EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 21.9.2026 COM(2026) 500 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

on the energy efficiency of data centres in the EU

1

Contents

1. INTRODUCTION .................................................................................................................. 3

2. ASSESSMENT OF AVAILABLE DATA ON THE SUSTAINABILITY OF DATA CENTRES IN THE

EU 4

2.1. Completeness and quality of the available data on the sustainability of data

centres in the EU .................................................................................................................. 4

2.2. Assessment of the energy efficiency and sustainability of European data centres .. 6

2.2.1. Assessment of the Power Usage Effectiveness in European data centres................ 6

2.2.2. Assessment of the Water Usage Effectiveness in European data centres ................. 8

2.2.3. Assessment of the Energy Reuse Factor in European data centres ......................... 9

2.2.4. Assessment of the Renewable Energy Factor in European data centres ............... 10

3. NEXT STEPS AND LEGISLATIVE PROPOSALS TOWARDS A MORE SUSTAINABLE DATA

CENTRE SECTOR....................................................................................................................... 11

3.1 Simplification and improvement of the reporting scheme ................................. 12

3.2. Proposal for the establishment of a common EU rating scheme for data centres

13

3.3 Proposal for the establishment of minimum performance standards for data

centres ................................................................................................................................. 14

3.4. Assessment of the feasibility of a transition towards a net-zero emission data

centre sector ........................................................................................................................ 16

4. CONCLUSION ................................................................................................................... 17

2

1. INTRODUCTION

The information and communication technology (ICT) sector is one of the fastest-growing

sectors in Europe and globally. In 2024, data centres in the EU consumed 68 TWh of

electricity1. This consumption is expected to rise to 114 TWh by 20302, reaching 3.2% of the

electricity demand of the EU3. These projections could be revised upwards considering the

strong growth of emerging digital services and technologies, the accelerated adoption of

artificial intelligence4 and the EU’s commitment to become a leading AI continent5.

The Commission adopted the Cloud and AI Development Act6 to support the objective of

strengthening the EU’s technological sovereignty, including by increasing computing capacity

and fostering the development and deployment of AI on the Union’s territory, and to contribute

to a more balanced geographical distribution of computing capacity. Maintaining strategic

capacity in areas where technological sovereignty is required is essential, but also entails

challenges. The expanding data centre sector poses a challenge for energy availability,

availability of electricity grids, carbon emissions and environmental resources such as water.

In response, the EU’s digital strategy7 emphasises the need for highly energy-efficient and

sustainable data centres and called for transparency measures regarding the sector’s

environmental footprint. The Draghi report8 also highlights the crucial role of efficiency for the

competitiveness of European industries. By cutting energy, and by extension operational costs,

companies can reinvest in R&D, skills and jobs, boosting Europe’s competitiveness.

On 13 June 2025, the Commission made a renewed commitment towards energy efficiency and

presented an energy efficiency roadmap9 which identifies 10 priority areas to guide EU action

on energy efficiency. The roadmap aspires to streamline the implementation of EU energy

efficiency rules and facilitate and enable increased uptake of energy efficiency measures and

projects. One of the key deliverables of the roadmap is a data centre energy efficiency package,

of which this report is a part.

In 2007, the EU established the Code of Conduct for Energy Efficiency in Data Centres10 to

support voluntary improvement of data centre efficiency, by highlighting best practices and

efficiency benchmarks for operators. Directive (EU) 2023/1791 (recast Energy Efficiency

1 https://www.iea.org/reports/key-questions-on-energy-and-ai.

2 https://www.iea.org/reports/key-questions-on-energy-and-ai.

3 https://electricity-data.eurelectric.org/electricity-demand.html.

4 https://www.iea.org/reports/energy-and-ai.

5 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/ai-continent-action-plan.

6 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing a framework of

measures for strengthening Europe’s cloud and AI ecosystem (Cloud and AI Development Act), COM(2026) 502

final, https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/proposal-cloud-and-ai-development-act-cada. 7 https://commission.europa.eu/publications/european-commission-digital-strategy_en.

8 Draghi, M. (2024), The Future of European Competitiveness–A Competitiveness Strategy for Europe.

https://commission.europa.eu/document/97e481fd-2dc3-412 d-be4c-f152a8232961_en. 9 https://energy.ec.europa.eu/topics/energy-efficiency/new-impetus-energy-efficiency_en.

10 https://e3p.jrc.ec.europa.eu/en/groups/data-centres-code-conduct.

3

Directive, EED)11 includes measures to promote energy-efficient and sustainable data centres.

Article 12 of the EED requires Member States to mandate data centres on their territory to

publish information on their energy performance and sustainability. It also tasks the

Commission with establishing an EU-level database containing this information to promote

greater transparency. In March 2024, the Commission adopted Delegated

Regulation (EU) 2024/1364, defining the first set of KPIs and sustainability indicators to be

reported by data centre operators.

In accordance with Article 12(5) of the EED, this report assesses the available data on the

energy efficiency and sustainability of data centres, based on submissions to the European

database. Building on this analysis, the report explores the need for further measures to improve

the sector’s sustainability, including setting minimum performance standards.

The data reported to the database include information on the reporting data centre (e.g. name,

owner and operator, type), information on the operation of the reporting data centre, energy

and sustainability indicators (e.g. energy consumption, water consumption, waste heat reused,

renewable energy consumption), ICT capacity indicators and data traffic indicators in

accordance with Delegated Regulation (EU) 2024/1364.

The Commission procured a technical assistance study12 to support the underlying analysis

used in this report. Technical reports13,14,15 were published, providing a detailed analysis of the

sustainability of data centres in the EU, the assessment of the existing regulatory framework

and of the need for and feasibility of further measures. As part of the study’s consultation

activities, a series of workshops and interviews were organised and engaged a diverse group of

stakeholders, including Member States, the data centre industry, academia and civil society.

Other deliverables of the data centre energy efficiency package include the adoption of

Delegated Regulation (EU) 2026/700016 establishing a common Union scheme to rate the

sustainability of data centres and the launch of a public consultation on the establishment of

minimum performance standards for data centres. The package complements the Strategic

11

Directive (EU) 2023/1791 of the European Parliament and of the Council of 13 September 2023 on

energy efficiency and amending Regulation (EU) 2023/955 (recast) (OJ L 231, 20.9.2023, p.1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2023/1791/oj). 12

‘Technical Assistance in support of implementing Article 12(5) of Directive 2023/1791 on the energy

performance and sustainability of data centres’: https://www.borderstep.org/projekte/eudcear/. 13

European Commission: Directorate-General for Energy, AIT, Borderstep and EY, Assessment of the

energy performance and sustainability of data centres in EU – First technical report, Publications Officeof the

European Union, 2025, https://data.europa.eu/doi/10.2833/3168794.14

European Commission: Directorate-General for Energy, AIT, Borderstep and EY, Assessment of next

steps to promote the energy performance and sustainability of data centres in EU, including the establishment of

an EU-wide rating scheme – Second technical report, Publications Office of theEuropean Union, 2025,

https://data.europa.eu/doi/10.2833/0828045.15

Kamiya, G. and Bertoldi, P., Energy Consumption in Data Centres and Broadband Communication

Networks in the EU, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2024, doi:10.2760/706491. 16

Commission Delegated Regulation (EU) 2026/7000 supplementing Directive (EU) 2023/1791 of the

European Parliament and of the Council and amending Delegated Regulation (EU) 2024/1364 as regards the

establishment of a common Union rating scheme for data centres.

4

roadmap for digitalisation and AI in the energy sector (COM(2026) 501 final) 17

and the

Commission proposal for a Cloud and AI Development Act (COM(2026) 502 final), legislative

initiatives that aim to enhance Europe’s cloud computing and AI capabilities, and promote the

digitalisation of the European energy system and the better integration of the energy and digital

systems in the Union.

2. ASSESSMENT OF AVAILABLE DATA ON THE SUSTAINABILITY OF DATA CENTRES IN THE

EU

2.1. Completeness and quality of the available data on the sustainability of data

centres in the EU

In accordance with Article 12(1) of Directive (EU) 2023/1791, Member States must require

owners and operators of data centres in their territory with a power demand of installed

information technology (IT) of at least 500 kW to make publicly available information set out

in Annex VII of that Directive. Delegated Regulation (EU) 2024/1364 introduced the European

database on data centres and defined key performance indicators to be reported by data centre

operators, first by 15 September 2024, then by 15 May 2025, and every year thereafter. The

following assessment covers reported data from the first reporting period (May-September

2024). Both the completeness and the quality of the reported data have been reviewed in the

technical assistance study18. All data have been anonymised to avoid disclosing personal,

company, or location-specific details pursuant to Article 5(5) of Delegated Regulation (EU)

2024/1364.

770 data centres reported their data in the first reporting period, representing around 36% of

the estimated total of data centres in the EU falling under the reporting requirement19. Six

Member States have reported zero data centres, and five Member States have reported fewer

than three data centres, providing a limited picture of the sector in those regions.

Figure 1 – Estimated total and number of reporting data centres per EU Member

State20

17

Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic

and Social Committee and the Committee of the Regions, Strategic Roadmap for Digitalisation and AI in the

Energy Sector, COM(2026) 501 final, https://energy.ec.europa.eu/publications/strategic-roadmap-digitalisation-

and-ai-energy-sector_en. 18

European Commission: Directorate-General for Energy, AIT, Borderstep and EY, Assessment of the

energy performance and sustainability of data centres in EU – First technical report, Publications Officeof the

European Union, 2025, https://data.europa.eu/doi/10.2833/3168794. 19

To estimate the number of data centres in Europe and per country that should report to the European

database, multiple sources were consulted, including commercial databases and inputs from national data centre

associations and industry stakeholders during the consultation phase. The estimated total includes data centres

above 500 kW and data centres above the national reporting thresholds (e.g. data centres above 300 kW in

Germany have to report their data). 20

European Commission: Directorate-General for Energy, AIT, Borderstep and EY, Assessment of the

energy performance and sustainability of data centres in EU – First technical report, Publications Officeof the

European Union, 2025, https://data.europa.eu/doi/10.2833/3168794, p.23.

5

Given the complexity of the data centre landscape and the lack of publicly available data about

it, this sample already yields valuable insights and constitutes a meaningful starting point for

identifying prevailing industry trends. An increase in data submissions is anticipated in the

upcoming reporting periods as awareness on the reporting scheme is growing, and operators

have had time to adapt to the new regulatory processes and compile the necessary data.

However, the Commission calls on Member States to ensure full and swift implementation of

Article 12 of the EED and will accelerate enforcement to ensure that the number of reporting

data centres increases in the future to support upcoming analyses and allow better-informed

policymaking. The Commission also calls on data centre operators to comply with their

reporting obligations.

To support the implementation and to ensure better transparency, the Commission supports

operators by making a user manual, a reporter guide, frequently asked questions and guidance

documents21 publicly available. In this context, in the second reporting period, the Commission

has already received preliminary data from at least 30% more data centres. This data will be

analysed in a subsequent report that the Commission is currently preparing.

For the first reporting period, a data quality assessment22 was run to verify the plausibility,

accuracy and consistency of the reported metrics and ensure the reliability of the subsequent

analyses and interpretations. Overall, 70.1% of the reported data are deemed to be reliable,

implying that consistent figures have been reported across the given metrics. However, due to

data centres not always reporting the full set of KPIs in the first reporting period, the number

of data points differs per indicator. These inconsistencies need to be addressed through further

validation and stakeholder engagement, but also by clarifying the indicators’ definitions and

measurement methodologies. This is essential to improve the reliability of the dataset and

ensure a more accurate picture of energy and water usage within the EU data centre ecosystem.

21

Energy performance of data centres: https://energy.ec.europa.eu/topics/energy-efficiency/energy-

efficiency-targets-directive-and-rules/energy-efficiency-directive_en#energy-performance-of-data-centres. 22

Checking processes included cross-checking indicators to identify inconsistencies and removing values

falling outside the expected ranges for each indicator. Expected ranges have been set according to expert input,

industry benchmarks and external sources.

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

Estimated number of data centres Number of reporting data centres

6

2.2. Assessment of the energy efficiency and sustainability of European data centres

The energy efficiency and sustainability assessment is based on the calculation of four

metrics23: Power Usage Effectiveness (PUE), Water Usage Effectiveness (WUE), Energy

Reuse Factor (ERF) and Renewable Energy Factor (REF). The calculations are made using the

validated reported data from the first reporting period.

2.2.1. Assessment of the Power Usage Effectiveness in European data centres

Data centres rely heavily on energy, primarily electricity, to operate servers, storage, network,

cooling and other supporting systems. Electricity typically accounts for over 90% of a data

centre’s direct energy use24.

PUE, defined as the ratio of total facility energy consumption to IT equipment energy

consumption, is a key measure of energy efficiency in data centres. It represents how much

extra energy is required for non-IT systems. A lower PUE indicates greater efficiency, with

values typically ranging from 1.0 (the theoretical ideal where every single watt is utilised for

IT equipment) to 2.0 or more in less efficient facilities. In practice, values below 1.2 are

considered excellent, values between 1.2 and 1.5 are regarded as good and values above 1.5

suggest room for improvement. PUE can fluctuate over the years due to internal (e.g.

optimisation or utilisation) and external factors (e.g. weather conditions).

In 2024, the average reported PUE of data centres in the EU stood at 1.3625. In comparison, the

global average PUE in 2023 was 1.5826, while the US reported an improved national average

of 1.427 and China targets an average PUE of below 1.5 by the end of 202528.

The EU average hides significant differences across the continent, with national PUE values

ranging from 1.15 to 1.66 (Figure 2)29. These results suggest efficiency disparities and a variety

in technology choices, as analysis of the data indicates that climatic variations is not the main

23

These four metrics are delineated under Annex III of Delegated Regulation (EU) 2024/1364. 24

European Commission, Study on greening cloud computing and electronic communications services and

networks: Towards climate neutrality by 2050, 2022. Available at: https://digital-

strategy.ec.europa.eu/en/library/study-greening-cloud-computing-and-electronic-communications-services-and-

networks-towards-climate. 25

In addition, data collected and monitored within the EU Code of Conduct for Energy Efficiency in Data

Centres indicates that the average PUE of participants’ data centres (more than 400, in 2024, of any type and size)

decreased from 1.8 to less than 1.3 over the period 2010-2024 (JRC calculation). 26

Uptime Institute, Global PUEs: Are They Going Anywhere? 2023,

https://journal.uptimeinstitute.com/global-pues-are-they-going-anywhere/. 27

Lawrence Berkeley National Laboratory, United States Data Center Energy Usage Report, December

2024, https://eta-publications.lbl.gov/sites/default/files/2024-12/lbnl-2024-united-states-data-center-energy-

usage-report.pdf. 28

The State Council of the People’s Republic of China, China’s Government Reports on Digital

Infrastructure, 24 July 2024,

https://english.www.gov.cn/news/202407/24/content_WS66a0b167c6d0868f4e8e96ba.html. 29

Average PUE is calculated as a weighted average, with each facility’s total energy consumption serving

as weight. For the first reporting period, 681 data centres reported PUE values deemed reliable. In 5 Member

States, less than 3 data centres submitted their data, potentially leading to non-representative figures. Source:

European Commission: Directorate-General for Energy, AIT, Borderstep and EY, Assessment of the energy

performance and sustainability of data centres in EU – First technical report, Publications Officeof the European

Union, 2025, https://data.europa.eu/doi/10.2833/3168794, p.34.

7

factor affecting the PUE values30. Smaller data centres (500 – 1000 kW) report an average PUE

of 1.64, considerably above the average, whereas larger data centres tend to have lower PUE,

because they are often more recently built and benefit from economies of scale in terms of

efficiency31.

Overall, most reporting data centres in the EU still exceed typical PUE targets, such as the ones

set, for example, by Germany or in the Climate Neutral Data Centre Pact (CNDCP) pledge.

The German Energy Efficiency Act sets specific targets for PUE for data centres that range

between 1.2 and 1.3 in the long term. CNDCP, a self-regulatory initiative by the data centre

industry, commits operators within the EU to achieve climate neutrality by 2030, and targets a

PUE of 1.3 for new data centres in cool climates and 1.4 in warmer regions (by 2030)32. While

not setting specific targets, the EU Code of Conduct for Energy Efficiency in Data Centres has

historically encouraged continuous improvement in PUE through a catalogue of best practices

covering cooling, power distribution, IT optimisation and monitoring33. The results from the

first reporting period indicate substantial potential for improving PUE and energy efficiency in

European data centres. Achieving this requires further optimisation and targeted investment in

energy-saving technologies and infrastructure upgrades. Improving PUE not only improves

sustainability and reduces grid stress but also cuts operational costs through lower energy

consumption. Such improvements can boost the sector’s competitiveness, positioning the EU

as a leader in sustainable practices within the global digital economy.

Figure 2 - Average PUE of data centres by Member State

2.2.2. Assessment of the Water Usage Effectiveness in European data centres

30

European Commission: Directorate-General for Energy, AIT, Borderstep and EY, Assessment of next

steps to promote the energy performance and sustainability of data centres in EU, including the establishment of

an EU-wide rating scheme – Second technical report, Publications Office of theEuropean Union, 2025,

https://data.europa.eu/doi/10.2833/082804531

Uptime Institute, Large data centers are mostly more efficient, analysis confirms, 2024,

https://journal.uptimeinstitute.com/large-data-centers-are-mostly-more-efficient-analysis-confirms/. 32

Climate Neutral Data Centre Pact, Working groups. Available at:

https://www.climateneutraldatacentre.net/working-groups/. 33

Acton M., Booth, J. and Paci, D., 2025 Best Practice Guidelines for the EU Code of Conduct on Data

Centre Energy Efficiency, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2025.

1.36

1.50

1.15

1.46 1.39

1.21

1.63 1.66

1.17

1.55

1.38

2.00

1.18

1.46

1.28

1.37 1.40 1.40 1.39

1.55 1.58

1.17

1.00

1.20

1.40

1.60

1.80

2.00

2.20

P U

E v

al u

e

< 3 data centres reported on the relevant metrics at national level

≥ 3 data centres reported on the relevant metrics at national level

8

Water consumption in data centres depends primarily on the cooling technology employed.

Facilities using water‑based or evaporative systems consume substantial amounts of water,

whereas those relying on air‑side or liquid‑direct cooling operate with minimal to no water use.

WUE, defined as the ratio of total water input to IT equipment energy consumption34, allows

measuring how efficiently a data centre uses water. A lower WUE indicates greater water

efficiency, meaning that less water is used per unit of IT energy consumption.

In 2024, the average reported WUE of data centres in the EU was 0.58 (Figure 3)35. However,

WUE varies significantly across Member States, ranging from 0.07 to 1.28. This variability is

influenced by technology choices but also climate conditions, with cooler regions having in

general less need for water cooling, while warmer regions may depend more on those systems.

It should be noted that in some Member States, WUE figures are dominated by a few large

operators with single facilities, that happen to report higher water input. WUE tends to increase

with facility size, likely due to the rare use of evaporative cooling in smaller facilities. This

variability underscores the challenges in optimising water efficiency across the board.

During the first reporting period, most data centres fell short of the CNDCP WUE target of 0.4

m³/MWh (by 2040)36. However, improving water efficiency remains a critical priority for the

industry. Achieving responsible water management is essential for meeting long-term

sustainability goals and ensuring efficient resource use across the board. Reducing WUE offers

several benefits, including lower operational costs, enhanced environmental sustainability, and

reduced pressure on local water resources.

Figure 3 - Average WUE of data centres by Member State

34

m³/MWh can be replaced with L/kWh, but this report uses units in line with EN 506400-4. 35

Average WUE is calculated as a weighted average, with each facility’s total energy consumption serving

as weight. For the first reporting period, 458 data centres reported WUE values deemed reliable. Only data centres

that reported a total water consumption higher than 0 were included in the analysis (therefore, excluding data

centres relying on dry cooling technologies). Source: European Commission: Directorate-General for Energy,

AIT, Borderstep and EY, Assessment of the energy performance and sustainability of data centres in EU – First

technical report, Publications Officeof the European Union, 2025, https://data.europa.eu/doi/10.2833/3168794,

p. 39. 36

Climate Neutral Data Centre Pact, Working groups, https://www.climateneutraldatacentre.net/working-

groups/.

9

2.2.3. Assessment of the Energy Reuse Factor in European data centres

Europe has significant potential for excess heat recovery from power production, industry and

commercial premises. This is especially true for large sites including the newer very large data

centres.

The ERF is defined as the ratio of the total energy reused to the total energy consumption. It

contributes to evaluating the energy efficiency of data centres by measuring how much energy

has been reused for other purposes beyond the boundaries of the facility. Energy reuse results

in reduced energy demand and fossil fuel use in surrounding areas, which aligns data centre

operations with sustainable urban development, circular economy principles and better

integration in the energy system. The ERF is expressed as a ratio between 0 and 1, where an

ERF of 1 means that all energy consumed by the data centre is being reused and an ERF of 0

that no energy is being reused. In the case of data centres, energy reuse focuses on waste heat

since practically all electricity consumed by a data centre eventually turns to heat.

Only 67 data centres reported some waste heat reuse in the first reporting period. The limited

waste heat reuse can be attributed to several challenges, including varying waste-heat-readiness

levels across facilities, the need to invest in upgrading and transferring the heat to off-takers,

the irregular or unsuitable37 pattern of heat offered, or the lack of heat off-takers. The reported

data (Figure 4)38 indicates that approximately 1.8%39 of the total heat generated by data centres

is being reused in the EU. Smaller data centres have lower ERF values, as reuse of waste heat

37

A typical example is that cooling of data centres in warmer regions coincides with very low to zero

heating needs in residential and office buildings. 38

Figure 4 displays both the (weighted) average national ERF relative to all the data centres in the country

and the (weighted) average ERF relative to the data centres reporting ERF values only. Source: European

Commission: Directorate-General for Energy, AIT, Borderstep and EY, Assessment of the energy performance and

sustainability of data centres in EU – First technical report, Publications Officeof the European Union, 2025,

https://data.europa.eu/doi/10.2833/3168794, p. 41. 39

This figure may not be fully representative of the data centre heat reuse landscape in the EU as some

computed values seemed unrealistically high, although they could not be fully falsified. Moreover, although there

are known heat reuse projects in some Member States, those same Member States have not reported any data

centres on heat reuse.

0.58

0.14

1.28

0.32

0.65 0.57

0.20

0.70

0.07

0.25

0.05

0.64 0.70

0.32

0.01

0.66

0.21

0.98

0.10

0.00

0.20

0.40

0.60

0.80

1.00

1.20

1.40

W at

er u

sa g e

ef fe

ct iv

en es

s in

m ³/

M W

h

< 3 data centres reported on the relevant metrics at national level

≥ 3 data centres reported on the relevant metrics at national level

10

reuse from smaller facilities is typically not economically feasible. The results highlight the

substantial potential for improvement in the future.

Figure 4 - Average ERF of data centres by Member State

Improving waste heat reuse can enhance energy security, reduce the reliance on imported fossil

fuels and mitigate the impact of volatile energy prices. Nevertheless, it is difficult to set a target

for ERF, as waste heat reuse is only possible if there is demand for waste heat from local heat

off-takers and local infrastructure for waste heat reuse exists around the facilities. Special

attention also needs to be given to climatic and seasonal variations, as demand for heat reuse

is lower in warmer climate zones than in colder regions. Even in regions with high heating

demand, the seasonality of demand remains a major barrier for high heat reuse rates.

2.2.4. Assessment of the Renewable Energy Factor in European data centres

Integrating clean energy sources into data centre operations is important for reducing the

facilities’ carbon footprint. As increasingly important electricity consumers, data centres can

play a pivotal role in the transformation of the power system by investing in and expanding

renewable and nuclear energy capacity. So far, data centres reported only their renewable

energy consumption in accordance with Article 4 and Annex III of Delegated Regulation (EU)

2024/1364. For this reason, this report only analyses the reporting of renewable energy

consumption.

TheREF is defined as the ratio of total renewable energy consumption to total energy

consumption. It assesses the proportion of the energy consumed by a data centre coming from

renewable sources. It is expressed as a ratio or as a percentage, where a REF of 1 indicates that

all energy consumption comes from renewable sources.

In many Member States, data centres achieve very high REF, contributing to a reported EU-

wide weighted average of 0.86 (Figure 5)40, highlighting that data centres are already leaders

40

Average REF is calculated as a weighted average, with each facility’s total energy consumption serving

as weight. For the first reporting period, 584 data centres reported WUE values deemed reliable. Source: European

0.018

0.001

0.008

0.173

0.001

0.066

0.001

0.057

0.012

0.039

0.023

0.00

0.02

0.04

0.06

0.08

0.10

0.12

0.14

0.16

0.18

0.20

E n er

g y R

eu se

F ac

to r

Weighted average ERF relative to all the reporting

data centres per country

0.205

0.006

0.153

0.236

0.171

0.457

0.100

0.057

0.217

0.039 0.068

0.00

0.05

0.10

0.15

0.20

0.25

0.30

0.35

0.40

0.45

0.50

E n er

g y R

eu se

F ac

to r

Weighted average ERF relative to all the data centres

reporting ERF per country

11

in renewable energy sourcing. In general, larger data centres achieve higher REF, which also

improves the total weighted REF of the sector. Over 70% of the reported sites already match

100% of their electricity consumption with renewable energy on an annual basis. Signatories

of the CNDCP have committed to matching their electricity consumption with 75% of

renewable energy or hourly carbon-free energy by the end of 2025, and 100% by the end of

203041. The reported data suggest that aiming at having a REF of 1.0 for all data centres in the

coming years is realistic. However, analysis showed that a large degree of renewable energy is

sourced by power purchase agreements (PPA) and guarantees of origin (GOO) that are not

necessarily connected to local production or new additions of renewable production.

Thus, in the future, attention should increasingly be given to the origin (on-site generation,

guarantees of origin, power-purchase agreement), the technology, the additionality of the

renewables used as well as the temporal matching between supply and demand. This is also

means that there is space, in alignment with the ongoing discussion in the GHG Protocol42, to

improve the definition of REF and what it covers.

The same applies for the consumption of other clean energy sources, such as on-site nuclear or

guarantees of origin.

Figure 5 - Average REF of data centres by Member State

3. NEXT STEPS AND LEGISLATIVE PROPOSALS TOWARDS A MORE SUSTAINABLE DATA

CENTRE SECTOR

The comprehensive assessment of the energy and water efficiency of data centres, based on

data submitted to the European database in the first reporting period, reveals that while progress

has been made, there remains significant potential to further improve the sector’s sustainability.

This underscores the necessity and the opportunity for additional measures to promote

Commission: Directorate-General for Energy, AIT, Borderstep and EY, Assessment of the energy performance and

sustainability of data centres in EU – First technical report, Publications Officeof the European Union, 2025,

https://data.europa.eu/doi/10.2833/3168794, p. 43. 41

Climate Neutral Data Centre Pact, https://www.climateneutraldatacentre.net/working-groups/. 42

https://ghgprotocol.org/.

0.86

0.58

0.96 1.00

0.89

0.96 1.00 0.94

1.00

0.80

0.99

0.80 0.81

0.25

0.84 0.79

0.59

0.36

0.50

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

0.8

0.9

1.0

R en

ew ab

le e

n er

g y f

ac to

r

< 3 data centres reported on the relevant metrics at national level

≥ 3 data centres reported on the relevant metrics at national level

12

sustainable operations of data centres across Europe. Legislative frameworks can play a crucial

role in driving these advancements.

This section outlines several options that aim at improving the sustainability of European data

centres. These recommendations have been developed through a combination of desk research,

stakeholder engagement and quantitative analysis. The analysis draws upon technical

standards, existing legislation and voluntary frameworks, ensuring that the proposals are well-

aligned with current policy and market trends. Stakeholder engagement, consisting of surveys,

interviews, workshops and collaboration within the EED Experts Group43, provided valuable

insights into industry readiness and validated the feasibility of the proposed measures.

Additionally, an evaluation of the best available technologies ensured that the

recommendations are practical and scalable, and that they consider regional differences.

3.1 Simplification and improvement of the reporting scheme

In March 2024, with the adoption of Delegated Regulation (EU) 2024/1364, the Commission

introduced the European database on data centres and a reporting scheme designed to collect

key performance indicators regarding the sustainability of data centres in the European Union.

As part of an ongoing effort to simplify and harmonise EU policy initiatives, the reporting

scheme44 was assessed, considering feedback from operators gathered through targeted

interviews and surveys. The aim was to identify strengths and limitations and pinpoint

opportunities to amend Delegated Regulation (EU) 2024/1364 and improve the existing

reporting framework.

The assessment showed that simplification should focus on removing indicators whose

reporting is considered difficult and whose impact to the next steps is limited, such as the data

traffic indicators, which are not directly relevant in computing the four efficiency and

sustainability metrics (PUE, WUE, ERF, REF) or any possible equipment efficiency metric.

The assessment also showed that reporting could be simplified by standardising indicators

across policy initiatives to avoid potential misalignments between legislative frameworks. For

example, the current reporting of ‘potable water input’ could be replaced with ‘freshwater

input’, harmonising the scheme with indicators used in EU water policies45,46.

In addition, future data collection should cover nuclear energy consumption, as it can provide

large volumes of low-carbon power to data centres. It is important to apply the principle of

technological neutrality towards low-emission energy sources, to stimulate new investments in

low-emission energy and to accelerate the clean energy transition of the sector.

43

Group of Experts on the Energy Efficiency Directive (E03228). 44

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/83be4c3e-5c79-11f0-a9d0-

01aa75ed71a1/language-en. 45

Directive 2000/60/EC of the European Parliament and of the Council of 23 October 2000 establishing a

framework for Community action in the field of water policy. 46

Communication COM/2025/280 from the Commission to the European Parliament, the Council, the

European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, European water resilience strategy

13

To enhance the accuracy and reliability of the reported data by data centre operators, additional

methodologies and definitions should also be introduced to clarify the reporting requirements

for operators and maximise the proportion of correct entries submitted, leading to a better

understanding of the data centre landscape. In addition, it would be important to implement

some logical checks, as part of the database’s input interface, and promote the use of monitoring

and reporting certification by reporting data centres.

Acknowledging the varied environments in which data centres operate is important for

effective regulation. In the future, a more detailed reporting scheme could integrate new

indicators to better contextualise the operations of each facility, particularly concerning local

water availability and associated supply risk factors. While the World Resources Institute’s

Aqueduct Water Risk Atlas47 and the Water Exploitation Index Plus (WEI+) of the European

Environmental Agency48 provide already some assessment concerning water stress in the EU,

further development of an EU-wide basis on how to assess the local environmental impact of

data centres is needed as announced in the Water Resilience Strategy.

Furthermore, the reporting scheme should acknowledge the distinct challenges faced by

colocation facilities49, which often struggle to access complete operational KPIs due to client-

controlled IT equipment. To address this, reporting requirements should consider the feasibility

of data centres to receive data from their customers.

Finally, to further support sustainability, voluntary reporting of smaller data centres and data

centres that are in the design phase could further incentivise and promote exemplary behaviour

within the sector while providing more information on the European data centre ecosystem.

3.2. Proposal for the establishment of a common EU rating scheme for data

centres

Articles 12 and 33(3) of the EED require further steps to ensure that the data centres sector

adopts and implements more sustainable technologies and practices. Delegated Regulation

(EU) 2024/1364 already laid the foundations by introducing the European database on data

centres and a reporting scheme for the collection of key performance indicators to be used in

an EU rating scheme. A second Delegated Regulation concerning the establishment of the

common Union rating scheme has been adopted as part of the data centre energy efficiency

package.

A comprehensive rating scheme is needed to foster transparency and inform better policy

making and procurement of more sustainable digital assets and services across Europe. The

rating scheme will allow to evaluate and promote new designs or appropriate efficiency

interventions in new or existing data centres that can result not only in a considerable reduction

of energy and water consumption, but also in increased use of renewable and other low-

47

World Resources Institute, Aqueduct Water Risk Atlas, https://www.wri.org/applications/aqueduct/water-

risk-atlas/. 48

https://www.eea.europa.eu/en/analysis/indicators/use-of-freshwater-resources-in-europe-1. 49

A colocation data centre is a shared facility where one or multiple third-party organisations can rent space

for their servers and data storage equipment.

14

emission energy, an increase in the efficiency of the grid, or in the reuse of waste heat in nearby

facilities and heat networks.

Building on the reporting scheme established by Delegated Regulation (EU) 2024/1364,

indicators displayed on the label have been selected among those already communicated by

data centre operators to the European database and identified as the most relevant ones for

achieving the objectives of the regulation, while also respecting confidentiality concerns. The

thresholds have been set based on the analysis of the data from the first reporting period and

on stakeholder feedback and comply with established standards and international benchmarks.

Indicators and thresholds will be subject to future review to align with technological

advancements, improve the effectiveness of the scheme and strive for higher sustainability

standards.

By leveraging existing data, the rating scheme will not involve any additional burden on

Member States and data centre operators. Automation within the reporting platform will

generate rating labels at the end of each period, facilitating consistent and regular assessments.

Ensuring transparency, the label will be publicly accessible in electronic form, enhancing

visibility on the environmental footprint of data centres.

3.3 Proposal for the establishment of minimum performance standards for

data centres

Article 12(5) of the EED asks the Commission to advance legislative proposals aimed at

enhancing energy efficiency in data centres, including by setting minimum performance

standards. Comprehensive analysis has identified these standards as a critical opportunity to

ensure that all new or retrofitted data centres in Europe meet set benchmarks in energy

efficiency, water usage, and other sustainability criteria. Data from the first reporting period

(Figures 6 and 750) reveals that roughly half of reporting data centres in Europe exceed a

recommended PUE baseline of 1.5 and/or a recommended WUE baseline of 0.4. These findings

underscore the opportunity for improvement and additional regulatory measures to encourage

industry-wide advancement. The International Energy Agency (IEA) estimates51 suggest that

empowering efficiency in data centres through measures like minimum performance standards

could save globally around 65 TWh of energy per year, of which almost 20 TWh in Europe.

Figures 6 and 7 - The distribution of PUE (left) and WUE (right) according to the

reported data in the first reporting period

50

Directorate-General for Energy, AIT, Borderstep and EY, Assessment of next steps to promote the energy

performance and sustainability of data centres in EU, including the establishment of an EU-wide rating scheme

– Second technical report, Publications Office of theEuropean Union, 2025,

https://data.europa.eu/doi/10.2833/0828045, p.26. 51

https://www.iea-4e.org/edna/publications/.

15

Setting minimum performance standards would mark the third phase in advancing the

sustainability of data centres, complementing existing efforts to increase transparency and

accountability via the reporting scheme and promote exemplary technologies and practices via

the rating scheme. Setting these standards aims not only at phasing out outdated and inefficient

practices but also at improving the sector’s competitiveness by making better use of energy and

water. The creation of common performance standards in the EU would also prevent the

multiplication of disparate national legislative frameworks, which creates a complex regulatory

landscape and results in varying levels of efficiency and sustainability. Such fragmentation

complicates the operational environment for data centres, obstructing the seamless expansion

across borders due to inconsistent compliance requirements. Moreover, the lack of

standardisation prevents the EU from fully leveraging collaborative efforts to optimise energy

efficiency and sustainability on a larger scale.

The minimum performance standards could set thresholds for key performance indicators such

as PUE, WUE, and REF, or a combination of them, ensuring a minimum level of performance

is met by all data centres. The thresholds should be ambitious yet realistic, derived from the

reported performance data, reviews of national and international frameworks52 and tailored to

account for variations in size, age, climatic conditions and location of data centres.

The Commission is committed to supporting the sector’s transition by illustrating viable

options and solutions53 that align with the EU’s energy, climate and competitiveness goals.

Stakeholder engagement has demonstrated a readiness54 within the sector to work with

52

Such as Germany’s Energieeffizienzgesetz, China’s GB 40879-2021, and the Climate Neutral Data

Centre Pact. 53

For example, the Commission published a structured quantitative assessment of 66 Best Available

Technologies (BATs), focusing on their relevance, feasibility and impact in data centre operation providing data

centre operators with a practical starting point for improvement: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-

/publication/29aa14ed-a4ba-11f0-a7c5-01aa75ed71a1/language-en. 54

Stakeholder consultation confirms the practicality of the proposed minimum performance standards:

91% of surveyed organisations reported having adopted internal sustainability plans, with 83% expecting to meet

their targets within five years. The most common targets already pursued include carbon-free energy (44%), PUE

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

16

efficiency and sustainability indicators, validating the feasibility of the proposal. The initiative

anticipates establishing a timeframe for existing data centres to comply with these standards,

thereby fostering sustainability improvements without hindering the sector’s needed

development in Europe as expressed in the Europe’s Digital Decade55, the AI Continent Action

Plan56, and the Cloud and AI Development Act57.

As a first step, the Commission is publishing a call for evidence and an open public consultation

to define the initiative’s scope as precisely as possible, followed by an impact assessment to

evaluate policy options. Continuous dialogue with stakeholders and Member States should

inform and refine the regulatory proposal, ensuring its practical execution aligns with both

industry capabilities and environmental imperatives.

3.4. Assessment of the feasibility of a transition towards a net-zero emission

data centre sector

The European Commission, in its strategic document ‘Shaping Europe’s Digital Future’58, has

set an ambitious goal for data centres and telecommunications to achieve climate neutrality by

2030. As projections for energy consumption continue to rise, aligning the sector with clear

climate neutrality targets becomes increasingly crucial.

Achieving carbon neutrality in data centres requires a multifaceted approach, including

decarbonising the electricity supply, synchronising electricity usage with generation timings

and using energy-efficient technologies. Incentivising the use of low-emission energy sources

on the label or in minimum performance standards can further contribute to achieving this

target while respecting a technology-neutral approach. Beyond direct operational efforts,

addressing upstream and downstream emissions is crucial. Measures such as extending IT

hardware service life through repair and refurbishment, developing infrastructure on

brownfield sites with sustainable materials, and using waste heat as a substitute for fossil-based

heating in district-heating networks contribute significantly to advancing towards a carbon-

neutral sector. Installing sustainable cooling systems and using sustainable refrigerants are also

essential for achieving carbon neutrality in data centres59.

While most European data centres can feasibly achieve net-zero emissions in the coming years,

success depends on factors such as grid carbon intensity, local site constraints and financial

reductions (26%) and WUE improvements (22%). For more details: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-

/publication/29aa14ed-a4ba-11f0-a7c5-01aa75ed71a1/language-en. 55

https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/europes-digital-decade. 56

Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic

and Social Committee and the Committee of the regions AI Continent Action Plan, COM/2025/165 final,

https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/ai-continent-action-plan. 57

https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14628-AI-Continent-new-

cloud-and-AI-development-act_en. 58

EC, Shaping Europe’s Digital Future, COM(2020) 67 final, 19 February 2020, 22,

https://commission.europa.eu/system/files/2020-02/communication-shaping-europes-digital-future-

feb2020_en_4.pdf. 59

In the first reporting period, only 15% of the data centres reporting their type of refrigerant declared

using a refrigerant with a global warming impact of less than 150 tons of CO2-equivalent.

17

resources. Thus, achieving climate neutrality should be seen as a broadly attainable objective,

though not uniformly guaranteed for every facility.

Therefore, the introduction of specific regulation for climate neutrality is so far deemed

unnecessary. Instead, the rating scheme and proposed minimum performance standards

constitute foundational steps toward climate-neutral operations, with potential for review to

incorporate technological advancements and increased sustainability ambitions. This approach

maintains the focus on practical frameworks, facilitating the sector’s transition toward climate-

neutral benchmarks without imposing premature regulatory burdens.

4. CONCLUSION

Establishing a reporting scheme for data centres in Europe has started a rich discussion among

all public and private stakeholders on the need and ways to promote the sustainability of data

centres. The first reporting period provided important evidence and insights on what is the

current state and where improvements could be pursued. Although some aspects of the

reporting scheme need to be improved, the data obtained and the public consultation that took

place throughout the year supported the concept of introducing a label that will offer even more

transparency, exhibit sustainable practices and pull the sector to adopt the best technologies

available. Even more, it supported the idea of an untapped potential for energy and water

savings, increased use of renewable and other low-emission energy, better integration to the

energy system, and eventually smaller carbon footprint that in the next months will be further

explored and assessed by the Commission, as part of an initiative to introduce minimum

performance standards for data centres in Europe.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 21.9.2026 COM(2026) 500 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

andmekeskuste energiatõhususe kohta ELis

1

Sisukord

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................... 2

2. OLEMASOLEVATE ANDMETE HINDAMINE ANDMEKESKUSTE KESTLIKKUSE KOHTA ELIS

4

2.1. ELi andmekeskuste kestlikkust käsitlevate kättesaadavate andmete täielikkus ja

kvaliteet ................................................................................................................................. 4

2.2. Euroopa andmekeskuste energiatõhususe ja kestlikkuse hindamine ...................... 6

2.2.1. Euroopa andmekeskuste elektrienergia kasutamise tõhususe hindamine ............. 6

2.2.2. Euroopa andmekeskuste veekasutuse tõhususe hindamine ................................ 8

2.2.3. Energia taaskasutamise teguri hindamine Euroopa andmekeskustes .................. 9

2.2.4. Euroopa andmekeskuste taastuvenergiateguri hindamine ............................... 11

3. JÄRGMISED SAMMUD JA SEADUSANDLIKUD ETTEPANEKUD ANDMEKESKUSTE SEKTORI

KESTLIKUMAKS MUUTMISEKS ................................................................................................. 12

3.1 Aruandlussüsteemi lihtsustamine ja täiustamine ............................................... 13

3.2. Ettepanek kehtestada andmekeskuste jaoks ELi ühine hindamiskava ............ 14

3.3 Ettepanek kehtestada andmekeskuste miinimumjõudluse standardid ............ 15

3.4. Hinnang kliimaneutraalsele andmekeskuste sektorile ülemineku teostatavuse

kohta 17

4. JÄRELDUS ........................................................................................................................ 17

2

1. SISSEJUHATUS

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor on üks kiiremini kasvavaid sektoreid

Euroopas ja kogu maailmas. ELi andmekeskused tarbisid 2024. aastal 68 TWh elektrienergiat1.

Prognooside kohaselt kasvab see tarbimine 2030. aastaks 114 TWh-ni,2 mis moodustab siis

3,2 % ELi elektrinõudlusest3. Neid prognoositavaid väärtusi võiks suurendada, kuna

digiteenuseid ja -tehnoloogiat tekib jõudsalt juurde, tehisintellekt võetakse kiiremini

kasutusele4 ja ELi kindel eesmärk on saada juhtivaks maailmajaoks tehisintellekti valdkonnas5.

Komisjon võttis vastu ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakti,6 et

toetada eesmärki tugevdada ELi tehnoloogilist suveräänsust, sealhulgas suurendades

andmetöötlusvõimsust ning edendades tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu liidu

territooriumil, ning et aidata kaasa andmetöötlusvõimsuse tasakaalustatumale geograafilisele

jaotusele. Oluline on säilitada strateegiline suutlikkus valdkondades, mis nõuavad

tehnoloogilist suveräänsust, kuid sellega kaasnevad ka probleemid. Laienev andmekeskuste

sektor tekitab probleeme seoses energia ja elektrivõrkude kättesaadavusega, CO2 heitega ja

keskkonnaressurssidega (nt vesi).

Sellega seoses rõhutatakse ELi digistrateegias7 vajadust väga energiatõhusate ja kestlike

andmekeskuste järele ning kutsutakse üles võtma sektori keskkonnajalajäljega seotud

läbipaistvusmeetmeid. Draghi aruandes8 rõhutatakse ka tõhususe olulist rolli Euroopa tööstuse

konkurentsivõime jaoks. Kui ettevõtted vähendavad energiakulusid ja sellest tulenevalt

tegevuskulusid, saavad nad taas investeerida teadus- ja arendustegevusse, oskustesse ja

töökohtadesse, mis suurendab Euroopa konkurentsivõimet.

Komisjon kinnitas 13. juunil 2025. aastal, et on endiselt pühendunud energiatõhususele, ning

esitas energiatõhususe tegevuskava,9 milles on kindlaks määratud kümme esmatähtsat

valdkonda, millest juhinduda ELi energiatõhususmeetmete võtmisel. Tegevuskava eesmärk on

ühtlustada ELi energiatõhususeeskirjade rakendamist ning hõlbustada ja võimaldada

1 https://www.iea.org/reports/key-questions-on-energy-and-ai.

2 https://www.iea.org/reports/key-questions-on-energy-and-ai.

3 https://electricity-data.eurelectric.org/electricity-demand.html.

4 https://www.iea.org/reports/energy-and-ai.

5 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/ai-continent-action-plan.

6 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing a framework of

measures strengthening Europe’s cloud and AI ecosystem (Cloud and AI Development Act), COM(2026) 502

final (Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik, et tugevdada

Euroopa pilvandmetöötluse ja tehisintellekti ökosüsteemi (ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise

õigusakt), COM(2026) 502 final, https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/proposal-cloud-and-ai-

development-act-cada. 7 https://commission.europa.eu/publications/european-commission-digital-strategy_en.

8 Draghi, M., „The Future of European Competitiveness – A Competitiveness Strategy for Europe“

(Euroopa konkurentsivõime tulevik – Euroopa konkurentsivõime strateegia), 2024,

https://commission.europa.eu/document/97e481fd-2dc3-412 d-be4c-f152a8232961_en. 9 https://energy.ec.europa.eu/topics/energy-efficiency/new-impetus-energy-efficiency_en.

3

energiatõhususe parandamise meetmete ja projektide suuremat kasutuselevõttu. Tegevuskava

üks peamisi tulemusi on andmekeskuste energiatõhususe pakett, mille osa on käesolev aruanne.

EL kehtestas 2007. aastal andmekeskuste energiatõhususe käitumisjuhendi,10 kus rõhutati

käitajate parimaid tavasid ja energiatõhususe võrdlusaluseid, et innustada andmekeskuste

energiatõhususe vabatahtlikku parandamist. Direktiiv (EL) 2023/1791 (energiatõhususe

direktiivi uuesti sõnastatud versioon)11 sisaldab meetmeid energiatõhusate ja kestlike

andmekeskuste edendamiseks. Energiatõhususe direktiivi artikli 12 kohaselt peavad

liikmesriigid nõudma, et nende territooriumil asuvad andmekeskused avaldaksid teabe oma

energiatõhususe ja kestlikkuse kohta. Samuti teeb ta komisjonile ülesandeks luua ELi tasandi

andmebaas, mis sisaldab seda teavet, et edendada suuremat läbipaistvust. 2024. aasta märtsis

võttis komisjon vastu delegeeritud määruse (EL) 2024/1364, milles määrati kindlaks esimene

peamiste tulemusnäitajate kogum ja kestlikkuse näitajad, mille andmekeskuste käitajad peavad

esitama.

Energiatõhususe direktiivi artikli 12 lõike 5 kohaselt hinnatakse käesolevas aruandes

andmekeskuste energiatõhusust ja kestlikkust käsitlevaid kättesaadavaid andmeid, tuginedes

Euroopa andmebaasile esitatud andmetele. Selle analüüsi põhjal uuritakse aruandes vajadust

täiendavate meetmete järele, et parandada sektori kestlikkust, sealhulgas kehtestada

miinimumjõudluse standardid.

Andmebaasis esitatavad andmed hõlmavad teavet aruandva andmekeskuse kohta (nt nimi,

omanik ja käitaja, liik), teavet aruandva andmekeskuse toimimise kohta, energia- ja

kestlikkusnäitajaid (nt energiatarbimine, veetarbimine, taaskasutatud heitsoojusenergia,

taastuvenergia tarbimine), IKT-võimsuse näitajaid ning andmeliikluse näitajaid kooskõlas

delegeeritud määrusega (EL) 2024/1364.

Komisjon tellis tehnilise abi uuringu,12 et toetada käesolevas aruandes kasutatud analüüsi.

Avaldati tehnilised aruanded,13,14,15 milles esitati üksikasjalik analüüs andmekeskuste

10

https://e3p.jrc.ec.europa.eu/en/groups/data-centres-code-conduct. 11

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb

energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/1791/oj). 12

„Technical Assistance in support of implementing Article 12(5) of Directive 2023/1791 on the energy

performance and sustainability of data centres“ (Tehniline abi andmekeskuste energiatõhusust ja kestlikkust

käsitleva direktiivi 2023/1791 artikli 12 lõike 5 rakendamiseks), https://www.borderstep.org/projekte/eudcear/. 13

Euroopa Komisjon: energeetika peadirektoraat, AIT, Borderstep ja EY, Assessment of the energy

performance and sustainability of data centres in EU – First technical report (ELi andmekeskuste energiatõhususe

ja kestlikkuse hindamine. Esimene tehniline aruanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025

https://data.europa.eu/doi/10.2833/3168794.14

Euroopa Komisjon: energeetika peadirektoraat, AIT, Borderstep ja EY, Assessment of next steps to

promote the energy performance and sustainability of data centres in EU, including the establishment of an EU-

wide rating scheme – Second technical report (Järgmiste sammude hindamine andmekeskuste energiatõhususe ja

kestlikkuse edendamiseks ELis, sealhulgas kogu ELi hõlmava hindamiskava kehtestamine. Teine tehniline

aruanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025, https://data.europa.eu/doi/10.2833/0828045.15

Kamiya, G. ja Bertoldi, P., Energy Consumption in Data Centres and Broadband Communication

Networks in the EU (Energiatarbimine andmekeskustes ja lairibaühenduse sidevõrkudes ELis), Euroopa Liidu

Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2024, doi:10.2760/706491.

4

kestlikkuse kohta ELis ning hinnang olemasolevale õigusraamistikule ja täiendavate meetmete

vajalikkusele ja teostatavusele. Uuringu konsultatsioonide raames korraldati mitmeid seminare

ja küsitlusi, kuhu kaasati mitmesugused sidusrühmad, sealhulgas liikmesriigid, andmekeskuste

tööstusharu, akadeemilised ringkonnad ja kodanikuühiskond.

Andmekeskuste energiatõhususe paketi muude tulemuste hulka kuuluvad delegeeritud määruse

(EL) 2026/700016 (millega kehtestatakse ühine liidu kava andmekeskuste kestlikkuse

hindamiseks) vastuvõtmine ja andmekeskuste miinimumjõudluse standardite kehtestamist

käsitleva avaliku konsultatsiooni algatamine. See pakett täiendab energiasektori

digitaliseerimise ja tehisintellekti strateegilist tegevuskava 17

(COM(2026)501 final) ning

komisjoni ettepanekut võtta vastu pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakt

(COM(2026)502 final), mis on seadusandlikud algatused, mille eesmärk on suurendada

Euroopa pilvandmetöötluse ja tehisintellekti alast suutlikkust ning edendada Euroopa

energiasüsteemi digitaliseerimist ning energia- ja digisüsteemide paremat integreerimist liidus.

2. OLEMASOLEVATE ANDMETE HINDAMINE ANDMEKESKUSTE KESTLIKKUSE KOHTA ELIS

2.1. ELi andmekeskuste kestlikkust käsitlevate kättesaadavate andmete täielikkus ja

kvaliteet

Direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 12 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid nõudma, et selliste

nende territooriumil asuvate andmekeskuste omanikud ja käitajad, mille installeeritud

infotehnoloogiaseadmete võimsusvajadus on vähemalt 500 kW, avalikustavad VII lisas

sätestatud teabe. Delegeeritud määrusega (EL) 2024/1364 võeti kasutusele andmekeskuste

Euroopa andmebaas ja määrati kindlaks peamised tulemusnäitajad, mille andmekeskuste

käitajad peavad esitama kõigepealt 15. septembriks 2024, seejärel 15. maiks 2025 ja seejärel

igal aastal. Järgnev hinnang hõlmab esimesel aruandeperioodil (mai–september 2024) esitatud

andmeid. Tehnilise abi uuringus vaadati läbi nii esitatud andmete täielikkus kui ka kvaliteet18.

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2024/1364 artikli 5 lõikele 5 on kõik andmed

anonüümitud, et vältida isiku-, ettevõtte- või asukohapõhiste andmete avalikustamist.

Esimesel aruandeperioodil esitas oma andmed 770 andmekeskust, mis moodustab ligikaudu

36 % aruandluskohustusega hõlmatud andmekeskuste hinnangulisest koguarvust ELis19. Kuus

16

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2026/7000, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2023/1791 ja muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2024/1364 seoses andmekeskuste

jaoks liidu ühise hindamiskava kehtestamisega. 17

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Energeetikasektori digitaliseerimise ja tehisintellekti strateegiline tegevuskava“,

COM(2026) 501 final, https://energy.ec.europa.eu/publications/strategic-roadmap-digitalisation-and-ai-energy-

sector_en. 18

Euroopa Komisjon: energeetika peadirektoraat, AIT, Borderstep ja EY, Assessment of the energy

performance and sustainability of data centres in EU – First technical report (ELi andmekeskuste energiatõhususe

ja kestlikkuse hindamine. Esimene tehniline aruanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025

https://data.europa.eu/doi/10.2833/3168794. 19

Et hinnata andmekeskuste arvu, kes peaksid esitama andmeid Euroopa andmebaasi, Euroopas ja riikide

kaupa, kasutati mitut allikat, sealhulgas äriandmebaase ning konsultatsioonietapis riikide andmekeskuste

ühendustelt ja tööstusharu sidusrühmadelt saadud teavet. Hinnanguline koguarv hõlmab andmekeskusi, mille

5

liikmesriiki teatasid, et neil ei ole ühtegi andmekeskust, ning viis liikmesriiki teatasid vähem

kui kolmest andmekeskusest, mis annab nendes piirkondades sektorist piiratud ülevaate.

Joonis 1. Aruandvate andmekeskuste hinnanguline koguarv ja arv ELi liikmesriikide

kaupa20

Võttes arvesse andmekeskuste valdkonna keerukust ja sellekohaste avalikult kättesaadavate

andmete puudumist, annab see valim juba väärtuslikku teavet ja on mõistlik lähtepunkt

tööstusharus valitsevate suundumuste kindlakstegemiseks. Tulevastel aruandeperioodidel on

oodata esitatavate andmete mahu kasvu, kuna teadlikkus aruandlussüsteemist suureneb ning

käitajatel on olnud aega uute regulatiivsete protsessidega kohaneda ja vajalikke andmeid

koguda. Komisjon kutsub siiski liikmesriike üles tagama energiatõhususe direktiivi artikli 12

täieliku ja kiire rakendamise ning kiirendab täitmise tagamist, seismaks selle eest, et aruandvate

andmekeskuste arv tulevikus suureneks, et toetada tulevasi analüüse ja võimaldada teadlikumat

poliitikakujundamist. Komisjon kutsub lisaks andmekeskuste käitajaid üles täitma oma

aruandluskohustusi.

Et aidata rakendamisele kaasa ja tagada surem läbipaistvus, teeb komisjon käitajate

toetamiseks avalikult kättesaadavaks kasutusjuhendi, aruandlusjuhendi ning korduma

kippuvad küsimused ja juhenddokumendid21. Sellega seoses on komisjonile juba teisel

aruandeperioodil esialgseid andmeid esitanud vähemalt 30 % võrra rohkem andmekeskusi.

Neid andmeid analüüsitakse järgmises aruandes, mida komisjon praegu koostab.

võimsus on üle 500 kW, ja andmekeskusi, mille võimsus ületab riiklikke aruandluskünniseid (nt Saksamaal

peavad oma andmed esitama andmekeskused, mille võimsus on üle 300 kW). 20

Euroopa Komisjon: energeetika peadirektoraat, AIT, Borderstep ja EY, Assessment of the energy

performance and sustainability of data centres in EU – First technical report (ELi andmekeskuste

energiatõhususe ja kestlikkuse hindamine. Esimene tehniline aruanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025,

https://data.europa.eu/doi/10.2833/3168794, lk 23. 21

Andmekeskuste energiatõhusus: https://energy.ec.europa.eu/topics/energy-efficiency/energy-efficiency-

targets-directive-and-rules/energy-efficiency-directive_en#energy-performance-of-data-centres.

6

Esimesel aruandeperioodil hinnati andmete kvaliteeti,22 et kontrollida esitatud näitajate

usutavust, täpsust ja järjepidevust ning tagada järgnevate analüüside ja tõlgenduste

usaldusväärsus. Kokkuvõttes peetakse usaldusväärseks 70,1 % esitatud andmetest, mis

tähendab, et kõigi asjaomaste näitajate kohta on esitatud järjepidevad arvandmed. Kuna

andmekeskused ei esitanud esimesel aruandeperioodil alati kõiki peamisi tulemusnäitajaid, on

andmepunktide arv näitajate kaupa erinev. Need vastuolud tuleb kõrvaldada täiendava

valideerimise ja sidusrühmade kaasamise kaudu, aga ka näitajate määratluste ja

mõõtmismeetodite selgitamise teel. See on oluline, et parandada andmekogumi

usaldusväärsust ning tagada täpsem ülevaade energia- ja veekasutusest ELi andmekeskuste

ökosüsteemis.

2.2. Euroopa andmekeskuste energiatõhususe ja kestlikkuse hindamine

Energiatõhususe ja kestlikkuse hindamine põhineb nelja näitaja arvutamisel23: elektrienergia

kasutamise tõhusus (PUE), veekasutuse tõhusus (WUE), energia taaskasutamise tegur (ERF)

ja taastuvenergiategur (REF). Arvutused tehakse esimese aruandeperioodi valideeritud

andmete põhjal.

2.2.1. Euroopa andmekeskuste elektrienergia kasutamise tõhususe hindamine

Andmekeskused sõltuvad serverite, salvestus-, võrgu-, jahutus- ja muude tugisüsteemide

käitamisel suurel määral energiast, peamiselt elektrist. Elekter moodustab tavaliselt üle 90 %

andmekeskuse otsesest energiakasutusest24.

PUE, mis on määratletud rajatise kogu energiatarbimise ja IT-seadmete energiatarbimise

suhtena, on andmekeskuste energiatõhususe üks peamine näitaja. See näitab, kui palju

lisaenergiat on vaja muude kui IT-süsteemide jaoks. Väiksem PUE näitab suuremat tõhusust,

kusjuures väärtused ulatuvad tavaliselt 1,0-st (teoreetiline ideaal, kus IT-seadmete jaoks

kasutatakse iga üksikut vatti) kuni 2,0-ni või üle selle vähemtõhusates rajatistes. Praktikas

peetakse suurepäraseks väärtusi, mis on väiksemad kui 1,2, väärtusi vahemikus 1,2–1,5

peetakse heaks ja väärtused, mis on suuremad kui 1,5, viitavad sellele, et on veel arenguruumi.

PUE võib aastate jooksul kõikuda sisemiste (nt optimeerimine või kasutamine) ja väliste

tegurite (nt ilmastikutingimused) tõttu.

22

Protsesside kontrollimine hõlmas näitajate ristkontrollimist, et teha kindlaks vastuolud ja kõrvaldada

väärtused, mis jäävad iga näitaja puhul eeldatavatest vahemikest välja. Eeldatavad vahemikud on kindlaks

määratud vastavalt ekspertidelt saadud teabele, tööstusharu võrdlusalustele ja välistele allikatele. 23

Need neli näitajat on piiritletud delegeeritud määruse (EL) 2024/1364 III lisas. 24

Euroopa Komisjon, Study on greening cloud computing and electronic communications services and

networks: Towards climate neutrality by 2050 (Uuring pilvandmetöötluse ning elektroonilise side teenuste ja

võrkude keskkonnasäästlikumaks muutmise kohta – kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks), 2022.

Kättesaadav aadressil: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/study-greening-cloud-computing-and-

electronic-communications-services-and-networks-towards-climate.

7

ELi andmekeskuste keskmine teatatud PUE väärtus 2024. aastal oli 1,3625. Võrdluseks võib

tuua, et ülemaailmne keskmine PUE oli 2023. aastal 1,58,26 samas kui USA teatas, et riigi

keskmine PUE on paranenud väärtuseni 1,427 ja Hiina eesmärk on saavutada 2025. aasta lõpuks

keskmine PUE väärtus alla 1,528.

ELi keskmine varjab märkimisväärseid erinevusi kogu Euroopas, kusjuures riikide PUE-

väärtused jäävad vahemikku 1,15–1,66 (joonis 2)29. Need tulemused viitavad tõhususe

erinevustele ja tehnoloogiliste valikute mitmekesisusele, kuna andmete analüüs näitab, et

kliimaerinevused ei ole peamine tegur, mis mõjutab PUE-väärtusi30. Väiksemate

andmekeskuste (500–1 000 kW) keskmine PUE on 1,64, mis on keskmisest palju suurem,

samas kui suurematel andmekeskustel on tavaliselt väiksem PUE, sest nad on sageli hiljuti

ehitatud ja saavad kasu mastaabisäästust tõhususe mõttes31.

Üldiselt ületab enamik ELi aruandvatest andmekeskustest ikkagi tavapäraseid PUE

sihtväärtusi, näiteks neid, mis on kehtestatud Saksamaal või seatud kliimaneutraalse

andmekeskuse paktiga (CNDCP) seotud kohustuses. Saksamaa energiatõhusust käsitlevas

õigusaktis on sätestatud konkreetsed PUE sihtväärtused andmekeskuste jaoks, mis jäävad pikas

perspektiivis vahemikku 1,2–1,3. Kliimaneutraalse andmekeskuse pakt, mis on andmekeskuste

tööstusharu eneseregulatsiooni algatus, kohustab ELi ettevõtjaid saavutama 2030. aastaks

kliimaneutraalsuse ning selles on seatud eesmärgiks PUE väärtus 1,3 uute andmekeskuste jaoks

jahedas kliimas ja 1,4 soojemates piirkondades (2030. aastaks)32. Kuigi Euroopa

25

Peale selle näitavad Euroopa andmekeskuste energiatõhususe käitumisjuhendi raames kogutud ja jälgitud

andmed, et osalejate andmekeskuste keskmine PUE (2024. aastal üle 400, mis tahes liiki ja suurusega) vähenes

aastatel 2010–2024 1,8-lt vähem kui 1,3-le (Teadusuuringute Ühiskeskuse arvutus). 26

Uptime Institute, „Global PUES: Are They Going Anywhere?“ (Üleilmsed PUE-väärtused: kas need on

muutumas?), 2023, https://journal.uptimeinstitute.com/global-pues-are-they-going-anywhere/. 27

Lawrence Berkeley National Laboratory, „United States Data Center Energy Usage Report“ (USA

andmekeskuse energiakasutuse aruanne), detsember 2024, https://eta-

publications.lbl.gov/sites/default/files/2024-12/lbnl-2024-united-states-data-center-energy-usage-report.pdf. 28

Hiina Rahvavabariigi riiginõukogu, „China’s Government Reports on Digital Infrastructure“ (Hiina

valitsuse aruanded digitaristu kohta), 24. juuli 2024,

https://english.www.gov.cn/news/202407/24/content_WS66a0b167c6d0868f4e8e96ba.html. 29

Keskmine PUE arvutatakse kaalutud keskmisena, kus kaalutegurina kasutatakse iga rajatise summaarset

energiatarbimist. Esimesel aruandeperioodil esitasid 681 andmekeskust PUE-väärtusi, mida peeti

usaldusväärseks. Viies liikmesriigis esitas oma andmed vähem kui kolm andmekeskust, mistõttu ei pruugi andmed

olla representatiivsed. Allikas: Euroopa Komisjon: energeetika peadirektoraat, AIT, Borderstep ja EY, Assessment

of the energy performance and sustainability of data centres in EU – First technical report (ELi andmekeskuste

energiatõhususe ja kestlikkuse hindamine. Esimene tehniline aruanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025,

https://data.europa.eu/doi/10.2833/3168794, lk 34. 30

Euroopa Komisjon: energeetika peadirektoraat, AIT, Borderstep ja EY, Assessment of next steps to

promote the energy performance and sustainability of data centres in EU, including the establishment of an EU-

wide rating scheme – Second technical report (Järgmiste sammude hindamine andmekeskuste energiatõhususe ja

kestlikkuse edendamiseks ELis, sealhulgas kogu ELi hõlmava hindamiskava kehtestamine. Teine tehniline

aruanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025, https://data.europa.eu/doi/10.2833/0828045.31

Uptime Institute, „Large data centers are mostly more efficient, analysis confirms“ (Analüüsi järgi on

suured andmekeskused on enamasti tõhusamad), 2024, https://journal.uptimeinstitute.com/large-data-centers-are-

mostly-more-efficient-analysis-confirms/. 32

Kliimaneutraalse andmekeskuse pakt, „Working groups“ (Töörühmad). Kättesaadav aadressil:

https://www.climateneutraldatacentre.net/working-groups/.

8

andmekeskuste energiatõhususe käitumisjuhendis ei ole konkreetseid eesmärke seatud, on

sellega varem julgustatud PUE väärtust pidevalt parandama parimate tavade kataloogi abil, mis

hõlmab jahutust, elektrijaotust, IT optimeerimist ja seiret33. Esimese aruandeperioodi

tulemused näitavad, et Euroopa andmekeskustes on olemas märkimisväärne potentsiaal PUE-

väärtuste parandamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks. Selle saavutamiseks on vaja

täiendavat optimeerimist ning sihipäraseid investeeringuid energiasäästlikesse

tehnoloogiatesse ja taristu ajakohastamisse. PUE parandamine mitte ainult ei paranda

kestlikkust ja ei vähenda võrgustressi, vaid vähendab ka tegevuskulusid väiksema

energiatarbimise kaudu. Sellised parandused võivad suurendada sektori konkurentsivõimet ja

seada ELi ülemaailmses digimajanduses kestlike tavade valdkonnas juhtpositsioonile.

Joonis 2. Andmekeskuste keskmine PUE liikmesriikide kaupa

2.2.2. Euroopa andmekeskuste veekasutuse tõhususe hindamine

Andmekeskuste veetarbimine sõltub peamiselt kasutatavast jahutustehnoloogiast. Veepõhiseid

või aurustusjahutussüsteeme kasutavad rajatised tarbivad märkimisväärses koguses vett, samas

kui välisõhu- või vedelik-otsejahutust kasutavad rajatised kasutavad vett minimaalselt või ei

kasuta seda üldse.

Veekasutuse tõhusus (WUE), mis on määratletud kui sisendvee kogumahu ja IT-seadmete

energiatarbimise suhe,34 võimaldab mõõta, kui tõhusalt andmekeskus vett kasutab. Väiksem

WUE näitab suuremat veetõhusust, mis tähendab, et IT-seadmete energiatarbimise ühiku kohta

kulub vähem vett.

33

Acton M., Booth, J. ja Paci, D., 2025 Best Practice Guidelines for the EU Code of Conduct on Data

Centre Energy Efficiency (Euroopa andmekeskuste energiatõhususe käitumisjuhendi 2025. aasta parimate tavade

suunised), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2025. 34

Ühiku m³/MWh võib asendada ühikuga l/kWh, kuid käesolevas aruandes kasutatakse ühikuid, mis on

kooskõlas standardiga EN 506400-4.

9

2024. aastal oli ELi andmekeskuste keskmine teatatud WUE-väärtus 0,58 (joonis 3)35. Siiski

on see liikmesriigiti väga erinev, vahemikus 0,07–1,28. Selliseid erinevusi põhjustavad

tehnoloogilised valikud, aga ka kliimatingimused, kuna jahedamates piirkondades on üldiselt

väiksem vajadus vesijahutuse järele, samas kui soojemad piirkonnad võivad nendest

süsteemidest rohkem sõltuda. Oluline on tähele panna, et mõnes liikmesriigis tõusevad WUE

näitajate poolest esile üksikud suured ühe rajatisega käitajad, kelle sisendvee maht on aruande

järgi suurem. WUE on enamasti seda suurem, mida suurem on rajatis, mis on tõenäoliselt

tingitud asjaolust, et väiksemates rajatistes kasutatakse aurustusjahutust harva. Need

erinevused toovad esile veetõhususe optimeerimise keerukuse kõigis valdkondades.

Esimesel aruandeperioodil ei saavutanud enamik andmekeskusi kliimaneutraalse

andmekeskuse paktis seatud WUE sihtväärtust 0,4 m³/MWh (2040. aastaks)36. Tõhusam

veekasutus on siiski endiselt tööstusharu jaoks kriitilise tähtsusega prioriteet. Vastutustundliku

veemajanduse saavutamine on väga oluline, et saavutada pikaajalise kestlikkuse eesmärgid ja

tagada ressursside tõhus kasutamine kõigis valdkondades. WUE vähendamisel on mitmeid

eeliseid, sealhulgas väiksemad tegevuskulud, suurem keskkonnakestlikkus ja väiksem surve

kohalikele veevarudele.

Joonis 3. Andmekeskuste keskmine WUE liikmesriikide kaupa

2.2.3. Energia taaskasutamise teguri hindamine Euroopa andmekeskustes

Euroopal on märkimisväärsed võimalused saada energiatootmisest, tööstusest ja äripindadelt

jääksoojuse tagastust. See kehtib eelkõige suurte tegevuskohtade, sealhulgas uuemate väga

35

Keskmine WUE arvutatakse kaalutud keskmisena, kus kaalutegurina kasutatakse iga rajatise summaarset

energiatarbimist. Esimesel aruandeperioodil esitasid 458 andmekeskust WUE-väärtusi, mida peeti

usaldusväärseks. Analüüs hõlmas ainult andmekeskusi, mille summaarne veetarbimine oli suurem kui 0 (nii jäid

välja kuivjahutustehnoloogiat kasutavad andmekeskused). Allikas: Euroopa Komisjon: energeetika

peadirektoraat, AIT, Borderstep ja EY, Assessment of the energy performance and sustainability of data centres

in EU – First technical report (ELi andmekeskuste energiatõhususe ja kestlikkuse hindamine. Esimene tehniline

aruanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025, https://data.europa.eu/doi/10.2833/3168794, lk 39. 36

Kliimaneutraalse andmekeskuse pakt, „Working groups“ (Töörühmad),

https://www.climateneutraldatacentre.net/working-groups/.

10

suurte andmekeskuste kohta.

ERF on määratletud kogu taaskasutatud energia ja summaarse energiatarbimise suhtena. See

mõõdab, kui palju energiat on taaskasutatud muudel eesmärkidel väljaspool rajatise piire, ja

aitab nii hinnata andmekeskuste energiatõhusust. Energia taaskasutamine vähendab

ümbritsevatel aladel energianõudlust ja fossiilkütuste kasutamist, mis viib andmekeskuste

käitamise kooskõlla kestliku linnaarengu, ringmajanduse põhimõtete ja parema lõimimisega

energiasüsteemi. ERFi väljendatakse suhtena 0 ja 1 vahel, kus ERF 1 tähendab, et kogu

andmekeskuse tarbitud energiat taaskasutatakse, ja ERF 0, et energiat ei taaskasutata.

Andmekeskuste puhul keskendutakse energia taaskasutamisel heitsoojusele, kuna peaaegu

kogu andmekeskuse tarbitav elekter muutub lõpuks soojuseks.

Ainult 67 andmekeskust teatasid esimesel aruandeperioodil mõningasest heitsoojusenergia

taaskasutamisest. Heitsoojusenergia piiratud taaskasutamine võib olla tingitud mitmest

probleemist, sealhulgas rajatiste erinev heitsoojusevalmiduse tase, vajadus investeerida soojuse

väärtustamis- ja ostjatele ülekandmissüsteemidesse, pakutava soojuse ebakorrapärane või

ebasobiv37 graafik ning heitsoojuse ostjate puudus. Esitatud andmed (joonis 4)38 näitavad, et

ELis taaskasutatakse kogu andmekeskuste toodetud soojusest ligikaudu 1,8 %39. Väiksematel

andmekeskustel on väiksemad ERF-väärtused, kuna väiksematest rajatistest pärit

heitsoojusenergia taaskasutamine ei ole tavaliselt majanduslikult teostatav. Tulemused

näitavad, et tulevikus on veel palju arenguruumi.

Joonis 4. Andmekeskuste keskmine ERF liikmesriikide kaupa

37

Tüüpiline näide on see, et andmekeskuste jahutamisvajadus soojemates piirkondades langeb kokku elu-

ja kontorihoonete väga väikese kuni puuduva küttevajadusega. 38

Joonisel 4 on esitatud nii riigi kõigi andmekeskuste (kaalutud) keskmine riiklik ERF kui ka üksnes ERF-

väärtusi esitavate andmekeskuste (kaalutud) keskmine ERF. Allikas: Euroopa Komisjon: energeetika

peadirektoraat, AIT, Borderstep ja EY, Assessment of the energy performance and sustainability of data centres

in EU – First technical report (ELi andmekeskuste energiatõhususe ja kestlikkuse hindamine. Esimene tehniline

aruanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025, https://data.europa.eu/doi/10.2833/3168794, lk 41. 39

See joonis ei pruugi täpselt kajastada andmekeskuste soojuse taaskasutamise üldpilti ELis, sest mõned

arvutatud väärtused tundusid ebarealistlikult suured, kuigi neid andmeid ei olnud võimalik täielikult ümber lükata.

Pealegi on mõnes liikmesriigis teadaolevalt küll käimas soojuse taaskasutamise projektid, kuid need samad

liikmesriigid ei ole teatanud ühestki soojust taaskasutavast andmekeskusest.

11

Heitsoojusenergia suurem taaskasutamine võib suurendada energiajulgeolekut, vähendada

sõltuvust imporditud fossiilkütustest ja vähendada kõikuvate energiahindade mõju. ERFi

sihtväärtust on siiski raske seada, sest heitsoojusenergia taaskasutamine on võimalik ainult siis,

kui kohalikel soojuse ostjatel on nõudlus heitsoojusenergia järele ja rajatiste ümbruses on

olemas kohalik taristu heitsoojusenergia taaskasutamiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka

kliima- ja hooajalistele erinevustele, kuna soojemates kliimavööndites on nõudlus soojuse

taaskasutamise järele väiksem kui külmemates piirkondades. Isegi suure küttenõudlusega

piirkondades on nõudluse hooajalisus endiselt peamine takistus heitsoojuse kõrge

taaskasutusmäära saavutamisel.

2.2.4. Euroopa andmekeskuste taastuvenergiateguri hindamine

Puhaste energiaallikate integreerimine andmekeskuste käitamisse on oluline, et vähendada

rajatiste CO2 jalajälge. Andmekeskustel kui üha olulisematel elektritarbijatel võib olla keskne

roll elektrienergiasüsteemi ümberkujundamisel, kui investeerida taastuv- ja tuumaenergia

tootmisvõimsusesse ja seda laiendada. Seni on andmekeskused teatanud üksnes oma

taastuvenergia tarbimise kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2024/1364 artikliga 4 ja III

lisaga. Seetõttu analüüsitakse käesolevas aruandes ainult taastuvenergia tarbimist puudutavat

aruandlust.

REF on määratletud taastuvenergia kogutarbimise ja summaarse energiatarbimise suhtena.

Selle abil hinnatakse, kui suur osa andmekeskuse tarbitud energiast pärineb taastuvatest

energiaallikatest. REFi väljendatakse suhtarvuna või protsendina – REF-väärtus 1 näitab, et

kogu tarbitav energia pärineb taastuvatest energiaallikatest.

Paljudes liikmesriikides saavutavad andmekeskused väga kõrge REFi taseme, mis aitab kaasa

kogu ELi hõlmavale teatatud kaalutud keskmisele 0,86 (joonis 5),40 mis näitab selgelt, et

40

Keskmine REF arvutatakse kaalutud keskmisena, kus kaalutegurina kasutatakse iga rajatise summaarset

energiatarbimist. Esimesel aruandeperioodil esitasid 584 andmekeskust WUE-väärtusi, mida peeti

usaldusväärseks. Allikas: Euroopa Komisjon: energeetika peadirektoraat, AIT, Borderstep ja EY, Assessment of

the energy performance and sustainability of data centres in EU – First technical report (ELi andmekeskuste

energiatõhususe ja kestlikkuse hindamine. Esimene tehniline aruanne), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2025,

https://data.europa.eu/doi/10.2833/3168794, lk 43.

12

andmekeskused on taastuvenergia kasutamise poolest juba juhtival kohal. Üldiselt saavutavad

suuremad andmekeskused parema REF-näitaja, mis parandab ka sektori kaalutud REFi

kogusummat. Üle 70 % teatatud kasutuskohtade elektritarbimine on juba praegu igal aastal

100 % taastuvenergiapõhine. Kliimaneutraalse andmekeskuse paktile allakirjutanud on võtnud

kohustuse katta oma elektritarbimine 75 % ulatuses taastuvenergia või tunnipõhise

süsinikuvaba energiaga 2025. aasta lõpuks ning 100 % ulatuses 2030. aasta lõpuks41. Esitatud

andmed näitavad, et eesmärk saavutada lähiaastatel kõigi andmekeskuste REF-väärtus 1,0 on

realistlik. Analüüs näitas siiski, et suur osa taastuvenergiast pärineb energiaostulepingutest ja

päritolutagatistest, mis ei ole tingimata seotud kohaliku tootmise või taastuvenergia uute

tootmisviiside lisandumisega.

Seega tuleks edaspidi üha enam tähelepanu pöörata päritolule (kohapeal tootmine,

päritolutagatised, energiaostuleping), tehnoloogiale, kasutatavate taastuvate energiaallikate

täiendavusele ning pakkumise ja nõudluse ajalisele sobitamisele. See tähendab ka, et kooskõlas

kasvuhoonegaaside protokolli42 teemalise käimasoleva aruteluga on ruumi REFi ja selle sisu

paremaks määratlemiseks.

Sama kehtib ka muude puhaste energiaallikate tarbimise kohta, nagu kohapealtoodetud

tuumaenergia või päritolutagatised.

Joonis 5. Andmekeskuste keskmine REF liikmesriikide kaupa

3. JÄRGMISED SAMMUD JA SEADUSANDLIKUD ETTEPANEKUD ANDMEKESKUSTE SEKTORI

KESTLIKUMAKS MUUTMISEKS

Andmekeskuste energia- ja veetõhususe põhjalik hindamine, mis põhineb esimesel

aruandeperioodil Euroopa andmebaasi esitatud andmetel, näitab, et kuigi on tehtud edusamme,

on sektori kestlikkuse parandamiseks veel palju võimalusi. See rõhutab vajadust ja võimalust

võtta täiendavaid meetmeid, et edendada andmekeskuste kestlikku toimimist kogu Euroopas.

Õigusraamistikel võib olla nende edusammude edendamisel oluline roll.

41

Kliimaneutraalse andmekeskuse pakt, https://www.climateneutraldatacentre.net/working-groups/. 42

https://ghgprotocol.org/.

13

Selles jaotises on esitatud mitu võimalust, kuidas parandada Euroopa andmekeskuste

kestlikkust. Need soovitused on välja töötatud dokumentide analüüsi, sidusrühmade kaasamise

ja kvantitatiivse analüüsi kombineerimise teel. Analüüs põhineb tehnilistel standarditel,

kehtivatel õigusaktidel ja vabatahtlikel raamistikel, mis tagab, et ettepanekud on hästi

kooskõlas praeguste poliitika- ja turusuundumustega. Sidusrühmade kaasamine, mis hõlmas

uuringuid, küsitlusi, seminare ja koostööd energiatõhususe direktiivi eksperdirühmaga,43 andis

väärtuslikku teavet tööstusharu valmisoleku kohta ja kinnitas kavandatavate meetmete

teostatavust. Parima võimaliku tehnoloogia hindamine tagas, et soovitused on praktilised ja

laiendatavad ning et neis võetakse arvesse piirkondlikke erinevusi.

3.1 Aruandlussüsteemi lihtsustamine ja täiustamine

Komisjon võttis 2024. aasta märtsis delegeeritud määruse (EL) 2024/1364 vastuvõtmisega

kasutusele andmekeskuste Euroopa andmebaasi ja aruandlussüsteemi, mille eesmärk on

koguda Euroopa Liidu andmekeskuste kestlikkusega seotud peamisi tulemusnäitajaid.

Osana jätkuvatest jõupingutustest lihtsustada ja ühtlustada ELi poliitikaalgatusi hinnati

aruandlussüsteemi,44 võttes arvesse sihtotstarbeliste küsitluste ja uuringute käigus käitajatelt

kogutud tagasisidet. Eesmärk oli teha kindlaks süsteemi tugevad ja nõrgad küljed ning määrata

kindlaks võimalused delegeeritud määruse (EL) 2024/1364 muutmiseks ja olemasoleva

aruandlusraamistiku parandamiseks.

Hinnangu kohaselt tuleks lihtsustamisel keskenduda selliste näitajate kõrvaldamisele, millega

seonduvat aruandlust peetakse keeruliseks ja millel ei ole suurt mõju järgmistele sammudele,

näiteks andmeliikluse näitajad, mis ei ole otseselt määravad nelja tõhususe ja kestlikkuse

näitaja (PUE, WUE, ERF, REF) või mis tahes võimaliku seadmete tõhususe näitaja

arvutamisel. Samuti näitas hindamine, et aruandlust saaks lihtsustada, kui standardida näitajad

poliitikaalgatuste lõikes, et vältida võimalikke vastuolusid õigusraamistike vahel. Näiteks

võiks praeguse aruandlustermini „sisendjoogivesi“ asendada terminiga „sisendmagevesi“, et

ühtlustada süsteemi ELi veepoliitikas kasutatavate näitajatega45,46.

Lisaks peaks tulevane andmekogumine hõlmama tuumaenergia tarbimist, sest see

energiaallikas võib pakkuda andmekeskustele suures koguses vähese CO2 heitega

elektrienergiat. Oluline on rakendada vähese heitega energiaallikate suhtes

tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet, stimuleerida uusi investeeringuid vähese heitega

energiasse ja kiirendada sektori üleminekut puhtale energiale.

Andmekeskuste käitajate esitatud andmete täpsuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks tuleks

kasutusele võtta ka täiendavad meetodid ja määratlused, et selgitada käitajatele esitatavaid

aruandlusnõudeid ja maksimeerida esitatud nõuetekohaste kannete osakaalu, mis aitab saada

43

Energiatõhususe direktiivi eksperdirühm (E03228). 44

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/83be4c3e-5c79-11f0-a9d0-

01aa75ed71a1/language-en. 45

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse

ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. 46

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Euroopa veekerksuse strateegia“, (COM/2025/280).

14

andmekeskuste valdkonnast parema üldpildi. Lisaks oleks oluline viia andmebaasi

sisendliidese osana läbi mõningaid loogilisi kontrolle ning edendada aruandvate

andmekeskuste hulgas seire ja aruandluse sertifitseerimise kasutamist.

Tõhusa reguleerimise jaoks on oluline tunnistada, et andmekeskused tegutsevad erinevates

keskkondades. Edaspidi võiks üksikasjalikumasse aruandlussüsteemi integreerida uued

näitajad, et vaadelda iga rajatise tegevust täpses kontekstis, eelkõige seoses kohaliku vee

kättesaadavuse ja sellega seotud veevarustuse riskiteguritega. Kuigi Maailma Loodusvarade

Instituudi Aqueducti veeriskide atlase47 ja Euroopa Keskkonnaameti veekasutuse indeksi pluss

(WEI+)48 kaudu saab juba hinnanguid veestressi kohta ELis, on vaja edasi arendada kogu ELi

hõlmavat alust selle kohta, kuidas hinnata andmekeskuste kohalikku keskkonnamõju, nagu on

välja kuulutatud veekerksuse strateegias.

Samuti tuleks aruandlussüsteemis arvesse võtta erinevaid probleeme, millega puutuvad kokku

koospaiknemisel põhinevad rajatised,49 millel on kliendi kontrolli all olevate IT-seadmete tõttu

sageli raskusi juurdepääsuga täielikele tegevusega seotud peamistele tulemusnäitajatele. Selle

probleemi lahendamiseks tuleks aruandlusnõuetes arvesse võtta andmekeskuste võimalust

saada oma klientidelt andmeid.

Kestlikkuse täiendavaks toetamiseks võiks kavandamisetapis olevate väiksemate

andmekeskuste ja andmekeskuste vabatahtlik aruandlus veelgi stimuleerida ja edendada

eeskujulikku käitumist sektoris ning anda samal ajal rohkem teavet Euroopa andmekeskuste

ökosüsteemi kohta.

3.2. Ettepanek kehtestada andmekeskuste jaoks ELi ühine hindamiskava

Energiatõhususe direktiivi artikli 12 ja artikli 33 lõike 3 kohaselt tuleb võtta täiendavaid

meetmeid tagamaks, et andmekeskuste sektoris võetakse kasutusele ja rakendatakse

kestlikumaid tehnoloogiaid ja tavasid. Delegeeritud määrusega (EL) 2024/1364 pandi sellele

juba alus ja võeti kasutusele andmekeskuste Euroopa andmebaas ja aruandlussüsteem, et

koguda peamisi tulemusnäitajaid, mida kasutada ELi hindamiskavas. Andmekeskuste

energiatõhususe paketi osana on vastu võetud teine delegeeritud määrus, milles käsitletakse

liidu ühise hindamiskava kehtestamist.

Vaja on terviklikku hindamiskava, et suurendada läbipaistvust ja anda teavet, mis tagab parema

poliitikakujundamise ning kestlikumate digivarade ja -teenuste hankimise kogu Euroopas.

Hindamiskava võimaldab hinnata ja edendada uute andmekeskuste või olemasolevate

andmekeskuste uusi projekte või asjakohaseid tõhususe suurendamise meetmeid, mille

tulemuseks võib olla nii märkimisväärselt väiksem energia- ja veetarbimine kui ka

taastuvenergia ja muu vähese heitega energia suurem kasutamine, võrgu tõhususe suurenemine

või heitsoojusenergia taaskasutamine lähedalasuvates rajatistes ja soojusvõrkudes.

47

Maailma Loodusvarade Instituut, „Aqueduct Water Risk Atlas“,

https://www.wri.org/applications/aqueduct/water-risk-atlas/. 48

https://www.eea.europa.eu/en/analysis/indicators/use-of-freshwater-resources-in-europe-1. 49

Koospaiknemisel põhinev andmekeskus on ühisrajatis, kus üks või mitu kolmandast isikust

organisatsiooni saavad rentida ruumi oma serverite ja andmesalvestusseadmete jaoks.

15

Tuginedes delegeeritud määrusega (EL) 2024/1364 kehtestatud aruandlussüsteemile, on

märgisel esitatud näitajad valitud nende näitajate hulgast, mille andmekeskuste käitajad on juba

edastanud Euroopa andmebaasi ja mis on määruse eesmärkide saavutamiseks kõige

asjakohasemad, võttes samal ajal arvesse ka konfidentsiaalsusega seotud probleeme. Künnised

on kehtestatud esimese aruandeperioodi andmete analüüsi ja sidusrühmade tagasiside põhjal

ning need vastavad kehtestatud standarditele ja rahvusvahelistele võrdlusalustele. Näitajad ja

künnised vaadatakse edaspidi läbi, et viia need kooskõlla tehnoloogia arenguga, suurendada

kava tulemuslikkust ja püüelda paremate kestlikkusstandardite poole.

Kui kasutada olemasolevaid andmeid, ei kaasne hindamiskavaga liikmesriikidele ja

andmekeskuste käitajatele lisakoormust. Automatiseeritud aruandlusplatvormil luuakse iga

perioodi lõpus hindamismärgised, mis hõlbustab järjepidevat ja regulaarset hindamist.

Läbipaistvuse tagamiseks on märgis avalikult kättesaadav elektroonilisel kujul, mis suurendab

andmekeskuste keskkonnajalajälje nähtavust.

3.3 Ettepanek kehtestada andmekeskuste miinimumjõudluse standardid

Energiatõhususe direktiivi artikli 12 lõikes 5 palutakse komisjonil esitada seadusandlikud

ettepanekud andmekeskuste energiatõhususe parandamiseks, sealhulgas miinimumjõudluse

standardite kehtestamise kaudu. Põhjaliku analüüsi käigus on leitud, et need standardid on

oluline võimalus tagada, et kõik uued või rekonstrueeritud andmekeskused Euroopas täidavad

energiatõhususe, veekasutuse ja muude kestlikkuskriteeriumide jaoks kehtestatud

võrdlusaluseid. Esimese aruandeperioodi andmetest (joonised 6 ja 750) selgub, et umbes pool

aruandvatest andmekeskustest Euroopas ületab soovitatava PUE lähtetaseme 1,5 ja/või

soovitatava WUE lähtetaseme 0,4. Need järeldused toovad esile võimaluse teha parandusi ja

võtta täiendavaid reguleerivaid meetmeid, et soodustada arengut kogu tööstusharus.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hinnangul51 võiks andmekeskuste energiatõhususe

suurendamine selliste meetmete abil nagu miinimumjõudluse standardid säästa aastas

ligikaudu 65 TWh energiat kogu maailmas, sealhulgas peaaegu 20 TWh Euroopas.

Joonised 6 ja 7. PUE (vasakul) ja WUE (paremal) jaotus vastavalt esimesel

aruandeperioodil esitatud andmetele

50

Energeetika peadirektoraat, AIT, Borderstep ja EY, Assessment of next steps to promote the energy

performance and sustainability of data centres in EU, including the establishment of an EU-wide rating scheme

– Second technical report (Järgmiste sammude hindamine andmekeskuste energiatõhususe ja kestlikkuse

edendamiseks ELis, sealhulgas kogu ELi hõlmava hindamiskava kehtestamine. Teine tehniline aruanne), Euroopa

Liidu Väljaannete Talitus, 2025, https://data.europa.eu/doi/10.2833/0828045, lk 26. 51

https://www.iea-4e.org/edna/publications/.

16

Miinimumjõudluse standardite kehtestamine tähistaks kolmandat etappi andmekeskuste

kestlikkuse edendamisel, millega täiendatakse praeguseid jõupingutusi suurendada

aruandlussüsteemi kaudu läbipaistvust ja vastutust ning edendada hindamiskava kaudu

eeskujulikke tehnoloogiaid ja tavasid. Nende standardite kehtestamise eesmärk ei ole mitte

ainult järk-järgult kaotada vananenud ja ebatõhusad tavad, vaid ka parandada sektori

konkurentsivõimet energia ja vee parema kasutamise kaudu. Ühiste jõudlusstandardite

kehtestamine ELis hoiaks ära ka erinevate riiklike õigusraamistike arvu suurenemise, mis looks

keeruka regulatiivse keskkonna ja põhjustaks tõhususe ja kestlikkuse tasemete erinevusi.

Selline killustatus muudab andmekeskuste tegevuskeskkonna keeruliseks ja takistab sujuvat

piiriülest laienemist ebaühtlaste vastavusnõuete tõttu. Peale selle ei ole ELil standardimise

puudumise tõttu võimalik teha koostööl põhinevaid jõupingutusi energiatõhususe ja

kestlikkuse laiemaks optimeerimiseks.

Miinimumjõudluse standarditega saaks kehtestada peamiste tulemusnäitajate, nagu PUE, WUE

ja REF, või nende kombinatsiooni künnised ja tagada, et kõik andmekeskused täidavad

miinimumjõudluse taseme. Künnised peaksid olema ambitsioonikad, kuid realistlikud,

tuletatud esitatud jõudlusandmetest, riiklike ja rahvusvaheliste raamistike52 läbivaatamisest

ning kohandatud, et võtta arvesse andmekeskuste suuruse, vanuse, kliimatingimuste ja asukoha

erinevusi.

Komisjon on pühendunud sektori ülemineku toetamisele, tutvustades elujõulisi võimalusi ja

lahendusi,53 mis on kooskõlas ELi energia-, kliima- ja konkurentsivõime eesmärkidega.

Sidusrühmade kaasamine on näidanud sektori valmisolekut54 töötada tõhususe ja kestlikkuse

52

Näiteks Saksamaa energiatõhusust käsitlev õigusakt (Energieeffizienzgesetz), Hiina GB 40879-2021 ja

kliimaneutraalse andmekeskuse pakt. 53

Näiteks avaldas komisjon struktureeritud kvantitatiivse hinnangu 66 parima võimaliku tehnoloogia

(BAT) kohta, keskendudes nende asjakohasusele, teostatavusele ja mõjule andmekeskuste käitamisel ning andes

andmekeskuste käitajatele praktilise lähtepunkti täiustamistegevuseks: https://op.europa.eu/en/publication-

detail/-/publication/29aa14ed-a4ba-11f0-a7c5-01aa75ed71a1/language-en. 54

Sidusrühmadega konsulteerimine kinnitab kavandatud miinimumjõudluse standardite praktilisust: 91 %

küsitletud organisatsioonidest teatas, et on võtnud vastu ettevõttesisesed kestlikkuskavad, kusjuures 83 %

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

17

näitajatega, mis kinnitab ettepaneku teostatavust. Algatusega nähakse ette ajakava

kehtestamine, mille jooksul olemasolevad andmekeskused peavad neid standardeid järgima ja

võtma sellega seoses kestlikkust parandavaid meetmeid, ilma et see takistaks sektori vajalikku

arengut Euroopas, nagu on väljendatud Euroopa digikümnendi tegevuskavas,55 Euroopa

tehisintellekti tegevuskavas56 ning pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise

õigusaktis57.

Esimese sammuna avaldab komisjon tagasisidekorje ja avaliku konsultatsiooni, et määrata

võimalikult täpselt kindlaks algatuse kohaldamisala, millele järgneb mõjuhinnang võimalike

poliitikavariantide hindamiseks. Pidev dialoog sidusrühmade ja liikmesriikidega peaks andma

regulatiivse ettepaneku jaoks teavet ja seda täiustama, tagades, et selle praktiline rakendamine

on kooskõlas nii tööstuse suutlikkuse kui ka keskkonnanõuetega.

3.4. Hinnang kliimaneutraalsele andmekeskuste sektorile ülemineku

teostatavuse kohta

Euroopa Komisjon on oma strateegilises dokumendis „Euroopa digituleviku kujundamine“58

seadnud andmekeskustele ja telekommunikatsioonile ambitsioonika eesmärgi saavutada

2030. aastaks kliimaneutraalsus. Kuna energiatarbimine prognooside kohaselt jätkuvalt

suureneb, muutub üha olulisemaks sektori vastavusseviimine selgete kliimaneutraalsuse

eesmärkidega.

Andmekeskuste süsinikuneutraalsuse saavutamiseks on vaja mitmekülgset lähenemisviisi,

sealhulgas vähendada elektrivarustussüsteemide süsinikuheidet, sünkroniseerida elektrienergia

tarbimine elektrienergia tootmise ajaga ja kasutada energiatõhusat tehnoloogiat. Seda eesmärki

võib aidata täita ka see, kui stimuleerida vähese heitega energiaallikate kasutamist märgisel või

miinimumjõudluse standardites, järgides samal ajal tehnoloogianeutraalset lähenemisviisi.

Peale otseste operatiivsete jõupingutuste on väga oluline tegeleda nii töötlemiseelses kui ka

töötlemisjärgses etapis tekkiva heitega. Süsinikuneutraalse sektori suunas aitavad tõhusalt

liikuda sellised meetmed nagu IT-riistvara kasutuskestuse pikendamine remondi ja taastamise

abil, taristu arendamine mahajäetud tööstusaladel kestlike materjalidega ning heitsoojusenergia

kasutamine fossiilkütustel põhineva kütte asendajana kaugküttevõrkudes. Peale selle on

prognoosis, et nad saavutavad oma eesmärgid viie aasta jooksul. Kõige levinumad eesmärgid, mille poole juba

püüeldakse, on süsinikuvaba energia (44 %), PUE vähendamine (26 %) ja WUE parandamine (22 %).

Üksikasjalikum teave: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/29aa14ed-a4ba-11f0-a7c5-

01aa75ed71a1/language-en. 55

https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/europes-digital-decade. 56

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Euroopa tehisintellekti tegevuskava“ (COM/2025/165 final, https://digital-

strategy.ec.europa.eu/en/library/ai-continent-action-plan). 57

https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14628-Euroopa-kui-

tehisintellekti-maailmajagu-uus-ELi-pilvandmetootluse-ja-tehisintellekti-arendamise-oigusakt_et. 58

Euroopa Komisjon, „Euroopa digituleviku kujundamine“, COM(2020) 67 final, 19. veebruar 2020, 22,

https://commission.europa.eu/system/files/2020-02/communication-shaping-europes-digital-future-

feb2020_en_4.pdf.

18

andmekeskuste süsinikuneutraalsuse saavutamiseks oluline paigaldada kestlikud

jahutussüsteemid ja kasutada kestlikke külmaaineid59.

Kuigi enamik Euroopa andmekeskusi suudab lähiaastatel saavutada kliimaneutraalsuse,

sõltuvad edusammud sellistest teguritest nagu võrgu CO2-mahukus, tegevuskohaga seonduvad

piirangud ja rahalised vahendid. Seega tuleks kliimaneutraalsuse saavutamist pidada üldiselt

saavutatavaks eesmärgiks, kuigi see ei ole ühetaoliselt tagatud iga rajatise puhul.

Seetõttu ei ole kliimaneutraalsust käsitleva erimääruse kehtestamist peetud seni vajalikuks.

Selle asemel on hindamiskava ja kavandatud miinimumjõudluse standardid peamised sammud

kliimaneutraalse tegevuse suunas, mida on võimalik läbi vaadata, et võtta arvesse tehnoloogia

arengut ja suuremaid kestlikkuseesmärke. See lähenemisviis keskendub jätkuvalt praktilistele

raamistikele ja hõlbustab sektori üleminekut kliimaneutraalsetele võrdlusalustele, tekitamata

enneaegset regulatiivset koormust.

4. JÄRELDUS

Andmekeskuste aruandlussüsteemi kehtestamine Euroopas on käivitanud kõigi avaliku ja

erasektori sidusrühmade vahel põhjaliku arutelu andmekeskuste kestlikkuse edendamise

vajaduse ja viiside üle. Esimesel aruandeperioodil saadi olulist tõendusmaterjali ja teavet selle

kohta, milline on praegune seis ja kus võiks teha parandusi. Kuigi aruandlussüsteemi

mõningaid aspekte on vaja parandada, toetasid saadud andmed ja kogu aasta jooksul toimunud

avalik arutelu ideed võtta kasutusele märgis, mis tagab veelgi suurema läbipaistvuse, näitab

kestlikke tavasid ja innustab sektorit võtma kasutusele parima võimaliku tehnika. Need toetasid

ka energia- ja veesäästuvõimaluste kasutamata potentsiaali, taastuvenergia ja muu vähese

heitega energia ulatuslikuma kasutamise, parema energiasüsteemi lõimimise ja lõpuks

väiksema CO2 jalajäljega seonduvaid ideid, mida komisjon järgmistel kuudel veelgi uurib ja

hindab osana algatusest kehtestada Euroopa andmekeskuste miinimumjõudluse standardid.

59

Esimesel aruandeperioodil teatas ainult 15 % andmekeskustest, et kasutavad sellist tüüpi külmaainet,

mille mõju globaalsele soojenemisele on alla 150 CO2 ekvivalenttonni.