EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 23.9.2026 COM(2026) 516 final

2026/0293 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL IMPLEMENTING DECISION

pursuant to Article 7(2) of Regulation (EU, Euratom) 2020/2092 of the European

Parliament and of the Council of 16 December 2020 on a general regime of

conditionality for the protection of the Union budget, concerning a written notification

from Hungary with regard to Council Implementing Decision (EU) 2022/2506 of 15

December 2022

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE PROPOSAL

1. Regulation (EU, Euratom) 2020/2092 of the European Parliament and of the Council

of 16 December 2020 on a general regime of conditionality for the protection of the

Union budget (‘Conditionality Regulation’)1 provides in its Article 4(1) that

‘appropriate measures shall be taken where it is established that breaches of the

principles of the rule of law in a Member State affect or seriously risk affecting the

sound financial management of the Union budget or the protection of the financial

interests of the Union in a sufficiently direct way.’

2. On 18 September 2022, following a procedure started on 27 April 2022, the

European Commission (the ‘Commission’) proposed the Council to adopt measures

to protect the Union budget from breaches of the principles of the rule of law in

Hungary (the ‘Commission Proposal’)2. The findings of the Commission concerned

public procurement, the effectiveness of prosecutorial action and the fight against

corruption in Hungary, transparency and risks of conflicts of interest regarding

public interest asset management foundations (‘PITs’) and their maintained entities.

3. By its Implementing Decision (EU) 2022/2506 of 15 December 2022 (the ‘Council

Implementing Decision’)3, the Council assessed the state of implementation of the

remedial measures that Hungary had proposed during the procedure and found that

important weaknesses, risks and shortcomings remained in a number of remedial

measures, making them inadequate to address the findings originally raised by the

Commission.

4. In particular, the Council found that significant weaknesses continued to seriously

undermine the adequacy of the remedial measures which have a horizontal, structural

and systemic nature and are of central importance to remedy the systemic breaches of

the principles of the rule of law concerning public procurement, the effectiveness of

prosecutorial action and the fight against corruption in Hungary. Those weaknesses

were therefore considered to jeopardise the effectiveness of the remedial measures

taken as a whole. As the identified cases of non-compliance referred to breaches of a

systemic character, they were found to largely affect the sound financial management

of the budget of the Union and the protection of the financial interests of the Union

in a sufficiently direct way.

5. Article 2(1) of the Council Implementing Decision established a suspension of 55%

of the budgetary commitments under the three Cohesion policy operational

programmes that were expected to be implemented mainly through public

1 OJ L 433 I, 22.12.2020, page 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2092/oj. 2 Proposal for a Council Implementing Decision on measures for the protection of the Union budget

against breaches of the principles of the rule of law in Hungary, COM/2022/485 final, 18.09.2022. 3 Council Implementing Decision (EU) 2022/2506 of 15 December 2022 on measures for the protection

of the Union budget against breaches of the principles of the rule of law in Hungary, OJ L 325,

20.12.2022, page 94, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2022/2506/oj.

EN 2 EN

procurement4. Article 2(2) prohibited, for Union budget implemented under direct

and indirect management, to enter into legal commitments with any public interest

trust established on the basis of the Hungarian Act IX of 2021 on public interest asset

management foundations performing public duty (the ‘PITs Act’) or with any entity

maintained by any such public interest trust. Article 3 of the Council Implementing

Decision required Hungary to inform the Commission every three months of the

implementation of the remedial measures.

6. On 13 December 2023, pursuant to Article 7(2) of the Conditionality Regulation, in

the absence of a written notification by Hungary, the Commission on its own

initiative reassessed the situation (the ‘Commission Reassessment Decision’)5

considering the information submitted by Hungary in the context of the quarterly

reports pursuant to Article 3 of the Council Implementing Decision as well as any

other reliable sources of information available to the Commission until that point.

The Commission Reassessment Decision found that Hungary had not remedied the

situation that had led to the adoption of the budgetary measures.

7. On 2 December 2024, Hungary submitted to the Commission a written notification

regarding amendments to the PITs Act, requesting that the measure under Article

2(2) of the Council Implementing Decision on PITs and on their maintained entities

be lifted in full or in part. On that occasion, Hungary did not notify the Commission

of any other remedial measures to address the situation that had led to the adoption of

the measure under Article 2(1) of the Council Implementing Decision.

8. On 16 December 2024, the Commission adopted Decision C(2024) 9140 final (the

‘2024 Commission Decision’)6 concluding that the situation leading to the adoption

of the measure under Article 2(2) of the Council Implementing Decision was not

remedied.

2. HUNGARY’S WRITTEN NOTIFICATION PURSUANT TO ARTICLE 7(2) OF THE

CONDITIONALITY REGULATION

9. On 9 September 2026, Hungary transmitted to the Commission a written notification

pursuant to Article 7(2) of the Conditionality Regulation.

4 See recitals 20 and 21 of the Council Implementing Decision. The programmes concerned are the

Environmental and Energy Efficiency Operational Programme Plus, the Integrated Transport

Operational Programme Plus and the Territorial and Settlement Development Operational Programme

Plus. 5 C(2023) 8999 final, Commission Decision on the reassessment, on the Commission’s initiative, of the

fulfilment of the conditions under Article 4 of Regulation (EU, Euratom) 2020/2092 following Council

Implementing Decision (EU) 2022/2506 of 15 December 2022 regarding Hungary, 13.12.2023,

available at https://commission.europa.eu/document/83f08b3a-bf4a-4462-a361-88d44692452b_en. 6 Commission Decision of 16.12.2024 pursuant to Article 7(2) of Regulation (EU, Euratom) 2020/2092

of the European Parliament and of the Council of 16 December 2020 on a general regime of

conditionality for the protection of the Union budget, concerning a written notification from Hungary

with regard to Article 2(2) of Council Implementing Decision (EU) 2022/2506 of 15 December 2022,

available at https://commission.europa.eu/document/download/8003e1ad-8e79-4238-bf76-

af1fcd2b5efe_en?filename=20241216%20Decision%20on%20PITs%20notification%20-%20EN.pdf.

EN 3 EN

10. By its written notification, Hungary claims that the commitments it took under the

seventeen remedial measures listed in the Council Implementing Decision are fully

and adequately implemented by the time of submission of this Written Notification

(apart from a single element of the remedial measure on Arachne). Furthermore,

Hungary referred to the implementation of three new remedial measures: (i)

participation in the enhanced cooperation on the establishment of the European

Public Prosecutor’s Office (the ‘EPPO’), (ii) reinforcing integrity, transparency and

competitiveness in the public procurement market, and (iii) the adoption of rules

ensuring the transparency of beneficial owners of entities and clarifying the use of

public subsidies.

11. On this basis, Hungary submits that the conditions for the adoption of measures

under Article 4 of the Conditionality Regulation are no longer fulfilled and requests

the lifting of the measures contained in Article 2(1) and (2) of the Council

Implementing Decision.

3. CONCLUSIONS OF THE ASSESSMENT OF THE EUROPEAN COMMISSION

12. The Commission assessed the remedial measures submitted by Hungary, together

with the underlying evidence, consisting of existing legislation and recent legislative

amendments and related implementing measures.

13. These legislative amendments contain measures to reinforce the powers of the

Integrity Authority and ensure that it has access to the data necessary to carry out its

work; establish a comprehensive asset declaration system; aim to improve

transparency and to address risks of conflicts of interest related to the operation of

PITs, pending their termination; extend judicial review of decisions of investigative

authorities and of the prosecution service; reinforce the control of Union financial

support; increase transparency in public procurement and in the use of public

spending in general.

14. Hungary also adopted new remedial measures. For example, as a remedial measure

of central importance, joining the EPPO, which will be able to investigate possible

offences committed after June 2021, enhances effective investigation and

prosecutorial action in relation to criminal offences affecting the financial interests of

the Union. This will cover the entire period, since the Council adopted the measures

in 2022. In addition, the new rules on beneficial ownership support the fight against

corruption through enhanced accountability standards that allow for public scrutiny.

Hungary further strengthened its public procurement rules to enhance transparency,

facilitate competition and prevent corruption and conflicts of interest.

15. With the package of the adopted remedial measures submitted with the present

written notification, in many instances Hungary has gone beyond the commitments it

had undertaken in 2022. For example, the asset declaration system in place now

grants significantly broader verification powers to the Integrity Authority and

extends the obligations to submit asset declarations, as well as the sanctions for

EN 4 EN

failing to comply with those obligations, to a wider range of high-risk officials as

compared to the original commitments. These additional commitments, together with

the entirely new remedial measures, serve in a more effective way the purpose to

which the specific, targeted remedial measures were intended to contribute.

16. Having assessed all the remedial measures and their implementation together, with

specific attention to those having a horizontal, structural and systemic nature, as

found in the Council Implementing Decision, the Commission concludes that

Hungary has demonstrated that it has addressed the previously identified weaknesses

and shortcomings.

EN 5 EN

2026/0293 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL IMPLEMENTING DECISION

pursuant to Article 7(2) of Regulation (EU, Euratom) 2020/2092 of the European

Parliament and of the Council of 16 December 2020 on a general regime of

conditionality for the protection of the Union budget, concerning a written notification

from Hungary with regard to Council Implementing Decision (EU) 2022/2506 of 15

December 2022

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union,

Having regard to Regulation (EU, Euratom) 2020/2092 of the European Parliament and of the

Council of 16 December 2020 on a general regime of conditionality for the protection of the

Union budget (the ‘Conditionality Regulation’)7, and in particular Article 7, paragraphs 1 and

2 thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

Whereas:

1. PROCEDURE

(1) Following a proposal by the Commission (the ‘Commission Proposal’)8, on 15

December 2022 the Council adopted Implementing Decision (EU) 2022/2506 on

measures for the protection of the Union budget against breaches of the principles of

the rule of law in Hungary (the ‘Council Implementing Decision’)9. The Council’s

deliberations were based on the Commission Proposal and its explanatory

memorandum, as well as on the Commission communication to the Council of

30 November 2022 (the ‘Commission Communication’)10 and on the Commission’s

updated assessment of 9 December 202211.

(2) As per recitals 11-14 of the Council Implementing Decision, the Commission had

found serious systemic irregularities, deficiencies and weaknesses in public

procurement procedures, concentration of awards, non-application of public

procurement and conflicts of interest rules to public interest asset management

foundations (‘public interest trusts’, or ‘PITs’) and the entities managed by them, and

the lack of transparency with regard to the management of funds by those trusts.

Additional issues regarded limitations to the effective investigation and prosecution of

alleged criminal activity, the organisation of the prosecution services, and the absence

7 OJ L 433 I, 22.12.2020, page 1. 8 Proposal for a Council Implementing Decision on measures for the protection of the Union budget

against breaches of the principles of the rule of law in Hungary, COM(2022) 485 final, 18.9.2022. 9 Council Implementing Decision, pages 94–109. 10 Communication from the Commission to the Council on the remedial measures notified by Hungary

under Regulation (EU, Euratom) 2020/2092 for the protection of the Union budget, COM/2022/687

final. 11 See Council Implementing Decision, recital 33.

EN 6 EN

of a functioning and effective anti-corruption framework. The identified irregularities,

deficiencies and weaknesses were considered widespread and intertwined.

(3) The Council Implementing Decision assessed the implementation of the remedial

measures that Hungary had committed to take during the procedure and their ‘Key

Implementation Steps’, which reflected key commitments to be taken within timelines

submitted by Hungary12. The Commission Proposal had considered that those

remedial measures, taken together, would in principle be capable of addressing the

findings in the procedure regarding systemic irregularities, deficiencies and

weaknesses in public procurement, risks of conflicts of interest, and concerns

regarding public interest trusts, as well as the additional grounds regarding

investigation, prosecution and the anti-corruption framework, provided that all the

measures were correctly and effectively implemented 13.

(4) Despite a number of steps taken by Hungary, the Council found that important

weaknesses, risks and shortcomings remained in a number of remedial measures. In

particular, significant weaknesses were found to continue to seriously undermine the

adequacy of the remedial measures with horizontal, structural and systemic nature and

being of central importance to remedy the systemic breaches of the principles of the

rule of law concerning public procurement, the effectiveness of prosecutorial action

and the fight against corruption in Hungary14.

(5) The Council Implementing Decision recalled that the remedial measures, with the sole

exception of the remedial measure regarding public interest trusts, had to be assessed

in their entirety and on the basis of a qualitative and not merely quantitative

assessment in light of their overall adequacy to put an end to the situation that had led

to the adoption of the budgetary measures15.

(6) On that basis, the Council concluded that the relevant remedial measures notified by

Hungary during the procedure in 2022, taken as a whole, as adopted and in view of

their details, and the ensuing uncertainty about their application in practice, did not put

an end to the identified breaches of the principles of the rule of law. As the identified

cases of non-compliance referred to breaches of a systemic character, the Council

Implementing Decision found that they largely affected the sound financial

management of the budget of the Union and the protection of the financial interests of

the Union in a sufficiently direct way16.

(7) Regarding the identified breaches in relation to public interest trusts, the Council

concluded that the regulatory framework in Hungary had weaknesses and that the

steps taken had not remedied the risk of conflicts of interest that the remedial measure

was meant to address. The remedial measure adopted by Hungary was found

inadequate, leaving the Union budget at serious risk17.

(8) On this basis, Article 2(1) of the Council Implementing Decision established a

suspension of 55% of the budgetary commitments under the three Cohesion policy

operational programmes that were expected to be implemented mainly through public

12 Thirteen of the remedial measures in the Council Implementing Decision had Key Implementation

Steps to be fulfilled by 19 November 2022 by Hungary, see Council Implementing Decision, recital 27. 13 Council Implementing Decision, recital 29. 14 Council Implementing Decision, recitals 55 and 56. 15 Council Implementing Decision, recital 57. 16 Council Implementing Decision, recital 58. 17 Council Implementing Decision, recital 62.

EN 7 EN

procurement18. Moreover, Article 2(2) prohibited, for Union budget implemented

under direct or indirect management, to enter into legal commitments with any public

interest trust established on the basis of the PITs Act or with any entity maintained by

any such public interest trust. Lastly, Article 3 stipulated that Hungary should inform

the Commission by 16 March 2023, and every 3 months thereafter, of the

implementation of the remedial measures to which it had committed.

(9) Pursuant to Article 7(1) of the Conditionality Regulation, ‘the Member State

concerned may, at any time, adopt new remedial measures and submit to the

Commission a written notification including evidence to show that the conditions of

Article 4 are no longer fulfilled’.

(10) Pursuant to Article 7(2) of the Conditionality Regulation, ‘at the request of the

Member State concerned, […] the Commission shall reassess the situation in the

Member State concerned, taking into account any evidence submitted by the Member

State concerned, as well as the adequacy of any new remedial measures adopted by the

Member State concerned.’ Furthermore, the same provision states that the

Commission ‘shall submit to the Council a proposal for an implementing decision

lifting the adopted measures’, where the Commission considers that the conditions of

Article 4 are no longer fulfilled, or ‘a proposal for an implementing decision adapting

the adopted measures’, where the Commission considers that the situation leading to

the adoption of measures has been remedied in part. Finally, ‘where the Commission

considers that the situation leading to the adoption of measures has not been remedied,

it shall address to the Member State concerned a reasoned decision and inform the

Council thereof.’

(11) On 13 December 2023, in line with Article 7(2) of the Conditionality Regulation and

in the absence of a written notification from Hungary to seek the lifting of the

measures, the Commission adopted on its own initiative a decision on the

reassessment of the situation (the ‘Commission Reassessment Decision’)19. The

Commission Reassessment Decision found that, despite regular exchanges between

the Commission and the Hungarian authorities, Hungary had not remedied the

situation that had led to the adoption of the budgetary measures. Consequently, the

Commission did not propose to the Council to lift or adapt the measures adopted under

Article 2 of the Council Implementing Decision.

(12) On 2 December 2024, Hungary submitted to the Commission a written notification

pursuant to Article 7(1) of the Conditionality Regulation regarding amendments to the

PITs Act, to be considered as a new remedial measure. By that written notification, the

Hungarian government requested that the measure under Article 2(2) of the Council

Implementing Decision on public interest trusts be lifted in full or in part. Hungary did

not notify the Commission of any other new remedial measures to address the

situation that led to the adoption of the measure under Article 2(1) of the Council

Implementing Decision.

18 Council Implementing Decision, recitals 20 and 21. The programmes concerned are the Environmental

and Energy Efficiency Operational Programme Plus, the Integrated Transport Operational Programme

Plus and the Territorial and Settlement Development Operational Programme Plus. 19 C(2023) 8999 final, Commission Decision on the reassessment, on the Commission’s initiative, of the

fulfilment of the conditions under Article 4 of Regulation (EU, Euratom) 2020/2092 following Council

Implementing Decision (EU) 2022/2506 of 15 December 2022 regarding Hungary, 13.12.2023,

available at https://commission.europa.eu/document/83f08b3a-bf4a-4462-a361-88d44692452b_en.

EN 8 EN

(13) On 16 December 2024, the Commission adopted Decision C(2024) 9140 final (the

‘2024 Commission Decision’)20 concluding that the situation leading to the adoption

of the measure under Article 2(2) of the Council Implementing Decision was not

remedied. In that Decision, the Commission listed a number of adaptations (or

measures having an equivalent effect) to the remedial measure proposed by Hungary

that would be needed to conclude that the situation has been sufficiently remedied

with regard to public interest trusts and entities maintained by them. The 2024

Commission Decision also listed elements that would have contributed to the

effectiveness of the remedial measure proposed by Hungary21.

(14) On 9 September 2026, Hungary transmitted to the Commission a new written

notification pursuant to Article 7(1) of the Conditionality Regulation (the ‘Written

Notification’), by which it submitted that the conditions for the adoption of the

measures under Article 4 of the Conditionality Regulation are no longer met. In its

Written Notification, the Hungarian government requested that the budgetary

measures under the Council Implementing Decision be lifted in full and the related

reporting obligation be ceased.

2. REMEDIAL MEASURES

(15) By its Written Notification, in accordance with Article 7(1) of the Conditionality

Regulation, Hungary submitted that the commitments it took under the remedial

measures adopted or proposed in the past pursuant to the Conditionality Regulation

have been fully and adequately fulfilled. On that basis, Hungary argued that all

systemic irregularities, deficiencies and weaknesses previously identified in the

Council Implementing Decision have been successfully remedied and that the

conditions of Article 4 of the Conditionality Regulation are no longer fulfilled22.

(16) In addition, Hungary adopted further remedial measures. Most of the remedial

measures, past or new, were adopted, modified or implemented by means of Act

XVIII of 2026 on the amendment of certain Acts necessary for accessing European

Union funds (the ‘Omnibus Act’), which was adopted on 23 June 202623, and by Act

XXXV of 2026, adopted on 28 July 202624.

(17) For the purposes of presentation, this Decision assesses first the remedial measure

relating to public interest trusts, followed by the other existing remedial measures and

by the additional new remedial measures.

2.1. Ensuring the transparency of the use of Union support by public interest asset

management foundations

20 Commission Decision of 16.12.2024 pursuant to Article 7(2) of Regulation (EU, Euratom) 2020/2092

of the European Parliament and of the Council of 16 December 2020 on a general regime of

conditionality for the protection of the Union budget, concerning a written notification from Hungary

with regard to Article 2(2) of Council Implementing Decision (EU) 2022/2506 of 15 December 2022,

available at https://commission.europa.eu/document/download/8003e1ad-8e79-4238-bf76-

af1fcd2b5efe_en?filename=20241216%20Decision%20on%20PITs%20notification%20-%20EN.pdf. 21 2024 Commission Decision, recitals 49 and 50. 22 Written Notification, page 2. 23 Annex 1.2 to the Written Notification, Official Gazette No. 80 of 2026 (‘the Omnibus Act’). All the

provisions of the Omnibus Act entered into force. 24 Annex 1.22 to the Written Notification, Official Gazette No. 102 of 2026. Provisions relevant for the

remedial measures assessed under this Decision entered into force until 26 August 2026. Provisions

relevant for the remedial measures assessed under this Decision entered into force until 26 August

2026. The provisions of this Act regarding the remedial measures entered into force. See Section 58 of

Act XXXV.

EN 9 EN

(18) The Council Implementing Decision identified concerns regarding the non-application

of public procurement and conflicts of interest rules to PITs and the entities

maintained by them, and the lack of transparency with regard to the management of

funds by those trusts25. As said in recital (7) above, the Council found that the

regulatory framework had weaknesses which had not been remedied. In practice, the

risk of conflicts of interest that the remedial measure on PITs was meant to address

remained unaddressed.

(19) The 2024 Commission Decision recalled the concrete weaknesses of that regulatory

framework that remained outstanding. In essence, despite some measures taken by

Hungary, ‘top-level officials’ could still sit on boards of public interest trusts, and

senior political executives could still have other remunerated employment while sitting

on such boards. That was found to create a situation where senior political executives

could participate in decision-making relating to the disbursement of public funds to

entities in which they themselves are employed and have key decision-making

powers26.

(20) By its Written Notification, Hungary submitted constitutional and legislative

amendments, coupled with implementation rules, meant to (i) terminate PITs (in two

phases), and (ii) address the existing structural risks of conflicts of interest until all

PITs are terminated. The Hungarian government considers that these amendments

would provide the necessary guarantees to protect the Union budget from risks of

conflicts of interest and would even go beyond what is strictly necessary, by putting to

an end the very existence of PITs.

2.1.1. Termination of public interest trusts

(21) On 15 June 2026, Hungary adopted the Sixteenth Amendment to the Fundamental

Law, which entered into force on 20 June 202627. The Sixteenth Amendment set the

constitutional basis for the termination process, by (i) repealing former Article 38(6)

of the Fundamental Law, which recognised public interest trusts as part of the

constitutional framework governing national assets, (ii) providing that assets granted

by the State to public interest trusts, as well as the proceeds thereof and any assets

replacing them, must, upon the termination of the public interest trusts, revert to the

State free of charge as universal legal successor, (iii) stipulating that the rights of the

founder of a public interest trust, including the power to terminate such entity, must be

exercised by the State, and (iv) establishing that the detailed rules governing operation,

termination and the performance of public duties must be laid down by law.

(22) To implement the Sixteenth Amendment, Subtitle 32 of the Omnibus Act introduced

amendments to the PITs Act (the ‘PITs Act as amended’)28. Among other things, these

amendments assigned the founder’s rights over public interest trusts to the State29, as

represented by a minister designated by Government Decision No. 1214/2026 (of 29

June)30, and established two separate processes to terminate (i) the public interest

trusts that do not perform higher education activities as a public duty (‘non-higher

education PITs’) by 31 August 2026 and (ii) the public interest trusts that perform

25 Council Implementing Decision, recital 11. 26 2024 Commission Decision, recitals 12 to 16, referring to Council Implementing Decision, recitals 42,

43 and 62 and to Commission Communication, paragraph 70. 27 Annex 4.4 to the Written Notification, Official Gazette No. 74 of 2026. 28 Annex 4.5 to the Written Notification, Act on PITs (in force as of 29 June 2026). 29 See Section 129 of the Omnibus Act, replacing Section 7 (1) to (3) of the PITs Act as modified. 30 Annex 4.6 to the Written Notification, Government Decision No. 1214/2026 (29 June) Official Gazette

No. 81 of 2026. The Government Decision entered into force on 30 June 2026.

EN 10 EN

higher education activities as a public duty (‘higher education PITs’) by 1 August

202731.

(23) As regards non-higher education PITs, which are identified in Annex 2 of the PITs Act

as amended, the new Section 25/A of the act prescribes the adoption of a government

decision, based on an initial decision by the minister holding the founder’s rights, to

determine, inter alia, the date of termination of the PITs concerned by 31 July 2026,

identify the residual tasks which can be taken over and pursued by organs of the State

(if any), designate the public body receiving the assets and taking over the said tasks,

and appoint a settlement agent.

(24) In this respect, Government Decision No. 1226/2026, adopted on 14 July 202632,

provides for the termination of all the non-higher education PITs, with effect from 31

July 2026. The decision also identifies the public tasks to be retained and transferred

back to the State, designates the responsible ministers and budgetary organs that will

assume those tasks, appoints the settlement agents to supervise the winding-up

process, and determines the exercise of ownership rights over companies and assets

reverting to State ownership.

(25) Furthermore, Government Decree No. 134/202633 lays down the detailed rules

governing the transfer of the public duties related to historical research and heritage

preservation performed by two non-higher education PITs: the Foundation for

Research on Central and Eastern European History and Society and the Lajos

Batthyany Foundation.

(26) With specific regard to the application for or the receipt of Union funding, under

Section 25/I of the PITs Act as amended, in case of projects or grant schemes co-

financed by the European Union, the recipient budgetary organs replace the non-

higher education PITs following the takeover of the latter’s tasks.

(27) While the PITs Act as amended establishes the termination of the non-higher

education PITs as the general rule, it also provides for the possibility of continuation

of the legal entity, where one or more non-State founders so request. In that case, the

foundation may continue either as an ordinary asset-management foundation governed

by the relevant legislation or as an ordinary foundation governed by the Hungarian

Civil Code. Such continuation does not, however, preserve the status of the entity as a

public interest trust under the PITs Act as amended34.

(28) Where no valid application for continuation is made, Section 25/B of the PITs Act as

amended provides that the relevant court must remove the foundation from its register

on 31 August 2026, with effect on that day. In this scenario, the non-higher education

public interest trust in question ceases to exist altogether as a legal entity. Given that

no such applications were made, all non-higher education PITs identified in Annex 2

of the PITs Act as amended were completely de-registered as legal entities on 31

August 2026, with effect as of that day, pursuant to Section 25/B(1) of the PITs Act as

amended35.

31 See Section 135 of the Omnibus Act, introducing Section 31/G of the PITs Act as amended. 32 Annex 4.10 to the Written Notification, Government Decision No. 1226/2026 (14 July) Official Gazette

No. 89 of 2026. 33 Annex 4.12 to the Written Notification, Official Gazette No. 120 of 2026. 34 See Section 134 of the Omnibus Act, introducing Section 25/C of the PITs Act as amended. 35 Annex 4.13 to the Written Notification, Evidence concerning de-registered PITs, which is attested by

the publicly available Register of Civil Society Organisations. The register is deemed authentic and

authoritative pursuant to Section 86(1) of Act CLXXXI of 2021.

EN 11 EN

(29) As regards higher education PITs, Government Decision No. 1219/2026, adopted on 2

July 2026 and with entry into force on 3 July 2026, designated the Minister for

Education and Child Affairs as the authority exercising, exclusively on behalf of the

Hungarian State, the founder's rights for all higher education PITs36.

(30) In addition, by its Written Notification, Hungary provided that a separate and longer

process is needed for the termination of higher education PITs, in order not to disrupt

the day-to-day operations of higher education activities, including the provision of

scholarships, clinical services and healthcare activities.

(31) For this reason, contrary to the case of non-higher education PITs, the Omnibus Act

does not provide for specific provisions on the immediate termination of higher

education PITs. Instead, Section 31/G of the PITs Act as amended, provides that a

separate act will establish the rules for the settlement of the higher education PITs, as

well as for the performance of their public duties and other tasks, and for their

termination by no later than 1 August 2027.

2.1.2. Provisions to address risks of conflicts of interest

(32) In parallel to the amendments on the termination of PITs, the Omnibus Act introduced

other provisions changing the governance of PITs and of their maintained entities,

with a focus on addressing risks of conflicts of interest throughout the residual period

of existence of PITs and their maintained entities.

(33) These amendments, according to the Written Notification, reflect the 2024

Commission Decision, in the part where it listed adaptations (or measures having an

equivalent effect) needed to the specific amendments to the PITs Act that Hungary had

proposed in December 2024 and elements that would have contributed to their

effectiveness, as per recitals 49 and 50 of the said decision.

(34) While under the original PITs Act the mandate of a member of the board of trustees or

of a member of the supervisory board was without any limitation in time, pursuant to

Section 6(4) of the PITs Act as amended, the duration of their mandate, as well as of

the mandate of an executive officer of a legal person established or maintained by a

public interest trust37, is limited to four years. The mandate can be renewed only once,

up to four additional years; renewal can only be in a single board of trustees or

supervisory board, or within a single legal person established or maintained by the

public interest trust38. The limited duration of mandate also applies to incumbent

members of the boards of trustees or of supervisory boards who have already been

designated with the provision that, if their term of office has lasted for more than four

years as of the date of entry into force of the Omnibus Act, their term of office must

terminate on the day of the designation of a new member according to the procedure

set out in the PITs Act as amended39. To ensure the orderly continuation of the

activities of higher education PITs and their maintained entities, Section 31/I of the

PITs Act as amended establishes a transitional regime: the application of this general

rule for executive officers of entities maintained by higher education PITs is

36 Annex 4.8 to the Written Notification, Government Decision No. 1219/2026 (2 July) Official Gazette

No. 84 of 2026. 37 Section 15 (1c) of the PITs Act as amended defines the executive officer of a legal person established or

maintained by a PIT as the executive officer acting as the senior finance executive responsible for the

use of European Union funds of the legal person established or maintained by the PIT. 38 Section 15 (1e) of the PITs Act as amended. 39 Section 31 (d) of the PITs Act as amended.

EN 12 EN

suspended until 1 August 2027, in line with the timeline established under Section

31/G for the termination of the said PITs.

(35) Under new paragraphs added to Section 15 of the PITs Act as amended, members of

the board of trustees and the members of the supervisory board of a public interest

trust must be designated by the holder of the founder’s rights through an open call for

applications. Candidates must hold a higher education degree, demonstrate

independence, probity, impartiality, and integrity and have no grounds for conflicts of

interest40. These members, as well as executive officers of a legal person established or

maintained by a public interest trust, can only be designated if their independence,

probity, impartiality and integrity is established by the State Audit Office in an opinion

to be issued within 15 days following the receipt of the request from the holder of the

founder’s rights41. If the State Audit Office finds that these criteria are not met for a

person that has already been appointed, the person concerned may not exercise the

rights arising from their office nor receive any remuneration. For persons whose

mandate started before the entry into force of the Omnibus Act, within 15 working

days from that date the person exercising the founder’s rights must request the State

Audit Office to check their independence, probity, impartiality and integrity. If these

criteria are not met, the State Audit Office must initiate the termination of the office of

the person concerned before the person exercising the founder’s rights42.

(36) Section 15 (1b) of the PITs Act as amended introduced a prohibition for certain

categories of officials to serve as members of the board of trustees, of the supervisory

board, or as executive officers of a legal person established or maintained by a public

interest trust43. The same provision also introduced a one-year ‘cooling-off’ period for

the same categories of officials. Compliance with these provisions for incumbent

members of the board of trustees, of the supervisory board and for incumbent

executive officers is ultimately checked by the Integrity Authority44. Where these

provisions are not met, the Integrity Authority must initiate the termination of the

office of the person concerned before the person exercising the founder’s rights45.

(37) Section 15/A of the PITs Act as amended requires members of the board of trustees,

members of the supervisory board, and executive officers to make an asset declaration

within 30 days of their appointment, every two years thereafter and within 30 days of

the termination of their term of office, each time attaching the asset declaration of their

close relatives as defined in the Civil Code living in the same household with them.

Persons failing to submit an asset declaration cannot exercise their rights arising from

their office, nor receive any remuneration. These asset declarations are verified by the

Integrity Authority. In case an asset declaration contains false data or facts provided

intentionally, the Integrity Authority must initiate the termination of the mandate of

40 Section 15 (1a) of the PITs Act as amended. 41 Section 15 (1f) of the PITs Act as amended. 42 Section 31/F of the PITs Act as amended. 43 The officials concerned are the President of the Republic; a member of the National Assembly, national

minority advocate or a member of the European Parliament elected in Hungary; mayors (including the

mayor of Budapest as capital of Hungary) or the chairperson of the county assembly; officers elected by

the National Assembly or appointed by the President of the Republic; specific category of senior

officers or officer with a political mandate. 44 Pursuant to Section 31/E (2) of the PITs Act as amended, the persons concerned must submit a conflict

of interest declaration in relation to Section 15 (1b) within five days from the entry into force of Act

XXXV of 2026 (i.e. 5 days after 31 July 2026). Within the following five days, these declarations must

be transmitted to the Integrity Authority, for its verification within 15 days, pursuant to Section 15/B(3)

of the PITs Act as amended. 45 Section 15/B (3) of the PITs Act as amended.

EN 13 EN

the person concerned before the person exercising the founder’s rights. Pursuant to

Section 31/E (1) of the PITs Act as amended, the obligation to submit an asset

declaration applies also to incumbent members of the board of trustees and of the

supervisory board, as well as to executive officers, including those whose office is

terminated by law following the expiry of their mandate.

(38) The Integrity Authority’s responsibility to verify asset declarations as established

under the PITs Act as amended is mirrored in the amendments to Act XXVII of 2022

on the control of the use of European Union budget funds (the ‘the Integrity Authority

Act’)46 brought about by the Omnibus Act. Among other things, new provisions

establish a dedicated asset declaration verification procedure, allowing the Integrity

Authority to access the data and obtain the information needed for its verification, as

described further in recitals (59)–(62) below.

(39) Similarly, Section 15/B of the PITs Act as amended requires members of the board of

trustees, members of the supervisory board, and executive officers to make a conflict

of interest declaration within 30 days of their appointment, every two years thereafter

and within 30 days of the termination of their term of office. Persons failing to submit

a conflict of interest declaration cannot exercise their rights arising from their office,

nor receive any remuneration. The Integrity Authority must verify the conflicts of

interest declaration and where it establishes a conflict of interest it must initiate the

termination of the office of the person concerned before the person exercising the

founder’s rights. Section 31/E (1) of the PITs Act as amended described in recital (37)

applies for conflict of interest declarations too.

2.1.3. Assessment

(40) Based on the Commission’s assessment, the Council considers that the provisions to

address structural risks of conflicts of interest effectively reflect the adaptations (or

measures having an equivalent effect) needed to the specific amendments to the PITs

Act that Hungary had proposed in December 2024 and elements that would have

contributed to their effectiveness, as per recitals 49 and 50 of the said decision. As

stated in recital (13) above, these adaptations were found necessary to consider that the

situation that had led to the adoption of the measure under Article 2(2) of the Council

Implementing Decision was sufficiently remedied.

(41) These provisions entered into force between 29 June and 31 July 202647, before the

date when the Written Notification was submitted to the Commission, and they are

unconditional and applicable to all PITs and entities established or maintained by

them, without any limitation. In the same vein, contrary to the remedial measure

proposed in December 2024, these provisions make no distinction between rules

applicable to entities eligible for EU financial support or already receiving it. These

elements satisfy the first three indents of recital 49 of the 2024 Commission Decision.

(42) The requirements under the other indents of recital 49 of the 2024 Commission

Decision are also satisfied as follows:

(a) Fourth indent, on the duration of the mandate, by the provisions described in

recital (34) above.

46 Annex 4.1 to the Written Notification, Official Gazette No. 163 of 2022. 47 As introduced, respectively, by the Omnibus Act and by Act XXXV of 2026.

EN 14 EN

(b) Fifth indent, on the applicability of the rules to new and existing members of

the board of trustees or of supervisory boards or to executive officers, by the

provisions described in recitals (34) and (38) above.

(c) Sixth and ninth indents, on absence of conflicts of interest and eligibility

checks, by the provisions described in recital (35) above.

(d) Seventh, tenth, eleventh and twelfth indents, on asset declarations and conflicts

of interest declarations and related checks, by the provisions described in

recitals (37) – (38) above.

(e) The eighth indent, on checks on eligibility to be performed before a concerned

PIT or entity may be considered eligible to apply for Union funding, referred to

specific conditions set in the proposed remedial measures of December 2024,

but its purpose is satisfied, insofar as all the provisions described above have

immediate application and short periods for checks regarding incumbent

members whose possible conflicts of interest might expose the Union budget to

risks.

(43) In addition, the provisions described in recitals (34) and (35) also satisfy the additional

elements identified in recital 50 of the 2024 Commission Decision, regarding the

maximum duration of the mandate and the possibility to renew it, the introduction of a

cooling-off period and the inclusion of mayors among the categories of officials

incompatible with membership in the board of trustees or supervisory board of PITs

and with the position of executive officer.

(44) Finally, the termination of PITs, which goes beyond the already described changes to

the rules applicable throughout the residual period of existence of PITs, will sever the

link with their maintained entities or with entities established by them. This will

definitively cancel the very entities that were governed by rules prone to risks of

conflicts of interest regarding the implementation of the Union budget. Consequently,

in the case of PITs that are terminated already, i.e. non-higher education PITs, the

breaches of the principles of the rule of law identified under the Council Implementing

Decision, together with the risk that they posed to the financial interests of the Union,

are no longer present, also because the assets have been transferred back to the State

and general rules applicable to the use of Union support apply (including public

procurement rules, access to data, conflicts of interest etc.). In the case of PITs that

will still exist at the latest until 1 August 2027, i.e. higher education PITs, adequate

rules were put in place that are applicable to all individuals holding office or being

employed by those PITs and the legal persons established or maintained by them that

ensure compliance with the provisions of Article 61 of Regulation (EU, Euratom)

2024/2509, irrespective of their other activities and functions, including in the

Hungarian government.

(45) Furthermore, PITs are subjected to public information requirements, including

pursuant to the amendment of Act CXII of 2011, Section 37/C paragraph 1, point (c),

which introduced an explicit requirement that public interest asset management

foundations performing public duty and legal persons established or maintained by

them shall regularly publish a wide set of information on their activities on the Central

Transparency Register (see Section 2.17 below).

(46) Based on the Commission’s assessment, the Council considers that Hungary fulfilled

this remedial measure and took additional measures putting an end to the weaknesses

EN 15 EN

identified in the Council Implementing Decision as regards the legislative framework

of PITs.

2.2. Reinforcing the prevention, detection and correction of illegalities and

irregularities concerning the implementation of Union funds through a newly

established Integrity Authority

(47) As part of the remedial measures adopted in 2022, Hungary committed to establishing

a new Integrity Authority with the objective of reinforcing the prevention, detection

and correction of fraud, conflicts of interest and corruption, as well as other illegalities

and irregularities in the implementation of any Union financial support. In the Council

Implementing Decision, the creation of the Integrity Authority was considered a

horizontal measure aiming at remedying the systemic breaches of the principles of the

rule of law concerning public procurement affecting the Union’s financial interests48.

(48) Despite Hungary taking several steps to meet its commitments, recital 36 of the

Council Implementing Decision found that weaknesses, risks and shortcomings

compromised the effectiveness, independence, and capacity of the Integrity Authority

to remedy the systemic breaches of the principles of the rule of law concerning public

procurement affecting the Union’s financial interests, citing in particular: ‘(i) the lack

of a clear rule stating that the Integrity Authority will retain its competence after a

project is withdrawn from Union financing; (ii) the weaknesses of the system for the

judicial review of the decisions of contracting authorities that do not follow the

recommendations of the Integrity Authority; (iii) the weaknesses of the dismissal

procedure; (iv) the direct, as opposed to the supervisory, powers of the Integrity

Authority in relation to the various groups of declarants, and the lack of a transfer of

powers to the Integrity Authority to verify the asset declarations of members of the

Government; (v) the limited scope related to the lack of inclusion of all ‘high-risk

officials’ in the scope of the Integrity Authority’s verification powers in relation to

asset declarations’. On that basis, it concluded that the weaknesses identified, and in

particular the ones constraining the powers of the Integrity Authority, were ‘of such

gravity as to seriously undermine the capacity of the Integrity Authority to remedy the

systemic breaches of the principles of the rule of law concerning public procurement

affecting the Union’s financial interests’49.

(49) By its Written Notification, Hungary submitted that it fully addressed the five points

listed in recital 36 of the Council Implementing Decision, in particular by amending

the Integrity Authority Act and by adopting specific provisions as part of Act XXXV

of 2026.

(50) As regards the first point, Section 3 of the Integrity Authority Act as amended by

Section 150 of the Omnibus Act prescribes that ‘the [Integrity] Authority’s

competence shall be maintained in the event of the withdrawal of a measure,

procedure or project from Union funding’.

(51) As regards the second point, the Council Implementing Decision referred to the

Commission Communication, which found that, although the Integrity Authority was

empowered to initiate proceedings before the Public Procurement Arbitration Board

(the ‘PPAB’) in respect of irregularities in public procurement and to seek judicial

review of the PPAB’s decisions, the applicable legal framework did not provide for

48 Council Implementing Decision, recital 34. 49 At the end of 2023, the Commission assessed those five points as still outstanding. See Commission

Reassessment Decision, recital 21, points (i) to (iv).

EN 16 EN

the suspension of the public procurement procedure concerned pending the outcome of

the PPAB proceedings. Furthermore, it did not enable the Integrity Authority to

challenge the PPAB’s failure to adopt a decision within the prescribed time limit. In

this regard, the Omnibus Act amended provisions in Act CXLIII of 2015 on public

procurement (‘the Act on Public Procurement’), establishing that (i) where the

Integrity Authority has initiated a procedure before the Public Procurement Arbitration

Board, the latter must order the suspension of the public procurement procedure

concerned, if the Integrity Authority so proposes, and (ii) the Integrity Authority can

seek judicial review where the time limit for a decision of the PPAB expires without

one having been taken50.

(52) The third point concerned the termination of the office of the President and of the

Vice-Presidents of the Integrity Authority based on a court decision, whose time limit

was set to 30 days, and unclarity whether an appeal of such dismissal procedure would

have a suspensive effect on the dismissal. The Omnibus Act amended Sections 39(6)

and 39 (7) of the Integrity Authority Act by increasing the said time limit to 60 days

and by stating that an appeal with suspensive effect may be lodged if the court

terminates the legal relationship of a member of the Integrity Authority Board.

(53) As regards the fourth and the fifth point, on the Integrity Authority’s powers regarding

the verification of asset declarations, Hungary reformed its asset declaration system

and addressed these points, as further explained in Section 2.4.3 below.

(54) In addition, by its Written Notification, Hungary put forward several further legislative

amendments and developments regarding the governance, staffing and efficiency of

the Integrity Authority.

(55) To improve governance and ensure business continuity, Sections 32 (1) and (33) of the

Integrity Act as amended provide for an increase in the number of members of the

Integrity Authority Board and for rules on the decision-making of the board. The new

Sections 35(2) and 37(2a) of the Integrity Authority Act introduced targeted

amendments to the rules governing the selection of the members of the Integrity

Authority Board, by establishing that the Eligibility Committee should adopt a ranking

system and by narrowing the discretionary powers of the President of the State Audit

Office in the selection of eligible candidates. Section 37(3) of the Integrity Authority

Act as amended further specifies the selection procedure, stating that from among the

applicants, the Eligibility Committee must decide on the list of persons deemed

suitable for the positions of President and Vice-President of the Authority and thus

eligible to be proposed for the positions, compiled having regard to professional

merits, expertise and qualifications, and establishing the ranking of the candidates51.

(56) Furthermore, in line with the original commitments under this remedial measure,

Hungary increased the staff of the Integrity Authority to make it commensurate with

its tasks and activities, and to increase its efficiency52.

50 See Annex 1.3 to the Written Notification, Sections 152 (1) (o) and 156 (2a) of the Consolidated

Version of Act CXLIII of 2015 (Public Procurement Act) in force as of 20 August 2026. 51 See Sections 36 and 37 of the Integrity Authority Act. The call for applications for the new Board

members was published on 4 July 2026. The call for applications was open until 3 August 2026,

Written Notification, page 21. Annex 1.5 to the Written Notification, Call for applications Integrity

Authority Vice-Presidents_20260704. 52 Annex 1.37 to the Written Notification, Letter of the President of the Integrity Authority 10 August

2026.

EN 17 EN

(57) The Integrity Authority has also issued its reports as set in the Integrity Authority Act.

In 2023, it launched an integrity risk assessment exercise for the protection of Union

funds, including an evaluation of the integrity state of play of the public procurement

system in Hungary53. This exercise produced a report allowing the Integrity Authority

to get a comprehensive picture of the specific integrity risks concerning the

implementation of financial support from the Union budget, including in the field of

procurement, which has been taken into account for the preparation of the first annual

analytical report54. The same exercise was conducted in 202455. The Integrity

Authority has also issued its annual analytical integrity reports regularly56, to which

the Hungarian Government has provided replies in line with the said act57.

Additionally, on 10 February 2026, the Integrity Authority’s Board approved the ad

hoc report focusing on central procurement system58.

(58) Data provided by Hungary regarding whistleblower reports59 and investigations prove

the well-functioning of the Integrity Authority in line with the requirements of the

remedial measure. Hungary also reported on the progress made regarding cooperation

agreements with Hungarian bodies and institutions.60 Such progress is particularly

relevant for the effectiveness of the Integrity Authority’s tasks and activities.

(59) Furthermore, Hungary submitted that the Integrity Authority has established the

technical and institutional conditions necessary for the register of economic operators

excluded from public procurement procedures as required by Chapter IV of the

Integrity Authority Act61. This required direct data connections with the relevant

registers, namely the company information register, the beneficial ownership register,

the criminal records register, and the register of private entrepreneurs. These have

been implemented62 and the register of economic operators’ interface has been

launched in the Hungarian Electronic Public Procurement System63. In this regard,

53 Annex 1.46 to the Written Notification, Report on Integrity Risk Assessment Exercise of 2023 March. 54 Annex 1.38 to the Written Notification, Annual Integrity Report for 2022. 55 See https://integritashatosag.hu/wp-content/uploads/2025/02/Integrity-Risk-Assessment-Report-of-the-

Hungarian-Public-Procurement-System-2023.pdf. 56 Annex 1.38 to the Written Notification, Annual Integrity Report for 2022; Annex 1.39 to the Written

Notification, Annual Integrity Report for 2023; Annex 1.40 to the Written Notification, Annual

Integrity Report for 2024; Annex 1.41 to the Written Notification, Annual Integrity Report for 2025. 57 Annex 1.42 to the Written Notification, The Government’s reply to Integrity Authority annual

analytical integrity report for 2022; Annex 1.43 to the Written Notification, The Government’s reply to

Integrity Authority annual analytical integrity report for 2023; Annex 1.44 to the Written Notification,

The Government’s reply to Integrity Authority annual analytical integrity report for 2024; Annex 1.45

to the Written Notification, Official Gazette No. 124 of 2026 (the Government’s reply to the Integrity

Authority annual analytical integrity report for 2025). 58 Annex 1.48 to the Written Notification, Special Report of the Integrity Authority on the Central

Purchasing Bodies. 59 Written Notification, page 64. 60 Written Notification, pages 66 -69. 61 Written Notification, page 29. 62 Annex 1.7 to the Written Notification, Letter of the President of the Integrity Authority 23 July 2026.

This letter confirmed all necessary data connections required for the operation of the register were fully

operational; data transfers and data queries were functioning; and all data necessary for maintaining the

register was fully available.63 Written Notification, page 30. It is available at the following link:

https://ekr.gov.hu/nyilvantartasok/hu/integritas. In particular, Section 8 of Act XLIII of 2021 on the

Establishment and Operation of the Data Reporting Framework Related to the Identification Duties of

Financial and Other Service Providers, as amended by the Omnibus Act, establishes the relevant

legislative amendment ensuring that the Authority is able to perform tax identification number-based

queries in the register of beneficial owners.

EN 18 EN

pursuant to Section 69 (4) and (5) of the Integrity Authority Act, Government

Decision No. 1246/2026 (of 7 August) confirming the complete availability of the data

in the register and Decision No. 1/2026 (of 11 August) of the Minister of Justice on

the entry into force of relevant sections of the Integrity Authority Act were adopted64.

In his letter of 31 August 202665, the President of the Integrity Authority estimates, on

the basis of the data available, that the Integrity Authority will have to conduct more

than five hundred registration procedures, the first of which have been initiated. The

Integrity Authority will report on the progress on the registration procedures in the

next annual analytical integrity report66.

(60) As to the access to information by the Integrity Authority, amendments to Section 18

of the Integrity Authority Act further extend the guarantees for effective access to data

and registries by the Integrity Authority. Under the amended rules, during its

investigation, the Integrity Authority must assess all relevant information and may

request data from any person or organisation involved in the case.

(61) Access to data may be ensured either through formal requests addressed to the relevant

bodies or, where legally permitted and technically possible, through direct access to

databases or registers, thereby allowing for efficient and comprehensive information

gathering. The new provisions ensure that in the course of its procedure, the Integrity

Authority may process any personal data and, to the extent necessary, data constituting

legally protected secrets — including in particular tax, bank and business secrets — as

well as data covered by professional secrecy, provided that such data are relevant to

the investigation and their processing is indispensable for its effective conduct67.

(62) Furthermore, the legal framework establishes clear cooperation obligations for all

concerned entities. The data controller under investigation, as well as any other

organisation or person concerned, is required to comply with the Integrity Authority’s

request for data within a time limit set by the Authority, not exceeding 30 days, with

minimum procedural guarantees ensured in certain cases. Where the requested data is

not available or cannot be disclosed under applicable law, the requested entity must

inform the Integrity Authority accordingly within the same time frame. Finally, to

ensure the effectiveness of these powers, the Authority is granted effective powers for

judicial enforcement: in case of non-compliance with data requests, the Authority may

initiate administrative non-compliance proceedings before the courts, with the courts

required to decide within 30 days68. Additionally, the Integrity Authority has the

possibility to call upon national authorities or bodies to initiate the procedures to

verify conflict of interest declarations and suspicions in relation to the management of

Union funds.

(63) In light of the provisions that have entered into force and of the elements set out

above, taking into account the findings under Section 2.4.3 below, and also based on

the Commission’s assessment, the Council considers that Hungary has implemented

the commitments under the remedial measure on the Integrity Authority and addressed

the weaknesses and shortcomings identified in recital 36 of the Council Implementing

Decision.

64 Annex 1.8 to the Written Notification, Official Gazette No. 108 of 2026; Annex 1.10 to the Written

Notification, Official Gazette No. 110 of 2026. 65 Annex 1.12 to the Written Notification, Letter of the President of the Integrity Authority 31 August

2026. 66 Written Notification, page 31. 67 Section 18 (4) of the Integrity Authority Act. 68 Section 18 (6) of the Integrity Authority Act.

EN 19 EN

2.3. Anti-Corruption Task Force

(64) As part of the remedial measures adopted in 2022, Hungary committed to the

establishment of an Anti-Corruption Task Force (the ‘ACTF’) with the task of, inter

alia, examining the existing anti-corruption measures and elaborating proposals

concerning the improvement of prevention, detection, investigation, prosecution and

sanctioning of corruption69. The regulatory framework of the ACTF was included in

the Integrity Authority Act.

(65) Considering a number of developments, based on the Commission’s assessment, in the

Council Implementing Decision, the Council found that Hungary took the relevant

Key Implementation Steps and that the regulatory framework related to the ACTF

fulfilled the commitments set out in the remedial measure70.

(66) Nonetheless, in the Commission Reassessment Decision, the Commission considered

that the Hungarian Government did not provide a detailed reasoning not to agree on

measures proposed by the ACTF in its 2022 annual report, contrary to the specific

commitment taken under the remedial measure71.

(67) By its Written Notification, Hungary further submitted evidence proving that the

ACTF is fully and effectively operational as required by the remedial measure and that

the Omnibus Act enacted several proposals put forward by the ACTF going also

beyond the commitments made under the original remedial measure.

(68) On 2 March 2026, in accordance with Section 51 (1) of the Integrity Authority Act

(which also governs the ACTF) and in line with the commitment undertaken in the

remedial measure72, the ACTF adopted the 2025 annual report and published it on its

website73. On 13 August 2026, in line with the remedial measure and in accordance

with Section 52 of the Integrity Authority Act, the Hungarian government replied to

the proposals in this report taking them into consideration, in particular when

preparing the new national strategy for the prevention of corruption74. It also provided

a more detailed reasoning in reply to the ACTF annual reports in light of the

Commission Reassessment Decision.

69 Council Implementing Decision, recital 37. Section 50 (1) of the Integrity Authority Act. 70 Council Implementing Decision, recital 38. ‘A key element of the remedial measure concerned the full,

structured and effective participation of non-governmental actors active in the field of anti-corruption

along with government representatives. Furthermore, Hungary committed to extensive consultations

with national and international stakeholders, including the Commission, during the preparation of the

draft legislation. In line with the remedial measure, the relevant provisions of the Integrity Authority

Act provide that 50 % of the members of the new Anti-Corruption Task Force are to represent non-

governmental actors and be selected based on an open, transparent, non-discriminatory selection

process with objective criteria related to expertise and merits.’ 71 Commission Reassessment Decision, recital 19. 72 In particular, the annual ACTF report shall analyse the risks and trends of corruption and corrupt

practice, propose countermeasures and best practices for the prevention, detection and sanctioning

corruption risks, assessing their applicability and how its previous proposals were followed up. See

Annex 2.1 to the Written Notification, ACTF annual report of 2024 for the year 2023; Annex 2.2 to the

Written Notification, ACTF annual report of 2025 for the year 2024; Annex 2.3 to the Written

Notification, ACTF annual report of 2026 for the year 2025. 73 Annex 2.3 to the Written Notification, ACTF Annual Report of 2026 for the year 2025. 74 Annex 2.6 to the Written Notification, Government’s response to the ACTF report 2026 for the year

2025.

EN 20 EN

(69) While the ACTF did not manage to adopt an annual report in 2025, internal reforms

enhanced the ACTF’s operational structure and working methods. On 2 March 2026,

an annual report was once again adopted75.

(70) In addition, the Integrity Authority Act as amended by the Omnibus Act implements

the proposals put forward by the ACTF in its 2024 Annual Report to improve the

efficiency of the ACTF76.

(71) Moreover, Section 57 of the Integrity Authority Act as amended by the Omnibus Act

establishes that the members representing State organs shall be designated for a term

of no more than five years, but their appointment may be withdrawn at any time77. In

addition, among the members representing State organs, a person designated by the

Director-General of the Directorate-General for the Audit of European Funds

(‘EUTAF’) may also participate in the work as a permanent invitee78. Members

representing State organs will continue to receive no separate compensation; instead,

members representing non-governmental actors are entitled to an honorarium

corresponding to the amount of remuneration provided for the members representing

non-governmental organisations of the Monitoring Committees of Hungary’s

operational programmes79. Furthermore, if absent, a member representing a non-

government actor may grant a representation mandate to another member whose rights

and obligations must be identical to the absent member80.

(72) The amended Section 58 of the Integrity Authority Act stipulates that the mandate of

members representing non-governmental actors may be terminated by withdrawal of

their invitation if they no longer meet the selection criteria, or it shall expire by

operation of law five years after their appointment81, a term which also applies to

previously appointed non-governmental members. Section 61(5) of the Integrity

Authority Act as amended by the Omnibus Act clarifies that the ACTF itself

establishes its rules of procedure governing its organisation and operation, and its

annual work plan, on a proposal from its Chair, i.e. the President of the Integrity

Authority82.

(73) As to the current operation of the ACTF, according to the President of the Integrity

Authority in his capacity as Chair of the ACTF, the ACTF has returned to its full

composition following the appointment of a new non-governmental member. At the

same time, government representatives have changed substantially following the

establishment of the new Government. The ACTF held its inaugural meeting on 8 July

2026 and has begun preparations for the implementation of legislative amendments

which entered into force on 26 August 2026, including the revision of its Rules of

75 Ibid. This report included a thematic report adopted by the ACTF in February 2026 on education and

awareness raising to prevent corruption. 76 See Section 51(1) of the Integrity Authority Act as amended by Section 176 of the Omnibus Act;

Section 56(1) of the Integrity Authority Act as amended by Section 169 of the Omnibus Act. 77 Section 167 of the Omnibus Act. 78 Section 168 of the Omnibus Act. 79 Section 170 of the Omnibus Act. 80 Section 56(7) as amended by the Omnibus Act. These provisions complement the existing rules by

which non-governmental actors shall make up at least 50% of the members of the ACTF and shall be

demonstrably independent from the government, public authorities, political parties and business

interests, selected on the basis of an open, transparent, non-discriminatory selection process and

objective criteria related to the candidates’ expertise and merit. 81 Section 58 (1) c) and d) of the Integrity Authority Act. 82 Section 61 (5) of the Integrity Authority Act.

EN 21 EN

Procedure and the planning of its thematic work for 202683. Considering the Council

Implementing Decision, the legislative amendments and developments presented in

this section, based on the Commission assessment, the Council considers that Hungary

has fully implemented the remedial measure on the ACTF.

2.4. Strengthening the anti-corruption framework

(74) As part of the remedial measures adopted in 2022, Hungary committed to

strengthening the anti-corruption framework by adopting a series of strategies and acts

concerning the fight against fraud and corruption and by reforming the system of

declarations of assets. This remedial measure has a horizontal and systemic nature in

order to fight against corruption and ensure transparency in the political sphere. The

Council therefore considered it one of the central remedial measures84. Some points of

the latter reform, regarding the verification of asset declarations, were part of the

commitments taken under the remedial measure on the Integrity Authority cited in

Section 2.2.

2.4.1. Anti-fraud and anti-corruption strategies

(75) Hungary undertook to adopt by 30 September 2022 an anti-fraud and anti-corruption

strategy for Union support defining the roles and responsibilities in relation to the

prevention, detection and correction of fraud, conflicts of interest and corruption of

entities involved in the implementation of any Union financial support. The Council

Implementing Decision referred to the Commission assessment and considered that,

despite not meeting the agreed deadline, Hungary fulfilled the commitments set out in

the remedial measure85.

(76) By its Written Notification, Hungary submitted evidence that it adopted a revised

version of this strategy and the related action plan in 2024, covering all Union

financial support including agricultural funds86 and that implementation is overall on

track87. The revised strategy continues to provide for the roles and responsibilities

related to the prevention, detection and correction of fraud, conflicts of interest and

corruption of the different entities involved in the implementation of Union financial

support in Hungary and presents a comprehensive assessment of the main risks,

factors and practices of fraud, conflicts of interest and corruption. The action plan

complementing the strategy defines specific actions and deadlines for their

accomplishment, identifies responsible bodies and indicators for their implementation

and monitoring and sets out the necessary arrangements for the regular review of the

action plan88.

(77) Additionally, in 2022, the Hungarian Government also committed to adopt a new

National Anti-Corruption Strategy (the ‘NACS’) and Action Plan (the ‘AP’), and to

fully implement all actions of the existing NACS for the period 2020-2022 by 30 June

202389. In December 2023, the Commission Reassessment Decision reported that the

process to finalise the new NACS was still ongoing and certain shortcomings had to be

addressed before adoption; it was also unclear whether the Hungarian Government had

83 Annex 1.37 to the Written Notification, Letter of the President of the Integrity Authority 10 August

2026. 84 Council Implementing Decision, recital 41. 85 Council Implementing Decision, recital 41. 86 Annex 3.7 of the Written Notification, Government Decision No. 1249/2024 (15 August 2024). 87 Written Notification, pages 98-101. 88 Annex 3.7 of the Written Notification, Government Decision No. 1249/2024 (15 August 2024). 89 See the Commission Communication, paragraph 48.

EN 22 EN

systematically consulted with the relevant stakeholders. At the time, the Commission

concluded that the anti-corruption framework had not been strengthened as committed

so far, as the adoption of the new NACS and the related AP, including the adoption of

a dissuasive sanctioning regime, were delayed90.

(78) By its Written Notification, Hungary reported on the full implementation of the NACS

2020-2022 as well as on the involvement of the ACTF, the consultation of national

organisations, the OECD and GRECO to prepare the subsequent NACS and the AP91.

Hungary submitted evidence that it adopted the medium-term NACS for 2024-2025

and the AP for its implementation (with a delay of seven and a half months) on 14

February 2024,which entered into force the following day, establishing a monitoring

committee to ensure the follow-up of the implementation of the NACS and the AP92.

According to the Hungarian government’s report on the evaluation of the

implementation of the NACS and the AP93, while a number of smaller-scale results

were achieved, implementation was lacking as regards important parts of the NACS

and AP. Some core commitments were not met at all (for example a systemic reform

of the rules on lobbying and revolving doors), others were only partially implemented

(for example as regards rules on protocol gifts and professional codes) or only

implemented well after the expiration dates of the NACS and AP (notably the asset

declaration related commitments)94.

(79) In addition to the efforts undertaken by Hungary over the past months, Hungary

submitted its intention to adopt a new NACS and AP by 15 November 2026 taking

into account the findings from the implementation of the 2024-2025 NACS, the

proposals of the ACTF, and in consultation with relevant stakeholders95. The new

NACS and AP should put forward measures to address the remaining shortcomings.

2.4.2. Asset declarations

(80) The Council Implementing Decision found that Hungary, in line with the remedial

measure, had extended the personal scope of asset declarations to include persons

entrusted with senior political functions and members of the National Assembly, as

well as their relatives living in the same household. However, it also found that

important weaknesses, risks and shortcomings remained in the regulatory framework

for asset declarations in Hungary, and in particular (i) the lack of clarity and legal

certainty relating to the disclosure obligations for real estate including property outside

the jurisdiction of Hungary; (ii) the lack of clarity on the personal, material and

temporal scope of the declaration of assets, income and economic interests of certain

executives, officials and Members of the National Assembly, and for their spouses or

cohabitants and child(ren) living in the same household; (iii) the failure to include in

the legislative framework an explicit reference to the establishment of a system of

asset declarations filed electronically in a digital format, to be stored in a public

database searchable without fees or the need to register.

(81) On that basis, the Council concluded that the weaknesses identified created possible

loopholes in the law and consequently undermined the effectiveness of the remedial

90 Commission Reassessment Decision, recitals 18 and 19. 91 Written Notification, pages 102-105; it is noted though that no additional consultations took place with

further stakeholders following the concerns expressed by the Commission in its Reassessment Decision. 92 Annex 3.31 of the Written Notification, Government Decision No. 1025/2024 (14 February 2024). 93 Ibid. 94 Written Notification, pages 105-108; for the full evaluation, see Annex 3.32 to the Written Notification,

Report evaluation of the implementation of the NACS 2024-25. 95 Written Notification, pages 13 and 108.

EN 23 EN

measure96. These weaknesses remained unaddressed at the end of 2023, when the

Commission Reassessment Decision was adopted97.

(82) Linked to asset declarations, with regard to their verification, the Council

Implementing Decision found that the effectiveness of the remedial measure on the

Integrity Authority, cited in Section 2.2 above, was compromised, among other things,

(i) by the lack of direct, as opposed to the supervisory, powers of the Integrity

Authority in relation to the various groups of declarants, and the lack of a transfer of

powers to the Integrity Authority to verify the asset declarations of members of the

Government, and (ii) by the limited scope related to the lack of inclusion of all ‘high-

risk officials’ in the scope of the Integrity Authority’s verification powers in relation

to asset declarations. These weaknesses too remained unaddressed at the end of 2023,

when the Commission Reassessment Decision was adopted98.

(83) By its Written Notification, Hungary submitted evidence to prove that a

comprehensive and consistent regulatory system for asset declarations is now in

place99.

(84) The Integrity Authority is endowed with extensive powers as regards investigations

and verification of asset declarations, as well as the administrative follow-up to its

results100.

(85) First, Section 19/A (1) of the Integrity Authority Act as amended now clearly

establishes a list of high-risk officials subject to the verification of asset declarations

by the Integrity Authority101. Taking a risk-based approach, the Integrity Authority,

96 Council Implementing Decision, recital 41. 97 Commission Reassessment Decision, recital 21 points (viii), (ix) and (x). 98 Commission Reassessment Decision, recital 21, point (iv). 99 Written Notification, pages 36-63 and 81-98. 100 See Section 5, paragraphs (2) and (3) of the Integrity Authority Act as amended by the Omnibus Act. 101 This list comprises: the President of the Republic; a Member of the National Assembly, a national

minority advocate and — where that person is not a Member of the National Assembly — the Principal

of the National Assembly, and the Members of the European Parliament from Hungary; a mayor and

the Mayor of Budapest, a local government representative and a national minority self-government

representative; a member of the Constitutional Court; the Commissioner for Fundamental Rights and

his or her Deputy; the President and Vice-President of the State Audit Office; the President and Vice-

President of the Kúria; the President and Vice-President of the National Office for the Judiciary,

including the Vice-President who is a judge or a judicial employee; a judge, and a junior judge

authorised to act, in a case specified by an Act, within the competence of a single judge; the Prosecutor

General and his or her Deputy; the Governor and Deputy Governor of the Hungarian National Bank, the

members of the Monetary Council, and a member of the Supervisory Board of the Hungarian National

Bank; the President of the Fiscal Council; the President and a member of the National Committee for

Remembrance; a member of the Media Council; the following officials under Act CXXV of 2018: a) a

senior political executive without a mandate as a Member of the National Assembly, b) a political

executive, c) a person under a commissioner relationship, and d) a political adviser, senior political

adviser and chief of staff (hereinafter collectively: political adviser); the head or deputy head of an

independent regulatory organ or an autonomous state administration organ within the meaning of Act

XLIII of 2010, or a member of any of its decision-making collegiate bodies, in respect of whom the Act

establishing the independent regulatory organ or the autonomous state administration organ prescribes

an asset declaration obligation; a person required to submit an asset declaration under the Act on public

interest asset management foundations performing public duty; a person required to submit an asset

declaration under the Act on the operation and financial management of political parties; a person

required to submit an asset declaration under Section 3 of Act CLII of 2007 this includes heads of

department in law enforcement agencies or civilian national security service and senior executives of

state-owned enterprises] except for the Vice-President of the National Office for the Judiciary where he

or she is a judicial employee; any other person not falling under the aforementioned points who is

EN 24 EN

within the framework of its integrity risk assessment, is required to continuously

identify those high-risk officials subject to asset declaration obligations for whom the

level of integrity risk is high, in order to determine the priority and the frequency of

the verifications102.

(86) According to Section 19/A (2) (a) of the Integrity Authority Act as amended, the

Integrity Authority has the exclusive competence to directly verify the asset

declarations of senior political executives who are not Members of the National

Assembly under Section 183 of the Act CXXV of 2018 on Government

Administration (the ‘Act on Government Administration’) 103, as well as their relatives

living in the same household. For other high-risk officials, this competence is shared

with other bodies designated to verify asset declarations in the respective sectoral acts.

In this latter case, the Integrity Authority can directly verify the asset declarations and

does not rely on other authorities verifying on request, a power that, for non-public

asset declarations, goes beyond the original commitments.

(87) The Integrity Authority may conduct the verification procedure independently or as

part of its investigative procedure and should launch procedures regularly ex officio

based on its integrity risk assessment. Detailed rules ensure the Integrity Authority’s

access to asset declarations kept by other bodies and the procedure of involving the

person concerned by the investigation, including the possibility for the Integrity

Authority to ask for additional information and documents104.

(88) To verify asset declarations, the Integrity Authority enjoys wide access to data and

information. In this regard, the Integrity Authority currently has direct and unlimited

access to 44 registers105 through the Central Governmental Service Bus; it can also

required by an Act to submit an asset declaration in accordance with the Act on the National Assembly

or who falls within the scope of the Integrity Authority’s asset declaration procedure pursuant to an Act. 102 See Section 9 of the Integrity Authority Act as amended. 103 Annex 1.14 to the Written Notification, Consolidated Version of Act CXXV of 2018 on Government

Administration (in force as of 26 August 2026). 104 See Section 19/A (4) to (7) of the Integrity Authority Act as amended. 105 Written Notification, pages 45-47: the central address register, the register of citizens’ personal data and

addresses, the real estate register, the register necessary for the performance of the functions of the

public employment service, the single social register, the electronic civil register archive, the land use

register, medium and small scale national topographic maps, the pension insurance register, the health

insurance register, the central register for travel documents, the road traffic register, the register of

holders of the Hungarian national certificate and the Hungarian relationship certificate, the register of

cultural heritage protection, the business register, the register of non-governmental organisations, the

central alien register, the registration systems managed by the organs for support for agricultural and

rural development, the bond register, the private entrepreneur register, the publicly certified national

debt settlement register of natural persons, the register of farmers, farming cooperatives and properties

serving for agricultural activities, the security interest register, the register of individuals under

custodianship, the personal register of foreign nationals using electronic administration, the repository

of the Integrated Legislation System, the records of contractual data of persons receiving state housing

support, the register of Financial and Physical Benefits, the register of data of the food chain

supervision information system, the Register of the Forestry Management Information System, the

register of the Lifecourse Support Data System, the register of the data of National Environmental

Information System, the register of the data of the Rehabilitation Management System, the register of

the National eHealth Infrastructure, the register of data of the Electronic Documentation System

supporting authorisation procedures for Building, the electronic consumer protection specialised

system, the Victim Support/Legal Aid (VS/LA) specialised system, the register of the Probation Officer

Records and Registration System, the register of the Information Technology and Records System for

Inspections, the register of primary agricultural producers, the register of data of the Central Road

Information System, the register of the Higher Education Information System, the industrial and

commercial specialised system, the digital citizenship register.

EN 25 EN

request access to all information deemed necessary for its verification, based on the

provisions described in recitals (60) to (62) above. At the end of the verification

process, the Integrity Authority evaluates its findings in a report and, depending on the

outcome, initiates a sanctions procedure (see in detail recitals (96)-(99))106.

(89) Second, as regards the disclosure obligations in the asset declarations, Annex 1 to Act

XXXVI of 2012 on the National Assembly (the ‘Act on the National Assembly’)107 as

amended by the Omnibus Act now clearly stipulates that real estate outside the

jurisdiction of Hungary are also to be reported in the asset declaration.

(90) Third, as regards the personal, material and temporal scope of asset declarations of

certain officials, Section 183(1) of the Act on Government Administration and Section

90(1), (2) of the Act on the National Assembly, as amended, provide that senior

political executives without a mandate as a member of the National Assembly and

members of the National Assembly, including senior political executives pursuant to

Section 184 of the Act on Government Administration, have to submit an asset

declaration within 30 days after taking office, thereafter annually by 31 January

reflecting the situation as of 31 December of the preceding year, as well as within 30

days following the termination of their mandate (with a retention period of three

years).

(91) Relatives within the meaning of the Act V of 2013 on the Civil Code (the ‘Civil

Code’)108 living in the same household with these officials must submit non-public

asset declarations with the same content. The competence to verify asset declarations

of relatives follows the rules applicable to the official109. Going beyond the

requirements of the remedial measure, other high-risk officials are also subject to the

same requirements as regards their asset declarations, and the rules for relatives living

in the same household also apply for those other high-risk officials where sectoral

laws refer to the rules in the Act on the National Assembly110.

(92) Fourth, as regards the system of asset declarations filed electronically in a digital

format, to be stored in a searchable public database, Section 90 of the Act on the

National Assembly as amended lays down the rules on the electronic submission of

asset declarations of the members of the National Assembly and requires the Office of

the National Assembly to ensure the operation of the electronic registration system and

related user interface for structured data entry. The provision makes it clear that it

applies to the asset declarations of anyone who submits their asset declarations in

accordance with the rules set by the Act on the National Assembly as well as their

relatives living in the same household, whose declarations must be attached to those of

the officials. Sectoral rules for different high-risk officials111 complement this logic,

including Section 183 (1) of the Act on Government Administration as amended, for

senior political officials without a mandate as a member of the National Assembly.

106 See Section 19/A (8) of the Integrity Authority Act as amended. 107 Annex 1.18 to the Written Notification, Consolidated Version of Act XXXVI of 2012 on the National

Assembly (in force as of 26 August 2026). 108 Act V of 2013 on the Civil Code, adopted on 13 February 2013. 109 See Section 19/A (3) of the Integrity Authority Act as amended. Details on transitional provisions are

elaborated on in the Written Notification, page 83. 110 See for example Annex 1.23 to the Written Notification, Section 9(1), (2) of Act CXI of 2011

(Ombudsman Act) in force as of 26 Augst 2026 and Annex 1.27 to the Written Notification, Sections

157 of the Consolidated Version of Act CXXXIX of 2013 on the Hungarian National Bank (in force as

of 31 July 2026). 111 Ibid.

EN 26 EN

This goes beyond the more limited commitments in the remedial measure as regards

the personal scope of application.

(93) According to Section 94 (2) of the Act on the National Assembly as amended, the

public copy of the asset declaration (excluding the ones of relatives) is published by

the Committee on Immunity of the National Assembly on the website of the National

Assembly, accessible to anyone free of charge and without any registration

requirement112. In the case of asset declarations submitted between 1 August 2022 and

26 August 2026 (before the entry into force of the new rules), access is ensured in a

searchable manner on the National Assembly’s website without fee or registration.

(94) By its Written Notification, Hungary submitted additional evidence of the system

becoming operational. The Government designated the company to develop the

electronic asset declaration system113, and the system including the required search

functions became operational in August 2026. Further enhanced functionalities114 are

to be made available by the end of 2026, in time for the asset declarations due by 31

January 2027.

(95) Lastly, in line with its commitments, Hungary set up a sanctions’ regime related to the

violation of asset declaration obligations. As regards criminal sanctions, Section 305/A

of Act C of 2012 on the Criminal Code (the ‘Criminal Code’)115 as amended by the

Omnibus Act establishes criminal liability of any person (i) who, after being called

upon by the competent entity, fails, by their own fault, to comply with their asset

declaration obligation within the time limit prescribed by law, or (ii) who, in the

course of complying with their asset declaration obligation, conceals their financial

situation by making a declaration containing false information concerning a material

fact, by withholding a true fact, or by any other means.

(96) Whether administrative sanctions apply depends on the report of the Integrity

Authority at the end of a verification procedure of an asset declaration. According to

Section 19/A (8) of the Integrity Authority Act as amended, there are three possible

outcomes:

(1) if the person under investigation has failed to comply with the asset declaration

obligation, or intentionally stated material data falsely or untruthfully in their

asset declaration, this can lead to dismissal;

(2) if the Integrity Authority has identified deficiencies of an exclusively

administrative nature not falling under the first indent, a fine can be

imposed116;

112 Again, sectoral rules complement this, either by referring to the rules for members of the National

Assembly or by providing publication requirements for specific high-risk officials; for example, see

Annex 1.17 to the Written Notification, Section 6 of Act CX of 2011 on the legal status of the President

(in force as of 29 July 2026): the asset declarations are made public on the website of the office of the

President; Annex 1.21 to the Written Notification, Section 11 of the Consolidated Version of Act CLI

of 2011 (Constitutional Court Act) in force as of 26 August: the asset declarations of constitutional

judges are made public on the website of the Constitutional Court. 113 Annex 3.1 to the Written Notification, Decree No. 1/2026 (30 July) Official Gazette No. 102 of 2026. 114 This includes advanced filtering options, increased transparency and a list of all publicly available asset

declarations on the website; see Written Notification, page 90. 115 Act C of 2012 on the Criminal Code, adopted on 25 June 2012. 116 See also Section 19/B (2) of the Integrity Authority Act as amended.

EN 27 EN

(3) if no or minor deficiencies are found, the investigation is closed, in the case of

minor deficiencies subject to a successful recommendation or proposal by the

Integrity Authority to ensure the asset declaration’s completeness.

(97) Regarding the persons for which the Integrity Authority has the exclusive competence

to verify asset declarations, in the case of dismissal, the Integrity Authority informs

the President of the National Assembly (for the dismissal of the Prime Minister) or the

Prime Minister (for all other senior political executives without a mandate as member

of the National Assembly) of the outcome of its investigation who then initiates the

dismissal procedure117. As regards the imposition of fines, the Integrity Authority can

launch ex officio proceedings itself118.

(98) Regarding the persons for which the Integrity Authority has shared competence to

verify asset declarations, sectoral laws complement the procedural rules for

administrative sanctions. Where direct dismissal initiated by the Integrity Authority or

the imposition of a fine directly by the Integrity Authority is not possible due to the

constitutional status and the protection of the concerned person’s office, or because the

functions concerned belong to constitutionally independent branches protected by the

division of state powers, these sectoral rules provide for administrative sanctions to be

imposed by the competent body119. If, during the conduct of the procedure requested

by the Integrity Authority, the competent body reaches a different conclusion than the

Integrity Authority, it is under the obligation to provide a detailed statement of reasons

thereof and to inform the Integrity Authority accordingly. The Integrity Authority

makes its report, as well as the information received, publicly available with the

report120. Where the Integrity Authority can decide on the fine directly, it makes its

decision publicly available, including the name and the mandate of the person

concerned121.

(99) The Integrity Authority can ask for minor or negligible deficiencies to be corrected as

per Section 19/A(8)b)bb) of the Integrity Authority Act as amended. In the case of

high-risk officials to whom the rules of the Act on the National Assembly apply

directly or by reference in sectoral acts (including for senior political officials under

Section 183 of the Government Administration Act), the Act of the National Assembly

complements this rule and provides for the correction to be done without delay, but no

later than within 15 days, by means of a supplementary declaration122.

2.4.3. Assessment

(100) As described in Section 2.4.1, Hungary strengthened its anti-corruption framework

and adopted the anti-fraud and anti-corruption strategy for Union support and related

action plan as well as their revision as originally committed. However, given the

deficiencies regarding the 2024-2025 NACS and AP, not all commitments were

fulfilled and therefore the remedial measure cannot be considered entirely fulfilled. In

this regard, the remedial measure should be assessed considering its relative

importance to protect the Union budget and the other, central remedial measures

regarding anti-corruption as well as any other new remedial measures in this regard.

117 See Section 185 (3), (5) a) of the Act on Government Administration as amended. 118 See Section 19/B (1) of the Integrity Authority Act as amended. 119 The only cases where Hungary indicates that there is no possibility for either direct or indirect financial

sanctioning concern the President of Hungary, and the President and Vice-presidents of the Hungarian

National Bank as independent branches of the government. 120 See Section 19/A (9) and (10) of the Integrity Authority Act as amended. 121 See Section 19/B (7) of the Integrity Authority Act as amended. 122 See Section 90 (1d) of the Act on the National Assembly as amended.

EN 28 EN

(101) As described in Section 2.4.2., Hungary established a comprehensive asset declaration

system, with a dissuasive and proportionate sanctions regime. The Integrity Authority,

created as one of the central remedial measures123, which has been assessed in recital

(62) above as being fulfilled, has received extensive powers to verify asset

declarations and follow up on the verification, going beyond Hungary’s initial

commitments and making the verification system more robust. Therefore, and based

on the Commission’s assessment, the Council considers that Hungary has fulfilled the

commitments undertaken under this remedial measure as regards asset declarations

and complemented them with additional safeguards to strengthening the anti-

corruption framework.

2.5. The introduction of a specific procedure in the case of special crimes related to

the exercise of public authority or the management of public property

(102) As part of the remedial measures adopted in 2022, Hungary committed to establish a

new judicial review procedure concerning special criminal offences related to the

exercise of public authority or the management of public property124. In essence, for

specific criminal offences related to corruption and corruption-related practices, the

new procedure was to allow judicial review of the decision of the prosecution service

or the investigating authority to dismiss a crime report or terminate the criminal

proceedings125. The Council considered this remedial measure a horizontal measure

that aims at remedying structural problems with the effectiveness of prosecutorial

action in Hungary and ensuring that effective and deterrent measures are taken to

ensure the protection of the Union’s financial interests, in line with Article 325 TFEU.

It is therefore one of the central remedial measures to address the concerns raised by

the Commission126.

(103) Hungary also committed to (i) allocate additional dedicated posts by 31 December

2022 to the court responsible for the judicial review of the decision of the prosecution

service or the investigating authority to dismiss a crime report or terminate the

criminal proceedings, and (ii) conduct a review on the functioning of the procedure by

31 December 2023, and, if necessary, to provide for the adoption of amendments to

the legislative framework following consultations with the Commission by 30 June

2024127. Both these commitments were to be implemented after the date of the Council

Implementing Decision.

(104) The Council Implementing Decision found that, despite a new judicial review

procedure was introduced in Act XC of 2017 on the Code of Criminal Procedure (the

‘Code of Criminal Procedure’)128, specific provisions allowed a margin of discretion in

the procedure which could compromise the effectiveness and overall adequacy of the

remedial measure. In particular, (i) the applicable rules did not clearly state the legal

consequences for the prosecutor of a judicial decision setting aside its decision

following a motion for revision; (ii) for the cases where a motion for prosecution may

be filed, the Code of Criminal Procedure required an examination of the ground for the

motion for prosecution by the trial court in camera and without hearing evidence,

additional to the preliminary examination of formal grounds; (iii) the Code of Criminal

123 Council Implementing Decision, recital 44. 124 Council Implementing Decision, recital 34. 125 Commission Communication, paragraph 71. 126 Council Implementing Decision, recital 44. 127 Commission Communication, paragraph 80. 128 Annex 5.2 to the Written Notification, Consolidated Version of Act XC of the Code of Criminal

Procedure (in force as of 1 November 2022).

EN 29 EN

Procedure did not clarify the scope of application in time of the new rules and, in

particular, failed to clarify that the new procedure would also apply to (non-time-

barred) criminal offences committed before 1 January 2023129. The Commission

confirmed this assessment in its Reassessment Decision130.

(105) By its Written Notification, Hungary submitted that the three points have been

remedied by the amendments to the Code of Criminal Procedure introduced with the

Omnibus Act131. Hungary stated that the overall objective is to strengthen the

procedural legal framework, to enhance the transparency of criminal proceedings and

the procedural role of the Integrity Authority, and to ensure a more effective judicial

oversight.

(106) As regards the first point under recital (104) above, Section 817/G (3) of the Code of

Criminal Procedure as amended provides that following a relevant court decision in a

motion for revision, the prosecution service or the investigating authority must

continue the proceedings on the basis of the reasoning of the said court decision and,

in the case of lack of detection of specific issues, remedy the deficiencies identified in

the same court decision. The proceedings cannot be terminated again if, in the case of

lack of detection, the deficiencies identified in the court decision have not been

remedied, unless this was not possible due to reasons beyond the control of the

prosecution service or the investigating authority.

(107) Furthermore, in this case, the investigating authority must, within two months from the

initiation of the investigation or the continuation of the proceedings, and thereafter

every two months, submit the investigation files to the prosecution service and

simultaneously report on the progress of the investigation. In addition, the prosecution

service must forward to the court competent to adjudicate the motion for revision all

case files specified by law that pertain to the investigative authority’s report.

(108) Where, on the basis of the submitted files, the court competent to adjudicate the

motion for revision establishes that the investigation manifestly does not consider the

reasoning of the court decision, it must refer to the head of the prosecution service for

measures to be taken. The subsequent report on the progress of the investigation must

also inform the court adjudicating the motion for revision of the measures taken in

response to such indication.

(109) Finally, in case of a repeated termination of the proceedings and subject to the

conditions specified in Act XC of 2017 as amended, the judicial review procedure

opens the right to file an indictment to the competent court which shall decide on the

merits of the case after having heard evidence.

(110) As regards the second point under recital (103) and (104) above, Hungary submitted

that the court competent to adjudicate the motion for repeated revision can dismiss the

motion with a non-conclusive order only based on formal pre-requisites132. Following

that, the court competent to adjudicate the motion for repeated revision may only

conduct a limited examination of the grounds of a motion for prosecution. It must

examine whether the person specified as accused in the motion for prosecution can

reasonably be suspected of having committed the criminal offence. This assessment is

based on the case file and the data, documents and statements attached by the person

129 Council Implementing Decision, recital 46 point (vi). 130 Commission Reassessment Decision, recital 21. 131 See Chapter CV/A of the Code of Criminal Procedure, as amended by Sections 107-115 of the Omnibus

Act. 132 See Section 817/N (1) of the Code of Criminal Procedure as amended.

EN 30 EN

entitled to present the motion for prosecution. Furthermore, if the court competent to

adjudicate the motion for repeated revision finds that the accused appears to have

immunity and if the immunity is not lifted, the court must dismiss the motion for

prosecution, either in full or in part133. According to Hungary, this solution ensures

that the review of the merits does not serve as a preliminary ruling by the court that

will later decide on the merits of the case, but functions as a separate judicial review.

This way, judicial functions are kept separate, the impartiality of the proceedings is

safeguarded, and the consistency of the safeguards inherent in the separate procedure

is also ensured.

(111) As regards the third point under recital (104) above, the Omnibus Act establishes that

the provisions laid down in Chapter CV/A of the Code of Criminal Procedure also

apply to (non-time-barred) criminal offences committed before 1 January 2023. As an

additional guarantee, Chapter CV/A also applies to a crime report filed after 31

December 2022 if that crime report concerns the same act as the act subject to a prior

crime report that was filed and dismissed (or where the investigation was terminated)

before 1 January 2023134.

(112) Regarding to the two commitments under recital (103) above, two new judicial posts

were created in the Investigation Division of the Buda Central District Court, which is

the competent court to order the commencement or the continuation of criminal

proceedings under chapter CV/A of Act XC of 2017. The corresponding vacancy

notices were published in the first special issue of the Judicial Gazette in 2023. Both

posts were filled by appointment on 15 July 2023. In addition, from 1 February 2023,

Hungary created two new court secretary posts within the jurisdiction of the Budapest

Capital Regional Court. According to Hungary,the current number of judges allows

the continuous rotation of case assignments and the division’s leadership continuously

monitors compliance with timely case processing.

(113) Hungary submitted that the review on the functioning of the procedure was not

completed by 31 December 2023. While an obligation to conduct such a review was

established in 2021135, a report was adopted only on 17 June 2026136, following

questionnaires being sent to the police, the National Tax and Customs Administration

as investigative authorities, the Office of the Prosecutor General, and the National

Office for the Judiciary, an involvement of the Integrity Authority and of the

Hungarian Bar Association in the preparation of the review, and consultation of the

National Judicial Council. The report concluded that no amendments to the legislative

framework were needed, considering the amendments introduced by the Omnibus Act

(in draft at the time of adoption of the report) in line with comments received the

Integrity Authority, the Hungarian Bar Association and the Office of the Prosecutor

General.

(114) As explained in this section, Hungary addressed the outstanding weaknesses identified

in the Council Implementing Decision and provided adequate staffing to the

Investigation Division of the Buda Central District Court. While the review of the

special procedure was carried out only in June 2026, and not by the end of 2023 as

133 Sections 817/O (1) and 817/N of the Code of Criminal Procedure as amended. For the rules on the

possibility to lift the immunity of the person specified as accused in the motion for prosecution, see

Section 817/P (2) of the Code of Criminal Procedure as amended. 134 See Sections 876/C of the Code of Criminal Procedure as amended. 135 See Point 56 of Annex 2 to Government Decision No. 1495/2021 (23 July), available at the following

link: https://njt.jog.gov.hu/jogszabaly/2021-1495-30-22. 136 Annex 5.5 to the Written Notification, Report on Judicial Review.

EN 31 EN

originally committed, this does not affect the fact that necessary amendments to the

special procedure were effectively adopted and that its objectives are now met. In

addition, as further described below under Section 2.18, Hungary’s participation in the

enhanced cooperation on the establishment of the European Public Prosecutor’s Office

(‘EPPO’) has positively contributed to the fulfilment of this remedial measure, as the

latter strengthens the broader anti-corruption and prosecution framework within which

the remedial measure operates.

(115) Therefore, based on the Commission’s assessment, the Council considers that Hungary

has fulfilled the commitments undertaken under this remedial measure.

2.6. Strengthening audit and control mechanisms to guarantee the sound use of

Union support

(116) As part of the remedial measures adopted in 2022, Hungary committed to strengthen

audit and control mechanisms to guarantee the sound use of Union support by

including in the relevant national legislation provisions to strengthen rules and

procedures to more effectively prevent, detect and correct conflicts of interest in the

use of Union funds in accordance with Article 61 of the Financial Regulation137,

including an effective control mechanism over the validity of conflict of interest

declarations.

(117) The Council Implementing Decision found that Hungary had taken a number of steps

to meet its commitments. In particular, Hungary established the Directorate of Internal

Audit and Integrity (the ‘DIAI’) to strengthen audit and control mechanisms and to

guarantee the sound use of EU funds and provided it with guarantees of independence

and effectiveness. Hungary also amended the regulatory framework governing the

EUTAF138. However, the Commission Reassessment Decision referred to

shortcomings in the implementation of several commitment under this remedial

measure139.

(118) Hungary submitted that it adopted a clear set of rules and procedures related to the

prevention, detection and correction of conflicts of interest situations140 in line with

Article 61 of Regulation (EU, Euratom) 2024/2509141 and the related Commission

Notice142. These rules also regard tasks and obligations for the bodies involved in the

management and control of Union funds and their role in the prevention, detection and

correction of conflicts of interest143.

(119) As to the operational framework concerning the DIAI office, Hungary introduced

several improvements to its practical functioning and resources, so that it could more

137 Regulation (EU, Euratom) 2024/2509 of the European Parliament and of the Council of 23 September

2024 on the financial rules applicable to the general budget of the Union (recast), OJ L, 2024/2509,

26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj. 138 Council Implementing Decision, recital 47. 139 Commission Reassessment Decision, recital 20. 140 See Annex 15.4 to the Written Notification, Consolidated Version of Government’s Decree No

256/2021 (18 May) as in force as of 8 August 2026; Annex 15.5 to the Written Notification,

Consolidated Version of Government Decree No. 373/2022 (29 September) in force as of 8 August

2026; Annex 15.6, Consolidated version of Government Decree No. 272/2014 (5 November) in force as

of 8 August 2026. 141 Regulation (EU, Euratom) 2024/2509 of the European Parliament and of the Council of 23 September

2024 on the financial rules applicable to the general budget of the Union (recast), OJ L, 2024/2509,

26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj. 142 Commission Notice Guidance on the avoidance and management of conflicts of interest under the

Financial Regulation 2021/C 121/01, C/2021/2119, OJ C 121, 9.4.2021, page 1. 143 See Written Notification, pages 146-150.

EN 32 EN

effectively handle its tasks and responsibilities. In this regard, in July 2026, to ensure

that conflicts of interest investigations are effective, an updated version of the

methodology has been completed144. Moreover, Hungary submitted that the DIAI has

been continuously carrying out its activities in line with its mandate and contributing

its expertise within the strengthened conflicts of interest framework145.

(120) As to the functioning of the EUTAF, whose regulatory framework and operation were

assessed as meeting the commitments under the remedial measure in 2022146, its

Director-General confirmed in his letter147 that the EUTAF has been working

efficiently and that its budget is adequate. The Director-General of EUTAF also

confirmed that it has the necessary financial and human resources to safeguard its

independence and to carry out its tasks, as required by the remedial measure148.

(121) In line with the commitment taken under this remedial measure, Hungary introduced a

conflict of interest declaration system for staff involved in the decision making

concerning individual projects and clear conflict of interest rules applying to all staff

in the preparation, implementation and audit and control of EU support149, as well as

for final recipients, contracting authorities, contractors, sub-contractors and

consultancy firms involved. Hungary also submitted that a simplification of this

legislation is envisaged to reduce the administrative burden on the beneficiary side150.

(122) With regard to the rotation of staff in sensitive positions, the National Development

Centre must ensure both rotation and oversight of staff in sensitive posts, especially

those dealing with irregularities, controls and risk assessment151. A central rotation

methodology was adopted on 2 June 2023 and updated on 23 February 2026; it defines

the objectives, scope and procedures for rotation, covering not only staff in irregularity

management, controls and risk assessment, but also posts involving direct contact with

beneficiaries or otherwise designated as sensitive by senior management152.

(123) To improve the first methodology of 2 June 2023 and ensure stronger oversight

arrangements for sensitive positions, Hungary issued a second methodology on

8 January 2026153. Organisations submitted related action plans in February 2026 and

must report annually by 15 October154.

144 Annex 6.0 to the Written Notification, Conflicts of interest 12th Methodology, 12 July 2026. 145 Written Notification, pages 154-156. 146 See Council Implementing Decision, recital 47, and Commission Communication, paragraph 98. 147 Annex 6.10 to the Written Notification, Director-General of EUTAF’s Confirmation Letter, 1

September 2026; Annex 6.11 to the Written Notification, EUTAF Budget 2024; Annex 6.13 to the

Written Notification, EUTAF Budget 2025; Annex 6.14 to the Written Notification, EUTAF Budget

Planning Proposal 2025; Annex 6.15 to the Written Notification, EUTAF Budget 2026; Annex 6.17 to

the Written Notification, EUTAF Budget 2023. 148 Council Implementing Decision, recital 47. 149 Written Notification, page 157. 150 Written Notification, page 158. 151 Annex 15.6 to the Written Notification, Consolidated Version of Government Decree No. 272/2014 (5

November) in force as of 8 August 2026; Annex 15.4 to the Written Notification, Consolidated Version

of Government Decree No. 256/2021 (18 May) in force as of 8 August 2026;5(21) of Annex 15.1 to the

Written Notification, Government Decree No. 373/2022 (30 September) Official Gazette No. 159 of

2022. 152 Annex 6.8 to the Written Notification, Methodology for the Regular Rotation of Staff in Sensitive

Positions. 153 Annex 6.9 to the Written Notification, Methodology for the Regular and Effective Oversight of Staff in

Sensitive Positions. 154 Written Notification, page 167.

EN 33 EN

(124) In addition, Hungary submitted that it plans to merge the two central methodologies

setting out the procedures for rotation and for the oversight of staff in sensitive

positions when they are next reviewed, which is expected to take place at the

beginning of 2027155. This approach will move towards a broader, risk-based oversight

system, complemented by training, whistleblowing channels and corrective measures,

reflecting the view that existing controls already provide substantial protection.

(125) Based on the Commission’s assessment, on the commitments that were already

implemented in 2022 and on the recent legislative amendments and developments, the

Council considers that Hungary has fulfilled this remedial measure.

2.7. Reducing the share of tender procedures with single bids financed from Union

funds

(126) As part of the remedial measures adopted in 2022, Hungary undertook to reduce the

share of tender procedures financed from Union funds and closed in 2022 with single

bids below 15%, as measured with the Single Market Scoreboard methodology, by 31

December 2022 and to maintain this target without a time limit. In case the share of

single bids would exceed 15% in any given calendar year or if Hungary was to

identify a serious risk of exceeding the required level during the actual year, Hungary

committed to propose additional measures within four months to facilitate reducing

single bid procurements to bring it back below the threshold of 15% and inform the

Integrity Authority and the Commission. The Council Implementing Decision found

that Hungary had taken the required Key Implementation Step, and did not identify

any weakness or deficiency156. The Commission Reassessment Decision took note that

Hungary had reported to have reduced the share of tender procedures with single bids

financed from EU funds below 15% in 2022157.

(127) By its Written Notification, Hungary submitted that the target has been met every year

to date158.

(128) Based on the Commission’s assessment, the Council considers that Hungary has

fulfilled this remedial measure.

2.8. Reducing the share of tender procedures with single bids financed from the

national budget

(129) As part of the remedial measures adopted in 2022, similarly to the remedial measure

described in recital (126) above, Hungary committed to (i) reduce gradually (in three

steps) by 31 December 2024 the share of public procurement tender procedures

financed from the national budget and closed in a calendar year with single bids below

15%, as measured in line with the Single Market Scoreboard methodology, (ii)

unconditionally fulfil the above referred target for subsequent years and maintain it

without a time limit, and (iii) in case the share of single bids would exceed 15% in any

given calendar year, to propose additional measures within four months to facilitate

reducing single bid procurements to bring it back below the threshold of 15% and

inform the Integrity Authority and the Commission. The Council Implementing

Decision did not analyse or assess this remedial measure, as the Commission

155 Written Notification, pages 167-168. 156 See Council Implementing Decision, recital 48 and Commission Communication, paragraph 100. 157 Commission Reassessment Decision, recital 19. 158 Written Notification, pages 172 -173.

EN 34 EN

committed to monitoring its implementation based on quarterly reporting from

Hungary159.

(130) By its Written Notification, Hungary submitted that the target of reducing the share of

public procurement tender procedures financed from the national budget and closed in

a calendar year with single bids below 15% was not met. Instead, the share of public

procurement tender procedures financed from the national budget with single bids was

31.3% in 2022, 28.95% in 2023, 22.3% in 2024, and 22% in 2025160.

(131) In accordance with the remedial measure, Hungary adopted additional measures in

2024, 2025 and 2026 to facilitate reducing single bid procurements to bring it below

the threshold of 15%. Notably, Hungary supplemented the Action Plan to increase the

level of competition in public procurement with additional measures to this end on a

yearly basis161. However, so far these measures have not yielded the intended result.

(132) Based on the Commission’s assessment, the Council finds that while the rate dropped

considerably, the target was never achieved. At the same time, Hungary kept the

Commission informed timely and adopted measures for three consecutive years to try

and meet the target. While the remedial measure cannot be considered entirely

fulfilled, it should be assessed considering its relative importance to protect the Union

budget and the other, central remedial measures regarding public procurement as well

as any other new remedial measures regarding public procurement.

2.9. The development of a single-bid reporting tool to monitor and report on public

procurement procedures closed with single-bids

(133) As part of the remedial measures adopted in 2022, Hungary committed to develop a

new monitoring and reporting tool for measuring the share of procurement procedures

resulting in single bids financed from national resources or from Union support or

from both by 30 September 2022 and to maintain this tool for an unlimited period of

time. The ministry responsible for public procurement was tasked with preparing a

written report based on the information gathered by the tool and publishing it annually

on the Electronic Public Procurement System (the ‘EPS’) website,

accessible to the public without registration and free of charge. The Council

Implementing Decision found that the single bid reporting tool had been developed

and was operational as required by the remedial measure162.

(134) By its Written Notification, Hungary submitted that the EUTAF audit report of

26 June 2026163, based also on its previous audits, confirms that the monitoring and

reporting tool remains fully functional and operational, that its functionalities are in

accordance with the methodology of the Single Market Scoreboard, and that the data

in the system is accurate and complete. Furthermore, Hungary provided evidence that

the Public Procurement Monitoring Department of the National Development Centre,

through which the Minister of Finance performs their responsibility for public

159 See Council Implementing Decision, recital 27 and Commission Communication, paragraphs 104 and

105. 160 Written Notification, page 175. The target set for 2022 was 32%, for 2023 it was 24%, for 2024 and

following years 15%. 161 Written Notification, pages 176-183. As regards the revisions of the Action Plan, see Section 2.12

below. 162 See Council Implementing Decision, recital 49 and Commission Communication, paragraph 106. 163 Annex 9.0 to the Written Notification, EUTAF Audit Report on the monitoring and reporting tool for

single-bid public procurement procedures 26 June 2026.

EN 35 EN

procurement, has fulfilled the reporting obligation referred to above in every given

year164.

(135) Based on the Commission’s assessment, the Council considers that Hungary has

fulfilled this remedial measure.

2.10. The development of the Electronic Public Procurement System to increase

transparency

(136) As part of the remedial measures adopted in 2022, in order to increase the

transparency in public procurement, Hungary committed to create and publish on the

EPS website a database containing information on all contract award notices of public

procurement procedures in a structured form, including company identification

numbers and the names of each individual member of the consortia and the

subcontractors. That database is to be updated regularly, available to the public

downloadable and free of charge. The Council Implementing Decision found that the

remedial measure was fulfilled165. The Commission Communication referred to further

developments requiring a longer implementation date166.

(137) By its Written Notification, Hungary provided evidence that the EPS has remained

fully functional and that the database is up to date, downloadable and machine

readable and freely accessible to the public167.

(138) In addition to implementing the commitments, as described in Section 2.19 below,

amendments brought by the Omnibus Act have introduced the concept of ‘transparent

economic operator’ to ensure that the beneficial owner and the ownership structure of

bidders will be disclosed in all public procurements even in case of complex

ownership structures. That information is also visible in the EPS.

(139) Based on the Commission’s assessment, the Council considers that Hungary has been

maintaining the EPS in line with the commitments undertaken and made further

improvements to enhance transparency.

2.11. The development of a performance measurement framework assessing the

efficiency and cost effectiveness of public procurements

(140) As part of the remedial measures adopted in 2022, Hungary committed to develop a

performance measurement framework to assess the efficiency and cost effectiveness of

public procurements, which had to be operational by 30 November 2022. Furthermore,

Hungary undertook to unconditionally maintain the regular use of the performance

measurement framework and the publication of its results for an unlimited period of

time168. The Council Implementing Decision found that Hungary had fulfilled its

commitments for this remedial measure169.

(141) By its Written Notification, Hungary confirmed that the performance measurement

framework has remained in place and in use170. A working group, including

independent experts and representatives of non-governmental organisations, was fully

164 Written Notification, pages 185-188. 165 Council Implementing Decision, recital 50. 166 Commission Communication, paragraph 114. 167 Written Notification, pages 189-193; Annex 10.1 to the Written Notification, Audit Opinion EPS 28

August 2026; and Annex 10.2 to the Written Notification, EPS Search Validation 28 August 2026. See

at the following link: https://ekr.gov.hu/portal/kozbeszerzes/eredmeny-tajekoztato-hirdetmenyek. 168 Council Implementing Decision, recital 51, and Commission Communication, paragraph 115. 169 Council Implementing Decision, recital 51. 170 Written Notification, pages 194-203.

EN 36 EN

involved in the development of the framework and has continued to play an active role

in the preparation of annual analyses171. Moreover, Hungary submitted evidence that

the reports on the results of the Hungarian public procurement performance

measurement framework have been published every year since 2023 on the EPS

website172.

(142) Based on the Commission’s assessment, the Council considers that Hungary has

fulfilled this remedial measure.

2.12. The adoption of an action plan to increase the level of competition in public

procurement

(143) As part of the remedial measures adopted in 2022, Hungary undertook to adopt by 31

March 2023, a comprehensive action plan (the ‘Action Plan’) aiming at improving the

level of competition in public procurement, to be reviewed on an annual basis, as a

result of which changes to existing actions could be made or new actions could be

introduced. The Action Plan, its review, and annual state of play of the implementation

of its measures is made publicly available without delay. The Council Implementing

Decision did not analyse or assess this remedial measure, as the Commission

committed to monitoring its implementation based on quarterly reporting from

Hungary173.

(144) On 31 March 2023, Hungary adopted the Action Plan which included 14 measures

aimed at improving the competition in public procurement174. In the Commission

Reassessment Decision, the Commission considered that the actions laid down in the

Action Plan seemed appropriate to address many of the shortcomings addressed in the

past and if properly implemented, likely to enhance transparency, the quality of data

and access to information. Nevertheless, the Commission noted that Hungary, as it has

committed to under the remedial measure, should ensure the effective monitoring of

progress in the implementation of the actions under the Action Plan. This would be

achieved by setting out specific and measurable yearly objectives and by assigning

relevant indicators to each action175.

(145) By its Written Notification, Hungary provided evidence of three annual revisions of

the Action Plan so far176. As of the date of the transmission of the Written

Notification, Hungary reported the complete implementation of 28 actions, with 11

171 Written Notification, pages 195-197. 172 Report covering the year 2022: https://ekr.gov.hu/cms/hirek/a-kozbeszerzesek-hatekonysagat-es-

koltseghatekonysagat-ertekelo-teljesitmenymeresi-keretrendszer-eredmenyei-2023.

Report covering the year 2023: https://ekr.gov.hu/cms/hirek/a-kozbeszerzesek-hatekonysagat-es-

koltseghatekonysagat-ertekelo-teljesitmenymeresi-keretrendszer-eredmenyei-2024.

Report covering the year 2024: https://ekr.gov.hu/cms/hirek/a-kozbeszerzesek-hatekonysagat-es-

koltseghatekonysagat-ertekelo-teljesitmenymeresi-keretrendszer-eredmenyei-2025.

Report covering the year 2025: https://ekr.gov.hu/cms/szakmai-anyagok/teljesitmenymeresi-

keretrendszer/2025/a-kozbeszerzesek-hatekonysagat-es-koltseghatekonysagat-ertekelo-

teljesitmenymeresi-keretrendszer-eredmenyei-2025. 173 See Council Implementing Decision, recital 27 and Commission Communication, paragraphs 122 and

123. 174 Written Notification, page 204; Annex 8.0 to the Written Notification, Government Decision No.

1118/2023, Official Gazette No. 47 of 2023. 175 Commission Reassessment Decision, recitals 27 to 29. 176 Written Notification, pages 204-206. For 2024, Annex 8.1 to the Written Notification, Government

Decision No. 1082/2024 Official Gazette No. 38 of 2024; Annex 8.2, Government Decision No.

1086/2025 Official Gazette No. 35 of 2025; Annex 8.3, Government Decision No. 1106/2026 Official

Gazette No. 31 of 2026.

EN 37 EN

actions still ongoing and 1 action closed without achieving its goal177. The last annual

revision of the Action Plan was adopted on 23 March 2026 and supplemented the

Action Plan with five additional measures to increase competition in public

procurement178.

(146) The Action Plan, as revised, appears to include relevant and meaningful updates,

showing that there was a sound evaluation of the situation on the ground, including

sector-specific conditions. Those updates are designed to address the shortcoming

identified and confirm that monitoring of progress in the implementation of the action

plan has been effective.

(147) Based on the Commission’s assessment, the Council considers that Hungary has

continued to meet its commitments as regards the setup, annual review and

implementation of the Action Plan.

2.13. Training to be provided for micro, small and medium-sized enterprises on

public procurement practices

(148) As part of the remedial measures adopted in 2022, Hungary committed to provide

free-of-charge training in public procurement for at least 2 200 micro, small and

medium-sized enterprises (‘SMEs’), in order to facilitate their participation in public

procurement procedures. The Council Implementing Decision did not analyse or

assess this remedial measure, as the Commission committed to monitoring its

implementation based on quarterly reporting from Hungary179.

(149) The first deadline to be met was 31 March 2024, by which the Government should

have provided training occasions for 1 000 SMEs. The Government also undertook to

provide such trainings for at least a further 1 200 SMEs by 30 June 2026. Hungary

also undertook to monitor and evaluate the efficiency and added value of the

programme and to put in place a follow-up mechanism to ask for feedback from

participants. The results of the follow up mechanism were to feed into the decision, to

be taken by 31 July 2026, whether to continue the training programme and whether

any changes to it were necessary.

(150) In the Commission Reassessment Decision, the Commission considered that the

implementation of this remedial measure was progressing in a timely manner180.

(151) By its Written Notification, Hungary submitted that the training scheme became

operational on 30 June 2023181. While the first deadline was not met – only 268 SMEs

had successfully completed training by 31 March 2024 – 1 342 SMEs had done so by

30 September 2024 and as of 31 March 2026 more than 2500 SMEs had participated

in training under the programme182.

(152) Hungary collected extensive user feedback and evaluated the efficiency and added

value of the programme. On this basis, Hungary decided to continue the programme in

177 Written Notification, page 206. 178 The Action Plan was supplemented with the following new measures: i) examination of contracting

authorities most affected with single bid procurements during multiple years; ii) supporting the practice

of prior market analysis; iii) strengthening the knowledge related to standing before the review body;

iv) setting up a new concept for the training of tenderers; v) Review and supplementing of the guidance

for recognising competition law infringements in public procurement. See Written Notification, pages

182-183. 179 Council Implementing Decision, recital 27 and Commission Communication, paragraphs 124 and 125. 180 Commission Reassessment Decision, recitals 30 to 33. 181 Written Notification, pages 207. 182 Annex 13.1 to the Written Notification, SMEs completing training.

EN 38 EN

the future with some modifications and improvements taking into account the

information collected during the implementation period183.

(153) Based on the Commission’s assessment, the Council finds that the first interim target

of trained enterprises was reached beyond the original date scheduled, but the final

target was met. The Council welcomes the continued commitment of Hungary to

provide training opportunities to enhance competition, notably of SMEs, in public

procurement.

2.14. Setting up a support scheme for compensating the costs associated with

participating in public procurement of micro, small and medium-sized

enterprises

(154) As part of the remedial measures adopted in 2022, Hungary committed to set up and

launch by 31 March 2023 a support scheme providing a lump sum compensation –

based on objective, non-discriminatory and transparent selection criteria – for at least 1

800 eligible SMEs by 30 June 2026 for their costs associated with their participation in

public procurement procedures, with the aim of facilitating their participation in public

procurement and reducing their entry barriers.

(155) Hungary furthermore committed to carry out a mid-term evaluation by 30 September

2024 and a final evaluation at the end of the support programme by 31 July 2026,

including the programme’s added value and effectiveness and the sectors concerned.

The Council Implementing Decision did not analyse nor assess this remedial measure,

as the Commission committed to monitoring its implementation based on quarterly

reporting from Hungary184.

(156) In its Reassessment Decision, the Commission highlighted deficiencies in the design

of the support scheme that put compliance with commitments in the remedial measure

at risk185.

(157) By its Written Notification, Hungary submitted that by the end of the programming

period only 1 477 participants had received support186. After discussions with the

Commission, the original call for applications (of 31 March 2023) was amended on 11

January 2024 with the aim to improve focus on micro and small enterprises. On 20

December 2024, another amendment took place to address concerns regarding

allegations of fraud raised in the media187. The mid-term evaluation was carried out

with significant delay and based only on a small sample of filled-in questionnaires

from participants188, limiting its use for the second phase of the programme. For the

final evaluation, which was slightly delayed, no further feedback from participants was

collected, thus leaving a period of eleven months uncovered189.

183 This decision was adopted few weeks later than the original date envisaged in the remedial measure (31

July 2026); see Annex 13.4 to the Written Notification, Government Decision 1270/2026 Official

Gazette No. 118 of 2026. 184 Council Implementing Decision, recital 27 and Commission Communication, paragraphs 126 and 127. 185 Commission Reassessment Decision, recitals 34 to 36. 186 Written Notification, pages 212-213. 187 Written Notification, pages 210-211. 188 Written Notification, page 211 and Annex 14.1 to the Written Notification, Interim Analysis of the

support Scheme, 19 February 2026. The mid-term evaluation drew inter alia on the questionnaires of

103 respondents completed until 30 June 2025. 189 Written Notification, page 212 and Annex 14.2 to the Written Notification, Final Evaluation of the

Support Scheme, 25 August 2026.

EN 39 EN

(158) Based on the Commission’s assessment, the Council finds that the remedial measure

cannot be considered entirely fulfilled. In this regard, the remedial measure should be

assessed considering its relative importance to protect the Union budget and the other,

central remedial measures regarding public procurement as well as any other new

remedial measures regarding public procurement.

2.15. The application of Arachne, the Commission’s risk scoring tool

(159) As part of the remedial measures adopted in 2022, Hungary committed to apply

procedures for the systematic and extended use of all functionalities of the single data-

mining and risk-scoring tool (‘Arachne’, now ‘Arachne+’) which the Commission puts

at the disposal of Member States for any Union support and for all programming

periods, to effectively prevent and detect conflicts of interest, fraud, corruption, double

funding and other irregularities. All the relevant audit and control bodies had to also

be given full access to the data sets uploaded into the tool190.

(160) While the Council Implementing Decision found the measure fulfilled at that time191,

the Commission Reassessment Decision found that not all the data for all Union

funding appeared to be uploaded, and deficiencies were signalled in the use of

Arachne in practice192.

(161) By its Written Notification, Hungary submitted that amendments to the regulatory

framework193 made compulsory that (i) the authorities upload every two months all

data for data fields set out in applicable EU regulations in a timely manner in

Arachne+ (including also for the Common Agricultural Policy [‘CAP’]), (ii) all the

management, control and audit bodies use Arachne+ extensively (that they carry

additional controls when Arachne+ signals a risk and that they are bound by the risk

signals of Arachne+ in their decision-making procedures), as well as (iii) ensure that

the respective audit bodies in Hungary and in the relevant Commission services and

control bodies have full access to the functionalities of Arachne+.

(162) In recognising that CAP data were not uploaded in full, timely or regularly, Hungary

submitted an action plan which includes the identification and description of tasks, the

responsible parties, as well as the deadlines, necessary resources, success criteria, and

the method and timeline for monitoring the upload of CAP data and the use of the tool

by the relevant authorities and bodies194, with the last actions to be implemented by

the 31 December 2026195. By its Written Notification, Hungary submitted that it will

provide further updates on the implementation of the action plan by the end of 2026

outside of the framework of the procedure under the Conditionality Regulation196.

(163) In line with the original commitment under this remedial measure, for Union support

under Regulation (EU) 2021/1060 (with the exception of the European territorial goal)

190 Council Implementing Decision, recital 52, and Commission Communication, paragraph 128. 191 Council Implementing Decision, recital 53. 192 Commission Reassessment Decision, recital 20. 193 Written Notification, pages 214-221. 194 The action plan was adopted in the form of a Government Decision. See Annex 15.7 to the Written

Notification, Government Decree [Decision] No. 1259/2026 (14 August) Official Gazette No. 113 of

2026. 195 Written Notification, page 223. 196 See Annex 15.6 to the Written Notification, Consolidated Version of Government Decree No. 272/2014

(5 November) in force as of 8 August 2026; Annex 15.4 to the Written Notification, Consolidated

Version of Government Decree No. 256/2021 (18 May) in force as of 8 August 2026; and Annex 15.1

to the Written Notification, Government Decree No. 373/2022 (30 September) Official Gazette No. 159

of 2022.

EN 40 EN

and the RRF, on 31 August 2026 the EUTAF issued an audit report with an

unqualified audit opinion on the appropriateness of the procedures ensuring the

uploading of a complete set of information to Arachne+ every two months, that the

data was actually uploaded in its entirety and that arrangements are in place by the

national authorities to ensure that they systematically follow up on risk-scoring

generated by Arachne+197.

(164) Based on the Commission’s assessment, the Council finds that while data for some

Union financial support is yet to be uploaded in the tool and practical arrangements to

ensure the upload of all data for the data fields set out in applicable EU regulations in

Arachne+ and its full and effective use in practice for CAP support in its entirety will

only be completed by the end of 2026, Hungary has amended the necessary legislative

acts and has shown commitment to swiftly and seriously address the outstanding

shortcomings by means of an action plan. While the remedial measure cannot be

considered entirely fulfilled, it should be assessed considering all the other remedial

measures.

2.16. Strengthening the cooperation with the European Anti-Fraud Office

(165) As part of the remedial measures adopted in 2022, Hungary committed to strengthen

cooperation with the European Anti-Fraud Office (‘OLAF’) by designating a

competent national authority to assist OLAF when carrying out on-the-spot checks and

when an economic operator subject to those checks refuses to cooperate. Hungary also

committed to introduce a dissuasive financial-type sanction to be imposed in case an

economic operator refuses to cooperate with OLAF for the purposes of OLAF’s on-

the-spot checks and inspections. In the Council Implementing Decision, the Council

considered that Hungary had fulfilled its commitments for this remedial measure198.

(166) By its Written Notification, Hungary submitted that, as no additional weaknesses or

shortcomings were or have been identified in relation to this remedial measure, it

should remain considered fulfilled: the National Tax and Customs Administration

continues to be the competent national authority to assist OLAF when carrying out on-

the-spot checks in Hungary, with rules enabling OLAF to effectively carry out its on-

the-spot checks and different types of inspections, in particular by ensuring

enforcement like taking things away on the spot, request information, identify check

and entering permissions in order to safeguard evidence. Already in 2022, Hungary

had introduced a dissuasive financial type of sanction in case an economic operator

refuses to cooperate with OLAF for the purposes of the on-the-spot checks and

inspections199.

(167) Based on the Commission’s assessment, the Council considers that Hungary fulfilled

this remedial measure.

2.17. The adoption of a legislative act ensuring enhanced transparency of public

spending

(168) As part of the remedial measures adopted in 2022, Hungary committed to adopt by

31 October 2022 a legislative act ensuring enhanced transparency of public spending

197 Written Notification, page 222 and Annex 15.11 to the Written Notification, EUTAF Report on the

ARACHNE Assessment. The scope of the audit regards the following programmes and instruments:

DIMOP Plus, EFOP Plus, GINOP Plus, IKOP Plus, KEHOP Plus, MAHOP Plus, TOP Plus, VOP Plus,

BBA Plus, HAVE Plus, MMIA Plus, Recovery and Resilience Facility. 198 Council Implementing Decision, recital 53. 199 Written Notification, pages 225-227.

EN 41 EN

by setting out an obligation for all public bodies to proactively publish a pre-defined

set of information on the use of public funds into a central register200, to be accessible

free of charge.

(169) The Council Implementing Decision found that Hungary had taken the relevant Key

Implementation Steps, despite a delay in their implementation. However, a weakness

remained in the regulatory framework undermining its effectiveness, namely the lack

of an obligation for all contracting authorities to publish information in the absence of

data on the ‘responsible body’ for public expenditure, contracting authority or service

providers, suppliers, and capacity providers in the minimum set of data to be uploaded

in the central register201.

(170) By its Written Notification, Hungary submitted that legislative amendments addressed

the two weaknesses identified in the Council Implementing Decision, namely (i) the

personal scope of the entities publishing data on the platform of Central Information

Public Data Register and the (ii) minimum data sets available202.

(171) First, Section 37/C (1) of Act CXII of 2011 on the Right of Informational Self-

Determination and on Freedom of Information (‘Freedom of Information Act’) as

amended by the Omnibus Act, expanded the personal scope for publication to

extensively cover bodies carrying out public duties (covering at least legal persons

included in the treasury register, publicly owned economic operators, and foundations

established by them, asset management foundations established by the state, PITs and

legal persons established or maintained by them, the HUN-REN Research Network).

(172) Second, Section 37/C (3) of the Freedom of Information Act as amended by the

Omnibus Act expands the categories of data for publication on the platform of the

Central Information Public Data Register, in line with the original commitments.

(173) In line with the commitment that data sets are published in the central register in an

open, interoperable and machine-readable format, allowing bulk download and data to

be sorted, searched, extracted, compared and reused203, Section 37/C (1) of the

Freedom of Information Act has been amended by Section 27(1) of the Omnibus Act

and entered into force on 26 August 2026. On 31 August 2026, Hungary also

completed the development of the functionalities of the register204.

(174) Therefore, based on the Commission’s assessment, the Council considers that Hungary

has fulfilled the commitments undertaken under this remedial measure.

2.18. Participation in the enhanced cooperation on the establishment of EPPO

(175) In addition to reporting on the fulfilment of the remedial measures adopted in 2022, by

its Written Notification Hungary referred to its notification to the Commission, on 29

May 2026, of its intention to participate in the enhanced cooperation on the

establishment of EPPO. Hungary requested Regulation (EU) 2017/1939 to apply in

Hungary with regard to offences within the competence of the EPPO committed

before Hungary had joined the enhanced cooperation, on or after 1 June 2021, the date

on which the EPPO assumed its investigative and prosecutorial tasks.

200 Council Implementing Decision, recital 54. 201 Ibid. 202 Written Notification, pages 228-246; Annex 17.2 to the Written Notification, Government Decree No.

128/2026 (25 August) Official Gazette No. 117 of 2026. 203 Sections 33(1) and 37(c) of the Freedom of Information Act as amended by Section 27(1) of the

Omnibus Act. 204 The register is available at https://kif.gov.hu/.

EN 42 EN

(176) By its Decision (EU) 2026/1701 of 10 July 2026, the Commission confirmed

Hungary’s participation in the enhanced cooperation on the establishment of the EPPO

and that Regulation (EU) 2017/1939 shall apply in Hungary with regard to any offence

within the competence of the EPPO committed after 1 June 2021205.

(177) By its Written Notification, Hungary submitted that its recent accession to the EPPO,

in combination with the remedial measure amending the special criminal procedure

described above under Section 2.5., significantly contributes to addressing the

weaknesses identified in the Council Implementing Decision in relation to the

effectiveness of prosecutorial action, with specific regard to the effective investigation

and prosecution of corruption-related offences and criminal offences affecting the

Union’s financial interests, as well as the need to strengthen the fight against

corruption206. Participation in the EPPO should be considered as an additional

remedial measure taken to address in a cross-cutting fashion the deficiencies identified

in the Council Implementing Decision. Hungary is currently establishing the national

legal and institutional framework for its participation in the EPPO.

(178) Based on the Commission’s assessment, the Council considers that participation in the

EPPO is a remedial measure of a central nature that strengthens further the

effectiveness of the investigation and prosecution of criminal offences against the

financial interests of the Union in Hungary and thereby contributes in a horizontal

manner to the protection of the Union budget.

2.19. Reinforcing integrity, transparency and competitiveness in the public

procurement market

(179) In addition to reporting on the fulfilment of the remedial measures adopted in 2022, by

its Written Notification Hungary submitted the adoption of several amendments to the

Act of Public Procurement to (i) increase competition and transparency procedures,

and (ii) tackle risks of corruption and conflicts of interest in the field of public

procurement207.

(180) Pursuant to the amendments, contracting authorities are now required to publish

annually data on contract performance, to make the procurement documents available

together with the notice launching the procedure without requiring prior registration in

the EPS208, and, in the case of concessions, to record in writing and publish the results

of the preliminary market survey, the calculations relating to the return on the

concessionaire’s investment, and the measures taken to safeguard competition209.

(181) New regulatory measures to prevent corruption include the exclusion from

procurement procedures of economic operators that do not qualify as ‘transparent

economic operators’ as defined by Section 3, point 10a of the Public Procurement Act

as amended by Section 78 of the Omnibus Act210, the express possibility for

contracting authorities to lay down anti-corruption conditions relating to the

205 Commission Decision (EU) 2026/1701 of 10 July 2026 confirming the participation of Hungary in the

enhanced cooperation on the establishment of the European Public Prosecutor’s Office, OJ L,

2026/1701, 13.7.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2026/1701/oj. See also Annex 18.3 to the

Written Notification, Government’s Decision No. 1142/2026 (14 May) Official Gazette No. 47 of 2026. 206 Council Implementing Decision, recitals 44-46. 207 Sections 78 to 97 and Section 181 of the Omnibus Act amending the Act on Public Procurement. 208 Section 39 of the Act on Public Procurement, as amended by Section 81 of the Omnibus Act. 209 Section 120(4) of the Act on Public Procurement as amended by Section 85 of the Omnibus Act. 210 See also sub-point (kb) of Section 62(1)(k) of the Act on Public Procurement, prohibiting from taking

part in a public procurement procedure an economic operator that “does not qualify as a transparent

economic operator”, as amended by Section 83 of the Omnibus Act.

EN 43 EN

performance of contracts211, and the mandatory inclusion of a contractual clause

requiring the successful tenderer to cooperate in mitigating the risks of corruption

offences212.

(182) The amended rules on conflicts of interest establish a presumption of such a conflict

where a person acting on behalf of a contracting authority is a beneficial owner of an

economic operator participating in the procedure and provide that relatives of the high-

ranking officials referred to in the Public Procurement Act are to be considered as

being in a situation of conflict of interest213.

(183) Based on the Commission’s assessment, the Council considers that the amendments

brought to the public procurement framework are positive measures to effectively

enhance transparency and competition in public procurement in Hungary and to

further strengthen the general anti-corruption legal framework in Hungary.

2.20. Rules ensuring the transparency of beneficial owners of entities and clarifying

the use of public subsidies

(184) In addition to reporting on the fulfilment of the remedial measures adopted in 2022, by

its Written Notification Hungary submitted the adoption of new rules to further

reinforce the protection of the financial interests of the Union and of the EU budget by

ensuring the transparency of beneficial owners and clarifying the use of public

funds214.

(185) In this regard, the Omnibus Act amended several provisions in other acts to: (i) revise

the definition of beneficial owner to include specific provisions on private investment

funds having the obligation to communicate their beneficial owner in line with

Regulation (EU) 2024/1624215; (ii) include journalists and civil society organisations

in the list of natural or legal persons deemed to have a legitimate interest in accessing

beneficial ownership data, with civil society organisations in particular to have an ex

lege legitimate interest in accessing the beneficial ownership information216; (iii)

ensure that bodies responsible for the management and control of Union funds in

Hungary have the possibility to gather information on and verify the beneficial owners

of private equity funds from at least 1 February 2020217; (iv) clarify and extend the

scope of application of such rules for public officials and entities218.

211 Section 132(1), (4) and (5) of the Act on Public Procurement as amended by Section 87 of the Omnibus

Act. 212 Section 136(1), point (c) of the Act on Public Procurement Act as amended by Section 88 of the

Omnibus Act. 213 Sections 25(5)(b) and 25(6) of the Act on Public Procurement Act as amended by Section 80 of the

Omnibus Act. 214 Written Notification, pages 271-273. Annex 20.1 to the Written Notification, Consolidated Version of

Act XLIII of 2021, BO Registry Act in force as of 31 July 2026. 215 Section 101 (2)-(3) of the Omnibus Act amended Section 3 point 38. g) and 48 of Act LIII of 2017 on

the Prevention and Combating of Money Laundering and Terrorist Financing. See also Section 1 (1)

point 30 and Section 1 (2) of the Act XLIII of 2021 on the Establishment and Operation of the Data

Reporting Framework Related to the Identification Duties of Financial and Other Service Providers. 216 Sections 145 (1) and (3) of the Omnibus Act amended Section 8 of the Act XLIII of 2021 on the

Establishment and Operation of the Data Reporting Framework Related to the Identification Duties of

Financial and Other Service Providers. 217 Section 146 of the Omnibus Act amended Section 26/C of the Act XLIII of 2021 on the Establishment

and Operation of the Data Reporting Framework Related to the Identification Duties of Financial and

Other Service Providers. 218 Sections 9-12 of the Omnibus Act amended provisions of the Act CLXXXI of 2007 on the transparency

of subsidies provided from public funds.

EN 44 EN

(186) Based on the Commission’s assessment, the Council considers that this remedial

measure further strengthens transparency and the anti-corruption legal framework with

regards to the use of Union funds in Hungary.

3. CONCLUSIONS

(187) In view of the above elements and analysis, and on the basis of the Commission’s

assessment, the Council considers that Hungary has taken a number of steps to fulfil

the remedial measures it adopted in 2022 and to address the important weaknesses,

risks and shortcomings that remained in a number of remedial measures.

(188) Hungary submitted evidence to demonstrate the fulfilment of those remedial measures

that have a horizontal, structural and systemic nature and are of central importance to

remedy the systemic breaches of the principles of the rule of law concerning public

procurement, the effectiveness of prosecutorial action and the fight against corruption

(see Sections 2.2, 2.4 and 2.5 above).

(189) Hungary also adopted new remedial measures of a similar central importance, given

their repercussions across the areas affected by the breaches of the principles of the

rule of law and the related Union funding at risk. In particular, Hungary’s participation

to the EPPO enhances the effective investigation and prosecutorial action as regards

criminal offences affecting the financial interests of the Union, and thereby contributes

to the protection of the Union budget in a cross-cutting fashion219. The fact that,

following the request from Hungary, the Commission decided that Regulation (EU)

2017/1939 shall apply in Hungary as regards offences committed on or after 1 June

2021 means that EPPO investigations can cover the whole period since the adoption of

the measures by the Council in 2022. Additionally, the new rules on beneficial

ownership support the fight against corruption through enhanced accountability

standards allowing for public scrutiny220.

(190) Furthermore, with the remedial measures now in place, Hungary has taken decisive

steps to enhance transparency and competition in public procurement through a

number of coordinated and targeted actions, both in the continued implementation of

certain remedial measures over the past years221 and new steps undertaken with the

latest reform of the Public Procurement Act222.

(191) This is also the approach Hungary followed as regards the previously identified

shortcomings of the national regulatory framework on PITs, which was amended to

not only address risks of conflicts of interest, but to progressively terminate PITs

altogether.

(192) While a few measures fell short of meeting in their entirety the commitments and

goals originally envisaged223, in many instances, Hungary went beyond what it

undertook to do in 2022. In particular, the asset declaration system now in place gives

219 See Section 2.18. 220 See Section 2.20. 221 See, for instance, the continued low rate of single bids in tender procedures financed from Union funds

(Section 2.7), the development and continued use of the single bid reporting tool, the Electronic Public

Procurement System (Sections 2.9, 2.10 and 2.11), adoption of an action plan to increase the level of

competition in public procurement and its periodical revisions (Section 2.12). 222 See Section 2.19. 223 See especially the National Anti-Corruption Strategy and related Action Plan (Section 2.4); reducing

the share of tender procedures with single bids financed from the national budget (Section 2.8); and the

support scheme for compensating the costs associated with participating in public procurement of

micro, small and medium-sized enterprises (Section 2.14).

EN 45 EN

significantly more extensive verification powers to the Integrity Authority and extends

obligations for submitting an asset declaration as well as sanctions for failure to

comply with them, originally only envisaged for a smaller group of people, to a vast

range of high-risk officials. The powers of the Integrity Authority have also been

strengthened in other instances, notably as regards access to data, which is crucial for

it to effectively carry out its oversight tasks. These additional commitments, together

with the new remedial measures, better and effectively serve the purpose that specific

punctual remedial measures were trying to achieve.

(193) As a consequence, in light of the assessment carried out above, it should be concluded

that the remedial measures notified by Hungary, considered as a whole, as adopted and

in view of their details, effectively remedy the identified breaches of the principles of

the rule of law and protect the Union budget.

(194) The Council considers, therefore, that the conditions laid down in Article 4 of the

Conditionality Regulation are no longer fulfilled and that the measures adopted by the

Council Implementing Decision should be lifted pursuant to Article 7(2) of the same

Regulation. Consequently, reporting obligations linked to Article 5(2) of the

Conditionality Regulation and to the implementation of the remedial measures should

also cease,

HAS ADOPTED THIS DECISION:

Article 1

The conditions set out in Article 4(1) of Regulation (EU, Euratom) 2020/2092 for the

adoption of appropriate measures for the protection of the Union budget against breaches of

the principles of the rule of law in Hungary are no longer fulfilled.

Article 2

Pursuant to Article 7(2) of Regulation (EU, Euratom) 2020/2092, the measures laid down in

Article 2 of Council Implementing Decision (EU) 2022/2056 of 15 December 2022 are lifted.

Article 3

Article 3 of Council Implementing Decision (EU) 2022/2056 of 15 December 2022 shall

cease to apply with effect from the date of notification of this Decision.

Article 4

This Decision is addressed to Hungary and shall take effect on the day of its notification.

Done at Brussels,

For the Council

The President

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 23.9.2026 COM(2026) 516 final

2026/0293 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta

määruse (EL, Euratom) 2020/2092 (mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu

eelarve kaitsmiseks) artikli 7 lõikega 2 ja mis käsitleb Ungarilt seoses nõukogu

15. detsembri 2022. aasta rakendusotsusega (EL) 2022/2506 saadud kirjalikku teadet

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta

määruse (EL, Euratom) 2020/2092 (mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu

eelarve kaitsmiseks)1 (edaspidi „tingimuslikkuse määrus“) artikli 4 lõikes 1 on

sätestatud, et „kui tehakse kindlaks, et liikmesriigis esineb õigusriigi põhimõtete

rikkumisi, mis piisavalt otseselt mõjutavad või tekitavad tõsise riski, et mõjutavad

liidu eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või liidu finantshuvide kaitset, võetakse

asjakohaseid meetmeid“.

2. Pärast 27. aprillil 2022 alustatud menetlust tegi Euroopa Komisjon (edaspidi

„komisjon“) 18. septembril 2022 nõukogule ettepaneku2 võtta vastu meetmed, et

kaitsta liidu eelarvet õigusriigi põhimõtete rikkumise eest Ungaris (edaspidi

„komisjoni ettepanek“). Komisjoni järeldustes käsitleti riigihankeid, prokuratuuri

tegevuse tulemuslikkust ja korruptsioonivastast võitlust Ungaris, läbipaistvust ning

huvide konflikti ohtu seoses avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste ja nende

hallatavate üksustega.

3. Nõukogu hindas oma 15. detsembri 2022. aasta rakendusotsuses (EL) 2022/25063

(edaspidi „nõukogu rakendusotsus“) nende parandusmeetmete rakendamise seisu,

mille Ungari oli menetluse käigus välja pakkunud, ning leidis, et mitme

parandusmeetme puhul esineb endiselt olulisi nõrkusi, riske ja puudusi, mistõttu ei

ole need komisjoni algselt tõstatatud probleemide lahendamiseks piisavad.

4. Eelkõige leidis nõukogu, et olulised nõrkused õõnestavad jätkuvalt tõsiselt selliste

parandusmeetmete piisavust, mis on horisontaalset, struktuurset ja süsteemset laadi

ning on keskse tähtsusega Ungaris riigihangete, süüdistuse esitamise tõhususe ja

korruptsioonivastase võitlusega seotud õigusriigi põhimõtete süsteemsete rikkumiste

heastamiseks. Seega võeti seisukoht, et need nõrkused ohustavad parandusmeetmete

tõhusust tervikuna. Kuna tuvastatud nõuetele mittevastavuse juhtumid viitasid

süsteemsele rikkumisele, leiti, et need mõjutavad suurel määral liidu eelarve

usaldusväärset finantsjuhtimist ja liidu finantshuvide kaitset piisavalt otsesel viisil.

5. Nõukogu rakendusotsuse artikli 2 lõikega 1 peatati 55 % eelarvelistest

kulukohustustest ühtekuuluvuspoliitika kolme rakenduskava raames, mida kavatseti

rakendada peamiselt riigihangete kaudu4. Artikli 2 lõikega 2 keelati liidu eelarve

otsese ja kaudse täitmise raames võtta juriidilisi kohustusi avalikes huvides tegutseva

usaldushalduse suhtes, mis on asutatud Ungari 2021. aasta IX seaduse (avalikke

1 ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2092/oj. 2 Ettepanek: nõukogu rakendusotsus, mis käsitleb meetmeid liidu eelarve kaitsmiseks õigusriigi

põhimõtete rikkumise eest Ungaris, COM(2022) 485 final, 18.9.2022. 3 Nõukogu 15. detsembri 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/2506, mis käsitleb meetmeid liidu eelarve

kaitsmiseks õigusriigi põhimõtete rikkumise eest Ungaris, ELT L 325, 20.12.2022, lk 94, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2022/2506/oj. 4 Vt nõukogu rakendusotsuse põhjendused 20 ja 21. Asjaomased programmid on keskkonna ja

energiatõhususe rakenduskava+, integreeritud transpordi rakenduskava+ ning territoriaalse arengu ja

asulate arendamise rakenduskava+.

ET 2 ET

ülesandeid täitvate avalikes huvides tegutsevate varahaldusfondide kohta, edaspidi

„avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitlev seadus“) alusel, või sellise

avalikes huvides tegutseva usaldushalduse hallatava üksuse suhtes. Nõukogu

rakendusotsuse artikli 3 kohaselt pidi Ungari komisjoni iga kolme kuu järel

parandusmeetmete rakendamisest teavitama.

6. Kuna Ungari ei esitanud kirjalikku teadet, hindas komisjon 13. detsembril 2023

tingimuslikkuse määruse artikli 7 lõike 2 kohaselt omal algatusel olukorda uuesti5

(edaspidi „komisjoni uuesti hindamise otsus“), võttes arvesse teavet, mille Ungari oli

esitanud nõukogu rakendusotsuse artikli 3 kohastes kvartaliaruannetes, ning muid

usaldusväärseid teabeallikaid, mis olid komisjonile selleks ajaks kättesaadavad.

Komisjoni uuesti hindamise otsuses leiti, et Ungari ei ole kõrvaldanud olukorda, mis

oli viinud eelarvemeetmete vastuvõtmiseni.

7. 2. detsembril 2024 esitas Ungari komisjonile kirjaliku teate avalikes huvides

tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva seaduse muudatuste kohta ning taotles avalikes

huvides tegutsevaid usaldushaldusi ja nende hallatavaid üksusi käsitleva nõukogu

rakendusotsuse artikli 2 lõike 2 kohase meetme täielikku või osalist lõpetamist.

Samal ajal ei teatanud Ungari komisjonile ühestki muust parandusmeetmest, mille

eesmärk oleks olnud kõrvaldada olukord, mis oli viinud nõukogu rakendusotsuse

artikli 2 lõike 1 kohase meetme vastuvõtmiseni.

8. 16. detsembril 2024 võttis komisjon vastu otsuse C(2024) 9140 final6 (edaspidi

„komisjoni 2024. aasta otsus“), milles järeldati, et olukorda, mis viis nõukogu

rakendusotsuse artikli 2 lõike 2 kohase meetme vastuvõtmiseni, ei ole kõrvaldatud.

2. UNGARI KIRJALIK TEADE VASTAVALT TINGIMUSLIKKUSE MÄÄRUSE ARTIKLI 7

LÕIKELE 2

9. 9. septembril 2026 edastas Ungari komisjonile tingimuslikkuse määruse artikli 7

lõike 2 kohase kirjaliku teate.

10. Ungari väidab oma kirjalikus teates, et nõukogu rakendusotsuses loetletud

seitsmeteistkümne parandusmeetmega võetud kohustused olid kirjaliku teate

esitamise ajaks täielikult ja nõuetekohaselt täidetud (välja arvatud üks Arachnet

käsitleva parandusmeetme element). Lisaks viitas Ungari kolme uue

parandusmeetme rakendamisele: i) osalemine tõhustatud koostöös Euroopa

Prokuratuuri asutamisel, ii) usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja konkurentsivõime

5 C(2023) 8999 final, komisjoni 13. detsembri 2023. aasta otsus määruse (EL, Euratom) 2020/2092

artiklis 4 sätestatud tingimuste täitmise uuesti hindamise kohta komisjoni algatusel pärast nõukogu

15. detsembri 2022. aasta rakendusotsust (EL) 2022/2506 Ungari kohta; kättesaadav aadressil

https://commission.europa.eu/document/83f08b3a-bf4a-4462-a361-88d44692452b_en. 6 Komisjoni 16. detsembri 2024. aasta otsus, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

16. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) 2020/2092 (mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda

liidu eelarve kaitsmiseks) artikli 7 lõikega 2 ja mis käsitleb Ungarilt seoses nõukogu 15. detsembri

2022. aasta rakendusotsuse (EL) 2022/2506 artikli 2 lõikega 2 saadud kirjalikku teadet; kättesaadav

aadressil https://commission.europa.eu/document/download/8003e1ad-8e79-4238-bf76-

af1fcd2b5efe_en?filename=20241216%20Decision%20on%20PITs%20notification%20-%20EN.pdf.

ET 3 ET

tugevdamine riigihanketurul ning iii) selliste eeskirjade vastuvõtmine, millega

tagatakse üksuste tegelike tulusaajate läbipaistvus ja selgitatakse avaliku sektori

toetuste kasutamist.

11. Selle põhjal väidab Ungari, et tingimuslikkuse määruse artikli 4 kohased meetmete

vastuvõtmise tingimused ei ole enam täidetud, ning taotleb nõukogu rakendusotsuse

artikli 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmete lõpetamist.

3. EUROOPA KOMISJONI HINDAMISE JÄRELDUSED

12. Komisjon hindas Ungari esitatud parandusmeetmeid ja nende aluseks olevaid

tõendeid, mille hulgas olid kehtivad õigusaktid, hiljutised seadusandlikud

muudatused ja nendega seotud rakendusmeetmed.

13. Osutatud seadusandlikud muudatused hõlmavad meetmeid, millega tugevdatakse

ametialase aususe ameti volitusi ja tagatakse, et ametil oleks juurdepääs oma töö

tegemiseks vajalikele andmetele; luuakse terviklik varade deklareerimise süsteem;

seatakse eesmärgiks suurendada läbipaistvust ja maandada avalikes huvides

tegutsevate usaldushalduste tegevusega seotud huvide konflikti riske kuni nende

likvideerimiseni; laiendatakse uurimisasutuste ja prokuratuuri otsuste kohtulikku

kontrolli; tugevdatakse liidu rahalise toetuse üle tehtavat kontrolli; suurendatakse

riigihangete ja avaliku sektori kulutuste kasutamise läbipaistvust üldiselt.

14. Ungari võttis vastu ka uued parandusmeetmed. Euroopa Prokuratuuriga ühinemine

kui keskse tähtsusega parandusmeede suurendab näiteks tõhusa uurimise ja

süüdistuste esitamise võimalusi liidu finantshuve kahjustavate kuritegude korral,

kuna Euroopa Prokuratuur saab uurida pärast 2021. aasta juunit toime pandud

võimalikke kuritegusid. See hõlmab kogu ajavahemikku alates sellest, kui nõukogu

meetmed 2022. aastal vastu võttis. Lisaks toetavad tegelikke tulusaajaid käsitlevad

uued normid korruptsioonivastast võitlust, kuna neis kehtestatakse rangemad

aruandlusstandardid, mis võimaldavad avalikku kontrolli. Ungari tugevdas veelgi

oma hankelepingute sõlmimise korda, et suurendada läbipaistvust, hõlbustada

konkurentsi ning ennetada korruptsiooni ja huvide konflikte.

15. Kirjalikus teates esitatud vastuvõetud parandusmeetmete paketiga on Ungari paljudel

juhtudel läinud 2022. aastal võetud kohustustest kaugemale. Näiteks antakse kehtiva

vara deklareerimise süsteemiga ametialase aususe ametile märkimisväärselt

ulatuslikumad kontrollivolitused ning laiendatakse varadeklaratsioonide esitamise

kohustust ja nende kohustuste täitmata jätmise eest määratavaid karistusi võrreldes

algsete kohustustega suuremale hulgale suure riskiga ametnikele. Need

lisakohustused koos täiesti uute parandusmeetmetega aitavad tulemuslikumalt

saavutada eesmärki, mille täitmisele konkreetsed sihipärased parandusmeetmed pidid

kaasa aitama.

16. Olles hinnanud kõiki parandusmeetmeid ja nende rakendamist tervikuna ning

pööranud erilist tähelepanu horisontaalset, struktuurset ja süsteemset laadi

ET 4 ET

meetmetele, nagu on leitud nõukogu rakendusotsuses, järeldab komisjon, et Ungari

on tõendanud, et ta on varem tuvastatud nõrkused ja puudused kõrvaldanud.

ET 5 ET

2026/0293 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta

määruse (EL, Euratom) 2020/2092 (mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu

eelarve kaitsmiseks) artikli 7 lõikega 2 ja mis käsitleb Ungarilt seoses nõukogu

15. detsembri 2022. aasta rakendusotsusega (EL) 2022/2506 saadud kirjalikku teadet

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta

määrust (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve

kaitsmiseks7 (edaspidi „tingimuslikkuse määrus“), eriti selle artikli 7 lõikeid 1 ja 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1) Komisjoni ettepaneku8 (edaspidi „komisjoni ettepanek“) alusel võttis nõukogu

15. detsembril 2022 vastu rakendusotsuse (EL) 2022/2506, mis käsitleb meetmeid

liidu eelarve kaitsmiseks õigusriigi põhimõtete rikkumise eest Ungaris9 (edaspidi

„nõukogu rakendusotsus“). Nõukogu arutelud põhinesid komisjoni ettepanekul ja selle

seletuskirjal, samuti komisjoni 30. novembri 2022. aasta teatisel nõukogule10 (edaspidi

„komisjoni teatis“) ning komisjoni 9. detsembri 2022. aasta ajakohastatud hinnangul11.

(2) Nõukogu rakendusotsuse põhjenduste 11–14 kohaselt oli komisjon tuvastanud tõsiseid

õigusnormide süsteemseid rikkumisi, puudusi ja nõrkusi riigihankemenetlustes,

lepingute koondumist, hankelepingute sõlmimise korra ja huvide konfliktide

käsitlevate normide kohaldamata jätmist avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste

ja nende hallatavate üksuste suhtes ning läbipaistvuse puudumist seoses nende

usaldushalduste rahaliste vahendite haldamisega. Lisaks leiti täiendavaid probleeme

seoses väidetavate kuritegude tulemusliku uurimise ja nende eest süüdistuste esitamise

piirangute, prokuratuuri töö korralduse ning toimiva ja tulemusliku

korruptsioonivastase raamistiku puudumisega. Tuvastatud rikkumisi, puudusi ja

nõrkusi peeti laialt levinuks ja omavahel seotuks.

(3) Nõukogu rakendusotsuses hinnati nende parandusmeetmete rakendamist, mida Ungari

oli kohustunud menetluse käigus võtma, ja nende peamisi rakendusetappe, mis

7 ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1. 8 Ettepanek: nõukogu rakendusotsus, mis käsitleb meetmeid liidu eelarve kaitsmiseks õigusriigi

põhimõtete rikkumise eest Ungaris, COM(2022) 485 final, 18.9.2022. 9 Nõukogu rakendusotsus, lk 94–109. 10 Komisjoni teatis nõukogule liidu eelarve kaitsmiseks mõeldud parandusmeetmete kohta, millest Ungari

teatas vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2020/2092, COM(2022) 687 final. 11 Vt nõukogu rakendusotsus, põhjendus 33.

ET 6 ET

kajastasid peamisi kohustusi, mille Ungari pidi enda esitatud ajakava kohaselt täitma12.

Komisjoni ettepanekus leiti, et need parandusmeetmed koos võimaldaksid

põhimõtteliselt kõrvaldada menetluses tuvastatud kitsaskohad, mis on seotud

õigusnormide süsteemsete rikkumiste, riigihangete puuduste ja nõrkuste, huvide

konfliktide ohu ja avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste probleemidega, samuti

kõrvaldada uurimise, süüdistuse esitamise ja korruptsioonivastase raamistikuga seotud

lisapõhjused, tingimusel et kõiki parandusmeetmeid rakendatakse nõuetekohaselt ja

tulemuslikult 13.

(4) Hoolimata Ungari võetud mitmest meetmest leidis nõukogu, et mitme

parandusmeetme puhul esineb endiselt olulisi nõrkusi, riske ja puudusi. Eelkõige leiti,

et olulised nõrkused õõnestavad jätkuvalt tõsiselt selliste horisontaalset, struktuurset ja

süsteemset laadi parandusmeetmete piisavust, mis on Ungaris riigihangete, süüdistuse

esitamise tõhususe ja korruptsioonivastase võitlusega seotud õigusriigi põhimõtete

süsteemsete rikkumiste heastamiseks keskse tähtsusega14.

(5) Nõukogu rakendusotsuses tuletati meelde, et parandusmeetmeid, välja arvatud üksnes

avalikes huvides tegutsevate usaldushaldustega seotud parandusmeedet, tuleb hinnata

tervikuna ning kvalitatiivse, mitte üksnes kvantitatiivse hindamise alusel, võttes

arvesse nende üldist piisavust eelarvemeetmete vastuvõtmiseni viinud olukorra

lõpetamiseks15.

(6) Selle põhjal järeldas nõukogu, et Ungari 2022. aastal menetluse käigus teatatud

asjaomased parandusmeetmed tervikuna, nagu need on vastu võetud ja pidades silmas

nende üksikasju, ning sellest tulenevat ebakindlust seoses nende tegeliku

kohaldamisega, ei ole lõpetanud tuvastatud õigusriigi põhimõtete rikkumisi. Kuna

tuvastatud nõuetele mittevastavuse juhtumid viitasid süsteemsele rikkumisele, leiti

nõukogu rakendusotsuses, et need mõjutavad suurel määral liidu eelarve

usaldusväärset finantsjuhtimist ja liidu finantshuvide kaitset piisavalt otsesel viisil16.

(7) Seoses rikkumistega, mis on tuvastatud avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste

puhul, järeldas nõukogu, et Ungari õigusraamistikus esineb puudusi ning võetud

meetmetega ei ole kõrvaldatud huvide konfliktide riski, milleks parandusmeede on

mõeldud. Ungari võetud parandusmeedet peeti ebapiisavaks, mistõttu püsib jätkuvalt

tõsine oht liidu eelarvele17.

(8) Sellest tulenevalt peatati nõukogu rakendusotsuse artikli 2 lõikega 1 55 %

eelarvelistest kulukohustustest ühtekuuluvuspoliitika kolme rakenduskava raames,

mida kavatseti rakendada peamiselt riigihangete kaudu18. Lisaks keelati artikli 2

lõikega 2 võtta liidu eelarve otsese või kaudse eelarve täitmise raames juriidilisi

kohustusi avalikes huvides tegutseva usaldushalduse suhtes, mis on asutatud avalikes

huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva seaduse alusel, või sellise avalikes

huvides tegutseva usaldushalduse hallatava üksuse suhtes. Lõpetuseks sätestati

12 Kolmteist nõukogu rakendusotsuses sätestatud parandusmeedet sisaldas peamisi rakendusetappe, mille

Ungari pidi lõpule viima 19. novembriks 2022 (vt nõukogu rakendusotsuse põhjendus 27). 13 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 29. 14 Nõukogu rakendusotsus, põhjendused 55 ja 56. 15 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 57. 16 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 58. 17 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 62. 18 Nõukogu rakendusotsus, põhjendused 20 ja 21. Asjaomased programmid on keskkonna ja

energiatõhususe rakenduskava+, integreeritud transpordi rakenduskava+ ning territoriaalse arengu ja

asulate arendamise rakenduskava+.

ET 7 ET

artiklis 3, et Ungari peaks teavitama komisjoni hiljemalt 16. märtsiks 2023 ja seejärel

iga kolme kuu järel nende parandusmeetmete rakendamisest, mida ta kohustus võtma.

(9) Tingimuslikkuse määruse artikli 7 lõike 1 kohaselt võib „[a]sjaomane liikmesriik [...]

võtta igal ajal vastu uued parandusmeetmed ja esitada komisjonile kirjaliku teate,

sealhulgas tõendid näitamaks, et artikli 4 tingimused ei ole enam täidetud“.

(10) Tingimuslikkuse määruse artikli 7 lõike 2 kohaselt hindab „[k]omisjon [...] asjaomase

liikmesriigi taotlusel [...] hiljemalt ühe aasta jooksul pärast nõukogu poolt meetmete

vastuvõtmist uuesti olukorda asjaomases liikmesriigis, võttes arvesse asjaomase

liikmesriigi esitatud tõendeid ning asjaomase liikmesriigi võetud uute

parandusmeetmete piisavust“. Lisaks nähakse samas sättes ette, et kui komisjon leiab,

et artikli 4 tingimused ei ole enam täidetud, „esitab ta nõukogule ettepaneku

rakendusotsuse kohta, millega vastuvõetud meetmed lõpetatakse“, või kui komisjon

leiab, et meetmete vastuvõtmiseni viinud olukorda on osaliselt parandatud, esitab ta

„ettepaneku rakendusotsuse kohta, millega vastuvõetud meetmeid kohandatakse“.

Lõpetuseks sätestatakse, et „[k]ui komisjon leiab, et meetmete vastuvõtmiseni viinud

olukorda ei ole parandatud, saadab ta asjaomasele liikmesriigile põhjendatud otsuse ja

teavitab sellest nõukogu“.

(11) 13. detsembril 2023 võttis komisjon kooskõlas tingimuslikkuse määruse artikli 7

lõikega 2 ja kuna Ungari ei esitanud kirjalikku teadet meetmete lõpetamise

taotlemiseks, omal algatusel vastu otsuse19 olukorra uuesti hindamise kohta (edaspidi

„komisjoni uuesti hindamise otsus“). Komisjoni uuesti hindamise otsuses leiti, et

hoolimata komisjoni ja Ungari ametiasutuste korrapärasest teabevahetusest ei ole

Ungari kõrvaldanud olukorda, mis oli viinud eelarvemeetmete vastuvõtmiseni.

Seetõttu ei teinud komisjon nõukogule ettepanekut nõukogu rakendusotsuse artikli 2

alusel vastu võetud meetmete lõpetamiseks ega kohandamiseks.

(12) 2. detsembril 2024 esitas Ungari komisjonile tingimuslikkuse määruse artikli 7 lõike 1

kohase kirjaliku teate avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva seaduse

muudatuste kohta, mida käsitati uue parandusmeetmena. Selles kirjalikus teates taotles

Ungari valitsus avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva nõukogu

rakendusotsuse artikli 2 lõike 2 kohase meetme täielikku või osalist lõpetamist. Ungari

ei teatanud komisjonile ühestki muust uuest parandusmeetmest, mille eesmärk oleks

olnud kõrvaldada olukord, mis viis nõukogu rakendusotsuse artikli 2 lõike 1 kohase

meetme vastuvõtmiseni.

(13) 16. detsembril 2024 võttis komisjon vastu otsuse C(2024) 9140 final20 (edaspidi

„komisjoni 2024. aasta otsus“), milles järeldati, et olukorda, mis oli viinud nõukogu

rakendusotsuse artikli 2 lõike 2 kohase meetme vastuvõtmiseni, ei ole kõrvaldatud.

Selles otsuses loetles komisjon mitu Ungari pakutud parandusmeetme kohandust (või

samaväärse mõjuga meedet), mis oleksid vajalikud järeldamaks, et avalikes huvides

tegutsevate usaldushalduste ja nende hallatavate üksuste puhul on olukorda piisavalt

19 C(2023) 8999 final, komisjoni 13. detsembri 2023. aasta otsus määruse (EL, Euratom) 2020/2092

artiklis 4 sätestatud tingimuste täitmise uuesti hindamise kohta komisjoni algatusel pärast nõukogu

15. detsembri 2022. aasta rakendusotsust (EL) 2022/2506 Ungari kohta; kättesaadav aadressil

https://commission.europa.eu/document/83f08b3a-bf4a-4462-a361-88d44692452b_en. 20 Komisjoni 16. detsembri 2024. aasta otsus, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

16. detsembri 2020. aasta määruse (EL, Euratom) 2020/2092 (mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda

liidu eelarve kaitsmiseks) artikli 7 lõikega 2 ja mis käsitleb Ungarilt seoses nõukogu 15. detsembri

2022. aasta rakendusotsuse (EL) 2022/2506 artikli 2 lõikega 2 saadud kirjalikku teadet; kättesaadav

aadressil https://commission.europa.eu/document/download/8003e1ad-8e79-4238-bf76-

af1fcd2b5efe_en?filename=20241216%20Decision%20on%20PITs%20notification%20-%20EN.pdf.

ET 8 ET

parandatud. Komisjoni 2024. aasta otsuses loetleti ka elemendid, mis oleksid aidanud

suurendada Ungari pakutud parandusmeetme tõhusust21.

(14) 9. septembril 2026 edastas Ungari komisjonile tingimuslikkuse määruse artikli 7

lõike 1 kohase uue kirjaliku teate (edaspidi „kirjalik teade“), milles ta väitis, et

tingimuslikkuse määruse artikli 4 kohased meetmete vastuvõtmise tingimused ei ole

enam täidetud. Kirjalikus teates taotles Ungari valitsus nõukogu rakendusotsuse

kohaste eelarvemeetmete täielikku lõpetamist ja nendega seotud aruandekohustuse

peatamist.

2. PARANDUSMEETMED

(15) Ungari teatas oma kirjalikus teates kooskõlas tingimuslikkuse määruse artikli 7

lõikega 1, et kohustused, mille ta oli varem tingimuslikkuse määruse alusel vastu

võetud või pakutud parandusmeetmete raames võtnud, on täielikult ja piisavalt

täidetud. Selle põhjal väitis Ungari, et kõik nõukogu rakendusotsuses varem kindlaks

tehtud süsteemsed õigusnormide rikkumised, puudused ja nõrkused on edukalt

kõrvaldatud ning tingimuslikkuse määruse artikli 4 tingimused ei ole enam täidetud22.

(16) Lisaks võttis Ungari vastu täiendavad parandusmeetmed. Enamik varasematest või

uutest parandusmeetmetest võeti vastu, neid muudeti või rakendati kooskõlas

23. juunil 2026 vastu võetud 2026. aasta XVIII seadusega, millega muudetakse

teatavaid Euroopa Liidu rahalistele vahenditele juurdepääsuks vajalikke õigusakte23

(edaspidi „koondseadus“), ja 28. juulil 2026 vastu võetud 2026. aasta XXXV

seadusega24.

(17) Selguse huvides hinnatakse käesolevas otsuses esmalt avalikes huvides tegutsevaid

usaldushaldusi käsitlevat parandusmeedet, seejärel muid olemasolevaid

parandusmeetmeid ja lõpuks täiendavaid uusi parandusmeetmeid.

2.1. Selle tagamine, et liidu toetuse kasutamine avalikes huvides tegutsevate

usaldushalduste poolt oleks läbipaistev

(18) Nõukogu rakendusotsuses toodi esile mure, et avalikes huvides tegutsevate

usaldushalduste ja nende hallatavate üksuste suhtes hankelepingute sõlmimise korda ja

huvide konflikte käsitlevaid norme ei kohaldata ning et usaldushaldused ei halda

rahalisi vahendeid läbipaistvalt25. Nagu on märgitud eespool, põhjenduses (7), leidis

nõukogu, et õigusraamistikus esineb puudusi, mis ei ole kõrvaldatud. Praktikas jäi

lahendamata huvide konflikti oht, mille kõrvaldamiseks oli avalikes huvides

tegutsevaid usaldushaldusi käsitlev parandusmeede ette nähtud.

(19) Komisjoni 2024. aasta otsuses tuletati meelde selle õigusraamistiku konkreetseid

puudusi, mis olid endiselt kõrvaldamata. Hoolimata mõnest Ungari võetud meetmest

võisid kõrgema tasandi ametnikud siiski kuuluda avalikes huvides tegutsevate

usaldushalduste nõukogudesse ja kõrgematel poliitilistel juhtidel võis sellistes

nõukogudes töötamise ajal olla ka muid tasustatud töökohti. Leiti, et see tekitab

olukorra, kus kõrgemad poliitilised juhid võivad osaleda otsuste tegemises, mis on

21 Komisjoni 2024. aasta otsus, põhjendused 49 ja 50. 22 Kirjalik teade, lk 2. 23 Kirjaliku teate lisa 1.2, 2026. aasta ametlik väljaanne nr 80 (edaspidi „koondseadus“). Kõik

koondseaduse sätted on jõustunud. 24 Kirjaliku teate lisa 1.22, 2026. aasta ametlik väljaanne nr 102. Käesoleva otsuse alusel hinnatavate

parandusmeetmete seisukohast olulised sätted jõustusid 26. augustiks 2026. Käesoleva otsuse alusel

hinnatavate parandusmeetmete seisukohast olulised sätted jõustusid 26. augustiks 2026. Kõnealuse

seaduse parandusmeetmeid käsitlevad sätted on jõustunud. Vt seaduse XXXV paragrahv 58. 25 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 11.

ET 9 ET

seotud avaliku sektori vahendite väljamaksmisega üksustele, kus nad ise töötavad ja

kus neil on oluline otsustusõigus26.

(20) Ungari esitas oma kirjalikus teates põhiseaduse ja õigusaktide muudatused koos

rakenduseeskirjadega, mille eesmärk oli i) likvideerida avalikes huvides tegutsevad

usaldushaldused kahes etapis ja ii) kõrvaldada olemasolevad struktuursed huvide

konfliktidega seotud riskid kuni kõigi avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste

likvideerimiseni. Ungari valitsuse hinnangul annaksid need muudatused vajalikud

tagatised, et kaitsta liidu eelarvet huvide konfliktidega seotud riskide eest, ning

läheksid isegi rangelt vajalikust kaugemale, likvideerides avalikes huvides tegutsevad

usaldushaldused täielikult.

2.1.1. Avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste likvideerimine

(21) 15. juunil 2026 võttis Ungari vastu põhiseaduse kuueteistkümnenda muudatuse, mis

jõustus 20. juunil 202627. Kuueteistkümnenda muudatusega loodi põhiseaduslik alus

avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste likvideerimise protsessile, i) tunnistades

kehtetuks põhiseaduse endise artikli 38 lõike 6, millega tunnustati avalikes huvides

tegutsevaid usaldushaldusi osana riigi vara reguleerivast põhiseaduslikust raamistikust,

ii) nähes ette, et avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste likvideerimisel tuleb

riigi poolt avalikes huvides tegutsevatele usaldushaldustele antud vara, samuti sellest

saadud tulu ja seda asendav vara tagastada tasuta riigile kui üldõigusjärglasele, iii)

nähes ette, et avalikes huvides tegutseva usaldushalduse asutajaõigusi, sealhulgas

õigust selline üksus likvideerida, peab teostama riik, ning iv) nähes ette, et tegevust,

tegevuse lõpetamist ja avalike ülesannete täitmist reguleerivad üksikasjalikud normid

tuleb kehtestada seadusega.

(22) Kuueteistkümnenda muudatuse rakendamiseks muudeti koondseaduse 32. jaotisega

avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitlevat seadust (edaspidi „avalikes

huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitlev muudetud seadus“)28. Muu hulgas anti

nende muudatustega avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste asutajaõigused üle

riigile,29 keda esindab valitsuse (29. juuni) otsusega nr 1214/2026 määratud minister,30

ning kehtestati kaks eraldi protsessi, et likvideerida i) 31. augustiks 2026 sellised

avalikes huvides tegutsevad usaldushaldused, mis ei tegele oma avalike ülesannete

raames kõrgharidusega (edaspidi „kõrgharidusega mitteseotud avalikes huvides

tegutsevad usaldushaldused“), ja ii) 1. augustiks 2027 sellised avalikes huvides

tegutsevad usaldushaldused, mis tegelevad oma avalike ülesannete raames

kõrgharidusega (edaspidi „kõrgharidusega seotud avalikes huvides tegutsevad

usaldushaldused“)31.

(23) Mis puudutab kõrgharidusega mitteseotud avalikes huvides tegutsevaid

usaldushaldusi, mis on määratletud muudetud avalikes huvides tegutsevaid

usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse lisas 2, siis nähakse selle seaduse uue

26 Komisjoni 2024. aasta otsuse põhjendused 12–16, milles viidatakse nõukogu rakendusotsuse

põhjendustele 42, 43 ja 62 ning komisjoni teatise punktile 70. 27 Kirjaliku teate lisa 4.4, 2026. aasta ametlik väljaanne nr 74. 28 Kirjaliku teate lisa 4.5, avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste seadus (kehtiv alates 29. juunist

2026). 29 Vt koondseaduse paragrahv 129, millega on asendatud avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi

käsitleva muudetud seaduse paragrahvi 7 lõiked 1–3. 30 Kirjaliku teate lisa 4.6, valitsuse otsus nr 1214/2026 (29. juuni), 2026. aasta ametlik väljaanne nr 81.

Valitsuse otsus jõustus 30. juunil 2026. 31 Vt koondseaduse paragrahv 135, millega lisati avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitlevasse

muudetud seadusesse paragrahv 31/G.

ET 10 ET

paragrahviga 25/A ette, et asutajaõigusi omava ministri esialgse otsuse alusel võetakse

vastu valitsuse otsus, millega määratakse muu hulgas asjaomaste avalikes huvides

tegutsevate usaldushalduste likvideerimise kuupäev hiljemalt 31. juuliks 2026, tehakse

kindlaks järelejäänud ülesanded, mida riigiorganid (kui neid on) võivad üle võtta ja

täita, määratakse vara ja nimetatud ülesandeid üle võttev avaliku sektori asutus ning

nimetatakse ametisse likvideerija.

(24) Sellega seoses nähakse 14. juulil 2026 vastu võetud valitsuse otsusega nr 1226/202632

ette, et alates 31. juulist 2026 likvideeritakse kõik kõrgharidusega mitteseotud avalikes

huvides tegutsevad usaldushaldused. Otsuses on kindlaks määratud ka avalikud

ülesanded, mille täitmist jätkatakse ja mis antakse tagasi riigile, nimetatud vastutavad

ministrid ja eelarveasutused, kes need ülesanded üle võtavad, nimetatud ametisse

likvideerijad, kes teevad järelevalvet likvideerimismenetluse üle, ning sätestatud riigi

omandisse tagasi minevate äriühingute ja varaga seotud omandiõiguste teostamise

kord.

(25) Lisaks on valitsuse dekreediga nr 134/202633 sätestatud üksikasjalikud normid selliste

ajaloouuringute ja kultuuripärandi säilitamisega seotud avalike ülesannete üleandmise

kohta, mida täidavad kaks kõrgharidusega mitteseotud avalikes huvides tegutsevat

usaldushaldust: Kesk- ja Ida-Euroopa ajaloo ja ühiskonna uurimise sihtasutus ning

Lajos Batthyany sihtasutus.

(26) Mis puudutab konkreetselt liidu rahaliste vahendite taotlemist või saamist, siis

avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahvi

25/I kohaselt asendavad Euroopa Liidu kaasrahastatavate projektide või toetuskavade

puhul toetust saavad eelarveorganid kõrgharidusega mitteseotud avalikes huvides

tegutsevad usaldushaldused pärast nende ülesannete ülevõtmist.

(27) Kuigi avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitlevas muudetud seaduses on

sätestatud, et üldjuhul kõrgharidusega mitteseotud avalikes huvides tegutsevad

usaldushaldused likvideeritakse, nähakse selles ette ka võimalus jätkata tegevust

juriidilise isikuna, kui üks või mitu valitsusvälist asutajat seda taotlevad. Sellisel juhul

võib sihtasutus jätkata kas asjaomaste õigusnormidega reguleeritud tavalise

varahaldusfondina või Ungari tsiviilseadustikuga reguleeritud tavalise sihtasutusena.

Sellise jätkumise korral ei säilitata siiski üksuse staatust avalikes huvides tegutseva

usaldushaldusena avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud

seaduse tähenduses34.

(28) Kui tegevuse jätkamiseks ei esitata nõuetekohast taotlust, näeb avalikes huvides

tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahv 25/B ette, et

asjaomane kohus peab 31. augustil 2026 sihtasutuse registrist kustutama, kusjuures

kustutamine jõustub samal päeval. Sellisel juhul kaob kõnealune kõrgharidusega

mitteseotud avalikes huvides tegutsev usaldushaldus juriidilise isikuna täielikult. Kuna

ühtegi sellist taotlust ei esitatud, kustutati kõik avalikes huvides tegutsevaid

usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse lisas 2 määratletud kõrgharidusega

mitteseotud avalikes huvides tegutsevad usaldushaldused 31. augustil 2026 avalikes

huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahvi 25/B

32 Kirjaliku teate lisa 4.10, valitsuse otsus nr 1226/2026 (14. juuli), 2026. aasta ametlik väljaanne nr 89. 33 Kirjaliku teate lisa 4.12, 2026. aasta ametlik väljaanne nr 120. 34 Vt koondseaduse paragrahv 134, millega lisati avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitlevasse

muudetud seadusesse paragrahv 25/C.

ET 11 ET

lõike 1 kohaselt täielikult juriidiliste isikutena registrist ning kustutamine jõustus

samal päeval35.

(29) Kõrgharidusega seotud avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste puhul määrati

valitsuse 2. juuli 2026. aasta otsusega nr 1219/2026, mis jõustus 3. juulil 2026,

haridus- ja lasteasjade eest vastutav minister organiks, kes teostab eranditult Ungari

riigi nimel kõigi kõrgharidusega seotud avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste

asutajaõigusi36.

(30) Lisaks leidis Ungari oma kirjalikus teates, et kõrgharidusega seotud avalikes huvides

tegutsevate usaldushalduste likvideerimiseks on vaja eraldiseisvat ja pikemat

menetlust, et mitte häirida kõrgharidustegevuse igapäevast toimimist, sealhulgas

stipendiumide andmist, kliiniliste teenuste osutamist ja tervishoiutegevust.

(31) Seetõttu ei ole koondseaduses erinevalt kõrgharidusega mitteseotud avalikes huvides

tegutsevatest usaldushaldustest ette nähtud erisätteid kõrgharidusega seotud avalikes

huvides tegutsevate usaldushalduste kohese likvideerimise kohta. Selle asemel näeb

avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahv

31/G ette, et eraldi seadusega kehtestatakse hiljemalt 1. augustiks 2027 normid

kõrgharidusega seotud avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste tegevuse

lõpetamiseks, nende avalike ja muude ülesannete täitmiseks ning nende

likvideerimiseks.

2.1.2. Sätted huvide konfliktidega seotud riskide käsitlemiseks

(32) Koos avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste likvideerimist käsitlevate

muudatustega kehtestati koondseadusega ka muud sätted, millega muudeti avalikes

huvides tegutsevate usaldushalduste ja nende hallatavate üksuste juhtimist,

keskendudes huvide konfliktidega seotud riskide käsitlemisele ajavahemikul, mil

avalikes huvides tegutsevad usaldushaldused ja nende hallatavad üksused veel

tegutsevad.

(33) Kirjaliku teate kohaselt kajastavad need muudatused komisjoni 2024. aasta otsust

selles osas, milles on loetletud kohandused (või samaväärse mõjuga meetmed), mis on

vajalikud, et teha avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitlevas seaduses

konkreetsed muudatused, mille Ungari esitas 2024. aasta detsembris, ning elemendid,

mis oleksid aidanud muuta need tulemuslikumaks, nagu on märgitud kõnealuse otsuse

põhjendustes 49 ja 50.

(34) Kui avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva algse seaduse kohaselt ei

olnud juhatuse ega järelevalvenõukogu liikme ametiaeg ajaliselt piiratud, siis avalikes

huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahvi 6 lõike 4

kohaselt on nende ja avalikes huvides tegutseva usaldushalduse asutatud või hallatava

juriidilise isiku tegevjuhi37 ametiaeg piiratud nelja aastaga. Ametiaega võib pikendada

ainult üks kord kuni nelja lisa-aasta võrra; pikendamine on võimalik üksnes ühe ja

sama juhatuse või järelevalvenõukogu koosseisus või ühe avalikes huvides tegutseva

35 Kirjaliku teate lisa 4.13, tõendid registrist kustutatud avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste

kohta, mida kinnitab avalikult kättesaadav kodanikuühiskonna organisatsioonide register. Registri

andmeid loetakse 2021. aasta CLXXXI seaduse paragrahvi 86 lõike 1 kohaselt autentseteks ja

usaldusväärseteks. 36 Kirjaliku teate lisa 4.8, valitsuse otsus nr 1219/2026 (2. juuli), 2026. aasta ametlik väljaanne nr 84. 37 Avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahvi 15 lõikes 1c on

avalikes huvides tegutseva usaldushalduse asutatud või hallatava juriidilise isiku tegevjuht määratletud

kui tegevjuht, kes tegutseb avalikes huvides tegutseva usaldushalduse asutatud või hallatava juriidilise

isiku Euroopa Liidu vahendite kasutamise eest vastutava kõrgema finantsjuhina.

ET 12 ET

usaldushalduse asutatud või hallatava juriidilise isiku puhul38. Ametiaja piirangut

kohaldatakse ka juba ametisse nimetatud juhatuse või järelevalvenõukogude liikmete

suhtes, tingimusel, et kui nende ametiaeg on koondseaduse jõustumise kuupäevast

alates kestnud üle nelja aasta, lõpeb nende ametiaeg uue liikme ametisse nimetamise

päeval vastavalt avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitlevas muudetud

seaduses sätestatud korrale39. Selleks et tagada kõrgharidusega seotud avalikes huvides

tegutsevate usaldushalduste ja nende hallatavate üksuste tegevuse nõuetekohane

jätkumine, on avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse

paragrahviga 31/I kehtestatud järgmine üleminekukord: seda üldreeglit ei kohaldata

kõrgharidusega seotud avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste hallatavate

üksuste tegevjuhtide suhtes kuni 1. augustini 2027 kooskõlas paragrahvis 31/G

sätestatud ajakavaga kõnealuste avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste

likvideerimiseks.

(35) Avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahvile

15 lisatud uute lõigete kohaselt peab avalikes huvides tegutseva usaldushalduse

juhatuse või järelevalvenõukogu liikmed määrama asutajaõiguste omaja avaliku

kandideerimiskutse kaudu. Kandidaatidel peab olema kõrgharidus, nad peavad

tõendama oma sõltumatust, laitmatut mainet, erapooletust ja ausust ning neil ei tohi

olla põhjust huvide konfliktiks40. Nimetatud liikmeid ja avalikes huvides tegutseva

usaldushalduse asutatud või hallatava juriidilise isiku tegevjuhte saab ametisse

nimetada üksnes juhul, kui riigikontroll on 15 päeva jooksul pärast asutajaõiguste

omajalt taotluse saamist esitatud arvamuses teinud kindlaks nende sõltumatuse,

laitmatu maine, erapooletuse ja aususe41. Kui riigikontroll leiab, et juba ametisse

nimetatud isik ei vasta nendele kriteeriumidele, ei saa asjaomane isik kasutada oma

ametikohast tulenevaid õigusi ega saada tasu. Isikute puhul, kelle ametiaeg algas enne

koondseaduse jõustumist, peab asutajaõiguste teostaja 15 tööpäeva jooksul alates

nimetatud kuupäevast taotlema riigikontrollilt nende sõltumatuse, laitmatu maine,

erapooletuse ja aususe kontrollimist. Kui need kriteeriumid ei ole täidetud, peab

riigikontroll algatama asutajaõiguste teostaja juures asjaomase isiku ametist

vabastamise42.

(36) Avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahvi

15 lõikega 1b on kehtestatud teatavatele ametnike kategooriatele keeld tegutseda

juhatuse või järelevalvenõukogu liikmena või avalikes huvides tegutseva

usaldushalduse asutatud või hallatava juriidilise isiku tegevjuhina43. Sama sättega on

kehtestatud nende ametnike kategooriate jaoks ka üheaastane ooteaeg. Nende sätete

järgimist juba ametis olevate juhatuse või järelevalvenõukogu liikmete ning

tegevjuhtide puhul kontrollib lõppastmes ametialase aususe amet44. Kui need sätted ei

38 Avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahvi 15 lõige 1e. 39 Avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahvi 31 punkt d. 40 Avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahvi 15 lõige 1a. 41 Avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahvi 15 lõige 1f. 42 Avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahv 31/F. 43 Asjaomased ametnikud on vabariigi president; rahvuskogu liige, rahvusvähemuse advokaat või

Ungarist pärit Euroopa Parlamendi liige; linnapead (sealhulgas Budapesti kui Ungari pealinna linnapea)

või komitaadivolikogu esimees; ametiisikud, kelle valib rahvuskogu või nimetab ametisse vabariigi

president; kõrgemate ametnike või poliitiliste volitustega ametiisikute erikategooria. 44 Avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahvi 31/E lõike 2

kohaselt peavad asjaomased isikud esitama paragrahvi 15 lõike 1b kohase huvide konflikti

deklaratsiooni viie päeva jooksul alates 2026. aasta XXXV seaduse jõustumisest (st viie päeva jooksul

pärast 31. juulit 2026). Järgmise viie päeva jooksul tuleb need deklaratsioonid edastada ametialase

ET 13 ET

ole täidetud, peab ametialase aususe amet algatama õiguste teostaja juures asjaomase

isiku ametist vabastamise45.

(37) Avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahvi

15/A kohaselt peavad juhatuse liikmed, järelevalvenõukogu liikmed ja tegevjuhid

esitama varadeklaratsiooni 30 päeva jooksul alates nende ametisse nimetamisest,

seejärel iga kahe aasta järel ja 30 päeva jooksul alates nende ametiaja lõppemisest,

lisades iga kord varadeklaratsiooni oma tsiviilseadustikus määratletud lähisugulaste

kohta, kes elavad nendega samas leibkonnas. Isikud, kes ei esita varadeklaratsiooni, ei

või kasutada oma ametist tulenevaid õigusi ega saada mingit tasu. Nimetatud

varadeklaratsioone kontrollib ametialase aususe amet. Kui varadeklaratsioon sisaldab

tahtlikult esitatud valeandmeid või -fakte, peab ametialase aususe amet algatama

asutajaõiguste teostaja juures asjaomase isiku ametist vabastamise. Avalikes huvides

tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahvi 31/E lõike 1

kohaselt kehtib varadeklaratsiooni esitamise kohustus ka juba ametis olevate juhatuse

ja järelevalvenõukogu liikmete ning tegevjuhtide suhtes, sealhulgas nende suhtes,

kelle ametiaeg lõpetatakse seaduse alusel pärast nende ametiaja lõppemist.

(38) Ametialase aususe ameti kohustust kontrollida varadeklaratsioone, nagu on sätestatud

avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitlevas muudetud seaduses,

kajastatakse ka 2022. aasta XXVII seaduse46 (Euroopa Liidu eelarvevahendite

kasutamise kontrolli kohta) (edaspidi „ametialase aususe ameti seadus“) muudatustes,

mis tehti koondseadusega. Muu hulgas kehtestatakse uute sätetega eraldi varade

deklareerimise kontrollimenetlus, mis võimaldab ametialase aususe ametil pääseda

juurde andmetele ja saada kontrollimiseks vajalikku teavet, nagu on täpsemalt

kirjeldatud allpool põhjendustes (59)–(62).

(39) Samuti nõutakse avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud

seaduse paragrahvis 15/B, et juhatuse liikmed, järelevalvenõukogu liikmed ning

tegevjuhid esitaksid huvide konflikti deklaratsiooni 30 päeva jooksul alates nende

ametisse nimetamisest, seejärel iga kahe aasta järel ja 30 päeva jooksul alates nende

ametiaja lõppemisest. Isikud, kes ei esita huvide konflikti deklaratsiooni, ei või

kasutada oma ametist tulenevaid õigusi ega saada mingit tasu. Ametialase aususe amet

peab kontrollima huvide konflikti deklaratsiooni ja huvide konflikti tuvastamise korral

algatama asutajaõiguste teostaja juures asjaomase isiku ametist vabastamise.

Põhjenduses (37) kirjeldatud avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva

muudetud seaduse paragrahvi 31/E lõiget 1 kohaldatakse ka huvide konflikti

deklaratsioonide suhtes.

2.1.3. Hindamine

(40) Komisjoni hinnangu põhjal leiab nõukogu, et huvide konfliktide struktuursete riskide

käsitlemiseks kehtestatud sätted kajastavad tõhusalt kohandusi (või samaväärse

mõjuga meetmeid), mis on vajalikud avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi

käsitlevasse seadusesse konkreetsete muudatuste tegemiseks, mille Ungari esitas

2024. aasta detsembris, ning elemente, mis oleksid aidanud muuta need

tulemuslikumaks, nagu on märgitud kõnealuse otsuse põhjendustes 49 ja 50. Nagu on

märgitud eespool põhjenduses (13), peeti neid kohandusi vajalikuks selleks, et

aususe ametile, kes kontrollib neid 15 päeva jooksul vastavalt avalikes huvides tegutsevaid

usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahvi 15/B lõikele 3. 45 Avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitleva muudetud seaduse paragrahvi 15/B lõige 3. 46 Kirjaliku teate lisa 4.1, 2022. aasta ametlik väljaanne nr 163.

ET 14 ET

nõukogu rakendusotsuse artikli 2 lõike 2 kohase meetme vastuvõtmiseni viinud

olukorra saaks lugeda piisavalt parandatuks.

(41) Need sätted jõustusid ajavahemikul 29. juunist kuni 31. juulini 2026,47 st enne

kuupäeva, mil kirjalik teade komisjonile esitati, ning neid kohaldatakse tingimusteta ja

piiranguteta kõigi avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste ja nende asutatud või

hallatavate üksuste suhtes. Samuti ei tehta nendes sätetes erinevalt 2024. aasta

detsembris pakutud parandusmeetmest vahet normidel, mida kohaldatakse ELi

rahalise toetuse saamise tingimustele vastavate või seda juba saavate üksuste suhtes.

Need elemendid vastavad komisjoni 2024. aasta otsuse põhjenduse 49 kolmele

esimesele taandele.

(42) Samuti on täidetud komisjoni 2024. aasta otsuse põhjenduse 49 ülejäänud taanetes

sätestatud nõuded järgmiselt:

(a) neljas taane ametiaja kestuse kohta on täidetud eespool põhjenduses (34)

kirjeldatud sätetega;

(b) viies taane, mille kohaselt tuleb norme kohaldada uute ja juba ametis olevate

juhatuse või järelevalvenõukogu liikmete või tegevjuhtide suhtes, on täidetud

eespool põhjendustes (34) ja (38) kirjeldatud sätetega;

(c) kuues ja üheksas taane huvide konflikti puudumise ja nõuetele vastavuse

kontrolli kohta on täidetud eespool põhjenduses (35) kirjeldatud sätetega;

(d) seitsmes, kümnes, üheteistkümnes ja kaheteistkümnes taane, milles käsitletakse

varadeklaratsioone ja huvide konfliktide deklaratsioone ning nendega seotud

kontrolle, on täidetud eespool põhjendustes (37)–(38) kirjeldatud sätetega;

(e) kaheksas taane, milles käsitletakse nõuetele vastavuse kontrolli, mis tuleb teha

enne, kui asjaomast avalikes huvides tegutsevat usaldushaldust või üksust saab

pidada liidu rahastuse taotlemiseks nõuetele vastavaks, viitas 2024. aasta

detsembris pakutud parandusmeetmetes sätestatud eritingimustele, kuid selle

eesmärk on täidetud, kuna kõiki eespool kirjeldatud sätteid kohaldatakse

viivitamata ning juba ametis olevate liikmete puhul, kelle võimalikud huvide

konfliktid võivad ohustada liidu eelarvet, on kontrollimiseks ette nähtud

lühikesed tähtajad.

(43) Lisaks vastavad põhjendustes (34) ja (35) kirjeldatud sätted ka komisjoni 2024. aasta

otsuse põhjenduses 50 kindlaks määratud lisaelementidele, mis puudutavad ametiaja

maksimaalset pikkust ja selle pikendamise võimalust, ooteaja kehtestamist ning

linnapeade lisamist selliste ametnike kategooriasse, kelle puhul on välistatud avalikes

huvides tegutseva usaldushalduse juhatuse või järelevalvenõukogu liikmesus ning

tegevjuhi ametikoht.

(44) Lisaks katkestab avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste likvideerimine, mis

läheb kaugemale eespool kirjeldatud muudatustest normides, mida kohaldatakse

avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste allesjäänud tegevusaja jooksul, seose

nende hallatavate või asutatud üksustega. Sellega kaotatakse lõplikult just need

üksused, mille suhtes kohaldati norme, mis tekitasid liidu eelarve täitmisega seotud

huvide konflikti riski. Seetõttu ei esine juba likvideeritud avalikes huvides tegutsevate

usaldushalduste, st kõrgharidusega mitteseotud avalikes huvides tegutsevate

usaldushalduste puhul enam nõukogu rakendusotsuses tuvastatud õigusriigi

põhimõtete rikkumisi ega nendega kaasnenud ohtu liidu finantshuvidele, muu hulgas

47 Kehtestatud vastavalt koondseadusega ja 2026. aasta XXXV seadusega.

ET 15 ET

seetõttu, et vara on riigile tagasi antud ja kohaldatakse liidu toetuse kasutamise suhtes

kehtivaid üldnorme (sealhulgas riigihankeid, andmetele juurdepääsu ja huvide

konflikti käsitlevaid norme). Avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste puhul, mis

tegutsevad veel 1. augustini 2027, st kõrgharidusega seotud avalikes huvides

tegutsevate usaldushalduste puhul on kehtestatud asjakohased normid, mida

kohaldatakse kõigi nende avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste ning nende

asutatud või hallatavate juriidiliste isikute juhtival positsioonil olevate või nende

juures töötavate isikute suhtes ning millega tagatakse vastavus

määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 61 sätetele, olenemata nende muust

tegevusest ja ülesannetest, sealhulgas Ungari valitsuses.

(45) Lisaks kehtivad avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste suhtes avaliku teabe

avaldamise nõuded, sealhulgas tulenevalt 2011. aasta CXII seaduse paragrahvi 37/C

lõike 1 punkti c muudatusest, millega kehtestati sõnaselge nõue, et avalikes huvides

tegutsevad usaldushaldused, kes täidavad avalikke ülesandeid, ning nende asutatud või

hallatavad juriidilised isikud peavad korrapäraselt avaldama keskses avaliku teabe

registris oma tegevuse kohta ulatuslikku teavet (vt allpool punkt 2.17).

(46) Komisjoni hinnangu põhjal leiab nõukogu, et Ungari on selle parandusmeetme täitnud

ja võtnud lisameetmeid, et kõrvaldada nõukogu rakendusotsuses tuvastatud puudused,

mis olid seotud avalikes huvides tegutsevate usaldushalduste õigusraamistikuga.

2.2. Liidu vahendite rakendamist puudutavate ebaseadusliku tegevuse ja

õigusnormide rikkumiste ennetamise, avastamise ja kõrvaldamise tõhustamine

äsja loodud ametialase aususe ameti kaudu

(47) 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmete osana kohustus Ungari looma uue

ametialase aususe ameti, mille eesmärk on tõhustada pettuste, huvide konfliktide ja

korruptsiooni ning muude ebaseadusliku tegevuse ja õigusnormide rikkumiste

ennetamist, avastamist ja kõrvaldamist liidu rahalise toetuse rakendamisel. Nõukogu

rakendusotsuses peeti ametialase aususe ameti loomist horisontaalseks meetmeks,

mille eesmärk on parandada liidu finantshuve kahjustavaid riigihankeid puudutavaid

õigusriigi põhimõtete süsteemseid rikkumisi48.

(48) Hoolimata sellest, et Ungari võttis oma kohustuste täitmiseks mitmesuguseid

meetmeid, leiti nõukogu rakendusotsuse põhjenduses 36, et nõrkused, riskid ja

puudused ohustavad ametialase aususe ameti tõhusust, sõltumatust ja suutlikkust

kõrvaldada liidu finantshuve kahjustavad, riigihankeid puudutavad õigusriigi

põhimõtete süsteemsed rikkumised, viidates eelkõige järgmisele: „i) puudub selge

eeskiri, mis näeks ette, et ametialase aususe amet säilitab oma pädevuse ka pärast seda,

kui projekti liidu poolt enam ei rahastata; ii) puudused avaliku sektori hankijate otsuste

kohtuliku kontrolli süsteemis, milles ei järgita ametialase aususe ameti soovitusi; iii)

ametist vabastamise menetluse puudused; iv) ametialase aususe ameti otseste ja

järelevalvevolituste suhe seoses eri deklarantide rühmadega ning asjaolu, et ametialase

aususe ametile ei antud üle volitust kontrollida valitsuse liikmete varadeklaratsioone;

v) piiratud kohaldamisala, mis on seotud sellega, et kõiki suure riskiga ametnikke ei

lisatud ametialase aususe ameti kontrollivolituste kohaldamisalasse seoses

varadeklaratsioonidega“. Selle põhjal järeldati, et tuvastatud puudused, eelkõige need,

mis piiravad ametialase aususe ameti volitusi, on „sedavõrd suured, et need

48 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 34.

ET 16 ET

kahjustavad tõsiselt ametialase aususe ameti suutlikkust heastada liidu finantshuve

kahjustavaid riigihankeid puudutavaid õigusriigi põhimõtete süsteemseid rikkumisi“49.

(49) Ungari märkis oma kirjalikus teates, et ta on täielikult käsitlenud nõukogu

rakendusotsuse põhjenduses 36 loetletud viit punkti, eelkõige muutes ametialase

aususe ameti seadust ja võttes 2026. aasta XXXV seaduse osana vastu erisätted.

(50) Mis puudutab esimest punkti, siis ametialase aususe ameti seaduse paragrahvis 3, mida

on muudetud koondseaduse paragrahviga 150, on sätestatud, et ametialase aususe amet

säilitab oma pädevuse ka pärast seda, kui meedet, menetlust või projekti liidu poolt

enam ei rahastata.

(51) Mis puudutab teist punkti, siis viidati nõukogu rakendusotsuses komisjoni teatisele,

milles leiti, et kuigi ametialase aususe ametil on õigus algatada riigihangete

vaidlustuskomisjonis menetlusi seoses rikkumistega riigihangetes ja taotleda

riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuste kohtulikku kontrolli, ei ole kohaldatava

õigusraamistikuga ette nähtud, et asjaomane riigihankemenetlus peatatakse kuni

riigihangete vaidlustuskomisjoni menetluse tulemuse selgumiseni. Lisaks ei

võimaldanud see ametialase aususe ametil vaidlustada asjaolu, et riigihangete

vaidlustuskomisjon ei ole teinud otsust ettenähtud tähtaja jooksul. Sellega seoses

muudeti koondseadusega riigihankeid käsitleva 2015. aasta CXLIII seaduse (edaspidi

„riigihangete seadus“) sätteid, kehtestades, et i) kui ametialase aususe amet on

algatanud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis, peab viimane andma

korralduse asjaomase riigihankemenetluse peatamiseks, kui ametialase aususe amet

seda taotleb, ning ii) ametialase aususe amet võib taotleda kohtulikku kontrolli, kui

riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse tegemise tähtaeg möödub otsust tegemata50.

(52) Kolmandas punktis käsitleti ametialase aususe ameti presidendi ja asepresidentide

ametist vabastamist kohtuotsuse alusel, mille tähtajaks oli määratud 30 päeva, ning

ebaselgust selles, kas sellise ametist vabastamise menetluse edasikaebamisel oleks

ametist vabastamist peatav toime. Koondseadusega muudeti ametialase aususe ameti

seaduse paragrahvi 39 lõikeid 6 ja 7, pikendades nimetatud tähtaega 60 päevani ja

sätestades, et peatava toimega kaebuse võib esitada siis, kui kohus lõpetab ametialase

aususe ameti juhatuse liikme õigussuhte.

(53) Mis puudutab neljandat ja viiendat punkti ametialase aususe ameti volituste kohta

seoses varadeklaratsioonide kontrollimisega, reformis Ungari oma vara deklareerimise

süsteemi ja käsitles neid punkte, nagu on täpsemalt selgitatud allpool punktis 2.4.3.

(54) Lisaks esitas Ungari oma kirjalikus teates mitu seadusandlikku lisamuudatust ja

arengut seoses ametialase aususe ameti juhtimise, personali ja tõhususega.

(55) Juhtimise parandamiseks ja talitluspidevuse tagamiseks suurendatakse muudetud

ametialase aususe ameti seaduse paragrahvi 32 lõike 1 ja paragrahvi 33 kohaselt

ametialase aususe ameti juhatuse liikmete arvu ja kehtestatakse juhatuse otsuste

tegemise kord. Ametialase aususe ameti seaduse paragrahvi 35 uue lõikega 2 ja

paragrahvi 37 uue lõikega 2a muudeti sihipäraselt ametialase aususe ameti juhatuse

liikmete valimise korda, sätestades, et kvalifitseerimiskomisjon peaks võtma vastu

paremusjärjestuse süsteemi, ning kitsendades riigikontrolli esimehe kaalutlusõigust

sobivate kandidaatide valimisel. Muudetud ametialase aususe ameti seaduse

49 2023. aasta lõpus leidis komisjon, et need viis punkti on endiselt lahendamata. Vt komisjoni uuesti

hindamise otsus, põhjendus 21, punktid i–iv. 50 Vt kirjaliku teate lisa 1.3, alates 20. augustist 2026 kehtiva 2015. aasta CXLIII seaduse (riigihangete

seadus) konsolideeritud versiooni paragrahvi 152 lõike 1 punkt o ja paragrahvi 156 lõige 2a.

ET 17 ET

paragrahvi 37 lõikes 3 täpsustatakse valikumenetlust, sätestades, et

kvalifitseerimiskomisjon peab kandidaatide hulgast koostama nimekirja isikutest, keda

peetakse ameti presidendi ja asepresidendi ametikohale sobivaks ning keda võib seega

nimetatud ametikohale esitada, kusjuures nimekirja koostamisel võetakse arvesse

ametialast pädevust, asjatundlikkust ja kvalifikatsiooni ning määratakse kindlaks

kandidaatide pingerida51.

(56) Lisaks suurendas Ungari kooskõlas selle parandusmeetme raames võetud esialgsete

kohustustega ametialase aususe ameti töötajate arvu, et see vastaks ameti ülesannete ja

tegevuse mahule ning suurendaks ameti tõhusust52.

(57) Ametialase aususe amet on avaldanud ka ametialase aususe ameti seaduses ette nähtud

aruanded. 2023. aastal algatas amet liidu vahendite kaitseks ametialase aususega

seotud riskide hindamise, mis hõlmas ka Ungari riigihankesüsteemi usaldusväärsuse

olukorra hindamist53. Selle tulemusena koostati aruanne, mis andis ametialase aususe

ametile põhjaliku ülevaate konkreetsetest ametialase aususega seotud riskidest seoses

liidu eelarvest antava rahalise toetuse rakendamisega, sealhulgas hangete valdkonnas,

ning seda võeti arvesse esimese iga-aastase analüütilise aruande koostamisel54. Sama

hindamine tehti ka 2024. aastal55. Ametialase aususe amet on korrapäraselt avaldanud

ka oma iga-aastaseid ametialase aususe analüütilisi aruandeid,56 millele Ungari

valitsus on kooskõlas nimetatud seadusega vastanud57. Lisaks kiitis ametialase aususe

ameti juhatus 10. veebruaril 2026 heaks ad hoc aruande, milles keskendutakse

kesksele hankesüsteemile58.

(58) Ungari esitatud andmed rikkumisest teatajate teadete59 ja uurimiste kohta tõendavad

ametialase aususe ameti head toimimist kooskõlas parandusmeetme nõuetega. Ungari

andis aru ka Ungari asutuste ja institutsioonidega sõlmitud koostöölepingute

sõlmimisel tehtud edusammudest60. Sellised edusammud on eriti olulised ametialase

aususe ameti ülesannete ja tegevuse tulemuslikkuse seisukohast.

(59) Lisaks märkis Ungari, et ametialase aususe amet on kehtestanud

riigihankemenetlustest kõrvale jäetud ettevõtjate registri pidamiseks vajalikud

tehnilised ja institutsioonilised tingimused, nagu on nõutud ametialase aususe ameti

seaduse IV peatükis61. Selleks oli vaja luua otsesed andmesideühendused asjaomaste

51 Vt ametialase aususe ameti seaduse paragrahvid 36 ja 37. Juhatuse uute liikmete kandideerimiskutse

avaldati 4. juulil 2026. Kandideerimiskutse oli avatud kuni 3. augustini 2026, kirjalik teade, lk 21.

Kirjaliku teate lisa 1.5, kandideerimiskutse, ametialase aususe ameti asepresidendid_20260704. 52 Kirjaliku teate lisa 1.37, ametialase aususe ameti presidendi 10. augusti 2026. aasta kiri. 53 Kirjaliku teate lisa 1.46, 2023. aasta märtsi aruanne ametialase aususe riskihindamise kohta. 54 Kirjaliku teate lisa 1.38, 2022. aasta ametialase aususe aruanne. 55 Vt https://integritashatosag.hu/wp-content/uploads/2025/02/Integrity-Risk-Assessment-Report-of-the-

Hungarian-Public-Procurement-System-2023.pdf. 56 Kirjaliku teate lisa 1.38, 2022. aasta ametialase aususe aruanne; kirjaliku teate lisa 1.39, 2023. aasta

ametialase aususe aruanne; kirjaliku teate lisa 1.40, 2024. aasta ametialase aususe aruanne; kirjaliku

teate lisa 1.41, 2025. aasta ametialase aususe aruanne. 57 Kirjaliku teate lisa 1.42, valitsuse vastus ametialase aususe ameti 2022. aasta ametialase aususe

analüütilisele aruandele; kirjaliku teate lisa 1.43, valitsuse vastus ametialase aususe ameti 2023. aasta

ametialase aususe analüütilisele aruandele; kirjaliku teate lisa 1.44, valitsuse vastus ametialase aususe

ameti 2024. aasta ametialase aususe analüütilisele aruandele; kirjaliku teate lisa 1.45, 2026. aasta

ametlik väljaanne nr 124 (valitsuse vastus ametialase aususe ameti 2025. aasta ametialase aususe

analüütilisele aruandele). 58 Kirjaliku teate lisa 1.48, ametialase aususe ameti eriaruanne kesksete hankijate kohta. 59 Kirjalik teade, lk 64. 60 Kirjalik teade, lk 66–69. 61 Kirjalik teade, lk 29.

ET 18 ET

registritega, nimelt äriregistri, tegelike tulusaajate registri, karistusregistri ja

eraettevõtjate registriga. Need ühendused on loodud62 ja Ungari elektroonilises

riigihangete süsteemis on kasutusele võetud ettevõtjate registri liides63. Sellega seoses

võeti ametialase aususe ameti seaduse paragrahvi 69 lõigete 4 ja 5 alusel vastu

valitsuse 7. augusti otsus nr 1246/2026, milles kinnitatakse registriandmete täielikku

kättesaadavust, ja justiitsministri 11. augusti otsus nr 1/2026 ametialase aususe ameti

seaduse asjakohaste paragrahvide jõustumise kohta64. Ametialase aususe ameti

president hindab oma 31. augusti 2026. aasta kirjas65 olemasolevate andmete põhjal, et

ametialase aususe amet peab läbi viima üle viiesaja registreerimismenetluse, millest

esimesed on juba algatatud. Ametialase aususe amet annab registreerimismenetluste

edenemisest aru järgmises iga-aastases ametialase aususe analüütilises aruandes66.

(60) Mis puudutab ametialase aususe ameti juurdepääsu teabele, siis ametialase aususe

ameti seaduse paragrahvi 18 muudatustega laiendatakse veelgi tagatisi, mis

võimaldavad ametialase aususe ametil andmetele ja registritele tulemuslikult juurde

pääseda. Muudetud sätete kohaselt peab ametialase aususe amet uurimise käigus

hindama kogu asjakohast teavet ja võib nõuda andmeid kõigilt juhtumiga seotud

isikutelt või organisatsioonidelt.

(61) Juurdepääs andmetele võib olla tagatud kas asjaomastele asutustele esitatavate

ametlike taotluste kaudu või, kui see on seaduslikult lubatud ja tehniliselt võimalik,

andmebaasidele või registritele vahetu juurdepääsu kaudu, võimaldades sel viisil

tõhusat ja ulatuslikku teabe kogumist. Uute sätetega tagatakse, et ametialase aususe

amet võib oma menetluse käigus töödelda mis tahes isikuandmeid ja vajalikus ulatuses

ka andmeid, mis sisaldavad õiguslikult kaitstud saladusi, sealhulgas eelkõige maksu-,

panga- ja ärisaladusi, samuti ametisaladusega hõlmatud andmeid, tingimusel et need

andmed on uurimise seisukohast olulised ja nende töötlemine on selle uurimise

tõhusaks läbiviimiseks vajalik67.

(62) Lisaks kehtestatakse õigusraamistikuga selged koostöökohustused kõigile

asjaomastele üksustele. Uurimise all olev vastutav töötleja ning mis tahes muu

asjaomane organisatsioon või isik on kohustatud esitama ametialase aususe ameti

taotletud andmed ameti määratud tähtaja jooksul, mis ei ületa 30 päeva, kusjuures

teatavatel juhtudel on tagatud minimaalsed menetluslikud tagatised. Kui taotletud

andmed ei ole kättesaadavad või neid ei saa kohaldatava õiguse kohaselt avalikustada,

peab taotluse saanud üksus sellest ametialase aususe ametit sama ajavahemiku jooksul

teavitama. Lõpetuseks on nende volituste mõjususe tagamiseks antud ametile tõhusad

volitused nõuda taotluse täitmist kohtu kaudu: andmetaotluste täitmata jätmise korral

võib amet algatada kohtus haldusrikkumismenetluse, kusjuures kohus peab tegema

62 Kirjaliku teate lisa 1.7, ametialase aususe ameti presidendi 23. juuli 2026. aasta kiri. Selles kirjas

kinnitati, et kõik registri toimimiseks vajalikud andmesideühendused on täielikult töökorras; andmete

edastamine ja andmepäringud toimivad; kõik registri pidamiseks vajalikud andmed on täielikult

kättesaadavad.63 Kirjalik teade, lk 30. See on kättesaadav aadressil: https://ekr.gov.hu/nyilvantartasok/hu/integritas.

Eelkõige on 2021. aasta XLIII seaduse (mis käsitleb finants- ja muude teenuste osutajate

identifitseerimiskohustustega seotud aruandlusraamistiku loomist ja toimimist ning mida on muudetud

koondseadusega) paragrahvis 8 kehtestatud asjakohane seadusandlik muudatus, millega tagatakse, et

amet saab teha tegelike tulusaajate registris päringuid maksukohustuslasena registreerimise numbri

alusel. 64 Kirjaliku teate lisa 1.8, 2026. aasta ametlik väljaanne nr 108; kirjaliku teate lisa 1.10, 2026. aasta

ametlik väljaanne nr 110. 65 Kirjaliku teate lisa 1.12, ametialase aususe ameti presidendi 31. augusti 2026. aasta kiri. 66 Kirjalik teade, lk 31. 67 Ametialase aususe ameti seaduse paragrahvi 18 lõige 4.

ET 19 ET

otsuse 30 päeva jooksul68. Lisaks on ametialase aususe ametil võimalus kutsuda

riiklikke ametiasutusi või organeid üles algatama menetlusi, et kontrollida huvide

konflikti deklaratsioone ja kahtlusi seoses liidu vahendite haldamisega.

(63) Võttes arvesse jõustunud sätteid ja eespool esitatud asjaolusid, samuti allpool

punktis 2.4.3 esitatud järeldusi ning tuginedes ka komisjoni hinnangule, leiab

nõukogu, et Ungari on täitnud ametialase aususe ametit käsitleva parandusmeetmega

võetud kohustused ning kõrvaldanud nõukogu rakendusotsuse põhjenduses 36

tuvastatud nõrkused ja puudused.

2.3. Korruptsioonivastane rakkerühm

(64) 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmete osana kohustus Ungari looma

korruptsioonivastase rakkerühma, mille ülesanne on muu hulgas uurida olemasolevaid

korruptsioonivastaseid meetmeid ja töötada välja ettepanekud korruptsiooni

ennetamise, avastamise, uurimise, selle eest vastutusele võtmise ja karistamise

parandamiseks69. Korruptsioonivastase rakkerühma õigusraamistik lisati ametialase

aususe ameti seadusesse.

(65) Võttes arvesse mitmesuguseid suundumusi ja tuginedes komisjoni hinnangule, leidis

nõukogu oma rakendusotsuses, et Ungari on asjakohased peamised rakendusetapid

läbi viinud ja et korruptsioonivastase rakkerühma käsitlev õigusraamistik vastab

parandusmeetmes võetud kohustustele70.

(66) Sellegipoolest leidis komisjon oma uuesti hindamise otsuses, et Ungari valitsus ei ole

vastuolus parandusmeetme raames võetud konkreetse kohustusega esitanud

üksikasjalikku põhjendust selle kohta, miks ta ei nõustunud korruptsioonivastase

rakkerühma 2022. aasta aruandes kavandatud meetmetega71.

(67) Lisaks esitas Ungari oma kirjalikus teates tõendeid selle kohta, et korruptsioonivastane

rakkerühm toimib täielikult ja tõhusalt, nagu parandusmeetmega nõuti, ning et

koondseadusega jõustati mitu korruptsioonivastase rakkerühma esitatud ettepanekut,

mis läksid algses parandusmeetmes võetud kohustustest kaugemale.

(68) 2. märtsil 2026 võttis korruptsioonivastane rakkerühm ametialase aususe ameti

seaduse (millega reguleeritakse ka korruptsioonivastase rakkerühma tegevust)

paragrahvi 51 lõike 1 kohaselt ja kooskõlas parandusmeetme raames võetud

kohustusega72 vastu 2025. aasta aruande ja avaldas selle oma veebisaidil73. 13. augustil

68 Ametialase aususe ameti seaduse paragrahvi 18 lõige 6. 69 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 37. Ametialase aususe ameti seaduse paragrahvi 50 lõige 1. 70 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 38. „Parandusmeetme põhielement oli tagada korruptsioonivastases

võitluses tõeliselt aktiivsete valitsusväliste osalejate täielik, struktureeritud ja tulemuslik osalemine koos

valitsuse esindajatega. Lisaks kohustus Ungari seaduseelnõu ettevalmistamisel pidama ulatuslikke

konsultatsioone riiklike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, sealhulgas komisjoniga. Kooskõlas

parandusmeetmega on ametialase aususe ameti seaduse asjakohastes sätetes sätestatud, et 50 % uue

korruptsioonivastase rakkerühma liikmetest peavad esindama valitsusväliseid osalejaid ning nad

valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse abil, mille aluseks on

erialateadmiste ja teenetega seotud objektiivsed kriteeriumid.“ 71 Komisjoni uuesti hindamise otsus, põhjendus 19. 72 Eelkõige analüüsitakse korruptsioonivastase rakkerühma aastaaruandes korruptsiooni ja korruptiivse

tegevusega seotud riske ja suundumusi, pakutakse välja vastumeetmeid ja parimaid tavasid

korruptsiooniriskide ennetamiseks, avastamiseks ja nende tekitamise eest karistamiseks ning hinnatakse

nende kohaldatavust ja seda, kuidas on võetud järelmeetmeid varasemate ettepanekute suhtes. Vt

kirjaliku teate lisa 2.1, korruptsioonivastase rakkerühma 2024. aasta aruanne 2023. aasta kohta;

kirjaliku teate lisa 2.2, korruptsioonivastase rakkerühma 2025. aasta aruanne 2024. aasta kohta;

kirjaliku teate lisa 2.3, korruptsioonivastase rakkerühma 2026. aasta aruanne 2025. aasta kohta. 73 Kirjaliku teate lisa 2.3, korruptsioonivastase rakkerühma 2026. aasta aruanne 2025. aasta kohta.

ET 20 ET

2026 vastas Ungari valitsus kooskõlas parandusmeetmega ja ametialase aususe ameti

seaduse paragrahvi 52 kohaselt nimetatud aruandes esitatud ettepanekutele, võttes neid

arvesse eelkõige uue riikliku korruptsiooni ennetamise strateegia ettevalmistamisel74.

Samuti esitas ta komisjoni uuesti hindamise otsust silmas pidades üksikasjalikumad

põhjendused vastuseks korruptsioonivastase rakkerühma aastaaruannetele.

(69) Kuigi korruptsioonivastane rakkerühm ei suutnud 2025. aastal aastaaruannet vastu

võtta, tõhustati organisatsioonisiseste reformidega korruptsioonivastase rakkerühma

tegevuse korraldust ja töömeetodeid. 2. märtsil 2026 võeti aastaaruanne uuesti vastu75.

(70) Lisaks rakendatakse koondseadusega muudetud ametialase aususe ameti seadusega

ettepanekuid, mille korruptsioonivastane rakkerühm esitas oma 2024. aasta aruandes,

et parandada korruptsioonivastase rakkerühma tõhusust76.

(71) Lisaks on koondseadusega muudetud ametialase aususe ameti seaduse paragrahvis 57

sätestatud, et riigiasutusi esindavad liikmed nimetatakse ametisse kuni viieks aastaks,

kuid nende ametisse nimetamise võib igal ajal tagasi võtta77. Peale selle võib

riigiasutusi esindavate liikmete hulgas organisatsiooni töös alalise kutsutuna osaleda

ka Euroopa fondide auditeerimise peadirektoraadi (EUTAF) peadirektori nimetatud

isik78. Riigiasutusi esindavatele liikmetele ei maksta ka edaspidi eraldi hüvitist; selle

asemel on valitsusväliseid osalejaid esindavatel liikmetel õigus honorarile, mis vastab

Ungari rakenduskavade seirekomisjonide valitsusväliseid organisatsioone esindavatele

liikmetele makstavale tasule79. Lisaks võib valitsusvälist osalejat esindav liige oma

äraolekul anda esindusvolituse teisele liikmele, kelle õigused ja kohustused peavad

olema samad puuduva liikme omadega80.

(72) Ametialase aususe ameti seaduse muudetud paragrahvis 58 on sätestatud, et

valitsusväliseid osalejaid esindavate liikmete volitused võib lõpetada kutse

tagasivõtmisega, kui nad ei vasta enam valikukriteeriumidele, või need lõpevad

seaduse alusel viis aastat pärast nende ametisse nimetamist,81 kusjuures see tähtaeg

kehtib ka varem ametisse nimetatud valitsusväliste liikmete suhtes. Koondseadusega

muudetud ametialase aususe ameti seaduse paragrahvi 61 lõikes 5 on selgitatud, et

korruptsioonivastane rakkerühm ise kehtestab oma töökorra, millega reguleeritakse

selle korraldust ja toimimist, ning iga-aastase töökava oma esimehe ehk ametialase

aususe ameti presidendi ettepanekul82.

(73) Mis puudutab korruptsioonivastase rakkerühma praegust tegevust, siis ametialase

aususe ameti presidendi kui korruptsioonivastase rakkerühma esimehe sõnul on

74 Kirjaliku teate lisa 2.6, valitsuse vastus korruptsioonivastase rakkerühma 2026. aasta aruandele

2025. aasta kohta. 75 Sealsamas. Nimetatud aruanne sisaldas temaatilist aruannet hariduse ja teadlikkuse suurendamise kohta

korruptsiooni ennetamiseks, mille korruptsioonivastane rakkerühm võttis vastu 2026. aasta veebruaris. 76 Vt ametialase aususe ameti seaduse paragrahvi 51 lõige 1, mida on muudetud koondseaduse

paragrahviga 176; ametialase aususe ameti seaduse paragrahvi 56 lõige 1, mida on muudetud

koondseaduse paragrahviga 169. 77 Koondseaduse paragrahv 167. 78 Koondseaduse paragrahv 168. 79 Koondseaduse paragrahv 170. 80 Koondseadusega muudetud paragrahvi 56 lõige 7. Need sätted täiendavad kehtivaid norme, mille

kohaselt valitsusvälised osalejad peavad moodustama vähemalt 50 % korruptsioonivastase rakkerühma

liikmetest ning olema tõendatavalt sõltumatud valitsusest, avaliku sektori asutustest, erakondadest ja

ärihuvidest; nad valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva valikumenetluse ning kandidaatide

eksperditeadmiste ja teenetega seotud objektiivsete kriteeriumide alusel. 81 Ametialase aususe ameti seaduse paragrahvi 58 lõike 1 punktid c ja d. 82 Ametialase aususe ameti seaduse paragrahvi 61 lõige 5.

ET 21 ET

korruptsioonivastane rakkerühm pärast uue valitsusvälise liikme ametisse nimetamist

taas täiskoosseisus. Samal ajal on valitsuse esindajad pärast uue valitsuse

moodustamist oluliselt muutunud. Korruptsioonivastane rakkerühm pidas oma

avakoosoleku 8. juulil 2026 ja alustas ettevalmistusi 26. augustil 2026 jõustunud

seadusandlike muudatuste rakendamiseks, sealhulgas oma töökorra läbivaatamiseks ja

2026. aasta temaatilise töö kavandamiseks83. Võttes arvesse nõukogu rakendusotsust,

käesolevas jaotises esitatud seadusandlikke muudatusi ja muid asjaolusid ning

tuginedes komisjoni hinnangule, leiab nõukogu, et Ungari on korruptsioonivastast

rakkerühma käsitleva parandusmeetme täielikult rakendanud.

2.4. Korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine

(74) 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmete osana kohustus Ungari tugevdama

korruptsioonivastast raamistikku, võttes vastu mitu pettuse- ja korruptsioonivastast

võitlust käsitlevat strateegiat ja õigusakti ning reformides varade deklareerimise

süsteemi. See parandusmeede on horisontaalne ja süsteemne võitlemaks korruptsiooni

vastu ja tagamaks poliitiline läbipaistvus. Seetõttu pidas nõukogu seda üheks keskseks

parandusmeetmeks84. Osa nimetatud reformi punktidest, mis olid seotud

varadeklaratsioonide kontrollimisega, kuulusid nende kohustuste hulka, mis võeti

ametialase aususe ameti parandusmeetme raames, millele on osutatud punktis 2.2.

2.4.1. Pettuse- ja korruptsioonivastased strateegiad

(75) Ungari kohustus võtma 30. septembriks 2022 vastu liidu toetusi käsitleva pettuse- ja

korruptsioonivastase strateegia, milles määratakse kindlaks mis tahes liidu rahalise

toetuse rakendamisega seotud üksuste rollid ja kohustused seoses pettuste, huvide

konfliktide ja korruptsiooni ennetamise, avastamise ja kõrvaldamisega. Nõukogu

rakendusotsuses osutati komisjoni hinnangule ja leiti, et kuigi Ungari ei pidanud

kokkulepitud tähtajast kinni, on ta täitnud parandusmeetmes sätestatud kohustused85.

(76) Ungari esitas oma kirjalikus teates tõendid selle kohta, et ta võttis 2024. aastal vastu

nimetatud strateegia muudetud versiooni ja sellega seotud tegevuskava, mis hõlmab

kogu liidu rahalist toetust, sealhulgas põllumajandusfonde,86 ning et rakendamine

kulgeb üldiselt kavakohaselt87. Läbivaadatud strateegias on jätkuvalt sätestatud

Ungaris liidu rahalise toetuse rakendamisega seotud eri üksuste rollid ja kohustused

seoses pettuste, huvide konfliktide ja korruptsiooni ennetamise, avastamise ja

kõrvaldamisega ning selles on esitatud põhjalik hinnang pettuste, huvide konfliktide ja

korruptsiooniga seotud peamiste riskide, tegurite ja tavade kohta. Strateegiat

täiendavas tegevuskavas määratakse kindlaks konkreetsed meetmed ja nende

elluviimise tähtajad, nimetatakse nende rakendamise ja järelevalve eest vastutavad

asutused ja näitajad ning sätestatakse tegevuskava korrapäraseks läbivaatamiseks

vajalik kord88.

(77) Lisaks kohustus Ungari valitsus 2022. aastal võtma vastu uue riikliku

korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava ning rakendama 30. juuniks 2023

täielikult kõik olemasoleva, ajavahemikku 2020–2022 hõlmava riikliku

korruptsioonivastase strateegiaga ette nähtud meetmed89. 2023. aasta detsembris teatati

83 Kirjaliku teate lisa 1.37, ametialase aususe ameti presidendi 10. augusti 2026. aasta kiri. 84 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 41. 85 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 41. 86 Kirjaliku teate lisa 3.7, valitsuse 15. augusti 2024. aasta otsus nr 1249/2024. 87 Kirjalik teade, lk 98–101. 88 Kirjaliku teate lisa 3.7, valitsuse 15. augusti 2024. aasta otsus nr 1249/2024. 89 Vt komisjoni teatis, punkt 48.

ET 22 ET

komisjoni uuesti hindamise otsuses, et uue riikliku korruptsioonivastase strateegia

lõplik vormistamine on veel pooleli ja enne vastuvõtmist tuleb kõrvaldada teatavad

puudused; samuti oli ebaselge, kas Ungari valitsus on asjaomaste sidusrühmadega

süstemaatiliselt konsulteerinud. Komisjon järeldas toona, et korruptsioonivastast

raamistikku ei oldud seni võetud kohustuste kohaselt tugevdatud, kuna uue riikliku

korruptsioonivastase strateegia ja sellega seotud tegevuskava, sealhulgas hoiatava

karistusrežiimi vastuvõtmine oli viibinud90.

(78) Oma kirjalikus teates andis Ungari teada 2020.–2022. aasta riikliku

korruptsioonivastase strateegia täielikust rakendamisest ning korruptsioonivastase

rakkerühma kaasamisest ja riiklike organisatsioonide, OECD ja GRECOga

konsulteerimisest järgmise riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava

koostamisel91. Ungari esitas tõendid selle kohta, et ta võttis 14. veebruaril 2024 vastu

2024.–2025. aasta keskpika perioodi riikliku korruptsioonivastase strateegia ja

tegevuskava selle rakendamiseks (seitsme ja poole kuu pikkuse viivitusega), mis

jõustus järgmisel päeval, ning moodustas seirekomisjoni, et tagada riikliku

korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava rakendamise järelmeetmed92. Vastavalt

Ungari valitsuse aruandele riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava

rakendamise hindamise kohta93 saavutati küll mitu väiksema ulatusega tulemust, kuid

riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava oluliste osade rakendamine oli

puudulik. Mõnda põhikohustust ei täidetud üldse (nt lobitööd ja pöördukse efekti

käsitlevate normide süsteemne reform), teisi rakendati ainult osaliselt (nt seoses

protokollilisi kingitusi ja kutse-eetikat käsitlevate normidega) või alles tükk aega

pärast riikliku korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava aegumiskuupäeva

(eelkõige varade deklareerimisega seotud kohustused)94.

(79) Lisaks Ungari viimastel kuudel tehtud jõupingutustele teatas Ungari oma kavatsusest

võtta 15. novembriks 2026 vastu uus riiklik korruptsioonivastane strateegia ja

tegevuskava, võttes arvesse 2024.–2025. aasta riikliku korruptsioonivastase strateegia

rakendamise järeldusi, korruptsioonivastase rakkerühma ettepanekuid ja

konsulteerides asjaomaste sidusrühmadega95. Uues riiklikus korruptsioonivastases

strateegias ja tegevuskavas tuleks esitada meetmed allesjäänud puuduste

kõrvaldamiseks.

2.4.2. Varadeklaratsioonid

(80) Nõukogu rakendusotsuses leiti, et Ungari on kooskõlas parandusmeetmega laiendanud

varadeklaratsioonide seadusega varadeklaratsioonide isikulist kohaldamisala nii, et see

hõlmaks isikuid, kellele on usaldatud kõrgema tasandi poliitilised ülesanded, ja Ungari

Rahvuskogu liikmeid, samuti nende samas leibkonnas elavaid sugulasi. Ent samas

leiti, et Ungari varadeklaratsioone käsitlevas õigusraamistikus on endiselt olulisi

nõrkusi, riske ja puudusi, eelkõige i) puudub selgus ja õiguskindlus kinnisvara,

sealhulgas väljaspool Ungari jurisdiktsiooni asuva kinnisvara avalikustamise

kohustuse osas; ii) puudub selgus teatavate juhtide, ametnike ja Ungari Rahvuskogu

liikmete ning nende abikaasade, elukaaslaste ja samas leibkonnas elavate laste vara,

90 Komisjoni uuesti hindamise otsus, põhjendused 18 ja 19. 91 Kirjalik teade, lk 102–105; tuleb siiski märkida, et pärast komisjoni uuesti hindamise otsuses

väljendatud muret lisakonsultatsioone täiendavate sidusrühmadega ei korraldatud. 92 Kirjaliku teate lisa 3.31, valitsuse 14. veebruari 2024. aasta otsus nr 1025/2024. 93 Sealsamas. 94 Kirjalik teade, lk 105–108; täieliku hindamise kohta vt kirjaliku teate lisa 3.32, aruanne riikliku

korruptsioonivastase strateegia 2024–2025 rakendamise hindamise kohta. 95 Kirjalik teade, lk 13 ja 108.

ET 23 ET

sissetulekut ja majandushuve käsitlevate deklaratsioonide isikulise, esemelise ja ajalise

kohaldamisala osas; iii) õigusraamistikku ei ole lisatud sõnaselget viidet sellele, et

luuakse süsteem, kuhu varadeklaratsioonid esitatakse elektrooniliselt digitaalkujul, et

säilitada neid avalikus andmebaasis, milles saab teha otsinguid tasuta ega ole vaja end

registreerida.

(81) Selle põhjal järeldas nõukogu, et tuvastatud nõrkused tekitavad võimalikke

seaduselünki ja vähendavad seega parandusmeetme tõhusust96. Need nõrkused olid

endiselt kõrvaldamata 2023. aasta lõpus, mil võeti vastu komisjoni uuesti hindamise

otsus97.

(82) Seoses varadeklaratsioonide kontrollimisega leiti nõukogu rakendusotsuses, et eespool

punktis 2.2 nimetatud ametialase aususe ameti parandusmeetme tulemuslikkust

vähendas muu hulgas i) asjaolu, et ametialase aususe ametil puudusid eri rühmadesse

kuuluvate deklaratsiooni esitajate suhtes otsesed volitused ning tal olid üksnes

järelevalvevolitused, samuti asjaolu, et ametialase aususe ametile ei olnud üle antud

pädevust kontrollida valitsuse liikmete varadeklaratsioone, ning ii) piiratud

kohaldamisala, mis on seotud sellega, et kõiki suure riskiga ametnikke ei lisatud

ametialase aususe ameti kontrollivolituste kohaldamisalasse seoses

varadeklaratsioonidega. Ka need nõrkused olid endiselt kõrvaldamata 2023. aasta

lõpus, mil võeti vastu komisjoni uuesti hindamise otsus98.

(83) Kirjaliku teatega esitas Ungari tõendid selle kohta, et nüüdseks on kehtestatud

terviklik ja sidus varadeklaratsioonide õigusraamistik99.

(84) Ametialase aususe ametile on antud ulatuslikud volitused seoses uurimiste ja

varadeklaratsioonide kontrollimisega ning nende tulemuste halduslike

järelmeetmetega100.

(85) Esiteks on ametialase aususe ameti seaduse (muudetud kujul) paragrahvi 19/A lõikes 1

nüüd selgelt sätestatud loetelu suure riskiga ametnikest, kelle varadeklaratsioone

ametialase aususe amet kontrollib101. Riskipõhisest lähenemisviisist lähtudes peab

96 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 41. 97 Komisjoni uuesti hindamise otsus, põhjenduse 21 punktid viii, ix ja x. 98 Komisjoni uuesti hindamise otsus, põhjendus 21, punkt iv. 99 Kirjalik teade, lk 36–63 ja 81–98. 100 Vt ametialase aususe ameti seaduse (mida on muudetud koondseadusega) paragrahvi 5 lõiked 2 ja 3. 101 Loetellu kuuluvad: vabariigi president; rahvuskogu liige, rahvusvähemuse advokaat ja – kui see isik ei

ole rahvuskogu liige – rahvuskogu esimees ning Ungarist pärit Euroopa Parlamendi liikmed; linnapea ja

Budapesti linnapea, kohaliku omavalitsuse esindaja ja rahvusvähemuste omavalitsuse esindaja;

konstitutsioonikohtu liikmed; põhiõiguste volinik ja tema asetäitja; riigikontrolli president ja

asepresident; Kúria (Ungari kõrgeim kohus) president ja asepresident; riikliku kohtuameti president ja

asepresident, sealhulgas asepresident, kes on kohtunik või kohtutöötaja; kohtunik ja nooremkohtunik,

kellel on seaduses sätestatud juhul õigus tegutseda ainukohtuniku pädevuse piires; peaprokurör ja tema

asetäitja; Ungari keskpanga president ja asepresidendid, Ungari keskpanga valuutanõukogu liikmed ja

järelevalvenõukogu liige; eelarvenõukogu esimees; riikliku mälestuskomitee esimees ja liige;

meedianõukogu liige; järgmised 2018. aasta CXXV seaduse kohased ametnikud: a) kõrgema tasandi

poliitiline juht, kellel ei ole rahvuskogu liikme mandaati, b) poliitiline juht, c) voliniku õigussuhtes olev

isik ning d) poliitiline nõunik, kõrgem poliitiline nõunik ja kabinetiülem (edaspidi koos „poliitiline

nõunik“); 2010. aasta XLIII seaduse tähenduses sõltumatu reguleeriva organi või autonoomse riigi

haldusorgani juht või asejuht või otsuseid tegeva kollegiaalse organi liige, kelle suhtes näeb sõltumatu

reguleeriva organi või autonoomse riigi haldusorgani asutamise seadus ette vara deklareerimise

kohustuse; isik, kes on kohustatud esitama varadeklaratsiooni seaduse alusel, mis käsitleb avalikes

huvides tegutsevaid ja avalikke ülesandeid täitvaid usaldushaldusi; isik, kes on kohustatud esitama

varadeklaratsiooni erakondade tegevuse ja finantsjuhtimise seaduse alusel; isik, kes on kohustatud

esitama varadeklaratsiooni 2007. aasta CLII seaduse paragrahvi 3 alusel, sealhulgas õiguskaitseasutuste

või riikliku tsiviiljulgeolekuteenistuse osakonnajuhatajad ja riigiettevõtete kõrgemad juhid, välja

ET 24 ET

ametialase aususe amet oma ametialase aususe riskihindamise raames tegema pidevalt

kindlaks need suure riskiga ametnikud, kelle suhtes kohaldatakse vara deklareerimise

kohustust ja kelle puhul on ametialase aususe risk suur, et määrata kindlaks kontrollide

prioriteetsus ja sagedus102.

(86) Ametialase aususe ameti seaduse (muudetud kujul) paragrahvi 19/A lõike 2 punkti a

kohaselt on ametialase aususe ametil ainupädevus kontrollida otseselt selliste kõrgema

tasandi poliitiliste juhtide varadeklaratsioone, kes ei ole rahvuskogu liikmed ja kes on

nimetatud 2018. aasta CXXV seaduse (valitsushalduse kohta) (edaspidi

„valitsushalduse seadus“) paragrahvis 183, 103 ning nende samas leibkonnas elavate

sugulaste varadeklaratsioone. Muude suure riskiga ametnike puhul jagatakse seda

pädevust teiste asutustega, kellele on asjaomastes valdkondlikes seadustes antud

ülesanne varadeklaratsioone kontrollida. Viimasel juhul võib ametialase aususe amet

varadeklaratsioone otse kontrollida ega sõltu sellest, et muud asutused teeksid

kontrolli tema taotluse alusel, kusjuures mitteavalike varadeklaratsioonide puhul läheb

see volitus esialgsetest kohustustest kaugemale.

(87) Ametialase aususe amet võib kontrollimenetluse läbi viia sõltumatult või oma

uurimismenetluse raames ning peab algatama korrapäraselt ex officio menetlusi, mis

põhinevad tema ametialase aususe alasel riskihindamisel. Üksikasjalike normidega

tagatakse ametialase aususe ameti juurdepääs teiste asutuste valduses olevatele

varadeklaratsioonidele ning kord, mille alusel uurimisega seotud isiku menetlusse

kaastakse, sealhulgas ametialase aususe ameti võimalus küsida lisateavet ja -

dokumente104.

(88) Ametialase aususe ametil on varadeklaratsioonide kontrollimiseks ulatuslik juurdepääs

andmetele ja teabele. Sellega seoses on ametialase aususe ametil praegu keskse

valitsuse teenussiini kaudu otsene ja piiramatu juurdepääs 44 registrile105; samuti võib

arvatud riikliku kohtuameti aseesimees, kui ta on kohtutöötaja; mis tahes muu isik, kes ei kuulu eespool

nimetatud punktide alla ja kes on seaduse alusel kohustatud esitama varadeklaratsiooni vastavalt

rahvuskogu seadusele või kelle suhtes kohaldatakse seaduse alusel ametialase aususe ameti

varadeklaratsioonide menetlust. 102 Vt ametialase aususe ameti seaduse (muudetud) paragrahv 9. 103 Kirjaliku teate lisa 1.14, 2018. aasta CXXV seaduse (valitsushalduse kohta) konsolideeritud versioon

(jõustus 26. augustil 2026). 104 Vt ametialase aususe ameti seaduse (muudetud kujul) paragrahvi 19/A lõiked 4–7. 105 Kirjalik teade, lk 45–47: aadresside keskregister, kodanike isikuandmete ja aadresside register,

kinnistusraamat, tööhõiveameti ülesannete täitmiseks vajalik register, ühtne sotsiaalregister,

elektrooniline perekonnaseisuarhiiv, maakasutusregister, riigi keskmise ja väikese mõõtkavaga

topograafilised kaardid, pensionikindlustuse register, ravikindlustuse register, reisidokumentide

keskregister, liiklusregister, Ungari riikliku kaardi ja Ungari sugulustõendi omanike register,

kultuuripärandi kaitse register, äriregister, valitsusväliste organisatsioonide register, välismaalaste

keskregister, põllumajanduse ja maaelu arengu toetamise organite hallatavad registrisüsteemid,

võlakirjaregister, füüsilisest isikust ettevõtjate register, füüsiliste isikute võlgade ümberkorraldamise

riiklik ametlik register, põllumajandustootjate, põllumajandusühistute ja põllumajandustegevuseks

kasutatavate kinnisasjade register, tagatisõiguste register, eestkoste all olevate isikute register,

elektroonilist asjaajamist kasutavate välisriigi kodanike isikuregister, integreeritud õigusloome süsteemi

andmehoidla, riiklikku eluasemetoetust saavate isikute lepinguliste andmete register, rahaliste ja

mitterahaliste toetuste register, toiduahela järelevalve infosüsteemi andmete register, metsamajanduse

infosüsteemi register, toetuste elukaare süsteemi register, riikliku keskkonnainfosüsteemi andmete

register, rehabilitatsiooni juhtimissüsteemi andmete register, riikliku e-tervise taristu register,

ehituslubade menetlusi toetava elektroonilise dokumentatsioonisüsteemi andmete register,

elektrooniline tarbijakaitse erisüsteem, ohvriabi ja õigusabi erisüsteem, kriminaalhooldusametnike

toimikute ja registreerimissüsteemi register, kontrollide infotehnoloogia- ja arvestussüsteemi register,

põllumajandussaaduste esmatootjate register, maanteede keskse infosüsteemi andmete register,

ET 25 ET

amet eespool põhjendustes (60)–(62) kirjeldatud sätete alusel taotleda juurdepääsu

kogu teabele, mida ta peab kontrollimiseks vajalikuks. Kontrollimenetluse lõpus

hindab ametialase aususe amet oma järeldusi aruandes ja algatab olenevalt tulemusest

sanktsioonimenetluse (vt üksikasjalikumalt põhjendusi (96)–(99))106.

(89) Teiseks on varadeklaratsioonides sisalduvate avalikustamiskohustuste puhul

rahvuskogu käsitleva 2012. aasta XXXVI seaduse107 (edaspidi „rahvuskogu seadus“),

mida on muudetud koondseadusega, lisas 1 nüüd selgelt sätestatud, et

varadeklaratsioonis tuleb esitada ka väljaspool Ungari jurisdiktsiooni olev kinnisvara.

(90) Kolmandaks, mis puudutab teatavate ametnike varadeklaratsioonide isikulist,

esemelist ja ajalist kohaldamisala, siis on valitsushalduse seaduse paragrahvi 183

lõikes 1 ja rahvuskogu seaduse (muudetud kujul) paragrahvi 90 lõigetes 1 ja 2

sätestatud, et kõrgema tasandi poliitilised juhid, kellel ei ole rahvuskogu liikme

mandaati, ja rahvuskogu liikmed, sealhulgas valitsushalduse seaduse paragrahvis 184

nimetatud kõrgema tasandi poliitilised juhid, peavad esitama varadeklaratsiooni 30

päeva jooksul pärast ametisse asumist, seejärel igal aastal 31. jaanuariks, kajastades

olukorda eelneva aasta 31. detsembri seisuga, ning 30 päeva jooksul pärast oma

volituste lõppemist (kolmeaastase säilitamisajaga).

(91) Nende ametnikega samas leibkonnas elavad sugulased 2013. aasta V seaduse108

(tsiviilseadustiku kohta) (edaspidi „tsiviilseadustik“) tähenduses peavad esitama sama

sisuga mitteavalikud varadeklaratsioonid. Sugulaste varadeklaratsioonide

kontrollimise pädevuse suhtes kohaldatakse asjaomase ametniku suhtes kehtivaid

norme109. Lisaks parandusmeetmes ette nähtud nõuetele kohaldatakse samu

varadeklaratsiooni nõudeid ka teiste suure riskiga ametnike suhtes ning samas

leibkonnas elavaid sugulasi käsitlevaid norme kohaldatakse ka nende teiste suure

riskiga ametnike suhtes, kui valdkondlikes seadustes viidatakse rahvuskogu seaduses

sätestatud normidele110.

(92) Neljandaks, mis puudutab elektrooniliselt digitaalkujul esitatavate

varadeklaratsioonide süsteemi, mille deklaratsioone säilitatakse otsingut võimaldavas

avalikus andmebaasis, sätestatakse muudetud rahvuskogu seaduse paragrahvis 90

rahvuskogu liikmete varadeklaratsioonide elektroonilise esitamise kord ja nõutakse, et

rahvuskogu kantselei tagaks elektroonilise registreerimissüsteemi ja sellega seotud

struktureeritud andmete sisestamiseks mõeldud kasutajaliidese toimimise. Selles sättes

on selgelt ette nähtud, et seda kohaldatakse varadeklaratsioonide suhtes, mille on

esitanud mis tahes isikud, kes esitavad oma varadeklaratsioonid rahvuskogu seaduses

sätestatud normide kohaselt, ning nende samas leibkonnas elavad sugulased, kelle

deklaratsioonid tuleb lisada asjaomaste ametnike deklaratsioonidele. Seda loogikat

täiendavad eri suure riskiga ametnike suhtes kohaldatavad valdkondlikud normid,111

sealhulgas muudetud valitsushalduse seaduse paragrahvi 183 lõige 1, mida

kõrghariduse infosüsteemi register, tööstus- ja kaubandusvaldkonna erisüsteem, digitaalse

kodakondsuse register. 106 Vt ametialase aususe ameti seaduse (muudetud kujul) paragrahvi 19/A lõige 8. 107 Rahvuskogu käsitleva 2012. aasta XXXVI seaduse konsolideeritud versiooni (jõustus 26. augustil 2026)

lisa 1.18. 108 2013. aasta V seadus (tsiviilseadustiku kohta), vastu võetud 13. veebruaril 2013. 109 Vt ametialase aususe ameti seaduse (muudetud kujul) paragrahvi 19/A lõige 3. Üleminekusätete

üksikasju on käsitletud kirjalikus teates, lk 83. 110 Vt nt kirjaliku teate lisa 1.23, 26. augustil 2026 jõustunud 2011. aasta CXI seaduse (ombudsmani

seadus) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 ning kirjaliku teate lisa 1.27, Ungari keskpanka käsitleva 2013. aasta

CXXXIX seaduse konsolideeritud versiooni paragrahv 157 (jõustus 31. juulil 2026). 111 Sealsamas.

ET 26 ET

kohaldatakse kõrgema tasandi poliitiliste ametnike suhtes, kellel ei ole rahvuskogu

liikme mandaati. See läheb parandusmeetmes isikulise kohaldamisala kohta võetud

piiratud kohustustest kaugemale.

(93) Vastavalt muudetud rahvuskogu seaduse paragrahvi 94 lõikele 2 avaldab rahvuskogu

puutumatuse komisjon varadeklaratsiooni avaliku koopia (välja arvatud sugulaste

varadeklaratsioonid) rahvuskogu veebisaidil, mis on kõigile tasuta ja registreerimiseta

kättesaadav112. Varadeklaratsioonidele, mis on esitatud ajavahemikul 1. augustist 2022

kuni 26. augustini 2026 (enne uute normide jõustumist), on rahvuskogu veebisaidil

tagatud otsingut võimaldav juurdepääs tasuta ja registreerimata.

(94) Kirjaliku teatega esitas Ungari lisatõendeid selle kohta, et süsteem on hakanud

toimima. Valitsus määras kindlaks äriühingu, kes töötab välja elektroonilise varade

deklareerimise süsteemi,113 ja süsteem koos vajalike otsingufunktsioonidega hakkas

toimima 2026. aasta augustis. Täiendavad täiustatud funktsioonid114 tehakse

kättesaadavaks 2026. aasta lõpuks, et need oleksid kasutusel varadeklaratsioonide

puhul, mille esitamise tähtpäev on 31. jaanuar 2027.

(95) Lõpuks kehtestas Ungari kooskõlas võetud kohustustega sanktsioonide korra juhuks,

kui rikutakse vara deklareerimise kohustust. Mis puudutab kriminaalkaristusi, siis on

2012. aasta C seadus karistusseadustiku kohta115 (edaspidi „karistusseadustik“), mida

on muudetud koondseadusega, paragrahvis 305/A ette nähtud kriminaalvastutus

isikule, kes i) pärast pädeva üksuse sellekohast nõuet ei täida oma vara deklareerimise

kohustust seaduses sätestatud tähtaja jooksul tema enda süül või ii) kes vara

deklareerimise kohustuse täitmisel varjab oma varalist olukorda, esitades

deklaratsioonis olulise asjaolu kohta valeandmeid, jättes tõese asjaolu avaldamata või

kasutades selleks muud viisi.

(96) See, kas halduskaristusi kohaldatakse, sõltub ametialase aususe ameti aruandest, mis

antakse välja varadeklaratsiooni kontrollimenetluse lõpus. Ametialase aususe ameti

seaduse (muudetud kujul) paragrahvi 19/A lõike 8 kohaselt on sellel kolm võimalikku

tulemust:

(1) kui uurimisalune isik ei ole täitnud vara deklareerimise kohustust või on vara

deklareerimisel esitanud tahtlikult olulisi andmeid valesti või ebaõigesti, võib

see kaasa tuua ametist vabastamise;

(2) kui ametialase aususe amet on tuvastanud üksnes halduslikku laadi puudusi,

mis ei kuulu esimese punkti alla, võib määrata trahvi116;

(3) kui puudusi ei tuvastata või kui need on väikesed, lõpetatakse uurimine;

väikeste puuduste korral tingimusel, et ametialase aususe ameti soovituse või

ettepaneku alusel tagatakse varadeklaratsiooni täielikkus.

112 Ka siin täiendavad seda valdkondlikud normid, viidates kas rahvuskogu liikmete suhtes kohaldatavatele

normidele või nähes teatavate suure riskiga ametnike puhul ette eraldi avaldamisnõuded; vt nt kirjaliku

teate lisa 1.17, 2011. aasta CX seaduse (presidendi õigusliku seisundi kohta) (jõustus 29. juulil 2026)

paragrahv 6: varadeklaratsioonid avaldatakse presidendi kantselei veebisaidil; samuti kirjaliku teate lisa

1.21, 2011. aasta CLI seaduse (konstitutsioonikohtu seadus) (jõustus 26. augustil) konsolideeritud

versiooni paragrahv 11: konstitutsioonikohtu kohtunike varadeklaratsioonid avaldatakse

konstitutsioonikohtu veebisaidil. 113 Kirjaliku teate lisa 3.1, dekreet nr 1/2026 (30. juuli), 2026. aasta ametlik väljaanne nr 102. 114 See hõlmab täiustatud filtreerimisvõimalusi, suuremat läbipaistvust ja kõigi avalikult kättesaadavate

varadeklaratsioonide loetelu veebisaidil; vt kirjalik teade, lk 90. 115 2012. aasta C seadus karistusseadustiku kohta, vastu võetud 25. juunil 2012. 116 Vt ka ametialase aususe ameti seaduse (muudetud kujul) paragrahvi 19/B lõige 2.

ET 27 ET

(97) Nende isikute puhul, kelle varadeklaratsioonide kontrollimiseks on ametialase aususe

ametil ainupädevus, teavitab ametialase aususe amet ametist vabastamise aluse

tuvastamise korral oma uurimise tulemustest rahvuskogu esimeest (kui tegu on

peaministri ametist vabastamisega) või peaministrit (kui tegu on muu kõrgema

poliitilise juhiga, kellel ei ole rahvuskogu liikme mandaati); seejärel algatab vastav

ametnik ametist vabastamise menetluse117. Mis puudutab trahvide määramist, siis võib

ametialase aususe amet algatada ex officio menetluse ise118.

(98) Nende isikute puhul, kelle varadeklaratsioonide kontrollimiseks on ametialase aususe

ametil jagatud pädevus, täiendatakse halduskaristuste menetlusnorme valdkondlike

seadustega. Kui ametialase aususe ameti algatatud otsene ametist vabastamine või

ametialase aususe ameti poolt otse trahvi määramine ei ole võimalik asjaomase isiku

põhiseadusliku staatuse ja tema ametikoha kaitse tõttu või kui asjaomased ülesanded

kuuluvad võimude lahususe põhimõttega kaitstud põhiseaduslikult sõltumatutesse

harudesse, nähakse valdkondlikes normides ette, et halduskaristuse määrab pädev

asutus119. Kui pädev asutus jõuab ametialase aususe ameti taotlusel läbiviidud

menetluses teistsugusele järeldusele, on ta kohustatud esitama selle kohta

üksikasjaliku põhjenduse ja teavitama sellest ametialase aususe ametit. Ametialase

aususe amet teeb oma aruande ja koos aruandega saadud teabe üldsusele

kättesaadavaks120. Kui ametialase aususe amet võib rahatrahvi ise määrata, teeb ta oma

otsuse, sealhulgas asjaomase isiku nime ja ametikoha, üldsusele kättesaadavaks121.

(99) Ametialase aususe amet võib nõuda väiksemate või ebaoluliste puuduste kõrvaldamist

kooskõlas ametialase aususe ameti seaduse (muudetud kujul) paragrahvi 19/A lõike 8

punkti b alapunktiga bb. Suure riskiga ametnike puhul, kelle suhtes kohaldatakse

rahvuskogu seaduse norme vahetult või valdkondlikes seadustes sisalduva viite kaudu

(sealhulgas valitsushalduse seaduse paragrahvis 183 nimetatud kõrgemate poliitiliste

juhtide puhul), täiendab rahvuskogu seadus seda normi ja näeb ette, et puudus tuleb

kõrvaldada viivitamata, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul, esitades lisadeklaratsiooni122.

2.4.3. Hindamine

(100) Nagu on kirjeldatud punktis 2.4.1, tugevdas Ungari oma korruptsioonivastast

raamistikku ning võttis kooskõlas oma algsete kohustustega vastu liidu toetusi

käsitleva pettuse- ja korruptsioonivastase strateegia ja sellega seotud tegevuskava ning

nende läbivaadatud versiooni. Võttes aga arvesse 2024.–2025. aasta riikliku

korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava puudusi, ei täidetud kõiki kohustusi

ning seetõttu ei saa parandusmeedet pidada täielikult täidetuks. Sellega seoses tuleks

parandusmeedet hinnata, võttes arvesse selle suhtelist tähtsust liidu eelarve kaitsmisel,

teisi keskseid korruptsioonivastaseid parandusmeetmeid ja muid uusi samalaadseid

parandusmeetmeid.

(101) Nagu on kirjeldatud punktis 2.4.2., kehtestas Ungari tervikliku varade deklareerimise

süsteemi koos hoiatava ja proportsionaalse sanktsioonisüsteemiga. Ametialase aususe

ametile, mis loodi ühe keskse parandusmeetmena123 ja mille puhul eespool

117 Vt valitsushalduse seaduse (muudetud kujul) paragrahvi 185 lõige 3, lõike 5 punkt a. 118 Vt ametialase aususe ameti seaduse (muudetud kujul) paragrahvi 19/B lõige 1. 119 Ainsad juhtumid, mille puhul Ungari märgib, et otsest või kaudset finantssanktsiooni ei ole võimalik

kohaldada, puudutavad Ungari presidenti ning Ungari keskpanga presidenti ja asepresidente, kes

tegutsevad valitsusest sõltumatuna. 120 Vt ametialase aususe ameti seaduse (muudetud kujul) paragrahvi 19/A lõiked 9 ja 10. 121 Vt ametialase aususe ameti seaduse (muudetud kujul) paragrahvi 19/B lõige 7. 122 Vt rahvuskogu seaduse (muudetud kujul) paragrahvi 90 lõige 1d. 123 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 44.

ET 28 ET

põhjenduses (62) leiti, et see parandusmeede on täidetud, on antud ulatuslikud

volitused varadeklaratsioonide kontrollimiseks ja kontrolli suhtes järelmeetmete

võtmiseks, mis lähevad kaugemale Ungari algsetest kohustustest ja muudavad

kontrollisüsteemi tugevamaks. Seetõttu leiab nõukogu komisjoni hinnangule

tuginedes, et Ungari on täitnud selle parandusmeetme raames varadeklaratsioonidega

seoses võetud kohustused ja täiendanud neid täiendavate kaitsemeetmetega, mis

tugevdavad korruptsioonivastast raamistikku.

2.5. Erimenetluse kehtestamine teatavate kuritegude puhul, mis on seotud avaliku

võimu teostamise või riigivara haldamisega

(102) 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmete raames kohustus Ungari kehtestama uue

kohtuliku kontrolli menetluse teatavate kuritegude puhul, mis on seotud avaliku võimu

teostamise või riigivara haldamisega124. Sisuliselt pidi uus menetlus võimaldama

prokuratuuri või uurimisasutuse otsuse kohtulikku kontrolli juhul, kui korruptsiooni

või korruptsiooniga seotud tavade puhul jäetakse kuriteoteate alusel alustamata

kriminaalmenetlus või kui kriminaalmenetlus lõpetatakse125. Komisjon luges selle

parandusmeetme horisontaalseks meetmeks, mille eesmärk on kõrvaldada Ungaris

süüdistuse esitamise tõhususega seotud struktuursed probleemid ning tagada tõhusate

ja hoiatavate meetmete võtmine, et tagada liidu finantshuvide kaitse kooskõlas ELi

toimimise lepingu artikliga 325. Seetõttu on see üks keskseid parandusmeetmeid,

millega lahendada komisjoni tõstatatud probleemid126.

(103) Samuti kohustus Ungari i) nägema 31. detsembriks 2022 ette täiendavad ametikohad

kohtule, millele tehakse ülesandeks kohtulikult kontrollida prokuratuuri või

uurimisasutuse otsuseid jätta kriminaalmenetlus kuriteoteate alusel alustamata või

kriminaalmenetlus lõpetada, ning ii) vaatama 31. detsembriks 2023 läbi menetluse

toimimise ja nägema pärast komisjoniga konsulteerimist vajaduse korral ette

õigusraamistiku muudatuste vastuvõtmise 30. juuniks 2024127. Mõlemad kohustused

tuli täita pärast nõukogu rakendusotsuse kuupäeva.

(104) Nõukogu rakendusotsuses leiti, et kuigi 2017. aasta XC seadusega kriminaalmenetluse

seadustiku kohta (edaspidi „kriminaalmenetluse seadustik“)128 kehtestati uus kohtuliku

kontrolli menetlus, jätavad teatavad sätted menetluses kaalutlusruumi ja see võib

kahjustada parandusmeetme tõhusust ja üldist piisavust. Eelkõige, i) kohaldatavates

normides ei ole selgelt sätestatud, millised õiguslikud tagajärjed on prokuröri jaoks

kohtuotsusel, millega pärast kontrolliavalduse esitamist tühistatakse prokuröri otsus;

ii) sellistel juhtudel, kus võib esitada süüdistuse esitamise avalduse, nõutakse

kriminaalmenetluse seadustikus lisaks vormiliste põhjuste esialgsele kontrollile, et asja

menetlev kohus kontrolliks süüdistuse esitamise avalduse alust kinnisel istungil ja ilma

tõendeid ära kuulamata; iii) kriminaalmenetluse seadustikus ei ole täpsustatud uute

normide ajalist kohaldamisala ega eelkõige seda, et uut menetlust kohaldatakse ka

enne 1. jaanuari 2023 toime pandud (aegumata) kuritegude suhtes129. Komisjon

kinnitas seda hinnangut oma uuesti hindamise otsuses130.

124 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 34. 125 Komisjoni teatis, punkt 71. 126 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 44. 127 Komisjoni teatis, punkt 80. 128 Kirjaliku teate lisa 5.2, XC seaduse (kriminaalmenetluse seadustiku kohta) konsolideeritud versioon

(jõustus 1. novembril 2022). 129 Nõukogu rakendusotsus, põhjenduse 46 punkt vi. 130 Komisjoni uuesti hindamise otsus, põhjendus 21.

ET 29 ET

(105) Ungari märkis oma kirjalikus teates, et kõik kolm punkti on lahendatud

kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega, mis kehtestati koondseadusega131.

Samuti selgitas Ungari, et üldeesmärk on tugevdada menetluslikku õigusraamistikku,

suurendada kriminaalmenetluste läbipaistvust ja ametialase aususe ameti

menetluslikku rolli ning tagada tõhusam kohtulik kontroll.

(106) Mis puudutab eespool põhjenduses (104) nimetatud esimest punkti, siis on muudetud

kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 817/G lõikes 3 sätestatud, et pärast

kontrolliavalduse kohta tehtud asjaomast kohtulahendit peab prokuratuur või

uurimisasutus menetlust jätkama selle kohtulahendi põhjendustest lähtudes ja juhul,

kui teatavad asjaolud on jäänud välja selgitamata, kõrvaldama samas kohtulahendis

tuvastatud puudused. Menetlust ei tohi uuesti lõpetada, kui välja selgitamata asjaolude

puhul ei ole kohtulahendis tuvastatud puudusi kõrvaldatud, välja arvatud juhul, kui see

ei olnud võimalik prokuratuurist või uurimisasutusest sõltumatutel põhjustel.

(107) Lisaks peab uurimisasutus sellisel juhul kahe kuu jooksul alates uurimise algatamisest

või menetluse jätkamisest ning seejärel iga kahe kuu tagant esitama prokuratuurile

uurimistoimiku ja andma samal ajal aru uurimise käigust. Prokuratuur peab omakorda

edastama kohtule, kes on pädev kontrolliavaldust lahendama, kõik seaduses sätestatud

toimikud, mis on seotud uurimisasutuse aruandega.

(108) Kui kohus, kes on pädev kontrolliavaldust lahendama, tuvastab esitatud toimikute

põhjal, et uurimise käigus ei ole ilmselgelt arvesse võetud kohtulahendi põhjendusi,

peab ta pöörduma meetmete võtmiseks prokuratuuri juhi poole. Järgmises uurimise

käiku käsitlevas aruandes tuleb kohtule, kes kontrolliavaldust lahendab, teatada ka

sellise pöördumise järel võetud meetmetest.

(109) Kui menetlus lõpetatakse uuesti ja 2017. aasta XC seaduses (muudetud kujul)

sätestatud tingimused on täidetud, annab kohtuliku kontrolli menetlus õiguse esitada

süüdistus pädevale kohtule, kes teeb pärast tõendite ärakuulamist asjas sisulise otsuse.

(110) Mis puudutab ülaltoodud põhjendustes (103) ja (104) nimetatud teist punkti, siis

märkis Ungari, et kohus, kes on pädev korduva kontrolli avaldust lahendama, võib

avalduse rahuldamata jätta üksnes vormiliste eeltingimuste alusel tehtava määrusega,

millega asja lõplikult ei lahendata132. Seejärel võib kohus, kes on pädev korduva

kontrolli avaldust lahendama, kontrollida süüdistuse esitamise avalduse põhjendusi

üksnes piiratud ulatuses. Kohus peab kontrollima, kas süüdistuse esitamise avalduses

süüdistatavana nimetatud isikut võib põhjendatult kahtlustada kuriteo toimepanemises.

Selle hindamisel lähtutakse kohtuasja toimikust ning andmetest, dokumentidest ja

avaldustest, mille on esitanud isik, kellel on õigus süüdistuse esitamise avaldus

esitada. Lisaks kui kohus, kes on pädev korduva kontrolli avaldust lahendama, leiab, et

süüdistataval näib olevat puutumatus, ja puutumatust ei ole ära võetud, peab kohus

süüdistuse esitamise avalduse täielikult või osaliselt rahuldamata jätma133. Ungari

hinnangul tagab selline lahendus, et sisuline kontroll ei kujuta endast eelotsust kohtu

poolt, kes teeb hiljem asjas sisulise otsuse, vaid toimib eraldiseisva kohtuliku

kontrollina. Sel viisil hoitakse kohtulikud ülesanded lahus, kaitstakse menetluse

erapooletust ja tagatakse ka eraldi menetlusele omaste tagatiste järjepidevus.

131 Vt kriminaalmenetluse seadustiku peatükk CV/A, mida on muudetud koondseaduse paragrahvidega

107–115. 132 Vt kriminaalmenetluse seadustiku (muudetud kujul) paragrahvi 817/N lõige 1. 133 Kriminaalmenetluse seadustiku (muudetud kujul) paragrahvid 817/O (1) ja 817/N. Süüdistuse esitamise

avalduses süüdistatavana nimetatud isiku puutumatuse äravõtmise võimaluse kohta vt

kriminaalmenetluse seadustiku (muudetud kujul) paragrahvi 817/P lõige 2.

ET 30 ET

(111) Mis puudutab eespool põhjenduses (104) nimetatud kolmandat punkti, siis on

koondseaduses sätestatud, et kriminaalmenetluse seadustiku CV/A peatüki sätteid

kohaldatakse ka enne 1. jaanuari 2023 toime pandud (aegumata) kuritegude suhtes.

Lisatagatisena kohaldatakse CV/A peatükki ka pärast 31. detsembrit 2022 esitatud

kuriteoteate suhtes, kui see puudutab sama tegu, mille kohta on esitatud kuriteoteade,

mis on tagasi lükatud (või mille uurimine lõpetati) enne 1. jaanuari 2023134.

(112) Mis puudutab eespool põhjenduses (103) nimetatud kahte kohustust, loodi Buda

esimese astme kohtu uurimisosakonnas kaks uut kohtuniku ametikohta. See kohus on

pädev andma 2017. aasta XC seaduse peatüki CV/A alusel korralduse

kriminaalmenetluse alustamiseks või jätkamiseks. Asjaomased teated vabade

ametikohtade kohta avaldati 2023. aastal ametliku väljaande esimeses eriväljaandes.

Mõlemad ametikohad täideti ametisse nimetamisega 15. juulil 2023. Lisaks lõi Ungari

alates 1. veebruarist 2023 Budapesti pealinna piirkonnakohtu tööpiirkonnas kaks uut

kohtusekretäri ametikohta. Ungari märkis, et praegune kohtunike arv võimaldab

kohtuasju pidevalt rotatsiooni korras jaotada ning osakonna juhtkond jälgib pidevalt

kohtuasjade õigeaegset menetlemist.

(113) Ungari väitis, et menetluse toimimise läbivaatamine ei olnud 31. detsembriks 2023

lõpule viidud. Kuigi sellise läbivaatamise kohustus kehtestati 2021. aastal,135 võeti

aruanne vastu alles 17. juunil 2026,136 pärast seda, kui politseile, riiklikule maksu- ja

tolliametile kui uurimisasutusele, peaprokuratuurile ja riiklikule kohtuametile saadeti

küsimustikud, ametialase aususe amet ja Ungari advokatuur kaasati läbivaatamise

ettevalmistamisse ning konsulteeritud oli riikliku kohtunõukoguga. Aruandes jõuti

järeldusele, et õigusraamistikku ei ole vaja muuta, võttes arvesse koondseadusega

tehtud muudatusi (mis olid aruande vastuvõtmise ajal veel eelnõu kujul) ning

ametialase aususe ametilt, Ungari advokatuurilt ja peaprokuratuurilt saadud märkusi.

(114) Nagu käesolevas punktis selgitatud, kõrvaldas Ungari nõukogu rakendusotsuses

tuvastatud seni kõrvaldamata nõrkused ja tagas Buda esimese astme kohtu

uurimisosakonnale piisava arvu töötajaid. Kuigi erimenetlus vaadati läbi alles 2026.

aasta juunis, mitte 2023. aasta lõpuks, nagu algselt lubatud, ei muuda see asjaolu, et

erimenetluse vajalikud muudatused võeti tegelikult vastu ja selle eesmärgid on nüüd

saavutatud. Lisaks, nagu on täpsemalt kirjeldatud allpool punktis 2.18, on Ungari

osalemine Euroopa Prokuratuuri asutamise tõhustatud koostöös aidanud kaasa selle

parandusmeetme täitmisele, kuna see tugevdab laiemat korruptsioonivastast ja

süüdistuste esitamise raamistikku, milles parandusmeedet rakendatakse.

(115) Seetõttu leiab nõukogu komisjoni hinnangu põhjal, et Ungari on selle parandusmeetme

alusel võetud kohustused täitnud.

2.6. Auditi- ja kontrollimehhanismide tugevdamine, et tagada liidu toetuse

nõuetekohane kasutamine

(116) Osana 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmetest võttis Ungari liidu toetuse

nõuetekohase kasutamise tagamiseks kohustuse tugevdada auditi- ja

kontrollimehhanisme, lisades oma asjaomastesse riigisisestesse õigusaktidesse norme

ja menetlusi tugevdavaid sätteid, et tulemuslikumalt ennetada, avastada ja kõrvaldada

134 Vt kriminaalmenetluse seadustiku (muudetud kujul) paragrahv 876/C. 135 Vt valitsuse 23. juuli 2021. aasta otsuse nr 1495/2021 lisa 2 punkt 56, kättesaadav aadressil

https://njt.jog.gov.hu/jogszabaly/2021-1495-30-22. 136 Kirjaliku teate lisa 5.5, aruanne kohtuliku kontrolli kohta.

ET 31 ET

finantsmääruse137 artikli 61 kohaselt huvide konflikte liidu vahendite kasutamisel,

sealhulgas vastu võtta huvide konflikti deklaratsioonide kehtivuse tulemusliku

kontrolli mehhanism.

(117) Nõukogu rakendusotsuses leiti, et Ungari on võtnud oma kohustuste täitmiseks

mitmeid meetmeid. Eelkõige asutas Ungari siseauditi ja ametialase aususe direktoraadi

(DIAI), et tugevdada auditi- ja kontrollimehhanisme ning tagada ELi vahendite

usaldusväärne kasutamine, ning andis sellele sõltumatuse ja tõhususe tagatised. Ungari

muutis ka EUTAFi reguleerivat õigusraamistikku138. Komisjoni uuesti hindamise

otsuses osutati siiski puudustele mitme selle parandusmeetme raames võetud

kohustuse täitmisel139.

(118) Ungari teatas, et ta on vastu võtnud selged normid ja menetlused huvide konflikti

olukordade ennetamiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks140 kooskõlas määruse (EL,

Euratom) 2024/2509141 artikliga 61 ja asjaomase komisjoni teatisega142. Nendes

normides käsitletakse ka liidu vahendite haldamisse ja kontrollimisse kaasatud

asutuste ülesandeid ja kohustusi ning nende rolli huvide konfliktide ennetamisel,

avastamisel ja kõrvaldamisel143.

(119) Mis puudutab DIAI büroo tegevusraamistikku, siis tegi Ungari selle praktilises

toimimises ja ressurssides mitu parandust, et büroo saaks oma ülesandeid ja kohustusi

tõhusamalt täita. Sellega seoses viidi 2026. aasta juulis huvide konfliktide uurimiste

tõhususe tagamiseks lõpule huvide konfliktide metoodika ajakohastatud versioon144.

Lisaks märkis Ungari, et DIAI on oma volituste kohaselt pidevalt tegevust jätkanud ja

andnud oma eksperditeadmistega panuse tugevdatud huvide konfliktide

raamistikku145.

(120) Mis puudutab EUTAFi toimimist, mille õigusraamistiku ja tegevuse puhul leiti 2022.

aastal, et need vastavad parandusmeetme raames võetud kohustustele,146 kinnitas selle

peadirektor oma kirjas,147 et EUTAF on toiminud tõhusalt ja selle eelarve on piisav.

EUTAFi peadirektor kinnitas samuti, et tal on vajalikud rahalised ja inimressursid, et

kaitsta oma sõltumatust ja täita oma ülesandeid, nagu on parandusmeetmes nõutud148.

137 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis

käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/2509,

26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj). 138 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 47. 139 Komisjoni uuesti hindamise otsus, põhjendus 20. 140 Vt kirjaliku teate lisa 15.4, valitsuse dekreedi nr 256/2021 (18. mai) konsolideeritud versioon, mis

kehtib alates 8. augustist 2026; kirjaliku teate lisa 15.5, valitsuse dekreedi nr 373/2022 (29. september)

konsolideeritud versioon, mis kehtib alates 8. augustist 2026; kirjaliku teate lisa 15.6, valitsuse dekreedi

nr 272/2014 (5. november) konsolideeritud versioon, mis kehtib alates 8. augustist 2026. 141 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis

käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/2509,

26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj). 142 Komisjoni teatis „Suunis huvide konflikti vältimiseks ja käsitlemiseks finantsmääruse raames“ 2021/C

121/01, C/2021/2119, (ELT C 121, 9.4.2021, lk 1). 143 Vt kirjalik teade, lk 146–150. 144 Kirjaliku teate lisa 6.0 „Huvide konfliktide 12. metoodika“, 12. juuli 2026. 145 Kirjalik teade, lk 154–156. 146 Vt nõukogu rakendusotsus, põhjendus 47 ja komisjoni teatise punkt 98. 147 Kirjaliku teate lisa 6.10, EUTAFi peadirektori 1. septembri 2026. aasta kinnituskiri; kirjaliku teate lisa

6.11, EUTAFi 2024. aasta eelarve; kirjaliku teate lisa 6.13, EUTAFi 2025. aasta eelarve; kirjaliku teate

lisa 6.14, EUTAFi 2025. aasta eelarve planeerimise ettepanek; kirjaliku teate lisa 6.15, EUTAFi 2026.

aasta eelarve; kirjaliku teate lisa 6.17, EUTAFi 2023. aasta eelarve. 148 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 47.

ET 32 ET

(121) Kooskõlas selle parandusmeetme raames võetud kohustusega kehtestas Ungari huvide

konflikti deklareerimise süsteemi töötajatele, kes osalevad üksikprojekte käsitlevate

otsuste tegemises, ning selged huvide konflikti normid, mida kohaldatakse kõigi

töötajate suhtes, kes on seotud ELi toetuse ettevalmistamise, rakendamise,

auditeerimise ja kontrollimisega,149 samuti lõplike vahendite saajate, avaliku sektori

hankijate, töövõtjate, alltöövõtjate ja asjaomaste konsultatsioonifirmade suhtes. Ungari

teatas ka, et kavandatakse nende õigusnormide lihtsustamist, et vähendada

toetusesaajate halduskoormust150.

(122) Seoses tundlikel ametikohtadel töötavate isikute rotatsiooniga peab riiklik

arengukeskus tagama nii tundlikel ametikohtadel töötavate isikute rotatsiooni kui ka

järelevalve, eelkõige juhul, kui nad tegelevad õigusnormide rikkumiste, kontrollide ja

riskihindamisega151. Keskne rotatsioonimetoodika võeti vastu 2. juunil 2023 ja seda

ajakohastati 23. veebruaril 2026. Selles on määratud kindlaks rotatsiooni eesmärgid,

kohaldamisala ja kord ning see hõlmab lisaks õigusnormide rikkumiste käsitlemise,

kontrollide ja riskihindamisega seotud töötajate ametikohtadele veel muid ametikohti,

millega kaasneb vahetu suhtlemine toetusesaajatega või mille kõrgem juhtkond on

muul põhjusel tunnistanud tundlikuks152.

(123) Selleks et parandada 2. juuni 2023. aasta esimest metoodikat ja tagada tundlike

positsioonide puhul tugevam järelevalvekord, avaldas Ungari 8. jaanuaril 2026 teise

metoodika153. Organisatsioonid esitasid asjaomased tegevuskavad 2026. aasta

veebruaris ja peavad esitama igal aastal 15. oktoobriks aruande154.

(124) Lisaks teatas Ungari, et kavatseb järgmise läbivaatamise käigus, mis peaks toimuma

2027. aasta alguses, need kaks keskset metoodikat ühendada, sätestades tundlikel

ametikohtadel olevate töötajate rotatsiooni ja järelevalve menetlused155. Selle

lähenemisviisiga liigutakse laiema riskipõhise järelevalvesüsteemi suunas, mida

täiendavad koolitused, rikkumisest teatamise kanalid ja parandusmeetmed ning mis

lähtub seisukohast, et olemasolevad kontrollid pakuvad juba olulist kaitset.

(125) Tuginedes komisjoni hinnangule, 2022. aastal juba täidetud kohustustele ning

hiljutistele seadusandlikele muudatustele ja arengutele, leiab nõukogu, et Ungari on

selle parandusmeetme täitnud.

2.7. Liidu vahenditest rahastatavate ühe pakkujaga hankemenetluste osakaalu

vähendamine

(126) Osana 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmetest võttis Ungari kohustuse

vähendada 31. detsembriks 2022 selliste ühe pakkujaga riigihankemenetluste osakaalu,

mida rahastatakse liidu vahenditest ja mis lõpetatakse 2022. aastal, vähem kui 15 %-le,

mõõdetuna siseturu tulemustabeli metoodika kohaselt, ja säilitama seda ilma ajalise

piiranguta. Kui ühe pakkujaga hankemenetluste osakaal ületab asjaomasel

kalendriaastal 15 % või kui Ungari tuvastab jooksval aastal tõsise ohu, et ette nähtud

tase võidakse ületada, kohustus Ungari esitama nelja kuu jooksul ettepaneku

149 Kirjalik teade, lk 157. 150 Kirjalik teade, lk 158. 151 Kirjaliku teate lisa 15.6, valitsuse dekreedi nr 272/2014 (5. november) konsolideeritud versioon, mis

kehtib alates 8. augustist 2026; kirjaliku teate lisa 15.4, valitsuse dekreedi nr 256/2021 (18. mai)

konsolideeritud versioon, mis kehtib alates 8. augustist 2026; kirjaliku teate lisa 15.1 lõike 5 punkt 21,

valitsuse dekreet nr 373/2022 (30. september) (ametlik väljaanne nr 159, 2022). 152 Kirjaliku teate lisa 6.8, „Tundlikel ametikohtadel töötajate korrapärase rotatsiooni metoodika“. 153 Kirjaliku teate lisa 6.9, „Tundlike ametikohtade töötajate korrapärase ja tõhusa järelevalve metoodika“. 154 Kirjalik teade, lk 167. 155 Kirjalik teade, lk 167–168.

ET 33 ET

lisameetmete kohta, et hõlbustada ühe pakkujaga menetluste osakaalu vähendamist ja

viia see tagasi allapoole 15 % künnist, ning teavitama sellest ametialase aususe ametit

ja komisjoni. Nõukogu rakendusotsuses leiti, et Ungari on nõutava peamise

rakendusetapi ellu viinud, ega tuvastanud ühtegi nõrkust ega puudust156. Komisjoni

uuesti hindamise otsuses võeti teadmiseks Ungari teade, mille kohaselt vähendas ta

2022. aastal ELi vahenditest rahastatavate ühe pakkujaga hankemenetluste osakaalu

alla 15 %157.

(127) Ungari teatas oma kirjalikus teates, et kõnealune eesmärk on seni igal aastal

saavutatud158.

(128) Komisjoni hinnangu põhjal leiab nõukogu, et Ungari on selle parandusmeetme täitnud.

2.8. Riigieelarvest rahastatavate ühe pakkujaga hankemenetluste osakaalu

vähendamine

(129) Osana 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmetest kohustus Ungari valitsus

sarnaselt eespool põhjenduses (126) kirjeldatud parandusmeetmega i) vähendama järk-

järgult (kolmes etapis) 31. detsembriks 2024 selliste ühe pakkujaga

riigihankemenetluste osakaalu, mida rahastatakse riigieelarvest ja mis lõpetatakse

asjaomasel aastal, vähem kui 15 %-le, mõõdetuna kooskõlas siseturu tulemustabeli

metoodikaga, ii) täitma järgmistel aastatel tingimusteta eespool nimetatud eesmärgi ja

säilitama seda ilma ajalise piiranguta ning iii) juhul, kui ühe pakkujaga hangete

osakaal ületab asjaomasel kalendriaastal 15 %, esitama nelja kuu jooksul ettepaneku

lisameetmete kohta, et hõlbustada ühe pakkujaga menetluste osakaalu vähendamist ja

viia see tagasi allapoole 15 % künnist, ning teavitada ametialase aususe ametit ja

komisjoni. Nõukogu rakendusotsuses ei analüüsitud ega hinnatud seda

parandusmeedet, kuna komisjon võttis kohustuse jälgida selle rakendamist Ungari

kvartaliaruannete põhjal159.

(130) Ungari teatas oma kirjalikus teates, et eesmärki vähendada riigieelarvest rahastatavate

ja kalendriaastal ühe pakkujaga lõppenud hankemenetluste osakaalu alla 15 % ei ole

täidetud. Selle asemel oli riigieelarvest rahastatavate ühe pakkujaga

riigihankemenetluste osakaal 2022. aastal 31,3 %, 2023. aastal 28,95 %, 2024. aastal

22,3 % ja 2025. aastal 22 %160.

(131) Kooskõlas parandusmeetmega võttis Ungari 2024., 2025. ja 2026. aastal lisameetmeid,

et hõlbustada ühe pakkujaga hangete arvu vähendamist, et viia see allapoole 15 %

künnist. Eelkõige täiendas Ungari igal aastal riigihangete valdkonnas konkurentsi

suurendamise tegevuskava selleks ette nähtud lisameetmetega161. Seni ei ole need

meetmed siiski soovitud tulemust andnud.

(132) Komisjoni hinnangu põhjal leiab nõukogu, et kuigi see osakaal langes

märkimisväärselt, ei saavutatud siiski eesmärki. Samal ajal teavitas Ungari komisjoni

õigel ajal ja võttis eesmärgi saavutamiseks meetmeid kolmel järjestikusel aastal. Kuigi

parandusmeedet ei saa pidada täielikult rakendatuks, tuleks hindamisel võtta arvesse

selle suhtelist tähtsust liidu eelarve kaitsmisel, ning riigihangetega seotud muid

keskseid parandusmeetmeid ja riigihangetega seotud muid uusi parandusmeetmeid.

156 Vt nõukogu rakendusotsus, põhjendus 48, ja komisjoni teatis, punkt 100. 157 Komisjoni uuesti hindamise otsus, põhjendus 19. 158 Kirjalik teade, lk 172–173. 159 Vt nõukogu rakendusotsus, põhjendus 27, ja komisjoni teatis, punktid 104 ja 105. 160 Kirjalik teade, lk 175. 2022. aastaks seatud eesmärk oli 32 %, 2023. aastaks 24 %, 2024. aastaks ja

järgnevateks aastateks 15 %. 161 Kirjalik teade, lk 176–183. Tegevuskava läbivaatamise kohta vt punkt 2.12 allpool.

ET 34 ET

2.9. Ühe pakkujaga menetlustest teatamise vahendi väljatöötamine, et jälgida ühe

pakkujaga lõppenud riigihankeid ja anda neist teada

(133) Osana 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmetest võttis Ungari valitsus kohustuse

töötada 30. septembriks 2022 välja uus järelevalve- ja teatamisvahend, et mõõta eraldi

selliste hankemenetluste osakaalu, milles osaleb üks pakkuja ja mida rahastatakse kas

riiklikest vahenditest või liidu toetusest või mõlemast, ning säilitada seda vahendit

piiramatu aja vältel. Riigihangete eest vastutavale ministeeriumile tehti ülesandeks

koostada vahendiga kogutud teabe põhjal kirjalik aruanne ja avaldada see igal aastal

elektroonilise riigihangete süsteemi (EPS) veebisaidil, mis on üldsusele tasuta ja

registreerimiseta juurdepääsetav. Nõukogu rakendusotsuses leiti, et ühe pakkujaga

menetlustest teatamise vahend on välja töötatud ja toimib parandusmeetmes nõutud

viisil162.

(134) Ungari teatas oma kirjalikus teates, et EUTAFi 26. juuni 2026. aasta auditiaruanne,163

milles tugineti ka varasematele audititele, kinnitab, et seire- ja aruandlusvahend on

endiselt täielikult toimiv ja kasutusel, et selle funktsioonid on kooskõlas siseturu

tulemustabeli metoodikaga ning et süsteemis olevad andmed on täpsed ja täielikud.

Lisaks esitas Ungari tõendid selle kohta, et riikliku arengukeskuse riigihangete

järelevalve osakond, mille kaudu rahandusminister täidab oma riigihangetega seotud

kohustusi, on eespool nimetatud aruandekohustuse igal aastal täitnud164.

(135) Komisjoni hinnangu põhjal leiab nõukogu, et Ungari on selle parandusmeetme täitnud.

2.10. Läbipaistvuse suurendamiseks elektroonilise riigihangete süsteemi

väljatöötamine

(136) Osana 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmetest riigihangete läbipaistvuse

suurendamiseks võttis Ungari kohustuse luua ja avaldada elektroonilise riigihangete

süsteemi (EPS) veebisaidil andmebaas, mis sisaldab struktureeritud kujul teavet kõigi

lepingu sõlmimise teadete kohta riigihankemenetlustes (sealhulgas äriühingute

registreerimisnumbrid ning konsortsiumide ja alltöövõtjate kõigi üksikliikmete

nimed). Seda andmebaasi tuleb korrapäraselt ajakohastada ning see peab olema

üldsusele tasuta kättesaadav ja allalaaditav. Nõukogu rakendusotsuses leiti, et

parandusmeede on rakendatud165. Komisjoni teatises viidati süsteemi edasisele

täiustamisele, mille jaoks on parandusmeetmega ette nähtud pikem tähtaeg166.

(137) Ungari esitas oma kirjalikus teates tõendid selle kohta, et elektrooniline riigihangete

süsteem on jätkuvalt täielikult toimiv ning et andmebaas on ajakohane, allalaaditav ja

masinloetav ning üldsusele tasuta kättesaadav167.

(138) Lisaks allpool punktis 2.19 kirjeldatud kohustuste täitmisele on koondseadusega

tehtud muudatustega kasutusele võetud mõiste „läbipaistev ettevõtja“, et tagada

tegeliku tulusaaja ja pakkujate omandistruktuuri avalikustamine kõigis riigihangetes,

162 Vt nõukogu rakendusotsus, põhjendus 49, ja komisjoni teatis, punkt 106. 163 Kirjaliku teate lisa 9.0, EUTAFi auditiaruanne ühe pakkujaga riigihankemenetluste seire- ja

aruandlusvahendi kohta, 26. juuni 2026. 164 Kirjalik teade, lk 185–188. 165 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 50. 166 Komisjoni teatis, punkt 114. 167 Kirjalik teade, lk 189–193; kirjaliku teate lisa 10.1, auditiarvamus elektroonilise riigihangete süsteemi

kohta, 28. august 2026; ning kirjaliku teate lisa 10.2, elektroonilise riigihangete süsteemi otsingu

kinnitamine, 28. august 2026. Vt järgmine link: https://ekr.gov.hu/portal/kozbeszerzes/eredmeny-

tajekoztato-hirdetmenyek.

ET 35 ET

isegi keerukate omandistruktuuride korral. See teave on nähtav ka elektroonilises

riigihangete süsteemis.

(139) Komisjoni hinnangu põhjal leiab nõukogu, et Ungari on hoidnud elektroonilise

riigihangete süsteemi toimivana kooskõlas võetud kohustustega ja teinud läbipaistvuse

suurendamiseks täiendavaid parandusi.

2.11. Tulemusraamistiku väljatöötamine, et hinnata riigihangete tõhusust ja

kulutasuvust

(140) Osana 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmetest kohustus Ungari töötama välja

tulemusraamistiku, et hinnata riigihangete tõhusust ja kulutasuvust. Raamistik pidi

olema kasutusele võetud 30. novembriks 2022. Samuti kohustus Ungari kasutama

tulemusraamistikku korrapäraselt ja avaldama selle tulemused tingimusteta ja

piiramatu aja jooksul168. Nõukogu rakendusotsuses leiti, et Ungari on selle

parandusmeetmega seotud kohustused täitnud169.

(141) Ungari kinnitas oma kirjalikus teates, et tulemusraamistik on jätkuvalt kasutusel170.

Raamistiku väljatöötamisse oli täielikult kaasatud sõltumatutest ekspertidest ja

valitsusväliste organisatsioonide esindajatest koosnev töörühm, kes osales jätkuvalt

aktiivselt iga-aastaste analüüside ettevalmistamises171. Lisaks esitas Ungari tõendid

selle kohta, et aruanded Ungari riigihangete tulemusraamistiku tulemuste kohta on

alates 2023. aastast igal aastal avaldatud elektroonilise riigihangete süsteemi

veebisaidil172.

(142) Komisjoni hinnangu põhjal leiab nõukogu, et Ungari on selle parandusmeetme täitnud.

2.12. Tegevuskava vastuvõtmine, et suurendada konkurentsi riigihangete valdkonnas

(143) Osana 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmetest kohustus Ungari võtma 31.

märtsiks 2023 vastu tervikliku tegevuskava (edaspidi „tegevuskava“), mille eesmärk

on parandada konkurentsi riigihangete valdkonnas ja mis vaadatakse igal aastal läbi

ning mille tulemusena võidakse muuta olemasolevaid või kehtestada uusi meetmeid.

Tegevuskava, selle läbivaatamine ja meetmete rakendamise iga-aastane ülevaade

tehakse viivitamata üldsusele kättesaadavaks. Nõukogu rakendusotsuses ei analüüsitud

ega hinnatud seda parandusmeedet, kuna komisjon võttis kohustuse jälgida selle

rakendamist Ungari kvartaliaruannete põhjal173.

(144) 31. märtsil 2023 võttis Ungari vastu tegevuskava, mis sisaldas 14 meedet, mille

eesmärk oli parandada konkurentsi riigihangete valdkonnas174. Komisjoni uuesti

hindamise otsuses leidis komisjon, et tegevuskavas sätestatud meetmed tundusid

168 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 51, ja komisjoni teatis, punkt 115. 169 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 51. 170 Kirjalik teade, lk 194–203. 171 Kirjalik teade, lk 195–197. 172 2022. aastat käsitlev aruanne: https://ekr.gov.hu/cms/hirek/a-kozbeszerzesek-hatekonysagat-es-

koltseghatekonysagat-ertekelo-teljesitmenymeresi-keretrendszer-eredmenyei-2023.

2023. aastat käsitlev aruanne: https://ekr.gov.hu/cms/hirek/a-kozbeszerzesek-hatekonysagat-es-

koltseghatekonysagat-ertekelo-teljesitmenymeresi-keretrendszer-eredmenyei-2024.

2024. aastat käsitlev aruanne: https://ekr.gov.hu/cms/hirek/a-kozbeszerzesek-hatekonysagat-es-

koltseghatekonysagat-ertekelo-teljesitmenymeresi-keretrendszer-eredmenyei-2025.

2025. aastat käsitlev aruanne: https://ekr.gov.hu/cms/szakmai-anyagok/teljesitmenymeresi-

keretrendszer/2025/a-kozbeszerzesek-hatekonysagat-es-koltseghatekonysagat-ertekelo-

teljesitmenymeresi-keretrendszer-eredmenyei-2025. 173 Vt nõukogu rakendusotsus, põhjendus 27, ja komisjoni teatis, punktid 122 ja 123. 174 Kirjalik teade, lk 204; kirjaliku teate lisa 8.0, valitsuse otsus nr 1118/2023, 2023. aasta ametlik

väljaanne nr 47.

ET 36 ET

olevat asjakohased, et kõrvaldada paljud varem tuvastatud puudused, ning nende

nõuetekohane rakendamine suurendab tõenäoliselt läbipaistvust, andmete kvaliteeti ja

juurdepääsu teabele. Komisjon märkis siiski, et Ungari peaks kooskõlas

parandusmeetme raames võetud kohustusega tagama tegevuskava kohaste meetmete

rakendamisel tehtud edusammude tõhusa järelevalve. Selleks tuleks seada konkreetsed

ja mõõdetavad iga-aastased eesmärgid ning määrata igale meetmele asjakohased

näitajad175.

(145) Ungari esitas oma kirjalikus teates tõendid tegevuskava kolme senise iga-aastase

läbivaatamise kohta176. Kirjaliku teate edastamise kuupäeva seisuga teatas Ungari 28

meetme täielikust rakendamisest, kusjuures 11 meetme rakendamine on veel pooleli ja

üks meede on lõpetatud ilma selle eesmärki saavutamata177. Tegevuskava viimane iga-

aastane läbivaatamisdokument võeti vastu 23. märtsil 2026 ja selle tulemusena

täiendati tegevuskava viie lisameetmega, et suurendada konkurentsi riigihangete

valdkonnas178.

(146) Läbivaadatud tegevuskava näib sisaldavat asjakohaseid ja sisulisi ajakohastusi, mis

näitavad, et kohapealset olukorda, sealhulgas sektoripõhiseid tingimusi, on põhjalikult

hinnatud. Ajakohastamise eesmärk on kõrvaldada tuvastatud puudused ja kinnitada, et

tegevuskava rakendamisel tehtud edusammude jälgimine on olnud tõhus.

(147) Komisjoni hinnangu põhjal leiab nõukogu, et Ungari on jätkanud oma kohustuste

täitmist seoses tegevuskava koostamise, iga-aastase läbivaatamise ja rakendamisega.

2.13. Mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigihanketavasid

tutvustav koolitus

(148) Osana 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmetest kohustus Ungari pakkuma

riigihangete valdkonnas tasuta koolitust vähemalt 2 200 mikro-, väikesele ja keskmise

suurusega ettevõtjale (edaspidi „VKEd“), et hõlbustada nende osalemist

riigihankemenetlustes. Nõukogu rakendusotsuses ei analüüsitud ega hinnatud seda

parandusmeedet, kuna komisjon võttis kohustuse jälgida selle rakendamist Ungari

kvartaliaruannete põhjal179.

(149) Esimene tähtaeg oli 31. märts 2024, milleks valitsus oleks pidanud pakkuma

koolitusvõimalusi 1 000 VKE-le. Samuti kohustus valitsus pakkuma 30. juuniks 2026

selliseid koolitusi veel vähemalt 1 200 VKE-le. Lisaks kohustus Ungari jälgima ja

hindama programmi tõhusust ja lisaväärtust ning looma järelmeetmete mehhanismi, et

küsida osalejatelt tagasisidet. Järelmeetmete mehhanismi tulemusi tuli arvesse võtta

31. juuliks 2026 tehtavas otsuses selle kohta, kas koolitusprogrammi jätkata ja kas

seda on vaja muuta.

175 Komisjoni uuesti hindamise otsus, põhjendused 27–29. 176 Kirjalik teade, lk 204–206. 2024. aasta puhul kirjaliku teate lisa 8.1, valitsuse otsus nr 1082/2024, 2024.

aasta ametlik väljaanne nr 38; lisa 8.2, valitsuse otsus nr 1086/2025, 2025. aasta ametlik väljaanne nr

35; lisa 8.3, valitsuse otsus nr 1106/2026, 2026. aasta ametlik väljaanne nr 31. 177 Kirjalik teade, lk 206. 178 Tegevuskava täiendati järgmiste uute meetmetega: i) selliste avaliku sektori hankijate uurimine, keda

ühe pakkujaga hanked mitme aasta jooksul kõige rohkem mõjutasid; ii) eelneva turuanalüüsi

kasutamise toetamine; iii) läbivaatamisasutuses kaebeõigust käsitlevate teadmiste suurendamine; iv)

pakkujate koolitamiseks uue kontseptsiooni väljatöötamine; v) riigihangete puhul konkurentsiõiguse

rikkumiste tuvastamise suuniste läbivaatamine ja täiendamine. Vt kirjalik teade, lk 182–183. 179 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 27, ja komisjoni teatis, punktid 124 ja 125.

ET 37 ET

(150) Komisjoni uuesti hindamise otsuses leidis komisjon, et selle parandusmeetme

rakendamine edeneb õigeaegselt180.

(151) Ungari teatas oma kirjalikus teates, et koolituskava võeti kasutusele 30. juunil 2023181.

Kuigi esimest tähtaega ei järgitud – 31. märtsiks 2024 oli koolituse edukalt läbinud

ainult 268 VKEd – oli 30. septembriks 2024 seda teinud 1 342 VKEd ja 31. märtsi

2026. aasta seisuga oli programmi raames koolitustel osalenud üle 2 500 VKE182.

(152) Ungari kogus osalejatelt ulatuslikku tagasisidet ning hindas programmi tõhusust ja

lisaväärtust. Selle põhjal otsustas Ungari programmi tulevikus jätkata, tehes selles

teatavaid muudatusi ja parandusi ning võttes arvesse rakendusperioodil kogutud

teavet183.

(153) Komisjoni hinnangu põhjal leiab nõukogu, et koolituse läbinud ettevõtjate esimene

vahe-eesmärk saavutati pärast algselt kavandatud kuupäeva, kuid lõppeesmärk siiski

täideti. Nõukogu väljendab heameelt Ungari jätkuva pühendumuse üle pakkuda

koolitusvõimalusi, et suurendada konkurentsi riigihangete valdkonnas, eelkõige

VKEde osalemise kaudu.

2.14. Mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigihangetes osalemisega

kaasnevate kulude hüvitamiseks ette nähtud toetuskava loomine

(154) Osana 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmetest kohustus Ungari looma ja

käivitama 31. märtsiks 2023 toetuskava, millega nähakse 30. juuniks 2026 ette

objektiivsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel valikukriteeriumidel põhinev

kindlasummaline hüvitis vähemalt 1 800 toetuskõlblikule VKE-le nende

riigihankemenetlustes osalemisega seotud kulude eest, et hõlbustada nende osalemist

riigihangetes ja vähendada nende turule sisenemise tõkkeid.

(155) Lisaks kohustus Ungari tegema 30. septembriks 2024 vahehindamise ja 31. juuliks

2026 pärast toetusprogrammi lõppu) lõpphindamise, mille raamess käsitletakse

programmi lisaväärtust ja tõhusust ning asjaomaseid sektoreid. Nõukogu

rakendusotsuses ei analüüsitud ega hinnatud seda parandusmeedet, kuna komisjon

võttis kohustuse jälgida selle rakendamist Ungari kvartaliaruannete põhjal184.

(156) Uuesti hindamise otsuses juhtis komisjon tähelepanu toetuskava ülesehituse

puudustele, mis seavad ohtu parandusmeetmega võetud kohustuste täitmise185.

(157) Kirjalikus teates märkis Ungari, et programmitöö perioodi lõpuks oli toetust saanud

ainult 1 477 osalejat186. Pärast komisjoniga peetud arutelusid muudeti 11. jaanuaril

2024 esialgset (31. märtsi 2023) kandideerimiskutset, et pöörata rohkem tähelepanu

mikro- ja väikestele ettevõtjatele. 20. detsembril 2024 tehti veel üks muudatus, et

käsitleda meedias tõstatatud väidetava pettusega seotud probleeme187. Vahehindamine

tehti märkimisväärse hilinemisega ja põhines vaid väikesel valimil osalejate täidetud

küsimustikest,188 mis piiras selle kasutatavust programmi teises etapis. Veidi hilinenud

180 Komisjoni uuesti hindamise otsus, põhjendused 30–33. 181 Kirjalik teade, lk 207. 182 Kirjaliku teate lisa 13.1, koolituse läbinud VKEd. 183 See otsus võeti vastu mõni nädal hiljem kui parandusmeetmes ette nähtud algne kuupäev (31. juuli

2026); vt kirjaliku teate lisa 13.4, valitsuse otsus 1270/2026, 2026. aasta ametlik väljaanne nr 118. 184 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 27, ja komisjoni teatis, punktid 126 ja 127. 185 Komisjoni uuesti hindamise otsus, põhjendused 34–36. 186 Kirjalik teade, lk 212–213. 187 Kirjalik teade, lk 210–211. 188 Kirjalik teade, lk 211, ja kirjaliku teate lisa 14.1, toetuskava vaheanalüüs, 19. veebruar 2026.

Vahehindamisel tugineti muu hulgas 103 vastaja küsimustikele, mis olid täidetud 30. juuniks 2025.

ET 38 ET

lõpphindamise jaoks osalejatelt täiendavat tagasisidet ei kogutud, mistõttu jäi 11-

kuuline ajavahemik katmata189.

(158) Komisjoni hinnangu põhjal leiab nõukogu, et parandusmeedet ei saa pidada täielikult

täidetuks. Sellega seoses tuleks parandusmeedet hinnata, võttes arvesse selle suhtelist

tähtsust liidu eelarve kaitsmisel ning muid riigihangetega seonduvaid keskseid

parandusmeetmeid ja muid riigihangetega seonduvaid uusi parandusmeetmeid.

2.15. Komisjoni riskihindamisvahendi Arachne kasutamine

(159) Osana 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmetest kohustus Ungari kohaldama

menetlusi komisjoni poolt liikmesriikide käsutusse antud ühtse andmekaeve- ja

riskihindamisvahendi („Arachne“, nüüd „Arachne+“) kõigi funktsioonide süsteemseks

ja laiendatud kasutamiseks liidu toetuse andmisel kõigi programmitöö perioodide

jooksul, et tulemuslikult ennetada ja avastada huvide konflikti, pettust, korruptsiooni,

topeltrahastamist ja muid õigusnormide rikkumisi. Vahendisse üles laaditud

andmekogumitele tuli anda täielik juurdepääs ka kõigile asjaomastele auditi- ja

kontrollorganitele190.

(160) Kuigi nõukogu rakendusotsuses leiti, et meede oli sel ajal täidetud,191 leiti komisjoni

uuesti hindamise otsuses, et kõik andmed kogu liidu rahastamise kohta ei tundu olevat

üles laaditud ning Arachne tegelikus kasutamises esineb puudusi192.

(161) Ungari märkis oma kirjalikus teates, et õigusraamistiku muudatustega193 muudeti

kohustuslikuks, et i) ametiasutused laadivad iga kahe kuu järel Arachne+ vahendisse

õigel ajal üles kõik kohaldatavates ELi määrustes sätestatud andmeväljade andmed

(sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) omad), ii) kõik juhtimis-, kontrolli- ja

auditeerimisasutused kasutavad laialdaselt Arachne+ vahendit (nad teevad

lisakontrolle, kui Arachne+ annab märku riskist, ning nad järgivad oma

otsustusmenetlustes siduvalt Arachne+ riskisignaale), ning iii) Ungari asjaomastele

auditeerimisasutustele ning komisjoni asjaomastele talitustele ja kontrolliasutustele

tagatakse täielik juurdepääs Arachne+ funktsioonidele.

(162) Tunnistades, et ÜPP andmed ei olnud täielikult, õigel ajal ega korrapäraselt üles

laaditud, esitas Ungari tegevuskava, milles käsitletakse ülesannete kindlaksmääramist

ja kirjeldamist, vastutavaid isikuid, tähtaegu, vajalikke ressursse, edukriteeriume ning

seire meetodit ja ajakava, et jälgida ÜPP andmete üleslaadimist ning vahendi

kasutamist asjaomaste asutuste ja organite poolt,194 kusjuures viimased meetmed tuleb

rakendada 31. detsembriks 2026195. Ungari märkis oma kirjalikus teates, et ta esitab

2026. aasta lõpuks tegevuskava rakendamise kohta täiendavad ajakohastatud andmed

väljaspool tingimuslikkuse määruse kohase menetluse raamistikku196.

189 Kirjalik teade, lk 212, ja kirjaliku teate lisa 14.2, toetuskava lõpphindamine, 25. august 2026. 190 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 52, ja komisjoni teatis, punkt 128. 191 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 53. 192 Komisjoni uuesti hindamise otsus, põhjendus 20. 193 Kirjalik teade, lk 214–221. 194 Tegevuskava võeti vastu valitsuse otsusena. Vt kirjaliku teate lisa 15.7, valitsuse määrus [otsus] nr

1259/2026 (14. august), 2026. aasta ametlik väljaanne nr 113. 195 Kirjalik teade, lk 223. 196 Vt kirjaliku teate lisa 15.6, valitsuse dekreedi nr 272/2014 (5. november) konsolideeritud versioon, mis

kehtib alates 8. augustist 2026; kirjaliku teate lisa 15.4, valitsuse dekreedi nr 256/2021 (18. mai)

konsolideeritud versioon, mis kehtib alates 8. augustist 2026; ja kirjaliku teate lisa 15.1, valitsuse

dekreet nr 373/2022 (30. september), 2022. aasta ametlik väljaanne nr 159.

ET 39 ET

(163) Kooskõlas selle parandusmeetme raames võetud algse kohustusega esitas EUTAF 31.

augustil 2026 määruse (EL) 2021/1060 kohase liidu toetuse (välja arvatud Euroopa

territoriaalse koostöö eesmärk) ning taaste- ja vastupidavusrahastu kohta

auditiaruande, milles esitati märkusteta auditiarvamus selliste menetluste asjakohasuse

kohta, millega tagatakse täieliku teabe üleslaadimine Arachne+ vahendisse iga kahe

kuu järel, kinnitati, et andmed olid tegelikult täielikult üles laaditud, ning et riiklikud

ametiasutused on kehtestanud korra Arachne+ riskihindamise tulemuste

süstemaatiliseks järelkontrolliks197.

(164) Komisjoni hinnangule tuginedes leiab nõukogu, et kuigi teatava liidu rahalise toetuse

andmed tuleb vahendisse veel üles laadida ning praktiline kord, millega tagatakse

kõigi kohaldatavates ELi määrustes ette nähtud andmeväljade andmete üleslaadimine

Arachne+ süsteemi ning selle täielik ja tõhus praktiline kasutamine kogu ÜPP toetuse

puhul, viiakse lõpule alles 2026. aasta lõpuks, on Ungari muutnud vajalikke õigusakte

ning näidanud üles valmisolekut kõrvaldada allesjäänud puudused kiiresti ja tõsiselt

tegevuskava abil. Kuigi parandusmeedet ei saa pidada täielikult täidetuks, tuleks seda

hinnata kõiki muid parandusmeetmeid arvesse võttes.

2.16. Koostöö tugevdamine Euroopa Pettustevastase Ametiga

(165) Osana 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmetest võttis Ungari kohustuse

tõhustada Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) tehtavat koostööd, määrates

pädeva riikliku asutuse, kes abistab OLAFit kohapealsete kontrollide tegemisel, kui

kontrollitav ettevõtja keeldub koostööd tegemast. Samuti kohustus Ungari kehtestama

hoiatava rahalise karistuse, mida kohaldatakse juhul, kui ettevõtja keeldub OLAFiga

kohapealse kontrolli ja inspekteerimise eesmärgil koostööd tegemast. Nõukogu

rakendusotsuses leidis nõukogu, et Ungari on selle parandusmeetmega seotud

kohustused täitnud198.

(166) Ungari märkis oma kirjalikus teates, et kuna selle parandusmeetmega seoses ei esine

ega ole ka varem tuvastatud täiendavaid nõrkusi ega puudusi, tuleks see lugeda

täidetuks: riiklik maksu- ja tolliamet on jätkuvalt pädev riiklik asutus, kes abistab

OLAFit Ungaris kohapealsete kontrollide tegemisel, ning kehtivad normid

võimaldavad OLAFil tõhusalt teha kohapealseid kontrolle ja eri liiki inspekteerimisi,

eelkõige tagades talle tõendite säilitamiseks vajalikud volitused, sealhulgas õiguse

võtta kohapeal ära esemeid, nõuda teavet, kontrollida isikusamasust ja siseneda

asjaomastesse ruumidesse. Juba 2022. aastal kehtestas Ungari hoiatava rahalise

karistuse, mida kohaldatakse juhul, kui ettevõtja keeldub OLAFiga kohapealse

kontrolli ja inspekteerimise eesmärgil koostööd tegemast199.

(167) Komisjoni hinnangu põhjal leiab nõukogu, et Ungari on selle parandusmeetme täitnud.

2.17. Sellise õigusakti vastuvõtmine, millega tagatakse avaliku sektori kulutuste

suurem läbipaistvus

(168) Osana 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmetest kohustus Ungari võtma

31. oktoobriks 2022 vastu õigusakti, millega tagatakse avaliku sektori kulutuste

suurem läbipaistvus, kehtestades kõigile avaliku sektori asutustele kohustuse avaldada

197 Kirjalik teade, lk 222, ja kirjaliku teate lisa 15.11, EUTAFi aruanne ARACHNE hindamise kohta.

Auditi ulatus hõlmab järgmisi programme ja vahendeid: DIMOP Plus, EFOP Plus, GINOP Plus, IKOP

Plus, KEHOP Plus, MAHOP Plus, TOP Plus, VOP Plus, BBA Plus, HAVE Plus, MMIA Plus, taaste- ja

vastupidavusrahastu. 198 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 53. 199 Kirjalik teade, lk 225–227.

ET 40 ET

keskregistris ennetavalt eelnevalt kindlaks määratud teave avaliku sektori vahendite

kasutamise kohta200 ning tagades registrile tasuta juurdepääsu.

(169) Nõukogu rakendusotsuses leiti, et Ungari on asjaomased peamised rakendusetapid ellu

viinud, kuigi hilinemisega. Siiski esineb õigusraamistikus teatavaid puudusi, mis

vähendavad selle tõhusust, nimelt puudub kõigil avaliku sektori hankijatel kohustus

avaldada teavet juhul, kui keskregistrisse üles laaditud miinimumandmed ei sisalda

andmeid avaliku sektori kulutuste eest vastutava asutuse, avaliku sektori hankija või

teenuseosutajate, tarnijate ja suutlikkuse pakkujate kohta201.

(170) Oma kirjalikus teates väitis Ungari, et seadusandlike muudatustega kõrvaldati kaks

nõukogu rakendusotsuses tuvastatud puudust, nimelt i) avaliku teabe keskregistri

platvormil andmeid avaldavate üksuste isikuline kohaldamisala ja ii) kättesaadavad

minimaalsed andmekogumid202.

(171) Esiteks laiendati koondseadusega muudetud 2011. aasta CXII seaduse (teabealase

enesemääramise õiguse ja teabevabaduse kohta, edaspidi „teabevabaduse seadus“)

paragrahvi 37/C lõikega 1 avaldamise isikulist kohaldamisala, et see hõlmaks

ulatuslikult avalikke ülesandeid täitvaid asutusi (sealhulgas vähemalt riigikassa

registrisse kantud juriidilisi isikuid, riigi omandis olevaid ettevõtjaid ja nende asutatud

sihtasutusi, riigi asutatud varahaldusfonde, avalikes huvides tegutsevaid

usaldushaldusi ning nende asutatud või hallatavaid juriidilisi isikuid ning HUN-RENi

teadusvõrgustikku).

(172) Teiseks laiendatakse koondseadusega muudetud teabevabaduse seaduse paragrahvi

37/C lõikega 3 avaliku teabe keskregistri platvormil avaldatavate andmete

kategooriaid kooskõlas esialgsete kohustustega.

(173) Kooskõlas kohustusega avaldada andmekogumid keskregistris avatud,

koostalitlusvõimelises ja masinloetavas vormingus, mis võimaldab hulgiallalaadimist

ning andmete sortimist, otsimist, väljavõtete tegemist, võrdlemist ja taaskasutamist,203

muudeti teabevabaduse seaduse § 37/C lõiget 1 koondseaduse § 27 lõikega 1 ja

muudatus jõustus 26. augustil 2026. 31. augustil 2026 viis Ungari lõpule ka registri

funktsioonide arendamise204.

(174) Seetõttu leiab nõukogu komisjoni hinnangu põhjal, et Ungari on selle parandusmeetme

alusel võetud kohustused täitnud.

2.18. Osalemine tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel

(175) Lisaks 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmete täitmisest teatamisele viitas

Ungari oma kirjalikus teates teatele, mis esitati komisjonile 29. mail 2026 kavatsuse

kohta osaleda tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel. Ungari taotles

võimalust kohaldada Ungaris määrust (EL) 2017/1939 seoses Euroopa Prokuratuuri

pädevusse kuuluvate kuritegudega, mis on toime pandud enne Ungari ühinemist

tõhustatud koostööga, või 1. juunil 2021 või pärast seda – kuupäev, mil Euroopa

Prokuratuur asus täitma oma uurimis- ja süüdistuse esitamise ülesandeid.

(176) Komisjon kinnitas oma 10. juuli 2026. aasta otsusega (EL) 2026/1701 Ungari

osalemist tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel ning märkis, et

200 Nõukogu rakendusotsus, põhjendus 54. 201 Sealsamas. 202 Kirjalik teade, lk 228–246; kirjaliku teate lisa 17.2, valitsuse määrus nr 128/2026 (25. august), 2026.

aasta ametlik väljaanne nr 117. 203 Teabevabaduse seaduse § 33 lõige 1 ja § 37 punkt c, mida on muudetud koondseaduse § 27 lõikega 1. 204 Register on kättesaadav aadressil https://kif.gov.hu/.

ET 41 ET

määrust (EL) 2017/1939 kohaldatakse Ungaris kõigi Euroopa Prokuratuuri pädevusse

kuuluvate kuritegude suhtes, mis on toime pandud pärast 1. juunit 2021205.

(177) Ungari märkis oma kirjalikus teates, et tema hiljutine ühinemine Euroopa

Prokuratuuriga ning parandusmeede, millega muudetakse eespool punktis 2.5

kirjeldatud kriminaalasja erimenetlust, aitavad märkimisväärselt kaasa nõukogu

rakendusotsuses tuvastatud selliste nõrkuste kõrvaldamisele, mis on seotud süüdistuse

esitamise tõhususega, eelkõige korruptsiooniga seotud kuritegude ja liidu finantshuve

kahjustavate kuritegude tõhusa uurimise ja nende eest süüdistuse esitamisega, samuti

vajadusega tugevdada korruptsioonivastast võitlust206. Euroopa Prokuratuuris

osalemist tuleks käsitada täiendava parandusmeetmena, mille eesmärk on

horisontaalselt kõrvaldada nõukogu rakendusotsuses tuvastatud puudused. Ungari loob

praegu Euroopa Prokuratuuris osalemiseks vajalikku riiklikku õigus- ja

institutsioonilist raamistikku.

(178) Komisjoni hinnangu põhjal leiab nõukogu, et Euroopa Prokuratuuris osalemine on

keskne parandusmeede, mis suurendab veelgi liidu finantshuve kahjustavate

kuritegude uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise tõhusust Ungaris ning aitab

seeläbi horisontaalselt kaasa liidu eelarve kaitsele.

2.19. Aususe, läbipaistvuse ja konkurentsivõime tugevdamine riigihanketurul

(179) Lisaks 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmete täitmisest teatamisele esitas

Ungari oma kirjalikus teates mitu riigihangete seaduse muudatust, et i) suurendada

konkurentsi ja menetluste läbipaistvust ning ii) vähendada korruptsiooni ja huvide

konflikti ohtu riigihangete valdkonnas207.

(180) Muudatuste kohaselt peavad avaliku sektori hankijad nüüd igal aastal avaldama

andmed lepingu täitmise kohta, tegema hankedokumendid koos teatega menetluse

algatamise kohta kättesaadavaks ilma elektroonilises riigihangete süsteemis eelneva

registreerimise nõudeta208 ning kontsessioonide puhul registreerima kirjalikult ja

avaldama esialgse turu-uuringu tulemused, kontsessionääri investeeringutasuvuse

arvutused ja konkurentsi kaitseks võetud meetmed209.

(181) Uued regulatiivsed korruptsiooni ennetamise meetmed hõlmavad selliste ettevõtjate

hankemenetlusest kõrvalejätmist, kes ei kvalifitseeru riigihangete seaduse paragrahvi 3

punktis 10a (mida on muudetud koondseaduse paragrahviga 78) määratletud

läbipaistvaks ettevõtjaks,210 avaliku sektori hankijate sõnaselget võimalust kehtestada

lepingute täitmisega seotud korruptsioonivastased tingimused211 ning sellise

205 Komisjoni 10. juuli 2026. aasta otsus (EL) 2026/1701, millega kinnitatakse Ungari osalemine

tõhustatud koostöös Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L, 2026/1701, 13.7.2026, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/2026/1701/oj). Vt ka kirjaliku teate lisa 18.3, valitsuse otsus nr 1142/2026

(14. mai), 2026. aasta ametlik väljaanne nr 47. 206 Nõukogu rakendusotsus, põhjendused 44–46. 207 Koondseaduse paragrahvid 78–97 ja paragrahv 181, millega muudetakse riigihangete seadust. 208 Riigihangete seaduse paragrahv 39, mida on muudetud koondseaduse paragrahviga 81. 209 Riigihangete seaduse paragrahvi 120 lõige 4, mida on muudetud koondseaduse paragrahviga 85. 210 Vt ka riigihangete seaduse paragrahvi 62 lõike 1 punkti k alapunkt kb, mida on muudetud koondseaduse

paragrahviga 83 ja mille kohaselt ei tohi riigihankemenetluses osaleda ettevõtja, kes „ei kvalifitseeru

läbipaistvaks ettevõtjaks“. 211 Riigihangete seaduse paragrahvi 132 lõiked 1, 4 ja 5, mida on muudetud koondseaduse paragrahviga

87.

ET 42 ET

lepingutingimuse kohustuslikku lisamist, mille kohaselt peab edukas pakkuja tegema

koostööd korruptsioonikuritegude riskide maandamisel212.

(182) Huvide konflikti käsitlevate muudetud eeskirjadega kehtestatakse sellise konflikti

eeldus, kui hankija nimel tegutsev isik on menetluses osaleva ettevõtja tegelik

tulusaaja, ning nähakse ette, et riigihangete seaduses osutatud kõrgete ametnike

sugulasi käsitatakse huvide konflikti olukorras olevana213.

(183) Komisjoni hinnangu põhjal leiab nõukogu, et riigihangete raamistikku tehtud

muudatused on positiivsed meetmed, millega suurendatakse tõhusalt Ungari

riigihangete läbipaistvust ja konkurentsi ning tugevdatakse veelgi Ungari üldist

korruptsioonivastast õigusraamistikku.

2.20. Eeskirjad, millega tagatakse üksuste tegelike tulusaajate läbipaistvus ja

selgitatakse avaliku sektori toetuste kasutamist

(184) Lisaks 2022. aastal vastu võetud parandusmeetmete täitmisest teatamisele märkis

Ungari oma kirjalikus teates, et vastu on võetud uued normid, millega veelgi

tugevdada liidu finantshuvide ja ELi eelarve kaitset, tagades tegelike tulusaajate

läbipaistvuse ja selgitades avaliku sektori vahendite kasutamist214.

(185) Sellega seoses muudeti koondseadusega mitut muudes õigusaktides sisalduvat sätet,

et: i) vaadata läbi tegeliku tulusaaja määratlus, lisades erisätted

erainvesteerimisfondide kohta, kellel on kohustus teavitada oma tegelikust tulusaajast

kooskõlas määrusega (EL) 2024/1624215; ii) lisada ajakirjanikud ja kodanikuühiskonna

organisatsioonid nende füüsiliste või juriidiliste isikute loetellu, kellel on õigustatud

huvi pääseda juurde tegelike tulusaajate andmetele, kusjuures õiguslik huvi pääseda

juurde tegelikke tulusaajaid käsitlevale teabele on eelkõige kodanikuühiskonna

organisatsioonidel216; iii) tagada, et liidu vahendite haldamise ja kontrolli eest

vastutavatel asutustel Ungaris on võimalus koguda teavet börsivälistesse ettevõtetesse

investeerivate fondide tegelike tulusaajate kohta ja kontrollida neid vähemalt alates 1.

veebruarist 2020217; iv) selgitada ja laiendada selliste normide kohaldamisala

ametiisikutele ja üksustele218.

(186) Komisjoni hinnangu põhjal leiab nõukogu, et see parandusmeede tugevdab veelgi

läbipaistvust ja korruptsioonivastast õigusraamistikku seoses liidu vahendite

kasutamisega Ungaris.

212 Riigihangete seaduse paragrahvi 136 lõike 1 punkt c, mida on muudetud koondseaduse paragrahviga

88. 213 Riigihangete seaduse paragrahvi 25 lõike 5 punkt b ja lõige 6, mida on muudetud koondseaduse

paragrahviga 80. 214 Kirjalik teade, lk 271–273. Kirjaliku teate lisa 20.1, 2021. aasta tegelike tulusaajate registri seaduse

XLIII konsolideeritud versioon, kehtiv alates 31. juulist 2026. 215 Koondseaduse paragrahvi 101 lõigetega 2–3 muudeti 2017. aasta LIII seaduse (rahapesu ja terrorismi

rahastamise ennetamise ja tõkestamise kohta) paragrahvi 3 punkti 38 alapunkti g ja paragrahvi 48. Vt ka

2021. aasta XLIII seaduse (finants- ja muude teenuste osutajate identifitseerimiskohustustega seotud

andmearuandlusraamistiku loomise ja toimimise kohta) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 30 ja paragrahvi 1

lõige 2. 216 Koondseaduse paragrahvi 145 lõigetega 1 ja 3 muudeti 2021. aasta XLIII seaduse (finants- ja muude

teenuste osutajate identifitseerimiskohustustega seotud andmearuandlusraamistiku loomise ja toimimise

kohta) paragrahvi 8. 217 Koondseaduse paragrahviga 146 muudeti 2021. aasta XLIII seaduse (finants- ja muude teenuste

osutajate identifitseerimiskohustustega seotud andmearuandlusraamistiku loomise ja toimimise kohta)

paragrahvi 26/C. 218 Koondseaduse paragrahvidega 9–12 muudeti 2007. aasta CLXXXI seaduse (riigi vahenditest antavate

toetuste läbipaistvuse kohta) sätteid.

ET 43 ET

3. JÄRELDUSED

(187) Eespool toodud asjaolusid ja analüüsi arvesse võttes ning komisjoni hinnangule

tuginedes leiab nõukogu, et Ungari on astunud hulk samme, et rakendada 2022. aastal

vastu võetud parandusmeetmed ning kõrvaldada nõrkused, riskid ja puudused, mis olid

mitme parandusmeetme puhul alles jäänud.

(188) Ungari esitas tõendid horisontaalsete, struktuursete ja süsteemsete ning keskse

tähtsusega parandusmeetmete täitmise kohta, et kõrvaldada õigusriigi põhimõtete

süsteemsed rikkumised seoses riigihangete, prokuratuuri tegevuse tõhususe ja

korruptsioonivastase võitlusega (vt eespool punktid 2.2, 2.4 ja 2.5).

(189) Ungari võttis vastu ka uusi samavõrd keskse tähtsusega parandusmeetmeid, võttes

arvesse nende mõju nii õigusriigi põhimõtete rikkumistest mõjutatud valdkondadele

kui ka nendega seotud, ohus olevatele liidu vahenditele. Eelkõige suurendab Ungari

osalemine Euroopa Prokuratuuris liidu finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusat

uurimist ja süüdistuste esitamist ning aitab seeläbi horisontaalselt kaasa liidu eelarve

kaitsmisele219. Asjaolu, et komisjon otsustas Ungari taotlusel kohaldada Ungaris

määrust (EL) 2017/1939 1. juunil 2021 või pärast seda toime pandud süütegude

suhtes, tähendab, et Euroopa Prokuratuuri uurimised võivad hõlmata kogu

ajavahemikku alates nõukogu meetmete vastuvõtmisest 2022. aastal. Lisaks toetavad

tegelikke tulusaajaid käsitlevad uued normid korruptsioonivastast võitlust rangemate

aruandlusstandardite kaudu, mis võimaldavad avalikku kontrolli220.

(190) Peale selle on Ungari nüüd astunud kehtestatud parandusmeetmete abil otsustavaid

samme, et suurendada riigihangete läbipaistvust ja konkurentsi mitme koordineeritud

ja sihipärase meetme kaudu, seda nii teatavate parandusmeetmete jätkuva

rakendamisega viimastel aastatel221 kui ka riigihangete seaduse viimase reformiga

võetud uute meetmetega222.

(191) Sama lähenemisviisi järgis Ungari ka seoses varem kindlaks tehtud puudustega

avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitlevas riiklikus õigusraamistikus,

mida muudeti mitte ainult huvide konflikti riskide vähendamiseks, vaid ka selleks, et

avalikes huvides tegutsevad usaldushaldused järk-järgult täielikult likvideerida.

(192) Kuigi mõne meetme puhul ei täidetud algselt kavandatud kohustusi ja eesmärke

täielikult,223 läks Ungari paljudel juhtudel kaugemale sellest, mida ta 2022. aastal

kohustus tegema. Eelkõige annab praegu kehtiv vara deklareerimise süsteem

ametialase aususe ametile oluliselt ulatuslikumad kontrollivolitused ning laiendab

väga laiale suure riskiga ametnike ringile varadeklaratsioonide esitamise kohustused ja

nende kohustuse täitmata jätmise eest määratavad karistused, mis olid algselt ette

nähtud ainult väiksemale isikute rühmale. Ametialase aususe ameti volitusi on

tugevdatud ka muudes valdkondades, eelkõige seoses juurdepääsuga andmetele, mis

on ameti järelevalveülesannete tõhusaks täitmiseks väga oluline. Need täiendavad

219 Vt punkt 2.18. 220 Vt punkt 2.20. 221 Vt näiteks liidu vahenditest rahastatavate ühe pakkujaga hankemenetluste jätkuv väike osakaal (punkt

2.7), ühe pakkujaga menetlusest teatamise vahendi väljatöötamine ja jätkuv kasutamine, elektrooniline

riigihangete süsteem (punktid 2.9, 2.10 ja 2.11) ning tegevuskava vastuvõtmine, et suurendada

konkurentsi riigihangete valdkonnas, ja selle korrapärased läbivaatamised (punkt 2.12). 222 Vt punkt 2.19. 223 Vt eelkõige riiklik korruptsioonivastane strateegia ja sellega seotud tegevuskava (punkt 2.4);

riigieelarvest rahastatavate ühe pakkujaga hankemenetluste osakaalu vähendamine (punkt 2.8); ning

mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigihangetes osalemisega kaasnevate kulude

hüvitamiseks ette nähtud toetuskava (punkt 2.14).

ET 44 ET

kohustused koos uute parandusmeetmetega aitavad paremini ja tõhusamalt saavutada

eesmärki, mida püüti saavutada konkreetsete parandusmeetmetega.

(193) Seetõttu tuleks eespool tehtud hindamise põhjal järeldada, et Ungari teatatud

parandusmeetmed tervikuna, nagu need on vastu võetud ja pidades silmas nende

üksikasju, kõrvaldavad tõhusalt tuvastatud õigusriigi põhimõtete rikkumised ja

kaitsevad liidu eelarvet.

(194) Seetõttu leiab nõukogu, et tingimuslikkuse määruse artiklis 4 sätestatud tingimused ei

ole enam täidetud ning nõukogu rakendusotsusega vastu võetud meetmed tuleks

kõnealuse määruse artikli 7 lõike 2 kohaselt lõpetada. Sellest tulenevalt tuleks lõpetada

ka tingimuslikkuse määruse artikli 5 lõikega 2 ja parandusmeetmete rakendamisega

seotud aruandluskohustused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimused, mille alusel võtta

vastu asjakohased meetmed liidu eelarve kaitsmiseks õigusriigi põhimõtete rikkumise eest

Ungaris, ei ole enam täidetud.

Artikkel 2

Vastavalt määruse (EL, Euratom) 2020/2092 artikli 7 lõikele 2 lõpetatakse nõukogu 15.

detsembri 2022. aasta rakendusotsuse (EL) 2022/2506 artiklis 2 sätestatud meetmed.

Artikkel 3

Nõukogu 15. detsembri 2022. aasta rakendusotsuse (EL) 2022/2506 artikli 3 kohaldamine

lõpetatakse alates käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäevast.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Ungarile ja jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja