Riigikogu õiguskomisjoni

istungi protokoll nr 139

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 21. september 2026

Algus 11.15, lõpp 12.51

Juhataja: Madis Timpson (esimees)

Protokollija: Selena Eenmaa (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria

Jufereva-Skuratovski, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid

Komisjoni ametnikud: Raini Laide (nõunik-sekretariaadijuhataja), Linnar Liivamägi (nõunik)

Puudus: Heljo Pikhof

Kutsutud: justiits-ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (2.-4. päevakorrapunkt), Justiits- ja

Digiministeeriumi tsiviilõiguse talituse juhataja Marget Pae ja nõunik Ewa-Maria Vainult (2.

päevakorrapunkt), karistusõiguse ja menetluse talituse nõunikud Mari Haav ja Martin Ziehr

(3. päevakorrapunkt), kriminaalpoliitika asekantsleri ülesannetes Mari-Liis Sööt ning

karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu (4. päevakorrapunkt),

vabakutsete talituse nõunikud Juta Jõgis ja Glen Roosaar ning Notarite Koja aseesimees,

Tallinna notar Priidu Pärna ja Notarite Koja tegevdirektor Kaidi Lippus (5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(1008 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja väärteomenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu (1009 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku,

elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete säilitamine ja

kasutamine) eelnõu (1007 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Riigikogu liikmete algatatud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(941 SE) teise lugemise ettevalmistamine

6. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu õiguskomisjoni nädala (21.09.2026-27.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 21. september 2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

2

(1008 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja väärteomenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu (1009 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku,

elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete säilitamine ja

kasutamine) eelnõu (1007 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Riigikogu liikmete algatatud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(941 SE) teise lugemise ettevalmistamine

6. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 22. september 2026 kell 14.00

1. Siseminister Igor Taro tutvustus siseministeeriumi sügisistungjärgu plaanidest

2. Vabariigi Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu (931 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(989 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi,

Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (1008 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Madis Timpson andis eelnõu tutvustamiseks sõna justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale.

Liisa-Ly Pakosta meenutas sissejuhatuseks, et 2018.a valmis mahukas ühinguõiguse

revisjon, mille teostamist alustas juba eelmine Riigikogu koosseis ning käesolev eelnõu on

selle järgmine etapp. Seega ei ole eelnõu ettepanekud juhuslikud ning osa neist tuleneb ka

ettevõtjate nõukoja poolt kinnitatud tegelikest vajadustest.

Minister juhtis tähelepanu, et eelnõu kooskõlastamise käigus esitati veel palju ettepanekuid.

Ta märkis, et kuna kõiki neid ei ole ajaliselt võimalik praeguse Riigikogu koosseisu jooksul

lahendada, jätkab ühinguõiguse ajakohastamist ja parandamist tõenäoliselt ka järgmine

koosseis. Käesolevas eelnõus on praktilised muudatused, mis lihtsustavad nii ettevõtjate kui

ka ametnike tööd.

Minister tutvustas eelnõuga tehtavaid peamisi muudatusi. Esiteks lihtsustatakse ettevõtjatele

ühinguõiguslikke reegleid, andes ühingutele suurema vabaduse siseasjade korraldamisel.

Näiteks saab põhikirjas edaspidi vabamalt määrata, kui palju osanikke või aktsionäre peab

otsuse tegemiseks koosolekul osalema.

Teiseks ühtlustatakse eri ühinguvormidele kehtivaid regulatsioone. Näiteks saavad ka

mittetulundusühingud edaspidi valida juhatuse liikme tähtajatult, nagu seda saavad praegu

teha teised ühingud.

Kolmandaks lihtsustatakse osaühingu osanike nimekirja pidamise korda. Nimekirja hakkab

pidama juhatus ning seda avalikustatakse ka edaspidi äriregistris, kuid andmeid saab muuta

notariteate alusel automatiseeritult. Samuti saavad osanikud edaspidi ise määrata, millal osa

uuele omanikule üle läheb. Praegu sõltub osa üleminek äriregistri kandest, mis on tekitanud

praktikas probleeme.

Neljandaks luuakse sarnaselt enamiku teiste Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidega võimalus

asutada Eestis uue sihtasutuse eriliigina erahuvides tegutsev „erasihtasutus“. Erasihtasutuse

eesmärk on vara hoida ja hallata põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi

huvides ning sellel puudub muu majandustegevus. Ta selgitas, et Eestis on tekkinud

3

jõukamaid perekondi, kelle vara haldamiseks on teised riigid sellise võimaluse loonud.

Selleks, et Eesti pered ei peaks oma vara teistesse EL-i liikmesriikidesse viima, luuakse

samasugune võimalus ka Eestis.

Viiendaks muudetakse äriregistri kandemenetlus ja nimekontroll täielikult automaatseks.

Kuuendaks lahendatakse pikaajaliselt ajutistel kontodel olnud n-ö omanikuta osade ja aktsiate

küsimus. Eelnõus nähakse ette, kuidas toimub näiteks üle 20 aasta ajutisel kontol olnud osade

või aktsiate kustutamine ning kuidas vähendatakse sellises olukorras aktsia- või osakapitali.

Minister tõi esile, et lisaks täpsustatakse eelnõuga ka erakonnaseadust. Ta selgitas, et kui

rahvastikuregistri andmetel ei ole inimene enam täielikult teovõimeline, näiteks talle on

määratud eestkostja, ei pruugi erakond ise seda teavet näha. Eelnõu muudatuse kohaselt saab

register, kellel on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele, sellisel juhul erakonnaliikmesuse

lõpetada. Samuti koondatakse erakonnaliikmete nimekirjas avalikustamist puudutav teave

ning isikuandmete kaitse üldreegleid arvestades täpsustatakse, et erakonnaliikmete andmeid

avalikustatakse avaliku võimu läbipaistvuse tagamiseks ja huvide konflikti vältimiseks.

Eelnõuga kehtestatakse ka erakonnaliikmete nimekirja tähtajatu säilitamine, et säilitada

teadmine Eesti poliitika kujunemisest ja arengust.

Valdo Randpere tõstatas äriühingute likvideerimise ja registrist kustutamise küsimuse, mida

tema hinnangul võiks samuti eelnõuga lahendada. Ta märkis, et kuigi äriühingu asutamine on

siin väga lihtne, on äriühingu likvideerimine Eestis põhjendamatult keeruline. Seda ka selliste

ühingute puhul, kellel ei ole võlgnevusi ning kelle omanik lihtsalt ei soovi enam tegevust

jätkata.

V. Randpere sõnas, et küsimuse saaks lahendada võrdlemisi lihtsalt, näiteks sätestades, et

võlgadeta ja seeläbi võlausaldajateta ettevõtetel on võimalik tegevus lihtsalt lõpetada, ilma et

omanik peaks minema kohtusse ja läbima bürokraatliku menetluse.

Liisa-Ly Pakosta tõi esile, et eelnõu kooskõlastustabelis on terve rida küsimusi, mida sooviti

veel kiiresti lahendada, kuid millega kaasneksid keerulisemad üksikasjad. Tema hinnangul

oleks mõistlik esmalt käesoleva eelnõuga edasi liikuda, sest selles on samuti mitu kiiret

lahendamist vajavat probleemi.

Minister märkis, et eelkõneleja ettepanek ei ole selline muudatus, mida saaks takistusteta

kiiresti ära teha. Sellega kaasneks mitu lahendamist vajavat probleemi, mis pidurdaksid kogu

käesoleva eelnõu menetlemist. Ta rõhutas, et kui komisjon esitab menetluse käigus

ettepanekuid on ministeerium valmis neid hindama, kuid äriühingute lihtsustatud

likvideerimise küsimust on juba arutatud ning kiire lahendusena seda eelnõusse ei lisatud.

Madis Timpson palus selgitada, millised on peamised probleemkohad seoses äriühingute

likvideerimise lihtsustamisega.

Marget Pae selgitas, et likvideerimisega kaasnev bürokraatia on mõeldud võlausaldajate

kaitseks ning see reeglistik ei ole kehtestatud põhjuseta. Ta möönis, et ministeerium on pikalt

kuulnud ettepanekuid lühendada tähtaegu, sest praegune menetlus on tõesti lohisev.

M. Pae tõi esile, et eelnõus on siiski uus abistav säte, mis võimaldab lihtsustada

likvideerimisega seotud avalduste esitamise korda e-äriregistris. Registrite ja Infosüsteemide

Keskus (RIK) on juba välja töötanud ka tehnilisi lahendusi. Näiteks on ettevõtja seni pidanud

likvideerimise teate ise avalikustama, kuid edaspidi saab RIK ise teate automaatselt Ametlikes

Teadaannetes avaldada. Seega tehnilisi lihtsustusi töötatakse juba välja ning käesoleva eelnõu

seadusemuudatused loovad selleks õigusliku aluse. Keerulisem küsimus puudutab

materiaalõiguslikke nõudeid, näiteks tähtaegu, kui kaua tuleb oodata, kas mõni võlausaldaja

annab veel endast teada. Tema hinnangul on nende tähtaegade lühendamine täiesti mõeldav

järgmine samm likvideerimise lihtsustamisel.

M. Pae selgitas registrist kustutamise osas, et varasemalt tekkisid seoses automaatse

4

kustutamisega probleemid, kuna puudus õiguslik alus. Registrist kustutati ligikaudu 30 000

ühingut ning lepingupartnerid võisid ootamatult avastada, et nende juriidilisest isikust

lepingupartnerit ei ole enam äriregistris. Näiteks võis üürnik avastada, et tema üürileandja on

äriregistrist kustutatud, mis tekitas küsimusi lepingu edasise kehtivuse kohta. Seetõttu ei ole

registrist kustutamise lihtsustamist samuti võimalik niivõrd kiirelt lahendada. Praegu saab

kustutamist takistada Maksu- ja Tolliamet ning ka vararegistritest nähtuv vara, kuid töötajatel

ja üürileandjatel puudub igasugune sõnaõigus. Ta kinnitas, et küsimusega tegeletakse.

Maria Jufereva-Skuratovski palus täpsustada, mida eelnõu aktsiate valdkonnas reguleerib.

Marget Pae selgitas, et ka õiguskantsler on korduvalt juhtinud tähelepanu väärtpaberite

registris olevatele omanikuta aktsiatele. Selliseid aktsiaid on üle 500 ning nende väärtus

ulatub 14,9 miljoni euroni. Aktsiate omanikud ei ole teada, kuna paiknevad ajutistel kontodel

ja on seal olnud juba üle 20 aasta.

M. Pae selgitas, et nn fantoomosanike või -aktsionäride olemasolu takistab nendel ühingutel

näiteks kapitali muutmist. Kuigi praegu on mõned asjaomased sätted olemas, siis

õiguskantsleri hinnangul on need ebaselged ning puudub korrapärane menetlus, et teha avalik

üleskutse aktsiate omanike leidmiseks. Käesoleva eelnõuga sätestatakse kogu selline menetlus

seaduses. Ta rõhutas, et ühingutele antakse ka täiendav tähtaeg, mille jooksul on võimalik ise

väärtpaberite omanike leidmiseks tegutseda. Kui omanikku ei leita, kustutatakse need ära ning

on lisareeglid, kuidas selle võrra kapitali vähendatakse. Seni puudus selleks vajalik reeglistik.

Varro Vooglaid uuris, miks on uut sihtasutuse vormi vaja. Temale teadaolevalt on

olemasolev sihtasutuse vorm juba üsna paindlik ning seadus ei kirjuta väga täpselt ette,

milleks ja kuidas seda kasutada tuleb.

Ta küsis, kas kahe eraldi vormi asemel ei saaks hoopis olemasolevat sihtasutuse regulatsiooni

muuta paindlikumaks, et seda oleks võimalik kasutada ka uue erasihtasutuse vormi kaudu ette

nähtud eesmärgil.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et erasihtasutuse võimaluse loomist on valitsuselt taotletud juba

väga pikka aega. Ta selgitas, et vajadus tulenebki sellest, et mitmed Eesti perekonnad hoiavad

täna oma vara teiste riikide erasihtasutustes, kuna Eestis ei ole seni sellist sobivat õiguslikku

vormi olnud. Minister rõhutas, et Eesti vara hoidmine teiste riikide erasihtasutustes ei ole

laiemalt riigi huvides, kuna kapitali väljaviimine ei ole tegelikult soovitav lahendus. Ta

möönis, et käesoleva eelnõu koostamisel hinnati uuesti, kas mõni teine või olemasolev vorm

võiks selleks sobida.

Minister tõi lihtsama näitena perekonna, kellel on talu. Talu kui õiguslik vorm vara

haldamiseks, erinevalt muust taluga seotud majandustegevusest, ei ole Eestis seni olnud hea ja

sobiv lahendus. Erasihtasutus võimaldaks anda perekonna vara üle järeltulevatele põlvedele

sobival viisil, mis erineks tavapärasest pärimismenetlusest.

Varro Vooglaid palus täpsustada, milles siiski seisneb olemasoleva sihtasutuse vormi

probleemkoht ja miks see kirjeldatud eesmärgi täitmist ei võimalda.

Marget Pae selgitas, et erasihtasutuse vormil on mitu uut elementi, mida tavapärasel ei ole.

Esiteks võib erasihtasutusel olla üksnes juhatus ehk eraldi nõukogu tasandit ei ole vaja, kuna

erasihtasutuse põhikirjas määratakse konkreetsed soodustatud isikud ning erasihtasutus ja

selle juhatus peavad just nende isikute vara valitsema.

Teiseks erineb erasihtasutuse vorm dokumentide avalikkuse poolest. Ta selgitas, et Eesti

äriregister on küll avalik, sest ettevõtluskeskkonna korrashoidmiseks on vaja teatud andmetele

juurdepääsu, kuid erasihtasutuse puhul liiguvad dokumendid registritoimikusse, millele

pääseb ligi üksnes õigustatud huvi korral. Eesmärk on kaitsta perekonda puudutavat teavet,

kuna teatud juhtudel võib vara olla alaealiste laste oma.

5

M. Pae rõhutas, et erasihtasutuse juhtimine on seega paindlikum ning piiratud avalikkusega.

Ta lisas, et kuna selline suletum ühinguvorm võib tekitada teatud kahtlusi, on ette nähtud ka

tasakaalustavad meetmed. Näiteks peavad erasihtasutused hakkama rahapesu tõkestamise

huvides koguma tegelike kasusaajate andmeid, mida praegu samal viisil koguma ei pea.

Liisa-Ly Pakosta lisas, et näiteks eelnevalt toodud talu näite puhul on vara üleandmisel

järgmisele põlvkonnale oluline ka võimalus loobuda asutaja õigusest. See on üks kavandatud

erisusi, mis kehtib edaspidi laiemalt kõikidele.

Anti Haugas kommenteeris, et võlausaldajaid tuleb igal juhul kaitsta ning äriühingu

lõpetamine ei tohiks olla ka liiga lihtne. Temale teadaolevalt on Eestis suureks probleemiks

olukorrad, kus seeläbi tekitatakse maksejõuetus ka võlausaldajatele.

Näiteks on levinud olukord, kus ettevõtte käive võib olla 50 000 eurot ja bilansis on 100 000

eurot, kuid ettevõtte tegevus jäetakse seisma. Seejärel luuakse aga uusi ettevõtteid ning

jäädakse võlgu nii võlausaldajatele kui ka riigile, samal ajal vara viiakse mujale ning vanad

ettevõtted jäetakse maha. Selline tegevus rikub turgu ning riigil jäävad saamata miljonid

eurod maksutulu. Ta rõhutas, et just sellise tegevuse eest kaitseks tuleks äriühingute

likvideerimine teha piisavalt ebamugavaks.

A. Haugas möönis, et kui ettevõttel on kõik maksud tasutud, ülejäänud vara jääb omanikele

ning võlausaldajatel ei ole nõudeid üleval, siis sellisel juhul ei tohiks tõesti likvideerimine olla

tarbetult bürokraatlik.

Anti Poolamets küsis e-residentide kohta seoses maksejõuetuse, rahapesu ja muude

võimalike rikkumistega. Ta tõi esile, et e-residendid on loonud üle 43 000 ettevõtte ning

nende seas on endiselt mitu tuhat Venemaa kodanikku, kelle tegelik elukoht on välisriigis.

E-residentsus võib seega luua soodsa keskkonna majanduskuritegudeks ning kahjustada kogu

ettevõtluskeskkonna mainet. Tema hinnangul ei piisa väitest, et osa e-residente tegutsevad

korrektselt ja toovad Eestile tulu, kui nende seas on ikkagi märkimisväärne hulk rahapesu vms

pettustega tegelevaid isikuid.

A. Poolamets küsis, kuidas saaks e-residentsuse regulatsiooni muuta nii, et julgeolekuohu või

rahapesuriski kahtluse korral oleks võimalik nende tegevus kiiremini lõpetada.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et selliste juhtumitega ja riskidega tegelevad rahapesu tõkestamise

eest vastutavad riiklikud institutsioonid ning seda kõikide ettevõtlusvormide puhul ja

sõltumata sellest, kas ettevõte tegutseb internetis või tavapärasel viisil.

Marget Pae lisas, et e-residentsuse tiimis töötab eraldi riskijuht ning tuleb märkida, et

Venemaalt ja Valgevenest ei ole praegu enam üldse võimalik siin e-residentsust taotleda.

Nende puhul, kellel see juba varasemalt on, hinnatakse riske üksikjuhtumite põhiselt. Selles

osas tehakse muu hulgas pidevalt koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga, kes tunnistab kindla

riskitaustaga isikute e-residendi kaarte kehtetuks. Tegemist on igapäevase kontrolli- ja

korrastustööga e-residentsuse tiimi poolt, kus töötavad ka rahapesueksperdid ning koostööd

tehakse Rahapesu Andmebürooga.

M. Pae meenutas, et eelmisel aastal viidi läbi Eesti riiklik rahapesu riskianalüüs. Ta tõi esile,

et analüüsist järeldati, et siin tegeletakse riskidega tõsiselt ning probleemsed riigid

välistatakse. Samas jääb probleemiks see, et kui Eesti suudab riskid enda süsteemis

maandada, võivad samad isikud liikuda oma tegevusega teistesse EL-i liikmesriikidesse.

Madis Timpson kommenteeris, et tema mäletamist mööda sai Eesti riik eelmisel aastal

e-residentidelt maksutulu 120 miljonit eurot.

Esimees märkis veel Rahapesu Andmebüroo osas, et on ise hiljuti kohtunud büroo esindajaga,

6

kes andis teada, et kui õiguskomisjon tunneb büroo tegevuse vastu huvi, võõrustaks büroo

komisjoni enda juures hea meelega. Ettepanekut võib hiljem komisjonis arutada.

Valdo Randpere tõstatas uuesti äriühingu registrist kiirkorras kustutamise küsimuse ning

märkis, et kuigi ministeeriumi esindaja sõnul puudus selleks tollal õiguslik alus, siis

tehisintellekti antud teabe kohaselt olevat see ka praegu seaduslik. Tema hinnangul ollakse

selles osas täna lihtsalt väga ettevaatlikud ning tegemist on pigem kaalutlusotsusega. Näiteks

määratakse mõnel juhul majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahv, teisel juhul

kustutatakse ühing registrist. Seega ei ole enne aruande esitamata jätmist ettevõtjal võimalik

teada, milline tagajärg kaasneb.

V. Randpere tegi ettepaneku käsitleda kiirkorras äriühingu kustutamist likvideerimise eri- või

lihtsustatud vormina ehk juhul, kui ettevõte jätab majandusaasta aruande esitamata, võiks riik

ise algatada likvideerimisprotsessi. Sellisel juhul ei peaks ettevõtja seda ise tegema, kuna on

aruande esitamata jätmisega oma tahte väljendanud ning riik saaks viia läbi edasise menetluse

ja selgitada välja võimalikud võlausaldajad.

Ta nõustus, et ettevõtteid ei tohiks likvideerida eesmärgiga võlausaldajaid kuidagi kahjustada,

kuid samal ajal ei tohiks ka ettevõtte omanikku koormata aastaid kestva protsessiga.

Liisa-Ly Pakosta jäi oma varasema seisukoha juurde, et selle küsimuse lahendamine on

keerulisem. Seetõttu võiks selle küsimusega tegeleda käesolevast eelnõust eraldiseisvalt.

Varro Vooglaid tõstatas küsimuse varasemalt arutelus nimetatud tegelike kasusaajate

terminoloogia kohta, kuigi möönis, et see ei pruugi otseselt käesolevat eelnõu puudutada. Ta

tõi esile, et Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tegevuse raames on teda aastaid

häirinud nõue nimetada tegelikke kasusaajaid, kuna tegemist on mittetulundusliku ühinguga.

V. Vooglaid märkis, et tema hinnangul on selline terminoloogia mittetulunduslike ühingute

puhul nii loogiliselt kui ka sisuliselt vale ning riivab õiglustunnet. Näiteks ei saa sihtasutuse

juhatajat pidada automaatselt sihtasutuse tegevusest tegelikuks kasusaajaks. Mittetulunduslike

ühingute puhul ei peaks üldse kasutama sama terminoloogiat nagu kasumi teenimisele

suunatud äriühingute puhul. Ta palus kaaluda, kas selles küsimuses oleks võimalik midagi

muuta.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et tegeliku kasusaaja terminoloogia küsimus kuulub tegelikult

Rahandusministeeriumi vastutusvaldkonda. Kui terminoloogiat soovitakse muuta, võiks

küsimust arutada näiteks rahanduskomisjonis.

Madis Timpson tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 01.10.2026 (konsensus: Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid).

2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Anti Poolamets, Valdo

Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Anti Haugas (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter

Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Anti Poolamets, Valdo

Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja

väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (1009 SE) esimese lugemise

7

ettevalmistamine

Madis Timpson andis eelnõu tutvustamiseks sõna justiits- ja digiministrile.

Liisa-Ly Pakosta sõnas sissejuhatuseks, et eelnõu käsitleb tegelikus elus esile kerkinud

küsimusi, mille puhul on kohtupraktika näidanud vajadust karistusseadustikku (KarS) muuta.

Minister tutvustas lähemalt eelnõuga tehtavaid muudatusi. Esiteks muudetakse KarS-i § 121

ehk kehaline väärkohtlemine. Ta märkis, et kehtiv säte käsitleb tervise kahjustamist laiemalt,

kuid pealkiri on eksitavalt kitsas ning viitab üksnes füüsilisele tervisele. Selle pealkirja üle

peeti Sotsiaalministeeriumiga (SOM) põhjalik arutelu. Justiits- ja Digiministeerium (JDM)

oleks eelistanud pealkirja „Tervise kahjustamine“, mis hõlmaks muu hulgas füüsilist, vaimset,

seksuaalset ja sotsiaalset tervist. SOM soovis aga pealkirjas piirduda füüsilise ja vaimse

tervise nimetamisega. Seega on ka eelnõus oleva sätte pealkiri tegelikult kitsendav, kuid

lõpliku otsuse teeb Riigikogu.

Lisaks tehakse KarS-is veel järgnevad muudatused:

- laiendatakse ähvardamise süüteokoosseisu ning karistatavaks muutub muu hulgas

ähvardamine seksuaalvägivallaga, vabaduse võtmisega, kannatanu pereliikme või muu

lähedase inimese kahjustamise või intiimse materjali avaldamisega.

- muudetakse vara kahjustamisega ähvardamist puudutavat regulatsiooni. Kui seni on

lähtutud peamiselt vara rahalisest väärtusest, kuid ka väiksema turuväärtusega ese võib

olla inimesele eluliselt või emotsionaalselt väga oluline. Samuti võib inimesele olla

emotsionaalselt väga oluline näiteks tema koer või kass ning praktikas esineb sageli, et

ähvardatakse kahjustada just lemmikloomi ja mõnikord viiakse ähvardus ka ellu.

Muudatus võimaldab selliseid olukordi senisest elulisemalt hinnata.

- täpsustatakse lähisuhtevägivalla mõistet. Siinkohal on lähtutud asjaolust, et

lähisuhtevägivald võib jätkuda endiste elukaaslaste või abikaasade vahel ka pärast

suhte lõppemist ning vägivallatseja võib kasutada varasemast suhtest tulenevaid

käitumismustreid ja teise inimese haavatavust. Eriti ohtlik võib olukord olla siis, kui

endised partnerid kasvatavad ühiselt last.

- võimaldatakse süüteo jäädvustamist ja selle avalikku eksponeerimist käsitada karistust

raskendava asjaoluna.

- tõstetakse ahistava jälitamise ja kehalise väärkohtlemise eest ette nähtud karistuste

ülemmäärasid, sest senised karistusmäärad ei vasta enam nende tegude raskusele.

Minister tõi teise peamise muudatusena esile, et KarS-i täiendatakse uue kuriteokoosseisuga

§-s 157⁴, mis käsitleb seksuaalse sisuga materjali ehk piltide ja videote digikeskkonnas

levitamist ilma kujutatud isiku nõusolekuta. Teatavasti tekitab sellise materjali levitamine

inimesele pikaajalist kahju. Ta rõhutas, et vastav kuriteokoosseis hõlmab ka nn

süvavõltsinguid, mis on töödeldud või tehisintellekti abil loodud ning karistatavaks muutub ka

sellise materjali avaldamisega ähvardamine.

Kolmandaks luuakse eelnõuga hooldamise kohustuse rikkumise kuriteokoosseisu. Minister tõi

esile, et nii Pihlakodu juhtum kui ka teised sarnased juhtumid on näidanud vajadust sekkuda

olukordadesse, kus hooldaja jätab abitus seisundis või hooldust vajava inimese teadlikult ja

korduvalt abist ilma, sh toidust, ravimitest, hügieeniabist vm vajalikust hooldusest või kohtleb

teda inimväärikust alandavalt. Reageerimine peab olema võimalik ka siis, kui inimesele ei ole

sellest veel tekkinud tervisekahjustust ega vahetut ohtu elule.

Neljandaks võimaldatakse edaspidi loomapidamise keeldu kohaldada ka inimese elu, tervist

või vara ohustava või kahjustava loomapidamise korral. Minister selgitas, et praegu kaitseb

seadus loomapidamise keelu kaudu küll loomi inimeste poolse halva kohtlemise eest, kuid ei

kaitse piisavalt inimesi ohtlike loomade eest. Kui loomapidaja ohustab enda looma kaudu teisi

inimesi või nende vara, siis saab talle edaspidi kohaldada kuni kümneaastast loomapidamise

keeldu.

8

Viiendaks täidab eelnõu lünga, mille kohaselt võib inimene kehtiva õiguse kohaselt jääda

vastutuseks vabaks, kui joobele järgneb ajutine raske psüühikahäire ja ta paneb toime süüteo.

Minister meenutas kohtuasja, kus teise inimese tapnud mees mõisteti õigeks, sest ta oli teo

toimepanemise ajal deliiriumis. Ta märkis, et selline lahend riivas arusaadavalt ühiskonna

õiglustunnet. Eelnõu muudatuse kohaselt ei vabane inimene vastutusest süüdimatuse tõttu, kui

ta viis end teadlikult sellisesse seisundisse ja pani selles toime süüteo.

Minister tõi eelnõu viimase osana esile uute süütegude ennetamise tegutsemiskeeluga. Ta

selgitas, et praegu ei saa kohus alati keelata inimesel jätkata tegevusalal, mida ta kasutas

süütegude toimepanemiseks, näiteks klientidelt varastanud klienditeenindajana või

hooldatavaid ära kasutanud hooldajana. Samuti ei saa tegutsemiskeeldu määrata ettevõttele,

kelle teadlik ja süsteemne tegevus on seotud süütegudega. Eelnõu muudatuse kohaselt on

edaspidi võimalik sellistel juhtudel määrata tegutsemiskeelu. Eesmärk on kaitsta uusi

võimalikke kannatanuid, mh lapsi, eakaid, puudega ja hooldust vajavaid inimesi.

Maria Jufereva-Skuratovski palus täpsustada, kuidas eelnõu reguleerib ahistavat jälitamist.

Martin Ziehr vastas, et eelnõuga tõstetakse KarS §-s 157³ sätestatud ahistava jälitamise

karistusmäära.

Liisa-Ly Pakosta täpsustas, et senine kuni üheaastane vangistus asendatakse kuni

kolmeaastase vangistusega.

Anti Haugas kommenteeris, et tema hinnangul võiks tulevikule mõeldes olla karistatav ka

seksuaalse sisuga materjali ilma kujutatud isiku nõusolekuta loomine, mitte üksnes sellise

materjali levitamine. Ta küsis, miks on praegu karistatavana ette nähtud üksnes levitamine.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et konkreetse kahju tekkimise mõttes oleks võrdlemisi keeruline

reguleerida olukorda, kus keegi küll näiteks pildistab teist inimest, aga ei levita seda fotot. Ta

rõhutas siiski, et alaealiste kaitseks on sel viisil pildistamine juba reguleeritud.

Minister selgitas, et käesoleva eelnõuga reguleeritakse eelkõige praktikas esinenud olukordi,

kus kaks inimest on intiimsuhtes, usaldavad teineteist ja jagavad omavahel pilte või teevad

neid vastastikusel nõusolekul, kuid pärast suhte lõppemist võib üks pool hakata neid pilte

teise nõusolekuta levitama. Seega võivad pildid olla tehtud nõusolekul, kuid nende hilisem

levitamine toimub nõusolekuta.

Anti Haugas palus täpsustada, kuidas siiski käsitletakse materjali, mis on algusest peale

loodud ilma kujutatud isiku nõusolekuta või kuidas hinnatakse olukorda, kus isik valmistas

materjali küll ainult enda tarbeks, kuid kujutatud isikule see ei meeldi.

Mari Haav vastas, et kuimaterjalist ei saa keegi teada ja seda ka ei levitata, on selle

kriminaalõiguslik kontrollimine väga keeruline.

Ta lisas, et alaealiste puhul on KarS §-i 178 järgi juba praegu karistatav pornograafilise või

erootilise sisuga kujutise omandamine ja omamine, kui kujutis puudutab alla 18-aastast isikut.

Sellisel juhul pole ka oluline, kas kujutis on loodud süvavõltsingu vm meetodiga.

Varro Vooglaid küsis KarS §-i 121 muudatuse kohta, mis toob sätte pealkirjas selgemalt

esile vaimse tervise kahjustamise. Tema hinnangul tuleks sellise muudatuse puhul vastavas

paragrahvis vähemalt mingil määral täpsemalt lahti kirjutada, mida tähendab kuriteona

karistatav vaimse tervise kahjustamine, sest seda mõistet võib tõlgendada väga laialt.

V. Vooglaid küsis lisaks, kas uus kuriteokoosseis KarS-i § 157⁴ näol ikkagi kataks kindlasti

ka tehisintellektiga loodud materjali. Ta märkis, et sätte sõnastus viitab lihtsalt teise isiku

9

nõusolekuta „temast“ seksuaalse iseloomuga pildi tegemisele. See võib jätta mulje, et

tegemist peab olema reaalselt sellest inimesest tehtud pildiga. Teatavasti võib aga

tehisintellektiga loodud kujutis küll inimest kujutada, kuid ei ole tegelikult otseselt temast

tehtud. Ta soovitas kaaluda sõnastust „temast või teda kujutava“, mis kaotaks võimaliku

ebaselguse.

Liisa-Ly Pakosta selgitas, et §-i 121 esimese lõike sõnastust ei muudeta ehk säte näeb juba

praegu ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest. Kohtupraktikas on juba tervist

käsitletud laiemalt nii füüsilise kui ka vaimse tervisena. Tuleb rõhutada, et vaimse tervise

kahjustamise korral on oluline põhjusliku seose tuvastamine kohtupsühhiaatrite poolt, kellel

on selle hindamiseks välja töötatud metoodika. Ta möönis, et põhjusliku seose tuvastamine on

keeruline. Kohtupraktikas on eeskätt esinenud juhtumid, kus üks inimene teab, et konkreetne

tegevus käivitab teisel inimesel vaimse tervise häire ning teeb seda järjekindlalt edasi just

selle häire esilekutsumiseks.

Minister kordas, et tema eelistuse kohaselt võiks §-i 121 pealkiri olla lihtsalt „Tervise

kahjustamine“. Praeguse pealkirja puhul jäävad sõnastusest kõrvale näiteks seksuaalne ja

sotsiaalne tervis. Ta tõi sotsiaalse tervise kahjustamise näitena olukorra, kus mees keelab

naisel teiste inimestega suhtlemise. Naise vaimne ja füüsiline tervis võisid sel ajal isegi korras

olla, kuid tema sotsiaalne tervis oli tugevasti kahjustatud.

Varro Vooglaid kommenteeris, et tema hinnangul ei tohiks karistusõigusliku normi sisu nii

ulatuslikult jätta kohtupraktika määrata. Praegu on vaimse tervise kahjustamise eest võimalik

määrata lausa kuni kaheaastase vangistuse, kuid samas ei määratleta piisavalt selgelt, milles

selline kuritegu seisneb.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et nii füüsilise kui ka vaimse tervise kahjustamise puhul tuleb siiski

tõendada, et konkreetse inimese konkreetne tegevus põhjustas teisele inimese selle konkreetse

tervisekahjustuse. Tervisekahjustuse tuvastamine on juba meditsiinitöötajate pädevus.

Varro Vooglaid leidis, et selline lähenemine ei ole karistusõigusliku normi ikkagi piisavalt

korrektne ning seadusesse ei peaks kirjutama mõisteid, mille tähendust tuleb hiljem oletada

või alles kohtupraktikas kujundada.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et seletuskirjas on seda lähemalt selgitatud ning käsitletud

asjakohast kohtupraktikat.

Minister märkis kõlanud teise küsimuse ehk uue kuriteokoosseisu KarS-i § 157⁴ osas, et seda

võib veel täiendavalt hinnata, kas sätet saab sõnastuslikult täpsustada.

Valdo Randpere esitas küsimuse loomapidamise keelu kohta. Ta tõi esile, et näiteks Rootsis

on agressiivsete loomadega seotud kord seaduse tasandil reguleeritud nii, et kui loom ründab

inimest, siis hinnatakse kiiresti, kas loom on püsivalt agressiivne. Kui püsivat agressiivsust ei

tuvastata, siis võidakse nõuda suukorvi kasutamist, kuid püsivalt agressiivne loom võidakse

eutaneerida.

Ta märkis, et Eestis on agressiivsete loomade rünnakutega seotud hilisemad menetlused väga

pikad. Looma võidakse eutaneerida alles pärast kriminaalmenetluses tehtud süüdimõistvat

otsust, samas võib agressiivne loom vahepealsel ajal endiselt kogukonnale ohtu kujutada.

V. Randpere küsis, kas käesoleva eelnõuga ei saaks astuda sammu edasi ning võtta eeskuju

Rootsi mudelist ehk võimaldada kiiremini inimesi korduvalt rünnanud ohtlike loomade

eutaneerimist. Eelnõus nähakse praegu ette ainult loomapidamise keelamise võimalus, mis ei

pruugi olla piisav lahendus.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et põhimõtteliselt oleks tema valmis samalaadset lahendust toetama.

10

Ta märkis, et ka politsei on selle küsimuse tõstatanud, kuid looma kiirema eutaneerimise

võimaldamine kujundaks ühiskonnas praegusest märgatavalt erineva korra, mistõttu tuleks

seda rohkem kaaluda.

Martin Ziehr nõustus mõttega, et tuleks vältida agressiivsete loomade uusi rünnakuid. Ta

selgitas, et selleks on aga esmalt võimalikud ka mõnevõrra leebemad meetodid, näiteks juba

enne süüteo toimepanemist kinnitava otsuse jõustumist on võimalik looma ennetava

meetmena omanikult ära võtta. Kohalik omavalitsus (KOV) toimetab sellisel juhul looma

lähimasse varjupaika, kus ta viibib kuni otsuse tegemiseni.

Liisa-Ly Pakosta lisas, et KOV-il on teatavasti kohustus hoida looma varjupaigas 14 päeva

ning pärast seda on võimalik loom ka eutaneerida.

Peeter Ernits küsis ahistava jälitamise paragrahvi muudatuse kohta, kas seda koosseisu on

kuidagi ka täpsustatud ja laiendatud või piirdub eelnõu üksnes karistuse ülemmäära

tõstmisega üheaastaselt vangistuselt kolmeaastasele. Teatavasti peab ahistav jälitamine olema

korduv, järjekindel ja teise inimese tahte vastane. Ta tõi näiteks olukorra, kus keegi on teise

inimesse lootusetult armunud ja jälgib teda, kuid jälgitav ise ei tea sellest ning uuris, kas ka

selline tegevus läheks koosseisu alla.

Liisa-Ly Pakosta märkis, et kui inimene üleüldse ei tea, et teda jälitatakse, siis ei ole tegemist

tema jaoks sellisel kujul ahistamisega. Inimene peaks menetluse algatamiseks siiski pöörduma

uurimisasutuse poole, kuid kui ta ei tea, siis ei saa ta ka selle kohta ka kaebust esitada.

Peeter Ernits küsis veel, kas Eestis on plaanis luua loomade ombudsmani ametikoht. Ta

märkis, et mõnes Euroopa riigis on selline ametikoht olemas.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et Eesti Loomakaitse Liit on küll sellise ettepaneku varasemalt

teinud, kuid seda ei ole käesolevasse eelnõusse lisatud.

Lea Danilson-Järg kommenteeris ohtliku looma eutaneerimise teemal, et siinkohal tekib

küsimus, kes teeks selle lõpliku otsuse, milline loom tuleks eutaneerida ja milline mitte.

Valdo Randpere kommenteeris, et Rootsis teeb selliseid otsuseid maavalitsuste juures

ekspertidest koosnev grupp, kuhu on kaasatud ka politseinikud ning neil on ette nähtud

standardid, mille abil hinnata, kas näiteks koer on pidevalt ohtlik või mitte. Ta tõi esile, et

Rootsis on üldiselt ühiskondlik kokkulepe, et inimesi korduvalt rünnanud püsivalt ohtliku

looma suhtes tuleb kiiresti sekkuda ja loom eutaneerida.

Lea Danilson-Järg märkis, et looma rünnakul võivad olla erinevad põhjused ja teatud

juhtudel võivad inimesed hoopis ise rünnaku esile kutsuda. Seetõttu ei saa tema hinnangul

lähtuda põhimõttest, et juba esimesel korral inimest rünnanud loom tuleks koheselt

eutaneerida. Kui selline regulatsioon kehtestada, tuleks väga selgelt läbi mõelda, kellele selle

otsuse tegemise pädevus antakse, et otsused ei oleks meelevaldsed.

L. Danilson-Järg küsis seejärel hooldust vajavate inimeste kaitse muudatuse kohta. Tema

hinnangul võivad eelnõu sättes loetletud teod, näiteks abitus seisundis või hooldust vaja

inimese toiduta jätmine, kuuluda juba piinamise alla. Ta küsis sellest tulenevalt, kuidas

täpsemalt seostub uus säte piinamise paragrahviga.

Samuti uuris, kas säte kaitseb üksnes hooldust vajavaid täiskasvanuid või hõlmab ka

lapsevanemate tegevust oma laste suhtes. Ta tõi esile, et praktikas on esinenud juhtumeid, kus

vanemad jätavad lapse tahtlikult hooletusse, näiteks ei anna süüa või seovad kinni. Ta küsis,

kas ka sellised teod lähevad selle uue sätte alla.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et KarS-i § 121 ehk tervise kahjustamise paragrahv on seni katnud

11

ka piinamisena käsitletavaid tegusid, kuna eraldi piinamise paragrahvi KarS-is ei ole.

Minister tõi taas esile Pihlakodu juhtumi, kus vaidluse üks keskseid küsimusi oli see, et

hooldust vajava inimese inimväärikust rängalt rikkuva tegevuse tagajärjel ei pruugi alati

tekkida eraldiseisvat tervisekahjustust. Sellest hoolimata on aga tegu selgelt lubamatu ning

kavandatav uus säte reguleeribki selliseid olukordi.

Minister lisas, et uus säte võib tõesti laieneda ka eelkõneleja kirjeldatud hoolduskohustuse

puhul, kuna teatavasti võib inimene olla abitus seisundis ka oma vanuse tõttu. Ta rõhutas, et

uue sätte rakendamise eelduseks on see, et hooldamise kohustust rikutakse teadlikult ja

korduvalt.

Mari Haav lisas, et lapsevanema ja lapse puhul on KarS-is juba olemas ka hooldusõiguse ja

eestkoste teostamise nõuete rikkumise koosseis. Seda kohaldataksegi juhul, kui suhe tuleneb

perekonnaseadusest, näiteks lapsevanema ja lapse vahel. Nimetatud teo eest võib karistada

juba kuni kolmeaastase vangistusega.

Liisa-Ly Pakosta märkis, et uus säte laieneb ka olukorras, kus hooldaja ei ole lapse esimese

astme ehk üleneja sugulane, vaid mõni teine pereliige, kuna tegelikus elus võib

hooldamissuhe tekkida ka kärgperedes jms olukordades.

Lea Danilson-Järg järeldas, et kui näiteks kasuvanemal ei ole ametlikult hoolduskohustust,

kuid ta kohtleb last kirjeldatud viisil, võib kohaldada eelnõuga kavandatud uut sätet.

L. Danilson-Järg küsis veel vaimse tervise kahjustamise kohta. Ta küsis, kuidas tõmmatakse

siin piir, kui raske see vaimne tervisekahjustus peaks olema ning kas psüühikahäire ehk

näiteks diagnoositud ärevushäire, depressiooni, psühhoosi vms häire olemasolu ja raskus jääb

üksnes kohtuarsti hinnata. Ta märkis, et inimene võib vaimse trauma saada igasugusest

halvast kohtlemisest või isegi solvamisest. Tekib küsimus, kas siinkohal on ootus, et see piir

selgub hiljem kohtupraktikast.

Liisa-Ly Pakosta rõhutas taas, et KarS-i § 121 puhul ei ole tegemist uue, vaid kehtiva

sõnastusega, sest muudetakse üksnes pealkirja. Minister selgitas, et tegemist peab siiski olema

tervisekahjustusega, kuna trauma ei tähenda automaatselt tervisekahjustust. Vaimne trauma

on ajutine, samal ajal kui tervisekahjustus on püsiv. Kui trauma muutub püsivaks, siis

kujunebki see tervisekahjustuseks.

Minister sõnas, et karistusõiguse üldpõhimõtte kohaselt tuleb kõiki asju tõlgendada

süüdistatava kasuks ehk tõenditest peab selgelt nähtuma, et just selle konkreetse inimese

konkreetne tegevus põhjustas teadlikult teisele inimesele diagnoositava tervisekahjustuse.

Seega ei piisa ka sellest, et kannatanul oli juba varem näiteks ärevus, isiksusehäire või mõni

muu tervisekahjustus. Minister rõhutas, et ka praegu nõuab kohtupraktika sellise põhjusliku

seose tuvastamist. Näiteks võib teo toimepanija teada, et konkreetne tegevus viib teise

inimese psühhoosi ning teeb seda teadlikult.

Vilja Toomast meenutas, et Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi tähendab

tervis nii füüsilist, vaimset kui ka sotsiaalset heaolu. Seetõttu ei pea ta põhjendatuks eraldi

vaidlust seksuaalse tervise kahjustamise üle, sest seksuaalne tervis kuulub juba nii füüsilise

kui ka vaimse tervise alla. Tema hinnangul tuleks regulatsiooni muuta ühtsemaks ja kasutada

üldist tervise mõistet, mis hõlmaks kõiki nimetatud juhtumeid.

Liisa-Ly Pakosta nõustus ja rõhutas taas, et ka tema eelistus oli muuta KarS-i § 121 pealkiri

lihtsalt kui „Tervise kahjustamine“, ilma kitsendavate täpsustusteta.

Andre Hanimägi tõstatas küsimuse uue kuriteokoosseisu KarS-i § 157⁴ osas, mis näeb ette

vastutuse seksuaalse sisuga materjali nõusolekuta avaldamise või muul viisil kättesaadavaks

12

tegemise eest. Ta märkis, et ka sellises olukorras on ohte, kus inimene loob näiteks

tehisintellekti abil materjali üksnes oma tarbeks enda koduarvutis, isegi juhul, kui ta ei

kavatse seda edasi levitada. Näiteks võib materjal siiski saada kättesaadavaks koduarvuti

häkkimise teel, nõrga või nähtavale jäetud parooli ning kolmanda isiku tegevuse tõttu.

A. Hanimägi küsis, kas sättes sõnastatud „muul viisil kättesaadavaks tegemine“ tähendab

sisuliselt võimaldamist. Samuti, kas materjali looja saaks levitamise eest vastutusest vabaneda

väitega, et tema ei soovinud materjali levitada, vaid keegi teine häkkis tema arvutit ja levitas.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et sätte sõnastus võimaldab kohtul selliseid asjaolusid hinnata ja

sellise tõlgenduseni jõuda, kui esitatud argumendid on asjakohased. Ta juhtis tähelepanu, et

võimaliku karistusena saab teatud juhtudel määrata ka rahalise karistuse. Minister rõhutas, et

tegemist on uue valdkonnaga ning eelnõus on pakutud sõnastus, mis peaks tavaarusaama

kohaselt tõesti eeskätt takistama ilma inimese nõusolekuta intiimse materjali levitamist.

Andre Hanimägi küsis, kas „muul viisil kättesaadavuse võimaldamine“ võiks olla täpsem

sõnastus.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et häkkimine siiski ei kuulu kavandatava sätte alla, sest sellisel

juhul ei tee inimene materjali ise kättesaadavaks, vaid tema arvutisse tungitakse loata. Ta tõi

näite, kus inimesel võib olla kodus kunagisest elukaaslasest foto, mille vargad sissemurdmisel

kaasa võtavad ning sellisel juhul ei ole inimene tegelikult tahtlikult kahjulikku tagajärge

põhjustanud.

Andre Hanimägi täpsustas, et tema mure puudutab ka võimalikku kohtuvaidlust, mis võib

hiljem tekkida. Näiteks, kui tehisintellektiga loodud kujutised on hakanud levima, võib nende

tegelik looja väita, et tema neid kättesaadavaks ei teinud ega levitanud ning keegi teine leidis

need tema arvutist. Selline väide võib kujuneda tavapäraseks kaitsetaktikaks.

Martin Ziehr märkis, et kui inimene valib aktiivse kaitse taktika, peab ta ise ka neid

asjaolusid tõendama.

Valdo Randpere kommenteeris, et A. Hanimägi kirjeldab nähtavasti ettevaatamatuse ja

tahtluse erinevust. Seega on küsimus selles, kas selline tegu on karistatav ka ettevaatamatuse

tõttu ning kui seadusandja soovib seda, tuleks seda selgemalt defineerida.

Madis Timpson tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21.10.2026 (konsensus: Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

3.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Andre Hanimägi (konsensus: Lea Danilson-Järg,

Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere,

Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

4. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse

seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete

säilitamine ja kasutamine) eelnõu (1007 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Madis Timpson andis eelnõu tutvustamiseks sõna justiits- ja digiministrile.

13

Liisa-Ly Pakosta selgitas sissejuhatuseks, et EL võttis omal ajal vastu direktiivi, mille

kohaselt pidid kõik liikmesriigid säilitama sideandmeid vähemalt ühe aasta, et võimaldada

piiriüleste kuritegude lahendamist. Hiljem leidis Euroopa Kohus, et selline kohustus on

vastuolus põhimõttega, mille kohaselt ei tohi kõiki inimesi käsitada võimalike kurjategijatena.

Seejärel muudeti vastavalt EL-i direktiivi, millele liikmesriigid on järk-järgult reageerinud

ning ka Euroopa Kohus on vahepeal teinud uusi lahendeid. Eestis on kõnealuse küsimuse üle

pikalt arutatud ning otsitud tasakaalupunkti kuritegude avastamise ja inimeste põhiõiguste

kaitse vahel.

Minister rõhutas, et jutt käib sidetehnilistest andmetest, mitte nende sisust ning neid andmeid

saab kasutada ainult kohtu loal. Eelmisel aastal kasutati selliseid andmeid veidi alla 90 korra

ning nende kasutamine aitas avastada mitmeid raskeid kuritegusid.

Minister selgitas, et käesoleva aasta märtsi lõpus tehtud Riigikohtu otsuse kohaselt on senine

elektroonilise side seaduse (ESS) § 111¹ vastuolus EL-i õigusega ning selle sätte alusel

kogutud sideandmeid ei saa enam tõendina kohtumenetluses kasutada. See tähendab, et kuigi

kehtiva korra järgi on sideoperaatoritel kohustus neid sideandmeid koguda, ei saa kogutud

andmeid tegelikult kasutada. Käesoleva eelnõuga soovitakse see vastuolu lahendada.

Minister sõnas, et eelnõu lahendus koosneb kolmest peamisest muudatusest. Esiteks

lõpetatakse sideettevõtjate üldine kohustus sideandmeid lausaliselt koguda. Edaspidi saavad

õiguskaitseasutused kriminaal- ja väärteomenetluses kohtu loal kasutada neid andmeid, mida

sideettevõtjad on kogunud oma ärilistel eesmärkidel. Ta selgitas, et ärilistel eesmärkidel

kogutakse andmeid näiteks selleks, et lahendada kliendi arvetega seotud vaidlused. Iga

ettevõtja saab ise otsustada, kas ja kui kaua ta selliseid ärilisel eesmärgil kogutud andmeid

säilitab.

Teiseks luuakse ärilisel eesmärgil säilitatud andmete kiirsäilitamise (nn quick freeze)

võimalus. See tähendab, et juhul, kui konkreetses kohas ja konkreetse sündmusega seoses

tekib vajadus andmeid säilitada, saab pädev asutus anda sellekohase korralduse. Ta rõhutas, et

kiirsäilitamist saab taotleda üksnes konkreetsete asjaolude olemasolul ning säilitatud andmeid

saab kasutada ainult kohtu loal ja kohtu määratud piiratud ulatuses. Kui andmete säilitamise

vajadus ära langeb, tuleb kiirsäilitamine ka lõpetada.

Kolmandaks nähakse ette kaks erandit andmete lühiajaliseks säilitamiseks. Esimene neist

puudutab riigi julgeoleku tagamist ning teine eriti rasket kuritegevust, sh näiteks

inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod, terroriaktid, inimkaubandus ja riigivastased

kuriteod. Vabariigi Valitsuse (VV) otsusel võib selliste tegude vastu võitlemiseks ning riigi

julgeoleku tagamiseks rakendada laiemat andmete kogumist. Julgeolekuohu korral tuleb

arvesse võtta ka Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni seisukohta.

Valdo Randpere meenutas õiguskantsleri esinemist Riigikogus, kui õiguskantsler tegi

ettepaneku võtta Kalle Grünthalilt saadikupuutumatus. Nimelt tõi õiguskantsler siis esile, et

Riigikogu on ise andnud julgeolekuasutustele, sh politseile võimaluse tuvastada sisuliselt igal

ajal isikute asukohta läbi nende telefonide asukoha positsioneerimise.

Ta küsis, kas käesoleva eelnõu seadusena vastuvõtmise järel kaob selline telefonide asukoha

tuvastamise võimalus, kas seda piiratakse kuidagi või jääb kehtima senine olukord.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et eelnõu §-ga 2 muudetakse väärteomenetluse seadustikku ja

lisatakse asjakohane piirang. Sätte kohaselt võib ärilisel eesmärgil kogutud sidetehnilisi

andmeid kohtu loal väärteomenetluses kasutada üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik

väärteomenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab väärteo raskus ja laad ning kui

päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi.Minister märkis, et kõnealuseid andmeid saab

seega kasutada ainult väga raskete väärtegude puhul.

Marko Künnapu lisas, et EL-i õigusest tulenevad mitmed rasked väärteod, mille eest on ette

nähtud väga suured rahatrahvid, sh juriidilistele isikutele. Teatud juhtudel võib sideandmete

14

kasutamine selliste väärtegude menetlemisel olla põhjendatud.

Varro Vooglaid kommenteeris, et tema ei ole päris veendunud eelnõuga kavandatava

regulatsiooni vastavuses Euroopa Kohtu sõnastatud põhimõtetega. Temale arusaadavalt säilib

sideettevõtjatele endiselt väga ulatuslik kohustus sideandmeid säilitada ning ta palus

täpsustada väidet, et säilitada tuleb ainult ärilistel eesmärkidel vajalikke andmeid.

Liisa-Ly Pakosta täpsustas, et riik ei reguleeri kuidagi seda, milliseid andmeid ettevõtja

ärilisel eesmärgil kogub või kui kaua ta neid säilitab. Nende andmete säilitamise aeg võib

sisuliselt olla ka null päeva. Ta rõhutas, et riik ei kehtesta ettevõtjatele säilitamiskohustust.

Erandiks on kiirsäilitamine, mis puudutab üksnes konkreetset kohta ja sündmust.

Varro Vooglaid palus täpsustada, kas sideettevõtja võib seega otsustada, et ei soovi üldse

selliseid andmeid enam säilitada ning riigil ei ole võimalik vastupidist kohtusust panna.

Liisa-Ly Pakosta vastas jaatavalt.

Varro Vooglaid sõnas, et tema arusaama järgi on Euroopa Kohtu hinnangul kaks

probleemkohta. Esiteks on küsimus, kas riik võib kehtestada sideandmete säilitamise

kohustuse ning teiseks, kui andmeid säilitatakse, siis millistel tingimustel on neile õigustatud

juurdepääs.

Liisa-Ly Pakosta märkis, et Eestis ei ole teise küsimusega seni sisulist probleemi olnud, sest

andmetele on ka seni olnud võimalik juurdepääsu taotleda ehk andmeid kasutada üksnes

kohtu loal. Kohus hindab iga kordselt, kas taotlus on põhjendatud ning kas see ei riiva isiku

õigusi ebaproportsionaalselt.

Varro Vooglaid küsis selguse huvides, kas minister kinnitab ühemõtteliselt, et eelnõuga

kavandatav regulatsioon on kindlalt ja ilma ühegi kahtluseta kooskõlas Euroopa Kohtu

sõnastatud põhimõtetega.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et ta ei saa seda nii ilma ühegi võimaliku küsimuseta kinnitada, kuid

eelnõu seletuskirjas põhjendatakse pikalt ja põhjalikult, kuidas pakutav lahendus on

ministeeriumi parima arusaama järgi EL-i õigusega kooskõlas. Minister märkis, et teatavasti

võib õigusküsimustes aga alati esineda erinevaid arvamusi.

Lea Danilson-Järg küsis andmete kasutamise kohta riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.

Täpsemalt, kas sellisel juhul saab riik samuti ainult sideettevõtjate ärilistel eesmärkidel

säilitatud andmeid kasutada või luuakse selleks eraldi alus, mille alusel saab sideettevõtjaid

kohustada andmeid koguma.

Liisa-Ly Pakosta selgitas, et nii raske kuritegevuse vastu võitlemisega kui ka riigi julgeoleku

tagamisega seotud sätted loovad n-ö igaks juhuks võimalused, mida EL-i õigus erandkorras

lubab. Need sätted on mõeldud olukordadeks, mille realiseerumist loodetakse vältida, kuid

mille tekkimisel ei pruugi enam olla aega vastavalt seadust muuta.

Minister rõhutas, et kui Eesti riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra vastu on juba tekkinud

selge rünnak, peab riigil olema võimalik seda ka tõrjuda. Sellises olukorras tuleb kõigepealt

ohtu hinnata ning seejärel peab Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon samuti

olema seisukohal, et oht on tegelikult olemas. Pärast seda saab VV anda kuni üheks aastaks

korralduse sideandmete säilitamiseks. Ta rõhutas veelkord, et tegemist on erandliku

olukorraga, mille realiseerumist loodetakse vältida. Selline võimalus peab aga seaduses

olemas olema juhuks, kui erandlik julgeolekuoht siiski tekib.

Lea Danilson-Järg palus täpsustada, kas sellisel juhul on tegemist andmete lausalise

15

kogumisega eriolukorras ning mitte olukorraga, kus riik annab korralduse koguda konkreetse

isikute sideandmeid.

Liisa-Ly Pakosta vastas jaatavalt. Ta märkis, et konkreetse isiku sideandmete kogumine

kuulub juba jälitustegevuse alla ning on eraldi reguleeritud teistsuguste normidega.

Varro Vooglaid kommenteeris, et tema arusaama järgi võimaldab eelnõu siiski anda

korralduse säilitada andmeid ka konkreetse menetluse tarbeks ja konkreetsete inimestega

seoses.

Marko Künnapu selgitas, et kõnealune säte kujutab endast juba olemasolevate andmete

säilitamise taotlemist, et tagada, et sideettevõtja neid ära ei kustutaks. Näiteks, kui toimub

mingi sündmus ja on alust arvata, et selle lahendamiseks võib vaja minna sideandmeid, siis

saab kõnealuse sätte kohaselt anda andmete kiirsäilitamise korralduse.

Liisa-Ly Pakosta tõi näitliku olukorra, kus politsei saab teate Vabaduse väljakul toimunud

tulistamisest ning kuna sündmuse asjaolud ja edasine kulg ei ole veel teada, saab politsei anda

korralduse säilitada Vabaduse väljaku piirkonna sidemastides olemasolevad andmed.

Lea Danilson-Järg täpsustas, et tema küsimus ei puudutanud konkreetse sündmusega seotud

kiirsäilitamist. Ta tõi näiteks olukorra, kus Kaitsepolitseiametil tekib kahtlus, et mõni inimene

võib planeerida mingit kuritegu ning annab sideettevõtjale korralduse hakata selle isiku

sideandmeid säilitama. Samas ei pruugi kahtlus hiljem üldse menetluseni viia.

L. Danilson-Järg küsis, kas ka selline andmete säilitamine võib eelnõu kohaselt võimalik olla.

Marko Künnapu vastas, et see läheks siiski juba jälitustoimingute reeglite alla.

Varro Vooglaid küsis, kas eelnõuga lisanduvad §-d 111³ ja 111⁴ ei loo siiski n-ö tagaust

varasema olukorra juurde naasmiseks ehk üldist säilitamiskohustust edaspidi küll ei

kehtestata, kuid võitluseks raske kuritegevusega või Eesti julgeoleku tagamiseks võib valitsus

siiski anda korralduse, mille tulemusel võib andmete säilitamine jätkuda sisuliselt ikkagi nii

nagu enne.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et varasema korraga samal viisil siiski jätkata ei saa. Mõlemal juhul

peab siiski esinema seaduses kirjeldatud oht ning vastav VV korraldus, mis on avalik ning

seda on seega võimalik ka vaidlustada.

Minister märkis, et mõistab küsimust hästi. Samas kaasneb riigil vastutus võimaldada ja

kasutada EL-i õigusega lubatud erandeid olukorras, kus selleks tekib tegelik vajadus. Kui

seadus sellist võimalust üldse ette ei näeks ja vajadus tekiks, võiks riik sattuda väga raskesse

olukorda. Minister avaldas lootust, et ka tulevased valitsused käituvad vastutustundlikult ega

kuritarvita neid võimalusi.

Madis Timpson tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 01.10.2026 (konsensus: Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

4.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

4.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Timpson (konsensus: Lea Danilson-Järg,

Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere,

Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

16

5. Riigikogu liikmete algatatud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (941 SE) teise ja kolmanda lugemise ettevalmistamine

Madis Timpson sõnas sissejuhatuseks, et tänasel istungil on plaanis vaadata üle kõik eelnõule

esitatud muudatusettepanekud. Esimees tutvustas muudatusettepanekut nr 1:

1. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 32 järgmises sõnastuses:

„32) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

„§ 51. Notari tasude ajakohasuse analüüs

Valdkonna eest vastutav minister esitab igal neljandal aastal Riigikogule notari tasude

ajakohasuse analüüsi. Esimene analüüs esitatakse Riigikogule hiljemalt 2030. aasta 31.

detsembriks.“.“.

Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärk on tagada notari tasude regulaarne analüüsimine

valdkonna eest vastutava ministeeriumi poolt ning anda Riigikogule piisavalt õigeaegne

ülevaade notari tasude ajakohasusest. Kehtiv õigus ei näe ette kindlat intervalli, mille jooksul

hinnataks notari tasude vastavust majanduslikule olukorrale või notaribüroode tegevuskulude

muutustele, mistõttu võivad vajalikud analüüsid ja tasude ajakohastamised lükkuda liiga pika

aja võrra edasi ning suuremad muudatusvajadused kuhjuda. Analüüsi esitamine ei too kaasa

kohustust algatada tasude muutmine, vaid tagab regulaarse hinnangu andmise tasude

ajakohasusele ning määrab, kes on analüüsimise eest vastutav. Muudatuse eesmärk on liikuda

tasude senisest regulaarsema ülevaatamise suunas, vältides samas tasude indekseerimise

kohustuse kehtestamist, mis oleks rakendamiseks problemaatiline ja laiema mõjuga.

Ettepaneku tegemisel lähtume analoogiast maa hindamise seaduse §-s 41 kehtestatud maa

korralise hindamise intervalliga. Maa hindamise seaduses sätestati 2022. aastal korralise

hindamise kindel intervall eesmärgiga tagada süsteemi järjepidevus ja ajakohasus pärast

pikka perioodi, mille jooksul maa korralist hindamist ei toimunud. Nelja-aastast intervalli

võib pidada mõistlikuks ja tasakaalustatud lahenduseks, kuna see võimaldab hinnata muutusi

piisava ajavahemiku järel, tekitamata samas liigset halduskoormust ning andes notariaadile

kindluse, et reguleeritud tasude ajakohasust jälgitakse riigi poolt süsteemselt.

Notarite Koda

Kaidi Lippus sõnas, et Notarite Koda on vahepealsel ajal seda teemat JDM-ga arutanud ning

ei pea enam vajalikuks selle sätte lisamist käesolevasse eelnõusse. Ta selgitas, et JDM ei

pidanud sellist analüüsi piisavaks, nagu muudatusettepanekus kirjeldatud ning pidas

vajalikuks hoopis terviklikumat valdkonna analüüsi. Koda usub, et edaspidi hakatakse seda

koostöös ministeeriumiga tegema. Näiteks hinnatakse kõikehõlmavalt teenuse kättesaadavust,

sh nii notarite arvu kui ka notaritasude süsteemi muudatuste rakendamist ja seda, kas tasud

tagavad ka edaspidi notariteenuse kättesaadavuse.

Madis Timpson tegi eelnevast tulenevalt ettepaneku muudatusettepanekut nr 1 mitte

algatada. Komisjon nõustus konsensuslikult.

Esimees andis järgnevate muudatusettepanekute tutvustamiseks sõna JDM esindajatele.

Juta Jõgis tutvustas muudatusettepanekut nr 2:

17

2. Muuta eelnõu § 2 punkti 3 ja asendada notariaadiseaduse § 16 lõike 3 viimases lauses

sõna „Justiitsministeeriumile“ sõnadega „valdkonna eest vastutavale ministeeriumile“.

Selgitus: Muudatusettepanekuga asendatakse notariaadiseaduse § 16 lõike 3 viimases lauses

viide „Justiitsministeeriumile“ viitega „valdkonna eest vastutavale ministeeriumile“. Selline

sõnastus on normitehniliselt paindlikum ning väldib vajadust seadust muuta juhul, kui

tulevikus muutuvad ministeeriumide nimetused või valitsemisalade jaotus.

Justiits- ja Digiministeerium

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Madis

Timpson, Vilja Toomast).

Glen Roosaar tutvustas muudatusettepanekuid nr 3-4:

3. Muuta eelnõu § 2 punkti 10 ja sõnastada notariaadiseadust täiendav § 576 järgmiselt:

„§ 576 . Käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud vanusepiiri rakendamine

Käesoleva seaduse 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni § 8 lõikes 4 sätestatud

vanusepiiri kohaldatakse notari suhtes, kelle kohta ei ole minister teinud ametiaja

pikendamise otsust. Kui minister on enne 2027. aasta 1. jaanuari lubanud notaril tema

taotlusel pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kehtib ministri asjakohane käskkiri

selles märgitud tähtpäevani.“.

Selgitus: Muudatuses nimetatud kuupäevad tuleb viia kooskõlla eelnõu jõustumisajaga.

Justiits- ja Digiministeerium

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Madis

Timpson, Vilja Toomast).

4. Muuta eelnõu § 5 teksti ja sõnastada see järgmiselt:

„Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.“.

Selgitus: Muudatusettepanekuga nähakse ette seaduse jõustumine 2027. aasta 1. jaanuaril.

Selline jõustumisaeg arvestab eelnõu menetlemise eeldatavat aega ning tagab muudatustest

mõjutatud isikutele piisava etteteatamisaja, et oma tegevusi ja otsuseid aegsasti kavandada.

Kuivõrd notariteenuse kasutamine on mitmete tehingute puhul seadusest tulenevalt

kohustuslik, on põhjendatud võimaldada piisav aeg muudatustega kohanemiseks.

Justiits- ja Digiministeerium

Õiguskomisjon

18

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Madis

Timpson, Vilja Toomast).

Madis Timpson sõnas kokkuvõtteks, et kõik eelnõule esitatud muudatusettepanekud on nüüd

üle vaadatud ning tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Otsustati:

5.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 29.09.2026 (konsensus: Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Valdo Randpere, Madis Timpson, Vilja Toomast).

5.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Madis

Timpson, Vilja Toomast).

5.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 13.10.2026 (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi,

Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Madis Timpson, Vilja Toomast).

6. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Selena Eenmaa

protokollija

Riigikogu õiguskomisjoni

istungi protokoll nr 139

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 21. september 2026

Algus 11.15, lõpp 12.51

Juhataja: Madis Timpson (esimees)

Protokollija: Selena Eenmaa (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria

Jufereva-Skuratovski, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid

Komisjoni ametnikud: Raini Laide (nõunik-sekretariaadijuhataja), Linnar Liivamägi (nõunik)

Puudus: Heljo Pikhof

Kutsutud: justiits-ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (2.-4. päevakorrapunkt), Justiits- ja

Digiministeeriumi tsiviilõiguse talituse juhataja Marget Pae ja nõunik Ewa-Maria Vainult (2.

päevakorrapunkt), karistusõiguse ja menetluse talituse nõunikud Mari Haav ja Martin Ziehr

(3. päevakorrapunkt), kriminaalpoliitika asekantsleri ülesannetes Mari-Liis Sööt ning

karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu (4. päevakorrapunkt),

vabakutsete talituse nõunikud Juta Jõgis ja Glen Roosaar ning Notarite Koja aseesimees,

Tallinna notar Priidu Pärna ja Notarite Koja tegevdirektor Kaidi Lippus (5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(1008 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja väärteomenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu (1009 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku,

elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete säilitamine ja

kasutamine) eelnõu (1007 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Riigikogu liikmete algatatud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(941 SE) teise lugemise ettevalmistamine

6. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu õiguskomisjoni nädala (21.09.2026-27.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 21. september 2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

2

(1008 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja väärteomenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu (1009 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku,

elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete säilitamine ja

kasutamine) eelnõu (1007 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Riigikogu liikmete algatatud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(941 SE) teise lugemise ettevalmistamine

6. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 22. september 2026 kell 14.00

1. Siseminister Igor Taro tutvustus siseministeeriumi sügisistungjärgu plaanidest

2. Vabariigi Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu (931 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(989 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi,

Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (1008 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Madis Timpson andis eelnõu tutvustamiseks sõna justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale.

Liisa-Ly Pakosta meenutas sissejuhatuseks, et 2018.a valmis mahukas ühinguõiguse

revisjon, mille teostamist alustas juba eelmine Riigikogu koosseis ning käesolev eelnõu on

selle järgmine etapp. Seega ei ole eelnõu ettepanekud juhuslikud ning osa neist tuleneb ka

ettevõtjate nõukoja poolt kinnitatud tegelikest vajadustest.

Minister juhtis tähelepanu, et eelnõu kooskõlastamise käigus esitati veel palju ettepanekuid.

Ta märkis, et kuna kõiki neid ei ole ajaliselt võimalik praeguse Riigikogu koosseisu jooksul

lahendada, jätkab ühinguõiguse ajakohastamist ja parandamist tõenäoliselt ka järgmine

koosseis. Käesolevas eelnõus on praktilised muudatused, mis lihtsustavad nii ettevõtjate kui

ka ametnike tööd.

Minister tutvustas eelnõuga tehtavaid peamisi muudatusi. Esiteks lihtsustatakse ettevõtjatele

ühinguõiguslikke reegleid, andes ühingutele suurema vabaduse siseasjade korraldamisel.

Näiteks saab põhikirjas edaspidi vabamalt määrata, kui palju osanikke või aktsionäre peab

otsuse tegemiseks koosolekul osalema.

Teiseks ühtlustatakse eri ühinguvormidele kehtivaid regulatsioone. Näiteks saavad ka

mittetulundusühingud edaspidi valida juhatuse liikme tähtajatult, nagu seda saavad praegu

teha teised ühingud.

Kolmandaks lihtsustatakse osaühingu osanike nimekirja pidamise korda. Nimekirja hakkab

pidama juhatus ning seda avalikustatakse ka edaspidi äriregistris, kuid andmeid saab muuta

notariteate alusel automatiseeritult. Samuti saavad osanikud edaspidi ise määrata, millal osa

uuele omanikule üle läheb. Praegu sõltub osa üleminek äriregistri kandest, mis on tekitanud

praktikas probleeme.

Neljandaks luuakse sarnaselt enamiku teiste Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidega võimalus

asutada Eestis uue sihtasutuse eriliigina erahuvides tegutsev „erasihtasutus“. Erasihtasutuse

eesmärk on vara hoida ja hallata põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi

huvides ning sellel puudub muu majandustegevus. Ta selgitas, et Eestis on tekkinud

3

jõukamaid perekondi, kelle vara haldamiseks on teised riigid sellise võimaluse loonud.

Selleks, et Eesti pered ei peaks oma vara teistesse EL-i liikmesriikidesse viima, luuakse

samasugune võimalus ka Eestis.

Viiendaks muudetakse äriregistri kandemenetlus ja nimekontroll täielikult automaatseks.

Kuuendaks lahendatakse pikaajaliselt ajutistel kontodel olnud n-ö omanikuta osade ja aktsiate

küsimus. Eelnõus nähakse ette, kuidas toimub näiteks üle 20 aasta ajutisel kontol olnud osade

või aktsiate kustutamine ning kuidas vähendatakse sellises olukorras aktsia- või osakapitali.

Minister tõi esile, et lisaks täpsustatakse eelnõuga ka erakonnaseadust. Ta selgitas, et kui

rahvastikuregistri andmetel ei ole inimene enam täielikult teovõimeline, näiteks talle on

määratud eestkostja, ei pruugi erakond ise seda teavet näha. Eelnõu muudatuse kohaselt saab

register, kellel on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele, sellisel juhul erakonnaliikmesuse

lõpetada. Samuti koondatakse erakonnaliikmete nimekirjas avalikustamist puudutav teave

ning isikuandmete kaitse üldreegleid arvestades täpsustatakse, et erakonnaliikmete andmeid

avalikustatakse avaliku võimu läbipaistvuse tagamiseks ja huvide konflikti vältimiseks.

Eelnõuga kehtestatakse ka erakonnaliikmete nimekirja tähtajatu säilitamine, et säilitada

teadmine Eesti poliitika kujunemisest ja arengust.

Valdo Randpere tõstatas äriühingute likvideerimise ja registrist kustutamise küsimuse, mida

tema hinnangul võiks samuti eelnõuga lahendada. Ta märkis, et kuigi äriühingu asutamine on

siin väga lihtne, on äriühingu likvideerimine Eestis põhjendamatult keeruline. Seda ka selliste

ühingute puhul, kellel ei ole võlgnevusi ning kelle omanik lihtsalt ei soovi enam tegevust

jätkata.

V. Randpere sõnas, et küsimuse saaks lahendada võrdlemisi lihtsalt, näiteks sätestades, et

võlgadeta ja seeläbi võlausaldajateta ettevõtetel on võimalik tegevus lihtsalt lõpetada, ilma et

omanik peaks minema kohtusse ja läbima bürokraatliku menetluse.

Liisa-Ly Pakosta tõi esile, et eelnõu kooskõlastustabelis on terve rida küsimusi, mida sooviti

veel kiiresti lahendada, kuid millega kaasneksid keerulisemad üksikasjad. Tema hinnangul

oleks mõistlik esmalt käesoleva eelnõuga edasi liikuda, sest selles on samuti mitu kiiret

lahendamist vajavat probleemi.

Minister märkis, et eelkõneleja ettepanek ei ole selline muudatus, mida saaks takistusteta

kiiresti ära teha. Sellega kaasneks mitu lahendamist vajavat probleemi, mis pidurdaksid kogu

käesoleva eelnõu menetlemist. Ta rõhutas, et kui komisjon esitab menetluse käigus

ettepanekuid on ministeerium valmis neid hindama, kuid äriühingute lihtsustatud

likvideerimise küsimust on juba arutatud ning kiire lahendusena seda eelnõusse ei lisatud.

Madis Timpson palus selgitada, millised on peamised probleemkohad seoses äriühingute

likvideerimise lihtsustamisega.

Marget Pae selgitas, et likvideerimisega kaasnev bürokraatia on mõeldud võlausaldajate

kaitseks ning see reeglistik ei ole kehtestatud põhjuseta. Ta möönis, et ministeerium on pikalt

kuulnud ettepanekuid lühendada tähtaegu, sest praegune menetlus on tõesti lohisev.

M. Pae tõi esile, et eelnõus on siiski uus abistav säte, mis võimaldab lihtsustada

likvideerimisega seotud avalduste esitamise korda e-äriregistris. Registrite ja Infosüsteemide

Keskus (RIK) on juba välja töötanud ka tehnilisi lahendusi. Näiteks on ettevõtja seni pidanud

likvideerimise teate ise avalikustama, kuid edaspidi saab RIK ise teate automaatselt Ametlikes

Teadaannetes avaldada. Seega tehnilisi lihtsustusi töötatakse juba välja ning käesoleva eelnõu

seadusemuudatused loovad selleks õigusliku aluse. Keerulisem küsimus puudutab

materiaalõiguslikke nõudeid, näiteks tähtaegu, kui kaua tuleb oodata, kas mõni võlausaldaja

annab veel endast teada. Tema hinnangul on nende tähtaegade lühendamine täiesti mõeldav

järgmine samm likvideerimise lihtsustamisel.

M. Pae selgitas registrist kustutamise osas, et varasemalt tekkisid seoses automaatse

4

kustutamisega probleemid, kuna puudus õiguslik alus. Registrist kustutati ligikaudu 30 000

ühingut ning lepingupartnerid võisid ootamatult avastada, et nende juriidilisest isikust

lepingupartnerit ei ole enam äriregistris. Näiteks võis üürnik avastada, et tema üürileandja on

äriregistrist kustutatud, mis tekitas küsimusi lepingu edasise kehtivuse kohta. Seetõttu ei ole

registrist kustutamise lihtsustamist samuti võimalik niivõrd kiirelt lahendada. Praegu saab

kustutamist takistada Maksu- ja Tolliamet ning ka vararegistritest nähtuv vara, kuid töötajatel

ja üürileandjatel puudub igasugune sõnaõigus. Ta kinnitas, et küsimusega tegeletakse.

Maria Jufereva-Skuratovski palus täpsustada, mida eelnõu aktsiate valdkonnas reguleerib.

Marget Pae selgitas, et ka õiguskantsler on korduvalt juhtinud tähelepanu väärtpaberite

registris olevatele omanikuta aktsiatele. Selliseid aktsiaid on üle 500 ning nende väärtus

ulatub 14,9 miljoni euroni. Aktsiate omanikud ei ole teada, kuna paiknevad ajutistel kontodel

ja on seal olnud juba üle 20 aasta.

M. Pae selgitas, et nn fantoomosanike või -aktsionäride olemasolu takistab nendel ühingutel

näiteks kapitali muutmist. Kuigi praegu on mõned asjaomased sätted olemas, siis

õiguskantsleri hinnangul on need ebaselged ning puudub korrapärane menetlus, et teha avalik

üleskutse aktsiate omanike leidmiseks. Käesoleva eelnõuga sätestatakse kogu selline menetlus

seaduses. Ta rõhutas, et ühingutele antakse ka täiendav tähtaeg, mille jooksul on võimalik ise

väärtpaberite omanike leidmiseks tegutseda. Kui omanikku ei leita, kustutatakse need ära ning

on lisareeglid, kuidas selle võrra kapitali vähendatakse. Seni puudus selleks vajalik reeglistik.

Varro Vooglaid uuris, miks on uut sihtasutuse vormi vaja. Temale teadaolevalt on

olemasolev sihtasutuse vorm juba üsna paindlik ning seadus ei kirjuta väga täpselt ette,

milleks ja kuidas seda kasutada tuleb.

Ta küsis, kas kahe eraldi vormi asemel ei saaks hoopis olemasolevat sihtasutuse regulatsiooni

muuta paindlikumaks, et seda oleks võimalik kasutada ka uue erasihtasutuse vormi kaudu ette

nähtud eesmärgil.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et erasihtasutuse võimaluse loomist on valitsuselt taotletud juba

väga pikka aega. Ta selgitas, et vajadus tulenebki sellest, et mitmed Eesti perekonnad hoiavad

täna oma vara teiste riikide erasihtasutustes, kuna Eestis ei ole seni sellist sobivat õiguslikku

vormi olnud. Minister rõhutas, et Eesti vara hoidmine teiste riikide erasihtasutustes ei ole

laiemalt riigi huvides, kuna kapitali väljaviimine ei ole tegelikult soovitav lahendus. Ta

möönis, et käesoleva eelnõu koostamisel hinnati uuesti, kas mõni teine või olemasolev vorm

võiks selleks sobida.

Minister tõi lihtsama näitena perekonna, kellel on talu. Talu kui õiguslik vorm vara

haldamiseks, erinevalt muust taluga seotud majandustegevusest, ei ole Eestis seni olnud hea ja

sobiv lahendus. Erasihtasutus võimaldaks anda perekonna vara üle järeltulevatele põlvedele

sobival viisil, mis erineks tavapärasest pärimismenetlusest.

Varro Vooglaid palus täpsustada, milles siiski seisneb olemasoleva sihtasutuse vormi

probleemkoht ja miks see kirjeldatud eesmärgi täitmist ei võimalda.

Marget Pae selgitas, et erasihtasutuse vormil on mitu uut elementi, mida tavapärasel ei ole.

Esiteks võib erasihtasutusel olla üksnes juhatus ehk eraldi nõukogu tasandit ei ole vaja, kuna

erasihtasutuse põhikirjas määratakse konkreetsed soodustatud isikud ning erasihtasutus ja

selle juhatus peavad just nende isikute vara valitsema.

Teiseks erineb erasihtasutuse vorm dokumentide avalikkuse poolest. Ta selgitas, et Eesti

äriregister on küll avalik, sest ettevõtluskeskkonna korrashoidmiseks on vaja teatud andmetele

juurdepääsu, kuid erasihtasutuse puhul liiguvad dokumendid registritoimikusse, millele

pääseb ligi üksnes õigustatud huvi korral. Eesmärk on kaitsta perekonda puudutavat teavet,

kuna teatud juhtudel võib vara olla alaealiste laste oma.

5

M. Pae rõhutas, et erasihtasutuse juhtimine on seega paindlikum ning piiratud avalikkusega.

Ta lisas, et kuna selline suletum ühinguvorm võib tekitada teatud kahtlusi, on ette nähtud ka

tasakaalustavad meetmed. Näiteks peavad erasihtasutused hakkama rahapesu tõkestamise

huvides koguma tegelike kasusaajate andmeid, mida praegu samal viisil koguma ei pea.

Liisa-Ly Pakosta lisas, et näiteks eelnevalt toodud talu näite puhul on vara üleandmisel

järgmisele põlvkonnale oluline ka võimalus loobuda asutaja õigusest. See on üks kavandatud

erisusi, mis kehtib edaspidi laiemalt kõikidele.

Anti Haugas kommenteeris, et võlausaldajaid tuleb igal juhul kaitsta ning äriühingu

lõpetamine ei tohiks olla ka liiga lihtne. Temale teadaolevalt on Eestis suureks probleemiks

olukorrad, kus seeläbi tekitatakse maksejõuetus ka võlausaldajatele.

Näiteks on levinud olukord, kus ettevõtte käive võib olla 50 000 eurot ja bilansis on 100 000

eurot, kuid ettevõtte tegevus jäetakse seisma. Seejärel luuakse aga uusi ettevõtteid ning

jäädakse võlgu nii võlausaldajatele kui ka riigile, samal ajal vara viiakse mujale ning vanad

ettevõtted jäetakse maha. Selline tegevus rikub turgu ning riigil jäävad saamata miljonid

eurod maksutulu. Ta rõhutas, et just sellise tegevuse eest kaitseks tuleks äriühingute

likvideerimine teha piisavalt ebamugavaks.

A. Haugas möönis, et kui ettevõttel on kõik maksud tasutud, ülejäänud vara jääb omanikele

ning võlausaldajatel ei ole nõudeid üleval, siis sellisel juhul ei tohiks tõesti likvideerimine olla

tarbetult bürokraatlik.

Anti Poolamets küsis e-residentide kohta seoses maksejõuetuse, rahapesu ja muude

võimalike rikkumistega. Ta tõi esile, et e-residendid on loonud üle 43 000 ettevõtte ning

nende seas on endiselt mitu tuhat Venemaa kodanikku, kelle tegelik elukoht on välisriigis.

E-residentsus võib seega luua soodsa keskkonna majanduskuritegudeks ning kahjustada kogu

ettevõtluskeskkonna mainet. Tema hinnangul ei piisa väitest, et osa e-residente tegutsevad

korrektselt ja toovad Eestile tulu, kui nende seas on ikkagi märkimisväärne hulk rahapesu vms

pettustega tegelevaid isikuid.

A. Poolamets küsis, kuidas saaks e-residentsuse regulatsiooni muuta nii, et julgeolekuohu või

rahapesuriski kahtluse korral oleks võimalik nende tegevus kiiremini lõpetada.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et selliste juhtumitega ja riskidega tegelevad rahapesu tõkestamise

eest vastutavad riiklikud institutsioonid ning seda kõikide ettevõtlusvormide puhul ja

sõltumata sellest, kas ettevõte tegutseb internetis või tavapärasel viisil.

Marget Pae lisas, et e-residentsuse tiimis töötab eraldi riskijuht ning tuleb märkida, et

Venemaalt ja Valgevenest ei ole praegu enam üldse võimalik siin e-residentsust taotleda.

Nende puhul, kellel see juba varasemalt on, hinnatakse riske üksikjuhtumite põhiselt. Selles

osas tehakse muu hulgas pidevalt koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga, kes tunnistab kindla

riskitaustaga isikute e-residendi kaarte kehtetuks. Tegemist on igapäevase kontrolli- ja

korrastustööga e-residentsuse tiimi poolt, kus töötavad ka rahapesueksperdid ning koostööd

tehakse Rahapesu Andmebürooga.

M. Pae meenutas, et eelmisel aastal viidi läbi Eesti riiklik rahapesu riskianalüüs. Ta tõi esile,

et analüüsist järeldati, et siin tegeletakse riskidega tõsiselt ning probleemsed riigid

välistatakse. Samas jääb probleemiks see, et kui Eesti suudab riskid enda süsteemis

maandada, võivad samad isikud liikuda oma tegevusega teistesse EL-i liikmesriikidesse.

Madis Timpson kommenteeris, et tema mäletamist mööda sai Eesti riik eelmisel aastal

e-residentidelt maksutulu 120 miljonit eurot.

Esimees märkis veel Rahapesu Andmebüroo osas, et on ise hiljuti kohtunud büroo esindajaga,

6

kes andis teada, et kui õiguskomisjon tunneb büroo tegevuse vastu huvi, võõrustaks büroo

komisjoni enda juures hea meelega. Ettepanekut võib hiljem komisjonis arutada.

Valdo Randpere tõstatas uuesti äriühingu registrist kiirkorras kustutamise küsimuse ning

märkis, et kuigi ministeeriumi esindaja sõnul puudus selleks tollal õiguslik alus, siis

tehisintellekti antud teabe kohaselt olevat see ka praegu seaduslik. Tema hinnangul ollakse

selles osas täna lihtsalt väga ettevaatlikud ning tegemist on pigem kaalutlusotsusega. Näiteks

määratakse mõnel juhul majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahv, teisel juhul

kustutatakse ühing registrist. Seega ei ole enne aruande esitamata jätmist ettevõtjal võimalik

teada, milline tagajärg kaasneb.

V. Randpere tegi ettepaneku käsitleda kiirkorras äriühingu kustutamist likvideerimise eri- või

lihtsustatud vormina ehk juhul, kui ettevõte jätab majandusaasta aruande esitamata, võiks riik

ise algatada likvideerimisprotsessi. Sellisel juhul ei peaks ettevõtja seda ise tegema, kuna on

aruande esitamata jätmisega oma tahte väljendanud ning riik saaks viia läbi edasise menetluse

ja selgitada välja võimalikud võlausaldajad.

Ta nõustus, et ettevõtteid ei tohiks likvideerida eesmärgiga võlausaldajaid kuidagi kahjustada,

kuid samal ajal ei tohiks ka ettevõtte omanikku koormata aastaid kestva protsessiga.

Liisa-Ly Pakosta jäi oma varasema seisukoha juurde, et selle küsimuse lahendamine on

keerulisem. Seetõttu võiks selle küsimusega tegeleda käesolevast eelnõust eraldiseisvalt.

Varro Vooglaid tõstatas küsimuse varasemalt arutelus nimetatud tegelike kasusaajate

terminoloogia kohta, kuigi möönis, et see ei pruugi otseselt käesolevat eelnõu puudutada. Ta

tõi esile, et Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tegevuse raames on teda aastaid

häirinud nõue nimetada tegelikke kasusaajaid, kuna tegemist on mittetulundusliku ühinguga.

V. Vooglaid märkis, et tema hinnangul on selline terminoloogia mittetulunduslike ühingute

puhul nii loogiliselt kui ka sisuliselt vale ning riivab õiglustunnet. Näiteks ei saa sihtasutuse

juhatajat pidada automaatselt sihtasutuse tegevusest tegelikuks kasusaajaks. Mittetulunduslike

ühingute puhul ei peaks üldse kasutama sama terminoloogiat nagu kasumi teenimisele

suunatud äriühingute puhul. Ta palus kaaluda, kas selles küsimuses oleks võimalik midagi

muuta.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et tegeliku kasusaaja terminoloogia küsimus kuulub tegelikult

Rahandusministeeriumi vastutusvaldkonda. Kui terminoloogiat soovitakse muuta, võiks

küsimust arutada näiteks rahanduskomisjonis.

Madis Timpson tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 01.10.2026 (konsensus: Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid).

2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Anti Poolamets, Valdo

Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Anti Haugas (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter

Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Anti Poolamets, Valdo

Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, loomakaitseseaduse ja

väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (1009 SE) esimese lugemise

7

ettevalmistamine

Madis Timpson andis eelnõu tutvustamiseks sõna justiits- ja digiministrile.

Liisa-Ly Pakosta sõnas sissejuhatuseks, et eelnõu käsitleb tegelikus elus esile kerkinud

küsimusi, mille puhul on kohtupraktika näidanud vajadust karistusseadustikku (KarS) muuta.

Minister tutvustas lähemalt eelnõuga tehtavaid muudatusi. Esiteks muudetakse KarS-i § 121

ehk kehaline väärkohtlemine. Ta märkis, et kehtiv säte käsitleb tervise kahjustamist laiemalt,

kuid pealkiri on eksitavalt kitsas ning viitab üksnes füüsilisele tervisele. Selle pealkirja üle

peeti Sotsiaalministeeriumiga (SOM) põhjalik arutelu. Justiits- ja Digiministeerium (JDM)

oleks eelistanud pealkirja „Tervise kahjustamine“, mis hõlmaks muu hulgas füüsilist, vaimset,

seksuaalset ja sotsiaalset tervist. SOM soovis aga pealkirjas piirduda füüsilise ja vaimse

tervise nimetamisega. Seega on ka eelnõus oleva sätte pealkiri tegelikult kitsendav, kuid

lõpliku otsuse teeb Riigikogu.

Lisaks tehakse KarS-is veel järgnevad muudatused:

- laiendatakse ähvardamise süüteokoosseisu ning karistatavaks muutub muu hulgas

ähvardamine seksuaalvägivallaga, vabaduse võtmisega, kannatanu pereliikme või muu

lähedase inimese kahjustamise või intiimse materjali avaldamisega.

- muudetakse vara kahjustamisega ähvardamist puudutavat regulatsiooni. Kui seni on

lähtutud peamiselt vara rahalisest väärtusest, kuid ka väiksema turuväärtusega ese võib

olla inimesele eluliselt või emotsionaalselt väga oluline. Samuti võib inimesele olla

emotsionaalselt väga oluline näiteks tema koer või kass ning praktikas esineb sageli, et

ähvardatakse kahjustada just lemmikloomi ja mõnikord viiakse ähvardus ka ellu.

Muudatus võimaldab selliseid olukordi senisest elulisemalt hinnata.

- täpsustatakse lähisuhtevägivalla mõistet. Siinkohal on lähtutud asjaolust, et

lähisuhtevägivald võib jätkuda endiste elukaaslaste või abikaasade vahel ka pärast

suhte lõppemist ning vägivallatseja võib kasutada varasemast suhtest tulenevaid

käitumismustreid ja teise inimese haavatavust. Eriti ohtlik võib olukord olla siis, kui

endised partnerid kasvatavad ühiselt last.

- võimaldatakse süüteo jäädvustamist ja selle avalikku eksponeerimist käsitada karistust

raskendava asjaoluna.

- tõstetakse ahistava jälitamise ja kehalise väärkohtlemise eest ette nähtud karistuste

ülemmäärasid, sest senised karistusmäärad ei vasta enam nende tegude raskusele.

Minister tõi teise peamise muudatusena esile, et KarS-i täiendatakse uue kuriteokoosseisuga

§-s 157⁴, mis käsitleb seksuaalse sisuga materjali ehk piltide ja videote digikeskkonnas

levitamist ilma kujutatud isiku nõusolekuta. Teatavasti tekitab sellise materjali levitamine

inimesele pikaajalist kahju. Ta rõhutas, et vastav kuriteokoosseis hõlmab ka nn

süvavõltsinguid, mis on töödeldud või tehisintellekti abil loodud ning karistatavaks muutub ka

sellise materjali avaldamisega ähvardamine.

Kolmandaks luuakse eelnõuga hooldamise kohustuse rikkumise kuriteokoosseisu. Minister tõi

esile, et nii Pihlakodu juhtum kui ka teised sarnased juhtumid on näidanud vajadust sekkuda

olukordadesse, kus hooldaja jätab abitus seisundis või hooldust vajava inimese teadlikult ja

korduvalt abist ilma, sh toidust, ravimitest, hügieeniabist vm vajalikust hooldusest või kohtleb

teda inimväärikust alandavalt. Reageerimine peab olema võimalik ka siis, kui inimesele ei ole

sellest veel tekkinud tervisekahjustust ega vahetut ohtu elule.

Neljandaks võimaldatakse edaspidi loomapidamise keeldu kohaldada ka inimese elu, tervist

või vara ohustava või kahjustava loomapidamise korral. Minister selgitas, et praegu kaitseb

seadus loomapidamise keelu kaudu küll loomi inimeste poolse halva kohtlemise eest, kuid ei

kaitse piisavalt inimesi ohtlike loomade eest. Kui loomapidaja ohustab enda looma kaudu teisi

inimesi või nende vara, siis saab talle edaspidi kohaldada kuni kümneaastast loomapidamise

keeldu.

8

Viiendaks täidab eelnõu lünga, mille kohaselt võib inimene kehtiva õiguse kohaselt jääda

vastutuseks vabaks, kui joobele järgneb ajutine raske psüühikahäire ja ta paneb toime süüteo.

Minister meenutas kohtuasja, kus teise inimese tapnud mees mõisteti õigeks, sest ta oli teo

toimepanemise ajal deliiriumis. Ta märkis, et selline lahend riivas arusaadavalt ühiskonna

õiglustunnet. Eelnõu muudatuse kohaselt ei vabane inimene vastutusest süüdimatuse tõttu, kui

ta viis end teadlikult sellisesse seisundisse ja pani selles toime süüteo.

Minister tõi eelnõu viimase osana esile uute süütegude ennetamise tegutsemiskeeluga. Ta

selgitas, et praegu ei saa kohus alati keelata inimesel jätkata tegevusalal, mida ta kasutas

süütegude toimepanemiseks, näiteks klientidelt varastanud klienditeenindajana või

hooldatavaid ära kasutanud hooldajana. Samuti ei saa tegutsemiskeeldu määrata ettevõttele,

kelle teadlik ja süsteemne tegevus on seotud süütegudega. Eelnõu muudatuse kohaselt on

edaspidi võimalik sellistel juhtudel määrata tegutsemiskeelu. Eesmärk on kaitsta uusi

võimalikke kannatanuid, mh lapsi, eakaid, puudega ja hooldust vajavaid inimesi.

Maria Jufereva-Skuratovski palus täpsustada, kuidas eelnõu reguleerib ahistavat jälitamist.

Martin Ziehr vastas, et eelnõuga tõstetakse KarS §-s 157³ sätestatud ahistava jälitamise

karistusmäära.

Liisa-Ly Pakosta täpsustas, et senine kuni üheaastane vangistus asendatakse kuni

kolmeaastase vangistusega.

Anti Haugas kommenteeris, et tema hinnangul võiks tulevikule mõeldes olla karistatav ka

seksuaalse sisuga materjali ilma kujutatud isiku nõusolekuta loomine, mitte üksnes sellise

materjali levitamine. Ta küsis, miks on praegu karistatavana ette nähtud üksnes levitamine.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et konkreetse kahju tekkimise mõttes oleks võrdlemisi keeruline

reguleerida olukorda, kus keegi küll näiteks pildistab teist inimest, aga ei levita seda fotot. Ta

rõhutas siiski, et alaealiste kaitseks on sel viisil pildistamine juba reguleeritud.

Minister selgitas, et käesoleva eelnõuga reguleeritakse eelkõige praktikas esinenud olukordi,

kus kaks inimest on intiimsuhtes, usaldavad teineteist ja jagavad omavahel pilte või teevad

neid vastastikusel nõusolekul, kuid pärast suhte lõppemist võib üks pool hakata neid pilte

teise nõusolekuta levitama. Seega võivad pildid olla tehtud nõusolekul, kuid nende hilisem

levitamine toimub nõusolekuta.

Anti Haugas palus täpsustada, kuidas siiski käsitletakse materjali, mis on algusest peale

loodud ilma kujutatud isiku nõusolekuta või kuidas hinnatakse olukorda, kus isik valmistas

materjali küll ainult enda tarbeks, kuid kujutatud isikule see ei meeldi.

Mari Haav vastas, et kuimaterjalist ei saa keegi teada ja seda ka ei levitata, on selle

kriminaalõiguslik kontrollimine väga keeruline.

Ta lisas, et alaealiste puhul on KarS §-i 178 järgi juba praegu karistatav pornograafilise või

erootilise sisuga kujutise omandamine ja omamine, kui kujutis puudutab alla 18-aastast isikut.

Sellisel juhul pole ka oluline, kas kujutis on loodud süvavõltsingu vm meetodiga.

Varro Vooglaid küsis KarS §-i 121 muudatuse kohta, mis toob sätte pealkirjas selgemalt

esile vaimse tervise kahjustamise. Tema hinnangul tuleks sellise muudatuse puhul vastavas

paragrahvis vähemalt mingil määral täpsemalt lahti kirjutada, mida tähendab kuriteona

karistatav vaimse tervise kahjustamine, sest seda mõistet võib tõlgendada väga laialt.

V. Vooglaid küsis lisaks, kas uus kuriteokoosseis KarS-i § 157⁴ näol ikkagi kataks kindlasti

ka tehisintellektiga loodud materjali. Ta märkis, et sätte sõnastus viitab lihtsalt teise isiku

9

nõusolekuta „temast“ seksuaalse iseloomuga pildi tegemisele. See võib jätta mulje, et

tegemist peab olema reaalselt sellest inimesest tehtud pildiga. Teatavasti võib aga

tehisintellektiga loodud kujutis küll inimest kujutada, kuid ei ole tegelikult otseselt temast

tehtud. Ta soovitas kaaluda sõnastust „temast või teda kujutava“, mis kaotaks võimaliku

ebaselguse.

Liisa-Ly Pakosta selgitas, et §-i 121 esimese lõike sõnastust ei muudeta ehk säte näeb juba

praegu ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest. Kohtupraktikas on juba tervist

käsitletud laiemalt nii füüsilise kui ka vaimse tervisena. Tuleb rõhutada, et vaimse tervise

kahjustamise korral on oluline põhjusliku seose tuvastamine kohtupsühhiaatrite poolt, kellel

on selle hindamiseks välja töötatud metoodika. Ta möönis, et põhjusliku seose tuvastamine on

keeruline. Kohtupraktikas on eeskätt esinenud juhtumid, kus üks inimene teab, et konkreetne

tegevus käivitab teisel inimesel vaimse tervise häire ning teeb seda järjekindlalt edasi just

selle häire esilekutsumiseks.

Minister kordas, et tema eelistuse kohaselt võiks §-i 121 pealkiri olla lihtsalt „Tervise

kahjustamine“. Praeguse pealkirja puhul jäävad sõnastusest kõrvale näiteks seksuaalne ja

sotsiaalne tervis. Ta tõi sotsiaalse tervise kahjustamise näitena olukorra, kus mees keelab

naisel teiste inimestega suhtlemise. Naise vaimne ja füüsiline tervis võisid sel ajal isegi korras

olla, kuid tema sotsiaalne tervis oli tugevasti kahjustatud.

Varro Vooglaid kommenteeris, et tema hinnangul ei tohiks karistusõigusliku normi sisu nii

ulatuslikult jätta kohtupraktika määrata. Praegu on vaimse tervise kahjustamise eest võimalik

määrata lausa kuni kaheaastase vangistuse, kuid samas ei määratleta piisavalt selgelt, milles

selline kuritegu seisneb.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et nii füüsilise kui ka vaimse tervise kahjustamise puhul tuleb siiski

tõendada, et konkreetse inimese konkreetne tegevus põhjustas teisele inimese selle konkreetse

tervisekahjustuse. Tervisekahjustuse tuvastamine on juba meditsiinitöötajate pädevus.

Varro Vooglaid leidis, et selline lähenemine ei ole karistusõigusliku normi ikkagi piisavalt

korrektne ning seadusesse ei peaks kirjutama mõisteid, mille tähendust tuleb hiljem oletada

või alles kohtupraktikas kujundada.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et seletuskirjas on seda lähemalt selgitatud ning käsitletud

asjakohast kohtupraktikat.

Minister märkis kõlanud teise küsimuse ehk uue kuriteokoosseisu KarS-i § 157⁴ osas, et seda

võib veel täiendavalt hinnata, kas sätet saab sõnastuslikult täpsustada.

Valdo Randpere esitas küsimuse loomapidamise keelu kohta. Ta tõi esile, et näiteks Rootsis

on agressiivsete loomadega seotud kord seaduse tasandil reguleeritud nii, et kui loom ründab

inimest, siis hinnatakse kiiresti, kas loom on püsivalt agressiivne. Kui püsivat agressiivsust ei

tuvastata, siis võidakse nõuda suukorvi kasutamist, kuid püsivalt agressiivne loom võidakse

eutaneerida.

Ta märkis, et Eestis on agressiivsete loomade rünnakutega seotud hilisemad menetlused väga

pikad. Looma võidakse eutaneerida alles pärast kriminaalmenetluses tehtud süüdimõistvat

otsust, samas võib agressiivne loom vahepealsel ajal endiselt kogukonnale ohtu kujutada.

V. Randpere küsis, kas käesoleva eelnõuga ei saaks astuda sammu edasi ning võtta eeskuju

Rootsi mudelist ehk võimaldada kiiremini inimesi korduvalt rünnanud ohtlike loomade

eutaneerimist. Eelnõus nähakse praegu ette ainult loomapidamise keelamise võimalus, mis ei

pruugi olla piisav lahendus.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et põhimõtteliselt oleks tema valmis samalaadset lahendust toetama.

10

Ta märkis, et ka politsei on selle küsimuse tõstatanud, kuid looma kiirema eutaneerimise

võimaldamine kujundaks ühiskonnas praegusest märgatavalt erineva korra, mistõttu tuleks

seda rohkem kaaluda.

Martin Ziehr nõustus mõttega, et tuleks vältida agressiivsete loomade uusi rünnakuid. Ta

selgitas, et selleks on aga esmalt võimalikud ka mõnevõrra leebemad meetodid, näiteks juba

enne süüteo toimepanemist kinnitava otsuse jõustumist on võimalik looma ennetava

meetmena omanikult ära võtta. Kohalik omavalitsus (KOV) toimetab sellisel juhul looma

lähimasse varjupaika, kus ta viibib kuni otsuse tegemiseni.

Liisa-Ly Pakosta lisas, et KOV-il on teatavasti kohustus hoida looma varjupaigas 14 päeva

ning pärast seda on võimalik loom ka eutaneerida.

Peeter Ernits küsis ahistava jälitamise paragrahvi muudatuse kohta, kas seda koosseisu on

kuidagi ka täpsustatud ja laiendatud või piirdub eelnõu üksnes karistuse ülemmäära

tõstmisega üheaastaselt vangistuselt kolmeaastasele. Teatavasti peab ahistav jälitamine olema

korduv, järjekindel ja teise inimese tahte vastane. Ta tõi näiteks olukorra, kus keegi on teise

inimesse lootusetult armunud ja jälgib teda, kuid jälgitav ise ei tea sellest ning uuris, kas ka

selline tegevus läheks koosseisu alla.

Liisa-Ly Pakosta märkis, et kui inimene üleüldse ei tea, et teda jälitatakse, siis ei ole tegemist

tema jaoks sellisel kujul ahistamisega. Inimene peaks menetluse algatamiseks siiski pöörduma

uurimisasutuse poole, kuid kui ta ei tea, siis ei saa ta ka selle kohta ka kaebust esitada.

Peeter Ernits küsis veel, kas Eestis on plaanis luua loomade ombudsmani ametikoht. Ta

märkis, et mõnes Euroopa riigis on selline ametikoht olemas.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et Eesti Loomakaitse Liit on küll sellise ettepaneku varasemalt

teinud, kuid seda ei ole käesolevasse eelnõusse lisatud.

Lea Danilson-Järg kommenteeris ohtliku looma eutaneerimise teemal, et siinkohal tekib

küsimus, kes teeks selle lõpliku otsuse, milline loom tuleks eutaneerida ja milline mitte.

Valdo Randpere kommenteeris, et Rootsis teeb selliseid otsuseid maavalitsuste juures

ekspertidest koosnev grupp, kuhu on kaasatud ka politseinikud ning neil on ette nähtud

standardid, mille abil hinnata, kas näiteks koer on pidevalt ohtlik või mitte. Ta tõi esile, et

Rootsis on üldiselt ühiskondlik kokkulepe, et inimesi korduvalt rünnanud püsivalt ohtliku

looma suhtes tuleb kiiresti sekkuda ja loom eutaneerida.

Lea Danilson-Järg märkis, et looma rünnakul võivad olla erinevad põhjused ja teatud

juhtudel võivad inimesed hoopis ise rünnaku esile kutsuda. Seetõttu ei saa tema hinnangul

lähtuda põhimõttest, et juba esimesel korral inimest rünnanud loom tuleks koheselt

eutaneerida. Kui selline regulatsioon kehtestada, tuleks väga selgelt läbi mõelda, kellele selle

otsuse tegemise pädevus antakse, et otsused ei oleks meelevaldsed.

L. Danilson-Järg küsis seejärel hooldust vajavate inimeste kaitse muudatuse kohta. Tema

hinnangul võivad eelnõu sättes loetletud teod, näiteks abitus seisundis või hooldust vaja

inimese toiduta jätmine, kuuluda juba piinamise alla. Ta küsis sellest tulenevalt, kuidas

täpsemalt seostub uus säte piinamise paragrahviga.

Samuti uuris, kas säte kaitseb üksnes hooldust vajavaid täiskasvanuid või hõlmab ka

lapsevanemate tegevust oma laste suhtes. Ta tõi esile, et praktikas on esinenud juhtumeid, kus

vanemad jätavad lapse tahtlikult hooletusse, näiteks ei anna süüa või seovad kinni. Ta küsis,

kas ka sellised teod lähevad selle uue sätte alla.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et KarS-i § 121 ehk tervise kahjustamise paragrahv on seni katnud

11

ka piinamisena käsitletavaid tegusid, kuna eraldi piinamise paragrahvi KarS-is ei ole.

Minister tõi taas esile Pihlakodu juhtumi, kus vaidluse üks keskseid küsimusi oli see, et

hooldust vajava inimese inimväärikust rängalt rikkuva tegevuse tagajärjel ei pruugi alati

tekkida eraldiseisvat tervisekahjustust. Sellest hoolimata on aga tegu selgelt lubamatu ning

kavandatav uus säte reguleeribki selliseid olukordi.

Minister lisas, et uus säte võib tõesti laieneda ka eelkõneleja kirjeldatud hoolduskohustuse

puhul, kuna teatavasti võib inimene olla abitus seisundis ka oma vanuse tõttu. Ta rõhutas, et

uue sätte rakendamise eelduseks on see, et hooldamise kohustust rikutakse teadlikult ja

korduvalt.

Mari Haav lisas, et lapsevanema ja lapse puhul on KarS-is juba olemas ka hooldusõiguse ja

eestkoste teostamise nõuete rikkumise koosseis. Seda kohaldataksegi juhul, kui suhe tuleneb

perekonnaseadusest, näiteks lapsevanema ja lapse vahel. Nimetatud teo eest võib karistada

juba kuni kolmeaastase vangistusega.

Liisa-Ly Pakosta märkis, et uus säte laieneb ka olukorras, kus hooldaja ei ole lapse esimese

astme ehk üleneja sugulane, vaid mõni teine pereliige, kuna tegelikus elus võib

hooldamissuhe tekkida ka kärgperedes jms olukordades.

Lea Danilson-Järg järeldas, et kui näiteks kasuvanemal ei ole ametlikult hoolduskohustust,

kuid ta kohtleb last kirjeldatud viisil, võib kohaldada eelnõuga kavandatud uut sätet.

L. Danilson-Järg küsis veel vaimse tervise kahjustamise kohta. Ta küsis, kuidas tõmmatakse

siin piir, kui raske see vaimne tervisekahjustus peaks olema ning kas psüühikahäire ehk

näiteks diagnoositud ärevushäire, depressiooni, psühhoosi vms häire olemasolu ja raskus jääb

üksnes kohtuarsti hinnata. Ta märkis, et inimene võib vaimse trauma saada igasugusest

halvast kohtlemisest või isegi solvamisest. Tekib küsimus, kas siinkohal on ootus, et see piir

selgub hiljem kohtupraktikast.

Liisa-Ly Pakosta rõhutas taas, et KarS-i § 121 puhul ei ole tegemist uue, vaid kehtiva

sõnastusega, sest muudetakse üksnes pealkirja. Minister selgitas, et tegemist peab siiski olema

tervisekahjustusega, kuna trauma ei tähenda automaatselt tervisekahjustust. Vaimne trauma

on ajutine, samal ajal kui tervisekahjustus on püsiv. Kui trauma muutub püsivaks, siis

kujunebki see tervisekahjustuseks.

Minister sõnas, et karistusõiguse üldpõhimõtte kohaselt tuleb kõiki asju tõlgendada

süüdistatava kasuks ehk tõenditest peab selgelt nähtuma, et just selle konkreetse inimese

konkreetne tegevus põhjustas teadlikult teisele inimesele diagnoositava tervisekahjustuse.

Seega ei piisa ka sellest, et kannatanul oli juba varem näiteks ärevus, isiksusehäire või mõni

muu tervisekahjustus. Minister rõhutas, et ka praegu nõuab kohtupraktika sellise põhjusliku

seose tuvastamist. Näiteks võib teo toimepanija teada, et konkreetne tegevus viib teise

inimese psühhoosi ning teeb seda teadlikult.

Vilja Toomast meenutas, et Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi tähendab

tervis nii füüsilist, vaimset kui ka sotsiaalset heaolu. Seetõttu ei pea ta põhjendatuks eraldi

vaidlust seksuaalse tervise kahjustamise üle, sest seksuaalne tervis kuulub juba nii füüsilise

kui ka vaimse tervise alla. Tema hinnangul tuleks regulatsiooni muuta ühtsemaks ja kasutada

üldist tervise mõistet, mis hõlmaks kõiki nimetatud juhtumeid.

Liisa-Ly Pakosta nõustus ja rõhutas taas, et ka tema eelistus oli muuta KarS-i § 121 pealkiri

lihtsalt kui „Tervise kahjustamine“, ilma kitsendavate täpsustusteta.

Andre Hanimägi tõstatas küsimuse uue kuriteokoosseisu KarS-i § 157⁴ osas, mis näeb ette

vastutuse seksuaalse sisuga materjali nõusolekuta avaldamise või muul viisil kättesaadavaks

12

tegemise eest. Ta märkis, et ka sellises olukorras on ohte, kus inimene loob näiteks

tehisintellekti abil materjali üksnes oma tarbeks enda koduarvutis, isegi juhul, kui ta ei

kavatse seda edasi levitada. Näiteks võib materjal siiski saada kättesaadavaks koduarvuti

häkkimise teel, nõrga või nähtavale jäetud parooli ning kolmanda isiku tegevuse tõttu.

A. Hanimägi küsis, kas sättes sõnastatud „muul viisil kättesaadavaks tegemine“ tähendab

sisuliselt võimaldamist. Samuti, kas materjali looja saaks levitamise eest vastutusest vabaneda

väitega, et tema ei soovinud materjali levitada, vaid keegi teine häkkis tema arvutit ja levitas.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et sätte sõnastus võimaldab kohtul selliseid asjaolusid hinnata ja

sellise tõlgenduseni jõuda, kui esitatud argumendid on asjakohased. Ta juhtis tähelepanu, et

võimaliku karistusena saab teatud juhtudel määrata ka rahalise karistuse. Minister rõhutas, et

tegemist on uue valdkonnaga ning eelnõus on pakutud sõnastus, mis peaks tavaarusaama

kohaselt tõesti eeskätt takistama ilma inimese nõusolekuta intiimse materjali levitamist.

Andre Hanimägi küsis, kas „muul viisil kättesaadavuse võimaldamine“ võiks olla täpsem

sõnastus.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et häkkimine siiski ei kuulu kavandatava sätte alla, sest sellisel

juhul ei tee inimene materjali ise kättesaadavaks, vaid tema arvutisse tungitakse loata. Ta tõi

näite, kus inimesel võib olla kodus kunagisest elukaaslasest foto, mille vargad sissemurdmisel

kaasa võtavad ning sellisel juhul ei ole inimene tegelikult tahtlikult kahjulikku tagajärge

põhjustanud.

Andre Hanimägi täpsustas, et tema mure puudutab ka võimalikku kohtuvaidlust, mis võib

hiljem tekkida. Näiteks, kui tehisintellektiga loodud kujutised on hakanud levima, võib nende

tegelik looja väita, et tema neid kättesaadavaks ei teinud ega levitanud ning keegi teine leidis

need tema arvutist. Selline väide võib kujuneda tavapäraseks kaitsetaktikaks.

Martin Ziehr märkis, et kui inimene valib aktiivse kaitse taktika, peab ta ise ka neid

asjaolusid tõendama.

Valdo Randpere kommenteeris, et A. Hanimägi kirjeldab nähtavasti ettevaatamatuse ja

tahtluse erinevust. Seega on küsimus selles, kas selline tegu on karistatav ka ettevaatamatuse

tõttu ning kui seadusandja soovib seda, tuleks seda selgemalt defineerida.

Madis Timpson tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 21.10.2026 (konsensus: Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

3.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Andre Hanimägi (konsensus: Lea Danilson-Järg,

Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere,

Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

4. Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse

seadustiku, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (sideandmete

säilitamine ja kasutamine) eelnõu (1007 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Madis Timpson andis eelnõu tutvustamiseks sõna justiits- ja digiministrile.

13

Liisa-Ly Pakosta selgitas sissejuhatuseks, et EL võttis omal ajal vastu direktiivi, mille

kohaselt pidid kõik liikmesriigid säilitama sideandmeid vähemalt ühe aasta, et võimaldada

piiriüleste kuritegude lahendamist. Hiljem leidis Euroopa Kohus, et selline kohustus on

vastuolus põhimõttega, mille kohaselt ei tohi kõiki inimesi käsitada võimalike kurjategijatena.

Seejärel muudeti vastavalt EL-i direktiivi, millele liikmesriigid on järk-järgult reageerinud

ning ka Euroopa Kohus on vahepeal teinud uusi lahendeid. Eestis on kõnealuse küsimuse üle

pikalt arutatud ning otsitud tasakaalupunkti kuritegude avastamise ja inimeste põhiõiguste

kaitse vahel.

Minister rõhutas, et jutt käib sidetehnilistest andmetest, mitte nende sisust ning neid andmeid

saab kasutada ainult kohtu loal. Eelmisel aastal kasutati selliseid andmeid veidi alla 90 korra

ning nende kasutamine aitas avastada mitmeid raskeid kuritegusid.

Minister selgitas, et käesoleva aasta märtsi lõpus tehtud Riigikohtu otsuse kohaselt on senine

elektroonilise side seaduse (ESS) § 111¹ vastuolus EL-i õigusega ning selle sätte alusel

kogutud sideandmeid ei saa enam tõendina kohtumenetluses kasutada. See tähendab, et kuigi

kehtiva korra järgi on sideoperaatoritel kohustus neid sideandmeid koguda, ei saa kogutud

andmeid tegelikult kasutada. Käesoleva eelnõuga soovitakse see vastuolu lahendada.

Minister sõnas, et eelnõu lahendus koosneb kolmest peamisest muudatusest. Esiteks

lõpetatakse sideettevõtjate üldine kohustus sideandmeid lausaliselt koguda. Edaspidi saavad

õiguskaitseasutused kriminaal- ja väärteomenetluses kohtu loal kasutada neid andmeid, mida

sideettevõtjad on kogunud oma ärilistel eesmärkidel. Ta selgitas, et ärilistel eesmärkidel

kogutakse andmeid näiteks selleks, et lahendada kliendi arvetega seotud vaidlused. Iga

ettevõtja saab ise otsustada, kas ja kui kaua ta selliseid ärilisel eesmärgil kogutud andmeid

säilitab.

Teiseks luuakse ärilisel eesmärgil säilitatud andmete kiirsäilitamise (nn quick freeze)

võimalus. See tähendab, et juhul, kui konkreetses kohas ja konkreetse sündmusega seoses

tekib vajadus andmeid säilitada, saab pädev asutus anda sellekohase korralduse. Ta rõhutas, et

kiirsäilitamist saab taotleda üksnes konkreetsete asjaolude olemasolul ning säilitatud andmeid

saab kasutada ainult kohtu loal ja kohtu määratud piiratud ulatuses. Kui andmete säilitamise

vajadus ära langeb, tuleb kiirsäilitamine ka lõpetada.

Kolmandaks nähakse ette kaks erandit andmete lühiajaliseks säilitamiseks. Esimene neist

puudutab riigi julgeoleku tagamist ning teine eriti rasket kuritegevust, sh näiteks

inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod, terroriaktid, inimkaubandus ja riigivastased

kuriteod. Vabariigi Valitsuse (VV) otsusel võib selliste tegude vastu võitlemiseks ning riigi

julgeoleku tagamiseks rakendada laiemat andmete kogumist. Julgeolekuohu korral tuleb

arvesse võtta ka Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni seisukohta.

Valdo Randpere meenutas õiguskantsleri esinemist Riigikogus, kui õiguskantsler tegi

ettepaneku võtta Kalle Grünthalilt saadikupuutumatus. Nimelt tõi õiguskantsler siis esile, et

Riigikogu on ise andnud julgeolekuasutustele, sh politseile võimaluse tuvastada sisuliselt igal

ajal isikute asukohta läbi nende telefonide asukoha positsioneerimise.

Ta küsis, kas käesoleva eelnõu seadusena vastuvõtmise järel kaob selline telefonide asukoha

tuvastamise võimalus, kas seda piiratakse kuidagi või jääb kehtima senine olukord.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et eelnõu §-ga 2 muudetakse väärteomenetluse seadustikku ja

lisatakse asjakohane piirang. Sätte kohaselt võib ärilisel eesmärgil kogutud sidetehnilisi

andmeid kohtu loal väärteomenetluses kasutada üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik

väärteomenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab väärteo raskus ja laad ning kui

päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi.Minister märkis, et kõnealuseid andmeid saab

seega kasutada ainult väga raskete väärtegude puhul.

Marko Künnapu lisas, et EL-i õigusest tulenevad mitmed rasked väärteod, mille eest on ette

nähtud väga suured rahatrahvid, sh juriidilistele isikutele. Teatud juhtudel võib sideandmete

14

kasutamine selliste väärtegude menetlemisel olla põhjendatud.

Varro Vooglaid kommenteeris, et tema ei ole päris veendunud eelnõuga kavandatava

regulatsiooni vastavuses Euroopa Kohtu sõnastatud põhimõtetega. Temale arusaadavalt säilib

sideettevõtjatele endiselt väga ulatuslik kohustus sideandmeid säilitada ning ta palus

täpsustada väidet, et säilitada tuleb ainult ärilistel eesmärkidel vajalikke andmeid.

Liisa-Ly Pakosta täpsustas, et riik ei reguleeri kuidagi seda, milliseid andmeid ettevõtja

ärilisel eesmärgil kogub või kui kaua ta neid säilitab. Nende andmete säilitamise aeg võib

sisuliselt olla ka null päeva. Ta rõhutas, et riik ei kehtesta ettevõtjatele säilitamiskohustust.

Erandiks on kiirsäilitamine, mis puudutab üksnes konkreetset kohta ja sündmust.

Varro Vooglaid palus täpsustada, kas sideettevõtja võib seega otsustada, et ei soovi üldse

selliseid andmeid enam säilitada ning riigil ei ole võimalik vastupidist kohtusust panna.

Liisa-Ly Pakosta vastas jaatavalt.

Varro Vooglaid sõnas, et tema arusaama järgi on Euroopa Kohtu hinnangul kaks

probleemkohta. Esiteks on küsimus, kas riik võib kehtestada sideandmete säilitamise

kohustuse ning teiseks, kui andmeid säilitatakse, siis millistel tingimustel on neile õigustatud

juurdepääs.

Liisa-Ly Pakosta märkis, et Eestis ei ole teise küsimusega seni sisulist probleemi olnud, sest

andmetele on ka seni olnud võimalik juurdepääsu taotleda ehk andmeid kasutada üksnes

kohtu loal. Kohus hindab iga kordselt, kas taotlus on põhjendatud ning kas see ei riiva isiku

õigusi ebaproportsionaalselt.

Varro Vooglaid küsis selguse huvides, kas minister kinnitab ühemõtteliselt, et eelnõuga

kavandatav regulatsioon on kindlalt ja ilma ühegi kahtluseta kooskõlas Euroopa Kohtu

sõnastatud põhimõtetega.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et ta ei saa seda nii ilma ühegi võimaliku küsimuseta kinnitada, kuid

eelnõu seletuskirjas põhjendatakse pikalt ja põhjalikult, kuidas pakutav lahendus on

ministeeriumi parima arusaama järgi EL-i õigusega kooskõlas. Minister märkis, et teatavasti

võib õigusküsimustes aga alati esineda erinevaid arvamusi.

Lea Danilson-Järg küsis andmete kasutamise kohta riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.

Täpsemalt, kas sellisel juhul saab riik samuti ainult sideettevõtjate ärilistel eesmärkidel

säilitatud andmeid kasutada või luuakse selleks eraldi alus, mille alusel saab sideettevõtjaid

kohustada andmeid koguma.

Liisa-Ly Pakosta selgitas, et nii raske kuritegevuse vastu võitlemisega kui ka riigi julgeoleku

tagamisega seotud sätted loovad n-ö igaks juhuks võimalused, mida EL-i õigus erandkorras

lubab. Need sätted on mõeldud olukordadeks, mille realiseerumist loodetakse vältida, kuid

mille tekkimisel ei pruugi enam olla aega vastavalt seadust muuta.

Minister rõhutas, et kui Eesti riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra vastu on juba tekkinud

selge rünnak, peab riigil olema võimalik seda ka tõrjuda. Sellises olukorras tuleb kõigepealt

ohtu hinnata ning seejärel peab Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon samuti

olema seisukohal, et oht on tegelikult olemas. Pärast seda saab VV anda kuni üheks aastaks

korralduse sideandmete säilitamiseks. Ta rõhutas veelkord, et tegemist on erandliku

olukorraga, mille realiseerumist loodetakse vältida. Selline võimalus peab aga seaduses

olemas olema juhuks, kui erandlik julgeolekuoht siiski tekib.

Lea Danilson-Järg palus täpsustada, kas sellisel juhul on tegemist andmete lausalise

15

kogumisega eriolukorras ning mitte olukorraga, kus riik annab korralduse koguda konkreetse

isikute sideandmeid.

Liisa-Ly Pakosta vastas jaatavalt. Ta märkis, et konkreetse isiku sideandmete kogumine

kuulub juba jälitustegevuse alla ning on eraldi reguleeritud teistsuguste normidega.

Varro Vooglaid kommenteeris, et tema arusaama järgi võimaldab eelnõu siiski anda

korralduse säilitada andmeid ka konkreetse menetluse tarbeks ja konkreetsete inimestega

seoses.

Marko Künnapu selgitas, et kõnealune säte kujutab endast juba olemasolevate andmete

säilitamise taotlemist, et tagada, et sideettevõtja neid ära ei kustutaks. Näiteks, kui toimub

mingi sündmus ja on alust arvata, et selle lahendamiseks võib vaja minna sideandmeid, siis

saab kõnealuse sätte kohaselt anda andmete kiirsäilitamise korralduse.

Liisa-Ly Pakosta tõi näitliku olukorra, kus politsei saab teate Vabaduse väljakul toimunud

tulistamisest ning kuna sündmuse asjaolud ja edasine kulg ei ole veel teada, saab politsei anda

korralduse säilitada Vabaduse väljaku piirkonna sidemastides olemasolevad andmed.

Lea Danilson-Järg täpsustas, et tema küsimus ei puudutanud konkreetse sündmusega seotud

kiirsäilitamist. Ta tõi näiteks olukorra, kus Kaitsepolitseiametil tekib kahtlus, et mõni inimene

võib planeerida mingit kuritegu ning annab sideettevõtjale korralduse hakata selle isiku

sideandmeid säilitama. Samas ei pruugi kahtlus hiljem üldse menetluseni viia.

L. Danilson-Järg küsis, kas ka selline andmete säilitamine võib eelnõu kohaselt võimalik olla.

Marko Künnapu vastas, et see läheks siiski juba jälitustoimingute reeglite alla.

Varro Vooglaid küsis, kas eelnõuga lisanduvad §-d 111³ ja 111⁴ ei loo siiski n-ö tagaust

varasema olukorra juurde naasmiseks ehk üldist säilitamiskohustust edaspidi küll ei

kehtestata, kuid võitluseks raske kuritegevusega või Eesti julgeoleku tagamiseks võib valitsus

siiski anda korralduse, mille tulemusel võib andmete säilitamine jätkuda sisuliselt ikkagi nii

nagu enne.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et varasema korraga samal viisil siiski jätkata ei saa. Mõlemal juhul

peab siiski esinema seaduses kirjeldatud oht ning vastav VV korraldus, mis on avalik ning

seda on seega võimalik ka vaidlustada.

Minister märkis, et mõistab küsimust hästi. Samas kaasneb riigil vastutus võimaldada ja

kasutada EL-i õigusega lubatud erandeid olukorras, kus selleks tekib tegelik vajadus. Kui

seadus sellist võimalust üldse ette ei näeks ja vajadus tekiks, võiks riik sattuda väga raskesse

olukorda. Minister avaldas lootust, et ka tulevased valitsused käituvad vastutustundlikult ega

kuritarvita neid võimalusi.

Madis Timpson tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 01.10.2026 (konsensus: Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Valdo Randpere, Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

4.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Stig Rästa,

Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

4.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Madis Timpson (konsensus: Lea Danilson-Järg,

Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere,

Stig Rästa, Madis Timpson, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

16

5. Riigikogu liikmete algatatud notari tasu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (941 SE) teise ja kolmanda lugemise ettevalmistamine

Madis Timpson sõnas sissejuhatuseks, et tänasel istungil on plaanis vaadata üle kõik eelnõule

esitatud muudatusettepanekud. Esimees tutvustas muudatusettepanekut nr 1:

1. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 32 järgmises sõnastuses:

„32) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

„§ 51. Notari tasude ajakohasuse analüüs

Valdkonna eest vastutav minister esitab igal neljandal aastal Riigikogule notari tasude

ajakohasuse analüüsi. Esimene analüüs esitatakse Riigikogule hiljemalt 2030. aasta 31.

detsembriks.“.“.

Selgitus: Muudatusettepaneku eesmärk on tagada notari tasude regulaarne analüüsimine

valdkonna eest vastutava ministeeriumi poolt ning anda Riigikogule piisavalt õigeaegne

ülevaade notari tasude ajakohasusest. Kehtiv õigus ei näe ette kindlat intervalli, mille jooksul

hinnataks notari tasude vastavust majanduslikule olukorrale või notaribüroode tegevuskulude

muutustele, mistõttu võivad vajalikud analüüsid ja tasude ajakohastamised lükkuda liiga pika

aja võrra edasi ning suuremad muudatusvajadused kuhjuda. Analüüsi esitamine ei too kaasa

kohustust algatada tasude muutmine, vaid tagab regulaarse hinnangu andmise tasude

ajakohasusele ning määrab, kes on analüüsimise eest vastutav. Muudatuse eesmärk on liikuda

tasude senisest regulaarsema ülevaatamise suunas, vältides samas tasude indekseerimise

kohustuse kehtestamist, mis oleks rakendamiseks problemaatiline ja laiema mõjuga.

Ettepaneku tegemisel lähtume analoogiast maa hindamise seaduse §-s 41 kehtestatud maa

korralise hindamise intervalliga. Maa hindamise seaduses sätestati 2022. aastal korralise

hindamise kindel intervall eesmärgiga tagada süsteemi järjepidevus ja ajakohasus pärast

pikka perioodi, mille jooksul maa korralist hindamist ei toimunud. Nelja-aastast intervalli

võib pidada mõistlikuks ja tasakaalustatud lahenduseks, kuna see võimaldab hinnata muutusi

piisava ajavahemiku järel, tekitamata samas liigset halduskoormust ning andes notariaadile

kindluse, et reguleeritud tasude ajakohasust jälgitakse riigi poolt süsteemselt.

Notarite Koda

Kaidi Lippus sõnas, et Notarite Koda on vahepealsel ajal seda teemat JDM-ga arutanud ning

ei pea enam vajalikuks selle sätte lisamist käesolevasse eelnõusse. Ta selgitas, et JDM ei

pidanud sellist analüüsi piisavaks, nagu muudatusettepanekus kirjeldatud ning pidas

vajalikuks hoopis terviklikumat valdkonna analüüsi. Koda usub, et edaspidi hakatakse seda

koostöös ministeeriumiga tegema. Näiteks hinnatakse kõikehõlmavalt teenuse kättesaadavust,

sh nii notarite arvu kui ka notaritasude süsteemi muudatuste rakendamist ja seda, kas tasud

tagavad ka edaspidi notariteenuse kättesaadavuse.

Madis Timpson tegi eelnevast tulenevalt ettepaneku muudatusettepanekut nr 1 mitte

algatada. Komisjon nõustus konsensuslikult.

Esimees andis järgnevate muudatusettepanekute tutvustamiseks sõna JDM esindajatele.

Juta Jõgis tutvustas muudatusettepanekut nr 2:

17

2. Muuta eelnõu § 2 punkti 3 ja asendada notariaadiseaduse § 16 lõike 3 viimases lauses

sõna „Justiitsministeeriumile“ sõnadega „valdkonna eest vastutavale ministeeriumile“.

Selgitus: Muudatusettepanekuga asendatakse notariaadiseaduse § 16 lõike 3 viimases lauses

viide „Justiitsministeeriumile“ viitega „valdkonna eest vastutavale ministeeriumile“. Selline

sõnastus on normitehniliselt paindlikum ning väldib vajadust seadust muuta juhul, kui

tulevikus muutuvad ministeeriumide nimetused või valitsemisalade jaotus.

Justiits- ja Digiministeerium

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Madis

Timpson, Vilja Toomast).

Glen Roosaar tutvustas muudatusettepanekuid nr 3-4:

3. Muuta eelnõu § 2 punkti 10 ja sõnastada notariaadiseadust täiendav § 576 järgmiselt:

„§ 576 . Käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 sätestatud vanusepiiri rakendamine

Käesoleva seaduse 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni § 8 lõikes 4 sätestatud

vanusepiiri kohaldatakse notari suhtes, kelle kohta ei ole minister teinud ametiaja

pikendamise otsust. Kui minister on enne 2027. aasta 1. jaanuari lubanud notaril tema

taotlusel pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kehtib ministri asjakohane käskkiri

selles märgitud tähtpäevani.“.

Selgitus: Muudatuses nimetatud kuupäevad tuleb viia kooskõlla eelnõu jõustumisajaga.

Justiits- ja Digiministeerium

Õiguskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Madis

Timpson, Vilja Toomast).

4. Muuta eelnõu § 5 teksti ja sõnastada see järgmiselt:

„Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.“.

Selgitus: Muudatusettepanekuga nähakse ette seaduse jõustumine 2027. aasta 1. jaanuaril.

Selline jõustumisaeg arvestab eelnõu menetlemise eeldatavat aega ning tagab muudatustest

mõjutatud isikutele piisava etteteatamisaja, et oma tegevusi ja otsuseid aegsasti kavandada.

Kuivõrd notariteenuse kasutamine on mitmete tehingute puhul seadusest tulenevalt

kohustuslik, on põhjendatud võimaldada piisav aeg muudatustega kohanemiseks.

Justiits- ja Digiministeerium

Õiguskomisjon

18

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Madis

Timpson, Vilja Toomast).

Madis Timpson sõnas kokkuvõtteks, et kõik eelnõule esitatud muudatusettepanekud on nüüd

üle vaadatud ning tegi ettepanekud eelnõu menetluslike otsuste osas.

Otsustati:

5.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 29.09.2026 (konsensus: Lea

Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski,

Valdo Randpere, Madis Timpson, Vilja Toomast).

5.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits,

Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Madis

Timpson, Vilja Toomast).

5.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 13.10.2026 (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi,

Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Valdo Randpere, Madis Timpson, Vilja Toomast).

6. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Selena Eenmaa

protokollija