja SKAga on
korraldatud infotunde uute nõuete kohta. Tervisekassa jätkab infotunde partnerite valiku,
teenusekirjelduste ja hinnastamise teemal. Koostööd tehakse ka Eesti Linnade ja Valdade
Liiduga, et kohalikud sotsiaaltöötajad ja lastekaitsespetsialistid saaksid üleminekul inimesi ja
nende lähedasi toetada.
Tanel Kiik küsis, kas eelarveprognoos tugines olemasolevale rahastusele või arvutati see uue
süsteemi tegelikust teenusevajadusest ja tulevasest hinnakirjast lähtudes. Ta märkis, et
tegemist on sisuliselt erinevate metoodikatega ja pidas korrektsemaks vajaduspõhist nullist
tehtud arvutust, mis aitaks tulevast rahavajadust objektiivsemalt hinnata.
Hanna Vseviov vastas, et lähtekohaks oli olemasolev eelarve, kuid arvesse võeti praeguste
teenusesaajate sihtgruppe, saadavaid alateenuseid ja teenuse kestust. Tulevase sihtrühma
täpset koosseisu ei ole võimalik ette ennustada.
11
Tanel Kiik küsis uuesti, kas prognoositav eelarve põhineb olemasoleval eelarvel, mitte
tegeliku teenusevajaduse hinnangul.
Hanna Vseviovi sõnul võeti aluseks olemasolev eelarve. Rehabilitatsiooniteenust vajava
sihtrühma vajadusi ja teenuse kulusid hakatakse korrapäraselt jälgima ning vajaduse korral
taotletakse riigi eelarvestrateegia raames lisaraha.
Signe Riisalo märkis, et reform korrastab praegu tervishoiu ja sotsiaalse rehabilitatsiooni
vahel killustunud sarnaste teenuste süsteemi. Inimese juurdepääs teenustele ei peaks sõltuma
sellest, kas ta pöördub arsti või SKA poole, vaid sarnaste teenusteni peaks viima üks selge
tee.
Hanna Vseviov lisas, et haridusvaldkonna tagasiside kohaselt on osa haridustugiteenuseid
muutunud kättesaadavamaks. Mõned rehabilitatsiooniteenuse osutajad on oma tegevuse
ümber suunanud haridustugiteenustele, sest nende teenuste sihtrühmad osaliselt kattuvad.
Varem suunati palju lapsi rehabilitatsioonisüsteemi seetõttu, et vajalikud haridustugiteenused
ei olnud kättesaadavad.
Irja Lutsar juhtis tähelepanu laste suurele osakaalule praeguste teenusesaajate seas:
ligikaudu 5900 last võrreldes umbes 3900 tööealisega. Ta küsis, kas lapsed on süsteemis
üleesindatud või tööealised alaesindatud ning kas tööealiste teenusevajadus ja sellega seotud
eelarve võivad reformi järel suureneda. Näitena tõi ta olukorra, kus lapse lugemisraskuse tõttu
kasutatakse logopeediteenust, kuigi tegemist ei pruugi olla terviseprobleemiga.
Hanna Vseviov selgitas, et tööealisi on sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteemis
proportsionaalselt vähem, sest nad saavad samal ajal kasutada tööalast rehabilitatsiooni, mille
võimalused on mõnes osas avaramad. Pikemas plaanis tuleb hinnata tööalase ja tervisega
seotud rehabilitatsiooni ühendamise võimalust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
ning Töötukassa näevad tööalases rehabilitatsioonis eraldi lisandväärtust, eriti tööoskuste
arendamisel, kuid on viidanud ka süsteemide ühendamise võimalikule otstarbekusele.
Brit Tammiste selgitas, et laste suur osakaal tuleneb praegusest korraldusest, puude
raskusastmega laps pääseb SKA kaudu teenusele ilma tööealiste puhul rakendatava sisulise
vajaduse hindamiseta. Laste puhul on rehabilitatsiooniteenust kasutatud ka olukordades, kus
vajalikud haridus- ja tugiteenused ei ole olnud kättesaadavad. Tööalase rehabilitatsiooni
teenuseid saab aastas ligikaudu 5000–6000 inimest.
Jaanus Karilaid luges ette eelnõu kooskõlastustabelis lk 49 esitatud Eesti Perearstide Seltsi
seisukoha: „Eesti Perearstide Seltsi kindel seisukoht on, et antud reformi on planeeritud liialt
kiiresti, osapooli adekvaatselt kaasamata. Eelnõu jõustumisel jäävad patsiendid reaalse
vajaliku abita ning peremeditsiinile langeb ebamõistlik koormus. Oleme seisukohal, et
rehabilitatsiooniteenuseks vajalikke hindamisi ja dokumentatsiooni ettevalmistust ei saa
panna perearsti ülesandeks. Perearstiabi süsteem on juba täna tugevalt üle koormatud ning
töötab võimekuse piiril“. J. Karilaid rõhutas, et seda seisukohta ei saa jätta tähelepanuta. Ta
soovis teada, miks on jäetud perearstid adekvaatselt kaasamata.
Karmen Joller vastas, et perearste on reformi ettevalmistamisse kaasatud mitmel kohtumisel
ning arutatud on erinevaid lahendusi. K. Joller mõistab perearstide muret, sest
rehabilitatsiooniteenus ei ole seni olnud tervishoius tavapärane. Ta osutas, et hästi toimiv
rehabilitatsiooniteenus võib perearsti koormust hoopis vähendada, mitme eraldi saatekirja
asemel saab keeruka ja mitut teenust vajava patsiendi suunata ühe e-konsultatsiooniga
rehabilitatsiooni meeskonnale. K. Jollermärkis, et suunamisõigus on ka eriarstidel ja õdedel
ning eesmärk on vältida praktikat, kus eriarst saadab inimese pelgalt perearstilt saatekirja
küsima.
Jaanus Karilaid märkis täpsustavalt, et perearstide arvu võimalikku vähenemist tuleb
täiendava koormuse hindamisel arvesse võtta.
Karmen Joller vastas, et tervishoiutöötajate vananemise ja tööturult lahkumisega seotud
riskide vähendamiseks on suurendatud nii arstiteaduse õppekohtade kui ka
residentuurikohtade arvu. Viimasel aastal on arstide ja õdede arv tervishoius kasvanud.
Personali nappus ei tohi jätta inimesi abita, mistõttu tuleb leida tõhusamaid töökorralduslikke
lahendusi. Tervisekeskuste kogemus näitab, et füsioterapeutide, psühholoogide ja teiste
spetsialistide kaasamine meeskonda võib vähendada perearstide koormust.
Signe Riisalo rõhutas, et uus süsteem muudab teenuste kasutamise patsiendi jaoks oluliselt
12
lihtsamaks ja selgemaks. Perearstide kohta märkis ta, et eelkõige tuleks mõelda sellele, kuidas
neid töökorralduse parandamisel rohkem toetada.
Tanel Kiik küsis, kuidas välditakse ebavõrdsuse kasvu olukorras, kus inimesel puudub
perearst või koostöö konkreetse perearstiga ei toimi. Tema hinnangul sõltuks teenuse
kättesaadavus uues süsteemis tervishoiutöötaja otsustusvõimest rohkem kui praegu ning
inimese enda algatusõigus väheneks.
Karmen Joller vastas, et perearsti olemasolu ja perearstiabi üldine kättesaadavus on laiemad
tervishoiukorralduse küsimused. Perearstide erineva võimekuse korral tuleb parandada
teenuse kvaliteeti ja otsustustuge.
Kadri Englas lisas, et süsteem ei tugine teenusele suunamisel üksnes perearstidele, e-
konsultatsiooni saavad teha kõik perearstid ja eriarstid ning pere- ja eriarstiabis töötavad õed.
Seetõttu laieneb suunajate ring praeguse süsteemiga võrreldes märkimisväärselt. Tulevikus
peaks suur osa suunamistest tulema eriarstiabist, samal ajal kui perearstiabi ülesandeks jääks
muu hulgas aidata inimest juhtudel, kui tal tekib raskusi teenusele pääsemisega.
Tanel Kiik küsis, kui paljud praegused teenuseosutajad tõenäoliselt jätkavad uues süsteemis
iseseisva osutajana või lepingulise partnerina. Ta rõhutas, et eriti laste ja nende perede jaoks
võib harjumuspärase teenuseosutaja vahetamine olla raske.
Hanna Vseviov vastas, et praegu on ligikaudu 120 teenuseosutajat, kellest umbes 40-l on juba
nõuetele vastav tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba. Viimastel kuudel on tegevuslubade
taotlemine hoogustunud, eeskätt suurema klientide arvuga asutuste seas.
Brit Tammiste lisas, et täpset jätkajate arvu ei ole veel võimalik öelda, sest asutused alles
kavandavad, kas osaleda Tervisekassa partnerivalikus iseseisvalt või koostöös mõne teise
tervishoiuteenuse osutajaga. Osa teenuseosutajaid on juba varem suundunud tööalase
rehabilitatsiooni, haridus- ja tugiteenuste või kohaliku omavalitsuse teenuste pakkumisele.
Tegevuse lõpetamine ei tulene alati kavandatavast reformist, vaid võib olla seotud ka senise
hinnastamisega.
Tanel Kiik küsis, kas eelarve jaguneb tulevikus tervishoiuteenustega sarnasel põhimõttel:
asutustele määratakse ette ravijuhtude või teenusemahu lepinguline piir ning rahastus ei liigu
otseselt koos inimese valikuga.
Kadri Englas vastas, et kavandatav rahastusmudel toimib üldjoontes sellisel põhimõttel.
Hanna Vseviov vastas, et hetkel ei ole võimalik ette öelda, kui palju inimesi vajab 2028.
aastal uutel alustel toimivaid teenuseid. Tervisekassa on ette valmistanud meetmete paketi
eelarve kasvu juhtimiseks ja rahastamist saab kujundada paindlikult, et katta inimeste
põhjendatud vajadused olemasolevate vahendite piires. Teenusevajaduse ja kulude tegelikku
kujunemist jälgitakse pärast rakendamist.
Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.
Otsustati:
6.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30.09.2026 (konsensus: Jaanus
Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak,
Signe Riisalo).
6.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,
Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo).
6.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Riisalo (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel
Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo).
Signe Riisalo märkis, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on
muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva
7. Info ja muud küsimused
7.1 Signe Riisalo teavitas komisjoni liikmeid Riigikohtu 14. septembri 2026. a määrusest
põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-26/12, mis käsitleb vanemahüvitise arvutamist.
Sellega seoses on kavas algatada komisjoni eelnõu, mille tekst saadetakse tutvumiseks ka
komisjoni liikmetele. Sama eelnõuga lahendatakse aasta lõpus aeguva elatise tagasinõude
13
tähtaja probleem. Komisjoni järgmisele istungile kutsutakse Sotsiaalministeeriumi esindaja, et
ta annaks olukorrast ülevaate ja tutvustaks võimalikke lahendusi.
7.2 Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele teada, et kolmapäeval, 7. oktoobril 2026
algusega kell 14 on kavas korraldada ühine istung Riigikogu rahanduskomisjoniga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Terle Kask
protokollija
(allkirjastatud digitaalselt)
Riin Lindpere
protokollija