Riigikogu seisukoht Eesti seisukohtadele ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise kohta - COM(2026) 616, COM(2026) 620

Dokumendiregister	Riigikogu
Viit	1-2/26-580/7
Registreeritud	28.09.2026
Sünkroonitud	11.10.2026
Liik	Riigikogu seisukoht
Funktsioon
Sari
Toimik	Eesti seisukohad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamise kohta - COM(2026) 616, COM(2026) 620
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

1-2-26-580-7_-_Riigikogu_seisukoht_Eesti_seisukohtadele_ELi_heitkogustega_kauplemise_süsteemi_konkurentsivõime_suurendamine_ning_seire-__aruandlus-_ja_tõendamiskorra_lihtsustamise_kohta_-_COM.asice

Riigikogu_seisukoht_18.09.2026_(2).pdf

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 175

Eesti, videosild Reede, 18. september 2026

Algus 9.00, lõpp 11.52

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets,

Urmas Reinsalu (Lea Danilson-Järg asendusliige), Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali,

Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Kristo Enn Vaga, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudus: Tiit Maran

Kutsutud: välisminister Margus Tsahkna, ministri diplomaatiline nõunik Mari-Liis Sulg,

Euroopa osakonna lauaülem Triin Hiiesalu, Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik Mariko

Jõeorg-Jurtšenko (2. päevakorrapunkt); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majanduse ja innovatsiooni valdkonna asekantsler Sigrid Rajalo ja ELi ja rahvusvahelise

koostöö osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson (3. päevakorrapunkt); energeetika- ja

keskkonnaminister Erkki Keldo, Kliimaministeeriumi kliima ja keskkonnahoidliku majanduse

osakonna juhataja Laura Remmelgas ning sama osakonna nõunik Annika Varik, välissuhete

osakonna EL teemade valdkonnajuht Eliise Merila (4.–5. päevakorrapunkt); Riigikantselei

Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Karin Zereen (4.–5. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei

avalike suhete osakonna pressinõunik Maris Meiessaar (1.–6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

5. Seisukoha andmine: ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime

suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamine COM(2026) 616 ja

COM(2026) 620

5. Seisukoha andmine: ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime

suurendamine ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamine COM(2026) 616

ja COM(2026) 620

Erkki Keldo andis ülevaate ELi heitkogustega kauplemise süsteemi konkurentsivõime

suurendamise ning seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra lihtsustamisest COM(2026) 616 ja

COM(2026) 620. Energeetika- ja keskkonnaminister sõnas, et erialaliitude tagasiside kattub

suures osas Eesti seisukohtadega ning erinevused puudutavad peamiselt sõnastuse detailsust ja

läbirääkimisruumi. Eesti toetab pärast 2030. aastat realistlikumat heite vähendamise

VÄLJAVÕTE

trajektoori, millega nullheiteni jõudmine pikeneb 2047.–2048. aastale. Samas tuleks

vähendamise tempot aastatel 2030–2035 veelgi aeglustada, arvestades tehnoloogiate tegelikku

kättesaadavust, investeerimistsükleid, varustuskindlust ja Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

Tasuta ühikute eraldamine peab jätkuma võimalikult kaua ja piisavas mahus, arvestades

tehnoloogiate tegelikku valmidust, süsinikulekke riski ning konkurentsivõimet. Uued reeglid ei

tohi seada ebasoodsasse olukorda ettevõtteid, kes on heidet juba vähendanud, ega kohustada

tegema uusi investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse. Põlevkivisektori ettevõtetele peab

säilima võimalus saada tasuta ühikuid, võttes arvesse seniseid investeeringuid. Eesti toetab

HKSi ühikuhinna suuremat stabiilsust. Kuigi Euroopa Komisjoni ettepanek sisaldab

turustabiilsusmeetmeid, peame vajalikuks tõhusamat mehhanismi, mis tooks turule täiendavaid

ühikuid hinna kiire tõusu või kokkulepitud lävendite ületamise korral. See peab säilitama CO₂

hinnasignaali, kuid vähendama järske hinnakõikumisi ning muutma ettevõtete

investeerimiskeskkonna stabiilsemaks ja prognoositavamaks. Eesti prioriteedid on leevenduse

laiendamine põlevkiviõlisektorile, sujuvam heite vähendamise trajektoor, tasuta ühikute

jätkumine pärast 2030. aastat ning ühikuhinna stabiilsus. Liikmesriikidele peab säilima piisav

otsustusõigus tulude kasutamisel ning väikeriikidele tuleb tagada õiglane juurdepääs Euroopa

Liidu kesksetele fondidele. Samuti tuleb arvestada Eesti eripäradega merenduses, saarte ja

jääolude puhul ning jäätmesektoris, kus riiklikud meetmed juba kehtivad. Energeetika- ja

keskkonnaminister sõnas, et seisukohtade kujundamisel on arvestatud ettevõtjate ja

erialaliitude tagasisidega ning lähtutud Eesti majanduse konkurentsivõimest. ELAKi

esimehega on täiendavalt vesteldud. Ta sõnas, et soovib, et seisukohtades kajastatakse

selgemalt varustuskindlust, sotsiaal-majanduslikku mõju ja julgeolekukaalutlusi, eelkõige

arvestades, et Eesti põlevkivisektor on Ida-Virumaal. ELAKi mandaat annaks võimaluse

kaitsta Eesti eripärasid ning taotleda Euroopa Liidu tööstustega võrreldes õiglasi ja

konkurentsivõimelisi tingimusi.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. Otsus tehti hääletades (poolt

6: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi;

vastu 3: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mart Maastik; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tõnis

Mölder).

Tarmo Tamm andis ülevaate keskkonnakomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. Otsus tehti hääletades (poolt

6: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Tarmo Tamm; vastu 3:

Rain Epler, Lauri Laats, Andres Metsoja; erapooletuid 0).

Rain Epler küsis COM(2026) 619 kohta, miks ei ole Eesti seisukoht sõnastatud viisil, et

toetada ettepanekut üksnes juhul, kui leevendus laieneb ka põlevkivisektorile. Põlevkivisektori

väljajäämine kahjustaks oluliselt Eesti konkurentsivõimet ja majandust. R. Epler soovis

täpsustust, millise läbirääkimiseelise annab praegune paindlikum sõnastus.

Erkki Keldo vastas, et arutluse all olnud täiendavates ettepanekutes on põlevkivisektor eraldi

näitena välja toodud. Kuna otsus tehakse kvalifitseeritud häälteenamusega, tuleb

liikmesriikidel kompromissi otsida ning Eesti peab säilitama läbirääkimisruumi. Jäik

tingimuslikkus vähendaks võimalust kaitsta Eesti majandus-, julgeoleku- ja varustuskindluse

huve ning selgitada põlevkivisektori eripära. Seetõttu tuleb seisukohtades selgelt väljendada

Eesti prioriteete.

VÄLJAVÕTE

Rain Epler sõnas, et pole siinkohal positsioonil, et Eesti peab seisukohtades väga jõuline

olema. R. Epler küsis, milline võimalik kompromiss võimaldaks vähendada põlevkivisektori

leevendusmeetmest väljajäämise kahjulikku mõju ning kas lahendus võiks olla sektorile osalise

või üleminekulise leevenduse kehtestamine.

Laura Remmelgas vastas, et kahte ettepanekut käsitletakse Euroopa Liidu läbirääkimistel

tervikuna ning kuna tasuta ühikute jaotuse leevenduses lõplikku otsust ei ole, saame oma häält

kuuldavaks teha. Eesti oli üks neljast riigist, kes Euroopa Komisjonilt nõudis käesoleva

perioodi tasuta ühikute hulga suurendamist võrreldes varasemaga, mille osas Euroopa

Komisjon tuli vastu. Samuti on oluline kaaluda, et ka ülejäänud sektorid, nagu soojatootmine,

saaks rohkem tasuta ühikuid. Jätkatakse tööd selle nimel, et leevendus laieneks ka põlevkiviõli

tootmisele, kuid samaaegselt tuleb säilitada läbirääkimisruum Euroopa Komisjoni ja

ettepanekut toetavate liikmesriikidega, et saavutada põlevkivisektorile soodsamad tingimused

ka pärast 2030. aastat.

Urmas Reinsalu küsis, millisele HKS-1 ühikuhinna prognoosile ja mudelile tugineb valitsus

perioodil pärast 2030. aastat. Teiseks küsis U. Reinsalu, miks ei ole koostatud terviklikku

majandusmõju analüüsi, mis hõlmaks põlevkiviõli-, jäätmepõletus-, merendus- ja

lennundussektorit. Kolmandaks küsis kõneleja, miks ei arvestatud valitsuse seisukohtade

kujundamisel põlevkiviõlisektori konkreetseid sõnastusettepanekuid. Neljandaks küsis U.

Reinsalu, milline on praegune seis HKS-2 rakendamisega alates 1. jaanuarist 2028, millega

Eesti nõustus, kuid mis pole siseriiklikult kooskõlas. Viiendaks küsis kõneleja, milline on

valitsuse seisukoht tasuta kvootide julgeolekukaalutlustele andmise osas põlevkivienergia

tootmisele põlevkivielektrina.

Erkki Keldo vastas, et peab julgeolekut väga oluliseks ning nõustub, et seisukohtades tuleks

veel selgemalt rõhutada varustuskindlust, julgeolekut ning sotsiaal-majanduslikku mõju.

Minister jätkas, et Eesti oli üks algatajatest, kes soovis HKS-2 edasilükkamist, kuna selle mõju

nii kütusele kui toasoojale on märkimisväärne. Ettevõtjate konkreetsed ettepanekud on läbi

vaadatud ning suures osas arvesse võetud, sealhulgas on minister suhelnud Eesti Energiaga.

Seisukohtadesse ei ole lisatud konkreetseid protsente ega arvulisi eesmärke, et säilitada

läbirääkimisruum. Valitsuse ja ettevõtjate ühine eesmärk on võimalikult sujuv heite

vähendamise tempo, põlevkivisektori ning Eesti eripärade arvestamine. Eesti huvide kaitsmine

eeldab ühist tegutsemist nii valitsuselt kui opositsioonilt, sealhulgas suhtlust Euroopa

Parlamendi sõsarparteidega. Minister peab oluliseks ka majandusmõju ning nõustub, et

seisukohtadesse võiks sõnastada ärikasumi vähenemise asemel, et kui kahju põlevkivisektoris

suureneb, võivad tulla väga olulised sotsiaal-majanduslikud ja julgeoleku probleemid.

Rahandusministeerium arvutab kvoodihinna prognoosi, kuid kvootide edasine vähenemine

pole siiski teada. Rahvusvaheliste ekspertide hinnangul CO₂ ühikuhinna kasv aeglustub, kuid

jätkub mõõdukas tempos kasv kvoodile säilib. E. Keldo lisas, et prognoosid ja eeldatavad tulud

peavad põhinema sõltumatul eksperdianalüüsil, mitte poliitilisel sekkumisel.

Tarmo Tamm andis teada, et on kirjalikult edastanud kaks muudatusettepanekut. Ta sõnas, et

me ei tohiks rafineerimistehast või fossiilkütuste tootmist piirata, kuna fossiilkütuste tarbimine

ei vähene. Seega tegi kõneleja ettepaneku, et rafineerimistehased ei peaks ka edaspidi maksma

CO₂ kvoodi eest. Lisaks peaksime rohkem arvestama varustuskindlusega,

julgeolekukaalutlustega ning sotsiaal-majandusliku mõjuga. T. Tamm palus

muudatusettepanekute osas hääletust.

Erkki Keldo vastas, et toetab Tarmo Tamme ettepanekuid. Ta märkis, et esimese ettepaneku

VÄLJAVÕTE

sõnastust tuleb siiski täpsustada, sest sektoriteülese parandusteguri võimalikul käsitlemisel

alamdirektiivis tuleb arutellu hõlmata ka põlevkivisektor. E. Keldo lisas, et ELAKi toetus antud

ettepanekutele tugevdaks Eesti läbirääkimispositsiooni Euroopa Liidus.

Peeter Tali palus ELAKi sekretariaadil kuvada Teamsis ekraanile Tarmo Tamme

muudatusettepanekud ning luges need seejärel ette.

Erkki Keldo lisas, et Tarmo Tamme soovitud täpsustus puudutab sektoriteülest

parandustegurit ning kuna seda käesoleva direktiivi raames ei käsitleta, vaid see võib tõusetuda

alamaktide menetluses, lisatakse täpsustus seisukohtadele selgitusena, mitte eraldi

seisukohana.

Peeter Tali nõustus ministri pakutud täpsustusega.

Rain Epler sõnas, et ministeeriumi esindaja tõi välja lisaühikud, mida COREPERi arutelus oli

väidetavalt 33 miljoni euro väärtuses, kuid need ühikud tekivad teiste osaliste arvelt, mistõttu

tuleb arvestada ka riskiga, et põlevkivisektor jääb leevendusest välja. R. Epler sõnas, et ei toeta

ministri ettepanekut lisada Tarmo Tamme täpsustused selgitustesse, vaid need tuleb kajastada

seisukohtades. R. Epler toetas T. Tamme ettepanekute üldist suunda, kuid peab vajalikuks

jõulisemat sõnastust. Samuti palus kõneleja panna hääletusele tema esitatud

muudatusettepanekud.

Peeter Tali palus Rain Epleril tutvustada oma muudatusettepanekuid.

Rain Epler sõnas, et koostas muudatusettepanekud koos seletuskirjadega enne ETK

seisukohtade saabumist ja ligikaudu samal ajal ETLi ettepanekutega ning konsulteeris hiljem

mõlema organisatsiooniga. Ettepanekud koos seletuskirjadega esitas kõneleja füüsiliselt

istungile eelnenud hommikul. R. Epler selgitas, et need ettepanekud kattuvad sisuliselt

erialaliitude seisukohtadega, kuid punktis 1.6 rõhutas ta lisaks põlevkivielektri olulisust Eesti

varustuskindlusele. Varustuskindluse hinnangu alusel peab riigil olema võimalus lubada

elektritootmist piiratud ulatuses leevendatud tingimustel. COM(2026) 619 ettepaneku puhul

tuleks hinnata ka osalise või üleminekulise leevenduse võimalust, kuna COREPERi positsioon

näeb teistele sektoritele ette leevenduse, kuid põlevkivisektorile mitte. R. Epler palus panna

muudatusettepanekud hääletusele.

Erkki Keldo vastas, et Tarmo Tamme muudatusettepanekud on seotud kõnealuse HKSi

direktiiviga ning need tuleb lisada seisukohtadesse. Selgitusena soovis minister kajastada

üksnes võimalikku alamakti puudutavat punkti, kuna ei ole kindel, kas see menetlus avatakse,

sest küsimus ei kuulu praegu direktiivi arutelusse. Kui alamakt avatakse, annab selgitus Eestile

selgema lähtekoha.

Rain Epler sõnas, et kui meil on kohe antud osas seisukoht ning kui alamakt avatakse, siis

Eesti läbirääkijad teavad, millest lähtuda.

Erkki Keldo vastas, etkui lisada see käesoleva direktiivi seisukohtadesse, siis kitsendaks see

läbirääkimisvõimalusi. Minister rõhutas, et lisaks põlevkivisektori eest seismisele, peame

kaitsma huve ka näiteks kaugküttes ja laevanduses. E. Keldo lisas, et Rain Epleri ettepanek 1.6

muudaks täielikult HKS loogikat.

Rain Epler sõnas, et tema eesmärk ongi HKSi loogikat muuta.

Erkki Keldo vastas, et ettepanek muuta HKSi nii, et fossiilsel elektritootmisel oleks võimalik

saada tasuta ühikuid, muudaks süsteemi senist loogikat ega leia tõenäoliselt enamiku

liikmesriikide toetust. Eesti seisukohtades on seetõttu rõhutatud, et HKSi reformimisel tuleb

arvestada varustuskindluse ja julgeolekuga. ELAKi toetuse korral tuleks keskenduda sellele

põhimõttele ning taotleda muudatusi läbirääkimiste ja kompromisside kaudu, mitte kogu

HKS-1 süsteemi ümberkujundamist.

VÄLJAVÕTE

Peeter Tali sõnas, et Tarmo Tamme muudatusettepanekud järgivad ELAKis varem kujundatud

põhimõtteid, et HKS-2 tuleb võimaluse korral tühistada või selle rakendamine edasi lükata ning

HKS-1 reformida, säilitades süsinikuheite vähendamise eesmärgi. Varasema otsuse kohaselt

peab üleminek sõltuma tehnoloogiate kättesaadavusest ja piisavast rahastusest ja muudest

vajalikest eeldustest.

Aivar Sõerd sõnas, et Tarmo Tamme muudatusettepanekud väärivad kaalumist. TKL on

teinud ettepaneku loobuda tasuta ühikute eraldamise sidumisest kohustuslike

investeerimiskavadega, kuna see võib kahjustada põlevkiviõlitootmise konkurentsivõimet. A.

Sõerd küsis, kas see on Vabariigi Valitsuse seisukohtades või koosmõjus Tarmo Tamme

ettepanekutega piisavalt arvesse võetud.

Erkki Keldo vastas, et ettepanekuid on arvesse võetud ning et taotleme nii üldpõhimõtteid kui

ka seda, et põlevkivisektor saaks erandi.

Laura Remmelgas lisas, et Euroopa Komisjon on ettepaneku teinud arvestades, et suured

terase- ja alumiinimitööstuse ettevõtted ühikute ostmise pealt säästetud raha kolmandatesse

riikidesse ei investeeriks, nagu seda on tehtud, siis mitmed liikmesriigid toetavad teatud

tingimuslikkust. Eesti on seisukohtades toonud välja, et juhul, kui tingimuslikkus jääb, siis

sektoritele, kus täna ei ole tehnoloogiat, oleks järgmine samm süsiniku tehnoloogiline

kinnipüüdmine, nii nagu põlevkivisektoris. Seega neile tuleks teha erand ning mitte rakendada

tingimuslikkust.

Peeter Tali sõnas, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ei saa istungil viibida Lea

Danilson-Järg, kui liikmena osaleb Urmas Reinsalu.

Lea Danilson-Järg palus täpsustada, kas selleks et ta Urmas Reinsalu saaks sõna võtta, ei saa

L. Danilson-Järg istungil viibida.

Peeter Tali vastas, et asendusliikme määramine on lubatav juhul, kui põhiliige ei saa või ei

soovi komisjoni istungil osaleda. Kui Urmas Reinsalu tahab esitada täiendus- ja

parandusettepanekuid, siis tema on volitatud komisjoni liikmeks.

Lea Danilson-Järg vastas, et lahkub istungilt, kuna Urmas Reinsalu on volitatud teda

asendama.

Urmas Reinsalu küsis, kas istungil osalemine tähendab kõnes viibimist või sõna võtmist.

Peeter Tali vastas, et Teamsi formaat on samasugune nagu füüsiline istung. Vastavalt kodu- ja

töökorra seadusele tuleb asuda seisukohale, et asendusliikme määramine on lubatav üksnes

juhul, kui põhiliige ei saa või ei soovi komisjoni istungil osaleda.

Urmas Reinsalu küsis, miks ELAKi esimees ei arvestanud ETLi palvet osaleda istungil,

arvestades, et huviorganisatsioonid esitasid väga põhimõtteliselt erinevad seisukohad ka

valitsuse välja pakutud sõnastusele.

Peeter Tali vastas, et on läbi töötanud ETLi saadetud ettepanekud ja nende ettepanekuid

arvestanud.

Urmas Reinsalu sõnas, et on edastanud oma muudatusettepanekud meili teel. U. Reinsalu

küsis, mis on valitsuse positsioon, kui suures mahus, mis aja jooksul ja mis tingimustel Eesti

põlevkiviõlisektor tasuta kvooti saab ning mis saab sellest tulevikus arvestades, et see puudutab

ettepanekuid 2040. aastani. U. Reinsalu sõnul on valitsuse positsioonis juba mööndused ka

investeerimiskohustuse tekitamiseks. Samuti küsis U. Reinsalu, kas meil on kvalifitseeritud

häälteenamuse vähemus oma positsiooni toetuseks. U. Reinsalu küsis, milline oleks Euroopa

Komisjoni ettepaneku rakendumise kvantitatiivne mõju põlevkiviõlisektorile ja Eesti

VÄLJAVÕTE

majandusele. Valitsuse seisukohtades ei tuvastanud kõneleja vastavat hinnangut, kuigi

ettevõtted ja erialaliidud on võimalikule mõjule tähelepanu juhtinud. Kõneleja uuris, kas

valitsus nõustub nende hinnangutega või lähtub alternatiivsest mõjuanalüüsist.

Erkki Keldo vastas, et valitsuse seisukoht on tagada tasuta ühikute eraldamine võimalikult

suures mahus ja pika aja jooksul. Konkreetsete arvude fikseerimine piiraks läbirääkimisruumi,

sest arvutusmetoodikat vaadatakse pidevalt üle. Kuna liikmesriigid alles kujundavad oma

seisukohti, on kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamiseks oluline leida liitlasi ja teha

koostööd Euroopa tasandil. E. Keldo sõnas, et usub, et Euroopa Komisjoni algne ettepanek

muutub läbirääkimiste käigus, ning keskendub Eesti ettevõtjate ja majanduse

konkurentsivõime seisukohalt parima võimaliku tulemuse saavutamisele.

Peeter Tali keeldus uskumast, et põlevkivikeemial, mis on otseselt seotud põlevkiviõli

tegemisega, ei ole Eestis tulevikku ning seega peame oma ressursse mõistlikult ja

keskkonnahoidlikult kasutama.

Tarmo Tamm kinnitas, et toetab energeetika- ja keskkonnaministri arusaama tema

ettepanekute kohta ning et see käsitlus sobib talle.

Urmas Reinsalu küsis, kas ministri mõttekäik, et pole mõtet analüüsida Euroopa Komisjoni

ettepaneku mõju, kuna loodetakse, et ettepanek ei realiseeru viitab asjaolule, et analüütilist

alust pole. U. Reinsalu küsis, kas Euroopa Komisjoni ettepaneku mõjuanalüüs on olemas või

tuginetakse üksnes eeldusele, et ettepanek ei jõustu kavandatud kujul. Samuti küsis kõneleja,

millise CO₂ hinna võttis Euroopa Komisjon tulevikuprognoosi aluseks. Lisaks küsis U.

Reinsalu, kas vastab tõele, et Eesti Energia kavatseb järgmise aasta alguses konserveerida

vanema põlevkiviõlitehase ehk nn Enefit 140 ning kuidas seostub see valitsuse

ressursipoliitikaga.

Erkki Keldo vastas, et ei väitnud, et Euroopa Komisjoni ettepaneku mõju hindamine on

mõttetu, vaid fookus on saavutada ettepanekutega Eestile võimalikult hea tulemus ning suunata

piiratud ressursid põhistsenaariumi analüüsimisele. Ettevõttepõhise majandusmõju

hindamiseks tuleks andmeid küsida ettevõtetelt, kuid paljud neist ei soovi ärisaladuse,

konkurentsieelise ja rahavoogude juhtimisega seotud teavet avaldada. Seetõttu saame

kirjeldada üldist majanduslikku mõju. E. Keldo jätkas, et Euroopa Komisjoni ettepanekus

lähtutakse perioodil 2030–2040 CO₂ tonni hinna puhul eelduslikult 150 eurost, kuid Euroopa

Komisjon ei soovi seda avalikult kinnitada, et vältida täiendavaid spekulatsioone. Tegelik hind

sõltub läbirääkimiste tulemusest ja turu reaktsioonist. Ettepanekupaketi eesmärk on vähendada

turumanipulatsiooni ning suurendada hinnastabiilsust.

Rain Epler sõnas, et tema hinnangul kujundas COREPERi kohtumisel Euroopa Komisjon

Eesti jaoks ebasoodsa seisukoha. Selgitustest nähtub, et nii nafta- ja gaasisektorile kui ka

põlevkivisektorile ei kavandata erandeid. R. Epler küsis, millel põhineb lootus, et Euroopa

Komisjon oma ettepanekut siiski muudab.

Erkki Keldo vastas, et läbirääkimised on algusjärgus ning liikmesriigid alles kujundavad oma

seisukohti. Tegemist on olulise debatiga, mis mõjutab kõikide liikmesriikide majandust ja

konkurentsivõimet. Kuigi põlevkivisektorile ei ole veel erandit ette nähtud, tuleb selle nimel

pingutada, et Eesti seisukohti teistele liikmesriikidele tutvustada. E. Keldo rõhutas, et tema

kogemuse põhjal ei ole Euroopa Komisjoni algsed ettepanekud tavapäraselt jäänud muutusteta.

Peeter Tali sõnas, et vaatamata poliitilistele erimeelsustele tuleks Euroopas tutvustada Eesti

põlevkivisektori unikaalsust ning seista ühiselt Eesti riigi ja ettevõtjate huvide eest.

VÄLJAVÕTE

Urmas Reinsalu küsis, kuidas loodetakse saavutada emissioonikaubanduse prognoositavus

ning millise hinnatasemeni loodetakse HKS-1 puhul jõuda 2040. aastaks.

Erkki Keldo vastas, et Eesti lähtub CO₂ tonni hinna puhul eelduslikult 75 eurost, mis oleks ka

indekseeritud. Samas ei ole tegemist veel lõpliku summaga, vaid sõltub läbirääkimistest teiste

liikmesriikidega. Hinnastabiilsust kavatsetakse tagada täiendavate kvootidega.

Vladimir Arhipov nõustus, et Eesti peab ühiselt kujundama ja seisma oma seisukohtade eest.

V. Arhipov küsis, kas läbirääkimistel ei peaks oma seisukohtades olema siiski jõulisem. Ta

lisas, et Rain Epleri seisukohtades on rohkem läbirääkimisruumi ning samuti väljendavad need

paremini Eesti vajadusi ja ootusi.

Erkki Keldo vastas, et koostöös ELAKiga oleme Eesti eripära ja prioriteedid selgelt

sõnastanud. Diplomaatilistes läbirääkimistes ei ole siiski otstarbekas siduda end kohe

konkreetsete protsentide või ultimaatumitega. Valitsuse seisukohad annavad võimaluse

tegutseda läbirääkimistel konkreetselt ja vajaduse korral jõuliselt. HKS-1 reformi puhul tuleb

arvestada kõigi liikmesriikide huvidega ning kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamisel on

Eesti 0,3% häälekaalu tõttu vaja leida võimalikult palju liitlasi eelkõige suurriikide seast. Meie

prioriteedid on täiendavad kvoodid, Euroopa julgeolek, varustuskindlus ja Eesti eripära. Tarmo

Tamme muudatusettepanekute heakskiitmisel kajastuksid need seisukohtades veel selgemalt,

sest eesmärk on saavutada Eesti majandusele, ettevõtjatele ja inimestele võimalikult hea

tulemus.

Rain Epler küsis, kas on vastupakkumine, näiteks mõne teise ministeeriumi haldusalas,

millega endale liitlasi otsime.

Erkki Keldo vastas, et pidas liitlaste otsimise all silmas heatahtlikku ja koostööpõhist suhtlust

liikmesriikidega, kellel kõigil on oma huvid. Mida rohkem leiame HKS-1 reformi suhtes

samameelseid riike ja valitsusi, seda parema tulemuse Eesti saavutab. Jäigad ultimaatumid

võivad jätta mulje, et me ei arvesta teiste liikmesriikide muredega. Seetõttu tuleb otsida

lahendusi, mis võimaldavad ühtaegu täita Euroopa Liidu pikaajalisi eesmärke liikuda

tulevikutehnoloogiate ja keskkonnasäästlikuma majanduse poole.

Urmas Reinsalu küsis, kui suur emissioonikaubanduse tulu autonoomia eesmärk Eesti

valitsusel praegu on.

Erkki Keldo vastas, et kvoodituludel on siseriiklikult jagamisel võimalikult suur autonoomia.

Urmas Reinsalu küsis täpsustavalt, kas täna kehtiv süsteem võimaldab meile võimalikult suurt

autonoomiat või mitte.

Erkki Keldo vastas, et kehtiv süsteem võimaldab kvooditulusid paindlikult kasutada. Seni on

valitsused suunanud neid peamiselt üldistesse eesmärkidesse, sealhulgas liikuvusse ja elamute

energiatõhususse, kuid välistatud ei ole olnud ka majanduse, ettevõtluse ja tööstuse

konkurentsivõime toetamine ning keskkonnahoidlikumaks muutmine. Rahastuse osakaalu

jaotus sõltub erinevate valitsuste prioriteetidest ning ettepanek on säilitada see paindlikkus ka

tulevikus.

Rain Epler sõnas, et Eesti on rohepöörde eesmärkide täitmisel olnud esirinnas, kuid käesoleva

Riigikogu koosseisu ajal vähendati riigi otsustusvabadust kvooditulude kasutamisel. Enne

Reformierakonna algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatust võis valitsus kasutada osa

tulust ka mujale, sealhulgas näiteks majanduse edendamiseks, kuid muudatuse järel tuleb kogu

tulu suunata keskkonnaeesmärkide täitmiseks. R. Epler sõnas, et ei nõustu seega täielikult

ministri väitega, et vahendeid saab kasutada majanduse üldiseks edendamiseks ning seadis

VÄLJAVÕTE

kahtluse alla, kas rohelisele majandusele keskenduv mudel on pikaajaliselt elujõuline.

Erkki Keldo sõnas, et 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi kokkuleppimisel juhtisid Eesti

valitsust Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa. E. Keldo sõnul oli Rain

Epler sel perioodil keskkonnaminister ja on seetõttu teemaga hästi kursis.

Urmas Reinsalu tutvustas enda esitatud muudatusettepanekuid. Esimese ettepanekuna tuleks

väljendada selgelt, mis on meie soov tasuta kvootide osas põlevkiviõli tootmise väärtusahelas.

Meie positsioon peaks olema, et oleme vastu lubatud heitkoguse ühikute eraldamisele ja

sidumisele kohustuslike investeerimiskavadega. Seega peaks ELAK fikseerima, et antud

seisukohale on parlamendi reservatsioon. U. Reinsalu hinnangul toetab ettepanek

läbirääkimistel ministrit, et tasuta kvoodid antud tingimustega, mis varasemalt on

menetluslikult olnud, peavad säilima. Teine ettepanek on toetada direktiivide täiendamist

kindla hinnalae kehtestamisega. HKS-1 süsteemi reformimisel ja globaalses majandusahelas

suurvõimudega võrreldes, võiks see olla oluliselt väiksem, kui 75 eurot tonni kohta.

Ratsionaalne on läheneda sellele fikseeritud hinnalae mõjul, mitte spekulatiivse turu

ühikumenetluse kaudu. Kolmas ettepanek näeb ette lineaarse trajektoori pikendamist. U.

Reinsalu juhtis tähelepanu, et Eesti positsioon oli 2040. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärki

90% toetada tingimuslikult, siis nüüd on ilmnenud, et tingimuslikkusest pole midagi järgi.

Neljanda ettepanekuna tasub taotleda riigi energiajulgeoleku erandit põlevkivienergeetikale.

Üleminekuklausliga mitmed liikmesriigid juba kasutavad fossiilkütuste tasuta kvootide erandit.

Eesti praeguses energiajulgeoleku situatsioonis on tasuta erandit põhjendatud kaaluda. Selle

ettepaneku on varasemalt teinud ka ETK, kui olid akuutsed energiakriisi probleemid. Viienda

ettepaneku juures toetab U. Reinsalu maksimaalse autonoomia eesmärki, et liikmesriigid saaks

ise heitmekaubanduse tulude sihtotstarvet määratleda. Kuuenda ettepaneku juures tuleks

rõhutada seisukohta HKS-2 suhtes, kuna Küprose eesistumisel on eksitavalt välja kujunenud

positsioon, et edasilükkamise osas on saavutatud liikmesriikide kokkulepe. HKS-1 juures ei

peaks toetama valdkondade laiendamise kavatsusi.

Peeter Tali täpsustas, et hetkel on eesistuja riigiks Iirimaa ning Eesti seisukoht on endiselt

HKS-2 tühistada või kui see pole võimalik, siis võimalikult pikalt edasi lükata.

Urmas Reinsalu vastas, et Eesti osalusel Küprose eesistumisel lepiti teistsuguse

formuleeringuga seisukoht liikmesriikide poolt kokku.

Peeter Tali märkis, et kinnitatud seisukoht HKS-2 tühistada või edasi lükata kehtib, ning

praegu otsustati HKS-2 rakendumine edasi lükata.

Urmas Reinsalu vastas, et seega on see asjakohane seisukohtades fikseerida.

Erkki Keldo vastas Urmas Reinsalu muudatusettepanekutele, et esimene ettepanek ei ole

kooskõlas HKSi loogikaga. Kui heitkoguste kogumaht väheneb, peab vähenema ka tasuta

eraldatavate ühikute maht, sest vastasel juhul ei oleks süsteem toimiv ega leiaks teiste

liikmesriikide toetust. Investeerimiskavade puhul on valitsuse seisukohtades juba arvestatud

varasemate investeeringute ja investeeringute põhjendatusega põhimõttel, et kui investeering ei

ole mõistlik, ei tohiks tasuta ühikute eraldamist sellega siduda. Seega ei ole U. Reinsalu

esimese ettepaneku esimene osa teostatav, kuid teine osa on juba arvesse võetud. Teise

ettepaneku puhul toetavad ka valitsuse seisukohad turu stabiilsust tagavat lävendit, kuid ei

sõnasta seda otseselt. Fikseeritud lävend ehk hind tähendaks sisuliselt uue üleeuroopalise CO₂

maksu kehtestamist. Eesti ei ole uusi Euroopa Liidu makse toetanud ning E. Keldo teada ei ole

seda teinud ka Isamaa erakond. Kui Isamaa soovib oma seisukohta muuta, tuleb sellest

avalikkust selgelt teavitada. U. Reinsalu kolmandas ettepanekus käsitletud heite vähendamise

trajektoori kohaldamine tegelikele tehnoloogilistele võimalustele on valitsuse seisukohtades

VÄLJAVÕTE

juba kajastatud. ELAK-i toetuse korral lisatakse ka Tarmo Tamme ettepanek soovitusena

selgitusele juhuks, kui alamakt arutusele tuleb. Neljanda ettepaneku osas sõnas E. Keldo, et

põlevkivielektrile ei eraldata juba praegu tasuta kvoote ning selle muutmine eeldaks kogu HKSi

ümbertegemist, mida Euroopa Liit ei toeta. Kui seda soovitakse, siis peab leidma teised

lahendused. Viienda ettepaneku puhul tõi E. Keldo välja, et isegi kui toetame liikmesriikide

võimalikult suurt autonoomiat, tuleb arvestada ka suurriikide huviga säilitada kesksete fondide

oluline roll. Kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamiseks vajame suurriikide toetust ning

seetõttu tuleb leida tasakaal kesksete fondide ja liikmesriikide otsustusvabaduse vahel, et

saavutada Eestile parim tulemus. Kuuenda muudatusettepaneku kohta sõnas minister, et HKS-2

antud direktiiv ei reguleeri. Jätkuvalt kehtib Vabariigi Valitsuse seisukoht HKS-2 tühistada või

kui see ei osutu võimalikuks, siis edasi lükata. Täiendavaid liitlasi otsusele on seni lisandunud

vähe, kuid HKS-2 rakendamine on edasi lükatud ning kehtiv otsus säilib.

Rain Epler küsis, kas E. Keldo seisukohast võib järeldada, et Eesti konkurentsivõime ja

põlevkivitööstuse toetamiseks tuleks HKSi muutmise asemel kaaluda Euroopa Liidust

lahkumist.

Erkki Keldo vastas, et viide puudutas ettepanekut eraldada põlevkivielektrile tasuta kvoote,

mida juba praegu ei tehta ning sellise erandi kehtestamine eeldaks sisuliselt Euroopa Liidust ja

heitkogustega kauplemise süsteemist lahkumist.

Urmas Reinsalu palus täpsustada julgeolekuargumenti seoses Poolale 2025. aastal antud

võimsusturu erandiga, mis kehtib 2028. aasta lõpuni. U. Reinsalu küsis, kuidas on see

kooskõlas Euroopa Liidu liikmesusega ning direktiivi artiklis 10c sätestatud erandiga, mida on

põhimõtteliselt võimalik täiendada.

Erkki Keldo vastas, et see on kaudselt HKSi reguleerimise all.

Laura Remmelgas täpsustas, et elektritootmisele jaotati tingimuslikult tasuta ühikuid, kuid

vähesed riigid otsustasid seda taotleda. Eesti otsustas toona, et see ei ole mõistlik, kuna oleks

eeldanud teatud fossiilsete tootmisplokkide sulgemist ning nende asemele säästetud rahaga

puhtamate tootmiste ehitamist.

Peeter Tali selgitas komisjoniliikmete esitatud muudatusettepanekute hääletamise järjekorda.

Rain Epler küsis, kas Tarmo Tamme esialgne ettepanek läheb seisukohtades kaasa selgitusena.

Tarmo Tamm vastas, et kuna Erkki Keldo hoiak on seista Eesti ettevõtluse eest, siis ta on

nõus, et tema seisukohad lisatakse seisukohtadesse selgitusena, juhul, kui neid vaja on.

Urmas Reinsalu küsis, kas Tarmo Tamme seisukohtade lisamine selgitusena tähendab, et neid

ei kajastata Eesti seisukohtadena.

Peeter Tali vastas Urmas Reinsalu küsimusele jaatavalt.

Peeter Tali pani esmalt hääletusele Tarmo Tamme esitatud ettepaneku täiendada Vabariigi

Valitsuse seisukohtasid punktis 1.1., 1.3 ning 1.4.1 vastavalt:

1.1 Eesti peab Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) oluliseks

konkurentsivõime ja kliimapoliitika instrumendiks. Samas peab HKSis heitkoguse ühikute

vähendamise tempo olema võimalikult sujuv ning lähtuma sellest, kui kiiresti muutuvad

vajalikud tehnoloogiad tegelikult kättesaadavaks ja majanduslikult tasuvaks ning arvestama

varustuskindluse ja julgeolekukaalutlustega. ELi heitkoguste vähendamise eesmärkide

saavutamisel peab säilima tasakaal eri sektorite vahel ning HKSi aeglasem heite vähendamine

ei tohiks tähendada, et puudujäägi katmiseks eeldatakse süsiniku sidumise suurendamist

VÄLJAVÕTE

maakasutussektoris, ega suuremat heite vähendamist transpordi või hoonete sektoris.

1.3 Eesti leiab, et ühikute tasuta eraldamine peab jätkuma tempos, mis arvestab tehnoloogiate

tegelikku valmidust, süsinikulekke riski, ELi tööstuse konkurentsivõimet ning

varustuskindlust, julgeolekukaalutlusi ja sotsiaalmajanduslikku mõju. Ühikute tasuta

eraldamise süsteem ei tohi panna ebasoodsasse olukorda ettevõtteid, kes on investeerinud heite

vähendamisse ja saavutanud olemasoleva tehnoloogiaga juba parima võimaliku taseme.

1.4.1 Kui tasuta ühikute eraldamise sidumine heite vähendamise kavadega säilib, tuleb

arvestada raskesti vähendatava heitega ja kapitalimahukate tööstusharude eripäradega ning

olukordadega, kus vajalikud tehnoloogiad ei ole veel piisavalt küpsed või kättesaadavad, nagu

näiteks põlevkiviõlisektoris. Arvesse tuleb võtta ka investeeringuid, mis aitavad vähendada

HKSi kuuluva käitise heidet, sealhulgas ettevõtte teistes tootmisüksustes või taristus, samuti

tuleb arvestada enne 2031. aastat tehtud asjakohaseid investeeringuid ja nende mõju heite

vähendamisele. Eelistame, et kavade kestus on pikem ning nende miinimummaht väiksem kui

käitise viieaastase ELi HKSi tsükli tasuta eraldatavate ühikute kogumaht.

(poolt 9: Arvo Aller, Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm,

Urve Tiidus, Kristo Enn Vaga, Luisa Värk; vastu 0; erapooletuid 0; ei hääletanud 4: Vladimir

Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets).

Rain Epler soovis rõhutada, et ei hääletanud. R. Epler palus protokollida oma kommentaari, et

oleks hääletanud Tarmo Tamme esialgse ettepaneku poolt, kuid kuna T. Tamm istungi käigus

muutis oma seisukohta ja seisukohtadest jäi välja osa, mis ettevõtjatele oli kriitilise tähtsusega,

siis ei näe ta põhjust selles hääletuses osaleda.

Anti Poolamets sõnas, et ühineb Rain Epleri märkusega.

Peeter Tali pani järgmisena hääletusele Rain Epleri esitatud ettepaneku muuta Vabariigi

Valitsuse esitatud seisukohti vastavalt:

1.1. Eesti peab vajalikuks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi põhimõttelist

ümberhindamist ning toetab EL HKSist loobumist. Süsteem ei ole Eesti hinnangul põhjendatud

juhul, kui selle tulemus on tegeliku ja tehnoloogiliselt teostatava heite vähendamise asemel

tootmise lõpetamine Euroopa Liidus, impordi suurenemine, konkurentsivõime halvenemine

või strateegilise tootmisvõime kadumine.

Kuni EL HKSist loobumiseks puudub vajalik toetus, taotleb Eesti süsteemi muutmist viisil, mis

kaitseb Euroopa ja Eesti majanduse konkurentsivõimet, energiajulgeolekut, varustuskindlust,

kriisitaluvust ja strateegilise tootmisvõime säilimist. HKS ei tohi põhjustada Euroopa Liidus

tootmise lõpetamist ja selle asendumist kolmandatest riikidest pärineva impordiga.

Eesti taotleb võrreldes Euroopa Komisjoni ettepanekuga laugemat ja perioodi jooksul

ühtlasemalt jaotatud heitkoguse ühikute vähendamise trajektoori ning eelkõige oluliselt

madalamat lineaarset vähendamistegurit perioodil 2031–2035.

Enne kvootide vähendamise trajektoori edasist karmistamist peab toimuma siduv ülevaatus,

milles hinnatakse tehnoloogiate ja vajaliku taristu tegelikku kättesaadavust, majanduslikku

teostatavust, energiahinna ja tööstuse konkurentsivõime arengut, tootmise ümberpaiknemist,

impordisõltuvust ning mõju varustuskindlusele ja süsinikulekke ohule. Kui regulatsiooni

aluseks olnud eeldused ei ole täitunud, ei tohi vähendamise trajektoori automaatselt karmistada.

1.2. Eesti taotleb EL HKSi direktiivi automaatset tehnoloogilise teostatavuse kaitseklauslit.

Kvootide tasuta eraldamist ei tohi vähendada või karmistada ulatuses, milles nõutava heite

vähendamiseks vajalik tehnoloogia, taristu või kolmanda isiku teenus ei ole tööstuslikus mahus

kättesaadav ja majanduslikult rakendatav.

1.3. Eesti peab vajalikuks säilitada tasuta eraldamine süsinikulekke vastase

kaitsemehhanismina.

Tasuta eraldatavate ühikute arvutamise võrdlusaluseid tuleb vähendada võimalikult aeglases

tempos ning võrdlusaluste määramise metoodika peab olema liikmesriikidele ja käitajatele

kontrollitav ja läbipaistev.

Käitisele või käitise allüksusele, kus tasuta eraldamine põhineb protsessiheitel, kasutatakse

parimat võimalikku tehnikat ning täiendavaks heite vähendamiseks puudub tööstuslikult

VÄLJAVÕTE

kättesaadav ja majanduslikult teostatav lahendus, ei tohi kohaldada sektoriteülest

parandustegurit viisil, mis vähendab täiendavalt selle tasuta eraldist. Selleks vajalik ühikute

reserv tuleb süsteemis eraldi tagada.

Tasuta eraldamise reeglites tuleb arvestada kodumaise kütuse tootmise rolli liikmesriigi

energiajulgeoleku, varustuskindluse ja kriisitaluvuse tagamisel.

1.4. Eesti taotleb olemasolevale põlevkiviõli tootmisele ja sellega tehniliselt seotud

väärtusahelale EL HKSi direktiivis selget erikäsitlust.

Perioodil 2031–2040 tuleb võrreldava tegevustaseme korral säilitada põlevkiviõli tootmise

tasuta eraldamise tingimused ja eraldise maht vähemalt aastate 2026–2030 keskmisel tasemel

seni, kuni Euroopa Liit impordib märkimisväärses mahus põlevkiviõliga asendatavaid

vedelkütuseid.

Erikäsitlus peab hõlmama ka põlevkiviõli tootmisega tehniliselt integreeritud väärtusahelat,

sealhulgas uttegaasi energiakasutust.

Eesti taotleb samuti, et tasuta eraldamine või muu samaväärne süsinikulekke kaitse säiliks ELis

toodetud süsinikulekke ohuga kaupade ekspordile kolmandatesse riikidesse juhul, kui ELi

süsiniku piirimeede ei taga eksportturul võrreldavat konkurentsikaitset.

1.5. Eesti ei toeta Komisjoni kavandatud lahendust, mille kohaselt osa tasuta eraldisest jääb

ettevõtjale välja andmata kuni heite vähendamise investeeringute tegemise ja tulemuste

tõendamiseni.

Kinnitatud heite vähendamise või investeerimiskava olemasolul tuleb ettevõtjale igal aastal

väljastada 100% arvutatud tasuta eraldisest. Kui tingimusliku osa säilitamisest ei ole võimalik

täielikult loobuda, ei tohiks see ületada 2% arvutatud tasuta eraldisest.

Tasuta eraldamise majanduslikult olulised tingimused, sealhulgas tingimusliku osa suurus,

investeerimiskohustuse põhialused ja erandid, tuleb sätestada direktiivis ega tohi jätta sisuliselt

hilisemate rakendus- või delegeeritud aktide otsustada.

1.6. Eesti taotleb EL HKSi direktiivi energiajulgeoleku ja varustuskindluse kaitseklauslit.

Liikmesriigil peab süsteemihalduri ja riikliku varustuskindluse hinnangu alusel olema võimalik

määrata liikmesriigi poolt määratud mahus kodumaine juhitav elektritootmisvõimsus,

sealhulgas põlevkivist elektritootmine, ning rakendada sellele EL HKSiga seotud

kompensatsiooni- või erimehhanismi ulatuses, mis on vajalik tootmisvõimsuse majanduslikuks

säilitamiseks.

Strateegilise tootmise vajadust ja kasutusrežiimi tuleb hinnata elektrisüsteemi kogukulu,

impordisõltuvuse, kriisitaluvuse, süsteemiteenuste väärtuse, kütuse varutavuse ning

käivitamis- ja seiskamiskulude alusel. Regulatsioon ei tohi eeldada, et strateegilise juhitava

tootmise optimaalne roll on alati üksnes harv reservkasutus.

1.7. Eesti taotleb EL HKSi direktiivi hinnatõusu kaitsemehhanismi tugevdamist. Ette teada

oleva ja inflatsiooniga korrigeeritava hinnataseme ületamisel peab turule suunatavate ühikute

kogus automaatselt suurenema. Hinnapäästiku täpne tase ja vabastatavate ühikute kogus tuleb

määrata mõjuanalüüsi alusel.

Eesti ei toeta liikmesriikide enampakkumistulu ebaproportsionaalset ümberjaotamist ELi

kesksetesse fondidesse. Liikmesriikidele peab jääma võimalikult suur otsustusõigus oma

enampakkumistulu kasutamisel.

Moderniseerimisfondi ja liikmesriigi HKSi tulu peab olema võimalik kasutada ka

varustuskindluse seisukohalt vajaliku olemasoleva energiatootmise töökindluse, efektiivsuse ja

keskkonnanäitajate parandamiseks. Fossiilse või muu süsinikumahuka kodumaise kütuse

kasutamine ei tohi iseenesest muuta varustuskindluse seisukohalt põhjendatud investeeringut

abikõlbmatuks.

1.8. Eesti toetab kvaliteetsete ja usaldusväärsete rahvusvaheliste kasvuhoonegaaside ühikute

kasutamist EL HKSis ning taotleb nende piiratud kasutamise võimaldamist juba perioodil

2031–2035. Rahvusvaheliste ühikute kasutamine peab vähendama ELi ettevõtete tegelikku

vajadust HKSi ühikute järele ega tohi ebaproportsionaalselt vähendada liikmesriikide

enampakkumistulu.

1.9. COM(2026) 620 ning teiste käesolevas seisukohas eraldi muutmata küsimuste osas toetab

Eesti Vabariigi Valitsuse kujundatud seisukohti.

VÄLJAVÕTE

(poolt 4: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Rain Epler, Anti Poolamets; vastu 8: Maido

Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Kristo Enn Vaga,

Luisa Värk; erapooletuid 0; ei hääletanud 2: Enn Eesmaa, Urmas Reinsalu).

Rain Epleri esitatud muudatusettepanekud ei leidnud toetust

Rain Epler sõnas, et kiidab Urmas Reinsalu tehtud muudatusettepanekuid, kuna ta on võtnud

aluseks R. Epleri esitatud ettepanekud ning ka EKRE poolt varasemalt esitatud ettepanekud

(sealhulgas eelnõudena esitatud ettepanekud), mis puudutavad sellest HKSist üldse lahkumist.

R. Epler sõnas, et toetab U. Reinsalu muudatuste paketti.

Peeter Tali pani kolmandana hääletusele Urmas Reinsalu esitatud ettepaneku muuta Vabariigi

Valitsuse esitatud seisukohtasid vastavalt:

1. Eesti peab vajalikuks säilitada aastatel 2031–2040 põlevkiviõli tootmise väärtusahelale

eraldatavate tasuta kvootide maht vähemalt aastate 2026–2030 tasemel ja tingimustel.

Eesti on vastu tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise sidumisele kohustuslike

investeerimiskavadega.

Euroopa Liidu asjade komisjon asetab sellele seisukohale parlamendireservatsiooni.

2. Eesti toetab ETS-i direktiivi täiendamist kindla hinnalae kehtestamisega.

3. Eesti toetab CO2 vähendamise lineaarse trajektoori pikendamist ja laugemaks muutmist,

viies selle vastavusse majanduse reaalse valmisolekuga. Käitistele või allkäitistele ei tohi

kohaldada sektoriteülest paranduskoefitsienti (CSCF), kui nad rakendavad parimat võimalikku

tehnoloogiat ning nende tegevus on liikmesriigi energiajulgeoleku, varustuskindluse või

kriisitaluvuse seisukohalt oluline. ELi HKSi mõju hindamisel tuleb arvestada ka tootmise

ümberpaiknemist, globaalset heidet, impordisõltuvust, energiajulgeolekut ning strateegilise

tootmisvõime säilimist.

4. Eesti peab riiklikust julgeolekust lähtuvalt tingimusteta vajalikuks energiajulgeoleku erandi

kehtestamist põlevkivienergeetikale, tagades tasuta kvootide võimaldamise aastatel

2031–2040.

5. Eesti seisab selle eest, et heitmekaubanduse süsteemist laekuvate tulude sihtotstarbe

määramine, jaotamine ja kasutamine jääks täielikult liikmesriikide suveräänsesse pädevusse.

6. Eesti ei toeta uute valdkondade lülitamist heitmekaubanduse süsteemi, teeb ettepaneku ETS

2 süsteem tühistada ning on vastu täiendavatele koormistele ETS 1 süsteemis järgmistes

valdkondades:

Meretransport: Laevanduse kiirendatud ja täiemahuline kaasamine ETS 1 süsteemi tõstab

geograafiliselt perifeerse rannikuriigi jaoks kauba- ja reisijateveo hindu, kahjustades riigi

logistilist konkurentsivõimet ja eksporti.

Lennundus: Tasuta kvootide enneaegne kaotamine Euroopa-sisestele lendudele ja reeglite

laiendamine isoleerib Eesti geograafiliselt ning tõstab ebaproportsionaalselt lennupiletite

hindu.

Olmejäätmete põletamine: Jäätmepõletuse allutamine heitmekaubandusele tõstab hüppeliselt

elanike prügiveo ja soojusenergia tariife, omamata kiiret ringmajanduslikku alternatiivi.

(poolt 6: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Rain Epler, Anti Poolamets, Urmas

Reinsalu; vastu 7: Maido Ruusmann, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Peeter Tali, Urve Tiidus, Kristo

Enn Vaga, Luisa Värk; erapooletuid 0; ei hääletanud 1: Tarmo Tamm).

Urmas Reinsalu esitatud muudatusettepanekud ei leidnud toetust.

Peeter Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti põhimõtteliselt

kooskõlas keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni arvamusega, ning täiendades

seisukohtade punkte 1.1, 1.3 ja 1.4.1 järgmiselt (muudatused allakriipsutatud):