Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 165

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 21. september 2026

Algus 11.10, lõpp 12.51

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudus: Siim Pohlak

Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna kalavarude

valdkonna juht Herki Tuus ja õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (2. päevakorrapunkt);

regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kantsler Triin Kõrgmaa, innovatsiooni ja strateegia asekantsler

Tõnis Tänav, biomajanduse asekantsler Madis Pärtel ja kohalike omavalitsuste osakonna

õigusnõunik Olivia Taluste (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Kohtumine regionaal- ja põllumajandusministriga

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Anti Allas tegi ettepaneku täiendada maaelukomisjoni nädala töökava ning lisada sellesse 18

Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE) arutelu.

Urmas Kruuse pani ettepaneku hääletusele.

Ettepanek ei leidnud toetust.

Vaadati läbi 2. töönädala (21.–27.09.2026) töökava.

Komisjoni istung esmaspäev, 21.09.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2

3. Kohtumine regionaal- ja põllumajandusministriga

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 22.09.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse

eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsuse tutvustus

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Täiendada maaelukomisjoni nädala töökava ning lisada sellesse 18 Riigikogu liikme

algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE) arutelu (poolt 2: Anti Allas,

Kalev Stoicescu; vastu 3: Urmas Kruuse, Maido Ruusmann, Andrus Seeme; erapooletuid 0).

1.2. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann,

Andrus Seeme, Kalev Stoicescu).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning märkis, et tegemist on eelnõu

jätkuaruteluga. Ta lisas, et eelnõu on täiskogu saalis teisel lugemisel sel kolmapäeval

(23.09.26). Ta meenutas, et eelnõu viimasel arutelul maaelukomisjonis arutati Eestimaa

Looduse Fondi (ELF) ettepanekute põhjal koostatud muudatusettepanekuid. Ta andis sõna

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) esindajatele.

Herki Tuus märkis, et eelnõu eesmärk on Euroopa Liidu (EL) kontrollimääruse ülevõtmine ja

sellest tulenev õigusakti ajakohastamine. ELFi ettepanekud on pikemas vaates vajalikud, kuid

neid oleks mõistlik menetleda järgmise kalapüügiseaduse muutmise raames. Praegune eelnõu

peaks piirduma üksnes ELi kontrollimääruse ülevõtmisega.

Urmas Kruuse oli seisukohal, et eelnõuga luuakse vajalik raamistik, mistõttu tuleb eelnõu

menetlusega edasi liikuda. Kalapüügiseaduse muudatused on vajalikud, sest nende alusel saab

teha lihtsustusi ja taotleda Euroopa Komisjonilt (EK) vajalikke erandeid. Ta tegi ettepaneku

eelnõu menetlusega edasi minna ning kiita heaks REMi lähenemine mitte lisada ELFi

ettepanekuid käesolevasse eelnõusse.

Marin Daniel lisas, et sel juhul ei jõua ettepanekud muudatusettepanekute loetelusse, s.t

eelnõule ei ole ühtegi muudatusettepanekut.

Anti Allas tundis huvi kalamüügi piirangute vastu. Ta küsis, kas rannapüügi puhul oleks

võimalik küsida Euroopa Komisjonilt erisust.

Herki Tuus vastas, et nimetatud nõue tuleneb kontrollimäärusest. ELFi ettepaneku kohaselt

võiks müügipiirangut kaaluda ka sisevetest püütud kala puhul, kuid pärast ettepaneku

põhjalikku kaalumist otsustati sellest seekord loobuda.

Hendrik Johannes Terras küsis, kas on teada, kui paljusid inimesi võiks kümne kilogrammi

päevane piirnorm mõjutada.

Anti Allas selgitas, et harrastuskalastaja ei käi kalal iga päev, mistõttu tundub piirang

ebamõistlik.

Hendrik Johannes Terras märkis, et kala võib müüa rohkem kui kümme kilogrammi, kuid

üks inimene ei tohi seda osta üle kümne kilogrammi.

Jan Nilson täpsustas, et müügikogus ei ole piiratud. Küsimus on selles, kas müügi kohta tuleb

vormistada müügidokument ehk müügiteatis. Kümne kilogrammi piirang kehtib ühe ööpäeva

ja ühe tarbija kohta.

Komisjoni liikmed nõustusid komisjoni esimehe ettepanekuga mitte lisada ELFi ettepanekuid

3

antud eelnõusse ning minna eelnõu menetlemisega edasi vastavalt k.a 15. septembri otsustele.

3. Kohtumine regionaal- ja põllumajandusministriga

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning andis sõna ministrile.

Hendrik Johannes Terras andis ülevaate riigiplaani läbirääkimistest ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi (REM) positsioonidest ELi 2028+ eelarveperioodil (lisa). Ta

märkis, et riigiplaanis suunati suurim osa (546 mln €) regionaal- ja põllumajandussektorisse.

Riigiplaani rakendatakse kahes etapis: esimesed neli aastat ja seejärel kolm aastat. 2031.

aastal tehakse vahehindamine ehk hinnatakse meetmete toimimist. Esimese nelja aasta

rahastus on 393 mln eurot ehk 75% kogusummast. Pärast vahehindamist lisandub ülejäänud

25%. Halduskulud moodustavad 4%. Minister tutvustas REMi ELi 2028+ eelarveperioodiks

kavandatud meetmeid ning andis ülevaate kogukonna juhitud kohaliku arengu (LEADER)

meetmest. Meetmete rahastuse kogusumma on 2130 mln €. Valitsuse kokkuleppe kohaselt on

LEADERi programmile ELi 2028+ eelarvest ette nähtud 43,6 mln €. Samuti on kokku

lepitud, et pärast 2031. aasta vahehindamist suunatakse programmi lisaraha.

Urmas Kruuse märkis, et käesoleval perioodil moodustas LEADER ligikaudu 10%.

Hendrik Johannes Terras vastas, et LEADERi meede on vajalik ja hästi käivitunud. Täna

arvestatakse LEADERi meetme hulka ka kalandus-LEADER. Ta lisas, et Euroopa Komisjon

(EK) on viidanud, et vahendite jaotus eeldab reforme. Eestis on täna 26 LEADER

tegevusrühma, mis on halduskulusid arvestades üsna suur arv. LEADERi kogukondadega on

arutatud reformi vajadust ning tulevikus tuleb tegevusrühmade arvu vähendada.

Maido Ruusmann märkis, et käesoleval perioodil oli LEADERi rahastus koos riigi panusega

ligikaudu 140 mln €. Ta küsis, milline summa on kavandatud uueks perioodiks.

Triin Kõrgmaa vastas, et uuel perioodil rahastatakse LEADERit riigiplaani alusel ning riigil

ei ole kohustust lisada omaosalust. Riik otsustab ise, kas ta lisab raha või mitte. Ilma

riigipoolse kaasrahastuseta on LEADERi meetme rahastus järgmisel perioodil 43 mln €.

LEADERi puhul on probleemiks, et halduskulud ja tegelik kasu ei ole proportsioonis. Sellele

on viidatud ka kontrollikoja aruandes. Seetõttu on reformid vajalikud. Riigiplaani puhul

minnakse üle tulemuspõhisele rahastamisele. Riigi kogurahastus (6,5 mld €) võib väheneda,

kui ei täideta reformimise eesmärke.

Maido Ruusmann märkis, et käesoleval perioodil eraldati LEADERile ligikaudu 97 mln €,

siis järgmisel perioodil tuleb ELi rahastusest u 43 mln €.

Hendrik Johannes Terras selgitas, et kalanduse LEADERit on seni jagatud LEADERi

võrgustiku kaudu.

Triin Kõrgmaa lisas, et käesoleval perioodil on LEADERi ja kalanduse LEADERi rahastus

koos riigi osalusega kokku ligikaudu 140 mln €. Praeguseks on valitsuse tasandil kokku

lepitud 43 mln € suuruses ELi rahastuses. Nelja aasta pärast lisandub veel vahendeid.

Hendrik Johannes Terras märkis, et täna ei ole veel lõplikke otsuseid tehtud ning lahtiseks

on jäänud kolm küsimust. Esiteks ei ole peaministrid kogu eelarvet veel kinnitanud, mistõttu

võib praegune esialgne versioon veel muutuda. Teiseks on lubatud, et pärast vahehindamist

2031. aastal lisandub vahendeid, kuid mis suuruses, seda ei ole teada. Kolmandaks ei ole veel

välja töötatud tulevase perioodi kalandusmeetmeid. Kuna nimetatud kolm küsimust on täna

veel vastuseta, on üks-ühele võrdlust keeruline teha.

Anti Allas küsis, kust tuleb kalandus-LEADERi raha.

Hendrik Johannes Terras selgitas, et LEADER on kogukondlik jaotusmehhanism. Pärast

kalandusmeetmete väljatöötamist saab öelda, kui suur summa suunatakse LEADERisse.

Kalanduse eelarve (ligikaudu 70 mln €) ei ole meetmete vahel veel jaotatud.

4

Anti Allas oli seisukohal, et kogukonnad tunnevad kõige paremini kohalikku elu ja selle

kitsaskohti. Kui Eestis oleks vaid kaks-kolm LEADER tegevusrühma, kaoks LEADERi mõte.

Urmas Kruuse märkis, et praegu on LEADER tegevusrühmi peaaegu kaks korda rohkem kui

maakondi. LEADERi lõplik rahastus selgub pärast otsuste tegemist. Ta lisas, et reservi jäetud

25% on summa, mis ei ole seotud ühegi konkreetse valdkonnaga, mistõttu saab võimul olev

valitsus otsustada, kuhu raha suunata.

Kalev Stoicescu palus selgitada vähenevat pindalapõhist sissetulekutoetust, mis moodustab

ligikaudu kolmandiku kõigist meetmetest.

Hendrik Johannes Terras selgitas, et see on üks peamisi põllumajandustoetusi, mida

makstakse põllumajandusmaad omavatele põllumajandusettevõtjatele. Tegemist on

põllumajandusettevõtja põhisissetulekutoetusega.

Triin Kõrgmaa lisas, et tegemist on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kohustusliku

meetmega (pindalapõhine toetus). Liikmesriigile on ette nähtud kohustuslikud meetmed, mida

peab rakendama.

Madis Pärtel märkis, et arvestades Ukraina võimalikku liitumist ning olukorda, kus 80%

toetustest läheb 20%-le ettevõtetest, soovitakse kehtestada toetuslaed. Teatud suurusega

ettevõtted ei saaks sel juhul toetust üle piirmäära.

Minister lisas, et Eesti on toetuslagede vastu, sest meie tootmisüksused on suured võrreldes

vana Euroopa väikeste põllumajandusettevõtetega. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuga

seonduv on veel läbirääkimisel.

Kalev Stoicescu küsis, kuidas erineb Eesti toetustase ELi keskmisest.

Hendrik Johannes Terras vastas, et põhisissetulekutoetus on Eestis ligikaudu 82% ELi

keskmisest. Euroopa Komisjon eraldas Eestile selle erinevuse vähendamiseks 546 mln €.

Põllumajandustootjad on seisukohal, et eraldatud raha tuleks kasutada sektori arendamiseks

(investeeringuteks), mitte üksnes hektaripõhiseks toetuseks. Kõiki toetusi arvestades on Eesti

olukord ELi keskmisega võrreldes paranenud.

Andrus Seeme märkis, et käesoleval perioodil eraldati LEADERile 140 mln €. Järgmisel

perioodil on neljaks aastaks ette nähtud ligikaudu 43 mln € ning pärast 2031. aasta

vahehindamist lisandub vahendeid. Seega hetkel ei ole perioodid võrreldavad.

Hendrik Johannes Terras nõustus eelkõnelejaga.

Andrus Seeme tundis huvi idapiirialadele suunatud meetme vastu ja küsis, kas see hõlmab

lisaks Ida-Virumaale ka Võrumaad.

Triin Kõrgmaa vastas, et meede hõlmab kogu Peipsi järvega piirnevat ala ehk Ida-Eestit ja

Kagu-Eestit. Riigikontrolli raportis viidati samuti vajadusele käsitleda neid piirkondi ühtse

piirialana.

Urmas Kruuse tundis huvi territoriaalsete ja kohalike koostööalgatuste meetme vastu.

Madis Pärtel vastas, et tegemist on koostöömeetmetega, mille eesmärk on edendada

ühistulist tootmist ja töötlemist.

Anti Allas palus REMi esindajatel saata maaelukomisjoni liikmetele võrdlev tabel käesoleva

ja tulevase perioodi meetmete ja nende rahastuse kohta. Tema sõnul on oluline, et

komisjoniliikmetel oleks muudatustest selge ülevaade. Poliitilisi otsuseid saab teha üksnes

piisava info alusel. Reservi jäetud vahendite näol ei ole tegemist lisarahaga. Ta kahtles, et

pärast vahehindamist lisandub vahendeid LEADERile.

Hendrik Johannes Terras selgitas, et ELi raha jaotamise loogika on põhjalikult muutunud.

Uuest perioodist on raha jaotuse aluseks riigiplaan. Euroopa Komisjon nägi ette, et 25%

vahenditest tuleb jätta reservi, mis jätab ruumi ka poliitilisteks valikuteks.

5

Anti Allas märkis, et idapiiri rahastuse kohta on esitatud erinevaid seisukohti ja summasid. Ta

uuris rahastuse mahu ja kasutusotstarbe kohta, s.t kas vahendid on kavas suunata sisekaitsesse

või eelkõige maaelu, ettevõtluse ja elukeskkonna arendamisse.

Triin Kõrgmaa täpsustas, et REM suunab vahendeid eelkõige elukeskkonna ja ettevõtluse

arendamisse. REM teeb koostööd Siseministeeriumiga, mille haldusalas on elanikkonnakaitse.

Madis Pärtel juhtis tähelepanu, et meetmed erinevad periooditi, mistõttu ei ole võimalik

koostada täielikult võrreldavat tabelit. Näiteks olid käesoleval perioodil kalandus-LEADER ja

maapiirkonna LEADER eraldi, kuid uuel perioodil on need koos. Ta lubas komisjoni

liikmetele saata võimalikult täpse võrdlustabeli.

Hendrik Johannes Terras lisas, et osa meetmeid kajastub teiste ministeeriumide eelarvetes,

nt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalas ettevõtlustoetused,

mis on suunatud maapiirkondadele.

Maido Ruusmann märkis, et käesoleval perioodil koosnes LEADERi toetus ELi ja riigi

rahastusest. Tulevase perioodi kohta on täna teada üksnes ELi rahastus. See erinevus tuleb

samuti tabelis selgelt välja tuua.

Anti Allas märkis, et REMi kavandatud meetmete hulgas on veel teisigi meetmeid, mille

eelarve on vähenenud.

Urmas Kruuse märkis, et ministeerium saadab komisjoni liikmetele võrdlustabeli koos

selgitustega. Ta oli seisukohal, et tabelisse saab lisada ka teiste ministeeriumide eelarvetes

olevad regionaalarengule suunatud meetmed (rahastus).

Anti Allas leidis, et komisjon peaks arutama sihttasemeid ja ootusi, kui palju peaksid teised

ministeeriumid panustama regionaalarengusse. Kui täna ei tehta selgeid otsuseid, võib raha

valdkonnast välja liikuda. Komisjoni ülesanne on kujundada selles küsimuses poliitikat, sest

vastasel juhul ei pruugi raha maapiirkondadesse jõuda.

Urmas Kruuse vastas, et regionaalsete investeeringute puhul tuleb arvestada ka piirkondade

võimega raha mõistlikult kasutada. Absoluutarve ei tohiks määrata ilma analüüsita ning läbi

tuleks rääkida põllumajandustootjate ja teiste ettevõtjatega. Ka järgmistel valitsustel peab

säilima võimalus kujundada poliitikat, mistõttu ei tuleks 25% reservi käsitleda liiga kitsalt.

Hendrik Johannes Terras märkis, et eelmisel nädalal alustati koos teiste ministeeriumidega

sihttasemete väljatöötamist. Esialgset kava saab maaelukomisjonile tutvustada paari-kolme

kuu pärast.

Minister andis ülevaate valitsuse tegevusprogrammi täidetud ja täitmisel olevatest

ülesannetest REMi vastutusalas (lisa). Ta märkis, et tegevuskava 42 tegevusest on ligikaudu

kaks kolmandikku täidetud ja 11 tegevust täitmisel. Kõneleja tõi esile, et PRIA ja PTA

koostöös on vähendatud dubleerivaid kontrolle. Täitmisel on ühistranspordi taktsõiduplaanide

rakendamine ja liinivõrgu parem sidustamine. Samuti tegeletakse erimärgistatud diislikütuse

kasutusvõimaluste laiendamisega põllumajanduses ja sellega seotud transpordis. Sellel

ettepanekul on laiapindne toetus, välja arvatud Rahandusministeeriumis.

Urmas Kruuse tundis huvi kohaliku toidu osakaalu suurendamise vastu riigihangetes.

Triin Kõrgmaa vastas, et valmimas on vastav raport, mis võetakse vastu käesoleva kuu

lõpus. Raporti põhjal peab Kliimaministeerium (KLIM) muutma kestlikkuse nõudeid

kehtestavat ministri määrust.

Urmas Kruuse küsis, kas teema jääb Kliimaministeeriumi haldusalasse.

Triin Kõrgmaa selgitas, et KLIM määratleb kestlikkuse põhimõtted, mida tuleb edaspidi

riigihangetes järgida.

Urmas Kruuse soovis teada, kas kestlikkuse kõrval võetakse arvesse ka kvaliteedikavasid.

6

Triin Kõrgmaa ei osanud sellele vastata, sest ei olnud raportiga veel tutvunud. Ta lisas, et

REMi toiduohutuse osakond on koostöös KLIMi esindajatega valmis raportit komisjonile

tutvustama .

Urmas Kruuse märkis, et komisjon on raporti tutvustamisest huvitatud. Ta oli seisukohal, et

kvaliteedikavasid tuleks arvestada riigihangetes. Näiteks võiks riigihanke tingimustes viidata

riiklikult tunnustatud kvaliteedikava raames toodetud toodete kasutamise võimalusele. Kuna

välismaised ettevõtjad üldjuhul Eesti riiklikus kvaliteedikavas ei osale, looks see Eesti

ettevõtjatele ausama ja parema konkurentsikeskkonna.

Hendrik Johannes Terras andis ülevaate ministeeriumi määruste revisjonist (lisa). REMi

haldusalas on kokku 630 määrust. Halduskoormust on vähendatud ligi 80 määruse puhul ning

33 määrust on tunnistatud kehtetuks.

Madis Pärtel andis ülevaate põllumajanduse ja kalanduse arengukavast aastani 2030 (PõKa

2030). Ta märkis, et arengukava vahehindamise järel otsustati seda täiendada. PõKa

koostamise ajal ei olnud toidujulgeolek nii olulisel kohal kui praegu, mistõttu arengukava

ajakohastati.

Kalev Stoicescu rõhutas toidujulgeoleku tähtsust ja uuris varude kohta.

Triin Kõrgmaa vastas, et Varude Keskus on MKMi haldusalas. Varude revisjoni käigus on

arutatud, millised peaksid olema toimetulekuvarud ehk varud, millest saab kriisiolukorras

valmistada vajalikke tooteid. Eesmärk on liikuda kulukatest valmistoodanguvarudest

toorainevarude suunas.

Hendrik Johannes Terras lisas, et eeskujuks on võetud Soome, kus tugev tööstus ja tooraine

kättesaadavus võimaldavad kriisiolukorras katta toiduvajaduse.

Kalev Stoicescu küsis, kas varude küsimust alles arutatakse või on olemas ka konkreetsed

plaanid ja otsused.

Hendrik Johannes Terras vastas, et uuel perioodil on kavandatud mitu meedet, mis toetavad

varude eesmärki, sh investeeringud toidutööstusse. Suurem tööstusvõimekus aitab suurendada

kriisikindlust.

Triin Kõrgmaa lisas, et ettevõtjaid on vaja motiveerida. Seda saab teha erinevate

finantsinstrumentide kaudu. Ka käesoleva perioodi meetmetesse on lisatud kriisikindluse

komponent, nt toetatakse põllumajandustootjate ja toidutootjate kütusemahutite rajamist,

energiatõhusust, sh generaatorivõimekuse loomist. Neid tegevusi jätkatakse nii praeguse

rahastusperioodi lõpuni kui ka järgmisel perioodil.

Kalev Stoicescu märkis, et toiduvarudega on seotud kaks probleemi. Esiteks ei ole varu

piisavalt ja teiseks ei ole eri valdkondades kasutatavad perioodid omavahel kooskõlas.

Hendrik Johannes Terras vastas, et toidujulgeoleku strateegia koostamisel lähtuti kaitseväe

hinnangust selle kohta, kui pika perioodi peavad varud katma. Selle põhjal on hakatud

meetmetesse lisama tegevusi võimelünkade kõrvaldamiseks.

Triin Kõrgmaa lisas, et riigikaitse arengukava uue perioodi dokumendis käsitletakse esimest

korda toidu varustuskindlust. Tulevane sihttase peaks olema vähemalt üks kuu.

Anti Allas tundis huvi sealiha isevarustatuse vastu.

Triin Kõrgmaa vastas, et isevarustatuse tase on hakanud taastuma ja on juba kõrgem kui

aasta alguses. Maag Gruppi kuuluv Ekseko avas taas emiste tootmisüksuse. Avatud on suur

toetusmeede (14 mln €), mille eesmärk on taastada algtootmine ja algkari ning ajakohastada

nuumafarme.

Hendrik Johannes Terras lisas, et seakasvatussektori taastumine on toimunud oodatust

kiiremini. Tänavu ei järgnenud ka uut SAKi lainet. Isevarustatuse sihttaseme määramisel

tuleb arvestada, et rahuajal tegutsevad ettevõtted ühise turu tingimustes. Sealiha hinna määrab

7

eelkõige Saksamaa. Euroopas toodetakse sealiha rohkem, kui tarbitakse. Järgmise perioodi

investeeringumeetmed aitavad isevarustatust suurendada.

Anti Allas märkis, et praegu teenitakse ühe sea kohta 50 € kahjumit. Ta küsis, kas Eesti

taotleb erandit sektori toetamiseks.

Hendrik Johannes Terras vastas, et sealiha hind on hakanud stabiliseeruma. Praegu on

kahjum ühe sea kohta ligikaudu 20–30 eurot ja sealiha hind tõuseb järk-järgult.

Triin Kõrgmaa lisas, et ELis toodetakse sealiha ligikaudu 13% rohkem, kui siseturg vajab.

Eesti sealiha hinda mõjutavad suurte tootjariikide (nt Saksamaa ja Hispaania) olukord.

Eelmisel aastal oli neile riikidele kolmandate riikide turud suletud SAKi tõttu, mistõttu

suunati liha rohkem oma riigi või ELi siseturule.

Urmas Kruuse märkis, et isevarustatuse tase näitab tootmisvõimekust, kuid ei taga iseenesest

head hinda, sest seda mõjutavad ka mitmed teised tegurid.

Anti Allas küsis, kas ministeerium kaalub sealihakasvatussektori toetamist.

Hendrik Johannes Terras vastas, et EL on suunanud üle 30 mln € erinevate mõjutegurite

leevendamiseks. Erandi või toetuse taotlemise teeb keeruliseks asjaolu, et kõik liikmesriigid

on sarnases olukorras. Võimalik lahendus ei saa olla üksnes Eesti-keskne, sest Euroopa

Komisjon ei saa teha ainult Eestit soosivat otsust. Teemat arutatakse põllumajandusministrite

ümarlaual.

Madis Pärtel lisas, et EKga on kohtutud ja arutatud seakasvatussektori olukorda. ELi

finantsaasta kestab oktoobrini ning praeguse perioodi vahendid on juba jaotatud, mistõttu saab

rääkida eelkõige järgmisest finantsaastast. Ta märkis, et sealiha tootmise omahind Eestis on

märksa kõrgem kui ELi keskmine. Praegu on rümba müügihind 1,6 €/kg, kuid Eestis on

omahind ligikaudu 1,9 €/kg. Ta märkis, et varustuskindlus ja toidujulgeolek on REMi jaoks

olulised teemad. Toidujulgeoleku alus on riigi võime ise toitu toota, mistõttu tuleb vaadelda

tervikuna algtootmist, töötlevat tööstust, logistikat ja kogu tarneahela toimimist kuni varudeni.

Nimetatud valdkonnad on riigiplaanis suures osas kaetud. Isevarustatuse sihttasemete kohta

selgitas ta, et PõKa ülevaatamise käigus sõnastati eesmärk liikuda 80% isevarustatuse poole,

nt täna on köögiviljade isevarustatuse tase u 30% ning eesmärk on jõuda 80%-ni. Selleks on

riigiplaanis ette nähtud konkreetsed tegevused.

Kalev Stoicescu soovis saada andmeid põllumajandussektorite isevarustatuse tasemete kohta.

Ta tundis huvi toidumärgiste vastu, mis tähistavad Eesti tooteid.

Triin Kõrgmaa vastas, et päritolu peab olema selgelt märgitud loomse toorme (sh liha-,

piima-, kala- ja munatoodete) puhul. Märge „toodetud Eestis“ ei tähenda aga, et toode peab

olema valmistatud Eestist pärit toorainest. Lipumärk on Toiduliidu kaubamärk ning selle

kasutamise nõuded ei kuulu ministeeriumi pädevusse.

Hendrik Johannes Terras andis ülevaate läbirääkimistest, mis puudutavad erimärgistatud

diislikütuse kasutamise lubamist põllumajandustöödeks kohandatud veoautodes (lisa). Ta

märkis, et hinnanguliselt väärkasutatakse ligikaudu 9% erimärgistatud diislikütusest.

Urmas Kruuse küsis, mille põhjal väärkasutust hinnati.

Madis Pärtel vastas, et hinnang jääb sõltuvalt arvutusviisist vahemikku 5–15%. Väärkasutuse

ligikaudset ulatust saab hinnata, võrreldes loomade ja hektarite arvu tarbitud erimärgistatud

diislikütuse kogusega. Kontrolli tehakse kahel viisil. Esimene on füüsiline n-ö paagikontroll,

mille käigus kontrollitakse, kas paagis on erimärgistatud või tavaline kütus. Kuna see kontroll

on kulukas, tehakse seda harva. Teine võimalus on andmepõhine kontroll. PRIA registritest

nähtub ettevõtte loomade hulk ja maa suurus ning kasutatud erimärgistatud diislikütuse kogus.

Nende andmete võrdlemisel saab tuvastada kõrvalekaldeid. Täna andmepõhist kontrolli ei

tehta.

Hendrik Johannes Terras märkis, et erimärgistatud diislikütuse süsteem sobib

põllumajandustootjatele. Erandi tegemisel laekuks aktsiisi ligikaudu 4 mln € vähem.

8

Urmas Kruuse küsis, kuidas on kavas teemaga edasi minna. Ta juhtis tähelepanu, et

olemasolevate andmete põhjal ei saa kõiki kõrvalekaldeid automaatselt väärkasutuseks

pidada. Näiteks võib põllumajandusettevõte osutada teenust teisele ettevõttele. Samas peaks

olemasolevate andmete põhjal olema võimalik teha riskipõhist kontrolli. Tema sõnul

tõlgendab Eesti erimärgistatud diislikütuse kasutamist ja põllumajandustehnika mõistet

Euroopa keskmisega võrreldes kitsalt. Tuleb vältida bürokraatia liigset suurendamist, sest

süsteem on seni hästi toiminud. Kui ministeeriumid kokkuleppele ei jõua, tuleb küsimus

lahendada Riigikogus.

Hendrik Johannes Terras märkis, et Rahandusministeeriumil puudub poliitiline tahe

muudatuse tegemiseks ning küsimus on seetõttu pigem Reformierakonnale.

Anti Allas märkis, et maal elamist ja oma tarbeks toidu tootmist tuleks toetada, kuid

erimärgistatud diislikütuse kasutamiseks peab inimene olema ettevõtja. Eraisik võib küll maad

harida, seda korras hoida, oma tarbeks toota ja PRIAlt toetust taotleda, kuid erimärgistatud

diislikütust ta kasutada ei saa.

Urmas Kruuse märkis, et limiitidest ja piirmääradest loobumine oli põllumajandussektori

enda ettepanek. Ettevõtte asutamine on Eestis lihtne.

Madis Pärtel märkis, et REM kavatseb lähiajal esitada eelnõu, milles määratletakse

põllumajandusveoki mõiste. Samuti tellitakse Maaelu Teadmuskeskuselt (METK)

eksperdihinnang, mille alusel saab Maksu-ja Tolliamet kontrolle teha.

Urmas Kruuse märkis, et küsimus on eelkõige selles, mille põhjal saaks väärkasutuse

kahtlust juriidiliselt tõendada ja ettevõtet kontrollida. Ta küsis, kas kehtiv õigus takistab

kontrollida ettevõtet, mille puhul on PRIA tuvastanud kõrvalekalde.

Madis Pärtel vastas, et küsimus on eelkõige tõendatavuses. Teine võimalik põhjus on, et

Rahandusministeerium otsib viivitamiseks vabandusi.

Urmas Kruuse sõnul on ühtsete etalonide koostamine keeruline, sest

põllumajandustootmised on erinevad. See suurendaks bürokraatiat veelgi.

Hendrik Johannes Terras leidis, et tegemist ei ole sisulise probleemiga, vaid

Rahandusministeeriumi soovimatusega erimärgistatud diislikütusega seonduvaga edasi

liikuda.

Hendrik Johannes Terras andis ülevaate seadusloome plaanidest (lisa).

Urmas Kruuse tundis huvi maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu vastu.

Triin Kõrgmaa vastas, et Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) meetme rakendusperioodi

pikendatakse. See võimaldab tagasilaekuva raha suunata uuesti samasse meetmesse ja selle

kasutamist jätkata. Täna on hästi käivitunud maapiirkondade kaasfinantseerimise meede,

millega on kaasa tulnud ka pangad. Meetme sihtrühm on maapiirkonnad.

Maido Ruusmann märkis, et täna saavad toetust kasutada kuni 1000 elanikuga alevikud. Ta

tegi ettepaneku laiendada meedet ka väikelinnadele, kus võib esineda turutõrkeid.

Madis Pärtel vastas, et sarnaseid ettepanekuid on MESi nõukogus arutatud, kuid piirmäära ei

ole seni muudetud. Ta lubas teemat arutada.

Maido Ruusmann leidis, et analüüsida tuleks turutõrke olemasolu ja olemust. Turutõrge

esineb eelkõige piirkondades, kus ehitushind ületab kinnisvara turuväärtust. Tema hinnangul

on kindla elanike arvu, näiteks 8000 elaniku piiri seadmine keeruline ning pigem tuleks

täpsemalt määratleda turutõrke tunnused.

Hendrik Johannes Terras tänas hea ettepaneku eest.

Andrus Seeme märkis, et vedelkütuse erimärgistamise seaduse, liiklusseaduse ja

raskeveokimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu on kavas esitada Vabariigi Valitsusele

käesoleva aasta detsembris. Ta küsis, kas eelnõuga saaks kiiremini edasi liikuda.

9

Madis Pärtel vastas, et võimaluse korral esitatakse eelnõu valitsusele varem.

Regionaal- ja põllumajandusminister märkis, et selleks on vaja poliitilist kokkulepet.

Andrus Seeme lisas, et vastava seaduseelnõu võib algatada ka Riigikogus.

Anti Allas tegi ettepaneku arutada maapiirkondade toetuste taset, s.t võrrelda, kui suur osa

ELi vahenditest suunatakse väljapoole suuremaid linnu. Ta märkis, et tema andmetel on Eesti

selles võrdluses Euroopa riikide seas tagapool. Ta lisas, et Euroopa võrdlustabelite kohaselt

suunab Eesti maapiirkonna elaniku kohta toetusi vähem kui nt Poola, Ungari ja Saksamaa.

ELi toetuste eesmärk on eelkõige piirkondlike erinevuste tasandamine, kuid Eesti on

kasutanud neid võimalusi võrdlemisi tagasihoidlikult. Ta pidas oluliseks, et komisjon arutaks

teemat, et saada ülevaade senistest prioriteetidest ja edasistest suundadest. Võrdluses võiks

käsitleda kolme fondi: Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja

Ühtekuuluvusfondi.

Urmas Kruuse palus saata komisjonile Anti Allase nimetatud andmed ning selgitused.

Urmas Kruuse palusanda ülevaate põhiseaduskomisjoni menetluses olevast Riigikogu

liikmete algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõust (685 SE),

mille menetlus on seiskunud.

Kalev Stoicescu märkis, et soov on saada vastus küsimusele, miks eelnõu menetlemine on

peatunud.

Olivia Taluste selgitas, et eelnõu 685 SE menetlemise raames on toimunud neli arutelu

Riigikogu põhiseaduskomisjonis. Kahel korral olid aruteludesse kaasatud huvirühmad:

saarvaldade, Eesti Saarte Kogu ja kohalike omavalitsuste esindajad. Viimati arutati eelnõu

seoses Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS)

muutmise eelnõuga (688 SE). KOKSi muudatused võeti Riigikogus vastu k.a 21. jaanuaril.

Põhiseaduskomisjonis tekitas teravat arutelu, kas riik ja kohalikud omavalitsused peaksid ja

suudaksid leida vahendeid vähemalt ühe elanikuga väikesaarte toetamiseks. Vabariigi Valitsus

oli seisukohal, et toetada ei ole võimalik alla viie elanikuga väikesaari.

Kalev Stoicescu märkis, et alla viie elanikuga väikesaari on vaid mõned üksikud ja tegemist

on ajalooliselt asustatud saartega. Ta avaldas kahetsust, et eelnõu menetlemine on peatunud.

Seaduse järgi on viie püsielanikuga saar väikesaar, kuid nelja püsielanikuga mitte. Ta oli

seisukohal, et iga inimene on oluline, olenemata sellest, mitme elanikuga saarega on tegemist.

Urmas Kruuse märkis, et kui väikesaar lisatakse toetatavate saarte nimekirja, peab riik

tagama seal teatud teenused.

Olivia Taluste märkis, et eelnõu aruteludel jäid osa küsimusi lahtiseks ning osa küsimusi

lahendati KOKSi muutmise paketis. Kehtiv püsiasustusega väikesaarte seadus sätestab, et

riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärk on tagada nimistusse kuuluvatel püsiasustusega

väikesaartel esmatähtsate avalike teenuste kättesaadavus. Nende hulka kuuluvad näiteks

politsei- ja päästeteenus, joogivesi, posti- ja elektrooniline side, elektrivarustus,

transpordiühendus, alus-, põhi- ja keskharidus ning sotsiaalabi. Seaduse sõnastuse järgi

laieneksid need nõuded eelnõu toetuse korral ka kõigile alla viie elanikuga saartele.

Kalev Stoicescu juhtis tähelepanu, et küsimus puudutab nelja kuni viit väikest saart.

Olivia Taluste lisas, et Vabariigi Valitsuse juurde moodustatud väikesaarte komisjonis

arutatakse saarte investeeringuvajadusi. Raskusi tekitab vajalike teenuste tagamine ka

nimistusse kuuluvatele saartele. Olemas on väikesaarte programm, kuid riigieelarvelised

toetusmeetmed ei kata kõiki vajadusi. Ka 2017. aastal menetleti Riigikogus väikesaarte

seaduse muudatusi ning tol korral otsustati, et riik toetab teatud arvu elanikega püsiasustatud

väikesaari.

Urmas Kruuse märkis, et eelnõu 685 SE ja sellega seotud küsimused ei kuulu

maaelukomisjoni pädevusse.Riigikogu liikmena saab alati teha ettepanekuid või leida

mõttekaaslasi eelnõu algatamiseks.

10

Urmas Kruuse tundis huvi PõKa mõõdikute vastu. Näiteks hiljuti muudeti kohaliku

toiduaine eelistamise mõõdikut ning nüüd vaadeldakse, kui palju inimene tegelikult ostab

Eesti märgistusega toiduaineid, mitte seda, kuivõrd ta eelistab kodumaist toitu. Ta oli

seisukohal, et kohaliku toidu tutvustamisse tuleks suunata veel enam vahendeid. Eesti

tootmismaht on globaalses võrdluses suhteliselt väike, mistõttu on kvaliteet ja tugev bränd

väga olulised.

Madis Pärtel märkis, et REMi jaoks onoluline kohaliku toidu eelistamine, kuid kahjuks on

see näitaja languses. Eelkõige võib see olla seotud üldise majandusliku olukorraga. Ta lisas, et

kohaliku toidu propageerimiseks korraldatakse mitmeid üritusi, nt avatud talude päev, Eesti

toidu kuu ja avatud kalasadamate päev. Täna hinnatakse nimetatud projektide toimimist.

Urmas Kruuse nentis, et Eesti toiduainetööstused ei ole kuigi aktiivsed Euroopa fondidest

raha taotlema. Ta küsis, kas seda on võimalik muuta ning kas takistuseks on meie ettevõtete

väiksus, oskuste puudumine või vähene koostöö.

Tõnis Tänav vastas, et see küsimus puudutab eelkõige Euroopa konkurentsivõime fondi.

Eesti on oma seisukohtades rõhutanud, et nimetatud fondile juurdepääsu tingimused võiksid

olla lihtsamad. Meie sektori ettevõtted on liiga väikesed või nende teadus- ja

arendusvõimekus ei ole piisav. Euroopa-ülesed fondid on väga teadmusmahukad ning neisse

kandideerivad ettevõtted peavad esitama väga uuenduslikke projekte. Ta nõustus, et Eestis on

vähe oskusi ja kogemusi sellistest fondidest raha taotleda.

Urmas Kruuse märkis, et see puudutab ka turundusvõimekust. Täna teevad Eestis reklaami

nt Kreeka puuviljatootjad. Tuleks mõelda, kuidas arendada koostööd teadlaste ja

põllumajandusettevõtete vahel ning tugevdada turundust.

Madis Pärtel vastas, et ELis on promomeede, millega on võimalik reklaamida ELis toodetud

toitu. Reklaamis ei rõhutata konkreetset päritoluriiki ega toodet, näiteks Kreeka puuvilju või

Eesti juustu, vaid edendatakse üldiselt juustude, puuviljade või köögiviljade tarbimist. Üks

selline puuvilju tutvustav programm jõuab ka Eestisse.

Triin Kõrgmaa täiendas, etküsimus on ka katusorganisatsioonides ja nende toetuste

taotlemise võimekuses. Eestis on kaks suuremat katusorganisatsiooni (Toiduliit ja Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoda), kes suudavad Euroopa rahastust taotleda, kuid kindlasti

mitte nii suures mahus kui suurte riikide katusorganisatsioonid.

Urmas Kruuse märkis, et Eestis on organisatsioone, kes oskavad väga hästi taotlusi kirjutada.

Täna jääb see võimekus kasutamata, mistõttu tuleb mõelda, kuidas järgmisel perioodil oleks

võimalik oskusteavet (know-how) ära kasutada.

Tõnis Tänav nõustus eelkõnelejaga, kuid märkis, et tegemist on suure väljakutsega. Täna

otsitakse koostöövõimalusi. Oluline on kaasata rohkem toidutootmisele sisendeid pakkuvaid

sektoreid, nt keemia- ja masinatööstust, ning selgitada nende ettevõtjatele paremini

toidutootjate probleeme. Innovatsioon ei tähenda, et põllumees hakkab endale ise nt drooni

välja töötama. Ta ostab selle droonitootjalt vastavalt oma vajadustele. Koostöösse on vaja

kaasata teisi valdkondi (nt droonitööstus ja kaameratootjad). On oluline, et innovatsiooni

arendamisele spetsialiseerunud sektorid teaksid põllumajandus- ja toidutootmissektori

vajadusi ning ootusi.

Urmas Kruuse tundis huvi Polli aiandusuuringute keskuse olukorra vastu.

Tõnis Tänav märkis, et täna on üle vaatamisel geneetiliste ressursside ja sordiaretuse

programmid. Järgmiseks aastaks on rahastus olemas ning uued kokkulepped võiks sõlmida

tuleva aasta alguses. Täna on sobiv aeg arutada läbi geneetiliste ressursside kogumise ja

säilitamise sihid ning eesmärgid. Samuti tuleks sordiaretusprogrammi puhul arutada,

millistele kultuuridele, valdkondadele ja teemadele edaspidi võiks keskenduda. Ministeerium

on arvestanud praeguse rahastuse jätkumisega. REMi seisukoht on, et geneetiliste ressursside

programm peaks jätkuma. Selleteemalised arutelud ja sisendid on teretulnud. Ministeerium

saab omalt poolt tutvustada aasta alguses tehtud programmi vahehindamist. Ta lisas, et praegu

11

on geneetiliste ressursside programmi peamised partnerid Polli aiandusuuringute keskus,

METK ja Tartu Ülikooli botaanikaaed.

Urmas Kruuse märkis, et maaelukomisjon võtab oma tööplaani geneetiliste ressursside

säilitamise ja selle tuleviku teema (sh Polli aiandusuuringute keskuse olukord ja murekohad).

Komisjoni esimees tänas külalisi sisuka arutelu ja küsimustele vastamise eest.

4. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija

Ülevaade Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tegevustest

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

21.09.2026, Riigikogu maaelukomisjon

Teemad

• Ülevaade riigiplaani läbirääkimistest

• Ülevaade valitsuse tegevusprogrammi ülesannete täitmisest REMi vastutusalas

• Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030

• Ülevaade põllumajandustööde jaoks kohandatud veoautodes erimärgistatud diiselkütuse kasutamise lubamiseks peetavatest läbirääkimistest

• Ülevaade seadusloome plaanidest

Ülevaade riigiplaani läbirääkimistest

REMi positsioon EL 2028+ eelarveperioodil

Detailsemalt REMi EL 2028+ eelarveperioodil planeeritavatest meetmetest

Meetmed EL toetus (mln) 15.09 seisuga

Regionaalsed ettevõtlusinvesteeringud ning piirkondlikud ettevõtlus- ja tööstusalad 5

Regionaalsed ettevõtlusteenused ja ettevõtlusvõrgustikud 5

Säästva liikuvuse terviklahendused / liikuvus ja transporditaristu 20

KOV avalikud teenused ja arendusvõimekus 75

Idapiirialade areng 25

Kohalike omavalitsuste kriisivalmidus 30

Vähenev pindalapõhine sissetulekutoetus 672

Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus 267,8

Looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus 47

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed (kujundatakse REM ja KLIM koostöös) 390,68

Riskijuhtimisvahendite toetus 2

Noorte ja uute põllumajandustootjate, maaettevõtete ja väikeste põllumajandusettevõtete arendamine 26,9

Põllumajandusettevõtete asendusteenuste toetus 3,4

Mesindus 1,08

Koolikavad 10

AKIS / põllumajanduse innovatsiooni- ja teadmussiire 35

Territoriaalsed ja kohalikud koostööalgatused 5

Kogukondade võimestamine (Leader) 43,6

Toidujulgeolek: isevarustatus ja terviklikud tarneahelad 106,6

Kalanduse ja vesiviljeluse konkurentsivõime ning varustuskindlus; kalavarude kestlik majandamine ja

ühise kalanduspoliitika rakendamine

73,35

Investeeringud toidutootmise konkurentsivõimeks ja innovatsiooniks 223,32

Toidutootmise kriisikindlus ja tarneahelate toimepidevus 63,2

REM kokku 2 130,93

Kogukondade kohalik areng (LEADER) EL 2028+ eelarveperioodil

MFF 2021-2027

• 3 erinevat fondi ja rakendusskeemi

• 2 erinevat rakendusüksust • 26+8 kattuvate

territooriumitega strateegiat ja kohalikku tegevusrühma

• Minimaalne kohustuslik kõrvamärgistatud toetus – 5% ÜPP strateegiakava mahust

• EL ja riigieelarve rahastus kokku 139 mln €

MFF 2028-2034 visioon

• Rahastatakse riigiplaani valdkondade ülesest eraldisest

• Üks meede, ühtsed reeglid, üks rakendusüksus, üks taotlemiskeskkond

• Uuendatud territoriaalse ulatusega valdkonnaülesed alt-üles strateegiad

• LEADER kui osa regionaalse arengu suunamise tervikust (sh suurem sünergia maakondlikult juhitud arendustegevusega)

• Valitsuse kokkulepe EL rahastuse osas: 43,6 mln €

Ülevaade valitsuse tegevusprogrammi ülesannete täitmisest REMi vastutusalas

VVTP

• Kokku 42 tegevust

• Täidetud tegevusi on 27 + 4

pidevad tegevused/arendused

jooksva töö käigus

• Täitmisel 11 tegevust 67%

10%

23%

Täidetud Pidev tegevus Täitmisel

Täidetud ülesanded • Ühistransport: ette valmistatud KOV elektribusside soetamise meede ning analüüsitud ühistranspordi

korralduse mudelit; teostatud üle-eestiline liikuvusanalüüs ja 7 maakonna liinivõrgu piloot

• Põllumajanduse innovatsioon: käivitatud AKIS innovatsiooniteenused (nõustamine, võrgustumine,

ekspertide kaasamine) ettevõtete arengu toetamiseks

• Toidu innovatsioon: ette valmistatud innovatsioonikoostöö määrus (EIP tegevusrühmad) uute

toidutehnoloogiate ja toodete arendamiseks

• Haridus: sõlmitud leping Eesti Maaülikooliga veterinaarhariduse kliinilise õppe toetamiseks

• Põllumajandus ja konkurentsivõime: Avati mahukad EL põllumajandus- ja kalandusmeetmed (~150

mln € ulatuses); uuendati kutselise kalapüügi tingimused ja tasumäärad

• Digilahendused: testitud AI prototüüpi toetusmeetmete kontrollimisel ja arendatud andmepõhiseid

hindamisvõimekusi

• Järelevalve: PRIA ja PTA koostöös vähendati dubleerivaid kontrolle (~200 vähem)

Täidetud ülesanded

• Loomade heaolu: ette valmistatud loomakaitseseaduse muudatused (zoofiilia keelustamine) ja

veterinaarseaduse muudatus (kiibistamine ja lemmikloomade register) loomade heaolu tõstmiseks

• EL poliitika: kujundatud Eesti seisukohad ÜPP jätkusuutliku rahastuse ja konkurentsivõime tagamiseks

• Põllumajandusmaa: väärtusliku põllumajandusmaa kasutuse ja kaitse ulatuse analüüs ning ühtsete

põhimõtete väljatöötamine

• Bioressursid: investeeringud biogaasi ja teiste bioressursside väärindamisse ning lisandväärtuse

kasvatamine (investeeringutoetus)

Täitmisel ülesanded

• Ühistransport: taktsõiduplaanide rakendamine ja liinivõrgu parem sidustamine; üleminek integreeritud liikumisvõrgule koos uute elektrirongide kasutuselevõtuga

• Digilahendused: andmete ristkasutuse arendamine ning kliimamuutustega kohanemise digilahenduste teenusteks arendamine (RITA+ prototüübid)

• Põllumajandus: erimärgistatud diislikütuse kasutusvõimaluste laiendamine põllumajanduses ja seotud transpordis

• Kalandus: rannapüügi sektori reform ja pikaajaline korrastamine, sh püügikoormuse vähendamine ja järelkasvu toetamine

• Toit: kohaliku toidu osakaalu suurendamine riigihangetes läbi keskkonnahoidlike kriteeriumide täpsustamise

• Järelevalve: analüüs ja ettepanekud mahepõllumajanduse järelevalveülesannete delegeerimise kohta erasektorile

• Maaelu ja regionaalareng: noorte põllumajandustootjate toetamine ja eluaseme kaaslaenu võimaluste laiendamine maapiirkondades, toetuste tõstmine KOV tulubaasi

Ministeeriumi määruste revisjon

• Määrusi kokku: 630

• Halduskoormuse vähendamise võimalusi leiti: 79 määruses

• Kehtetuks tunnistatavaid määrusi leiti: 33 määrust

• Sisebürokraatia vähendamise võimalusi leiti: 2 määruses

• Lisaks: alustati valitsemisala seadustes bürokraatia vähendamise

võimaluste analüüsimist ja selle alusel VTK-de koostamist.

Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030

Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030

• Arengukava läbis vahehindamise ja otsustasime, et arengukava vajab täiendamist.

• Muutunud väliskeskkonnast tulenevalt toidujulgeoleku strateegiliste suundade sisse toomine: • isevarustatuse ja tarneahelate terviklikkuse tagamine;

• toidusektori konkurentsivõime ja kohaliku tootmisvõimekuse tugevdamine;

• kriisikindluse, varude, toimepidevuse ja elutähtsatest teenustest sõltuvate riskide maandamine.

• Mõõdikute revisjon ja dubleerimise vähendamine.

• Üldine ajakohastamine, kus vajalik.

Ülevaade põllumajandustööde jaoks kohandatud veoautodes erimärgistatud

diiselkütuse kasutamise lubamiseks peetavatest läbirääkimistest

Ülevaade vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu läbirääkimistest (VKEMS)

• Peale teema käsitlemist maaelukomisjonis 09.06.2026. a toimusid mitmed arutelud Rahandusministeeriumi, MTA ja PRIAga.

• Maaelukomisjoni arutelust tulenevalt oleme aruteludel lähtunud: täiendada VKEMS ja lubada põllumajandusveokites kasutada eriotstarbelist diislikütust ja tõhustada järelevalvet.

• Oleme koostanud arutelude põhjal uue eelnõu versiooni ja seda samuti arutanud Rahandusministeeriumi, MTA ja PRIAga.

• Kerkinud on küsimus, milline asutus viib läbi riigiabi tagasinõudmise. Hetkel kehtivas VKEMSis on kohustus MTA-l. Meie hinnangul ei ole ülesannete ümberjaotus selle eelnõu fookus. Arutelu Rahandusministeeriumiga 21.09.2026. a.

• Täpsustame Euroopa Komisjoniga „ebaseadusliku kasutuse“ ja „ebaseadusliku riigiabi“ mõisteid. Arutelu EK-ga lähiajal.

• Lisaks on arutelude käigus üles kerkinud mitmeid ettepanekuid eriotstarbelise diislikütuse skeemi täiendamiseks, nende küsimuste lahendamine järgmise VKEMSi muutmise käigus.

• Andmepõhise järelevalve toetamiseks ja väärkasutuse vähendamiseks oleme METKist tellimas eksperthinnangut põllumajanduses kasutatava diislikütuse võrdluskoguste kohta.

• Eelnõuga liigume kooskõlastusringile esimesel võimalusel.

Ülevaade seadusloome plaanidest

I Seaduse eelnõud, mis esitatakse Riigikogule 2026. aasta II poolaastal

1. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse, liiklusseaduse ja raskeveokimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu

Eelnõu peamiseks eesmärgiks on vähendada põllumajandussektoris KHG heidet läbi fossiilkütust vähem tarbivate logistikalahenduste kasutuselevõtu soodustamise, millega kaasneb ka kuluefektiivsus ja suureneb põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime nii Euroopa Liidu sise- kui ka välisturul. See omakorda võimaldab tõsta toidujulgeolekut, suurendab eksporti ja toob maksutulu.

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele: detsember 2026.

Eeldatav Riigikogule esitamise aeg: eeldusel, et probleeme ei teki kahe kuni kolme nädala jooksul valitsusele esitamisest arvates.

2. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

Eelnõu eesmärk on vähendada maapiirkonnas eluaseme omandamise või renoveerimisega seonduvaid turutõrkeid ning suurendada seeläbi Eesti maapiirkondades eluaseme kättesaadavust. Seadusesse lisatakse täiendava riikliku abinõuna elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmise võimalus ning antakse tarbijakrediidi andmise õigus riigi sihtasutusele, kes on asutatud maapiirkonna majandusliku arengu toetamiseks. Täpsustatavad osapoolte rollid ja ülesanded tarbijakrediidi andmisel toetavad Maaelu Edendamise Sihtasutuse rakendatava eluaseme kaaslaenu pikaajalist ja jätkusuutlikku rakendamist.

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele: detsember 2026.

Eeldatav Riigikogule esitamise aeg: eeldusel, et probleeme ei teki kahe kuni kolme nädala jooksul valitsusele esitamisest arvates.

II Seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsused, mis esitatakse Riigikogule informatsiooniks 2026. aastal

1. Taimekaitseseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus

VTKs analüüsitakse taimekaitseseaduse üleselt kehtivaid trahvimäärasid, samuti taimetervise valdkonnas täiendavat vastutussätet taime, taimse saaduse ja muu objekti kaubasaadetise Eestisse toimetamisest teavitamata jätmisel.

Eeldatav Riigikogule esitamise aeg: detsember 2026.

2. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse väljatöötamiskavatsus

VTKs vaadatakse üle ja analüüsitakse riigilõive sordi valdkonnas, lisaks analüüsitakse etikettide väljastamise eest lõivu kehtestamist, samuti seemnekartuli sertifitseerimise etappide lõivu kehtestamise vajadust.

Eeldatav Riigikogule esitamise aeg: detsember 2026.

Aitäh!

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 165

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 21. september 2026

Algus 11.10, lõpp 12.51

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudus: Siim Pohlak

Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna kalavarude

valdkonna juht Herki Tuus ja õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (2. päevakorrapunkt);

regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kantsler Triin Kõrgmaa, innovatsiooni ja strateegia asekantsler

Tõnis Tänav, biomajanduse asekantsler Madis Pärtel ja kohalike omavalitsuste osakonna

õigusnõunik Olivia Taluste (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Kohtumine regionaal- ja põllumajandusministriga

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Anti Allas tegi ettepaneku täiendada maaelukomisjoni nädala töökava ning lisada sellesse 18

Riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE) arutelu.

Urmas Kruuse pani ettepaneku hääletusele.

Ettepanek ei leidnud toetust.

Vaadati läbi 2. töönädala (21.–27.09.2026) töökava.

Komisjoni istung esmaspäev, 21.09.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2

3. Kohtumine regionaal- ja põllumajandusministriga

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 22.09.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse

eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsuse tutvustus

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Täiendada maaelukomisjoni nädala töökava ning lisada sellesse 18 Riigikogu liikme

algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (828 SE) arutelu (poolt 2: Anti Allas,

Kalev Stoicescu; vastu 3: Urmas Kruuse, Maido Ruusmann, Andrus Seeme; erapooletuid 0).

1.2. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann,

Andrus Seeme, Kalev Stoicescu).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning märkis, et tegemist on eelnõu

jätkuaruteluga. Ta lisas, et eelnõu on täiskogu saalis teisel lugemisel sel kolmapäeval

(23.09.26). Ta meenutas, et eelnõu viimasel arutelul maaelukomisjonis arutati Eestimaa

Looduse Fondi (ELF) ettepanekute põhjal koostatud muudatusettepanekuid. Ta andis sõna

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) esindajatele.

Herki Tuus märkis, et eelnõu eesmärk on Euroopa Liidu (EL) kontrollimääruse ülevõtmine ja

sellest tulenev õigusakti ajakohastamine. ELFi ettepanekud on pikemas vaates vajalikud, kuid

neid oleks mõistlik menetleda järgmise kalapüügiseaduse muutmise raames. Praegune eelnõu

peaks piirduma üksnes ELi kontrollimääruse ülevõtmisega.

Urmas Kruuse oli seisukohal, et eelnõuga luuakse vajalik raamistik, mistõttu tuleb eelnõu

menetlusega edasi liikuda. Kalapüügiseaduse muudatused on vajalikud, sest nende alusel saab

teha lihtsustusi ja taotleda Euroopa Komisjonilt (EK) vajalikke erandeid. Ta tegi ettepaneku

eelnõu menetlusega edasi minna ning kiita heaks REMi lähenemine mitte lisada ELFi

ettepanekuid käesolevasse eelnõusse.

Marin Daniel lisas, et sel juhul ei jõua ettepanekud muudatusettepanekute loetelusse, s.t

eelnõule ei ole ühtegi muudatusettepanekut.

Anti Allas tundis huvi kalamüügi piirangute vastu. Ta küsis, kas rannapüügi puhul oleks

võimalik küsida Euroopa Komisjonilt erisust.

Herki Tuus vastas, et nimetatud nõue tuleneb kontrollimäärusest. ELFi ettepaneku kohaselt

võiks müügipiirangut kaaluda ka sisevetest püütud kala puhul, kuid pärast ettepaneku

põhjalikku kaalumist otsustati sellest seekord loobuda.

Hendrik Johannes Terras küsis, kas on teada, kui paljusid inimesi võiks kümne kilogrammi

päevane piirnorm mõjutada.

Anti Allas selgitas, et harrastuskalastaja ei käi kalal iga päev, mistõttu tundub piirang

ebamõistlik.

Hendrik Johannes Terras märkis, et kala võib müüa rohkem kui kümme kilogrammi, kuid

üks inimene ei tohi seda osta üle kümne kilogrammi.

Jan Nilson täpsustas, et müügikogus ei ole piiratud. Küsimus on selles, kas müügi kohta tuleb

vormistada müügidokument ehk müügiteatis. Kümne kilogrammi piirang kehtib ühe ööpäeva

ja ühe tarbija kohta.

Komisjoni liikmed nõustusid komisjoni esimehe ettepanekuga mitte lisada ELFi ettepanekuid

3

antud eelnõusse ning minna eelnõu menetlemisega edasi vastavalt k.a 15. septembri otsustele.

3. Kohtumine regionaal- ja põllumajandusministriga

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning andis sõna ministrile.

Hendrik Johannes Terras andis ülevaate riigiplaani läbirääkimistest ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi (REM) positsioonidest ELi 2028+ eelarveperioodil (lisa). Ta

märkis, et riigiplaanis suunati suurim osa (546 mln €) regionaal- ja põllumajandussektorisse.

Riigiplaani rakendatakse kahes etapis: esimesed neli aastat ja seejärel kolm aastat. 2031.

aastal tehakse vahehindamine ehk hinnatakse meetmete toimimist. Esimese nelja aasta

rahastus on 393 mln eurot ehk 75% kogusummast. Pärast vahehindamist lisandub ülejäänud

25%. Halduskulud moodustavad 4%. Minister tutvustas REMi ELi 2028+ eelarveperioodiks

kavandatud meetmeid ning andis ülevaate kogukonna juhitud kohaliku arengu (LEADER)

meetmest. Meetmete rahastuse kogusumma on 2130 mln €. Valitsuse kokkuleppe kohaselt on

LEADERi programmile ELi 2028+ eelarvest ette nähtud 43,6 mln €. Samuti on kokku

lepitud, et pärast 2031. aasta vahehindamist suunatakse programmi lisaraha.

Urmas Kruuse märkis, et käesoleval perioodil moodustas LEADER ligikaudu 10%.

Hendrik Johannes Terras vastas, et LEADERi meede on vajalik ja hästi käivitunud. Täna

arvestatakse LEADERi meetme hulka ka kalandus-LEADER. Ta lisas, et Euroopa Komisjon

(EK) on viidanud, et vahendite jaotus eeldab reforme. Eestis on täna 26 LEADER

tegevusrühma, mis on halduskulusid arvestades üsna suur arv. LEADERi kogukondadega on

arutatud reformi vajadust ning tulevikus tuleb tegevusrühmade arvu vähendada.

Maido Ruusmann märkis, et käesoleval perioodil oli LEADERi rahastus koos riigi panusega

ligikaudu 140 mln €. Ta küsis, milline summa on kavandatud uueks perioodiks.

Triin Kõrgmaa vastas, et uuel perioodil rahastatakse LEADERit riigiplaani alusel ning riigil

ei ole kohustust lisada omaosalust. Riik otsustab ise, kas ta lisab raha või mitte. Ilma

riigipoolse kaasrahastuseta on LEADERi meetme rahastus järgmisel perioodil 43 mln €.

LEADERi puhul on probleemiks, et halduskulud ja tegelik kasu ei ole proportsioonis. Sellele

on viidatud ka kontrollikoja aruandes. Seetõttu on reformid vajalikud. Riigiplaani puhul

minnakse üle tulemuspõhisele rahastamisele. Riigi kogurahastus (6,5 mld €) võib väheneda,

kui ei täideta reformimise eesmärke.

Maido Ruusmann märkis, et käesoleval perioodil eraldati LEADERile ligikaudu 97 mln €,

siis järgmisel perioodil tuleb ELi rahastusest u 43 mln €.

Hendrik Johannes Terras selgitas, et kalanduse LEADERit on seni jagatud LEADERi

võrgustiku kaudu.

Triin Kõrgmaa lisas, et käesoleval perioodil on LEADERi ja kalanduse LEADERi rahastus

koos riigi osalusega kokku ligikaudu 140 mln €. Praeguseks on valitsuse tasandil kokku

lepitud 43 mln € suuruses ELi rahastuses. Nelja aasta pärast lisandub veel vahendeid.

Hendrik Johannes Terras märkis, et täna ei ole veel lõplikke otsuseid tehtud ning lahtiseks

on jäänud kolm küsimust. Esiteks ei ole peaministrid kogu eelarvet veel kinnitanud, mistõttu

võib praegune esialgne versioon veel muutuda. Teiseks on lubatud, et pärast vahehindamist

2031. aastal lisandub vahendeid, kuid mis suuruses, seda ei ole teada. Kolmandaks ei ole veel

välja töötatud tulevase perioodi kalandusmeetmeid. Kuna nimetatud kolm küsimust on täna

veel vastuseta, on üks-ühele võrdlust keeruline teha.

Anti Allas küsis, kust tuleb kalandus-LEADERi raha.

Hendrik Johannes Terras selgitas, et LEADER on kogukondlik jaotusmehhanism. Pärast

kalandusmeetmete väljatöötamist saab öelda, kui suur summa suunatakse LEADERisse.

Kalanduse eelarve (ligikaudu 70 mln €) ei ole meetmete vahel veel jaotatud.

4

Anti Allas oli seisukohal, et kogukonnad tunnevad kõige paremini kohalikku elu ja selle

kitsaskohti. Kui Eestis oleks vaid kaks-kolm LEADER tegevusrühma, kaoks LEADERi mõte.

Urmas Kruuse märkis, et praegu on LEADER tegevusrühmi peaaegu kaks korda rohkem kui

maakondi. LEADERi lõplik rahastus selgub pärast otsuste tegemist. Ta lisas, et reservi jäetud

25% on summa, mis ei ole seotud ühegi konkreetse valdkonnaga, mistõttu saab võimul olev

valitsus otsustada, kuhu raha suunata.

Kalev Stoicescu palus selgitada vähenevat pindalapõhist sissetulekutoetust, mis moodustab

ligikaudu kolmandiku kõigist meetmetest.

Hendrik Johannes Terras selgitas, et see on üks peamisi põllumajandustoetusi, mida

makstakse põllumajandusmaad omavatele põllumajandusettevõtjatele. Tegemist on

põllumajandusettevõtja põhisissetulekutoetusega.

Triin Kõrgmaa lisas, et tegemist on ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kohustusliku

meetmega (pindalapõhine toetus). Liikmesriigile on ette nähtud kohustuslikud meetmed, mida

peab rakendama.

Madis Pärtel märkis, et arvestades Ukraina võimalikku liitumist ning olukorda, kus 80%

toetustest läheb 20%-le ettevõtetest, soovitakse kehtestada toetuslaed. Teatud suurusega

ettevõtted ei saaks sel juhul toetust üle piirmäära.

Minister lisas, et Eesti on toetuslagede vastu, sest meie tootmisüksused on suured võrreldes

vana Euroopa väikeste põllumajandusettevõtetega. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuga

seonduv on veel läbirääkimisel.

Kalev Stoicescu küsis, kuidas erineb Eesti toetustase ELi keskmisest.

Hendrik Johannes Terras vastas, et põhisissetulekutoetus on Eestis ligikaudu 82% ELi

keskmisest. Euroopa Komisjon eraldas Eestile selle erinevuse vähendamiseks 546 mln €.

Põllumajandustootjad on seisukohal, et eraldatud raha tuleks kasutada sektori arendamiseks

(investeeringuteks), mitte üksnes hektaripõhiseks toetuseks. Kõiki toetusi arvestades on Eesti

olukord ELi keskmisega võrreldes paranenud.

Andrus Seeme märkis, et käesoleval perioodil eraldati LEADERile 140 mln €. Järgmisel

perioodil on neljaks aastaks ette nähtud ligikaudu 43 mln € ning pärast 2031. aasta

vahehindamist lisandub vahendeid. Seega hetkel ei ole perioodid võrreldavad.

Hendrik Johannes Terras nõustus eelkõnelejaga.

Andrus Seeme tundis huvi idapiirialadele suunatud meetme vastu ja küsis, kas see hõlmab

lisaks Ida-Virumaale ka Võrumaad.

Triin Kõrgmaa vastas, et meede hõlmab kogu Peipsi järvega piirnevat ala ehk Ida-Eestit ja

Kagu-Eestit. Riigikontrolli raportis viidati samuti vajadusele käsitleda neid piirkondi ühtse

piirialana.

Urmas Kruuse tundis huvi territoriaalsete ja kohalike koostööalgatuste meetme vastu.

Madis Pärtel vastas, et tegemist on koostöömeetmetega, mille eesmärk on edendada

ühistulist tootmist ja töötlemist.

Anti Allas palus REMi esindajatel saata maaelukomisjoni liikmetele võrdlev tabel käesoleva

ja tulevase perioodi meetmete ja nende rahastuse kohta. Tema sõnul on oluline, et

komisjoniliikmetel oleks muudatustest selge ülevaade. Poliitilisi otsuseid saab teha üksnes

piisava info alusel. Reservi jäetud vahendite näol ei ole tegemist lisarahaga. Ta kahtles, et

pärast vahehindamist lisandub vahendeid LEADERile.

Hendrik Johannes Terras selgitas, et ELi raha jaotamise loogika on põhjalikult muutunud.

Uuest perioodist on raha jaotuse aluseks riigiplaan. Euroopa Komisjon nägi ette, et 25%

vahenditest tuleb jätta reservi, mis jätab ruumi ka poliitilisteks valikuteks.

5

Anti Allas märkis, et idapiiri rahastuse kohta on esitatud erinevaid seisukohti ja summasid. Ta

uuris rahastuse mahu ja kasutusotstarbe kohta, s.t kas vahendid on kavas suunata sisekaitsesse

või eelkõige maaelu, ettevõtluse ja elukeskkonna arendamisse.

Triin Kõrgmaa täpsustas, et REM suunab vahendeid eelkõige elukeskkonna ja ettevõtluse

arendamisse. REM teeb koostööd Siseministeeriumiga, mille haldusalas on elanikkonnakaitse.

Madis Pärtel juhtis tähelepanu, et meetmed erinevad periooditi, mistõttu ei ole võimalik

koostada täielikult võrreldavat tabelit. Näiteks olid käesoleval perioodil kalandus-LEADER ja

maapiirkonna LEADER eraldi, kuid uuel perioodil on need koos. Ta lubas komisjoni

liikmetele saata võimalikult täpse võrdlustabeli.

Hendrik Johannes Terras lisas, et osa meetmeid kajastub teiste ministeeriumide eelarvetes,

nt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalas ettevõtlustoetused,

mis on suunatud maapiirkondadele.

Maido Ruusmann märkis, et käesoleval perioodil koosnes LEADERi toetus ELi ja riigi

rahastusest. Tulevase perioodi kohta on täna teada üksnes ELi rahastus. See erinevus tuleb

samuti tabelis selgelt välja tuua.

Anti Allas märkis, et REMi kavandatud meetmete hulgas on veel teisigi meetmeid, mille

eelarve on vähenenud.

Urmas Kruuse märkis, et ministeerium saadab komisjoni liikmetele võrdlustabeli koos

selgitustega. Ta oli seisukohal, et tabelisse saab lisada ka teiste ministeeriumide eelarvetes

olevad regionaalarengule suunatud meetmed (rahastus).

Anti Allas leidis, et komisjon peaks arutama sihttasemeid ja ootusi, kui palju peaksid teised

ministeeriumid panustama regionaalarengusse. Kui täna ei tehta selgeid otsuseid, võib raha

valdkonnast välja liikuda. Komisjoni ülesanne on kujundada selles küsimuses poliitikat, sest

vastasel juhul ei pruugi raha maapiirkondadesse jõuda.

Urmas Kruuse vastas, et regionaalsete investeeringute puhul tuleb arvestada ka piirkondade

võimega raha mõistlikult kasutada. Absoluutarve ei tohiks määrata ilma analüüsita ning läbi

tuleks rääkida põllumajandustootjate ja teiste ettevõtjatega. Ka järgmistel valitsustel peab

säilima võimalus kujundada poliitikat, mistõttu ei tuleks 25% reservi käsitleda liiga kitsalt.

Hendrik Johannes Terras märkis, et eelmisel nädalal alustati koos teiste ministeeriumidega

sihttasemete väljatöötamist. Esialgset kava saab maaelukomisjonile tutvustada paari-kolme

kuu pärast.

Minister andis ülevaate valitsuse tegevusprogrammi täidetud ja täitmisel olevatest

ülesannetest REMi vastutusalas (lisa). Ta märkis, et tegevuskava 42 tegevusest on ligikaudu

kaks kolmandikku täidetud ja 11 tegevust täitmisel. Kõneleja tõi esile, et PRIA ja PTA

koostöös on vähendatud dubleerivaid kontrolle. Täitmisel on ühistranspordi taktsõiduplaanide

rakendamine ja liinivõrgu parem sidustamine. Samuti tegeletakse erimärgistatud diislikütuse

kasutusvõimaluste laiendamisega põllumajanduses ja sellega seotud transpordis. Sellel

ettepanekul on laiapindne toetus, välja arvatud Rahandusministeeriumis.

Urmas Kruuse tundis huvi kohaliku toidu osakaalu suurendamise vastu riigihangetes.

Triin Kõrgmaa vastas, et valmimas on vastav raport, mis võetakse vastu käesoleva kuu

lõpus. Raporti põhjal peab Kliimaministeerium (KLIM) muutma kestlikkuse nõudeid

kehtestavat ministri määrust.

Urmas Kruuse küsis, kas teema jääb Kliimaministeeriumi haldusalasse.

Triin Kõrgmaa selgitas, et KLIM määratleb kestlikkuse põhimõtted, mida tuleb edaspidi

riigihangetes järgida.

Urmas Kruuse soovis teada, kas kestlikkuse kõrval võetakse arvesse ka kvaliteedikavasid.

6

Triin Kõrgmaa ei osanud sellele vastata, sest ei olnud raportiga veel tutvunud. Ta lisas, et

REMi toiduohutuse osakond on koostöös KLIMi esindajatega valmis raportit komisjonile

tutvustama .

Urmas Kruuse märkis, et komisjon on raporti tutvustamisest huvitatud. Ta oli seisukohal, et

kvaliteedikavasid tuleks arvestada riigihangetes. Näiteks võiks riigihanke tingimustes viidata

riiklikult tunnustatud kvaliteedikava raames toodetud toodete kasutamise võimalusele. Kuna

välismaised ettevõtjad üldjuhul Eesti riiklikus kvaliteedikavas ei osale, looks see Eesti

ettevõtjatele ausama ja parema konkurentsikeskkonna.

Hendrik Johannes Terras andis ülevaate ministeeriumi määruste revisjonist (lisa). REMi

haldusalas on kokku 630 määrust. Halduskoormust on vähendatud ligi 80 määruse puhul ning

33 määrust on tunnistatud kehtetuks.

Madis Pärtel andis ülevaate põllumajanduse ja kalanduse arengukavast aastani 2030 (PõKa

2030). Ta märkis, et arengukava vahehindamise järel otsustati seda täiendada. PõKa

koostamise ajal ei olnud toidujulgeolek nii olulisel kohal kui praegu, mistõttu arengukava

ajakohastati.

Kalev Stoicescu rõhutas toidujulgeoleku tähtsust ja uuris varude kohta.

Triin Kõrgmaa vastas, et Varude Keskus on MKMi haldusalas. Varude revisjoni käigus on

arutatud, millised peaksid olema toimetulekuvarud ehk varud, millest saab kriisiolukorras

valmistada vajalikke tooteid. Eesmärk on liikuda kulukatest valmistoodanguvarudest

toorainevarude suunas.

Hendrik Johannes Terras lisas, et eeskujuks on võetud Soome, kus tugev tööstus ja tooraine

kättesaadavus võimaldavad kriisiolukorras katta toiduvajaduse.

Kalev Stoicescu küsis, kas varude küsimust alles arutatakse või on olemas ka konkreetsed

plaanid ja otsused.

Hendrik Johannes Terras vastas, et uuel perioodil on kavandatud mitu meedet, mis toetavad

varude eesmärki, sh investeeringud toidutööstusse. Suurem tööstusvõimekus aitab suurendada

kriisikindlust.

Triin Kõrgmaa lisas, et ettevõtjaid on vaja motiveerida. Seda saab teha erinevate

finantsinstrumentide kaudu. Ka käesoleva perioodi meetmetesse on lisatud kriisikindluse

komponent, nt toetatakse põllumajandustootjate ja toidutootjate kütusemahutite rajamist,

energiatõhusust, sh generaatorivõimekuse loomist. Neid tegevusi jätkatakse nii praeguse

rahastusperioodi lõpuni kui ka järgmisel perioodil.

Kalev Stoicescu märkis, et toiduvarudega on seotud kaks probleemi. Esiteks ei ole varu

piisavalt ja teiseks ei ole eri valdkondades kasutatavad perioodid omavahel kooskõlas.

Hendrik Johannes Terras vastas, et toidujulgeoleku strateegia koostamisel lähtuti kaitseväe

hinnangust selle kohta, kui pika perioodi peavad varud katma. Selle põhjal on hakatud

meetmetesse lisama tegevusi võimelünkade kõrvaldamiseks.

Triin Kõrgmaa lisas, et riigikaitse arengukava uue perioodi dokumendis käsitletakse esimest

korda toidu varustuskindlust. Tulevane sihttase peaks olema vähemalt üks kuu.

Anti Allas tundis huvi sealiha isevarustatuse vastu.

Triin Kõrgmaa vastas, et isevarustatuse tase on hakanud taastuma ja on juba kõrgem kui

aasta alguses. Maag Gruppi kuuluv Ekseko avas taas emiste tootmisüksuse. Avatud on suur

toetusmeede (14 mln €), mille eesmärk on taastada algtootmine ja algkari ning ajakohastada

nuumafarme.

Hendrik Johannes Terras lisas, et seakasvatussektori taastumine on toimunud oodatust

kiiremini. Tänavu ei järgnenud ka uut SAKi lainet. Isevarustatuse sihttaseme määramisel

tuleb arvestada, et rahuajal tegutsevad ettevõtted ühise turu tingimustes. Sealiha hinna määrab

7

eelkõige Saksamaa. Euroopas toodetakse sealiha rohkem, kui tarbitakse. Järgmise perioodi

investeeringumeetmed aitavad isevarustatust suurendada.

Anti Allas märkis, et praegu teenitakse ühe sea kohta 50 € kahjumit. Ta küsis, kas Eesti

taotleb erandit sektori toetamiseks.

Hendrik Johannes Terras vastas, et sealiha hind on hakanud stabiliseeruma. Praegu on

kahjum ühe sea kohta ligikaudu 20–30 eurot ja sealiha hind tõuseb järk-järgult.

Triin Kõrgmaa lisas, et ELis toodetakse sealiha ligikaudu 13% rohkem, kui siseturg vajab.

Eesti sealiha hinda mõjutavad suurte tootjariikide (nt Saksamaa ja Hispaania) olukord.

Eelmisel aastal oli neile riikidele kolmandate riikide turud suletud SAKi tõttu, mistõttu

suunati liha rohkem oma riigi või ELi siseturule.

Urmas Kruuse märkis, et isevarustatuse tase näitab tootmisvõimekust, kuid ei taga iseenesest

head hinda, sest seda mõjutavad ka mitmed teised tegurid.

Anti Allas küsis, kas ministeerium kaalub sealihakasvatussektori toetamist.

Hendrik Johannes Terras vastas, et EL on suunanud üle 30 mln € erinevate mõjutegurite

leevendamiseks. Erandi või toetuse taotlemise teeb keeruliseks asjaolu, et kõik liikmesriigid

on sarnases olukorras. Võimalik lahendus ei saa olla üksnes Eesti-keskne, sest Euroopa

Komisjon ei saa teha ainult Eestit soosivat otsust. Teemat arutatakse põllumajandusministrite

ümarlaual.

Madis Pärtel lisas, et EKga on kohtutud ja arutatud seakasvatussektori olukorda. ELi

finantsaasta kestab oktoobrini ning praeguse perioodi vahendid on juba jaotatud, mistõttu saab

rääkida eelkõige järgmisest finantsaastast. Ta märkis, et sealiha tootmise omahind Eestis on

märksa kõrgem kui ELi keskmine. Praegu on rümba müügihind 1,6 €/kg, kuid Eestis on

omahind ligikaudu 1,9 €/kg. Ta märkis, et varustuskindlus ja toidujulgeolek on REMi jaoks

olulised teemad. Toidujulgeoleku alus on riigi võime ise toitu toota, mistõttu tuleb vaadelda

tervikuna algtootmist, töötlevat tööstust, logistikat ja kogu tarneahela toimimist kuni varudeni.

Nimetatud valdkonnad on riigiplaanis suures osas kaetud. Isevarustatuse sihttasemete kohta

selgitas ta, et PõKa ülevaatamise käigus sõnastati eesmärk liikuda 80% isevarustatuse poole,

nt täna on köögiviljade isevarustatuse tase u 30% ning eesmärk on jõuda 80%-ni. Selleks on

riigiplaanis ette nähtud konkreetsed tegevused.

Kalev Stoicescu soovis saada andmeid põllumajandussektorite isevarustatuse tasemete kohta.

Ta tundis huvi toidumärgiste vastu, mis tähistavad Eesti tooteid.

Triin Kõrgmaa vastas, et päritolu peab olema selgelt märgitud loomse toorme (sh liha-,

piima-, kala- ja munatoodete) puhul. Märge „toodetud Eestis“ ei tähenda aga, et toode peab

olema valmistatud Eestist pärit toorainest. Lipumärk on Toiduliidu kaubamärk ning selle

kasutamise nõuded ei kuulu ministeeriumi pädevusse.

Hendrik Johannes Terras andis ülevaate läbirääkimistest, mis puudutavad erimärgistatud

diislikütuse kasutamise lubamist põllumajandustöödeks kohandatud veoautodes (lisa). Ta

märkis, et hinnanguliselt väärkasutatakse ligikaudu 9% erimärgistatud diislikütusest.

Urmas Kruuse küsis, mille põhjal väärkasutust hinnati.

Madis Pärtel vastas, et hinnang jääb sõltuvalt arvutusviisist vahemikku 5–15%. Väärkasutuse

ligikaudset ulatust saab hinnata, võrreldes loomade ja hektarite arvu tarbitud erimärgistatud

diislikütuse kogusega. Kontrolli tehakse kahel viisil. Esimene on füüsiline n-ö paagikontroll,

mille käigus kontrollitakse, kas paagis on erimärgistatud või tavaline kütus. Kuna see kontroll

on kulukas, tehakse seda harva. Teine võimalus on andmepõhine kontroll. PRIA registritest

nähtub ettevõtte loomade hulk ja maa suurus ning kasutatud erimärgistatud diislikütuse kogus.

Nende andmete võrdlemisel saab tuvastada kõrvalekaldeid. Täna andmepõhist kontrolli ei

tehta.

Hendrik Johannes Terras märkis, et erimärgistatud diislikütuse süsteem sobib

põllumajandustootjatele. Erandi tegemisel laekuks aktsiisi ligikaudu 4 mln € vähem.

8

Urmas Kruuse küsis, kuidas on kavas teemaga edasi minna. Ta juhtis tähelepanu, et

olemasolevate andmete põhjal ei saa kõiki kõrvalekaldeid automaatselt väärkasutuseks

pidada. Näiteks võib põllumajandusettevõte osutada teenust teisele ettevõttele. Samas peaks

olemasolevate andmete põhjal olema võimalik teha riskipõhist kontrolli. Tema sõnul

tõlgendab Eesti erimärgistatud diislikütuse kasutamist ja põllumajandustehnika mõistet

Euroopa keskmisega võrreldes kitsalt. Tuleb vältida bürokraatia liigset suurendamist, sest

süsteem on seni hästi toiminud. Kui ministeeriumid kokkuleppele ei jõua, tuleb küsimus

lahendada Riigikogus.

Hendrik Johannes Terras märkis, et Rahandusministeeriumil puudub poliitiline tahe

muudatuse tegemiseks ning küsimus on seetõttu pigem Reformierakonnale.

Anti Allas märkis, et maal elamist ja oma tarbeks toidu tootmist tuleks toetada, kuid

erimärgistatud diislikütuse kasutamiseks peab inimene olema ettevõtja. Eraisik võib küll maad

harida, seda korras hoida, oma tarbeks toota ja PRIAlt toetust taotleda, kuid erimärgistatud

diislikütust ta kasutada ei saa.

Urmas Kruuse märkis, et limiitidest ja piirmääradest loobumine oli põllumajandussektori

enda ettepanek. Ettevõtte asutamine on Eestis lihtne.

Madis Pärtel märkis, et REM kavatseb lähiajal esitada eelnõu, milles määratletakse

põllumajandusveoki mõiste. Samuti tellitakse Maaelu Teadmuskeskuselt (METK)

eksperdihinnang, mille alusel saab Maksu-ja Tolliamet kontrolle teha.

Urmas Kruuse märkis, et küsimus on eelkõige selles, mille põhjal saaks väärkasutuse

kahtlust juriidiliselt tõendada ja ettevõtet kontrollida. Ta küsis, kas kehtiv õigus takistab

kontrollida ettevõtet, mille puhul on PRIA tuvastanud kõrvalekalde.

Madis Pärtel vastas, et küsimus on eelkõige tõendatavuses. Teine võimalik põhjus on, et

Rahandusministeerium otsib viivitamiseks vabandusi.

Urmas Kruuse sõnul on ühtsete etalonide koostamine keeruline, sest

põllumajandustootmised on erinevad. See suurendaks bürokraatiat veelgi.

Hendrik Johannes Terras leidis, et tegemist ei ole sisulise probleemiga, vaid

Rahandusministeeriumi soovimatusega erimärgistatud diislikütusega seonduvaga edasi

liikuda.

Hendrik Johannes Terras andis ülevaate seadusloome plaanidest (lisa).

Urmas Kruuse tundis huvi maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu vastu.

Triin Kõrgmaa vastas, et Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) meetme rakendusperioodi

pikendatakse. See võimaldab tagasilaekuva raha suunata uuesti samasse meetmesse ja selle

kasutamist jätkata. Täna on hästi käivitunud maapiirkondade kaasfinantseerimise meede,

millega on kaasa tulnud ka pangad. Meetme sihtrühm on maapiirkonnad.

Maido Ruusmann märkis, et täna saavad toetust kasutada kuni 1000 elanikuga alevikud. Ta

tegi ettepaneku laiendada meedet ka väikelinnadele, kus võib esineda turutõrkeid.

Madis Pärtel vastas, et sarnaseid ettepanekuid on MESi nõukogus arutatud, kuid piirmäära ei

ole seni muudetud. Ta lubas teemat arutada.

Maido Ruusmann leidis, et analüüsida tuleks turutõrke olemasolu ja olemust. Turutõrge

esineb eelkõige piirkondades, kus ehitushind ületab kinnisvara turuväärtust. Tema hinnangul

on kindla elanike arvu, näiteks 8000 elaniku piiri seadmine keeruline ning pigem tuleks

täpsemalt määratleda turutõrke tunnused.

Hendrik Johannes Terras tänas hea ettepaneku eest.

Andrus Seeme märkis, et vedelkütuse erimärgistamise seaduse, liiklusseaduse ja

raskeveokimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu on kavas esitada Vabariigi Valitsusele

käesoleva aasta detsembris. Ta küsis, kas eelnõuga saaks kiiremini edasi liikuda.

9

Madis Pärtel vastas, et võimaluse korral esitatakse eelnõu valitsusele varem.

Regionaal- ja põllumajandusminister märkis, et selleks on vaja poliitilist kokkulepet.

Andrus Seeme lisas, et vastava seaduseelnõu võib algatada ka Riigikogus.

Anti Allas tegi ettepaneku arutada maapiirkondade toetuste taset, s.t võrrelda, kui suur osa

ELi vahenditest suunatakse väljapoole suuremaid linnu. Ta märkis, et tema andmetel on Eesti

selles võrdluses Euroopa riikide seas tagapool. Ta lisas, et Euroopa võrdlustabelite kohaselt

suunab Eesti maapiirkonna elaniku kohta toetusi vähem kui nt Poola, Ungari ja Saksamaa.

ELi toetuste eesmärk on eelkõige piirkondlike erinevuste tasandamine, kuid Eesti on

kasutanud neid võimalusi võrdlemisi tagasihoidlikult. Ta pidas oluliseks, et komisjon arutaks

teemat, et saada ülevaade senistest prioriteetidest ja edasistest suundadest. Võrdluses võiks

käsitleda kolme fondi: Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja

Ühtekuuluvusfondi.

Urmas Kruuse palus saata komisjonile Anti Allase nimetatud andmed ning selgitused.

Urmas Kruuse palusanda ülevaate põhiseaduskomisjoni menetluses olevast Riigikogu

liikmete algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõust (685 SE),

mille menetlus on seiskunud.

Kalev Stoicescu märkis, et soov on saada vastus küsimusele, miks eelnõu menetlemine on

peatunud.

Olivia Taluste selgitas, et eelnõu 685 SE menetlemise raames on toimunud neli arutelu

Riigikogu põhiseaduskomisjonis. Kahel korral olid aruteludesse kaasatud huvirühmad:

saarvaldade, Eesti Saarte Kogu ja kohalike omavalitsuste esindajad. Viimati arutati eelnõu

seoses Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS)

muutmise eelnõuga (688 SE). KOKSi muudatused võeti Riigikogus vastu k.a 21. jaanuaril.

Põhiseaduskomisjonis tekitas teravat arutelu, kas riik ja kohalikud omavalitsused peaksid ja

suudaksid leida vahendeid vähemalt ühe elanikuga väikesaarte toetamiseks. Vabariigi Valitsus

oli seisukohal, et toetada ei ole võimalik alla viie elanikuga väikesaari.

Kalev Stoicescu märkis, et alla viie elanikuga väikesaari on vaid mõned üksikud ja tegemist

on ajalooliselt asustatud saartega. Ta avaldas kahetsust, et eelnõu menetlemine on peatunud.

Seaduse järgi on viie püsielanikuga saar väikesaar, kuid nelja püsielanikuga mitte. Ta oli

seisukohal, et iga inimene on oluline, olenemata sellest, mitme elanikuga saarega on tegemist.

Urmas Kruuse märkis, et kui väikesaar lisatakse toetatavate saarte nimekirja, peab riik

tagama seal teatud teenused.

Olivia Taluste märkis, et eelnõu aruteludel jäid osa küsimusi lahtiseks ning osa küsimusi

lahendati KOKSi muutmise paketis. Kehtiv püsiasustusega väikesaarte seadus sätestab, et

riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärk on tagada nimistusse kuuluvatel püsiasustusega

väikesaartel esmatähtsate avalike teenuste kättesaadavus. Nende hulka kuuluvad näiteks

politsei- ja päästeteenus, joogivesi, posti- ja elektrooniline side, elektrivarustus,

transpordiühendus, alus-, põhi- ja keskharidus ning sotsiaalabi. Seaduse sõnastuse järgi

laieneksid need nõuded eelnõu toetuse korral ka kõigile alla viie elanikuga saartele.

Kalev Stoicescu juhtis tähelepanu, et küsimus puudutab nelja kuni viit väikest saart.

Olivia Taluste lisas, et Vabariigi Valitsuse juurde moodustatud väikesaarte komisjonis

arutatakse saarte investeeringuvajadusi. Raskusi tekitab vajalike teenuste tagamine ka

nimistusse kuuluvatele saartele. Olemas on väikesaarte programm, kuid riigieelarvelised

toetusmeetmed ei kata kõiki vajadusi. Ka 2017. aastal menetleti Riigikogus väikesaarte

seaduse muudatusi ning tol korral otsustati, et riik toetab teatud arvu elanikega püsiasustatud

väikesaari.

Urmas Kruuse märkis, et eelnõu 685 SE ja sellega seotud küsimused ei kuulu

maaelukomisjoni pädevusse.Riigikogu liikmena saab alati teha ettepanekuid või leida

mõttekaaslasi eelnõu algatamiseks.

10

Urmas Kruuse tundis huvi PõKa mõõdikute vastu. Näiteks hiljuti muudeti kohaliku

toiduaine eelistamise mõõdikut ning nüüd vaadeldakse, kui palju inimene tegelikult ostab

Eesti märgistusega toiduaineid, mitte seda, kuivõrd ta eelistab kodumaist toitu. Ta oli

seisukohal, et kohaliku toidu tutvustamisse tuleks suunata veel enam vahendeid. Eesti

tootmismaht on globaalses võrdluses suhteliselt väike, mistõttu on kvaliteet ja tugev bränd

väga olulised.

Madis Pärtel märkis, et REMi jaoks onoluline kohaliku toidu eelistamine, kuid kahjuks on

see näitaja languses. Eelkõige võib see olla seotud üldise majandusliku olukorraga. Ta lisas, et

kohaliku toidu propageerimiseks korraldatakse mitmeid üritusi, nt avatud talude päev, Eesti

toidu kuu ja avatud kalasadamate päev. Täna hinnatakse nimetatud projektide toimimist.

Urmas Kruuse nentis, et Eesti toiduainetööstused ei ole kuigi aktiivsed Euroopa fondidest

raha taotlema. Ta küsis, kas seda on võimalik muuta ning kas takistuseks on meie ettevõtete

väiksus, oskuste puudumine või vähene koostöö.

Tõnis Tänav vastas, et see küsimus puudutab eelkõige Euroopa konkurentsivõime fondi.

Eesti on oma seisukohtades rõhutanud, et nimetatud fondile juurdepääsu tingimused võiksid

olla lihtsamad. Meie sektori ettevõtted on liiga väikesed või nende teadus- ja

arendusvõimekus ei ole piisav. Euroopa-ülesed fondid on väga teadmusmahukad ning neisse

kandideerivad ettevõtted peavad esitama väga uuenduslikke projekte. Ta nõustus, et Eestis on

vähe oskusi ja kogemusi sellistest fondidest raha taotleda.

Urmas Kruuse märkis, et see puudutab ka turundusvõimekust. Täna teevad Eestis reklaami

nt Kreeka puuviljatootjad. Tuleks mõelda, kuidas arendada koostööd teadlaste ja

põllumajandusettevõtete vahel ning tugevdada turundust.

Madis Pärtel vastas, et ELis on promomeede, millega on võimalik reklaamida ELis toodetud

toitu. Reklaamis ei rõhutata konkreetset päritoluriiki ega toodet, näiteks Kreeka puuvilju või

Eesti juustu, vaid edendatakse üldiselt juustude, puuviljade või köögiviljade tarbimist. Üks

selline puuvilju tutvustav programm jõuab ka Eestisse.

Triin Kõrgmaa täiendas, etküsimus on ka katusorganisatsioonides ja nende toetuste

taotlemise võimekuses. Eestis on kaks suuremat katusorganisatsiooni (Toiduliit ja Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoda), kes suudavad Euroopa rahastust taotleda, kuid kindlasti

mitte nii suures mahus kui suurte riikide katusorganisatsioonid.

Urmas Kruuse märkis, et Eestis on organisatsioone, kes oskavad väga hästi taotlusi kirjutada.

Täna jääb see võimekus kasutamata, mistõttu tuleb mõelda, kuidas järgmisel perioodil oleks

võimalik oskusteavet (know-how) ära kasutada.

Tõnis Tänav nõustus eelkõnelejaga, kuid märkis, et tegemist on suure väljakutsega. Täna

otsitakse koostöövõimalusi. Oluline on kaasata rohkem toidutootmisele sisendeid pakkuvaid

sektoreid, nt keemia- ja masinatööstust, ning selgitada nende ettevõtjatele paremini

toidutootjate probleeme. Innovatsioon ei tähenda, et põllumees hakkab endale ise nt drooni

välja töötama. Ta ostab selle droonitootjalt vastavalt oma vajadustele. Koostöösse on vaja

kaasata teisi valdkondi (nt droonitööstus ja kaameratootjad). On oluline, et innovatsiooni

arendamisele spetsialiseerunud sektorid teaksid põllumajandus- ja toidutootmissektori

vajadusi ning ootusi.

Urmas Kruuse tundis huvi Polli aiandusuuringute keskuse olukorra vastu.

Tõnis Tänav märkis, et täna on üle vaatamisel geneetiliste ressursside ja sordiaretuse

programmid. Järgmiseks aastaks on rahastus olemas ning uued kokkulepped võiks sõlmida

tuleva aasta alguses. Täna on sobiv aeg arutada läbi geneetiliste ressursside kogumise ja

säilitamise sihid ning eesmärgid. Samuti tuleks sordiaretusprogrammi puhul arutada,

millistele kultuuridele, valdkondadele ja teemadele edaspidi võiks keskenduda. Ministeerium

on arvestanud praeguse rahastuse jätkumisega. REMi seisukoht on, et geneetiliste ressursside

programm peaks jätkuma. Selleteemalised arutelud ja sisendid on teretulnud. Ministeerium

saab omalt poolt tutvustada aasta alguses tehtud programmi vahehindamist. Ta lisas, et praegu

11

on geneetiliste ressursside programmi peamised partnerid Polli aiandusuuringute keskus,

METK ja Tartu Ülikooli botaanikaaed.

Urmas Kruuse märkis, et maaelukomisjon võtab oma tööplaani geneetiliste ressursside

säilitamise ja selle tuleviku teema (sh Polli aiandusuuringute keskuse olukord ja murekohad).

Komisjoni esimees tänas külalisi sisuka arutelu ja küsimustele vastamise eest.

4. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija