Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 166

Tallinn, Toompea Teisipäev, 22. september 2026

Algus 14.00, lõpp 15.00

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudus: Siim Pohlak

Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja

-heaolu valdkonna juht Kadri Kaugerand, sama osakonna peaspetsialist Liisa Albova ja

õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (1. päevakorrapunkt); Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama

ning sama osakonna maapoliitika ja riigivara nõunik Tea Faber; Maa- ja Ruumiameti

maaomandi määramise büroo juht Raul Ermus (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse

eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsuse tutvustus

3. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise

seaduse eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning märkis, et Riigikogu liikmed,

fraktsioonid ega komisjonid eelnõule 899 SE muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu

algataja koostöös juhtivkomisjoniga on ette valmistanud neli muudatusettepanekut.

Vaadati läbi eelnõu algataja esitatud muudatusettepanekud.

Kadri Kaugerand selgitas, et loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse

eelnõus käsitleti seni eraisikuid ja ettevõtjaid samamoodi, kuid õigusselguse huvides oleks

neid mõistlik käsitleda eraldi. Muudatus on ajendatud uuest Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusest (EL) 2026/1818, mis käsitleb koerte ja kasside heaolu ning jälgitavust.

Muudatusettepaneku kohaselt võib täiskasvanud koera ajutiselt ketis hoida meditsiinilisel

näidustusel või looma ja teiste turvalisuse tagamiseks, sh üritusel, võistlusel või näitusel, kui

loom on agressiivne või ohtlik teisele loomale või inimesele. Eespool nimetatud määruse

artikli 17 kohaselt võib ettevõtja koera kinni siduda kuni üheks tunniks.

2

Katrin Tuula lisas, et ühe tunni piirang kehtib ettevõtjatele, mitte eraisikutele ning tuleneb

jälgitavuse määrusest. Ettevõtjate hulka kuuluvad lemmikloomi turule viivad isikud ja

organisatsioonid, nt kasvatajad, müüjad, varjupaigad ning veebiplatvormid, mille kaudu koeri

ja kasse Euroopa Liidus (EL) turustatakse.

Kalev Stoicescu küsis, mis juhtub, kui koera/kassiomanik seadust ei täida.

Kadri Kaugerand vastas, et rikkumise korral on ette nähtud sanktsioonid (ettekirjutus, trahv,

loomapidamise õiguse äravõtmine).

1. Teha eelnõus järgmised muudatused:

1.1. Muuta eelnõu § 1 punktis 3 kavandatud loomakaitseseaduse § 52 lõiget 6 ja sõnastada see

järgmiselt:

„(6) Täiskasvanud koera on lubatud ajutiselt ketis hoida meditsiinilisel näidustusel, looma

turvalisuse kaalutlusel, kaasa arvatud üritusel, võistlusel või näitusel, ja juhul, kui loom on

agressiivne või ohtlik teisele loomale või inimesele.“

Selgitus: Ajutise ketis hoidmise lubatud juhtude loetelu täiendatakse lauseosaga, mille

kohaselt täiskasvanud koera on lubatud ajutiselt ketis hoida looma turvalisuse kaalutlustel,

kaasa arvatud üritusel, võistlusel või näitusel. Oluline on sõnaselgelt nimetada, et looma

turvalisuse kaalutlus võib esineda lisaks muudele elulistele juhtumitele ka üritusel, võistlusel

või näitusel. Täpsustatud sõnastus tagab ühtsema sõnastuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2026/1818, mis käsitleb koerte ja kasside heaolu ja nende jälgitavust, artikli 17

lõikes 3 sätestatud kinnisidumise lubatud juhtudega, mida peavad teatud ettevõtjad järgima

koerte või kasside puhul. Üritustel, võistlustel või näitustel võivad käia oma koeraga nii loomi

turule viivad ettevõtjad kui ka sellised füüsilised isikud, kes loomade turuleviimisega ei tegele,

mistõttu on mõistlik ette näha sarnane regulatsioon.

1.2 Täiendada eelnõu § 1 punktiga 4, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„4) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Ettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2026/1818, mis käsitleb koerte

ja kasside heaolu ja nende jälgitavust (ELT L, 2026/1818, 10.8.2026), artikli 4 punkti t

tähenduses võib koera ajutiselt ketis hoida sama määruse artikli 17 lõikes 3 sätestatud juhul ja

tähtaja jooksul.“;“

Selgitus: Loomakaitseseaduse § 52 täiendatakse lõikega 7, milles viidatakse erandile koera

ajutiselt ketis hoidmise puhul, mida peavad täitma teatud ettevõtjad. Muudatuse vajadus

tuleneb uuest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2026/1818, mis käsitleb koerte

ja kasside heaolu ja nende jälgitavust (edaspidi uus määrus või määrus (EL) 2026/1818),

ning mille võttis vastu Euroopa Parlament 28. aprillil 2026 ja nõukogu 22. mail 2026 ning

mis allkirjastati 17. juunil 2026 ja avaldati Euroopa Liidu Teatajas 10. augustil 2026. Uue

määrusega on kehtestatud ühtsed nõuded kasvatajatele, müüjatele, varjupaikadele ja

veebiplatvormidele, mis tegelevad kasside ja koerte turuleviimisega EL-is. Sellele on

tähelepanu juhtinud Euroopa Komisjon oma 8. juuli 2026 teatises nr 2026/0187/EE.

Vastavalt uue määruse artiklile 33 jõustub see määrus kahekümnendal päeval pärast selle

avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kuid seda hakatakse kohaldama alates 31. augustist 2028

ning teatud sätete kohaldamise alguskuupäev on veelgi hilisem. Kõnealuse määruse artikli 17

lõikes 3 on sätestatud, et kinnisidumine kauemaks kui üks tund on keelatud, välja arvatud

meditsiiniliste protseduuride ajal või koerte või kasside üritustel, näitustel ja võistlustel

osalemiseks. Mõiste „kinnisidumine“ hõlmab ajutist ketis hoidmist, sest kinnisidumine artikli

4 punkti ff tähenduses on koera või kassi sidumine kinnituspunkti või eseme külge, et hoida

teda soovitud alal või piirata tema liikumist. Seega alates 31. augustist 2028 on üle ühe tunni

kestev kinnisidumine lubatud üksnes erandkorras artikli 17 lõigetes 3 ja 4 ammendavalt

3

sätestatud tingimustel ning selle kasutamine nendes sätetes sätestamata asjaoludel on

keelatud. Uue määruse preambuli põhjendus 51 selgitab kinnisidumise ja ebanormaalse

käitumise tekkimise seost ning põhjendus 55 selgitab riski, et koertel, kes ei ole asjakohaselt

sotsialiseeritud, kellele puudub stimuleeriv keskkond ning võimalus mängida ja käituda muul

loomuomasel viisil, võib tekkida agressiivsus inimeste suhtes. Pärast uue määruse

kohaldamise kuupäeva, st alates 31. augustist 2028 peavad ettevõtjad järgima uues määruses

sätestatud nõudeid ning seega tagama sobiva taristu ja töötajad, et rahuldada nende

vastutusel olevate loomade kõik füüsilised ja käitumuslikud heaolu vajadused. Ettevõtja

määruse (EL) 2026/1818 artikli 4 punkti t tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes

tegeleb koerte või kasside turuleviimisega ning vastutab aretusettevõtte, müügiettevõtte või

varjupaiga ning seal peetavate koerte või kasside eest, või kes paigutab neid hoiukoju ning

kes vastutab seal peetavate koerte või kasside eest.

Eelkirjeldatud põhjusel täiendatakse loomakaitseseadust § 52 lõikes 7 viitega määruse (EL)

2026/1818 asjaomastele sätetele, et võtta arvesse uue määruse sätteid, mis on tervikuna

siduvad ja vahetult kohaldatavad kõigis liikmesriikides, ning vältida vastuolu

loomakaitseseaduse ja uue määruse sätete vahel. Nimetatud täienduse jõustumine

kavandatakse 2028. aasta 31. augustil kooskõlas uue määruse artikliga 33.

1.3 Muuta eelnõu § 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 4 jõustub 2028. aasta 31. augustil.“.

Selgitus: Seoses eespool tehtud 1.2 muudatusettepanekuga ja seaduseelnõu täiendamisega

tuleb § 3 lõikes 2 sätestada seaduse jõustumise erisus koera ajutise ketis hoidmise nõuete osas

ning näha ette, et seaduse § 1 punkt 4 jõustub 2028. aasta 31. augustil. Jõustumise erisus on

sätestatud kooskõlas määrus (EL) 2026/1818 artikliga 33, mille kohaselt seda uut määrust

hakatakse kohaldama alates 31. augustist 2028.

Maaelukomisjon (REM ettepanekud)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse,

Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu)

Kadri Kaugerand andis ülevaate teisest, katseloomi puudutavast muudatusettepanekust.

Edaspidi kogub, haldab ja esitab katseloomadega seotud andmeid Põllumajandus- ja

Toiduamet, kes on muudatusega nõus.

2. Täiendada eelnõu § 1 punktidega 8–10, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,

järgmises sõnastuses:

„8) paragrahvi 44 lõikes 6 ja § 48 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduamet“ vastavas käändes;

9) paragrahvi 48 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „kokkuvõte“ tekstiosaga „ja kõik selle

ajakohastamised, sealhulgas loomkatse järelhindamise vormikohane protokoll“;

10) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud statistilise

teabe Euroopa Komisjonile igal aastal hiljemalt 10. novembril.“;“.

Selgitus: ettepanek muuta eelnõu § 1 ja täiendada seda punktidega 8–10 on seotud

vajadusega muuta loomakaitseseaduses (edaspidi LoKS) katseloomade kasutamise kohta

4

teabe avaldamisega seotud ülesannete jaotust ning täpsustada avaldatavat teavet.

LoKS-i § 44 lõikes 6 ning § 48 lõikes 12 tehtavate muudatustega antakse katseloomade

kasutamise kohta loomkatse protokollide põhjal statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja

avaldamise ülesande täitmine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt (ReM) üle

Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA). Paragrahvi 48 lõikes 11 tehtava muudatusega

täpsustatakse kooskõlas direktiivi 2010/63/EL artikli 43 lõike 3 nõuetega, et kui

loomkatseprojekti läbiviimiseks on antud luba, avaldatakse Euroopa Komisjoni loodud

keskses andmebaasis lisaks loomkatseprojekti mittetehnilisele kokkuvõttele kõik selle

mittetehnilise kokkuvõtte ajakohastamised, sealhulgas loomkatse järelhindamise vormikohane

protokoll, et muuta katseloomade kasutamine avalikkuse jaoks selgemaks. Loomkatse

järelhindamise protokolli avaldamine annab avalikkusele ja teadlaskonnale lisateavet

eelkõige raske raskusastmega loomkatseprojektide läbiviimise käigus rakendatud asendamise,

vähendamise ja täiustamise meetodite kohta. See teave võimaldab teadlastel järgmiste

loomkatseprojektide kavandamisel võtta kasutusele tõhusamaid meetmeid katseloomade

kaitse tagamiseks. Kooskõlas direktiivi 2010/63/EL artikli 54 lõike 2 nõuetega sätestatakse §

48 lõikega 13 PTA-le tähtaeg Euroopa Komisjonile andmete esitamiseks.

Alates 2023. aastast korraldab PTA loomkatseprojekti loataotluste menetlemist, lõppenud

loomkatseprojektide (edaspidi ka projekt) järelhindamist, annab nõuetekohase

projektitaotluse põhjal loomkatseprojekti loa (edaspidi luba) taotletud projekti läbiviimiseks

ja teostab riiklikku järelevalvet nende lubade alusel tehtavate loomkatsete nõuetekohasuse

üle.

Kehtiva õiguse kohaselt on kujunenud olukord, kus lubade andmise ülesanne ning nende

lubade alusel kasutatud katseloomade kohta statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja

avaldamise ülesanne on erinevate asutuste pädevuses. Seoses sellega peavad lubade kohta

praegu samu andmeid koondama ühtmoodi nii PTA kui ka ReM, mis tähendab, et asutustes

täidetakse samu ülesandeid osaliselt topelt. Selline lahendus on ebaefektiivne ja raiskab

ametnike aega. Samuti selgub esitatud loomkatse protokollidest teave loomkatsete tegemise ja

katseloomade kasutamise kohta (nt teave loomkatse tegeliku raskusastme kohta), mis on

vajalik PTA-le tema ülesannete täitmisel: loomkatseprojektide järelhindamise korraldamisel

ning loomkatsete nõuetekohasuse üle riikliku järelevalve kavandamisel ja teostamisel.

Loomkatse protokollide põhjal statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise

ülesande täitmine antakse käesoleva muudatusega ReM-ilt üle PTA-le. Sellega korrastatakse

riigiasutuste ülesannete jaotust – teavet loomkatseprojektide kohta kogub ning seda teavet

kontrollib ja avaldab sama asutus, kes annab lube ja teostab loomkatsete nõuetekohasuse üle

ka riiklikku järelevalvet. Muudatuse tulemusel paraneb loomkatse protokollides esitatud

andmete kontrollimise kvaliteet ja kogutavate andmete õigsus, sest riikliku järelevalve

teostaja on paremini kursis nii antud lubadega, luba omavate isikutega kui ka nende lubade

sisuga, sealhulgas loas määratud selliste tingimustega nagu loa kehtivusaeg ja

loomkatseprojekti järelhindamise vajadus.

Õige teave katseloomade kasutamise kohta peab jõudma Euroopa Komisjoni loodud

kesksesse andmebaasi ja selle eesmärgi saavutamiseks on PTA-l võimalik andmete õigsust

kontrollida lihtsamalt kui ReM-il. Samuti võib PTA saada riikliku järelevalve käigus uut

teavet, mis võib statistilise teabe kogumisel ja kontrollimisel osutuda oluliseks. Kuigi

loomkatse protokollides teabe esitamise esmane eesmärk ei ole koguda andmeid riikliku

järelevalve teostamiseks, on siiski tegu järelevalvet toetava teabega, mis võimaldab veenduda

tehtavate loomkatsete nõuetekohasuses.

Maaelukomisjon (REM ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse,

Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu)

Kadri Kaugerand tutvustas kolmandat ja neljandat muudatusettepanekut. Ta märkis, et

kolmandas muudatusettepanekus on arvestatud EPKK seisukohtade ja märkustega ning

trahvimäärasid tõstetakse kümme, mitte sada korda. Trahvimäärad viiakse kooskõlla kehtiva

veterinaarseadusega. Ühtlasi suunatakse allasutust tõhustama meetmeid ning fikseerima ja

5

menetlema rikkumisi. Neljas muudatusettepanek puudutab ettevõtja vaates looma ketis

pidamist.

3. Muuta eelnõu § 1 punkti 11 ja sõnastada see järgmiselt:

„11) paragrahvi 661 lõikes 2, § 662 lõikes 2, § 664 lõikes 2, § 665 lõikes 2, § 666 lõikes 2, § 667

lõikes 2, § 668 lõikes 2 ja § 6610 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“;“.

Selgitus: 14. septembril 2026. a maaelukomisjoni istungil tegi EPKK ettepaneku kaaluda

karistusmäärade mõõdukat tõstmist, kuid mitte eelnõus kavandatud 100-kordses ulatuses.

EPKK juhtis tähelepanu, et eelnõus kavandatud trahvid ei arvesta Eesti põllumajanduse

tegelikku struktuuri. Eestis on väga palju väikese ja keskmise suurusega

loomakasvatusettevõtteid, kelle majanduslik võimekus on piiratud. Loomakasvatus on kõrgete

sisendkulude ja väikese kasumlikkusega sektor. Viimastel aastatel on sööda-, energia- ja

tööjõukulud kiiresti kasvanud. 320 000 euro suurune maksimaalne trahv võib väiksema või

keskmise loomakasvataja jaoks tähendada sisuliselt ettevõtte lõpetamist, isegi juhul kui

rikkumine ei olnud tahtlik või süsteemne. Samuti märkis EPKK, et rikkumise korral järgnevad

põllumajandustootjale õiguslikud tagajärjed juba läbi ühise põllumajanduspoliitika

toetusmeetme, kus toetuse andmise tingimused näevad ette, et LoKS-i või VS-i nõuete

rikkumiste korral toetust ei anta ja mis põllumajandustootja jaoks on subjektiivselt tajutav

karistusena. Toetustest ilmajäämine ning tootmise lõpetamine võib ohtu seada Eesti

toidujulgeoleku. Selleks, et arvestada EPKK märkuseid ja siiski ajakohastada LoKS-i §-des

661–6610 sätestatud vastutussätetes karistusmäärasid, tuleb muuta eelnõu § 1 punkti 11

sõnastust ning juriidilise isiku trahvimäära tõsta kümme korda, võrreldes kehtiva õigusega.

Kehtivas VS-is ja LoKS-is on karistuste ehk trahvimäärade erinevused juriidiliste isikute

puhul kümnekordsed. Arvestades, et karistusnormid ühe valdkonna sees peavad moodustama

mõistliku ja loogilise astmestiku, on asjakohane kavandada eelnõus LoKS-i karistusmäärade

tõstmine vähemalt samale tasemele kui VS-is sätestatud karistusmäärad. Loomade heaolu

arvestades on oluline, et trahvid peavad olema rikkumisi ennetavad ja seaduskuulekale

käitumisele kutsuva mõjuga.

Maaelukomisjon (REM ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse,

Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu)

4. Muuta eelnõu § 1 punktis 13 kavandatud loomakaitseseaduse § 811 ja sõnastada see

järgmiselt:

„13) paragrahvi 811 täiendatakse lõigetega 16–19 järgmises sõnastuses:

„(16) Enne 2027. aasta 1. jaanuari sündinud koera, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2026/1818 artikli 4 punkti t tähenduses ettevõtja peetavat koera, keda

peetakse 2027. aasta 1. jaanuari seisuga käesoleva seaduse § 3 lõike 5 alusel kehtestatud

nõuete kohaselt ketis ning kes võib teistsuguse pidamisviisi korral olla agressiivne või ohtlik

iseendale, teisele loomale või inimesele, võib pidada ketis kuni 2032. aasta 1. jaanuarini.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2026/1818 artikli 4 punkti t tähenduses

ettevõtja peetavat koera, kes on sündinud enne 2027. aasta 1. jaanuari ning keda peetakse

2027. aasta 1. jaanuari seisuga käesoleva seaduse § 3 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete

kohaselt ketis ning kes võib teistsuguse pidamisviisi korral olla agressiivne või ohtlik

iseendale, teisele loomale või inimesele, võib pidada ketis kuni 2028. aasta 30. augustini.

(18) 2027. aasta 1. jaanuari seisuga tegutseval varjupaiga pidajal ja hulkuvate loomade

hoiukodudesse paigutamisega tegeleval varjupaiga pidajal peab olema varjupaiga pidaja

tegevusluba või hulkuvate loomade hoiukodudesse paigutamisega tegeleva varjupaiga pidaja

tegevusluba alates 2028. aasta 1. jaanuarist.

6

(19) Enne 2027. aasta 1. jaanuari kehtinud veterinaarseaduse § 25 lõike 2 punkti 3

redaktsiooni kohaselt loakohustuse täitnud varjupaiga pidaja puhul loetakse käesoleva seaduse

§ 54 lõike 1 kohane loakohustus täidetuks.“.

Selgitus: Loomakaitseseadusesse kavandatud üleminekusätet § 811 lõikes 16 muudetakse

samuti tulenevalt Euroopa Komisjoni 8. juuli 2026 teatisest nr 2026/0187/EE ning eesmärgil,

et võtta arvesse määruse (EL) 2026/1818 sätteid, mis on tervikuna siduvad ja vahetult

kohaldatavad kõigis liikmesriikides, ning vältida vastuolu loomakaitseseaduse ja uue määruse

sätete vahel. Sel põhjusel lisatakse üleminekusättesse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusele (EL) 2026/1818 ja välistatakse § 811 lõikes 16 kavandatud üleminekusätte

kohaldamine uue määruse artikli 4 punkti t tähenduses ettevõtja peetava koera puhul. Nagu

eespool juba selgitatud, on ettevõtja määruse (EL) 2026/1818 artikli 4 punkti t tähenduses

füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb koerte või kasside turuleviimisega ning vastutab

aretusettevõtte, müügiettevõtte või varjupaiga ning seal peetavate koerte või kasside eest, või

kes paigutab neid hoiukoju ning kes vastutab seal peetavate koerte või kasside eest. Need

ettevõtjad peavad alates 2028. aasta 31. augustist täitma uues määruses sätestatud nõudeid

ning võivad koera kinniseotuna hoida üksnes kuni üks tund, välja arvatud meditsiiniliste

protseduuride ajal või koerte või kasside üritustel, näitustel ja võistlustel osalemiseks.

Seetõttu ei ole neile asjakohane kohaldada üleminekusätet, mille kohaselt võib koera teatud

juhtudel pidada ketis kuni 2031. aasta 1. jaanuarini.

Samal ajal täiendatakse eelnõu uue üleminekusättega, mida kohaldatakse määruse (EL)

2026/1818 artikli 4 punkti t tähenduses ettevõtja peetava koera puhul. Üleminekusättes

nähakse ette, et sellist määruse (EL) 2026/1818 artikli 4 punkti t tähenduses ettevõtja

peetavat koera, kes on sündinud enne 2027. aasta 1. jaanuari ning keda peetakse 2027. aasta

1. jaanuari seisuga käesoleva seaduse § 3 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ketis ning

kes võib teistsuguse pidamisviisi korral olla agressiivne või ohtlik iseendale, teisele loomale

või inimesele, võib pidada ketis kuni 2028. aasta 30. augustini. Üleminekusäte on vajalik, sest

ketis pidamisega harjunud looma peab olema võimalik pidada ketis senikaua, kuni on

võimalik tagada talle teistsugune pidamisviis, näiteks aedik. Üleminekusäte on kooskõlas

määruse (EL) 2026/1818 artikliga 33, mille kohaselt nimetatud määrust hakatakse kohaldama

alates 31. augustist 2028. Pärast uue määruse kohaldamise kuupäeva, st alates 31. augustist

2028 peavad ettevõtjad järgima uues määruses sätestatud nõudeid ning seega tagama sobiva

taristu ja töötajad, et rahuldada nende vastutusel olevate loomade kõik füüsilised ja

käitumuslikud heaolu vajadused.

Maaelukomisjon (REM ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse,

Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu)

Kalev Stoicescu märkis, et sel nädalavahetusel toimub Tallinnas rahvusvaheline loomade

heaolu konverents. Ta küsis, millise sõnumiga võiks sinna minna.

Kadri Kaugerand vastas, et võttes endale lemmiklooma, pead tema eest ka vastutama ehk

tuleb tõsta inimeste teadlikkust. Loomade heaolu tagamisel on jõutud uuele tasemele ning

edasi liigutakse samm-sammult. Olulised sammud on üleriigilise lemmikloomaregistri

käivitamine ja lemmikloomade kiipimise kohustuse kehtestamine. Ta rõhutas, et ei tohiks

võtta lemmikloomi, kes on pärit kolmandatest riikidest ja kelle tegelik päritolu ei ole teada. Ta

kutsus üles usaldama Eesti kasvatajaid.

Arutati eelnõu edasist menetlemist.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus)

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus)

7

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 21.10.2026 (konsensus)

Kõik otsused olid konsensuslikud: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann, Andrus

Seeme, Kalev Stoicescu.

2. Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsuse tutvustus

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu. Ta juhtis tähelepanu, et tegemist on

maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsusega (VTK), s.t vastavat

eelnõu ei ole veel koostatud ega Riigikogu menetlusse jõudnud. Ta andis sõna külalistele.

Tea Faber andis ülevaate maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise

väljatöötamiskavatsusest (lisa). Ta märkis, et peagi möödub maareformi seaduse jõustumisest

35 aastat. Maareform on valdavalt lõppenud ja hõlmab praeguseks üle 99% Eesti Vabariigi

territooriumist. Reformitoimingud on veel vaja teha ligikaudu 9840 maaüksusel, mille

kogupindala on umbes 9000 hektarit. Nende hulgas on ligikaudu 1960 ehitiseta maaüksust

(20%), 2695 ehitistega maaüksust (27%) ja 5182 maariba (53%) ehk iseseisva

kasutusvõimaluseta maatükki (siilud).

Urmas Kruuse küsis, kas mõnel juhul võib inimesel puududa huvi siilu omandamise vastu.

Tea Faber vastas, et mitmed omanikud ei tea, et nende kinnistu kõrval asub vaba

(reformimata) maariba. Ta nõustus väitega, et leidub ka maatükke, mida keegi ei soovi

omandada.

Kalev Stoicescu küsis, kas reformimata maal puudub omanik.

Tea Faber vastas, et reformimata maa on ajutiselt riigi valitsemisel ning sellel ei ole

omanikku. Maareform on lõpetatud, kui maa on kantud kinnistusraamatusse ja sellele on

määratud konkreetne omanik.

Tea Faber andis ülevaate tehtud tegevustest (lisa). Ta märkis, et Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM) tellis 2025. aastal õigusanalüüsi, et selgitada välja,

kas reformimata maad võib jätta riigi omandisse. Advokaadibüroo WALLESS OÜ koostatud

analüüsist selgus, et seda on võimalik teha. Teemat ja õigusanalüüsi arutati töötoas, kus

osalesid Maa- ja Ruumiameti (MaRu), kohalike omavalitsuste (KOV), Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM), Eesti

Maaülikooli ja Tartu Ülikooli esindajad. Arutelu järel koostas õigusbüroo täiendava

õigusanalüüsi, milles leiti, et ehitisteta ja ehitistega maaüksusi tuleb käsitleda eraldi. Samuti

jõuti järeldusele, et maareformi ei ole võimalik mõistliku aja jooksul lõpetada, kui

omandiõiguse saamist ei lihtsustata. Praegu saab omandiõiguse seada üksnes õiguslikul alusel

püstitatud ehitisega maaüksusele. Lihtsustatud omandamine võiks toimuda pikaajalise

valdamise alusel. Nendest järeldustest lähtudes töötasid MKM ja MaRu välja käesoleva VTK.

Andrus Seeme märkis, et mõne reformimata maatüki kohta võivad dokumendid puududa

ning elamiskõlbmatu ehitisega maatükil ei ole pikka aega keegi elanud.Lisaks on olukordi,

kus maatükil võib olla alles üksnes vundament. Vald teab omanikku, kuid omandiõigust

tõendav dokument puudub.

Urmas Kruuse märkis, et segadus võib tekkida ka näiteks vigase pärimisdokumendi tõttu.

Samas on VTK-s valitud õige suund, s.t reformimata maatüki omandamine teha võimalikult

lihtsaks.

Andrus Seeme nõustus, et suund on õige. Ta pidas oluliseks sätestada tähtaja: kui selleks

ajaks ei ole omanikku leitud, jääb maatükk riigi omandisse.

Tea Faber jätkas ettekandega ning märkis, et eesmärk on luua tõhus, õiguskindel ja selge

õigusraamistik, mis võimaldab maareformi lõpetada mõistliku aja jooksul. Kavandatavad

seadusemuudatused näevad ette, et kui teatud tähtajaks ei ole maareformi maaüksuse osas

lõpule viidud, jäävad need maaüksused seaduse alusel riigi omandisse. Ta andis ülevaate

planeeritud rakendusetappidest, märkides, et seaduse jõustumisel võivad riigi omandisse jääda

üksnes ehitisteta maaüksused. Samal ajal jõustub lihtsustatud omandiõiguse regulatsioon,

8

millega nähakse ette puhveraeg (3 aastat). Ta avaldas lootust, et kolmeaastase puhveraja

jooksul jõutakse suure osa ehitistega maaüksuste puhul lahenduseni. Kui maareform ei ole

kolme aasta möödudes lõpule viidud, jääb maatükk riigi omandisse.

Kalev Stoicescu tundis huvi reformimata maatükkide asukoha vastu. Ta küsis, kas nende

maatükkide puhul on tegemist väheväärtusliku maaga.

Tea Faber vastas, et reformimata maatükke on üle Eesti.

Raul Ermus lisas, et nende hulgas on nii väärtuslikumaid kui ka vähem väärtuslikke

maatükke. Väärtuslikumad maatükid asuvad suuremates linnades. Mõne maatüki üle peetakse

läbirääkimisi kohalike omavalitsustega. Riigi maareservi uutes eesmärkides on sätestatud, et

riik võib jätta reservi ka kohalikele omavalitsustele vajalikku maad.

Urmas Kruuse küsis, kas on kaalutud lahendust, mille kohaselt võiks kitsad maaribad (siilud)

jagada naabermaaomanike vahel. Ta pidas oluliseks kohalike omavalitsuste kaasamist.

Anti Allas küsis, kas reformimata maade osas on pöördutud kohalike omavalitsuste poole.

Raul Ermus vastas, et täna on omavalitsustele saadetud reformimata maade nimekirjad ja

palutud hinnata, kuidas võiks nendel maatükkidel maareformi läbi viia. Mõni kohalik

omavalitsus on vastanud, mõni mitte.

Anti Allas avaldas arvamust, et valla- või linnavalitsusel oleks huvi reformimata maatükkide

vastu, sest maa on ressurss, mida võib omavalitsusel vaja minna. Seetõttu võiks esmalt küsida

omavalitsuste arvamust.

Tea Faber jätkas ettekandega. Ta märkis, et esmalt soovitakse lahendada ehitisteta ja

ehitistega maade küsimused ning maaribadega tegeletakse järeltoimingute käigus. Kuna

ressursse on vähe, on kavas kolme aasta jooksul pärast seaduse jõustumist suunata ressursid

eelkõige ehitistega maade reformimisele. Pärast selle tähtaja möödumist võetakse

järeltoimingutena ette maaribad, mille liitmine on kavas korraldada maakorralduse kaudu.

Urmas Kruuse küsis,millal on kavas seadusemuudatused jõustada.

Tea Faber vastas, et plaani kohaselt jõustuksid muudatused 1. jaanuaril 2028. Kuna ees

seisab suur töö, ei saa seda siiski kindlalt lubada.

Ivari Rannama lisas, et praegu oodatakse VTK-le tagasisidet ning vastav eelnõu ei jõua

Riigikogu menetlusse praeguse koosseisu ajal. Eelnõu on kavas esitada Riigikogu järgmisele

koosseisule.

Urmas Kruuse märkis, et on olemas ehitistega ja ehitisteta maatükid. Ta küsis, kas on

arutatud võimalust tegeleda esmalt ühe ja seejärel teise rühmaga.

Tea Faber vastas, et seadus võetakse vastu tervikuna, kuid seda rakendatakse etapiviisiliselt.

Andrus Seeme märkis, et leidub ka väikeseid, nt poolehektarilisi maatükke. Ta küsis, kuidas

tavainimene saaks sellise maatüki omandada.

Tea Faber vastas, et riigimaad saab osta oksjonilt, kuid reformimata maad osta ei saa.

Maatüki müümiseks peab maareform olema selle suhtes lõpule viidud ning seejärel saab

maatüki nt riigivarana oksjonile panna.

Ivari Rannama selgitas, et maade müüginimekirjad vaadatakse üle igal aastal. Seejuures

lähtutakse kindlatest põhimõtetest. Esmalt kontrollitakse, kas riigivara valitsejal on maatükki

vaja konkreetsete ülesannete täitmiseks. Seejärel koostatakse müüginimekirjad, mille alusel

pannakse maa oksjonile. Eelduseks on, et reformimata maa tuleb enne riigivarana arvele

võtta.

Anti Allas küsis, mida peab KOV tegema, kui ta on huvitatud reformimata maatükist.

Raul Ermus selgitas, et omavalitsused on reformimata maadest üldjuhul teadlikud. Kui

omavalitsus on reformimata maatükist huvitatud, tuleb pöörduda MaRu poole ja põhjendada,

et maatükk on vajalik KOV-i mõne ülesande täitmiseks. Selleks ei ole vaja volikogu otsust

ning piisab nt vallavalitsuse põhjendatud seisukohast.

Anti Allas uuris, kust on võimalik näha reformimata maatükkide asukohti.

9

Raul Ermus vastas, et omavalitsuse maakorraldajatel on juurdepääs reformimata maa

kaardirakendusele. Tavakasutaja saab reformimata maid vaadata näiteks MinuKataster

rakendusest või geoportaalist. Kui maaüksuse juures on märge, et omandi ulatus on

väljaselgitamisel, on tegemist reformimata maaga.

Ivari Rannama lisas, et näiteks X-GIS-is on maaüksused värvitud omandivormi järgi, kuid

omanikuta maa on värvimata.

Raul Ermus märkis, et sel suvel saadeti kõigile omavalitsustele reformimata maade nimekiri

ning paluti esitada tagasiside ja omapoolsed ettepanekud.

Anti Allas küsis, miks ei ole amet juba täna välja selgitanud riigi huvi reformimata maade

vastu.

Raul Ermus vastas, et sellega tegeletakse jooksvalt. Taselgitas, et ehitisteta maatükkide

puhul on võimalik riigi huvi välja selgitada. Mõnikord seisneb probleem aga selles, et ehitise

kõrval asuv maa on reformimata. Sellisel juhul ei saa riigimaa piire määrata enne, kui

ehitisele on määratud erastatava maa piirid.

Ivari Rannama lisas, et 9800 maaüksusest on kavas anda munitsipaalomandisse 325 üksust.

Riigi omandisse on kavas jätta maareservina 557 üksust ning muudel alustel või muude

ülesannete täitmiseks 388 üksust.

Anti Allas märkis, et Võru linnas oli vaja nihutada maatükkide piire ning inimesed olid selle

eest väga tänulikud. Omavalitsusjuhina oleks ta selliste lahenduste leidmisest väga huvitatud.

Paljude osaliste vajadused kattusid ja põimusid ning omavalitsus pakkus välja lahenduse.

Tea Faber jätkas ettekandega ja andis ülevaate VTK kohta saadud tagasisidest. Ta märkis, et

sisulisi ettepanekuid esitas VTK-le kuus asutust: viis ministeeriumi ning Eesti Linnade ja

Valdade Liit. Üldiselt oli tagasiside positiivne. Sotsiaalministeerium juhtis tähelepanu

haavatavatele rühmadele, s.t mõni inimene võib soovida maad omandada, kuid ei suuda

sellega kaasnevaid kulusid kanda. JDM rõhutas vajadust selgitada välja halduskoormus

taotlejatele. Rahandusministeerium märkis, et hinnata tuleb kaasnevaid kulusid. Eesti Linnade

ja Valdade Liit pooldas lihtsustatud regulatsiooni loomist, kuid rõhutas, et see peab olema

selgelt, ammendavalt ja üheselt määratletud. Maaribade puhul rõhutati, et senist sihtotstarvet

ega maakasutuse põhisuunda ei tohi muuta. Kõik osalised pooldasid seda, et maaribadega

tuleks tegeleda maakorralduse nõuete alusel. Ta märkis, et kui mõnda maariba (siilu) ei

soovita omandada, võib mingil hetkel osutuda vajalikuks sundliitmine. See toimuks üksnes

põhjendatud juhul ja rangelt maakorralduse nõuete alusel.

Ivari Rannama lisas, et võib tekkida olukord, kus kahe eramaa vahel asub kitsas maariba,

millel puudub iseseisev kasutusotstarve ja mida kumbki naaberomanik ei soovi. Sel juhul

tekib küsimus, kas maariba tuleks jagada pooleks ja liita mõlema naaberkinnistuga. Ta

nõustus, et see võib riivata põhiõigusi. Seetõttu peabki seaduses olema selge alus ning enne

sundliitmist peab olema piisavalt aega olukorra lahendamiseks muul viisil. Sundliitmine on

kõige viimane lahendus.

Kalev Stoicescu märkis, et maariba sundliitmine võib maaomanikule kaasa tuua

lisakohustusi, sh rahalisi kohustusi. Samas võib maatüki väärtus ka tõusta. Seega on

sundliitmisel nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, mida tuleb arvesse võtta.

Anti Allas küsis, kui suureks võivad kujuneda maatüki vormistamise kulud.

Tea Faber vastas, et täna on tegemist väljatöötamiskavatsusega, milles määratakse üldised

raamid, mistõttu kõigile küsimustele ei ole võimalik vastata. Ta nõustus, et üle tuleb vaadata

maamaksu küsimus. VTK koostamine on olnud suur töö, kuid suurem töö seisab alles ees.

Urmas Kruuse märkis, et mõistab Rahandusministeeriumi muret kaasnevate kulude pärast.

Ta küsis, kas on olemas eraldi fond maareformiga seotud kulude katmiseks.

Ivari Rannama vastas, et Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond (ORF) likvideeriti

ning selle vahendid suunati riigieelarvesse.

Tea Faber jätkas ettekandega ja märkis, et väljatöötamiskavatsuse tagasisides tõstatati

korduvalt teavitamise küsimus: kuidas jõuda inimesteni, kellel ei ole piisavat digipädevust.

10

Sotsiaalministeerium leidis, et kohalik omavalitsus peaks kõiki isiklikult teavitama, kuid see

oleks omavalitsusele üsna suur koormus. Laekunud ettepanekuid on kavas arutada.

Andrus Seeme tundis huvi siilude vastu. Ta märkis, et kui naaberkinnistute vahel on siil,

saavad omanikud selle maakorraldusnõuete alusel omavahel jagada juba praegu.

Ivari Rannama nõustus, et juba täna on võimalik liita siil oma maaga.

Raul Ermus lisas, et hajaasustuses on maaribad suhteliselt madala väärtusega ning mõnel

juhul on nende väljaostuhind null eurot. Tasuda tuleb üksnes korralduskulu.

Andrus Seeme märkis, et kuna siile on võimalik liita juba täna, tuleks selle võimaluse

tutvustamiseks teha rohkem teavitustööd.

Tea Faber jätkas ettekandega ning andis ülevaate edasistest plaanidest (lisa). Ta märkis, et

kavas on kaasata õigusbüroo, et töötada läbi maareformi lõpetamise VTK kohta esitatud

ettepanekud, hinnata nende õiguslikke ja praktilisi lahendusi ning koostada nende põhjal

seaduseelnõu. Lisaks on kavas kaasata eelnõu koostamise eri etappides kõik asjaomased ja

vajalikud osalised, et koguda sisendit, hinnata kavandatavate lahenduste mõju ning kujundada

toimiv ja laiapõhjalisele sisendile tuginev regulatsioon.

Kalev Stoicescu küsis, kas õigusbüroo teenuste kasutamine on tavapärane praktika.

Urmas Kruuse märkis, et tegemist ei ole uudse praktikaga. Ekspertiis on vajalik, kuid kui

suureks kujuneb selle kulu, on keeruline öelda.

Komisjoni esimees tänas külalisi VTK-st ülevaate andmise ja küsimustele vastamise eest.

Maaelukomisjon soovib edu eelnõu väljatöötamisel. VTK-s on võetud õige suund. Oluline on

arvesse võtta reformiga kaasnevat kulu.

3. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija

Maareformi seaduse ja teiste seaduste VTK

Maareform

Maareform algas 01.11.1991, kui jõustus maareformi seadus. Valdavas osas on

maareform lõpule viidud ning hetkeseisuga hõlmab see üle 99% Eesti Vabariigi

territooriumist.

Maareformi toimingud on veel vaja teha ligikaudu 9840 maaüksusel kogupindalaga

umbes 9000 hektarit. See hõlmab nii ehitisteta ( ca 1960, 20%), ehitistega (ca 2695,

27%) maaüksusi kui ka nn ribasid (ca 5182, 53%) ehk iseseisva kasutusvõimaluseta

maatükke.

Maareformi saab konkreetse maaüksuse osas lugeda lõppenuks siis, kui maa on

kantud maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning see on saanud omaniku.

Mis tehtud? Läbi on viidud õigusanalüüs (15.12.2025) – advokaadibüroo WALLESS OÜ

poolt

Korraldatud töötuba (19.01.2026) - osales 30 inimest (MaRu, KOV, MKM, JDM, EMÜ

ja TÜ esindajad)

Esitatud täiendatud õigusanalüüs (30.01.2026) – advokaadibüroo WALLESS OÜ

poolt • Eristada ehitisteta ja ehitistega maade käsitlus ning näha ette nende etapiviisiline riigi

omandisse jätmine

• Lihtsustada ehitistega maadel omandiõiguse tõendamist

Koostatud maareformiseaduse ja teiste seaduste muutmise

väljatöötamiskavatsus (VTK) (edastatud EIS-i 20.07.2026) - kooskõlastatud EIS-s

(tähtaeg 07.09.2026)

Mis plaanis? Eesmärgiks on luua tõhus, õiguskindel ja selge õigusraamistik, mis võimaldab maareformi

lõpetada mõistliku aja jooksul. Kavandatavad seadusemuudatused näevad ette, et kui

teatud tähtajaks ei ole maareformi maaüksuse osas lõpule viidud, jäävad need maaüksused

seaduse alusel riigi omandisse.

Rakendusetapid:

1) seaduse jõustumisel → ehitisteta maade regulatsiooni rakendamine ehk jäetakse seaduse alusel

riigi omandisse kõik ehitisteta maad;

2) seaduse jõustumisel → hakkab kehtima uus omandiõiguse loomise regulatsioon ehk seaduse

jõustumisest hakkab kehtima täiendav alus ehitise teenindamiseks vajaliku maa omandamiseks

juhtudel, kus isik on ehitist kui vallasasja pikaajaliselt vallanud ja kasutanud seda püsiva elukohana.

3) 3 aastat pärast seaduse jõustumist → jäetakse seaduse alusel riigi omandisse need ehitiste

alused maad, mille omandiõigust ei suudetud lahendada ka täiendavate meetmetega.

4) pärast seda → ribade regulatsiooni rakendamine. Ribad on tekkinud peamiselt maareformi

mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Tegemist on maakorralduse kaudu lahendatava probleemiga.

Tegevuskava skeem

Tagasiside VTK-le

Tagasiside VTK-le

Kuidas edasi?

Hanke ette valmistamine – kaasata õigusbüroo, et töötada läbi maareformi lõpetamiseks esitatud

VTK-le ettepanekud, hinnata nende õiguslikke ja praktilisi lahendusi, koostada nende põhjal

seaduseelnõu ning toetada eelnõu menetlemist kuni seaduse jõustumiseni, eesmärgiga saavutada

seaduse jõustumine 1. jaanuaril 2028.

Kaasamine - Kaasame eelnõu koostamise eri etappides kõik asjakohased ja vajalikud osapooled,

et koguda sisendit, hinnata kavandatavate lahenduste mõju ning kujundada toimiv ja laiapõhjalise

sisendiga regulatsioon.

Indikatiivne eelnõu valmimise aeg - saadame kooskõlastamisele EIS-i suvi 2027.

Tulemus - lõpetada pikaleveninud maareform ning luua selgus maa- ja omandiküsimustes.

Aitäh!

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Maa- ja ruumipoliitika osakond

Maapoliitika ja riigivara nõunik

Tea Faber

[email protected]

5385 9554

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 166

Tallinn, Toompea Teisipäev, 22. september 2026

Algus 14.00, lõpp 15.00

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudus: Siim Pohlak

Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja

-heaolu valdkonna juht Kadri Kaugerand, sama osakonna peaspetsialist Liisa Albova ja

õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (1. päevakorrapunkt); Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama

ning sama osakonna maapoliitika ja riigivara nõunik Tea Faber; Maa- ja Ruumiameti

maaomandi määramise büroo juht Raul Ermus (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse

eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsuse tutvustus

3. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise

seaduse eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning märkis, et Riigikogu liikmed,

fraktsioonid ega komisjonid eelnõule 899 SE muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu

algataja koostöös juhtivkomisjoniga on ette valmistanud neli muudatusettepanekut.

Vaadati läbi eelnõu algataja esitatud muudatusettepanekud.

Kadri Kaugerand selgitas, et loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse

eelnõus käsitleti seni eraisikuid ja ettevõtjaid samamoodi, kuid õigusselguse huvides oleks

neid mõistlik käsitleda eraldi. Muudatus on ajendatud uuest Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusest (EL) 2026/1818, mis käsitleb koerte ja kasside heaolu ning jälgitavust.

Muudatusettepaneku kohaselt võib täiskasvanud koera ajutiselt ketis hoida meditsiinilisel

näidustusel või looma ja teiste turvalisuse tagamiseks, sh üritusel, võistlusel või näitusel, kui

loom on agressiivne või ohtlik teisele loomale või inimesele. Eespool nimetatud määruse

artikli 17 kohaselt võib ettevõtja koera kinni siduda kuni üheks tunniks.

2

Katrin Tuula lisas, et ühe tunni piirang kehtib ettevõtjatele, mitte eraisikutele ning tuleneb

jälgitavuse määrusest. Ettevõtjate hulka kuuluvad lemmikloomi turule viivad isikud ja

organisatsioonid, nt kasvatajad, müüjad, varjupaigad ning veebiplatvormid, mille kaudu koeri

ja kasse Euroopa Liidus (EL) turustatakse.

Kalev Stoicescu küsis, mis juhtub, kui koera/kassiomanik seadust ei täida.

Kadri Kaugerand vastas, et rikkumise korral on ette nähtud sanktsioonid (ettekirjutus, trahv,

loomapidamise õiguse äravõtmine).

1. Teha eelnõus järgmised muudatused:

1.1. Muuta eelnõu § 1 punktis 3 kavandatud loomakaitseseaduse § 52 lõiget 6 ja sõnastada see

järgmiselt:

„(6) Täiskasvanud koera on lubatud ajutiselt ketis hoida meditsiinilisel näidustusel, looma

turvalisuse kaalutlusel, kaasa arvatud üritusel, võistlusel või näitusel, ja juhul, kui loom on

agressiivne või ohtlik teisele loomale või inimesele.“

Selgitus: Ajutise ketis hoidmise lubatud juhtude loetelu täiendatakse lauseosaga, mille

kohaselt täiskasvanud koera on lubatud ajutiselt ketis hoida looma turvalisuse kaalutlustel,

kaasa arvatud üritusel, võistlusel või näitusel. Oluline on sõnaselgelt nimetada, et looma

turvalisuse kaalutlus võib esineda lisaks muudele elulistele juhtumitele ka üritusel, võistlusel

või näitusel. Täpsustatud sõnastus tagab ühtsema sõnastuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2026/1818, mis käsitleb koerte ja kasside heaolu ja nende jälgitavust, artikli 17

lõikes 3 sätestatud kinnisidumise lubatud juhtudega, mida peavad teatud ettevõtjad järgima

koerte või kasside puhul. Üritustel, võistlustel või näitustel võivad käia oma koeraga nii loomi

turule viivad ettevõtjad kui ka sellised füüsilised isikud, kes loomade turuleviimisega ei tegele,

mistõttu on mõistlik ette näha sarnane regulatsioon.

1.2 Täiendada eelnõu § 1 punktiga 4, muutes järgnevate punktide numeratsiooni, järgmises

sõnastuses:

„4) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Ettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2026/1818, mis käsitleb koerte

ja kasside heaolu ja nende jälgitavust (ELT L, 2026/1818, 10.8.2026), artikli 4 punkti t

tähenduses võib koera ajutiselt ketis hoida sama määruse artikli 17 lõikes 3 sätestatud juhul ja

tähtaja jooksul.“;“

Selgitus: Loomakaitseseaduse § 52 täiendatakse lõikega 7, milles viidatakse erandile koera

ajutiselt ketis hoidmise puhul, mida peavad täitma teatud ettevõtjad. Muudatuse vajadus

tuleneb uuest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2026/1818, mis käsitleb koerte

ja kasside heaolu ja nende jälgitavust (edaspidi uus määrus või määrus (EL) 2026/1818),

ning mille võttis vastu Euroopa Parlament 28. aprillil 2026 ja nõukogu 22. mail 2026 ning

mis allkirjastati 17. juunil 2026 ja avaldati Euroopa Liidu Teatajas 10. augustil 2026. Uue

määrusega on kehtestatud ühtsed nõuded kasvatajatele, müüjatele, varjupaikadele ja

veebiplatvormidele, mis tegelevad kasside ja koerte turuleviimisega EL-is. Sellele on

tähelepanu juhtinud Euroopa Komisjon oma 8. juuli 2026 teatises nr 2026/0187/EE.

Vastavalt uue määruse artiklile 33 jõustub see määrus kahekümnendal päeval pärast selle

avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kuid seda hakatakse kohaldama alates 31. augustist 2028

ning teatud sätete kohaldamise alguskuupäev on veelgi hilisem. Kõnealuse määruse artikli 17

lõikes 3 on sätestatud, et kinnisidumine kauemaks kui üks tund on keelatud, välja arvatud

meditsiiniliste protseduuride ajal või koerte või kasside üritustel, näitustel ja võistlustel

osalemiseks. Mõiste „kinnisidumine“ hõlmab ajutist ketis hoidmist, sest kinnisidumine artikli

4 punkti ff tähenduses on koera või kassi sidumine kinnituspunkti või eseme külge, et hoida

teda soovitud alal või piirata tema liikumist. Seega alates 31. augustist 2028 on üle ühe tunni

kestev kinnisidumine lubatud üksnes erandkorras artikli 17 lõigetes 3 ja 4 ammendavalt

3

sätestatud tingimustel ning selle kasutamine nendes sätetes sätestamata asjaoludel on

keelatud. Uue määruse preambuli põhjendus 51 selgitab kinnisidumise ja ebanormaalse

käitumise tekkimise seost ning põhjendus 55 selgitab riski, et koertel, kes ei ole asjakohaselt

sotsialiseeritud, kellele puudub stimuleeriv keskkond ning võimalus mängida ja käituda muul

loomuomasel viisil, võib tekkida agressiivsus inimeste suhtes. Pärast uue määruse

kohaldamise kuupäeva, st alates 31. augustist 2028 peavad ettevõtjad järgima uues määruses

sätestatud nõudeid ning seega tagama sobiva taristu ja töötajad, et rahuldada nende

vastutusel olevate loomade kõik füüsilised ja käitumuslikud heaolu vajadused. Ettevõtja

määruse (EL) 2026/1818 artikli 4 punkti t tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kes

tegeleb koerte või kasside turuleviimisega ning vastutab aretusettevõtte, müügiettevõtte või

varjupaiga ning seal peetavate koerte või kasside eest, või kes paigutab neid hoiukoju ning

kes vastutab seal peetavate koerte või kasside eest.

Eelkirjeldatud põhjusel täiendatakse loomakaitseseadust § 52 lõikes 7 viitega määruse (EL)

2026/1818 asjaomastele sätetele, et võtta arvesse uue määruse sätteid, mis on tervikuna

siduvad ja vahetult kohaldatavad kõigis liikmesriikides, ning vältida vastuolu

loomakaitseseaduse ja uue määruse sätete vahel. Nimetatud täienduse jõustumine

kavandatakse 2028. aasta 31. augustil kooskõlas uue määruse artikliga 33.

1.3 Muuta eelnõu § 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 4 jõustub 2028. aasta 31. augustil.“.

Selgitus: Seoses eespool tehtud 1.2 muudatusettepanekuga ja seaduseelnõu täiendamisega

tuleb § 3 lõikes 2 sätestada seaduse jõustumise erisus koera ajutise ketis hoidmise nõuete osas

ning näha ette, et seaduse § 1 punkt 4 jõustub 2028. aasta 31. augustil. Jõustumise erisus on

sätestatud kooskõlas määrus (EL) 2026/1818 artikliga 33, mille kohaselt seda uut määrust

hakatakse kohaldama alates 31. augustist 2028.

Maaelukomisjon (REM ettepanekud)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse,

Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu)

Kadri Kaugerand andis ülevaate teisest, katseloomi puudutavast muudatusettepanekust.

Edaspidi kogub, haldab ja esitab katseloomadega seotud andmeid Põllumajandus- ja

Toiduamet, kes on muudatusega nõus.

2. Täiendada eelnõu § 1 punktidega 8–10, muutes järgnevate punktide numeratsiooni,

järgmises sõnastuses:

„8) paragrahvi 44 lõikes 6 ja § 48 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduamet“ vastavas käändes;

9) paragrahvi 48 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „kokkuvõte“ tekstiosaga „ja kõik selle

ajakohastamised, sealhulgas loomkatse järelhindamise vormikohane protokoll“;

10) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud statistilise

teabe Euroopa Komisjonile igal aastal hiljemalt 10. novembril.“;“.

Selgitus: ettepanek muuta eelnõu § 1 ja täiendada seda punktidega 8–10 on seotud

vajadusega muuta loomakaitseseaduses (edaspidi LoKS) katseloomade kasutamise kohta

4

teabe avaldamisega seotud ülesannete jaotust ning täpsustada avaldatavat teavet.

LoKS-i § 44 lõikes 6 ning § 48 lõikes 12 tehtavate muudatustega antakse katseloomade

kasutamise kohta loomkatse protokollide põhjal statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja

avaldamise ülesande täitmine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt (ReM) üle

Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA). Paragrahvi 48 lõikes 11 tehtava muudatusega

täpsustatakse kooskõlas direktiivi 2010/63/EL artikli 43 lõike 3 nõuetega, et kui

loomkatseprojekti läbiviimiseks on antud luba, avaldatakse Euroopa Komisjoni loodud

keskses andmebaasis lisaks loomkatseprojekti mittetehnilisele kokkuvõttele kõik selle

mittetehnilise kokkuvõtte ajakohastamised, sealhulgas loomkatse järelhindamise vormikohane

protokoll, et muuta katseloomade kasutamine avalikkuse jaoks selgemaks. Loomkatse

järelhindamise protokolli avaldamine annab avalikkusele ja teadlaskonnale lisateavet

eelkõige raske raskusastmega loomkatseprojektide läbiviimise käigus rakendatud asendamise,

vähendamise ja täiustamise meetodite kohta. See teave võimaldab teadlastel järgmiste

loomkatseprojektide kavandamisel võtta kasutusele tõhusamaid meetmeid katseloomade

kaitse tagamiseks. Kooskõlas direktiivi 2010/63/EL artikli 54 lõike 2 nõuetega sätestatakse §

48 lõikega 13 PTA-le tähtaeg Euroopa Komisjonile andmete esitamiseks.

Alates 2023. aastast korraldab PTA loomkatseprojekti loataotluste menetlemist, lõppenud

loomkatseprojektide (edaspidi ka projekt) järelhindamist, annab nõuetekohase

projektitaotluse põhjal loomkatseprojekti loa (edaspidi luba) taotletud projekti läbiviimiseks

ja teostab riiklikku järelevalvet nende lubade alusel tehtavate loomkatsete nõuetekohasuse

üle.

Kehtiva õiguse kohaselt on kujunenud olukord, kus lubade andmise ülesanne ning nende

lubade alusel kasutatud katseloomade kohta statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja

avaldamise ülesanne on erinevate asutuste pädevuses. Seoses sellega peavad lubade kohta

praegu samu andmeid koondama ühtmoodi nii PTA kui ka ReM, mis tähendab, et asutustes

täidetakse samu ülesandeid osaliselt topelt. Selline lahendus on ebaefektiivne ja raiskab

ametnike aega. Samuti selgub esitatud loomkatse protokollidest teave loomkatsete tegemise ja

katseloomade kasutamise kohta (nt teave loomkatse tegeliku raskusastme kohta), mis on

vajalik PTA-le tema ülesannete täitmisel: loomkatseprojektide järelhindamise korraldamisel

ning loomkatsete nõuetekohasuse üle riikliku järelevalve kavandamisel ja teostamisel.

Loomkatse protokollide põhjal statistilise teabe kogumise, kontrollimise ja avaldamise

ülesande täitmine antakse käesoleva muudatusega ReM-ilt üle PTA-le. Sellega korrastatakse

riigiasutuste ülesannete jaotust – teavet loomkatseprojektide kohta kogub ning seda teavet

kontrollib ja avaldab sama asutus, kes annab lube ja teostab loomkatsete nõuetekohasuse üle

ka riiklikku järelevalvet. Muudatuse tulemusel paraneb loomkatse protokollides esitatud

andmete kontrollimise kvaliteet ja kogutavate andmete õigsus, sest riikliku järelevalve

teostaja on paremini kursis nii antud lubadega, luba omavate isikutega kui ka nende lubade

sisuga, sealhulgas loas määratud selliste tingimustega nagu loa kehtivusaeg ja

loomkatseprojekti järelhindamise vajadus.

Õige teave katseloomade kasutamise kohta peab jõudma Euroopa Komisjoni loodud

kesksesse andmebaasi ja selle eesmärgi saavutamiseks on PTA-l võimalik andmete õigsust

kontrollida lihtsamalt kui ReM-il. Samuti võib PTA saada riikliku järelevalve käigus uut

teavet, mis võib statistilise teabe kogumisel ja kontrollimisel osutuda oluliseks. Kuigi

loomkatse protokollides teabe esitamise esmane eesmärk ei ole koguda andmeid riikliku

järelevalve teostamiseks, on siiski tegu järelevalvet toetava teabega, mis võimaldab veenduda

tehtavate loomkatsete nõuetekohasuses.

Maaelukomisjon (REM ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse,

Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu)

Kadri Kaugerand tutvustas kolmandat ja neljandat muudatusettepanekut. Ta märkis, et

kolmandas muudatusettepanekus on arvestatud EPKK seisukohtade ja märkustega ning

trahvimäärasid tõstetakse kümme, mitte sada korda. Trahvimäärad viiakse kooskõlla kehtiva

veterinaarseadusega. Ühtlasi suunatakse allasutust tõhustama meetmeid ning fikseerima ja

5

menetlema rikkumisi. Neljas muudatusettepanek puudutab ettevõtja vaates looma ketis

pidamist.

3. Muuta eelnõu § 1 punkti 11 ja sõnastada see järgmiselt:

„11) paragrahvi 661 lõikes 2, § 662 lõikes 2, § 664 lõikes 2, § 665 lõikes 2, § 666 lõikes 2, § 667

lõikes 2, § 668 lõikes 2 ja § 6610 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“;“.

Selgitus: 14. septembril 2026. a maaelukomisjoni istungil tegi EPKK ettepaneku kaaluda

karistusmäärade mõõdukat tõstmist, kuid mitte eelnõus kavandatud 100-kordses ulatuses.

EPKK juhtis tähelepanu, et eelnõus kavandatud trahvid ei arvesta Eesti põllumajanduse

tegelikku struktuuri. Eestis on väga palju väikese ja keskmise suurusega

loomakasvatusettevõtteid, kelle majanduslik võimekus on piiratud. Loomakasvatus on kõrgete

sisendkulude ja väikese kasumlikkusega sektor. Viimastel aastatel on sööda-, energia- ja

tööjõukulud kiiresti kasvanud. 320 000 euro suurune maksimaalne trahv võib väiksema või

keskmise loomakasvataja jaoks tähendada sisuliselt ettevõtte lõpetamist, isegi juhul kui

rikkumine ei olnud tahtlik või süsteemne. Samuti märkis EPKK, et rikkumise korral järgnevad

põllumajandustootjale õiguslikud tagajärjed juba läbi ühise põllumajanduspoliitika

toetusmeetme, kus toetuse andmise tingimused näevad ette, et LoKS-i või VS-i nõuete

rikkumiste korral toetust ei anta ja mis põllumajandustootja jaoks on subjektiivselt tajutav

karistusena. Toetustest ilmajäämine ning tootmise lõpetamine võib ohtu seada Eesti

toidujulgeoleku. Selleks, et arvestada EPKK märkuseid ja siiski ajakohastada LoKS-i §-des

661–6610 sätestatud vastutussätetes karistusmäärasid, tuleb muuta eelnõu § 1 punkti 11

sõnastust ning juriidilise isiku trahvimäära tõsta kümme korda, võrreldes kehtiva õigusega.

Kehtivas VS-is ja LoKS-is on karistuste ehk trahvimäärade erinevused juriidiliste isikute

puhul kümnekordsed. Arvestades, et karistusnormid ühe valdkonna sees peavad moodustama

mõistliku ja loogilise astmestiku, on asjakohane kavandada eelnõus LoKS-i karistusmäärade

tõstmine vähemalt samale tasemele kui VS-is sätestatud karistusmäärad. Loomade heaolu

arvestades on oluline, et trahvid peavad olema rikkumisi ennetavad ja seaduskuulekale

käitumisele kutsuva mõjuga.

Maaelukomisjon (REM ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse,

Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu)

4. Muuta eelnõu § 1 punktis 13 kavandatud loomakaitseseaduse § 811 ja sõnastada see

järgmiselt:

„13) paragrahvi 811 täiendatakse lõigetega 16–19 järgmises sõnastuses:

„(16) Enne 2027. aasta 1. jaanuari sündinud koera, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2026/1818 artikli 4 punkti t tähenduses ettevõtja peetavat koera, keda

peetakse 2027. aasta 1. jaanuari seisuga käesoleva seaduse § 3 lõike 5 alusel kehtestatud

nõuete kohaselt ketis ning kes võib teistsuguse pidamisviisi korral olla agressiivne või ohtlik

iseendale, teisele loomale või inimesele, võib pidada ketis kuni 2032. aasta 1. jaanuarini.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2026/1818 artikli 4 punkti t tähenduses

ettevõtja peetavat koera, kes on sündinud enne 2027. aasta 1. jaanuari ning keda peetakse

2027. aasta 1. jaanuari seisuga käesoleva seaduse § 3 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete

kohaselt ketis ning kes võib teistsuguse pidamisviisi korral olla agressiivne või ohtlik

iseendale, teisele loomale või inimesele, võib pidada ketis kuni 2028. aasta 30. augustini.

(18) 2027. aasta 1. jaanuari seisuga tegutseval varjupaiga pidajal ja hulkuvate loomade

hoiukodudesse paigutamisega tegeleval varjupaiga pidajal peab olema varjupaiga pidaja

tegevusluba või hulkuvate loomade hoiukodudesse paigutamisega tegeleva varjupaiga pidaja

tegevusluba alates 2028. aasta 1. jaanuarist.

6

(19) Enne 2027. aasta 1. jaanuari kehtinud veterinaarseaduse § 25 lõike 2 punkti 3

redaktsiooni kohaselt loakohustuse täitnud varjupaiga pidaja puhul loetakse käesoleva seaduse

§ 54 lõike 1 kohane loakohustus täidetuks.“.

Selgitus: Loomakaitseseadusesse kavandatud üleminekusätet § 811 lõikes 16 muudetakse

samuti tulenevalt Euroopa Komisjoni 8. juuli 2026 teatisest nr 2026/0187/EE ning eesmärgil,

et võtta arvesse määruse (EL) 2026/1818 sätteid, mis on tervikuna siduvad ja vahetult

kohaldatavad kõigis liikmesriikides, ning vältida vastuolu loomakaitseseaduse ja uue määruse

sätete vahel. Sel põhjusel lisatakse üleminekusättesse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusele (EL) 2026/1818 ja välistatakse § 811 lõikes 16 kavandatud üleminekusätte

kohaldamine uue määruse artikli 4 punkti t tähenduses ettevõtja peetava koera puhul. Nagu

eespool juba selgitatud, on ettevõtja määruse (EL) 2026/1818 artikli 4 punkti t tähenduses

füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb koerte või kasside turuleviimisega ning vastutab

aretusettevõtte, müügiettevõtte või varjupaiga ning seal peetavate koerte või kasside eest, või

kes paigutab neid hoiukoju ning kes vastutab seal peetavate koerte või kasside eest. Need

ettevõtjad peavad alates 2028. aasta 31. augustist täitma uues määruses sätestatud nõudeid

ning võivad koera kinniseotuna hoida üksnes kuni üks tund, välja arvatud meditsiiniliste

protseduuride ajal või koerte või kasside üritustel, näitustel ja võistlustel osalemiseks.

Seetõttu ei ole neile asjakohane kohaldada üleminekusätet, mille kohaselt võib koera teatud

juhtudel pidada ketis kuni 2031. aasta 1. jaanuarini.

Samal ajal täiendatakse eelnõu uue üleminekusättega, mida kohaldatakse määruse (EL)

2026/1818 artikli 4 punkti t tähenduses ettevõtja peetava koera puhul. Üleminekusättes

nähakse ette, et sellist määruse (EL) 2026/1818 artikli 4 punkti t tähenduses ettevõtja

peetavat koera, kes on sündinud enne 2027. aasta 1. jaanuari ning keda peetakse 2027. aasta

1. jaanuari seisuga käesoleva seaduse § 3 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ketis ning

kes võib teistsuguse pidamisviisi korral olla agressiivne või ohtlik iseendale, teisele loomale

või inimesele, võib pidada ketis kuni 2028. aasta 30. augustini. Üleminekusäte on vajalik, sest

ketis pidamisega harjunud looma peab olema võimalik pidada ketis senikaua, kuni on

võimalik tagada talle teistsugune pidamisviis, näiteks aedik. Üleminekusäte on kooskõlas

määruse (EL) 2026/1818 artikliga 33, mille kohaselt nimetatud määrust hakatakse kohaldama

alates 31. augustist 2028. Pärast uue määruse kohaldamise kuupäeva, st alates 31. augustist

2028 peavad ettevõtjad järgima uues määruses sätestatud nõudeid ning seega tagama sobiva

taristu ja töötajad, et rahuldada nende vastutusel olevate loomade kõik füüsilised ja

käitumuslikud heaolu vajadused.

Maaelukomisjon (REM ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse,

Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu)

Kalev Stoicescu märkis, et sel nädalavahetusel toimub Tallinnas rahvusvaheline loomade

heaolu konverents. Ta küsis, millise sõnumiga võiks sinna minna.

Kadri Kaugerand vastas, et võttes endale lemmiklooma, pead tema eest ka vastutama ehk

tuleb tõsta inimeste teadlikkust. Loomade heaolu tagamisel on jõutud uuele tasemele ning

edasi liigutakse samm-sammult. Olulised sammud on üleriigilise lemmikloomaregistri

käivitamine ja lemmikloomade kiipimise kohustuse kehtestamine. Ta rõhutas, et ei tohiks

võtta lemmikloomi, kes on pärit kolmandatest riikidest ja kelle tegelik päritolu ei ole teada. Ta

kutsus üles usaldama Eesti kasvatajaid.

Arutati eelnõu edasist menetlemist.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14.10.2026 (konsensus)

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus)

7

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 21.10.2026 (konsensus)

Kõik otsused olid konsensuslikud: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann, Andrus

Seeme, Kalev Stoicescu.

2. Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsuse tutvustus

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu. Ta juhtis tähelepanu, et tegemist on

maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsusega (VTK), s.t vastavat

eelnõu ei ole veel koostatud ega Riigikogu menetlusse jõudnud. Ta andis sõna külalistele.

Tea Faber andis ülevaate maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise

väljatöötamiskavatsusest (lisa). Ta märkis, et peagi möödub maareformi seaduse jõustumisest

35 aastat. Maareform on valdavalt lõppenud ja hõlmab praeguseks üle 99% Eesti Vabariigi

territooriumist. Reformitoimingud on veel vaja teha ligikaudu 9840 maaüksusel, mille

kogupindala on umbes 9000 hektarit. Nende hulgas on ligikaudu 1960 ehitiseta maaüksust

(20%), 2695 ehitistega maaüksust (27%) ja 5182 maariba (53%) ehk iseseisva

kasutusvõimaluseta maatükki (siilud).

Urmas Kruuse küsis, kas mõnel juhul võib inimesel puududa huvi siilu omandamise vastu.

Tea Faber vastas, et mitmed omanikud ei tea, et nende kinnistu kõrval asub vaba

(reformimata) maariba. Ta nõustus väitega, et leidub ka maatükke, mida keegi ei soovi

omandada.

Kalev Stoicescu küsis, kas reformimata maal puudub omanik.

Tea Faber vastas, et reformimata maa on ajutiselt riigi valitsemisel ning sellel ei ole

omanikku. Maareform on lõpetatud, kui maa on kantud kinnistusraamatusse ja sellele on

määratud konkreetne omanik.

Tea Faber andis ülevaate tehtud tegevustest (lisa). Ta märkis, et Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM) tellis 2025. aastal õigusanalüüsi, et selgitada välja,

kas reformimata maad võib jätta riigi omandisse. Advokaadibüroo WALLESS OÜ koostatud

analüüsist selgus, et seda on võimalik teha. Teemat ja õigusanalüüsi arutati töötoas, kus

osalesid Maa- ja Ruumiameti (MaRu), kohalike omavalitsuste (KOV), Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM), Eesti

Maaülikooli ja Tartu Ülikooli esindajad. Arutelu järel koostas õigusbüroo täiendava

õigusanalüüsi, milles leiti, et ehitisteta ja ehitistega maaüksusi tuleb käsitleda eraldi. Samuti

jõuti järeldusele, et maareformi ei ole võimalik mõistliku aja jooksul lõpetada, kui

omandiõiguse saamist ei lihtsustata. Praegu saab omandiõiguse seada üksnes õiguslikul alusel

püstitatud ehitisega maaüksusele. Lihtsustatud omandamine võiks toimuda pikaajalise

valdamise alusel. Nendest järeldustest lähtudes töötasid MKM ja MaRu välja käesoleva VTK.

Andrus Seeme märkis, et mõne reformimata maatüki kohta võivad dokumendid puududa

ning elamiskõlbmatu ehitisega maatükil ei ole pikka aega keegi elanud.Lisaks on olukordi,

kus maatükil võib olla alles üksnes vundament. Vald teab omanikku, kuid omandiõigust

tõendav dokument puudub.

Urmas Kruuse märkis, et segadus võib tekkida ka näiteks vigase pärimisdokumendi tõttu.

Samas on VTK-s valitud õige suund, s.t reformimata maatüki omandamine teha võimalikult

lihtsaks.

Andrus Seeme nõustus, et suund on õige. Ta pidas oluliseks sätestada tähtaja: kui selleks

ajaks ei ole omanikku leitud, jääb maatükk riigi omandisse.

Tea Faber jätkas ettekandega ning märkis, et eesmärk on luua tõhus, õiguskindel ja selge

õigusraamistik, mis võimaldab maareformi lõpetada mõistliku aja jooksul. Kavandatavad

seadusemuudatused näevad ette, et kui teatud tähtajaks ei ole maareformi maaüksuse osas

lõpule viidud, jäävad need maaüksused seaduse alusel riigi omandisse. Ta andis ülevaate

planeeritud rakendusetappidest, märkides, et seaduse jõustumisel võivad riigi omandisse jääda

üksnes ehitisteta maaüksused. Samal ajal jõustub lihtsustatud omandiõiguse regulatsioon,

8

millega nähakse ette puhveraeg (3 aastat). Ta avaldas lootust, et kolmeaastase puhveraja

jooksul jõutakse suure osa ehitistega maaüksuste puhul lahenduseni. Kui maareform ei ole

kolme aasta möödudes lõpule viidud, jääb maatükk riigi omandisse.

Kalev Stoicescu tundis huvi reformimata maatükkide asukoha vastu. Ta küsis, kas nende

maatükkide puhul on tegemist väheväärtusliku maaga.

Tea Faber vastas, et reformimata maatükke on üle Eesti.

Raul Ermus lisas, et nende hulgas on nii väärtuslikumaid kui ka vähem väärtuslikke

maatükke. Väärtuslikumad maatükid asuvad suuremates linnades. Mõne maatüki üle peetakse

läbirääkimisi kohalike omavalitsustega. Riigi maareservi uutes eesmärkides on sätestatud, et

riik võib jätta reservi ka kohalikele omavalitsustele vajalikku maad.

Urmas Kruuse küsis, kas on kaalutud lahendust, mille kohaselt võiks kitsad maaribad (siilud)

jagada naabermaaomanike vahel. Ta pidas oluliseks kohalike omavalitsuste kaasamist.

Anti Allas küsis, kas reformimata maade osas on pöördutud kohalike omavalitsuste poole.

Raul Ermus vastas, et täna on omavalitsustele saadetud reformimata maade nimekirjad ja

palutud hinnata, kuidas võiks nendel maatükkidel maareformi läbi viia. Mõni kohalik

omavalitsus on vastanud, mõni mitte.

Anti Allas avaldas arvamust, et valla- või linnavalitsusel oleks huvi reformimata maatükkide

vastu, sest maa on ressurss, mida võib omavalitsusel vaja minna. Seetõttu võiks esmalt küsida

omavalitsuste arvamust.

Tea Faber jätkas ettekandega. Ta märkis, et esmalt soovitakse lahendada ehitisteta ja

ehitistega maade küsimused ning maaribadega tegeletakse järeltoimingute käigus. Kuna

ressursse on vähe, on kavas kolme aasta jooksul pärast seaduse jõustumist suunata ressursid

eelkõige ehitistega maade reformimisele. Pärast selle tähtaja möödumist võetakse

järeltoimingutena ette maaribad, mille liitmine on kavas korraldada maakorralduse kaudu.

Urmas Kruuse küsis,millal on kavas seadusemuudatused jõustada.

Tea Faber vastas, et plaani kohaselt jõustuksid muudatused 1. jaanuaril 2028. Kuna ees

seisab suur töö, ei saa seda siiski kindlalt lubada.

Ivari Rannama lisas, et praegu oodatakse VTK-le tagasisidet ning vastav eelnõu ei jõua

Riigikogu menetlusse praeguse koosseisu ajal. Eelnõu on kavas esitada Riigikogu järgmisele

koosseisule.

Urmas Kruuse märkis, et on olemas ehitistega ja ehitisteta maatükid. Ta küsis, kas on

arutatud võimalust tegeleda esmalt ühe ja seejärel teise rühmaga.

Tea Faber vastas, et seadus võetakse vastu tervikuna, kuid seda rakendatakse etapiviisiliselt.

Andrus Seeme märkis, et leidub ka väikeseid, nt poolehektarilisi maatükke. Ta küsis, kuidas

tavainimene saaks sellise maatüki omandada.

Tea Faber vastas, et riigimaad saab osta oksjonilt, kuid reformimata maad osta ei saa.

Maatüki müümiseks peab maareform olema selle suhtes lõpule viidud ning seejärel saab

maatüki nt riigivarana oksjonile panna.

Ivari Rannama selgitas, et maade müüginimekirjad vaadatakse üle igal aastal. Seejuures

lähtutakse kindlatest põhimõtetest. Esmalt kontrollitakse, kas riigivara valitsejal on maatükki

vaja konkreetsete ülesannete täitmiseks. Seejärel koostatakse müüginimekirjad, mille alusel

pannakse maa oksjonile. Eelduseks on, et reformimata maa tuleb enne riigivarana arvele

võtta.

Anti Allas küsis, mida peab KOV tegema, kui ta on huvitatud reformimata maatükist.

Raul Ermus selgitas, et omavalitsused on reformimata maadest üldjuhul teadlikud. Kui

omavalitsus on reformimata maatükist huvitatud, tuleb pöörduda MaRu poole ja põhjendada,

et maatükk on vajalik KOV-i mõne ülesande täitmiseks. Selleks ei ole vaja volikogu otsust

ning piisab nt vallavalitsuse põhjendatud seisukohast.

Anti Allas uuris, kust on võimalik näha reformimata maatükkide asukohti.

9

Raul Ermus vastas, et omavalitsuse maakorraldajatel on juurdepääs reformimata maa

kaardirakendusele. Tavakasutaja saab reformimata maid vaadata näiteks MinuKataster

rakendusest või geoportaalist. Kui maaüksuse juures on märge, et omandi ulatus on

väljaselgitamisel, on tegemist reformimata maaga.

Ivari Rannama lisas, et näiteks X-GIS-is on maaüksused värvitud omandivormi järgi, kuid

omanikuta maa on värvimata.

Raul Ermus märkis, et sel suvel saadeti kõigile omavalitsustele reformimata maade nimekiri

ning paluti esitada tagasiside ja omapoolsed ettepanekud.

Anti Allas küsis, miks ei ole amet juba täna välja selgitanud riigi huvi reformimata maade

vastu.

Raul Ermus vastas, et sellega tegeletakse jooksvalt. Taselgitas, et ehitisteta maatükkide

puhul on võimalik riigi huvi välja selgitada. Mõnikord seisneb probleem aga selles, et ehitise

kõrval asuv maa on reformimata. Sellisel juhul ei saa riigimaa piire määrata enne, kui

ehitisele on määratud erastatava maa piirid.

Ivari Rannama lisas, et 9800 maaüksusest on kavas anda munitsipaalomandisse 325 üksust.

Riigi omandisse on kavas jätta maareservina 557 üksust ning muudel alustel või muude

ülesannete täitmiseks 388 üksust.

Anti Allas märkis, et Võru linnas oli vaja nihutada maatükkide piire ning inimesed olid selle

eest väga tänulikud. Omavalitsusjuhina oleks ta selliste lahenduste leidmisest väga huvitatud.

Paljude osaliste vajadused kattusid ja põimusid ning omavalitsus pakkus välja lahenduse.

Tea Faber jätkas ettekandega ja andis ülevaate VTK kohta saadud tagasisidest. Ta märkis, et

sisulisi ettepanekuid esitas VTK-le kuus asutust: viis ministeeriumi ning Eesti Linnade ja

Valdade Liit. Üldiselt oli tagasiside positiivne. Sotsiaalministeerium juhtis tähelepanu

haavatavatele rühmadele, s.t mõni inimene võib soovida maad omandada, kuid ei suuda

sellega kaasnevaid kulusid kanda. JDM rõhutas vajadust selgitada välja halduskoormus

taotlejatele. Rahandusministeerium märkis, et hinnata tuleb kaasnevaid kulusid. Eesti Linnade

ja Valdade Liit pooldas lihtsustatud regulatsiooni loomist, kuid rõhutas, et see peab olema

selgelt, ammendavalt ja üheselt määratletud. Maaribade puhul rõhutati, et senist sihtotstarvet

ega maakasutuse põhisuunda ei tohi muuta. Kõik osalised pooldasid seda, et maaribadega

tuleks tegeleda maakorralduse nõuete alusel. Ta märkis, et kui mõnda maariba (siilu) ei

soovita omandada, võib mingil hetkel osutuda vajalikuks sundliitmine. See toimuks üksnes

põhjendatud juhul ja rangelt maakorralduse nõuete alusel.

Ivari Rannama lisas, et võib tekkida olukord, kus kahe eramaa vahel asub kitsas maariba,

millel puudub iseseisev kasutusotstarve ja mida kumbki naaberomanik ei soovi. Sel juhul

tekib küsimus, kas maariba tuleks jagada pooleks ja liita mõlema naaberkinnistuga. Ta

nõustus, et see võib riivata põhiõigusi. Seetõttu peabki seaduses olema selge alus ning enne

sundliitmist peab olema piisavalt aega olukorra lahendamiseks muul viisil. Sundliitmine on

kõige viimane lahendus.

Kalev Stoicescu märkis, et maariba sundliitmine võib maaomanikule kaasa tuua

lisakohustusi, sh rahalisi kohustusi. Samas võib maatüki väärtus ka tõusta. Seega on

sundliitmisel nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, mida tuleb arvesse võtta.

Anti Allas küsis, kui suureks võivad kujuneda maatüki vormistamise kulud.

Tea Faber vastas, et täna on tegemist väljatöötamiskavatsusega, milles määratakse üldised

raamid, mistõttu kõigile küsimustele ei ole võimalik vastata. Ta nõustus, et üle tuleb vaadata

maamaksu küsimus. VTK koostamine on olnud suur töö, kuid suurem töö seisab alles ees.

Urmas Kruuse märkis, et mõistab Rahandusministeeriumi muret kaasnevate kulude pärast.

Ta küsis, kas on olemas eraldi fond maareformiga seotud kulude katmiseks.

Ivari Rannama vastas, et Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond (ORF) likvideeriti

ning selle vahendid suunati riigieelarvesse.

Tea Faber jätkas ettekandega ja märkis, et väljatöötamiskavatsuse tagasisides tõstatati

korduvalt teavitamise küsimus: kuidas jõuda inimesteni, kellel ei ole piisavat digipädevust.

10

Sotsiaalministeerium leidis, et kohalik omavalitsus peaks kõiki isiklikult teavitama, kuid see

oleks omavalitsusele üsna suur koormus. Laekunud ettepanekuid on kavas arutada.

Andrus Seeme tundis huvi siilude vastu. Ta märkis, et kui naaberkinnistute vahel on siil,

saavad omanikud selle maakorraldusnõuete alusel omavahel jagada juba praegu.

Ivari Rannama nõustus, et juba täna on võimalik liita siil oma maaga.

Raul Ermus lisas, et hajaasustuses on maaribad suhteliselt madala väärtusega ning mõnel

juhul on nende väljaostuhind null eurot. Tasuda tuleb üksnes korralduskulu.

Andrus Seeme märkis, et kuna siile on võimalik liita juba täna, tuleks selle võimaluse

tutvustamiseks teha rohkem teavitustööd.

Tea Faber jätkas ettekandega ning andis ülevaate edasistest plaanidest (lisa). Ta märkis, et

kavas on kaasata õigusbüroo, et töötada läbi maareformi lõpetamise VTK kohta esitatud

ettepanekud, hinnata nende õiguslikke ja praktilisi lahendusi ning koostada nende põhjal

seaduseelnõu. Lisaks on kavas kaasata eelnõu koostamise eri etappides kõik asjaomased ja

vajalikud osalised, et koguda sisendit, hinnata kavandatavate lahenduste mõju ning kujundada

toimiv ja laiapõhjalisele sisendile tuginev regulatsioon.

Kalev Stoicescu küsis, kas õigusbüroo teenuste kasutamine on tavapärane praktika.

Urmas Kruuse märkis, et tegemist ei ole uudse praktikaga. Ekspertiis on vajalik, kuid kui

suureks kujuneb selle kulu, on keeruline öelda.

Komisjoni esimees tänas külalisi VTK-st ülevaate andmise ja küsimustele vastamise eest.

Maaelukomisjon soovib edu eelnõu väljatöötamisel. VTK-s on võetud õige suund. Oluline on

arvesse võtta reformiga kaasnevat kulu.

3. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija