EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 21.9.2026 COM(2026) 490 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

on the implementation of Directive (EU) 2019/883 on port reception facilities for the

delivery of waste from ships

1

Contents Executive Summary ................................................................................................................................. 1

1. Introduction .................................................................................................................................... 2

2. Objectives of the Directive and measures to achieve them ........................................................... 2

3. Transposition of the Directive into national law ............................................................................. 3

4. Implementation of the Directive ..................................................................................................... 3

a. waste delivered by ships to port reception facilities in the EU ....................................................... 4

b. the adequacy of port reception facilities in the EU ........................................................................ 5

c. gaps in implementation .................................................................................................................. 6

5. Conclusions and follow-up ............................................................................................................ 11

Annex - Best waste prevention and management practices on board ships ........................................ 12

Executive Summary

The European Commission released an implementation report on Directive (EU) 2019/883 on

port reception facilities for the delivery of waste from ships. The report covers the period

2022-2025 and highlights the progress made in improving the availability and use of port

reception facilities as well as the delivery of waste by seagoing ships to those facilities.

The Directive aims to prevent marine pollution by ensuring that waste from ships is not

discharged into the sea but collected at ports in the European Union (EU). The Directive

reflects the MARPOL Convention which regulates discharges from ships globally.

The report shows that more waste is being delivered by ships to EU ports, with oil,

garbage and sewage being the most common types of waste delivered. The adequacy of port

reception facilities is improving in terms of their operational conditions meeting the needs

of the ships calling at EU ports. There are better facilities to collect, segregate and manage

waste in EU ports, shipmasters have easier access to information about waste delivery, and

the involvement of port authorities in waste management is increasing. However, there are

still a number of challenges to tackle, including the lack of reporting by Member States

resulting in missing information, for example about exempted ships and ports. In addition,

more inspections of ships’ waste management are needed to reach the 15% target and more

transparent information on indirect fee and waste fee reduction is needed across EU ports.

The Commission will continue its outreach activities towards the Member States as well as

the monitoring of the implementation of the Directive and will take stock of progress with

regular updates. As required by the Directive, an evaluation will be carried out, building on

this interim report, newest data reported and on the analysis of the visit cycle by EMSA to the

Member States.

2

1. Introduction This is a report on the implementation of Directive (EU) 2019/883 on port reception facilities for the

delivery of waste from ships (the Directive)1. It describes implementation between 2022 and 2025.

The report reviews the objectives of the Directive and the measures put in place to achieve them,

paying particular attention to the adequacy of port reception facilities. The EU Ports Strategy2

highlights that ports are becoming strategic hubs for circular activities which requires appropriate

waste reception facilities. This report underlines the transition of the maritime sector to collecting

more waste on board seagoing ships and delivering it at ports without polluting the sea for a cleaner

marine environment.

Article 23 of the Directive calls for detailing best waste prevention and management practices on

board ships. Therefore, there is a dedicated annex to this report about waste prevention and

management practices.

Article 23 also calls for submitting the results of an evaluation to the European Parliament and the

Council in 2026 however, due to the delayed transposition by Member States which resulted in

insufficient data and experience by 2026, this report has been produced ahead of the evaluation as an

interim step. In addition, the Commission tasked the European Maritime Safety Agency (EMSA) with

making a regulatory compliance assessment of national measures implementing the Directive by

carrying out a visit cycle to coastal Member States. The evaluation of the Directive will build on this

first interim report, the newest, more robust data reported by the Member States and on the

assessment by EMSA. This report is therefore a key step towards complying with the requirement set

in Article 23.

2. Objectives of the Directive and measures to

achieve them The Directive’s objective is to ‘protect the marine environment against the negative effects from

discharges of waste from ships, using ports located in the Union, while ensuring the smooth operation

of maritime traffic, by improving the availability and use of port reception facilities and the delivery

of waste to those facilities’ (Article 1).

The Directive aims to prevent marine pollution by ensuring that waste from ships and passively fished

waste3 is not discharged into the sea but collected at EU ports and managed as required under Union

waste law. It reflects the relevant International Maritime Organization (IMO) rules of the International

Convention for the Prevention of Pollution from Ships (MARPOL) and provides for measures to

ensure effective enforcement. The Directive covers waste categories defined by five technical annexes

of the MARPOL Convention which regulate discharges from ships (oil, sewage, garbage, etc.).

1 Directive (EU) 2019/883 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2019 on port reception facilities for the

delivery of waste from ships, amending Directive 2010/65/EU and repealing Directive 2000/59/EC, OJ L 151, 7.6.2019, pp.

116-142 ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/883/2019-06-07 2 EU Ports Strategy, COM/2026/112 final, ELI: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52026DC0112 3 Passively fished waste - waste fished out of the sea by fishers during regular fishing activities

3

One of the key requirements of the Directive and of MARPOL4 is the provision of adequate port

reception facilities to receive waste from ships. This requirement relates to the operational conditions

of the facility in terms of meeting the needs of ships, as well as to the conditions allowing for the

disposal of ships’ waste to take place in an environmentally appropriate way.

The Directive provides measures for:

- mandatory waste delivery from ships (Article 7);

- a cost recovery system for ports to cover the costs of waste collection (Article 8); and

- a system of ship inspections with a risk-based targeting approach (Article 11),

all of which are facilitated by electronic reporting and the exchange of information (Article 13).

The assessment of the implementation of the Directive involves checking if the objectives of the

Directive are being met as well as reviewing the availability, the use by ships of port reception

facilities and the delivery of waste to those facilities.

3. Transposition of the Directive into national law The Directive repealed Directive 2000/59/EC which previously had provided broader rules on port

reception facilities. The Directive entered into force in 2019 with a transposition deadline of 28 June

2021. Four related implementing acts were adopted in 2022.5 Most Member States experienced delays

in transposing the Directive into national law.6 Delayed transposition resulted in insufficient national

data to carry out an evaluation in 2026. Statistics presented in this report reflect these gaps.

The Directive has nevertheless been transposed into national law in all Member States, despite delays

in some of them. Hungary and Slovakia have applied the derogation provided for in Article 3(3) so

they may not have any ports falling within the scope of the Directive and may not allow ships,

including craft, that fall within the scope of the Directive to fly their flag. The Directive applies to

both maritime ports as well as inland ports designed to be visited by seagoing vessels.

4. Implementation of the Directive This chapter provides an assessment of the implementation of the Directive by the 22 coastal Member

States for 2022-2025, noting the gaps in the data for the first years after transposition. It also takes

4 MEPC.1/ Circ.834 - Consolidated Guidance for Port Reception Facility Providers and Users5 Commission Implementing Regulation (EU) 2022/91 of 21 January 2022 defining the criteria for determining that a ship

produces reduced quantities of waste and manages its waste in a sustainable and environmentally sound manner in

accordance with Directive (EU) 2019/883, OJ L 15, pp. 12–15, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_impl/2022/91

Commission Implementing Regulation (EU) 2022/92 of 21 January 2022 laying down rules for the application of Directive

(EU) 2019/883 as regards monitoring data methodologies and the format for reporting passively fished waste, OJ L 15,

24.1.2022, pp. 16–20, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_impl/2022/92/oj/eng

Commission Implementing Regulation (EU) 2022/89 of 21 January 2022 laying down rules for the application of Directive

(EU) 2019/883 as regards the method to be used for the calculation of sufficient dedicated storage capacity, OJ L 15,

24.1.2022, pp. 1–6, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_impl/2022/89/oj/eng

Commission Implementing Regulation (EU) 2022/90 of 21 January 2022 laying down rules for the application of Directive

(EU) 2019/883 as regards the detailed elements of the Union risk-based targeting mechanism for selecting ships for

inspection, OJ L 15, 24.1.2022, pp. 7–11, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_impl/2022/90/oj/eng 6 The Commission opened infringement procedures against 21 Member States that failed to communicate their transposition

and closed them all by 2024.

4

into account the findings of the European Court of Auditors’ report on tackling sea pollution from

ships7.

a. waste delivered by ships to port reception

facilities in the EU More waste is being delivered by ships to EU ports, as shown in Figure 1. The upward trend was

further confirmed by members of the Waste from Ships sub-group of the European Sustainable

Shipping Forum8, and to some extent by the representatives of ports and port reception facilities asked

in a survey in 20259, while the total number of ships calling in the EU did not change significantly.

Most waste delivered to port reception facilities were oil and garbage, followed by sewage10.

Additionally, the amount of passively fished waste increased, with nearly 1 300 tonnes collected in

2022 and over 1 500 tonnes collected in 2023. The upward trend in quantities of waste delivered by

ships to EU ports can point to collecting more waste on board ships11 and delivering it at ports without

polluting the sea.

Figure 1. Waste delivered by ships to EU ports in 2022 and 2025 based on information from advance

waste notifications.

7 European Court of Auditors, 2025, Special Report 06/2025 on tackling sea pollution from ships 8 European Sustainable Shipping Forum sub-group on Waste from Ships, 2024, Report concerning activities of the ESSF

Waste from Ships sub-group 9 16 out of 31 participants answered ‘yes’ to the question ‘What is your impression, is more waste delivered by ships in your

port?’ in a survey conducted amongst ports (members of the European Sea Ports Organisation) and port reception facilities

(members of Marine Care Association) in 2025. 10 European Maritime Safety Agency and European Environment Agency, 2025, European Maritime Transport

Environmental Report (EMTER)

More information on types of waste, see ‘yearly distribution of waste by type’ at https://portal.emsa.europa.eu/web/thetis-

eu/compliance/prf 11 Not all waste that is generated on ships must be delivered to ports. Some can be discharged into the sea. The MARPOL

Convention authorises limited, regulated discharges.

5

Source: THETIS EU

b. the adequacy of port reception facilities in

the EU The adequacy of port reception facilities is improving in terms of their operational conditions meeting

the needs of the ships calling at EU ports. An example of such better facilities are the port reception

facilities for sewage collection in the Baltic Sea region12. There is also more involvement of port

authorities in managing waste from ships according to stakeholder consultations carried out in 202513.

Particularly, there is better communication between port authorities and the port reception facility

providers14 as well as better facilities to collect and manage waste in EU ports15. Port authorities

develop and review their strategies, programmes and waste reception and handling plans16. For

example, 76% of TEN-T core ports have waste management plans available online17 and 84% of

ESPO EcoPorts that have environmental monitoring programmes for ship waste18. Waste reception

and handling plans are generally easy to find online.19 All TEN-T core ports provide information

12 HELCOM - Baltic Marine Environment Protection Commission, 2025, HELCOM port reception facilities dashboard

2006-2024 13 Survey conducted amongst ports (members of the European Sea Ports Organisation) and port reception facilities

(members of Marine Care Association) in 2025. 14 26 out of 31 participants answered ‘yes’ to questions ‘In your view, is there stronger involvement of port authorities? Is

there more communication between port authorities and port reception facilities now than in 2018?’ in the 2025 survey. 15 19 out of 31 participants answered ‘yes’ to the question ‘What is your impression, are there better facilities to collect,

segregate and manage waste in your port?’ in the 2025 survey. 16 28 out of 31 participants answered ‘yes’ to the question ‘Is there a waste reception and handling plan for your port?’ in the

2025 survey. 17 European Commission, 2026, European Maritime Space: Work Plan 2026. Towards sustainable, smart, seamless and

resilient maritime transport 18 European Sea Ports Organisation, 2025, ESPO Environmental Report 2025 19 23 out of 31 participants provided the website for the waste reception and handling plan for their port in the 2025 survey.

0

50000

100000

150000

200000

250000

300000

350000

400000

450000 m

3

2022 2025

6

about their waste reception services on their websites. This shows that shipmasters can have easier

access to information about waste delivery possibilities in EU ports.

However, according to representatives of ports and port reception facilities, information about how a

ship should dispose of its waste is not always clear20. Furthermore, a number of challenges have been

identified. For instance, participants of the Waste from Ships sub-group of the European Sustainable

Shipping Forum and the Expert Group note that some EU ports are not in line with Article 4(2d)

because they do not collect separately the waste that had previously been segregated on board.

To sum up on the strengths of implementation, thanks to the Directive (i) more waste is delivered by

ships to EU ports contributing to less pollution at sea, (ii) the availability of adequate port reception

facilities that meet the needs of ships is improving and (iii) shipmasters can have easier access to

information about waste delivery possibilities in EU ports.

c. gaps in implementation In line with the vision of a cleaner marine environment without pollution from ships, a ship must

deliver its waste at port or have sufficient dedicated storage capacity for its waste during the next

voyage as set out in Article 9(5). Not delivering the waste at the port may increase the risk of illegal

discharge at sea. Three measures are detailed in this section to point to implementation gaps which

may increase the risk of illegal discharge:

i. waste inspections on board ships as set out in Article 11;

ii. a waste fee requirement to cover the costs of waste collection in ports as set out in Article 8;

and

iii. the exchange of information on waste from ships with mandatory electronic reporting as set

out in Article 13.

i. Waste inspections on board ships Member States must inspect at least 15% of ships calling at their ports in relation to their waste

management (Article 11(1)) to ensure that ships handle waste properly. Figure 2 shows that some

Member States inspect fewer ships.21 The 15% inspection rate was not met or not recorded by eight

coastal Member States in 2025. The European Court of Auditors22 reported that Member States were

often still failing to meet their target rates for waste inspections. The audit pointed to the need to

improve how Member States report on their compliance with these requirements to carry out checks

and apply penalties.

Figure 2. The percentage of waste inspections of ships in 2022 and 2025 in relation to the inspection

target (100% is meeting the target).

20 16 out of 31 participants answered ‘yes’ to the question ‘What is your impression, is there clear information about how a

ship should dispose of its waste?’ in the 2025 survey. 21 To put Figure 2 in perspective, Member States where the number of port calls is high must perform more inspections. 22 European Court of Auditors, 2025, Special Report 06/2025 on tackling sea pollution from ships

7

Source: THETIS EU; the 2022 data is not complete as six Member States did not deploy their inspection systems nor record

inspections at the time.

On the other hand, there is a positive trend when comparing 2022 and 2025 percentages in Figure 2

and also when comparing the total number of inspections reported. This points to an improvement in

inspection rates and a reduction of the implementation gap.

- in 2022, there were over 5 800 inspections but not all Member States reported,

- in 2025, there were over 10 800 inspections and all Member States fulfilled their reporting

obligation.

ii. Waste fee requirements The Directive requires that EU ports have in place systems for (i) indirect fees in line with Article 8(2)

and (ii) reduced fees in line with Article 8(5).

- An indirect fee must be charged at EU ports for garbage (MARPOL Annex V waste type)

irrespective of the amount delivered.

- A reduced waste fee should apply for short sea shipping and for ships with sustainable waste

management on board.

This assessment shows that information on waste fees of EU ports is incomplete and there is a

significant information gap. The data reported by Member States in the SafeSeaNet23 Central Location

Database until 2025 indicates that waste fee information is not always communicated in the plans or

recorded. Representatives of ports and port reception facilities could not confirm that their ports

23 SafeSeaNet is the Union Maritime Information and Exchange System

0%

50%

100%

150%

200%

250%

300%

350%

400%

450%

% 2022 % 2025

8

always offer reduced fees24. Moreover, only 61% of surveyed ports offered environmentally

differentiated dues25 while Article 8(5) requires that Member States have such system in place for all

their ports. Therefore, currently evidence is missing that there are indirect fee and reduced fee regimes

in place in all EU ports.

iii. Exchange of information on waste from ships Member States must report and exchange information about ships which did not deliver their waste

(Article 13). Such ships create a potential risk of illegal discharge at sea. Member States exchange

such information electronically via a dedicated system called SafeSeaNet. This assessment shows that

the exchange of information and the monitoring of the ships suspected of pollution is limited because

Member States do not always fulfil their reporting obligations. There is insufficient data reported by

Member States on how waste from ships is managed when it reaches a port and this hinders pollution

risk management and can be seen as a missed opportunity to recover feedstock for a circular economy.

Statistics presented in this section reflect the gaps in reporting.

Advance waste notifications and waste receipts

An advance waste notification is a document that a ship delivers to a port ahead of a port call to

inform the port on the quantity and types of waste it plans to deliver (Article 6). The percentage of

missing advance waste notifications is monitored in relation to port calls. Figure 3 provides an

overview on missing records.

A waste receipt is a document that a ship receives from the port acknowledging that the ship delivered

its waste (Article 7). The percentage of missing waste receipts is monitored in relation to the advance

waste notifications sent by ships. Figure 3 provides an overview of missing records.

In 2025, all Member States fulfilled their reporting obligation under Article 6(2) and 7(3) however

some do not report all their advance waste notifications and waste receipts.

Figure 3. Missing advance waste notifications and waste receipts in 2022 and 2025

24 16 out of 31 participants answered ‘yes’ to the question ‘Does your port have a reduced fee for ships that produce reduced

quantities of waste, and manage its waste in a sustainable and environmentally sound manner?’ in the 2025 survey. 25 European Sea Ports Organisation, 2025, ESPO Environmental Report 2025

9

Source: SafeSeaNet; the 2022 data for waste receipts is not complete as 13 Member States did not record their values. In

some cases, the reason why waste receipts are missing is that a ship did not deliver any waste although it had planned to

do so. Therefore, the percentage of missing waste receipts will never be zero.

The figure shows that information is missing about the quantity and type of waste delivered by some

ships calling at EU ports. If this information is missing in SafeSeaNet and cannot be exchanged then it

is a missed opportunity for assessing if the ship was involved in possible illegal discharge en route

and for targeting ships for waste inspections.

On the other hand, there is a positive trend when comparing 2022 and 2025 percentages in Figure 3

showing a reduction of the implementation gap. In 2022, 13 Member States did not record their waste

receipts in SafeSeaNet, whereas in 2025 all Member States did so.

Exemptions

There are only a few exemptions reported by the Member States under the Directive. The Directive

allows exemptions to (i) ships in scheduled traffic and (ii) small ports. Member States record such

exemptions in SafeSeaNet. Having a few exemptions can be positive because it can mean that the

requirements of a directive are met but this can mark a deficiency when exemptions are not granted

although they should have been granted or when the information about exempted entities is not

reported in the system.

Ships in the scope of the Directive

Ships engaged in scheduled traffic with frequent and regular port calls can be exempted from delivery

of waste and/or notification and/or payment (Article 9). In 2025, only 6 out of 22 coastal Member

States recorded their exemptions for ships in SafeSeaNet. The remaining Member States did not meet

their reporting obligation under Article 13 or did not exempt any ships. Missing information about

ship exemptions hinders the data exchange between Member States and impacts SafeSeaNet data

quality.

10

Figure 4. Exemptions for ships reported in 2022 and 2025

Source: SafeSeaNet

Ports in the scope of the Directive

Exemptions can also be granted by Member States to their ports. Ports may be exempted from holding

a waste reception and handling plan if they are small, non-commercial and are characterised by rare or

low traffic from recreational craft (Article 5(5)) or ports can be exempted from issuing waste receipts

if they are small with unmanned facilities or remotely located (Article 7(2)). In 2025, only two

Member States recorded port exemptions. The majority of Member States did not meet their reporting

obligation under Article 13 or did not exempt any port. Without complete data on exempted ports, it is

unclear which ports comply with the obligations on holding waste reception and handling plans and

issuing waste receipts.

Figure 5. Exemptions for ports reported in 2022 and 2025

Source: SafeSeaNet

On the other hand, progress has been made, with more information in SafeSeaNet in 2025 as

compared to 2022. The increased numbers of exemption records reflect some improvements, however

the implementation gap is still substantial.

Information about port reception facility providers in waste reception and handling plans

11

Member States must report information from their waste reception and handling plans (Article 5(1-2))

in SafeSeaNet Central Location Database. This includes information about waste types, waste fees

and contact details. The information is not always complete, nor is it always regularly updated in

SafeSeaNet. In 2025, only 7 out of 22 coastal Member States updated information about port

reception facility providers. If data concerning port reception facilities is missing, the access to

information about services provided in EU ports is limited therefore the reporting system established

under Article 13 does not reach sufficiently its objective for exchange of information.

5. Conclusions and follow-up Based on the assessment of the first four years of implementation, the Directive has an added value:

- more waste is delivered by ships to port reception facilities in the EU.

There has also been an improvement in the adequacy of port reception facilities, including better

facilities to collect, segregate and manage waste in EU ports. However:

- more inspections of ships’ waste management are needed to reach the 15% target to be in line

with Article 11(1);

- horizontal and transparent information on indirect fee (Article 8(2)) and waste fee reduction

(Article 8(5)) is needed to ensure that ships can deliver their waste efficiently across the EU;

and

- more notifications (Article 6), waste receipts (Article 7), exemptions (Articles 5(5), 7(2) and

9) and information from plans about providers of port reception facility services (Article 5(1-

2)) must be reported to ensure a meaningful information flow.

Still, progress has been made, with more information reported in SafeSeaNet each year. The increased

numbers of reports reflect improvements and stronger enforcement measures applied by Member

States as well as the commitment to reduce the implementation gap. The Commission will continue its

outreach activities bilaterally with individual Member States on the specific implementation gaps and

within the existing forum the Expert Group on Waste from Ships. The Expert Group meets twice a

year and provides a platform for sharing best practices on how Member States address the identified

gaps as well as cooperate and coordinate on questions relating to the implementation of the Directive

including updating the guidance document “Guidance for Ship Inspections under the Port Reception

Facilities Directive (EU) 2019/88326”.

Summing up, the Directive has been relevant to achieving reduced waste discharges at sea because

waste volumes delivered at EU ports increase and port reception facilities improve. The Commission

will continue to monitor the implementation of the Directive and will take stock of progress with

regular updates.

26 EMSA, 2023, Guidance for Ship Inspections under the Port Reception Facilities Directive (EU) 2019/883

12

Annex - Best waste prevention and management

practices on board ships Article 23 of the Directive calls for detailing best waste prevention and management practices on

board ships. Therefore, the annex presents such practices on board ships. Improved waste

management can lead to a reduction in waste generation on board, which can also potentially result in

less waste being discharged overboard by ships in European seas, leading to better protection of the

marine environment.

These waste prevention and management activities are based on IMO guidelines and examples from

the shipping industry27. The IMO notes that ‘[t]he most effective way of reducing ship-generated

wastes/residues is to reduce materials that become waste at the source’28. The list below shows how

the industry puts into practice the vision for less waste and better waste management on board.

Prevention and rethinking

- At corporate-level, a long-term waste management strategy.

- A waste management plan for each ship adapted to the ship’s operations, including the

garbage management plan.

- Considering the durability of products purchased and the possibility of repairing them, i.e.

buy more robust products less often.

- Sustainable purchasing practices incorporated into voyage planning. Procurement agreements

with suppliers that accept upon delivery the return of packaging and the return of used

products.

- Increased familiarity of the crew with the ship’s waste collection and storage practices, as

well as repurposing and repairing of equipment on board.

- Avoiding single use plastic.

Segregation during the voyage

- Separate collection on board e.g. compacted aluminium cans, crushed glass, paper, plastic,

cooking oil and digested food waste.

- Compliance with the criteria of Commission Implementing Regulation (EU) 2022/9129, e.g.

(i) ship does not discharge sewage into the sea and delivers it at port, (ii) oily water separator.

Delivery of all waste to port reception facility

- Delivering recyclable waste in separate, labelled or colour-coded bags, including hazardous

waste.

- Delivery of all waste to adequate port reception facilities. Agreements with port reception

facilities incorporated into voyage planning.

- Reporting any inadequate port reception facilities to the flag administration in a timely and

accurate manner using IMO procedures and forms.

27 Information is based on the input from the Baltic and International Maritime Council (BIMCO), the International

Association of Independent Tanker Owners (INTERTANKO) and the Cruise Lines International Association (CLIA Europe) 28 MEPC.1/ Circ.834 - Consolidated Guidance for Port Reception Facility Providers and Users29 Commission Implementing Regulation (EU) 2022/91 of 21 January 2022 defining the criteria for determining that a ship

produces reduced quantities of waste and manages its waste in a sustainable and environmentally sound manner in

accordance with Directive (EU) 2019/883, OJ L 15, 24.1.2022, pp. 12–15, ELI: https://eur-

lex.europa.eu/eli/reg_impl/2022/91

13

- Informing the port in advance waste notification by indicating the sub-categories (as in blue

below).

Advance waste notification Deliver the waste separately and inform the port what waste you have segregated out. C. Domestic waste: specify in the column ‘waste description’ what will be delivered separately: paper, glass, metal/cans/aerosol cans, wood/ EUR-pallet, oily rags, medical waste, light bulbs. F. Operational waste: specify in the column ‘waste description’ what will be delivered separately: fire extinguishers, pyrotechnics, paint/chemical drums, mooring lines. I. E-waste: specify in the column ‘waste description’ what will be delivered separately: small electrical and electronic equipment (computers, radios, generators), big electrical and electronic equipment (washing machines), batteries, printer cartridges.

Summing up, the best practices above show the transition and the pathway for the maritime industry

towards a cleaner marine environment minimising pollution from ships.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 21.9.2026 COM(2026) 490 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

direktiivi (EL) 2019/883 (milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete

üleandmiseks) rakendamise kohta

1

Sisukord Kokkuvõte................................................................................................................................................ 1

1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2

2. Direktiivi eesmärgid ja nende saavutamise meetmed .................................................................... 2

3. Direktiivi ülevõtmine liikmesriikide õigusesse ................................................................................ 3

4. Direktiivi rakendamine .................................................................................................................... 4

a. ELi sadamate vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse üle antud laevajäätmed .............................. 4

b. ELi sadamate vastuvõtuseadmete ja -rajatiste sobivus................................................................... 5

c. Rakendamise puudujäägid .............................................................................................................. 6

5. Järeldused ja järelmeetmed .......................................................................................................... 11

Lisa. Laevade pardal jäätmetekke vältimise ja jäätmete käitlemise parimad tavad ............................. 13

Kokkuvo te

Euroopa Komisjon avaldas rakendamisaruande direktiivi (EL) 2019/883 kohta, milles

käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks. Aruanne hõlmab aastaid

2022–2025 ja selles tuuakse esile edusammud, mida on tehtud sadamate vastuvõtuseadmete

ja -rajatiste kättesaadavuse ja kasutamise parandamisel ning neisse merelaevade jäätmete

üleandmisel.

Direktiivi eesmärk on vältida merereostust, tagades, et laevajäätmeid ei lasta merre, vaid

kogutakse Euroopa Liidu (EL) sadamates kokku. Direktiiv kajastab rahvusvahelist laevade

põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni, millega reguleeritakse laevajäätmete

käitlemist kogu maailmas.

Aruandes tuuakse esile, et ELi sadamates antakse üle aina rohkem laevajäätmeid,

kusjuures kõige levinumad üleantavate jäätmete liigid on nafta, prügi ja reovesi. Sadamate

vastuvõtuseadmete ja -rajatiste sobivus – pidades silmas nende käitamise tingimuste

vastavust ELi sadamaid külastavate laevade vajadustele – on muutumas paremaks. ELi

sadamates on paremad võimalused jäätmete kogumiseks, eraldamiseks ja käitlemiseks,

kaptenitel on lihtsam juurdepääs teabele jäätmete üleandmise kohta ning sadamavaldajate

osalemine jäätmekäitluses muutub aktiivsemaks. Mitu probleemi vajab veel siiski

lahendamist, sealhulgas liikmesriikide poolt teabe esitamata jätmine, mille tulemuseks on

puudulik teave, näiteks laevade ja sadamate kohta, mille suhtes kohaldatakse vabastust.

Lisaks tuleb 15 % sihtmäära saavutamiseks laevade jäätmekäitlust rohkem kontrollida ning

kogu ELi sadamate puhul on vaja läbipaistvamat teavet kaudsete tasude ja vähendatud

jäätmetasude kohta.

Komisjon jätkab liikmesriikidele suunatud teavitustegevust ja direktiivi rakendamise

järelevalvet ning edusammude kohta korrapäraste ajakohastatud ülevaadete esitamist.

Vastavalt direktiivis nõutule viiakse läbi hindamine, tuginedes käesolevale vahearuandele,

kõige uuematele esitatud andmetele ja EMSA poolt liikmesriikidesse tehtud kontrollkäikude

tsükli analüüsile.

2

1. Sissejuhatus Käesolev aruanne on koostatud direktiivi (EL) 2019/883 (milles käsitletakse sadama

vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks, edaspidi „direktiiv“)1 rakendamise kohta

laevajäätmete üleandmise osas. Aruandes kirjeldatakse rakendamist aastatel 2022–2025. Aruandes

vaadatakse läbi direktiivi eesmärgid ja nende saavutamiseks kehtestatud meetmed, pöörates erilist

tähelepanu sadamate vastuvõtuseadmete ja -rajatiste sobivusele. ELi sadamastrateegias2 rõhutatakse,

et sadamatest on saamas strateegilised ringmajanduse keskused, mistõttu on sadamates vaja sobivaid

jäätmete vastuvõtmise rajatisi. Käesolevas aruandes tuuakse esile, et puhtama merekeskkonna nimel

on merendussektoris hakatud koguma rohkem jäätmeid merelaevade pardal, et anda jäätmed

sadamates üle ja mitte reostada merd.

Direktiivi artikkel 23 sisaldab nõuet kirjeldada laevade pardal jäätmetekke vältimise ja jäätmete

käitlemise parimaid tavasid. Seetõttu on käesolevale aruandele lisatud eraldi lisa jäätmetekke

vältimise ja jäätmekäitlustavade kohta.

Lisaks tuleb artikli 23 kohaselt 2026. aastal esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamise

tulemused, ent kuna liikmesriigid võtsid direktiivi üle hilinemisega, mistõttu ei ole 2026. aastaks

kogunenud piisavalt andmeid ja kogemusi, on käesolev aruanne koostatud vaheetapina enne

hindamist. Lisaks tegi komisjon Euroopa Meresõiduohutuse Ametile (EMSA) ülesandeks hinnata

direktiivi rakendamiseks võetud riiklike meetmete vastavust õigusnormidele, tehes külastusi

rannikuäärsetesse liikmesriikidesse. Direktiivi hindamisel tuginetakse käesolevale esimesele

vahearuandele, liikmesriikide esitatud uusimatele ja usaldusväärsematele andmetele ning EMSA

hinnangule. Käesolev aruanne on seega oluline samm artiklis 23 sätestatud nõude täitmisel.

2. Direktiivi eesma rgid ja nende saavutamise

meetmed Direktiivi eesmärk on „kaitsta merekeskkonda negatiivse mõju eest, mida põhjustab liidu sadamaid

kasutavate laevade jäätmete merre heitmine, ja tagada samal ajal mereliikluse tõrgeteta toimimine,

parandades sobivate sadama vastuvõtuseadmete kättesaadavust ja kasutamist ning neisse jäätmete

üleandmist“ (artikkel 1).

Direktiiviga on seatud eesmärk vältida merereostust, tagades, et laevajäätmeid ja passiivselt püütud

jäätmeid3 ei lasta merre, vaid kogutakse ELi sadamates kokku ja käideldakse kooskõlas liidu

jäätmealaste õigusnormidega. Direktiiv kajastab Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni asjakohaseid

eeskirju, mis sisalduvad rahvusvahelises laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonis

(MARPOLi konventsioon), ja selles on nähtud ette meetmed nõuete täitmise tõhusaks tagamiseks.

Direktiiv hõlmab jäätmekategooriaid, mis on määratletud MARPOLi konventsiooni viies tehnilises

lisas, millega reguleeritakse laevajäätmeid (nafta, reovesi, prügi jne).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama

vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 7.6.2019, lk 116–142) ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/883/2019-06-07. 2 ELi sadamastrateegia, COM/2026/112 final, ELI: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52026DC0112. 3 Passiivselt püütud jäätmed on jäätmed, mille kalurid on tavapärase püügitegevuse käigus merest püüdnud.

3

Direktiivi ja MARPOLi konventsiooni4 üks peamisi nõudeid on laevajäätmete vastuvõtmiseks

sobivate sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste tagamine. See nõue on seotud vastuvõtuseadmete ja -

rajatiste käitamise tingimustega laevade vajaduste rahuldamise seisukohast ning tingimustega, mis

võimaldavad laevade jäätmete kõrvaldamist keskkonnahoidlikul viisil.

Direktiiviga on nähtud meetmed seoses järgmisega:

- laevajäätmete kohustuslik üleandmine (artikkel 7);

- sadamates jäätmete kogumise kulude katmise süsteem (artikkel 8) ja

- laevade kontrollimise süsteem, mis põhineb riskipõhisel valikumehhanismil (artikkel 11).

Kõigi nende meetmete rakendamist hõlbustab elektrooniline teatamine ja teabevahetus (artikkel 13).

Direktiivi rakendamise hindamisel kontrollitakse direktiivi eesmärkide täitmist ning vaadatakse läbi

sadamate vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kättesaadavus, nende kasutamine laevade poolt ja neisse

jäätmete üleandmine.

3. Direktiivi u levo tmine liikmesriikide o igusesse Direktiiviga tunnistati kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ, milles olid varem sätestatud ulatuslikumad

eeskirjad sadamate vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kohta. Direktiiv jõustus 2019. aastal ja selle

ülevõtmise tähtaeg oli 28. juuni 2021. 2022. aastal võeti vastu neli direktiiviga seotud rakendusakti5.

Enamikus liikmesriikides esines viivitusi direktiivi ülevõtmisel riigisisesesse õigusesse6. Hilinenud

ülevõtmise tõttu ei olnud liikmesriikide andmed 2026. aastal hindamise läbiviimiseks piisavad.

Käesolevas aruandes esitatud statistika kajastab neid puudujääke.

Vaatamata mõnes liikmesriigis esinenud viivitustele on direktiiv siiski riigisisesesse õigusesse üle

võetud kõigis liikmesriikides. Ungari ja Slovakkia on kohaldanud artikli 3 lõikes 3 sätestatud erandit;

seega ei või neil olla käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid sadamaid ning nad ei tohi

lubada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatel laevadel, kaasa arvatud veesõidukitel, sõita

enda lipu all. Direktiivi kohaldatakse nii meresadamate kui ka selliste siseveesadamate suhtes, mida

saavad külastada ka merelaevad.

4 MEPC.1/ Circ.834 – Consolidated Guidance for Port Reception Facility Providers and Users (konsolideeritud suunised

sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste pakkujatele ja kasutajatele).5 Komisjoni 21. jaanuari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/91, millega määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel

tehakse kindlaks, et laevas tekitatud jäätmete kogused on tavalisest väiksemad ning neid käideldakse kestlikult ja

keskkonnahoidlikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/883 (ELT L 15, lk 12–15,

ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_impl/2022/91).

Komisjoni 21. jaanuari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/92, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2019/883 rakenduseeskirjad seoses passiivselt püütud jäätmete seireandmete kogumise metoodika ja

aruandevormiga (ELT L 15, 24.1.2022, lk 16–20, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_impl/2022/92/oj/est).

Komisjoni 21. jaanuari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/89, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2019/883 rakenduseeskirjad seoses piisava ladustamismahu arvutamiseks kasutatava meetodiga (ELT L 15,

24.1.2022, lk 1–6, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_impl/2022/89/oj/est).

Komisjoni 21. jaanuari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/90, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2019/883 rakenduseeskirjad seoses liidu riskipõhise valikumehhanismi üksikasjalike elementidega

kontrollitavate laevade valimiseks (ELT L 15, 24.1.2022, lk 7–11, ELI: https://eur-

lex.europa.eu/eli/reg_impl/2022/90/oj/est). 6 Komisjon algatas rikkumismenetlused 21 liikmesriigi suhtes, kes ei olnud ülevõtmisest teatanud, ja lõpetas kõik need

menetlused 2024. aastaks.

4

4. Direktiivi rakendamine Selles peatükis antakse hinnang direktiivi rakendamisele 22 rannikuäärses liikmesriigis aastatel 2022–

2025, võttes arvesse lünki direktiivi ülevõtmisele järgnenud esimeste aastate andmetes. Samuti

võetakse selles arvesse järeldusi, mis on esitatud Euroopa Kontrollikoja aruandes laevade põhjustatud

merereostuse vastu võitlemise meetmete kohta7.

a. ELi sadamate vastuvo tuseadmetesse ja -

rajatistesse u le antud laevaja a tmed ELi sadamates antakse üle aina rohkem laevajäätmeid, nagu on näidatud joonisel 1. Seda

kasvusuundumust kinnitasid ka Euroopa säästva laevanduse foorumi laevajäätmete allrühma liikmed8

ning teataval määral sadamate ja sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste pakkujate esindajad, kes

osalesid 2025. aasta küsitluses,9 kusjuures ELi sadamaid külastanud laevade koguarv ei ole

märkimisväärselt muutunud. Suurem osa sadamate vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse üle antud

jäätmetest olid nafta ja prügi, millele järgnes reovesi10. Lisaks kasvas passiivselt püütud jäätmete

kogus: 2022. aastal koguti selliseid jäätmeid ligi 1 300 tonni ja 2023. aastal üle 1 500 tonni. ELi

sadamates üle antud laevajäätmete koguste kasvusuundumus võib viidata sellele, et suurenenud on

jäätmekogused, mis kogutakse laevade pardal kokku11 ja antakse sadamates üle merd reostamata.

Joonis 1. 2022. ja 2025. aastal ELi sadamates üle antud laevajäätmed jäätmete eelteadetest saadud

teabe põhjal.

7 Euroopa Kontrollikoda, 2025, Eriaruanne 06/2025: ELi meetmed laevade põhjustatud merereostuse vastu võitlemiseks. 8 Euroopa säästva laevanduse foorumi laevajäätmete allrühm, 2024, ESSFi laevajäätmete allrühma tegevust käsitlev aruanne. 9 Sadamate (organisatsiooni European Sea Ports Organisation liikmed) ning sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste

pakkujate (ühenduse Marine Care Association liikmed) seas 2025. aastal läbi viidud küsitluses vastasid 16 osalejat 31st

jaatavalt küsimusele „Kas teie arvates antakse teie sadamas üle rohkem laevajäätmeid?“. 10 Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja Euroopa Keskkonnaamet, 2025, Euroopa meretranspordi keskkonnaaruanne.

Lisateavet jäätmeliikide kohta vt aadressil https://portal.emsa.europa.eu/web/thetis-eu/compliance/prf, vahekaart „yearly

distribution of waste by type“ (aastapõhine jäätmete jaotus jäätmeliikide kaupa). 11 Sadamates ei pea üle andma kõiki laeval tekkinud jäätmeid. Osa neist võib merre heita. MARPOLi konventsioon lubab

piiratud ja reguleeritud merreheitmist.

5

Allikas: THETIS EU

b. ELi sadamate vastuvo tuseadmete ja -

rajatiste sobivus Sadamate vastuvõtuseadmete ja -rajatiste sobivus – pidades silmas nende käitamise tingimuste

vastavust ELi sadamaid külastavate laevade vajadustele – on muutumas paremaks. Üks näide

parematest seadmetest ja rajatistest on Läänemere piirkonna sadamate vastuvõtuseadmed reovee

kogumiseks12. Lisaks nähtub sidusrühmadega 2025. aastal peetud konsultatsioonidest, et

sadamavaldajad osalevad nüüd aktiivsemalt laevajäätmete käitlemises13. Eelkõige on paranenud

teabevahetus sadamavaldajate ning sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste pakkujate vahel14 ning

jäätmete kogumise ja käitlemise seadmed ja rajatised on ELi sadamates muutunud paremaks15.

Sadamavaldajad töötavad välja ja vaatavad läbi oma strateegiaid, programme ning jäätmete

vastuvõtmise ja käitlemise kavasid16. Näiteks 76 % TEN-T põhisadamate jäätmekäitluskava on veebis

kättesaadav17 ja 84 %-l organisatsiooni ESPO EcoPorts sadamatest on olemas laevajäätmetega seotud

12 HELCOM – Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon, 2025, sadamate vastuvõtuseadmete ja -rajatiste tulemustabel

2006–2024. 13 Sadamate (organisatsiooni European Sea Ports Organisation liikmed) ning sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste

pakkujate (ühenduse Marine Care Association liikmed) seas 2025. aastal läbi viidud küsitlus. 14 2025. aastal läbi viidud küsitluses vastasid küsimustele „Kas teie arvates on sadamavaldajate osalemine muutunud

aktiivsemaks?“ ja „Kas sadamavaldajate ning sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste vastuvõtuseadmete pakkujate vahel on

praegu rohkem suhtlust kui 2018. aastal?“ jaatavalt 26 osalejat 31st. 15 2025. aastal läbi viidud küsitluses vastasid küsimusele „Kas teie sadamas on jäätmete kogumise, eraldamise ja käitlemise

seadmed ja rajatised teie arvates muutunud paremaks?“ jaatavalt 19 osalejat 31st. 16 2025. aastal läbi viidud küsitluses vastasid küsimusele „Kas teie sadamal on olemas jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise

kava?“ jaatavalt 28 osalejat 31st. 17 Euroopa Komisjon, 2026, Euroopa mereruum: 2026. aasta töökava. Kestliku, aruka, sujuva ja vastupidava meretranspordi

kujundamine.

0

50000

100000

150000

200000

250000

300000

350000

400000

450000 m

3

2022 2025

6

keskkonnaseire programm18. Jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad on veebis üldjuhul hõlpsasti

leitavad19. Kõik TEN-T põhisadamad annavad oma veebisaidil teavet jäätmete vastuvõtmise teenuste

kohta, mida nad pakuvad. Seega võib kaptenitel olla lihtsam leida teavet ELi sadamates jäätmete

üleandmise võimaluste kohta.

Sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste pakkujate ning sadamate esindajate sõnul ei ole aga alati

selge, kuidas laev peaks oma jäätmeid kõrvaldama20. Peale selle on kindlaks tehtud mitu probleemi.

Näiteks märgivad Euroopa säästva laevanduse foorumi laevajäätmete allrühma ja eksperdirühma

liikmed, et mõned ELi sadamad ei järgi artikli 4 lõiget 2d, sest nad ei kogu eraldi jäätmeid, mis olid

eelnevalt pardal eraldatud.

Rakendamisel tehtud edusammude kohta võib kokkuvõtteks öelda, et tänu direktiivile i) antakse ELi

sadamates üle rohkem jäätmeid, mis aitab vähendada merereostust, ii) laevade vajadustele vastavate

sobivate sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste kättesaadavus paraneb ning iii) kaptenitel on lihtsam

leida teavet ELi sadamates jäätmete üleandmise võimaluste kohta.

c. Rakendamise puuduja a gid Selleks et täita eesmärki tagada puhtam, laevade põhjustatud reostuseta merekeskkond, peab laev oma

jäätmed sadamas üle andma või omama järgmise reisi ajal tekkivate jäätmete jaoks piisavat

ladustamismahtu, nagu on sätestatud artikli 9 lõikes 5. Jäätmete sadamas üleandmata jätmine võib

suurendada ebaseadusliku merreheitmise ohtu. Käesolevas jaos kirjeldatakse kolme meedet, et

osutada rakendamise puudujääkidele, mis võivad ebaseadusliku merreheitmise ohtu suurendada:

i. jäätmekontrollid laevade pardal vastavalt artiklile 11;

ii. sadamates jäätmete kogumise kulude katmiseks jäätmetasu sissenõudmine vastavalt artiklile 8

ning

iii. teabevahetus laevajäätmete kohta, sh kohustuslik elektrooniline teatamine vastavalt

artiklile 13.

i. Jäätmekontrollid laevade pardal Tagamaks, et laevad käitlevad oma jäätmeid nõuetekohaselt, peavad liikmesriigid kontrollima

jäätmete käitlemist vähemalt 15 % nende sadamaid külastavate laevade pardal (artikli 11 lõige 1).

Jooniselt 2 on näha, et mõned liikmesriigid kontrollivad vähem laevu21. 2025. aastal ei saavutanud või

ei registreerinud kaheksa rannikuäärset liikmesriiki 15 % kontrollimäära. Euroopa Kontrollikoja

aruande22 kohaselt jäävad jäätmekontrollide sihtmäärad liikmesriikides endiselt sageli saavutamata.

Auditis juhiti tähelepanu vajadusele parandada seda, kuidas liikmesriigid annavad aru kontrollide

tegemisest ja karistuste määramisest.

Joonis 2. Laevade jäätmekäitluse kontrollide osakaal 2022. ja 2025. aastal võrreldes kontrollide

sihtmääraga (100 % tähendab sihtmäära saavutamist).

18 European Sea Ports Organisation, 2025, ESPO 2025. aasta keskkonnaaruanne. 19 2025. aastal läbi viidud küsitluses esitasid 23 osalejat 31st lingi oma sadama jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava

veebilehele. 20 2025. aastal läbi viidud küsitluses vastasid küsimusele „Kas teie arvates on olemas selge teave selle kohta, kuidas laev

peaks oma jäätmeid kõrvaldama?“ jaatavalt 16 osalejat 31st. 21 Joonise 2 paremaks mõistmiseks olgu märgitud, et liikmesriigid, kus sadamakülastuste arv on suur, peavad tegema rohkem

kontrolle. 22 Euroopa Kontrollikoda, 2025, Eriaruanne 06/2025: ELi meetmed laevade põhjustatud merereostuse vastu võitlemiseks.

7

Allikas: THETIS EU; 2022. aasta andmed ei ole täielikud, sest kuus liikmesriiki ei olnud selleks ajaks oma kontrollisüsteemi

kasutusele võtnud ega kontrolle registreerinud.

Teisest küljest nähtub jooniselt 2 positiivne suundumus, kui võrrelda 2022. ja 2025. aasta

protsendimäärasid ja teatatud kontrollide koguarve. Kontrollimäärad paranevad ja rakendamise

puudujäägid vähenevad.

- 2022. aastal tehti üle 5 800 kontrolli, kuid kõik liikmesriigid ei andnud kontrollide kohta aru.

- 2025. aastal tehti üle 10 800 kontrolli ja kõik liikmesriigid täitsid oma aruandekohustuse.

ii. Jäätmetasudega seotud nõuded Direktiivi kohaselt peavad ELi sadamatel olema süsteemid i) kaudsete tasude sissenõudmiseks

vastavalt artikli 8 lõikele 2 ja ii) tasude vähendamiseks vastavalt artikli 8 lõikele 5.

- ELi sadamates tuleb prügi eest nõuda kaudset tasu (MARPOLi konventsiooni V lisa

jäätmeliigid) olenemata üleantud kogusest.

- Vähendatud jäätmetasu tuleks kohaldada lähimerevedude korral ja selliste laevade suhtes,

mille pardal käideldakse jäätmeid säästvalt.

Hindamine näitab, et teave ELi sadamate jäätmetasude kohta ei ole täielik ja teabelünk on

märkimisväärne. Liikmesriikide poolt SafeSeaNeti23 keskses asukohaandmebaasis kuni 2025. aastani

esitatud andmetest nähtub, et jäätmetasusid käsitlevat teavet ei kajastata alati kavades ega

registreerita. Sadamate ning sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste pakkujate esindajad ei saanud

23 SafeSeaNet on liidu meresõiduohutuse teabevahetussüsteem.

0%

50%

100%

150%

200%

250%

300%

350%

400%

450%

% 2022 % 2025

8

kinnitada, et nende sadamad pakuvad alati vähendatud tasu maksmise võimalust24. Lisaks pakkus

ainult 61 % küsitletud sadamatest keskkonna seisukohast diferentseeritud tasu maksmise võimalust,25

ehkki artikli 8 lõike 5 kohaselt peab liikmesriikidel olema selline süsteem olemas kõigi oma sadamate

jaoks. Seega puuduvad praegu tõendid selle kohta, et kaudsete tasude ja vähendatud tasude süsteemid

on kehtestatud kõigis ELi sadamates.

iii. Laevajäätmeid käsitleva teabe vahetamine Liikmesriigid peavad teatama laevadest, mis ei ole oma jäätmeid üle andnud, ja vahetama nende kohta

teavet (artikkel 13). Sellistest laevadest võib tuleneda jäätmete ebaseadusliku merreheitmise oht.

Liikmesriigid vahetavad seda teavet elektrooniliselt spetsiaalse süsteemi – SafeSeaNeti – kaudu.

Hindamine näitab, et teabevahetus ja reostuskahtlusega laevade seire on vähene, sest liikmesriigid ei

täida alati oma teatamiskohustust. Liikmesriikide esitatud andmed selle kohta, kuidas käideldakse

laevajäätmeid pärast seda, kui laev sadamasse jõuab, on ebapiisavad; see takistab reostusriski

juhtimist ega võimalda kasutada ära ringmajanduse jaoks lähteainete taaskasutamise võimalust.

Käesolevas jaos esitatud statistika kajastab neid teatamise puudujääke.

Jäätmete eelteated ja jäätmete üleandmise kviitungid

Jäätmete eelteade on dokument, mille laev edastab sadamale enne sadamakülastust, et teavitada

sadamat üleantavate jäätmete kogusest ja liikidest (artikkel 6). Puuduvate eelteadete osakaalu

jälgimisel võetakse aluseks sadamakülastuste arv. Joonisel 3 on esitatud ülevaade puuduvatest

dokumentidest.

Jäätmete üleandmise kviitung on dokument, mille laev saab sadamalt ja milles kinnitatakse, et laev on

oma jäätmed üle andnud (artikkel 7). Puuduvate kviitungite osakaalu jälgimisel võetakse aluseks

laevade edastatud jäätmete eelteadete arv. Joonisel 3 on esitatud ülevaade puuduvatest dokumentidest.

2025. aastal täitsid kõik liikmesriigid artikli 6 lõike 2 ja artikli 7 lõike 3 kohast teatamiskohustust.

Mõned liikmesriigid ei teatanud siiski kõikidest jäätmete eelteadetest ja jäätmete üleandmise

kviitungitest.

Joonis 3. Puuduvad jäätmete eelteated ja jäätmete üleandmise kviitungid 2022. ja 2025. aastal

24 2025. aastal läbi viidud küsitluses vastasid küsimusele „Kas teie sadamas kohaldatakse vähendatud tasu laevade puhul,

mis tekitavad väiksemaid jäätmekoguseid ning käitlevad oma jäätmeid säästvalt ja keskkonnahoidlikult?“ jaatavalt

16 osalejat 31st. 25 European Sea Ports Organisation, 2025, ESPO 2025. aasta keskkonnaaruanne.

9

Allikas: SafeSeaNet; 2022. aasta andmed jäätmete üleandmise kviitungite kohta ei ole täielikud, sest 13 liikmesriiki ei

registreerinud oma näitajaid. Mõnel juhul seisneb jäätmete üleandmise kviitungite puudumise põhjus selles, et laev ei

andnud jäätmeid üle, ehkki kavatses seda teha. Seetõttu ei ole puuduvate jäätmete üleandmise kviitungite osakaal kunagi

null.

Jooniselt on näha, et mõningate ELi sadamaid külastanud laevade poolt üle antud jäätmete koguse ja

liigi kohta teave puudub. Kui see teave puudub SafeSeaNetis ja seda ei saa vahetada, jääb kasutamata

võimalus hinnata, kas laevalt võidi jäätmeid ebaseaduslikult merre heita, ja kaasata laev

jäätmekontrolli valimisse.

Teisest küljest osutab joonis 3 positiivsele suundumusele, kui võrrelda 2022. ja 2025. aasta

protsendimäärasid: neist nähtub, et rakendamise puudujääk väheneb. 2022. aastal ei registreerinud

13 liikmesriiki jäätmete üleandmise kviitungeid SafeSeaNetis, samas kui 2025. aastal tegid seda kõik

liikmesriigid.

Vabastused

Liikmesriigid on teatanud vaid mõnest direktiivi alusel võimaldatud vabastusest. Direktiivi kohaselt

võib vabastuse anda i) plaanipärase laevaliiklusega tegelevatele laevadele ja ii) väikesadamatele.

Liikmesriigid registreerivad need vabastused SafeSeaNetis. Vabastuste vähesus võib olla positiivne,

sest see võib tähendada, et direktiivi nõuded on täidetud, kuid see võib osutada ka puudustele, kui

vabastusi ei võimaldata, ehkki seda tuleks teha, või kui teavet vabastatud üksuste kohta süsteemis ei

esitata.

Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad laevad

Jäätmete üleandmise ja/või jäätmetest teatamise ja/või kulude tasumise kohustusest võib vabastada

regulaarse laevaliiklusega tegelevad laevad, mis külastavad sadamaid sageli ja regulaarselt

(artikkel 9). 2025. aastal registreerisid ainult 6 rannikuliikmesriiki 22st laevadele võimaldatud

vabastused SafeSeaNetis. Ülejäänud liikmesriigid ei täitnud oma artikli 13 kohast teatamiskohustust

27%

92%

22% 19%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

puuduvad jäätmete eelteated puuduvad jäätmete üleandmise kviitungid

2022 2025

10

või ei vabastanud kohustustest ühtegi laeva. Puudulik teave laevadele võimaldatud vabastuste kohta

takistab liikmesriikidevahelist andmevahetust ja mõjutab SafeSeaNeti andmete kvaliteeti.

Joonis 4. 2022. ja 2025. aastal esitatud teave laevadele võimaldatud vabastuste kohta

Allikas: SafeSeaNet

Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad sadamad

Liikmesriigid võivad anda vabastusi ka oma sadamatele. Jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava

omamise kohustusest võib vabastada väikesadamad, kus ei toimu äritegevust ja mida külastavad vähe

või harva üksnes väikelaevad (artikli 5 lõige 5), ning jäätmete üleandmise kviitungite väljastamise

kohustusest võib vabastada mehitamata vastuvõtuseadmetega väikesadamad ja kaugel asuvad

väikesadamad (artikli 7 lõige 2). 2025. aastal registreerisid ainult kaks liikmesriiki sadamatele

võimaldatud vabastused. Enamik liikmesriike ei täitnud oma artikli 13 kohast teatamiskohustust või ei

vabastanud kohustustest ühtegi sadamat. Kui puuduvad täielikud andmed kohustustest vabastatud

sadamate kohta, ei ole selge, millised sadamad täidavad jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava

omamise ning jäätmete üleandmise kviitungite väljastamise kohustust.

Joonis 5. 2022. ja 2025. aastal esitatud teave sadamatele võimaldatud vabastuste kohta

993

1553

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2022 2025

Laevade vabastamine jäätmete üleandmise kohustusest

11

Allikas: SafeSeaNet

Teisest küljest on tehtud ka edusamme: võrreldes 2022. aastaga esitati SafeSeaNetis 2025. aastal

rohkem teavet. Teatatud vabastuste arvu suurenemine osutab olukorra mõningasele paranemisele, kuid

rakendamise puudujääk on endiselt märkimisväärne.

Jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavades sisalduv teave sadamate vastuvõtuseadmete ja -

rajatiste pakkujate kohta

Liikmesriigid peavad SafeSeaNeti keskses asukohaandmebaasis esitama oma jäätmete vastuvõtmise

ja käitlemise kavas sisalduva teabe (artikli 5 lõiked 1 ja 2). See hõlmab teavet jäätmeliikide,

jäätmetasude ja kontaktandmete kohta. Esitatud teave ei ole alati täielik, samuti ei ajakohastata seda

SafeSeaNetis korrapäraselt. 2025. aastal ajakohastasid ainult 7 rannikuliikmesriiki 22st teavet

sadamate vastuvõtuseadmete ja -rajatiste pakkujate kohta. Kui sadamate vastuvõtuseadmeid ja -

rajatisi käsitlevad andmed puuduvad, on juurdepääs ELi sadamates osutatavaid teenuseid käsitlevale

teabele piiratud, mistõttu artikli 13 alusel loodud teavitamissüsteem ei täida piisavalt teabevahetuse

eesmärki.

5. Ja reldused ja ja relmeetmed Direktiivi rakendamise esimese nelja aasta hindamise põhjal on direktiivi lisaväärtus järgmine:

- ELi sadamate vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse antakse üle rohkem laevajäätmeid.

Samuti on paranenud sadamate vastuvõtuseadmete ja -rajatiste sobivus, sealhulgas on ELi sadamates

olemas paremad seadmed ja rajatised jäätmete kogumiseks, eraldamiseks ja käitlemiseks. Siiski tuleb

märkida järgmist:

- artikli 11 lõikes 1 sätestatud 15 % sihtmäära saavutamiseks tuleb laevadel teha rohkem

jäätmekontrolle;

- kogu ELis laevajäätmete tõhusa üleandmise tagamiseks on vaja horisontaalset ja läbipaistvat

teavet kaudsete tasude (artikli 8 lõige 2) ja vähendatud jäätmetasude (artikli 8 lõige 5) kohta

ning

0

36

51 48

0

10

20

30

40

50

60

Sadamate vabastamine kava omamise kohustusest

Sadamate vabastamine jäätmete üleandmise kviitungite väljastamise kohustusest

Sadamate vabastamine kohustustest

2022 2025

12

- sisulise teabevoo tagamiseks tuleb esitada rohkem teavet jäätmete eelteadete (artikkel 6),

jäätmete üleandmise kviitungite (artikkel 7) ja vabastuste (artikli 5 lõige 5, artikli 7 lõige 2 ja

artikkel 9) kohta ning kavadest pärit teavet sadamate vastuvõtuseadmete ja -rajatiste teenuste

osutajate kohta (artikli 5 lõiked 1 ja 2).

Edusamme on siiski tehtud ja SafeSeaNetis esitatakse igal aastal rohkem teavet. Teadete arvu

suurenemine näitab, et liikmesriigid astuvad samme olukorra parandamiseks, rakendavad tugevamaid

täitmise tagamise meetmeid ja soovivad vähendada rakendamise puudujääki. Komisjon jätkab oma

teavitustegevust nii üksikute liikmesriikidega kahepoolselt (konkreetsete rakendamise puudujääkide

teemal) kui ka olemasoleva foorumi – laevajäätmete eksperdirühma – raames. Eksperdirühm kohtub

kaks korda aastas ja pakub võimalust jagada parimaid tavasid, mis on seotud tuvastatud puuduste

kõrvaldamisega ning liikmesriikide koostöö ja tegevuse koordineerimisega direktiivi rakendamisega

seotud küsimustes, sealhulgas sadama vastuvõtuseadmete direktiivi (EL) 2019/883 alusel laevade

kontrollimise juhenddokumendi26 ajakohastamise kaudu.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et direktiiv on teeninud eesmärki vähendada jäätmete merreheitmist, kuna

ELi sadamates üleantavate jäätmete maht kasvab ning sadamate vastuvõtuseadmed ja -rajatised

muutuvad paremaks. Komisjon jälgib direktiivi rakendamist ka edaspidi ning esitab edusammude

kohta korrapäraseid ajakohastatud ülevaateid.

26 EMSA, 2023, Guidance for Ship Inspections under the Port Recep facilitys Directive (EU) 2019/883 (juhenddokument

laevade kontrollimiseks sadama vastuvõtuseadmete direktiivi (EL) 2019/883 alusel).

13

Lisa. Laevade pardal ja a tmetekke va ltimise ja

ja a tmete ka itlemise parimad tavad Direktiivi artikkel 23 sisaldab nõuet kirjeldada laevade pardal jäätmetekke vältimise ja jäätmete

käitlemise parimaid tavasid. Seepärast kirjeldatakse käesolevas lisas selliseid laevade pardal

rakendatavaid tavasid. Parem jäätmekäitlus võib vähendada jäätmeteket pardal, mis võib samuti kaasa

tuua selle, et Euroopa meredel heidetakse laevadelt üle parda vähem jäätmeid, mis omakorda

tähendab merekeskkonna paremat kaitset.

Need jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse tavad põhinevad IMO suunistel ja laevandussektori

näidetel27. IMO märgib, et kõige tõhusam viis laevajäätmete ja jääkide vähendamiseks on vähendada

jäätmeteks muutuvate materjalide hulka nende tekkimise kohas28. Alljärgneva loeteluga kirjeldatakse,

kuidas sektor viib ellu eesmärki vähendada jäätmeid ja parandada jäätmekäitlust laevade pardal.

Ennetamine ja ümbermõtestamine

- Pikaajaline jäätmekäitlusstrateegia ettevõtja tasandil.

- Iga laeva jäätmekäitluskava, sealhulgas prügikäitluskava, mis on kohandatud laeva

tegevusega.

- Ostetavate toodete vastupidavuse ja parandamise võimaluse arvessevõtmine, st harvem, ent

vastupidavamate toodete ostmine.

- Säästvate ostutavade integreerimine reiside planeerimisse. Ostulepingud tarnijatega, kes

aktsepteerivad tarnimisel pakendite ja kasutatud toodete tagastamist.

- Laevapere parem teadlikkus laevajäätmete kogumise ja ladustamise tavadest ning pardal

oleva varustuse parandamisest ja varustusele uue kasutusotstarbe andmisest.

- Ühekordselt kasutatavate plasttoodete vältimine.

Jäätmete eraldamine reisi ajal

- Liigiti kogumine pardal (nt kokkupressitud alumiiniumpurgid, purustatud klaas, paber, plast,

toiduõli ja käärinud toidujäätmed).

- Vastavus komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/9129 kriteeriumidele, nt i) laev ei lase reovett

merre, vaid toimetab selle sadamasse; ii) naftase pilsivee separaator.

Kõigi jäätmete üleandmine sadamate vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse

- Ringlussevõetavate jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete üleandmine eraldi, märgistatud või

värvikoodiga kottides.

- Kõigi jäätmete üleandmine nõuetekohastesse sadamate vastuvõtuseadmetesse ja -rajatistesse.

Reiside planeerimisel sadamate vastuvõtuseadmete ja -rajatiste pakkujatega kokkulepete

sõlmimine.

27 Teave põhineb Läänemere ja rahvusvahelise merendusnõukogu (BIMCO), sõltumatute tankeriomanike rahvusvahelise

ühenduse (INTERTANKO) ja kruiisiliinide rahvusvahelise ühenduse (CLIA Europe) sisendil. 28 MEPC.1/ Circ.834 – Consolidated Guidance for Port Reception Facility Providers and Users (konsolideeritud suunised

sadama vastuvõtuseadmete ja -rajatiste pakkujatele ja kasutajatele).29 Komisjoni 21. jaanuari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/91, millega määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel

tehakse kindlaks, et laevas tekitatud jäätmete kogused on tavalisest väiksemad ning neid käideldakse kestlikult ja

keskkonnahoidlikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/883 (ELT L 15, 24.1.2022, lk 12–15,

ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg_impl/2022/91).

14

- Võimalikest ebasobivatest sadama vastuvõtuseadmetest ja -rajatistest õigeaegne ja täpne

teatamine lipuriigi ametiasutustele, kasutades IMO menetlusi ja vorme.

- Sadamale jäätmetest ette teatamine, märkides ära jäätmekategooriad (nagu allpool sinisega

märgitud).

Jäätmete eelteade Jäätmete eraldi üleandmine ja eraldatud jäätmetest sadamale teatamine. C. Olmejäätmed: täpsustada veerus „Jäätmete kirjeldus“, millised jäätmed eraldi üle antakse: paber, klaas, metallpurgid/aerosoolpurgid, puit/euroalused, õlised kaltsud, meditsiinijäätmed, lambipirnid. F. Tegevusjäätmed: täpsustada veerus „Jäätmete kirjeldus“, millised jäätmed eraldi üle antakse: tulekustutid, pürotehnika, värvi-/kemikaalivaadid, haalamisotsad. I. Elektroonikaromud: täpsustada veerus „Jäätmete kirjeldus“, millised jäätmed eraldi üle antakse: väikesed elektri- ja elektroonikaseadmed (arvutid, raadiod, generaatorid), suured elektri- ja elektroonikaseadmed (pesumasinad), akud ja patareid, printerikassetid.

Kokkuvõttes näitavad eespool esitatud parimad tavad merendussektori liikumist puhtama

merekeskkonna poole, minimeerides laevadelt pärinevat reostust.