Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 164

Tallinn, Toompea Teisipäev, 22. september 2026

Algus 14.00, lõpp 14.37

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Andres Metsoja

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudusid: Rain Epler, Züleyxa Izmailova, Tiit Maran ja Tarmo Tamm

Kutsutud: elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo, veeosakonna juhataja

Karin Kroon (1. päevakorrapunkt); taristuminister Kuldar Leis, merendusosakonna

merenduspoliitika valdkonna juht Hana-Maarja Helinurm ja ministri nõunik Mikk Järv (1.-2.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Ülevaade Kliimaministeeriumi 2026. a 2. poolaasta õigusloome plaanist taristuministri

valitsemisalas

2. Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse

konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse

kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (988 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

1. Ülevaade Kliimaministeeriumi 2026. a 2. poolaasta õigusloome plaanist taristuministri

valitsemisalas

Yoko Alender avas komisjoni istungi ning andis taristuminister Kuldar Leisile sõna

Kliimaministeeriumi 2026. aasta teise poolaasta õigusloome plaani tutvustamiseks.

Kuldar Leis ütles, et õigusloome plaan hõlmab mere- ja veevaldkonda ning jäätme- ja

ringmajanduse valdkonda. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse,

looduskaitseseaduse ning veeseaduse muutmise seaduse eelnõu on seotud Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni (ÜRO) mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt

välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe

ratifitseerimisega. Kokkuleppe rakendamiseks tuleb täiendada Eesti õigust ning

vastavasisuline eelnõu peaks valmima novembris. Veeseaduse, ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse

2

muutmise seaduse eelnõuga korrastatakse reovee kohtkäitlemist ja purgimisteenust. Ta tõi

näiteks ühe valla juhtumi, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolust hoolimata ei olnud

osa elanikke sellega liitunud ning reostuse päritolu ei suudetud täpselt kindlaks teha. Eelnõuga

täpsustatakse kohalike omavalitsuste ülesandeid purgimisteenuse korraldamisel. Eelnõu on

läbinud avaliku konsultatsiooni eelnõude infosüsteemis (EIS). Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on tagada veeteenuse

toimepidevus. Eestis on üle saja vee-ettevõtja, kuid ministri hinnangul on neist umbes 20

jätkusuutlikud ka viie, kümne või viieteistkümne aasta pärast. Ta rõhutas, et tegemist on

suurusjärgu, mitte täpse arvuga. Eelnõuga soovitakse motiveerida vee-ettevõtjaid ühinema, et

tekiksid jätkusuutlikumad vee-ettevõtted, kuid ühinemist ei muudeta kohustuslikuks.

Elukeskkonna ja ringmajanduse valdkonnas kavandatakse pakendiseaduse ja teiste seaduste

muutmist, et viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu (EL) pakendi ja pakendijäätmete

määrusega (PPWR). Eelnõu on läbinud avaliku konsultatsiooni EIS-is. Jäätmeseaduse

muutmise seaduse eelnõuga võetakse üle EL-i jäätmete raamdirektiivist tulenevad tekstiili- ja

toidujäätmete vähendamise nõuded. Toidutööstuses tuleb vähendada toidujäätmete teket

2030. aastaks vähemalt 10% ning tarbimise tasandil vähemalt 30% võrreldes aastate 2021–

2023 keskmisega. Suuremad toidutööstusettevõtted ja osa jaekette on toidujäätmete

vähendamiseks palju teinud, kuid väiksemates ettevõtetes ja mõnes jaeketis on arenguruumi.

Ta ütles, et kõik jaeketid ei tee koostööd Toidupanga või kohalike toidukappide

korraldajatega. Kodumajapidamistes on biojäätmete liigiti kogumine hästi käivitunud.

Jäätmesaadetisi käsitleva jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõuga muudetakse seni

paberkandjal toimunud jäätmesaadetiste andmevahetus elektrooniliseks. Elektri- ja

elektroonikajäätmeid käsitleva jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on

suurendada jäätmete kogumist ja parandada andmete kvaliteeti, kuna Eesti ei ole täitnud EL-i

kogumise sihtarve ning Euroopa Komisjon on algatanud rikkumismenetluse.

Keskkonnaagentuuri analüüsid ja turuosalistega peetud ümarlauad on näidanud vajadust

tugevdada kogumissüsteemi ja tootjavastutuse toimimist. Eelnõu on hetkel koostamisel.

Andres Metsoja küsis, kas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatustes käsitletakse

ka sademevee ärajuhtimist ja sellega seotud kulude kajastamist teenuse hinnas. Ta märkis, et

vee-ettevõtjatel tuleb lisaks joogiveega varustamisele ja reovee ärajuhtimisele tegeleda

sademeveega ning olemasolevad ühisvoolsed süsteemid tuleb ehitada lahkvoolseks. Samuti

pidas ta vee-ettevõtjate mitme omavalitsuse territooriumil tegutsemiseks vajalikuks Euroopa

rahalist toetust, kuna muidu võib ettevõtjate motiveerimine olla keeruline. Kuldar Leis

vastas, et väiksemate vee-ettevõtjate ühinemine omavahel või suurema ettevõtjaga suurendab

nende võimekust, sealhulgas võimalust palgata insenere ja likvideerida avariisid. Ta märkis,

et lahendamist vajab küsimus, kuidas motiveerida suuremaid ettevõtjaid väiksemaid vee-

ettevõtjaid endaga liitma. Ühe võimalusena nimetas ta väiksemates piirkondades vajalikke

investeeringuid, mis võiksid tuua suuremale ettevõtjale tulu. Euroopa Liidu järgmises

mitmeaastases finantsraamistikus (MFF) on veemajandusele ette nähtud rohkem vahendeid.

Euroopa Komisjoni volinik on tema sõnul rõhutanud, et Euroopa rahastuse saamiseks peab

Eesti veemajanduse korrastamiseks ise muudatusi tegema.

Karin Kroon selgitas, et toetusmeetmetega soovitakse aidata väiksemaid piirkondi, kus

taristu on amortiseerunud või vajalik taristu välja ehitamata, ning motiveerida suuremaid vee-

ettevõtjaid neid piirkondi teenindama. Ta tõi näitena võimaluse, et Pärnu saaks toetust

sademeveesüsteemide korrastamiseks ning võtaks opereerida ka Häädemeeste piirkonna.

3

Õiguslikult ei ole eelnõus praegu sisulisi muudatusi kavandatud. Kehtiva ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni (ÜVK) seaduse kohaselt otsustab kohalik omavalitsus, kas sademeveetaristu

kuulub ÜVK koosseisu ja sademevee ärajuhtimise kulud sisalduvad reoveeteenuse hinnas või

korraldab kohalik omavalitsus sademeveemajandust ise. Looduslähedased lahendused ja

kraavid võivad jääda kohaliku omavalitsuse korraldada, kuid piirkondades, kus sademevesi

juhitakse torustikku, võib selle kulu sisalduda ÜVK teenuse hinnas. Vee-ettevõtjad soovivad,

et seaduses määrataks täpsemalt vee-ettevõtja ja kohaliku omavalitsuse vastutuse piir. K.

Kroon märkis, et selline piiritlemine võib vähendada kohaliku omavalitsuse motivatsiooni

rajada looduslähedasi lahendusi, mille kulud jäävad omavalitsuse kanda. Vastutuse

piiritlemist raskendavad ka hübriidlahendused, kus torustik läheb üle kraaviks.

Hanah Lahe palus täpsustada, millised muudatused on kavandatud tekstiilijäätmeid

käsitlevas eelnõus ning milliste tulemusteni jõuti Euroopa tasandil toimunud aruteludes. Ivo

Jaanisoo vastas, et jäätmete raamdirektiivi muudatuse kohaselt läheb tekstiilivaldkond alates

17. aprillist 2028 üle laiendatud tootjavastutuse süsteemile. Koostöös sektoriga on leitud sobiv

mudel ning kavandatavad tasu- ja vastutusmudelid peavad soodustama ühekomponentsete ja

kauakestvate materjalide kasutamist. Ökomodulatsiooni põhimõtte kohaselt rakendatakse

raskemini käideldavate materjalide puhul suuremaid tasusid.

Hanah Lahe küsis, kas kavandatav muudatus mõjutab Eestit vähesel määral, kuna suured

tekstiilitootjad asuvad mujal. Ivo Jaanisoo vastas, et nõuded puudutavad kõiki, kes lasevad

tekstiiltooteid Eestis turule, ning tootjavastutus mõjutab kogu ahelat. Ta lisas, et

jäätmekäitluse osakaal toote hinnas on väike, mistõttu on mõju tarbijahindadele vähene.

Yoko Alender küsis, kas laiendatud tootjavastutuse süsteem hõlmab ka kolmandate riikide e-

kaubanduse ettevõtjaid. Ivo Jaanisoo vastas, et kolmandate riikide ettevõtjad on hõlmatud

ning teemat käsitletakse valdkondade üleselt pakendi-, tekstiili- ja elektroonikavaldkonnas.

Laiendatud tootjavastutuse terviklikumat käsitlust kavandatakse ringmajanduse õigusaktis

Circle Economy Act, mille eelnõu on Euroopa Komisjon lubanud avaldada lähikuudel.

Yoko Alender märkis, et tootjavastutuse süsteemi rakendamisel võiks suureneda riiete

kogumiskonteinerite arv, kuna praegu on neid vähe. Ivo Jaanisoo vastas, et süsteemi tekib

rahastus, mis võimaldab korraldada mugavamalt nii korduskasutuseks mõeldud riiete kui ka

tekstiilijäätmete kogumist.

Kuldar Leis märkis, et Hiina e-kaubandusplatvormidelt saabuvate odavate postipakkide

maksustamise järel on selliste pakkide arv Omniva esialgse tagasiside kohaselt kordades

vähenenud. Täpseid andmeid tal esitada ei olnud. Yoko Alender leidis, et täpsete andmete

olemasolul võiks tulemustest avalikkust teavitada.

Lauri Laats küsis, kas odavate postipakkide arvu vähenemine võib tuleneda tarneahelate

muutumisest ning sellest, et kaup liigub Eestisse teiste Euroopa riikide kaudu. Kuldar Leis

vastas, et samad nõuded kehtivad ka teiste Euroopa riikide kaudu saabuvatele pakkidele.

4

2. Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse

konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (988

SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Kuldar Leis tutvustas eelnõu 988 SE, millega ratifitseeritakse ÜRO mereõiguse

konventsiooni alusel sõlmitud kokkulepe avamere ja süvamerepõhja elurikkuse kaitseks. Ta

märkis, et tegemist on esimese õiguslikult siduva rahvusvahelise raamistikuga, mis võimaldab

kaitsta elurikkust väljaspool riikide jurisdiktsiooni jäävatel merealadel, mis moodustavad üle

kahe kolmandiku maailma ookeanist. Eestil ei ole otsest piiri avamerega, kuid ookeani

seisund mõjutab kõiki riike. Kokkulepe võimaldab teha ettepanekuid avamere piirkondade

kaitse alla võtmiseks ja majandamispiirangute kehtestamiseks, kohustab avaldama teavet

mere geneetiliste ressursside kogumise ja kasutamise kohta ning hindama avamerel ja

süvamerepõhjas toimuvate tegevuste keskkonnamõju. Samuti toetab kokkulepe avamerd ja

süvamerepõhja puudutavate teadmiste ning meretehnoloogia jagamist riikide vahel. Eesti on

olnud ÜRO mereõiguse konventsiooni osalisriik üle 20 aasta, allkirjastas kokkuleppe 2023.

aastal ning kokkulepe jõustus 2026. aasta jaanuaris. Ratifitseerimine annab Eestile võimaluse

osaleda reeglite kujundamises, mis mõjutavad laiemalt kogu Läänemere piirkonda.

Hana-Maarja Helinurm selgitas, et kokkuleppe ratifitseerimisega on kiire, kuna kokkulepe

jõustus oodatust varem pärast 60 osalisriigi nõude täitumist 2026. aasta jaanuaris. Aasta

jooksul pärast kokkuleppe jõustumist tuleb korraldada esimene osaliste konverents, mis

toimub 2027. aasta jaanuaris. Konverentsil lepitakse kokku kokkuleppe toimimise

põhireeglites ja organite töökorras, valitakse eksperdid ning otsustatakse sekretariaadi

asukoht. Sekretariaadi asukohaks kandideerivad teadaolevalt Belgia, Tšiili, Jaapan ja Hiina.

EL soovib, et võimalikult paljud liikmesriigid ratifitseeriksid kokkuleppe ja osaleksid

konverentsil, et Euroopa huvid oleksid hääletamisel esindatud. Tavapäraselt menetletakse

välislepingu ratifitseerimise eelnõu ja selle rakendamiseks vajalikke riigisisese õiguse

muudatusi koos, kuid Eesti õigeaegse osalemise tagamiseks esitati ratifitseerimise eelnõu

esmalt eraldi. Välisministeeriumiga konsulteerimise järel lisati eelnõule riigisiseste

õigusaktide esialgsed muutmiskavandid. Muudatuste sõnastusi ja rakendamise protsesse

täpsustatakse veel koostöös Keskkonnaametiga, eelnõu peaks valmima novembris.

Mait Klaassen küsis, kas ÜRO mereõiguse konventsioonist tulenevate ülesannete täitmiseks

vajalikud rahalised vahendid on kavandatud ning kui palju tuleb riigil nende tegevuste

rahastamiseks eraldada. Ta märkis, et konventsiooni ja sellega seotud seadusemuudatuste

rakendamisega kaasneb vajadus teha uuringuid ning koguda ja hoiustada mere geneetilisi

ressursse, samuti lisandub ülesandeid Keskkonnaametile ja Kliimaministeeriumile. Hana-

Maarja Helinurm vastas, et geneetiliste ressursside teemal on konsulteeritud eri ülikoolide

teadlastega. Eestis ei tegelda praegu nende ressursside kogumise ja hoiustamisega sellises

mahus, millega kaasneks oluline rahaline mõju. Ülikoolid ja uurimisasutused hoiustavad

ressursse ise ning neil on selleks vajalikud hoidlad ja võimalused. Lähiaastatel ei ole ette näha

tegevuste sellist kasvu, mis tooks kaasa täiendava rahastamisvajaduse. Tulevikus võivad

tehnoloogia areng ja suuremad ühised uurimisprojektid tekitada vajaduse geneetilisi ressursse

koguda ja hoiustada, kuid praegu saab võimalikud kulud katta olemasolevatest vahenditest.

Eestis toimuvate tegevuste vähese mahu tõttu ei ole ette näha ka Keskkonnaameti ja

Kliimaministeeriumi haldus- või töökoormuse sellist suurenemist, mis nõuaks lisaressursse.

5

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30.09.2026 (konsensus: Yoko Alender,

Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Andres Metsoja).

2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Andres Metsoja).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mait Klaassen (konsensus: Yoko Alender, Jüri

Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Andres Metsoja).

3. Info ja muud küsimused

Jüri Jaanson küsis komisjoni 2026. aasta teise poolaasta tööplaanide kohta. Yoko Alender

vastas, et komisjoni prioriteetide hulgas on kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ning

komisjon võiks järgmisel nädalal tutvuda eelnõu muudatusettepanekutega. Samuti on

komisjonile esitatud kollektiivne pöördumine angerja kaitsekategooria rangemaks muutmise

kohta, mida arutatakse samuti järgmisel nädalal.

Yoko Alender lisas, et komisjoni tööplaanis on Andres Metsoja ettepanek käsitleda Rail

Balticu ökodukte, lõhelistega tutvumise väljasõit, mille võiks ühendada metsanduse

arengukava ülevaatega, ning metsandusreformi käsitleva otsuse eelnõu arutelu.

Andres Metsoja tegi ettepaneku tutvuda Euroopale esitatava elurikkuse kavaga. Yoko

Alender nõustus ettepanekuga ning märkis, et ministeerium võiks kava komisjonile

tutvustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 164

Tallinn, Toompea Teisipäev, 22. september 2026

Algus 14.00, lõpp 14.37

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Andres Metsoja

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudusid: Rain Epler, Züleyxa Izmailova, Tiit Maran ja Tarmo Tamm

Kutsutud: elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo, veeosakonna juhataja

Karin Kroon (1. päevakorrapunkt); taristuminister Kuldar Leis, merendusosakonna

merenduspoliitika valdkonna juht Hana-Maarja Helinurm ja ministri nõunik Mikk Järv (1.-2.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Ülevaade Kliimaministeeriumi 2026. a 2. poolaasta õigusloome plaanist taristuministri

valitsemisalas

2. Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse

konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade elurikkuse

kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (988 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

3. Info ja muud küsimused

1. Ülevaade Kliimaministeeriumi 2026. a 2. poolaasta õigusloome plaanist taristuministri

valitsemisalas

Yoko Alender avas komisjoni istungi ning andis taristuminister Kuldar Leisile sõna

Kliimaministeeriumi 2026. aasta teise poolaasta õigusloome plaani tutvustamiseks.

Kuldar Leis ütles, et õigusloome plaan hõlmab mere- ja veevaldkonda ning jäätme- ja

ringmajanduse valdkonda. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse,

looduskaitseseaduse ning veeseaduse muutmise seaduse eelnõu on seotud Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni (ÜRO) mereõiguse konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt

välja jäävate merealade elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe

ratifitseerimisega. Kokkuleppe rakendamiseks tuleb täiendada Eesti õigust ning

vastavasisuline eelnõu peaks valmima novembris. Veeseaduse, ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse

2

muutmise seaduse eelnõuga korrastatakse reovee kohtkäitlemist ja purgimisteenust. Ta tõi

näiteks ühe valla juhtumi, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolust hoolimata ei olnud

osa elanikke sellega liitunud ning reostuse päritolu ei suudetud täpselt kindlaks teha. Eelnõuga

täpsustatakse kohalike omavalitsuste ülesandeid purgimisteenuse korraldamisel. Eelnõu on

läbinud avaliku konsultatsiooni eelnõude infosüsteemis (EIS). Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on tagada veeteenuse

toimepidevus. Eestis on üle saja vee-ettevõtja, kuid ministri hinnangul on neist umbes 20

jätkusuutlikud ka viie, kümne või viieteistkümne aasta pärast. Ta rõhutas, et tegemist on

suurusjärgu, mitte täpse arvuga. Eelnõuga soovitakse motiveerida vee-ettevõtjaid ühinema, et

tekiksid jätkusuutlikumad vee-ettevõtted, kuid ühinemist ei muudeta kohustuslikuks.

Elukeskkonna ja ringmajanduse valdkonnas kavandatakse pakendiseaduse ja teiste seaduste

muutmist, et viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu (EL) pakendi ja pakendijäätmete

määrusega (PPWR). Eelnõu on läbinud avaliku konsultatsiooni EIS-is. Jäätmeseaduse

muutmise seaduse eelnõuga võetakse üle EL-i jäätmete raamdirektiivist tulenevad tekstiili- ja

toidujäätmete vähendamise nõuded. Toidutööstuses tuleb vähendada toidujäätmete teket

2030. aastaks vähemalt 10% ning tarbimise tasandil vähemalt 30% võrreldes aastate 2021–

2023 keskmisega. Suuremad toidutööstusettevõtted ja osa jaekette on toidujäätmete

vähendamiseks palju teinud, kuid väiksemates ettevõtetes ja mõnes jaeketis on arenguruumi.

Ta ütles, et kõik jaeketid ei tee koostööd Toidupanga või kohalike toidukappide

korraldajatega. Kodumajapidamistes on biojäätmete liigiti kogumine hästi käivitunud.

Jäätmesaadetisi käsitleva jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõuga muudetakse seni

paberkandjal toimunud jäätmesaadetiste andmevahetus elektrooniliseks. Elektri- ja

elektroonikajäätmeid käsitleva jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on

suurendada jäätmete kogumist ja parandada andmete kvaliteeti, kuna Eesti ei ole täitnud EL-i

kogumise sihtarve ning Euroopa Komisjon on algatanud rikkumismenetluse.

Keskkonnaagentuuri analüüsid ja turuosalistega peetud ümarlauad on näidanud vajadust

tugevdada kogumissüsteemi ja tootjavastutuse toimimist. Eelnõu on hetkel koostamisel.

Andres Metsoja küsis, kas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatustes käsitletakse

ka sademevee ärajuhtimist ja sellega seotud kulude kajastamist teenuse hinnas. Ta märkis, et

vee-ettevõtjatel tuleb lisaks joogiveega varustamisele ja reovee ärajuhtimisele tegeleda

sademeveega ning olemasolevad ühisvoolsed süsteemid tuleb ehitada lahkvoolseks. Samuti

pidas ta vee-ettevõtjate mitme omavalitsuse territooriumil tegutsemiseks vajalikuks Euroopa

rahalist toetust, kuna muidu võib ettevõtjate motiveerimine olla keeruline. Kuldar Leis

vastas, et väiksemate vee-ettevõtjate ühinemine omavahel või suurema ettevõtjaga suurendab

nende võimekust, sealhulgas võimalust palgata insenere ja likvideerida avariisid. Ta märkis,

et lahendamist vajab küsimus, kuidas motiveerida suuremaid ettevõtjaid väiksemaid vee-

ettevõtjaid endaga liitma. Ühe võimalusena nimetas ta väiksemates piirkondades vajalikke

investeeringuid, mis võiksid tuua suuremale ettevõtjale tulu. Euroopa Liidu järgmises

mitmeaastases finantsraamistikus (MFF) on veemajandusele ette nähtud rohkem vahendeid.

Euroopa Komisjoni volinik on tema sõnul rõhutanud, et Euroopa rahastuse saamiseks peab

Eesti veemajanduse korrastamiseks ise muudatusi tegema.

Karin Kroon selgitas, et toetusmeetmetega soovitakse aidata väiksemaid piirkondi, kus

taristu on amortiseerunud või vajalik taristu välja ehitamata, ning motiveerida suuremaid vee-

ettevõtjaid neid piirkondi teenindama. Ta tõi näitena võimaluse, et Pärnu saaks toetust

sademeveesüsteemide korrastamiseks ning võtaks opereerida ka Häädemeeste piirkonna.

3

Õiguslikult ei ole eelnõus praegu sisulisi muudatusi kavandatud. Kehtiva ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni (ÜVK) seaduse kohaselt otsustab kohalik omavalitsus, kas sademeveetaristu

kuulub ÜVK koosseisu ja sademevee ärajuhtimise kulud sisalduvad reoveeteenuse hinnas või

korraldab kohalik omavalitsus sademeveemajandust ise. Looduslähedased lahendused ja

kraavid võivad jääda kohaliku omavalitsuse korraldada, kuid piirkondades, kus sademevesi

juhitakse torustikku, võib selle kulu sisalduda ÜVK teenuse hinnas. Vee-ettevõtjad soovivad,

et seaduses määrataks täpsemalt vee-ettevõtja ja kohaliku omavalitsuse vastutuse piir. K.

Kroon märkis, et selline piiritlemine võib vähendada kohaliku omavalitsuse motivatsiooni

rajada looduslähedasi lahendusi, mille kulud jäävad omavalitsuse kanda. Vastutuse

piiritlemist raskendavad ka hübriidlahendused, kus torustik läheb üle kraaviks.

Hanah Lahe palus täpsustada, millised muudatused on kavandatud tekstiilijäätmeid

käsitlevas eelnõus ning milliste tulemusteni jõuti Euroopa tasandil toimunud aruteludes. Ivo

Jaanisoo vastas, et jäätmete raamdirektiivi muudatuse kohaselt läheb tekstiilivaldkond alates

17. aprillist 2028 üle laiendatud tootjavastutuse süsteemile. Koostöös sektoriga on leitud sobiv

mudel ning kavandatavad tasu- ja vastutusmudelid peavad soodustama ühekomponentsete ja

kauakestvate materjalide kasutamist. Ökomodulatsiooni põhimõtte kohaselt rakendatakse

raskemini käideldavate materjalide puhul suuremaid tasusid.

Hanah Lahe küsis, kas kavandatav muudatus mõjutab Eestit vähesel määral, kuna suured

tekstiilitootjad asuvad mujal. Ivo Jaanisoo vastas, et nõuded puudutavad kõiki, kes lasevad

tekstiiltooteid Eestis turule, ning tootjavastutus mõjutab kogu ahelat. Ta lisas, et

jäätmekäitluse osakaal toote hinnas on väike, mistõttu on mõju tarbijahindadele vähene.

Yoko Alender küsis, kas laiendatud tootjavastutuse süsteem hõlmab ka kolmandate riikide e-

kaubanduse ettevõtjaid. Ivo Jaanisoo vastas, et kolmandate riikide ettevõtjad on hõlmatud

ning teemat käsitletakse valdkondade üleselt pakendi-, tekstiili- ja elektroonikavaldkonnas.

Laiendatud tootjavastutuse terviklikumat käsitlust kavandatakse ringmajanduse õigusaktis

Circle Economy Act, mille eelnõu on Euroopa Komisjon lubanud avaldada lähikuudel.

Yoko Alender märkis, et tootjavastutuse süsteemi rakendamisel võiks suureneda riiete

kogumiskonteinerite arv, kuna praegu on neid vähe. Ivo Jaanisoo vastas, et süsteemi tekib

rahastus, mis võimaldab korraldada mugavamalt nii korduskasutuseks mõeldud riiete kui ka

tekstiilijäätmete kogumist.

Kuldar Leis märkis, et Hiina e-kaubandusplatvormidelt saabuvate odavate postipakkide

maksustamise järel on selliste pakkide arv Omniva esialgse tagasiside kohaselt kordades

vähenenud. Täpseid andmeid tal esitada ei olnud. Yoko Alender leidis, et täpsete andmete

olemasolul võiks tulemustest avalikkust teavitada.

Lauri Laats küsis, kas odavate postipakkide arvu vähenemine võib tuleneda tarneahelate

muutumisest ning sellest, et kaup liigub Eestisse teiste Euroopa riikide kaudu. Kuldar Leis

vastas, et samad nõuded kehtivad ka teiste Euroopa riikide kaudu saabuvatele pakkidele.

4

2. Vabariigi Valitsuse algatatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse

konventsiooni alusel sõlmitava, riigi jurisdiktsiooni alt välja jäävate merealade

elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (988

SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Kuldar Leis tutvustas eelnõu 988 SE, millega ratifitseeritakse ÜRO mereõiguse

konventsiooni alusel sõlmitud kokkulepe avamere ja süvamerepõhja elurikkuse kaitseks. Ta

märkis, et tegemist on esimese õiguslikult siduva rahvusvahelise raamistikuga, mis võimaldab

kaitsta elurikkust väljaspool riikide jurisdiktsiooni jäävatel merealadel, mis moodustavad üle

kahe kolmandiku maailma ookeanist. Eestil ei ole otsest piiri avamerega, kuid ookeani

seisund mõjutab kõiki riike. Kokkulepe võimaldab teha ettepanekuid avamere piirkondade

kaitse alla võtmiseks ja majandamispiirangute kehtestamiseks, kohustab avaldama teavet

mere geneetiliste ressursside kogumise ja kasutamise kohta ning hindama avamerel ja

süvamerepõhjas toimuvate tegevuste keskkonnamõju. Samuti toetab kokkulepe avamerd ja

süvamerepõhja puudutavate teadmiste ning meretehnoloogia jagamist riikide vahel. Eesti on

olnud ÜRO mereõiguse konventsiooni osalisriik üle 20 aasta, allkirjastas kokkuleppe 2023.

aastal ning kokkulepe jõustus 2026. aasta jaanuaris. Ratifitseerimine annab Eestile võimaluse

osaleda reeglite kujundamises, mis mõjutavad laiemalt kogu Läänemere piirkonda.

Hana-Maarja Helinurm selgitas, et kokkuleppe ratifitseerimisega on kiire, kuna kokkulepe

jõustus oodatust varem pärast 60 osalisriigi nõude täitumist 2026. aasta jaanuaris. Aasta

jooksul pärast kokkuleppe jõustumist tuleb korraldada esimene osaliste konverents, mis

toimub 2027. aasta jaanuaris. Konverentsil lepitakse kokku kokkuleppe toimimise

põhireeglites ja organite töökorras, valitakse eksperdid ning otsustatakse sekretariaadi

asukoht. Sekretariaadi asukohaks kandideerivad teadaolevalt Belgia, Tšiili, Jaapan ja Hiina.

EL soovib, et võimalikult paljud liikmesriigid ratifitseeriksid kokkuleppe ja osaleksid

konverentsil, et Euroopa huvid oleksid hääletamisel esindatud. Tavapäraselt menetletakse

välislepingu ratifitseerimise eelnõu ja selle rakendamiseks vajalikke riigisisese õiguse

muudatusi koos, kuid Eesti õigeaegse osalemise tagamiseks esitati ratifitseerimise eelnõu

esmalt eraldi. Välisministeeriumiga konsulteerimise järel lisati eelnõule riigisiseste

õigusaktide esialgsed muutmiskavandid. Muudatuste sõnastusi ja rakendamise protsesse

täpsustatakse veel koostöös Keskkonnaametiga, eelnõu peaks valmima novembris.

Mait Klaassen küsis, kas ÜRO mereõiguse konventsioonist tulenevate ülesannete täitmiseks

vajalikud rahalised vahendid on kavandatud ning kui palju tuleb riigil nende tegevuste

rahastamiseks eraldada. Ta märkis, et konventsiooni ja sellega seotud seadusemuudatuste

rakendamisega kaasneb vajadus teha uuringuid ning koguda ja hoiustada mere geneetilisi

ressursse, samuti lisandub ülesandeid Keskkonnaametile ja Kliimaministeeriumile. Hana-

Maarja Helinurm vastas, et geneetiliste ressursside teemal on konsulteeritud eri ülikoolide

teadlastega. Eestis ei tegelda praegu nende ressursside kogumise ja hoiustamisega sellises

mahus, millega kaasneks oluline rahaline mõju. Ülikoolid ja uurimisasutused hoiustavad

ressursse ise ning neil on selleks vajalikud hoidlad ja võimalused. Lähiaastatel ei ole ette näha

tegevuste sellist kasvu, mis tooks kaasa täiendava rahastamisvajaduse. Tulevikus võivad

tehnoloogia areng ja suuremad ühised uurimisprojektid tekitada vajaduse geneetilisi ressursse

koguda ja hoiustada, kuid praegu saab võimalikud kulud katta olemasolevatest vahenditest.

Eestis toimuvate tegevuste vähese mahu tõttu ei ole ette näha ka Keskkonnaameti ja

Kliimaministeeriumi haldus- või töökoormuse sellist suurenemist, mis nõuaks lisaressursse.

5

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30.09.2026 (konsensus: Yoko Alender,

Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Andres Metsoja).

2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait

Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Andres Metsoja).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mait Klaassen (konsensus: Yoko Alender, Jüri

Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Andres Metsoja).

3. Info ja muud küsimused

Jüri Jaanson küsis komisjoni 2026. aasta teise poolaasta tööplaanide kohta. Yoko Alender

vastas, et komisjoni prioriteetide hulgas on kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ning

komisjon võiks järgmisel nädalal tutvuda eelnõu muudatusettepanekutega. Samuti on

komisjonile esitatud kollektiivne pöördumine angerja kaitsekategooria rangemaks muutmise

kohta, mida arutatakse samuti järgmisel nädalal.

Yoko Alender lisas, et komisjoni tööplaanis on Andres Metsoja ettepanek käsitleda Rail

Balticu ökodukte, lõhelistega tutvumise väljasõit, mille võiks ühendada metsanduse

arengukava ülevaatega, ning metsandusreformi käsitleva otsuse eelnõu arutelu.

Andres Metsoja tegi ettepaneku tutvuda Euroopale esitatava elurikkuse kavaga. Yoko

Alender nõustus ettepanekuga ning märkis, et ministeerium võiks kava komisjonile

tutvustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija