Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse,

selle rahastamise viiside ja sellega seotud riskide

uurimiskomisjon

Kairi Kaldoja 09.2026 nr 2-7/26-25071

Keelepoliitika asekantsler

Haridus- ja Teadusministeerium

hm@hm

Kirjalikud küsimused

Austatud asekantsler

Riigikogu uurimiskomisjon arutas oma 23. septembri istungil eestikeelsele haridusele ülemineku

reformi tulemusi ning võimalikku Venemaa mõjutustegevust üleminekukoolides ja erakoolides.

Istungile olid kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumist eestikeelsele õppele ülemineku

osakonna juhataja Helna Karu, järelevalveosakonna juhataja Mairi Uusen ja kaasava hariduse

valdkonna juht Jürgen Rakaselg (osales istungil videosilla vahendusel). Komisjoni liikmete nimel soovin avaldada Teile ja ministeeriumi ametnikele tänu ning

tunnustust pühendunud, professionaalse töö ja tehtud pingutuste eest eestikeelse koolivõrgu

arendamisel.

Kuigi uurimiskomisjon sai piisava ülevaate reformi senistest tulemustest, edasistest plaanidest ja

valdkonnas esinevatest murekohtadest, jäid ajapuuduse tõttu mõned küsimused käsitlemata.

Palume Teil neile küsimustele kirjalikult vastata.

Täiendavad küsimused:

1. Kas Haridus- ja Teadusministeeriumil (edaspidi HTM) on ülevaade noorte edasisest

haridus- ja tööalasest käekäigust pärast gümnaasiumi lõpetamist, sealhulgas juhtudel, kui

noor asub pärast gümnaasiumi lõpetamist õppima välisriiki?

2. Kui palju Eesti õpilasi ja noori õpib kõrgharidust omandades Venemaa Föderatsioonis

(edaspidi VF)? Kas HTM-il on selle kohta statistikat ning milline asutus või andmekogu

sellist infot kajastab?

3. Kas ja millist teavet on HTM-il Eesti õpilaste osalemise kohta Venemaa Föderatsioonis

(VF) korraldatavatel sündmustel, võistlustel ja olümpiaadidel? Kas HTM-il on ülevaade

osalejate arvust ja ürituse sisust?

4. Kas HTM-il on võimalik hinnata üksikainete, näiteks ajaloo, õppijate arvu ja tausta ning

jälgida õpilaste massilist liikumist ühest koolist teise? Milliseid andmeid ja

seiremehhanisme selleks kasutatakse?

5. Kas viimastel aastatel on suurenenud õpilaste ümberliikumine mõnda kindlasse või

spetsiifilise õppekorraldusega kooli? Kui jah, siis millistesse koolidesse ning milline on

olnud sellise liikumise ulatus?

2 Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ja sellega seotud riskide

uurimiskomisjon

6. Kas ja kuidas kontrollib HTM eraõppe, täiendõppe ja kursuste pakkumisi, mida

reklaamitakse näiteks Okidoki või Telegrami kaudu, kuid mille kohta puudub EHIS-es

vastav registreering või muu ametlik märge? Millised on selliste tegevuste üle järelevalve

teostamise võimalused?

7. Kas erakoolides õppivate laste arv on viimaste aastate jooksul kasvanud?

8. Millistele erakoolidele ja millises ulatuses makstakse riiklikest vahenditest toetusi ning

millistel eesmärkidel neid toetusi eraldatakse? Palume võimalusel esitada ülevaade

toetuse saajatest, summadest ja toetuste kasutamise eesmärkidest.

9. Istungil kõlas, et ühes erakoolis oli kirjanduse õppeaines kasutatud venekeelset

õppematerjali. Millises erakoolis see probleem ilmnes?

10. Kas HTM omab ülevaadet Eestis tegutsevate eralasteaedade, eralastehoidude ja teiste

sarnast teenust pakkuvate asutuste kohta ( tegevuse eesmärk on pakkuda kindlates

ruumides ja kindlal ajal lastehoiu- või alusharidusteenust)? Palume võimalusel esitada

ülevaade selliste asutuste arvust ja nende tegevuse õiguslikust alusest.

11. Kas ja milline asutus väljastab tegevuseks vajalikke lubasid eralasteaedadele,

eralastehoidudele ja teistele sarnast teenust pakkuvatele asutustele? Palume selgitada,

millised nõuded ja kontrollimehhanismid nende teenusepakkujate suhtes kehtivad.

12. Kes teostab järelevalvet eralasteaedade, eralastehoidude ja teiste teistele sarnast teenust

pakkuvatele asutuste üle ning milliseid valdkondi järelevalve käigus kontrollitakse?

Palume kirjeldada ka järelevalve korraldust ja pädevate asutuste rollijaotust.

13. Kas HTM-il on ülevaade Eestis tegutsevatest pühapäevakoolidest ja nende tegevusest?

Kas selliste asutuste kohta kogutakse statistikat, sealhulgas nende arvu, õpilaste arvu,

tegevuse sisu ja rahastamise kohta? Mis probleeme nendega seoses on tuvastatud?

14. Eestikeelsele haridusele üleminek on suurendanud nõudlust eraõpetajate ja tasulise

tugihariduse järele, mis võib üleminekuperioodil olla ootuspärane. Kas HTM näeb

võimaliku riskina, et ajutise toena kujunev muu õppekeelega eraõppe turg muutub

püsivaks ning eraõppe, huvikoolide ja õppekeskuste teenused hakkavad täitma järjest

suuremat osa tavakooli aineõppe funktsioonist, kujundades sisuliselt paralleelse

haridusruumi? Milliseid meetmeid rakendatakse sellise riski ennetamiseks ja jälgimiseks?

Riigi Teatajas avaldatud andmetel liitus Narva lasteaed Põngerjas keelekümblusprogrammiga

2015. aastal ning 1. septembri 2020. aasta seisuga tegutses lasteaias programmi alusel kuus osalise

keelekümblusega rühma. Lasteaiale on aastatel 2015–2025 eraldatud riigieelarvest sihtotstarbelist

keeleõppe- ja koolitustoetust ning 2024. aastal lisandusid palgalisad ja täiendavad toetavad

meetmed.

Vaatamata sellele taotles Narva linn lasteaiale Põngerjas erandit, et jätkata 2024/2025. õppeaastal

osaliselt venekeelse õppe- ja kasvatustegevusega. Vabariigi Valitsus keeldus 17.05.2024 erandi

andmisest. Seejärel taotles lasteaed ajapikendust eestikeelsele haridusele üleminekul.

Tähelepanu väärib asjaolu, et lasteaed on osalenud eesti keele õppe programmides alates 2015.

aastast, kuid samal ajal on lasteaed märkinud, et täiendavaid tegevusi vajaliku tööjõu leidmiseks

ei ole tehtud.

Palume selgitada, millised meetmed ja toetused olid lasteaiale ülemineku ettevalmistamiseks

kättesaadavad ning millistel põhjustel ei olnud lasteaed valmis ettenähtud tähtajaks täielikult

eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele üle minema.

Kuidas hindab HTM seni rahastatud projektide mõju?

3 Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ja sellega seotud riskide

uurimiskomisjon

Õppeasutustes probleemide tuvastamisel saab HTM teha koolipidajale ettekirjutusi. Viimase

võimalusena tõite välja ka tegevusloa ära võtmise/tühistamise.

Kas on näiteid juhtumitest, kus erakooli tegevusluba on riikliku järelevalve tulemusena kehtetuks

tunnistatud? Millistel asjaoludel selline otsus tehti?

Milliseid järelevalve- ja mõjutusmeetmeid on lisaks tegevusloa kehtetuks tunnistamisele võimalik

erakooli suhtes rakendada juhul, kui kool ei täida õigusaktidest tulenevaid nõudeid? Palume

kirjeldada meetmete rakendamise korda ja võimalikke tagajärgi.

Istungil mainiti eestikeelse huvihariduse puudumist Ida-Virumaal, Valgas ja Narvas. Palun

selgitage millist rolli täidab HTM eestikeelse huvihariduse kättesaadavuse ja arendamise tagamisel

ning milliseid meetmeid peab ministeerium selles valdkonnas vajalikuks?

Palume tagasisidet hiljemalt 1. novembriks ka. Võimalusel palume vastuste juurde märkida

vastuse koostanud ametniku nimi ametinimetus, et oleks võimalik esitada täiendavaid küsimusi

otse vastuse koostanud ametnikule. Lõpetuseks julgustan Teid pöörduma uurimiskomisjoni poole oma ettepanekute ja soovitustega,

mis aitaksid vähendada välisriikide võimalikku mõjutustegevust noorte ja õpilaste seas ning

suurendada nende teadlikkust ja vastupanuvõimet sellisele mõjutustegevusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Eerik-Niiles Kross

esimees

Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse,

selle rahastamise viiside ja sellega seotud riskide

uurimiskomisjon

Kairi Kaldoja 09.2026 nr 2-7/26-25071

Keelepoliitika asekantsler

Haridus- ja Teadusministeerium

hm@hm

Kirjalikud küsimused

Austatud asekantsler

Riigikogu uurimiskomisjon arutas oma 23. septembri istungil eestikeelsele haridusele ülemineku

reformi tulemusi ning võimalikku Venemaa mõjutustegevust üleminekukoolides ja erakoolides.

Istungile olid kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumist eestikeelsele õppele ülemineku

osakonna juhataja Helna Karu, järelevalveosakonna juhataja Mairi Uusen ja kaasava hariduse

valdkonna juht Jürgen Rakaselg (osales istungil videosilla vahendusel). Komisjoni liikmete nimel soovin avaldada Teile ja ministeeriumi ametnikele tänu ning

tunnustust pühendunud, professionaalse töö ja tehtud pingutuste eest eestikeelse koolivõrgu

arendamisel.

Kuigi uurimiskomisjon sai piisava ülevaate reformi senistest tulemustest, edasistest plaanidest ja

valdkonnas esinevatest murekohtadest, jäid ajapuuduse tõttu mõned küsimused käsitlemata.

Palume Teil neile küsimustele kirjalikult vastata.

Täiendavad küsimused:

1. Kas Haridus- ja Teadusministeeriumil (edaspidi HTM) on ülevaade noorte edasisest

haridus- ja tööalasest käekäigust pärast gümnaasiumi lõpetamist, sealhulgas juhtudel, kui

noor asub pärast gümnaasiumi lõpetamist õppima välisriiki?

2. Kui palju Eesti õpilasi ja noori õpib kõrgharidust omandades Venemaa Föderatsioonis

(edaspidi VF)? Kas HTM-il on selle kohta statistikat ning milline asutus või andmekogu

sellist infot kajastab?

3. Kas ja millist teavet on HTM-il Eesti õpilaste osalemise kohta Venemaa Föderatsioonis

(VF) korraldatavatel sündmustel, võistlustel ja olümpiaadidel? Kas HTM-il on ülevaade

osalejate arvust ja ürituse sisust?

4. Kas HTM-il on võimalik hinnata üksikainete, näiteks ajaloo, õppijate arvu ja tausta ning

jälgida õpilaste massilist liikumist ühest koolist teise? Milliseid andmeid ja

seiremehhanisme selleks kasutatakse?

5. Kas viimastel aastatel on suurenenud õpilaste ümberliikumine mõnda kindlasse või

spetsiifilise õppekorraldusega kooli? Kui jah, siis millistesse koolidesse ning milline on

olnud sellise liikumise ulatus?

2 Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ja sellega seotud riskide

uurimiskomisjon

6. Kas ja kuidas kontrollib HTM eraõppe, täiendõppe ja kursuste pakkumisi, mida

reklaamitakse näiteks Okidoki või Telegrami kaudu, kuid mille kohta puudub EHIS-es

vastav registreering või muu ametlik märge? Millised on selliste tegevuste üle järelevalve

teostamise võimalused?

7. Kas erakoolides õppivate laste arv on viimaste aastate jooksul kasvanud?

8. Millistele erakoolidele ja millises ulatuses makstakse riiklikest vahenditest toetusi ning

millistel eesmärkidel neid toetusi eraldatakse? Palume võimalusel esitada ülevaade

toetuse saajatest, summadest ja toetuste kasutamise eesmärkidest.

9. Istungil kõlas, et ühes erakoolis oli kirjanduse õppeaines kasutatud venekeelset

õppematerjali. Millises erakoolis see probleem ilmnes?

10. Kas HTM omab ülevaadet Eestis tegutsevate eralasteaedade, eralastehoidude ja teiste

sarnast teenust pakkuvate asutuste kohta ( tegevuse eesmärk on pakkuda kindlates

ruumides ja kindlal ajal lastehoiu- või alusharidusteenust)? Palume võimalusel esitada

ülevaade selliste asutuste arvust ja nende tegevuse õiguslikust alusest.

11. Kas ja milline asutus väljastab tegevuseks vajalikke lubasid eralasteaedadele,

eralastehoidudele ja teistele sarnast teenust pakkuvatele asutustele? Palume selgitada,

millised nõuded ja kontrollimehhanismid nende teenusepakkujate suhtes kehtivad.

12. Kes teostab järelevalvet eralasteaedade, eralastehoidude ja teiste teistele sarnast teenust

pakkuvatele asutuste üle ning milliseid valdkondi järelevalve käigus kontrollitakse?

Palume kirjeldada ka järelevalve korraldust ja pädevate asutuste rollijaotust.

13. Kas HTM-il on ülevaade Eestis tegutsevatest pühapäevakoolidest ja nende tegevusest?

Kas selliste asutuste kohta kogutakse statistikat, sealhulgas nende arvu, õpilaste arvu,

tegevuse sisu ja rahastamise kohta? Mis probleeme nendega seoses on tuvastatud?

14. Eestikeelsele haridusele üleminek on suurendanud nõudlust eraõpetajate ja tasulise

tugihariduse järele, mis võib üleminekuperioodil olla ootuspärane. Kas HTM näeb

võimaliku riskina, et ajutise toena kujunev muu õppekeelega eraõppe turg muutub

püsivaks ning eraõppe, huvikoolide ja õppekeskuste teenused hakkavad täitma järjest

suuremat osa tavakooli aineõppe funktsioonist, kujundades sisuliselt paralleelse

haridusruumi? Milliseid meetmeid rakendatakse sellise riski ennetamiseks ja jälgimiseks?

Riigi Teatajas avaldatud andmetel liitus Narva lasteaed Põngerjas keelekümblusprogrammiga

2015. aastal ning 1. septembri 2020. aasta seisuga tegutses lasteaias programmi alusel kuus osalise

keelekümblusega rühma. Lasteaiale on aastatel 2015–2025 eraldatud riigieelarvest sihtotstarbelist

keeleõppe- ja koolitustoetust ning 2024. aastal lisandusid palgalisad ja täiendavad toetavad

meetmed.

Vaatamata sellele taotles Narva linn lasteaiale Põngerjas erandit, et jätkata 2024/2025. õppeaastal

osaliselt venekeelse õppe- ja kasvatustegevusega. Vabariigi Valitsus keeldus 17.05.2024 erandi

andmisest. Seejärel taotles lasteaed ajapikendust eestikeelsele haridusele üleminekul.

Tähelepanu väärib asjaolu, et lasteaed on osalenud eesti keele õppe programmides alates 2015.

aastast, kuid samal ajal on lasteaed märkinud, et täiendavaid tegevusi vajaliku tööjõu leidmiseks

ei ole tehtud.

Palume selgitada, millised meetmed ja toetused olid lasteaiale ülemineku ettevalmistamiseks

kättesaadavad ning millistel põhjustel ei olnud lasteaed valmis ettenähtud tähtajaks täielikult

eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele üle minema.

Kuidas hindab HTM seni rahastatud projektide mõju?

3 Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ja sellega seotud riskide

uurimiskomisjon

Õppeasutustes probleemide tuvastamisel saab HTM teha koolipidajale ettekirjutusi. Viimase

võimalusena tõite välja ka tegevusloa ära võtmise/tühistamise.

Kas on näiteid juhtumitest, kus erakooli tegevusluba on riikliku järelevalve tulemusena kehtetuks

tunnistatud? Millistel asjaoludel selline otsus tehti?

Milliseid järelevalve- ja mõjutusmeetmeid on lisaks tegevusloa kehtetuks tunnistamisele võimalik

erakooli suhtes rakendada juhul, kui kool ei täida õigusaktidest tulenevaid nõudeid? Palume

kirjeldada meetmete rakendamise korda ja võimalikke tagajärgi.

Istungil mainiti eestikeelse huvihariduse puudumist Ida-Virumaal, Valgas ja Narvas. Palun

selgitage millist rolli täidab HTM eestikeelse huvihariduse kättesaadavuse ja arendamise tagamisel

ning milliseid meetmeid peab ministeerium selles valdkonnas vajalikuks?

Palume tagasisidet hiljemalt 1. novembriks ka. Võimalusel palume vastuste juurde märkida

vastuse koostanud ametniku nimi ametinimetus, et oleks võimalik esitada täiendavaid küsimusi

otse vastuse koostanud ametnikule. Lõpetuseks julgustan Teid pöörduma uurimiskomisjoni poole oma ettepanekute ja soovitustega,

mis aitaksid vähendada välisriikide võimalikku mõjutustegevust noorte ja õpilaste seas ning

suurendada nende teadlikkust ja vastupanuvõimet sellisele mõjutustegevusele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Eerik-Niiles Kross

esimees