Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 178

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 21. september 2026

Algus 11.15, lõpp 12.05

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Evelin Poolamets,

Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge

Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helin Leichter (nõunik)

Puudusid: Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Lauri Läänemets

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna andmekaitseõiguse talituse

juhataja Kristi Värk ja sama talituse nõunik Helen Uustalu (2. päevakorrapunkt); Riigikohtu

esimees Villu Kõve (MS Teams vahendusel) (4. päevakorrapunkt); Riigikogu kantselei

avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht Karin Kangro (1.-5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. ELAKile arvamuse andmine: Eesti seisukohad EL-i andmekaitsemääruse (EL) 2018/1725

muutmise kohta, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu

institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist

3. 29 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse „Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi

Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal“ eelnõu (915 AE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu algatamine

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Ando Kiviberg tegi ettepaneku kinnitada nädala töökava järgmiselt:

Riigikogu põhiseaduskomisjoni nädala (21.09.2026-25.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 21.09.2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. ELAKile arvamuse andmine: Eesti seisukohad EL-i andmekaitsemääruse (EL) 2018/1725

muutmise kohta, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu

institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist

2

3. 29 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse „Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi

Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal“ eelnõu (915 AE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu algatamine

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 22.09.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE) teise lugemise ettevalmistamine

(huvigruppide kaasamine)

2. Riigikogu otsuse „Kohtute Nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu esitamine

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno

Pevkur, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge).

2. ELAKile arvamuse andmine: Eesti seisukohad EL-i andmekaitsemääruse (EL)

2018/1725 muutmise kohta, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete

töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba

liikumist

Ando Kiviberg tutvustas külalisi ning Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmise

tausta. Eelnõu eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu õiguskaitse- ja kriminaalõiguse

valdkonnas tegutsevate asutuste suhtes kohaldatavat andmekaitseraamistikku. Praegu on

andmekaitsereeglid killustatud Euroopa Liidu andmekaitsemääruse (EL) 2018/1275 ja

üksikute asutuste asutamisaktide vahel, mis tekitab õiguskindlusetust ning raskendab

asutustevahelist koostööd ja andmevahetust. Eelnõuga soovitakse koondada ühised

andmekaitsenormid ühte õigusakti, laiendada Euroopa Liidu andmekaitsemääruse

kohaldamist Euroopa Prokuratuurile, suurendada õiguskindlust, vähendada regulatiivset

killustatust, ühtlustada Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalvevolitusi ning lihtsustada

asutustevahelist andmevahetust. Samuti sisaldab eelnõu muudatusettepanekuid, millega

viiakse määruse üheksanda peatüki sätted kooskõlla digivaldkonna koondettepanekutega

tehtavate muudatustega. Seejärel andis ta sõna külalistele.

Helen Uustalu tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohti eelnõu kohta. Euroopa Liidu

andmekaitsemäärus kohaldub üldjuhul kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele ja

asutustele, kuid õiguskaitseasutuste andmetöötluse reeglid on seni olnud reguleeritud nende

põhimäärustes. Eesti toetab määruse kohaldamisala laiendamist, et üldmäärus hõlmaks

edaspidi ka õiguskaitseasutusi. Samuti märkis ta, et Eesti toetab Euroopa

Andmekaitseinspektori järelevalvevolituste laiendamist. Muudatuse kohaselt saaks Euroopa

Andmekaitseinspektor teostada järelevalvet ka nende õiguskaitseasutuste üle, kelle suhtes

hakkab kohalduma uus regulatsioon. Rahvusvahelise andmeedastuse küsimuses toetab Eesti

õiguskaitse ja kriminaalõiguse valdkonna asutuste andmeedastuse regulatsiooni

ümberkujundamist. Muudatustega täpsustatakse andmete kolmandatesse riikidesse edastamise

tingimusi ning andmeedastuse õiguslikke aluseid. Lõpetuseks sõnas ta, et andmesubjektide

õigusi ei tohi muudatustega nõrgendada. Eelnõu on seotud digivaldkonna koondettepanekute

(digiomnibusi) raames kavandatavate muudatustega. Isikuandmete kaitse üldmäärusesse

tehakse muudatusi digiomnibusi raames. Digiomnibusis muudetakse andmemäärust,

3

andmeedastusmäärust ja isikuandmete kaitse üldmäärust. Mõned digiomnibusi raames

kavandatavad muudatused sisalduvad ka käesolevas määruses. Eesti seisukoht digiomnibusi

muudatuste puhul on, et isikuandmete rikkumisest teavitamise tähtaega praegusest 72 tunnilt

väljapakutud 96 tunnile ei tuleks pikendada ning rikkumisest teavitamise lävendi tõstmist

üksnes “suure ohu korral” ei toetata. Tema sõnul peaksid institutsioonidele kohaldatava

Euroopa Liidu andmekaitsemääruse (EL) 2018/1725 muudatused olema kooskõlas

digiomnibusi raames isikuandmete kaitse üldmääruses tehtavate muudatustega.

Ando Kiviberg küsis, millised muudatused kaasnevad eelnõu vastuvõtmisega võrreldes

kehtiva regulatsiooniga.

Helen Uustalu selgitas, et eelnõu peamine muudatus on õiguskaitseasutuste toomine Euroopa

Liidu andmekaitsemääruse kohaldamisalasse. Seni on nende asutuste andmetöötluse reeglid

olnud reguleeritud asutuste põhimäärustes, kuid edaspidi kohaldatakse neile üldmäärust.

Samas jääb asutuste põhimäärustesse võimalus sätestada valdkonnaspetsiifilisi erisusi, kui see

on õiguskaitseasutuste tegevuse eripära arvestades vajalik.

Kristi Värk selgitas, et kõnealune eelnõu on osa laiemast õigusloomelisest paketist, mis

hõlmab ka Europoli ja Eurojusti põhimääruste muutmist. Nende eelnõude menetlemine

Euroopa Liidus edeneb aeglasemalt ning need jõuavad tõenäoliselt Riigikogu menetlusse

hiljem. Käesoleva eelnõuga nähakse ette, et Europolile ja Eurojustile hakkavad edaspidi

kehtima ühtsed andmekaitse põhinõuded, mis tulenevad üldmäärusest. Samas jääb nende

põhimäärustesse võimalus sätestada üksikuid asutuse tegevusest tulenevaid erisusi. Tema

sõnul reguleeritakse üldised andmekaitsenõuded määrusega, samas kui asutuste

töökorraldusest tulenevad andmekaitseküsimused jäävad nende enda põhimäärustesse.

Helen Uustalu selgitas, et teine muudatus puudutab andmekaitseametniku ülesandeid.

Muudatused on seotud õiguskaitseasutuste kaasamisega määruse kohaldamisalasse ning

hõlmavad muu hulgas rikkumiste hindamist, mõjuhinnangute koostamist ja

andmekaitseametniku ülesannete täpsustamist. Muudatused arvestavad õiguskaitseasutuste

tegevuse eripärasid. Eelnõuga laiendatakse Euroopa Andmekaitseinspektori õigust kohaldada

sunnimeetmeid ka õiguskaitseasutuste suhtes. Kui seni ei olnud võimalik õiguskaitseasutusi

ettekirjutuste täitmata jätmise eest trahvida, siis edaspidi laieneb see võimalus ka neile.

Samuti tunnistatakse kehtetuks üks säte, mille vajadus langeb ära seoses määruse

kohaldamisala laiendamisega. Täpsustatakse ka automatiseeritud otsuste tegemise

regulatsiooni. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid regulatsiooni sõnastuse

korrastamisega ehk kui eelnevalt oli see sõnastatud “see on keelatud, välja arvatud juhul kui”,

siis edaspidi on “see lubatud tingimustel, et”. Automatiseeritud otsuste tegemise tingimused

jäävad võrreldes kehtiva regulatsiooniga samaks.

Kristi Värk täiendas, et automatiseeritud otsuste tegemise regulatsiooni muudatus on seotud

ka digiomnibusi raames arutatavate isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) muudatustega.

Eesti seisukoht on olnud, et paralleelselt menetletavad muudatused peaksid olema omavahel

kooskõlas ning liikuma ühes suunas. Euroopa Liidu Nõukogus ja Euroopa Parlamendis käivad

veel läbirääkimised digiomnibusi ettepanekute üle. Tema sõnul soovib Eesti saavutada

läbirääkimistel lahenduse, mille kohaselt käesolevas eelnõus tehtavad muudatused oleksid

kooskõlas nende muudatustega, milles jõutakse kokkuleppele isikuandmete kaitse üldmääruse

muutmisel.

4

Helen Uustalu selgitas, et järgmise muudatusena täpsustatakse andmetega tutvumise õiguse

kuritarvitamist käsitlevat regulatsiooni. Muudatus on seotud ka digiomnibusi raames

arutatavate GDPR muudatustega. Muudatuse kohaselt oleks andmesubjektil õigus esitada

andmetega tutvumise taotlus üksnes andmekaitselisel eesmärgil. Ta tõi esile, et digiomnibusi

muudatustes Eesti ei toeta õiguse nii kitsast piiramist, kuna isikul võib olla vajadus oma

andmetega tutvuda ka muudel eesmärkidel. Eelnõuga nähakse ette ka eraldi

töötlemistoimingute registri regulatsioon õiguskaitseasutuste töödeldavate andmete jaoks.

Senise regulatsiooni kohaselt peavad asutused pidama arvestust töödeldavate isikuandmete,

nende päritolu, muutmise ja edastamise üle, kuid õiguskaitseasutuste tegevuse eripära tõttu

täpsustatakse nende suhtes kohaldatavaid nõudeid. Samuti täpsustatakse logimisnõudeid.

Logiandmete säilitamise ja kasutamise reegleid täiendatakse ning sätestatakse, et logiandmeid

ei tohi muuta. Lisaks nähakse ette võimalus anda logiandmeid pädevale järelevalveasutusele

andmekaitsealase uurimise läbiviimiseks. Muudetakse ka isikuandmete rikkumisest

teavitamise korda. Rikkumisest teavitamise tähtaega pikendatakse 72 tunnilt 96 tunnile ning

teavitamiskohustuse lävend tõstetakse olukorrale, kus rikkumine kujutab endast suurt ohtu.

Samuti muudetakse rahvusvahelise andmeedastuse regulatsiooni. Kehtestatakse üldised

tingimused andmete edastamiseks ning nähakse ette nõue, et andmeedastusel peab olema

vähemalt üks õiguslik alus, näiteks Euroopa Komisjoni vastavusotsus või andmeid vastuvõtva

riigi vastavus kindlaksmääratud andmekaitsenõuetele. Viimase muudatusega ühtlustatakse

Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalvevolitusi, et ta saaks teostada järelevalvet ka

õiguskaitseasutuste üle.

Kristi Värk lisas, et rahvusvahelise andmeedastuse regulatsiooni muudatustega luuakse selge

õiguslik alus andmete vahetamiseks nende Schengeni ala riikidega, kes ei ole Euroopa Liidu

liikmesriigid. Selline koostöö on õiguskaitseasutuste tegevuse seisukohalt oluline ning

puudutab muu hulgas koostööd Europoli, Eurojusti ja Frontexiga. Andmevahetus nende

riikidega on lubatud tingimusel, et nad kohaldavad õiguskaitseasutuste andmekaitse

direktiivist tulenevaid andmekaitsenõudeid.

Ando Kiviberg küsis, kas eelnõuga kavandatavad muudatused loovad täiendavaid või

ladusamaid võimalusi õiguskaitseasutuste koostööks liikmesriikide vahel ning Schengeni

alaga liitunud Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide õiguskaitseasutustega. Ta palus tuua

muudatuste mõju illustreerimiseks elulise näite.

Kristi Värk vastas, et eelnõu suurim praktiline mõju puudutab andmevahetust Schengeni

alaga liitunud Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide õiguskaitseasutustega. Muudatustega

luuakse selge õiguslik alus selliseks andmevahetuseks. Määrus reguleerib eelkõige Euroopa

Liidu asutuste tegevust ega kohaldu otseselt liikmesriikide õiguskaitseasutustele. Samas

mõjutab see liikmesriikide asutuste koostööd Euroopa Liidu õiguskaitse- ja justiitsasutustega.

Eelnõuga luuakse erandjuhtudel täiendav võimalus andmete edastamiseks kolmandatesse

riikidesse. Tema sõnul võimaldatakse väga piiratud juhtudel saada andmeid kolmandate

riikide ettevõtjatelt, kui see on vajalik näiteks Europoli, Eurojusti või Euroopa Prokuratuuri

ülesannete täitmiseks. Tegemist on üksikute erandjuhtumitega, mitte tavapärase

andmevahetuse korraga.

Evelin Poolamets küsis andmetega tutvumise õiguse kuritarvitamist käsitleva sätte kohta. Ta

viitas eelnõus sisalduvale võimalusele jätta andmesubjekti taotlus rahuldamata juhul, kui

5

leitakse, et isik kuritarvitab oma õigust andmetega tutvuda. Ta küsis, kes ja milliste

kriteeriumide alusel otsustab, kas tegemist on õiguse kuritarvitamisega. Ta avaldas muret, et

selline regulatsioon võib piirata isikute võimalust kontrollida nende andmeid töötlevate

õiguskaitseasutuste tegevuse seaduslikkust. Samuti võib olla inimesel mitmesuguseid

põhjendatud vajadusi oma andmetega tutvumiseks. Ta küsis, kuidas tagatakse nende õiguste

kaitse.

Kristi Värk vastas, et esmase otsuse andmetega tutvumise taotluse rahuldamise või sellest

keeldumise kohta teeb taotlust menetlev asutus. Keeldumine peab olema põhjendatud ega saa

tugineda üksnes asutuse hinnangule. Tema sõnul peab olema võimalik põhjendada, miks

peetakse taotlust õiguse kuritarvitamiseks, näiteks juhul, kui isik esitab korduvalt sama

taotluse olukorras, kus talle on vastavad andmed juba väljastatud. Kui isik ei nõustu

keeldumisega, on tal võimalik otsus vaidlustada Euroopa Andmekaitseinspektori juures. Tema

sõnul saab järelevalveasutus seejärel kontrollida, kas taotluse rahuldamata jätmiseks oli

õiguslik alus ning kas keeldumine oli põhjendatud.

Evelin Poolamets tõi näitena olukorra, kus inimene soovib teada, kas õiguskaitseasutused

koguvad või töötlevad tema kohta andmeid. Ta viitas avalikkuses käsitletud valvekaamerate

kasutamisega seotud küsimustele ning avaldas muret, et andmetega tutvumise taotluse võib

jätta rahuldamata põhjendusega, et isikul puudub vajadus vastavat teavet saada.

Kristi Värk vastas, et tema hinnangul ei saaks kirjeldatud olukorda käsitada andmesubjekti

õiguste pahatahtliku kasutamisena. Ta viitas Euroopa Kohtu hiljutisele lahendile, mille

kohaselt peab õiguse kuritarvitamine olema selgelt tõendatud ning tuginema konkreetsetele

asjaoludele. Pahatahtlikkusega võib olla tegemist näiteks juhul, kui isik loob teadlikult

kunstlikke olukordi eesmärgiga esitada korduvalt andmesubjekti taotlusi ning kasutada

võimalikke menetlusvigu andmetöötleja vastu. Tema sõnul ei saa taotluse rahuldamata

jätmine tugineda pelgalt asutuse hinnangule või soovile andmeid mitte väljastada. Üldreeglina

on andmesubjektil õigus saada teavet tema kohta töödeldavate andmete kohta. Sellest

põhimõttest võib kõrvale kalduda üksnes seaduses sätestatud erandite alusel, näiteks

õiguskaitseasutuste menetluste puhul juhtudel, kui teabe avaldamine võiks kahjustada

menetluse eesmärki või kui selleks on muu õiguslik alus. Samuti selgitas ta, et andmetöötleja

peab taotluse rahuldamata jätmist põhjalikult põhjendama ning näitama, millistele faktilistele

asjaoludele hinnang õiguse kuritarvitamise kohta tugineb. Euroopa Kohtu praktika kohaselt

võib seejuures arvesse võtta ka andmesubjekti varasemat käitumist, kui see on asjakohane

õiguse kuritarvitamise hindamisel.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsus.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Evelin Poolamets, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge).

3. 29 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse „Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi

Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal“ eelnõu (915 AE) esimese lugemise

ettevalmistamine

6

Ando Kiviberg andis sõna eelnõu tutvustamiseks Jaak Valgele.

Jaak Valge tutvustas avalduse eelnõu. Tegemist on laiapõhjalise algatusega, mille algatajate

hulgas on kõigi Riigikogu fraktsioonide liikmeid. Tema sõnul ei ole avalduse eesmärk 1934.

aasta sündmuste ümberhindamine, kuna toonaseid sündmusi ja õiguslikke asjaolusid on

ajalookirjanduses põhjalikult uuritud. Ta viitas muu hulgas eelmisel aastal valminud Hannes

Vallikivi doktoritööle, mis käsitleb 1934. aastal vastu võetud põhiseadusvastaseid õigusakte.

1934. aastal 12. märtsil kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, keelustati erakondade poliitiline

tegevus ning osa poliitikuid arreteeriti. 15. märtsil põhjendati Riigikogus neid samme

väidetava vabadussõjalaste riigipöördeohuga. 19. märtsil lükati valimised edasi, septembris

pikendati kaitseseisukorda ning 2. oktoobril 1934 saadeti Riigikogu laiali. Samuti keelustati

1935. aastal erakondade tegevus täielikult. Ta selgitas, et avalduse peamine eesmärk on

juhtida tähelepanu 1934. aasta sündmuste tähendusele tänapäeval. Tema sõnul ei kuulu

autoritaarsed valitsemisvormid üksnes ajalukku, vaid kujutavad ka tänapäeval demokraatiale

pakutavat alternatiivi. Autoritaarsed režiimid põhjendavad oma tegevust sageli suurema

otsustusvõime, stabiilsuse ja kriisidele reageerimise võimekusega. Eesti on rahvusvaheliselt

seisnud demokraatliku riigikorralduse eest ning seetõttu tuleb kriitiliselt hinnata ka Eesti enda

ajaloos aset leidnud põhiseadusliku korra rikkumisi. Tema sõnul muudab valmisolek

eneserefleksiooniks Eesti seisukohad autoritaarsete režiimide suhtes usutavamaks. Lõpetuseks

toonitas ta, et avaldus ei sea kahtluse alla Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust. Kuigi

1934. aastal rikuti põhiseaduslikku korda ja katkestati demokraatlik areng, ei lakanud Eesti

Vabariik riigina olemast. Tema sõnul annab avaldus hinnangu toonase riigivõimu teostamise

viisile ja põhiseaduse rikkumisele, mitte Eesti riikluse järjepidevusele.

Ando Kiviberg tänas J. Valget eelnõu põhjaliku ettevalmistamise eest ning märkis

menetlusliku tähelepanekuna, et põhiseaduskomisjonilt ei oodata avalduse sisulist heakskiitu

või tagasilükkamist, vaid seisukohta selle täiskogu menetlusse suunamise kohta. Ta tõi esile,

et tema jaoks on oluline küsimus Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse säilimine. Viidates J.

Valge selgitusele, et avaldus ei sea õiguslikku järjepidevust kahtluse alla, küsis ta, kas

avalduse vastuvõtmine võib siiski luua eeldusi või anda alust tõlgendustele, millega püütakse

tulevikus Eesti riigi õiguslikku järjepidevust kahtluse alla seada. Komisjon peaks olema

teadlik võimalikest riskidest, kui sellised riskid eksisteerivad.

Jaak Valge vastas, et tema hinnangul ei loo avalduse vastuvõtmine eeldusi Eesti Vabariigi

õigusliku järjepidevuse kahtluse alla seadmiseks. 1934. aasta põhiseadusliku korra

rikkumisega ei loodud uut riiki ning Eesti Vabariik jätkas riigina olemasolu. Eesti

autoritaarset perioodi on käsitletud nii rahvusvahelises teaduskirjanduses kui ka laiemas

ajalookäsitluses ning need asjaolud on juba ammu teada. Tema sõnul oleks õigusliku

järjepidevuse vaidlustamiseks võimalik argumente otsida sõltumata kõnealuse avalduse

vastuvõtmisest. Ta avaldas arvamust, et avalduse vastuvõtmine pigem tugevdaks Eesti

positsiooni demokraatlike väärtuste kaitsjana. Valmisolek kriitiliselt hinnata oma riigi ajaloos

aset leidnud põhiseadusliku korra rikkumisi muudab Eesti demokraatia kaitsmise püüdlused

usutavamaks ning vähendab võimalusi neid püüdlusi kahtluse alla seada.

Kalle Laanet viitas J. Valge ettekandes nimetatud Hannes Vallikivi uurimistööle ning küsis,

kas selles on käsitletud ka küsimust, kas 1934. aasta sündmuste käsitlemine põhiseadusliku

korra rikkumisena võib mõjutada hinnanguid Eesti Vabariigi õiguslikule järjepidevusele.

7

Jaak Valge meenutas, et tema hinnangul ei käsitletud viidatud uurimistöös otseselt küsimust

Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse kohta. Tema hinnangul on ilmne, et 1934. ja 1935.

aastal toime pandud põhiseadusliku korra rikkumised ei seadnud Eesti Vabariigi õiguslikku

järjepidevust kahtluse alla. Selle küsimuse üle peeti põhjalikku arutelu juba 1990. aastate

alguses ning ka tollal olid peamised ajaloolised asjaolud teada. Kui oleks olnud võimalik

kasutada 1934. aasta sündmusi Eesti riigi õigusliku järjepidevuse vaidlustamiseks, oleks seda

võidud teha juba varasemates vaidlustes. Tema hinnangul näitab senine praktika, et sellistel

väidetel puudub veenev alus.

Hanno Pevkur märkis, et ta ei sea kahtluse alla J. Valge ajaloolisi teadmisi, kuid soovis

täpsemalt mõista avalduse eesmärki. Ta küsis, millist eesmärki peaks Riigikogu avalduse

vastuvõtmisega tänapäeval täitma ning millist sõnumit soovitakse sellega ühiskonnale

edastada. Avalduses käsitletavad teemad võiksid olla asjakohased ka ajalookirjanduses või

teaduslikes käsitlustes, kuid pidas oluliseks selgitada, miks peaks Riigikogu võtma selle kohta

ametliku seisukoha. Ta tõi esile vajaduse hinnata avalduse võimalikke mõjusid ning küsis,

kuidas aitab selle vastuvõtmine kaasa eesmärkide saavutamisele, mida avalduse algatajad

silmas peavad. Enne otsuse tegemist tuleks veenduda, et avalduse vastuvõtmine ei tooks kaasa

tagajärgi, mis oleksid vastuolus selle algse eesmärgiga.

Jaak Valge vastas, et avalduste eesmärk on üldjuhul väljendada Riigikogu hinnangut ja

põhimõttelist seisukohta teatud sündmuste või küsimuste suhtes. Tegemist on deklaratiivse

dokumendiga, mis peegeldab Riigikogu vaadet Eesti ajaloole ning kinnitab demokraatlike

väärtuste olulisust. Avalduse vastuvõtmine näitaks Eesti valmisolekut kriitiliselt hinnata oma

ajaloos toimunud põhiseadusliku korra rikkumisi. Tema hinnangul tugevdaks see Eesti

seisukohtade usaldusväärsust autoritaarsete režiimide kritiseerimisel ning demokraatlike

väärtuste kaitsmisel. Avaldusel on ka sisepoliitiline tähendus. Tema sõnul kinnitab selline

hinnang pühendumust demokraatlikule riigikorrale ja põhiseaduslikele põhimõtetele ning

väljendab valmisolekut neid väärtusi ka tulevikus kaitsta.

Ando Kiviberg avaldas tunnustust avalduse algatamisele ning märkis, et peab oluliseks ausat

ja läbipaistvat suhtumist ka Eesti ajaloo keerulisematesse perioodidesse. Samas tõi ta esile

oma kõhklused seoses avalduse ajastuse ja võimalike mõjudega. Ta viitas Magnus Ilmjärve

teosele „Hääletu alistumine“ ning märkis, et selle ilmumine tekitas omal ajal ühiskonnas

ulatuslikku arutelu Eesti lähiajaloo tõlgendamise üle. Tema sõnul mõjutasid teoses esitatud

käsitlused ka inimeste hinnanguid Eesti riigi ajaloolisele käekäigule ning võimekusele oma

saatust kujundada. Hiljem on tähelepanu pälvinud ka Magnus Ilmjärve tegevus Venemaa

arhiivides ning koostöö Venemaa teadusasutustega. Selliste asjaolude tõttu tuleb

ajalookäsitluste mõju ja võimalikke tõlgendusi hinnata eriti tähelepanelikult. Eesti

julgeolekuolukord on praegu habras ning oluline on arvestada ka sellega, kuidas ajaloolisi

hinnanguid võidakse kasutada Eesti riigi ja ühiskonna suhtes. Tema sõnul tulenebki sellest

tema kõhklus, kas avalduse vastuvõtmiseks on praegune aeg kõige sobivam. Samas kinnitas

ta, et peab vajalikuks vaadata ausalt otsa ka Eesti ajaloo keerulisematele episoodidele ning

tunnustas avalduse ettevalmistamisel tehtud tööd. Ta ei ole selles küsimuses veel lõplikku

seisukohta kujundanud ning soovib enne otsuse tegemist põhjalikult kaaluda avalduse

võimalikke mõjusid.

Jaak Valge vastas, et vähemalt osa Magnus Ilmjärve töödes esitatud Eesti Vabariigi suhtes

kriitilistest seisukohtadest on hilisemas Eesti ajalooteaduses ümber lükatud. Samas märkis ta,

8

et kõnealune avaldus puudutab 1934. aasta sündmusi, mida Ilmjärv tema hinnangul otseselt ei

uurinud. Tema sõnul valitseb nende sündmuste käsitlemisel ajaloolaste seas laiapõhjaline

konsensus. J. Valge ei nõustunud seisukohaga, et avalduse vastuvõtmine võiks vähendada

kodanike usaldust Eesti riigi vastu või tekitada kahtlusi riigi võimekuses. Ta leidis, et 1934.

aasta sündmused ja autoritaarse korra kehtestamine on Eesti ühiskonnas laialdaselt

teadvustatud ning nende ajalooline tähendus on üldjoontes teada. Ta avaldas arvamust, et

Riigikogu avalduse vastuvõtmine mõjuks pigem vastupidiselt ning kinnitaks avalikult

arusaama, et demokraatliku korra katkestamine 1934. aastal oli probleem. Selline avaldus

väljendaks valmisolekut ajaloolisi sündmusi ausalt hinnata ning rõhutaks pühendumust

sellele, et sarnaste olukordade kordumist tulevikus välditakse.

Ando Kiviberg märkis, et tema hinnangul ei ole kahtlust, et Konstantin Päts ja Johan

Laidoner läksid 1934. aastal võimuliialdustele ning rikkusid põhiseaduslikku korda. Samas

leidis ta, et ajalooliste sündmuste hindamisel tuleb tähelepanu pöörata ka toonastele

motiividele. Ta viitas 1940. aasta juunis toimunud kohtumisele, kus Konstantin Päts esines

Kadrioru lossis riigipöörde toetajate ees. Selle kõne salvestust kuulates kujunes tal isiklikult

taas usk K. Pätsi kui riigimehesse. Tema sõnul on tegemist küll isikliku hinnanguga, kuid see

mõjutab tema vaadet ajaloolistele isikutele. Ta avaldas arvamust, et Eesti ühiskond kipub

mõnikord oma riigimeeste tegevust hindama liiga ühekülgselt. Ta ei soovi K. Pätsi tegevust

rehabiliteerida ega vaidlusta hinnangut, et 1934. aastal toimunud võimuhaaramine ja

põhiseadusliku korra rikkumine leidsid aset. Samas pidas ta oluliseks ajalooliste isikute ja

nende tegevuse käsitlemisel säilitada tasakaalustatud vaade ning arvestada ka nende rolli Eesti

riikluse kujundamisel.

A. Kiviberg ütles, et eelnõu on läbinud keeletoimetuse, märkusi ei olnud. Ta tegi ettepaneku

teha menetlusotsused.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 30.09.2026

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Pipi-Liis Siemann,

Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Pipi-Liis Siemann,

Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja sellega seotud teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu algatamine

Ando Kiviberg tutvustas seaduse eelnõu algatamist. Ta meenutas, et Riigikohtu esimees

Villu Kõve oli eelnõu ettepanekut põhiseaduskomisjonile tutvustanud juba kevadistungjärgu

lõpus. Toona ei väljendanud komisjoni liikmed eelnõu vajalikkusele vastuseisu. Ta andis

ülevaate eelnõu peamistest muudatustest. Eelnõuga loobutakse põhiseaduslikkuse järelevalve

asjade lahendamise neljakuulisest tähtajast ning sätestatakse, et Riigikohus lahendab sellised

asjad mõistliku aja jooksul. Samuti nähakse eelnõuga Riigikohtule esitatavate valimiskaebuste

puhul ette 100-eurone kautsjon. Kaebuse täieliku või osalise rahuldamise korral tagastatakse

kautsjon täies ulatuses ning kautsjoni tasumisest vabastamist ette nähtud ei ole.

Eelnõuga pikedatakse Riigikohtus valimiskaebuste lahendamise tähtaega seniselt seitsmelt

tööpäevalt kuni neljateistkümnele päevale. Seejuures jääb kehtima põhimõte, et kaebused

9

tuleb lahendada viivitamata ehk nii kiiresti kui võimalik. Lisaks selgitas ta, et erandlikult

mahukate või keerukate valimiskaebuste korral võimaldatakse Riigikohtul mõjuval põhjusel

menetlustähtaega pikendada tingimusel, et see ei mõjuta valimistulemusi. Eelnõu kohaselt ei

kaetaks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse kulusid enam riigieelarvest, vaid

menetluskulud jääksid menetlusosaliste endi kanda. Lõpetuseks andis ta sõna Villu Kõvele, et

ta tutvustaks eelnõu vajalikkust ning meenutaks komisjonile selle algatamise põhjendusi.

Villu Kõve tänas põhiseaduskomisjoni valmisoleku eest eelnõu algatada.

Muudatusettepanekud on välja töötanud Riigikohtu üldkogu ja asjatundjate komisjon ning

nende eesmärk ei ole muuta Riigikohtu tööd mugavamaks, vaid tagada kohtule võimalus tulla

toime üha suureneva valimiskaebuste hulgaga. Valimiskaebuste arv on kasvanud ning nende

koostamisel kasutatakse järjest enam tehisintellekti võimalusi, mistõttu esitatakse kaebusi

massiliselt. Tema sõnul on Riigikohtul vaja paremaid võimalusi eristada sisuliselt olulisi

kaebusi masskaebustest ning tagada keerukamate küsimuste põhjalik läbivaatamine.

Valimiskaebustes võivad tõusetuda keerulised tehnilised ja põhiseaduslikud küsimused, mille

lahendamine nõuab rohkem aega kui kehtivas seaduses ette nähtud. Tema sõnul ei ole

mõningaid põhiseaduslikkuse järelevalve küsimusi võimalik lahendada mõne päeva jooksul,

kuna sageli tuleb küsida menetlusosaliste ja teiste asjaomaste isikute arvamusi. Ta tõi esile, et

2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste ajal keskendus Riigikohtu töö suurel

määral valimiskaebuste lahendamisele, mistõttu jäid teised kohtuasjad tagaplaanile. Ta

avaldas arvamust, et tulevikus võiks osa valimiskaebusi, mis ei puuduta põhiseaduslikke

küsimusi, lahendada halduskohtus, kuid märkis, et see eeldaks täiendavaid muudatusi ning see

eelnõu seda ei käsitle. Riigikohus lahendab kaebusi juba praegu viivitamata ega venita

menetlustega tahtlikult. Samas mõistlik tähtaegade pikendamine annaks kohtule vajaliku

paindlikkuse keerukate asjade lahendamisel. Näitena viitas ta põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlustele, mis võivad jõuda Riigikohtu üldkogusse ning mille lahendamine eeldab

ulatuslikumat menetlust ja erinevate osapoolte ärakuulamist. Lõpetuseks palus ta komisjonil

kaaluda eelnõu algatamist vähemalt nende muudatuste osas, mida peetakse vastuvõetavaks.

Riigikohtul on enne järgmisi Riigikogu valimisi vaja saada täiendavat menetluslikku

paindlikkust, et tulla toime võimaliku suure kaebuste hulgaga.

Ando Kiviberg tänas V. Kõvet komisjoni istungil osalemise eest. Eelnõu algatamise korral

on komisjonil võimalik menetluse käigus kõiki kavandatavaid muudatusi põhjalikult arutada

ning vajaduse korral neid muuta ja täiendada. Eelnõu algatamine ei tähenda kavandatud

lahenduste lõplikku heakskiitmist, vaid annab võimaluse kujundada menetluse käigus selline

regulatsioon, mida komisjon peab põhjendatuks ja Eesti õigussüsteemile sobivaks. Ta peatus

eraldi valimiskaebuste puhul kavandataval kautsjonil ning avaldas sellele toetust. Tema

hinnangul aitab kautsjoni nõue tagada, et kaebuse esitaja kaalub oma kaebust põhjalikult ning

esitab selle veendumuses, et tema õigusi on tegelikult rikutud. Samuti märkis ta, et kautsjon ei

piira põhjendatud kaebuste esitamist, kuna kaebuse täieliku või osalise rahuldamise korral

tagastatakse see kaebajale. Selline lahendus aitab vähendada põhjendamatute või pelgalt

katsetamise eesmärgil esitatud kaebuste hulka. Ta tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

4.1. Algatada põhiseaduskomisjoni poolt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (konsensus:

Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

10

4.2. Määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg (konsensus: Ants

Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

5. Info ja muud küsimused

Ando Kiviberg teavitas komisjoni liikmeid, et kell 15.30 toimub Jaan Tõnissoni ruumis

kohtumine Ukraina Riigikohtu kohtunikega. Kõik soovijad on kohtumisega ühinema oodatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija

Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 178

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 21. september 2026

Algus 11.15, lõpp 12.05

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Evelin Poolamets,

Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge

Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helin Leichter (nõunik)

Puudusid: Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Lauri Läänemets

Kutsutud: Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna andmekaitseõiguse talituse

juhataja Kristi Värk ja sama talituse nõunik Helen Uustalu (2. päevakorrapunkt); Riigikohtu

esimees Villu Kõve (MS Teams vahendusel) (4. päevakorrapunkt); Riigikogu kantselei

avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht Karin Kangro (1.-5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. ELAKile arvamuse andmine: Eesti seisukohad EL-i andmekaitsemääruse (EL) 2018/1725

muutmise kohta, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu

institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist

3. 29 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse „Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi

Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal“ eelnõu (915 AE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu algatamine

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Ando Kiviberg tegi ettepaneku kinnitada nädala töökava järgmiselt:

Riigikogu põhiseaduskomisjoni nädala (21.09.2026-25.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 21.09.2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. ELAKile arvamuse andmine: Eesti seisukohad EL-i andmekaitsemääruse (EL) 2018/1725

muutmise kohta, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu

institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist

2

3. 29 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse „Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi

Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal“ eelnõu (915 AE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu algatamine

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 22.09.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (836 SE) teise lugemise ettevalmistamine

(huvigruppide kaasamine)

2. Riigikogu otsuse „Kohtute Nõukogu liikmete nimetamine“ eelnõu esitamine

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno

Pevkur, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge).

2. ELAKile arvamuse andmine: Eesti seisukohad EL-i andmekaitsemääruse (EL)

2018/1725 muutmise kohta, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete

töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba

liikumist

Ando Kiviberg tutvustas külalisi ning Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamuse andmise

tausta. Eelnõu eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidu õiguskaitse- ja kriminaalõiguse

valdkonnas tegutsevate asutuste suhtes kohaldatavat andmekaitseraamistikku. Praegu on

andmekaitsereeglid killustatud Euroopa Liidu andmekaitsemääruse (EL) 2018/1275 ja

üksikute asutuste asutamisaktide vahel, mis tekitab õiguskindlusetust ning raskendab

asutustevahelist koostööd ja andmevahetust. Eelnõuga soovitakse koondada ühised

andmekaitsenormid ühte õigusakti, laiendada Euroopa Liidu andmekaitsemääruse

kohaldamist Euroopa Prokuratuurile, suurendada õiguskindlust, vähendada regulatiivset

killustatust, ühtlustada Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalvevolitusi ning lihtsustada

asutustevahelist andmevahetust. Samuti sisaldab eelnõu muudatusettepanekuid, millega

viiakse määruse üheksanda peatüki sätted kooskõlla digivaldkonna koondettepanekutega

tehtavate muudatustega. Seejärel andis ta sõna külalistele.

Helen Uustalu tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohti eelnõu kohta. Euroopa Liidu

andmekaitsemäärus kohaldub üldjuhul kõikidele Euroopa Liidu institutsioonidele ja

asutustele, kuid õiguskaitseasutuste andmetöötluse reeglid on seni olnud reguleeritud nende

põhimäärustes. Eesti toetab määruse kohaldamisala laiendamist, et üldmäärus hõlmaks

edaspidi ka õiguskaitseasutusi. Samuti märkis ta, et Eesti toetab Euroopa

Andmekaitseinspektori järelevalvevolituste laiendamist. Muudatuse kohaselt saaks Euroopa

Andmekaitseinspektor teostada järelevalvet ka nende õiguskaitseasutuste üle, kelle suhtes

hakkab kohalduma uus regulatsioon. Rahvusvahelise andmeedastuse küsimuses toetab Eesti

õiguskaitse ja kriminaalõiguse valdkonna asutuste andmeedastuse regulatsiooni

ümberkujundamist. Muudatustega täpsustatakse andmete kolmandatesse riikidesse edastamise

tingimusi ning andmeedastuse õiguslikke aluseid. Lõpetuseks sõnas ta, et andmesubjektide

õigusi ei tohi muudatustega nõrgendada. Eelnõu on seotud digivaldkonna koondettepanekute

(digiomnibusi) raames kavandatavate muudatustega. Isikuandmete kaitse üldmäärusesse

tehakse muudatusi digiomnibusi raames. Digiomnibusis muudetakse andmemäärust,

3

andmeedastusmäärust ja isikuandmete kaitse üldmäärust. Mõned digiomnibusi raames

kavandatavad muudatused sisalduvad ka käesolevas määruses. Eesti seisukoht digiomnibusi

muudatuste puhul on, et isikuandmete rikkumisest teavitamise tähtaega praegusest 72 tunnilt

väljapakutud 96 tunnile ei tuleks pikendada ning rikkumisest teavitamise lävendi tõstmist

üksnes “suure ohu korral” ei toetata. Tema sõnul peaksid institutsioonidele kohaldatava

Euroopa Liidu andmekaitsemääruse (EL) 2018/1725 muudatused olema kooskõlas

digiomnibusi raames isikuandmete kaitse üldmääruses tehtavate muudatustega.

Ando Kiviberg küsis, millised muudatused kaasnevad eelnõu vastuvõtmisega võrreldes

kehtiva regulatsiooniga.

Helen Uustalu selgitas, et eelnõu peamine muudatus on õiguskaitseasutuste toomine Euroopa

Liidu andmekaitsemääruse kohaldamisalasse. Seni on nende asutuste andmetöötluse reeglid

olnud reguleeritud asutuste põhimäärustes, kuid edaspidi kohaldatakse neile üldmäärust.

Samas jääb asutuste põhimäärustesse võimalus sätestada valdkonnaspetsiifilisi erisusi, kui see

on õiguskaitseasutuste tegevuse eripära arvestades vajalik.

Kristi Värk selgitas, et kõnealune eelnõu on osa laiemast õigusloomelisest paketist, mis

hõlmab ka Europoli ja Eurojusti põhimääruste muutmist. Nende eelnõude menetlemine

Euroopa Liidus edeneb aeglasemalt ning need jõuavad tõenäoliselt Riigikogu menetlusse

hiljem. Käesoleva eelnõuga nähakse ette, et Europolile ja Eurojustile hakkavad edaspidi

kehtima ühtsed andmekaitse põhinõuded, mis tulenevad üldmäärusest. Samas jääb nende

põhimäärustesse võimalus sätestada üksikuid asutuse tegevusest tulenevaid erisusi. Tema

sõnul reguleeritakse üldised andmekaitsenõuded määrusega, samas kui asutuste

töökorraldusest tulenevad andmekaitseküsimused jäävad nende enda põhimäärustesse.

Helen Uustalu selgitas, et teine muudatus puudutab andmekaitseametniku ülesandeid.

Muudatused on seotud õiguskaitseasutuste kaasamisega määruse kohaldamisalasse ning

hõlmavad muu hulgas rikkumiste hindamist, mõjuhinnangute koostamist ja

andmekaitseametniku ülesannete täpsustamist. Muudatused arvestavad õiguskaitseasutuste

tegevuse eripärasid. Eelnõuga laiendatakse Euroopa Andmekaitseinspektori õigust kohaldada

sunnimeetmeid ka õiguskaitseasutuste suhtes. Kui seni ei olnud võimalik õiguskaitseasutusi

ettekirjutuste täitmata jätmise eest trahvida, siis edaspidi laieneb see võimalus ka neile.

Samuti tunnistatakse kehtetuks üks säte, mille vajadus langeb ära seoses määruse

kohaldamisala laiendamisega. Täpsustatakse ka automatiseeritud otsuste tegemise

regulatsiooni. Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid regulatsiooni sõnastuse

korrastamisega ehk kui eelnevalt oli see sõnastatud “see on keelatud, välja arvatud juhul kui”,

siis edaspidi on “see lubatud tingimustel, et”. Automatiseeritud otsuste tegemise tingimused

jäävad võrreldes kehtiva regulatsiooniga samaks.

Kristi Värk täiendas, et automatiseeritud otsuste tegemise regulatsiooni muudatus on seotud

ka digiomnibusi raames arutatavate isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) muudatustega.

Eesti seisukoht on olnud, et paralleelselt menetletavad muudatused peaksid olema omavahel

kooskõlas ning liikuma ühes suunas. Euroopa Liidu Nõukogus ja Euroopa Parlamendis käivad

veel läbirääkimised digiomnibusi ettepanekute üle. Tema sõnul soovib Eesti saavutada

läbirääkimistel lahenduse, mille kohaselt käesolevas eelnõus tehtavad muudatused oleksid

kooskõlas nende muudatustega, milles jõutakse kokkuleppele isikuandmete kaitse üldmääruse

muutmisel.

4

Helen Uustalu selgitas, et järgmise muudatusena täpsustatakse andmetega tutvumise õiguse

kuritarvitamist käsitlevat regulatsiooni. Muudatus on seotud ka digiomnibusi raames

arutatavate GDPR muudatustega. Muudatuse kohaselt oleks andmesubjektil õigus esitada

andmetega tutvumise taotlus üksnes andmekaitselisel eesmärgil. Ta tõi esile, et digiomnibusi

muudatustes Eesti ei toeta õiguse nii kitsast piiramist, kuna isikul võib olla vajadus oma

andmetega tutvuda ka muudel eesmärkidel. Eelnõuga nähakse ette ka eraldi

töötlemistoimingute registri regulatsioon õiguskaitseasutuste töödeldavate andmete jaoks.

Senise regulatsiooni kohaselt peavad asutused pidama arvestust töödeldavate isikuandmete,

nende päritolu, muutmise ja edastamise üle, kuid õiguskaitseasutuste tegevuse eripära tõttu

täpsustatakse nende suhtes kohaldatavaid nõudeid. Samuti täpsustatakse logimisnõudeid.

Logiandmete säilitamise ja kasutamise reegleid täiendatakse ning sätestatakse, et logiandmeid

ei tohi muuta. Lisaks nähakse ette võimalus anda logiandmeid pädevale järelevalveasutusele

andmekaitsealase uurimise läbiviimiseks. Muudetakse ka isikuandmete rikkumisest

teavitamise korda. Rikkumisest teavitamise tähtaega pikendatakse 72 tunnilt 96 tunnile ning

teavitamiskohustuse lävend tõstetakse olukorrale, kus rikkumine kujutab endast suurt ohtu.

Samuti muudetakse rahvusvahelise andmeedastuse regulatsiooni. Kehtestatakse üldised

tingimused andmete edastamiseks ning nähakse ette nõue, et andmeedastusel peab olema

vähemalt üks õiguslik alus, näiteks Euroopa Komisjoni vastavusotsus või andmeid vastuvõtva

riigi vastavus kindlaksmääratud andmekaitsenõuetele. Viimase muudatusega ühtlustatakse

Euroopa Andmekaitseinspektori järelevalvevolitusi, et ta saaks teostada järelevalvet ka

õiguskaitseasutuste üle.

Kristi Värk lisas, et rahvusvahelise andmeedastuse regulatsiooni muudatustega luuakse selge

õiguslik alus andmete vahetamiseks nende Schengeni ala riikidega, kes ei ole Euroopa Liidu

liikmesriigid. Selline koostöö on õiguskaitseasutuste tegevuse seisukohalt oluline ning

puudutab muu hulgas koostööd Europoli, Eurojusti ja Frontexiga. Andmevahetus nende

riikidega on lubatud tingimusel, et nad kohaldavad õiguskaitseasutuste andmekaitse

direktiivist tulenevaid andmekaitsenõudeid.

Ando Kiviberg küsis, kas eelnõuga kavandatavad muudatused loovad täiendavaid või

ladusamaid võimalusi õiguskaitseasutuste koostööks liikmesriikide vahel ning Schengeni

alaga liitunud Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide õiguskaitseasutustega. Ta palus tuua

muudatuste mõju illustreerimiseks elulise näite.

Kristi Värk vastas, et eelnõu suurim praktiline mõju puudutab andmevahetust Schengeni

alaga liitunud Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide õiguskaitseasutustega. Muudatustega

luuakse selge õiguslik alus selliseks andmevahetuseks. Määrus reguleerib eelkõige Euroopa

Liidu asutuste tegevust ega kohaldu otseselt liikmesriikide õiguskaitseasutustele. Samas

mõjutab see liikmesriikide asutuste koostööd Euroopa Liidu õiguskaitse- ja justiitsasutustega.

Eelnõuga luuakse erandjuhtudel täiendav võimalus andmete edastamiseks kolmandatesse

riikidesse. Tema sõnul võimaldatakse väga piiratud juhtudel saada andmeid kolmandate

riikide ettevõtjatelt, kui see on vajalik näiteks Europoli, Eurojusti või Euroopa Prokuratuuri

ülesannete täitmiseks. Tegemist on üksikute erandjuhtumitega, mitte tavapärase

andmevahetuse korraga.

Evelin Poolamets küsis andmetega tutvumise õiguse kuritarvitamist käsitleva sätte kohta. Ta

viitas eelnõus sisalduvale võimalusele jätta andmesubjekti taotlus rahuldamata juhul, kui

5

leitakse, et isik kuritarvitab oma õigust andmetega tutvuda. Ta küsis, kes ja milliste

kriteeriumide alusel otsustab, kas tegemist on õiguse kuritarvitamisega. Ta avaldas muret, et

selline regulatsioon võib piirata isikute võimalust kontrollida nende andmeid töötlevate

õiguskaitseasutuste tegevuse seaduslikkust. Samuti võib olla inimesel mitmesuguseid

põhjendatud vajadusi oma andmetega tutvumiseks. Ta küsis, kuidas tagatakse nende õiguste

kaitse.

Kristi Värk vastas, et esmase otsuse andmetega tutvumise taotluse rahuldamise või sellest

keeldumise kohta teeb taotlust menetlev asutus. Keeldumine peab olema põhjendatud ega saa

tugineda üksnes asutuse hinnangule. Tema sõnul peab olema võimalik põhjendada, miks

peetakse taotlust õiguse kuritarvitamiseks, näiteks juhul, kui isik esitab korduvalt sama

taotluse olukorras, kus talle on vastavad andmed juba väljastatud. Kui isik ei nõustu

keeldumisega, on tal võimalik otsus vaidlustada Euroopa Andmekaitseinspektori juures. Tema

sõnul saab järelevalveasutus seejärel kontrollida, kas taotluse rahuldamata jätmiseks oli

õiguslik alus ning kas keeldumine oli põhjendatud.

Evelin Poolamets tõi näitena olukorra, kus inimene soovib teada, kas õiguskaitseasutused

koguvad või töötlevad tema kohta andmeid. Ta viitas avalikkuses käsitletud valvekaamerate

kasutamisega seotud küsimustele ning avaldas muret, et andmetega tutvumise taotluse võib

jätta rahuldamata põhjendusega, et isikul puudub vajadus vastavat teavet saada.

Kristi Värk vastas, et tema hinnangul ei saaks kirjeldatud olukorda käsitada andmesubjekti

õiguste pahatahtliku kasutamisena. Ta viitas Euroopa Kohtu hiljutisele lahendile, mille

kohaselt peab õiguse kuritarvitamine olema selgelt tõendatud ning tuginema konkreetsetele

asjaoludele. Pahatahtlikkusega võib olla tegemist näiteks juhul, kui isik loob teadlikult

kunstlikke olukordi eesmärgiga esitada korduvalt andmesubjekti taotlusi ning kasutada

võimalikke menetlusvigu andmetöötleja vastu. Tema sõnul ei saa taotluse rahuldamata

jätmine tugineda pelgalt asutuse hinnangule või soovile andmeid mitte väljastada. Üldreeglina

on andmesubjektil õigus saada teavet tema kohta töödeldavate andmete kohta. Sellest

põhimõttest võib kõrvale kalduda üksnes seaduses sätestatud erandite alusel, näiteks

õiguskaitseasutuste menetluste puhul juhtudel, kui teabe avaldamine võiks kahjustada

menetluse eesmärki või kui selleks on muu õiguslik alus. Samuti selgitas ta, et andmetöötleja

peab taotluse rahuldamata jätmist põhjalikult põhjendama ning näitama, millistele faktilistele

asjaoludele hinnang õiguse kuritarvitamise kohta tugineb. Euroopa Kohtu praktika kohaselt

võib seejuures arvesse võtta ka andmesubjekti varasemat käitumist, kui see on asjakohane

õiguse kuritarvitamise hindamisel.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsus.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Evelin Poolamets, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge).

3. 29 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse „Autoritaarkorrast ja Eesti Vabariigi

Riigikogu vaigistamisest 1934. aastal“ eelnõu (915 AE) esimese lugemise

ettevalmistamine

6

Ando Kiviberg andis sõna eelnõu tutvustamiseks Jaak Valgele.

Jaak Valge tutvustas avalduse eelnõu. Tegemist on laiapõhjalise algatusega, mille algatajate

hulgas on kõigi Riigikogu fraktsioonide liikmeid. Tema sõnul ei ole avalduse eesmärk 1934.

aasta sündmuste ümberhindamine, kuna toonaseid sündmusi ja õiguslikke asjaolusid on

ajalookirjanduses põhjalikult uuritud. Ta viitas muu hulgas eelmisel aastal valminud Hannes

Vallikivi doktoritööle, mis käsitleb 1934. aastal vastu võetud põhiseadusvastaseid õigusakte.

1934. aastal 12. märtsil kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, keelustati erakondade poliitiline

tegevus ning osa poliitikuid arreteeriti. 15. märtsil põhjendati Riigikogus neid samme

väidetava vabadussõjalaste riigipöördeohuga. 19. märtsil lükati valimised edasi, septembris

pikendati kaitseseisukorda ning 2. oktoobril 1934 saadeti Riigikogu laiali. Samuti keelustati

1935. aastal erakondade tegevus täielikult. Ta selgitas, et avalduse peamine eesmärk on

juhtida tähelepanu 1934. aasta sündmuste tähendusele tänapäeval. Tema sõnul ei kuulu

autoritaarsed valitsemisvormid üksnes ajalukku, vaid kujutavad ka tänapäeval demokraatiale

pakutavat alternatiivi. Autoritaarsed režiimid põhjendavad oma tegevust sageli suurema

otsustusvõime, stabiilsuse ja kriisidele reageerimise võimekusega. Eesti on rahvusvaheliselt

seisnud demokraatliku riigikorralduse eest ning seetõttu tuleb kriitiliselt hinnata ka Eesti enda

ajaloos aset leidnud põhiseadusliku korra rikkumisi. Tema sõnul muudab valmisolek

eneserefleksiooniks Eesti seisukohad autoritaarsete režiimide suhtes usutavamaks. Lõpetuseks

toonitas ta, et avaldus ei sea kahtluse alla Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust. Kuigi

1934. aastal rikuti põhiseaduslikku korda ja katkestati demokraatlik areng, ei lakanud Eesti

Vabariik riigina olemast. Tema sõnul annab avaldus hinnangu toonase riigivõimu teostamise

viisile ja põhiseaduse rikkumisele, mitte Eesti riikluse järjepidevusele.

Ando Kiviberg tänas J. Valget eelnõu põhjaliku ettevalmistamise eest ning märkis

menetlusliku tähelepanekuna, et põhiseaduskomisjonilt ei oodata avalduse sisulist heakskiitu

või tagasilükkamist, vaid seisukohta selle täiskogu menetlusse suunamise kohta. Ta tõi esile,

et tema jaoks on oluline küsimus Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse säilimine. Viidates J.

Valge selgitusele, et avaldus ei sea õiguslikku järjepidevust kahtluse alla, küsis ta, kas

avalduse vastuvõtmine võib siiski luua eeldusi või anda alust tõlgendustele, millega püütakse

tulevikus Eesti riigi õiguslikku järjepidevust kahtluse alla seada. Komisjon peaks olema

teadlik võimalikest riskidest, kui sellised riskid eksisteerivad.

Jaak Valge vastas, et tema hinnangul ei loo avalduse vastuvõtmine eeldusi Eesti Vabariigi

õigusliku järjepidevuse kahtluse alla seadmiseks. 1934. aasta põhiseadusliku korra

rikkumisega ei loodud uut riiki ning Eesti Vabariik jätkas riigina olemasolu. Eesti

autoritaarset perioodi on käsitletud nii rahvusvahelises teaduskirjanduses kui ka laiemas

ajalookäsitluses ning need asjaolud on juba ammu teada. Tema sõnul oleks õigusliku

järjepidevuse vaidlustamiseks võimalik argumente otsida sõltumata kõnealuse avalduse

vastuvõtmisest. Ta avaldas arvamust, et avalduse vastuvõtmine pigem tugevdaks Eesti

positsiooni demokraatlike väärtuste kaitsjana. Valmisolek kriitiliselt hinnata oma riigi ajaloos

aset leidnud põhiseadusliku korra rikkumisi muudab Eesti demokraatia kaitsmise püüdlused

usutavamaks ning vähendab võimalusi neid püüdlusi kahtluse alla seada.

Kalle Laanet viitas J. Valge ettekandes nimetatud Hannes Vallikivi uurimistööle ning küsis,

kas selles on käsitletud ka küsimust, kas 1934. aasta sündmuste käsitlemine põhiseadusliku

korra rikkumisena võib mõjutada hinnanguid Eesti Vabariigi õiguslikule järjepidevusele.

7

Jaak Valge meenutas, et tema hinnangul ei käsitletud viidatud uurimistöös otseselt küsimust

Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse kohta. Tema hinnangul on ilmne, et 1934. ja 1935.

aastal toime pandud põhiseadusliku korra rikkumised ei seadnud Eesti Vabariigi õiguslikku

järjepidevust kahtluse alla. Selle küsimuse üle peeti põhjalikku arutelu juba 1990. aastate

alguses ning ka tollal olid peamised ajaloolised asjaolud teada. Kui oleks olnud võimalik

kasutada 1934. aasta sündmusi Eesti riigi õigusliku järjepidevuse vaidlustamiseks, oleks seda

võidud teha juba varasemates vaidlustes. Tema hinnangul näitab senine praktika, et sellistel

väidetel puudub veenev alus.

Hanno Pevkur märkis, et ta ei sea kahtluse alla J. Valge ajaloolisi teadmisi, kuid soovis

täpsemalt mõista avalduse eesmärki. Ta küsis, millist eesmärki peaks Riigikogu avalduse

vastuvõtmisega tänapäeval täitma ning millist sõnumit soovitakse sellega ühiskonnale

edastada. Avalduses käsitletavad teemad võiksid olla asjakohased ka ajalookirjanduses või

teaduslikes käsitlustes, kuid pidas oluliseks selgitada, miks peaks Riigikogu võtma selle kohta

ametliku seisukoha. Ta tõi esile vajaduse hinnata avalduse võimalikke mõjusid ning küsis,

kuidas aitab selle vastuvõtmine kaasa eesmärkide saavutamisele, mida avalduse algatajad

silmas peavad. Enne otsuse tegemist tuleks veenduda, et avalduse vastuvõtmine ei tooks kaasa

tagajärgi, mis oleksid vastuolus selle algse eesmärgiga.

Jaak Valge vastas, et avalduste eesmärk on üldjuhul väljendada Riigikogu hinnangut ja

põhimõttelist seisukohta teatud sündmuste või küsimuste suhtes. Tegemist on deklaratiivse

dokumendiga, mis peegeldab Riigikogu vaadet Eesti ajaloole ning kinnitab demokraatlike

väärtuste olulisust. Avalduse vastuvõtmine näitaks Eesti valmisolekut kriitiliselt hinnata oma

ajaloos toimunud põhiseadusliku korra rikkumisi. Tema hinnangul tugevdaks see Eesti

seisukohtade usaldusväärsust autoritaarsete režiimide kritiseerimisel ning demokraatlike

väärtuste kaitsmisel. Avaldusel on ka sisepoliitiline tähendus. Tema sõnul kinnitab selline

hinnang pühendumust demokraatlikule riigikorrale ja põhiseaduslikele põhimõtetele ning

väljendab valmisolekut neid väärtusi ka tulevikus kaitsta.

Ando Kiviberg avaldas tunnustust avalduse algatamisele ning märkis, et peab oluliseks ausat

ja läbipaistvat suhtumist ka Eesti ajaloo keerulisematesse perioodidesse. Samas tõi ta esile

oma kõhklused seoses avalduse ajastuse ja võimalike mõjudega. Ta viitas Magnus Ilmjärve

teosele „Hääletu alistumine“ ning märkis, et selle ilmumine tekitas omal ajal ühiskonnas

ulatuslikku arutelu Eesti lähiajaloo tõlgendamise üle. Tema sõnul mõjutasid teoses esitatud

käsitlused ka inimeste hinnanguid Eesti riigi ajaloolisele käekäigule ning võimekusele oma

saatust kujundada. Hiljem on tähelepanu pälvinud ka Magnus Ilmjärve tegevus Venemaa

arhiivides ning koostöö Venemaa teadusasutustega. Selliste asjaolude tõttu tuleb

ajalookäsitluste mõju ja võimalikke tõlgendusi hinnata eriti tähelepanelikult. Eesti

julgeolekuolukord on praegu habras ning oluline on arvestada ka sellega, kuidas ajaloolisi

hinnanguid võidakse kasutada Eesti riigi ja ühiskonna suhtes. Tema sõnul tulenebki sellest

tema kõhklus, kas avalduse vastuvõtmiseks on praegune aeg kõige sobivam. Samas kinnitas

ta, et peab vajalikuks vaadata ausalt otsa ka Eesti ajaloo keerulisematele episoodidele ning

tunnustas avalduse ettevalmistamisel tehtud tööd. Ta ei ole selles küsimuses veel lõplikku

seisukohta kujundanud ning soovib enne otsuse tegemist põhjalikult kaaluda avalduse

võimalikke mõjusid.

Jaak Valge vastas, et vähemalt osa Magnus Ilmjärve töödes esitatud Eesti Vabariigi suhtes

kriitilistest seisukohtadest on hilisemas Eesti ajalooteaduses ümber lükatud. Samas märkis ta,

8

et kõnealune avaldus puudutab 1934. aasta sündmusi, mida Ilmjärv tema hinnangul otseselt ei

uurinud. Tema sõnul valitseb nende sündmuste käsitlemisel ajaloolaste seas laiapõhjaline

konsensus. J. Valge ei nõustunud seisukohaga, et avalduse vastuvõtmine võiks vähendada

kodanike usaldust Eesti riigi vastu või tekitada kahtlusi riigi võimekuses. Ta leidis, et 1934.

aasta sündmused ja autoritaarse korra kehtestamine on Eesti ühiskonnas laialdaselt

teadvustatud ning nende ajalooline tähendus on üldjoontes teada. Ta avaldas arvamust, et

Riigikogu avalduse vastuvõtmine mõjuks pigem vastupidiselt ning kinnitaks avalikult

arusaama, et demokraatliku korra katkestamine 1934. aastal oli probleem. Selline avaldus

väljendaks valmisolekut ajaloolisi sündmusi ausalt hinnata ning rõhutaks pühendumust

sellele, et sarnaste olukordade kordumist tulevikus välditakse.

Ando Kiviberg märkis, et tema hinnangul ei ole kahtlust, et Konstantin Päts ja Johan

Laidoner läksid 1934. aastal võimuliialdustele ning rikkusid põhiseaduslikku korda. Samas

leidis ta, et ajalooliste sündmuste hindamisel tuleb tähelepanu pöörata ka toonastele

motiividele. Ta viitas 1940. aasta juunis toimunud kohtumisele, kus Konstantin Päts esines

Kadrioru lossis riigipöörde toetajate ees. Selle kõne salvestust kuulates kujunes tal isiklikult

taas usk K. Pätsi kui riigimehesse. Tema sõnul on tegemist küll isikliku hinnanguga, kuid see

mõjutab tema vaadet ajaloolistele isikutele. Ta avaldas arvamust, et Eesti ühiskond kipub

mõnikord oma riigimeeste tegevust hindama liiga ühekülgselt. Ta ei soovi K. Pätsi tegevust

rehabiliteerida ega vaidlusta hinnangut, et 1934. aastal toimunud võimuhaaramine ja

põhiseadusliku korra rikkumine leidsid aset. Samas pidas ta oluliseks ajalooliste isikute ja

nende tegevuse käsitlemisel säilitada tasakaalustatud vaade ning arvestada ka nende rolli Eesti

riikluse kujundamisel.

A. Kiviberg ütles, et eelnõu on läbinud keeletoimetuse, märkusi ei olnud. Ta tegi ettepaneku

teha menetlusotsused.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 30.09.2026

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Pipi-Liis Siemann,

Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Pipi-Liis Siemann,

Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ja sellega seotud teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu algatamine

Ando Kiviberg tutvustas seaduse eelnõu algatamist. Ta meenutas, et Riigikohtu esimees

Villu Kõve oli eelnõu ettepanekut põhiseaduskomisjonile tutvustanud juba kevadistungjärgu

lõpus. Toona ei väljendanud komisjoni liikmed eelnõu vajalikkusele vastuseisu. Ta andis

ülevaate eelnõu peamistest muudatustest. Eelnõuga loobutakse põhiseaduslikkuse järelevalve

asjade lahendamise neljakuulisest tähtajast ning sätestatakse, et Riigikohus lahendab sellised

asjad mõistliku aja jooksul. Samuti nähakse eelnõuga Riigikohtule esitatavate valimiskaebuste

puhul ette 100-eurone kautsjon. Kaebuse täieliku või osalise rahuldamise korral tagastatakse

kautsjon täies ulatuses ning kautsjoni tasumisest vabastamist ette nähtud ei ole.

Eelnõuga pikedatakse Riigikohtus valimiskaebuste lahendamise tähtaega seniselt seitsmelt

tööpäevalt kuni neljateistkümnele päevale. Seejuures jääb kehtima põhimõte, et kaebused

9

tuleb lahendada viivitamata ehk nii kiiresti kui võimalik. Lisaks selgitas ta, et erandlikult

mahukate või keerukate valimiskaebuste korral võimaldatakse Riigikohtul mõjuval põhjusel

menetlustähtaega pikendada tingimusel, et see ei mõjuta valimistulemusi. Eelnõu kohaselt ei

kaetaks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse kulusid enam riigieelarvest, vaid

menetluskulud jääksid menetlusosaliste endi kanda. Lõpetuseks andis ta sõna Villu Kõvele, et

ta tutvustaks eelnõu vajalikkust ning meenutaks komisjonile selle algatamise põhjendusi.

Villu Kõve tänas põhiseaduskomisjoni valmisoleku eest eelnõu algatada.

Muudatusettepanekud on välja töötanud Riigikohtu üldkogu ja asjatundjate komisjon ning

nende eesmärk ei ole muuta Riigikohtu tööd mugavamaks, vaid tagada kohtule võimalus tulla

toime üha suureneva valimiskaebuste hulgaga. Valimiskaebuste arv on kasvanud ning nende

koostamisel kasutatakse järjest enam tehisintellekti võimalusi, mistõttu esitatakse kaebusi

massiliselt. Tema sõnul on Riigikohtul vaja paremaid võimalusi eristada sisuliselt olulisi

kaebusi masskaebustest ning tagada keerukamate küsimuste põhjalik läbivaatamine.

Valimiskaebustes võivad tõusetuda keerulised tehnilised ja põhiseaduslikud küsimused, mille

lahendamine nõuab rohkem aega kui kehtivas seaduses ette nähtud. Tema sõnul ei ole

mõningaid põhiseaduslikkuse järelevalve küsimusi võimalik lahendada mõne päeva jooksul,

kuna sageli tuleb küsida menetlusosaliste ja teiste asjaomaste isikute arvamusi. Ta tõi esile, et

2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste ajal keskendus Riigikohtu töö suurel

määral valimiskaebuste lahendamisele, mistõttu jäid teised kohtuasjad tagaplaanile. Ta

avaldas arvamust, et tulevikus võiks osa valimiskaebusi, mis ei puuduta põhiseaduslikke

küsimusi, lahendada halduskohtus, kuid märkis, et see eeldaks täiendavaid muudatusi ning see

eelnõu seda ei käsitle. Riigikohus lahendab kaebusi juba praegu viivitamata ega venita

menetlustega tahtlikult. Samas mõistlik tähtaegade pikendamine annaks kohtule vajaliku

paindlikkuse keerukate asjade lahendamisel. Näitena viitas ta põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlustele, mis võivad jõuda Riigikohtu üldkogusse ning mille lahendamine eeldab

ulatuslikumat menetlust ja erinevate osapoolte ärakuulamist. Lõpetuseks palus ta komisjonil

kaaluda eelnõu algatamist vähemalt nende muudatuste osas, mida peetakse vastuvõetavaks.

Riigikohtul on enne järgmisi Riigikogu valimisi vaja saada täiendavat menetluslikku

paindlikkust, et tulla toime võimaliku suure kaebuste hulgaga.

Ando Kiviberg tänas V. Kõvet komisjoni istungil osalemise eest. Eelnõu algatamise korral

on komisjonil võimalik menetluse käigus kõiki kavandatavaid muudatusi põhjalikult arutada

ning vajaduse korral neid muuta ja täiendada. Eelnõu algatamine ei tähenda kavandatud

lahenduste lõplikku heakskiitmist, vaid annab võimaluse kujundada menetluse käigus selline

regulatsioon, mida komisjon peab põhjendatuks ja Eesti õigussüsteemile sobivaks. Ta peatus

eraldi valimiskaebuste puhul kavandataval kautsjonil ning avaldas sellele toetust. Tema

hinnangul aitab kautsjoni nõue tagada, et kaebuse esitaja kaalub oma kaebust põhjalikult ning

esitab selle veendumuses, et tema õigusi on tegelikult rikutud. Samuti märkis ta, et kautsjon ei

piira põhjendatud kaebuste esitamist, kuna kaebuse täieliku või osalise rahuldamise korral

tagastatakse see kaebajale. Selline lahendus aitab vähendada põhjendamatute või pelgalt

katsetamise eesmärgil esitatud kaebuste hulka. Ta tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

4.1. Algatada põhiseaduskomisjoni poolt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (konsensus:

Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

10

4.2. Määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg (konsensus: Ants

Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

5. Info ja muud küsimused

Ando Kiviberg teavitas komisjoni liikmeid, et kell 15.30 toimub Jaan Tõnissoni ruumis

kohtumine Ukraina Riigikohtu kohtunikega. Kõik soovijad on kohtumisega ühinema oodatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija