Karmen Joller .09.2026
Sotsiaalminister



Kirjalik küsimus lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimeste hüvitiste, ravi ja tugiteenuste rahastamise kohta


Austatud sotsiaalminister

Riigikogus 24. septembril 2026 toimunud otsuse eelnõu 891 OE arutelu tõstatas murekohana vajaduse parandada seksuaalkuritegude ohvrite hüvitamise süsteemi.

Eestis kehtivat kuriteoohvri hüvitist saab taotleda juhul, kui tegemist on raske tervisekahjustusega ning kuriteost on teatatud 15 päeva jooksul ja juhtumi kohta on algatatud kriminaalmenetlus. Alaealistega toimunud kuriteo puhul on võimalik sotsiaalkindlustusametile (SKA) esitada kuriteoohvri hüvitise taotlus sel ajal, kui laps on alaealine ning lisaks alates täisealiseks saamisest kolme aasta jooksul. Juhtumite puhul, kus ei ole tegemist raske tervisekahjustuse tekitamisega, saab nõuda kurjategijalt kompensatsiooni kohtusse pöördumise kaudu. Riik ei maksa kuriteoohvri hüvitist moraalse kahju (valu ja kannatuste) eest.

Eeltoodust tulenevalt palun Teilt vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmistele küsimustele:
1. Kas Teie hinnangul on praegune kuriteoohvrite toetamise süsteem piisav? Kas ja millistel tingimustel saavad riiklikku kuriteoohvri hüvitist lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimesed, sealhulgas need, kes teatavad toimunust alles täiskasvanueas? Millised teatamise ja taotlemise tähtajad, tervisekahjustuse nõuded või muud piirangud võivad nende juurdepääsu hüvitisele takistada?
2. Kui palju lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimesi taotles ja sai riiklikku hüvitist aastatel 2023–2025? Millised olid väljamakstud summad ja taotluste rahuldamata jätmise peamised põhjused? Palun esitada olemasolevad andmed ning märkida, kui sellist eristust statistikas ei peeta.
3. Kas valitsusel on kavas laiendada hüvitise saajate ringi, muuta hüvitise piirmäärasid või võimaldada riigi kaudu ka mittevaralise kahju hüvitamist seksuaalkuritegude ohvritele? Millised otsused on tehtud, milliseid lahendusi analüüsitakse ja millal esitatakse Riigikogusse vajalikud seadusemuudatused?
4. Kas ministeerium on hinnanud ühekordse hüvitise, perioodiliste maksete või nende kombinatsiooni kasutamist? Kuidas tuleks summa määramisel arvestada teo raskusastet, korduvust ja kestust, ohvri vanust, tervisekahju, pikaajalist ravivajadust ning sissetuleku kaotust? Kas analüüsitud on Soome või teiste riikide lahendusi ja praktikaid?
5. Kuidas kaitseb praegune süsteem ohvrit juhul, kui kuriteo toimepanija on maksejõuetu, surnud või tuvastamata või kui süüdimõistvat otsust ei ole? Millistes olukordades saab riik hüvitist maksta ning millistes olukordades jääb kahju ohvri enda kanda? Kas neid tingimusi kavatsetakse muuta?
6. Kas ja millistel tingimustel rahastab riik lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimese psühhoteraapiat ja muud vajalikku ravi? Millised piirangud kehtivad abi kestusele, mahule ja maksumusele ning kuidas tagatakse ravi jätkumine, kui taastumine kestab aastaid?
7. Millised summad kavandatakse 2027. aasta riigieelarvesse vaimse tervise esmase abi, naiste tugikeskuste ja ohvriabi jaoks võrreldes 2026. aastaga? Palun eristada püsirahastust ja ühekordseid eraldisi ning selgitada, milline osa rahast parandab konkreetselt seksuaalvägivalla ohvrite pikaajalise ravi ja toe kättesaadavust.




Lugupidamisega




(allkirjastatud digitaalselt)


Züleyxa Izmailova

Riigikogu liige

Karmen Joller .09.2026
Sotsiaalminister



Kirjalik küsimus lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimeste hüvitiste, ravi ja tugiteenuste rahastamise kohta


Austatud sotsiaalminister

Riigikogus 24. septembril 2026 toimunud otsuse eelnõu 891 OE arutelu tõstatas murekohana vajaduse parandada seksuaalkuritegude ohvrite hüvitamise süsteemi.

Eestis kehtivat kuriteoohvri hüvitist saab taotleda juhul, kui tegemist on raske tervisekahjustusega ning kuriteost on teatatud 15 päeva jooksul ja juhtumi kohta on algatatud kriminaalmenetlus. Alaealistega toimunud kuriteo puhul on võimalik sotsiaalkindlustusametile (SKA) esitada kuriteoohvri hüvitise taotlus sel ajal, kui laps on alaealine ning lisaks alates täisealiseks saamisest kolme aasta jooksul. Juhtumite puhul, kus ei ole tegemist raske tervisekahjustuse tekitamisega, saab nõuda kurjategijalt kompensatsiooni kohtusse pöördumise kaudu. Riik ei maksa kuriteoohvri hüvitist moraalse kahju (valu ja kannatuste) eest.

Eeltoodust tulenevalt palun Teilt vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmistele küsimustele:
1. Kas Teie hinnangul on praegune kuriteoohvrite toetamise süsteem piisav? Kas ja millistel tingimustel saavad riiklikku kuriteoohvri hüvitist lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimesed, sealhulgas need, kes teatavad toimunust alles täiskasvanueas? Millised teatamise ja taotlemise tähtajad, tervisekahjustuse nõuded või muud piirangud võivad nende juurdepääsu hüvitisele takistada?
2. Kui palju lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimesi taotles ja sai riiklikku hüvitist aastatel 2023–2025? Millised olid väljamakstud summad ja taotluste rahuldamata jätmise peamised põhjused? Palun esitada olemasolevad andmed ning märkida, kui sellist eristust statistikas ei peeta.
3. Kas valitsusel on kavas laiendada hüvitise saajate ringi, muuta hüvitise piirmäärasid või võimaldada riigi kaudu ka mittevaralise kahju hüvitamist seksuaalkuritegude ohvritele? Millised otsused on tehtud, milliseid lahendusi analüüsitakse ja millal esitatakse Riigikogusse vajalikud seadusemuudatused?
4. Kas ministeerium on hinnanud ühekordse hüvitise, perioodiliste maksete või nende kombinatsiooni kasutamist? Kuidas tuleks summa määramisel arvestada teo raskusastet, korduvust ja kestust, ohvri vanust, tervisekahju, pikaajalist ravivajadust ning sissetuleku kaotust? Kas analüüsitud on Soome või teiste riikide lahendusi ja praktikaid?
5. Kuidas kaitseb praegune süsteem ohvrit juhul, kui kuriteo toimepanija on maksejõuetu, surnud või tuvastamata või kui süüdimõistvat otsust ei ole? Millistes olukordades saab riik hüvitist maksta ning millistes olukordades jääb kahju ohvri enda kanda? Kas neid tingimusi kavatsetakse muuta?
6. Kas ja millistel tingimustel rahastab riik lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimese psühhoteraapiat ja muud vajalikku ravi? Millised piirangud kehtivad abi kestusele, mahule ja maksumusele ning kuidas tagatakse ravi jätkumine, kui taastumine kestab aastaid?
7. Millised summad kavandatakse 2027. aasta riigieelarvesse vaimse tervise esmase abi, naiste tugikeskuste ja ohvriabi jaoks võrreldes 2026. aastaga? Palun eristada püsirahastust ja ühekordseid eraldisi ning selgitada, milline osa rahast parandab konkreetselt seksuaalvägivalla ohvrite pikaajalise ravi ja toe kättesaadavust.




Lugupidamisega




(allkirjastatud digitaalselt)


Züleyxa Izmailova

Riigikogu liige

Karmen Joller .09.2026
Sotsiaalminister



Kirjalik küsimus lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimeste hüvitiste, ravi ja tugiteenuste rahastamise kohta


Austatud sotsiaalminister

Riigikogus 24. septembril 2026 toimunud otsuse eelnõu 891 OE arutelu tõstatas murekohana vajaduse parandada seksuaalkuritegude ohvrite hüvitamise süsteemi.

Eestis kehtivat kuriteoohvri hüvitist saab taotleda juhul, kui tegemist on raske tervisekahjustusega ning kuriteost on teatatud 15 päeva jooksul ja juhtumi kohta on algatatud kriminaalmenetlus. Alaealistega toimunud kuriteo puhul on võimalik sotsiaalkindlustusametile (SKA) esitada kuriteoohvri hüvitise taotlus sel ajal, kui laps on alaealine ning lisaks alates täisealiseks saamisest kolme aasta jooksul. Juhtumite puhul, kus ei ole tegemist raske tervisekahjustuse tekitamisega, saab nõuda kurjategijalt kompensatsiooni kohtusse pöördumise kaudu. Riik ei maksa kuriteoohvri hüvitist moraalse kahju (valu ja kannatuste) eest.

Eeltoodust tulenevalt palun Teilt vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmistele küsimustele:
1. Kas Teie hinnangul on praegune kuriteoohvrite toetamise süsteem piisav? Kas ja millistel tingimustel saavad riiklikku kuriteoohvri hüvitist lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimesed, sealhulgas need, kes teatavad toimunust alles täiskasvanueas? Millised teatamise ja taotlemise tähtajad, tervisekahjustuse nõuded või muud piirangud võivad nende juurdepääsu hüvitisele takistada?
2. Kui palju lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimesi taotles ja sai riiklikku hüvitist aastatel 2023–2025? Millised olid väljamakstud summad ja taotluste rahuldamata jätmise peamised põhjused? Palun esitada olemasolevad andmed ning märkida, kui sellist eristust statistikas ei peeta.
3. Kas valitsusel on kavas laiendada hüvitise saajate ringi, muuta hüvitise piirmäärasid või võimaldada riigi kaudu ka mittevaralise kahju hüvitamist seksuaalkuritegude ohvritele? Millised otsused on tehtud, milliseid lahendusi analüüsitakse ja millal esitatakse Riigikogusse vajalikud seadusemuudatused?
4. Kas ministeerium on hinnanud ühekordse hüvitise, perioodiliste maksete või nende kombinatsiooni kasutamist? Kuidas tuleks summa määramisel arvestada teo raskusastet, korduvust ja kestust, ohvri vanust, tervisekahju, pikaajalist ravivajadust ning sissetuleku kaotust? Kas analüüsitud on Soome või teiste riikide lahendusi ja praktikaid?
5. Kuidas kaitseb praegune süsteem ohvrit juhul, kui kuriteo toimepanija on maksejõuetu, surnud või tuvastamata või kui süüdimõistvat otsust ei ole? Millistes olukordades saab riik hüvitist maksta ning millistes olukordades jääb kahju ohvri enda kanda? Kas neid tingimusi kavatsetakse muuta?
6. Kas ja millistel tingimustel rahastab riik lapsepõlves seksuaalvägivalda kogenud inimese psühhoteraapiat ja muud vajalikku ravi? Millised piirangud kehtivad abi kestusele, mahule ja maksumusele ning kuidas tagatakse ravi jätkumine, kui taastumine kestab aastaid?
7. Millised summad kavandatakse 2027. aasta riigieelarvesse vaimse tervise esmase abi, naiste tugikeskuste ja ohvriabi jaoks võrreldes 2026. aastaga? Palun eristada püsirahastust ja ühekordseid eraldisi ning selgitada, milline osa rahast parandab konkreetselt seksuaalvägivalla ohvrite pikaajalise ravi ja toe kättesaadavust.




Lugupidamisega




(allkirjastatud digitaalselt)


Züleyxa Izmailova

Riigikogu liige