VÄLK protokoll 14.09.2026

Riigikogu_esitlus_14.09.pdf

Väikeriikide huvide kaitse muutuvas rahvusvahelises korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist

Raport Riigikogu väliskomisjonile

H O L G E R M Ö L D E R , K A T R I N N Y M A N -

M E T C A L F ( T A L T E C H ) , T I M O T H Y L E S S

( U N I V E R S I T Y O F C A M B R I D G E , U K ) , N O E L

F O S T E R ( U S N A V A L W A R C O L L E G E )

3 1 . 0 8 . 2 0 2 6

Sisukord

Kaasaegne rahvusvaheline

süsteem ja väikeriigi mõiste

Väikeriik vs tark riik Julgeolekukeskkond Reeglite põhine maailmakord

Globaalprobleemid Ideoloogiline lõhestumine

Sõjad, kriisid ja konfliktid

2026. aasta „Eesti julgeolekupoliitika

alused“

Venemaa Föderatsiooni positsioneerumine

Eesti julgeolekukäsitluses

Hiina Rahvavabariik ja tema rahvusvaheline

seisund

Ameerika Ühendriigid ja transatlantilised

suhted

Mõjutustegevus ja psühholoogiline sõda

Riigikaitse rahastamine Riigikaitse

korraldamine

Eesti julgeolekukeskkond ja välispoliitilised valikud

Väikeriikide kohanemismudelid

muutuvas julgeolekukeskkonnas

„Small state“ ja „smart state“ kui vastanduvad strateegilised loogikad

Võimalikud strateegilised muutepunktid lähitulevikus

Kokkuvõte Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on 2026. aastal jätkuvalt halvenenud. Sõda Ukrainas ei näita vaibumise märke ning USA ja Iisraeli initsiatiivil algas uus sõjaline konflikt Iraaniga.

Halvenenud julgeolekukeskkonnale viitavad imperialistliku mõtteviisi taassünd, sõja legitimiseerimine rahvusvahelises poliitikas ja rahvusvaheliste organisatsioonide nõrgenev mõju, mis mõjub halvavalt väiksematele riikidele.

Rahvusvahelise õiguse asemel räägitakse enam jõupoliitikast ja võidurelvastumisest.

Maailma lähimate aastakümnete arengut mõjutavad tehnoloogilise arengu kõrval planeedi rahvastiku kasvamine ühes suurema tarbimisega ja paljude elutähtsate ressursside vähenemine, mis nõuavad rahvusvahelist koostööd, kuid põhjustavad geopoliitilisi pingeid.

Väikese riigina on Eesti huvides toetumine rahvusvahelisele õigusele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Smart state instead of small state?

Eesti välis- ja julgeolekupoliitika strateegiline raamistik võiks olla rajatud „targa riigi“ (smart state) doktriinile, mille kohaselt väike riik kompenseerib oma füüsiliste ressursside, geograafilise sügavuse ja rahvaarvu piiratuse tehnoloogilise ülimuslikkuse, digitaalse innovatsiooni ja nišivõimetega.

Kahe strateegilise loogika vastasseis: väikeriik otsib kaitset, kuid tark riik püüab muuta ennast asendamatuks. Eestis on kontseptuaalne vastuolu: Eesti on riigina võtnud omaks mitmed targa riigi põhimõtted, kuid ühiskonnas valitseb tugev väikeriiklik mentaliteet.

Eesti 2026. aasta julgeolekupoliitika alused vastavad laias plaanis julgeolekukeskkonnas toimunud muutustele, kuid toimuvate muutuste kiire eskalatsioon nõuab pidevat valmisolekut olukordi ümber hinnata ja imaginaarsemaid lahendusi.

Eesti riigikaitse vajab innovaatilisemat ja kaasaegsemat kontseptsiooni, mis on ajakohastatud julgeolekukeskkonnas toimuvatele muutustele.

Eesti „targa riigi“ välispoliitiline mudel ei ole mitte lihtsalt „tugev NATO ja EL“, vaid NATO + EL + NB8 + JEF + kahepoolsed strateegilised partnerlused + tehnoloogiline nišidiplomaatia + võimalikult lai globaalne diplomaatiline võrgustik, mis eristab „liitlassõltuvust“ „võrgustunud väikeriigi“ strateegiast.

Julgeolekukeskkonna muutused

• Rahvusvaheliste reeglite ja institutsioonide nõrgenemine, suurriikidevahelise konkurentsi suurenemine,

tehnoloogilised muutused ja valitsusväliste osalejate kasvav tähtsus vähendavad kõik seda kaitset, mida

väiksemad riigid on ajalooliselt saanud suhteliselt ettearvatavast rahvusvahelisest süsteemist.

• Rahvusvahelises poliitikas vastandub „targa riigi“ (smart state) teooria klassikalisele „väikeriigi“ (small state)

kontseptsioonile.

• Tehnoloogiline oskusteave võib anda Eestile teatud poliitikavaldkondades ebaproportsionaalselt suure mõju,

kuid see ei kõrvalda väikeriigi struktuurilisi tunnusjooni: piiratud elanikkond, suhteliselt väike majanduslik

baas, sõltuvus rahvusvahelistest turgudest ja infrastruktuurist ning haavatavus palju suuremate riikide otsuste

suhtes. Väikesed riigid võivad sellist mahajäämust kompenseerida koostöö, institutsioonide, tehnoloogilise

spetsialiseerumise, mainekujunduse ja diplomaatilise ettevõtlikkuse kaudu.

Tark riik ➢ Targa riigi doktrinaalsed põhisambad on:

➢ 1) riik mõistab täpselt globaalset jõudude vahekorda ja positsioneerib end nutikalt;

➢ 2) riik ei looda pimesi teiste armuandidele ega muutu pelgalt sabassörkijaks (anti-Blanche DuBois efekt) ;

➢ 3) investeeringud kübervõimesse, tehisintellekti ja innovatsiooni asendavad puuduvat massiivset armeed ja loovad rahvusvahelist mõjuvõimu;

➢ 4) edu saavutatakse keskendudes konkreetsetele nišivaldkondadele (nt küberjulgeolek, rohetehnoloogia), kus ollakse asendamatud;

➢ 5) riigisiseselt tähendab „tark riik“ andmete ja tehnoloogia kaasamist avalike teenuste ja otsustusprotsesside parandamiseks - suurandmete (Big Data) ja tehisintellekti abil prognoositakse kriise ning juhitakse ressursse efektiivselt, tehnoloogia (nt e-hääletus, ühisloome) võimaldab ekspertteadmiste ja kodanike tagasiside otsest kaasamist riigi juhtimisse, riik ehitab üles turvalised ja paberivabad baassüsteemid, mida on raske rünnata ja mis toimivad tõrgeteta jne

Rahvusvaheline süsteem

• Rahvusvahelise süsteemi arengus oleme jõudnud hetke, kus reeglite põhisele maailmakorrale on esitatud tugev väljakutse. Venemaa ja Hiina (viimane mõningate reservatsioonidega, ta ei soovi niivõrd kehtivat süsteemi muuta kuivõrd tema huvidele kohandada) ohustavad reeglite põhist korda, mis neile ei ole kunagi sobinud, kuid nüüd on nendega jõuliselt liitunud USA Donald Trumpi administratsioon, mis sobib strateegilises ja kontseptuaalses plaanis Venemaale ja Hiinale väga hästi.

• Revisionistlike (muutust soovivate) jõudude eesmärk on asendada reeglite põhine süsteem tehingutepõhise süsteemiga (või pigem süsteemitusega – global disorder), kus osapoolte poliitilisi valikuid dikteerivad jõuvahekorrad.

• Eestile kui väikesele riigile pole soovitav väljakutsega kaasa minna, vaid leida demokraatlikke väärtuseid jagavaid partnereid Euroopa Liidus ja NATOs.

• Pigem panustada institutsionaalsele formaadile kui orientatsioonipoliitikale, millega riigi huvid seotakse ühe või teise suurriigi huvidega. Euroopa Liit, NB8, koostöö Suurbritannia ja Kanadaga võiksid pakkuda sobiva alternatiivi arvestades Ameerika Ühendriikide muutunud poliitilist kurssi (mis võib olla ajutine sõltuvalt eelseisvate vahevalimiste ja 2028. aasta valimiste tulemustest).

Table 1. International interventions in the post-Cold War Kantian international system

Forces involved UN mandate (yes/no/abstained)

Kuwait Coalition vs Iraq UNSC resolution no 678 (29.11.1990)

12-2(Cuba, Yemen)-1(China)

Somalia UN vs Somalia UNSC resolution no 794 (03.12.1992)

15-0-0

Bosnia-

Herzegovina

NATO vs Yugoslavia UNSC resolution no 1031 (15.12.1995)

15-0-0. IFOR authorized.

Kosovo NATO vs Yugoslavia UNSC resolution no 1244 (10.06.1999)

14-0-1(China). KFOR authorized.

East-Timor UN vs Indonesia UNSC resolution no 1264 (15.09.1999)

15-0-0

Afghanistan Coalition/NATO vs

Afghanistan/Taliban

UNSC resolution no 1386 (20.12.2001)

15-0-0. ISAF authorized.

Iraq Coalition vs Iraq UNSC resolution no 1483 (22.05.2003)

14-0-1(Syria was absent). US and UK recognized as

occupying powers.

Sudan AU vs Sudan UNSC resolution no 1556 (30.07.2004)

13-0-2(China, Pakistan). AMIS authorized.

Lebanon UN vs Israel UNSC resolution no 1701 (11.08.2006)

15-0-0. Expanded mandate to UNIFIL

Somalia AU vs Somalia/ICU UNSC resolution no 1744 (21.02.2007)

15-0-0

Libya NATO vs Libya UNSC resolution no 1973 (17.03.2011)

10-0-5 (Brazil, China, India, Germany, Russia)

Kahe julgeoleku põhidokumendi võrdlus 2023 2026

Venemaa on pikaajaline eksistentsiaalne oht Venemaa valmistub võimalikuks sõjaks NATO-ga

USA/Atlandi-ülene side on tugeva julgeoleku vundament USA strateegiliste hoiakute muutumine on ise julgeolekukeskkonna muutuja

Euroopa/NATO ühtsus Euroopa peab võtma rohkem iseseisvat vastutust

vähemalt 3% SKP kaitsele

vähemalt 5% SKP

Soovitus: Mitte kui palju, vaid kuidas raha kasutatakse. Mitte suurem protsent SKP-st, vaid suurem SKP.

territoriaalkaitse aktiivkaitse

kriisikindlus sõjaks valmistumine läbiva lähtekohana

Sõda väljendab kriisi haripunkti, kus vaenutegevus on muutunud intensiivseks.

elanikkonna üldine kriisivalmidus 7 päeva inimesele, 30 päeva ühiskonna varustuskindlusele

Venemaa mõjutustegevuse konkreetne kirjeldus mõjutustegevus osana süsteemsest hübriidkonfliktist + psühholoogiline kaitse

küber- ja digijulgeolek AI, kvant, droonid, pilvteenused, digisuveräänsus, postkvantkrüpto

energiasõltumatus Venemaast laiem geökonoomiline ja tehnoloogiline sõltumatus/riskide juhtimine

kogu ühiskonna kerksus kogu ühiskonna mobiliseeritavus + selgem riiklik juhtimisahel

Väikeriikide strateegiate võrdlus - kuidas teised väikeriigid oma huve kaitsevad?

Riik Muutus / põhistrateegia Kuidas väikeriigi huvi kaitstakse Mida Eesti jaoks võrrelda

Soome 2025 uuendatud ühiskonna julgeolekustrateegia

„Laiapindne julgeolek“: riik + ettevõtted + organisatsioonid + kodanikud; elutähtsate funktsioonide tagamine; rõhk mitte ainult valmisolekul, vaid kriisile reageerimisel

Kas Eesti laiapindne riigikaitse kontseptsioon on sama institutsionaliseeritud või rohkem kaitsepoliitikakeskne?

Rootsi neutraalsusest NATO liikmeks + 2025– 2030 suur totaalkaitse süsteemi taastamine

sõjaline + tsiviilkaitse, psühholoogiline kaitse, vabatahtlikud, innovatsioon, NATO kollektiivkaitse

Paralleel Eesti 2026 „sõjaks valmistumise“ nihkega

Taani pikaajaline, kuid paindlik 2024–2033 kaitseraamistik

NATO + ühiskondlik julgeolek + geograafiline prioritiseerimine; perioodilised vaheotsused võimaldavad strateegiat kiiresti muuta

Huvitav alternatiiv Eesti fikseeritud 5% sisendnäitajale

Singapur pikaajaline totaalkaitse kuus sammast: sõjaline, tsiviil-, majanduslik, sotsiaalne, digitaalne ja psühholoogiline kaitse

Väga tugev „smart state“ mudel: puuduvat massi kompenseeritakse kvaliteedi, tehnoloogia ja ühiskondliku organiseeritusega

Taiwan asümmeetriline kaitse + kogu ühiskonna vastupanuvõime

odavamad hajutatud võimed, droonid, raketid, mobilisatsioon, tsiviil-sõjaline koostöö, partnerlussuhted

Eesti jaoks ilmselt kõige huvitavam sõjalise innovatsiooni võrdlus

Kuidas nad on julgeolekukeskkonnas toimunud muutustele reageerinud?

Riik Varasem põhiline orientatsioon Kohanemine Uus välispoliitiline loogika

Soome sõjaline mitteühinemine + EL

NATO + EL + kahe- ja multilateraalsed võrgustikud

ankurdamine mitmesse julgeolekuvõrgustikku

Rootsi mitteühinemine + tugev EL

NATO, Euroopa kaitse, NB8/JEF, strateegilised partnerid

Euroopa tugevdamine USA ebakindluse ja Venemaa ohu vastu

Taani tugev USA/NATO orientatsioon

Euroopa julgeolek + Ukraina + Arktika + globaalsed partnerid

transatlantismi täiendamine Euroopa ja globaalse hajutamisega

Singapur USA julgeolek + Hiina majandus + ASEAN

partnerite ja tarneahelate veel suurem mitmekesistamine

strateegiline optsionaalsus

Taiwan USA-keskne julgeolek + piiratud diplomaatiline tunnustus

USA kõrval Euroopa, Jaapan ja laiem demokraatlike partnerite võrgustik

muuta enda julgeolek teiste riikide huviks

Järeldused

Põhijäreldus: Eesti peab välis- ja julgeolekupoliitiliste tegevuste planeerimisel lähtuma pigem „targa riigi“ võrgustunud kui „väikeriigi“ sõltuvuslikust kontseptsioonist.

➢ Selleks tuleb lahendada strateegiline dilemma: kuidas ühiskonna valitsev mentaliteet lähtub suures osas konservatiivsetest traditsionalistlikest vaadetest ning eesrindlikel ideedel on raske leida laiemat toetust ühiskonnas. Kuigi ühiskond teadvustab laialdaselt Venemaad kui Eesti suveräänsusele vaenulikku riiki, on ta märksa avatum sealt levivatele vaadetele ning väärtussüsteemile ja seeläbi ka palju vastuvõtlikum vaenulikule mõjutustegevusele, mille eesmärk on nõrgestada lääneliku demokraatia põhimõtete levikut Eesti ühiskonnas.

➢ Eesti ei peaks lihtsalt kuuluma rahvusvahelistesse institutsioonidesse, vaid peaks neid aktiivselt kasutama oma piiratud riiklike ressursside võimendamiseks läbi rahvusvahelise koostöö (mitte me ei sõltu Brüsselist, vaid meie olemegi Brüssel). ➢ EL annab Eestile mõjuvõimu kaubanduse, sanktsioonide, regulatsiooni, majandusjulgeoleku ja välispoliitika valdkonnas, mida ta üksi

ei suudaks teostada.

➢ NATO muudab Eesti riigikaitse osaks palju suuremast kollektiivsest heidutusjõust.

➢ NB8 ja muud Põhja-Balti koostöövormid võimaldavad väikestel ja keskmise suurusega riikidel kooskõlastada seisukohti enne otsuste tegemist suuremates institutsioonides: diplomaatiline koordineerimine, luureandmete vahetus, meresõiduohutus, kaitsehanked, infrastruktuuri kaitse, tehnoloogiline koostöö ning ühised seisukohad ELis ja NATOs.

VÄLK_protokoll_14.09.2026.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ELISE ERNESAKS PNOEE-49907011425 2026-09-29 07:37:10

Marko Mihkelson PNOEE-36911302716 2026-09-30 08:29:30

VÄLK_protokoll_nr_204_14.09.2026.pdf

Riigikogu väliskomisjoni

istungi protokoll nr 204

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 14. september 2026

Algus 11.15, lõpp 12.59

Juhataja: Marko Mihkelson (esimees)

Protokollija: Elise Ernesaks (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Mart Helme, Eerik-Niiles Kross, Henn Põlluaas, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Birgit Keerd-Leppik (nõunik-sekretariaadijuhataja), Ivar Mölder

(nõunik)

Puudusid: Ester Karuse, Juku-Kalle Raid ja Urmas Reinsalu

Kutsutud: Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õiguse instituudi esindaja Holger

Mölder (4. päevakorrapunkt); Välisministeeriumi globaalküsimuste asekantsler Minna-Liina

Lind ja rahvusvaheliste organisatsioonide osakonna peadirektor Käthlin Saluveer (5.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Väliskomisjoni VIII istungjärgu töökava arutelu

3. Riigikogu avalduse „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks" eelnõu

ettevalmistamine

4. Väliskomisjoni tellitud uuringu „Väikeriikide huvide kaitse muutuvas rahvusvahelises

korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist“ tutvustus

5. Eesti prioriteedid algaval ÜRO 81. Peaassambleel

6. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu väliskomisjoni nädala (14.09.2026-20.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 14.09.2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Väliskomisjoni VIII istungjärgu töökava arutelu

3. Riigikogu avalduse „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks" eelnõu

ettevalmistamine

4. Väliskomisjoni tellitud uuringu „Väikeriikide huvide kaitse muutuvas rahvusvahelises

korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist„ tutvustus

5. Eesti prioriteedid algaval ÜRO 81. Peaassambleel

2

6. Info ja muud küsimused

Komisjoni väljasõiduistung teisipäev, 15.09.2026 kell 14.30

1. Ülevaade julgeolekuolukorra arengutest

2. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung neljapäev, 17.09.2026 kell 13.00

1. Riigikogu avalduse „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks" ettevalmistamine

esimeseks lugemiseks

2. Arengud Venemaal

3. Tallinnas toimuva Ukraina ülesehituskonverentsi (28.-29. jaanuar 2027) ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Mart Helme, Eerik-Niiles Kross, Marko

Mihkelson, Henn Põlluaas, Luisa Värk).

2. Väliskomisjoni VIII istungjärgu töökava arutelu

Marko Mihkelson andis ülevaate väliskomisjoni 2026. aasta sügisistungjärgu plaanidest, sh

visiitidest. Toimub Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide väliskomisjoni esimeeste (NB8)

kohtumine Vilniuses ja ühise välis- ning julgeolekupoliitika/julgeoleku- ja kaitsepoliitika

(CFSP/CSDP) parlamentaarne konverents Dublinis. EL-i ja NATO ministrite formaadis on

kavandatud mitmed kohtumised ja Euroopa Ülemkogud. Komisjoni poolt teostatava

parlamentaarse kontrolli keskmes on Venemaa agressioonisõda Ukrainas, Ukraina toetamine

ja Eesti huvide kaitse muutuvas maailmakorras. Menetluses on konsulaarseaduse ja teiste

seaduste muutmise eelnõu ning komisjon annab seisukoha Euroopa Liidu ja Indoneesia

vaheliste lepingute kohta.

3. Riigikogu avalduse „Ukraina võidu ja Euroopa julgeoleku tagamiseks" eelnõu

ettevalmistamine

Marko Mihkelson ütles, et avalduse ajendiks on praegune kriitiline olukord Ukrainas.

Avaldus demonstreerib ühtsust ja tegemist on üleskutsega partneritele ning liitlastele. 20.

septembril toimuvad Venemaal ja okupeeritud aladel „riigiduuma valimised“ ja avalduses

peaks märkima, et neid valimisi ei tunnustata. Ta tegi ettepanku fraktsioonide esindajatest

moodustatud töörühma kogunemiseks 14. septembril kell 16, et redigeerida esitatud avalduse

eelnõu ettepanekut.

4. Väliskomisjoni tellitud uuringu „Väikeriikide huvide kaitse muutuvas

rahvusvahelises korras: Eesti valikud pärast senise maailmakorra muutumist“ tutvustus

Marko Mihkelson ütles, et väliskomisjon tellis selle aasta alguses uuringu teemal

„Väikeriikide huvide kaitse muutuvas rahvusvahelises korras: Eesti valikud pärast senise

maailmakorra muutumist“. Koostamisõiguse sai läbi konkursi Tallinna Tehnikaülikooli

majandusteaduskonna õiguse instituut. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus on samuti

koostanud samal teemal enda analüüsi. Lähikuudel peaks korraldama seminari, mille raames

käsitletakse raportit avalikult.

Holger Mölder andis ülevaate tellitud uuringust (lisa). Reeglitel põhinev maailmakord

nõrgeneb ning suurriikide konkurents ja tehnoloogilised muutused vähendavad väikeriikide

turvalisust. Eesti peab seetõttu rakendama „targa riigi“ mudelit, kasutades oma piiratud

ressursside võimendamiseks tehnoloogiat, innovatsiooni, kübervõimeid ja spetsialiseeritud

nišše. Eesti ei tohiks sõltuda üksnes ühest suurriigist, vaid peab kujundama võrgustunud

välispoliitika, mis toetub EL-ile, NATO-le, NB8-le, JEF-ile ja kahepoolsetele partnerlustele.

Rahvusvahelisi institutsioone tuleb aktiivselt kasutada Eesti mõjuvõimu ja julgeoleku

3

suurendamiseks. Samuti käsitleti Eesti julgeolekupoliitika muutumist: kriisivalmiduse asemel

keskendutakse üha enam sõjaks valmistumisele, aktiivkaitsele, ühiskonna mobiliseeritavusele

ning tehnoloogilisele ja majanduslikule sõltumatusele. Soome, Rootsi, Taani, Singapuri ja

Taiwani näidete kaudu toodi esile laiapindse julgeoleku, totaalkaitse, paindlikkuse,

asümmeetriliste võimete ja tehnoloogilise innovatsiooni tähtsus. Raporti põhijäreldus oli, et

Eesti peab loobuma sõltuvuslikust väikeriigi mõtteviisist ning tegutsema võrgustunud targa

riigina, mis muudab end partneritele väärtuslikuks ja kasutab rahvusvahelist koostööd oma

piiratud ressursside võimendamiseks.

Luisa Värk arvas, et uuring rõhutab Eesti tehnoloogilist üleolekut ja nišši võimeid, kuid

alahindab sõjalise võimekuse tähtsust. Ta tõi näiteks, et kui Ukrainat survestatakse rahu

saavutama territooriumite ära andmisega, oleks Eestil keeruline usutavalt kaitsta raportis

tähtsal kohal olevat reeglitel põhinevat maailmakorda. Holger Mölder kommenteeris, et

uuring ei alahinda sõjalist kaitset. Raporti eesmärgiks oli välja tuua, et erinevad aspektid

mõjutavad üksteist ja vajalik on vaadata laiapindset julgeolekukontseptsiooni. EL peaks

olema kaasatud Ukraina rahuprotsessi, sest vastasel juhul võib Ukraina muutuda suurriikide

tehingute osaks.

Henn Põlluaas uuris, kust võtab uuring seisukoha, et konservatiivid soovivad vähendada

vabadusi. Ta küsis, miks on uuringus nimetatud Ameerika Ühendriikide demokraatliku partei

vasakäärmuslikku tiiba progressiivseks tiivaks. Uuringus on välja toodud ülemaailmse

probleemina rahvastiku kasv ja tõmmatud on paralleel ka Eestiga, nagu Eesti oleks osa

probleemist. Samas on „targa riigi“ ja „väikse riigi“ mudelite vastandumisel välja toodud, et

Eestis pole demograafia kriisi ja lahenduseks on digitaliseerimine. Sellega eiratakse

praeguseid tendentse, et Eesti rahvastik väheneb. Ta arvas, et laest on võetud väikeriigi

refleks, mis etendab vastasseisu droonimüürile ja kübervõimekusele. Samuti pole raportis

sõnagi räägitud immigratsioonikriisist. Holger Mölder sõnas, et uuringus on kasutatud

nimetusi, mis organisatsioonid on endale ise pannud. Maailmas on ideoloogiline vastasseis

konservatiivide ja liberaalide vahel. Äärmuskonservatism ja vasakäärmus on tugevnemas ning

nende vastandumist võimendab tehnoloogiline progress. Poliitilised vastasseisud toetavad

Venemaa eesmärke ja pakuvad võimalusi muuta teisi nõrgemaks. Uuring analüüsis

immigratsiooni mõjutustegevuse kontekstis. Marko Mihkelson märkis, et positiivsed trendid

demograafiapoliitikas ei kaalu üles välis- ja julgeolekupoliitika väikeriigi väljakutseid.

5. Eesti prioriteedid algaval ÜRO 81. Peaassambleel

Minna-Liina Lind märkis, et eelmisel aastal oli Ukraina-teemaliste ürituste vastu vähe huvi,

kuna leiti, et tähelepanu vajavad ka Aafrika probleemid, ning osutati topeltstandarditele.

Peaassambleel on Eesti põhihuviks Ukraina toetamine. ÜRO harta põhimõtted on olulised ja

teadvustatakse Ukraina ülesehituskonverentsi toimumist. ÜRO ja multilateralismi säilimiseks

tuleks ÜRO reformida ja Ameerika Ühendriigid arvavad sama. Tähtsaim teema on ÜRO

peasekretäri valimine. Esile on tõstetud ka Rahvusvaheline kriminaalkohus, sest EL-i liikmed

on selle liikmed, kuid Ameerika Ühendriigid mitte.

Käthlin Saluveer lisas, et Eesti kasutab kõrgetasemelist nädalat, et kohtuda paljude erinevate

riikidega. Eelmisel aastal toimus palju Ukraina-teemalisi üritusi, kuid globaalse lõuna riigid

neil ei osalenud. Tähelepanu juhitakse Venemaa jätkuvale osalemisele ÜRO rahuvalves ning

valminud raportile Venemaa toime pandud laste vastu suunatud vägivalla kohta. Olulisel

kohal on ka merejulgeolek ja tehisaru. Marko Mihkelson ütles, et probleemiks pole Venemaa

osalemine rahuvalves, vaid see, et Venemaa on üldse ÜRO liige.

Eerik-Niiles Kross uuris, kas kasutusel on termin „normipõhine maailmakord“. Minna-Liina

Lind vastas, et „normipõhist maailmakorda“ enam ei kasutata ja üleval hoitakse „ÜRO

põhikirja kohast reeglitel põhinevat maailmakorda“.

4

Mart Helme märkis, et ÜRO reformist on räägitud alates Nõukogude Liidu lagunemisest,

kuid seda pole siiani suudetud ellu viia. Venemaa ÜRO-st välja viskamine pole lahendus. Ta

uuris, kuidas on plaanis ÜRO reformida ja kas ÜRO peaassamblee saab ellu kutsuda ÜRO

reformi. Ta küsis, kas Suurbritannia saab endiselt olla ÜRO julgeolekunõukogu liige, kui

Šotimaa ja Walesi võimaliku iseseisvumise tulemusena riik laguneb. Minna-Liina Lind

vastas, et Ameerika Ühendriigid plaanivad lahkuda suurel hulgal rahvusvahelistest

organisatsioonidest, kuid mitte ÜRO-st, sest neile on oluline julgeolekunõukogu liikmesus.

Reformidele on olnud vastu Hiina ja Venemaa. Venemaa ei peaks olema ÜRO liige, sest riik

paneb toime inimsusevastaseid kuritegusid. Prantsusmaale ja Suurbritanniale on

julgeolekunõukogu liikmesus oluline. Viimased viis aastat on tegeletud ÜRO reformi ellu

kutsumisega peaassamblee kaudu, kuid viiel alalisel liikmel on lõplik otsustusõigus. Eerik-

Niiles Kross ütles, et kui Suurbritannia jääb ilma Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast, siis

saab riik jätkata ÜRO julgeolekunõukogus. Sarnaselt jätkas Venemaa pärast Nõukogude Liidu

lagunemist. Marko Mihkelson märkis, et enne Venemaa strateegilist lüüasaamist ei muutu

ÜRO-s midagi.

Marko Mihkelson uuris, millised kohtumised on kõrgetasemelise nädala raames Eestile

kõige olulisemad. Minna-Liina Lind vastas, et kuulatakse ära teiste riikide murekohad ja

arutatakse Eestile kasulikke teemasid. Käthlin Saluveer märkis, et kohtutakse riikidega, kelle

kaudu oleks võimalik infot viia järgmiste riikideni.

Mart Helme küsis, kas peaassambleel arutatakse kaArktikaga seonduvaid teemasid. Minna-

Liina Lind vastas, et Arktika pole ÜRO peaassamblee nädalal kesksel kohal.

Marko Mihkelson uuris, millised on Eesti seisukohad Kanada ja NB8 kohtumisel. Minna-

Liina Lind vastas, et keskseteks teemadeks on Ameerika Ühendriigid ja ühine Ukraina

toetus.

6. Info ja muud küsimused

Marko Mihkelson sõnas, et 5.-9. oktoobril plaanib väliskomisjon külastada Aserbaidžaani ja

visiidi tarvis on vaja moodustada delegatsioon. Viimati käis väliskomisjon Bakuus 2004.

aastal. Eerik-Niiles Kross märkis, et ta saaks delegatsioonis osaleda. Henn Põlluaas kinnitas,

et ta samuti osaleb delegatsioonis.

Otsustati:

6.1. Toetada väliskomisjoni delegatsiooni lähetust 5.-9. oktoobril Aserbaidžaani, Bakuusse.

Moodustada delegatsioon koosseisus Marko Mihkelson, Eerik-Niiles Kross, Henn Põlluaas ja

komisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja. Lähetusega seotud kulud katta väliskomisjoni

välislähetuste eelarvest. (konsensus: Mart Helme, Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson,

Henn Põlluaas, Luisa Värk).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Mihkelson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elise Ernesaks

protokollija