Riigikogu väliskomisjoni

istungi protokoll nr 206

Tallinn, Toompea ja videosild Neljapäev, 17. september 2026

Algus 13.00, lõpp 14.32

Juhataja: Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Eerik-Niiles Kross, Henn Põlluaas, Juku-Kalle Raid, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Birgit Keerd-Leppik (nõunik-sekretariaadijuhataja), Ivar Mölder

(nõunik)

Puudusid: Mart Helme, Ester Karuse ja Urmas Reinsalu

Kutsutud: Eesti Venemaa saatkonna asejuht Marek Ühtegi (2. päevakorrapunkt);

Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik

ning asekantsleri nõunik Marit Maks (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Marko Mihkelsoni, Juku-Kalle Raidi, Vilja Toomasti, Kristina Šmigun-Vähi, Jüri Jaansoni,

Luisa Värgi, Mario Kadastiku, Andrus Seeme, Lauri Hussari, Peeter Ernitsa, Kristo Enn

Vaga, Lauri Laatsi, Alar Lanemani, Maris Lauri, Eerik-Niiles Krossi, Andres Suti, Kadri Tali,

Aivar Sõerdi, Õnne Pillaku, Mihkel Leesi, Liina Kersna, Hanah Lahe, Urmas Kruuse, Yoko

Alenderi, Kalev Stoicescu, Pipi-Liis Siemanni, Marek Reinaasa, Mati Raidma, Jaak Aabi,

Madis Timpsoni, Aivar Koka, Reili Ranna, Mait Klaasseni, Anti Haugase, Annely

Akkermanni, Enn Eesmaa, Kalle Laaneti, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Toomas Kivimägi,

Toomas Uibo, Ando Kivibergi, Signe Riisalo, Tarmo Tamme, Valdo Randpere, Timo Suslovi,

Stig Rästa, Eero Merilind, Diana Ingeraineni, Maria Jufereva-Skuratovski, Tanel Kiige, Henn

Põlluaasa, Peeter Tali, Anti Allase, Raimond Kaljulaidi, Andre Hanimäe, Signe Kivi, Andrei

Korobeiniku, Urmas Reinsalu, Lauri Läänemetsa, Ester Karuse, Züleyxa Izmailova, Helmen

Küti, Madis Kallase, Tiit Marani, Riina Sikkuti, Urve Tiiduse, Heljo Pikhofi algatatud

Riigikogu avaldus „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks" (1015 AE)

ettevalmistamine esimeseks lugemiseks

2. Arengud Venemaal

3. Tallinnas toimuva Ukraina ülesehituskonverentsi (28.-29. jaanuar 2027) ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Marko Mihkelsoni, Juku-Kalle Raidi, Vilja Toomasti, Kristina Šmigun-Vähi, Jüri

Jaansoni, Luisa Värgi, Mario Kadastiku, Andrus Seeme, Lauri Hussari, Peeter Ernitsa,

Kristo Enn Vaga, Lauri Laatsi, Alar Lanemani, Maris Lauri, Eerik-Niiles Krossi,

Andres Suti, Kadri Tali, Aivar Sõerdi, Õnne Pillaku, Mihkel Leesi, Liina Kersna, Hanah

Lahe, Urmas Kruuse, Yoko Alenderi, Kalev Stoicescu, Pipi-Liis Siemanni, Marek

2

Reinaasa, Mati Raidma, Jaak Aabi, Madis Timpsoni, Aivar Koka, Reili Ranna, Mait

Klaasseni, Anti Haugase, Annely Akkermanni, Enn Eesmaa, Kalle Laaneti, Anastassia

Kovalenko-Kõlvarti, Toomas Kivimägi, Toomas Uibo, Ando Kivibergi, Signe Riisalo,

Tarmo Tamme, Valdo Randpere, Timo Suslovi, Stig Rästa, Eero Merilind, Diana

Ingeraineni, Maria Jufereva-Skuratovski, Tanel Kiige, Henn Põlluaasa, Peeter Tali,

Anti Allase, Raimond Kaljulaidi, Andre Hanimäe, Signe Kivi, Andrei Korobeiniku,

Urmas Reinsalu, Lauri Läänemetsa, Ester Karuse, Züleyxa Izmailova, Helmen Küti,

Madis Kallase, Tiit Marani, Riina Sikkuti, Urve Tiiduse, Heljo Pikhofi algatatud

Riigikogu avaldus „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks" (1015 AE)

ettevalmistamine esimeseks lugemiseks

Marko Mihkelson pani hääletusele järgnevad menetlusotsused:

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 30.09.2026

(konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Henn Põlluaas, Juku-Kalle Raid, Luisa

Värk).

1.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Henn Põlluaas (konsensus: Eerik-Niiles Kross,

Marko Mihkelson, Henn Põlluaas, Juku-Kalle Raid, Luisa Värk).

2. Arengud Venemaal

Marek Ühtegi ütles, et Venemaa ühiskond muutub suletumaks ning lisandub uusi piiranguid.

Eelseisvatel „riigiduuma valimistel“ suuri üllatusi ei oodata ning Putin ei kavatse

agressioonisõda Ukrainas lõpetada. Ta käsitles ka kütusekriisi mõju majandusele, sõja mõju

internetiühendusele ja lennundusele ning võimaliku uue mobilisatsioonilaine arutelusid.

Saatkond suhtleb ühiskonna esindajate, ajakirjanike ja ametnikega.

Henn Põlluaas küsis Venemaa sõjatööstuse olukorra kohta. Marek Ühtegi vastas, et

sõjatööstusel põhinenud majanduskasv on ammendunud, kuid valdkond on Venemaale

endiselt prioriteetne. Juku-Kalle Raid uuris, milliseid sektoreid mõjutab sõjatööstuse

eelistamine enim ja kus need paiknevad. M. Ühtegi sõnul on sanktsioonid enim mõjutanud

söe- ja puidusektorit, kuid elanike rahulolu pole oluliselt muutunud.

Marko Mihkelson küsis kütusehindade kohta Venemaal. Marek Ühtegi vastas, et

kütusehinnad kõiguvad seal märkimisväärselt.

Eerik-Niiles Kross küsis, kas lennupiirangute peamiseks põhjuseks on Ukraina õhurünnakud.

Marek Ühtegi kinnitas seda ja lisas, et alates suvest on piiranguid veelgi karmistatud.

Marko Mihkelson küsis, kas Moskvas kasutatakse õhuhäire rakendust ning Venemaal

reisimise turvalisuse kohta. Marek Ühtegi vastas, et sellist rakendust ei ole ning

liikumispiirangud sõltuvad konkreetsele riigile kehtestatud meetmetest.

Eerik-Niiles Kross küsis võimaliku uue mobilisatsiooni ulatuse ja selle õigusliku aluse kohta.

Marek Ühtegi vastas, et arutelud uuest mobilisatsioonist käivad, kuid õigusruumi muutmist

ei ole oodata.

Eerik-Niiles Kross küsis suhtluse kohta Venemaa välisministeeriumiga. Marek Ühtegi

vastas, et tööalased kohtumised ja suhtlus jätkuvad.

Henn Põlluaas küsis, milliseid riike peab Venemaa oma suurimateks sõpradeks ja

vaenlasteks. Marek Ühtegi andis neist ülevaate. Juku-Kalle Raid küsis, kuidas suhtutakse

3

Venemaal Balti riikidest pärit inimestesse. M. Ühtegi vastas, et Moskvas on suhtumine

eurooplastesse üldiselt neutraalne, kuigi esineb üksikuid negatiivseid juhtumeid.

Marko Mihkelson küsis liitlasriikide suursaadikute esindatuse ja Euroopa sõnumite ühtsuse

kohta Venemaal. Marek Ühtegi vastas, et EL-i liikmesriigid edastavad ühtseid sõnumeid.

3. Tallinnas toimuva Ukraina ülesehituskonverentsi (28.-29. jaanuar 2027)

ettevalmistamine

Mariin Ratnik ütles, et Ukraina ülesehituskonverentsi eesmärk on kujundada raamistik

Ukraina ülesehitamiseks niipea, kui see võimalikuks osutub.Koostatav tervikplaan hõlmab

rahastust, majandusreforme ja riigi ülesehitamist. Kuigi Ukraina ootab eelkõige rahalist

toetust, keskendutakse Ukraina ülesannete ja doonorite panuse kokkuleppimisele.

Konverents on raamistatud nelja dimensiooniga: inimdimensioon, majandusdimensioon, EL-i

reformid Ukrainas, ning regionaalpoliitika ja omavalitsuste dimensioon. Viienda

dimensioonina on lisandunud ka kaitse ja julgeoleku mõõde. Raamistavateks teemadeks on

energia, taristu, doonorid ja kodanikuühiskond. Osalejate ülempiir on 4500, kuid huvi

konverentsi vastu on väga suur.

Marko Mihkelson küsis Eesti panuse ja varasemate sarnaste konverentside mõju kohta.

Mariin Ratnik vastas, et valitsus on konverentsiks eraldanud 13,5 miljonit eurot, kuid

varasemate konverentside tulemusi ei ole süsteemselt jälgitud. Gdański konverentsil saavutati

172 tulemit, sealhulgas rahalised panused ja poliitilised avaldused 10,8 miljardi euro ulatuses.

Eesti keskendub tegevustele Žõtomõri regioonis ning digi- ja küberteemadele.

Marko Mihkelson tundis huvi konverentsile kutsutavate kohta. Mariin Ratnik vastas, et

koostöös Ukrainaga korraldatavale konverentsile on oodatud kõik Ukraina ülesehitamisse

panustajad: 103 riigi ja 43 rahvusvahelise organisatsiooni esindajad, samuti ettevõtted ja

teised sidusrühmad.

Henn Põlluaas küsis, miks toodi konverentsi toimumisaeg tavapärasest varasemaks. Mariin

Ratnik vastas, et jaanuari lõpu kuupäevad lepiti kokku Ukrainaga, lähtudes sõja aastapäeva

lähedusest.

Marko Mihkelson küsis, mida hõlmab konverentsi kaitse- ja julgeolekumõõde. Mariin

Ratnik vastas, et seda juhivad kaitse- ja siseministeerium ning käsitletakse kaitsetööstust,

rahastust, piiritaristut ja küberjulgeolekut.

Marko Mihkelson märkis, et Eestis pole varem nii ulatuslikku konverentsi korraldatud ja

küsis, kuidas tagatakse selle teostatavus. Mariin Ratnik vastas, et praegu hinnatakse

delegatsioonide suurust ja suurendatakse valmisolekut. Ukrainaga on kokku lepitud esialgne

plaan. Esmalt saadetakse kutsed koos konverentsi kontseptsiooniga ning sisu pannakse paika

detsembri esimeses pooles. Konverents võib hõlmata ka parlamentaarset mõõdet.

Eerik-Niiles Kross küsis, kuidas teavitatakse teiste parlamentide liikmeid konverentsist.

Mariin Ratnik vastas, et neile eraldi kutseid ei saadeta, kuid delegatsioonides on parlamendi

liikmeid. Marit Maks lisas, et Gdański konverentsil osales umbes 40 Ukraina Ülemraada

liiget. Marko Mihkelson märkis, et parlamentaarsele mõõtme võimalikule korraldamisele

tuleb pöörata eraldi tähelepanu ning parlament ja valitsus peaksid kokku leppima selle

rahastamises ning korralduses. M. Ratnik vastas, et konverents tugineb varasematele

kogemustele, parlamendiliikmed võtavad konverentsist osa ning kõik üritused korraldatakse

koostöös Ukrainaga.

Marko Mihkelson märkis, et kui konverentsil osalevad Ukraina Ülemraada liikmed, siis

4

tuleks Riigikogu poolt neile tähelepanu pöörata. Ta küsis konverentsi ettevalmistuste ja

parlamendi kaasamise kohta. Mariin Ratnik märkis, et Eesti tegevusi Žõtomõri regioonis

rahastab, viib ellu ja kontrollib Eesti riik. Tema koordineerib konverentsi sisu ministeeriumide

asekantsleritega ning praktilise korralduse eest vastutab Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö

Keskus (ESTDEV). Parlamenti ei ole konverentsi aruteludesse kaasatud, kuid ta avaldas

toetust algatustele, mis aitavad Ukraina Ülemraadal EL-ile läheneda.

Marko Mihkelson sõnas, et komisjon tahaks uut ülevaadet konverentsi ettevalmistamisest

detsembri alguses.

4. Info ja muud küsimused

Marko Mihkelson sõnas, et ta on saanud kutse osaleda 11.-12. oktoobril 2026 Põhjamaade ja

Balti riikide parlamentide väliskomisjonide esimeeste (NB8) kohtumisel Leedus, Vilniuses.

Samuti on ta saanud kutse esineda 12.-13. oktoobril 2026 Varssavi julgeolekufoorumil

Poolas, Varssavis. Ta palus komisjoni liikmete toetust.

Otsustati:

4.1. Toetada väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja komisjoni nõunik-

sekretariaadijuhataja osalemist 11.-12. oktoobril 2026 Põhjamaade ja Balti riikide

parlamentide väliskomisjonide esimeeste (NB8) kohtumisel Leedus, Vilniuses. Lähetusega

seotud kulud katta väliskomisjoni välislähetuste eelarvest. (konsensus: Eerik-Niiles Kross,

Marko Mihkelson, Henn Põlluaas, Luisa Värk).

4.2. Toetada väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni esinemist 12.-13. oktoobril 2026

Varssavi julgeolekufoorumil Poolas, Varssavis. Lähetusega seotud kulud katta väliskomisjoni

välislähetuste eelarvest. (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Henn Põlluaas,

Luisa Värk).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elise Ernesaks

protokollija

Riigikogu väliskomisjoni

istungi protokoll nr 206

Tallinn, Toompea ja videosild Neljapäev, 17. september 2026

Algus 13.00, lõpp 14.32

Juhataja: Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Eerik-Niiles Kross, Henn Põlluaas, Juku-Kalle Raid, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Birgit Keerd-Leppik (nõunik-sekretariaadijuhataja), Ivar Mölder

(nõunik)

Puudusid: Mart Helme, Ester Karuse ja Urmas Reinsalu

Kutsutud: Eesti Venemaa saatkonna asejuht Marek Ühtegi (2. päevakorrapunkt);

Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostööküsimuste asekantsler Mariin Ratnik

ning asekantsleri nõunik Marit Maks (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Marko Mihkelsoni, Juku-Kalle Raidi, Vilja Toomasti, Kristina Šmigun-Vähi, Jüri Jaansoni,

Luisa Värgi, Mario Kadastiku, Andrus Seeme, Lauri Hussari, Peeter Ernitsa, Kristo Enn

Vaga, Lauri Laatsi, Alar Lanemani, Maris Lauri, Eerik-Niiles Krossi, Andres Suti, Kadri Tali,

Aivar Sõerdi, Õnne Pillaku, Mihkel Leesi, Liina Kersna, Hanah Lahe, Urmas Kruuse, Yoko

Alenderi, Kalev Stoicescu, Pipi-Liis Siemanni, Marek Reinaasa, Mati Raidma, Jaak Aabi,

Madis Timpsoni, Aivar Koka, Reili Ranna, Mait Klaasseni, Anti Haugase, Annely

Akkermanni, Enn Eesmaa, Kalle Laaneti, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Toomas Kivimägi,

Toomas Uibo, Ando Kivibergi, Signe Riisalo, Tarmo Tamme, Valdo Randpere, Timo Suslovi,

Stig Rästa, Eero Merilind, Diana Ingeraineni, Maria Jufereva-Skuratovski, Tanel Kiige, Henn

Põlluaasa, Peeter Tali, Anti Allase, Raimond Kaljulaidi, Andre Hanimäe, Signe Kivi, Andrei

Korobeiniku, Urmas Reinsalu, Lauri Läänemetsa, Ester Karuse, Züleyxa Izmailova, Helmen

Küti, Madis Kallase, Tiit Marani, Riina Sikkuti, Urve Tiiduse, Heljo Pikhofi algatatud

Riigikogu avaldus „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks" (1015 AE)

ettevalmistamine esimeseks lugemiseks

2. Arengud Venemaal

3. Tallinnas toimuva Ukraina ülesehituskonverentsi (28.-29. jaanuar 2027) ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Marko Mihkelsoni, Juku-Kalle Raidi, Vilja Toomasti, Kristina Šmigun-Vähi, Jüri

Jaansoni, Luisa Värgi, Mario Kadastiku, Andrus Seeme, Lauri Hussari, Peeter Ernitsa,

Kristo Enn Vaga, Lauri Laatsi, Alar Lanemani, Maris Lauri, Eerik-Niiles Krossi,

Andres Suti, Kadri Tali, Aivar Sõerdi, Õnne Pillaku, Mihkel Leesi, Liina Kersna, Hanah

Lahe, Urmas Kruuse, Yoko Alenderi, Kalev Stoicescu, Pipi-Liis Siemanni, Marek

2

Reinaasa, Mati Raidma, Jaak Aabi, Madis Timpsoni, Aivar Koka, Reili Ranna, Mait

Klaasseni, Anti Haugase, Annely Akkermanni, Enn Eesmaa, Kalle Laaneti, Anastassia

Kovalenko-Kõlvarti, Toomas Kivimägi, Toomas Uibo, Ando Kivibergi, Signe Riisalo,

Tarmo Tamme, Valdo Randpere, Timo Suslovi, Stig Rästa, Eero Merilind, Diana

Ingeraineni, Maria Jufereva-Skuratovski, Tanel Kiige, Henn Põlluaasa, Peeter Tali,

Anti Allase, Raimond Kaljulaidi, Andre Hanimäe, Signe Kivi, Andrei Korobeiniku,

Urmas Reinsalu, Lauri Läänemetsa, Ester Karuse, Züleyxa Izmailova, Helmen Küti,

Madis Kallase, Tiit Marani, Riina Sikkuti, Urve Tiiduse, Heljo Pikhofi algatatud

Riigikogu avaldus „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks" (1015 AE)

ettevalmistamine esimeseks lugemiseks

Marko Mihkelson pani hääletusele järgnevad menetlusotsused:

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 30.09.2026

(konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Henn Põlluaas, Juku-Kalle Raid, Luisa

Värk).

1.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Henn Põlluaas (konsensus: Eerik-Niiles Kross,

Marko Mihkelson, Henn Põlluaas, Juku-Kalle Raid, Luisa Värk).

2. Arengud Venemaal

Marek Ühtegi ütles, et Venemaa ühiskond muutub suletumaks ning lisandub uusi piiranguid.

Eelseisvatel „riigiduuma valimistel“ suuri üllatusi ei oodata ning Putin ei kavatse

agressioonisõda Ukrainas lõpetada. Ta käsitles ka kütusekriisi mõju majandusele, sõja mõju

internetiühendusele ja lennundusele ning võimaliku uue mobilisatsioonilaine arutelusid.

Saatkond suhtleb ühiskonna esindajate, ajakirjanike ja ametnikega.

Henn Põlluaas küsis Venemaa sõjatööstuse olukorra kohta. Marek Ühtegi vastas, et

sõjatööstusel põhinenud majanduskasv on ammendunud, kuid valdkond on Venemaale

endiselt prioriteetne. Juku-Kalle Raid uuris, milliseid sektoreid mõjutab sõjatööstuse

eelistamine enim ja kus need paiknevad. M. Ühtegi sõnul on sanktsioonid enim mõjutanud

söe- ja puidusektorit, kuid elanike rahulolu pole oluliselt muutunud.

Marko Mihkelson küsis kütusehindade kohta Venemaal. Marek Ühtegi vastas, et

kütusehinnad kõiguvad seal märkimisväärselt.

Eerik-Niiles Kross küsis, kas lennupiirangute peamiseks põhjuseks on Ukraina õhurünnakud.

Marek Ühtegi kinnitas seda ja lisas, et alates suvest on piiranguid veelgi karmistatud.

Marko Mihkelson küsis, kas Moskvas kasutatakse õhuhäire rakendust ning Venemaal

reisimise turvalisuse kohta. Marek Ühtegi vastas, et sellist rakendust ei ole ning

liikumispiirangud sõltuvad konkreetsele riigile kehtestatud meetmetest.

Eerik-Niiles Kross küsis võimaliku uue mobilisatsiooni ulatuse ja selle õigusliku aluse kohta.

Marek Ühtegi vastas, et arutelud uuest mobilisatsioonist käivad, kuid õigusruumi muutmist

ei ole oodata.

Eerik-Niiles Kross küsis suhtluse kohta Venemaa välisministeeriumiga. Marek Ühtegi

vastas, et tööalased kohtumised ja suhtlus jätkuvad.

Henn Põlluaas küsis, milliseid riike peab Venemaa oma suurimateks sõpradeks ja

vaenlasteks. Marek Ühtegi andis neist ülevaate. Juku-Kalle Raid küsis, kuidas suhtutakse

3

Venemaal Balti riikidest pärit inimestesse. M. Ühtegi vastas, et Moskvas on suhtumine

eurooplastesse üldiselt neutraalne, kuigi esineb üksikuid negatiivseid juhtumeid.

Marko Mihkelson küsis liitlasriikide suursaadikute esindatuse ja Euroopa sõnumite ühtsuse

kohta Venemaal. Marek Ühtegi vastas, et EL-i liikmesriigid edastavad ühtseid sõnumeid.

3. Tallinnas toimuva Ukraina ülesehituskonverentsi (28.-29. jaanuar 2027)

ettevalmistamine

Mariin Ratnik ütles, et Ukraina ülesehituskonverentsi eesmärk on kujundada raamistik

Ukraina ülesehitamiseks niipea, kui see võimalikuks osutub.Koostatav tervikplaan hõlmab

rahastust, majandusreforme ja riigi ülesehitamist. Kuigi Ukraina ootab eelkõige rahalist

toetust, keskendutakse Ukraina ülesannete ja doonorite panuse kokkuleppimisele.

Konverents on raamistatud nelja dimensiooniga: inimdimensioon, majandusdimensioon, EL-i

reformid Ukrainas, ning regionaalpoliitika ja omavalitsuste dimensioon. Viienda

dimensioonina on lisandunud ka kaitse ja julgeoleku mõõde. Raamistavateks teemadeks on

energia, taristu, doonorid ja kodanikuühiskond. Osalejate ülempiir on 4500, kuid huvi

konverentsi vastu on väga suur.

Marko Mihkelson küsis Eesti panuse ja varasemate sarnaste konverentside mõju kohta.

Mariin Ratnik vastas, et valitsus on konverentsiks eraldanud 13,5 miljonit eurot, kuid

varasemate konverentside tulemusi ei ole süsteemselt jälgitud. Gdański konverentsil saavutati

172 tulemit, sealhulgas rahalised panused ja poliitilised avaldused 10,8 miljardi euro ulatuses.

Eesti keskendub tegevustele Žõtomõri regioonis ning digi- ja küberteemadele.

Marko Mihkelson tundis huvi konverentsile kutsutavate kohta. Mariin Ratnik vastas, et

koostöös Ukrainaga korraldatavale konverentsile on oodatud kõik Ukraina ülesehitamisse

panustajad: 103 riigi ja 43 rahvusvahelise organisatsiooni esindajad, samuti ettevõtted ja

teised sidusrühmad.

Henn Põlluaas küsis, miks toodi konverentsi toimumisaeg tavapärasest varasemaks. Mariin

Ratnik vastas, et jaanuari lõpu kuupäevad lepiti kokku Ukrainaga, lähtudes sõja aastapäeva

lähedusest.

Marko Mihkelson küsis, mida hõlmab konverentsi kaitse- ja julgeolekumõõde. Mariin

Ratnik vastas, et seda juhivad kaitse- ja siseministeerium ning käsitletakse kaitsetööstust,

rahastust, piiritaristut ja küberjulgeolekut.

Marko Mihkelson märkis, et Eestis pole varem nii ulatuslikku konverentsi korraldatud ja

küsis, kuidas tagatakse selle teostatavus. Mariin Ratnik vastas, et praegu hinnatakse

delegatsioonide suurust ja suurendatakse valmisolekut. Ukrainaga on kokku lepitud esialgne

plaan. Esmalt saadetakse kutsed koos konverentsi kontseptsiooniga ning sisu pannakse paika

detsembri esimeses pooles. Konverents võib hõlmata ka parlamentaarset mõõdet.

Eerik-Niiles Kross küsis, kuidas teavitatakse teiste parlamentide liikmeid konverentsist.

Mariin Ratnik vastas, et neile eraldi kutseid ei saadeta, kuid delegatsioonides on parlamendi

liikmeid. Marit Maks lisas, et Gdański konverentsil osales umbes 40 Ukraina Ülemraada

liiget. Marko Mihkelson märkis, et parlamentaarsele mõõtme võimalikule korraldamisele

tuleb pöörata eraldi tähelepanu ning parlament ja valitsus peaksid kokku leppima selle

rahastamises ning korralduses. M. Ratnik vastas, et konverents tugineb varasematele

kogemustele, parlamendiliikmed võtavad konverentsist osa ning kõik üritused korraldatakse

koostöös Ukrainaga.

Marko Mihkelson märkis, et kui konverentsil osalevad Ukraina Ülemraada liikmed, siis

4

tuleks Riigikogu poolt neile tähelepanu pöörata. Ta küsis konverentsi ettevalmistuste ja

parlamendi kaasamise kohta. Mariin Ratnik märkis, et Eesti tegevusi Žõtomõri regioonis

rahastab, viib ellu ja kontrollib Eesti riik. Tema koordineerib konverentsi sisu ministeeriumide

asekantsleritega ning praktilise korralduse eest vastutab Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö

Keskus (ESTDEV). Parlamenti ei ole konverentsi aruteludesse kaasatud, kuid ta avaldas

toetust algatustele, mis aitavad Ukraina Ülemraadal EL-ile läheneda.

Marko Mihkelson sõnas, et komisjon tahaks uut ülevaadet konverentsi ettevalmistamisest

detsembri alguses.

4. Info ja muud küsimused

Marko Mihkelson sõnas, et ta on saanud kutse osaleda 11.-12. oktoobril 2026 Põhjamaade ja

Balti riikide parlamentide väliskomisjonide esimeeste (NB8) kohtumisel Leedus, Vilniuses.

Samuti on ta saanud kutse esineda 12.-13. oktoobril 2026 Varssavi julgeolekufoorumil

Poolas, Varssavis. Ta palus komisjoni liikmete toetust.

Otsustati:

4.1. Toetada väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja komisjoni nõunik-

sekretariaadijuhataja osalemist 11.-12. oktoobril 2026 Põhjamaade ja Balti riikide

parlamentide väliskomisjonide esimeeste (NB8) kohtumisel Leedus, Vilniuses. Lähetusega

seotud kulud katta väliskomisjoni välislähetuste eelarvest. (konsensus: Eerik-Niiles Kross,

Marko Mihkelson, Henn Põlluaas, Luisa Värk).

4.2. Toetada väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni esinemist 12.-13. oktoobril 2026

Varssavi julgeolekufoorumil Poolas, Varssavis. Lähetusega seotud kulud katta väliskomisjoni

välislähetuste eelarvest. (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Henn Põlluaas,

Luisa Värk).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elise Ernesaks

protokollija