R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 5-26-34

Määruse kuupäev 25. september 2026

Kohtukoosseis Eesistuja Heili Sepp, liikmed Ivo Pilving ja Margit Vutt

Kohtuasi MTÜ Ausad Valimised kaebus Vabariigi

Valimiskomisjoni toimingu peale

Menetlusosalised MTÜ Ausad Valimised

Vabariigi Valimiskomisjon

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

Jätta MTÜ Ausad Valimised kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Ausad Valimised (kaebaja) esitas 14. septembril 2026 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK)

juurdepääsutaotluse 2. septembril 2026 toimunud Vabariigi Presidendi valimise hääletamissedelitele.

VVK keeldus 14. septembri 2026. a vastuses teabenõude täitmisest, tuginedes avaliku teabe seaduse

(AvTS) § 23 lg 1 p-le 1.

2. Kaebaja esitas 18. septembril 2026 VVK kaudu Riigikohtule kaebuse, milles taotleb tema

14. septembri 2026. a taotluse rahuldamata jätmise tunnistamist õigusvastaseks ning VVK

kohustamist võimaldada kaebajal tutvuda Vabariigi Presidendi valimise hääletamissedelitega. Lisaks

taotleb kaebaja Vabariigi Presidendi valimise seaduse (VPVS) ja Riigikogu valimise seaduse § 194

põhiseadusvastaseks tunnistamist osas, milles need ei sätesta vaatleja staatust ja õigusi Vabariigi

Presidendi valimisel. Kaebaja hinnangul käsitas VVK ekslikult tema taotlust teabenõudena.

Hääletamissedeleid ei saa üle lugeda väljaspool Vabariigi Presidendi valimise seaduse

reguleerimisala. VVK kohaldab hääletamissedelite lugemisele analoogia korras Riigikogu valimise

seadust. Seega tulnuks kaebaja taotlust menetleda Vabariigi Presidendi valimise seadusest ja teistest

valimisseadustest lähtuvalt, mitte käsitada teabenõudena avaliku teabe seaduse tähenduses.

3. VVK jääb 14. septembri 2026. a kirjas esitatud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse

rahuldamata. Kaebaja pöördumine ei puudutanud valimistoimingu tegemist ega valimistulemuste

kindlakstegemist, vaid pärast valimistulemuse kindlakstegemist säilitatavate hääletamissedelitega

tutvumise võimaldamist. Vabariigi Presidendi valimise seadus ei näe ette õigust hääletamissedelitega

tutvuda ega neid uuesti üle lugeda.

5-26-34

2(2)

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. VVK käsitas kaebaja pöördumist õigesti teabenõudena. Kaebaja taotles juurdepääsu

2. septembril 2026 toimunud Vabariigi Presidendi valimise hääletamissedelitele. VPVS § 4 kohaselt

on Vabariigi Presidendi valimise korraldaja VVK. Vabariigi Presidendi valimisel kasutatud

hääletamissedelid on teave, mille VVK on saanud valimiste korraldamise käigus ehk avalikke

ülesandeid täites. Seega on tegemist avaliku teabega AvTS § 3 lg 1 tähenduses.

5. Riigikohus on selgitanud, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37

lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahend kohaldub, kui alus vaidlustatava valimiste korraldaja toimingu

tegemiseks tuleneb valimisseadustest, vaidluse ese on seotud valimiste korraldamisega ning seadus ei

näe ette teistsugust vaidluste lahendamise korda (RKPJKo 06.03.2026, 5-26-11/2, p 1; 11.04.2025,

5-25-3/5, p 13). Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamist reguleerib avaliku teabe seadus, mitte

valimisseadused. Avaliku teabe seadusest tulenevate kohustuste rikkumisele saab

valimiskaebemenetluses tugineda juhul, kui väidetav rikkumine on lahutamatult seotud

valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmisega (vrd RKÜKo 18.12.2025, 5-25-7/29, p 38).

Hääletamissedelite säilitamist pärast häälte lugemist Vabariigi Presidendi valimise seadus ei

reguleeri, mistõttu ei saa hääletamissedelite säilitamist ega nendele juurdepääsu võimaldamist pidada

valimiste korraldaja valimisseadusest tulenevaks ülesandeks. Kaebaja 14. septembri 2026. a

pöördumine ei olnud seotud valimiste korraldamise, vaid selle käigus saadud avalikule teabele

juurdepääsu saamisega. Ainuüksi see, et avalik teave saadi valimiste korraldamise käigus, ei tähenda,

et teabele juurdepääsuga seotud vaidlus tuleks lahendada valimiskaebemenetluses. Teabenõude

täitmisest keeldus praegusel juhul VVK kui teabevaldaja, mitte kui valimiste korraldaja.

6. Kaebaja taotlus hinnata, kas vaatlemist puudutavate sätete puudumine Vabariigi Presidendi

valimise seaduses on põhiseadusega kooskõlas, ei ole praegusel juhul asjakohane. AvTS §-st 1 tulenev

õigus saada juurdepääs avalikule teabele on igaühe õigus. Kaebusest ei nähtu, mil moel piirab

vaatlemist puudutavate sätete puudumine Vabariigi Presidendi valimise seadusest kaebaja võimalust

taotleda juurdepääsu avalikule teabele väljaspool valimistoiminguid.

7. AvTS § 46 lg 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et tema avaliku teabe seadusest tulenevaid õigusi on

rikutud, pöörduda vaidega AvTS §-s 44 nimetatud järelevalveorgani poole või kaebusega

halduskohtusse. Kuna kaebuse läbivaatamine kuulub halduskohtu, mitte Riigikohtu pädevusse, jätab

kolleegium MTÜ Ausad Valimised kaebuse PSJKS § 40 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

8. Kolleegium ei võta seisukohta, kas VVK teabenõude täitmisest keeldumine oli õiguspärane, kuid

märgib siiski, et teabenõude täitmisest keeldumisel ei saa tugineda ainuüksi AvTS § 23 lg 1 p-le 1,

vaid viidata tuleb ka normile, milles asjakohane juurdepääsupiirang on sätestatud

(RKHKo 16.04.2026, 3-22-2263/35, p 25).

(allkirjastatud digitaalselt)

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 5-26-34

Määruse kuupäev 25. september 2026

Kohtukoosseis Eesistuja Heili Sepp, liikmed Ivo Pilving ja Margit Vutt

Kohtuasi MTÜ Ausad Valimised kaebus Vabariigi

Valimiskomisjoni toimingu peale

Menetlusosalised MTÜ Ausad Valimised

Vabariigi Valimiskomisjon

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

Jätta MTÜ Ausad Valimised kaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Ausad Valimised (kaebaja) esitas 14. septembril 2026 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK)

juurdepääsutaotluse 2. septembril 2026 toimunud Vabariigi Presidendi valimise hääletamissedelitele.

VVK keeldus 14. septembri 2026. a vastuses teabenõude täitmisest, tuginedes avaliku teabe seaduse

(AvTS) § 23 lg 1 p-le 1.

2. Kaebaja esitas 18. septembril 2026 VVK kaudu Riigikohtule kaebuse, milles taotleb tema

14. septembri 2026. a taotluse rahuldamata jätmise tunnistamist õigusvastaseks ning VVK

kohustamist võimaldada kaebajal tutvuda Vabariigi Presidendi valimise hääletamissedelitega. Lisaks

taotleb kaebaja Vabariigi Presidendi valimise seaduse (VPVS) ja Riigikogu valimise seaduse § 194

põhiseadusvastaseks tunnistamist osas, milles need ei sätesta vaatleja staatust ja õigusi Vabariigi

Presidendi valimisel. Kaebaja hinnangul käsitas VVK ekslikult tema taotlust teabenõudena.

Hääletamissedeleid ei saa üle lugeda väljaspool Vabariigi Presidendi valimise seaduse

reguleerimisala. VVK kohaldab hääletamissedelite lugemisele analoogia korras Riigikogu valimise

seadust. Seega tulnuks kaebaja taotlust menetleda Vabariigi Presidendi valimise seadusest ja teistest

valimisseadustest lähtuvalt, mitte käsitada teabenõudena avaliku teabe seaduse tähenduses.

3. VVK jääb 14. septembri 2026. a kirjas esitatud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse

rahuldamata. Kaebaja pöördumine ei puudutanud valimistoimingu tegemist ega valimistulemuste

kindlakstegemist, vaid pärast valimistulemuse kindlakstegemist säilitatavate hääletamissedelitega

tutvumise võimaldamist. Vabariigi Presidendi valimise seadus ei näe ette õigust hääletamissedelitega

tutvuda ega neid uuesti üle lugeda.

5-26-34

2(2)

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. VVK käsitas kaebaja pöördumist õigesti teabenõudena. Kaebaja taotles juurdepääsu

2. septembril 2026 toimunud Vabariigi Presidendi valimise hääletamissedelitele. VPVS § 4 kohaselt

on Vabariigi Presidendi valimise korraldaja VVK. Vabariigi Presidendi valimisel kasutatud

hääletamissedelid on teave, mille VVK on saanud valimiste korraldamise käigus ehk avalikke

ülesandeid täites. Seega on tegemist avaliku teabega AvTS § 3 lg 1 tähenduses.

5. Riigikohus on selgitanud, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37

lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahend kohaldub, kui alus vaidlustatava valimiste korraldaja toimingu

tegemiseks tuleneb valimisseadustest, vaidluse ese on seotud valimiste korraldamisega ning seadus ei

näe ette teistsugust vaidluste lahendamise korda (RKPJKo 06.03.2026, 5-26-11/2, p 1; 11.04.2025,

5-25-3/5, p 13). Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamist reguleerib avaliku teabe seadus, mitte

valimisseadused. Avaliku teabe seadusest tulenevate kohustuste rikkumisele saab

valimiskaebemenetluses tugineda juhul, kui väidetav rikkumine on lahutamatult seotud

valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmisega (vrd RKÜKo 18.12.2025, 5-25-7/29, p 38).

Hääletamissedelite säilitamist pärast häälte lugemist Vabariigi Presidendi valimise seadus ei

reguleeri, mistõttu ei saa hääletamissedelite säilitamist ega nendele juurdepääsu võimaldamist pidada

valimiste korraldaja valimisseadusest tulenevaks ülesandeks. Kaebaja 14. septembri 2026. a

pöördumine ei olnud seotud valimiste korraldamise, vaid selle käigus saadud avalikule teabele

juurdepääsu saamisega. Ainuüksi see, et avalik teave saadi valimiste korraldamise käigus, ei tähenda,

et teabele juurdepääsuga seotud vaidlus tuleks lahendada valimiskaebemenetluses. Teabenõude

täitmisest keeldus praegusel juhul VVK kui teabevaldaja, mitte kui valimiste korraldaja.

6. Kaebaja taotlus hinnata, kas vaatlemist puudutavate sätete puudumine Vabariigi Presidendi

valimise seaduses on põhiseadusega kooskõlas, ei ole praegusel juhul asjakohane. AvTS §-st 1 tulenev

õigus saada juurdepääs avalikule teabele on igaühe õigus. Kaebusest ei nähtu, mil moel piirab

vaatlemist puudutavate sätete puudumine Vabariigi Presidendi valimise seadusest kaebaja võimalust

taotleda juurdepääsu avalikule teabele väljaspool valimistoiminguid.

7. AvTS § 46 lg 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et tema avaliku teabe seadusest tulenevaid õigusi on

rikutud, pöörduda vaidega AvTS §-s 44 nimetatud järelevalveorgani poole või kaebusega

halduskohtusse. Kuna kaebuse läbivaatamine kuulub halduskohtu, mitte Riigikohtu pädevusse, jätab

kolleegium MTÜ Ausad Valimised kaebuse PSJKS § 40 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata.

8. Kolleegium ei võta seisukohta, kas VVK teabenõude täitmisest keeldumine oli õiguspärane, kuid

märgib siiski, et teabenõude täitmisest keeldumisel ei saa tugineda ainuüksi AvTS § 23 lg 1 p-le 1,

vaid viidata tuleb ka normile, milles asjakohane juurdepääsupiirang on sätestatud

(RKHKo 16.04.2026, 3-22-2263/35, p 25).

(allkirjastatud digitaalselt)