EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 18.9.2026 COM(2026) 488 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

on the effectiveness of introducing criminal penalties by Member States for intentional

and serious cases of market abuse on the Union wholesale energy markets

1

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

on the effectiveness of introducing criminal penalties by Member States for intentional

and serious cases of market abuse on the Union wholesale energy markets

Contents

I. Introduction: REMIT breaches ................................................................................................... 2

II. Methodology .............................................................................................................................. 5

III. EU framework on criminal offences and penalties .................................................................... 6

IV. State of play on REMIT breaches and main lessons learned ..................................................... 6

V. Findings .................................................................................................................................... 12

2

I. Introduction: REMIT breaches

Regulation (EU) No 1227/2011 on wholesale energy market integrity and transparency

(‘REMIT’)1 was amended by Regulation (EU) 2024/1106 (‘REMIT II’)2, which entered into

force on 7 May 2024 (REMIT as amended by REMIT II is referred to as ‘amended REMIT’

for the purpose of this report).

REMIT is a key piece of EU legislation. It aims to ensure the integrity and transparency of

wholesale energy markets by introducing a framework for the prevention and detection of

market abuse.

Article 21a(2) of the amended REMIT requires the following:

“2. By 1 June 2025the Commission shall assess the effectiveness of introducing criminal

penalties by Member States for intentional and serious cases of market abuse on the Union

wholesale energy markets and shall submit a report to the European Parliament and to the

Council. The report may propose appropriate measures that may include the submission of a

legislative proposal.”

This report (the ‘report’) aims to address the European Commission’s obligation as per Article

21a(2) of the amended REMIT. Section I of the report contains background information on the

amended REMIT and the relevant obligations introduced by REMIT II on Member States as

regards enforcement in the event of REMIT breaches. Section II explains the methodology used

by the Commission to compile this report. Section III describes the legal framework within

which the Union has competences in the approximation of criminal laws and regulations of the

Member States. Section IV provides an overview of the measures Member States have put in

place to take enforcement actions against REMIT breaches and of the REMIT enforcement

landscape across the EU in general. Finally, Section V concludes with the Commission’s

findings. The report is submitted to the European Parliament and to the Council.

By way of background, Article 18 of REMIT, in its original formulation, obliged Member

States to lay down the rules on penalties applicable to REMIT breaches, and take all measures

necessary to ensure that they are implemented. The provision also provided that those penalties

should be designed to be effective, dissuasive and proportionate, reflecting the nature, duration

1 Regulation (EU) No 1227/2011 of the European Parliament and of the Council of 25 October 2011 on wholesale

energy market integrity and transparency, OJ L 326, 8.12.2011, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/1227/oj. 2 Regulation (EU) 2024/1106 of the European Parliament and of the Council of 11 April 2024 amending

Regulations (EU) No 1227/2011 and (EU) 2019/942 as regards improving the Union’s protection against market

manipulation on the wholesale energy market, OJ L, 2024/1106,

17.4.2024,ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1106/oj.

3

and seriousness of the infringement, the damage caused to consumers and the potential gains

from trading on the basis of inside information and market manipulation. Article 18 of REMIT

did not set out a specific penalties framework for the Member States.

During the 2023–2024 revision of REMIT, it was observed that enforcement of the REMIT

rules varied significantly across EU jurisdictions. Some Member States reported unusually low

enforcement activity. In others, fines for violations were insufficient as a deterrent against

future breaches.

REMIT II introduced several significant amendments to address these inconsistencies, ensure

effective enforcement against REMIT breaches and therefore further strengthen market

integrity.

More specifically, REMIT II reflected the imperative need to set out a more uniform and

stronger framework to prevent market manipulation in wholesale energy markets. To that end,

REMIT was amended to provide for a specific list of measures that should be available to

national regulatory authorities (‘NRAs’) when enforcing REMIT breaches. In particular,

REMIT II stressed the importance for NRAs to be equipped with the necessary investigatory

and enforcement powers, already set out in Article 13(2) of REMIT, namely the powers to (a)

access any relevant document in any form, and to receive a copy of it; (b) demand information

from any relevant person, including those who are successively involved in the transmission of

orders or conduct of the operations concerned, as well as their principals, and, if necessary, the

right to summon and hear any such person or principal; (c) carry out on-site inspections; (d)

require existing telephone and existing data traffic records; (e) require the cessation of any

practice that is contrary to REMIT or any delegated or implementing acts adopted on that basis;

(f) request a court to freeze or sequester assets; and (g) request a court or any competent

authority to impose a temporary prohibition of professional activity.

In addition, the new Article 18(3) of REMIT II introduced obligations on Member States to

ensure that NRAs have the power to impose at least the following administrative fines and other

administrative measures with regard to REMIT breaches: (a) require the breach to be brought

to an end; (b) order the disgorgement of the profits gained or losses avoided due to the breaches

insofar as they can be determined; (c) issue public warnings or notices; (d) impose periodic

penalty payments; and (e) impose administrative fines.

4

The new Article 18(4) of REMIT II introduced a framework for the minimum harmonisation

of administrative fines, which determines how maximum administrative fines should be

established at national level 3. These amendments aimed to ensure that each Member State

imposes fines that are effective, dissuasive and proportionate.

In more detail, the new Article 18(4) and (5) of REMIT II introduces a minimum harmonisation

framework, according to which Member States must set maximum administrative fines that are

at least as high as the amounts specified in the Article. This harmonisation applies to breaches

of the following Articles of the amended REMIT:

• Article 3, which prohibits insider trading;

• Article 4, which provides for an obligation on market participants to publish inside

information;

• Article 5, which prohibits market manipulation;

• Article 8, which obliges market participants to report to the European Union Agency

for the Cooperation of Energy Regulators (‘ACER’) data linked to wholesale energy

products4 as well as fundamental data5 and data linked to market participants’

exposures. Details regarding the reporting obligation of market participants are set out

in Commission Implementing Regulation (EU) 2026/2566;

• Article 9, which imposes an obligation on market participants to register with the NRA

in the Member State in which they are established or resident. Article 9 also introduced

an obligation on market participants established or resident in a third country entering

into transactions that are required to be reported to ACER pursuant to Article 8(1) of

the amended REMIT to designate a representative in the EU. Article 15, which provides

for notification obligations on persons professionally arranging or executing

transactions in wholesale energy products, as introduced in REMIT II. Those

notification obligations relate to certain REMIT breaches and are addressed to ACER

and the relevant NRAs.

3 In particular, the actual amount of administrative fines to be imposed in a specific case may reach the maximum

level provided for in REMIT II, or the higher level provided for in national law. 4 ‘Wholesale energy products’ are defined in Article 2(4) of REMIT. 5 ‘Fundamental data’ are defined in Article 2(1) of Commission Implementing Regulation (EU) No 1348/2014. 6 Commission Implementing Regulation (EU) 2026/256 of 30 January 2026 on data reporting implementing

Article 7c(2), Article 8(1a), Article 8(2) and Article 8(6) of Regulation (EU) No 1227/2011 of the European

Parliament and of the Council on wholesale energy market integrity and transparency and repealing Commission

Implementing Regulation (EU) No 1348/2014, OJ L, 2026/256, 9.4.2026, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/256/oj.

5

REMIT II provides Member States with tools for more effective enforcement in the event of

REMIT breaches. The fact that REMIT II introduced a reinforced framework of administrative

fines and other administrative measures does not prevent Member States from introducing

criminal penalties for REMIT breaches.

II. Methodology

In order to fulfil its obligation under Article 21a(2) of the amended REMIT and gain an

understanding of the effectiveness of penalties for REMIT breaches as currently applicable in

the Member States, the Commission prepared a questionnaire addressed to the NRAs, which

was disseminated through the Council of European Energy Regulators (‘CEER’) in September

2024.

That questionnaire, which only focused on the implementation of the REMIT legislation,

included questions on the existing national frameworks, in particular as regards administrative

fines and other administrative measures; the number of ongoing and past infringement cases

per Member State (including the adoption of any final decisions and court judgments) and the

relevant penalties imposed; accompanying statistics reflecting the enforcement actions taken in

each Member State; and an overview of successful and unsuccessful challenges brought before

the competent national courts. The questionnaire included an additional set of questions

addressed to Member States, whose penalty framework for REMIT breaches not only provides

for administrative penalties and other administrative measures, but also for criminal penalties

and other crminal justice measures.

The Commission received 26 responses from NRAs (the ‘respondents’) in 26 Member States,

21 of which were received in November 2024 and the remaining 5 at the end of June 2025. One

NRA did not respond to the questionnaire. This report, therefore, relies on the information

submitted by 26 NRAs.

6

III. EU framework on criminal offences and penalties

This section sets the background to the EU competence to legislate in the field of substantive

criminal law, which is governed by Article 83 of the Treaty on the Functioning of the European

Union (‘TFEU’).

In accordance with Article 21a(2) of the amended REMIT, the Commission may submit a

legislative proposal should it consider it necessary for Member States to introduce criminal

penalties for REMIT breaches.

In accordance with Article 83(1) TFEU, the Union may establish minimum rules concerning

the definition of criminal offences and penalties in certain areas of particularly serious crime

with a cross-border dimension. These areas of crime, which are exhaustively listed in the TFEU,

are the following: terrorism, trafficking in human beings, sexual exploitation of women and

children, illicit drug and arms trafficking, money laundering, corruption, counterfeiting of

means of payment, computer crime and organised crime (‘EU crimes’). The Council may

unanimously extend this list to cover other crime areas that meet the criteria of seriousness and

cross-border relevance, subject to the consent of the European Parliament.

To date, this has been done once, by means of Council Decision (EU) No 2022/23327, which

added the violation of Union restrictive measures to the list of EU crimes.

In accordance with Article 83(2) TFEU, the Union may also adopt minimum rules to define

criminal offences and penalties in areas that have been subject to harmonisation measures under

other Union policies. This competence in principle encompasses a wide-ranging and diverse set

of policy areas. However, it can be exercised only where criminal enforcement proves essential

to ensure the effective enforcement of the Union policy concerned – this is notably the case for

serious cases of market abuse in financial services8.

IV. State of play on REMIT breaches and main lessons learned

Administrative and criminal penalties currently applicable in EU Member States

Based on the information submitted to the Commission, some Member States apply only

administrative measures to ensure enforcement in the event of REMIT breaches, while others

7 Council Decision (EU) No 2022/2332 of 28 November 2022 on identifying the violation of Union restrictive

measures as an area of crime that meets the criteria specified in Article 83(1) of the Treaty on the Functioning

of the European Union, OJ L 308, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2022/2332/oj.8 For instance, in relation to Directive 2014/57/EU on market abuse, Directive (EU) No 2017/1371 on the fight

against fraud to the Union’s financial interests and Directive (EU) No 2024/1203 on the protection of the

environment through criminal law, OJ L 173, 12.6.2014, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/57/oj.

7

also provide for criminal penalties, in addition to administrative measures. One Member State

has a framework consisting exclusively of criminal penalties.

The figure below shows the number of Member States applying: (i) only administrative

measures, (ii) a combination of administrative and criminal measures and (iii) only criminal

measures to ensure enforcement in the event of REMIT breaches.

Figure 1: Penalties for REMIT breaches (number. of Member States)

*Source: Responses from 26 Member States to the Commission’s questionnaire

According to Figure 1, a majority of 15 out of the 26 Member States that responded have

opted for administrative penalties, including fines, as their primary enforcement tool to address

REMIT breaches and prevent non-compliance. On the other hand, one Member State (Ireland)

has implemented a framework based exclusively on criminal penalties, while the remaining 10

Member States that responded (Austria, Cyprus, Germany, Denmark, Hungary, Estonia,

Malta, Netherlands, Poland and Sweden) have adopted a dual approach, combining

administrative and criminal penalties as a deterrent against REMIT breaches.

15

1

10

1

Only administrative Only criminal Both No response

8

One NRA informed the Commission that its Member State is considering supplementing the

current framework, consisting of administrative penalties only, with criminal penalties. In

particular, the NRA submitted proposals to the Ministry of Justice in 2022 and 2023 to classify

certain REMIT breaches, namely breaches of Article 3 and Article 5, as criminal offences. The

objective of this Member State is to ensure that its national framework is aligned with the

current provisions for market conduct offences under Regulation (EU) No 596/2014.9

Conversely, the one Member State that currently has only criminal penalties in place for

enforcement in the event of REMIT breaches is considering introducing administrative fines

instead, to ensure more effective enforcement.

Current rules in national legal orders regarding administrative fines

The respondents to the questionnaire provided information regarding the levels of

administrative fines imposed for REMIT breaches. These levels vary significantly among

Member States, with some frameworks expressing administrative fines in terms of percentages,

others setting only sums, and others combining the two. For example, some respondents

indicated that the applicable frameworks provide for fines of up to 8% of the annual turnover

of the entity concerned, reaching up to 20% for repeat offences or taking into account financial

gains. Others explained that administrative fines range from EUR 20 000 to EUR 50 000, with

provisions for increasing fines based on the severity of the breaches. Other national systems

provide for fines ranging from approximately EUR 300, with a possibility of fines up to 10%

of the annual income of the entity concerned, accompanied by temporary restrictions on trading

activities. A few Member States provide for fines reaching sums of up to EUR 6 million.

Rules in national legal orders regarding criminal penalties

As mentioned above, 11 respondents indicated that criminal penalties were provided for in their

regulatory frameworks. These included criminal fines and, in some cases, imprisonment for a

maximum duration of 10 years. In some cases, the framework also provided for the freezing or

confiscation of assets and temporary prohibitions on professional activities.

9 Regulation (EU) No 596/2014 of the European Parliament and of the Council of 16 April 2014 on market abuse

(market abuse regulation) and repealing Directive 2003/6/EC of the European Parliament and of the Council and

Commission Directives 2003/124/EC, 2003/125/EC and 2004/72/EC,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/596/2026-06-05.

9

For example, one respondent provided the following detailed framework of criminal penalties

applicable in its Member State:

• Engaging in market manipulation: fine of up to 5 000 daily rates, or imprisonment for

between 1 and 10 years, or both.

• Entering into an agreement aimed at market manipulation: fine of up to 2 500 daily

rates.

• Using inside information in breach of Article 3(1)(a) of the amended REMIT: fine of

up to 5 000 daily rates, or imprisonment for between 1 and 10 years, or both. If

committed by a person referred to in Article 3(2)(a) or (c) of the amended REMIT: fine

of up to 5 000 daily rates, or imprisonment for between 2 and 12 years, or both.

• Unlawful disclosure of inside information in breach of Article 3(1)(b) of the amended

REMIT: fine of up to 2 500 daily rates, restriction of liberty, or imprisonment for

between 3 months and 5 years.

• Recommending or inducing the purchase or sale of wholesale energy products based on

inside information, in breach of Article 3(1)(c) of the amended REMIT: fine of up to 2

500 daily rates, restriction of liberty, or imprisonment from 3 months to 5 years.

• Disclosing a professional secret in breach of Article 17 of the amended REMIT: fine,

restriction of liberty, or imprisonment for between 3 months and 5 years.

• Failure by a professional transaction arranger to inform the President of the NRA of

reasonable suspicions of market manipulation, attempted market manipulation, or

improper use of inside information, in breach of the new Article 15 of the amended

REMIT: fine, restriction of liberty, or imprisonment for between 3 months and 5 years.

It is apparent from the responses to the questionnaire that, where Member States have a

framework combining both administrative and criminal penalties for REMIT breaches, they

have adopted a tiered approach where administrative penalties apply to less serious REMIT

breaches, while criminal penalties apply to more serious offences. In the respondents’ view,

this approach allows for a more nuanced enforcement strategy, tailored to the severity of the

breach in question.

For example, one respondent explained that a violation of Article 5 of the amended REMIT

(prohibition of market manipulation) may constitute both a criminal and an administrative

10

offence, depending on whether the conduct in question afftects the price of wholesale energy

products. If it does not influence the price of the relevant wholesale energy products, the

conduct is considered less serious and subject to penalties of an administrative nature only and

vice versa.

Challenges to enforcement in the event of REMIT breaches

Three respondents mentioned that criminal penalties may have a higher deterrent effect than

administrative enforcement measures. However, according to the responses submitted, Member

States using criminal penalties, either exclusively or in combination with administrative

measures, faced significant challenges in enforcing REMIT breaches. This resulted in lower

enforcement levels in those Member States, for the reasons explained below.

Some respondents explained, for example, that implementing criminal sanctions, which require

the NRA to bring a case to court, and/or a prosecutor and, where successful, are followed by

trials, may constitute a challenge for the effective enforcement of REMIT. This is because of

the following reasons.

Firstly, the entire process has an impact on timing. It generally takes longer to conclude a

criminal case, including reaching the stage of imposing criminal penalties, than to conclude a

case involving administrative penalties. This is also because, with administrative penalties,

NRAs have direct fining powers on the persons implicated by the conduct in question. The

Commission understands the the lengh of the proceedings may also be attributed to the

compexities of market abuse in energy markets.

Secondly, according to the responses to the questionnaire, the criminal prosecution of a REMIT

breach is a process with more complexities than conducts subject to administrative penalties.

The complexities in the former case are linked to the criminal nature of a penalty, e.g. the

required burden of proof for an NRA to successfully proceed to prosecution. Gathering

sufficient evidence for the competent national body (usually by prosecutors who are not

necessarily familiar with the functioning of energy markets) to establish the required standard

of proof for criminal proceedings may be challenging. This is particularly the case when the

REMIT breach in question relates to conduct amounting to market manipulation or inside

trading, which often involves a high level of sophistication on the part of the market participants

in question. According to the responses to the questionnaire, this has resulted in very few (if

any) successful prosecutions, with many cases either being dropped or resulting in acquittals.

11

Enforcement of administrative penalties for REMIT breaches

Although there are almost no final court judgments imposing criminal penalties for REMIT

breaches10, the number of decisions and administrative fines imposed by Member States on

market participants point towards a different enforcement landscape. By way of example, the

two Member States with the highest number of REMIT-related decisions have reported the

following:

• one of them has adopted 43 decisions for REMIT breaches since 2016, accompanied by the

imposition of administrative fines of approximately EUR 10 500 000;

• the other has undertaken 46 investigations with related infringement decisions since REMIT

was introduced in 2016, and 61 penalties have been applied, amounting to EUR

115 060 096.

Another Member State has reportedly imposed fines for various REMIT breaches, totalling

EUR 2 560 000.

The responses to the questionnaire show that Member States with administrative fining

frameworks in place for REMIT breaches were able to implement a more agile and effective

enforcement strategy, and conclude a higher number of investigations, with final decisions

imposing administrative fines or other administrative measures.

Deterrent effect of administrative and criminal penalties

The questionnaire also included a question on the deterrent effects of the penalties applicable

in Member States. As illustrated in Figure 2 below:

- Most respondents, 16 out of the 26, considered these measures in place to have a

sufficiently deterrent effect, contributing to effective enforcement in the event of

REMIT breaches. In those jurisdictions, the enforcement framework was based on

administrative measures. By way of example, one of those 16 responsents mentioned

that, in the four REMIT cases pursued since 2011 and penalised accordingly with

administrative penalties of EUR 75 000, three out of the four market participants on

10 The 11 Member States with criminal penalties in place provided the following replies: in Austria, Cyprus,

Denmark, Hungary, Ireland, Malta, the Netherlands, Poland, and Sweden, no enforcement decisions have been

adopted so far; Germany has two ongoing cases but no decisions have been adopted yet. Estonia did not provide

substantive response to the relevant question.

12

which administrative penalties were imposed, did not commit any subsequent REMIT

breach.

- However, one respondent mentioned that the levels of the administrative fines

applicable in its respective jurisdiction were negligible, considering the size of market

participants involved in alleged REMIT-related illegal conduct.

- 9 respondents replied that they had no available data on REMIT breaches or that no

infringement decisions in their jurisdictions had led to fines.

Figure 2: Current level of satisfaction with the deterrence effect of administrative measures

for REMIT breaches (by number of countries)

V. Findings

As indicated above, in accordance with Article 83(2) TFEU, the Union’s competence to adopt

criminal penalties can only be exercised where criminal enforcement proves essential to ensure

the effective enforcement of the Union policy concerned. Based on the responses to the

questionnaire, the information the Commission possesses at the time of writing the Report, and

Article 18 of the revised REMIT, there are currently no indications that criminal enforcement

is essential to ensure the effective enforcement of the REMIT framework. This finding is without

prejudice to other areas, such as market abuse in financial services, where criminal enforcement

was considereed essential to ensure the effective enforcement of the Union policy concerned.

Based on the responses to the Commission’s questionnaire, and at this stage of implementation of

REMIT, it appears that Member States with enforcement frameworks based on criminal penalties,

either exclusively or in combination with administrative penalties, are facing significant challenges

in concluding REMIT cases or reaching successful final judgements. By comparison, Member

16

1

9

Satisfied with deterrence effect Not satisfied with deterrence effect Not applicable

13

States with enforcement frameworks for REMIT breaches based on administrative measures

demonstrate higher enforcement records.

In addition, enforcement is expected to be further strengthened through the newly introduced

REMIT II framework, which Member States are obliged to implement. As explained above, this

new framework, not only entails reinforced NRA investigatory and enforcement powers, but also

an obligation on Member States to comply with the framework of minimum harmonisation

measures set out in Article 18 of the amended REMIT.

The implementation of national frameworks in line with Article 18 of the amended REMIT will

strengthen REMIT enforcement and ensure its effectiveness and deterrent effect. The Commission

therefore proposes to focus on implementation of these new provisions and frameworks to reap

the full benefits of strengthened enforcement and assess the effects on the ground.

By 8 May 2027 and every three years thereafter, the Commission is to submit a report to the

European Parliament and to the Council, assessing whether penalties for REMIT breaches are

provided for and applied consistently across the Member States. If, upon completion of the

implementation process for Article 18 of the amended REMIT, it appears that the approximation

of criminal offences and penalties for intentional and serious cases of REMIT breaches is

necessary to ensure the effective implementation of REMIT II, the Commission may reconsider,

in the context of that, whether any further EU-level harmonisation is required.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 18.9.2026 COM(2026) 488 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

liidu energia hulgimüügiturgudel esinevate tahtlike ja raskete turu kuritarvitamise

juhtumite eest liikmesriikides kriminaalkaristuste kehtestamise tulemuslikkuse kohta

1

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

liidu energia hulgimüügiturgudel esinevate tahtlike ja raskete turu kuritarvitamise

juhtumite eest liikmesriikides kriminaalkaristuste kehtestamise tulemuslikkuse kohta

Sisukord

I. Sissejuhatus: energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumised ........ 2

II. Metoodika ................................................................................................................................... 6

III. Kuritegusid ja karistusi käsitlev ELi raamistik .......................................................................... 7

IV. Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumised – hetkeseis ja

kogemustest õpitu .................................................................................................................................... 7

V. Järeldused ................................................................................................................................. 15

2

I. Sissejuhatus: energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

määruse rikkumised

Määrust (EL) nr 1227/20111 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta

(edaspidi „energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus“) muudeti määrusega

(EL) 2024/11062 (edaspidi „energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse II määrus“),

mis jõustus 7. mail 2024 (energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrust, mida

on muudetud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse II määrusega, nimetatakse

käesolevas aruandes muudetud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

määruseks).

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrus on oluline ELi õigusakt. Selle

eesmärk on tagada energia hulgimüügiturgude terviklikkus ja läbipaistvus turukuritarvituste

ennetamise ja avastamise raamistiku kehtestamise kaudu.

Muudetud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse artikli 21a lõikes 2 on

sätestatud järgmine nõue:

„2.Hiljemalt 1. juuniks 2025 hindab komisjon kriminaalkaristuste kehtestamise tulemuslikkust

liikmesriikide poolt tahtlike ja raskete turu kuritarvitamise juhtumite eest liidu energia

hulgimüügiturgudel ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.Selles aruandes

võidakse pakkuda välja asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata seadusandliku ettepaneku

esitamist.“

Käesoleva aruande (edaspidi „aruanne“) esitamisega täidetakse muudetud energia

hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse artikli 21a lõikega 2 Euroopa

Komisjonile pandud kohustust. Aruande I osa sisaldab taustteavet muudetud energia

hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kohta ning käsitleb energia

hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse II määrusega liikmesriikidele kehtestatud

asjakohaseid kohustusi seoses täitmise tagamisega energia hulgimüügituru terviklikkuse ja

läbipaistvuse määruse rikkumise korral. II osas selgitatakse metoodikat, mida komisjon

käesoleva aruande koostamisel kasutas. III osas kirjeldatakse õigusraamistikku, mille alusel on

liidul pädevus liikmesriikide kriminaalõiguse alaste õigus- ja haldusnormide lähendamisel.

IV osas antakse ülevaade meetmetest, mille liikmesriigid on kehtestanud täitemeetmete

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 8.12.2011, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/1227/oj). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1106, millega muudetakse määrusi

(EL) nr 1227/2011 ja (EL) 2019/942, et parandada liidu kaitset turuga manipuleerimise eest energia

hulgimüügiturul (ELT L, 2024/1106, 17.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1106/oj).

3

võtmiseks energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumiste korral,

ning energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse täitmise tagamise

keskkonnast kogu ELis. Viimasena ehk V osas esitatakse komisjoni järeldused. Aruanne

esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Taustteave: energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse artikliga 18 (selle

algses sõnastuses) nähti ette, et liikmesriigid kehtestavad selle määruse rikkumise eest

kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ning võtavad nende täitmise tagamiseks kõik

vajalikud meetmed. Selles sätestati ka, et need karistused peavad olema tõhusad, hoiatavad ja

proportsionaalsed ning kajastama rikkumise olemust, kestust ja raskust, tarbijatele tekitatud

kahju ning siseteabel põhinevast kauplemisest ja turuga manipuleerimisest saadavat võimalikku

kasu. Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse artikliga 18 ei kehtestatud

liikmesriikide jaoks konkreetset karistuste raamistikku.

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse 2023.–2024. aasta

läbivaatamise raames täheldati, et selle määruse kohaste eeskirjade täitmist tagatakse ELi eri

jurisdiktsioonides väga erinevalt. Mõnes liikmesriigis on täitmise tagamise tase esitatud

andmetele tuginedes ebatavaliselt madal. Teistes riikides aga ei ole rikkumiste eest määratavad

trahvid piisavad, et tulevasi rikkumisi ära hoida.

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse II määrusega kehtestati mitu olulist

muudatust, et kõrvaldada need vastuolud, tagada tulemuslik täitmise tagamine energia

hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumiste korral ning seeläbi veelgi

tugevdada turu terviklikkust.

Täpsemalt kajastas energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse II määrus tungivat

vajadust kehtestada ühtsem ja tugevam raamistik, et vältida turuga manipuleerimist energia

hulgimüügiturgudel. Selleks muudeti energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

määrust, et kehtestada loetelu meetmetest, mida riiklikud reguleerivad asutused peaksid saama

rakendada täitmise tagamisel kõnealuse määruse rikkumiste korral. Eelkõige rõhutati energia

hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse II määrusega, kui oluline on, et riiklikel

reguleerivatel asutustel oleksid vajalikud uurimis- ja täitmisvolitused, mis nähti ette juba

energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse artikli 13 lõikes 2, nimelt õigus

a) pääseda juurde kõigile vajalikele dokumentidele hoolimata nende vormist ja saada nende

dokumentide koopiad; b) nõuda teavet kõigilt asjaomastelt isikutelt, ka nendelt, kes on

järjestikku seotud korralduste edastamise või asjaomaste tehingute tegemisega, ja neid

volitanud isikutelt, ning vajaduse korral kutsuda selliseid isikuid või volitavaid isikuid selgitusi

4

andma; c) korraldada kohapeal kontrolle; d) nõuda olemasolevaid telefonikõnede salvestusi ja

tõendeid andmete edastamise kohta; e) nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis on vastuolus

energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse või selle kohaselt vastu võetud

delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega; f) taotleda kohtult vara külmutamist või

arestimist ning g) taotleda, et kohus või pädev asutus kehtestaks kutsetegevuse ajutise keelu.

Lisaks pandi energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse II määruse artikli 18 uue

lõikega 3 liikmesriikidele kohustus tagada, et riiklikel reguleerivatel asutustel on õigus määrata

käesoleva määruse rikkumise korral vähemalt üks või mitu järgmist haldustrahvi ja kohaldada

teisi järgmisi haldusmeetmeid: a) nõuda rikkumise lõpetamist; b) nõuda sisse rikkumise

tulemusel teenitud kasum või välditud kahjum, kui sellist kasumit või kahjumit on võimalik

kindlaks teha; c) esitada avalik hoiatus või teadaanne; d) määrata karistusmakseid ja e) määrata

haldustrahve.

5

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse II määruse artikli 18 uue lõikega 4

kehtestati haldustrahvide minimaalse ühtlustamise raamistik, millega määratakse kindlaks,

kuidas kehtestada maksimaalsed haldustrahvid riiklikul tasandil3. Nende muudatuste eesmärk

oli tagada, et iga liikmesriik määrab trahvid, mis on tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed.

Täpsemalt kehtestatakse energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse II määruse

artikli 18 uute lõigetega 4 ja 5 minimaalse ühtlustamise raamistik, mille kohaselt peavad

liikmesriigid kehtestama maksimaalsed haldustrahvid vähemalt summades, mis on täpsustatud

kõnealuses artiklis. Ühtlustamist kohaldatakse muudetud energia hulgimüügituru terviklikkuse

ja läbipaistvuse määruse järgmiste artiklite rikkumise korral:

• artikkel 3, millega keelatakse siseteabel põhinev kauplemine;

• artikkel 4, milles sätestatakse turuosaliste kohustus avaldada siseteavet;

• artikkel 5, millega keelatakse turuga manipuleerimine;

• artikkel 8, millega kohustatakse turuosalisi esitama Euroopa Liidu Energeetikasektorit

Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametile (edaspidi „ACER“) energia

hulgimüügitoodetega4 seotud andmeid ja põhiandmeid5 ning turuosaliste

riskipositsioonidega seotud andmeid; turuosaliste aruandekohustust käsitlevad

üksikasjad on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2026/2566;

• artikkel 9, millega pannakse turuosalistele kohustus registreerida end selle liikmesriigi

riikliku reguleeriva asutuse juures, kus on nende asu- või elukoht; samuti nähakse

artikliga 9 ette, et turuosalised, kelle asu- või elukoht on kolmandas riigis ja kes

sõlmivad tehinguid, millest tuleb muudetud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja

läbipaistvuse määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt ACERile teatada, peavad määrama oma

esindaja ELis; artikkel 15, millega nähakse ette energia hulgimüügitoodetega seoses

ametialaselt tehinguid vahendavatele või täitvatele isikutele teatamiskohustus, nagu on

sätestatud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse II määruses; see

teatamiskohustus on seotud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

3 Eelkõige väga raskete õigusrikkumiste korral võib konkreetses asjas mõistetava haldustrahvi tegelik suurus

ulatuda energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse II määruses sätestatud maksimummäärani või

liikmesriigi õiguses sätestatud kõrgema määrani. 4 Mõiste „energia hulgimüügitooted“ on määratletud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

määruse artikli 2 punktis 4. 5 Mõiste „põhiandmed“ on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014 artikli 2 punktis 1. 6 Komisjoni 30. jaanuari 2026. aasta rakendusmäärus (EL) 2026/256, milles käsitletakse andmete esitamist ning

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 (energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta) artikli 7c lõiget 2, artikli 8 lõiget 1a, artikli 8 lõiget 2 ning artikli 8 lõiget 6

ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1348/2014 (ELT L, 2026/256, 9.4.2026, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2026/256/oj).

6

määruse teatavate rikkumistega ning teated esitatakse ACERile ja asjaomastele

riiklikele reguleerivatele asutustele.

Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse II määrusega antakse liikmesriikidele

vahendid, mis võimaldavad tulemuslikumat täitmise tagamist energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumiste korral. Asjaolu, et energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse II määrusega kehtestati haldustrahvide ja muude haldusmeetmete

tugevdatud raamistik, ei takista liikmesriike kehtestamast energia hulgimüügituru terviklikkuse

ja läbipaistvuse määruse rikkumiste eest kriminaalkaristusi.

II. Metoodika

Selleks et täita muudetud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse

artikli 21a lõikest 2 tulenevat kohustust ning saada ülevaade liikmesriikides praegu

kohaldatavate energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumiste eest

määratavate karistuste tulemuslikkuse kohta, koostas komisjon riiklikele reguleerivatele

asutustele suunatud küsimustiku, mida levitati 2024. aasta septembris Euroopa

energeetikasektorit reguleerivate asutuste nõukogu kaudu.

Küsimustikus, milles keskenduti üksnes energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

määrusega seotud õigusaktide rakendamisele, esitati küsimusi järgmise kohta: kehtivad

riiklikud raamistikud, eelkõige seoses haldustrahvide ja muude haldusmeetmetega;

pooleliolevate ja varasemate rikkumismenetluste (sh lõplike otsuste ja kohtuotsuste

vastuvõtmine) arv liikmesriikide kaupa ning asjaomased määratud karistused; liikmesriigis

võetud täitemeetmeid kajastav asjaomane statistika ning ülevaade liikmesriikide pädevatele

kohtutele esitatud rahuldatud ja rahuldamata jäetud kaebustest. Küsimustik sisaldas täiendavaid

küsimusi nendele liikmesriikidele, kelle puhul on energia hulgimüügituru terviklikkuse ja

läbipaistvuse määruse rikkumiste eest karistamise raamistikuga lisaks halduskaristustele ja

muudele haldusmeetmetele ette nähtud ka kriminaalkaristused ja muud kriminaalõiguslikud

meetmed.

Komisjon sai 26 vastust 26 liikmesriigi riiklikult reguleerivalt asutuselt (edaspidi „vastajad“);

21 vastust laekus 2024. aasta novembris ja ülejäänud viis vastust 2025. aasta juuni lõpus. Üks

riiklik reguleeriv asutus jättis küsimustikule vastamata. Seega tugineb käesolev aruanne

26 riikliku reguleeriva asutuse esitatud teabele.

7

III. Kuritegusid ja karistusi käsitlev ELi raamistik

Käesolevas osas esitatakse taustteave ELi pädevuse kohta võtta vastu õigusakte

kriminaalõiguse valdkonnas; seda pädevust reguleerib Euroopa Liidu toimimise lepingu

(edaspidi „ELi toimimise leping“) artikkel 83.

Muudetud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse artikli 21a lõike 2

kohaselt võib komisjon esitada seadusandliku ettepaneku, kui ta peab vajalikuks, et

liikmesriigid kehtestaksid energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse

rikkumiste eest kriminaalkaristused.

ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kohaselt võib liit kehtestada miinimumeeskirjad

kuriteokoosseisude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike, piiriülese mõõtmega

kuriteoliikide puhul. Need ELi toimimise lepingus ammendavalt loetletud kuriteoliigid on

järgmised: terrorism, inimkaubandus, naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik

uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine,

arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus (ELi kuriteod). Nõukogu võib seda loetelu

ühehäälselt laiendada, et hõlmata muid ohtlikkuse ja piiriülese mõõtme kriteeriumile vastavaid

kuriteovaldkondi, kui Euroopa Parlament annab selleks oma nõusoleku.

Seni on seda tehtud üks kord nõukogu otsusega (EL) 2022/2332,7 millega lisati kõnealusesse

ELi kuritegude loetellu liidu piiravate meetmete rikkumine.

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikega 2 võib liit võtta vastu ka

miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks valdkondades, milles on

rakendatud ühtlustamismeetmeid liidu muu poliitika raames. See pädevus hõlmab

põhimõtteliselt ulatuslikku ja mitmekesist poliitikavaldkondade kogumit. Seda saab aga

kasutada üksnes juhul, kui kriminaalõigusnormide täitmise tagamine osutub

möödapääsmatuks asjaomase liidu poliitika tulemusliku elluviimise tagamiseks – see kehtib

eelkõige raskete turu kuritarvitamise juhtumite puhul finantsteenuste valdkonnas8.

IV. Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse

rikkumised – hetkeseis ja kogemustest õpitu

7 Nõukogu 28. novembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2332, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumise

määratlemist kuriteoliigina, mis vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud

kriteeriumidele (ELT L 308, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2022/2332/oj).8 Näiteks seoses direktiiviga 2014/57/EL, mis käsitleb turukuritarvitust, direktiiviga (EL) 2017/1371, mis käsitleb

võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu, ja direktiiviga (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna

kaitsmist kriminaalõiguse kaudu (ELT L 173, 12.6.2014, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/57/oj).

8

ELi liikmesriikides kohaldatavad haldus- ja kriminaalkaristused

Komisjonile esitatud teabest ilmneb, et mõned liikmesriigid kohaldavad energia

hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumise korral täitmise tagamiseks

üksnes haldusmeetmeid, teised aga on peale haldusmeetmete näinud ette ka

kriminaalkaristused. Üks liikmesriik on kehtestanud raamistiku, mis hõlmab üksnes

kriminaalkaristusi.

Alljärgneval joonisel on esitatud nende liikmesriikide arv, kes kohaldavad energia

hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumise korral täitmise tagamiseks

i) ainult haldusmeetmeid, ii) nii haldus- kui ka kriminaalõiguslikke meetmeid ning iii) ainult

kriminaalõiguslikke meetmeid.

Joonis 1. Energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumise korral

kohaldatavad karistused (liikmesriikide arv)

* Allikas: 26 liikmesriigi vastused komisjoni küsimustikule

Jooniselt 1 nähtub, et 26st vastanud liikmesriigist 15 ehk enamik on otsustanud kasutada

energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumiste käsitlemiseks ja

nõuete mittetäitmise ennetamiseks oma peamise täitmise tagamise vahendina halduskaristusi,

sealhulgas trahve. Üks liikmesriik (Iirimaa) on aga rakendanud üksnes kriminaalkaristustel

põhineva raamistiku ning ülejäänud kümme vastanud liikmesriiki (Austria, Küpros,

Saksamaa, Taani, Ungari, Eesti, Malta, Madalmaad, Poola ja Rootsi) on energia hulgimüügituru

15

1

10

1

Üksnes halduskaristused Üksnes kriminaalkaristused Mõlemad Vastust ei esitatud

9

terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumiste ärahoidmiseks võtnud kasutusele haldus- ja

kriminaalkaristusi ühendava kahetise lähenemisviisi.

10

Üks riiklik reguleeriv asutus andis komisjonile teada, et tema liikmesriik kaalub kehtiva

raamistiku (mis hõlmab ainult halduskaristusi) täiendamist kriminaalkaristustega. Kõnealune

riiklik reguleeriv asutus esitas 2022. ja 2023. aastal justiitsministeeriumile ettepanekud liigitada

teatavad energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumised, nimelt

artiklite 3 ja 5 rikkumised, kuritegudeks. See liikmesriik on võtnud eesmärgiks viia oma

riigisisene raamistik kooskõlla määruses (EL) nr 596/20149 sätestatud turukuritarvitusega

seotud süütegusid käsitlevate kehtivate normidega.

Üks liikmesriik, kus praegu kohaldatakse energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

määruse rikkumise korral täitmise tagamiseks ainult kriminaalkaristusi, kaalub aga võimalust

minna tulemuslikuma täitmise tagamise huvides üle haldustrahvidele.

Haldustrahve käsitlevad kehtivad eeskirjad liikmesriikide õiguskorras

Küsimustikule vastajad esitasid teavet energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

määruse rikkumiste eest määratud haldustrahvide suuruse kohta. Nende trahvide suurus on

liikmesriigiti väga erinev, kusjuures mõne raamistiku puhul väljendatakse haldustrahve

protsentides, mõne puhul on kehtestatud lihtsalt nende summad ja mõne puhul kombineeritakse

mõlemaid lahendusi. Näiteks märkisid mõned vastajad, et kohaldatavate raamistikega on ette

nähtud trahvid, mis võivad moodustada kuni 8 % asjaomase üksuse aastakäibest ning korduvate

rikkumiste puhul või rahalisest kasust sõltuvalt ka kuni 20 % aastakäibest. Teised selgitasid, et

haldustrahvid ulatuvad 20 000 eurost 50 000 euroni ning kehtestatud on sätted trahvide

suurendamiseks rikkumiste raskusastme alusel. Muude riiklike süsteemide puhul ette nähtud

trahvid algavad ligikaudu 300 eurost ja võivad küündida summani, mis moodustab kuni 10 %

asjaomase üksuse aastasest sissetulekust, kusjuures trahviga võivad kaasneda ajutised

kauplemistegevuse piirangud. Mõnes liikmesriigis võib trahvisumma ulatuda kuue miljoni

euroni.

Kriminaalkaristusi käsitlevad eeskirjad liikmesriikide õiguskorras

Nagu on eespool mainitud, märkisid 11 vastajat, et nende õigusraamistikega on ette nähtud

kriminaalkaristused. Muu hulgas on nendega ette nähtud kriminaalõiguslikud trahvid ja mõnel

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi

ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni

direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/596/2026-06-

05).

11

juhul kuni kümneaastane vangistus. Mõne raamistiku puhul oli ette nähtud ka vara arestimine

või konfiskeerimine ja kutsetegevuse ajutine keeld.

Näiteks esitas üks vastaja oma liikmesriigis kohaldatavaid kriminaalkaristusi käsitleva

raamistiku kohta järgmise üksikasjaliku kirjelduse.

• Turuga manipuleerimine: trahv kuni 5 000 päevamäära või vangistus 1–10 aastat või

mõlemad;

• kokkuleppe sõlmimine turuga manipuleerimise eesmärgil: trahv kuni

2 500 päevamäära.

• Siseteabe kasutamine, millega rikutakse muudetud energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse artikli 3 lõike 1 punkti a: trahv kuni

5 000 päevamäära või vangistus 1–10 aastat või mõlemad; kui teo toimepanija on

muudetud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse artikli 3

lõike 2 punktis a või c osutatud isik: trahv kuni 5 000 päevamäära või vangistus 2–

12 aastat või mõlemad.

• Siseteabe õigusvastane avaldamine, millega rikutakse muudetud energia

hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse artikli 3 lõike 1 punkti b: trahv

kuni 2 500 päevamäära, vabaduse piiramine või vangistus 3 kuud kuni 5 aastat.

• Siseteabe põhjal energia hulgimüügitoodete ostu või müügi soovitamine või neid ostma

või müüma mõjutamine, millega rikutakse muudetud energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse artikli 3 lõike 1 punkti c: trahv kuni

2 500 päevamäära, vabaduse piiramine või vangistus 3 kuud kuni 5 aastat.

• Ametisaladuse avaldamine, millega rikutakse muudetud energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse artiklit 17: trahv, vabaduse piiramine või

vangistus 3 kuud kuni 5 aastat.

• Ametialaselt tehinguid vahendav isik ei teavita riikliku reguleeriva asutuse juhti

põhjendatud kahtlusest seoses turuga manipuleerimise, turuga manipuleerimise katse

või siseteabe õigusvastase kasutamisega, millega ta rikub muudetud energia

hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse uut artiklit 15: trahv, vabaduse

piiramine või vangistus 3 kuud kuni 5 aastat.

12

Küsimustikule antud vastustest nähtub, et liikmesriigid, kelle raamistikuga on hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumiste eest ette nähtud nii haldus- kui ka

kriminaalkaristused, kasutavad astmelist lähenemisviisi, mille puhul halduskaristusi

kohaldatakse energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse kergemate

rikkumiste suhtes ning kriminaalkaristusi asjaomaste raskemate kuritegude puhul. Vastajate

arvates võimaldab see lähenemisviis kasutada täitmise tagamiseks mitmetahulisemat strateegiat

ja kohandada seda asjaomase rikkumise raskusastme järgi.

Näiteks selgitas üks vastaja, et muudetud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

määruse artikli 5 (turuga manipuleerimise keeld) rikkumine võib kujutada endast nii kuritegu

kui ka haldusrikkumist, sõltuvalt sellest, kas asjaomane tegevus mõjutab energia

hulgimüügitoodete hinda. Kui see ei mõjuta asjaomaste energia hulgimüügitoodete hinda,

peetakse rikkumist kergemaks ja selle suhtes kohaldatakse üksnes halduskaristusi ning

vastupidi.

Probleemid täitmise tagamisel energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse

rikkumise korral

Kolm vastajat märkisid, et kriminaalkaristustel võib olla suurem hoiatav mõju kui halduslikel

täitemeetmetel. Esitatud vastuste kohaselt oli aga liikmesriikidel, kes kasutasid üksnes

kriminaalkaristusi või kriminaalkaristusi koos haldusmeetmetega, energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumiste korral täitmise tagamisel märkimisväärseid

probleeme. Selle tulemusel ja allpool selgitatud põhjustel oli täitmise tagamise tase nendes

liikmesriikides madalam.

Näiteks selgitasid mõned vastajad, et kriminaalkaristuste kohaldamine võib raskendada energia

hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse tulemuslikku täitmise tagamist, kuna

selleks peab riiklik reguleeriv asutus andma asja kohtusse ja/või prokurörile ning asja

menetlusse võtmise korral järgneb kohtuliku arutamise etapp. Raskusi põhjustab järgmine.

Esiteks mõjutab kogu protsess ajaraami. Üldiselt kulub kriminaalasja lõpetamiseks, sealhulgas

kriminaalkaristuste määramise etappi jõudmiseks, rohkem aega kui halduskaristusi hõlmava

asja lõpetamiseks. Seda ka põhjusel, et halduskaristuste puhul on riiklikel reguleerivatel

asutustel otsesed trahvimise volitused isikute suhtes, keda asjaomane tegevus puudutab.

Komisjon mõistab, et menetluste pikaajalisus võib olla tingitud ka energiaturgudel esineva

turukuritarvituse keerukusest.

13

Teiseks ilmneb küsimustiku vastustest, et energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

määruse rikkumise menetlemine kriminaalkorras on keerukam kui selle menetlemine

halduskaristuse kohaldamise korral. Esimese puhul on keerukus seotud karistuse

kriminaalõigusliku laadiga, mis tähendab, et süüdistuse esitamisel lasub riiklikul reguleerival

asutusel tõendamiskohustus. Kriminaalmenetluses nõutava tõendamisstandardi kohaste

piisavate tõendite kogumine võib pädeva riigiasutuse (tavaliselt prokuratuur, kes ei pruugi olla

energiaturgude toimimisega kursis) jaoks olla keeruline. See kehtib eelkõige juhul, kui

asjaomane energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumine on seotud

tegevusega, mis kujutab endast turuga manipuleerimist või siseteabe alusel kauplemist, mille

puhul on asjaomaste turuosaliste tegutsemisviisid sageli väga keerukad. Küsimustikule antud

vastustest ilmneb, et sellest tulenevalt on süüdistusi esitatud väga vähe (kui üldse) ning paljusid

juhtumeid pole menetlusse võetud või need on lõppenud õigeksmõistmisega.

Halduskaristuste jõustamine energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse

rikkumiste korral

Olgugi et energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumiste eest

kriminaalkaristusi määravaid lõplikke kohtuotsuseid on tehtud väga vähe,10 osutab

liikmesriikide tehtud otsuste ja turuosalistele määratud haldustrahvide arv täitmise tagamise

keskkonna muutumisele. Näiteks on kahe liikmesriigi kohta, kus energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega seotud otsuseid on tehtud kõige rohkem, teada

järgmine:

• üks neist on alates 2016. aastast energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

määruse rikkumiste kohta vastu võtnud 43 otsust, millega on määratud haldustrahve kokku

ligikaudu 10 500 000 euro eest;

• teine on alates energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse

kehtestamisest 2016. aastal viinud asjaomaste rikkumisotsustega seoses läbi 46 uurimist

ning kohaldanud kokku 61 karistust kogusummas 115 060 096 eurot.

Üks liikmesriik on väidetavalt määranud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

määruse erinevate rikkumiste eest trahve kogusummas 2 560 000 eurot.

10 Kokkuvõte nende 11 liikmesriigi vastustest, kus on kehtestatud kriminaalkaristused: Austrias, Küprosel, Taanis,

Ungaris, Iirimaal, Maltal, Madalmaades, Poolas ja Rootsis ei ole täiteotsuseid seni vastu võetud; Saksamaal on

pooleli kaks juhtumit, kuid otsuseid ei ole veel vastu võetud; Eesti ei andnud asjaomasele küsimusele sisulist

vastust.

14

Küsimustiku vastustest nähtub, et liikmesriigid, kes olid kehtestanud energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumiste eest haldustrahvide määramise raamistikud,

suutsid rakendada paindlikuma ja tulemuslikuma täitmise tagamise strateegia ning viia lõpule

rohkem selliseid uurimisi, mille tulemusena tehti lõplikud otsused haldustrahvide või muude

haldusmeetmete määramise kohta.

Haldus- ja kriminaalkaristuste hoiatav mõju

Küsimustik sisaldas ka küsimust liikmesriikides kohaldatavate karistuste hoiatava mõju kohta.

Allpool esitatud jooniselt 2 on näha järgmine.

- Enamik vastanutest (16 vastajat 26st) leidis, et asjaomastel kehtivatel meetmetel on

piisavalt hoiatav mõju ja et need aitavad energia hulgimüügituru terviklikkuse ja

läbipaistvuse määruse rikkumiste korral kindlustada tulemusliku täitmise tagamise.

Nende jurisdiktsioonide puhul põhines täitmise tagamise raamistik haldusmeetmetel.

Näiteks üks neist 16 vastajast mainis, et alates 2011. aastast menetletud nelja energia

hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega seotud juhtumi puhul, mille

rikkumiste eest määrati halduskaristusi summas 75 000 eurot, pole kolm neljast

turuosalisest, kellele halduskaristus määrati, rohkem energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumisi toime pannud.

- Üks vastaja märkis siiski, et tema jurisdiktsioonis kohaldatavad haldustrahvid on

väidetavas energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määrusega seotud

ebaseaduslikus tegevuses osalevate turuosaliste suurust arvestades väga väikesed.

- Üheksa vastajat märkis, et neil ei ole kättesaadavaid andmeid energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumiste kohta või et nende jurisdiktsioonis

tehtud rikkumisotsustega ei ole kaasnenud trahve.

15

Joonis 2. Rahulolu energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumiste

korral kohaldatavate haldusmeetmete hoiatava mõjuga (liikmesriikide arv)

V. Järeldused

Nagu eespool märgitud, saab ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 2 kohaselt liidu pädevust

kehtestada kriminaalkaristusi kohaldada üksnes juhul, kui kriminaalõigusnormide täitmise

tagamine osutub möödapääsmatuks, et tagada asjaomase liidu poliitika tulemuslik elluviimine.

Küsimustikule antud vastuste, aruande koostamise ajal komisjoni käsutuses olnud teabe ja

läbivaadatud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse artikli 18 põhjal ei ole

praegu märke sellest, et kriminaalõigusnormide täitmise tagamine on energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse raamistiku tulemuslikuks rakendamiseks möödapääsmatu.

See järeldus ei mõjuta muid valdkondi, näiteks turu kuritarvitusi finantsteenuste valdkonnas, mille

puhul leiti, et kriminaalõigusnormide täitmise tagamine on oluline, et tagada asjaomase liidu

poliitika tulemuslik elluviimine.

Komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal ning energia hulgimüügituru terviklikkuse ja

läbipaistvuse määruse rakendamise praeguses etapis näib, et liikmesriikidel, kelle täitmise

tagamise raamistikud põhinevad kriminaalkaristustel – kas üksnes nendel või nii nendel kui ka

halduskaristustel – on energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumise

juhtumite lahendamisel või lõplike tulemuslike kohtuotsuste tegemisel märkimisväärseid

probleeme. Nendes liikmesriikides, kus energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

määruse rikkumiste korral kohaldatavad täitmise tagamise raamistikud põhinevad

haldusmeetmetel, on täitmise tagamise näitajad aga paremad.

16

1

9

On hoiatava mõjuga rahul Ei ole hoiatava mõjuga rahul Ei kohaldata

16

Täitmise tagamist peaks veelgi tõhustama hiljuti energia hulgimüügituru terviklikkuse ja

läbipaistvuse II määrusega kehtestatud raamistik, mida liikmesriigid on kohustatud rakendama.

Nagu eespool on selgitatud, nähakse selle raamistikuga peale riiklike reguleerivate asutuste

suuremate uurimis- ja täitmise tagamise volituste ette ka liikmesriikide kohustus järgida muudetud

energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse artiklis 18 sätestatud minimaalse

ühtlustamise meetmete raamistikku.

Riiklike raamistike rakendamine kooskõlas muudetud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja

läbipaistvuse määruse artikliga 18 parandab energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse

määruse täitmise tagamist ning kindlustab selle tõhususe ja hoiatava mõju. Seega teeb komisjon

ettepaneku keskenduda nende uute sätete ja raamistike rakendamisele, et saada paremast täitmise

tagamisest võimalikult suurt kasu ja hinnata nende mõju kohapeal.

Hiljemalt 8. maiks 2027 ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile

ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, kas liikmesriigid on näinud ette karistused energia

hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse rikkumise eest ja kas neid kohaldatakse

järjepidevalt. Kui pärast muudetud energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse

artikli 18 rakendamise protsessi lõpuleviimist ilmneb, et energia hulgimüügituru terviklikkuse ja

läbipaistvuse II määruse tulemusliku rakendamise tagamiseks on vajalik energia hulgimüügituru

terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse tahtliku ja raske rikkumisega seotud kuritegude määratluste

ja määratavate karistuste ühtlustamine, võib komisjon sellega seoses uuesti kaaluda, kas on vaja

täiendavat ühtlustamist ELi tasandil.