Õigusloome 2026 II poolaasta

Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium Töö ja võrdsus

21.09.2026

+ Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muutmine jt seaduste muutmise seadus (888 SE) (Menetlusetapp: Riigikogus )

• Leevendatakse nö iseenda tööandjatele TTOS nõudeid

• Esmase tervisekontrolli tähtaja pikendamine 6 kuule

• Töökeskkonnavoliniku valimine ja töökeskkonnanõukogu moodustamine vabatahtlikuks

+ Tööturumeetmete seaduse jt seaduste muutmise seadus (972 SE) (Menetlusetapp: Riigikogus )

• Eesmärk teha aktiivsusnõuete süsteem selgemaks, ühtlasemaks ja paremini rakendatavaks, kaasajastada töötukassa nõukogu otsustusprotsessi

+ Platvormitöö seadus (1003 SE) (Menetlusetapp: Riigikogus )

• Platvormitöö direktiivi ülevõtmine, tähtaeg 02.12.2026

• Eesmärk parandada platvormide kaudu tehtava töö tingimusi

+ Töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu (1005 SE) (Menetlusetapp: Riigikogus )

• Eesmärk kaotada töövaidluskomisjoni (TVK) juhatajate perioodiline hindamine

• Parandada TVK juhatajate kvaliteeti laiemalt (nt tagada koolitused, alustavale TVK - le mentor)

+ Töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu (menetlusküsimused ) (Menetlusetapp: EIS II. ring )

• Eesmärk TVK menetlust lihtsustada/kiirendada

• nt kirjaliku menetluse lihtsustamine, menetlustähtaegade ülevaatamine, TVK selgituskohustuse täpsustamine, õigusselguse suurendamine

+ Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (Menetlusetapp: EIS I. ring )

• Eesmärk tagada toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete direktiivi korrektne ja ühtne rakendamine ning

• suurendada õigusselgust ja vähendada ebavajalikku halduskoormust

+ Sunnitööga toodetud kauba turult eemaldamise seadustamine (Eelnõu koostamisel )

• Eesmärk on sunnitööga toodetud toodete turult kõrvaldamine

• EL määrus, mis rakendub alates 14.12.2027. a, kuid karistusnormid tuleb vastu võtta enne EL määruse jõustumist s.o detsember 2026. a.

Tänan tähelepanu eest!

Küsimused. Arutelu.

Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium 21.09.2026

Eelnõu eesmärk

+ Eesmärk on suurendada tööotsijate aktiivsust, kiirendada tööellu naasmist ja lühendada töötuse kestust

+ Muudatustega tehakse süsteem selgemaks, ühtlasemaks ja paremini rakendatavaks

+ Täiendavalt uuendatakse töötukassa juhatuse ja nõukogu töökorraldust, et see kaasajastada, kiirendada otsustamist ja suurendada paindlikkust

Selleks viime sisse 4 suuremat muudatust esitatud eelnõus →

Miks on muudatusi vaja?

+ A ktiivsusnõuete rikkumiste arvestus on keeruline ja killust unud

+ Ranged tingimused töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajatele juba esimeste rikkumiste järe l

+ Sobiva töö mõiste ei vasta tänasele tööturule ega rakenduspraktikale

+ Töötukassa nõukogu ja juhatuse otsustusmenetlus vajab kaasajastamist ja paindlikkust

Muudatus 1: aktiivsusnõuete rikkumiste arvestus ühtlustatakse ja lihtsustatakse

+ Rikkumiste arvestus muutub lihtsamaks ja kehtestatakse astmeline sanktsioonisüsteem ( 3+3 süsteem)

+ Sanktsioonid ühtlustatakse kõigile töötutele • Töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajatele tehtavaid makseid ei lõpetata enam esimese

rikkumise järel – rakendub kõigile ühesugune 3+3 süsteem

+ Nõustamise sagedus muutub paindlikumaks • Praegu peab töötu osalema nõustamisel vähemalt kord 30 päeva jooksul – edaspidi määrab töötukassa

nõustamise sageduse ja viisi, vastavalt vajadusele

KUI UUS LÕPETAMINE ≤ 12 KUU JOOKSUL

ESIMESED 3 RIKKUMIST JÄRGMISED 3 RIKKUMIST

1

hoiatus

2

hoiatus

3

arvelt maha

→ → → KOHE

TAGASI ARVELE →

1

hoiatus

2

hoiatus

3

arvelt maha

→ → → 90 PÄEVA OOTEAEG

Muudatus 2: Sobiva töö sisu aja - kohastatakse

+ Sobiva töö mõiste muutub inimese jaoks paindlikumaks • Esimese 20 -ne nädala jooksul on töötul senisest suurem paindlikkus valida sobivat tööd .

• Alates 21. nädalast peab tööotsing laienema .

+ Sobiva töö määramisel arvestatakse edaspidi hoolduskoormust • Muudatuse järel peab sobiv töö vastama mõistlikul määral inimese hoolduskoormusele .

Muudatus 3: Täpsustatakse andme - vahetuse õiguslikke aluseid

+ Täieneb andmevahetus kohalike omavalitsustega • Töötukassa saab õiguse küsida kohalikult omavalitsuselt andmeid inimese abivajaduse

hindamise ja funktsioneerimisvõime piirangute kohta .

+ Paraneb töövõime hindamise kvaliteedikontroll • Kvaliteedikontrolliks saab Töötukassa edaspidi võrrelda eksperdiarvamust selle aluseks olnud

tervise infosüsteemi andmetega, mitte üksnes eksperdi koostatud kokkuvõttega.

+ Töötukassa saab selge õigusliku aluse uuringute tegemiseks • Töötukassale antakse selge alus teha uuringuid ja analüüse oma tegevuse mõju, tulemuslikkuse

ja kvaliteedi hindamiseks (kliendirahulolu uuringud, teenuste kvaliteedi hindamised jms).

Muudatus 4: paindlikum otsustamisprotsess

+ Töötukassa juhtimis - ja otsustusreeglid muutuvad paindlikumaks • Töötukassa nõukogule ja juhatusele antakse võimalus teha teatud otsuseid kirjalikus menetluses.

• Olulisemad küsimused tuleb siiski otsustada koosolekul.

Aktiivsusnõuete ja töötukassa nõukogu ja juhatuse otsustamisreeglite muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2027. Ülejäänud muudatused (andmevahetus, töövõime hindamise kvaliteedikontroll jm tehnilised täpsustused eelnõus) jõustuvad üldises korras .

Tänan tähelepanu eest!

Küsimused. Arutelu.

Hanna Vseviov

21.09.2026

Rehabilitatsiooni- teenuse uus korraldus

Rehabilitatsioonisüsteem liigub sotsiaalsüsteemist tervishoiuga lõimitud korraldusse

PRAEGUNE SÜSTEEM kuni 30.09.2027 UUS SÜSTEEM alates 01.10.2027

ÕIGUSLIK ALUS Sotsiaalhoolekande seadus (SHS)

ÕIGUSLIK ALUS Rahvatervishoiu seadus (RTHS)

KORRALDAJA Sotsiaalkindlustusamet

KORRALDAJA Tervisekassa

LIGIPÄÄSU ALUS Puude raskusaste või osaline / puuduv töövõime

LIGIPÄÄSU ALUS Terviseseisundist tulenev tegelik abivajadus

TEENUSELE JÕUDMINE Avaldus SKA-le, eraldi hindamine ja

suunamisotsus

TEENUSELE JÕUDMINE Tervishoiutöötaja saatekiri e-

konsultatsiooni kaudu

TEENUSEOSUTAMISE NÕUDED SKA väljastatud tegevusluba + nõuetele

vastav meeskond

TEENUSEOSUTAMISE NÕUDED Tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba

+ nõuetele vastav meeskond

ANDMED JA RAHASTUS Eraldi menetlus- ja infosüsteemid;

riigieelarveline rahastus SKA kaudu

ANDMED JA RAHASTUS Andmed tervise infosüsteemis;

riigieelarveline rahastus Tervisekassa kaudu

2

Rehabilitatsiooniteenus arvudes

Aasta 2026 2027 2028 2029

Eelarve (mln €) 22,1 22,4 26,7 29,6

SIHTRÜHM 2025 TEENUSEVÕRGUSTIK

11 000 inimest

5900 0–15-aastased puudega lapsed

3900 tööealised

500 pensioniealised

120 SRT teenuseosutajat

2000 spetsialisti töötab ühes või mitmes teenuseosutaja meeskonnas

PROGNOOSITUD EELARVE

Rehabilitatsiooniteenus muutub terviseseisundipõhiseks

● Teenuse eesmärk on leevendada terviseseisundi, haiguse või vigastuse mõju inimese igapäevategevustele ja ühiskondlikule osalusele, parandada või säilitada inimese iseseisvat tegutsemis- ja osalusvõimet ning arendada tema enesega toimetulekut ja enesejuhtimise oskusi igapäevaelus.

● Teenust osutatakse ravile eelnevalt, ravi toetavana või ravile järgnevalt.

● Määrusega luuakse Tervisekassale alus teenuse ostmiseks erinevate terviseseisundite põhiselt. Rehabilitatsioonimeeskonnad määravad vajalikud teenused inimese terviseseisundi vajaduse põhjal.

● Lahendus tugineb WHO PIR-raamistikule (Packages of Intervention for Rehabilitation)

01 Haiglavõrgu haiglad peavad teenust osutama.

02 Tegevusloaga asutused saavad teenust osutada nõuetele vastava tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa olemasolul (taastusravi, perearsti, iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ning psühholoogilise ravi või psühhiaatria tegevusluba).

03 Senised SRT teenuseosutajad saavad jätkata kas tegevusloa alusel või koostööpartnerina tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja juures.

Teenuse tulemuslikkuse info jõuab TIS-i kaudu tervishoiutöötajale

INIMENE

Tervisemure mõjutab igapäevaelu

SUUNAJA

E-konsultatsiooni õigusega tervishoiutöötaja

TEENUSEOSUTAJA

Rehabilitatsiooniteenuse pakkuja

Tervisemurest tingitud mõju inimese ja pere

igapäevaelule on ulatuslik ja kompleksne.

Tuvastab rehabilitatsiooniteenuse vajaduse ja suunab teenusele.

Vastab e-konsultatsioonile, broneerib vajadusel aja, hindab vajalikku teenust ja

osutab seda vajaduse püsimiseni.

Rehabilitatsioonimeeskonna koosseis

Rehabilitatsiooniteenuse meeskonda peavad kuuluma järgmised spetsialistid:

1) eriarst või õde;

2) kliiniline psühholoog, psühholoog-nõustaja või psühholoog või vaimse tervise õde;

3) füsioterapeut;

4) logopeed või tegevusterapeut;

5) sotsiaaltöötaja.

Lisaks võivad rehabilitatsioonimeeskonda kuuluda järgnevad spetsialistid:

1) eripedagoog; 2) loovterapeut; 3) kogemusnõustaja.

Inimesele rehabilitatsiooniteenuse osutamisel peab osalema vähemalt kaks spetsialisti, kellest vähemalt üks on tervishoiutöötaja, kaasates spetsialistid, kes vastavad kõige paremini inimese rehabilitatsiooniteenuse eesmärgi täitmisele.

Rehabilitatsiooniteenuse liigid

● Vaimse tervise alane rehabilitatsioon;

● nägemispuude alane rehabilitatsioon;

● kuulmispuude alane rehabilitatsioon;

● neuroarenguliste eripärade alane rehabilitatsioon;

● neuroloogiliste seisundite alane rehabilitatsioon;

● tugi- ja liikumiselundkonna alane rehabilitatsioon;

● muud funktsioneerimisvõimet oluliselt mõjutavate või selle langust põhjustavate ägedate või krooniliste terviseseisundite alane rehabilitatsioon.

Üleminek uuele korraldusele

● Kõigile, kellel on 30. septembri 2027 seisuga kehtiv suunamisotsus, vormistatakse rehabilitatsiooniteenuse suunamine automaatselt. Nii ei pea senised teenusesaajad lühikese aja jooksul üksnes saatekirja saamiseks arsti või õe vastuvõtule pöörduma.

● Rakendusakti koostamine ja menetlemine

● IT- lahendused: enesehinnanguvorm, e-konsultatsiooni liik, saatekiri rehabilitatsiooniteenusele

● Tervisekassa: hanketingimuste ettevalmistamine, teenuste kirjeldamine ja hinnastamine

● Koolitused ja infopäevad

Aitäh!

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 187

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 21. september 2026

Algus 11.10, lõpp 12.57

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero

Merilind, Õnne Pillak, Aleksandr Tšaplõgin

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Puudus: Kalle Grünthal

Kutsutud: majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras, töö ja võrdsuse asekantsler Hedi

Arukase ja tööhõive osakonna juhataja Kirsti Melesk (4.-5. päevakorrapunkt); sotsiaalminister

Karmen Joller, Sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov ja laste ja perede osakonna

laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste ning Tervisekassa integratsiooni ja

rehabilitatsiooni teenusejuht Kadri Englas (6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi kättesaadavuse

parandamiseks“ eelnõu (913 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (972 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2026.aasta II poolaasta töövaldkonna

õigusloomeplaanide tutvustus

6. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

7. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu sotsiaalkomisjoni nädala (21.-29.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 21.09.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi kättesaadavuse

parandamiseks“ eelnõu (913 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (972 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2026.aasta II poolaasta töövaldkonna

õigusloomeplaanide tutvustus

6. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

7. Info ja muud küsimused

Komisjoni kohtumine esmaspäeval, 21.09.2026 kell 13.00-14.00

Kohtumine Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa töö-, tervise- ja sotsiaalkomisjoniga

Komisjoni istung teisipäeval, 22.09.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö) eelnõu (999 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

2. Laste vaimse tervise olukord ja arengusuunad

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Andre Hanimägi, Tanel

Kiige ja Züleyxa Izmailova algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (917 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

4. Elatisabi nõude aegumise ja vanemahüvitise ümberarvutamise reeglite arutelu

5. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel

Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

Signe Riisalo rääkis, et eelnõu põhjalik arutelu toimus komisjonis 15.09.2026 istungil. Ta

pani hääletusele menetlusliku otsuse.

Otsustati:

2.1. Kiita heaks eelnõu menetlusdokumendid (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,

Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr

Tšaplõgin).

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi

kättesaadavuse parandamiseks“ eelnõu (913 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo rääkis, et eelnõu põhjalik arutelu toimus komisjonis 15.09.2026 istungil. Ta

pani hääletusele menetlusliku otsuse.

Otsustati:

3.1. Kiita heaks menetlusdokument (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

3

4. Vabariigi Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (972 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Liina Vahtras andis ülevaate eelnõust 972 SE (lisa 1). Ta selgitas, et eelnõu eesmärk on

suurendada tööotsijate aktiivsust, kiirendada tööellu naasmist ja lühendada töötuse kestust

ning muuta süsteem selgemaks, ühtlasemaks ja paremini rakendatavaks. Täiendavalt

ajakohastatakse Töötukassa juhatuse ja nõukogu töökorraldust, et kiirendada otsustamist ja

suurendada paindlikkust. Muudatusvajadus tuleneb sellest, et aktiivsusnõuete rikkumiste

arvestus on praegu keeruline ja killustunud, töötuskindlustushüvitise ning töövõimetoetuse

saajatele kohalduvad juba esimeste rikkumiste järel ranged tingimused, sobiva töö mõiste ei

vasta tänasele tööturule ega rakenduspraktikale ning Töötukassa nõukogu ja juhatuse

otsustusmenetlus vajab kaasajastamist ja paindlikkust.

Kirsti Melesk tutvustas seejärel muudatusi üksikasjalikumalt. Ta märkis, et esimene neist

puudutab aktiivsusnõuete rikkumiste arvestuse ühtlustamist ja lihtsustamist. Rikkumiste

arvestus muutub lihtsamaks ja kehtestatakse astmeline sanktsioonisüsteem (3+3 süsteem). See

tähendab, et esimesel korral tehakse peale esimest ja teist rikkumist hoiatus. Kolmanda

rikkumise korral lõpetatakse töötuna arvelolek, aga töötu saab uuesti arvele tulla. Teisel korral

tehakse samuti pärast esimest ja teist rikkumist hoiatus, aga kolmanda rikkumise korral

lõpetatakse töötuna arvelolek ning enne uuesti arvele võtmist kohaldatakse 90-päevast

ooteaega. Lisaks ühtlustatakse sanktsioonid kõigile töötutele. Töötuskindlustushüvitise ja

töövõimetoetuse saajatele tehtavaid makseid ei lõpetata enam esimese rikkumise järel. Samuti

muutub nõustamise sagedus paindlikumaks. K. Melesk selgitas, et praegu peab töötu osalema

nõustamisel vähemalt kord 30 päeva jooksul, kuid edaspidi määrab Töötukassa nõustamise

sageduse ja viisi vastavalt vajadusele.

K. Melesk jätkas teise olulise muudatuste kogumi tutvustamisega ning märkis, et see

puudutab sobiva töö sisu ajakohastamist. Seoses sellega muutub sobiva töö mõiste inimeste

jaoks paindlikumaks. Ta selgitas, et esimese 20-ne nädala jooksul on töötul senisest suurem

paindlikkus valida sobivat tööd. Sobiv töö on töö, mida inimene peab töötuna arvel olles

olema valmis vastu võtma ning sobivast tööst keeldumist loetakse aktiivsusnõuete

rikkumiseks. K. Melesk lisas, et tingimused muutuvad alates 21. nädalast, mil tööotsing peab

laienema. Tegemist on Euroopa riikides üldlevinud praktikaga, et kui töötus kestab kauem,

siis seatakse rohkem tingimusi tööotsingule, et laiendada n-ö sobivate tööde ringi. K. Melesk

täpsustas, et alates 21. nädalast kohaldatavad tingimused jäävad praegusega võrreldes samaks

ega muutu rangemaks. Lisaks eeltoodule arvestatakse edaspidi sobiva töö määramisel

hoolduskoormust ehk muudatuse järel peab sobiv töö vastama mõistlikul määral inimese

hoolduskoormusele.

K. Melesk sõnas, et kolmas muudatuste kogum puudutab Töötukassa andmevahetuse õigusi.

Muudatuse kohaselt saab Töötukassa õiguse küsida kohalikult omavalitsuselt andmeid

inimese abivajaduse hindamise ja funktsioneerimisvõime piirangute kohta. K. Melesk märkis,

et selline andmevahetus toimub ka praegu vajaduspõhiselt. Seetõttu ei suurene kohalike

omavalitsuste töökoormus. Muudatusega lisandub kaks andmeliiki, mida Töötukassal on

õigus kohalikult omavalitsuselt küsida. Lisaks paraneb töövõime hindamise

kvaliteedikontroll. Kvaliteedikontrolliks saab Töötukassa edaspidi võrrelda eksperdiarvamust

selle aluseks olnud tervise infosüsteemi andmetega, mitte üksnes eksperdi koostatud

kokkuvõttega. Samuti saab Töötukassa selge õigusliku aluse uuringute tegemiseks.

Viimase muudatusena rääkis K. Melesk paindlikumast otsustamisprotsessist. Ta selgitas, et

Töötukassa nõukogule ja juhatusele antakse võimalus teha teatud otsuseid kirjalikus

menetluses. Olulisemad küsimused, sealhulgas Töötukassa eelarve ja

töötuskindlustusmaksetega seotud otsused, tuleb jätkuvalt otsustada koosolekul.

Aktiivsusnõuete ning Töötukassa nõukogu ja juhatuse otsustamisreeglite muudatused on

kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027. Ülejäänud muudatused (andmevahetus, töövõime

hindamise kvaliteedikontroll ja muud tehnilised täpsustused) jõustuvad üldises korras.

Signe Riisalo tänas ettekande eest ning andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.

Jaanus Karilaid küsis, kas eelnõu lähtub eeldusest, et osa töötuna arvel olevatest inimestest

ei otsi piisavalt aktiivselt tööd, kui suurt isikute ringi muudatustega hõlmatav probleem

puudutab ning millist rahalist kokkuhoidu eelnõu vastuvõtmisest oodatakse.

4

Liina Vahtras vastas, et eesmärk on muuta süsteem ühtaegu nõudlikumaks, aga ka

õiglasemaks. Tööotsijalt eeldatakse aktiivsust, kuid kohustuse rikkumisele järgneb

järkjärguline ja kõigile ühetaoline reaktsioon. Eelnõuga soovitakse süsteemi lihtsustada ja

ühtlustada ning teha ka tööotsijale selgemini arusaadavaks, millised tingimused talle

kohalduvad.

Kirsti Melesk lisas, et eelnõu eesmärgiks ei ole seatud kokkuhoid. Arvestatud on sellega, et

muudatuse rakendamise alguses võib rikkumiste arv suureneda, kuid eeldatavasti ühtlustub

see pärast seda, kui inimesed on uue süsteemiga tutvunud ja sellega kohanenud.

Jaanus Karilaid palus täpsustada, milles probleem seisneb ning milliseid tegevusi töötuna

arvel olevad inimesed praegu piisavalt ei tee.

Kirsti Melesk selgitas, et kehtivas süsteemis eristatakse kolme liiki rikkumisi, mille

arvestusreeglid on erinevad. Seetõttu on inimesel keeruline mõista, millal sanktsioon järgneb

ja millal on rikkumisi kogunenud liiga palju. Kehtiva korra kohaselt võib enne töötuna arvel

oleku lõpetamist olla kuni seitse rikkumist. Pärast uuesti töötuna arvele võtmist võib inimesel

taas olla kuni seitse rikkumist. Pikk ja ebaselge menetlusahel vähendab rikkumiste

järjepidevat fikseerimist ning tekitab segadust kõigile osapooltele. Eesmärk on muuta süsteem

kõigile selgemaks ja lihtsamini mõistetavaks.

Mihkel Lees küsis kehtivate tööotsijale kehtestatud tingimuste kohta. Ta palus süsteemi

täpsemalt kirjeldada ning selgitada, kui kiiresti võivad koguneda kolm rikkumist, mille järel

töötuna arvelolek esimest korda lõpetatakse. Kas kõik kolm rikkumist võivad koguneda ühe

nädala jooksul näiteks juhul, kui inimene ei osale koolitusel ega otsi aktiivselt tööd.

Kirsti Melesk vastas, et kolme rikkumise kogunemist ühe nädala jooksul peab ta

ebatõenäoliseks. Eristatakse kolme liiki rikkumisi: Töötukassas kokkulepitud nõustamisel

osalemata jätmine, aktiivsusnõude täitmata jätmine ja sobiva töö vastuvõtmisest keeldumine.

Neid rikkumisi arvestatakse eraldi. Sanktsiooni rakendamise aeg sõltub iga inimese

konkreetsest olukorrast.

Helmen Kütt küsis, milliseid andmeid võib Töötukassa kohaliku omavalitsuse käest saada

juhul, kui inimene ei ole omavalitsuselt abi taotlenud ega ametlikult hooldajaks vormistatud,

kuid tal on tegelik hoolduskoormus. Samuti palus ta selgitada, kas täiendav andmevahetus ja

töövõime hindamise kvaliteedikontroll laiendavad ametnike ligipääsu delikaatsetele

isikuandmetele ning millised tagatised väldivad põhjendamatut andmetöötlust ja seetõttu

usalduse vähenemist riigi suhtes.

Kirsti Melesk vastas, et kui inimene ei ole pöördunud kohaliku omavalitsuse poole, tema

abivajadust või funktsioneerimisvõime piiranguid ei ole seal hinnatud, siis vastavaid andmeid

ei vahetata. Töötukassa saab andmeid pärida üksnes juhul, kui inimene on olnud kohaliku

omavalitsuse teenuse saaja. Andmevahetuse eesmärk on vältida olukorda, kus inimene peab

kohaliku omavalitsuse poolt juba hinnatud abivajadust Töötukassas uuesti kirjeldama. Sellisel

juhul saab Töötukassa tugineda kohaliku omavalitsuse kogutud teabele. Andmevahetus ei ole

automaatne, vaid Töötukassa saab teha konkreetse inimese kohta päringu juhul, kui on teada,

et ta on ka kohaliku omavalitsuse teenuse saaja. K. Melesklisas, et töövõime hindamise

kvaliteedikontrolli käigus võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele üksnes

ulatuses, milles inimene on lubanud neid töövõime hindamisel kasutada. Kui selleks

nõusolekut antud ei ole, siis ei või neid kasutada ka kvaliteedikontrolli tegemiseks ehk

lähtutakse inimese poolt töövõime hindamise menetluse alguses antud nõusolekust.

Kvaliteedikontroll tehakse eelkõige olukorras, kus inimene esitab kaebuse, kuna ta ei nõustu

ekspertarsti otsusega ja soovib selle läbivaatamist. Seni on otsuse läbivaatamisel tuginetud

vaidlustatud otsuse teinud ekspertarsti koostatud kokkuvõttele. Muudatus võimaldab tutvuda

ka tervise infosüsteemi algandmetega, et hinnata kokkuvõtte vastavust kehtestatud nõuetele ja

kokkulepitud metoodikale.

Helmen Kütt küsis, kas päring tehakse iga töötuna arvele tuleva isiku kohta või üksnes

inimese enda antud teabe põhjal ning kuidas välditakse kohalikele omavalitsustele täiendava

halduskoormuse tekkimist.

Kirsti Melesk vastas, et sama küsimuse tõstatas ka Eesti Linnade ja Valdade Liit. Liidule

selgitati, et muudatus ei suurenda kohalike omavalitsuste koormust, kuna ka praegu tehakse

päringuid vastavalt vajadusele. Päringuid ei tehta kõigi teenuse saajate kohta, vaid juhul, kui

5

Töötukassa on vestluse käigus tuvastanud, et inimesel võib olla vajadus erinevate

sotsiaalteenuste järele. Sellisel juhul küsitakse kohalikult omavalitsuselt, kas inimene on sinna

pöördunud, milliseid toetusi ta saab ja kuidas on tema abivajadust hinnatud. Nii välditakse

olukorda, kus inimene peab eri asutustes sama teavet korduvalt esitama. Muudatusega ei

kaasne masspäringuid ja päringute arv jääb eeldatavasti praegusega samale tasemele.

Helmen Kütt küsis, kas Töötukassa teavitab inimest kohaliku omavalitsuse poole

pöördumisest ja kas päringu tegemiseks küsitakse tema nõusolekut. Samuti soovis ta teada,

kas päring jäetakse tegemata juhul, kui inimene sellega ei nõustu.

Kirsti Melesk vastas, et inimese nõusolekut ei ole vaja küsida, kuna andmevahetuse õigus

tuleneb seadusest.

Hedi Arukase lisas, et andmeid, eelkõige delikaatseid isikuandmeid, töödeldakse üksnes

põhjendatud juhul. Selle tagamiseks on välja töötatud asjakohased kaitsemeetmed. Kõik

tehtavad toimingud logitakse ja andmetele pääseb ligi ainult see Töötukassa töötaja, kes

parasjagu inimesega tegeleb.

Signe Riisalo küsis, kas tulevikus võivad Töötukassa töötajad, kes ei ole arstid ega

ekspertarstid, saada juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele, et nendega tutvuda ja teha

kvaliteedikontrolli.

Kirsti Melesk vastas, et Töötukassa tellib kvaliteedikontrolli meditsiini haridusega

ekspertidelt, kellel on pädevus eksperdihinnangut hinnata. Töötukassa töötajad

kvaliteedikontrolli ise ei tee.

Tanel Kiik palus täpsustada, kas eelnõuga antakse Töötukassale juurde uus õigus küsida

kohalikult omavalitsuselt andmeid inimese abivajaduse hindamise ja funktsioneerimisvõime

piirangute kohta, kuna kehtivas seaduses sellist õigust ei ole.

Kirsti Melesk kinnitas, et nimetatud kaks tunnust lisatakse seadusesse. Ta selgitas, et kõik

kohalikud omavalitsused ei hinda veel funktsioneerimisvõime piiranguid, kuid sellise

hindamise kasutamine laieneb.

Tanel Kiik märkis, et eelnõu kooskõlastustabelis ei ole esitatud Eesti Ametiühingute

Keskliidu seisukohta, kuid kajastatud on Eesti Tööandjate Keskliidu ja teiste osaliste

arvamused. Ta küsis, kas eelnõu saadeti Eesti Ametiühingute Keskliidule kooskõlastamiseks

ning kui seda ei tehtud, siis mis põhjusel.

Kirsti Melesk vastas, et eelnõu saadeti Eesti Ametiühingute Keskliidule kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks, kuid liit kooskõlastusringi käigus tagasisidet ei esitanud. Eelnõu

tutvustamise käigus on kohtutud nii Eesti Tööandjate Keskliidu kui ka Eesti Ametiühingute

Keskliiduga ning kohtumistel tõstatatud küsimuste põhjal on eelnõu algset versiooni

muudetud.

Tanel Kiik küsis, kas eelnõu on ministeeriumi või Töötukassa algatus ning kas see on seotud

Töötukassa kulude vähendamise ja teenuste mahu piiramise laiema suunaga.

Kirsti Melesk vastas, et eelnõu on välja töötatud koostöös Töötukassaga, arvestades nii

asutuse rakenduspraktikat kui ka ministeeriumi ettepanekuid. Eelnõu ettevalmistamist alustati

enne viimase aja muudatusi ning töö on kestnud pikemat aega. Eesmärk on kujundada

süsteem, mis oleks selge ja rakendatav Töötukassa töötajatele ja nõustajatele ning inimestele

lihtsalt mõistetav.

Irja Lutsar küsis, kuidas arvestatakse iseseisvate tööotsijatega, kes ei vaja sagedast

nõustamist, kuid otsivad aktiivselt tööd.

Kirsti Melesk vastas, et need inimesed leiavad tõenäoliselt kiiresti uue töö ega pea

Töötukassaga suhtlema sama sageli kui suurema abi- ja teenusevajadusega kliendid. Kuid ka

nende puhul kontrollitakse siiski, kas nad kandideerivad töökohtadele, võtavad vastu sobivaid

tööpakkumisi ja täidavad kokkulepitud tegevuskava.

Eero Merilind väljendas muret, et kui Töötukassa saab õiguse kvaliteedikontrolliks võrrelda

eksperdiarvamust selle aluseks olnud tervise infosüsteemi andmetega, siis see võib tekitada

tervise infosüsteemis seni piiratud andmetele täiendava juurdepääsu ja seeläbi riivata inimeste

privaatsust.

Kirsti Melesk kinnitas, et kui inimene ei ole lubanud kasutada oma tervise infosüsteemi

andmeid töövõime hindamiseks, ei saa neid kasutada ka kvaliteedikontrollis.

Helmen Kütt leidis, et läbipaistvuse suurendamiseks võiks inimesele anda Töötukassasse

6

pöördumisel selge võimaluse märkida, kas ta nõustub andmete kasutamise ja kohaliku

omavalitsusega suhtlemisega. Tema hinnangul vähendaks teadlik valik ohtu, et inimesed

hakkavad ebakindluse tõttu oma terviseandmeid ulatuslikult sulgema, kuna see võiks

kahjustada ka neid endid.

Kirsti Melesk vastas, et töövõime hindamise taotluses saab inimene märkida, kas Töötukassa

ja ekspertarst võivad hindamiseks kasutada tervise infosüsteemi andmeid. Sama valik kehtib

kogu menetluses, sealhulgas kvaliteedikontrollis, ja seda võib hiljem muuta. Ta selgitas, et

töövõime hindamise kvaliteedikontroll tehakse inimese vaide alusel, kui ta taotleb töövõime

hindamise otsuse läbivaatamist. Kontrolli käigus ei hinnata inimest, vaid ekspertarsti antud

hinnangu vastavust kokkulepitud metoodikale ja selle põhjendatust.

Signe Riisalo küsis, milline kaal on kohaliku omavalitsuse andmetel inimese

hoolduskoormuse või abivajaduse hindamisel võrreldes inimese enda ütlustega. Ta palus

täpsustada, kuidas hinnatakse olukorda, kus kohalikul omavalitsusel andmed puuduvad, sest

inimene ei ole omavalitsuse poole pöördunud, kuid inimese enda sõnul piirab eaka vanema

või täisealiseks saanud puudega lapse hooldamine tema töötamise võimalusi.

Kirsti Melesk vastas, et selles osas erinevust ei ole. Andmepäringu eesmärk on anda

Töötukassa nõustajale lisateavet. Töötukassa hindab inimese teenusevajadust tema

pöördumisel. Kui ilmneb suurem abivajadus, mis võib eeldada ka kohaliku omavalitsuse

teenuseid, saab Töötukassa küsida omavalitsuselt teavet hinnatud abivajaduse ja osutatavate

teenuste kohta. Eesmärk on tagada, et Töötukassa ja kohaliku omavalitsuse teenused

täiendaksid teineteist.

Signe Riisalo küsis, kuidas mõjutavad kavandatavad muudatused vähenenud töövõimega

inimesi.

Kirsti Melesk vastas, et osalise töövõimega inimestel on ka praegu kohustus tööd otsida ja

aktiivsusnõudeid täita. Eelnõuga neid kohustusi ei muudeta, kuid töövõimetoetuse maksmist

ei peatata enam esimese ega teise rikkumise korral. Kehtiva korra järgi peatatakse toetuse

maksmine esimese rikkumise korral kümneks ja teise rikkumise korral 30 päevaks. Ta lisas, et

töövõimetoetuse saajatele on töövõimetoetuse maksmise lõpetamine mõnevõrra erinev.

Seetõttu, et töövõimetoetuse puhul on need aktiivsustingimused, mis tulenevad toetusest

endast, natuke laiemad. Näiteks alla kolmeaastast last kasvatava töövõimetoetuse saaja

toetuse maksmist ei lõpetata, sest hoolduskoormus loetakse aktiivsustingimuse täitmiseks.

Eero Merilind küsis, mille alusel hinnatakse inimese töövõimet, kui ta on piiranud

juurdepääsu oma terviseandmetele. Samuti palus ta selgitada, kuidas välditakse olukorda, kus

inimene piirab teadmatusest juurdepääsu kogu tervise infosüsteemile, mistõttu puudub arstidel

juurdepääs tema terviseandmetele.

Kirsti Melesk selgitas, et töövõime hindamise taotluses saab inimene märkida, kas ta annab

Töötukassale juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele. Juhul, kui inimene ei anna andmete

kasutamiseks luba, siis on võimalik töövõimet hinnata arstliku kontrolli alusel ehk ta

kutsutakse arsti vastuvõtule ja ta läbib uue arstliku kontrolli.

Tanel Kiik küsis, millised algselt kavandatud muudatused on eelnõust välja jäetud. Ta tõi

esile kavatsuse lühendada sobiva töö tingimuste muutumise aega 140 päevalt ligikaudu 100

päevale.

Kirsti Melesk vastas, et pärast esimest kooskõlastusringi tehti kaks suuremat muudatust.

Esiteks loobuti plaanist tuua sobiva töö tingimuste muutumine 140 päevalt ligikaudu 100

päevale. Partnerite, sealhulgas Eesti Puuetega Inimeste Koja ja ametiühingute esindajate

tagasiside järel jäeti kehtiv 140-päevane ajapiir alles. Teiseks loobuti ettepanekust käsitada

eraldi rikkumisena olukorda, kus nõustamiskohtumist ei saa inimese enda käitumise tõttu läbi

viia. Selle lahenduse üle peeti arutelusid Justiits- ja Digiministeeriumi ning partneritega, kuid

muudatus otsustati eelnõust välja jätta.

Tanel Kiik küsis, millest algsed ettepanekud olid tingitud?

Kirsti Melesk selgitas, et muudatus lähtus Töötukassa vajadusest käsitleda aktiivsusnõuete

rikkumisena olukordi, kus nõustamisele tulnud inimene käitub nõustaja suhtes ähvardavalt või

vajalik on turvatöötaja sekkumine, mistõttu ei ole nõustamist võimalik läbi viia. Praegu saab

Töötukassa vajaduse korral fikseerida näiteks politsei sekkumise, kuid mitte aktiivsusnõude

rikkumise. Kuna sobiva õigusliku sõnastuse leidmine osutus keeruliseks ja tekitas osapoolte

7

vahel erimeelsusi, otsustati ettepanekust praegu loobuda. K. Melesk lisas, et mis puudutab

sobiva töö tingimuste muutmise aega, siis algselt sooviti muuta aktiivsusnõuded inimese jaoks

rangemaks. Edasise analüüsi ja tagasiside järel peeti siiski olulisemaks 3+3 süsteemi

rakendamist, mida hinnati aktiivsusnõuete toetamiseks piisavaks. Seetõttu otsustati sobiva töö

kriteeriumi kohaldamise tähtaega mitte muuta.

Tanel Kiik märkis, et eelnõu seletuskirjas toodu kohaselt kuuluvad Eesti aktiivsusnõuded

OECD riikide võrdluses juba rangemate hulka. Ta küsis, kas nõuete karmistamine on sellises

olukorras põhjendatud.

Kirsti Melesk vastas, et kehtivas süsteemis esineb vastuolu. Ühelt poolt võib enne arveloleku

lõpetamist koguneda kuni seitse rikkumist ning pärast uuesti arvelevõtmist võib pikk

rikkumiste ahel korduda. Teiselt poolt on süsteem töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse

saajatele range. Just viimane asjaolu mõjutab Eesti aktiivsusnõude süsteemi ranget hinnangut

OECD võrdluses. Eelnõuga soovitakse need kaks külge tasakaalustada, kehtestades kõigile

ühetaoline astmeline süsteem.

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30.09.2026 (konsensus: Jaanus

Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak,

Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

4.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 7: Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel

Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo; vastu 2: Jaanus Karilaid,

Aleksandr Tšaplõgin; erapooletuid 0).

4.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Õnne Pillak (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,

Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr

Tšaplõgin).

Signe Riisalo märkis, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on

muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva 

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2026. aasta II poolaasta töövaldkonna

õigusloomeplaanide tutvustus

Hedi Arukase andis komisjonile ülevaate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(MKM) 2026. aasta II poolaasta töövaldkonna õigusloomeplaanidest (lisa 2). Ta märkis, et

sotsiaalkomisjoni menetluses on juba töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) ning tänasel istungil

tutvustatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (972 SE). Lisandumas on veel platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE) ja töövaidluse

lahendamise seaduse eelnõu (1005 SE), mille eesmärk on kaotada töövaidluskomisjoni (TVK)

juhatajate perioodiline hindamine ning parandada TVK juhatajate kvaliteeti laiemalt. Lisaks

valmistatakse ette töövaidluse lahendamise seaduse menetlusküsimusi käsitlevaid muudatusi,

mille eesmärgiks on lihtsustada ja kiirendada TVK menetlust, sealhulgas lihtsustada kirjalikku

menetlust, vaadata üle menetlustähtajad, täpsustada TVK selgituskohustust ning suurendada

õigusselgust. H. Arukase jätkas ja tutvustas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on tagada toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete

direktiivi korrektne ja ühtne rakendamine ning suurendada õigusselgust ja vähendada

ebavajalikku halduskoormust. Viimasena käsitles H. Arukase sunnitööga toodetud kauba

turult eemaldamise seadustamist. Ta selgitas, et koostamisel oleva eelnõu eesmärk on

kõrvaldada turult sunnitööga toodetud tooted. Asjakohast Euroopa Liidu määrust

kohaldatakse alates 14. detsembrist 2027, kuid vajalikud karistusnormid tuleb vastu võtta

enne EL määruse jõustumist, 2026. aasta detsembriks.

Signe Riisalo märkis platvormitöö seaduse eelnõu käsitledes, et Euroopa Liidu liikmesriigid

peavad direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma hiljemalt käesoleva aasta 2. detsembriks.

8

Ta tõdes, et komisjonile on eelnõu menetlemiseks jäänud väga vähe aega ning arvestada tuleb

võimalusega, et eelnõu ei jõuta nimetatud tähtajaks vastu võtta.

Tanel Kiik küsis, miks jõuab platvormitöö seaduse eelnõu komisjoni alles nüüd, kuigi EL

liikmesriigid peavad direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma juba hiljemalt selle aasta 2.

detsembriks. Samuti soovis ta teada, kas MKM on koostöös tööturu osapooltega arutanud

võimalust muuta töötuskindlustussüsteem paindlikumaks, et nõutava staaži omandanud

inimesel oleks õigus saada töötuskindlustushüvitist täies määras ka töösuhte lõpetamisel

poolte kokkuleppel või töötaja algatusel. Ta märkis, et kehtiva korra kohaselt makstakse

sellisel juhul hüvitist üksnes miinimummääras.

Hedi Arukase möönis, et eelnõu menetlemiseks on jäänud vähe aega. Ta selgitas, et

platvormitöö seaduse eelnõu menetlemine on viibinud ulatusliku kaasamisprotsessi ning

suurte platvormitöö pakkujatega peetud arutelude ja läbirääkimiste tõttu. Eesmärk oli jõuda

osapooli rahuldava kompromissini, mis võimaldaks eelnõu menetlemist jätkata suuremate

vastuoludeta. Ta lisas, et töötuskindlustussüsteemi puudutavale küsimusele annab vastuse

hiljem kirjalikult.

Jaanus Karilaid märkis, et investeeringud Eestisse on vähenenud ning küsis, millised on

plaanid investeeringute soodustamiseks ja Eestisse lisainvesteeringute kaasamiseks.

Liina Vahtras kinnitas, et Eesti Panga andmetel on otseinvesteeringud vähenenud. Samas tõi

ta esile MKMi eelmisel aastal rakendatud suuremahuliste investeeringute toetusmeetme, mille

tulemusel suurenesid välisinvesteeringud Eestisse varasema aastaga võrreldes. Ta lisas, et

Riigikogus ootab praegu teist lugemist strateegiliste investeeringute kiirraja eelnõu, mille

eesmärk on soodustada suurte tööstusinvesteeringute jõudmist Eestisse ja kiirendada nendega

seotud planeeringute menetlemist. Kui praegu kestab menetlus ligikaudu kaks aastat, siis

eelnõuga soovitakse lühendada seda kuni ühe aastani. L. Vahtras märkis, et Soomes kestab

vastav menetlus üheksa kuud ja Hollandis veelgi vähem, kuid kavandatav muudatus oleks

Eesti jaoks siiski märkimisväärne edasiminek. Investeering peab avaldama suurt mõju nii

Eesti majandusele kui ka kohalikule piirkonnale ning selle maht peab olema vähemalt 40

miljonit eurot.

6. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo andis eelnõu tutvustamiseks esmalt sõna sotsiaalministrile.

Karmen Joller rääkis, et rehabilitatsiooniteenuste reformi on ette valmistatud pikka aega ja

selle vajalikkusele on juhtinud tähelepanu ka Riigikontroll. Reformi keskne eesmärk on

kujundada teenus vajadus- ja tõenduspõhiseks, inimest motiveerivaks ja toetavaks ning

selliseks, mis aitab tulemuslikult kaasa inimese igapäevaelus toimetulekule.

Hanna Vseviov rääkis rehabilitatsiooniteenuse uuest korraldusest slaidide abil (lisa 3). Uus

rehabilitatsioonisüsteem rakendub eelnõu kohaselt 1. oktoobril 2027. Praegu

sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni regulatsioon tunnistatakse

kehtetuks ning uus õigusraamistik luuakse rahvatervishoiu seaduses. Teenuse korraldaja

ülesanded lähevad Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) üle Tervisekassale. Inimese jaoks muutub

eelkõige teenusele pääsemise alus. Praegu sõltub õigus teenusele puude raskusastmest või

osalise või puuduva töövõime tuvastamisest, tulevikus aga inimese terviseseisundist

tulenevast tegelikust abivajadusest. Kui tervishoiutöötaja märkab kompleksset abivajadust,

saab ta suunata inimese teenusele tervishoiusüsteemi kaudu. Sellega peaks lühenema

praegune kahe kuni nelja kuu pikkune teenusele saamise õiguse tuvastamise protsess ning

vähenema taotluste arv. Teenusele jõudmine hakkab toimuma e-konsultatsiooni kaudu.

Perearst, eriarst või õde saab rehabilitatsioonimeeskonnaga nõu pidada, kui ta ei ole kindel,

kas inimesele on näidustatud just meeskondlik rehabilitatsiooniteenus.

Rehabilitatsioonimeeskond täpsustab koos inimesega teenuse eesmärgi, moodustab vajalikest

spetsialistidest meeskonna, broneerib aja ja osutab teenust kuni kokkulepitud tulemuste

saavutamiseni. Tulevikus peab teenuseosutajal SKA tegevusloa asemel olema

tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba ning nõuetele vastav meeskond. Teenusega seotud

9

andmed talletatakse tervise infosüsteemis ja tehakse kättesaadavaks üksnes õigustatud

tervishoiutöötajatele. Teenust rahastatakse ka edaspidi riigieelarvest. Sotsiaalministeerium

(SOM) eraldab igal aastal vajaliku summa Tervisekassale ning ravikindlustuse eelarvet

selleks ei kasutata. 2025. aasta andmetel sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ligikaudu 11

000 inimest, kellest 5900 olid 0–15-aastased puude raskusastmega lapsed, 3900 tööealised ja

500 pensioniealised. Teenust osutas umbes 120 asutust ning ühe või mitme teenuseosutaja

meeskonnas töötas ligikaudu 2000 spetsialisti. Tööealistest teenusesaajatest moodustavad

psüühikahäirega inimesed ligikaudu kolmveerandi. Rehabilitatsiooniteenuse eelarve on

prognoosi kohaselt 2026. aastal 22,1 miljonit eurot, 2027. aastal 22,4 miljonit eurot, 2028.

aastal 26,7 miljonit eurot ja 2029. aastal 29,6 miljonit eurot. Eelarves sisalduv kasv on riigi

eelarvestrateegias kinnitatud ja hõlmab muu hulgas varem Töötukassast SKAle üle toodud

vahendeid. Tegemist on riigieelarvelise eraldisega.

Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on leevendada terviseseisundi, haiguse või vigastuse mõju

inimese igapäevategevustele ja ühiskondlikule osalusele, parandada või säilitada tema

iseseisvat tegutsemis- ja osalusvõimet ning arendada enesega toimetulekut ja enesejuhtimise

oskusi. Teenust võib osutada ravile eelnevalt, ravi toetavana või ravile järgnevalt.

Tervisekassale luuakse alus osta teenust erinevate terviseseisundite kaupa. Lahendus tugineb

Maailma Terviseorganisatsiooni rehabilitatsioonisekkumiste raamistikule.

Rehabilitatsioonimeeskond määrab vajalikud teenused inimese terviseseisundist ja

funktsioneerimisvajadusest lähtudes. Teenus on mõeldud inimesele, kelle tervisemure

mõjutab ulatuslikult ja kompleksselt tema enda ning pere igapäevaelu. E-konsultatsiooni

õigusega tervishoiutöötaja tuvastab rehabilitatsioonivajaduse ja suunab inimese teenusele.

Teenuseosutaja vastab e-konsultatsioonile, broneerib vajaduse korral vastuvõtuaja, hindab

vajaliku teenuse sisu ning osutab teenust seni, kuni vajadus püsib. Teave teenuse

tulemuslikkuse kohta jõuab tervise infosüsteemi kaudu tagasi suunajale ja teistele õigustatud

tervishoiutöötajatele. Piirkondliku kättesaadavuse parandamiseks pannakse haiglavõrgu

arengukava haiglatele kohustus teenust osutada. Lisaks võivad teenust osutada asutused,

kellel on nõuetele vastav tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba. Samuti saavad senised

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad jätkata tegevusloa alusel või tegevusloaga

tervishoiuteenuse osutaja koostööpartnerina. Rehabilitatsioonimeeskonna koosseisust rääkides

tõi ta olulise muudatusena välja selle, et edaspidi peab meeskonda kuuluma tervishoiutöötaja,

kellel on juurdepääs terviseandmetele. Teenuseliikides rääkides mainis ta, et Tervisekassal on

võimalus osta või hankida teenuseid liigipõhiselt, et toetada vajaduspõhist abi. H. Vseviov

rääkis, et kõigile, kellel on 30. septembri 2027. aasta seisuga kehtiv sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse suunamisotsus, vormistatakse rehabilitatsiooniteenuse suunamine

automaatselt, et toetada sujuvat üleminekut ja vähendada osapoolte koormust.

Signe Riisalo andis sõna Tervisekassa esindajale.

Kadri Englas rõhutas, et Tervisekassa lähtub inimesekesksest vaatest.

Rehabilitatsiooniteenus viiakse taastusravi valdkonda ning seda kujundatakse koos

taastusraviteenuse osutajate ja iseseisvate teenuseosutajatega, sealhulgas füsioterapeutide,

logopeedide ja kliiniliste psühholoogidega. Meeskondliku rehabilitatsiooniteenuse ülesanne

on seostada tervishoius antav abi inimese igapäevaeluga ja toetada tema toimetulekut.

Lähtekohad on meeskondlik lähenemine, inimesele tähenduslike eesmärkide saavutamine ja

olemasoleva ressursi võimalikult tõhus kasutamine. K. Englas rääkis, et Tervisekassa

analüüsib rehabilitatsiooni tulemuspõhise rahastamise võimalusi. Praegu on raskuseks see, et

toimetulekuga seotud andmeid ei ole piisavalt ning valdkonda ei saa terviklikult

andmepõhiselt analüüsida. Tugevuseks on aga kogenud rehabilitatsiooniteenuse osutajad, kes

oskavad eesmärke seada ja nende saavutamist toetada. Teenuse ostmise strateegia üks peamisi

eesmärke on leida rehabilitatsiooniteenuse osutamise partnerid kõigis Eesti piirkondades.

Tervisekassa on kaardistanud piirkondlikud kitsaskohad ja ühe keerulisema piirkonnana

nimetas ta Lääne-Eestit.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.

Eero Merilind küsis, kas perearstide lisamine teenusele suunajate hulka võib tekitada

olukorra, kus perearstid saadavad e-konsultatsioonile korraga väga suure hulga patsiente.

Sealhulgas inimesi, kellel on üksik vaevus, mitte kompleksne rehabilitatsioonivajadus. Selline

10

massiline suunamine võiks süsteemi juba rakendamise alguses ära ummistada.

Karmen Joller vastas, et suunamisõigus ei ole üksnes perearstidel, vaid ka eriarstidel ja

õdedel. E-konsultatsioon võimaldab rehabilitatsioonimeeskonnal hinnata teenuse näidustatust

ja vajaduse puudumisel teenusele suunamisest keelduda. Üksik vaevus, näiteks episoodiline

põlvevalu, ei ole kompleksse rehabilitatsiooni näidustus. Suunajatele töötatakse välja selged

juhised, mis aitavad eristada kompleksse meeskonnateenuse vajadust üksikteenuse

vajadusest.

Hanna Vseviov lisas, et koostöös Tervisekassaga on valminud juhendmaterjal, mis

aitab teenusevajadusi eristada. Perearstidega tehakse koostööd, et selgitada välja, millist tuge

nad suunamisotsuste tegemisel vajavad. Lisaks töötatakse välja e-konsultatsiooni toimimise

põhimõtted.

Eero Merilind kordas küsimust, kas rehabilitatsioonisüsteem võib ummistuda, kui perearstid

saadavad e-konsultatsioonile kõik oma nimistusse kuuluvad patsiendid.

Karmen Joller vastas, et kui perearstid otsustavad sellise aktsiooni korraldada, vastutavad

nad selle eest ise. K. Joller avaldas lootust, et perearstid lähtuvad eelkõige patsientide

huvidest.

Helmen Kütt küsis, kas meeskondade komplekteerimiseks jätkub vajalikke spetsialiste,

sealhulgas füsioterapeute ja teiste erialade esindajaid.

Hanna Vseviov vastas, et praeguses rehabilitatsioonisüsteemis töötab ligikaudu 2000

spetsialisti. Üks senise süsteemi põhiprobleeme on teenuse ebapiisav hinnastamine, mille tõttu

osa teenuseosutajaid ei ole suutnud jätkata või on liikunud tööalase rehabilitatsiooni,

tervishoiu või haridus- ja tugiteenuste valdkonda. Ühtsemad alused ja realistlikum

hinnastamine peaksid andma spetsialistidele suurema kindluse. Reform ei tekita

kvalifitseeritud tööjõudu juurde, kuid võimaldab kasutada olemasolevat ressurssi

sihipärasemalt. Meeskonnateenust ei peaks osutama olukorras, kus inimesel on vaja

üksikteenust või puudub selgelt sõnastatud eesmärk.

Helmen Kütt tõstatas ka hooldekodudes, erihoolekandeasutustes ja kodus elavate eakate

arstiga ühenduse saamise küsimuse olukorras, kus mõne teenuse puhul eeldatakse

elektroonilist suhtlust.

Karmen Joller selgitas, et perearstikeskusel on kohustus suhelda ka telefoni teel ja vahetult

ning e-vahendite puudumine ei tohi takistada arstiabi saamist.

Tanel Kiik viitas Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoda) kriitilistele tähelepanekutele

eelnõu kohta ja küsis, kas 1. oktoobriks 2027 kavandatud üleminek on realistlik, arvestades, et

eelnõu ei ole veel seaduseks saanud ning muutus puudutab teenusesaajaid, nende lähedasi,

teenuseosutajaid ja rahastajaid.

Hanna Vseviov vastas, et EPIKojaga tehakse tihedat koostööd ning EPIKoda toetab reformi

eesmärke. Ülemineku sujuvuse tagamiseks vormistatakse kõigile inimestele, kellel on 30.

septembril 2027 kehtiv suunamisotsus, automaatselt uus suunamine. Keegi ei jää üleöö

teenusest ilma. Uues süsteemis saab hinnata, millist teenust ja kui pikaks ajaks inimene

tegelikult vajab. Praegused suunamisotsused kehtivad maksimaalselt kaks aastat ning nende

lõppemisel tuleb inimesel menetlus uuesti läbida. Uues süsteemis ei pea pikemaajalise ja

selgelt põhjendatud vajaduse korral kogu protsessi kordama.

Brit Tammiste lisas, et SOM on koos Tervisekassaga külastanud maakonniti seniseid

teenuseosutajaid ja haiglaid ning kohtunud perearstidega. Koos Terviseameti ja SKAga on

korraldatud infotunde uute nõuete kohta. Tervisekassa jätkab infotunde partnerite valiku,

teenusekirjelduste ja hinnastamise teemal. Koostööd tehakse ka Eesti Linnade ja Valdade

Liiduga, et kohalikud sotsiaaltöötajad ja lastekaitsespetsialistid saaksid üleminekul inimesi ja

nende lähedasi toetada.

Tanel Kiik küsis, kas eelarveprognoos tugines olemasolevale rahastusele või arvutati see uue

süsteemi tegelikust teenusevajadusest ja tulevasest hinnakirjast lähtudes. Ta märkis, et

tegemist on sisuliselt erinevate metoodikatega ja pidas korrektsemaks vajaduspõhist nullist

tehtud arvutust, mis aitaks tulevast rahavajadust objektiivsemalt hinnata.

Hanna Vseviov vastas, et lähtekohaks oli olemasolev eelarve, kuid arvesse võeti praeguste

teenusesaajate sihtgruppe, saadavaid alateenuseid ja teenuse kestust. Tulevase sihtrühma

täpset koosseisu ei ole võimalik ette ennustada.

11

Tanel Kiik küsis uuesti, kas prognoositav eelarve põhineb olemasoleval eelarvel, mitte

tegeliku teenusevajaduse hinnangul.

Hanna Vseviovi sõnul võeti aluseks olemasolev eelarve. Rehabilitatsiooniteenust vajava

sihtrühma vajadusi ja teenuse kulusid hakatakse korrapäraselt jälgima ning vajaduse korral

taotletakse riigi eelarvestrateegia raames lisaraha.

Signe Riisalo märkis, et reform korrastab praegu tervishoiu ja sotsiaalse rehabilitatsiooni

vahel killustunud sarnaste teenuste süsteemi. Inimese juurdepääs teenustele ei peaks sõltuma

sellest, kas ta pöördub arsti või SKA poole, vaid sarnaste teenusteni peaks viima üks selge

tee.

Hanna Vseviov lisas, et haridusvaldkonna tagasiside kohaselt on osa haridustugiteenuseid

muutunud kättesaadavamaks. Mõned rehabilitatsiooniteenuse osutajad on oma tegevuse

ümber suunanud haridustugiteenustele, sest nende teenuste sihtrühmad osaliselt kattuvad.

Varem suunati palju lapsi rehabilitatsioonisüsteemi seetõttu, et vajalikud haridustugiteenused

ei olnud kättesaadavad.

Irja Lutsar juhtis tähelepanu laste suurele osakaalule praeguste teenusesaajate seas:

ligikaudu 5900 last võrreldes umbes 3900 tööealisega. Ta küsis, kas lapsed on süsteemis

üleesindatud või tööealised alaesindatud ning kas tööealiste teenusevajadus ja sellega seotud

eelarve võivad reformi järel suureneda. Näitena tõi ta olukorra, kus lapse lugemisraskuse tõttu

kasutatakse logopeediteenust, kuigi tegemist ei pruugi olla terviseprobleemiga.

Hanna Vseviov selgitas, et tööealisi on sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteemis

proportsionaalselt vähem, sest nad saavad samal ajal kasutada tööalast rehabilitatsiooni, mille

võimalused on mõnes osas avaramad. Pikemas plaanis tuleb hinnata tööalase ja tervisega

seotud rehabilitatsiooni ühendamise võimalust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

ning Töötukassa näevad tööalases rehabilitatsioonis eraldi lisandväärtust, eriti tööoskuste

arendamisel, kuid on viidanud ka süsteemide ühendamise võimalikule otstarbekusele.

Brit Tammiste selgitas, et laste suur osakaal tuleneb praegusest korraldusest, puude

raskusastmega laps pääseb SKA kaudu teenusele ilma tööealiste puhul rakendatava sisulise

vajaduse hindamiseta. Laste puhul on rehabilitatsiooniteenust kasutatud ka olukordades, kus

vajalikud haridus- ja tugiteenused ei ole olnud kättesaadavad. Tööalase rehabilitatsiooni

teenuseid saab aastas ligikaudu 5000–6000 inimest.

Jaanus Karilaid luges ette eelnõu kooskõlastustabelis lk 49 esitatud Eesti Perearstide Seltsi

seisukoha: „Eesti Perearstide Seltsi kindel seisukoht on, et antud reformi on planeeritud liialt

kiiresti, osapooli adekvaatselt kaasamata. Eelnõu jõustumisel jäävad patsiendid reaalse

vajaliku abita ning peremeditsiinile langeb ebamõistlik koormus. Oleme seisukohal, et

rehabilitatsiooniteenuseks vajalikke hindamisi ja dokumentatsiooni ettevalmistust ei saa

panna perearsti ülesandeks. Perearstiabi süsteem on juba täna tugevalt üle koormatud ning

töötab võimekuse piiril“. J. Karilaid rõhutas, et seda seisukohta ei saa jätta tähelepanuta. Ta

soovis teada, miks on jäetud perearstid adekvaatselt kaasamata.

Karmen Joller vastas, et perearste on reformi ettevalmistamisse kaasatud mitmel kohtumisel

ning arutatud on erinevaid lahendusi. K. Joller mõistab perearstide muret, sest

rehabilitatsiooniteenus ei ole seni olnud tervishoius tavapärane. Ta osutas, et hästi toimiv

rehabilitatsiooniteenus võib perearsti koormust hoopis vähendada, mitme eraldi saatekirja

asemel saab keeruka ja mitut teenust vajava patsiendi suunata ühe e-konsultatsiooniga

rehabilitatsiooni meeskonnale. K. Jollermärkis, et suunamisõigus on ka eriarstidel ja õdedel

ning eesmärk on vältida praktikat, kus eriarst saadab inimese pelgalt perearstilt saatekirja

küsima.

Jaanus Karilaid märkis täpsustavalt, et perearstide arvu võimalikku vähenemist tuleb

täiendava koormuse hindamisel arvesse võtta.

Karmen Joller vastas, et tervishoiutöötajate vananemise ja tööturult lahkumisega seotud

riskide vähendamiseks on suurendatud nii arstiteaduse õppekohtade kui ka

residentuurikohtade arvu. Viimasel aastal on arstide ja õdede arv tervishoius kasvanud.

Personali nappus ei tohi jätta inimesi abita, mistõttu tuleb leida tõhusamaid töökorralduslikke

lahendusi. Tervisekeskuste kogemus näitab, et füsioterapeutide, psühholoogide ja teiste

spetsialistide kaasamine meeskonda võib vähendada perearstide koormust.

Signe Riisalo rõhutas, et uus süsteem muudab teenuste kasutamise patsiendi jaoks oluliselt

12

lihtsamaks ja selgemaks. Perearstide kohta märkis ta, et eelkõige tuleks mõelda sellele, kuidas

neid töökorralduse parandamisel rohkem toetada.

Tanel Kiik küsis, kuidas välditakse ebavõrdsuse kasvu olukorras, kus inimesel puudub

perearst või koostöö konkreetse perearstiga ei toimi. Tema hinnangul sõltuks teenuse

kättesaadavus uues süsteemis tervishoiutöötaja otsustusvõimest rohkem kui praegu ning

inimese enda algatusõigus väheneks.

Karmen Joller vastas, et perearsti olemasolu ja perearstiabi üldine kättesaadavus on laiemad

tervishoiukorralduse küsimused. Perearstide erineva võimekuse korral tuleb parandada

teenuse kvaliteeti ja otsustustuge.

Kadri Englas lisas, et süsteem ei tugine teenusele suunamisel üksnes perearstidele, e-

konsultatsiooni saavad teha kõik perearstid ja eriarstid ning pere- ja eriarstiabis töötavad õed.

Seetõttu laieneb suunajate ring praeguse süsteemiga võrreldes märkimisväärselt. Tulevikus

peaks suur osa suunamistest tulema eriarstiabist, samal ajal kui perearstiabi ülesandeks jääks

muu hulgas aidata inimest juhtudel, kui tal tekib raskusi teenusele pääsemisega.

Tanel Kiik küsis, kui paljud praegused teenuseosutajad tõenäoliselt jätkavad uues süsteemis

iseseisva osutajana või lepingulise partnerina. Ta rõhutas, et eriti laste ja nende perede jaoks

võib harjumuspärase teenuseosutaja vahetamine olla raske.

Hanna Vseviov vastas, et praegu on ligikaudu 120 teenuseosutajat, kellest umbes 40-l on juba

nõuetele vastav tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba. Viimastel kuudel on tegevuslubade

taotlemine hoogustunud, eeskätt suurema klientide arvuga asutuste seas.

Brit Tammiste lisas, et täpset jätkajate arvu ei ole veel võimalik öelda, sest asutused alles

kavandavad, kas osaleda Tervisekassa partnerivalikus iseseisvalt või koostöös mõne teise

tervishoiuteenuse osutajaga. Osa teenuseosutajaid on juba varem suundunud tööalase

rehabilitatsiooni, haridus- ja tugiteenuste või kohaliku omavalitsuse teenuste pakkumisele.

Tegevuse lõpetamine ei tulene alati kavandatavast reformist, vaid võib olla seotud ka senise

hinnastamisega.

Tanel Kiik küsis, kas eelarve jaguneb tulevikus tervishoiuteenustega sarnasel põhimõttel:

asutustele määratakse ette ravijuhtude või teenusemahu lepinguline piir ning rahastus ei liigu

otseselt koos inimese valikuga.

Kadri Englas vastas, et kavandatav rahastusmudel toimib üldjoontes sellisel põhimõttel.

Hanna Vseviov vastas, et hetkel ei ole võimalik ette öelda, kui palju inimesi vajab 2028.

aastal uutel alustel toimivaid teenuseid. Tervisekassa on ette valmistanud meetmete paketi

eelarve kasvu juhtimiseks ja rahastamist saab kujundada paindlikult, et katta inimeste

põhjendatud vajadused olemasolevate vahendite piires. Teenusevajaduse ja kulude tegelikku

kujunemist jälgitakse pärast rakendamist.

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

6.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30.09.2026 (konsensus: Jaanus

Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak,

Signe Riisalo).

6.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,

Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo).

6.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Riisalo (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel

Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo).

Signe Riisalo märkis, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on

muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva 

7. Info ja muud küsimused

7.1 Signe Riisalo teavitas komisjoni liikmeid Riigikohtu 14. septembri 2026. a määrusest

põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-26/12, mis käsitleb vanemahüvitise arvutamist.

Sellega seoses on kavas algatada komisjoni eelnõu, mille tekst saadetakse tutvumiseks ka

komisjoni liikmetele. Sama eelnõuga lahendatakse aasta lõpus aeguva elatise tagasinõude

13

tähtaja probleem. Komisjoni järgmisele istungile kutsutakse Sotsiaalministeeriumi esindaja, et

ta annaks olukorrast ülevaate ja tutvustaks võimalikke lahendusi.

7.2 Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele teada, et kolmapäeval, 7. oktoobril 2026

algusega kell 14 on kavas korraldada ühine istung Riigikogu rahanduskomisjoniga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere

protokollija

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 187

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 21. september 2026

Algus 11.10, lõpp 12.57

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero

Merilind, Õnne Pillak, Aleksandr Tšaplõgin

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Puudus: Kalle Grünthal

Kutsutud: majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras, töö ja võrdsuse asekantsler Hedi

Arukase ja tööhõive osakonna juhataja Kirsti Melesk (4.-5. päevakorrapunkt); sotsiaalminister

Karmen Joller, Sotsiaalministeeriumi asekantsler Hanna Vseviov ja laste ja perede osakonna

laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste ning Tervisekassa integratsiooni ja

rehabilitatsiooni teenusejuht Kadri Englas (6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi kättesaadavuse

parandamiseks“ eelnõu (913 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (972 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2026.aasta II poolaasta töövaldkonna

õigusloomeplaanide tutvustus

6. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

7. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu sotsiaalkomisjoni nädala (21.-29.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 21.09.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi kättesaadavuse

parandamiseks“ eelnõu (913 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (972 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2026.aasta II poolaasta töövaldkonna

õigusloomeplaanide tutvustus

6. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

7. Info ja muud küsimused

Komisjoni kohtumine esmaspäeval, 21.09.2026 kell 13.00-14.00

Kohtumine Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa töö-, tervise- ja sotsiaalkomisjoniga

Komisjoni istung teisipäeval, 22.09.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö) eelnõu (999 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

2. Laste vaimse tervise olukord ja arengusuunad

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete Andre Hanimägi, Tanel

Kiige ja Züleyxa Izmailova algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (917 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

4. Elatisabi nõude aegumise ja vanemahüvitise ümberarvutamise reeglite arutelu

5. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel

Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

Signe Riisalo rääkis, et eelnõu põhjalik arutelu toimus komisjonis 15.09.2026 istungil. Ta

pani hääletusele menetlusliku otsuse.

Otsustati:

2.1. Kiita heaks eelnõu menetlusdokumendid (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,

Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr

Tšaplõgin).

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi

kättesaadavuse parandamiseks“ eelnõu (913 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo rääkis, et eelnõu põhjalik arutelu toimus komisjonis 15.09.2026 istungil. Ta

pani hääletusele menetlusliku otsuse.

Otsustati:

3.1. Kiita heaks menetlusdokument (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt,

Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

3

4. Vabariigi Valitsuse algatatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (972 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Liina Vahtras andis ülevaate eelnõust 972 SE (lisa 1). Ta selgitas, et eelnõu eesmärk on

suurendada tööotsijate aktiivsust, kiirendada tööellu naasmist ja lühendada töötuse kestust

ning muuta süsteem selgemaks, ühtlasemaks ja paremini rakendatavaks. Täiendavalt

ajakohastatakse Töötukassa juhatuse ja nõukogu töökorraldust, et kiirendada otsustamist ja

suurendada paindlikkust. Muudatusvajadus tuleneb sellest, et aktiivsusnõuete rikkumiste

arvestus on praegu keeruline ja killustunud, töötuskindlustushüvitise ning töövõimetoetuse

saajatele kohalduvad juba esimeste rikkumiste järel ranged tingimused, sobiva töö mõiste ei

vasta tänasele tööturule ega rakenduspraktikale ning Töötukassa nõukogu ja juhatuse

otsustusmenetlus vajab kaasajastamist ja paindlikkust.

Kirsti Melesk tutvustas seejärel muudatusi üksikasjalikumalt. Ta märkis, et esimene neist

puudutab aktiivsusnõuete rikkumiste arvestuse ühtlustamist ja lihtsustamist. Rikkumiste

arvestus muutub lihtsamaks ja kehtestatakse astmeline sanktsioonisüsteem (3+3 süsteem). See

tähendab, et esimesel korral tehakse peale esimest ja teist rikkumist hoiatus. Kolmanda

rikkumise korral lõpetatakse töötuna arvelolek, aga töötu saab uuesti arvele tulla. Teisel korral

tehakse samuti pärast esimest ja teist rikkumist hoiatus, aga kolmanda rikkumise korral

lõpetatakse töötuna arvelolek ning enne uuesti arvele võtmist kohaldatakse 90-päevast

ooteaega. Lisaks ühtlustatakse sanktsioonid kõigile töötutele. Töötuskindlustushüvitise ja

töövõimetoetuse saajatele tehtavaid makseid ei lõpetata enam esimese rikkumise järel. Samuti

muutub nõustamise sagedus paindlikumaks. K. Melesk selgitas, et praegu peab töötu osalema

nõustamisel vähemalt kord 30 päeva jooksul, kuid edaspidi määrab Töötukassa nõustamise

sageduse ja viisi vastavalt vajadusele.

K. Melesk jätkas teise olulise muudatuste kogumi tutvustamisega ning märkis, et see

puudutab sobiva töö sisu ajakohastamist. Seoses sellega muutub sobiva töö mõiste inimeste

jaoks paindlikumaks. Ta selgitas, et esimese 20-ne nädala jooksul on töötul senisest suurem

paindlikkus valida sobivat tööd. Sobiv töö on töö, mida inimene peab töötuna arvel olles

olema valmis vastu võtma ning sobivast tööst keeldumist loetakse aktiivsusnõuete

rikkumiseks. K. Melesk lisas, et tingimused muutuvad alates 21. nädalast, mil tööotsing peab

laienema. Tegemist on Euroopa riikides üldlevinud praktikaga, et kui töötus kestab kauem,

siis seatakse rohkem tingimusi tööotsingule, et laiendada n-ö sobivate tööde ringi. K. Melesk

täpsustas, et alates 21. nädalast kohaldatavad tingimused jäävad praegusega võrreldes samaks

ega muutu rangemaks. Lisaks eeltoodule arvestatakse edaspidi sobiva töö määramisel

hoolduskoormust ehk muudatuse järel peab sobiv töö vastama mõistlikul määral inimese

hoolduskoormusele.

K. Melesk sõnas, et kolmas muudatuste kogum puudutab Töötukassa andmevahetuse õigusi.

Muudatuse kohaselt saab Töötukassa õiguse küsida kohalikult omavalitsuselt andmeid

inimese abivajaduse hindamise ja funktsioneerimisvõime piirangute kohta. K. Melesk märkis,

et selline andmevahetus toimub ka praegu vajaduspõhiselt. Seetõttu ei suurene kohalike

omavalitsuste töökoormus. Muudatusega lisandub kaks andmeliiki, mida Töötukassal on

õigus kohalikult omavalitsuselt küsida. Lisaks paraneb töövõime hindamise

kvaliteedikontroll. Kvaliteedikontrolliks saab Töötukassa edaspidi võrrelda eksperdiarvamust

selle aluseks olnud tervise infosüsteemi andmetega, mitte üksnes eksperdi koostatud

kokkuvõttega. Samuti saab Töötukassa selge õigusliku aluse uuringute tegemiseks.

Viimase muudatusena rääkis K. Melesk paindlikumast otsustamisprotsessist. Ta selgitas, et

Töötukassa nõukogule ja juhatusele antakse võimalus teha teatud otsuseid kirjalikus

menetluses. Olulisemad küsimused, sealhulgas Töötukassa eelarve ja

töötuskindlustusmaksetega seotud otsused, tuleb jätkuvalt otsustada koosolekul.

Aktiivsusnõuete ning Töötukassa nõukogu ja juhatuse otsustamisreeglite muudatused on

kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027. Ülejäänud muudatused (andmevahetus, töövõime

hindamise kvaliteedikontroll ja muud tehnilised täpsustused) jõustuvad üldises korras.

Signe Riisalo tänas ettekande eest ning andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.

Jaanus Karilaid küsis, kas eelnõu lähtub eeldusest, et osa töötuna arvel olevatest inimestest

ei otsi piisavalt aktiivselt tööd, kui suurt isikute ringi muudatustega hõlmatav probleem

puudutab ning millist rahalist kokkuhoidu eelnõu vastuvõtmisest oodatakse.

4

Liina Vahtras vastas, et eesmärk on muuta süsteem ühtaegu nõudlikumaks, aga ka

õiglasemaks. Tööotsijalt eeldatakse aktiivsust, kuid kohustuse rikkumisele järgneb

järkjärguline ja kõigile ühetaoline reaktsioon. Eelnõuga soovitakse süsteemi lihtsustada ja

ühtlustada ning teha ka tööotsijale selgemini arusaadavaks, millised tingimused talle

kohalduvad.

Kirsti Melesk lisas, et eelnõu eesmärgiks ei ole seatud kokkuhoid. Arvestatud on sellega, et

muudatuse rakendamise alguses võib rikkumiste arv suureneda, kuid eeldatavasti ühtlustub

see pärast seda, kui inimesed on uue süsteemiga tutvunud ja sellega kohanenud.

Jaanus Karilaid palus täpsustada, milles probleem seisneb ning milliseid tegevusi töötuna

arvel olevad inimesed praegu piisavalt ei tee.

Kirsti Melesk selgitas, et kehtivas süsteemis eristatakse kolme liiki rikkumisi, mille

arvestusreeglid on erinevad. Seetõttu on inimesel keeruline mõista, millal sanktsioon järgneb

ja millal on rikkumisi kogunenud liiga palju. Kehtiva korra kohaselt võib enne töötuna arvel

oleku lõpetamist olla kuni seitse rikkumist. Pärast uuesti töötuna arvele võtmist võib inimesel

taas olla kuni seitse rikkumist. Pikk ja ebaselge menetlusahel vähendab rikkumiste

järjepidevat fikseerimist ning tekitab segadust kõigile osapooltele. Eesmärk on muuta süsteem

kõigile selgemaks ja lihtsamini mõistetavaks.

Mihkel Lees küsis kehtivate tööotsijale kehtestatud tingimuste kohta. Ta palus süsteemi

täpsemalt kirjeldada ning selgitada, kui kiiresti võivad koguneda kolm rikkumist, mille järel

töötuna arvelolek esimest korda lõpetatakse. Kas kõik kolm rikkumist võivad koguneda ühe

nädala jooksul näiteks juhul, kui inimene ei osale koolitusel ega otsi aktiivselt tööd.

Kirsti Melesk vastas, et kolme rikkumise kogunemist ühe nädala jooksul peab ta

ebatõenäoliseks. Eristatakse kolme liiki rikkumisi: Töötukassas kokkulepitud nõustamisel

osalemata jätmine, aktiivsusnõude täitmata jätmine ja sobiva töö vastuvõtmisest keeldumine.

Neid rikkumisi arvestatakse eraldi. Sanktsiooni rakendamise aeg sõltub iga inimese

konkreetsest olukorrast.

Helmen Kütt küsis, milliseid andmeid võib Töötukassa kohaliku omavalitsuse käest saada

juhul, kui inimene ei ole omavalitsuselt abi taotlenud ega ametlikult hooldajaks vormistatud,

kuid tal on tegelik hoolduskoormus. Samuti palus ta selgitada, kas täiendav andmevahetus ja

töövõime hindamise kvaliteedikontroll laiendavad ametnike ligipääsu delikaatsetele

isikuandmetele ning millised tagatised väldivad põhjendamatut andmetöötlust ja seetõttu

usalduse vähenemist riigi suhtes.

Kirsti Melesk vastas, et kui inimene ei ole pöördunud kohaliku omavalitsuse poole, tema

abivajadust või funktsioneerimisvõime piiranguid ei ole seal hinnatud, siis vastavaid andmeid

ei vahetata. Töötukassa saab andmeid pärida üksnes juhul, kui inimene on olnud kohaliku

omavalitsuse teenuse saaja. Andmevahetuse eesmärk on vältida olukorda, kus inimene peab

kohaliku omavalitsuse poolt juba hinnatud abivajadust Töötukassas uuesti kirjeldama. Sellisel

juhul saab Töötukassa tugineda kohaliku omavalitsuse kogutud teabele. Andmevahetus ei ole

automaatne, vaid Töötukassa saab teha konkreetse inimese kohta päringu juhul, kui on teada,

et ta on ka kohaliku omavalitsuse teenuse saaja. K. Melesklisas, et töövõime hindamise

kvaliteedikontrolli käigus võimaldatakse juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele üksnes

ulatuses, milles inimene on lubanud neid töövõime hindamisel kasutada. Kui selleks

nõusolekut antud ei ole, siis ei või neid kasutada ka kvaliteedikontrolli tegemiseks ehk

lähtutakse inimese poolt töövõime hindamise menetluse alguses antud nõusolekust.

Kvaliteedikontroll tehakse eelkõige olukorras, kus inimene esitab kaebuse, kuna ta ei nõustu

ekspertarsti otsusega ja soovib selle läbivaatamist. Seni on otsuse läbivaatamisel tuginetud

vaidlustatud otsuse teinud ekspertarsti koostatud kokkuvõttele. Muudatus võimaldab tutvuda

ka tervise infosüsteemi algandmetega, et hinnata kokkuvõtte vastavust kehtestatud nõuetele ja

kokkulepitud metoodikale.

Helmen Kütt küsis, kas päring tehakse iga töötuna arvele tuleva isiku kohta või üksnes

inimese enda antud teabe põhjal ning kuidas välditakse kohalikele omavalitsustele täiendava

halduskoormuse tekkimist.

Kirsti Melesk vastas, et sama küsimuse tõstatas ka Eesti Linnade ja Valdade Liit. Liidule

selgitati, et muudatus ei suurenda kohalike omavalitsuste koormust, kuna ka praegu tehakse

päringuid vastavalt vajadusele. Päringuid ei tehta kõigi teenuse saajate kohta, vaid juhul, kui

5

Töötukassa on vestluse käigus tuvastanud, et inimesel võib olla vajadus erinevate

sotsiaalteenuste järele. Sellisel juhul küsitakse kohalikult omavalitsuselt, kas inimene on sinna

pöördunud, milliseid toetusi ta saab ja kuidas on tema abivajadust hinnatud. Nii välditakse

olukorda, kus inimene peab eri asutustes sama teavet korduvalt esitama. Muudatusega ei

kaasne masspäringuid ja päringute arv jääb eeldatavasti praegusega samale tasemele.

Helmen Kütt küsis, kas Töötukassa teavitab inimest kohaliku omavalitsuse poole

pöördumisest ja kas päringu tegemiseks küsitakse tema nõusolekut. Samuti soovis ta teada,

kas päring jäetakse tegemata juhul, kui inimene sellega ei nõustu.

Kirsti Melesk vastas, et inimese nõusolekut ei ole vaja küsida, kuna andmevahetuse õigus

tuleneb seadusest.

Hedi Arukase lisas, et andmeid, eelkõige delikaatseid isikuandmeid, töödeldakse üksnes

põhjendatud juhul. Selle tagamiseks on välja töötatud asjakohased kaitsemeetmed. Kõik

tehtavad toimingud logitakse ja andmetele pääseb ligi ainult see Töötukassa töötaja, kes

parasjagu inimesega tegeleb.

Signe Riisalo küsis, kas tulevikus võivad Töötukassa töötajad, kes ei ole arstid ega

ekspertarstid, saada juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele, et nendega tutvuda ja teha

kvaliteedikontrolli.

Kirsti Melesk vastas, et Töötukassa tellib kvaliteedikontrolli meditsiini haridusega

ekspertidelt, kellel on pädevus eksperdihinnangut hinnata. Töötukassa töötajad

kvaliteedikontrolli ise ei tee.

Tanel Kiik palus täpsustada, kas eelnõuga antakse Töötukassale juurde uus õigus küsida

kohalikult omavalitsuselt andmeid inimese abivajaduse hindamise ja funktsioneerimisvõime

piirangute kohta, kuna kehtivas seaduses sellist õigust ei ole.

Kirsti Melesk kinnitas, et nimetatud kaks tunnust lisatakse seadusesse. Ta selgitas, et kõik

kohalikud omavalitsused ei hinda veel funktsioneerimisvõime piiranguid, kuid sellise

hindamise kasutamine laieneb.

Tanel Kiik märkis, et eelnõu kooskõlastustabelis ei ole esitatud Eesti Ametiühingute

Keskliidu seisukohta, kuid kajastatud on Eesti Tööandjate Keskliidu ja teiste osaliste

arvamused. Ta küsis, kas eelnõu saadeti Eesti Ametiühingute Keskliidule kooskõlastamiseks

ning kui seda ei tehtud, siis mis põhjusel.

Kirsti Melesk vastas, et eelnõu saadeti Eesti Ametiühingute Keskliidule kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks, kuid liit kooskõlastusringi käigus tagasisidet ei esitanud. Eelnõu

tutvustamise käigus on kohtutud nii Eesti Tööandjate Keskliidu kui ka Eesti Ametiühingute

Keskliiduga ning kohtumistel tõstatatud küsimuste põhjal on eelnõu algset versiooni

muudetud.

Tanel Kiik küsis, kas eelnõu on ministeeriumi või Töötukassa algatus ning kas see on seotud

Töötukassa kulude vähendamise ja teenuste mahu piiramise laiema suunaga.

Kirsti Melesk vastas, et eelnõu on välja töötatud koostöös Töötukassaga, arvestades nii

asutuse rakenduspraktikat kui ka ministeeriumi ettepanekuid. Eelnõu ettevalmistamist alustati

enne viimase aja muudatusi ning töö on kestnud pikemat aega. Eesmärk on kujundada

süsteem, mis oleks selge ja rakendatav Töötukassa töötajatele ja nõustajatele ning inimestele

lihtsalt mõistetav.

Irja Lutsar küsis, kuidas arvestatakse iseseisvate tööotsijatega, kes ei vaja sagedast

nõustamist, kuid otsivad aktiivselt tööd.

Kirsti Melesk vastas, et need inimesed leiavad tõenäoliselt kiiresti uue töö ega pea

Töötukassaga suhtlema sama sageli kui suurema abi- ja teenusevajadusega kliendid. Kuid ka

nende puhul kontrollitakse siiski, kas nad kandideerivad töökohtadele, võtavad vastu sobivaid

tööpakkumisi ja täidavad kokkulepitud tegevuskava.

Eero Merilind väljendas muret, et kui Töötukassa saab õiguse kvaliteedikontrolliks võrrelda

eksperdiarvamust selle aluseks olnud tervise infosüsteemi andmetega, siis see võib tekitada

tervise infosüsteemis seni piiratud andmetele täiendava juurdepääsu ja seeläbi riivata inimeste

privaatsust.

Kirsti Melesk kinnitas, et kui inimene ei ole lubanud kasutada oma tervise infosüsteemi

andmeid töövõime hindamiseks, ei saa neid kasutada ka kvaliteedikontrollis.

Helmen Kütt leidis, et läbipaistvuse suurendamiseks võiks inimesele anda Töötukassasse

6

pöördumisel selge võimaluse märkida, kas ta nõustub andmete kasutamise ja kohaliku

omavalitsusega suhtlemisega. Tema hinnangul vähendaks teadlik valik ohtu, et inimesed

hakkavad ebakindluse tõttu oma terviseandmeid ulatuslikult sulgema, kuna see võiks

kahjustada ka neid endid.

Kirsti Melesk vastas, et töövõime hindamise taotluses saab inimene märkida, kas Töötukassa

ja ekspertarst võivad hindamiseks kasutada tervise infosüsteemi andmeid. Sama valik kehtib

kogu menetluses, sealhulgas kvaliteedikontrollis, ja seda võib hiljem muuta. Ta selgitas, et

töövõime hindamise kvaliteedikontroll tehakse inimese vaide alusel, kui ta taotleb töövõime

hindamise otsuse läbivaatamist. Kontrolli käigus ei hinnata inimest, vaid ekspertarsti antud

hinnangu vastavust kokkulepitud metoodikale ja selle põhjendatust.

Signe Riisalo küsis, milline kaal on kohaliku omavalitsuse andmetel inimese

hoolduskoormuse või abivajaduse hindamisel võrreldes inimese enda ütlustega. Ta palus

täpsustada, kuidas hinnatakse olukorda, kus kohalikul omavalitsusel andmed puuduvad, sest

inimene ei ole omavalitsuse poole pöördunud, kuid inimese enda sõnul piirab eaka vanema

või täisealiseks saanud puudega lapse hooldamine tema töötamise võimalusi.

Kirsti Melesk vastas, et selles osas erinevust ei ole. Andmepäringu eesmärk on anda

Töötukassa nõustajale lisateavet. Töötukassa hindab inimese teenusevajadust tema

pöördumisel. Kui ilmneb suurem abivajadus, mis võib eeldada ka kohaliku omavalitsuse

teenuseid, saab Töötukassa küsida omavalitsuselt teavet hinnatud abivajaduse ja osutatavate

teenuste kohta. Eesmärk on tagada, et Töötukassa ja kohaliku omavalitsuse teenused

täiendaksid teineteist.

Signe Riisalo küsis, kuidas mõjutavad kavandatavad muudatused vähenenud töövõimega

inimesi.

Kirsti Melesk vastas, et osalise töövõimega inimestel on ka praegu kohustus tööd otsida ja

aktiivsusnõudeid täita. Eelnõuga neid kohustusi ei muudeta, kuid töövõimetoetuse maksmist

ei peatata enam esimese ega teise rikkumise korral. Kehtiva korra järgi peatatakse toetuse

maksmine esimese rikkumise korral kümneks ja teise rikkumise korral 30 päevaks. Ta lisas, et

töövõimetoetuse saajatele on töövõimetoetuse maksmise lõpetamine mõnevõrra erinev.

Seetõttu, et töövõimetoetuse puhul on need aktiivsustingimused, mis tulenevad toetusest

endast, natuke laiemad. Näiteks alla kolmeaastast last kasvatava töövõimetoetuse saaja

toetuse maksmist ei lõpetata, sest hoolduskoormus loetakse aktiivsustingimuse täitmiseks.

Eero Merilind küsis, mille alusel hinnatakse inimese töövõimet, kui ta on piiranud

juurdepääsu oma terviseandmetele. Samuti palus ta selgitada, kuidas välditakse olukorda, kus

inimene piirab teadmatusest juurdepääsu kogu tervise infosüsteemile, mistõttu puudub arstidel

juurdepääs tema terviseandmetele.

Kirsti Melesk selgitas, et töövõime hindamise taotluses saab inimene märkida, kas ta annab

Töötukassale juurdepääsu tervise infosüsteemi andmetele. Juhul, kui inimene ei anna andmete

kasutamiseks luba, siis on võimalik töövõimet hinnata arstliku kontrolli alusel ehk ta

kutsutakse arsti vastuvõtule ja ta läbib uue arstliku kontrolli.

Tanel Kiik küsis, millised algselt kavandatud muudatused on eelnõust välja jäetud. Ta tõi

esile kavatsuse lühendada sobiva töö tingimuste muutumise aega 140 päevalt ligikaudu 100

päevale.

Kirsti Melesk vastas, et pärast esimest kooskõlastusringi tehti kaks suuremat muudatust.

Esiteks loobuti plaanist tuua sobiva töö tingimuste muutumine 140 päevalt ligikaudu 100

päevale. Partnerite, sealhulgas Eesti Puuetega Inimeste Koja ja ametiühingute esindajate

tagasiside järel jäeti kehtiv 140-päevane ajapiir alles. Teiseks loobuti ettepanekust käsitada

eraldi rikkumisena olukorda, kus nõustamiskohtumist ei saa inimese enda käitumise tõttu läbi

viia. Selle lahenduse üle peeti arutelusid Justiits- ja Digiministeeriumi ning partneritega, kuid

muudatus otsustati eelnõust välja jätta.

Tanel Kiik küsis, millest algsed ettepanekud olid tingitud?

Kirsti Melesk selgitas, et muudatus lähtus Töötukassa vajadusest käsitleda aktiivsusnõuete

rikkumisena olukordi, kus nõustamisele tulnud inimene käitub nõustaja suhtes ähvardavalt või

vajalik on turvatöötaja sekkumine, mistõttu ei ole nõustamist võimalik läbi viia. Praegu saab

Töötukassa vajaduse korral fikseerida näiteks politsei sekkumise, kuid mitte aktiivsusnõude

rikkumise. Kuna sobiva õigusliku sõnastuse leidmine osutus keeruliseks ja tekitas osapoolte

7

vahel erimeelsusi, otsustati ettepanekust praegu loobuda. K. Melesk lisas, et mis puudutab

sobiva töö tingimuste muutmise aega, siis algselt sooviti muuta aktiivsusnõuded inimese jaoks

rangemaks. Edasise analüüsi ja tagasiside järel peeti siiski olulisemaks 3+3 süsteemi

rakendamist, mida hinnati aktiivsusnõuete toetamiseks piisavaks. Seetõttu otsustati sobiva töö

kriteeriumi kohaldamise tähtaega mitte muuta.

Tanel Kiik märkis, et eelnõu seletuskirjas toodu kohaselt kuuluvad Eesti aktiivsusnõuded

OECD riikide võrdluses juba rangemate hulka. Ta küsis, kas nõuete karmistamine on sellises

olukorras põhjendatud.

Kirsti Melesk vastas, et kehtivas süsteemis esineb vastuolu. Ühelt poolt võib enne arveloleku

lõpetamist koguneda kuni seitse rikkumist ning pärast uuesti arvelevõtmist võib pikk

rikkumiste ahel korduda. Teiselt poolt on süsteem töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse

saajatele range. Just viimane asjaolu mõjutab Eesti aktiivsusnõude süsteemi ranget hinnangut

OECD võrdluses. Eelnõuga soovitakse need kaks külge tasakaalustada, kehtestades kõigile

ühetaoline astmeline süsteem.

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30.09.2026 (konsensus: Jaanus

Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak,

Signe Riisalo, Aleksandr Tšaplõgin).

4.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 7: Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel

Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo; vastu 2: Jaanus Karilaid,

Aleksandr Tšaplõgin; erapooletuid 0).

4.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Õnne Pillak (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,

Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo, Aleksandr

Tšaplõgin).

Signe Riisalo märkis, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on

muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva 

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2026. aasta II poolaasta töövaldkonna

õigusloomeplaanide tutvustus

Hedi Arukase andis komisjonile ülevaate Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(MKM) 2026. aasta II poolaasta töövaldkonna õigusloomeplaanidest (lisa 2). Ta märkis, et

sotsiaalkomisjoni menetluses on juba töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) ning tänasel istungil

tutvustatud tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (972 SE). Lisandumas on veel platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE) ja töövaidluse

lahendamise seaduse eelnõu (1005 SE), mille eesmärk on kaotada töövaidluskomisjoni (TVK)

juhatajate perioodiline hindamine ning parandada TVK juhatajate kvaliteeti laiemalt. Lisaks

valmistatakse ette töövaidluse lahendamise seaduse menetlusküsimusi käsitlevaid muudatusi,

mille eesmärgiks on lihtsustada ja kiirendada TVK menetlust, sealhulgas lihtsustada kirjalikku

menetlust, vaadata üle menetlustähtajad, täpsustada TVK selgituskohustust ning suurendada

õigusselgust. H. Arukase jätkas ja tutvustas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on tagada toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete

direktiivi korrektne ja ühtne rakendamine ning suurendada õigusselgust ja vähendada

ebavajalikku halduskoormust. Viimasena käsitles H. Arukase sunnitööga toodetud kauba

turult eemaldamise seadustamist. Ta selgitas, et koostamisel oleva eelnõu eesmärk on

kõrvaldada turult sunnitööga toodetud tooted. Asjakohast Euroopa Liidu määrust

kohaldatakse alates 14. detsembrist 2027, kuid vajalikud karistusnormid tuleb vastu võtta

enne EL määruse jõustumist, 2026. aasta detsembriks.

Signe Riisalo märkis platvormitöö seaduse eelnõu käsitledes, et Euroopa Liidu liikmesriigid

peavad direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma hiljemalt käesoleva aasta 2. detsembriks.

8

Ta tõdes, et komisjonile on eelnõu menetlemiseks jäänud väga vähe aega ning arvestada tuleb

võimalusega, et eelnõu ei jõuta nimetatud tähtajaks vastu võtta.

Tanel Kiik küsis, miks jõuab platvormitöö seaduse eelnõu komisjoni alles nüüd, kuigi EL

liikmesriigid peavad direktiivi riigisisesesse õigusesse üle võtma juba hiljemalt selle aasta 2.

detsembriks. Samuti soovis ta teada, kas MKM on koostöös tööturu osapooltega arutanud

võimalust muuta töötuskindlustussüsteem paindlikumaks, et nõutava staaži omandanud

inimesel oleks õigus saada töötuskindlustushüvitist täies määras ka töösuhte lõpetamisel

poolte kokkuleppel või töötaja algatusel. Ta märkis, et kehtiva korra kohaselt makstakse

sellisel juhul hüvitist üksnes miinimummääras.

Hedi Arukase möönis, et eelnõu menetlemiseks on jäänud vähe aega. Ta selgitas, et

platvormitöö seaduse eelnõu menetlemine on viibinud ulatusliku kaasamisprotsessi ning

suurte platvormitöö pakkujatega peetud arutelude ja läbirääkimiste tõttu. Eesmärk oli jõuda

osapooli rahuldava kompromissini, mis võimaldaks eelnõu menetlemist jätkata suuremate

vastuoludeta. Ta lisas, et töötuskindlustussüsteemi puudutavale küsimusele annab vastuse

hiljem kirjalikult.

Jaanus Karilaid märkis, et investeeringud Eestisse on vähenenud ning küsis, millised on

plaanid investeeringute soodustamiseks ja Eestisse lisainvesteeringute kaasamiseks.

Liina Vahtras kinnitas, et Eesti Panga andmetel on otseinvesteeringud vähenenud. Samas tõi

ta esile MKMi eelmisel aastal rakendatud suuremahuliste investeeringute toetusmeetme, mille

tulemusel suurenesid välisinvesteeringud Eestisse varasema aastaga võrreldes. Ta lisas, et

Riigikogus ootab praegu teist lugemist strateegiliste investeeringute kiirraja eelnõu, mille

eesmärk on soodustada suurte tööstusinvesteeringute jõudmist Eestisse ja kiirendada nendega

seotud planeeringute menetlemist. Kui praegu kestab menetlus ligikaudu kaks aastat, siis

eelnõuga soovitakse lühendada seda kuni ühe aastani. L. Vahtras märkis, et Soomes kestab

vastav menetlus üheksa kuud ja Hollandis veelgi vähem, kuid kavandatav muudatus oleks

Eesti jaoks siiski märkimisväärne edasiminek. Investeering peab avaldama suurt mõju nii

Eesti majandusele kui ka kohalikule piirkonnale ning selle maht peab olema vähemalt 40

miljonit eurot.

6. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine) eelnõu (998 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Signe Riisalo andis eelnõu tutvustamiseks esmalt sõna sotsiaalministrile.

Karmen Joller rääkis, et rehabilitatsiooniteenuste reformi on ette valmistatud pikka aega ja

selle vajalikkusele on juhtinud tähelepanu ka Riigikontroll. Reformi keskne eesmärk on

kujundada teenus vajadus- ja tõenduspõhiseks, inimest motiveerivaks ja toetavaks ning

selliseks, mis aitab tulemuslikult kaasa inimese igapäevaelus toimetulekule.

Hanna Vseviov rääkis rehabilitatsiooniteenuse uuest korraldusest slaidide abil (lisa 3). Uus

rehabilitatsioonisüsteem rakendub eelnõu kohaselt 1. oktoobril 2027. Praegu

sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni regulatsioon tunnistatakse

kehtetuks ning uus õigusraamistik luuakse rahvatervishoiu seaduses. Teenuse korraldaja

ülesanded lähevad Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) üle Tervisekassale. Inimese jaoks muutub

eelkõige teenusele pääsemise alus. Praegu sõltub õigus teenusele puude raskusastmest või

osalise või puuduva töövõime tuvastamisest, tulevikus aga inimese terviseseisundist

tulenevast tegelikust abivajadusest. Kui tervishoiutöötaja märkab kompleksset abivajadust,

saab ta suunata inimese teenusele tervishoiusüsteemi kaudu. Sellega peaks lühenema

praegune kahe kuni nelja kuu pikkune teenusele saamise õiguse tuvastamise protsess ning

vähenema taotluste arv. Teenusele jõudmine hakkab toimuma e-konsultatsiooni kaudu.

Perearst, eriarst või õde saab rehabilitatsioonimeeskonnaga nõu pidada, kui ta ei ole kindel,

kas inimesele on näidustatud just meeskondlik rehabilitatsiooniteenus.

Rehabilitatsioonimeeskond täpsustab koos inimesega teenuse eesmärgi, moodustab vajalikest

spetsialistidest meeskonna, broneerib aja ja osutab teenust kuni kokkulepitud tulemuste

saavutamiseni. Tulevikus peab teenuseosutajal SKA tegevusloa asemel olema

tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba ning nõuetele vastav meeskond. Teenusega seotud

9

andmed talletatakse tervise infosüsteemis ja tehakse kättesaadavaks üksnes õigustatud

tervishoiutöötajatele. Teenust rahastatakse ka edaspidi riigieelarvest. Sotsiaalministeerium

(SOM) eraldab igal aastal vajaliku summa Tervisekassale ning ravikindlustuse eelarvet

selleks ei kasutata. 2025. aasta andmetel sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ligikaudu 11

000 inimest, kellest 5900 olid 0–15-aastased puude raskusastmega lapsed, 3900 tööealised ja

500 pensioniealised. Teenust osutas umbes 120 asutust ning ühe või mitme teenuseosutaja

meeskonnas töötas ligikaudu 2000 spetsialisti. Tööealistest teenusesaajatest moodustavad

psüühikahäirega inimesed ligikaudu kolmveerandi. Rehabilitatsiooniteenuse eelarve on

prognoosi kohaselt 2026. aastal 22,1 miljonit eurot, 2027. aastal 22,4 miljonit eurot, 2028.

aastal 26,7 miljonit eurot ja 2029. aastal 29,6 miljonit eurot. Eelarves sisalduv kasv on riigi

eelarvestrateegias kinnitatud ja hõlmab muu hulgas varem Töötukassast SKAle üle toodud

vahendeid. Tegemist on riigieelarvelise eraldisega.

Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on leevendada terviseseisundi, haiguse või vigastuse mõju

inimese igapäevategevustele ja ühiskondlikule osalusele, parandada või säilitada tema

iseseisvat tegutsemis- ja osalusvõimet ning arendada enesega toimetulekut ja enesejuhtimise

oskusi. Teenust võib osutada ravile eelnevalt, ravi toetavana või ravile järgnevalt.

Tervisekassale luuakse alus osta teenust erinevate terviseseisundite kaupa. Lahendus tugineb

Maailma Terviseorganisatsiooni rehabilitatsioonisekkumiste raamistikule.

Rehabilitatsioonimeeskond määrab vajalikud teenused inimese terviseseisundist ja

funktsioneerimisvajadusest lähtudes. Teenus on mõeldud inimesele, kelle tervisemure

mõjutab ulatuslikult ja kompleksselt tema enda ning pere igapäevaelu. E-konsultatsiooni

õigusega tervishoiutöötaja tuvastab rehabilitatsioonivajaduse ja suunab inimese teenusele.

Teenuseosutaja vastab e-konsultatsioonile, broneerib vajaduse korral vastuvõtuaja, hindab

vajaliku teenuse sisu ning osutab teenust seni, kuni vajadus püsib. Teave teenuse

tulemuslikkuse kohta jõuab tervise infosüsteemi kaudu tagasi suunajale ja teistele õigustatud

tervishoiutöötajatele. Piirkondliku kättesaadavuse parandamiseks pannakse haiglavõrgu

arengukava haiglatele kohustus teenust osutada. Lisaks võivad teenust osutada asutused,

kellel on nõuetele vastav tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba. Samuti saavad senised

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad jätkata tegevusloa alusel või tegevusloaga

tervishoiuteenuse osutaja koostööpartnerina. Rehabilitatsioonimeeskonna koosseisust rääkides

tõi ta olulise muudatusena välja selle, et edaspidi peab meeskonda kuuluma tervishoiutöötaja,

kellel on juurdepääs terviseandmetele. Teenuseliikides rääkides mainis ta, et Tervisekassal on

võimalus osta või hankida teenuseid liigipõhiselt, et toetada vajaduspõhist abi. H. Vseviov

rääkis, et kõigile, kellel on 30. septembri 2027. aasta seisuga kehtiv sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenuse suunamisotsus, vormistatakse rehabilitatsiooniteenuse suunamine

automaatselt, et toetada sujuvat üleminekut ja vähendada osapoolte koormust.

Signe Riisalo andis sõna Tervisekassa esindajale.

Kadri Englas rõhutas, et Tervisekassa lähtub inimesekesksest vaatest.

Rehabilitatsiooniteenus viiakse taastusravi valdkonda ning seda kujundatakse koos

taastusraviteenuse osutajate ja iseseisvate teenuseosutajatega, sealhulgas füsioterapeutide,

logopeedide ja kliiniliste psühholoogidega. Meeskondliku rehabilitatsiooniteenuse ülesanne

on seostada tervishoius antav abi inimese igapäevaeluga ja toetada tema toimetulekut.

Lähtekohad on meeskondlik lähenemine, inimesele tähenduslike eesmärkide saavutamine ja

olemasoleva ressursi võimalikult tõhus kasutamine. K. Englas rääkis, et Tervisekassa

analüüsib rehabilitatsiooni tulemuspõhise rahastamise võimalusi. Praegu on raskuseks see, et

toimetulekuga seotud andmeid ei ole piisavalt ning valdkonda ei saa terviklikult

andmepõhiselt analüüsida. Tugevuseks on aga kogenud rehabilitatsiooniteenuse osutajad, kes

oskavad eesmärke seada ja nende saavutamist toetada. Teenuse ostmise strateegia üks peamisi

eesmärke on leida rehabilitatsiooniteenuse osutamise partnerid kõigis Eesti piirkondades.

Tervisekassa on kaardistanud piirkondlikud kitsaskohad ja ühe keerulisema piirkonnana

nimetas ta Lääne-Eestit.

Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele küsimusteks sõna.

Eero Merilind küsis, kas perearstide lisamine teenusele suunajate hulka võib tekitada

olukorra, kus perearstid saadavad e-konsultatsioonile korraga väga suure hulga patsiente.

Sealhulgas inimesi, kellel on üksik vaevus, mitte kompleksne rehabilitatsioonivajadus. Selline

10

massiline suunamine võiks süsteemi juba rakendamise alguses ära ummistada.

Karmen Joller vastas, et suunamisõigus ei ole üksnes perearstidel, vaid ka eriarstidel ja

õdedel. E-konsultatsioon võimaldab rehabilitatsioonimeeskonnal hinnata teenuse näidustatust

ja vajaduse puudumisel teenusele suunamisest keelduda. Üksik vaevus, näiteks episoodiline

põlvevalu, ei ole kompleksse rehabilitatsiooni näidustus. Suunajatele töötatakse välja selged

juhised, mis aitavad eristada kompleksse meeskonnateenuse vajadust üksikteenuse

vajadusest.

Hanna Vseviov lisas, et koostöös Tervisekassaga on valminud juhendmaterjal, mis

aitab teenusevajadusi eristada. Perearstidega tehakse koostööd, et selgitada välja, millist tuge

nad suunamisotsuste tegemisel vajavad. Lisaks töötatakse välja e-konsultatsiooni toimimise

põhimõtted.

Eero Merilind kordas küsimust, kas rehabilitatsioonisüsteem võib ummistuda, kui perearstid

saadavad e-konsultatsioonile kõik oma nimistusse kuuluvad patsiendid.

Karmen Joller vastas, et kui perearstid otsustavad sellise aktsiooni korraldada, vastutavad

nad selle eest ise. K. Joller avaldas lootust, et perearstid lähtuvad eelkõige patsientide

huvidest.

Helmen Kütt küsis, kas meeskondade komplekteerimiseks jätkub vajalikke spetsialiste,

sealhulgas füsioterapeute ja teiste erialade esindajaid.

Hanna Vseviov vastas, et praeguses rehabilitatsioonisüsteemis töötab ligikaudu 2000

spetsialisti. Üks senise süsteemi põhiprobleeme on teenuse ebapiisav hinnastamine, mille tõttu

osa teenuseosutajaid ei ole suutnud jätkata või on liikunud tööalase rehabilitatsiooni,

tervishoiu või haridus- ja tugiteenuste valdkonda. Ühtsemad alused ja realistlikum

hinnastamine peaksid andma spetsialistidele suurema kindluse. Reform ei tekita

kvalifitseeritud tööjõudu juurde, kuid võimaldab kasutada olemasolevat ressurssi

sihipärasemalt. Meeskonnateenust ei peaks osutama olukorras, kus inimesel on vaja

üksikteenust või puudub selgelt sõnastatud eesmärk.

Helmen Kütt tõstatas ka hooldekodudes, erihoolekandeasutustes ja kodus elavate eakate

arstiga ühenduse saamise küsimuse olukorras, kus mõne teenuse puhul eeldatakse

elektroonilist suhtlust.

Karmen Joller selgitas, et perearstikeskusel on kohustus suhelda ka telefoni teel ja vahetult

ning e-vahendite puudumine ei tohi takistada arstiabi saamist.

Tanel Kiik viitas Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoda) kriitilistele tähelepanekutele

eelnõu kohta ja küsis, kas 1. oktoobriks 2027 kavandatud üleminek on realistlik, arvestades, et

eelnõu ei ole veel seaduseks saanud ning muutus puudutab teenusesaajaid, nende lähedasi,

teenuseosutajaid ja rahastajaid.

Hanna Vseviov vastas, et EPIKojaga tehakse tihedat koostööd ning EPIKoda toetab reformi

eesmärke. Ülemineku sujuvuse tagamiseks vormistatakse kõigile inimestele, kellel on 30.

septembril 2027 kehtiv suunamisotsus, automaatselt uus suunamine. Keegi ei jää üleöö

teenusest ilma. Uues süsteemis saab hinnata, millist teenust ja kui pikaks ajaks inimene

tegelikult vajab. Praegused suunamisotsused kehtivad maksimaalselt kaks aastat ning nende

lõppemisel tuleb inimesel menetlus uuesti läbida. Uues süsteemis ei pea pikemaajalise ja

selgelt põhjendatud vajaduse korral kogu protsessi kordama.

Brit Tammiste lisas, et SOM on koos Tervisekassaga külastanud maakonniti seniseid

teenuseosutajaid ja haiglaid ning kohtunud perearstidega. Koos Terviseameti ja SKAga on

korraldatud infotunde uute nõuete kohta. Tervisekassa jätkab infotunde partnerite valiku,

teenusekirjelduste ja hinnastamise teemal. Koostööd tehakse ka Eesti Linnade ja Valdade

Liiduga, et kohalikud sotsiaaltöötajad ja lastekaitsespetsialistid saaksid üleminekul inimesi ja

nende lähedasi toetada.

Tanel Kiik küsis, kas eelarveprognoos tugines olemasolevale rahastusele või arvutati see uue

süsteemi tegelikust teenusevajadusest ja tulevasest hinnakirjast lähtudes. Ta märkis, et

tegemist on sisuliselt erinevate metoodikatega ja pidas korrektsemaks vajaduspõhist nullist

tehtud arvutust, mis aitaks tulevast rahavajadust objektiivsemalt hinnata.

Hanna Vseviov vastas, et lähtekohaks oli olemasolev eelarve, kuid arvesse võeti praeguste

teenusesaajate sihtgruppe, saadavaid alateenuseid ja teenuse kestust. Tulevase sihtrühma

täpset koosseisu ei ole võimalik ette ennustada.

11

Tanel Kiik küsis uuesti, kas prognoositav eelarve põhineb olemasoleval eelarvel, mitte

tegeliku teenusevajaduse hinnangul.

Hanna Vseviovi sõnul võeti aluseks olemasolev eelarve. Rehabilitatsiooniteenust vajava

sihtrühma vajadusi ja teenuse kulusid hakatakse korrapäraselt jälgima ning vajaduse korral

taotletakse riigi eelarvestrateegia raames lisaraha.

Signe Riisalo märkis, et reform korrastab praegu tervishoiu ja sotsiaalse rehabilitatsiooni

vahel killustunud sarnaste teenuste süsteemi. Inimese juurdepääs teenustele ei peaks sõltuma

sellest, kas ta pöördub arsti või SKA poole, vaid sarnaste teenusteni peaks viima üks selge

tee.

Hanna Vseviov lisas, et haridusvaldkonna tagasiside kohaselt on osa haridustugiteenuseid

muutunud kättesaadavamaks. Mõned rehabilitatsiooniteenuse osutajad on oma tegevuse

ümber suunanud haridustugiteenustele, sest nende teenuste sihtrühmad osaliselt kattuvad.

Varem suunati palju lapsi rehabilitatsioonisüsteemi seetõttu, et vajalikud haridustugiteenused

ei olnud kättesaadavad.

Irja Lutsar juhtis tähelepanu laste suurele osakaalule praeguste teenusesaajate seas:

ligikaudu 5900 last võrreldes umbes 3900 tööealisega. Ta küsis, kas lapsed on süsteemis

üleesindatud või tööealised alaesindatud ning kas tööealiste teenusevajadus ja sellega seotud

eelarve võivad reformi järel suureneda. Näitena tõi ta olukorra, kus lapse lugemisraskuse tõttu

kasutatakse logopeediteenust, kuigi tegemist ei pruugi olla terviseprobleemiga.

Hanna Vseviov selgitas, et tööealisi on sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteemis

proportsionaalselt vähem, sest nad saavad samal ajal kasutada tööalast rehabilitatsiooni, mille

võimalused on mõnes osas avaramad. Pikemas plaanis tuleb hinnata tööalase ja tervisega

seotud rehabilitatsiooni ühendamise võimalust. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

ning Töötukassa näevad tööalases rehabilitatsioonis eraldi lisandväärtust, eriti tööoskuste

arendamisel, kuid on viidanud ka süsteemide ühendamise võimalikule otstarbekusele.

Brit Tammiste selgitas, et laste suur osakaal tuleneb praegusest korraldusest, puude

raskusastmega laps pääseb SKA kaudu teenusele ilma tööealiste puhul rakendatava sisulise

vajaduse hindamiseta. Laste puhul on rehabilitatsiooniteenust kasutatud ka olukordades, kus

vajalikud haridus- ja tugiteenused ei ole olnud kättesaadavad. Tööalase rehabilitatsiooni

teenuseid saab aastas ligikaudu 5000–6000 inimest.

Jaanus Karilaid luges ette eelnõu kooskõlastustabelis lk 49 esitatud Eesti Perearstide Seltsi

seisukoha: „Eesti Perearstide Seltsi kindel seisukoht on, et antud reformi on planeeritud liialt

kiiresti, osapooli adekvaatselt kaasamata. Eelnõu jõustumisel jäävad patsiendid reaalse

vajaliku abita ning peremeditsiinile langeb ebamõistlik koormus. Oleme seisukohal, et

rehabilitatsiooniteenuseks vajalikke hindamisi ja dokumentatsiooni ettevalmistust ei saa

panna perearsti ülesandeks. Perearstiabi süsteem on juba täna tugevalt üle koormatud ning

töötab võimekuse piiril“. J. Karilaid rõhutas, et seda seisukohta ei saa jätta tähelepanuta. Ta

soovis teada, miks on jäetud perearstid adekvaatselt kaasamata.

Karmen Joller vastas, et perearste on reformi ettevalmistamisse kaasatud mitmel kohtumisel

ning arutatud on erinevaid lahendusi. K. Joller mõistab perearstide muret, sest

rehabilitatsiooniteenus ei ole seni olnud tervishoius tavapärane. Ta osutas, et hästi toimiv

rehabilitatsiooniteenus võib perearsti koormust hoopis vähendada, mitme eraldi saatekirja

asemel saab keeruka ja mitut teenust vajava patsiendi suunata ühe e-konsultatsiooniga

rehabilitatsiooni meeskonnale. K. Jollermärkis, et suunamisõigus on ka eriarstidel ja õdedel

ning eesmärk on vältida praktikat, kus eriarst saadab inimese pelgalt perearstilt saatekirja

küsima.

Jaanus Karilaid märkis täpsustavalt, et perearstide arvu võimalikku vähenemist tuleb

täiendava koormuse hindamisel arvesse võtta.

Karmen Joller vastas, et tervishoiutöötajate vananemise ja tööturult lahkumisega seotud

riskide vähendamiseks on suurendatud nii arstiteaduse õppekohtade kui ka

residentuurikohtade arvu. Viimasel aastal on arstide ja õdede arv tervishoius kasvanud.

Personali nappus ei tohi jätta inimesi abita, mistõttu tuleb leida tõhusamaid töökorralduslikke

lahendusi. Tervisekeskuste kogemus näitab, et füsioterapeutide, psühholoogide ja teiste

spetsialistide kaasamine meeskonda võib vähendada perearstide koormust.

Signe Riisalo rõhutas, et uus süsteem muudab teenuste kasutamise patsiendi jaoks oluliselt

12

lihtsamaks ja selgemaks. Perearstide kohta märkis ta, et eelkõige tuleks mõelda sellele, kuidas

neid töökorralduse parandamisel rohkem toetada.

Tanel Kiik küsis, kuidas välditakse ebavõrdsuse kasvu olukorras, kus inimesel puudub

perearst või koostöö konkreetse perearstiga ei toimi. Tema hinnangul sõltuks teenuse

kättesaadavus uues süsteemis tervishoiutöötaja otsustusvõimest rohkem kui praegu ning

inimese enda algatusõigus väheneks.

Karmen Joller vastas, et perearsti olemasolu ja perearstiabi üldine kättesaadavus on laiemad

tervishoiukorralduse küsimused. Perearstide erineva võimekuse korral tuleb parandada

teenuse kvaliteeti ja otsustustuge.

Kadri Englas lisas, et süsteem ei tugine teenusele suunamisel üksnes perearstidele, e-

konsultatsiooni saavad teha kõik perearstid ja eriarstid ning pere- ja eriarstiabis töötavad õed.

Seetõttu laieneb suunajate ring praeguse süsteemiga võrreldes märkimisväärselt. Tulevikus

peaks suur osa suunamistest tulema eriarstiabist, samal ajal kui perearstiabi ülesandeks jääks

muu hulgas aidata inimest juhtudel, kui tal tekib raskusi teenusele pääsemisega.

Tanel Kiik küsis, kui paljud praegused teenuseosutajad tõenäoliselt jätkavad uues süsteemis

iseseisva osutajana või lepingulise partnerina. Ta rõhutas, et eriti laste ja nende perede jaoks

võib harjumuspärase teenuseosutaja vahetamine olla raske.

Hanna Vseviov vastas, et praegu on ligikaudu 120 teenuseosutajat, kellest umbes 40-l on juba

nõuetele vastav tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba. Viimastel kuudel on tegevuslubade

taotlemine hoogustunud, eeskätt suurema klientide arvuga asutuste seas.

Brit Tammiste lisas, et täpset jätkajate arvu ei ole veel võimalik öelda, sest asutused alles

kavandavad, kas osaleda Tervisekassa partnerivalikus iseseisvalt või koostöös mõne teise

tervishoiuteenuse osutajaga. Osa teenuseosutajaid on juba varem suundunud tööalase

rehabilitatsiooni, haridus- ja tugiteenuste või kohaliku omavalitsuse teenuste pakkumisele.

Tegevuse lõpetamine ei tulene alati kavandatavast reformist, vaid võib olla seotud ka senise

hinnastamisega.

Tanel Kiik küsis, kas eelarve jaguneb tulevikus tervishoiuteenustega sarnasel põhimõttel:

asutustele määratakse ette ravijuhtude või teenusemahu lepinguline piir ning rahastus ei liigu

otseselt koos inimese valikuga.

Kadri Englas vastas, et kavandatav rahastusmudel toimib üldjoontes sellisel põhimõttel.

Hanna Vseviov vastas, et hetkel ei ole võimalik ette öelda, kui palju inimesi vajab 2028.

aastal uutel alustel toimivaid teenuseid. Tervisekassa on ette valmistanud meetmete paketi

eelarve kasvu juhtimiseks ja rahastamist saab kujundada paindlikult, et katta inimeste

põhjendatud vajadused olemasolevate vahendite piires. Teenusevajaduse ja kulude tegelikku

kujunemist jälgitakse pärast rakendamist.

Signe Riisalo pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

6.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30.09.2026 (konsensus: Jaanus

Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak,

Signe Riisalo).

6.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel Kiik,

Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo).

6.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Riisalo (konsensus: Jaanus Karilaid, Tanel

Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Õnne Pillak, Signe Riisalo).

Signe Riisalo märkis, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on

muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva 

7. Info ja muud küsimused

7.1 Signe Riisalo teavitas komisjoni liikmeid Riigikohtu 14. septembri 2026. a määrusest

põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-26/12, mis käsitleb vanemahüvitise arvutamist.

Sellega seoses on kavas algatada komisjoni eelnõu, mille tekst saadetakse tutvumiseks ka

komisjoni liikmetele. Sama eelnõuga lahendatakse aasta lõpus aeguva elatise tagasinõude

13

tähtaja probleem. Komisjoni järgmisele istungile kutsutakse Sotsiaalministeeriumi esindaja, et

ta annaks olukorrast ülevaate ja tutvustaks võimalikke lahendusi.

7.2 Signe Riisalo andis komisjoni liikmetele teada, et kolmapäeval, 7. oktoobril 2026

algusega kell 14 on kavas korraldada ühine istung Riigikogu rahanduskomisjoniga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere

protokollija