| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 2-7/26-252/1 |
| Registreeritud | 28.09.2026 |
| Sünkroonitud | 11.10.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Pöördumine riigiplaani 2028-2034 regionaalarengu rahastamise osas |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Raplamaa Omavalitsuste Liit, Märjamaa vald -Triin Matsalu; Kohila vald - Margus Miller; Sihtasutus RAEK - Janek Kadarik, Raplamaa Omavalitsuste Liit - Silvi Ojamuru; Kehtna vald - Eire Endrekson; Rapla vald - Rain Terras; Raplamaa Partnerluskogu - Rita Triinu Peussa |
| Saabumis/saatmisviis | Raplamaa Omavalitsuste Liit, Märjamaa vald -Triin Matsalu; Kohila vald - Margus Miller; Sihtasutus RAEK - Janek Kadarik, Raplamaa Omavalitsuste Liit - Silvi Ojamuru; Kehtna vald - Eire Endrekson; Rapla vald - Rain Terras; Raplamaa Partnerluskogu - Rita Triinu Peussa |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Reg nr 80196268 Tallinna mnt 12 www.rol.raplamaa.ee 79513 Rapla
Erakondade juhatused
Riigikogu fraktsioonid
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon
10.09.2026 nr 2-15/393
Pöördumine riigiplaani 2028-2034 regionaalarengu rahastamise osas
Pöördume Teie poole kõigi Raplamaa kohalike omavalitsuste ja piirkondlike arendusorganisatsioonide nimel
seoses riigiplaani 2028-2034 ettevalmistamisega. Meie hinnangul ei arvesta Rahandusministeeriumi (RaM)
senine riigiplaani rahastuse jaotusettepanek piisavalt Eesti kui terviku tasakaalustatud arengu ja piirkondade
vajadusi.
Riigiplaan koondab üheks tervikuks mitme Euroopa Liidu poliitikavaldkonna rahastuse. See annab Eestile
senisest suurema võimaluse teha ise valikuid, kuhu vahendeid suunata, kuid paneb ka suurema vastutuse
tagada, et nende valikutega ei süvendataks piirkondlikke arenguerinevusi. Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika keskseid eesmärke on majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erinevuste
vähendamine liikmesriikide ning piirkondade vahel. Eesmärkide hulka kuuluvad mh arenguerinevuste
vähendamine, vähemkindlustatud piirkondade arengu kiirendamine, ettevõtluse, innovatsiooni ja uute
töökohtade tekke toetamine. Need põhimõtted peavad kajastuma ka Eesti riigiplaani rahajaotuses. Meie
hinnangul praegune tööversioon neid eesmärke piisavalt ei toeta.
Riigi regionaalne tasakaalustatus eeldab elu- ja majandustingimuste ning teenuste ühtlasema kättesaadavuse
tagamist üle kogu riigi, et vältida piirkondade hääbumist. Eesti regionaalpoliitika aga seisab silmitsi
süveneva ruumilise ebavõrdsusega, kus majandustegevus ja elanikkond koonduvad jätkuvalt Suur-Tallinna ja
Tartu piirkondadesse, jättes varju teised piirkonnad. Meie hinnangul aitab regionaalsele arengule suunatud
ühtekuuluvuspoliitika vahendite kärpimine uue riigiplaani rahastusettepanekus Rahandusministeeriumi poolt
kahetsusväärselt kaasa nende probleemide süvenemisele.
Piirkondlike arenguerinevuste vähendamiseks on vajalik senisest jõulisem sekkumine, mitte võimaluste
vähendamine. Pealinna ja Tartu lähipiirkonnast väljapoole jäävad piirkonnad vajavad tuge, et välja arendada
kohalik potentsiaal ning seeläbi luua heaolu igas Eestimaa piirkonnas ja kasvatada riigi kui terviku
kumulatiivset majandustulemust. Sellesse saaksid just väga suur hulk väiksemaid ettevõtteid üle terve Eesti
anda olulise panuse. Sellist tuge pakuvad kohapeal kohalikud omavalitsused, maakondlikud
arendusorganisatsioonid ja kohalikud partnerluskogud (LEADER). Nende, kohapeal töökohti loonud,
kohapealseid initsiatiive toetanud ja elukeskkonda parandanud organisatsioonide tegevust tuleks toetada
järgmisel eelarveperioodil vähemalt senises mahus.
Rahandusministeeriumi jaotusettepanekus väheneb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (ReM) kaudu
rakendatavate regionaalmeetmete maht koos LEADER rahastusega ligikaudu 400 miljonilt eurolt 203,6
miljoni eurole. Arvestame, et 65 miljonit eurot piirkondlike tööstus- ja ettevõtlusalade arendamiseks on
kavandatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) meetmetesse. Ka selle summa lisamisel
jääb selge regionaalse sihitusega vahendite maht senisest perioodist siiski märkimisväärselt väiksemaks.
Sellised kärped puudutavad otseselt meie maakonna jaoks olulisi valdkondi – kohaliku kogukonna
võimestamine (sh LEADER tegevused), regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamine, kapitali
Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Reg nr 80196268 Tallinna mnt 12 www.rol.raplamaa.ee 79513 Rapla
kättesaadavuse parandamine, kohalike omavalitsuste teenuste ümberkorraldamine ning tähendavad mh – nt
LEADER võimaluste vähendamisel – kohapealse otsustusõiguse kärpimist.
Samuti suhtume murega tööstus- ja ettevõtlusalade arendamise rahastuse üleviimisse ReM paketist MKM
meetmetesse. Oluline on tagada, et meetmete tingimustes säiliks selge regionaalne vaade ning vahendid
oleksid kättesaadavad ka väljaspool suuremaid kasvukeskusi paiknevatele ettevõtlusaladele ning väikestele
ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Kavandatav rahastuse vähendamine tekitab küsimuse ka Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise
arenguleppe tegeliku rakendamise võimalikkusest. Arenguleppes on kokku lepitud, et Kesk-Eesti regionaalse
ettevõtluse konkurentsivõime vajadustega tuleb arvestada järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi 2028+
prioriteetide ja meetmete kujundamisel. Samuti on tehtud ettepanek luua Kesk-Eesti programm piirkonna
ettevõtluskeskkonna kitsaskohtade lahendamiseks. Kui samal ajal vähendatakse oluliselt regionaalseks
arenguks kavandatud vahendeid, siis jääb ebaselgeks, milliste ressurssidega riik nende kokkulepitud
arengusuundade elluviimist toetada kavatseb.
Raplamaa kohalikud omavalitsused ja piirkondlikud arendusorganisatsioonid teevad ettepaneku:
1. Tõsiselt kaaluda, kas regionaalsele arengule ja piirkondade võimekuse ühtlustamisele suunatavate
rahaliste vahendite osas on niivõrd suures ulatuses kärpimine uues riigiplaanis tõepoolest vajalik.
Regionaalse arengu tagamise vaates tuleks nende valdkondade rahastamine Euroopa Liidu
vahenditest tagada vähemalt eelneva perioodi tasemel;
2. Tagada kõigi riigiplaani meetmete kavandamisel selge regionaalne vaade ning seada mõõdetavad
eesmärgid sellele, millises mahus jõuavad investeeringud väljapoole Tallinna ja Tartu
linnapiirkonda. Ka teiste ministeeriumide kaudu rakendatavates ettevõtlus- ja
investeeringumeetmetes tuleb arvestada piirkondliku mõju ning väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjate ligipääsuga rahastusele;
3. Arvestada riigiplaani 2028-2034 meetmete kujundamisel Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna
edendamise arenguleppes kokku lepitud prioriteetide ja tegevustega ning tagada nende elluviimiseks
vajalikud rahastamisvõimalused;
4. Säilitada LEADER rahastus senisel tasemel ning tagada seeläbi kohalikele kogukondadele ja
maaettevõtlusele jätkuv toetus.
Loodame, et kaalute põhjalikult otsuseid, mis suunavad regionaalset arengut riigis järgnevate aastate jooksul
ja säilitate võimalused kõigi piirkondade arenguks Eestis.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Matsalu
Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees
Märjamaa vallavanem
/allkirjastatud digitaalselt/
Eire Endrekson
Kehtna vallavanem
/allkirjastatud digitaalselt/
Margus Miller
Kohila vallavanem
/allkirjastatud digitaalselt/
Rain Terras
Rapla vallavanem
/allkirjastatud digitaalselt/
Janek Kadarik
Sihtasutuse RAEK juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/
Rita Triinu Peussa
Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht
/allkirjastatud digitaalselt/
Silvi Ojamuru
Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor
Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Reg nr 80196268 Tallinna mnt 12 www.rol.raplamaa.ee 79513 Rapla
Tavo Kikas
+372 511 4321
Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Reg nr 80196268 Tallinna mnt 12 www.rol.raplamaa.ee 79513 Rapla
Erakondade juhatused
Riigikogu fraktsioonid
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon
10.09.2026 nr 2-15/393
Pöördumine riigiplaani 2028-2034 regionaalarengu rahastamise osas
Pöördume Teie poole kõigi Raplamaa kohalike omavalitsuste ja piirkondlike arendusorganisatsioonide nimel
seoses riigiplaani 2028-2034 ettevalmistamisega. Meie hinnangul ei arvesta Rahandusministeeriumi (RaM)
senine riigiplaani rahastuse jaotusettepanek piisavalt Eesti kui terviku tasakaalustatud arengu ja piirkondade
vajadusi.
Riigiplaan koondab üheks tervikuks mitme Euroopa Liidu poliitikavaldkonna rahastuse. See annab Eestile
senisest suurema võimaluse teha ise valikuid, kuhu vahendeid suunata, kuid paneb ka suurema vastutuse
tagada, et nende valikutega ei süvendataks piirkondlikke arenguerinevusi. Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika keskseid eesmärke on majanduslike, sotsiaalsete ja territoriaalsete erinevuste
vähendamine liikmesriikide ning piirkondade vahel. Eesmärkide hulka kuuluvad mh arenguerinevuste
vähendamine, vähemkindlustatud piirkondade arengu kiirendamine, ettevõtluse, innovatsiooni ja uute
töökohtade tekke toetamine. Need põhimõtted peavad kajastuma ka Eesti riigiplaani rahajaotuses. Meie
hinnangul praegune tööversioon neid eesmärke piisavalt ei toeta.
Riigi regionaalne tasakaalustatus eeldab elu- ja majandustingimuste ning teenuste ühtlasema kättesaadavuse
tagamist üle kogu riigi, et vältida piirkondade hääbumist. Eesti regionaalpoliitika aga seisab silmitsi
süveneva ruumilise ebavõrdsusega, kus majandustegevus ja elanikkond koonduvad jätkuvalt Suur-Tallinna ja
Tartu piirkondadesse, jättes varju teised piirkonnad. Meie hinnangul aitab regionaalsele arengule suunatud
ühtekuuluvuspoliitika vahendite kärpimine uue riigiplaani rahastusettepanekus Rahandusministeeriumi poolt
kahetsusväärselt kaasa nende probleemide süvenemisele.
Piirkondlike arenguerinevuste vähendamiseks on vajalik senisest jõulisem sekkumine, mitte võimaluste
vähendamine. Pealinna ja Tartu lähipiirkonnast väljapoole jäävad piirkonnad vajavad tuge, et välja arendada
kohalik potentsiaal ning seeläbi luua heaolu igas Eestimaa piirkonnas ja kasvatada riigi kui terviku
kumulatiivset majandustulemust. Sellesse saaksid just väga suur hulk väiksemaid ettevõtteid üle terve Eesti
anda olulise panuse. Sellist tuge pakuvad kohapeal kohalikud omavalitsused, maakondlikud
arendusorganisatsioonid ja kohalikud partnerluskogud (LEADER). Nende, kohapeal töökohti loonud,
kohapealseid initsiatiive toetanud ja elukeskkonda parandanud organisatsioonide tegevust tuleks toetada
järgmisel eelarveperioodil vähemalt senises mahus.
Rahandusministeeriumi jaotusettepanekus väheneb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (ReM) kaudu
rakendatavate regionaalmeetmete maht koos LEADER rahastusega ligikaudu 400 miljonilt eurolt 203,6
miljoni eurole. Arvestame, et 65 miljonit eurot piirkondlike tööstus- ja ettevõtlusalade arendamiseks on
kavandatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) meetmetesse. Ka selle summa lisamisel
jääb selge regionaalse sihitusega vahendite maht senisest perioodist siiski märkimisväärselt väiksemaks.
Sellised kärped puudutavad otseselt meie maakonna jaoks olulisi valdkondi – kohaliku kogukonna
võimestamine (sh LEADER tegevused), regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamine, kapitali
Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Reg nr 80196268 Tallinna mnt 12 www.rol.raplamaa.ee 79513 Rapla
kättesaadavuse parandamine, kohalike omavalitsuste teenuste ümberkorraldamine ning tähendavad mh – nt
LEADER võimaluste vähendamisel – kohapealse otsustusõiguse kärpimist.
Samuti suhtume murega tööstus- ja ettevõtlusalade arendamise rahastuse üleviimisse ReM paketist MKM
meetmetesse. Oluline on tagada, et meetmete tingimustes säiliks selge regionaalne vaade ning vahendid
oleksid kättesaadavad ka väljaspool suuremaid kasvukeskusi paiknevatele ettevõtlusaladele ning väikestele
ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Kavandatav rahastuse vähendamine tekitab küsimuse ka Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise
arenguleppe tegeliku rakendamise võimalikkusest. Arenguleppes on kokku lepitud, et Kesk-Eesti regionaalse
ettevõtluse konkurentsivõime vajadustega tuleb arvestada järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi 2028+
prioriteetide ja meetmete kujundamisel. Samuti on tehtud ettepanek luua Kesk-Eesti programm piirkonna
ettevõtluskeskkonna kitsaskohtade lahendamiseks. Kui samal ajal vähendatakse oluliselt regionaalseks
arenguks kavandatud vahendeid, siis jääb ebaselgeks, milliste ressurssidega riik nende kokkulepitud
arengusuundade elluviimist toetada kavatseb.
Raplamaa kohalikud omavalitsused ja piirkondlikud arendusorganisatsioonid teevad ettepaneku:
1. Tõsiselt kaaluda, kas regionaalsele arengule ja piirkondade võimekuse ühtlustamisele suunatavate
rahaliste vahendite osas on niivõrd suures ulatuses kärpimine uues riigiplaanis tõepoolest vajalik.
Regionaalse arengu tagamise vaates tuleks nende valdkondade rahastamine Euroopa Liidu
vahenditest tagada vähemalt eelneva perioodi tasemel;
2. Tagada kõigi riigiplaani meetmete kavandamisel selge regionaalne vaade ning seada mõõdetavad
eesmärgid sellele, millises mahus jõuavad investeeringud väljapoole Tallinna ja Tartu
linnapiirkonda. Ka teiste ministeeriumide kaudu rakendatavates ettevõtlus- ja
investeeringumeetmetes tuleb arvestada piirkondliku mõju ning väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjate ligipääsuga rahastusele;
3. Arvestada riigiplaani 2028-2034 meetmete kujundamisel Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna
edendamise arenguleppes kokku lepitud prioriteetide ja tegevustega ning tagada nende elluviimiseks
vajalikud rahastamisvõimalused;
4. Säilitada LEADER rahastus senisel tasemel ning tagada seeläbi kohalikele kogukondadele ja
maaettevõtlusele jätkuv toetus.
Loodame, et kaalute põhjalikult otsuseid, mis suunavad regionaalset arengut riigis järgnevate aastate jooksul
ja säilitate võimalused kõigi piirkondade arenguks Eestis.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Matsalu
Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees
Märjamaa vallavanem
/allkirjastatud digitaalselt/
Eire Endrekson
Kehtna vallavanem
/allkirjastatud digitaalselt/
Margus Miller
Kohila vallavanem
/allkirjastatud digitaalselt/
Rain Terras
Rapla vallavanem
/allkirjastatud digitaalselt/
Janek Kadarik
Sihtasutuse RAEK juhatuse liige
/allkirjastatud digitaalselt/
Rita Triinu Peussa
Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht
/allkirjastatud digitaalselt/
Silvi Ojamuru
Raplamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor
Raplamaa Omavalitsuste Liit [email protected] Reg nr 80196268 Tallinna mnt 12 www.rol.raplamaa.ee 79513 Rapla
Tavo Kikas
+372 511 4321