Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 24.09.2026 nr 2-5/26-01419-3

      Eesti seisukohad Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu ning investeeringute kaitse lepingu allkirjastamise kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan Vabariigi Valitsuse  24.  septembri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad  Euroopa  Liidu Nõukogu  otsuse  eelnõude COM(2026)  341  ja  COM(2026)  342  kohta:   1.1. Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Indoneesia  vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu allkirjastamine Euroopa Liidu nimel.   1.2. Eesti toetab nõukogu otsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Indoneesia  vahelise investeeringute kaitse lepingu allkirjastamine Euroopa Liidu nimel.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Nõukogu otsuse eelnõu - COM(2026) 341 3. Lisa 1 eelnõu COM(2026) 341 4. Lisa 2 osa 1 eelnõule COM(2026) 341 5. Lisa 2 osa 2 eelnõule COM(2026) 341 6. Lisa 2 osa 3 eelnõule COM(2026) 341 7. Lisa 2 osa 4 eelnõule COM(2026) 341 8. Lisa 2 osa 5 eelnõule COM(2026) 341 9. Lisa 3 eelnõule COM(2026) 341 10. Lisa 4 eelnõule COM(2026) 341

.

2 (2)

10. Lisa 4 eelnõule COM(2026) 341 11. Lisa 5 eelnõule COM(2026) 341 12. Lisa 6 eelnõule COM(2026) 341 13. Nõukogu eelnõu COM(2026) 342 14 Lisa 1 eelnõule COM(2026) 342 15. Lisa 2 eelnõule COM(2026) 342       Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

11304/26 ADD 1 COMPET.3 ET

Euroopa Liidu Nõukogu

Brüssel, 29. juuni 2026 (OR. en)

11304/26 ADD 1

POLCOM 250 COASI 120

Institutsioonidevaheline dokument:

2026/0183(NLE)

ETTEPANEK

Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud Martine DEPREZ, direktor

Kättesaamise kuupäev:

29. juuni 2026

Saaja: Thérèse BLANCHET, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär

Komisjoni dok nr: COM(2026) 341 final

Teema: LISA 1 LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu allkirjastamise kohta

Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2026) 341 final.

Lisatud: COM(2026) 341 final

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 29.6.2026   COM(2026) 341 final 

ANNEX 1 

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu ja Indoneesia vahelise laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu allkirjastamise kohta

& /et

EUROOPA LIIDU

JA INDONEESIA VABARIIGI VAHELINE

LAIAULATUSLIK MAJANDUSPARTNERLUSLEPING

& /et 1

PREAMBUL

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit“ või „EL“) 

ning

INDONEESIA VABARIIK, edaspidi „Indoneesia“,

edaspidi eraldi „lepinguosaline“ ja üheskoos „lepinguosalised“,

TUNNISTADES omavahelist pikaajalist ja tugevat partnerlust, mis põhineb ühistel põhimõtetel ja 

väärtustel, mida kajastab ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt 

Indoneesia Vabariigi vaheline laiahaardelise partnerluse ja koostöö raamleping, mis sõlmiti 9. 

novembril 2009 Jakartas (edaspidi „raamleping“), ning omavahelisi olulisi majandus-, kaubandus- 

ja investeerimissuhteid;

SOOVIDES veelgi tugevdada oma suhteid osana kõikidest omavahelistest sidemetest ja viisil, mis 

on kooskõlas kõikide nende sidemetega, ning olles veendunud, et käesolev leping loob 

lepinguosaliste vahel kaubanduse ja investeeringute arendamiseks uue õhkkonna;

OLLES OTSUSTANUD tugevdada oma majandus-, kaubandus- ja investeerimissuhteid kooskõlas 

kestliku arengu eesmärkidega selle majanduslikes, sotsiaalsetes ja keskkonnaalastes aspektides ning 

edendada käesoleva lepingu alusel kaubandust ja investeeringuid;

& /et 2

SOOVIDES tõsta elatustaset, edendada majanduskasvu ja stabiilsust, luua uusi töövõimalusi ja 

parandada üldist heaolu ning kinnitades selleks veel kord oma tahet edendada kaubandust ja 

investeeringuid,

SOOVIDES edendada oma kaubandus- ja investeerimissuhetes oma äriühingute konkurentsivõimet;

OLLES VEENDUNUD selles, et käesoleva lepinguga luuakse laiendatud ja turvaline kaupade ja 

teenuste turg ning stabiilne ja prognoositav investeerimiskeskkond ning et see annab võimaluse 

suurendada nende ettevõtete konkurentsivõimet maailmaturul;

TUNNISTADES läbipaistvuse olulisust rahvusvahelises kaubanduses kõigi sidusrühmade jaoks,

PÜÜDES kehtestada lepinguosaliste vahel selged ja vastastikku kasulikud kaubandus- ja 

investeerimisreeglid ning vähendada kaubandus- ja investeerimistõkkeid või need kaotada,

Olles KINDLALT OTSUSTANUD leevendada erilisi raskusi, mida esineb väikestel ja keskmise 

suurusega ettevõtetel kaubanduse ja investeeringute arengule kaasaaitamisel, ning toetada nende 

kasvu, suurendades nende võimet osaleda käesoleva lepinguga loodud võimalustes ja neist kasu 

saada;

& /et 3

KINNITADES VEEL KORD oma tahet järgida 26. juunil 1945 San Franciscos alla kirjutatud 

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja võttes arvesse põhimõtteid, mis on sõnastatud 

ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948 Pariisis vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioonis;

TUGINEDES oma vastavatele õigustele ja kohustustele, mis tulenevad 15. aprillil 1994 

Marrakechis sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust (edaspidi „WTO 

asutamisleping“) ning teistest mitmepoolsetest, piirkondlikest ja kahepoolsetest lepingutest ning 

kokkulepetest, milles mõlemad lepinguosalised on osalised;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

& /et 4

1. PEATÜKK

ALGSÄTTED JA ÜLDISED MÕISTED 

ARTIKKEL 1.1

Eesmärgid

Käesoleva lepingu eesmärgid on liberaliseerida ja hõlbustada kaubandust ja investeerimist ning 

veelgi tihendada majandussuhteid lepinguosaliste vahel.

ARTIKKEL 1.2

Vabakaubanduspiirkonna loomine

Käesolevaga loovad lepinguosalised vabakaubanduspiirkonna kooskõlas GATT 1994 XXIV 

artikliga ja GATSi V artikliga.

& /et 5

ARTIKKEL 1.3

Üldised mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

a) „põllumajandusleping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv põllumajandusleping;

b) „dumpinguvastane leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv GATT 1994 VI artikli 

rakendamise leping;

c) „Rahvusvahelise Valuutafondi põhikiri“ – Bretton Woodsis New Hampshire’is 22. juulil 1944 

vastu võetud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikiri;

d) „hõlmatud ettevõte“ – ühe lepinguosalise territooriumil asuv ettevõte, mis on teise 

lepinguosalise investorite otseses või kaudses omandis või otsese või kaudse kontrolli all 

vastavalt kohaldatavale õigusele,1 olenemata sellest, kas see on asutatud enne või pärast 

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva; juriidiline isik on:

i) lepinguosalise füüsilise või juriidilise isiku „omandis“, kui selle lepinguosalise füüsiline 

või juriidiline isik omab üle 50 % tema omakapitalist, või

1 Indoneesias tehtud investeeringute puhul võib mõiste „vastavalt kohaldatavale õigusele“ vajaduse  korral hõlmata konkreetset kirjalikku heakskiitu.

& /et 6

ii) lepinguosalise füüsilise või juriidilise isiku „kontrolli all“, kui sellel füüsilisel või 

juriidilisel isikul on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul 

õiguspärasel viisil tema tegevust;

e) „CPC“ – ÜRO ajutine ühtne tooteklassifikaator (Statistical Papers, Series M, nr 77, 

Department of International Economic and Social Affairs, Statistical Office of the United 

Nations, New York, 1991);

f) „toll“ või „tolliasutus“ –

i) liidus Euroopa Komisjoni talitused, kes vastutavad tolliküsimuste eest, või olenevalt 

olukorrast tolliasutused ja muud ametiasutused, kes vastutavad liidu liikmesriikides või 

liidu tasandil tollialaste õigusnormide kohaldamise ja täitmise tagamise eest, ning

ii) Indoneesias ametiasutused, kes Indoneesia õigusaktide kohaselt vastutavad tema 

tollialaste õigusnormide haldamise ja täitmise tagamise eest;

g) „tollimaks“ – mis tahes maks või lõiv, mis on kehtestatud kaupade impordile või sellega 

seoses, välja arvatud:

i) maks, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas artikliga 

2.4;

& /et 7

ii) dumpinguvastane, erikaitse-, tasakaalustav või kaitsetollimaks, mida kohaldatakse 

kooskõlas GATT 1994, dumpinguvastase lepingu, põllumajanduslepingu, subsiidiumide 

ja tasakaalustusmeetmete lepingu või kaitsemeetmete lepinguga; ning

iii) tasu või muu lõiv, mis on kehtestatud impordile või seoses impordiga ja mille summa 

piirdub osutatud teenuste ligikaudse maksumusega;

h) „tollialased õigusnormid“ – emma-kumma lepinguosalise territooriumil kohaldatavad 

õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning kaupade 

suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas keelustamis-, piiramis- ja 

kontrollimeetmed;

i) „päev“ – kalendripäev, sealhulgas nädalavahetused ja pühad;

j) „käsituslepe“ – WTO asutamislepingu 2. lisas esitatud vaidluste lahendamist reguleerivate 

eeskirjade ja protseduuride käsituslepe;

k) „olemasolev“ – käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtiv;

l) „vabalt konverteeritav valuuta“ – vääring, mida saab vabalt vahetada vääringute vastu, 

millega kaubeldakse laialdaselt rahvusvahelistel valuutaturgudel ja mida kasutatakse 

laialdaselt rahvusvahelistes tehingutes1;

1 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et laialdaselt rahvusvahelistel valuutaturgudel  kaubeldavate ja laialdaselt rahvusvahelistes tehingutes kasutatavate vääringute hulka  kuuluvad vabalt kasutatavad vääringud, nagu Rahvusvaheline Valuutafond on need oma  põhikirja kohaselt kindlaks määranud.

& /et 8

m) „GATS“ – WTO asutamislepingu 1B lisas sisalduv teenuskaubanduse üldleping;

n) „GATT 1994“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta üldine tolli- ja 

kaubanduskokkulepe;

o) „harmoneeritud süsteem“ ehk „HS“ – kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud 

süsteem, sealhulgas kõik selle õiguslikud märkused ja muudatused, mille on välja töötanud 

Maailma Tolliorganisatsioon; „grupid“, „rubriigid“ ja „alamrubriigid“ – harmoneeritud 

süsteemi nomenklatuuris kasutatavad grupid, rubriigid (neljakohalised koodid) ja 

alamrubriigid (kuuekohalised koodid);

p) „IMF“ – Rahvusvaheline Valuutafond;

q) „investor“ – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes soovib asutada1 või on asutamas 

ettevõtet teise lepinguosalise territooriumil, või on sellise ettevõtte juba asutanud;

r) „juriidiline isik“ – kohaldatava õiguse järgi nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks 

otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud õigussubjekt kas era- või riigiomandis, 

sealhulgas aktsiaselts, trust, täisühing, ühisettevõte, füüsilisest isikust ettevõtja või ühistu;

1 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosalised mõistavad, et „investori“ määratluse  kohaldamisel tähendab investor, kes „soovib asutada“ ettevõtet, investorit, kes on astunud  konkreetseid samme ettevõtte asutamiseks. Kui ettevõtte asutamiseks on nõutav teatamis- või  heakskiitmisprotsess, tähendab ettevõtet asutada sooviv investor investorit, kes on algatanud  sellise teatamis- või heakskiitmisprotsessi.

& /et 9

s) „meede“ – lepinguosalise meede kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, 

haldustoimingu, nõude või tava kujul või muul kujul;

t) „lepinguosalise meede“1 – meede, mille on vastu võtnud või kehtima jätnud:

i) keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja nende ametiasutused;

ii) valitsusvälised asutused keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või 

nende tasandite ametiasutuste delegeeritud volitusi kasutades; ning

iii) üksus, kes tegutseb meetme asjus lepinguosalise korralduste kohaselt või lepinguosalise 

juhtimise või kontrolli all;

u) „liikmesriik“ – liidu liikmesriik;

v) „lepinguosalise füüsiline isik“2 –

i) liidu puhul isik, kes on liidu ühe liikmesriigi kodanik3 vastavalt selle liikmesriigi 

õigusele, ning

1 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et mõiste „lepinguosalise meede“ hõlmab ka  lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalike meetmete  võtmata jätmist.

2 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et 8. peatüki „Investeeringute liberaliseerimine ja  teenuskaubandus“ kohaldamisel käsitatakse isikut, kellel on mõlema lepinguosalise  topeltkodakondsus, üksnes selle riigi kodanikuna, mille kodakondsus on domineeriv ja  tegelik.

3 8. peatüki „Investeeringute liberaliseerimine ja teenuskaubandus“ kohaldamisel kuulub mõiste  „lepinguosalise füüsiline isik“ alla ka alaliselt Läti Vabariigis elav füüsiline isik, kes ei ole  Läti Vabariigi ega ühegi teise riigi kodanik, kuid kellel on Läti Vabariigi õigusnormide  kohaselt õigus saada mittekodaniku pass.

& /et 10

ii) Indoneesia puhul Indoneesia kodanik vastavalt Indoneesia õigusele;

w) „OECD“ – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon;

x) „pärit“ või „päritolustaatusega kaup“ – kaup, mis vastab 3. peatükis „Päritolureeglid ja 

-menetlused“ sätestatud õigusnormidele;

y) „Pariisi kokkulepe“ – 12. detsembril 2015 Pariisis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 

kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil vastu võetud Pariisi kokkulepe;

z) „isik“ – füüsiline või juriidiline isik;

aa) „tariifne sooduskohtlemine“ – käesoleva lepingu kohase tollimaksu kohaldamine 

päritolustaatusega kauba suhtes vastavalt artiklile 2.5;

bb) „kaitsemeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv kaitsemeetmete leping;

cc) „sanitaar- või fütosanitaarmeede“ – WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisa 

punktis 1 osutatud meede;

dd) „subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 

subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping;

& /et 11

ee) „teenus, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel“ – teenus, mida ei osutata ärilistel 

alustel ega konkureerides ühe või mitme teenuseosutajaga;

ff) „teenuseosutaja“ – isik, kes osutab või soovib osutada teenust;

gg) „väike või keskmise suurusega ettevõte“ ehk „VKE“ – väike või keskmise suurusega ettevõte, 

sealhulgas mikroettevõtted, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning ettevõtjad;

hh) „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv sanitaar- 

ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping;

ii) „tehniliste kaubandustõkete leping“ – WTO asutamislepingu 1. lisas sisalduv tehniliste 

kaubandustõkete leping;

jj) „ELi toimimise leping“ – 25. märtsil 1957 Roomas sõlmitud Euroopa Liidu toimimise leping;

kk) „kolmas riik“ – riik või territoorium väljaspool käesoleva lepingu territoriaalset 

kohaldamisala, nagu on sätestatud artiklis 25.11;

ll) „TRIPS-leping“ – WTO asutamislepingu 1C lisas sisalduv intellektuaalomandi õiguste 

kaubandusaspektide leping;

& /et 12

mm) „ÜRO mereõiguse konventsioon“ (UNCLOS) – 10. detsembril 1982 Montego Bays sõlmitud 

ÜRO mereõiguse konventsioon,

nn) „rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon“ – rahvusvaheliste lepingute õiguse 

Viini konventsioon, mis sõlmiti 23. mail 1969 Viinis; ning

oo) „WTO“ – Maailma Kaubandusorganisatsioon.

2. PEATÜKK

VÕRDNE KOHTLEMINE JA KAUPADE TURULEPÄÄS

ARTIKKEL 2.1

Eesmärk

Lepinguosalised liberaliseerivad järk-järgult ja vastastikku kaubavahetuse vastavalt käesolevale 

lepingule.

& /et 13

ARTIKKEL 2.2

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalistevahelise kaubavahetuse suhtes, kui käesolevas 

lepingus ei ole sätestatud teisiti.

ARTIKKEL 2.3

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „impordi litsentsimise protseduuride leping“ – WTO asutamislepingu 1-A lisas sisalduv 

impordi litsentsimise protseduuride leping;

b) „konsulaartehing“ – menetlus, mille kaudu hangitakse eksportiva lepinguosalise territooriumil 

või kolmanda riigi territooriumil importiva lepinguosalise konsulilt konsulaararve või 

konsulaarviisa faktuurarvele, päritolusertifikaadile, manifestile, kaubasaatja 

ekspordideklaratsioonile või muule kauba impordiga seotud tollidokumendile;

& /et 14

c) „ekspordi litsentsimise protseduur“ – haldusmenetlus, milles eksportiva lepinguosalise 

territooriumilt eksportimise eeltingimusena nõutakse taotluse või muude dokumentide 

esitamist (muud kui tavaliselt tollivormistuseks nõutavad dokumendid) ühele või mitmele 

asjaomasele haldusasutusele;

d) „lepinguosalise kaup“ või „teise lepinguosalise kaup“ – kõnealuse lepinguosalise omamaine 

kaup GATT 1994 tähenduses, sealhulgas tema päritolustaatusega kaup; ning

e) „impordi litsentsimise protseduur“ – haldusmenetlus, milles importiva lepinguosalise 

tolliterritooriumile importimise eeltingimusena nõutakse taotluse või muude dokumentide 

esitamist (muud kui tavaliselt tollivormistuseks nõutavad dokumendid) ühele või mitmele 

asjaomasele haldusasutusele.

ARTIKKEL 2.4

Võrdne kohtlemine riigisisesel maksustamisel ja reguleerimisel

Kumbki lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 

III artiklile ning selle märkustele ja lisasätetele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artikkel 

ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle 

osaks.

& /et 15

ARTIKKEL 2.5

Tollimaksude vähendamine või kaotamine

1. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, vähendab kumbki lepinguosaline teise 

lepinguosalise päritolustaatusega kaupade tollimakse või kaotab need vastavalt oma tariifitabelile, 

mis on esitatud 2-A lisas „Tollimaksude kaotamine“.

2. Lõike 1 kohaldamisel loetakse tollimaksu baasmääraks määr, mis on iga kauba kohta esitatud 

2-A lisas „Tollimaksude kaotamine“ olevas tariifitabelis.

3. Kui lepinguosaline vähendab oma kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära, 

kohaldatakse seda tollimaksumäära teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba suhtes seni, kuni 

see on madalam kui 2-A lisa „Tollimaksude kaotamine“ selle lepinguosalise tariifitabeli kohaselt 

kindlaks määratud tollimaksumäär.

4. Neli aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist konsulteerivad lepinguosalised emma-kumma 

lepinguosalise taotlusel omavahel, et kaaluda võimalust kiirendada 2-A lisas „Tollitariifide 

kaotamise ajakavad“ sätestatud tollimaksude vähendamist või kaotamist või laiendada käesolevast 

lepingust tuleneva tollitariifide vähendamise või kaotamise ulatust. Artikli 24.2 alusel võib 

kaubanduskomitee teha otsuse muuta 2-A lisa „Tollimaksude kaotamine“, sealhulgas liidet 2-A-1 

„ELi tariifitabel“ ja liidet 2-A-2 „Indoneesia tariifitabel“, et kiirendada tollimaksude vähendamist 

või kaotamist või laiendada tariifide vähendamise või kaotamise ulatust.

& /et 16

5. Lepinguosaline võib igal ajal ühepoolselt kiirendada 2-A lisas „Tollimaksude kaotamine“ 

tema tariifitabelis teise lepinguosalise päritolustaatusega kaupadele kehtestatud tollimaksude 

vähendamist või kaotamist. Kõnealune lepinguosaline teatab sellest teisele lepinguosalisele 

võimalikult varakult enne uue tollimaksumäära jõustumist. Pärast tollimaksu ühepoolset 

vähendamist võib lepinguosaline tõsta imporditollimaksu üleminekuperioodiks taas tasemele, mis 

on ette nähtud tema tariifitabelis 2-A lisas „Tollimaksude kaotamine“.

6. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, ei suurenda kumbki lepinguosaline 

tollimaksu, mis on sätestatud baasmäärana teise lepinguosalise päritolustaatusega kaubale, viisil, 

mis ei ole kooskõlas tema tariifikohustuste tabeliga, mis on esitatud 2-A lisas „Tollimaksude 

kaotamine“.

7. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on 

klassifitseeritud 2-A lisas „Tollimaksude kaotamine“ märkega „X“ tähistatud tariifiridade alla, ei 

kohaldata tollimaksude vähendamist ega kaotamist, mis toimub pärast käesoleva lepingu jõustumist 

ja käesolevas artiklis osutatud tulevaste läbirääkimiste pidamise kohustuse võtmist.

& /et 17

ARTIKKEL 2.6

Eksporditollimaksud ja muud ekspordimaksud või -tasud

1. Kumbki lepinguosaline ei kehtesta ega jäta kehtima ühtegi tollimaksu, muud maksu ega lõivu, 

mida kohaldatakse kauba teise lepinguosalise territooriumile eksportimise suhtes või sellega seoses, 

ega ühtegi teise lepinguosalise territooriumile eksporditavalt kaubalt tasutavat riigisisest maksu või 

muud lõivu, mis ületab maksu või lõivu, mida kohaldataks samasuguse kauba suhtes siis, kui see 

oleks ette nähtud omamaiseks tarbimiseks.

2. Lõiget 1 ei kohaldata järgmise suhtes:

a) meetmed, mis on vastu võetud või kehtima jäetud enne 13. juulit 20251, välja arvatud kaupade 

puhul, mille suhtes on 2-B lisas „Artikli 2.6 lõike 2 punkti b kohane eksporditollimaksude 

kvooditabel“ võetud kohustusi;

b) punktis a osutatud meetmete jätkamine või pikendamine, niivõrd kui see ei vähenda punktis a 

osutatud meetmetega hõlmatud kaupade vastavust nõuetele; või

c) tulevased meetmed kaupade puhul, mis on saadud mineraalide töötlemisel sulatuseelses 

etapis2.

1Indoneesia puhul on need järgmised 13. juulil 2025 kehtinud meetmed: rahandusministri määrus nr  38/2024 ja rahandusministri määrus nr 30/2025.

2„Mineraalide töötlemine sulatuseelses etapis“ on protsess, mille käigus eraldatakse mineraalid  kaevandusjääkidest ja muudetakse need kontsentreeritud ehk teistsuguseks tooteks. See vastab  HSi gruppidele 25 ja 26 ning HSi gruppidesse 72–81 kuuluvatele jäätmetele ja jääkidele, mida  saab ringlusse võtta ja turustada.

& /et 18

3. Kui lepinguosaline kohaldab muid kui lõikes 2 sätestatud meetmeid, vähendatakse olenemata 

lõikest 1 teise lepinguosalise territooriumile eksportimisel kohaldatavat tollimaksu 50 %. Seda 

vähendamist kohaldatakse ka kummagi lepinguosalise selliste investorite ekspordi suhtes, kes on 

investeerinud teise lepinguosalise territooriumile, olenemata ekspordi sihtkohast.

4. Lõikes 2 osutatud meetmete jätkamisest või pikendamisest teatab meedet kohaldav 

lepinguosaline teisele lepinguosalisele vähemalt 60 päeva enne meetme vastuvõtmist. Sellises teates 

annab teate esitanud lepinguosaline teisele lepinguosalisele võimaluse pidada uute lõike 2 punkti c 

kohaste meetmete üle konsultatsioone. Kui erandlikud ja kriitilised asjaolud, mis nõuavad 

viivitamatut tegutsemist, ei lase lõike 2 punktiga c hõlmatud meetmetest selliselt teatada, tuleb see 

teade esitada võimalikult kiiresti.

5. Kui üks lepinguosaline kohaldab kauba eksportimisel mis tahes muusse kolmandasse riiki või 

seoses sellise ekspordiga madalamat tollimaksumäära, maksu või muud lõivu, ja seni, kuni see määr 

on madalam kui teise lepinguosalise suhtes kohaldatav määr, kohaldatakse seda madalamat määra. 

Suurema selguse huvides olgu märgitud, et pärast ühepoolset vähendamist võib lepinguosaline tõsta 

tollimaksu, maksu või muu lõivu määra, mida kohaldatakse kauba ekspordi suhtes või seoses kauba 

ekspordiga.

6. Emma-kumma lepinguosalise taotlusel või kord aastas vaatab kaubanduskomitee läbi kõik 

tollimaksud, muud maksud ja tasud, mis on kehtestatud kaupade ekspordile teise lepinguosalise 

territooriumile või seoses sellise ekspordiga. Artikli 24.2 alusel võib kaubanduskomitee teha otsuse 

muuta käesoleva artikli lõiget 2 või 2-B lisa „Artikli 2.6 lõike 2 punkti b kohane 

eksporditollimaksude kvooditabel“.

& /et 19

7. Ükski käesoleva artikli säte ei takista lepinguosalist kehtestamast ekspordile artikli 2.7 

kohaselt lubatud tasu või lõivu.

ARTIKKEL 2.7

Tasud ja formaalsused

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tasud ja lõivud, mis on kehtestatud impordile ja ekspordile 

või seoses impordi ja ekspordiga, on kooskõlas tema õiguste ja kohustustega, mis tulenevad GATT 

1994 VIII artiklist. Lepinguosaline ei kehtesta impordile ega ekspordile ega sellega seoses tasusid 

ega muid lõive väärtuse alusel.

2. Kumbki lepinguosaline avaldab viivitamata üksikasjad tasude ja lõivude kohta, mis ta on 

kehtestanud impordile või ekspordile või seoses impordi või ekspordiga, ning teeb võimaluste piires 

sellise teabe kättesaadavaks internetis, et valitsustel, kauplejatel ja teistel huvitatud isikutel oleks 

võimalik sellega tutvuda.

3. Lepinguosaline ei nõua teise lepinguosalise kauba impordi puhul konsulaartoiminguid ega 

nendega seotud tasusid või lõive1.

1 Seda lõiget ei kohaldata teise lepinguosalise kaupade importimisel annetuste tarbeks või toetuste  suhtes, mida antakse selleks, et neid kaupu oleks võimalik tollimaksust vabastada.

& /et 20

ARTIKKEL 2.8

Impordi- ja ekspordipiirangud

1. Lepinguosaline ei kehtesta ega jäta kehtima teise lepinguosalise kauba impordi suhtes ega 

kauba teise lepinguosalise territooriumile suunatud ekspordi või ekspordiks müügi suhtes keelde 

ega piiranguid, mis ei ole kooskõlas GATT 1994 XI artikliga, sh selle märkuste ja lisasätetega. 

Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse 

lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2. Lepinguosaline ei kehtesta ega jäta kehtima:

a) ekspordi- ja impordihinna nõudeid1, välja arvatud juhul, kui see on lubatud tasakaalustavate ja 

dumpinguvastaste tollimaksudega seotud korralduste ja kohustuste täitmise tagamiseks; ega

b) kohustuslikku eelinspekteerimise nõuet, nagu see on määratletud WTO asutamislepingu 1A 

lisas sisalduvas eksportkauba eelinspekteerimise lepingus, ega muud tollivormistuseelset 

kontrolli, mida eraettevõtjad teevad kolmandate riikide puhul sihtkohas eelinspekteerimisest 

vabastatud kaupadel.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et selle sätte eesmärk ei ole takistada lepinguosalist  tuginemast impordihinnale, et määrata kooskõlas käesoleva lepinguga kindlaks kohaldatav  tollimaksumäär.

& /et 21

ARTIKKEL 2.9

Impordi- ja ekspordimonopolid

1. Lepinguosaline ei määra ega säilita mis tahes kaubaga kauplemiseks määratud impordi- või 

ekspordimonopoli, välja arvatud juhul, kui seda tehakse avaliku poliitika1, näiteks toidujulgeoleku 

otstarbel. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab impordi- või ekspordimonopol lepinguosalise 

poolt üksusele antud ainuõigust või luba importida teiselt lepinguosaliselt kaupu või eksportida neid 

teisele lepinguosalisele.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolev artikkel ei piira 8. peatüki 

„Investeeringute ja teenuskaubanduse liberaliseerimine“ ja 8-A lisa „Liidu piiriülese teenuste 

osutamisega seotud kohustuste loend“ ja 8-E lisa „Indoneesia piiriülese teenuste osutamisega seotud 

kohustuste loend“ ning 8-B lisa „Liidu investeeringute liberaliseerimisega seotud erikohustuste 

loend“ ja 8-F lisa „Indoneesia investeeringute liberaliseerimisega seotud erikohustuste loend“ 

kohaldamist ega hõlma õigusi, mis tulenevad intellektuaalomandi õiguse andmisest.

ARTIKKEL 2.10

Transiit

GATT 1994 V artikkel inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse mutatis mutandis.

1Käesoleva artikli kohaldamisel ei kohaldata avaliku poliitika tarbeks tehtavat erandit tooraine ja  energiakaupade (v.a elekter) suhtes, nagu need on määratletud 15. peatükis „Energia ja  toorained“.

& /et 22

ARTIKKEL 2.11

Päritolu märkimine

1. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti ja kui Indoneesia nõuab liidu kaupade 

importimisel päritolumärki, aktsepteerib Indoneesia päritolumärki „Made in the EU“ või 

samaväärset märki keeles, mida nõuavad Indoneesia päritolumärgistuse nõuded, tingimustel, mis ei 

ole vähem soodsad kui need, mida kohaldatakse liidu liikmesriikide päritolumärkide suhtes. Selline 

aktsepteerimine ei piira Indoneesia õigust nõuda teavet imporditud kauba päritolu kohta.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesoleva artikli eesmärk ei ole anda 

päritolustaatust vastavalt 3. peatükile „Päritolureeglid ja -menetlused“.

ARTIKKEL 2.12

Impordi litsentsimise protseduurid

1. Lepinguosalised tagavad, et kõiki impordi litsentsimise protseduure kohaldatakse neutraalselt, 

neid hallatakse ausalt, õiglaselt, diskrimineerimata ja läbipaistvalt ning need on kooskõlas 2-A lisas 

„Tollimaksude kaotamine“ sätestatud kohustustega.

& /et 23

2. Kumbki lepinguosaline kehtestab impordi litsentsimise protseduurid ja haldab neid vastavalt 

impordi litsentsimise protseduuride lepingu artiklitele 1–3. Selleks inkorporeeritakse impordi 

litsentsimise protseduuride lepingu artiklid 1–3 käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis

mutandis selle osaks.

3. Lepinguosaline, kes kehtestab litsentsimisprotseduuri või muudab olemasolevat 

litsentsimisprotseduuri, teatab sellest teisele lepinguosalisele 60 päeva jooksul pärast selle 

avaldamist. Teade peab sisaldama impordi litsentsimise protseduuride lepingu artikli 5 lõikes 2 

nimetatud teavet. Loetakse, et lepinguosaline on selle kohustuse täitnud, kui ta on asjaomasest 

impordi litsentsimise protseduurist või selles tehtud muudatustest teatanud impordi litsentsimise 

protseduuride lepingu artikli 4 kohaselt moodustatud impordi litsentsimise komiteele ja esitanud 

kõnealuse lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teabe.

4. Teise lepinguosalise taotlusel esitab lepinguosaline viivitamata impordi litsentsimise 

protseduuride lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud asjakohase teabe impordi litsentsimise 

protseduuride kohta, mille ta on vastu võtnud või jätab kehtima, või olemasolevates 

litsentsimisprotseduurides tehtud muudatuste kohta.

5. Kumbki lepinguosaline teeb internetis avalikult kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks järgmise:

a) kõik impordilitsentsi taotluse esitamist ja rahuldamist käsitlevad asjakohased eeskirjad, teave, 

menetlused ja muud tingimused, sealhulgas kõik nendest tehtavad erandid;

b) kontaktpunkt või -punktid, kust huvitatud isikud saavad lisateavet impordiloa saamise 

tingimuste kohta; ning

& /et 24

c) haldusasutus või -asutused, kellele loataotlus või muud asjakohased dokumendid tuleb 

esitada.

6. Kui lepinguosaline jätab teise lepinguosalise kauba kohta esitatud impordiloa taotluse 

osaliselt või täielikult rahuldamata, esitab ta taotleja taotluse korral hiljemalt 15 päeva jooksul 

pärast sellise taotluse saamist taotlejale kirjaliku selgituse rahuldamata jätmise põhjuse kohta ning 

vajaduse korral taotluse uuesti esitamise korra kohta.

7. Kumbki lepinguosaline tagab, et:

a) taotlejat ei takistata uut taotlust esitamast üksnes põhjusel, et mõni tema varasem taotlus on 

tagasi lükatud, ning

b) taotlejal on õigus otsus asjaomase lepinguosalise õigusnormide kohaselt edasi kaevata või 

lasta see läbi vaadata kohtus, vahekohtus või halduskohtus või menetluste kaudu, mis on 

sõltumatud asutustest, kellele on usaldatud halduslik täitmise tagamine.

ARTIKKEL 2.13

Ekspordi litsentsimise protseduurid

1. Kumbki lepinguosaline avaldab uued ekspordi litsentsimise protseduurid ja olemasolevates 

ekspordi litsentsimise protseduurides tehtud muudatused viisil, mis võimaldab valitsustel, 

kauplejatel ja teistel huvitatud isikutel nendega tutvuda. Selline avaldamine toimub siis, kui see on 

teostatav, ja hiljemalt sellise menetluse või muudatuse jõustumise kuupäeval.

& /et 25

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et ekspordi litsentsimise protseduuride avaldamisel avaldatakse 

ka järgmine teave:

a) ekspordi litsentsimise protseduuride või nendesse tehtavate muudatuste tekst, sealhulgas iga 

litsentsimisprotseduuriga hõlmatud kaupade kirjeldus, litsentsi taotlemise kord ja 

kriteeriumid, millele taotleja peab litsentsi taotlemiseks vastama, ning haldusasutus või 

-asutused, kellele taotlus või muud asjakohased dokumendid tuleks esitada; ning

b) kontaktpunkt või -punktid, kust huvitatud isikud saavad lisateavet ekspordilitsentsi saamise 

tingimuste kohta.

3. 60 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist teatab kumbki lepinguosaline teisele 

lepinguosalisele oma olemasolevatest ekspordi litsentsimise protseduuridest. Lepinguosaline, kes 

kehtestab uue ekspordi litsentsimise protseduuri või muudab olemasolevat litsentsimisprotseduuri, 

teatab sellest teisele lepinguosalisele 60 päeva jooksul pärast selle avaldamist. Teade peab 

sisaldama viidet allika(te)le, kus lõikes 2 nõutud teave on avaldatud, ja asjakohasel juhul valitsuse 

asjaomase veebisaidi või asjaomaste veebisaitide aadressi.

& /et 26

ARTIKKEL 2.14

Teabe ja andmete vahetus

1. Käesoleva lepingu toimimise jälgimiseks ja soodustuste kasutamise määra arvutamiseks 

vahetavad lepinguosalised igal aastal impordistatistikat ajavahemiku jooksul, mis algab üks aasta 

pärast käesoleva lepingu jõustumist ja lõpeb 10 aastat pärast kõigi kaupade tollimaksude kaotamise 

lõpuleviimist vastavalt 2-A lisas „Tollimaksude kaotamine“ sätestatud tariifitabelitele. Kui 

kaubanduskomitee ei otsusta teisiti, pikendatakse seda ajavahemikku automaatselt viie aasta võrra. 

Kaubanduskomitee võib artikli 24.2 kohaselt otsustada seda tähtaega hiljem veelgi pikendada.

2. Impordistatistika vahetamine hõlmab andmeid kõige viimase aasta kohta, mille andmed on 

kättesaadavad, sealhulgas väärtust ja vajaduse korral mahtu tariifirea tasandil, teise lepinguosalise 

nende kaupade impordi kohta, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu alusel sooduskohtlemist, 

ja nende kaupade kohta, mille suhtes sooduskohtlemist ei kohaldata.

& /et 27

ARTIKKEL 2.15

Sooduskohtlemise haldamise erimeetmed

1. Lepinguosalised teevad koostööd, et hoida ära, avastada ja tõkestada käesoleva peatüki alusel 

võimaldatud sooduskohtlemisega seotud tollialaste õigusnormide rikkumisi, nagu need on 

määratletud protokollis, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes, tegutsedes kooskõlas 

oma kohustustega, mis tulenevad 3. peatükist „Päritolureeglid ja -menetlused“ ja protokollist, mis 

käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes.

2. Ilma et see piiraks 3. peatükis „Päritolureeglid ja -menetlused“ sätestatud ajutise peatamise 

kohaldamist, võib lepinguosaline lõikes 3 sätestatud korra kohaselt peatada piiratud ajaks 

asjaomaste kaupade tariifse sooduskohtlemise, kui:

a) asjaomane lepinguosaline on objektiivse, veenva ja kontrollitava teabe põhjal järeldanud, et 

toime on pandud tollialaste õigusnormide süstemaatilisi ja ulatuslikke rikkumisi, mis on 

seotud käesoleva peatüki alusel võimaldatud sooduskohtlemisega, ning

b) teine lepinguosaline keeldub korduvalt ja põhjendamatult koostööst või ei tee temaga 

koostööd, nagu on sätestatud lõikes 11.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et koostöö toimub näiteks siis, kui lepinguosalised  vahetavad lõikes 1 osutatud küsimuse lahendamiseks teavet, sealhulgas kaubanduskomitees.

& /et 28

3. Lepinguosaline, kes on teinud lõikes 2 osutatud järelduse, teatab sellest põhjendamatu 

viivituseta kaubanduskomiteele ja alustab teise lepinguosalisega kaubanduskomitees 

konsultatsioone, et jõuda mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduseni.

4. Kahe kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud teadet võib teine lepinguosaline esitada selle 

järelduse kohta kirjalikke märkusi.

5. Kui lepinguosalised ei jõua kolme kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud teadet vastuvõetavas 

lahenduses kokkuleppele, võib kõnealuse järelduse teinud lepinguosaline otsustada asjaomaste 

kaupade sooduskohtlemise ajutiselt peatada. Peatamine kehtib üksnes nende kauplejate suhtes, kelle 

puhul mõlemad lepinguosalised on lõikes 3 osutatud konsultatsioonide käigus kindlaks teinud ja 

kokkuleppele jõudnud, et nad on tollialaste õigusnormide rikkumises osalenud. Peatamisotsus 

tehakse viivitamata teatavaks kaubanduskomiteele.

6. Kui lepinguosaline on teinud järelduse ja on kolme kuu jooksul pärast lõikes 5 osutatud teadet 

teinud kindlaks, et lõikes 5 osutatud peatamine ei ole aidanud tulemuslikult tõkestada tollialaste 

õigusnormide rikkumisi, mis on seotud käesoleva peatüki alusel võimaldatud sooduskohtlemisega, 

võib see lepinguosaline otsustada asjaomaste kaupade sooduskohtlemise ajutiselt peatada. 

Peatamisotsus tehakse viivitamata teatavaks kaubanduskomiteele.

& /et 29

7. Lepinguosaline, kes on teinud lõikes 2 osutatud järelduse, võib otsustada peatada piiratud 

ajaks asjaomaste kaupade sooduskohtlemise, kui lepinguosalised ei ole lõikes 3 osutatud 

konsultatsioonide käigus suutnud kindlaks teha kauplejaid, kes on seotud tollialaste õigusnormide 

rikkumisega, ega nendes kokkuleppele jõuda. Peatamisotsus tehakse viivitamata teatavaks 

kaubanduskomiteele.

8. Lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud peatamist kohaldatakse üksnes nii kaua, kui on vajalik asjaomase 

lepinguosalise finantshuvide kaitseks, ja mitte kauem kui kuus kuud, ning lõikes 2 osutatud 

järelduse teinud lepinguosaline võib selle igal ajal enne teatatud ajavahemiku lõppu lõpetada. 

Kõigist peatamisaja muudatustest teatatakse kaubanduskomiteele.

9. Kui lõikes 2 osutatud olukord, mis tingis algse peatamise, ei ole kaubanduskomiteele teatatud 

ajavahemiku lõpuks muutunud, võib asjaomane lepinguosaline otsustada peatamist pikendada. 

Asjaomane lepinguosaline teatab sellest kaubanduskomiteele hiljemalt üks kuu enne pikendamist. 

Pikendatud peatamise üle peetakse kaubanduskomitees korrapäraseid konsultatsioone.

10.  Kumbki lepinguosaline avaldab oma sisemenetluste kohaselt importijatele suunatud teated 

lõigetes 5, 6, 7, 8 ja 9 osutatud peatamisi käsitlevate teadaannete ja otsuste kohta.

& /et 30

11. Kui importija suudab importiva lepinguosalise tolliasutusele tõendada, et tema kaubad 

vastavad täielikult importiva lepinguosalise tollialastele õigusnormidele, käesoleva lepingu nõuetele 

ja muudele tingimustele, mis on seotud importiva lepinguosalise poolt tema õiguse kohaselt 

kehtestatud ajutise peatamisega, võimaldab importiv lepinguosaline lõigetest 3–9 olenemata 

importijal taotleda sooduskohtlemist ja nõuda tagasi tollimaksud, mis ta on nende kaupade 

importimisel maksnud ja mis ületavad kohaldatavaid soodustariife.

ARTIKKEL 2.16

Kaubavahetuse, tolliküsimuste ning sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste komitee

selle erikoosseisus 2. peatüki „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs“,

5. peatüki „Kaubanduse kaitsemeetmed“ ja 7. peatüki „Tehnilised kaubandustõkked“ jaoks

1. Käesolev artikkel täiendab ja täpsustab artiklit 24.4.

2. Kaubavahetuse, tolliküsimuste ning sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste komitee selle 

erikoosseisus 2. peatüki „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs“, 5. peatüki „Kaubanduse 

kaitsemeetmed“ ja 7. peatüki „Tehnilised kaubandustõkked“ jaoks, mis on moodustatud artikli 24.4 

alusel (käesolevas peatükis edaspidi „komitee“), arutab kõiki küsimusi, mis on seotud käesoleva 

peatüki, 5. peatüki „Kaubanduse kaitsemeetmed“ ja 7. peatüki „Tehnilised kaubandustõkked“ 

tulemusliku rakendamise ja toimimisega.

3. Komitee koosneb liidu ja Indoneesia esindajatest, sealhulgas kummagi lepinguosalise 

kontaktpunktidest, nagu on sätestatud lõikes 4.

& /et 31

4. Kumbki lepinguosaline määrab 90 päeva jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest 

kontaktpunkti, mille ülesanne on hõlbustada teabevahetust lepinguosaliste vahel küsimustes, mida 

käsitletakse käesolevas peatükis, 5. peatükis „Kaubanduse kaitsemeetmed“ ja 7. peatükis 

„Tehnilised kaubandustõkked“. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele viivitamata 

kõigist muudatustest oma kontaktpunkti andmetes.

5. Komitee tuleb kokku artikli 24.4 lõike 4 kohaselt.

6. Komiteel on järgmised ülesanded:

a) edendada kaubavahetust lepinguosaliste vahel, sealhulgas pidades konsultatsioone käesolevast 

lepingust tuleneva tollimaksude vähendamise või kaotamise kiirendamise üle ja vajaduse 

korral muude küsimuste üle;

b) vaadata läbi käesolev peatükk ja 5. peatükk „Kaubanduse kaitsemeetmed“ ning jälgida nende 

rakendamist või toimimist;

c) tegelda viivitamata lepinguosalistevaheliste kaubandustõketega, eelkõige nendega, mis on 

seotud mittetariifsete meetmete kohaldamisega, ning vajaduse korral suunata need küsimused 

arutamiseks kaubanduskomiteele;

d) arutada küsimusi, mis on seotud 7. peatükiga „Tehnilised kaubandustõkked“ ja mille on talle 

suunanud artikli 7.11 lõike 1 alusel nimetatud tehniliste kaubandustõkete peatüki 

koordinaatorid;

& /et 32

e) pidada konsultatsioone ja püüda leida lahendusi käesoleva peatükiga seotud küsimustes, 

sealhulgas erimeelsustes, mis võivad lepinguosaliste vahel tekkida seoses kaupade 

klassifitseerimisega harmoneeritud süsteemi ning 2-A lisaga „Tollimaksude kaotamine“ ja 2-

B lisaga „Artikli 2.6 lõike 2 punkti b kohane eksporditollimaksude kvooditabel“ või seoses 

harmoneeritud süsteemi koodistruktuuri või kummagi lepinguosalise vastavate 

nomenklatuuride muutmisega, sealhulgas kummagi lepinguosalise kasutatavate meetodite ja 

menetlustega, tagamaks, et 2-A lisas „Tollimaksude kaotamine“ ja 2-B lisas „Artikli 2.6 lõike 

2 punkti b kohane eksporditollimaksude kvooditabel“ sätestatud kohustusi ei muudeta; 

käesoleva punkti kohased konsultatsioonid ei asenda 22. peatüki „Vaidluste lahendamine“ 

alusel toimuvaid konsultatsioone ega 21. peatüki „Kahepoolse dialoogi mehhanism“ alusel 

peetavaid dialooge, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti;

f) jälgida soodustuste kasutamise määrasid ja statistikat, mille kohta võib andmeid esitada 

kaubanduskomiteele arvamuste vahetuseks;

g) suunata vajaduse korral arutlusel olevaid küsimusi, sealhulgas soovitusi või järeldusi 

kaubanduskomiteele; ning

h) lepinguosalise taotlusel vaadata läbi ja vahetada statistilist teavet kummagi lepinguosalise 

impordilitsentside heakskiitmise ja nende andmisest keeldumise määrade kohta.

& /et 33

3. PEATÜKK

PÄRITOLUREEGLID JA -MENETLUSED

A JAGU

PÄRITOLUREEGLID

ARTIKKEL 3.1

Mõisted

Käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „klassifitseeritud“ – osutab toote või materjali klassifitseerimisele harmoneeritud süsteemi 

teatavasse gruppi, rubriiki või alamrubriiki;

b) „pädev asutus“:

i) liidu puhul toll ning

ii) Indoneesia puhul olenevalt olukorrast kas kaubandusministeerium või toll;

& /et 34

c) „kaubasaadetis“ – tooted, mille ükssama eksportija saadab samaaegselt ühele kaubasaajale või 

mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi 

puudumisel üheainsa kaubaarve alusel;

d) „tolliväärtus“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva GATT 1994 VII artikli rakendamise 

lepingu kohaselt määratud tolliväärtus;

e) „tehasehind“ –

i) toote hind, mida makstakse tootjale1, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, 

tingimusel et hind sisaldab kõigi kasutatud materjalide väärtust ja kõiki toote 

valmistamisega seotud kulusid ning sellest on maha arvatud kõik riiklikud maksud, mis 

makstakse saadud toote eksportimisel tagasi või mida võib siis tagasi maksta, või

ii) kui hinda ei maksta või kui tegelik hind ei kajasta kõiki toote valmistamisel tegelikult 

kantud kulusid, siis kõigi kasutatud materjalide väärtus ja kõik muud kulud, mis on 

kantud toote tootmisel eksportiva lepinguosalise territooriumil:

A) sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, mida võib õigustatult tootega 

seostada; ning

1Punkti i kohaldamisel, kui viimane toodang on tootjalt tellitud allhanke korras, tähendab punktis i  osutatud mõiste „tootja“ isikut, kes on palganud alltöövõtja.

& /et 35

B) välja arvatud veo- ja kindlustuskulud, kõik muud toote vedamisel kantud kulud ja 

eksportiva lepinguosalise riigisisesed maksud, mis makstakse saadud toote 

eksportimisel tagasi või mida võib siis tagasi maksta;

f) „eksportija“ – lepinguosalise territooriumil asuv isik, kes ekspordib või toodab 

päritolustaatusega toodet vastavalt asjaomase lepinguosalise õigusnormides sätestatud 

nõuetele ja koostab päritolukinnituse;

g) „importija“ – lepinguosalise territooriumil asuv isik, kes impordib päritolustaatusega toodet 

vastavalt asjaomase lepinguosalise õigusnormides sätestatud nõuetele ja taotleb sellele 

tariifset sooduskohtlemist;

h) „materjal“ – koostisosa, komponent, osa või toode, mida kasutatakse teise toote tootmiseks;

i) „tariifne sooduskohtlemine“ – artikli 2.5 kohaselt päritolustaatusega kauba suhtes kehtiv 

tollimaksumäär;

j) „toode“ – tootmise tulemus;

k) „tootmine“ – igasugune kaupade hankimise või töötlemise meetod, sealhulgas toote 

kasvatamine, aretamine, kaevandamine, ekstraheerimine, saagina koristamine, korjamine, 

kogumine, kalapüük, püünisjaht, jahipidamine, kinnipüüdmine, tootmine, kokkupanek või 

lahtivõtmine; ning

& /et 36

l) „materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal, 

või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, 

mida maksti nende materjalide eest liidus või Indoneesias.

ARTIKKEL 3.2

Päritolustaatusega kaupadele esitatavad nõuded

1. Kui lepinguosaline kohaldab käesoleva lepingu alusel teise lepinguosalise päritolustaatusega 

kauba suhtes tariifset sooduskohtlemist, tingimusel et tooted vastavad kõigile käesolevas peatükis 

kehtestatud kohaldatavatele nõuetele, käsitatakse järgmisi tooteid teisest lepinguosalisest pärit 

kaubana:

a) tooted, mis on artikli 3.4 kohaselt täielikult saadud kõnealuse lepinguosalise territooriumil;

b) tooted, mis on toodetud kõnealuse lepinguosalise territooriumil üksnes selle lepinguosalise 

päritolustaatusega materjalidest, ning

c) tooted, mis on toodetud kõnealuse lepinguosalise territooriumil ja mis sisaldavad 

päritolustaatuseta materjale, tingimusel et need vastavad lisas 3-B „Tootepõhised 

päritolureeglid“ sätestatud nõuetele.

2. Kui toode on saanud päritolustaatuse, ei käsitata selle toote valmistamisel kasutatud 

päritolustaatuseta materjale päritolustaatuseta materjalidena, kui kõnealust toodet kasutatakse 

materjalina teise toote tootmisel.

& /et 37

3. Päritolustaatuse omandamise nõuded peavad olema Indoneesias või liidus täidetud 

katkestusteta.

ARTIKKEL 3.3

Päritolu kumulatsioon

1. Olenemata artiklist 3.2 käsitatakse tooteid lepinguosalisest pärinevana, kui nende saamiseks 

on seal kasutatud teisest lepinguosalisest pärit materjale, tingimusel et tehtud töö või töötlus on 

artiklis 3.6 nimetatud toimingutest ulatuslikum.

2. Materjale, mis on pärit Jaapanist ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni kuuluvatest 

kolmandatest riikidest (edaspidi „ASEANi liikmesriigid“), käsitatakse 3-B lisa „Tootepõhised 

päritolureeglid“ 2. liite kohaselt Indoneesiast pärit materjalidena, kui neid töödeldakse edasi ja 

kasutatakse mõnes 3-B lisa „Tootepõhised päritolureeglid“ 2. liites loetletud tootes, tingimusel et 

need on läbinud Indoneesias töö või töötluse, mis on artiklis 3.6 nimetatud toimingutest 

ulatuslikum.

3. Lõike 2 kohaldamisel määratakse materjalide päritolu kindlaks sooduspäritolureeglite 

kohaselt, mida kohaldatakse 17. juulil 2018 Tokyos allkirjastatud Euroopa Liidu ja Jaapani vahelise 

majanduspartnerluslepingu raames

ning ASEANi liikmesriikide suhtes.

& /et 38

4. Lõike 2 kohaldamisel tõendab Jaapanist või ASEANi liikmesriigist Indoneesiasse eksporditud 

ning edasises töös või edasisel töötlemisel kasutamiseks ettenähtud materjalide päritolustaatust 

päritolutõend, mille alusel saaks neid otse liitu eksportida.

5. Lõike 2 kohaldamisel koostatavatele päritolukinnitustele kantakse järgmine märge: „ELi-

Indoneesia laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu 3. peatüki artikli 3.3 lõike 2 kohaldamine koos 

XXX [kumulatsiooniriik/-riigid]“.

6. Lõikeid 2–5 kohaldatakse, kui:

a) Jaapan ja ASEANi liikmesriigid kohaldavad GATT 1994 XXIV artikli kohaselt liiduga 

sooduskaubanduslepingut; ning

b) Jaapan, ASEANi liikmesriigid ja Indoneesia on võtnud kohustuse ja teatanud liidule oma 

kohustusest:

i) tagada käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooninõuete täitmine;

ii) anda Jaapanist ja ASEANi liikmesriikidest pärit materjalide päritolustaatuse kohta välja 

päritolutõend ning

iii) teha vajalikku halduskoostööd, et tagada käesoleva peatüki nõuetekohane rakendamine 

nii liidus kui ka omavahel.

& /et 39

ARTIKKEL 3.4

Täielikult lepinguosalise territooriumil saadud kaup

1. Täielikult lepinguosalise territooriumil saadud kaubaks loetakse järgmist:

a) taimed või taimsed saadused, mis on kasvatatud, kultiveeritud, saagina koristatud, korjatud 

või kogutud selle lepinguosalise territooriumil;

b) elusloomad, kes on sündinud ja kasvatatud selle lepinguosalise territooriumil;

c) tooted, mis on saadud selle lepinguosalise territooriumil kasvatatud elusloomadest;

d) tooted, mis on saadud tapetud loomadest, kes olid sündinud ja kasvatatud selle lepinguosalise 

territooriumil;

e) tooted, mis on saadud küttimise, püünisjahi, kalapüügi, kogumise või kinnipüüdmise 

tulemusena, mis toimus selle lepinguosalise territooriumil, kuid mitte väljaspool selle 

lepinguosalise territoriaalmerd;

f) tooted, mis on saadud selle lepinguosalise territooriumil vesiviljelusest, kui veeorganismid, 

sealhulgas kalad, molluskid, koorikloomad, muud veeselgrootud ja veetaimed on sündinud 

või kasvatatud seemnevarust, nagu kalamari, -maimud ja -vastsed, sekkudes seejuures 

tootmise suurendamiseks kasvatusprotsessi korrapärase varude täiendamise, toitmise ja 

röövloomade eest kaitsmise teel;

& /et 40

g) mineraalid või muud looduslikult esinevad ained, välja arvatud punktides a–f nimetatud, mis 

on kaevandatud või võetud pinnasest või merepõhjast lepinguosalise territoriaalmere piires;

h) merekalapüügisaadused ja muud saadused, mille tema laevad on püüdnud merest väljaspool 

territoriaalmerd;

i) tema kalatöötlemislaeva pardal üksnes punktis h osutatud saadustest valmistatud tooted;

j) tooted (v.a kalad, karbid ja muu mereelustik), mis on kaevandatud merepõhjast või selle 

aluspinnasest asukohas, mis on väljaspool territoriaalmerd, kuid mille suhtes on 

lepinguosalisel rahvusvahelise õiguse kohased kasutusõigused;

k) järgmised tooted:

i) seal toimunud tootmisest saadud jäätmed või jäägid või

ii) seal kogutud kasutatud toodetest saadud jäätmed või jäägid, tingimusel et need tooted 

sobivad ainult toorainete taaskasutamiseks;

l) toode, mis on seal toodetud üksnes punktides a–k osutatud toodetest või nende derivaatidest.

& /et 41

2. Lõike 1 punktides h ja i kasutatud mõisteid „tema laevad“ ja „tema kalatöötlemislaevad“ 

kohaldatakse üksnes selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes:

a) mis on registreeritud mõnes liidu liikmesriigis või Indoneesias;

b) mis sõidavad liidu liikmesriigi või Indoneesia lipu all ning

c) mis kuuluvad:

i) vähemalt 50 % ulatuses liidu liikmesriigi või Indoneesia kodanikule või

ii) juriidilisele isikule:

A) mille peakontor ja peamine tegevuskoht asub liidu liikmesriigis või Indoneesias 

ning

B) millest vähemalt 50 % kuulub liidu liikmesriigile või Indoneesiale või emma-

kumma lepinguosalise avalik-õiguslikule üksusele või kodanikule.

& /et 42

ARTIKKEL 3.5

Lubatud hälbed

1. Kui toote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalid ei vasta 3-B lisas 

„Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud nõuetele, võib seda materjali kasutada järgmistel 

tingimustel:

a) toodetes, mis on klassifitseeritud harmoneeritud süsteemi gruppidesse 2 ja 4–24, välja arvatud 

grupi 16 töödeldud kalandustooted, ei ületa nende materjalide koguväärtus 10 % toote 

tehasehinnast;

b) toodetes, mis on klassifitseeritud harmoneeritud süsteemi gruppi 1 või 3, grupi 16 töödeldud 

kalandustoodetes, gruppide 25–49 või gruppide 64–97 toodetes ei ületa nende materjalide 

koguväärtus 15 % toote tehasehinnast; või

c) harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 klassifitseeritud toodete puhul kohaldatakse 3-A 

lisa „Sissejuhatavad märkused 3-B lisa „Tootepõhised päritolureeglid“ loendi kohta“ 

märkustes 7 ja 8 sätestatud lubatud hälbeid.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui päritolustaatuseta materjalide koguväärtus või -kaal ületab 3-B lisas 

„Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud protsendimäära.

& /et 43

3. Lõiget 1 ei kohaldata toodete suhtes, mis vastavad artikli 3.4 lõike 1 nõuetele. Kui 3-B lisa 

„Tootepõhised päritolureeglid“ kohaselt peavad toote tootmiseks kasutatud materjalid vastama 

artikli 3.4 lõike 1 nõuetele, kohaldatakse lõikes 1 ette nähtud lubatud hälvet nende materjalide 

kogusumma suhtes.

ARTIKKEL 3.6

Ebapiisav töö või töötlus

1. Erandina artikli 3.2 lõike 1 punktist c ei käsitata toodet lepinguosalisest pärinevana, kui selles 

lepinguosalises toimunud töö või töötlus seisneb ainult ühes või mitmes järgmises toimingus, mis 

on tehtud päritolustaatuseta materjalidega:

a) toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel;

b) pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c) pesemine, puhastamine, tolmu, oksiidi, õli, värvi või muude kihtide eemaldamine;

d) tekstiili ja tekstiiltoodete triikimine või pressimine;

e) lihtsad värvimis- ja poleerimistoimingud;

& /et 44

f) riisi koorimine ja osaline või täielik kroovimine või teravilja ja riisi poleerimine ja 

glaseerimine;

g) suhkru toonimine või maitsestamine või tükkipressimine või kristallsuhkru osaline või täielik 

jahvatamine;

h) puuviljade, marjade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i) teritamine, lihtne lihvimine või lihtne lõikamine;

j) lihtne tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine, kaasa 

arvatud kaupade komplekteerimine;

k) lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse 

pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kõik muu lihtne pakendamine;

l) märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või 

nende pakenditele;

m) lihtne ühte või mitut sorti toodete segamine või suhkru segamine mis tahes materjaliga;

n) lihtne toodetele vee lisamine või toote lahjendamine või dehüdreerimine või denatureerimine;

o) toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lammutamine 

ning

& /et 45

p) loomade tapmine.

2. Lõike 1 kohaldamisel loetakse toimingud lihtsaks, kui selliste toimingute tegemiseks ei ole 

vaja erioskusi ega spetsiaalselt selleks valmistatud või paigaldatud masinaid, aparaate või tööriistu.

ARTIKKEL 3.7

Kvalifikatsiooniühik

1. Käesoleva peatüki kohaldamisel on kvalifikatsiooniühikuks toode, mida loetakse 

harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri alusel klassifitseerimisel baasühikuks.

2. Kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis klassifitseeritakse samasse 

harmoneeritud süsteemi rubriiki, võetakse käesoleva peatüki sätete kohaldamisel arvesse iga eset 

eraldi.

& /et 46

ARTIKKEL 3.8

Tootega kaasas olevad tarvikud, varuosad, tööriistad ja kasutusjuhend või muu teabematerjal

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse tootega kaasas olevate tarvikute, varuosade, tööriistade ja 

kasutusjuhendi või muu teabematerjali suhtes, kui:

a) tarvikud, varuosad, tööriistad ja kasutusjuhend või muu teabematerjal klassifitseeritakse ja 

tarnitakse koos tootega ja nende eest ei esitata eraldi arvet ning

b) tarvikute, varuosade, tööriistade ja kasutusjuhendi või muu teabematerjali liik, kogus ja 

väärtus on kõnealuse toote puhul tavapärased.

2. Kui toode on artikli 3.4 lõike 1 kohaselt päritolustaatusega või kui toode vastab 

tootmisprotsessi või tariifses klassifikatsioonis tehtava muudatuse nõudele, nagu on sätestatud 3-

B lisas „Tootepõhised päritolureeglid“, ei võeta lõikes 1 kirjeldatud tarvikuid, varuosi, tööriistu, 

kasutusjuhendit ega muud teabematerjali arvesse.

3. Selleks et teha kindlaks, kas toode vastab 3-B lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud 

väärtuse nõudele, võetakse toote väärtuse nõude arvutamisel arvesse lõikes 1 kirjeldatud tarvikute, 

varuosade, tööriistade ja kasutusjuhendite või muude teabematerjalide kui päritolustaatusega või 

päritolustaatuseta materjali väärtust.

& /et 47

4. Lõikes 1 kirjeldatud toote tarvikutel, varuosadel, tööriistadel ja kasutusjuhendil või muul 

teabematerjalil on sama päritolustaatus nagu tootel, millega need on kaasas.

ARTIKKEL 3.9

Komplektid

Komplektid harmoneeritud süsteemi üldise tõlgendamisreegli 3 tähenduses on päritolustaatusega, 

kui kõik komplekti komponendid on päritolustaatusega. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja 

päritolustaatuseta komponentidest, loetakse komplekt tervikuna päritolustaatusega komplektiks, kui 

päritolustaatuseta komponentide väärtus ei ületa 20 % komplekti tehasehinnast.

ARTIKKEL 3.10

Neutraalsed materjalid ja elemendid

Selleks et teha kindlaks, kas toode kvalifitseerub lepinguosalise päritolustaatusega tooteks, ei võeta 

arvesse järgmiste elementide päritolu:

a) energia ja kütus;

& /et 48

b) tootmisseadmed, sealhulgas materjalid, mida on kasutatud ja kasutatakse nende 

hooldamiseks;

c) masinad, tööriistad, valuvormid ja stantsid;

d) seadmete ja hoonete hooldamiseks kasutatavad varuosad ja materjalid;

e) määrdeained, määrded, segumaterjalid ja muud materjalid, mida kasutatakse tootmises või 

seadmete ja hoonete käitamiseks;

f) kindad, prillid, jalatsid, rõivad, ohutusvahendid ja tarvikud;

g) materjalide või toote katsetamiseks või kontrollimiseks kasutatavad seadmed, aparaadid ja 

tarvikud; katalüsaatorid ja lahustid; ning

h) muud materjalid, mida ei lisata toote lõppkoostisse, kuid mille kasutamist toote tootmisel võib 

põhjendatult ja tõendatult pidada asjaomase tootmise osaks.

& /et 49

ARTIKKEL 3.11

Arvestuslik eraldamine

1. Omavahel asendatavad päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalid tuleb ladustamise 

ajaks füüsiliselt eraldada, et säilitada nende päritolustaatus.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „omavahel asendatavad materjalid“ sama liiki ja 

sama kaubandusliku kvaliteediga materjale, millel on samad tehnilised ja füüsilised omadused ja 

mida ei ole võimalik üksteisest eristada, kui nad on valmistootesse inkorporeeritud.

3. Olenemata lõikest 1 võib tootega tehtavas töös või töötluses kasutada omavahel asendatavaid 

päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjale, ilma et neid füüsiliselt eraldataks, tingimusel et 

kasutatakse arvestusliku eraldamise meetodit.

4. Lõikes 3 osutatud arvestusliku eraldamise meetodit kasutatakse kooskõlas varude haldamise 

meetodiga, mis tuleneb lepinguosalises üldiselt tunnustatud raamatupidamispõhimõtetest.

5. Lepinguosaline võib nõuda, et lõike 3 kohase arvestusliku eraldamise kasutamiseks on vaja 

saada selle lepinguosalise pädevalt asutuselt eelnev luba. Pädev asutus võib anda selle loa mis tahes 

asjakohaseks peetud tingimuste alusel. Pädev asutus jälgib loa kasutamist ja võib selle igal ajal 

tagasi võtta, kui loasaaja kasutab seda vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas peatükis 

sätestatud tingimust.

& /et 50

6. Arvestusliku eraldamise meetod peab tagama, et kunagi ei saa päritolustaatust rohkem 

materjale kui siis, kui materjalid olnuksid füüsiliselt eraldatud.

ARTIKKEL 3.12

Jaemüügil kasutatavad pakkematerjalid ja taara

1. Kui pakkematerjalid ja taara, millesse toode jaemüügiks pakendatakse, klassifitseeritakse 

koos tootega, ei võeta neid arvesse selle kindlakstegemisel, kas kõik toote valmistamisel kasutatud 

päritolustaatuseta materjalid on läbinud kohaldatava tariifse klassifikatsiooni muutuse või 

konkreetse tootmis- või töötlemistoimingu, nagu on sätestatud 3-B lisas „Tootepõhised 

päritolureeglid“, või kas kaup vastab artikli 3.4 lõike 1 tingimustele.

2. Kui toote suhtes kohaldatakse 3-B lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud väärtuse 

nõuet ning tootega koos on klassifitseeritud ka pakkematerjalid ja taara, millesse toode jaemüügiks 

pakendatakse, võetakse arvutuses, mis tehakse asjaomase toote suhtes väärtuse nõude 

kohaldamiseks, arvesse ka asjaomase pakkematerjali ja taara kui (olenevalt olukorrast) 

päritolustaatusega või päritolustaatuseta materjali väärtust.

& /et 51

ARTIKKEL 3.13

Pakkematerjal ja transporditaara

Pakkematerjali ja transporditaarat, mida kasutatakse selleks, et kaupa veo käigus kaitsta, ei võeta 

toote päritolustaatuse kindlakstegemisel arvesse.

ARTIKKEL 3.14

Mittemuutmise reegel

1. Lepinguosalisse importimiseks deklareeritud päritolustaatusega toode peab olema sama toode, 

mis eksporditi teise lepinguosalise territooriumilt, kus päritolustaatus omandati. Tooteid ei tohi enne 

nende lepinguosalisse importimiseks deklareerimist muuta ega muundada ning nad ei tohi olla 

läbinud muid toiminguid peale nende, mida on vaja nende seisundi säilitamiseks, välja arvatud 

märkide, etikettide, pitserite ja muude dokumentide lisamine, et tagada importiva lepinguosalise 

erinõuete täitmine.

2. Toodet võib kolmandas riigis ladustada või näitusele panna juhul, kui toode jääb asjaomase 

kolmanda riigi tollijärelevalve alla.

3. Ilma et see piiraks artikli 3.24 sätete kohaldamist, on lubatud jagada kaubasaadetisi kolmanda 

riigi territooriumil osadeks, kui seda teeb eksportija või kui seda tehakse tema vastutuse all, 

tingimusel et kaubasaadetised jäävad kõnealuse kolmanda riigi tollijärelevalve alla.

& /et 52

4. Kui tollil on alust arvata, et lõikes 1, 2 või 3 sätestatud nõuded ei ole täidetud, võib ta paluda 

deklarandil nõuete täitmist mis tahes viisil tõendada, sealhulgas selliste lepinguliste 

veodokumentidega nagu veokiri või faktiliste või konkreetsete tõenditega, mis põhinevad pakendite 

märgistamisel või nummerdamisel, või muude tõenditega, mis on seotud kauba endaga.

ARTIKKEL 3.15

Tagastatud toode

Kui lepinguosalisest kolmandasse riiki eksporditud päritolustaatusega toode saadetakse tagasi 

päritoluriiki, loetakse see päritolustaatuseta tooteks, kui tollile ei saa tõendada, et tagastatud toode:

a) on täpselt sama toode kui eksporditud toode ning

b) ei ole läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mida on vaja, et asjaomases kolmandas 

riigis viibimise või ekspordi ajal selle seisundit säilitada.

& /et 53

B JAGU

PÄRITOLUMENETLUSED

ARTIKKEL 3.16

Tariifse sooduskohtlemise taotlus

1. Importiv lepinguosaline võimaldab käesoleva peatüki tähenduses teise lepinguosalise 

päritolustaatusega tootele tariifset sooduskohtlemist importija tariifse sooduskohtlemise taotluse 

alusel. Importija vastutab tariifse sooduskohtlemise taotluse õigsuse ja käesolevas peatükis 

sätestatud nõuete täitmise eest.

2. Tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb eksportija koostatud päritolukinnitusel, milles 

kinnitatakse, et toode on päritolustaatusega.

3. Olenemata lõikest 2 võib lepinguosaline oma õigusnormide kohaselt lubada, et tariifse 

sooduskohtlemise taotlus põhineb vastavalt artiklile 3.20 importija teadmisel, et toode on 

päritolustaatusega.

4. Importija, kes esitab tariifse sooduskohtlemise taotluse, mis põhineb lõikes 2 osutatud 

päritolukinnitusel, säilitab päritolukinnituse ja esitab selle päritolukinnituse või selle koopia 

importiva lepinguosalise õiguse kohaselt tema tollile.

& /et 54

ARTIKKEL 3.17

Tariifse sooduskohtlemise taotluse esitamise aeg

1. Tariifse sooduskohtlemise taotlus ja selle alused, mis on osutatud artikli 3.16 lõigetes 2 ja 3, 

lisatakse importimise ajal importiva lepinguosalise õigusnormide kohaselt tollideklaratsioonile.

2. Kui importija ei ole importimise ajal tariifset sooduskohtlemist taotlenud, võimaldab importiv 

lepinguosaline lõikest 1 olenemata tariifset sooduskohtlemist ja maksab enammakstud tollimaksu 

tagasi või vähendab seda, tingimusel et:

a) tariifse sooduskohtlemise taotlus esitatakse importiva lepinguosalise õigusnormides sätestatud 

ajavahemiku jooksul;

b) importija esitab taotluse aluse, mis on osutatud artikli 3.16 lõigetes 2 ja 3, ning

c) kui importija oleks importimise ajal taotlenud tariifset sooduskohtlemist, oleks toodet 

käsitatud käesoleva peatüki alusel päritolustaatusega tootena.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kehtivad käesoleva lõike kohaldamisel importija 

suhtes artiklist 3.16 tulenevad kohustused.

& /et 55

4. Lõiget 2 kohaldatakse tingimusel, et Indoneesia on liidule teatanud, et Indoneesia 

õigusnormid võimaldavad tariifset sooduskohtlemist ning importimise järel enammakstud 

tollimaksu tagasimaksmist või vähendamist.

ARTIKKEL 3.18

Päritolukinnitus

1. Toote eksportija koostab päritolukinnituse, mis põhineb teabel, mis tõendab, et toode on pärit 

lepinguosalisest, sealhulgas teabel toote tootmiseks kasutatud materjalide päritolustaatuse kohta. 

Eksportija vastutab koostatud päritolukinnituse ja esitatud teabe õigsuse eest.

2. Päritolukinnitus koostatakse ühes või mitmes keeleversioonis, mis on esitatud 3-C lisas 

„Päritolukinnituse tekst“ ja millest vähemalt üks peab olema inglise keel, ja esitatakse kaubaarvel 

või mõnes muus dokumendis, kus asjaomast toodet on kirjeldatud piisavalt täpselt, et seda oleks 

võimalik identifitseerida. Importiv lepinguosaline ei nõua importijalt päritolukinnituse tõlke 

esitamist. Liit edastab Indoneesiale päritolukinnituse muu keeleversiooni hiljemalt siis, kui mõni 

uus liikmesriik liiduga ühineb.

3. Päritolukinnitus kehtib 12 kuud alates selle koostamise kuupäevast.

& /et 56

4. Päritolukinnitus kehtib ühest või mitmest tootest koosneva ühekordse kaubasaadetise kohta, 

mis imporditakse lepinguosalise territooriumile. Importiva lepinguosalise toll võib lubada, et 

päritolukinnitus kehtib mitme saadetise kohta, mis koosnevad ühesugustest päritolustaatusega 

toodetest, mis tarnitakse eksportija poolt kõnealuses kinnituses kindlaks määranud ajavahemiku 

jooksul, mis ei ületa 12 kuud.

5. Importija taotlusel ja juhul, kui importiva lepinguosalise kehtestatud nõuetest ja tingimustest 

ei tulene teisiti, lubab importiv lepinguosaline kasutada ühtainsat päritolukinnitust harmoneeritud 

süsteemi tõlgendamise 2. üldreegli punkti a tähenduses kokkupanemata või lahtivõetud toodete 

kohta, mis on klassifitseeritud harmoneeritud süsteemi XVI või XVII jaotisesse või rubriiki 7308 

või 9406 ja mis imporditakse osade kaupa.

6. Lõiget 4 kohaldatakse tingimusel, et Indoneesia on liidule teatanud, et Indoneesia 

õigusnormid võimaldavad kasutada päritolukinnitust mitme saadetise kohta, mis koosnevad 

ühesugustest päritolustaatusega toodetest.

ARTIKKEL 3.19

Lahknevused ja pisivead

Importiva lepinguosalise tolliasutus ei lükka tariifse sooduskohtlemise taotlust tagasi 

päritolukinnituses esinevate pisivigade või väikeste lahknevuste tõttu.

& /et 57

ARTIKKEL 3.20

Importija teadmine

Importija teadmine, et toode on päritolustaatusega, peab põhinema teabel, mis tõendab, et toode on 

päritolustaatusega käesoleva peatüki tähenduses.

ARTIKKEL 3.21

Dokumentide säilitamise nõuded

1. Importija, kes taotleb lepinguosalisse imporditavale tootele tariifset sooduskohtlemist, peab 

tegema järgmist:

a) kui taotlus põhineb päritolukinnitusel, säilitama eksportija koostatud päritolukinnitust või 

päritolukinnituse koopiat vähemalt kolm aastat alates tariifse sooduskohtlemise taotluse 

kuupäevast, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise õigusnormidega on ette nähtud pikem 

ajavahemik; ning

b) kui taotlus põhineb importija teadmisel, säilitama teavet, mis näitab, et toode vastab 

päritolustaatuse saamise nõuetele, vähemalt kolm aastat alates tariifse sooduskohtlemise 

taotluse kuupäevast, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise õigusnormidega on ette nähtud 

pikem ajavahemik.

& /et 58

2. Päritolukinnituse koostanud eksportija säilitab päritolukinnituse koopiat ja kõiki muid 

dokumente, mis tõendavad, et toode vastab päritolustaatuse saamise nõuetele, vähemalt neli aastat 

pärast selle päritolukinnituse koostamist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise õigusnormidega on 

ette nähtud pikem ajavahemik.

3. Dokumente, mida tuleb käesoleva artikli alusel säilitada, võib säilitada elektroonilisel kujul.

ARTIKKEL 3.22

Väikesaadetised

1. Olenemata artiklitest 3.16–3.20 võimaldab importiv lepinguosaline tariifset sooduskohtlemist 

järgmistele toodetele:

a) eraisikult eraisikule väikepakendis saadetav toode ning

b) reisija isikliku pagasi hulka kuuluv toode,

tingimusel, et on deklareeritud, et toode vastab käesoleva peatüki nõuetele, ja importiva 

lepinguosalise tollil ei ole kahtlusi sellise deklaratsiooni õigsuses.

& /et 59

2. Lõiget 1 ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a) kaubanduslikul eesmärgil imporditud toode; suurema selguse huvides olgu märgitud, et 

importi, mis on juhutine ja koosneb eranditult toodetest, mis on mõeldud vastuvõtjate või 

reisijate või nende pereliikmete isiklikuks tarbeks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui 

toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel;

b) tooted, mille import on osa mitmest järjestikusest importimisest, mille puhul võib 

põhjendatult leida, et need imporditakse eraldi selleks, et vältida artikli 3.16 nõuete täitmist; 

ning

c) tooted, mille koguväärtus ületab lepinguosalise asjakohastes õigusnormides sätestatud 

piirmäärasid.

3. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele lõike 2 punktis c osutatud piirmääradest 

ja nende hilisematest muudatustest. Liidu puhul vastutab nende teadete eest Euroopa Komisjon.

4. Importija vastutab deklaratsiooni õigsuse ja käesoleva peatüki nõuete täitmise eest. Käesoleva 

artikli kohase importija suhtes ei kohaldata dokumentide säilitamise nõudeid, mis on sätestatud 

artiklis 3.21.

& /et 60

ARTIKKEL 3.23

Kontrollimine

1. Importiva lepinguosalise toll võib kontrollida, kas toode on päritolustaatusega või kas muud 

käesoleva peatüki nõuded on täidetud, tuginedes riskihindamise meetoditele, mille hulka võib 

kuuluda juhuvaliku meetod. Selle kontrolli tarbeks võib importijalt, kes esitas artiklis 3.16 osutatud 

taotluse, nõuda teavet kas impordideklaratsiooni esitamise ajal, enne toodete vabastamist või pärast 

toodete vabastamist.

2. Lõike 1 kohaselt nõutav teave peab piirduma järgmisega:

a) artikli 3.16 lõikes 2 osutatud päritolukinnitus, kui see kinnitus oli taotluse aluseks;

b) teave päritolukriteeriumide täitmise kohta ehk

i) artikli 3.4 lõike 1 nõuetele vastavate toodete puhul: kohaldatav kategooria (nagu 

saagikoristus, kaevandamine, kalapüük) ja tootmiskoht;

ii) kui päritolukriteerium põhineb tariifse klassifikatsiooni muutmisel: loetelu kõikidest 

päritolustaatuseta materjalidest, sealhulgas nende tariifne klassifikatsioon (sõltuvalt 

päritolukriteeriumist kas kahe-, nelja- või kuuekohalise numbrina);

& /et 61

iii) kui päritolukriteerium põhineb väärtuse meetodil: lõpptoote väärtus ja kõigi lõpptoote 

tootmisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus;

iv) kui päritolukriteerium põhineb toote massil: lõpptoote mass ja lõpptoote tootmisel 

kasutatud asjakohaste päritolustaatuseta materjalide mass; ning

v) kui päritolukriteerium põhineb konkreetsel tootmisprotsessil: selle protsessi konkreetne 

kirjeldus; ning

c) teave artikli 3.14 järgimise kohta.

3. Nõutavat teavet esitades võib importija lisada ka muud teavet, mida ta peab kontrolli 

seisukohalt vajalikuks.

4. Kui tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb päritolukinnitusel, esitab importija selle 

päritolukinnituse, kuid võib vastata importiva lepinguosalise tollile, et importijal ei ole võimalik 

lõike 2 punktis b osutatud teavet esitada.

& /et 62

5. Kui tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb importija teadmisel, nagu on osutatud 

artikli 3.16 lõikes 3, võib kontrolli tegev importiva lepinguosalise toll, kui ta on esmalt nõudnud 

lõike 1 alusel teavet, saata importijale teabenõude, kui ta leiab, et selleks, et kontrollida toote 

päritolustaatust või muude käesoleva peatüki nõuete täitmist, on vaja lisateavet. Importiva 

lepinguosalise toll võib vajaduse korral nõuda importijalt konkreetseid dokumente ja teavet.

6. Kui importiva lepinguosalise toll otsustab kuni kontrollitulemuste selgumiseni asjaomase 

toote sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust tooted vabastada. Sellise 

vabastamise tingimusena võib lepinguosaline nõuda kohaldatava enamsoodustusrežiimi tollimaksu 

tasumist, tagatist või muud asjakohast kaitsemeedet. Tariifse sooduskohtlemise peatamine 

lõpetatakse ja tariifne sooduskohtlemine taastatakse niipea kui võimalik pärast seda, kui importiva 

lepinguosalise toll on teinud kindlaks asjaomaste toodete päritolustaatuse või muude käesoleva 

peatüki nõuete täitmise.

& /et 63

ARTIKKEL 3.24

Halduskoostöö

1. Selleks et tagada käesoleva peatüki nõuetekohane kohaldamine, teevad lepinguosalised 

toodete päritolustaatuse või muude käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks 

teineteisega oma pädevate asutuste kaudu koostööd.

2. Kui tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb artikli 3.16 lõikes 2 osutatud päritolukinnitusel, 

võib kontrolli läbi viiv importiva lepinguosalise tolliasutus nõuda eksportiva lepinguosalise 

pädevalt asutuselt dokumente või teavet kahe aasta jooksul alates tariifse sooduskohtlemise taotluse 

kuupäevast, kui kontrolli tegev importiva lepinguosalise tolliasutus leiab, et selleks, et kontrollida 

toote päritolustaatust või muude käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmist, vajab ta lisaks 

importija esitatud teabele muud teavet.

3. Kui lõike 2 alusel esitatakse taotlus, lisab importiva lepinguosalise tolliasutus järgmise teabe:

a) päritolukinnitus;

b) teabenõude esitanud tolliasutuse andmed;

c) eksportija nimi;

& /et 64

d) kontrolli objekt ja ulatus ning

e) vajaduse korral mis tahes asjakohased dokumendid.

Lisaks võib importiva lepinguosalise tolliasutus vajaduse korral nõuda eksportiva lepinguosalise 

pädevalt asutuselt konkreetseid dokumente ja konkreetset teavet.

4. Eksportiva lepinguosalise pädev asutus võib oma õigusnormide kohaselt paluda dokumentide 

esitamist või uurimist, nõudes tõendeid, või teha eksportija valdustesse kontrollkäigu, et vaadata 

läbi dokumendid ja tutvuda toote tootmisel kasutatavate rajatistega.

5. Pärast lõikes 2 osutatud taotluse saamist esitab eksportiva lepinguosalise pädev asutus 

järgmise teabe:

a) nõutavad dokumendid, kui need on olemas;

b) arvamus toote päritolustaatuse kohta;

c) uuritava toote kirjeldus ja päritolureeglite kohaldamiseks vajalik tariifne klassifikatsioon;

d) toote päritolustaatust kinnitav tootmisprotsessi kirjeldus ja selgitus;

& /et 65

e) teave selle kohta, kuidas kontrollimine läbi viidi, ning

f) kõik asjakohased tõendavad dokumendid.

6. Eksportiva lepinguosalise pädev asutus ei edasta importiva lepinguosalise tollile lõikes 5 

osutatud teavet, enne kui ta on saanud eksportija nõusoleku.

7. Kaubavahetuse, tolliküsimuste ning sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste komitee kaudu selle 

erikoosseisus 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“, 4. peatüki „Toll ja kaubanduse 

lihtsustamine“ ning 12. peatüki „Intellektuaalomand“ jaoks intellektuaalomandi õiguskaitse 

tagamiseks piiril (käesolevas peatükis edaspidi „komitee“) esitavad lepinguosalised teineteisele oma 

vastavate pädevate asutuste kontaktandmed ja kõik nende muudatused 30 päeva jooksul pärast 

selliste muudatuste tegemist.

ARTIKKEL 3.25

Tariifsest sooduskohtlemisest keeldumine

1. Ilma et see mõjutaks lõike 3 kohaldamist, võib importiva lepinguosalise toll keelduda 

tariifsest sooduskohtlemisest, kui:

a) kolme kuu jooksul või importiva lepinguosalise õigusnormide kohase lühema ajavahemiku 

jooksul pärast artikli 3.23 lõike 1 kohase teabenõude esitamist:

& /et 66

i) ei ole importija vastanud;

ii) kui tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb päritolukinnitusel, siis päritolukinnitust ei 

ole esitatud, välja arvatud juhul, kui päritolukinnitus on juba esitatud vastavalt artikli 

3.18 lõikele 5; või

iii) kui tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb artikli 3.20 kohaselt importija teadmisel, 

ei ole importija esitatud teave piisav, kinnitamaks, et toode on pärit lepinguosalisest;

b) kolme kuu jooksul pärast lisateabe nõudmist vastavalt artikli 3.23 lõikele 5:

i) ei ole importija vastanud või

ii) ei ole importija esitatud teave piisav, kinnitamaks, et toode on pärit lepinguosalisest;

c) 10 kuu jooksul pärast artikli 3.24 lõike 2 kohase teabenõude esitamist:

i) ei ole eksportiva lepinguosalise pädev asutus vastanud või

ii) ei ole eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse esitatud teave piisav, kinnitamaks, et 

toode on päritolustaatusega.

& /et 67

2. Importiva lepinguosalise tolliasutus võib keelduda toote tariifsest sooduskohtlemisest, kui 

importija ei täida artikli 3.14 nõudeid.

3. Kui eksportiva lepinguosalise tolliasutus on esitanud artikli 3.24 lõike 5 punkti b kohase 

arvamuse, milles kinnitatakse toodete päritolustaatust, kuid importiva lepinguosalise tolliasutusel on 

piisavalt alust keelduda tariifsest sooduskohtlemisest, saadab importiva lepinguosalise tolliasutus 

eksportiva lepinguosalise tolliasutusele koopia oma otsusest sooduskohtlemisest keelduda.

ARTIKKEL 3.26

Konfidentsiaalsus

1. Kumbki lepinguosaline hoiab oma õigusnormide kohaselt talle teise lepinguosalise poolt 

käesoleva peatüki alusel esitatud teabe konfidentsiaalsust ja kaitseb seda teavet avalikustamise eest.

2. Importiva lepinguosalise asutused võivad käesoleva peatüki kohaselt saadud teavet kasutada 

ainult käesoleva peatüki kohaldamiseks. Käesoleva peatüki kohaselt kogutud teave on lubatud 

haldus-, kohtu- või kohtulaadses menetluses, mis on algatatud käesoleva peatüki täitmata jätmise 

tõttu, kui teabe esitanud isikule või lepinguosalisele sellest ette teatatakse.

& /et 68

3. Konfidentsiaalset äriteavet, mille eksportiva lepinguosalise pädev asutus või importiva 

lepinguosalise toll on saanud eksportijalt artiklite 3.23 ja 3.24 alusel, ei avalikustata, välja arvatud 

juhul, kui käesolevas peatükis on sätestatud teisiti.

4. Importiv lepinguosaline ei kasuta importiva lepinguosalise tolli poolt käesoleva peatüki alusel 

saadud teavet üheski kohtu või kohtuniku läbiviidavas kriminaalmenetluses, kui importivale 

lepinguosalisele on tema taotlusel antud luba seda teavet kasutada diplomaatiliste kanalite või 

muude kanalite kaudu, mis on loodud eksportiva lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

ARTIKKEL 3.27

Haldusmeetmed ja -karistused

Kumbki lepinguosaline tagab, et tema õigusnormide kohaselt võib kehtestada haldusmeetmed ja 

vajaduse korral karistused isiku suhtes, kes koostab või laseb koostada dokumendi, mis sisaldab 

ebaõiget teavet, et saada tootele tariifne sooduskohtlemine, või kes ei täida artikli 3.21 nõudeid või 

ei esita artikli 3.24 lõikes 4 osutatud tõendeid või keeldub seal osutatud kontrollkäigust.

& /et 69

C JAGU

LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 3.28

Ceuta ja Melilla

1. Käesoleva peatüki kohaldamisel ei hõlma mõiste „liit“ Ceutat ja Melillat.

2. Ceutasse või Melillasse importimisel kohaldatakse Indoneesiast pärit toodete suhtes sama 

tollirežiimi, sealhulgas tariifset sooduskohtlemist, mida kohaldatakse liidu tolliterritooriumilt pärit 

toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti 

protokolli nr 2 alusel.

3. Indoneesia kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate käesoleva lepinguga hõlmatud toodete 

impordi suhtes sama tollirežiimi, sealhulgas tariifset sooduskohtlemist, mida kohaldatakse liidust 

imporditud ja sealt pärit toodete suhtes.

4. Indoneesiast Ceutasse ja Melillasse eksporditavate toodete päritolu kindlaksmääramisel 

kohaldatakse käesoleva peatüki kohaselt Indoneesia suhtes kohaldatavaid päritolureegleid. Ceutast 

ja Melillast Indoneesiasse eksporditavate toodete päritolu kindlaksmääramisel kohaldatakse 

käesoleva peatüki kohaselt liidu suhtes kohaldatavaid päritolureegleid.

& /et 70

5. Käesoleva peatüki sätteid, mis käsitlevad päritolu kumulatsiooni, kohaldatakse toodete 

impordi ja ekspordi suhtes liidu, Indoneesia ning Ceuta ja Melilla vahel.

6. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

7. Hispaania tolliasutused vastutavad käesoleva peatüki kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.

ARTIKKEL 3.29

Kaubavahetuse, tolliküsimuste ning sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste komitee,

mis tuleb kokku oma erikoosseisus 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“,

4. peatüki „Toll ja kaubanduse lihtsustamine“ ning 12. peatüki „Intellektuaalomand“ jaoks

1. Käesolev artikkel täiendab ja täpsustab artiklit 24.4.

& /et 71

2. Kaubavahetuse, tolliküsimuste ning sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste komitee, mis tuleb 

kokku oma erikoosseisus 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“, 4. peatüki „Toll ja 

kaubanduse lihtsustamine“ ning 12. peatüki „Intellektuaalomand“ jaoks intellektuaalomandi 

õiguskaitse tagamiseks piiril (käesolevas peatükis edaspidi „komitee“), vastutab käesoleva peatüki 

tulemusliku rakendamise ja toimimise eest ning tal on käesoleva peatüki kohaldamisel järgmised 

ülesanded:

a) vaadata läbi järgmine ja anda vajaduse korral kaubanduskomiteele selle kohta soovitusi:

i) käesoleva peatüki rakendamine ja toimimine ning

ii) kõik muudatused, mis artikli 24.2 alusel tehakse käesoleva peatüki ja 3-A lisa 

„Sissejuhatavad märkused 3-B lisas esitatud loetelu kohta“, sealhulgas selle liidete, 3-B 

lisa „Tootepõhised päritolureeglid“, 3-C lisa „Päritolukinnituse tekst“, 3-D lisa 

„Selgitavad märkused“, 3-E lisa „Andorra Vürstiriik“ ja 3-F lisa „San Marino Vabariik“ 

sätetesse, mille kohta lepinguosaline on teinud ettepaneku;

b) võtta otsusega vastu artikli 3.30 kohased selgitavad märkused ning

c) käsitleda kõiki muid käesoleva peatükiga seotud küsimusi, milles lepinguosaliste esindajad on 

kokku leppinud.

& /et 72

ARTIKKEL 3.30

Selgitavad märkused

Lepinguosalised võivad komitees oma otsusega kokku leppida selgitavates märkustes käesoleva 

peatüki tõlgendamise ja kohaldamise kohta.

ARTIKKEL 3.31

Üleminekusätted transiit- ja ladustatud toodete kohta

Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut kohaldada toodete suhtes, mis vastavad käesolevale 

peatükile ja mis käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval on kas transiidis eksportivast 

lepinguosalisest importivasse lepinguosalisse või importiva lepinguosalise tollikontrolli all ning 

mille eest ei ole imporditollimakse ja muid impordimakse tasutud, tingimusel et importija esitab 

importiva lepinguosalise tollile artikli 3.16 kohase tariifse sooduskohtlemise taotluse 12 kuu jooksul 

käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast arvates.

& /et 73

4. PEATÜKK

TOLL JA KAUBANDUSE LIHTSUSTAMINE

ARTIKKEL 4.1

Eesmärgid

1. Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse lihtsustamise tähtsust arenevas ülemaailmses 

kaubanduskeskkonnas. Kumbki lepinguosaline tugevdab selles valdkonnas koostööd, tagamaks, et 

asjaomased tollialased õigusnormid ja menetlused ning tolliasutuste haldussuutlikkus oleksid 

kooskõlas eesmärgiga edendada kaubanduse soodustamist ja tagada samas tõhus tollikontroll. See 

võib hõlmata järgmisi toiminguid:

a) tagada tollialaste õigusnormide kohaldamise prognoositavus, järjepidevus ja läbipaistvus;

b) edendada tolliprotseduuride tõhusat haldamist ja kaupade kiiret tollivormistust;

c) lihtsustada oma tolliprotseduure ja ühtlustada need võimaluste piires vastavate 

rahvusvaheliste standarditega; ning

d) edendada koostööd oma vastavate tolliasutuste vahel.

& /et 74

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et nende õigusaktid peavad olema mittediskrimineerivad ning 

et tolliprotseduurid peavad põhinema tõhusate meetodite ja tulemusliku kontrolli kasutamisel, et 

võidelda pettuste vastu ja edendada seaduslikku kaubandust.

3. Lepinguosalised tunnistavad, et õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas neid, mis 

on seotud julgeoleku, ohutuse ning pettusevastase võitlusega, nagu on sätestatud 23. peatükis, ei või 

kahjustada.

ARTIKKEL 4.2

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse küsimustes, mis on seotud lepinguosaliste tollialaste ja muude 

kaubandusalaste õigusnormidega, mille täitmist toll tagab, sealhulgas nende kohaldamisega 

lepinguosaliste vahel kaubeldavate kaupade suhtes, ning lepinguosalistevahelise koostööga 

tolliküsimustes.

ARTIKKEL 4.3

Mõisted

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „tolliväärtuse määramise leping“ WTO asutamislepingu 

1-A lisas sisalduvat GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingut.

& /et 75

ARTIKKEL 4.4

Tollikoostöö ja vastastikune haldusabi

1. Lepinguosalised teevad tolliküsimustes koostööd oma vastavate asutuste kaudu, mida 

peetakse asjakohaseks, et tagada artiklis 4.1 sätestatud eesmärkide saavutamine, ja teevad selleks 

muu hulgas järgmist:

a) vahetavad teavet tollialaste õigusnormide, nende rakendamise ja tolliprotseduuride kohta, 

eelkõige järgmistes valdkondades:

i) tolliprotseduuride lihtsustamine ja moderniseerimine,

ii) intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine lepinguosaliste tolliasutuste poolt ja võitlus 

ebaseadusliku kauplemise vastu,

iii) transiidi ja ümberlaadimise hõlbustamine,

iv) suhted äriringkondadega ning

v) tarneahela turvalisus ja riskijuhtimine;

& /et 76

b) teevad koostööd rahvusvahelise kaubanduse tarneahelate kindlustamise ja hõlbustamise 

tollialastes aspektides vastavalt selle valdkonna parimatele tavadele, standarditele ja võtetele, 

eelkõige nendele, mille on välja töötanud Maailma Tolliorganisatsioon (edaspidi „WCO“), 

niivõrd kui lepinguosalised on need ratifitseerinud või vastu võtnud;

c) kaaluvad algatusi, mis käsitlevad tolliküsimustega seotud parimaid tavasid ja võtteid, 

sealhulgas tehnilist abi, jõupingutusi tolliprotseduuride lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks ning 

äriringkondadele tulemuslike teenuste osutamist;

d) arendavad tollialast koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes sellistes 

rahvusvahelistes organisatsioonides nagu WTO ja WCO;

e) asjakohastel ja vajalikel juhtudel kehtestavad kaubanduspartnerluse programmide ja 

tollikontrolli vastastikuse tunnustamise, sealhulgas samaväärsed kaubanduse lihtsustamise 

meetmed;

f) vahetavad, kui see on asjakohane ja sobiv, lepinguosaliste tolliasutuste vahelise 

struktureeritud ja korduva teabevahetuse kaudu teatavat liiki tolliteavet, selleks et parandada 

riskijuhtimist ja tollikontrolli tulemuslikkust, võtta sihikule tulude kogumise või ohutuse ja 

julgeoleku seisukohast riskialtid kaubad ning hõlbustada seaduslikku kaubandust; selline 

teabevahetus ei piira teabevahetust, mis võib lepinguosaliste vahel toimuda protokolli alusel, 

mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes;

& /et 77

g) kui see on asjakohane ja sobiv, soodustavad tolliasutuste ja muude valitsusasutuste koostööd 

volitatud ettevõtjate programmide valdkonnas; selline koostöö võib toimuda muu hulgas 

nõuete ühtlustamise, eelistele juurdepääsu hõlbustamise ja tarbetu dubleerimise 

minimeerimise kaudu; ning

h) tegelevad muude küsimustega, mille lepinguosalised võivad ühiselt kindlaks määrata.

2. Lepinguosalised osutavad teineteisele tolliküsimustes vastastikust haldusabi kooskõlas 

protokolliga, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes.

ARTIKKEL 4.5

Tollialased õigusnormid ja tolliprotseduurid

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema tolliprotseduurid ja nende rakendamine on 

prognoositavad, järjepidevad, läbipaistvad, soodustavad kaubandust ja tagavad samal ajal tõhusa 

kontrolli ning põhinevad järgmisel:

a) rahvusvahelised õigusaktid ja standardid, mida kohaldatakse tolli ja kaubanduse valdkonnas, 

eelkõige need, mis on sõlmitud WTO ja WCO raames ning mis on kooskõlas WCO 

soovitatud tavadega, niivõrd kui nende tollialased õigusnormid lubavad;

& /et 78

b) tollialased õigusnormid ja nende rakendamine, mis:

i) on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad;

ii) väldivad ettevõtjatele tarbetu koormuse tekitamist;

iii) pakuvad täiendavaid lihtsustusi ettevõtjatele, kellel on kõrge nõuete täitmise tase, 

sealhulgas sooduskohtlemist seoses tollikontrolliga, mis eelneb kauba vabastamisele; 

ning

iv) tagavad kaitsemeetmed pettuste ning ebaseadusliku ja kahjustava tegevuse vastu; ning

c) eeskirjad, mis tagavad, et karistused tollialaste õigusnormide või protseduurinõuete 

rikkumiste eest on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et nende kohaldamine ei 

põhjusta liigseid viivitusi kaupade vabastamisel.

2. Kumbki lepinguosaline peaks oma tollialased õigusnormid ja tolliprotseduurid korrapäraselt 

läbi vaatama, et neid lihtsustada, selleks et hõlbustada kaubandust ja tagada tõhus kontroll.

3. Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, 

terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks teeb kumbki lepinguosaline järgmist:

a) lihtsustab nõudeid ja formaalsusi ning vaatab need võimaluse korral läbi, et tagada kauba kiire 

vabastamine ja tollivormistus; ning

& /et 79

b) teeb tööd selle nimel, et veelgi lihtsustada ja standardiseerida andmeid ja dokumente, mida 

nõuavad toll ja muud asutused.

ARTIKKEL 4.6

Kauba vabastamine

1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima tolliprotseduurid, millega nähakse ette 

kauba vabastamine võimalikult kiiresti ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem sellest, mida on vaja 

tema õigusnormide järgimise tagamiseks. Kumbki lepinguosaline teeb tööd selleks, et veelgi 

lühendada kauba vabastamiseks kuluvat aega, ja vabastab kauba põhjendamatu viivituseta. 

Olenemata käesoleva lõike esimesest lausest võib kumbki lepinguosaline nõuda lisaaega, et tagada 

oma õigusnormide järgimine, kui tekib üks järgmistest olukordadest:

a) importija ei esita teavet, mida importiv lepinguosaline nõuab esimese sisenemise ajal;

b) teave sisaldab viga;

c) importiva lepinguosalise toll valib kaubad põhjalikumaks kontrollimiseks tollikontrolli 

riskijuhtimissüsteemi kohaldamise kaudu; või

d) vääramatu jõu tõttu ei ole olnud võimalik vajalikke tolliprotseduure põhjendamatu viivituseta 

lõpule viia või kauba vabastamine lükkub muul viisil edasi.

& /et 80

2. Kui kaup valitakse lõike 1 punkti c kohaselt põhjalikumaks kontrolliks, piirdub põhjalikum 

kontroll sellega, mis on mõistlik ja vajalik, ning kontroll tehakse ja viiakse lõpule põhjendamatu 

viivituseta.

3. Kumbki lepinguosaline näeb ette võimaluse esitada ja töödelda dokumente ja muud nõutavat 

teavet elektrooniliselt enne kauba saabumist, et kauba saaks selle saabumisel vabastada, tingimusel 

et kauba vabastamiseks vajalikud tingimused on täidetud.

4. Kumbki lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima menetlused, mis võimaldavad kauba 

vabastada enne kohaldatavate tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikku 

kindlaksmääramist, kui selline kindlaksmääramine ei ole toimunud enne kauba saabumist, selle 

saabumisel või võimalikult kiiresti pärast kauba saabumist, ja eeldusel, et kõik muud regulatiivsed 

nõuded on täidetud.

5. Tingimusena, mille alusel võib kauba enne selliste maksude ja tasude lõplikku 

kindlaksmääramist vabastada, võib kumbki lepinguosaline nõuda tagatist iga veel 

kindlaksmääramata summa kohta käenduse, sissemakse või mõne muu tema tollialaste 

õigusnormidega ette nähtud asjakohase vahendi näol. Selline tagatis ei või olla suurem summast, 

mida lepinguosaline nõuab selleks, et tagada tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude 

maksmine kogu tagatisega hõlmatud kauba eest. Tagatis vabastatakse, kui see ei ole enam vajalik.

& /et 81

ARTIKKEL 4.7

Lihtsustatud tolliprotseduurid

Kumbki lepinguosaline näeb ette lihtsustatud tolliprotseduurid, mis on läbipaistvad ja tõhusad, et 

vähendada kulusid ja suurendada ettevõtjate, sealhulgas VKEde jaoks prognoositavust.

ARTIKKEL 4.8

Transiit ja ümberlaadimine

1. Kumbki lepinguosaline tagab kogu oma territooriumil ümberlaadimistööde ja transiidi 

lihtsustamise ning tõhusa kontrolli.

2. Kumbki lepinguosaline edendab ja rakendab piirkondlikku transiidikorda, et kaubavahetust 

lihtsustada.

3. Kumbki lepinguosaline tagab oma territooriumil kõigi asjaomaste asutuste ja ametite vahelise 

koostöö ja tegevuse koordineerimise, et hõlbustada transiiti.

4. Kumbki lepinguosaline lubab vedada impordiks mõeldud kaupa oma territooriumil 

tollikontrolli all sisenemistolliasutusest teise oma territooriumil asuvasse tolliasutusse, kus kaup 

vabastatakse või tehakse tollivormistus.

& /et 82

ARTIKKEL 4.9

Riskijuhtimine

1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või säilitab tollikontrolli riskijuhtimissüsteemi.

2. Kumbki lepinguosaline kavandab ja rakendab riskijuhtimist viisil, mis võimaldab vältida 

meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või rahvusvahelise kaubanduse varjatud 

piiramist.

3. Kumbki lepinguosaline keskendub tollikontrolli ja võimaluste piires muu asjakohase 

piirikontrolli käigus suure riskiga kaubasaadetistele ja kiirendab väikese riskiga kaubasaadetiste 

vabastamist. Kumbki lepinguosaline võib riskijuhtimise raames valida kontrollitavaid 

kaubasaadetisi ka pisteliselt.

4. Lepinguosalised lähtuvad riskijuhtimisel riskide hindamisest asjakohaste valikulisuse 

kriteeriumide alusel.

ARTIKKEL 4.10

Tollivormistusjärgne kontroll

1. Kaupade vabastamise kiirendamiseks võtab kumbki lepinguosaline kasutusele või jätab 

kehtima tollivormistusjärgsed kontrollid, et tagada vastavus tollialastele ja muudele seonduvatele 

õigusnormidele.

& /et 83

2. Kumbki lepinguosaline valib tollivormistusjärgse kontrolli jaoks riskipõhiselt välja isiku või 

kaubasaadetise, rakendades vajaduse korral asjakohaseid valikulisuse kriteeriume. Kumbki 

lepinguosaline teeb tollivormistusjärgseid kontrolle läbipaistvalt. Kui kontrolliprotsess puudutab 

isikut ja lõplikud tulemused on selgunud, teatab lepinguosaline viivitamata isikule, kelle andmeid 

kontrolliti, kontrollimise tulemustest, isiku õigustest ja kohustustest ning tulemuste põhjustest.

3. Lepinguosalised mõistavad, et tollivormistusjärgse kontrolli käigus saadud teavet võib 

kasutada edasistes haldus- või kohtumenetlustes.

4. Võimaluse korral kasutab kumbki lepinguosaline tollivormistusjärgsete kontrollide tulemusi 

riskijuhtimisel.

ARTIKKEL 4.11

Volitatud ettevõtjad

1. Kumbki lepinguosaline võimaldab käesoleva artikli punkti 3 kohaselt ettevõtjatele, kes 

vastavad kindlaksmääratud kriteeriumidele (edaspidi „volitatud ettevõtjad“), teatavaid kaubandust 

hõlbustavaid lisameetmeid, mis on seotud impordi-, ekspordi- või transiidiformaalsuste ja 

-menetlustega. Alternatiivina võib lepinguosaline pakkuda neid kaubandust hõlbustavaid meetmeid 

tolliprotseduuride kaudu, mis on kõigile ettevõtjatele üldiselt kättesaadavad ega nõua eraldi 

süsteemi sisseseadmist.

& /et 84

2. Volitatud ettevõtjaks kvalifitseerumise kriteeriumid peavad olema seotud kummagi 

lepinguosalise õigusnormide või protseduuride nõuete täitmisega või nende täitmata jätmise riskiga. 

Need kindlaksmääratud kriteeriumid avaldatakse ja nende hulka võib kuuluda järgmine:

a) asjakohased tõendid tollialastest ja muudest seonduvatest õigusnormidest kinnipidamise 

kohta;

b) andmehaldussüsteem, mis võimaldab teha vajalikke sisekontrolle;

c) maksejõulisus, sealhulgas asjakohasel juhul piisava tagatise või garantii esitamine; ning

d) tarneahela turvalisus.

3. Volitatud ettevõtjaks kvalifitseerumise kriteeriume ei tohi kavandada ega rakendada nii, et 

need võimaldaksid tekitada või tekitaksid samasugustes tingimustes olevate ettevõtjate vahel 

meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist, ning need peavad võimaluste piires võimaldama 

VKEde osalemist.

4. Käesoleva artikli punkti 1 kohaselt esitatud kaubanduse hõlbustamise meetmete hulka peab 

kuuluma vähemalt kolm järgmist meedet:

a) vähe dokumentide ja andmetega seotud nõudeid, olenevalt asjaoludest;

b) vähe füüsilisi kontrolle ja läbivaatusi, olenevalt asjaoludest;

& /et 85

c) kauba kiire vabastamine, olenevalt asjaoludest;

d) tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude maksmise edasilükkamine;

e) üldtagatiste või vähendatud määraga tagatiste kasutamine;

f) üksainus tollideklaratsioon kogu teatava ajavahemiku impordi või ekspordi jaoks;

g) kaupade tollivormistus volitatud ettevõtja valduses või muus tolli poolt heakskiidetud kohas;

h) füüsiliseks või muuks tollikontrolliks valimise korral sellest ette teatamine; ning

i) kontrolliks valimise korral võimalus olla kontrollitud esmajärjekorras.

5. Kummalgi lepinguosalisel soovitatakse välja töötada volitatud ettevõtjate kavad, võttes 

aluseks rahvusvahelised standardid, kui need on olemas, välja arvatud juhul, kui need oleksid 

sobimatud või taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad.

& /et 86

ARTIKKEL 4.12

Teabe avaldamine ja kättesaadavus

1. Kumbki lepinguosaline avaldab viivitamata mittediskrimineerival ja kergesti kättesaadaval 

viisil järgmise teabe:

a) asjakohased halduslikku laadi teated;

b) impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduurid, sealhulgas sadama-, lennujaama- ja muud 

sisenemisprotseduurid ning nõutavad vormid ja dokumendid;

c) impordi või ekspordi suhtes või sellega seoses kohaldatavate tolli- ja muude maksude määrad;

d) valitsusasutuste poolt või nende huvides impordi, ekspordi ja transiidi suhtes või nendega 

seoses kehtestatud tasud ja lõivud;

e) toodete tollialase klassifitseerimise või tolliväärtuse määramise eeskirjad;

f) päritolureegleid käsitlevad üldkohaldatavad õigusnormid ja haldusotsused;

g) impordi-, ekspordi- või transiidipiirangud või -keelud;

& /et 87

h) impordi-, ekspordi- või transiidiformaalsuste rikkumise korral kohaldatavad karistussätted;

i) edasikaebamise kord;

j) mis tahes riigi või riikidega sõlmitud impordi-, ekspordi- või transiidilepingud või nende 

osad;

k) tariifikvootide haldamisega seotud menetlused; ning

l) sadamate, lennujaamade ja piiripunktide tolliasutuste lahtiolekuajad ja töökord.

2. Kumbki lepinguosaline tagab võimaluste piires, et uute või muudetud õigusnormide ja 

tolliprotseduuride ning tasude või lõivude avaldamise ja nende jõustumise vahele jääb mõistlik 

ajavahemik.

3. Kumbki lepinguosaline teeb internetis kättesaadavaks järgmise teabe ning vajaduse korral ja 

võimaluste piires ajakohastab seda:

a) oma impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduuride, sealhulgas edasikaebamise korra kirjeldus, 

milles tehakse teatavaks importimiseks, eksportimiseks või transiidiks vajalikud praktilised 

sammud;

b) selle lepinguosalise territooriumile importimiseks, sealt eksportimiseks või seda läbivaks 

transiidiks vajalikud vormid ja dokumendid; ning

& /et 88

c) CEPA kontaktpunktide kontaktandmed.

ARTIKKEL 4.13

Teabepunktid

Kumbki lepinguosaline loob või säilitab oma olemasolevate ressursside piires ühe või mitu 

teabepunkti, et vastata mõistliku aja jooksul teise lepinguosalise, kauplejate ja muude huvitatud 

isikute mõistlikele päringutele tolli ja muude kaubandusküsimuste kohta. Lepinguosalised ei nõua 

päringutele vastamise eest tasu.

ARTIKKEL 4.14

Eelotsused

1. Kumbki lepinguosaline teeb ettevõtjate taotluste alusel oma tolliasutuste kaudu eelotsuseid, 

milles sätestatakse asjaomaste kaupade kohtlemine. Sellised otsused tehakse mõistliku tähtaja 

jooksul kirjalikult või elektroonilises vormis ja need peavad sisaldama kogu vajalikku teavet 

vastavalt otsuse teinud lepinguosalise õigusnormidele.

& /et 89

2. Eelotsused kehtivad vähemalt kolm aastat alates nende tegemise kuupäevast või muu 

eelotsuses märgitud tähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui eelotsus ei ole enam selle teinud 

lepinguosalise õigusnormidega kooskõlas või kui algse otsuse aluseks olnud faktid või asjaolud on 

muutunud.

3. Lepinguosaline võib keelduda eelotsuse tegemisest, kui taotluses tõstatatud küsimus kuulub 

läbivaatamisele haldus- või kohtulikus korras või kui taotlus ei ole seotud eelotsuse kavandatud 

kasutamise või tolliprotseduuri kavandatud kasutamisega. Kui lepinguosaline keeldub eelotsust 

tegemast, teatab ta sellest kirjalikult taotlejale, esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse.

4. Kumbki lepinguosaline avaldab vähemalt järgmise teabe:

a) eelotsuse taotlusele esitatavad nõuded, sealhulgas nõutav teave ja taotluse vorm;

b) tähtaeg, mille jooksul eelotsus väljastatakse; ning

c) aeg, mille jooksul eelotsus kehtib.

5. Kui lepinguosaline tühistab eelotsuse, muudab seda või tunnistab selle kehtetuks või tühiseks, 

teatab ta sellest taotlejale kirjalikult, esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse. 

Lepinguosaline võib eelotsuse tagasiulatuvalt tühistada, seda muuta või selle kehtetuks või tühiseks 

tunnistada üksnes juhul, kui eelotsus põhines ebatäielikul, ebaõigel, valel või eksitaval teabel.

& /et 90

6. Lepinguosalise väljastatud eelotsus on eelotsust taotlenud isiku osas sellele lepinguosalisele 

siduv. Eelotsus on siduv ka taotlejale.

7. Taotleja kirjaliku taotluse korral vaatab kumbki lepinguosaline eelotsuse või selle tühistamise, 

muutmise või kehtetuks või tühiseks tunnistamise otsuse läbi.

8. Kumbki lepinguosaline püüab võimaluste piires teha eelotsuste kohta üldsusele 

kättesaadavaks kogu teabe, mida ta peab muudele huvitatud isikutele olulist huvi pakkuvaks, võttes 

arvesse vajadust kaitsta isikuandmeid ja konfidentsiaalset äriteavet.

9. Eelotsuseid tehakse otsuse teinud lepinguosalise õigusnormide kohaselt järgmistes 

küsimustes:

a) kaupade tariifne klassifikatsioon,

b) kauba päritolu ning

c) muud küsimused, milles lepinguosalised võivad kokku leppida.

& /et 91

ARTIKKEL 4.15

Lõivud ja tasud

Järgmised nõuded kehtivad koostoimes artikli 2.7 nõuetega:

a) lepinguosaliste toll ei kehtesta lõive ega tasusid tollikontrolli tegemise või muul viisil oma 

tollialaste õigusnormide kohaldamise eest oma pädevate tolliasutuste ametlikel 

lahtiolekuaegadel; või

b) lepinguosaliste tolliasutused võivad kehtestada teatavate teenuste osutamise korral tasusid ja 

lõive või nõuda sisse kulusid, nagu on sätestatud asjaomase lepinguosalise õigusnormides ja 

menetlustes.

ARTIKKEL 4.16

Tollimaaklerid

Lepinguosaline ei nõua tollimaaklerite kasutamist kohustuslikus korras. Kumbki lepinguosaline 

teatab tollimaaklerite kasutamist käsitlevatest meetmetest ja avaldab need meetmed. 

Tollimaakleritele tegevuslubade andmisel kohaldab kumbki lepinguosaline läbipaistvaid, 

mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid õigusnorme.

& /et 92

ARTIKKEL 4.17

Tolliväärtuse määramine

Kumbki lepinguosaline määrab tema territooriumile imporditud teise lepinguosalise kaupade 

tolliväärtuse vastavalt GATT 1994 VII artiklile ja tolliväärtuse määramise lepingule. Selleks 

inkorporeeritakse GATT 1994 VII artikkel, kaasa arvatud selle märkused ja lisasätted, ning 

tolliväärtuse määramise lepingu artiklid 1–17, kaasa arvatud tõlgendusmärkused, käesolevasse 

lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

ARTIKKEL 4.18

Eksportkauba eelinspekteerimine

Lepinguosalised ei nõua eksportkauba kohustuslikku eelinspekteerimist, nagu see on määratletud 

WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvas eksportkauba eelinspekteerimise lepingus, ega muud 

tollivormistuseelset kontrolli, mida eraettevõtjad teevad sihtkohas1.

1Käesolev artikkel ei piira kontrolle, mida tehakse muude kui tollialaste õigusnormide ja  protseduuride alusel vastavalt WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvale eksportkauba  eelinspekteerimise lepingule.

& /et 93

ARTIKKEL 4.19

Läbivaatamine ja edasikaebamine

1. Kumbki lepinguosaline näeb oma õigusnormide kohaselt ette tõhusad, kiired, 

mittediskrimineerivad ja kergesti kättesaadavad menetlused, et tagada õigus vaadata läbi tolli 

haldusmeetmed, ettekirjutused ja otsused ning esitada nende peale kaebus.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et igal isikul, kelle suhtes ta võtab haldusmeetmeid või teeb 

ettekirjutuse või otsuse, on tema territooriumil õigus:

a) esitada halduskaebus või läbivaatamistaotlus haldusasutusele, kes on kõrgem kui ametnik või 

asutus, kes haldusmeetme võttis või ettekirjutuse või otsuse tegi, või sellisest ametnikust või 

asutusest sõltumatu;

b) kaevata haldusmeede, ettekirjutus või otsus kohtusse või taotleda selle kohtlikku 

läbivaatamist.

3. Lepinguosalise õigusaktide alusel võib olla nõutav, et halduskaebus või läbivaatamine oleks 

algatatud enne kohtu poole pöördumist.

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et halduslik või kohtulik edasikaebamis- või 

läbivaatamismenetlus toimuks mittediskrimineerivalt.

& /et 94

5. Kumbki lepinguosaline tagab, et kui otsust lõike 2 punktis a osutatud halduskaebuse või 

läbivaatamise kohta ei tehta tema õigusnormides sätestatud ajavahemiku jooksul või kui seda ei 

tehta põhjendamatu viivituseta, on kaebuse esitajal õigus esitada selle lepinguosalise õigusnormide 

kohaselt täiendav haldus- või kohtulik kaebus või läbivaatamistaotlus või pöörduda muul viisil 

kohtuorgani poole.

6. Kumbki lepinguosaline tagab, et punktis 2 nimetatud isikule esitatakse haldusmeetme, 

ettekirjutuse või otsuse aluseks olevad põhjendused, et ta saaks vajaduse korral selle edasi kaevata 

või taotleda selle läbivaatamist.

ARTIKKEL 4.20

Suhted äriringkondadega

1. Kumbki lepinguosaline näeb võimaluste piires ja kooskõlas oma õigusnormidega ette 

korrapärased konsultatsioonid oma haldusasutuste ja äriringkondade vahel tolli ja kaubanduse 

lihtsustamisega seotud seadusandlike ettepanekute ja üldiste menetluste üle.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema tollialased ja sellega seotud nõuded ja protseduurid 

vastavad jätkuvalt äriringkondade vajadustele, järgivad parimaid tavasid ja piiravad ka edaspidi 

kaubandust võimalikult vähe.

& /et 95

ARTIKKEL 4.21

Ajutine import

1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ajutine import“ tolliprotseduuri, mille alusel võib 

teatavaid kaupu, sealhulgas transpordivahendeid, tuua lepinguosalise territooriumile nii, et need on 

tingimuslikult vabastatud imporditollimaksudest ja muudest impordimaksudest ja nende suhtes ei 

kohaldata impordikeelde või majanduslikku laadi piiranguid, tingimusel et need kaubad 

imporditakse konkreetsel otstarbel ja on ette nähtud kindlaksmääratud aja jooksul reekspordiks, 

ilma et need oleksid läbinud mis tahes muutust, välja arvatud tavaline amortisatsioon, mis on 

tingitud nende kasutamisest selle lepinguosalise territooriumil, kuhu need toodi.

2. Kumbki lepinguosaline lubab lõikes 1 sätestatud ajutist importi muu hulgas järgmistele 

kaupadele:

a) kaubad, mis on ette nähtud näitustel, messidel, kohtumistel või muudel sarnastel üritustel 

väljapanekuks või kasutamiseks;

b) erialased töövahendid;

c) konteinerid, kaubaalused, pakendid, näidised ja muud kaubandustegevuse käigus imporditud 

kaubad;

d) kaubad, mis imporditakse seoses tootmistoiminguga;

& /et 96

e) kaubad, mis imporditakse hariduslikel, teaduslikel või kultuurilistel eesmärkidel;

f) reisijate isiklikud esemed ja kaubad, mis imporditakse spordi tarbeks;

g) turismialane reklaammaterjal;

h) humanitaarotstarbel imporditavad kaubad;

i) transpordivahendid; ning

j) eriotstarbel imporditavad loomad.

ARTIKKEL 4.22

Kaubavahetuse, tolliküsimuste ning sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste komitee

selle erikoosseisus 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“,

4. peatüki „Toll ja kaubanduse lihtsustamine“ ning 12. peatüki „Intellektuaalomand“ jaoks

1. Käesolev artikkel täiendab ja täpsustab artiklit 24.4.

& /et 97

2. Artikliga 24.4 moodustatud kaubavahetuse, tolliküsimuste ning sanitaar- ja 

fütosanitaarküsimuste komitee selle erikoosseisus 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“, 4. 

peatüki „Toll ja kaubanduse lihtsustamine“ ning 12. peatüki „Intellektuaalomand“ jaoks 

intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks piiril (käesolevas peatükis edaspidi „komitee“) koosneb 

lepinguosaliste tolli ja muude pädevate asutuste esindajatest. Komitee tagab järgmiste sätete 

nõuetekohase toimimise ja vaatab läbi kõik nende kohaldamisest tulenevad küsimused: käesolev 

peatükk, 12. peatüki „Intellektuaalomand“ D jao „Intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine piiril“ 

intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine tolliasutuste poolt, 3. peatükk „Päritolureeglid ja 

-menetlused“, protokoll, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes, ja muud tollialased 

sätted, milles lepinguosalised on kokku leppinud.

2. Komitee ülesannete hulka kuulub järgmine:

a) jälgida käesoleva peatüki ja 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ rakendamist ja 

haldamist;

b) olla foorumiks, kus konsulteeritakse ja arutatakse kõiki tolliküsimusi, sealhulgas eelkõige 

tolliprotseduure, tolliväärtuse määramist, tariifirežiime, tollinomenklatuuri, tollikoostööd ja 

vastastikust haldusabi tolliküsimustes, aga ka päritolureeglite ja halduskoostööga seotud 

küsimusi; ning

& /et 98

c) tihendada koostööd tolliprotseduuride väljatöötamise, kohaldamise ja rakendamise, 

tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmise, päritolureeglite ja halduskoostöö alal.

3. Komitee võib võtta vastu otsuseid artikli 4.4 lõike 1 punktis a osutatud valdkondades, 

sealhulgas, kui ta peab seda vajalikuks, kõnealuse artikli lõike 1 punktide e ja f rakendamiseks.

4. Lepinguosalised võivad kokku leppida, et nad korraldavad komitee erakorralisi koosolekuid 

tollikoostöö, päritolureeglite või vastastikuse haldusabi küsimustes.

& /et 99

5. PEATÜKK

KAUBANDUSE KAITSEMEETMED

A JAGU

DUMPINGUVASTASED JA TASAKAALUSTUSMEETMED

ARTIKKEL 5.1

Üldsätted

1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, 

dumpinguvastasest lepingust ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust. 

Dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid kasutatakse täielikus kooskõlas asjakohaste WTO 

nõuetega ning õiglase ja läbipaistva süsteemi alusel, austades täielikult lepinguosaliste huve ja 

kaitseõigust.

2. Käesoleva jao kohaldamisel ei kohaldata dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete suhtes 

3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ kohaseid sooduspäritolureegleid.

& /et 100

ARTIKKEL 5.2

Teavitamine ja konsulteerimine

1. Kui lepinguosalise uurimisasutus on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud 

dumpinguvastaste meetmete taotluse, mis käib teisest lepinguosalisest tuleva impordi kohta, annab 

ta teisele lepinguosalisele niipea kui võimalik, kuid vähemalt seitse päeva enne dumpinguvastase 

uurimise algatamist kirjalikult teada, et on sellise taotluse saanud.

2. Kui lepinguosalise uurimisasutus on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud 

tasakaalustusmeetmete taotluse, mis käib teisest lepinguosalisest tuleva impordi kohta, annab ta 

enne uurimise algatamist teisele lepinguosalisele kirjalikult teada, et on sellise taotluse saanud. 

Selline teade esitatakse tavaliselt vähemalt 14 päeva enne uurimise algatamise kuupäeva ja see 

sisaldab kutset pidada taotluse üle konsultatsioone.

3. Kui ühe lepinguosalise uurimisasutus otsustab teisest lepinguosalisest tuleva impordi uurimise 

käigus teha kontrollkäigu, et kontrollida andmeesitaja1 esitatud teavet kohapeal, püüab ta sellest 

andmeesitajale võimalikult kiiresti teatada.

1Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „andmeesitaja“ lepinguosalise tootjat, valmistajat,  eksportijat, importijat ja vajaduse korral valitsust või valitsusasutust, kellelt teise  lepinguosalise uurimisasutus nõuab vastamist dumpinguvastaste või tasakaalustusmeetmete  küsimustikule.

& /et 101

4. Ilma et see piiraks dumpinguvastase lepingu artikli 6.5 ning subsiidiumide ja 

tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12.4 kohaldamist, tagavad lepinguosalised kohe pärast 

ajutiste meetmete kehtestamist ning igal juhul enne lõplike järelduste tegemist, et kõik meetmete 

kohaldamise aluseks olevad olulised asjaolud ja kaalutlused tehakse huvitatud isikutele täielikult ja 

sisuliselt teatavaks. Need asjaolud ja kaalutlused tehakse teatavaks kirjalikult ning huvitatud 

isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks.

5. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad dumpinguvastase lepingu 

II artiklist ja eelkõige selle lõikest 5 ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklitest 

12.7 ja 12.8. Kui lepinguosalise uurimisasutus kavatseb dumpinguvastase lepingu artikli 6.8 või 

subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 12.7 alusel teha järelduse kättesaadavate 

faktide põhjal, esitab ta põhjendatud ja piisava selgituse järgmise kohta:

a) tingimused, mille alusel saab kättesaadavaid fakte kasutada;

b) teave, mida huvitatud isik ei ole uurimisasutusele esitanud; ning

c) faktid, millega uurimisasutus otsustas punktis b osutatud teabe asendada.

& /et 102

ARTIKKEL 5.3

Lõpetamisjärgne uurimine

1. Kui teisest lepinguosalisest tulevate kaupade suhtes toimunud dumpinguvastane uurimine 

lõpetatakse negatiivse lõppjäreldusega, ei algata importiv lepinguosaline samade kaupade suhtes 

uurimist 12 kuu jooksul eelmise uurimise lõpetamise kuupäevast arvates.

2. Kumbki lepinguosaline hoidub algatamast dumpinguvastast uurimist teisest lepinguosalisest 

pärit kauba suhtes, mille dumpinguvastased meetmed on viimase 12 kuu jooksul läbivaatamise 

tulemusena lõpetatud.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib importiva lepinguosalise uurimisasutus algatada uurimise, kui 

asjaolud, mis olid eelmise uurimise algatamisel asjakohased, on muutunud.

& /et 103

ARTIKKEL 5.4

Läbivaatamine

Dumpinguvastase lepingu artikli 11.3 kohane aegumise läbivaatamine algatatakse sobival ajal 

dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamisaja (nagu see on määratletud kummagi lepinguosalise 

õigusnormides) viimasel aastal. Kumbki lepinguosaline püüab korraldada erikonsultatsioone 

küsimustes, mis tulenevad sellele järgnevast aegumise läbivaatamisega seotud uurimisest, ning 

vältida dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete kehtestamist alalisena.

ARTIKKEL 5.5

Avaliku huvi arvessevõtmine

Lepinguosalise uurimisasutus annab kooskõlas oma õigusnormidega kõikidele omamaistele 

huvitatud isikutele võimaluse esitada kirjalikult oma seisukohad dumpinguvastase ja 

subsiidiumivastase uurimise kohta. See uurimisasutus või lepinguosalise muu asjaomane pädev 

ametiasutus võtab seda teavet arvesse, kui ta enne dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu 

kehtestamist hindab avalikku huvi.

& /et 104

ARTIKKEL 5.6

Väiksema tollimaksu reegel

Lepinguosalise kehtestatud dumpinguvastane või tasakaalustav tollimaks ei tohi olla suurem kui 

dumpingumarginaal või tasakaalustatav subsiidium ning lepinguosaline püüab tagada, et see oleks 

asjaomasest marginaalist väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele 

tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

ARTIKKEL 5.7

Kõrvalehoidmisvastased meetmed

1. Lepinguosalise uurimisasutus viib meetmetest kõrvalehoidmise uurimisi läbi läbipaistval 

viisil ning austab kõigi uurimisega seotud huvitatud isikute huve ja kaitseõigust.

2. Meetmetest kõrvalehoidmise uurimist läbi viiv uurimisasutus esitab teise lepinguosalise 

taotluse korral talle uurimise all olevate äriühingute kohta mittekonfidentsiaalse teabe.

& /et 105

3. Igas menetluses, milles lepinguosaline otsustab teha teise lepinguosalise territooriumil 

kontrollkäigu, teatab ta sellest uuritavale äriühingule vähemalt 14 tööpäeva ette. Teise 

lepinguosalise asjaomased asutused võivad kontrollkäigus osaleda.

4. Meetmetest kõrvalehoidmise uurimist läbi viiv lepinguosaline teatab enne lõplike järelduste 

tegemist kõikidele teise lepinguosalise territooriumil asuvatele huvitatud isikutele olulistest 

asjaoludest, mille alusel hinnatakse, kas meetmeid pikendada või teha erand. Kõigile huvitatud 

isikutele antakse piisav võimalus sellise hinnangu kohta märkusi esitada. Selline oluliste faktide 

teatavakstegemine peaks toimuma mõistliku aja jooksul, et huvitatud isikud saaksid oma huve 

kaitsta. Huvitatud isikud võivad taotleda ka ärakuulamist.

5. Meetmetest kõrvalehoidmise uurimine viiakse lõpule üheksa kuu jooksul alates selle 

algatamise kuupäevast.

ARTIKKEL 5.8

Vaidluste lahendamise korra kohaldamata jätmine

Käesoleva peatüki suhtes ei kohaldata 22. peatükki „Vaidluste lahendamine“.

& /et 106

ARTIKKEL 5.9

Koostöö kaubanduse kaitsemeetmete küsimustes

1. Lepinguosalised teevad kaubanduse kaitsemeetmete küsimuses koostööd parimate tavade 

alase dialoogi vormis, mida peetakse nende kaubanduse kaitsemeetmete eest vastutavate 

ametiasutuste asjakohase tasandi esindajate vahel.

2. Selle koostöö eesmärk on võimalikult suures ulatuses:

a) täiendada lepinguosalise teadmisi ja arusaama teise lepinguosalise kaubanduse 

kaitsemeetmete alastest õigusnormidest, põhimõtetest ja tavadest;

b) teostada järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise üle;

c) parandada koostööd lepinguosaliste asjaomaste kaubanduse kaitsemeetmete eest vastutavate 

asutuste vahel;

d) vahetada võimaluste piires teavet dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste uurimiste ja 

meetmetega seotud küsimuste kohta ning arutada muid asjakohaseid vastastikust huvi 

pakkuvaid teemasid, milles lepinguosalised kokku lepivad;

e) töötada välja suutlikkuse suurendamise programme ja erikoolitusi, mis on seotud kaubanduse 

kaitsemeetmeid käsitlevate õigusaktide ja tavadega; ning

& /et 107

f) suurendada lepinguosaliste teadmisi ja arusaamist dumpinguvastastest ja 

tasakaalustusmeetmetest kõrvalehoidmise vältimise kohta.

3. Parimate tavade alast dialoogi peetakse, kui emb-kumb lepinguosaline seda taotleb ja kui see 

on vajalik.

ARTIKKEL 5.10

Inglise keele kasutamine

Selleks et tagada käesoleva jao kohaste kaubanduse kaitsemeetmete reeglite võimalikult tõhus 

kohaldamine, peaksid lepinguosaliste uurimisasutused kasutama lepinguosalistevahelise 

kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus suhtlemiseks1 inglise keelt.

1Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „suhtlemine“ küsimustikule vastamist, kirjalikke esildisi  ja kirju.

& /et 108

B JAGU

ÜLDISED KAITSEMEETMED

ARTIKKEL 5.11

Üldsätted

1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist, 

kaitsemeetmete lepingust ja põllumajanduslepingu artiklist 5.

2. Lepinguosaline ei kohalda sama kauba suhtes samal ajal:

a) käesoleva peatüki C jao „Kahepoolne kaitseklausel“ kohast kahepoolset kaitsemeedet ning

b) GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu kohast meedet.

& /et 109

ARTIKKEL 5.12

Läbipaistvus

1. Ilma et see piiraks kaitsemeetmete lepingu artikli 3 lõike 2 kohaldamist, teatab lepinguosaline 

teise lepinguosalise taotluse korral ja tingimusel, et tal on oluline huvi, viivitamata teisele 

lepinguosalisele järgmisest ja esitab talle selle kohta kogu asjakohase teabe:

a) uurimise algatamine;

b) esialgsed järeldused ning

c) lõpliku järelduse tegemine.

2. Kui lepinguosalised kehtestavad üldisi kaitsemeetmeid, püüavad nad teha seda viisil, mis 

mõjutab kahepoolset kaubandust kõige vähem.

3. Kui lepinguosaline leiab lõike 2 kohaldamisel, et õiguslikud nõuded lõplike kaitsemeetmete 

kehtestamiseks on täidetud, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võimaluse 

pidada konsultatsioone. Kui 30 päeva jooksul pärast sellist teadet ei ole rahuldavat lahendust leitud, 

võib lepinguosaline lõplikud üldised kaitsemeetmed vastu võtta.

& /et 110

ARTIKKEL 5.13

Vaidluste lahendamise korra kohaldamata jätmine

Käesoleva peatüki suhtes ei kohaldata 22. peatükki „Vaidluste lahendamine“.

ARTIKKEL 5.14

Inglise keele kasutamine

Selleks et tagada käesoleva jao kohaste kaubanduse kaitsemeetmete reeglite võimalikult tõhus 

kohaldamine, peaksid lepinguosaliste uurimisasutused kasutama lepinguosalistevahelise 

kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus suhtlemiseks1 inglise keelt.

1Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „suhtlemine“ kirjalikke esildisi ja kirju.

& /et 111

C JAGU

KAHEPOOLNE KAITSEKLAUSEL

ARTIKKEL 5.15

Mõisted

Käesoleva jao kohaldamisel kehtib järgmine:

a) mõistet „omamaine tööstus“ mõistetakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4.1 punkti c kohaselt; 

selleks inkorporeeritakse artikli 4.1 punkt c käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis

mutandis selle osaks;

b) mõisteid „tõsine kahju“ ja „tõsise kahju oht“ mõistetakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4.1 

punktide a ja b kohaselt; selleks inkorporeeritakse artikli 4.1 punktid a ja b käesolevasse 

lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks; ning

c) „üleminekuperiood“ tähendab toodete puhul, mis liberaliseeritakse vähem kui 10 aasta 

jooksul, 10 aasta pikkust ajavahemikku alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast; kõigi 

toodete puhul, mis liberaliseeritakse 10 või enama aasta jooksul, on üleminekuperiood 

liberaliseerimisperiood pluss kolm aastat.

& /et 112

ARTIKKEL 5.16

Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine

1. Kui käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena 

imporditakse ühe lepinguosalise territooriumile teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupa 

niivõrd palju suurenenud koguses (absoluutarvudes või võrrelduna omamaise toodanguga) ja 

sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju tema omamaisele 

tootmisharule, mis toodab samasuguseid või otseselt konkureerivaid kaupu, võib importiv 

lepinguosaline üleminekuperioodi jooksul käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras 

kohaldada lõikes 2 sätestatud meetmeid, kui artikli 5.17 lõike 5 punktis c ei ole sätestatud teisiti.

2. Importiv lepinguosaline võib võtta kahepoolseid kaitsemeetmeid, millega:

a) asjaomase kauba suhtes kohaldatava tollimaksumäära edasine vähendamine 2. peatüki 

„Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs“ alusel peatatakse või

b) suurendatakse kauba suhtes kehtiv tollimaksumäär tasemeni, mis ei ületa väiksemat 

järgmistest:

i) enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär, mis kehtis kauba suhtes meetme võtmise ajal, 

või

ii) artikli 2.5 alusel 2-A lisas „Tollimaksude kaotamine“ olevates tariifitabelites sätestatud 

tollimaksu baasmäär.

& /et 113

ARTIKKEL 5.17

Tingimused ja piirangud

1. Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lõikes 2 kirjeldatud uurimise 

algatamisest ja konsulteerib teise lepinguosalisega enne kahepoolse kaitsemeetme kohaldamist, et 

vaadata läbi uurimise tulemusena saadud teave ja vahetada arvamusi meetme kohta.

2. Lepinguosaline kohaldab kahepoolset kaitsemeedet üksnes pärast seda, kui tema 

uurimisasutused on viinud läbi kaitsemeetmete lepingu artikli 3 ja artikli 4 lõike 2 punkti c kohase 

uurimise. Kaitsemeetmete lepingu artiklit 3 ja artikli 4 lõike 2 punkti c kohaldatakse mutatis

mutandis.

3. Lõike 2 kohase uurimise läbiviimisel täidab lepinguosaline kaitsemeetmete lepingu artikli 4 

lõike 2 punkti a nõudeid, mida kohaldatakse sel otstarbel mutatis mutandis.

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema pädevad asutused viivad sellise uurimise lõpule ühe 

aasta jooksul pärast selle algatamise kuupäeva.

5. Lepinguosaline ei kohalda kahepoolseid kaitsemeetmeid:

a) välja arvatud sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, nagu on vajalik selleks, et hoida ära või 

heastada tõsine kahju ja aidata kaasa kohanemisele;

& /et 114

b) kauem kui kolm aastat, kuid seda ajavahemikku võib pikendada kuni kahe aasta võrra, kui 

importiva lepinguosalise uurimisasutused leiavad käesolevas artiklis sätestatud korra kohaselt, 

et kahepoolset kaitsemeedet on jätkuvalt vaja selleks, et hoida ära või heastada tõsine kahju ja 

aidata kaasa kohanemisele, ning on tõendeid, et tootmisharu püüab kohaneda, ning 

tingimusel, et kahepoolse kaitsemeetme kogu kohaldamisaeg, sealhulgas selle algne 

kohaldamisaeg ja selle pikendus, ei ületa viit aastat; ning

c) pärast üleminekuperioodi lõppu, välja arvatud teise lepinguosalise nõusolekul.

6. Selleks et hõlbustada kohanemist olukorras, kus kahepoolset kaitsemeedet kohaldatakse 

eeldatavasti kauem kui kolm aastat, liberaliseerib meetme võtnud lepinguosaline selle meetme selle 

kohaldamisaja jooksul järk-järgult korrapäraste ajavahemike järel.

7. Kui lepinguosaline lõpetab kahepoolse kaitsemeetme, kohaldatakse tollimaksumäärana määra, 

mis oleks kehtinud 2-A lisa „Tollimaksude kaotamine“ selle lepinguosalise tariifitabeli kohaselt, kui 

sellist meedet ei oleks olnud.

& /et 115

ARTIKKEL 5.18

Ajutised meetmed

1. Kriitilistel asjaoludel, kui viivitamisega võib kaasneda raskesti korvatav kahju, võib 

lepinguosaline kohaldada kahepoolset kaitsemeedet ajutiselt, kui ta on teinud esialgse järelduse, et 

on olemas selged tõendid, et käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise 

tagajärjel on päritolustaatusega kauba import teisest lepinguosalisest suurenenud ja et selline import 

tekitab või ähvardab tekitada omamaisele tootmisharule tõsist kahju.

2. Ajutise meetme kestus ei tohi ületada 200 päeva ja meedet kohaldav lepinguosaline peab selle 

aja jooksul avaldama oma esialgse järelduse ning täitma artikli 5.17 lõike 3 nõuded.

3. Kui artikli 5.17 lõikes 2 kirjeldatud uurimise tulemusel ei tehta kindlaks, et artikli 5.16 lõike 1 

nõuded on täidetud, maksab meedet kohaldav lepinguosaline viivitamata tagasi kõik 

tollimaksutõusud, mida ta on kohaldanud.

4. Ajutise meetme kestus arvestatakse artikli 5.17 lõike 5 punktis b ette nähtud ajavahemiku 

osaks.

& /et 116

ARTIKKEL 5.19

Kompensatsioon

1. Kahepoolset kaitsemeedet kohaldav lepinguosaline konsulteerib teise lepinguosalisega, et 

vastastikku kokku leppida asjakohane kaubandust liberaliseeriv kompensatsioon kontsessioonide 

näol, millel on sisuliselt samaväärne mõju kaubandusele või mis on samaväärsed kaitsemeetme 

tagajärjel eeldatavasti rakendatavate täiendavate tollimaksudega. Kahepoolset kaitsemeedet 

kohaldav lepinguosaline annab võimaluse pidada selliseid konsultatsioone hiljemalt 30 päeva 

jooksul pärast kahepoolse kaitsemeetme kohaldamist.

2. Kui lõike 1 kohaste konsultatsioonide käigus ei jõuta 30 päeva jooksul pärast konsulteerimise 

algust kokkuleppele kaubandust liberaliseeriva kompensatsiooni suhtes, võib lepinguosaline, kelle 

kaupade suhtes kaitsemeedet kohaldatakse, peatada selliste kontsessioonide kohaldamise, millel on 

kaitsemeetmega sisuliselt samaväärne mõju kaubandusele, kaupade suhtes, mis on pärit 

lepinguosalisest, kes kohaldab kahepoolset kaitsemeedet. Meedet kohaldava lepinguosalise 

kohustus anda kompensatsiooni ja teise lepinguosalise õigus peatada kontsessioonid vastavalt 

käesolevale lõikele lõpevad kaitsemeetme lõpetamise kuupäeval.

3. Lõikes 2 osutatud peatamisõigust ei rakendata esimese 36 kuu jooksul, mil kahepoolne 

kaitsemeede kehtib, tingimusel et kaitsemeede on kooskõlas käesoleva lepinguga.

& /et 117

ARTIKKEL 5.20

Inglise keele kasutamine

Selleks et tagada käesoleva jao kohaste kaubanduse kaitsemeetmete reeglite võimalikult tõhus 

kohaldamine, peaksid lepinguosaliste uurimisasutused kasutama lepinguosalistevahelise 

kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus suhtlemiseks1 inglise keelt.

6. PEATÜKK

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

ARTIKKEL 6.1

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärgid on järgmised:

a) edendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingus sisalduvate põhimõtete ja valdkondade 

ning asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt välja töötatud rahvusvaheliste 

standardite, suuniste ja soovituste rakendamist;

1Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „suhtlemine“ kirjalikke esildisi ja kirju.

& /et 118

b) kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu või tervist kummagi lepinguosalise territooriumil, 

lihtsustades samal ajal lepinguosaliste vahel kaubandust ning tagada, et kummagi 

lepinguosalise kehtestatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei tekita põhjendamatuid 

kaubandustõkkeid;

c) tugevdada teabevahetust, koostööd ja probleemilahendust sellistes sanitaar- ja 

fütosanitaarmeetmete küsimustes, mis võivad mõjutada kaubandust lepinguosaliste vahel, 

ning muudes lepinguosalistele ühist huvi pakkuvates küsimustes, milles on kokku lepitud;

d) edendada suuremat läbipaistvust ja arusaamist kummagi lepinguosalise sanitaar- ja 

fütosanitaarmeetmete kohaldamisest ning

e) soodustada lepinguosaliste koostööd loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse alal.

ARTIKKEL 6.2

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete 

suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada kaubandust lepinguosaliste vahel.

2. Käesolev peatükk hõlmab koostöötoiminguid loomade heaolu ja 

antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas.

& /et 119

3. Ükski käesoleva peatüki säte ei mõjuta lepinguosaliste õigusi, mis tulenevad tehniliste 

kaubandustõkete lepingust ja puudutavad meetmeid, mis ei kuulu käesoleva peatüki 

kohaldamisalasse.

ARTIKKEL 6.3

Mõisted

1. Käesoleva peatüki kohaldamisel arvestatakse järgmist:

a) kohaldatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisas sätestatud mõisteid;

b) „pädevad asutused“ – organisatsioonid, mida kumbki lepinguosaline tunnustab oma 

territooriumil vastutavana sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamise, rakendamise ja 

haldamise eest;

c) „imporditingimused“ – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisas sätestatud sanitaar- 

ja fütosanitaarmeetmed, millele import peab vastama, et saavutada importiva lepinguosalise 

asjakohane kaitsetase, ning

d) „kaitstav piirkond“ – teatava reguleeritud taimekahjustaja puhul liidus ametlikult määratletud 

geograafiline ala, kus seda taimekahjustajat ei esine, ehkki seal on soodsad tingimused ja 

ehkki seda taimekahjustajat esineb muudes liidu territooriumi osades.

& /et 120

2. Lepinguosalised võivad käesoleva peatüki kohaldamiseks kokku leppida muudes mõistetes, 

võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Codex Alimentarius’e, 

Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „WOAH“) ja rahvusvahelise 

taimekaitsekonventsiooni (edaspidi „IPPC“) sõnastikke ja mõisteid. Kui lepinguosaliste vahel 

kokku lepitud mõistete ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingus sätestatud mõistete vahel on 

vastuolu, on ülimuslikud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingus sätestatud mõisted.

ARTIKKEL 6.4

Üldsätted

1. Lepinguosalised kinnitavad oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud õigusi ja 

kohustusi, mis tulenevad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamisel, 

kohaldamisel või tunnustamisel kohaldatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu 

põhimõtteid, et hõlbustada lepinguosaliste vahel kaubandust ning kaitsta samal ajal kummagi 

lepinguosalise territooriumil inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist.

3. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ei kasutata põhjendamatute kaubandustõkete loomiseks.

& /et 121

4. Lepinguosalised tagavad, et käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvad menetlused 

algatatakse ja viiakse lõpule põhjendamatute viivitusteta ning et neid ei kohaldata viisil, mis 

kujutaks endast teise lepinguosalise meelevaldset ja põhjendamatut diskrimineerimist olukorras, kus 

valitsevad samasugused tingimused.

5. Lepinguosalised ei kasuta lõikes 4 osutatud menetlusi või lisateabe nõudeid selleks, et pääsu 

oma turgudele ilma teadusliku või tehnilise põhjenduseta edasi lükata.

ARTIKKEL 6.5

Pädevad asutused ja kontaktpunktid

1. Käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval edastavad lepinguosalised teineteisele andmed 

käesoleva peatüki rakendamisega seotud pädevate asutuste kohta ja kontaktpunkti kohta, mille 

kaudu vahetatakse teavet kõikides käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes.

2. Lepinguosalised teatavad teineteisele kõigist olulisematest muudatustest oma pädevate 

asutuste struktuuris, töökorralduses ja nendevahelises kohustuste jaotuses ning tagavad, et teavet 

kontaktpunktide kohta hoitakse ajakohasena.

& /et 122

ARTIKKEL 6.6

Imporditingimused ja -menetlused ning kaubanduse lihtsustamine

1. Kumbki lepinguosaline kohaldab oma imporditingimusi ja -menetlusi kogu eksportiva 

lepinguosalise territooriumi suhtes.

2. Importiv lepinguosaline teeb järgmist:

a) kaalub eksportiva lepinguosalise taotlust vaadata läbi lepinguosaliste vahel käesoleva lepingu 

jõustumise kuupäeval kehtivad imporditingimused ja -menetlused; ning

b) tagab oma imporditingimuste ja -menetluste ning teise lepinguosalise toodete 

impordikontrollide sageduse osas täieliku läbipaistvuse.

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et toiduohutuse ning looma- ja taimetervise alased 

imporditingimused ja -menetlused ei ole koormavamad ega kaubandust rohkem piiravad kui vaja. 

Need imporditingimused ja -menetlused kehtestatakse eesmärgiga minimeerida negatiivset mõju 

kaubandusele ning lihtsustada ja kiirendada tollivormistust, kuid samal ajal täita importiva 

lepinguosalise nõudeid.

& /et 123

4. Et kontrollida sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, sealhulgas heakskiitmis- ja 

tollivormistusmenetlusi, ja tagada nende täitmine, tagab kumbki lepinguosaline imporditingimuste 

ja -menetluste puhul, et:

a) selliseid imporditingimusi ja -menetlusi lihtsustatakse, kiirendatakse ja need viiakse lõpule 

põhjendamatu viivituseta, nagu on ette nähtud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingus;

b) selliseid imporditingimusi ja -menetlusi ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast teise 

lepinguosalise meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist;

c) iga imporditingimuse või -menetluse normaalkestus avaldatakse või eeldatav kestus tehakse 

taotlejale tema soovil teatavaks; ning

d) nõutav teave piirdub sellega, mida on vaja sobivateks kontrolli-, inspekteerimis- ja 

heakskiitmismenetlusteks, sealhulgas lisaainete kasutamise heakskiitmiseks või toidus, 

jookides või söötades sisalduvate saasteainete piirnormide kindlaksmääramiseks.

5. Kooskõlas IPPC raames kokku lepitud kohaldatavate fütosanitaarmeetmeid käsitlevate 

rahvusvaheliste standarditega (edaspidi „ISPM“) säilitab kumbki lepinguosaline piisavat teavet oma 

taimekahjustajastaatuse kohta, sealhulgas seire-, likvideerimis- ja tõrjeprogrammide ning nende 

tulemuste kohta, et toetada taimekahjustajate kategoriseerimist ja õigustada fütosanitaarsete 

impordimeetmete kehtestamist või kehtima jätmist.

& /et 124

6. Kumbki lepinguosaline koostab loetelu reguleeritud taimekahjustajatest ning reguleeritud 

toodetest, mille puhul esineb fütosanitaarprobleeme. Need loetelud sisaldavad järgmist:

a) taimekahjustajad, mida selle lepinguosalise territooriumi üheski osas teadaolevalt ei esine;

b) taimekahjustajad, mida teadaolevalt esineb selle lepinguosalise territooriumi mõnes osas ja 

mis on ametliku kontrolli all; ning

c) taimekahjustajad, mida teadaolevalt esineb selle lepinguosalise territooriumi mõnes osas ja 

mis on ametliku kontrolli all ning mille suhtes on loodud kahjustajavabad piirkonnad.

7. Lepinguosaline võib esialgse riskihindamise alusel koostada loetelu taimedest, mida peetakse 

tema territooriumil suure fütosanitaarriskiga taimedeks, ning võib nõuda, et selliste taimede impordi 

suhtes kohaldataks heakskiitmismenetlust, mis põhineb asjakohase ISPM standardi kohaselt läbi 

viidud kahjustajariski hindamisel. Esialgsel riskihindamisel võetakse arvesse olemasolevat 

teaduslikku ja tehnilist teavet ning vaadeldava taime kavandatavat kasutusala.

8. Kumbki lepinguosaline teeb teisele lepinguosalisele kättesaadavaks oma reguleeritud 

taimekahjustajate ja reguleeritud toodete loetelud ning kõigi reguleeritud toodete ja esemete 

impordi suhtes kohaldatavad fütosanitaarnõuded. See teave sisaldab vajaduse korral importiva 

lepinguosalise nõutud lisadeklaratsioone.

& /et 125

9. Kui importiva lepinguosalise asjakohase kaitsetaseme saavutamiseks on võimalik kasutada 

mitut erinevat sanitaar- või fütosanitaarmeedet, püüab importiv lepinguosaline eksportiva 

lepinguosalise taotluse korral kaaluda võimalust valida otstarbekam ja kaubandust vähem piirav 

lahendus.

10. Kui nõutakse ametlikke sanitaar- ja fütosanitaarsertifikaate, lepivad lepinguosalised nendes 

kokku ja need kehtestatakse kooskõlas Codex Alimentarius’e, WOAH ja IPPC rahvusvahelistes 

standardites, suunistes ja soovitustes sätestatud põhimõtetega. Importiv lepinguosaline ei kehtesta 

ühtegi lisamenetlust, mis põhjendamatult takistab kaubandust või dubleerib ametlikku sertifikaati.

11. Kumbki lepinguosaline edendab elektrooniliste sertifikaatide ja muude kaubandust 

lihtsustavate tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu. Tootesaadetised, mille suhtes kohaldatakse 

sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, võtab importiv lepinguosaline vastu eksportiva lepinguosalise 

piisavate tagatiste alusel ilma:

a) tollivormistuseelsete programmideta ja

b) importiva lepinguosalise nõutavate fütosanitaarprotokollide või tööplaanideta.

Võttes arvesse punkti a, ei tohiks kontrollitoiminguid, mida sihtriigi taimekaitseorganisatsioon teeb 

päritoluriigis, kohaldada alalise impordimeetmena ja seda tehakse üksnes uute 

kaubandusvõimaluste hõlbustamiseks. Vabatahtlikkuse alusel võib päritoluriigi 

taimekaitseorganisatsioon taotleda, et inspekteerimistoimingute hulgas, mida importiv 

lepinguosaline teeb osana artikli 6.7 kohaselt läbiviidavast auditist, toimuks ka tollivormistuseelne 

kontroll.

& /et 126

12. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosalised ei sea toodete impordi 

tingimuseks impordilubade või impordilitsentside väljaandmist, milles on ette nähtud muud 

sanitaar- ja fütosanitaarnõuded kui need, mis on kehtestatud asjaomaste toodete suhtes 

kohaldatavates sertifitseerimis- või imporditingimustes ja -menetlustes. Kumbki lepinguosaline 

annab impordilube või impordilitsentse kaalutlusõiguseta.

13. Eksportiv lepinguosaline tagab, et tooted, mis eksporditakse importivasse lepinguosalisse, 

vastavad importiva lepinguosalise asjakohasele kaitsetasemele. Piisavate kontrollimeetmete 

rakendamise ja inspekteerimise eest vastutab eksportiv lepinguosaline. Importiv lepinguosaline võib 

nõuda, et eksportiva lepinguosalise asjakohane pädev astutus tõendaks importivale lepinguosalisele 

objektiivselt, et impordinõuded ja -menetlused on täidetud.

14. Importival lepinguosalisel on õigus teha impordikontrolle, mis põhinevad impordiga seotud 

sanitaar- ja fütosanitaarriskidel. Need kontrollid viiakse läbi põhjendamatu viivituseta ja viisil, mis 

häirib kaubandust nii vähe kui võimalik. Kui toode ei vasta importiva lepinguosalise nõuetele, 

peavad importiva lepinguosalise võetavad meetmed olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega 

ja proportsionaalsed asjaomase riskiga.

15. Tasud, mis kehtestatakse eksportivast lepinguosalisest imporditud toodetega läbiviidavate 

menetluste eest, sealhulgas eksporditaotluste dokumentaalse hindamise tasud, peavad olema 

õiglased võrreldes samasuguste omamaiste toodete eest võetavate tasudega ega tohi olla suuremad 

kui teenuse tegelik maksumus.

& /et 127

ARTIKKEL 6.7

Audit

1. Selleks et saavutada ja hoida usaldust käesoleva peatüki sätete tulemusliku rakendamise 

vastu, on importival lepinguosalisel käesoleva peatüki kohaldamisalas õigus teha auditeid, 

sealhulgas:

a) auditeerida eksportiva lepinguosalise kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemi tervikuna või selle 

osi vastavalt Codex Alimentarius’e, WOAH ja IPPC asjakohastele rahvusvahelistele 

standarditele, suunistele ja soovitustele; ning

b) nõuda eksportivalt lepinguosaliselt teavet tema kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemi kohta 

ning saada teavet selle alusel tehtud kontrollide tulemuste kohta.

Punkti a alusel on importival lepinguosalisel õigus teha eksportiva lepinguosalise juurde 

kontrollkäike.

2. Lõike 1 kohase auditi tegemiseks võimaldab eksportiv lepinguosaline importivale 

lepinguosalisele mõistliku juurdepääsu inspekteerimiseks, kontrollimiseks, katsetamiseks ja 

muudeks asjakohasteks menetlusteks.

3. Kumbki lepinguosaline edastab teisele lepinguosalisele teise lepinguosalise territooriumil 

teostatud kontrollkäikude tulemused ja järeldused.

& /et 128

4. Kui importiv lepinguosaline otsustab teha eksportiva lepinguosalise juurde lõike 1 kohase 

kontrollkäigu, teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele sellest kontrollkäigust 

vähemalt 60 päeva enne selle toimumist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti. 

Lepinguosalised lepivad kokku kõikides sellise kontrollkäigu korraldusega seotud muudatustes.

5. Lõike 1 kohase auditi aruande kavand edastatakse eksportivale lepinguosalisele 60 päeva 

jooksul pärast auditi lõpuleviimist. Eksportival lepinguosalisel on 30 päeva aega, et aruande 

kavandi kohta märkusi esitada. Eksportiva lepinguosalise märkused lisatakse lõpparuande juurde ja 

vajaduse korral kantakse need lõpparuandesse. Kui importiv lepinguosaline teeb kontrollkäigu 

kestel kindlaks olulise riski inimeste, loomade või taimede tervisele, teatab ta sellest eksportivale 

lepinguosalisele võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui 15 päeva pärast auditi lõppu.

6. Lõike 1 kohase auditi läbiviimise kulud kannab importiv lepinguosaline.

ARTIKKEL 6.8

Ettevõtete ja rajatiste loetellu kandmise kord

1. Kui importiv lepinguosaline nõuab ettevõtete või rajatiste loetellu kandmist, kiidab ta 

eksportiva lepinguosalise territooriumil asuvad ettevõtted või rajatised ilma eelneva kontrollita 

heaks, kui:

a) eksportiv lepinguosaline on taotlenud sellist heakskiitu konkreetsele ettevõttele või rajatisele;

& /et 129

b) toodete impordiks on antud luba, kui importiva lepinguosalise pädev asutus seda nõuab;

c) eksportiva lepinguosalise pädev asutus on asjaomase ettevõtte või rajatise heaks kiitnud;

d) eksportiva lepinguosalise pädeval asutusel on õigus asjaomasele ettevõttele või rajatisele 

antud heakskiit peatada või tühistada; ning

e) eksportiv lepinguosaline on esitanud asjakohase teabe ja sobivad tagatised, mida importiv 

lepinguosaline on nõudnud.

Kui importiv lepinguosaline ei nõua eksportiva lepinguosalise teatava ettevõtte või rajatise kohta 

lisateavet, võtab ta selle ettevõtte või rajatise toodete impordi lubamiseks vastavalt oma 

kohaldatavatele õiguslikele menetlustele vajalikke seadusandlikke või haldusmeetmeid 60 päeva 

jooksul alates lõike 1 punktis a osutatud heakskiidutaotluse saamisest. Kui importiv lepinguosaline 

lükkab taotluse tagasi, teatab ta eksportivale lepinguosalisele viivitamata otsuse tegemise 

põhjustest.

2. Importiv lepinguosaline teeb oma heakskiidetud ettevõtete ja rajatiste loetelud üldsusele 

kättesaadavaks.

& /et 130

ARTIKKEL 6.9

Piirkondlike tingimustega kohandamine

1. Loomade, loomsete saaduste ja loomsete kõrvalsaaduste puhul:

a) lepinguosalised tunnustavad WOAH määratud ametlikku loomatervisestaatust ning 

tunnustavad tsoonideks ja piirkondadeks jaotamise põhimõtteid ning lepivad kokku, et 

kohaldavad neid omavahelises kaubanduses;

b) importiv lepinguosaline otsustab, kas tunnustada tervisestaatust, mille eksportiv 

lepinguosaline on WOAH maismaaloomade tervise koodeksi ja WOAH veeloomade tervise 

koodeksi sätete kohaselt määranud;

c) eksportiv lepinguosaline teeb oma territooriumil kindlaks taudivabad alad või vähese 

taudilevikuga alad ja teatab neist importivale lepinguosalisele ning esitab importiva 

lepinguosalise taotluse korral selle kohta vajalikud tõendid, sealhulgas põhjaliku selgituse ja 

tõendavad andmed; importiv lepinguosaline hindab seda teavet 30 päeva jooksul pärast selle 

saamist;

d) mis tahes audit, mida importiv lepinguosaline võib nõuda, viiakse läbi vastavalt artiklile 6.7; 

kui importiv lepinguosaline nõuab auditit, viiakse see läbi 30 päeva jooksul pärast 

audititaotluse saamist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti;

& /et 131

e) kui importiv lepinguosaline nõuab punkti c kohaselt lisateavet või punkti d kohaselt auditit, 

viiakse üldised menetlused, sealhulgas otsuste tegemine, lõpule 180 päeva jooksul, kui 

lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti; ning

f) kaubavahetuse, tolliküsimuste ning sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste komitee selle 

erikoosseisus 6. peatüki „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“ jaoks (käesolevas peatükis 

edaspidi „komitee“) võib anda juhiseid lõikes 1 osutatud valdkondade vastastikuse 

tunnustamise korra kohta, võttes arvesse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingut ning 

WOAH standardeid, suuniseid ja soovitusi; sellised juhised võivad hõlmata 

haiguspuhangutega seotud olukordi.

2. Taimede ja taimsete saaduste puhul tunnustab importiv lepinguosaline fütosanitaarstaatuse 

kindlaksmääramist eksportiva lepinguosalise poolt järgmiselt:

a) lepinguosalised tunnustavad IPPC koostatud ISPM standardites määratletud kahjustajavabade 

piirkondade, kahjustajavabade tootmispaikade ja kahjustajavabade tootmiskohtade ning 

vähese kahjustajalevikuga piirkondade põhimõtet ja kaitstavate piirkondade põhimõtet ning 

rakendavad neid omavahelises kaubanduses;

b) fütosanitaarmeetmete kehtestamisel või kehtima jätmisel võtab importiv lepinguosaline 

arvesse eksportiva lepinguosalise kindlaks määratud kahjustajavabasid piirkondi, 

tootmispaiku ja tootmiskohti, vähese kahjustajalevikuga piirkondi ja kaitstavaid piirkondi;

& /et 132

c) eksportiv lepinguosaline teeb kindlaks kahjustajavabad piirkonnad, kahjustajavabad 

tootmispaigad, kahjustajavabad tootmiskohad, vähese kahjustajalevikuga piirkonnad või 

kaitstavad piirkonnad ja teeb need importivale lepinguosalisele teatavaks ning esitab 

importiva lepinguosalise taotluse korral lisateabe, sealhulgas täieliku selgituse ja tõendavad 

andmed, nagu on sätestatud asjaomases ISPM standardis või nagu importiv lepinguosaline 

peab asjakohaseks; kui importiv lepinguosaline ei taotle konsultatsioone 120 päeva jooksul 

alates kõnealuse taotluse teatavakstegemisest, loetakse, et importiv lepinguosaline 

aktsepteerib eksportivale lepinguosalisele teatatud otsust, mis käsitleb kahjustajavabadeks 

piirkondadeks, kahjustajavabadeks tootmispaikadeks, kahjustajavabadeks tootmiskohtadeks, 

vähese kahjustajalevikuga piirkondadeks või kaitstavateks piirkondadeks jaotamist;

d) kui punkti c kohaselt nõutakse lisateavet, hindab importiv lepinguosaline nõutud lisateavet 

120 päeva jooksul pärast selle kättesaamise kuupäeva; ning

e) kontroll, mida importiv lepinguosaline võib nõuda, viiakse läbi vastavalt artiklile 6.7 kolme 

kuu jooksul pärast kontrollitaotluse saamist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, 

võttes arvesse taimekahjustaja ja asjaomase põllukultuuri bioloogiat; kui importiv 

lepinguosaline nõuab selliseid kontrolle, katkestatakse lisateabe hindamise tähtaja 

arvestamine.

3. Kui lepinguosaline leiab, et tal on eristaatus mis tahes muu haiguse osas, mida lõiked 1 ja 2 ei 

hõlma, võib ta taotleda selle staatuse tunnustamist.

& /et 133

ARTIKKEL 6.10

Läbipaistvus ja teabevahetus

1. Lepinguosalised:

a) tagavad omavahelise kaubanduse suhtes kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete 

läbipaistvuse;

b) suurendavad vastastikust arusaamist teineteise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest ning nende 

kohaldamisest;

c) vahetavad teavet küsimuste kohta, mis on seotud selliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete 

väljatöötamise ning kohaldamisega, mis mõjutavad või võivad mõjutada nendevahelist 

kaubandust, sealhulgas uute kättesaadavate teaduslike tõendite alal tehtud edusammude kohta, 

et vähendada nende kahjulikku mõju kaubandusele;

d) teevad teise lepinguosalise taotluse korral 15 tööpäeva jooksul teatavaks tingimused, mis 

kehtivad konkreetsete toodete impordi suhtes; ning

e) teevad teise lepinguosalise taotluse korral 15 tööpäeva jooksul teatavaks konkreetsete toodete 

impordiloa menetlemise seisu.

2. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kahe tööpäeva jooksul kirjalikult igast 

inimeste, loomade või taimede elule või tervisele avalduvast tõsisest või olulisest riskist, sealhulgas 

igast toiduainetega seotud hädaolukorrast, mis mõjutab tooteid, millega lepinguosalised omavahel 

kauplevad.

& /et 134

3. Kui käesolevas artiklis osutatud teave on tehtud kättesaadavaks kas asjakohaste reeglite 

kohaselt WTO-le teatamise teel või on avaldatud lepinguosaliste ametlikel, üldsusele tasuta 

juurdepääsuks avatud veebilehtedel, mille aadressid on teisele lepinguosalisele teatavaks tehtud, 

loetakse teabevahetus toimunuks.

4. Kõik käesoleva peatüki kohased teated esitatakse artiklis 6.5 osutatud kontaktasutustele.

ARTIKKEL 6.11

Tehnilised konsultatsioonid

1. Kui lepinguosalisel on tõsiseid kahtlusi seoses inimeste, loomade või taimede elu või 

tervisega teise lepinguosalise territooriumil või seoses teise lepinguosalise kavandatud või 

rakendatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega, võib ta taotleda tehnilisi konsultatsioone.

2. Taotluse saanud lepinguosaline:

a) vastab sellisele taotlusele hiljemalt 30 päeva pärast selle saamist, kui lepinguosalised ei ole 

kokku leppinud teisiti;

b) osaleb nende probleemide lahendamiseks tehnilistes konsultatsioonides; ning

& /et 135

c) teeb kõik endast oleneva, et leida lõikes 1 osutatud probleemidele mõlemale poolele 

vastuvõetav lahendus.

3. Kumbki lepinguosaline püüab anda vajalikku teavet, et vältida omavahelises kaubanduses 

häireid ja jõuda lõikes 1 osutatud probleemide korral mõlemale poolele vastuvõetava lahenduseni.

4. Kui lepinguosalised on loonud suhtlusmehhanismid, mida võib kasutada tehniliste 

konsultatsioonide pidamiseks, kasutavad nad neid võimaluste piires, et vältida tarbetut dubleerimist, 

ilma et see piiraks teabevahetust artiklis 6.5 ette nähtud kontaktpunktide vahel.

5. Käesoleva artikli sätted ei välista, et lõikes 1 osutatud probleeme kaalub komitee.

6. Käesoleva artikli alusel toimuvad tehnilised konsultatsioonid ei asenda artikli 22.4 alusel 

toimuvaid konsultatsioone ega 21. peatüki „Kahepoolse dialoogi mehhanism“ alusel peetavaid 

dialooge, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

& /et 136

ARTIKKEL 6.12

Kiireloomulised meetmed

1. Lepinguosalised võivad võtta erakorralisi meetmeid, mis on vajalikud inimeste, loomade või 

taimede elu või tervise kaitseks. Kui lepinguosaline kehtestab sellise erakorralise meetme, teeb selle 

lepinguosalise pädev asutus järgmist:

a) teatab viivitamata ja igal juhul 24 tunni jooksul teise lepinguosalise pädevatele asutustele ja 

artikli 6.5 kohaselt määratud kontaktpunktile kõnealuse erakorralise meetme võtmisest;

b) võimaldab teisel lepinguosalisel esitada kirjalikke märkusi;

c) alustab vajaduse korral artiklis 6.11 osutatud tehnilisi konsultatsioone ning

d) võtab punktis b osutatud märkusi ja punktis c osutatud tehniliste konsultatsioonide tulemusi 

arvesse.

2. Tehes otsust kaubasaadetise kohta, mis on erakorralise meetme võtmise ajal teel ühe 

lepinguosalise juurest teise juurde, võtab importiv lepinguosaline arvesse eksportiva lepinguosalise 

poolt aegsasti esitatud teavet, et vältida tarbetuid kaubandushäireid.

& /et 137

3. Importiv lepinguosaline tagab, et lõike 1 alusel võetud erakorralist meedet ei säilitata, kui 

selle kohta puuduvad teaduslikud tõendid. Ta vaatab meetme läbi, et vältida tarbetuid 

kaubandushäireid, minimeerida selle negatiivset mõju või asendada see alalise meetmega.

ARTIKKEL 6.13

Koostöö

1. Lepinguosalised edendavad omavahelist koostööd kõigil asjakohastel mitmepoolsetel 

foorumitel, eelkõige rahvusvaheliste standardite kehtestamise eest vastutavates organites.

2. Vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklile 3 ja WTO sanitaar- ja 

fütosanitaarmeetmete komitee poolt selle artikli rakendamiseks vastu võetud otsustele võtab kumbki 

lepinguosaline oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamisel arvesse asjaomaste 

rahvusvaheliste organisatsioonide väljatöötatud standardeid, suuniseid ja soovitusi.

3. Lepinguosalised tunnistavad, et antimikroobikumiresistentsus kujutab endast tõsist ohtu 

inimeste ja loomade tervisele ning et antibiootikumide kasutamine loomakasvatuses võib 

suurendada antimikroobikumiresistentsust, mis võib ohustada inimesi. Lepinguosalised tunnistavad, 

et ohu laadi tõttu on vaja riikidevahelist ja terviseühtsuse põhimõttel põhinevat lähenemisviisi.

& /et 138

4. Lepinguosalised edendavad omavahelist koostööd, koostegevust ja teabevahetust 

antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas. Kumbki lepinguosaline püüab koordineerida 

piirkondlike või mitmepoolsete tööprogrammidega, mille eesmärk on vähendada antibiootikumide 

kasutamist loomakasvatuses ja keelata nende kasutamine kasvustimulaatoritena, et võidelda 

antibiootikumiresistentsuse vastu.

5. Lepinguosalised teevad koostööd suuniste, standardite, soovituste ja meetmete 

ettevalmistamisel ning järgivad olemasolevaid ja tulevasi suuniseid, standardeid, soovitusi ja 

meetmeid, mis on välja töötatud asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide algatuste ja riiklike 

kavade raames ning mille eesmärk on edendada antibiootikumide ettevaatlikku ja vastutustundlikku 

kasutamist loomakasvatuses ja veterinaarias. Lepinguosalised edendavad koostööd loomade heaolu 

küsimustes. Tehnilised arutelud toimuvad valdkonna ekspertide vahel kooskõlas komitee antud 

suunistega.

6. Lepinguosalised võivad teha koostööd muudes kui lõikes 5 osutatud küsimustes, eelkõige 

võitluses sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud pettuste vastu ja nende pettuste ärahoidmisel.

7. Komitee vahetab käesoleva artikliga hõlmatud küsimustes teavet, eksperditeadmisi, kogemusi 

ja häid tavasid.

8. Lepinguosalistevahelist koostööd loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse 

valdkonnas teevad asjaomased tehnilised eksperdid.

& /et 139

ARTIKKEL 6.14

Samaväärsus

1. Lepinguosalised tunnistavad, et samaväärsuse põhimõte, nagu see on sätestatud sanitaar- ja 

fütosanitaarmeetmete lepingu artiklis 4, WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee otsustes ja 

muudes asjakohastes rahvusvahelistes standardites, on oluline kaubanduse hõlbustamise vahend ja 

toob vastastikust kasu mõlemale lepinguosalisele. Importiv lepinguosaline võib määrata kindlaks 

eksportiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete osalise või täieliku samaväärsuse.

2. Importiv lepinguosaline tunnistab eksportiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete 

samaväärsust, kui eksportiv lepinguosaline tõendab importivale lepinguosalisele objektiivselt, et 

tema meetmega saavutatakse importiva lepinguosalise asjakohane sanitaar- ja fütosanitaarkaitse 

tase. Selleks et samaväärsust hõlpsamini kindlaks määrata, selgitab importiv lepinguosaline teise 

lepinguosalise taotluse korral oma asjaomaste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete eesmärke. Selleks 

võimaldab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele tema taotluse korral piisava 

juurdepääsu inspekteerimiseks, katsetamiseks ja muude asjakohaste menetluste jaoks.

3. Kumbki lepinguosaline alustab taotluse korral konsultatsioone, et sõlmida kahepoolsed 

kokkulepped konkreetsete sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete samaväärsuse kindlaksmääramiseks.

& /et 140

4. Lepinguosalised alustavad lõikes 3 osutatud konsultatsioone kolme kuu jooksul pärast 

eksportivalt lepinguosaliselt taotluse saamist. Importiv lepinguosaline viib samaväärsuse 

kindlaksmääramise lõpule põhjendamatu viivituseta pärast seda, kui eksportiv lepinguosaline on 

tõendanud kavandatud meetmete samaväärsust. Importiv lepinguosaline kiirendab hindamist, võttes 

arvesse kõiki teadmisi ja varasemaid kogemusi, mis tal on eksportiva lepinguosalisega kauplemisel, 

et teha otsus võimalikult tõhusalt.

5. Kui eksportiv lepinguosaline on esitanud mitu taotlust, lepivad lepinguosalised komitees 

kokku ajakava, mille jooksul nad alustavad lõikes 3 osutatud konsultatsioone.

6. Asjaolu, et üks lepinguosaline vaatab läbi teise lepinguosalise taotluse tunnustada konkreetse 

tootega seotud meetmete samaväärsust, ei anna iseenesest alust katkestada või peatada selle toote 

import kõnealusest lepinguosalisest. Kui samaväärsus on kindlaks määratud, registreeritakse see 

ametlikult ja seda kohaldatakse viivitamata lepinguosalistevahelises kaubanduses asjaomases 

valdkonnas.

7. Kui konkreetse toote samaväärsus on kindlaks määratud, võivad lepinguosalised kokku 

leppida alternatiivsetes imporditingimustes ja -menetlustes.

& /et 141

ARTIKKEL 6.15

Kaubavahetuse, tolliküsimuste ning sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste komitee

selle erikoosseisus 6. peatüki „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“ jaoks

1. Käesolev artikkel täiendab ja täpsustab artiklit 24.4.

2. Komitee vastutab käesoleva peatüki tulemusliku rakendamise ja toimimise eest. Komitee 

koosneb lepinguosaliste esindajatest, kes vastutavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete eest ning 

kellel on asjakohased eksperditeadmised.

3. Komitee tuleb kokku näost näkku ühe aasta jooksul käesoleva lepingu jõustumisest arvates ja 

seejärel vähemalt kord aastas või vastavalt lepinguosaliste esindajate muule kokkuleppele.

4. Oma esimesel koosolekul kehtestab komitee oma kodukorra.

5. Komitee võib teha kaubanduskomiteele ettepaneku luua töörühmi, et selgitada välja ja 

lahendada käesolevast peatükist tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi ning uurida võimalusi 

teha täiendavat koostööd vastastikku huvi pakkuvates sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes.

& /et 142

6. Komiteel on õigus käsitleda kõiki käesoleva peatüki tulemusliku toimimisega seotud 

küsimusi, sealhulgas hõlbustada suhtlust ja tugevdada koostööd lepinguosaliste vahel. Eelkõige on 

tal järgmised kohustused ja ülesanded:

a) töötada välja vajalikud menetlused või kord käesoleva peatüki rakendamiseks;

b) jälgida käesoleva peatüki rakendamise edenemist;

c) olla foorumiks, kus arutatakse teatavate sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohaldamisest 

tulenevaid probleeme, et leida mõlemale poolele vastuvõetav lahendus ja lahendada kiirelt 

kõik küsimused, mis võivad lepinguosaliste vahel tekitada tarbetuid kaubandustõkkeid;

d) olla foorumiks, kus vahetatakse teavet, eriteadmisi ja kogemusi sanitaar- ja 

fütosanitaarmeetmete küsimustes;

e) selgitada välja valdkonnad, kus on võimalik korraldada lepinguosaliste vahel tehnilise abi 

projekte ja meetmeid; ning

f) muud ülesanded, milles lepinguosalised on kokku leppinud.

7. Komitee võib anda kaubanduskomiteele soovitusi otsuste kohta, mida kaubanduskomitee 

peab artikli 24.2 alusel tegema käesolevast peatükist tulenevates impordilubade, teabevahetuse, 

läbipaistvuse, piirkondadeks jaotamise tunnustamise, samaväärsuse ja alternatiivsete meetmete 

küsimustes.

& /et 143

ARTIKKEL 6.16

Tehniline abi

1. Lepinguosalised uurivad, kas anda sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes tehnilist abi, et 

parandada vastastikust arusaamist teineteise reguleerimissüsteemidest ja hõlbustada juurdepääsu 

teineteise turgudele.

2. Kumbki lepinguosaline kaalub taotluse korral nõuetekohaselt sanitaar- ja 

fütosanitaarküsimustega seotud tehnilise abi andmist. Sellist tehnilist abi konkreetsetes küsimustes 

antakse vastastikku kokkulepitud tingimustel.

3. Komitee otsustab, millistes valdkondades võib tehnilist abi anda. Tehnilist abi võib anda 

selleks, et rahuldada erivajadusi, mis on seotud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete järgimisega, 

sealhulgas toiduohutuse, taimetervise ja loomatervise ning rahvusvaheliste standarditega.

& /et 144

7. PEATÜKK

TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED

ARTIKKEL 7.1

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on suurendada ja hõlbustada kaubavahetust, hoides ära tarbetute 

kaubandustõkete tekke lepinguosaliste vahel, tuvastades ja kõrvaldades selliseid tõkkeid ning 

edendades lepinguosaliste koostööd.

ARTIKKEL 7.2

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi selliste tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas 

määratletud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, 

vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes, mis võivad mõjutada kaubavahetust lepinguosaliste vahel.

& /et 145

2. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki järgmise suhtes:

a) ostuspetsifikatsioonid, mille valitsusasutused on koostanud vastavalt oma tootmis- või 

tarbimisvajadustele, ning

b) sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisas määratletud sanitaar- ja 

fütosanitaarmeetmed, mida käsitletakse käesoleva lepingu 6. peatükis „Sanitaar- ja 

fütosanitaarmeetmed“.

ARTIKKEL 7.3

Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine ja selle teatavate sätete inkorporeerimine

1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad tehniliste kaubandustõkete 

lepingust. Tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklid 2–9 ning 1. ja 3. lisa inkorporeeritakse 

käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2. Viiteid „käesolevale lepingule“, mis sisalduvad tehniliste kaubandustõkete lepingus sellisena, 

nagu see on inkorporeeritud käesolevasse lepingusse, tuleb vajaduse korral käsitada viidetena 

käesolevale lepingule.

3. Mõiste „liikmed“, mis sisaldub tehniliste kaubandustõkete lepingu sätetes, mis on 

inkorporeeritud käesolevasse lepingusse, tähendab käesoleva lepingu osalisi.

& /et 146

ARTIKKEL 7.4

Tehnilised normid

1. Kumbki lepinguosaline viib oma asjakohaste eeskirjade ja menetluste kohaselt läbi 

kavandatavate tehniliste normide regulatiivse mõju hindamise.

2. Vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklile 2.2 hindab kumbki lepinguosaline oma 

asjakohastele eeskirjade ja menetluste kohaselt oma kavandatava tehnilise normi võimalikke 

regulatiivseid ja mitteregulatiivseid alternatiive, mis võivad täita lepinguosalise õiguspäraseid 

eesmärke.

3. Kumbki lepinguosaline kasutab oma tehniliste normide alusena asjakohaseid rahvusvahelisi 

standardeid, kui need on olemas või lähiajal valmimas, välja arvatud juhul, kui tehnilist normi 

väljatöötaval lepinguosalisel on võimalik tõendada, et need rahvusvahelised standardid oleksid 

taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või ebasobivad.

4. 7-A lisas „Rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide loetelu“ loetletud organisatsioonide 

väljatöötatud rahvusvahelisi standardeid käsitatakse asjakohaste rahvusvaheliste standarditena 

tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklite 2 ja 5 ning 3. lisa tähenduses, tingimusel et need 

organisatsioonid on nende standardite väljatöötamisel järginud põhimõtteid ja menetlusi, mis on 

sätestatud komitee otsuses rahvusvaheliste standardite, juhendite ja soovituste väljatöötamise 

põhimõtete kohta seoses lepingu artiklite 2 ja 5 ning 3. lisaga, mis sisalduvad otsustes ja 

soovitustes, mille WTO tehniliste kaubandustõkete komitee on vastu võtnud alates 1. jaanuarist 

1995 (G/TBT/1/Rev.15).

& /et 147

5. Emma-kumma lepinguosalise taotlusel kaalub kaubanduskomitee artikli 24.2 kohaselt 7-A 

lisas „Rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide loetelu“ oleva loetelu, 7-B lisa „Tarnija 

vastavusdeklaratsioon – väljad ja üksikasjad“ punkti 1 ja 7-C lisa „Mootorsõidukid ning nende 

seadmed ja osad“ ajakohastamist ja võib võtta vastu otsuse nende muutmise kohta.

6. Kui lepinguosalise tehnilised normid ei põhine rahvusvahelistel standarditel, teeb 

lepinguosaline teise lepinguosalise taotlusel kindlaks kõik olulised kõrvalekalded asjaomastest 

rahvusvahelistest standarditest ja selgitab, miks neid standardeid ei peetud taotletud eesmärgi 

saavutamiseks sobivaks või tõhusaks, ning esitab selle hinnangu aluseks olevad teaduslikud või 

tehnilised tõendid.

7. Lisaks tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklitele 2.3 ja 2.4 vaatab kumbki lepinguosaline 

oma tehnilised normid läbi, et lähendada neid asjakohastele rahvusvahelistele standarditele. Kumbki 

lepinguosaline võtab arvesse kõiki asjaomaste rahvusvaheliste standardite uusi arengusuundumusi 

ja seda, kas endiselt esineb asjaolusid, mis tingisid mõnest asjakohasest rahvusvahelisest standardist 

kõrvalekaldumise.

& /et 148

8. Ilma et see piiraks 19. peatüki „Head reguleerimistavad“ kohaldamist, tagab kumbki 

lepinguosaline oma vastavate eeskirjade ja menetluste kohaselt, et kui ta töötab välja olulisemaid 

tehnilisi norme, mis võivad kaubavahetust märkimisväärselt mõjutada, oleks olemas 

läbipaistvuskord, mis võimaldab lepinguosalise isikutel esitada avaliku konsultatsiooni käigus oma 

seisukohti, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või 

riikliku julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid. Kumbki lepinguosaline lubab teise 

lepinguosalise isikutel osaleda sellistel avalikel konsultatsioonidel tingimustel, mis on vähemalt 

sama soodsad kui tema enda isikutele võimaldatavad tingimused, ning püüab avalikustada nende 

konsultatsioonide tulemused1.

9. Kumbki lepinguosaline püüab kohaldada oma tehnilisi norme ühetaoliselt ja kohaldab neid 

järjepidevalt kogu oma territooriumil viisil, mis on kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepinguga.

ARTIKKEL 7.5

Standardid

1. Selleks et ühtlustada standardeid võimalikult laiaulatuslikult, julgustab kumbki lepinguosaline 

oma territooriumil asuvaid standardiorganisatsioone ning neid piirkondlikke 

standardiorganisatsioone, mille liikmeks lepinguosaline või tema territooriumil asuvad 

standardiorganisatsioonid on, tegema järgmist:

a) osalema oma ressursside piires rahvusvaheliste standardite väljatöötamises asjaomastes 

rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides;

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ühtki käesoleva artikli sätet ei tõlgendata nii, nagu see  nõuaks konsultatsiooni tulemuste avaldamist teataval viisil või teatava mehhanismi kaudu.

& /et 149

b) kasutama väljatöötatavate standardite alusena asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja 

arvatud juhul, kui need standardid oleksid ebatõhusad või ebasobivad, näiteks ebapiisava 

kaitsetaseme, oluliste klimaatiliste või geograafiliste tegurite või oluliste tehnoloogiliste 

probleemide tõttu;

c) tagama, et nende tegevus ei dubleeriks rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide tööd ega 

kattuks sellega;

d) vaatama korrapäraselt läbi riiklikud ja vajaduse korral piirkondlikud standardid, mis ei põhine 

asjakohastel rahvusvahelistel standarditel, et lähendada neid asjaomastele rahvusvahelistele 

standarditele;

e) tegema rahvusvahelise standardimistegevuse raames koostööd teise lepinguosalise asjaomaste 

standardiorganisatsioonidega; seda koostööd võib teha nii rahvusvahelistes 

standardiorganisatsioonides kui ka piirkondlikul tasandil; ning

f)  edendama kahepoolset koostööd teise lepinguosalise standardiorganisatsioonidega.

2. Lepinguosalised peaksid vahetama teavet järgmise kohta:

a) standardite kasutamine tehniliste normide alusena; ning

b) teineteise vastavad standardimisprotsessid ja ulatus, mil määral nad kasutavad oma riiklike 

standardite alusena rahvusvahelisi ja piirkondlikke standardeid.

& /et 150

3. Kui lepinguosaline nõuab, et standardit järgitaks seeläbi, et standard inkorporeeritakse 

tehnilisse normi või vastavushindamismenetlusse või sellele viidatakse tehnilises normis või 

vastavushindamismenetluses, täidab lepinguosaline tehnilise normi või vastavushindamismenetluse 

kavandi väljatöötamisel läbipaistvuskohustusi, mis on sätestatud artiklis 7.7 ning tehniliste 

kaubandustõkete lepingu artiklis 2 või 5.

ARTIKKEL 7.6

Vastavushindamine

1. Ilma et see piiraks tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklite 5, 6 ja 7 kohaldamist, 

kohaldatakse artikli 7.4 sätteid tehniliste normide koostamise, vastuvõtmise ja rakendamise kohta 

mutatis mutandis vastavushindamismenetluste suhtes.

2. Kui lepinguosaline nõuab vastavushindamist positiivse kinnitusena selle kohta, et toode 

vastab tehnilisele normile, teeb ta järgmist:

a) valib vastavushindamismenetlused, mis on proportsionaalsed riskidega, mis on kindlaks 

määratud selle lepinguosalise reeglite kohaselt läbi viidud riskihindamise alusel;

b) kaalub tarnija vastavusdeklaratsiooni1 kasutamist ühe võimaliku viisina, kuidas tõendada 

vastavust tehnilisele normile; ning

1„Tarnija vastavusdeklaratsioon“ on tootja poolt tema ainuvastutusel välja antud vastavustõend, mis  põhineb asjakohast liiki vastavushindamistoimingute tulemustel ega hõlma kohustuslikku  kolmanda isiku poolset hindamist.

& /et 151

c) annab teisele lepinguosalisele taotluse korral teavet kriteeriumide kohta, mida kasutatakse 

konkreetsete toodete jaoks vastavushindamismenetluse valimisel.

3. Kui lepinguosaline nõuab kolmanda isiku tehtavat vastavushindamist positiivse kinnitusena 

selle kohta, et toode vastab tehnilisele normile, ja ta ei ole reserveerinud seda ülesannet lõike 4 

kohaselt valitsusasutusele, peab ta:

a) kasutama akrediteerimist eelistatud vahendina vastavushindamisasutuste kvalifitseerimiseks;

b) kasutama parimal viisil rahvusvahelisi akrediteerimis- ja vastavushindamisstandardeid ning 

rahvusvahelisi lepinguid, milles lepinguosaliste akrediteerimisasutused osalevad, näiteks 

Rahvusvahelise Laborite Akrediteerimise Koostööorganisatsiooni (ILAC) ja rahvusvahelise 

akrediteerimisfoorumi (IAF) mehhanismide kaudu;

c) ühinema või vajaduse korral julgustama oma vastavushindamisasutusi ühinema toimivate 

rahvusvaheliste lepingute või kokkulepetega vastavushindamistulemuste ühtlustamiseks või 

nende heakskiitmise hõlbustamiseks;

d) tagama, et ettevõtjatel on võimalik valida vastavushindamisasutuste hulgast, mille 

ametiasutused on konkreetse toote jaoks määranud;

e) tagama, et vastavushindamisasutused on oma tegevuses ettevõtjatest sõltumatud ning et 

akrediteerimisasutuste ja vastavushindamisasutuste vahel ei ole huvide konflikte;

& /et 152

f) lubama nii palju kui võimalik vastavushindamisasutustel kasutada vastavushindamisega 

seotud katsete või kontrollide tegemiseks alltöövõtjaid, sealhulgas teise lepinguosalise 

territooriumil asuvaid alltöövõtjaid; ükski käesoleva punkti säte ei keela lepinguosalisel nõuda 

alltöövõtjatelt samade nõuete täitmist, mida vastavushindamisasutus ise peab täitma, et ta 

saaks teha katseid või kontrolle; ning

g) avaldama elektrooniliselt, eelistatavalt ühel ja samal veebisaidil, nimekirja asutustest, mille ta 

on määranud sellist vastavushindamist tegema, ja asjakohase teabe iga sellise asutuse 

määramise ulatuse kohta.

4. Ükski käesoleva artikli säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et konkreetsete toodete 

vastavushindamise teeksid tema kindlaksmääratud valitsusasutused. Sellistel juhtudel teeb 

lepinguosaline järgmist:

a) seab vastavushindamise tasu suuruse piiriks osutatud teenuste ligikaudse maksumuse, ja kui 

vastavushindamise taotleja seda palub, selgitab, kuidas tema poolt vastavushindamise eest 

kehtestatud tasud piirduvad osutatud teenuste ligikaudse maksumusega; ning

b) teeb vastavushindamistasud üldsusele kättesaadavaks.

& /et 153

5. Olenemata lõigetest 2, 3 ja 4 kehtib juhtudel, kui liit aktsepteerib olemasolevatele liidu 

tehnilistele normidele vastavuse tõendina tarnija vastavusdeklaratsiooni ja Indoneesia nõuab 

kohustuslikku kolmanda isiku poolset vastavushindamist, järgmine: kooskõlas oma õigusnormidega 

aktsepteerib Indoneesia 7-B lisas „Tarnija vastavusdeklaratsioon – väljad ja üksikasjad“ loetletud 

valdkondades olemasolevatele tehnilistele normidele vastavuse tõendina sertifikaate ja 

katsearuandeid, mille on välja andnud liidu territooriumil asuvad vastavushindamisasutused, kelle 

on asjakohases ulatuses akrediteerinud liidus asutatud akrediteerimisasutused, kes on ILACi või 

IAFi liikmed.

ARTIKKEL 7.7

Läbipaistvus

1. Pärast kavandatud tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste WTO teadete 

keskregistrile edastamist jätab kumbki lepinguosaline teisele lepinguosalisele vähemalt 60 päeva 

kirjalike märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, 

keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid. Kui esitatakse 

põhjendatud palve märkuste esitamise tähtaega pikendada, suhtub lepinguosaline sellesse võimaluse 

korral vastutulelikult.

2. Kui teatatud tekst ei ole koostatud ühes WTO ametlikest keeltest, esitab kumbki 

lepinguosaline meetme sisu selge ja tervikliku kirjelduse WTO teate vormis.

& /et 154

3. Kui lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt kirjalikke märkusi kavandatava tehnilise 

normi või vastavushindamismenetluse kohta, teeb ta järgmist:

a) arutab teise lepinguosalise taotlusel kirjalikke märkusi oma pädeva reguleeriva asutuse 

osavõtul sellal, kui neid märkusi saab veel arvesse võtta, ning

b) vastab märkustele kirjalikult hiljemalt vastuvõetud tehnilise normi või 

vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval.

4. Kumbki lepinguosaline avaldab oma vastused märkustele, mis ta on saanud oma tehniliste 

kaubandustõkete teadete kohta, hiljemalt vastuvõetud tehnilise normi või 

vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval.

5. Kumbki lepinguosaline annab teise lepinguosalise taotluse korral teavet oma vastuvõetud või 

kavandatava tehnilise normi või vastavushindamismenetluse eesmärkide, õigusliku aluse ja 

põhjenduste kohta.

6. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema vastuvõetud tehnilised normid ja 

vastavushindamismenetlused avaldatakse veebisaidil, mis on tasuta kättesaadav.

7. Kumbki lepinguosaline esitab teabe tehniliste normide või vastavushindamismenetluste 

vastuvõtmise ja jõustumise kohta ning vastuvõetud lõpliku teksti WTO-le edastatud algse teate 

addendum’i kaudu.

& /et 155

8. Kumbki lepinguosaline jätab tehniliste normide või vastavushindamismenetluste avaldamise 

ja nende jõustumise vahele mõistliku ajavahemiku, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid 

kohaneda. „Mõistliku ajavahemiku“ all mõistetakse tavaliselt vähemalt kuue kuu pikkust 

ajavahemikku, välja arvatud juhul, kui see oleks taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamise 

seisukohast ebatõhus.

9. Lepinguosaline suhtub vastutulelikult teise lepinguosalise põhjendatud taotlusesse pikendada 

tehnilise normi või vastavushindamismenetluse avaldamise ja jõustumise vahelist ajavahemikku, 

kui selline taotlus on laekunud enne kavandatava tehnilise normi või vastavushindamismenetluse 

edastamisele järgneva märkuste esitamise tähtaja lõppu. Seda kohustust ei kohaldata, kui viivitus 

oleks taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamise seisukohast ebatõhus.

ARTIKKEL 7.8

Märgistamine ja etikettimine

1. Lepinguosalised kinnitavad, et nende tehnilised normid, mis hõlmavad või käsitlevad üksnes 

kohustuslikku märgistamist või etikettimist, peavad olema kooskõlas tehniliste kaubandustõkete 

lepingu artikli 2 põhimõtetega.

& /et 156

2. Välja arvatud juhul, kui see on vajalik tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklis 2.2 osutatud 

õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, lepivad lepinguosalised kokku, et kui üks lepinguosaline 

nõuab toodete kohustuslikku märgistamist või etikettimist, kehtib järgmine:

a) see lepinguosaline nõuab ainult sellist teavet, mis on toote tarbijate või kasutajate jaoks 

oluline või mis näitab toote vastavust kohustuslikele tehnilistele nõuetele;

b) see lepinguosaline ei nõua toodete märgistuse või etikettide eelnevat heakskiitmist, 

registreerimist või sertifitseerimist ega tasu maksmist eeltingimusena, selleks et lasta oma 

turule tooteid, mis muidu vastavad tema kohustuslikele tehnilistele nõuetele;

c) kui lepinguosaline nõuab, et ettevõtjad kasutaksid kordumatut identifitseerimisnumbrit, 

väljastab ta teise lepinguosalise ettevõtjatele sellise numbri ilma põhjendamatu viivituseta ja 

mittediskrimineerival viisil;

d) kui see ei ole eksitav, vastuoluline ega importiva lepinguosalise nõutud teabega seoses 

segadust tekitav, lubab lepinguosaline järgmist:

i) teabe esitamine muudes keeltes lisaks kaupa importiva lepinguosalise riigis nõutavale 

keelele;

ii) rahvusvaheliselt tunnustatud nomenklatuurid, piktogrammid, sümbolid või graafilised 

kujutised, nagu on määratlenud muu hulgas 7-A lisas „Rahvusvaheliste 

standardiorganisatsioonide loetelu“ loetletud organisatsioonid; ning

& /et 157

iii) täiendav teave lisaks kaupa importiva lepinguosalise riigis nõutavale teabele;

e) lepinguosaline nõustub, et märgistamine, sealhulgas täiendav märgistamine või märgistuse 

korrigeerimine, võib toimuda importiva lepinguosalise tolliterritooriumil asuvates tolliladudes 

või muudel kindlaksmääratud aladel, välja arvatud juhul, kui rahvatervise või ohutusega 

seotud põhjustel on nõutav, et sellise märgistamise peavad teostama vastavalt vajadusele kas 

pädevad asutused või heakskiidetud üksused; ning

f) see lepinguosaline püüab võimaluste piires aktsepteerida mittepüsivaid või eemaldatavaid 

etikette või asjakohase teabe esitamist mitte tootele füüsiliselt kinnitatud etiketil, vaid 

saatedokumentides.

3. Lõiget 2 ei kohaldata ravimite märgistamise või etikettimise suhtes, nagu see on määratletud 

vastava lepinguosalise õigusnormides.

ARTIKKEL 7. 9

Koostöö turujärelevalve1 valdkonnas

1. Lepinguosalised tunnistavad turujärelevalve, ohutuse ja nõuetele vastavuse valdkonnas 

tehtava koostöö tähtsust kaubanduse lihtsustamisel ning tarbijate ja teiste kasutajate kaitsmisel, 

samuti jagatud teabel põhineva vastastikuse usalduse loomise tähtsust.

1„Turujärelevalve“ on tegevus, mida asjaomased avaliku sektori asutused teevad selleks, et tagada,  et turul olevad tooted vastavad asjaomase lepinguosalise kohaldatavatele õigusnormidele.

& /et 158

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et:

a) turujärelevalve ülesandeid täidavad pädevad asutused ning turujärelevalve ja 

vastavushindamisega seotud funktsioonide vahel ei ole huvide konflikte; ning

b) turujärelevalveasutuste ja nende kontrolli või järelevalve alla kuuluvate ettevõtjate vahel ei 

ole huvide konflikte.

3. Lepinguosalised võivad teha koostööd ning vahetada arvamusi ja teavet turujärelevalve ja 

nõuete täitmise tagamisega seotud küsimustes.

4. Liit võib anda Indoneesiale oma kiirhoiatussüsteemist või selle õigusjärglasest valitud teavet 

tarbekaupade kohta, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta 

määruses (EL) 2023/988, milles käsitletakse üldist tooteohutust ja millega muudetakse Euroopa 

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1025/2012 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 

(EL) 2020/1828 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ 

ja nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ, või selle järglasaktis, ning Indoneesia võib anda liidule oma 

asjakohastest andmebaasidest valitud teavet tarbekaupade kohta, millele on osutatud tema 

õigusnormides, mis käsitlevad tarbekaupade ohutust ning võetud ennetus-, piiravaid ja 

parandusmeetmeid. Teabevahetus võib toimuda järgmises vormis:

a) mittesüstemaatiline teabevahetus nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtudel, välja arvatud 

isikuandmed; või

& /et 159

b) süstemaatiline teabevahetus, mis põhineb tarbekaupade ohutust käsitlevatel asjakohastel 

kokkulepetel, mille on kindlaks määranud kaubanduskomitee, kes võib otsustada võtta need 

kokkulepped artikli 24.2 alusel vastu lisana.

5. Lepinguosalised võivad kooskõlas oma vastavate õigusnormidega vahetada nõuetele 

mittevastavate toodete kohta süstemaatiliselt teavet, sealhulgas elektroonilisel teel, tuginedes 

kokkulepetele, mille on kindlaks määranud kaubanduskomitee, kes võib otsustada võtta need 

kokkulepped artikli 24.2 alusel vastu lisana.

6. Käesoleva lepingu kontekstis kasutavad lepinguosalised lõigete 3, 4 ja 5 alusel saadud teavet 

üksnes tarbijate, tervise, ohutuse või keskkonna kaitseks ning käsitavad seda teavet 

konfidentsiaalsena.

7. Lõigetes 4 ja 5 osutatud kokkulepetes määratakse kindlaks vahetatava teabe liik, 

teabevahetuse tingimused ning konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse normide kohaldamine.

& /et 160

ARTIKKEL 7.10

Tehnilised arutelud ja konsultatsioonid

1. Kumbki lepinguosaline võib taotleda tehnilisi arutelusid teise lepinguosalise selliste tehniliste 

normide või vastavushindamismenetluste kavandite või ettepanekute teemal, mis võivad tema 

arvates oluliselt kahjustada kaubandust lepinguosaliste vahel. Taotlus esitatakse kirjalikult ja selles 

märgitakse:

a) kõnealune meede,

b) käesoleva peatüki sätted, millega tema mure seotud on, ning

c) taotluse põhjused, sealhulgas kirjeldus selle kohta, milline on taotluse esitanud lepinguosalise 

mure seoses meetmega.

2. Lepinguosaline esitab oma taotluse teise lepinguosalise poolt artikli 7.11 alusel määratud 

tehniliste kaubandustõkete peatüki koordinaatorile.

3. Emma-kumma lepinguosalise taotluse korral kohtuvad lepinguosalised kas näost näkku või 

video- või telekonverentsi teel 60 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast, et arutada 

taotluses tõstatatud muret, ning püüavad küsimuse võimalikult kiiresti lahendada. Kui taotluse 

esitanud lepinguosaline leiab, et küsimus on kiireloomuline, võib ta taotleda, et kohtumine leiaks 

aset lühema ajavahemiku jooksul. Vastust esitav lepinguosaline kaalub seda taotlust vastutulelikult.

& /et 161

4. Lepinguosaline võib taotleda käesolevast peatükist tulenevates küsimustes konsultatsioone 

teise lepinguosalisega, esitades teise lepinguosalise tehniliste kaubandustõkete peatüki 

koordinaatorile kirjaliku taotluse. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada 

vastastikku rahuldav lahendus.

5. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesoleva artikli alusel toimuvad konsultatsioonid 

ei asenda artikli 22.4 alusel toimuvaid konsultatsioone ega 21. peatüki „Kahepoolse dialoogi 

mehhanism“ alusel peetavaid dialooge, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

ARTIKKEL 7.11

Tehniliste kaubandustõkete peatüki koordinaator

1. Kumbki lepinguosaline nimetab tehniliste kaubandustõkete peatüki koordinaatori ja teatab 

teisele lepinguosalisele koordinaatori kontaktandmed ja kõik muudatused neis andmetes. Tehniliste 

kaubandustõkete peatüki koordinaatorid teevad koostööd, et hõlbustada käesoleva peatüki 

rakendamist ja lepinguosaliste koostööd kõigis tehniliste kaubandustõketega seotud küsimustes.

2. Tehniliste kaubandustõkete peatüki koordinaatori ülesannete hulka kuulub järgmine:

a) järelevalve käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle, viivitamata iga sellise probleemi 

käsitlemine, mille emb-kumb lepinguosaline tõstatab seoses standardite, tehniliste normide ja 

vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise, kohaldamise või järgimise 

tagamisega, ning lepinguosalise taotluse korral konsulteerimine käesolevast peatükist 

tulenevates küsimustes;

& /et 162

b) koostöö tihendamine standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste 

väljatöötamise ja täiustamise alal;

c) vajaduse korral tehniliste arutelude korraldamine artikli 7.10 kohaselt; ning

d) olemasoleva teabe vahetamine valitsusvälistel, piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel 

standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste alal toimunu teemal.

3. Tehniliste kaubandustõkete peatüki koordinaatorid suhtlevad teineteisega kokkulepitud viisil, 

mis on nende ülesannete täitmiseks asjakohane.

ARTIKKEL 7.12

Kaubavahetuse, tolliküsimuste ning sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste komitee

selle erikoosseisus 2. peatüki „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs“,

5. peatüki „Kaubanduse kaitsemeetmed“ ja 7. peatüki „Tehnilised kaubandustõkked“ jaoks

1. Käesolev artikkel täiendab ja täpsustab artiklit 24.4.

& /et 163

2. Artikli 24.4 kohaselt moodustatud kaubavahetuse, tolliküsimuste ning sanitaar- ja 

fütosanitaarküsimuste komitee mis tuleb kokku oma erikoosseisus 2. peatüki „Võrdne kohtlemine ja 

kaupade turulepääs“, 5. peatüki „Kaubanduse kaitsemeetmed“ ja 7. peatüki „Tehnilised 

kaubandustõkked“ jaoks (käesolevas peatükis edaspidi „komitee“), arutab kõiki käesoleva peatüki 

tulemusliku rakendamise ja toimimisega seotud küsimusi.

3. Komiteel on järgmised ülesanded:

a) vaadata emma-kumma lepinguosalise taotlusel läbi 7-A lisa „Rahvusvaheliste 

standardiorganisatsioonide loetelu“ ja teha muudatusettepanekuid kaubanduskomiteele artikli 

24.2 alusel vastuvõtmiseks;

b) vaadata läbi 7-B lisa „Tarnija vastavusdeklaratsioon – väljad ja üksikasjad“ punkt 1 ja teha 

muudatusettepanekuid kaubanduskomiteele artikli 24.2 alusel vastuvõtmiseks;

c) otsustada mootorsõidukite ja nende seadmete ja osade töörühma soovituse alusel, mis on 

antud 7-C lisa „Mootorsõidukid ning nende seadmed ja osad“ punkti 21 alapunkti c kohaselt, 

esitada 7-C lisa „Mootorsõidukid ning nende seadmed ja osad“ muudatusettepanekuid 

kaubanduskomiteele artikli 24.2 alusel vastuvõtmiseks;

d) teha koostööd ja vahetada teavet mis tahes küsimustes, mis on olulised 7-C lisa 

„Mootorsõidukid ning nende seadmed ja osad“ rakendamiseks; ning

e) arutada muid käesoleva peatükiga seotud küsimusi vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele.

& /et 164

8. PEATÜKK

INVESTEERINGUTE JA TEENUSKAUBANDUSE LIBERALISEERIMINE

A JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 8.1

Eesmärgid

Kinnitades veel kord kohustusi, mille nad on endale võtnud WTO asutamislepingu alusel, ja oma 

kindlat tahet luua paremad tingimused omavahelise kaubanduse ja investeerimise arenguks, 

kehtestavad lepinguosalised käesolevaga teenuskaubanduse ja investeeringute järkjärguliseks 

liberaliseerimiseks vajaliku korra.

& /et 165

ARTIKKEL 8.2

Reguleerimisõigus

Lepinguosalised kinnitavad veel kord õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme, et 

saavutada õiguspäraseid poliitikaeesmärke, näiteks rahvatervise, ohutuse, keskkonna, sealhulgas 

kliimamuutustega toimetuleku, avaliku kõlbluse, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja 

andmekaitse, kestliku arengu või kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitse valdkonnas.

ARTIKKEL 8.3

Katvus

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille on vastu võtnud või kehtima 

jätnud1:

a) keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja nende ametiasutused ning

b) valitsusvälised asutused, kasutades volitusi, mille on neile delegeerinud keskvalitsus, 

piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või nende ametiasutused.

2. Käesolevat lepingut ei kohaldata meetmete suhtes, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes 

püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- ja töökohaga 

seotud meetmetele.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõike 1 punktides a ja b loetletud üksused võivad  meetme vastu võtta või kehtima jätta sel teel, et annavad teistele üksustele meetme kohta  korraldusi või juhtnööre.

& /et 166

2a. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega 

reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema 

territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud selle lepinguosalise piiride puutumatuse 

kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, eeldusel et neid 

meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu,1 mida lepinguosaline 

saab käesolevas peatükis ja selle lisades sätestatud erikohustuse tingimuste kohaselt.

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes:

a) riigihanked, mille käigus hangitakse kaupu või teenuseid või nende mis tahes kombinatsiooni 

valitsuse ülesannete täitmiseks ja mitte selleks, et kaupu või teenuseid äri otstarbel müüa või 

edasi müüa või kasutada äriotstarbeliseks müügiks või edasimüügiks ette nähtud kaupade 

tootmisel või teenuste osutamisel; ning

b) lepinguosalise antavate subsiidiumide või toetuste suhtes, sealhulgas riigi toetatud laenude, 

garantiide ja kindlustuse suhtes, ilma et see piiraks artikli 8.11 lõike 2 kohaldamist.

1Ainuüksi asjaolu, et mõne riigi füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt  isikutelt seda ei nõuta, ei tohi pidada erikohustuse kohase kasu olematuks muutmiseks või  vähendamiseks.

& /et 167

ARTIKKEL 8.4

Mõisted

1. Käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „tegevused, mida teostatakse, või teenused, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel“ – 

tegevus, mida ei viida ellu, või teenused, mida ei osutata ärilistel alustel ega konkureerides 

ühe või mitme ettevõtjaga;

b) „õhusõidukite remondi ja hoolduse teenused“ – toimingud, mida tehakse kasutusest 

kõrvaldatud lennuki või selle osaga ja mille hulka ei kuulu nn liinihooldus;

c) „arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused“ – teenused, mida osutab arvutipõhine 

andmetöötlussüsteem, mis sisaldab teavet lennuettevõtjate sõiduplaanide, pakkumiste, 

hindade ja hinnaeeskirjade kohta ning mille kaudu saab pileteid ette tellida ja väljastada;

& /et 168

d) „hõlmatud ettevõte“ – ühe lepinguosalise territooriumil asuv ettevõte, mis on teise 

lepinguosalise investorite otseses või kaudses omandis või otsese või kaudse kontrolli all 

vastavalt kohaldatavale õigusele,1 olenemata sellest, kas see on asutatud enne või pärast 

käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Juriidiline isik on:

i) lepinguosalise füüsilise või juriidilise isiku „omandis“, kui selle lepinguosalise füüsiline 

või juriidiline isik omab üle 50 % tema omakapitalist, või

ii) lepinguosalise füüsilise või juriidilise isiku „kontrolli all“, kui sellel füüsilisel või 

juriidilisel isikul on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul 

õiguspärasel viisil tema tegevust;

e) „piiriülene teenuste osutamine“ – teenuse osutamine:

i) ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile; või

ii) ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale;

f) „majandustegevus“ – igasugune tööstuslik, kaubanduslik või kutsealane või käsitöönduslik 

tegevus, sealhulgas teenuste osutamine, välja arvatud tegevus, mida tehakse valitsuse 

ülesannete täitmisel;

g) „ettevõte“ – juriidiline isik, filiaal või asutatud esindus;

1Indoneesias tehtud investeeringute puhul võib mõiste „vastavalt kohaldatavale õigusele“ vajaduse  korral hõlmata konkreetset kirjalikku heakskiitu.

& /et 169

h) „asutamine“ – ettevõtte asutamine või omandamine vastavalt kas Indoneesias või liidus 

eesmärgiga luua või säilitada püsivad majandussidemed;

i) „maapealne teenindus“ – järgmiste teenuste osutamine lennujaamas: lennuettevõtja 

esindamine, juhtimine ja järelevalve; reisijate teenindamine; pagasikäitlus; 

seisuplatsiteenused; toitlustamine; lennukauba ja -posti käitlemine; õhusõidukite tankimine, 

õhusõidukite hooldus ja puhastamine; maapealne transport; lennutegevus, meeskonna 

juhtimine ja lendude planeerimine.

Maapealne teenindus ei hõlma turvateenuseid, õhusõidukite remonti ja hooldust ega sellise 

olulise tsentraliseeritud lennujaamataristu käitamist või haldamist nagu jäätõrjeseadmed, 

kütusejaotussüsteemid, pagasikäitlussüsteemid ja lennujaamasisesed 

kinnistranspordisüsteemid;

j) „lepinguosalise juriidiline isik“ –

i) liidu puhul liidu või liidu liikmesriigi õigusnormide alusel moodustatud juriidiline isik, 

kes tegeleb liidu territooriumil sisulise äritegevusega1; ning

ii) Indoneesia puhul Indoneesia õiguse alusel moodustatud juriidiline isik, kes tegeleb 

Indoneesia territooriumil sisulise äritegevusega.

1Vastavalt WTO-le saadetud teatisele Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohta (WT/REG39/1)  peab Euroopa Liit „tegelikku ja püsivat seost“ liikmesriigi majandusega, nagu see on  sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 54, samaväärseks mõistega „sisuline  äritegevus“.

& /et 170

Olenemata käesoleva artikli punktist m kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid ka 

laevandusettevõtjate suhtes, mis on asutatud väljaspool liitu või Indoneesiat ning mida 

kontrollivad vastavalt liidu liikmesriigi või Indoneesia kodanikud, juhul kui nende laevad on 

vastavate õigusaktide kohaselt registreeritud vastavalt kas selles liikmesriigis või Indoneesias 

ning sõidavad liikmesriigi või Indoneesia lipu all;

k) „meede“ – lepinguosalise meede kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, 

haldusmeetme või mõnel muul kujul;

l) „tegevus“– hõlmab ettevõtte juhtimist, majandamist, käigushoidmist, kasutamist, sellest kasu 

saamist või selle müüki või muus vormis käsutamist ühe lepinguosalise investori poolt teise 

lepinguosalise territooriumil;

m) „lennutransporditeenuste müük ja turustamine“ – asjaomase lennuettevõtja võimalus vabalt 

müüa ja turustada oma õhutransporditeenuseid, sealhulgas turunduse kõik aspektid, nagu turu-

uuringud, reklaam ja turustamine. Selle tegevuse hulka ei kuulu lennutransporditeenuste 

hinnakujundus ega kohaldatavad tingimused; ning

n) „teenus“ – hõlmab mis tahes sektori mis tahes teenuseid, välja arvatud teenused, mida 

osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel.

& /et 171

ARTIKKEL 8.5

Eeliste andmisest keeldumine

Lepinguosaline võib keelduda andmast teise lepinguosalise investorile või teenuseosutajale või 

hõlmatud ettevõttele käesolevast peatükist tulenevaid eeliseid, kui keelduv lepinguosaline kehtestab 

või jätab kehtima rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisega seotud meetmed, sealhulgas 

inimõiguste raske rikkumise vastased meetmed:

a) millega keelatakse tehingud kõnealuse investori, teenuseosutaja või hõlmatud ettevõttega, või

b) mida rikutaks või mille järgimisest hoitaks kõrvale, kui kõnealusele investorile, 

teenuseosutajale või hõlmatud ettevõttele antaks käesolevast peatükist tulenevad eelised, 

sealhulgas juhul, kui nende meetmetega keelatakse tehingud füüsilise või juriidilise isikuga, 

kes neid omab või kontrollib.

& /et 172

B JAGU

INVESTEERINGUTE LIBERALISEERIMINE

ARTIKKEL 8.6

Kohaldamisala

1. Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosalise kehtestatud või kehtima jäetud meetmete suhtes, 

mis mõjutavad teise lepinguosalise investori poolt tema territooriumil ettevõtte asutamist või 

hõlmatud ettevõtte tegevust majandustegevusega tegelemiseks.

2. Käesoleva jao sätteid ei kohaldata järgmise suhtes:

a) audiovisuaalteenused;

b) riigisisene merekabotaaž1; ning

c) riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed lennuteenused ning 

liiklusõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i) õhusõidukite remondi ja hoolduse teenused;

1Ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib lepinguosalise õigusnormide alusel käsitada  kabotaažina, hõlmab käesoleva peatüki kohane riigisisene merekabotaaž reisijate või kauba  vedu Indoneesias või liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise sadamasse või kohta, mis  asub vastavalt kas Indoneesias, kaasa arvatud tema mandrilaval, saarestikuvetes või  majandusvööndis, või samas liikmesriigis, kaasa arvatud tema mandrilaval, nagu on  sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning liiklust, mis algab ja lõpeb ühes ja samas  sadamas või kohas, mis asub Indoneesias või liikmesriigis.

& /et 173

ii) lennutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused; ning

iv) maapealne teenindus.

ARTIKKEL 8.7

Turulepääs

1. Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise investoritele ja hõlmatud ettevõtetele 

oma territooriumil seoses turulepääsuga asutamise või tegevuse kaudu vähemalt sama soodsat 

kohtlemist, nagu on ette nähtud tingimuste ja piirangute kohaselt, mis on kokku lepitud ja sätestatud 

8-B lisas „Liidu investeeringute liberaliseerimise erikohustuste loend“ või 8-F lisas „Indoneesia 

investeeringute liberaliseerimise erikohustuste loend“ sisalduvates erikohustuste loendites.

& /et 174

2. Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustusi, on meetmed, mida lepinguosaline 

ei kehtesta ega jäta kehtima oma piirkondlikus alajaotuses ega kogu oma territooriumil, kui tema 

erikohustuste loendis, mis on esitatud 8-B lisas „Liidu investeeringute liberaliseerimise 

erikohustuste loend“ või 8-F lisas „Indoneesia investeeringute liberaliseerimise erikohustuste 

loend“, ei ole sätestatud teisiti, määratletud järgmiselt:

a) ettevõtete arvu piirangud kas arvuliste kvootide, monopolide, ainuõiguste või muude ettevõtte 

asutamisega seotud nõuete, nagu majandusvajaduste testi nõude vormis;

b) tehingute või vara koguväärtuse piirangud kas arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi 

nõude vormis;

c) teenuste osutamise üldhulga või teenuste üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste 

ühikutena kvootide või majandusvajaduste testi vormis1;

d) väliskapitali osaluse piirangud kas välisaktsiaosaluse maksimaalse protsendimäärana või 

üksiku välisinvesteeringu või kõikide välisinvesteeringute väärtuse kogusummana;

e) meetmed, millega kehtestatakse piirang või nõue selle kohta, millist konkreetset liiki 

õigussubjekti või ühisettevõtte kaudu võib teise lepinguosalise investor tegelda 

majandustegevusega; või

1Käesoleva lõike punktid a, b ja c ei hõlma meetmeid, mida võetakse põllumajandus- või  kalandustoodete tootmise piiramiseks.

& /et 175

f) piirangud füüsiliste isikute koguarvule, keda võib teatavas sektoris või ettevõttes tööle võtta ja 

kes on vajalikud konkreetse majandustegevuse jaoks ja sellega otseselt seotud, arvuliste 

kvootide või majandusvajaduste testi nõude vormis.

ARTIKKEL 8.8

Võrdne kohtlemine

1. Kui 8-B lisas „Liidu investeeringute liberaliseerimise erikohustuste loend“ või 8-F lisas 

„Indoneesia investeeringute liberaliseerimise erikohustuste loend“ esitatud erikohustuste loendites 

sätestatud tingimustest ja nõuetest ei tulene teisiti, kohtleb kumbki lepinguosaline nendes loendites 

nimetatud sektorites teise lepinguosalise investoreid ja hõlmatud ettevõtteid seoses nende 

asutamisega oma territooriumil vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes olukordades 

omaenda investoreid ja nende ettevõtteid.

2. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja hõlmatud ettevõtteid seoses 

nende tegevusega oma territooriumil vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes olukordades 

omaenda investoreid ja nende ettevõtteid.

3. Kohtlemine, mida lepinguosaline peab lõigete 1 ja 2 kohaselt võimaldama, tähendab 

Indoneesia subnatsionaalse piirkonna valitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem soodne kui 

soodsaim kohtlemine, mida see valitsus võimaldab sarnastes olukordades selle subnatsionaalse 

piirkonna investoritele ja nende investorite ettevõtetele.

& /et 176

4. Kohtlemine, mida lepinguosaline peab lõigete 1 ja 2 kohaselt võimaldama, tähendab 

liikmesriigi valitsuse või piirkondliku omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem soodne kui 

kõige soodsam kohtlemine, mida see valitsus võimaldab sarnastes olukordades oma territooriumil 

selle liikmesriigi investoritele ja nende ettevõtetele.

ARTIKKEL 8.9

Enamsoodustusrežiim

1. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja hõlmatud ettevõtteid seoses 

nende asutamisega oma territooriumil vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes 

olukordades kolmanda riigi investoreid ja ettevõtteid.

2. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja hõlmatud ettevõtteid seoses 

nende tegevusega oma territooriumil vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes olukordades 

kolmanda riigi investoreid ja ettevõtteid. 

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei ole lepinguosaline kohustatud laiendama teise lepinguosalise 

investoritele või nende hõlmatud ettevõtetele kohtlemist, mida võimaldatakse mis tahes kolmanda 

riigi investoritele ja ettevõtetele mis tahes rahvusvahelise investeerimislepingu või muu 

kaubanduslepingu alusel, mis on jõus või allkirjastatud enne käesoleva lepingu jõustumise 

kuupäeva.

& /et 177

4. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata nii, nagu kohustaks need lepinguosalist laiendama teise 

lepinguosalise investoritele kohtlemist, mis tuleneb:

a) rahvusvahelisest lepingust topeltmaksustamise vältimiseks või muust täielikult või peamiselt 

maksustamisega seotud rahvusvahelisest lepingust või kokkuleppest või

b) meetmetest, millega nähakse ette kvalifikatsioonide, litsentside ja ettevaatusmeetmete 

tunnustamine, nagu on sätestatud GATSi VII artiklis või selle finantsteenuseid käsitlevas 

lisas.

5. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõigetes 1 ja 2 osutatud „kohtlemise“ hulka ei 

kuulu vaidluste lahendamise menetlused, mis on sätestatud muudes rahvusvahelistes 

investeerimislepingutes ja muudes kaubanduslepingutes.

6. Muude rahvusvaheliste investeerimis- või kaubanduslepingute sisulised sätted iseenesest ei 

kujuta endast lõigetes 1 ja 2 osutatud „kohtlemist“ ega saa seega põhjustada käesoleva artikli 

rikkumist. Selliste sätete alusel võetud meetmed võivad aga kujutada endast lõigetes 1 ja 2 osutatud 

„kohtlemist“ ja seega põhjustada käesoleva artikli rikkumise.

& /et 178

ARTIKKEL 8.10

Erikohustuste loend

1. Sektorid, mida kumbki lepinguosaline käesoleva jao alusel liberaliseerib, ning artiklites 8.7, 

8.8, 8.9 ja 8.11 osutatud tingimused, piirangud ja nõuded on sätestatud kohustuste loendis, mis on 

esitatud 8-B lisas „Liidu investeeringute liberaliseerimisega seotud erikohustuste loend“ ja 8-F lisas 

„Indoneesia investeeringute liberaliseerimisega seotud erikohustuste loend“.

2. Kumbki lepinguosaline määrab oma kohustuste loendis kindlaks sektorid või allsektorid, 

mida ta kohustub tulevikus liberaliseerima.

3. Kui lepinguosaline muudab lõikes 2 osutatud sektori või allsektori kohustuse seisukohast 

olulist meedet viisil, mis vähendab selle meetme vastuolu artikliga 8.7, 8.8 või 8.11 sellisena, nagu 

see oli vahetult enne muutmist, või kõrvaldab sellise vastuolu, ei muuda see lepinguosaline seda 

meedet hiljem viisil, mis suurendab meetme vastuolu artikliga 8.7, 8.8 või 8.11.

& /et 179

4. Lepinguosaline võib vastu võtta meetme või meetmesarja, mis on kooskõlas 8-B lisas „Liidu 

investeeringute liberaliseerimisega seotud erikohustuste loend“ ja 8-F lisas „Indoneesia 

investeeringute liberaliseerimisega seotud erikohustuste loend“ esitatud kohustuste loendiga, 

tingimusel et sellise meetme või meetmesarjaga ei nõuta otseselt ega kaudselt, et teise 

lepinguosalise investor müüks või muul viisil võõrandaks hõlmatud ettevõtte, mis on olemas 

meetme või meetmesarja jõustumise ajal.

ARTIKKEL 8.11

Toimimisnõuded1

1. Kui 8-B lisas „Liidu investeeringute liberaliseerimisega seotud erikohustuste loend“ või 8-F 

lisas „Indoneesia investeeringute liberaliseerimisega seotud erikohustuste loend“ vastava 

lepinguosalise erikohustuste loendis sätestatud tingimustest ja nõuetest ei tulene teisiti, ei kehtesta 

lepinguosaline ega pööra täitmisele selles loendis nimetatud sektorites seoses kõigi ettevõtete 

asutamise või kõigi ettevõtete tegevusega oma territooriumil ühtegi järgmist nõuet ega pööra 

täitmisele ühtegi järgmist kohustust ega kokkulepet2:

a) eksportida kaupa või teenust teataval tasemel või teatava protsendimäära ulatuses;

b) saavutada omamaise sisu teatav tase või protsendimäär;

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata ühegi kohustuse ega nõude  suhtes peale nende, mis on sätestatud kõnealustes lõigetes.

2Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõikes 2 osutatud eelise saamise või jätkuva saamise  tingimus ei kujuta endast lõike 1 kohast nõuet või kohustust või kokkulepet.

& /et 180

c) osta ja kasutada oma territooriumil toodetud kaupu või osutatud teenuseid või anda eeliseid 

sellistele kaupadele või teenustele või osta kaupu või teenuseid oma territooriumil asuvatelt 

füüsilistelt isikutelt või ettevõtetelt;

d) siduda impordi maht või väärtus mis tahes moel kõnealuse ettevõttega seotud ekspordi mahu 

või väärtusega või välisvaluuta sissevoolu summaga;

e) piirata oma territooriumil sellise ettevõtte toodetavate kaupade või osutatavate teenuste 

müüki, sidudes sellise müügi mis tahes viisil oma ekspordi mahu või väärtusega või 

välisvaluutatuluga;

f) anda tehnoloogia, tootmisprotsess või muud konfidentsiaalsed teadmised üle oma 

territooriumil asuvale füüsilisele isikule või ettevõttele;

g) tarnida investeeringu abil toodetud kaupa või osutatud teenust ainult lepinguosalise 

territooriumilt konkreetsele piirkondlikule või maailmaturule; ning

h) kehtestada:

i) teatavast tasemest madalam litsentsitasu määr või summa või

ii) teatav litsentsilepingu kehtivusaeg1

1Käesolevas punktis osutatud litsentsileping on leping, mis käsitleb tehnoloogia, tootmisprotsessi  või muu omandiõigusega kaitstud teabe litsentsimist.

& /et 181

igale litsentsilepingule, mis on olemas nõude esitamise või täitmisele pööramise või 

kohustuse või kokkuleppe täitmisele pööramise ajal, või igale tulevasele litsentsilepingule, 

mille ettevõte ja füüsiline või juriidiline isik või mis tahes muu tema territooriumil asuv üksus 

on vabal tahtel sõlminud, kui nõue on esitatud või täitmisele pööratud või kohustus või 

kokkulepe on täitmisele pööratud viisil, mis kujutab endast kõnealuse litsentsilepingu otsest 

rikkumist lepinguosalise kohtuväliste valitsusfunktsioonide täitmisel1.

2. Kui 8-B lisas „Liidu investeeringute liberaliseerimisega seotud erikohustuste loend“ ja 8-F 

lisas „Indoneesia investeeringute liberaliseerimisega seotud erikohustuste loend“ vastava 

lepinguosalise erikohustuste loendis sätestatud tingimustest ja nõuetest ei tulene teisiti, ei sea 

lepinguosaline selles loendis nimetatud sektorites ettevõtte asutamise või tegevusega seotud eelise 

saamise või jätkuva saamise tingimuseks ühegi järgmise nõude täitmist2:

a) saavutada omamaise sisu teatav maht või protsendimäär;

b) osta ja kasutada oma territooriumil toodetud kaupu või osutatud teenuseid või anda eelis 

sellistele kaupadele või teenustele või osta kaupu või teenuseid oma territooriumil asuvatelt 

füüsilistelt isikutelt või ettevõtetelt;

c) siduda impordi maht või väärtus mis tahes moel kõnealuse ettevõttega seotud ekspordi mahu 

või väärtusega või välisvaluuta sissevoolu summaga; või

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et punkti h ei kohaldata, kui litsentsileping sõlmitakse  ettevõtte ja lepinguosalise vahel.

2Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõike 2 punkte a ja b ei kohaldata importiva  lepinguosalise kehtestatud nõuete suhtes, mis on seotud soodustariifide või sooduskvootide  kohaldamiseks vajaliku kaupade sisuga.

& /et 182

d) piirata oma territooriumil sellise investeeringu abil toodetud kaupade või osutatud teenuste 

müüki, sidudes sellise müügi mis tahes viisil oma ekspordi mahu või väärtusega või 

välisvaluutatuluga.

3. Lõiget 2 ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalist seadmast oma territooriumil kõigi 

ettevõtete asutamise või tegevusega seotud eelise saamise või jätkuva saamise tingimuseks 

vastavust nõudele paigutada tootmine selle lepinguosalise territooriumile või osutada teenust, 

koolitada või palgata töötajaid, ehitada või laiendada teatavaid rajatisi või viia läbi teadus- ja 

arendustegevust selle lepinguosalise territooriumil.

4. Lõike 1 punkte f ja h ei kohaldata, kui nõude kehtestab või kohustuse või kokkuleppe pöörab 

täitmisele kohus, halduskohus või konkurentsiasutus, selleks et kõrvaldada konkurentsipiirang, või 

kui lepinguosaline lubab intellektuaalomandi õiguse kasutamist kooskõlas TRIPS-lepingu 

artiklitega 31 ja 31a, või meetmete suhtes, mis nõuavad sellise ärisaladuse alla kuuluva teabe 

avalikustamist, mis kuulub TRIPS-lepingu artikli 39 kohaldamisalasse ja on sellega kooskõlas.

5. Lõike 1 punkte a, b ja c ning lõike 2 punkte a ja b ei kohaldata kaupade või teenuste 

kvalifitseerumisnõuete suhtes seoses osalemisega ekspordiedenduse ja välisabi programmides.

6. Käesolevat artiklit ei kohaldata hangete suhtes, mille hankeüksus korraldab selleks, et osta 

kaupu ja teenuseid valitsuse ülesannete täitmiseks, mitte äriotstarbeliseks edasimüügiks või selleks, 

et kasutada neid kaupade tarnimisel ja teenuste osutamisel äriotstarbeliseks müügiks.

& /et 183

7. Lõike 1 punkti h ei kohaldata, kui nõude kehtestab või pöörab täitmisele või kohustuse või 

kokkuleppe pöörab täitmisele kohus selleks, et lepinguosalise autoriõigusealaste õigusnormide 

alusel makstaks õiglast tasu.

8. Käesolev artikkel ei piira lepinguosalise kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust.

9. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, nagu 

kohustaks see lepinguosalist lubama osutada konkreetset teenust piiriüleselt, kui ta võtab vastu või 

jätab kehtima sellise teenuse osutamise suhtes piirangud või keelud, mis on kooskõlas tema 

kohustuste loendiga, millele on osutatud artiklis 8.10.

10. Käesolev artikkel ei välista kohustuste või nõuete täitmisele pööramist eraõiguslike isikute 

vahel, kes ei ole lepinguosalised, kui lepinguosaline ei ole neid kohustusi või nõudeid kehtestanud 

ega nõua nende täitmist.

& /et 184

C JAGU

PIIRIÜLENE TEENUSTE OSUTAMINE

ARTIKKEL 8.12

Kohaldamisala ja mõisted

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad piiriülest 

teenuste osutamist kõikides teenusesektorites, välja arvatud:

a) audiovisuaalteenused;

b) riigisisene merekabotaaž1; ning

c) riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed lennuteenused ning 

liiklusõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:

i) õhusõidukite remondi ja hoolduse teenused, mille ajal õhusõiduk on kasutusest 

kõrvaldatud,

1Ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib vastavate riigisiseste õigusnormide alusel  käsitada kabotaažina, hõlmab käesoleva peatüki kohane riigisisene merekabotaaž reisijate või  kauba vedu Indoneesias või liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise sadamasse või  kohta, mis asub vastavalt kas Indoneesias, kaasa arvatud tema mandrilaval, saarestikuvetes  või majandusvööndis, või samas liikmesriigis, kaasa arvatud tema mandrilaval, nagu on  sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning liiklust, mis algab ja lõpeb ühes ja samas  sadamas või kohas, mis asub Indoneesias või liikmesriigis.

& /et 185

ii) lennutransporditeenuste müük ja turustamine;

iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused; ning

iv) maapealne teenindus.

ARTIKKEL 8.13

Turulepääs

1. Seoses turulepääsuga piiriülese teenuste osutamise kaudu kohtleb lepinguosaline teise 

lepinguosalise teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt, nagu on ette nähtud tingimuste 

ja piirangute kohaselt, mis on kokku lepitud ja sätestatud selle lepinguosalise erikohustuste loendis, 

mis on esitatud 8-A lisas „Liidu piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste loend“ või 8-E 

lisas „Indoneesia piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste loend“.

& /et 186

2. Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustusi, on meetmed, mida lepinguosaline 

ei kehtesta ega jäta kehtima oma piirkondlikus alajaotuses ega kogu oma territooriumil, kui tema 

erikohustuste loendis, mis on esitatud 8-A lisas „Liidu piiriülese teenuste osutamisega seotud 

kohustuste loend“ ja 8-E lisa „Indoneesia piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste loend“, 

ei ole sätestatud teisiti, määratletud järgmiselt:

a) teenusepakkujate hulga piirangud kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainupakkujate 

või majandusvajaduste testi nõuete1 vormis;

b) teenusetehingute või vara üldväärtuse piirangud arvuliste kvootidena või majandusvajaduste 

testi nõude vormis; või

c) teenuste osutamise üldhulga või teenuste üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste 

ühikutena kvootide või majandusvajaduste testi nõudena.

1Lõike 2 punkt a hõlmab meetmeid, mis eeldavad piiriülese teenuste osutamise tingimusena seda, et  teise lepinguosalise teenuseosutajal on lepinguosalise territooriumil ettevõte artikli 8.4 lõike 1  punkti g tähenduses või et ta on seal resident.

& /et 187

ARTIKKEL 8.14

Võrdne kohtlemine

1. Kui 8-A lisas „Liidu piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste loend“ või 8-E lisas 

„Indoneesia piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste loend“ vastava lepinguosalise 

erikohustuste loendis sätestatud tingimustest ja nõuetest ei tulene teisiti, võimaldab kumbki 

lepinguosaline selles loendis nimetatud sektorites teise lepinguosalise teenustele ja 

teenuseosutajatele kõigi piiriülest teenuste osutamist mõjutavate meetmete osas vähemalt sama 

soodsat kohtlemist, nagu ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenuseosutajatele.

2. Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja 

teenuseosutajatele kohtlemist, mis on kas vormiliselt samasugune nagu see, mida ta võimaldab 

omaenda samasugustele teenustele ja teenuseosutajatele, või vormiliselt sellest erinev.

3. Vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see 

muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda teenuste või teenuseosutajate jaoks soodsamaks 

kui teise lepinguosalise samasuguste teenuste või teenuseosutajate jaoks.

4. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, nagu nõuaks see lepinguosaliselt asjaomaste teenuste või 

teenuseosutajate välismaisest olemusest tuleneva konkurentsihalvemuse hüvitamist.

& /et 188

ARTIKKEL 8.15

Enamsoodustusrežiim

1. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt 

sama soodsalt kui kolmanda riigi teenuseid ja teenuseosutajaid samasuguses olukorras.

2. Olenemata lõikest 1 ei ole lepinguosaline kohustatud laiendama teise lepinguosalise 

teenustele ja teenuseosutajatele kohtlemist, mida võimaldatakse mis tahes kolmanda riigi teenustele 

ja teenuseosutajatele mis tahes rahvusvahelise investeerimislepingu või muu kaubanduslepingu 

alusel, mis on allkirjastatud või jõus enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata nii, nagu kohustaks need lepinguosalist laiendama teise 

lepinguosalise investoritele kohtlemist, mis tuleneb:

a) rahvusvahelisest lepingust topeltmaksustamise vältimiseks või muust täielikult või peamiselt 

maksustamisega seotud rahvusvahelisest lepingust või kokkuleppest või

b) meetmetest, millega nähakse ette kvalifikatsioonide, litsentside ja ettevaatusmeetmete 

tunnustamine, nagu on sätestatud GATSi VII artiklis või selle finantsteenuseid käsitlevas 

lisas.

& /et 189

4. Muude rahvusvaheliste investeerimis- või kaubanduslepingute sisulised sätted iseenesest ei 

kujuta endast lõigetes 1 ja 2 osutatud „kohtlemist“ ega saa seega põhjustada käesoleva artikli 

rikkumist. Selliste sätete alusel võetud meetmed võivad aga kujutada endast lõigetes 1 ja 2 osutatud 

„kohtlemist“ ja seega põhjustada käesoleva artikli rikkumise.

ARTIKKEL 8.16

Erikohustuste loend

Sektorid, mida kumbki lepinguosaline käesoleva jao alusel liberaliseerib, ning artiklites 8.13, 8.14 

ja 8.15 osutatud tingimused, piirangud ja nõuded on sätestatud kohustuste loendites, mis on esitatud 

vastavalt kas 8-A lisas „Liidu piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste loend“, 8-D lisas 

„Enamsoodustusrežiim“ või 8-E lisas „Indoneesia piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste 

loend“.

& /et 190

D JAGU

FÜÜSILISTE ISIKUTE AJUTINE KOHALOLEK ÄRILISEL EESMÄRGIL

ARTIKKEL 8.17

Kohaldamisala ja mõisted

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis käsitlevad teise 

lepinguosalise füüsiliste isikute sisenemist nende territooriumile ja seal ajutist viibimist ärilisel 

eesmärgil, nagu on sätestatud lõikes 2, võttes arvesse kummagi lepinguosalise reservatsiooni, mis 

on kooskõlas artikli 8.3 lõikega 2 esitatud vastavalt kas 8-C lisas „Liidu kohustuste loend füüsiliste 

isikute ajutise kohaloleku kohta ärilisel eesmärgil“ või 8-G lisas „Indoneesia kohustuste loend 

füüsiliste isikute ajutise kohaloleku kohta ärilisel eesmärgil“.

2. Käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud“ – lepinguosalise juriidilise isiku 

juures juhtival kohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad asjaomasele juriidilisele 

isikule kuuluva ettevõtte asutamise eest teise lepinguosalise territooriumil, kes ei paku ega 

osuta teenuseid ega tegele muu majandustegevusega peale selle, mis on vajalik ettevõtte 

asutamiseks, ega saa teise lepinguosalise territooriumil asuvast allikast tasu;

& /et 191

b) „lepingulised teenuseosutajad“ – füüsilised isikud, kes töötavad ühe lepinguosalise juriidilise 

isiku heaks, kes ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuv agentuur 

ega tegutse sellise agentuuri vahendusel, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil 

asutatud ettevõtet ning kes on sõlminud heauskse lepingu teise lepinguosalise territooriumil 

asuvale lõpptarbijale selliste teenuste osutamiseks, mis eeldavad tema töötajate ajutist 

viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut1;

c) „vabakutselised“ – füüsilised isikud, kes tegelevad teenuse osutamisega ja on lepinguosalise 

territooriumil registreeritud kui füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole teise lepinguosalise 

territooriumil asutatud ettevõtet ja kes on sõlminud heauskse lepingu (välja arvatud personali 

töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuva agentuuri kaudu) teise lepinguosalise 

territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste osutamiseks, mis eeldavad tema ajutist 

viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut2;

d) „paigaldajad ja hooldajad“ – lepinguosalise füüsilised isikud, kes soovivad siseneda teise 

lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida ning kellel on eriteadmised, mis on 

lepinguosalise müüja või rendileandja lepingulise kohustuse seisukohast olulised, ning kes 

osutavad asjaomaseid teenuseid, mis võivad hõlmata töötajate koolitamist asjaomaste teenuste 

osutamiseks garantii- või muu teenuslepingu alusel, mis on seotud sellise kaubandus- või 

tööstusseadme või -masina, sealhulgas arvutitarkvara müügi või rentimisega, mis on ostetud 

või liisitud selle lepinguosalise ettevõttelt, mille füüsilised isikud asjaomased paigaldajad ja 

hooldajad on, kõnealuse garantii- või teenuslepingu kehtivuse ajal;

1Punktides b ja c osutatud teenuste osutamise leping peab vastama selle lepinguosalise  õigusnormidele ja nõuetele, kus lepingut täidetakse.

2Punktides b ja c osutatud teenuste osutamise leping peab vastama selle lepinguosalise  õigusnormidele ja nõuetele, kus lepingut täidetakse.

& /et 192

e) „ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad“1 – füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise 

juriidilise isiku või selle filiaali töötajad või osanikud vähemalt ühe aasta ja kes viiakse 

ajutiselt üle selle juriidilise isiku ettevõttesse, mis asub teise lepinguosalise territooriumil. 

Asjaomane füüsiline isik peab kuuluma ühte allpool loetletud kategooriasse:

i) „direktorid“, „juhtivtöötajad“ või „tippjuhid“2 – s.o lepinguosalise juriidilise isiku juures 

juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult suunavad teise lepinguosalise 

territooriumil asuva ettevõtte juhtimist ja kelle tegevust jälgib või juhib peamiselt 

äriühingu juhatus või aktsionäride üldkoosolek või sellega võrdsustatud organ ning 

kelle ülesanded hõlmavad vähemalt järgmist:

A) ettevõtte või selle osakonna või allüksuse juhtimine;

B) järelevalve ja kontroll teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud 

töötajate töö üle; ning

C) õigus isiklikult töötajaid tööle võtta ja töölt vabastada või anda soovitusi nende 

töölevõtmiseks, töölt vabastamiseks või muude tööjõumeetmete võtmiseks;

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et juhtivtöötajatelt, tippjuhtidelt ja spetsialistidelt  võidakse nõuda, et nad tõendaksid, et neil on olemas kutsekvalifikatsioon ja töökogemus, mis  on vajalik selles juriidilises isikus, kuhu nad üle viiakse.

2Suurema selguse huvides olgu märgitud, et Indoneesias ei ole juhtivtöötajatel ja tippjuhtidel  lubatud saada juhiseid otse aktsionäride üldkoosolekult.

& /et 193

ii) „spetsialistid“ – s.o juriidilise isiku juures töötavad füüsilised isikud, kellel on ettevõtte 

tegevusvaldkondade, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulised eriteadmised; selliste 

teadmiste hindamisel võetakse peale ettevõtte seisukohalt oluliste teadmiste arvesse ka 

seda, kas isikul on kõrge kvalifikatsioon, sealhulgas piisav asjakohane töökogemus 

teatavat laadi töö või tegevuse alal, mis eeldab tehnilisi eriteadmisi, sealhulgas 

võimalikku kuulumist töötajate hulka, kelle erialal tegutsemiseks on nõutav luba;

iii) „praktikandid“ – s.o isikud, kes on olnud juriidilise isiku või selle filiaali töötajad 

vähemalt ühe aasta, kellel on akadeemiline kraad ja kes viiakse ajutiselt üle, et saada 

äritegevuse korralduse ja meetodite alast koolitust1 karjääri arendamise eesmärgil;

f) „kvalifikatsioon“ – diplomid, tunnistused ja muud (kvalifikatsiooni tõendavad) dokumendid, 

mis on välja antud mõne õigus- või haldusnormides selleks ette nähtud asutuse poolt ning 

tõendavad kutsealase koolituse edukat läbimist; ning

g) „lühiajalised ärivisiidil olevad isikud“ – lepinguosalise füüsilised isikud, kes soovivad 

siseneda teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida ning kellel on lubatud:

i) osaleda koosolekutel ja konsultatsioonidel, nt füüsilised isikud, kes osalevad 

koosolekutel või konverentsidel, peavad loenguid või peavad äripartneritega 

konsultatsioone; või

1Vastuvõtvalt ettevõttelt võidakse nõuda, et ta esitaks eelnevalt heakskiitmiseks kogu viibimisaega  hõlmava õppekava, mis tõendab, et viibimise eesmärk on väljaõpe. Austria, Tšehhi,  Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa ja Ungari puhul peab väljaõpe olema seotud omandatud  akadeemilise kraadiga.

& /et 194

ii) tegelda müügiga kui teenuseosutaja või kaubatarnija esindajad, kes võtavad vastu 

tellimusi või peavad läbirääkimisi teenuse või kauba müügi üle või sõlmivad lepinguid, 

et müüa selle teenuseosutaja või tarnija eest teenuseid või kaupa, kuid kes ei toimeta ise 

kaupu kohale ega osuta teenuseid, ei ole komisjonimüügi agendid ning ei tegele 

otsemüügiga üldsusele.

ARTIKKEL 8.18

Ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad ja ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud

1. Kui 8-C lisas „Liidu kohustuste loend füüsiliste isikute ajutise kohaloleku kohta ärilisel 

eesmärgil“ või 8-G lisas „Indoneesia kohustuste loend füüsiliste isikute ajutise kohaloleku kohta 

ärilisel eesmärgil“ sätestatud asjakohastest tingimustest ja nõuetest ei tulene teisiti, kehtib iga 

sektori puhul, mille suhtes on B jao kohaselt võetud kohustusi, järgmine1:

a) lepinguosaline lubab:

i) ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute ja ettevõtjasiseselt üleviidud 

töötajate sisenemist ja ajutist viibimist ning

ii) teise lepinguosalise ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate töötamist oma territooriumil;

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et kui lepinguosaline esitab 8-A lisas „Liidu piiriülese  teenuste osutamisega seotud kohustuste loend“ või 8-E lisas „Indoneesia piiriülese teenuste  osutamisega seotud kohustuste loend“ või 8-B lisas „Liidu investeeringute liberaliseerimisega  seotud erikohustuste loend“ või 8-F lisas „Indoneesia investeeringute liberaliseerimisega  seotud erikohustuste loend“ reservatsiooni, kujutab reservatsioon endast ka reservatsiooni  käesoleva artikli suhtes niivõrd, kui reservatsioonis sätestatud või sellega lubatud meede  mõjutab teise lepinguosalise territooriumile siseneva ja seal ajutiselt viibiva füüsilise isiku  kohtlemist ärilisel eesmärgil.

& /et 195

b) lepinguosaline ei jäta mõnes oma territoriaalses allüksuses ega kogu oma territooriumil 

kehtima ega kehtesta arvuliste kvootide või majandusvajaduste testide vormis piiranguid 

füüsiliste isikute koguarvule, kellel on lubatud siseneda konkreetses sektoris ettevõtte 

asutamise eesmärgil ärivisiidil olevate isikutena või keda investor võib tööle võtta 

ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena; ning

c) lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise ettevõtjasiseselt üleviidud töötajaid ja ettevõtte 

asutamise eesmärgil ärivisiidil olevaid isikuid nende ajutise tema territooriumil viibimise ajal 

vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes olukordades omaenda füüsilisi isikuid.

2. Direktoritel, juhtivtöötajatel, tippjuhtidel ja spetsialistidel on õigus riiki siseneda ja seal 

ajutiselt viibida kuni kolm aastat ning praktikantidel üks aasta. Ettevõtte asutamise eesmärgil 

ärivisiidil olevate isikute puhul on see Indoneesia puhul kuni 60 päeva, mida võib pikendada 120 

päevani, ja liidu puhul 90 päeva mis tahes 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

& /et 196

ARTIKKEL 8.19

Lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud ning paigaldajad ja hooldajad

1. Kui 8-C lisas „Liidu kohustuste loend füüsiliste isikute ajutise kohaloleku kohta ärilisel 

eesmärgil“ või 8-G lisas „Indoneesia kohustuste loend füüsiliste isikute ajutise kohaloleku kohta 

ärilisel eesmärgil“ sätestatud asjakohastest tingimustest ja kvalifikatsioonidest ei tulene teisiti, lubab 

lepinguosaline igas sektoris, mille suhtes on käesoleva lepingu alusel võetud kohustusi, teise 

lepinguosalise lühiajalisel ärivisiidil olevatel isikutel ning paigaldajatel ja hooldajatel riiki siseneda 

ja seal ajutiselt viibida vastavalt järgmistele tingimustele ja asjakohastele nõuetele:

a) lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud ning paigaldajad ja hooldajad ei tegele oma toodete müügi 

ega teenuste osutamisega üldsusele; ning

b) lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud ning paigaldajad ja hooldajad ei saa enda nimel tasu selle 

lepinguosaise territooriumilt, kus nad ajutiselt viibivad.

2. Kui 8-C lisas „Liidu kohustuste loend füüsiliste isikute ajutise kohaloleku kohta ärilisel 

eesmärgil“ või 8-G lisas „Indoneesia kohustuste loend füüsiliste isikute ajutise kohaloleku kohta 

ärilisel eesmärgil“ ei ole sätestatud teisiti, lubab lepinguosaline lühiajalisel ärivisiidil olevatel 

isikutel ning paigaldajatel ja hooldajatel siseneda, ilma et ta nõuaks tööluba, majandusvajaduste 

testi või muud samalaadse eesmärgiga eelneva heakskiidu menetlust.

3. Lubatav viibimise kestus on kuni 90 päeva mis tahes 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

& /et 197

ARTIKKEL 8.20

Lepingulised teenuseosutajad

1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma GATSist tulenevaid kohustusi seoses lepinguliste 

teenuseosutajate sisenemisega nende territooriumile ja seal ajutise viibimisega.

2. Iga allpool loetletud sektori puhul lubab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise 

lepingulistel teenuseosutajatel osutada oma territooriumil teenuseid, võttes arvesse lõikes 3 

sätestatud tingimusi ning 8-C lisas „Liidu kohustuste loend füüsiliste isikute ajutise kohaloleku 

kohta ärilisel eesmärgil“ või 8-G lisas „Indoneesia kohustuste loend füüsiliste isikute ajutise 

kohaloleku kohta ärilisel eesmärgil“ loetletud reservatsioone.

3. Lepinguosaliste poolt lõike 2 alusel võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:

a) füüsilised isikud peavad tegelema teenuse osutamisega ajutiselt, olles sellise juriidilise isiku 

teenistuses, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;

b) füüsilistel isikutel, kes sisenevad teise lepinguosalise territooriumile, peab teise lepinguosalise 

territooriumile sisenemise taotluse esitamise kuupäeval olema vähemalt viie aasta pikkune 

erialane töökogemus1 teenuslepinguga hõlmatud sektoris. Füüsilised isikud, kes pakuvad 

selliseid teenuseid, peaksid olema olnud neid teenuseid pakkuva juriidilise isiku teenistuses 

vähemalt kaks aastat vahetult enne teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse 

esitamise kuupäeva;

1Omandatud pärast täisealiseks saamist.

& /et 198

c) teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:

i) kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis tõendab samaväärsel tasemel teadmisi1; ning

ii) kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle 

lepinguosalise õigusnormidele või õiguslikele nõuetele, kus teenust osutatakse;

d) füüsiline isik ei tohi teise lepinguosalise territooriumil viibimise ajal saada teenuste osutamise 

eest muud tasu kui see töötasu, mida maksab juriidiline isik, kes on füüsilise isiku tööandja;

e) füüsilistel isikutel on õigus asjaomase lepinguosalise territooriumile siseneda ja seal ajutiselt 

viibida kummagi lepinguosalise loendis sätestatud ajavahemiku jooksul;

f) käesoleva artikli sätetega ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste 

osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse; 

ning

g) teenuslepinguga hõlmatud isikute arv ei tohi ületada arvu, mis on vajalik lepingu 

nõuetekohaseks täitmiseks, nagu on ette nähtud selle lepinguosalise õigusnormidega, kus 

teenust osutatakse.

1Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus  teenust osutatakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud  kõrgharidusega samaväärne. Kvalifikatsiooni hindamisel püüab kõnealune lepinguosaline  võtta arvesse asjakohast teavet, mida teise lepinguosalise asjaomane asutus võib esitada.

& /et 199

ARTIKKEL 8.21

Vabakutselised

1. Kõikides sektorites, mis on loetletud 8-C lisas „Liidu kohustuste loend füüsiliste isikute 

ajutise kohaloleku kohta ärilisel eesmärgil“ või 8-G lisas „Indoneesia kohustuste loend füüsiliste 

isikute ajutise kohaloleku kohta ärilisel eesmärgil“, lubavad lepinguosalised teise lepinguosalise 

vabakutselistel osutada oma territooriumil teenuseid, võttes arvesse lõikes 2 sätestatud tingimusi 

ning vastavas lisas loetletud reservatsioone.

2. Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:

a) füüsilised isikud peavad pakkuma teenust ajutiselt, olles teise lepinguosalise territooriumil 

registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, ning neil peab olema teenusleping mitte rohkem 

kui 12 kuuks;

b) füüsilistel isikutel, kes sisenevad teise lepinguosalise territooriumile, peab teise lepinguosalise 

territooriumile sisenemise taotluse esitamise kuupäeval olema vähemalt kuue aasta pikkune 

erialane töökogemus teenuslepinguga hõlmatud sektoris;

c) teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:

i) kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis tõendab samaväärsel tasemel teadmisi,1 ning

1Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus  teenust osutatakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud  kõrgharidusega samaväärne. Kvalifikatsiooni hindamisel püüab kõnealune lepinguosaline  võtta arvesse asjakohast teavet, mida teise lepinguosalise asjaomane asutus võib esitada.

& /et 200

ii) kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse teatud tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle 

lepinguosalise õigusnormidele, kus teenust osutatakse;

d) füüsilistel isikutel on õigus asjaomase lepinguosalise territooriumile siseneda ja seal ajutiselt 

viibida kummagi lepinguosalise loendis sätestatud ajavahemiku jooksul; ning

e) käesoleva artikli sätete alusel lubatud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste 

osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse.

ARTIKKEL 8.22

Läbipaistvus

1. Kumbki lepinguosaline teeb üldsusele kättesaadavaks teabe asjakohaste meetmete kohta, mis 

kehtivad selliste füüsiliste isikute riiki sisenemise ja ajutise seal viibimise kohta, kelle suhtes on 

käesoleva peatüki alusel võetud kohustusi.

2. Lõikes 1 osutatud teave peab võimaluste piires sisaldama muu hulgas järgmist teavet:

a) territooriumile sisenemise tingimused;

& /et 201

b) suunav loetelu dokumentidest, mida nõutakse tingimuste täitmise kontrollimiseks;

c) eeldatav menetlemisaeg;

d) kohaldatavad tasud;

e) edasikaebamise kord.

3. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõiget 2 ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see 

lepinguosalist kehtestama edasikaebamismenetlust, mis ei ole kooskõlas tema õigussüsteemiga.

ARTIKKEL 8.23

Vaidluste lahendamise korra kohaldamata jätmine

22. peatükki „Vaidluste lahendamine“ ei kohaldata ajutise sisenemise loa andmisest keeldumise 

suhtes, välja arvatud juhul, kui tegemist on korduva tegevusmustriga.

& /et 202

E JAGU

REGULEERIV RAAMISTIK

1. ALAJAGU

RIIGISISENE REGULEERIMINE

ARTIKKEL 8.24

Kohaldamisala ja mõisted

1. Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste nende meetmete suhtes, mis on seotud 

litsentsimisnõuete ja -menetlustega või kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega, mis mõjutavad:

a) piiriülest teenuste osutamist;

b) teenuse osutamist või muu majandustegevusega tegelemist ettevõtte asutamise või hõlmatud 

ettevõtte tegevuse kaudu;

c) teenuse osutamist artikli 8.17 lõikes 1 määratletud kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute 

ajutise viibimise kaudu nende territooriumil.

& /et 203

2. Käesolevat jagu kohaldatakse üksnes sektorites, kus lepinguosaline on võtnud erikohustusi, ja 

nende erikohustuste kohaldamise ulatuses.

3. Käesolevat jagu ei kohaldata meetmete suhtes, mis kujutavad endast piiranguid, mille suhtes 

on kohustuste loendisse kantud kohustusi vastavalt artiklile 8.7 või 8.13 või artiklile 8.8 või 8.14, 

kui see on asjakohane, või artiklile 8.11 või artiklitele 8.18, 8.19, 8.20 ja 8.21.

4. Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „pädev asutus“ – kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsusasutus või ametiasutus või 

kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsusasutuse või ametiasutuse delegeeritud 

ülesandeid täitev valitsusväline organ, kes teeb otsuse selle kohta, kas lubada osutada teenust, 

muu hulgas ettevõtte asutamise kaudu, või kas lubada asutada ettevõte, mille 

majandustegevus seisneb muus kui teenuste osutamises;

b) „litsentsimismenetlus“ – haldus- või menetluseeskirjad, mida füüsiline või juriidiline isik, kes 

taotleb lõikes 1 osutatud tegevusega tegelemise luba, sealhulgas selle loa muutmist või 

pikendamist, peab järgima, et tõendada litsentsimisnõuete täitmist;

c) „litsentsimisnõuded“ – kvalifikatsiooninõuete hulka mittekuuluvad sisulised nõuded, millele 

füüsiline või juriidiline isik peab vastama, et saada lõikes 1 osutatud tegevusega tegelemise 

luba või seda luba muuta või pikendada;

& /et 204

d) „kvalifikatsioonimenetlus“ – haldus- või menetluseeskirjad, mida füüsiline isik peab järgima, 

et tõendada kvalifikatsiooninõuete täitmist, selleks et saada luba osutada teenust; ning

e) „kvalifikatsiooninõuded“ – sisulised nõuded, mis on seotud füüsilise isiku pädevusega 

osutada teatavat teenust ja mida peab tõendama, selleks et saada luba osutada teenust.

ARTIKKEL 8.25

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonitingimused

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et litsentsimisnõuete, litsentsimismenetluse, 

kvalifikatsiooninõuete ja kvalifikatsioonimenetlusega seotud meetmed põhinevad kriteeriumidel, 

mis ei lase pädevatel asutustel kasutada oma hindamisvolitusi meelevaldselt.

2. Lõikes 1 osutatud kriteeriumid on:

a) selged,

b) objektiivsed ja läbipaistvad ning

& /et 205

c) eelnevalt kindlaks määratud ja üldsusele kättesaadavad.

3. Luba või litsents (kui litsentse on) antakse luba välja niipea, kui nõuetekohase läbivaatuse 

käigus on kindlaks tehtud, et selle saamise tingimused on täidetud.

4. Kumbki lepinguosaline säilitab või asutab kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, 

mis kahju kannatanud investori või teenuseosutaja taotluse korral võimaldavad viivitama läbi 

vaadata haldusotsused, mis mõjutavad ettevõtte asutamist, piiriülest teenuste osutamist või 

füüsiliste isikute ajutist ärilisel eesmärgil riigis viibimist, ja vajaduse korral võtta asjakohaseid 

heastamismeetmeid. Kui need menetlused ei ole sõltumatud asutusest, millele on usaldatud 

asjaomase haldusotsuse tegemine, tagab kumbki lepinguosaline, et need menetlused näevad ette 

objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.

5. Lõike 4 sätteid ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see lepinguosalist asutama niisuguseid 

kohtuid või kehtestama niisuguseid menetlusi, kui see oleks vastuolus tema õigussüsteemi 

olemusega.

6. Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusressursside või 

tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldab kumbki lepinguosaline valikumenetlust, mis 

kindlustab võimalikele kandidaatidele täieliku erapooletuse ja läbipaistvuse, sealhulgas eelkõige 

piisava teabe menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.

& /et 206

7. Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võib kumbki lepinguosaline võtta arvesse 

õiguspäraseid poliitikaeesmärke, sealhulgas tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi 

säilitamise kaalutlusi, kui lõike 6 sätetest ei tulene teisiti.

ARTIKKEL 8.26

Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused

1. Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema selged, eelnevalt 

kindlaks määratud ja üldsusele kättesaadavaks tehtud ega tohi endast kujutada teenuse osutamise 

või muu majandustegevusega tegelemise piirangut. Kumbki lepinguosaline püüab muuta sellised 

menetlused ja formaalsused võimalikult lihtsaks ning ei muuda teenuse osutamist põhjendamatult 

keeruliseks ega lükka seda edasi. Kui kehtestatakse litsentsitasu1 (välja arvatud finantsteenuste 

puhul), mida taotlejatel tuleb oma taotluse eest maksta, peab see olema mõistlik ega tohi piirata 

asjaomase teenuse osutamist ega asjaomase majandustegevusega tegelemist.

2. Finantsteenuste puhul tagab kumbki lepinguosaline, et tema pädevad asutused esitavad 

loatasude kohta, mida nad nõuavad, taotlejatele tasugraafiku või teabe selle kohta, kuidas 

tasusummad kindlaks määratakse, ning et nad ei kasuta tasusid selleks, et hoida kõrvale 

lepinguosalise kohustustest, mis tulenevad käesolevast lepingust.

1Litsentsitasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu  mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid  universaalteenuse osutamise eest.

& /et 207

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et menetlused, mida pädevad asutused kasutavad litsentside või 

lubade andmise protsessis, ja otsused, mida nad selle käigus teevad, on erapooletud. Pädev asutus 

peaks tegema oma otsused sõltumatult ega tohiks olla aruandekohustuslik ühegi isiku ees, kes 

osutab sellist teenust või tegeleb sellise majandustegevusega, mille jaoks nõutakse litsentsi või luba.

4. Juhtudel, kui taotlusi võetakse vastu vaid kindlal ajavahemikul, jäetakse taotlejaile taotluse 

esitamiseks mõistliku pikkusega tähtaeg. Pädev asutus alustab taotluste menetlemist ilma 

põhjendamatu viivituseta. Võimaluse korral tuleks elektroonilisi taotlusi vastu võtta samadel 

autentsustingimustel kui paberkandjal taotlusi.

5. Kumbki lepinguosaline tagab, et taotluse menetlemine, sealhulgas lõpliku otsuse tegemine, 

lõpetatakse mõistliku aja jooksul pärast täieliku taotluse esitamise kuupäeva. Kumbki 

lepinguosaline püüab kehtestada tüüpilise ajakava taotluste läbivaatamiseks.

6. Kui pädev asutus saab taotluse, mida ta peab mittetäielikuks, teatab ta sellest mõistliku tähtaja 

jooksul taotlejale, annab võimalust mööda teada, millist teavet tuleb veel esitada, et taotluse saaks 

tunnistada täielikuks, ja annab võimaluse puudused kõrvaldada.

7. Originaaldokumentide asemel tuleks võimaluse korral aktsepteerida koopiaid, mis on 

kinnitatud lepinguosalise riigisisese õiguse kohaselt.

& /et 208

8. Kui pädev asutus taotluse tagasi lükkab, teatatakse sellest taotlejale kirjalikult ilma 

põhjendamatu viivituseta. Kui taotleja seda ametlikult taotleb, teatatakse talle kummagi 

lepinguosalise õigusnormide kohaselt ka põhjused, miks taotlus tagasi lükati, ja selle otsuse 

vaidlustamise tähtaeg. Taotlejal on lubatud taotlus mõistliku tähtaja jooksul uuesti esitada.

9. Kumbki lepinguosaline tagab, et kui litsents või luba on antud, jõustub see selles määratud 

tingimuste kohaselt ilma asjatu viivituseta.

2. ALAJAGU

ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED

ARTIKKEL 8.27

Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine

1. Ükski käesoleva artikli säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et füüsilistel isikutel oleks 

kvalifikatsioon või töökogemus, mis on vajalik asjaomase tegevusvaldkonna jaoks sellel 

territooriumil, kus teenust osutatakse.

& /et 209

2. Vajaduse korral soodustavad lepinguosalised dialoogi sisseseadmist oma asjaomaste 

ekspertide, reguleerivate asutuste ja tööstusorganisatsioonide vahel, et jagada teadmisi ja hõlbustada 

arusaamist oma kvalifikatsiooninõuetest, registreerimisnõuetest ja -protsessidest.

3. Kumbki lepinguosaline julgustab oma territooriumil tegutsevaid asjaomaseid 

kutseorganisatsioone või ametiasutusi töötama välja ja esitama kaubanduskomiteele ühissoovitust 

kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kohta. Sellist ühissoovitust toetavad järgmised 

tõendid:

a) kavandatava kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kokkuleppe (edaspidi 

„vastastikuse tunnustamise kokkulepe“) majanduslik väärtus ning

b) lepinguosaliste vastavate kordade kokkusobivus, st ulatus, mil määral kriteeriumid, mida 

kumbki lepinguosaline kohaldab ettevõtjate ja teenuseosutajate lubade, litsentside, tegevuse ja 

sertifitseerimise suhtes, omavahel kokku sobivad.

4. Kui kaubanduskomitee saab ühissoovituse, vaatab ta mõistliku aja jooksul läbi selle kooskõla 

käesoleva peatükiga. Pärast sellist läbivaatamist võib kaubanduskomitee töötada välja vastastikuse 

tunnustamise kokkuleppe1 ja võtta selle artikli 24.2 alusel oma otsusega2 vastu.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ühtki käesoleva artikli sätet ei tõlgendata nii, nagu  kohustaks see lepinguosalisi kehtestama kutsekvalifikatsioonide automaatset tunnustamist,  ning selliste vastastikuse tunnustamise kokkulepetega kehtestatakse tingimused, mille alusel  pädevad asutused tunnustavad kutsekvalifikatsioone mõlema lepinguosalise vastastikustes  huvides.

2Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolev lõige ei piira kaubanduskomitee õigust  delegeerida vastastikuse tunnustamise kokkuleppe läbivaatamine ja väljatöötamine teenuste,  investeeringute, digikaubanduse, riigihangete ja intellektuaalomandi komiteele (käesolevas  peatükis edaspidi „komitee“). Komiteele jääb õigus vastastikuse tunnustamise kokkulepe  vastu võtta.

& /et 210

5. Olenemata lõikest 3 jõustub vastastikuse tunnustamise kokkulepe selles kokkuleppes või 

asjaomases otsuses sätestatu kohaselt.

6. Kui töötatakse välja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühissoovitusi ja kui kaubanduskomitee 

hindab, kas lõikes 3 osutatud vastastikuse tunnustamise kokkulepe vastu võtta, võetakse arvesse 8-

H lisas „Suunised kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kokkuleppe jaoks“ sätestatud 

suuniseid kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kokkulepete jaoks.

7. Kaubanduskomitee võib kaaluda:

a) vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi, mis on seotud kutseteenuste osutamisega; ning

b) võimalust töötada välja Euroopa ja Indoneesia kvalifikatsiooniraamistike võrdlus, et 

parandada arusaamist lepinguosaliste vastavatest kvalifikatsiooniraamistikest.

& /et 211

3. ALAJAGU

KÄTTETOIMETAMISTEENUSED

ARTIKKEL 8.28

Kohaldamisala ja mõisted

1. Käesolevas peatükis on sätestatud õigusraamistiku põhimõtted kõikide 

kättetoimetamisteenuste jaoks.

2. Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kättetoimetamisteenused“ – posti- ja kulleri- või kiirkulleriteenused, mille hulka kuulub 

postisaadetiste kogumine, sorteerimine, vedu ja kättetoimetamine;

b) „kiirkulleriteenused“ – postisaadetiste kogumine, sorteerimine, vedu ja kättetoimetamine 

kiiremini ja usaldusväärsusemalt, kusjuures nende teenuste hulka võivad kuuluda sellised 

lisaväärtuselemendid nagu kogumine lähtekohast, isiklik adressaadile kättetoimetamine, 

saadetise liikumise jälgimine, teel oleva saadetise sihtpunkti ja adressaadi muutmise võimalus 

või kättesaamiskinnitus;

c) „kiirpostiteenused“ – rahvusvahelised kiirkulleriteenused, mida osutatakse EMS 

Cooperative’i kaudu, mis on Ülemaailmse Postiliidu (UPU) määratud postiettevõtjate 

vabatahtlik ühendus;

& /et 212

d) „litsents“ – luba, mille reguleeriv asutus annab teenuseosutajale ja milles on vastavalt 

kummagi lepinguosalise õigusnormidele kindlaks määratud kättetoimetamisteenuste sektorile 

omased menetlused, kohustused ja nõuded;

e) „postisaadetis“ – adresseeritud saadetis kaaluga kuni 31,5 kg oma lõplikul kujul, millisena 

avalik-õiguslik või eraõiguslik kättetoimetamisteenuse osutaja peab seda vedama, sealhulgas 

kiri, postipakk, ajaleht, kataloog vms;

f) „postimonopol“ – ainuõigus osutada lepinguosalise territooriumil kindlaksmääratud 

kättetoimetamisteenuseid vastavalt kõnealuse lepinguosalise õiguslikule meetmele; ning

g) „universaalteenus“ – kindlaksmääratud kvaliteediga teenuse püsiv osutamine lepinguosalise 

territooriumi kõikides punktides ning kõikide kasutajate jaoks taskukohase hinnaga.

ARTIKKEL 8.29

Universaalteenus

1. Kummalgi lepinguosalisel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise 

kohustust ta soovib säilitada. Kumbki lepinguosaline, kes jätab kehtima universaalteenuse 

osutamise kohustuse, haldab seda kõikide teenuseosutajate suhtes, kellele see kohustus kehtib, 

läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja neutraalselt.

& /et 213

2. Kui lepinguosaline nõuab, et sissetuleva kiirpostiteenuse osutamine toimuks 

universaalteenuse alusel, ei kohtle ta seda teenust soodsamalt kui muid rahvusvahelisi 

kiirkulleriteenuseid.

ARTIKKEL 8.30

Universaalteenuse rahastamine

Lepinguosalised ei kehtesta diskrimineerivaid lõive ega muid tasusid sellise kättetoimetamisteenuse 

osutamise eest, mis ei ole universaalteenus, eesmärgiga rahastada universaalteenuse osutamist1.

ARTIKKEL 8.31

Turgu moonutavate tavade vältimine

Kumbki lepinguosaline tagab, et kättetoimetamisteenuste osutaja, kelle suhtes kehtib 

universaalteenuse osutamise kohustus või postimonopol, ei kasuta järgmisi turgu moonutavaid 

tavasid:

a) sellise teenuse osutamisest saadud tulude kasutamine selleks, et ristsubsideerida 

kiirkulleriteenust või muud kättetoimetamisteenust, mis ei ole universaalteenus2;

1Käesolevat lõiget ei kohaldata üldkohaldatavate maksumeetmete või haldustasude suhtes. 2Meetmed, millega tõendatakse, et universaalteenuse osutamise kohustuse või postimonopoli alla 

kuuluvate kättetoimetamisteenuste osutamisest saadud tulu ei kasutata mittemonopoolse või  mitteuniversaalse postiteenuse osutamise ristsubsideerimiseks, võivad hõlmata eraldi  raamatupidamisarvestuse pidamist.

& /et 214

b) tarbijate, näiteks ettevõtete, suurpostitajate või konsolideerijate põhjendamatu eristamine 

näiteks seoses tariifidega universaalteenuse osutamise kohustuse või postimonopoli alla 

kuuluva teenuse osutamise eest; või

c) mis tahes muu turgu moonutav tava, mis on sätestatud selle lepinguosalise õigusnormides, kus 

teenust osutatakse.

ARTIKKEL 8.32

Litsentsid

1. Kui lepinguosaline nõuab kättetoimetamisteenuste osutamiseks litsentsi olemasolu, teeb ta 

üldsusele kättesaadavaks järgmise teabe:

a) kõik litsentsimisnõuded ja ajavahemik, mis tavaliselt kulub litsentsitaotluse kohta otsuse 

tegemiseks, ning

b) litsentsi tingimused.

2. Litsentsiga seotud menetlused, kohustused ja nõuded peavad olema läbipaistvad, 

mittediskrimineerivad ja põhinema objektiivsetel kriteeriumidel.

& /et 215

3. Kumbki lepinguosaline teeb litsentsi andmisest keeldumise põhjused taotlejale kirjalikult 

teatavaks. Kumbki lepinguosaline tagab, et ta kehtestab või säilitab apellatsioonimenetluse sellise 

organi kaudu, mis on asjaosalistest sõltumatu ja mis võib olla kohus.

ARTIKKEL 8.33

Reguleeriva asutuse sõltumatus

1. Kumbki lepinguosaline loob või säilitab reguleeriva asutuse, mis on kõikidest 

kättetoimetamisteenuste osutajatest õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu. See asutus 

võib olla valitsusinstitutsioon.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et lõikes 1 osutatud reguleerivad asutused täidavad oma 

ülesandeid läbipaistvalt ja õigeaegselt. Nad tagavad, et reguleerivatel asutustel on neile määratud 

ülesannete täitmiseks piisavad rahalised vahendid ja inimressursid.

3. Reguleeriva asutuse otsused ja nende kasutatavad menetlused peavad olema kõikide 

turuosaliste suhtes erapooletud.

4. Lepinguosaline, kes säilitab kättetoimetamisteenuseid osutavate ettevõtete suhtes 

omandiõiguse või kontrolli nende üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise 

eraldatuse omandi või kontrolliga seotud tegevusest.

& /et 216

4. ALAJAGU

TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSED

ARTIKKEL 8.34

Kohaldamisala

1. Käesolevas alajaos on sätestatud õigusraamistiku põhimõtted üldkasutatavate 

telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkumiseks, mis on liberaliseeritud vastavalt käesoleva 

peatüki B ja C jaole.

2. Käesolevat alajagu ei kohaldata ühegi sellise meetme suhtes, mille lepinguosaline võtab vastu 

või säilitab seoses raadio- või televisiooniprogrammide kaabel- või ringhäälinguleviga.

& /et 217

ARTIKKEL 8.35

Mõisted

Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „seotud vahendid“ – telekommunikatsioonivõrgu või -teenusega seotud teenused, füüsilised 

taristud ja muud vahendid, mis võimaldavad või toetavad teenuste osutamist selle võrgu ja/või 

teenuse kaudu või võivad seda teha;

b) „olulised vahendid“ – üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu või -teenuse vahendid,

i) mida pakub ainult üks või valdavalt üks teenuseosutaja või piiratud arv teenuseosutajaid 

ning

ii) mille asendamine teenuse osutamiseks ei ole majanduslikult või tehniliselt teostatav;

c) „vastastikune sidumine“ – üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke või -teenuseid 

pakkuvate üldkasutatavate te telekommunikatsioonivõrkude ühendamine, et võimaldada ühe 

teenuseosutaja teenuse kasutajatel suhelda teise teenuseosutaja teenuse kasutajatega või 

pääseda ligi teise teenuseosutaja osutatavatele teenustele;

d) „püsiliinid“ – telekommunikatsiooniteenused või -vahendid, millega kasutajale eraldatakse 

läbilaskevõime kahe või enama kindlaksmääratud punkti vahel sihtotstarbeliseks 

kasutamiseks või kättesaadavaks tegemiseks;

& /et 218

e) „peamine teenuseosutaja“ – telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkuja, kes selle 

tõttu, et olulised vahendid on tema kontrolli all, või oma turupositsiooni kasutades võib 

oluliselt mõjutada asjaomasel telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste turul osalemise 

tingimusi hinna ja pakkumise osas;

f) „võrguelement“ – telekommunikatsiooniteenuse osutamisel kasutatav vahend või seade, 

sealhulgas selle vahendi või seadmega pakutavad omadused, funktsioonid ja võimalused;

g) „mittediskrimineeriv“ – kohtlemine, mis ei ole vähem soodne kui see, mida võimaldatakse 

sarnastes olukordades teistele samasuguste üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või 

-teenuste kasutajatele;

h) „üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk“ – telekommunikatsioonivõrk, mida kasutatakse 

üksnes või peamiselt üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks võrgu lõpp-

punktide vahel;

i) „üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus“ – üldsusele pakutav 

telekommunikatsiooniteenus;

j) „telekommunikatsioon“ – signaalide edastamine ja vastuvõtmine elektromagnetiliste 

vahendite abil;

& /et 219

k) „telekommunikatsioonivõrk“ – ülekandesüsteemid ja vajaduse korral kommutatsiooni- või 

marsruutimisseadmed ning muud vahendid, sealhulgas mitteaktiivsed võrguelemendid, mis 

võimaldavad signaalide edastamist ja vastuvõtmist kaabli, raadio-, optiliste või muude 

elektromagnetiliste vahendite abil;

l) „telekommunikatsiooni reguleeriv asutus“ – asutus või asutused, millele lepinguosaline on 

teinud ülesandeks käesoleva alajaoga hõlmatud telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste 

reguleerimise;

m) „telekommunikatsiooniteenus“ – teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide, 

sealhulgas ringhäälingusignaalide edastamises ja vastuvõtmises 

telekommunikatsioonivõrkude, sealhulgas ringhäälinguks kasutatavate võrkude kaudu. 

Telekommunikatsiooniteenuste hulka ei kuulu teenused, mille kaudu pakutakse sisu, mida 

edastatakse telekommunikatsioonivõrke ja -teenuseid kasutades, või millega teostatakse 

toimetusvastutust sellise sisu suhtes;

n) „universaalteenus“ – kindlaksmääratud kvaliteediga teenuste miinimumkogum, mis tuleb teha 

kättesaadavaks kõigile kasutajatele lepinguosalise territooriumil, olenemata nende 

geograafilisest asukohast, ja taskukohase hinnaga; ning

o) „kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab üldkasutatavat 

telekommunikatsioonivõrku või -teenust.

& /et 220

ARTIKKEL 8.36

Telekommunikatsiooni reguleeriv asutus

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema telekommunikatsiooni reguleeriv asutus on 

telekommunikatsioonivõrkude, telekommunikatsiooniteenuste või telekommunikatsiooniseadmete 

pakkujatest õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu ning et telekommunikatsiooni 

reguleeriva asutuse otsused ja kasutatavad menetlused on kõikide turuosaliste suhtes erapooletud. 

Lepinguosaline, kes säilitab telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate suhtes 

omandiõiguse või kontrolli nende üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise 

eraldatuse omandi või kontrolliga seotud tegevusest.

2. Telekommunikatsiooni reguleeriv asutus tegutseb sõltumatult ning riigisisese õiguse alusel 

talle pandud ülesandeid täites ei küsi ega võta ta vastu juhiseid üheltki muult asutuselt, et tagada 

käesoleva alajao artiklites 8.38, 8.39, 8.40, 8.42 ja 8.43 sätestatud kohustuste täitmine.

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema telekommunikatsiooni reguleerival asutusel on 

regulatiivne võim ning piisavad rahalised ja inimressursid, et täita talle määratud ülesannet tagada 

käesolevas alajaos sätestatud kohustuste täitmine. Sellist võimu teostatakse läbipaistvalt ja 

õigeaegselt. Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval 

kujul, eelkõige juhul, kui nende ülesannete täitmine on määratud rohkem kui ühele organile.

& /et 221

4. Kumbki lepinguosaline annab oma telekommunikatsiooni reguleerivale asutusele õiguse 

tagada, et telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujad esitavad talle taotluse korral 

viivitamata kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida telekommunikatsiooni reguleeriv asutus 

vajab, et täita oma ülesandeid kooskõlas käesoleva alajaoga. Nõutud teavet käsitletakse kooskõlas 

konfidentsiaalsusnõuetega.

5. Kumbki lepinguosaline tagab, et telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste kasutajal või 

pakkujal, keda telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse otsus mõjutab, on õigus vaidlustada see 

otsus apellatsiooniorganis, mis on telekommunikatsiooni reguleerivast asutusest ja otsusest 

mõjutatud pooltest sõltumatu. Kuni kaebuse lahendamiseni kehtib telekommunikatsiooni 

reguleeriva asutuse otsus, kui riigisisese õiguse kohaselt ei kohaldata ajutisi meetmeid.

ARTIKKEL 8.37

Telekommunikatsiooniteenuste osutamise luba

1. Kui lepinguosaline nõuab telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkumiseks loa 

olemasolu, teeb ta üldsusele kättesaadavaks luba vajavate teenuste liigid ning kõik loa andmise 

kriteeriumid, loa andmisega üldiselt seotud tingimused ja kohaldatavad menetlused.

& /et 222

2. Kui lepinguosaline nõuab ametlikku loa andmise otsust, määrab ta sellise otsuse saamiseks 

tavaliselt vajaliku mõistliku ajavahemiku, teeb selle läbipaistval viisil teatavaks ja püüab tagada, et 

otsus tehakse ettenähtud aja jooksul.

3. Kõik loa andmise kriteeriumid ja kohaldatavad menetlused peavad olema võimalikult lihtsad, 

objektiivsed, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed. Kõik loale kehtestatud ja 

sellega seotud kohustused ja tingimused peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad, 

proportsionaalsed ja seotud pakutavate teenustega.

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et taotlejale esitatakse loa andmisest keeldumise, loa kehtetuks 

tunnistamise või pakkujaspetsiifiliste tingimuste kehtestamise põhjused kirjalikult. Sellistel juhtudel 

on taotlejal õigus esitada apellatsiooniorganile kaebus.

5. Kui pakkujatelt nõutakse haldustasusid, peavad need olema objektiivsed, läbipaistvad, 

mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed halduskuludega, mida põhjendatult kantakse käesolevas 

alajaos sätestatud kohustuste haldamisel, kontrollimisel ja täitmise tagamisel1.

1Haldustasude hulka ei kuulu maksed piiratud ressursside kasutamise õiguse eest ega kohustuslikud  maksed universaalteenuse osutamise eest.

& /et 223

ARTIKKEL 8.38

Vastastikune sidumine

Kumbki lepinguosaline tagab, et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste 

pakkujal on õigus, ja juhul, kui seda taotleb teine üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või 

-teenuste pakkuja, ka kohustus pidada läbirääkimisi vastastikuse sidumise üle, selleks et pakkuda 

üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke või -teenuseid.

ARTIKKEL 8.39

Juurdepääs ja kasutamine

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et igale teise lepinguosalise teenuseosutajale võimaldatakse 

juurdepääs üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele või -teenustele ning nende 

kasutamine mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Seda kohustust kohaldatakse muu 

hulgas lõigete 2–5 kaudu.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise teenuseosutajatel on juurdepääs igale 

tema territooriumil või piiriüleselt pakutavale üldkasutatavale telekommunikatsiooniteenusele, 

sealhulgas püsiliinidele, ning kui lõikest 5 ei tulene teisiti, tagab, et sellistel teenuseosutajatel on 

lubatud:

a) osta või rentida ja liita terminali- või muid seadmeid, mis ühendatakse võrku ja mis on 

vajalikud teenuseosutaja teenuste osutamiseks;

& /et 224

b) ühendada renditud või nende omandis olevaid püsiliine üldkasutatavate 

telekommunikatsioonivõrkudega või teise teenuseosutaja renditud või tema omandis olevate 

püsiliinidega; ning

c) kasutada enda valitud operatsiooniprotokolle, et osutada mis tahes muid teenuseid kui need, 

mida on vaja, et tagada telekommunikatsiooniteenuste kättesaadavus üldsusele.

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise teenuseosutajad võivad kasutada 

üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke ja -teenuseid teabe edastamiseks tema territooriumil 

või piiriüleselt, sealhulgas selliste teenuseosutajate ettevõttesiseseks sideks, samuti juurdepääsuks 

teabele, mis sisaldub kummagi lepinguosalise territooriumil olevates andmebaasides või on muul 

viisil salvestatud masinloetaval kujul.

4. Olenemata lõikest 3 võib lepinguosaline võtta meetmeid, mis on vajalikud side turvalisuse ja 

konfidentsiaalsuse tagamiseks, arvestades nõuet, mille kohaselt neid meetmeid ei rakendata nii, et 

need kujutaksid endast meelevaldse või õigustamatu diskrimineerimise vahendeid või 

teenuskaubanduse varjatud piiranguid.

5. Kumbki lepinguosaline tagab, et üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele või 

-teenustele juurdepääsuks ja nende kasutamiseks ei kehtestata muid tingimusi kui need, mis on 

vajalikud selleks, et:

a) tagada üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkujate avaliku teenuse 

osutamise kohustused, eelkõige nende suutlikkus teha oma teenused üldsusele kättesaadavaks; 

või

& /et 225

b) kaitsta üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste tehnilist terviklikkust.

ARTIKKEL 8.40

Telekommunikatsioonialaste vaidluste lahendamine

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et kui telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate 

vahel on tekkinud vaidlus, mis on seotud käesolevast alajaost tulenevate õiguste ja kohustustega, ja 

kui emb-kumb vaidluse osapool seda taotleb, teeb tema telekommunikatsiooni reguleeriv asutus 

mõistliku aja jooksul vaidluse lahendamiseks siduva otsuse.

2. Ilma et see piiraks ärisaladuse nõudeid, tehakse telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse 

otsus üldsusele kättesaadavaks. Asjaomastele pooltele esitatakse sellise otsuse täielik põhjendus 

ning tagatakse kooskõlas artikli 8.36 lõikega 5 õigus otsus edasi kaevata.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kord ei takista kumbagi asjaomast poolt esitamast asja kohtusse.

& /et 226

ARTIKKEL 8.41

Konkurentsi kaitsemeetmed

1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima asjakohased meetmed, et 

telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkujad, kes kas üksi või üheskoos moodustavad 

peamise teenuseosutaja, ei saaks alustada või jätkata konkurentsivastast tegevust. Sellise 

konkurentsivastase tegevuse hulka kuulub eelkõige:

a) konkurentsivastase ristsubsideerimise kasutamine;

b) konkurentidelt saadud teabe kasutamine konkurentsivastasel viisil; ning

c) sellise olulisi vahendeid käsitleva tehnilise teabe ja asjakohase kommertsteabe varjamine 

teiste teenuseosutajate eest, mis on neile teenuste osutamiseks vajalik.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ükski käesoleva artikli säte ei takista 

lepinguosalist säilitamast meetmeid, mille eesmärk on takistada üldkasutatavate 

telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate, kes ei ole peamised teenuseosutajad, 

konkurentsivastast tegevust.

& /et 227

ARTIKKEL 8.42

Vastastikune sidumine peamiste teenuseosutajatega

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et peamised teenuseosutajad, kes pakuvad üldkasutatavaid 

telekommunikatsioonivõrke või -teenuseid, võimaldavad vastastikust sidumist võrgu igas punktis, 

kus see on tehniliselt teostatav. Selline vastastikune sidumine toimub:

a) mittediskrimineerivatel tingimustel (sealhulgas tariifide, tehniliste standardite, 

spetsifikatsioonide, kvaliteedi ja hoolduse osas) ja kvaliteediga, mis ei ole halvem kui see, 

mida pakutakse peamise teenuseosutaja enda samasuguste teenuste puhul või tema 

tütarettevõtjate või muude sidusettevõtjate samasuguste teenuste puhul;

b) õigeaegselt ning läbipaistvatel, majanduslikku teostatavust silmas pidades mõistlikel ja 

piisavalt eristatud tingimustel (sealhulgas tariifide, tehniliste standardite, spetsifikatsioonide, 

kvaliteedi ja hoolduse osas), et teenuseosutaja ei peaks maksma võrguelementide või 

vahendite eest, mida ta osutatava teenuse jaoks ei vaja, ning

c) taotluse korral ka muudes punktides peale võrgu lõpp-punktide, mida pakutakse enamikule 

kasutajatest, tasu eest, mis kajastab vajalike lisarajatiste ehitamise kulusid.

2. Kord, mida kohaldatakse vastastikusel sidumisel peamise teenuseosutaja võrkudega, tuleb 

teha üldsusele kättesaadavaks.

& /et 228

3. Peamised teenuseosutajad teevad üldsusele kättesaadavaks kas oma vastastikuse sidumise 

lepingud või vastastikuse sidumise standardpakkumised.

ARTIKKEL 8.43

Juurdepääs peamiste teenuseosutajate olulistele vahenditele

Kumbki lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuv peamine teenuseosutaja teeb oma olulised 

vahendid telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele üldkasutatavate 

telekommunikatsiooniteenuste osutamise tarbeks kättesaadavaks mõistlikel ja 

mittediskrimineerivatel tingimustel, välja arvatud juhul, kui telekommunikatsiooni reguleeriva 

asutuse poolt kogutud faktide ja turu hindamise põhjal ei ole see tõhusa konkurentsi saavutamiseks 

vajalik. Peamise teenuseosutaja oluliste vahendite hulka võivad kuuluda võrguelemendid, 

püsiliiniteenused ja seotud vahendid.

ARTIKKEL 8.44

Piiratud ressursid

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et piiratud ressursside, sealhulgas raadiospektri, numbrite ja 

trassirajamisõiguste jaotamine ja kasutusõiguste andmine on avatud, objektiivne, õigeaegne, 

läbipaistev, mittediskrimineeriv ja proportsionaalne ning vastab üldise huvi eesmärkidele. 

Kasutusõigustega seotud menetlused, tingimused ja kohustused põhinevad objektiivsetel, 

läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja proportsionaalsetel kriteeriumidel.

& /et 229

2. Teave eraldatud sagedusalade praeguse kasutuse kohta avalikustatakse, ent valitsuse 

erikasutuseks eraldatud raadiospektri üksikasjalik tuvastamine ei ole kohustuslik.

3. Lepinguosalise spektri jaotamise ja eraldamise ning sageduste haldamise meetmed ei ole 

meetmed, mis on iseenesest vastuolus artiklitega 8.7 ja 8.13. Sellest tulenevalt jääb kummalegi 

lepinguosalisele õigus kehtestada ja kohaldada spektri ja sageduste haldamise meetmeid, mis võivad 

piirata telekommunikatsiooniteenuste osutajate arvu, tingimusel et seda tehakse kooskõlas 

käesoleva peatükiga. See hõlmab võimalust võtta sagedusala eraldamisel arvesse olemasolevaid ja 

tulevasi vajadusi ning spektri kättesaadavust.

ARTIKKEL 8.45

Numbri liikuvus

Kooskõlas artiklitega 8.8 ja 8.14 tagab kumbki lepinguosaline, et üldkasutatavate 

telekommunikatsiooniteenuste osutajad tagavad numbri liikuvuse mõistlikel tingimustel sellises 

ulatuses, milles sellist teenust kummagi lepinguosalise territooriumil juba osutatakse.

& /et 230

ARTIKKEL 8.46

Universaalteenus

1. Kummalgi lepinguosalisel on õigus kindlaks määrata, mis liiki universaalteenuse osutamise 

kohustusi ta soovib säilitada, ning otsustada nende kohustuste ulatuse ja rakendamise üle.

2. Universaalteenuse osutamise kohustusi ei peeta konkurentsiga vastuolus olevaks, kui neid 

hallatakse proportsionaalsel, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Selliste 

kohustuste haldamine peab olema konkurentsi suhtes neutraalne ega tohi olla koormavam, kui on 

lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuseliigi jaoks vaja.

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et universaalteenuse osutajate määramise menetlused on avatud 

kõigile üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele. Universaalteenuse 

osutaja määratakse tõhusal, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

4. Kui lepinguosaline otsustab universaalteenuse osutajatele hüvitist maksta, tagab ta, et hüvitis 

ei ületa universaalteenuse osutamise kohustusest tulenevat netokulu.

& /et 231

ARTIKKEL 8.47

Teabe konfidentsiaalsus

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et teenuseosutajad, kes saavad artikli 8.38, 8.39, 8.42 või 8.43 

kohaste kokkulepete üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt teenuseosutajalt teavet, kasutavad 

seda teavet üksnes sel otstarbel, milleks see anti, ning peavad alati kinni edastatud või salvestatud 

teabe konfidentsiaalsuse nõudest.

2. Kumbki lepinguosaline tagab üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste 

kasutamisel edastatavate telekommunikatsiooni- ja sellega seotud andmeliiklusandmete 

konfidentsiaalsuse, järgides nõuet, et selleks rakendatud meetmed ei kujuta endast meelevaldset või 

õigustamatut diskrimineerimist ega teenuskaubanduse varjatud piiramist.

& /et 232

5. ALAJAGU

FINANTSTEENUSED

ARTIKKEL 8.48

Kohaldamisala ja mõisted

1. Käesolevas jaos on sätestatud õigusraamistiku põhimõtted kõigi B, C ja D jao alusel 

liberaliseeritavate finantsteenuste jaoks.

2. Käesolevas jaos ning käesoleva peatüki B, C ja D jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „finantsteenus“ – igasugune finantsilist laadi teenus, mida pakub lepinguosalise 

finantsteenuste pakkuja. Finantsteenuste hulka kuulub järgmist liiki tegevus:

i) kindlustus ja kindlustusega seotud teenused:

A) otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):

aa) elukindlustus,

bb) kahjukindlustus;

& /et 233

B) edasikindlustus ja retrotsessioon;

C) kindlustuse vahendamine, nagu tegevus maakleri või kindlustusagendina; ning

D) kindlustuse abiteenused, nagu nõustamine, kindlustusmatemaatika, riskihindamine 

ja kahjukäsitlus;

ii) panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus):

A) hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt;

B) igat liiki laenamine, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja 

äritehingute finantseerimine;

C) kapitalirent;

D) kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, 

reisitšekid ja pangavekslid;

E) tagatis- ja garantiitehingud;

& /et 234

F) kauplemine oma või klientide arvel kas börsil, börsivälisel turul või mõnel muul 

viisil järgmisega:

aa) rahaturuinstrumendid (sealhulgas tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid),

bb) välisvaluuta,

cc) tuletistooted, sealhulgas futuurid ja optsioonid,

dd) valuutakursi ja intressimäära instrumendid, sealhulgas sellised 

finantsinstrumendid nagu vahetuslepingud ja intressiforvardid,

ee) vabalt kaubeldavad väärtpaberid,

ff) muud vabalt kaubeldavad maksevahendid ja finantsvarad, sealhulgas 

väärismetallikangid;

G) osalemine iga liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas emissiooni tagamine ja 

väärtpaberite pakkumine agendina (nii avalikult kui ka suunatult), ning 

seonduvate teenuste osutamine;

H) rahamaakleri tegevus;

& /et 235

I) varahaldus, sealhulgas sularaha- või portfellihaldus, kõik ühisinvesteeringute 

haldamise vormid, pensionifondide valitsemine, hooldus-, hoiustamis- ja 

usaldusteenused;

J) finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisinstrumentide ja teiste vabalt 

kaubeldavate instrumentidega seotud arveldus- ja kliiringteenused;

K) finantsteabe andmine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja asjakohase 

tarkvara pakkumine muude finantsteenuste osutajate poolt; ning

L) nõustamis-, vahendus- ja muud finantsabiteenused, mis on seotud punktides A–K 

loetletud tegevustega, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja 

väärtpaberiportfellidega seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine seoses 

äriühingute omandamise ja restruktureerimise ning strateegiaga;

b) „finantsteenuse osutaja“ – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes osutab või kavatseb 

osutada finantsteenuseid. Mõiste „finantsteenuse osutaja“ ei hõlma avalik-õiguslikke üksusi;

& /et 236

c) „avalik-õiguslik üksus“1:

i) lepinguosalise valitsus, keskpank või rahaasutus või lepinguosalise omandis või 

kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või valitsustegevusega 

seotud ülesandeid, välja arvatud peamiselt kaubanduslikel tingimustel finantsteenuseid 

osutav institutsioon; või

ii) eraõiguslik üksus, mis täidab funktsioone, mis tavaliselt on keskpangal või rahaasutusel, 

nende funktsioonide täitmise käigus;

d) „uus finantsteenus“ – finantsteenus, sealhulgas olemasolevate ja uute toodetega või toote 

kättetoimetamise viisiga seotud teenused, mida lepinguosalise territooriumil ei osuta ükski 

finantsteenuste osutaja, kuid mida osutatakse teise lepinguosalise territooriumil ja mis on seal 

reguleeritud;

e) „iseregulatsiooni organ“ – valitsusväline organ, sealhulgas väärtpaberi- või futuuribörs või 

-turg, kliiringuasutus või muu organisatsioon või ühendus, millel on endal või keskvalitsuse, 

piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või ametiasutuse delegeeritud volituse alusel 

reguleerimis- või järelevalvevolitused finantsteenuste osutajate üle, kui see on asjakohane.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et avalik-õiguslike üksuste hulka kuulub ka  finantsvaldkonna reguleeriv või järelevalveasutus.

& /et 237

3. Artikli 8.4 lõike 1 punkti a kohaldamisel tähendavad „teenused, mida osutatakse valitsuse 

ülesannete täitmisel“ järgmist:

a) keskpanga, rahaasutuse või mis tahes avalik-õigusliku üksuse tegevus raha- või 

valuutakursipoliitika elluviimisel;

b) tegevus, mis on osa riiklikust sotsiaalkindlustus- või pensionisüsteemist; ning

c) muu avalik-õigusliku üksuse tegevus lepinguosalise või tema avaliku sektori asutuste nimel 

või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.

ARTIKKEL 8.49

Usaldatavusnõuetega seotud erand

1. Ükski käesoleva lepingu säte ei keela lepinguosalisel võtta vastu või jätta kehtima meetmeid 

usaldatavusnõuetega seotud põhjustel, nagu:

a) investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate ja selliste isikute kaitseks, kelle suhtes 

finantsteenuse osutajal on usaldussuhtest tulenev kohustus; või

b) lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.

& /et 238

2. Kui lõikes 1 osutatud meetmed ei ole kooskõlas käesoleva lepingu muude sätetega, ei kasutata 

neid selleks, et hoida kõrvale lepinguosalise kohustustest, mis tulenevad nendest sätetest.

3. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see lepinguosalist 

avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste 

valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

ARTIKKEL 8.50

Tulemuslik ja läbipaistev reguleerimine

1. Kumbki lepinguosaline teeb finantsteenuste osutajatele kättesaadavaks oma nõuded 

finantsteenuste osutamist käsitlevate taotluste täitmise kohta.

2. Taotleja taotluse korral annab lepinguosaline taotlejale teada, millises käsitlusjärgus tema 

taotlus on. Kui asjaomane lepinguosaline nõuab taotlejalt lisateavet, teatab ta sellest taotlejale ilma 

põhjendamatu viivituseta.

& /et 239

3. Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et tema territooriumil rakendatakse ja kohaldatakse 

finantsteenuste sektori reguleerimise ja järelevalve valdkonnas ning maksustamise vältimise, 

maksudest kõrvalehoidmise, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse valdkonnas 

rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Nende rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite hulka 

kuuluvad G20, finantsstabiilsuse nõukogu, Baseli pangajärelevalve komitee, Rahvusvahelise 

Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni, Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni, 

rahapesuvastase töökonna ja ülemaailmse maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse foorumi 

vastuvõetud standardid.

ARTIKKEL 8.51

Uued finantsteenused

Kumbki lepinguosaline lubab tema territooriumil asutatud teise lepinguosalise finantsteenuste 

osutajal osutada mis tahes uut finantsteenust, mida ta sarnases olukorras lubaks oma õigusnormide 

kohaselt osutada oma finantsteenuste osutajatel, tingimusel et uue finantsteenuse kasutuselevõtmine 

ei nõua uue seaduse vastuvõtmist ega olemasoleva seaduse muutmist. Lepinguosaline võib määrata, 

millises institutsioonilises või õiguslikus vormis võib teenust osutada, ja nõuda luba teenuse 

osutamiseks. Kui selline luba on nõutav, tehakse loa kohta otsus E jao 1. alajao kohaselt ja loa 

andmisest võib keelduda üksnes usaldatavusnõuetega seotud kaalutlustel.

& /et 240

ARTIKKEL 8.52

Konkreetsed erandid

1. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalist, sh tema 

avalik-õiguslikke üksusi tegemast oma territooriumil ainuõiguslikult toiminguid või osutamast 

teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensionikavast või riiklikust sotsiaalkindlustussüsteemist, 

välja arvatud juhul, kui selle lepinguosalise õigusnormide kohaselt võivad neid toiminguid teha 

finantsteenuste osutajad, konkureerides avalik-õiguslike üksuste või eraõiguslike institutsioonidega.

2. Käesolevat lepingut ei kohaldata keskpanga, rahaasutuse ega mõne muu avalik-õigusliku 

üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.

3. Käesolevat peatükki ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalist või tema avalik-

õiguslikke üksusi tegemast oma territooriumil ainuõiguslikult toiminguid või osutamast teenuseid 

lepinguosalise, sealhulgas tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi 

vahendeid kasutades, välja arvatud juhul, kui selle lepinguosalise õigusnormide kohaselt võivad 

neid toiminguid teha finantsteenuste osutajad, konkureerides avalik-õiguslike üksuste või 

eraõiguslike institutsioonidega.

& /et 241

ARTIKKEL 8.53

Iseregulatsiooni organid

 Kui lepinguosaline nõuab, et selleks, et teise lepinguosalise finantsteenuse osutaja saaks osutada 

esimese lepinguosalise territooriumil või territooriumile finantsteenust, peab ta olema 

iseregulatsiooni organi liige, osalema sellises organisatsioonis või tal peab olema sellele juurdepääs, 

tagab esimene lepinguosaline, et järgitakse artiklitest 8.8 ja 8.9 ning artiklitest 8.14 ja 8.15 

tulenevaid kohustusi.

ARTIKKEL 8.54

Kliiringu- ja maksesüsteemid

Vastavalt tingimustele, mille alusel võimaldatakse võrdset kohtlemist, annab kumbki lepinguosaline 

oma juurdepääsukriteeriumide kohaselt teise lepinguosalise finantsteenuste osutajatele, kes on 

asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalik-õiguslike üksuste käitatavatele makse- ja 

kliirimissüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja 

refinantseerimisallikatele. Käesolev artikkel ei ole mõeldud võimaldama juurdepääsu lepinguosalise 

viimase instantsi laenajale.

& /et 242

ARTIKKEL 8.55

Regulatiivne dialoog finantsteenuste valdkonnas

1. Käesolevaga seavad lepinguosalised sisse finantsteenuste sektori reguleerimise teemalise 

dialoogi, et parandada lepinguosaliste reguleerivate raamistike vastastikust tundmist ja teha 

koostööd rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel.

2. Finantsteenustega seotud küsimused, millest lepinguosaline teisele lepinguosalisele teatab, 

lepitakse lepinguosaliste vahel kokku enne dialoogi.

3. Lepinguosalised võivad kohtuda näost näkku, sealhulgas rahvusvaheliste foorumite veerel, 

või mis tahes muude asjakohaste sidevahendite, näiteks videokonverentsi või telekonverentsi kaudu, 

milles lepinguosalised on kokku leppinud.

4. Regulatiivses dialoogis osalevad finantsteenuste eksperdid ja finantsteenuste poliitika eest 

vastutavate asutuste esindajad.

& /et 243

6. ALAJAGU

RAHVUSVAHELISED MERETRANSPORDITEENUSED

ARTIKKEL 8.56

Kohaldamisala, mõisted ja põhimõtted

1. Lisaks B, C ja D jaole1 kohaldatakse käesolevat alajagu lepinguosalise meetmete suhtes, mis 

mõjutavad rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutamist.

2. Käesolevas alajaos ning B, C ja D jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „konteinerjaama- ja depooteenused“ – toimingud, mis seisnevad konteinerite hoiustamises 

sadamaaladel või sisemaal, et neid täis või tühjaks laadida, remontida ja saadetise jaoks ette 

valmistada;

b) „tollivormistusteenused“ või „tollimaakleri teenused“ – toimingud, mis seisnevad veose 

impordi, ekspordi või transiidi või ladustamisega seotud tolliformaalsuste sooritamises teise 

isiku eest ja tema nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või tema 

põhitegevuse tavapärane täiendus;

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevas alajaos olevad viited B, C ja D jaole  hõlmavad käesoleva peatüki vastavaid lisasid.

& /et 244

c) „uksest ukseni või mitmeliigiline transport“ – veose transport, mille korral kasutatakse 

rohkem kui üht transpordiliiki, sh rahvusvahelist merevedu, ning mis toimub üheainsa 

veodokumendi alusel;

d) „fiiderteenused“ – ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida asjaomaste riigisiseste 

õigusaktide kohaselt võib pidada kabotaažiks, rahvusvaheliste veoste eel- ja edasivedu meritsi 

lepinguosalise territooriumil asuvate sadamate vahel, tingimusel et selline rahvusvaheline 

veos on „teel“, see tähendab suundumas sihtkohta või saabumas lastimissadamast, mis asub 

väljaspool kõnealuse lepinguosalise territooriumi;

e) „ekspedeerimisteenused“ – tegevus, mis seisneb lastisaatjate nimel veotegevuse korraldamises 

ja järelevalves transpordi ja sellega seotud teenuste tellimise, dokumentide koostamise ja 

äriteabe andmise kaudu;

f) „rahvusvaheline veos“ – veos, mida transporditakse ühe lepinguosalise territooriumil asuva 

sadama ja teise lepinguosalise või kolmanda riigi sadama vahel või ühe liikmesriigi sadama ja 

teise liikmesriigi sadama vahel;

g) „rahvusvahelised meretransporditeenused“ – reisijate või lasti vedu merelaevadega ühe 

lepinguosalise sadama ja teise lepinguosalise või kolmanda riigi sadama vahel. Siia hulka 

kuulub otselepingute sõlmimine muude transporditeenuste osutajatega, et hõlmata uksest 

ukseni või mitmeliigilist transporti üheainsa veodokumendi alusel, kuid mitte õigust osutada 

selliseid muid transporditeenuseid;

& /et 245

h) „laevade agenteerimise teenused“ – tegevus, mis seisneb asjaomases geograafilises piirkonnas 

ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel 

eesmärkidel:

i) meretranspordi- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest 

arve esitamiseni, meretranspordi veokirjade väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike 

abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine; või

ii) ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike ja lasti 

vastuvõtmist;

i) „meretranspordi abiteenused“ – mereveoste käitlemise teenused, tollivormistusteenused, 

konteinerjaama- ja depooteenused, laevade agenteerimise teenused ja mereveoste 

ekspedeerimise teenused; ning

j) „mereveoste käitlemise teenused“ – stividorettevõtjate, sealhulgas terminalioperaatorite 

tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor- 

ja terminaliettevõtjatest sõltumatult; mõiste alla kuulub järgmise tegevuse korraldamine ja 

järelevalve:

i) laevade lastimine ja lossimine,

& /et 246

ii) kauba kinnitamine ja lahtivõtmine ning

iii) kauba vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist.

3. Pidades silmas rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise praegust taset 

lepinguosaliste vahel:

a) ilma et see piiraks artiklites 8.10 ja 8.17 osutatud piirangute, tingimuste ja nõuete 

kohaldamist, rakendab kumbki lepinguosaline tulemuslikult põhimõtet, mille kohaselt 

tagatakse kaubanduslikel ja mittediskrimineerivatel alustel piiramatu juurdepääs 

rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele; ning

b) kumbki lepinguosaline võimaldab laevadele, mis sõidavad teise lepinguosalise lipu all või 

mida käitavad teise lepinguosalise teenuseosutajad, muu hulgas seoses juurdepääsuga 

sadamatele, sadamate infrastruktuuri ja teenuste ning meretranspordi abiteenuste 

kasutamisega ning sellega seotud tasude ja lõivude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja 

mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsat kohtlemist nagu omaenda laevadele.

4. Lõike 3 punktides a ja b osutatud põhimõtete rakendamisel lepinguosalised:

a) ei kehtesta tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates meretransporditeenuste, sealhulgas 

puist- ja vedellastivedude ja liinivedude lepingutes lastijaotusklausleid, ning kui varasemates 

lepingutes tuvastatakse selliste lastijaotusklauslite olemasolu, ei rakenda neid klausleid ja 

püüavad need mõistliku tähtaja jooksul lõpetada; ning

& /et 247

b) püüavad käesoleva lepingu jõustumisel kaotada ühepoolsed meetmed, mis võivad varjatult 

piirata rahvusvaheliste meretransporditeenuste vaba pakkumist või põhjustada selles 

valdkonnas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid kehtestamast.

5. Kumbki lepinguosaline lubab teise lepinguosalise rahvusvaheliste mereveoteenuste osutajatel 

asutada oma territooriumil ettevõtte ja käitada seda vastavalt käesoleva peatüki asjaomases lisas 

sätestatud tingimustele.

6. Lepinguosalised annavad teise lepinguosalise rahvusvahelise meretransporditeenuse 

osutajatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu järgmistele 

sadamateenustele, kui sellised teenused on seal kättesaadavad: lootsiteenused, puksiirabi, 

toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni 

teenused, navigeerimisabi, laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja 

elektrivarustus, avariiremondirajatised, reidi-, kai- ja sildumisteenused.

7. Kumbki lepinguosaline võimaldab oma pädeva asutuse loal, kui see nõue on kohaldatav, teise 

lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuse osutajatel osutada fiiderteenuseid.

& /et 248

7. ALAJAGU

ARVUTITEENUSED

ARTIKKEL 8.57

Arvutiteenuste käsituslepe

1. Lepinguosalised on ühisel arusaamal, et teenuskaubanduse liberaliseerimiseks käesoleva 

peatüki alusel käsitatakse arvutiteenuste ja nendega seotud teenustena järgmisi teenuseid, olenemata 

sellest, kas neid osutatakse võrgu, sealhulgas interneti kaudu:

a) arvutite ja arvutisüsteemidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, 

spetsifikatsioonide määramine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, 

ühildamine, katsetamine, vigade kõrvaldamine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi või 

haldamine;

b) arvutiprogrammid ehk juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks 

suhtluseks, ning arvutiprogrammidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, 

plaanimine, spetsifikatsioonide määramine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, 

käivitamine, ühildamine, katsetamine, vigade kõrvaldamine, ajakohastamine, kohandamine, 

hooldamine, kasutajatugi, tehniline abi, haldamine ja arvutiprogrammide kasutamine;

c) andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused;

& /et 249

d) kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hoolduse ja remondi teenused; või

e) arvutiprogrammide, arvutite või arvutisüsteemidega seotud mujal nimetamata 

koolitusteenused klientide töötajatele.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et teenuseid, mida saab osutada arvutiteenuste ja 

nendega seotud teenuste abil, välja arvatud lõikes 1 loetletud teenused, ei loeta iseenesest 

arvutiteenusteks ega nendega seotud teenusteks.

9. PEATÜKK

KAPITALI LIIKUMINE, MAKSED JA ÜLEKANDED

ARTIKKEL 9.1

Jooksevkonto

Ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, võimaldab kumbki lepinguosaline 

lepinguosalistevaheliste maksebilansi jooksevkonto tehingute puhul vabalt konverteeritavas 

valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga kõiki makseid ja ülekandeid, mis 

kuuluvad käesoleva lepingu kohaldamisalasse.

& /et 250

ARTIKKEL 9.2

Kapitali liikumine

1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, võimaldab kumbki 

lepinguosaline maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute puhul 8. peatüki „Investeeringute ja 

teenuskaubanduse liberaliseerimine“ B jao kohaselt liberaliseeritud investeeringute ja tehingutega 

seotud kapitali vaba liikumist.

2. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega teenuste, investeeringute, digikaubanduse, 

riigihangete ja intellektuaalomandi komitees (käesolevas peatükis edaspidi „komitee“), et 

hõlbustada omavahelist kapitali liikumist kaubanduse ja investeeringute edendamiseks.

ARTIKKEL 9.3

Kapitali liikumist, makseid või ülekandeid käsitlevate õigusnormide kohaldamine

1. Artiklid 9.1 ja 9.2 ei takista lepinguosalist kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad:

a) pankrotti, maksejõuetust, võlausaldajate õiguste kaitset, pankade finantsseisundi taastamist ja 

kriisilahendust või finantsasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet;

& /et 251

b) finantsinstrumentide emiteerimist, nendega kauplemist või tehingute tegemist;

c) finantsaruandlust või kapitali liikumise, maksete või ülekannete arvestuse pidamist, kui see on 

vajalik õiguskaitse- või finantsjärelevalveasutuste abistamiseks;

d) kuri- või väärtegusid, kelmusi või pettusi;

e) kohtu- või haldusmenetlustes antud korralduste või kohtuotsuste täitmise tagamist; või

f) sotsiaalkindlustust, riiklikke pensioniskeeme või kohustuslikke säästuskeeme.

2. Lõikes 1 osutatud õigusnorme ei kohaldata meelevaldselt ega diskrimineerivalt ega viisil, mis 

kujutab endast kapitali liikumise, maksete või ülekannete varjatud piiramist.

& /et 252

ARTIKKEL 9.4

Ajutised kaitsemeetmed

Erandlike asjaolude korral, kui esineb tõsiseid raskusi Indoneesia puhul majandus- ja rahapoliitika 

toimimises või Euroopa Liidu puhul majandus- ja rahaliidu toimimises või on oht, et neid võib 

tekkida, võib vastavalt kas Indoneesia või liit kõige rohkem kuueks kuuks kehtestada või jätta 

kehtima kapitali liikumise, maksete või ülekannetega seotud kaitsemeetmed1. Need meetmed 

peavad olema rangelt vajalikud nende raskuste ületamiseks.

ARTIKKEL 9.5

Piirangud maksebilansi ja välisfinantspositsiooni raskuste korral

1. Kui lepinguosalisel tekib tõsiseid maksebilansiraskusi või välisfinantspositsiooni raskusi või 

on oht, et neid võib tekkida, võib ta võtta vastu või jätta kehtima piiravaid meetmeid kapitali 

liikumise, maksete või ülekannete suhtes2.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et neid meetmeid võib pikendada veel kuue kuu kaupa,  tingimusel et need on antud olukorras endiselt rangelt vajalikud. Nende meetmete suhtes ei  kohaldata artikli 9.5 lõigetes 5–7 ette nähtud teatamis- ja konsulteerimismenetlust.

2Liidu puhul võib selliseid meetmeid võtta üks liikmesriik, kui on tegemist muu kui artiklis 9.4  nimetatud olukorraga, mis mõjutab selle liikmesriigi majandust. Suurema selguse huvides  olgu märgitud, et tõsised maksebilansiraskused või välisfinantspositsiooni raskused või nende  tekke oht võivad olla tingitud muu hulgas raha- või vahetuskursipoliitikaga seotud tõsistest  raskustest või nende tekke ohust.

& /et 253

2. Lõikes 1 osutatud meetmed:

a) peavad olema vastavuses Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga, kui see on kohaldatav;

b) ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik, et tulla toime lõikes 1 kirjeldatud olukorraga;

c) peavad olema ajutised ja need tuleb järk-järgult kõrvaldada, kui lõikes 1 kirjeldatud olukord 

paraneb;

d) ei tohi tekitada põhjendamatut kahju teise lepinguosalise kaubanduslikele, majanduslikele ega 

finantshuvidele; ning

e) ei tohi teist lepinguosalist kohelda vähem soodsalt kui samasuguses olukorras olevaid 

kolmandaid riike.

3. Kumbki lepinguosaline võib oma välisfinantspositsiooni või maksebilansi kaitseks võtta 

piiravaid meetmeid kaubavahetuse suhtes. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas GATT 1994-

ga ja GATT 1994 maksebilansisätete käsitusleppega.

4. Lepinguosaline võib oma välisfinantspositsiooni või maksebilansi kaitseks võtta piiravaid 

meetmeid teenuskaubanduse suhtes. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas GATSi 

XII artikliga.

& /et 254

5. Lepinguosaline, kes võtab vastu või jätab kehtima lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed, teatab 

nendest viivitamata teisele lepinguosalisele.

6. Kui lepinguosaline võtab vastu või jätab kehtima käesoleva artikli kohased piirangud, 

korraldavad lepinguosalised viivitamata komitees konsultatsiooni, välja arvatud juhul, kui 

konsultatsioone peetakse muudel foorumitel. Konsultatsioonide käigus analüüsitakse 

maksebilansiraskust või välisfinantspositsiooni raskust, mis tingis meetmete võtmise, võttes muu 

hulgas arvesse järgmisi tegureid:

a) raskuste laad ja ulatus,

b) väline majandus- ja kaubanduskeskkond ning

c) võimalikud alternatiivsed parandusmeetmed.

7. Lõike 6 kohastel konsultatsioonidel käsitletakse piiravate meetmete vastavust käesoleva 

artikli lõigetele 1 ja 2. Aktsepteeritakse kõiki IMFi esitatud statistilisi ja faktilisi järeldusi, kui neid 

on, ning lõppjärelduste tegemisel lähtutakse IMFi hinnangust asjaomase lepinguosalise 

maksebilansi ja välise finantspositsiooni raskuste kohta.

8. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõike 6 alusel toimuvad konsultatsioonid ei asenda 

artikli 22.4 alusel toimuvaid konsultatsioone ega 21. peatüki „Kahepoolse dialoogi mehhanism“ 

alusel peetavaid dialooge, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

& /et 255

10. PEATÜKK

DIGIKAUBANDUS

A JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 10.1

Eesmärk ja kohaldamisala

1. Lepinguosalised tunnustavad majanduskasvu ja võimalusi, mida toob endaga kaasa 

digikaubandus, ning seda, et tähtis on suurendada tarbijate usaldust e-kaubanduse vastu ning 

edendada selle kasutamist ja arendamist.

2. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise meetmete suhtes, mis mõjutavad 

elektrooniliste vahendite abil toimuvat kaubandust.

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata andmete suhtes, mida lepinguosaline hoiab või töötleb või 

mida hoitakse või töödeldakse tema nimel, ega meetmete suhtes, mis on seotud selliste andmetega,1 

kaasa avatud nende kogumise, säilitamise või töötlemisega.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et selliste meetmete hulka kuuluvad meetmed, mis on  seotud selliste andmete kogumiseks, säilitamiseks või töötlemiseks kasutatavate  andmetöötlusseadmete või võrguelementidega.

& /et 256

4. Artiklid 10.5, 10.8 ja 10.13 ei takista lepinguosalist kehtestamast või säilitamast meedet 

kooskõlas tingimustega, mis on sätestatud tema erikohustuste tabelis, mis on liidu jaoks esitatud 8-

A lisas „Piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste loend“ ja 8-B lisas „Investeeringute 

liberaliseerimisega seotud erikohustuste loend“ ning Indoneesia jaoks 8-E lisas „Piiriülese teenuste 

osutamisega seotud kohustuste loend“ ja 8-F lisas „Investeeringute liberaliseerimisega seotud 

erikohustuste loend“.

5. Käesolevat peatükki ei kohaldata audiovisuaalteenuste suhtes.

ARTIKKEL 10.2

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „tarbija“ – füüsiline isik, kes kasutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust või taotleb 

selle kasutamist eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandustegevuse, äritegevuse, 

oskustöö ega erialaga;

b) „hõlmatud isik“ –

i) artiklis 1.3 määratletud hõlmatud ettevõte;

& /et 257

ii) artiklis 1.3 määratletud investor; või

iii) artiklis 1.3 määratletud lepinguosalise teenuseosutaja;

c) „otseturundusteade“ – igasugune reklaam, milles füüsiline või juriidiline isik edastab 

turundusteateid üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu otse lõppkasutajatele ning mis 

hõlmab vähemalt elektronpostisõnumeid ning tekst- ja multimeediasõnumeid (SMS ja MMS);

d) „elektroonilise autentimise teenus“ – teenus, mis võimaldab kinnitada:

i) isiku e-identiteeti või

ii) elektrooniliste andmete päritolu ja terviklust;

e) „e-tempel“ – juriidilise isiku kasutatavad elektroonilised andmed, mis on lisatud muudele 

elektroonilistele andmetele või on nendega loogiliselt seotud, et tagada nende päritolu ja 

terviklus;

f) „e-allkiri“ – elektroonilised andmed, mis on lisatud muudele elektroonilistele andmetele või 

on nendega loogiliselt seotud ning:

i) mida füüsiline isik kasutab selleks, et väljendada nõustumist sellega seotud 

elektrooniliste andmetega, ning

& /et 258

ii) mis on sellega seotud elektrooniliste andmetega ühendatud nii, et mis tahes hilisem 

andmete muutmine on tuvastatav;

g) „elektroonilised usaldusteenused“1 – elektrooniline teenus, mis koosneb e-allkirjade, e-

templite, e-ajatemplite, registreeritud e-andmevahetusteenuste, veebisaitide autentimise 

teenuste ja nendega seotud sertifikaatide loomisest, kontrollimisest ja kinnitamisest;

h) „lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab üldkasutatavat elektroonilise side 

teenust või taotleb selle kasutamist kas tarbijana või kaubandus-, äri- või kutsealastel 

eesmärkidel; ning

i) „isikuandmed“ – igasugune teave identifitseeritud või identifitseeritava füüsilise isiku kohta.

ARTIKKEL 10.3

Reguleerimisõigus

Lepinguosalised kinnitavad õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme, et saavutada 

õiguspäraseid poliitikaeesmärke, näiteks rahvatervise, ohutuse, keskkonna, sh kliimamuutuste, 

avaliku kõlbluse, sotsiaal- või tarbijakaitse ja kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitse 

valdkonnas.

1Elektroonilised usaldusteenused võivad tähendada ka elektroonilisi teenuseid, mis on  sertifitseeritud vastavalt lepinguosaliste asjakohastele õigusnormidele.

& /et 259

ARTIKKEL 10.4

Erandid

Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalisi kehtestamast või säilitamast artiklite 8.49, 

23.1 ja 23.2 kohaseid meetmeid seal sätestatud avaliku huviga seotud põhjustel.

B JAGU

ANDMEEDASTUS JA ISIKUANDMETE KAITSE

ARTIKKEL 10.5

Piiriülene andmeedastus

1. Lepinguosalised kohustuvad tagama piiriülese andmeedastuse, et hõlbustada kaubandust, ning 

tunnistavad, et kummalgi lepinguosalisel võivad sellega seoses olla omaenda regulatiivsed nõuded.

& /et 260

2. Selleks ei piira lepinguosaline hõlmatud isikute äritegevusega seotud piiriülest andmeedastust 

lepinguosaliste vahel järgmiste meetmetega1:

a) nõudes, et andmetöötluseks kasutataks selle lepinguosalise territooriumil asuvaid 

andmetöötlusseadmeid või võrguelemente, sealhulgas kehtestades kohustuse kasutada 

andmetöötlusseadmeid või võrguelemente, mis on selle lepinguosalise territooriumil 

sertifitseeritud või heaks kiidetud2;

b) nõudes, et andmete säilitamiseks või töötlemiseks peavad need paiknema selle lepinguosalise 

territooriumil;

c) keelates säilitamise või töötlemise teise lepinguosalise territooriumil; või

d) seades piiriülese andmeedastuse eeltingimuseks selle lepinguosalise territooriumil asuvate 

andmetöötlusseadmete või võrguelementide kasutamise või andmete paiknemise selle 

lepinguosalise territooriumil.

3. Kumbki lepinguosaline jälgib käesoleva artikli rakendamist ja hindab selle toimimist kolme 

aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. 

Lepinguosaline võib teha igal ajal teisele lepinguosalisele ettepaneku vaadata lõikes 2 loetletud 

piirangud läbi. Sellist ettepanekut kaalutakse heasoovlikult.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosalise pädev asutus võib nõuda andmetele  juurdepääsu õiguskaitse või regulatiivse järelevalve tarbeks kooskõlas käesoleva artikli  lõikega 2 ning vajaduse korral kooskõlas artiklitega 8.49, 23.1 ja 23.2.

2Tuletades meelde artiklit 10.3, kinnitavad lepinguosalised veel kord oma käesoleva lepingu kohast  õigust kehtestada õigusnorme, et saavutada õiguspäraseid poliitilisi eesmärke, sealhulgas  tagada telekommunikatsioonitaristu turvalisus ja stabiilsus.

& /et 261

ARTIKKEL 10.6

Isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse

1. Kumbki lepinguosaline tunnistab, et isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse on põhiõigus 

ning et sellega seotud ranged standardid1 aitavad tuua majanduslikku ja ühiskondlikku kasu, 

suurendavad usaldust digimajanduse vastu ja soodustavad kaubanduse arengut.

2. Kumbki lepinguosaline võib võtta vastu või jätta kehtima õigusraamistiku, mida ta peab 

sobivaks, et tagada isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse, sealhulgas piiriülest isikuandmete 

edastamist käsitlevate õigusnormide vastuvõtmise ja kohaldamise kaudu. Käesolev leping ei mõjuta 

isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset, mida pakub kummagi lepinguosalise õigusraamistik, 

ega kohusta lepinguosalisi muul viisil vastu võtma või konkreetset raamistikku isikuandmete ja 

eraelu puutumatuse kaitseks.

3. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele õigusraamistikust, mille ta lõike 2 

kohaselt vastu võtab või kehtima jätab.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosalised jagavad arusaama, et rangeid  kaitsestandardeid on võimalik tagada mitmesuguste vahendite ja kaitsemeetmete abil.

& /et 262

C JAGU

ERISÄTTED

ARTIKKEL 10.7

Elektroonilise edastuse suhtes kohaldatavad tollimaksud

1. Lepinguosalised ei kehtesta elektroonilistele andmeedastustele tollimakse1.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosalised lepivad kokku, et kooskõlas 

GATSi põhimõtetega ei kohaldata teenuskaubanduse suhtes tollimakse.

3. Lõige 1 on kooskõlas WTO ministrite otsusega (WT/MIN (24)/38), mis võeti vastu 2. märtsil 

2024 seoses WTO e-kaubanduse tööprogrammiga.

4. Lõige 1 ei piira lepinguosalise õigust võtta meetmeid, et arvestada WTO ministrite tulevasi 

otsuseid või e-kaubanduse tööprogrammiga seotud kokkuleppeid. Selline õigus ei piira selle 

lepinguosalise kohustusi, mis tulenevad artiklist 2.5.

1Lõige 1 ei mõjuta lepinguosaliste seisukohta selle kohta, kas elektrooniline edastus tuleks liigitada  teenuskaubanduseks või kaubavahetuseks.

& /et 263

5. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõiked 1–4 ei takista lepinguosalist kohaldamast 

elektroonilise edastuse suhtes avaliku poliitika huvides tolliprotseduure või kehtestamast 

riigisiseseid makse, tasusid või muid lõive, tingimusel et need maksud, tasud või lõivud 

kehtestatakse kooskõlas WTO asutamislepinguga.

ARTIKKEL 10.8

Eelneva loa puudumise põhimõte

1. Lepinguosaline ei nõua eelnevat luba üksnes põhjusel, et teenust osutatakse elektrooniliselt, 

ega võta vastu ega jäta kehtima ühtegi muud samaväärse toimega nõuet.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosalisel ei ole keelatud nõuda 

internetipõhiste teenuste jaoks eelnevat luba ega kehtestada või jätta kehtima muid samaväärse 

toimega nõudeid muudel poliitikakaalutlustel, näiteks tarbijakaitse huvides.

3. Lõiget 1 ei kohaldata järgmise suhtes:

a) telekommunikatsiooniteenused, ringhäälinguteenused, hasartmänguteenused ja 

õigusabiteenused; või

b) notarite või samaväärsete kutsealade teenused või muud asjakohased teenused sel määral, mil 

neil on otsene ja eriomane seos avaliku võimu teostamisega.

& /et 264

ARTIKKEL 10.9

Lepingute elektrooniline sõlmimine

Kui kummagi lepinguosalise õigusnormides ei ole sätestatud teisiti, tagab kumbki lepinguosaline, et 

tema õigussüsteem võimaldab sõlmida lepinguid elektrooniliselt ning et lepinguliste protsesside 

õiguslikud nõuded ei takista elektrooniliste lepingute kasutamist ega too kaasa selliste lepingute 

õigusliku toime ja kehtivuse kaotamist seetõttu, et need on sõlmitud elektrooniliselt1.

ARTIKKEL 10.10

Elektroonilised usaldus- ja autentimisteenused

1. Kui lepinguosalise õigusnormides ei ole sätestatud teisiti, ei või lepinguosaline keelduda 

tunnistamast elektrooniliste usaldus- ja autentimisteenuste õiguslikku toimet ega sobivust tõendina 

õigusmenetluses üksnes ettekäändel, et tegemist on elektroonilises vormis teenusega.

2. Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita meetmeid, mis reguleerivad elektroonilisi 

usaldusteenuseid ja elektroonilisi autentimisteenuseid ja mis:

a) keelaksid e-tehingu pooltel vastastikku kindlaks määrata oma tehinguks sobivaid 

elektroonilisi meetodeid või

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et teatavaid lepingute õigusliku toime ja kehtivuse  nõudeid, mis on sätestatud kummagi lepinguosalise õigusnormides, ei käsitata elektrooniliste  lepingute kasutamise takistustena.

& /et 265

b) ei laseks e-tehingu pooltel kohtu- ja haldusasutustes tõendada, et nende e-tehing vastab 

elektroonilise usaldusteenuse ja elektroonilise autentimisteenuse suhtes kohaldatavatele 

õiguslikele nõuetele.

3. Olenemata lõikest 2 võib lepinguosaline nõuda, et konkreetsete e-tehinguliikide puhul vastaks 

elektroonilise autentimise viis teatavatele toimivusnõuetele, mis peavad olema objektiivsed, 

läbipaistvad ja mittediskrimineerivad, või et see oleks sertifitseeritud tema õigusnormide kohaselt 

akrediteeritud asutuse poolt.

ARTIKKEL 10.11

Tarbijate usaldus internetis

1. Lepinguosalised tunnistavad, et on tähtis säilitada ja vastu võtta läbipaistvad ja tõhusad 

meetmed, mis suurendavad tarbijate usaldust, sealhulgas meetmed, mis kaitsevad e-kaubanduse 

tehingutes tarbijaid pettusel põhinevate ja ebaausate äritavade eest.

2. Lõike 1 kohaldamisel võtab kumbki lepinguosaline vastu või jätab kehtima meetmed, mis 

aitavad suurendada tarbijate usaldust, sealhulgas meetmed, millega keelatakse pettusel põhinevad ja 

ebaausad äritavad.

& /et 266

3. Lepinguosalised tunnistavad oma riiklike tarbijakaitseasutuste või muude asjaomaste asutuste 

vahelise koostöö tähtsust e-kaubandusega seotud tegevuses, et kaitsta tarbijaid ja suurendada 

tarbijate usaldust.

ARTIKKEL 10.12

Soovimatud otseturundusteated

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et lõppkasutajaid kaitstakse soovimatute otseturundusteadete 

eest tõhusalt. Selleks kohaldatakse järgmisi lõikeid.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et füüsilised ja juriidilised isikud ei saada otseturundusteateid 

tarbijatele, kes ei ole andnud oma eelnevat nõusolekut1 selliste teadete saamiseks.

3. Olenemata lõikest 2 lubab kumbki lepinguosaline füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kes on 

toote või teenuse müügi raames kogunud lepinguosalise õigusnormide kohaselt tarbija 

kontaktandmeid, saata asjaomasele tarbijale otseturundusteateid oma sarnaste toodete või teenuste 

kohta.

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et otseturundusteated on sellistena selgelt äratuntavad, neist 

nähtub selgelt, kelle nimel neid saadetakse, ning need sisaldavad vajalikku teavet, mis võimaldab 

lõppkasutajatel nõuda tasuta ja mis tahes ajal nende saatmise lõpetamist.

1Mõistet „eelnev nõusolek“ määratletakse kummagi lepinguosalise enda õigusnormide kohaselt.

& /et 267

ARTIKKEL 10.13

Lähtekoodi edastamine või juurdepääs sellele

1. Lepinguosaline ei nõua teise lepinguosalise füüsilisele või juriidilisele isikule kuuluva 

tarkvara lähtekoodi edastamist ega juurdepääsu sellele lähtekoodile eeltingimusena, et sellist 

tarkvara või seda tarkvara sisaldavaid tooteid importida, eksportida, tema territooriumil levitada, 

müüa või kasutada.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et:

a) artikleid 8.49, 23.1 ja 23.2 võib kohaldada lepinguosalise meetmete suhtes, mis on vastu 

võetud või kehtima jäetud sertifitseerimismenetluse raames;

b) lõiget 1 ei kohaldata puhkudel, kui teise lepinguosalise isik edastab lähtekoodi või annab 

sellele juurdepääsu vabatahtlikult ärilistel alustel, näiteks riigihanketehingu või vabalt läbi 

räägitud lepingu raames; ning

c) lõige 1 ei mõjuta lepinguosalise reguleerivate, õiguskaitse- ja kohtuasutuste õigust nõuda 

tarkvara lähtekoodi muutmist, et see vastaks lepinguosalise õigusnormidele, mis ei ole 

käesoleva lepinguga vastuolus.

& /et 268

3. Käesolev artikkel ei mõjuta:

a) lepinguosalise reguleerivate, õiguskaitse-, kohtu- ja vastavushindamisasutuste1 õigust nõuda 

kas enne või pärast tarkvara importi, eksporti, levitamist, müüki või kasutamist, et selle 

tarkvara lähtekood antaks üle või antaks juurdepääs sellele lähtekoodile uurimise, 

inspekteerimise või kontrolli, täitemeetmete või kohtumenetluse tarbeks, et tagada vastavus 

lepinguosalise õigusnormidele, millega taotletakse õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke,2 

tingimusel et kohaldatakse loata avalikustamise vastaseid kaitsemeetmeid;

b) lepinguosalise kohtu, halduskohtu, konkurentsiasutuse või muu asjaomase organi nõudeid 

heastada konkurentsiõiguse rikkumine, ega lepinguosalise õigusnormidest, mis ei ole 

käesoleva lepinguga vastuolus, tulenevat nõuet tagada proportsionaalne ja suunatud 

juurdepääs sellise tarkvara lähtekoodile, mis on vajalik selleks, et kõrvaldada tõkked 

digiturgudele sisenemise eest ning tagada, et turud jääksid konkurentsivõimeliseks, õiglaseks, 

avatuks ja läbipaistvaks;

c) intellektuaalomandi õiguste kaitset ja intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist; või

d) riigihanketehinguid.

1Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „vastavushindamisasutus“ lepinguosalise asjaomast  valitsusasutust või -organit või lepinguosalise valitsusasutuse või -organi delegeeritud  volituste alusel tegutsevat valitsusvälist asutust, kes viib selle lepinguosalise kohaldatavate  õigusnormide alusel läbi vastavushindamismenetlusi.

2Käesoleva artikli kohaldamisel tõlgendatakse mõistet „õiguspärane avaliku poliitika eesmärk“  objektiivselt ja nii, et see võimaldab taotleda sellised eesmärke nagu avaliku julgeoleku,  avaliku kõlbluse, inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse, avaliku korra tagamine,  ühiskonna muude põhihuvide, nagu küberturvalisuse ning tehisintellekti ohutuse ja  usaldusväärsuse kaitse, kaitse desinformatsiooni levitamise eest või muid samalaadseid  avaliku huvi eesmärke, võttes arvesse digitehnoloogia ja sellega seotud probleemide  muutuvust.

& /et 269

ARTIKKEL 10.14

Küberturvalisus

1. Lepinguosalised nendivad, et küberturvalisust ähvardavad ohud õõnestavad usaldust 

digikaubanduse vastu.

2. Nende ohtude tuvastamiseks ja leevendamiseks ning seeläbi digikaubanduse hõlbustamiseks 

püüavad tunnistavad lepinguosalised järgmise tähtsust:

a) oma küberintsidentidele reageerimise eest vastutavate riiklike üksuste võimekuse 

suurendamine ning

b) koostöömehhanismide kasutamine, kui see on asjakohane, selleks et teha koostööd, ennetada 

ja tuvastada pahatahtlikku sekkumist või pahatahtliku koodi levitamist, mis mõjutab 

lepinguosaliste elektroonilisi võrke, ja leevendada selle tagajärgi ning kasutada neid 

mehhanisme selleks, et küberintsidentidega kiirelt toime tulla ja jagada teavet teadlikkuse 

suurendamiseks ja parimate tavade jaoks.

3. Võttes arvesse küberohtude muutuvust ja nende negatiivset mõju e-kaubandusele, tunnistavad 

lepinguosalised, et riskipõhised lähenemisviisid on nende ohtudega tegelemisel ja kaubandustõkete 

minimeerimisel üldiselt tulemuslikud. Sellest tulenevalt püüab kumbki lepinguosaline võtta 

kasutusele riskipõhised lähenemisviisid, mis tuginevad avatud ja läbipaistvatele standarditele ja 

parimatele riskijuhtimistavadele, et teha kindlaks küberriskid ja nende eest kaitsta ning avastada 

küberintsidente, neile reageerida ja neist taastuda, ning julgustab oma jurisdiktsiooni alla kuuluvaid 

ettevõtjaid selliseid lähenemisviise kasutama.

& /et 270

ARTIKKEL 10.15

Reguleerimisalane koostöö

1. Lepinguosalised peavad dialoogi digikaubanduse alal tõstatatud reguleerimisküsimuste üle, 

käsitledes muu hulgas järgmisi teemasid:

a) koostalitlusvõimeliste piiriüleste elektrooniliste usaldus- ja autentimisteenuste tunnustamine 

ja hõlbustamine;

b) otseturundusteadete käsitlemine;

c) tarbijate kaitse e-kaubanduse valdkonnas, sealhulgas tarbijate usalduse suurendamine;

d) VKEde probleemid digikaubanduses; ning

e) muud digikaubanduse arengu seisukohast olulised küsimused.

2. Lõikes 1 osutatud dialoogi keskmes on teabe vahetamine lepinguosaliste lõike 1 punktides a–

e osutatud küsimusi reguleerivate õigusnormide kohta ja nende õigusnormide rakendamise kohta.

& /et 271

3. Tunnistades e-kaubanduse ülemaailmsust, püüavad lepinguosalised teha koostööd, et:

a) aidata VKEdel ületada takistusi selle kasutamisel;

b) vahetada teavet ja jagada arvamusi tarbijate juurdepääsu kohta internetis pakutavatele 

toodetele ja teenustele; ning

c) julgustada ettevõtlussektoreid töötama välja meetodeid või tavasid, mis suurendavad tarbijate 

usaldust, et edendada e-kaubanduse kasutamist.

4. Kumbki lepinguosaline teeb, kui see on asjakohane, koostööd ja osaleb aktiivselt 

rahvusvahelistel foorumitel, et edendada digikaubanduse arengut.

& /et 272

11. PEATÜKK

RIIGIHANKED

ARTIKKEL 11.1

Kohaldamisala ja katvus

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide meetmete suhtes, mis on seotud käesoleva 

lepinguga hõlmatud hangetega, olenemata sellest, kas neid korraldatakse tervenisti või osaliselt 

elektrooniliselt või mitte.

2. Käesolevas peatükis tähendab „käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ valitsuse ülesannete 

täitmiseks teostatavat hanget,

a) mille puhul hangitakse kaupu, teenuseid või mõlemat:

i) nagu on sätestatud 11-A lisas „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ või 11-B lisas 

„Indoneesia riigihanketurule juurdepääsu loend“; ning

ii) kus hanke eesmärk ei ole äriotstarbeline müük või edasimüük või kaupade või teenuste 

kasutamine selleks, et toota kaupu või osutada teenuseid äriotstarbeliseks müügiks või 

edasimüügiks;

& /et 273

b) mis tahes lepingu kohaselt, sh ostmise, üürimise, rentimise või liisimise teel koos 

väljaostuvõimalusega või ilma;

c) mille väärtus on punktide 6–8 kohaste hinnangute järgi artikli 11.6 kohase teate avaldamise 

ajal võrdne vastava künnisega või ületab vastavat künnist, mis on sätestatud 11-A lisas „Liidu 

riigihanketurule juurdepääsu loend“ või 11-B lisas „Indoneesia riigihanketurule juurdepääsu 

loend“;

d) mida viib läbi 11-A lisas „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ või 11-B lisas 

„Indoneesia riigihanketurule juurdepääsu loend“ sätestatud hankeüksus; ning

e) mis ei ole muul viisil jäetud välja kohaldamisalast, nagu see on sätestatud lõikes 3 või 11-A 

lisas „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ või 11-B lisas „Indoneesia riigihanketurule 

juurdepääsu loend“.

3. Kui 11-A lisast „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ või 11-B lisast „Indoneesia 

riigihanketurule juurdepääsu loend“ ei tulene teisiti, ei kohaldata käesolevat peatükki järgmise 

suhtes: 

a) maa, olemasolevate hoonete ja muu kinnisvara või nendega seotud õiguste omandamine või 

üürimine;

b) lepinguosalise lepinguvälised kokkulepped või mis tahes vormis antav abi, sealhulgas 

koostöölepingud, toetused, laenud, paigutused omakapitali, tagatised ja maksusoodustused;

& /et 274

c) fiskaalasutuse teenuste ja depositooriumiteenuste, reguleeritud finantsasutuste likvideerimise 

ja juhtimise teenuste ning riigivõla, sealhulgas laenude, riigi võlakirjade, vekslite ja muude 

väärtpaberite müügi, tagasiostu või jaotamisega seotud teenuste hange või soetamine;

d) avaliku sektori töölepingud;

e) kaubad või teenused, mida hõlmatud hankeüksus hangib üksusesiseselt;

f) hanked, mis korraldatakse:

i) spetsiaalselt rahvusvahelise abi, sealhulgas arenguabi andmiseks;

ii) erimenetluse või klausli alusel, mis sisaldub rahvusvahelises lepingus, mis käsitleb 

sõjaväeüksuste paiknemist või mis on seotud projekti ühise rakendamisega sellele alla 

kirjutanud riikide poolt; või

iii) rahvusvahelise organisatsiooni erimenetluse või klausli alusel või mida rahastatakse 

rahvusvahelise toetuse, laenu või muu abiga.

& /et 275

4. Käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvad kõik hanked, mis on hõlmatud 11-A lisaga 

„Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ ja 11-B lisaga „Indoneesia riigihanketurule juurdepääsu 

loend“ ja milles kummagi lepinguosalise kohustused on sätestatud järgmiselt:

a) A jaos keskvalitsusasutused, kelle hanked on hõlmatud käesoleva peatükiga;

b) B jaos keskvalitsusest madalama taseme valitsusasutused, kelle hanked on hõlmatud 

käesoleva peatükiga;

c) C jaos kõik muud üksused, kelle hanked on hõlmatud käesoleva peatükiga;

d) D jaos käesoleva peatükiga hõlmatud kaubad;

e) E jaos käesoleva peatükiga hõlmatud teenused, v.a ehitusteenused;

f) F jaos käesoleva peatükiga hõlmatud ehitusteenused;

g) G jaos üldmärkused, sealhulgas üleminekumeetmed käesoleva peatüki kohaldamiseks; ning

h) H jaos meediakanalid, kus lepinguosaline avaldab oma hanketeateid, lepingu sõlmimise 

teateid ja muud käesolevas peatükis sätestatud riigihangete süsteemiga seotud teavet.

& /et 276

5. Kui hankeüksus nõuab käesoleva lepinguga hõlmatud hanke raames, et teised üksused või 

isikud, kelle hange ei ole hõlmatud 11-A lisaga „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ või 11-B 

lisaga „Indoneesia riigihanketurule juurdepääsu loend“, korraldaksid hanke vastavalt konkreetsetele 

nõuetele, kohaldatakse nende nõuete suhtes artiklit 4 mutatis mutandis.

6. Et määrata hanke väärtust, selleks et teha kindlaks, kas tegu on käesoleva lepinguga hõlmatud 

hankega, teeb hankeüksus järgmist:

a) ei jaga hanget eraldi hangeteks ega vali ega kasuta konkreetset hindamismeetodit hanke 

väärtuse hindamiseks eesmärgiga välistada kas täielikult või osaliselt käesoleva peatüki 

kohaldamine hanke suhtes; ning

b) esitab hanke arvestusliku suurima koguväärtuse hanke kogukestuse lõikes, olenemata sellest, 

kas leping sõlmitakse ühe või enama tarnijaga, võttes arvesse kõiki tasustamise vorme, 

sealhulgas:

i) lisatasud, teenustasud, vahendustasud ja intressid ning

ii) kui hankes on ette nähtud optsioonivõimalus, siis nende optsioonide kogumaksumus.

& /et 277

7. Kui hanke üksiknõude tulemusena sõlmitakse rohkem kui üks leping või sõlmitakse lepingud 

eraldi osade kohta (edaspidi „korduvlepingud“), lähtutakse hinnangulise maksimaalse 

kogumaksumuse arvutamisel järgmisest:

a) eelneva 12 kuu jooksul või hankeüksuse eelneva eelarveaasta jooksul sama tüüpi kauba või 

teenuse hankimiseks sõlmitud korduvlepingute maksumus, mida on võimaluse korral 

korrigeeritud, et võtta arvesse järgmise 12 kuu jooksul hangitavate kaupade ja teenuste 

koguses ja maksumuses oodatavaid muutusi, või

b) esialgse lepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul või hankeüksuse eelarveaasta jooksul 

hangitava sama tüüpi kauba või teenuse korduvlepingute hinnanguline maksumus.

8. Juhul kui kaupa või teenust hangitakse liisimise, rentimise või üürimise või järelmaksuga ostu 

teel või kui hanke koguhind ei ole kindlaks määratud, on hindamise alus järgmine:

a) tähtajaliste lepingute puhul:

i) kui lepingu kestus on 12 kuud või vähem, siis hinnanguline maksimaalne maksumus 

kogu selle kestuse jooksul, või

ii) kui lepingu kestus ületab 12 kuud, siis hinnanguline maksimaalne kogumaksumus, 

sealhulgas mis tahes hinnanguline jääkmaksumus;

& /et 278

b) tähtajatute lepingute puhul hinnanguline kuumakse, mis on korrutatud 48ga; ning

c) kui ei ole kindel, kas leping sõlmitakse tähtajalise lepinguna, kohaldatakse alapunkti b.

ARTIKKEL 11.2

Mõisted

Käesoleva peatüki kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kommertskaubad või -teenused“ – kaubad või teenused, mida tavaliselt müüakse või 

pakutakse müügiks turul valitsusvälistele ostjatele ja mida sellised ostjad ostavad tavaliselt 

turult valitsemisega mitte seotud eesmärkidel;

b) „ehitusteenus“ – teenus, mille eesmärk on mis tahes vahenditega ehitada hooneid või 

tsiviilrajatisi CPC osa 51 tähenduses;

c) „elektrooniline oksjon“ – elektrooniliste seadmete abil toimuv järkjärguline protsess, mille 

käigus tarnijad esitavad uue hinna või vajaduse korral pakkumuse muu mõõdetava hinnavälise 

elemendi uue väärtuse, mis on seotud hankemenetluse kriteeriumidega ja mille tulemusel 

tekib või muutub pakkumuste pingerida;

d) „kirjalikult“ või „kirjalik“ – sõnade ja numbritega esitatud väljend, mida saab lugeda ja 

reprodutseerida ning hiljem edastada ning mis võib hõlmata elektrooniliselt edastatud ja 

salvestatud teavet;

& /et 279

e) „piiratud pakkumismenetlus“ – hankemeetod, mille puhul hankeüksus võtab ühendust ühe või 

mitme tema enda valitud tarnijaga;

f) „meede“ – õigusakt, eeskiri, menetlus, haldussuunis või -tava või hankeüksuse mis tahes 

toiming, mis on seotud käesoleva lepinguga hõlmatud hankega;

g) „korduvkasutatav loetelu“ – loetelu, mida hankeüksus kavatseb kasutada rohkem kui ühel 

korral ja mis sisaldab tarnijaid, kelle hankeüksus on tunnistanud loetellu kandmise 

tingimustele vastavaks;

h) „kavandatava hanke teade“ – hankeüksuse avaldatav teade, milles kutsutakse huvitatud 

tarnijaid esitama osalemistaotlusi, pakkumusi või mõlemaid;

i) „korvamismeetmed“ – tingimused või kohustused, mis edendavad kohalikku arengut või 

parandavad lepinguosalise maksebilanssi, näiteks omamaise sisu, tehnoloogia litsentsimise 

või investeerimise, barterkaubanduse vms toimingu või nõude abil;

j) „avatud pakkumismenetlus“ – hankemeetod, mille puhul võivad pakkumuse esitada kõik 

huvitatud tarnijad;

k) „hankeüksus“ – üksus, mis on hõlmatud lepinguosalise turulepääsu loendis, mis on esitatud 

11-A lisa „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ või 11-B lisa „Indoneesia 

riigihanketurule juurdepääsu loend“ A, B või C jaos;

l) „avaldamine“ – teabe edastamine paberkandjal või elektroonilises vormis, mida levitatakse 

laialdaselt ja millele üldsusel on hõlbus juurde pääseda;

& /et 280

m) „kvalifitseeritud tarnija“ – tarnija, kelle hankeüksus on tunnistanud osalemistingimustele 

vastavaks;

n) „valikpakkumismenetlus“ – hankemeetod, mille puhul hankeüksus kutsub üksnes 

kvalifitseeritud tarnijaid pakkumusi esitama;

o) „teenused“ – hõlmab ehitusteenuseid, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti;

p) „standard“ – tunnustatud asutuse heakskiidetud dokument, millega nähakse üldiseks ja 

korduvaks kasutamiseks ette tooteid või teenuseid või nendega seotud protsesse ja 

tootmismeetodeid käsitlevad normid, suunised või omadused, mille järgimine ei ole 

kohustuslik, ning mis võib sisaldada või käsitleda ka üksnes toote, teenuse, protsessi või 

tootmismeetodi suhtes kehtivat terminoloogiat, sümboleid või pakendamis-, märgistus- või 

etikettimisnõudeid;

q) „tarnija“ – isik või isikute rühm, kes pakub või saaks pakkuda hankeüksusele kaupu ja 

teenuseid; ning

r) „tehniline spetsifikatsioon“ – hanketingimus, milles:

i) kehtestatakse hangitavate kaupade või teenuste omadused, sealhulgas kvaliteedi, toime, 

ohutuse ja mõõtmete nõuded, või kaupade tootmise ja teenuste osutamise protsessid ja 

meetodid, või

ii) käsitletakse toote või teenuse suhtes kehtivat terminoloogiat, sümboleid või 

pakendamis-, märgistus- või etikettimisnõuded.

& /et 281

ARTIKKEL 11.3

Julgeoleku- ja ülderandid

1. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata selliselt, nagu takistaks see lepinguosalist võtmast 

meetmeid või jätmast avalikustamata teabe, kui ta peab seda vajalikuks, et kaitsta oma olulisi 

julgeolekuhuve, järgmistel juhtudel:

a) relvade, laskemoona või sõjavarustuse hankimisel;

b) riigi julgeoleku seisukohast hädavajalike hangete puhul; või

c) riigikaitse seisukohalt vajalike hangete puhul.

2. Kui selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast põhjendamatut 

diskrimineerimist lepinguosaliste vahel olukorras, kus valitsevad samasugused tingimused, või 

rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, nagu 

takistaks see lepinguosalist kehtestamast ja jõustamast meetmeid, mis on:

a) vajalikud kõlbluse, avaliku korra ja ohutuse kaitseks;

b) vajalikud inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks;

c) vajalikud intellektuaalomandi kaitseks; või

& /et 282

d) seotud puuetega inimeste, heategevusorganisatsioonide või vangide töö tulemusena 

valmistatud kaupade ja osutatavate teenustega.

ARTIKKEL 11.4

Üldpõhimõtted

1. Iga meetme puhul, mis puudutab käesoleva lepinguga hõlmatud hanget, kohtleb kumbki 

lepinguosaline, kaasa arvatud tema hankeüksused, teise lepinguosalise kaupu ja teenuseid ning teise 

lepinguosalise tarnijaid, kes pakuvad teise lepinguosalise kaupu ja teenuseid, kohe ja tingimusteta 

vähemalt sama soodsalt, nagu asjaomane lepinguosaline, kaasa arvatud tema hankeüksused, kohtleb 

omaenda kaupu, teenuseid ja tarnijaid.

2. Iga meetme puhul, mis puudutab käesoleva lepinguga hõlmatud hanget, tegutsevad 

lepinguosalised ja nende hankeüksused järgmiselt:

a) ei kohtle mõnda kohapealset tarnijat tema välismaise kuuluvuse või omandiõiguse määra 

põhjal vähem soodsalt kui teisi kohapealseid tarnijaid; või

b) ei diskrimineeri kohapealset tarnijat selle alusel, et kaup või teenus, mida see tarnija selle 

konkreetse käesoleva lepinguga hõlmatud hanke jaoks pakub, pärineb teiselt lepinguosaliselt.

& /et 283

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise tarnijaid, kes on loonud tema 

territooriumil ärilise kohaloleku seeläbi, et on asutanud, omandanud või säilitanud juriidilise isiku, 

koheldakse lepinguosalise territooriumil seoses riigihangetega võrdselt. Seda kohustust 

kohaldatakse olenemata sellest, kas hange on 11-A lisaga „Liidu riigihanketurule juurdepääsu 

loend“ või 11-B lisaga „Indoneesia riigihanketurule juurdepääsu loend“ hõlmatud või mitte, ning 

selle suhtes kohaldatakse artiklis 11.3 sätestatud ülderandeid.

4. Kui hankeüksus korraldab käesoleva lepinguga hõlmatud hanke elektroonilisel teel, peab ta:

a) tagama, et käesoleva lepinguga hõlmatud hanke korraldamisel kasutatakse IT-süsteeme ja 

tarkvara, sealhulgas autentimise ja andmete krüpteerimisega seotud süsteeme ja tarkvara, mis 

on vabalt kättesaadavad ja muude vabalt kättesaadavate IT-süsteemide ja tarkvaraga 

koostalitlusvõimelised; ning

b) rakendama mehhanisme, millega tagatakse osalemistaotluste ja pakkumuste terviklus, 

sealhulgas fikseeritakse nende kättesaamise aeg ning välistatakse neile loata juurdepääs.

5. Lepinguosalised korraldavad käesoleva lepinguga hõlmatud hankeid võimalikult suurel 

määral elektrooniliste vahendite abil ning püüavad teha koostööd, et töötada välja elektroonilisi 

vahendeid ja laiendada nende kasutamist käesoleva lepinguga hõlmatud hangete süsteemides. Kui 

hankeüksus korraldab käesoleva lepinguga hõlmatud hanke elektrooniliste vahendite abil, kasutab 

ta käesoleva lepinguga hõlmatud hanke menetlustes teadete ja hankedokumentide avaldamiseks 

elektroonilisi teabe- ja sidevahendeid ning pakkumuste esitamiseks võimalikult suures ulatuses 

elektroonilisi vahendeid.

& /et 284

6. Kumbki lepinguosaline püüab luua hankemenetluse hõlbustamiseks ühtse elektroonilise 

süsteemi, mis hõlmab hangete planeerimist, ettevalmistamist, tarnijate valimist, lepingute haldamist 

ja lepingute sõlmimist.

7. Hankeüksus korraldab käesoleva lepinguga hõlmatud hanke läbipaistval ja erapooletul viisil, 

mis:

a) on kooskõlas käesoleva peatükiga, kasutades selliseid meetodeid nagu avatud 

pakkumismenetlus, valikpakkumismenetlus ja piiratud pakkumismenetlus;

b) hoidub huvide konfliktidest; ning

c) väldib korruptsiooni.

8. Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist, sealhulgas tema hankeüksusi, välja 

töötamast uusi hankepoliitikameetmeid, hankemenetlusi või lepingulisi vahendeid, eeldusel et need 

on kooskõlas käesoleva peatükiga.

9. Käesoleva lepinguga hõlmatud hanke puhul ei kohalda lepinguosaline teise lepinguosalise 

territooriumilt imporditavate kaupade ega osutatavate teenuste suhtes muid päritolureegleid kui 

need, mida lepinguosaline kohaldab samal ajal tavapärase kaubanduse raames samade kaupade 

impordi või samade teenuste osutamise suhtes lepinguosalise enda territooriumilt.

& /et 285

10. Käesoleva lepinguga hõlmatud hanke puhul ei tohi lepinguosaline, sealhulgas tema 

hankeüksused, taotleda, võtta arvesse, kehtestada ega jõustada ühtegi korvamismeedet, kui 11-A 

lisas „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ või 11-B lisas „Indoneesia riigihanketurule 

juurdepääsu loend“ ei ole sätestatud teisiti.

11. Lõiked 1 ja 2 ei piira kummagi lepinguosalise kohustusi, mis tulenevad 2. peatükist „Võrdne 

kohtlemine ja kaupade turulepääs“ ja 8. peatükist „Investeeringute ja teenuskaubanduse 

liberaliseerimine“, ning suurema selguse huvides olgu märgitud, et neid lõikeid ei kohaldata 

tollimaksude ja muude maksude suhtes, mis on kehtestatud impordile või seoses impordiga, nende 

tollimaksude ja muude maksude sissenõudmise meetodi suhtes, muude impordieeskirjade või 

-formaalsuste suhtes ega teenuskaubandust mõjutavate meetmete suhtes, välja arvatud käesoleva 

lepinguga hõlmatud hankeid reguleerivad meetmed.

ARTIKKEL 11.5

Teave hankesüsteemi kohta

1. Kumbki lepinguosaline:

a) avaldab viivitamata seadused, määrused, kohtuotsused, üldkohaldatavad haldusotsused, 

õigusaktidest tulenevad standardsed lepingupunktid, mis on viitena inkorporeeritud 

hanketeadetesse või -dokumentidesse, samuti käesoleva lepinguga hõlmatud hanke korra ja 

selles tehtavad muudatused laia levikuga ning pidevalt üldsusele kättesaadavas ametlikult 

määratud elektroonilises või paberväljaandes; ning

& /et 286

b) esitab teisele lepinguosalisele tema taotluse korral sellekohase selgituse.

2. Kumbki lepinguosaline loetleb vastavalt 11-A lisa „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ 

või 11-B lisa „Indoneesia riigihanketurule juurdepääsu loend“ H jaos järgmise:

a) elektroonilised või paberväljaanded, kus lepinguosaline avaldab lõikes 1 kirjeldatud teabe;

b) elektroonilised või paberväljaanded, kus lepinguosaline avaldab artikliga 11.6, artikli 11.8 

lõikega 8 ja artikli 11.16 lõikega 2 nõutud teated; ning

c) veebiaadressi(d), kus lepinguosaline avaldab artikli 11.16 lõike 2 kohaseid teateid hangete 

võitjate kohta.

3. Kumbki lepinguosaline teatab teenuste, investeeringute, digikaubanduse, riigihangete ja 

intellektuaalomandi komiteele (käesolevas peatükis edaspidi „komitee“) viivitamata kõigist 

muudatustest lepinguosalise teabes, mis on loetletud vastavalt 11-A lisa „Liidu riigihanketurule 

juurdepääsu loend“ või 11-B lisa „Indoneesia riigihanketurule juurdepääsu loend“ H jaos.

& /et 287

ARTIKKEL 11.6

Teated

1. Kõik teated (kavandatava hanke teated, kokkuvõtlikud teated ja plaanitud hanke teadaanded) 

peavad olema elektrooniliselt ja tasuta ühtse internetiportaali kaudu vahetult kättesaadavad. Lisaks 

võib teateid avaldada ka asjakohases laia levikuga paberväljaandes ja need peavad jääma üldsusele 

kättesaadavaks vähemalt teates märgitud aja lõpuni. Kui teated ei ole inglise keeles kättesaadavad, 

tehakse inglise keeles kättesaadavaks vähemalt kokkuvõtlikud teated.

2. Hankeüksus avaldab iga käesoleva lepinguga hõlmatud hanke kohta kavandatava hanke teate, 

välja arvatud artiklis 11.13 kirjeldatud asjaoludel.

3. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, peab iga kavandatava hanke teade sisaldama 

järgmist teavet, välja arvatud juhul, kui see teave on esitatud hankedokumentides, mis tehakse 

kõikidele huvitatud tarnijatele tasuta kättesaadavaks kavandatava hanke teatega samal ajal:

a) hankeüksuse nimi ja aadress ning muud andmed, mis on vajalikud selleks, et hankeüksusega 

ühendust võtta, et saada kõik vajalikud dokumendid käesoleva lepinguga hõlmatud hanke 

kohta, ning vajaduse korral teave nende hinna ja maksetingimuste kohta;

& /et 288

b) käesoleva lepinguga hõlmatud hanke kirjeldus, sealhulgas hangitavate kaupade või teenuste 

laad ja kogus, või kui täpne kogus ei ole teada, siis hinnanguline kogus;

c) korduvlepingute puhul võimaluse korral järgmiste kavandatava käesoleva lepinguga hõlmatud 

hanke teadete hinnanguline avaldamise aeg;

d) võimalike variantide kirjeldus, kui neid on;

e) kaupade tarnimise ja teenuste osutamise ajakava või lepingu kestus;

f) kasutatav hankemeetod ning teave selle kohta, kas tegemist on läbirääkimistega hanke või 

elektroonilise oksjoniga;

g) vajaduse korral käesoleva lepinguga hõlmatud hankes osalemise taotluste esitamise aadress ja 

tähtpäev;

h) pakkumuste esitamise aadress ja tähtpäev;

i) keel või keeled, milles pakkumuse või osalemistaotluse võib esitada, juhul kui neid võib 

esitada muus keeles peale selle lepinguosalise ametliku keele, kelle hankeüksus hanke 

korraldab;

j) tarnijatele kehtestatud osalemistingimuste loetelu koos lühikirjeldustega, sealhulgas nõuded 

konkreetsete dokumentide ja tõendite kohta, mida tarnijad peavad sellega seoses esitama, kui 

neid nõudeid ei ole esitatud hankedokumentides, mis on tehtud kõikidele huvitatud tarnijatele 

kättesaadavaks kavandatava hanke teatega samal ajal;

& /et 289

k) kui hankeüksus kavatseb vastavalt artiklile 11.8 kutsuda hankes osalema piiratud arvu 

kvalifitseeritud tarnijaid, siis kriteeriumid, mida kasutatakse tarnijate valimiseks, ja vajaduse 

korral hankes osalema lubatavate tarnijate piirarv; ning

l) märge, et hange on hõlmatud käesoleva peatükiga.

4. Iga kavandatava hanke puhul avaldab hankeüksus samaaegselt kavandatava hanke teatega 

ingliskeelse vabalt kättesaadava kokkuvõtliku teate. Kokkuvõtlik teade sisaldab vähemalt järgmist 

teavet:

a) käesoleva lepinguga hõlmatud hanke sisu;

b) pakkumuse esitamise lõpptähtpäev või vajaduse korral käesoleva lepinguga hõlmatud hankes 

osalemise või korduvkasutatavasse loetellu kandmise taotluse esitamise tähtpäev; ning

c) aadress, kust saab taotleda käesoleva lepinguga hõlmatud hanke dokumente.

& /et 290

5. Hankeüksustel soovitatakse avaldada igal eelarveaastal asjakohases elektroonilises ja 

võimaluse korral paberväljaandes, mis on loetletud 11-A lisa „Liidu riigihanketurule juurdepääsu 

loend“ või 11-B lisa „Indoneesia riigihanketurule juurdepääsu loend“ H jaos, võimalikult varakult 

teade oma tulevaste hankeplaanide kohta (edaspidi „plaanitud hanke teadaanne“). Plaanitud hanke 

teadaanne avaldatakse ka 11-A lisa „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ või 11-B lisa 

„Indoneesia riigihanketurule juurdepääsu loend“ H jaos loetletud ühtse internetiportaali kaudu, ilma 

et see piiraks selle avaldamist lõikes 1 loetletud asjakohases paber- ja elektroonilises väljaandes. 

Plaanitud hanke teadaanne peaks sisaldama käesoleva lepinguga hõlmatud hanke sisu ja 

plaanikohast kavandatava hanke teate avaldamise kuupäeva.

6. 11-A lisa „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ või 11-B lisa „Indoneesia 

riigihanketurule juurdepääsu loend“ B või C jao kohaldamisalasse kuuluv hankeüksus võib 

kasutada plaanitud hanke teadaannet kavandatava hanke teatena, tingimusel et plaanitud hanke 

teadaanne sisaldab lõikes 3 osutatud teavet ulatuses, mis on hankeüksusele kättesaadav, ja märget, 

et huvitatud tarnijad peaksid väljendama hankeüksusele oma huvi käesoleva lepinguga hõlmatud 

hanke vastu.

& /et 291

ARTIKKEL 11.7

Osalemistingimused

1. Hankeüksus esitab käesoleva lepinguga hõlmatud hankes osalemiseks ainult need tingimused, 

mis on olulised tagamaks, et tarnija vastab õiguslikult ja finantsiliselt käesoleva lepinguga hõlmatud 

hanke nõuetele ning on äriliselt ja tehniliselt suutlik asjaomast hankelepingut täitma.

2. Osalemistingimuste kehtestamisel hankeüksus:

a) ei esita tingimust, et käesoleva lepinguga hõlmatud hankes osalemiseks peab tarnija olema 

eelnevalt sõlminud ühe või mitu lepingut selle lepinguosalise mõne hankeüksusega;

b) võib nõuda varasemat tegevuskogemust, kui see on käesoleva lepinguga hõlmatud hanke 

tingimuste seisukohalt tähtis; ning

c) ei nõua, et käesoleva lepinguga hõlmatud hanke tingimus oleks asjaomane varasem kogemus 

selle lepinguosalise territooriumil.

3. Hinnates, kas tarnija vastab osalemistingimustele, toimib hankeüksus järgmiselt:

a) hindab tarnija finantsilist suutlikkust ning ärilist ja tehnilist võimekust selle tarnija äritegevuse 

põhjal nii selle lepinguosalise territooriumil, kelle hankeüksus hanke korraldab, kui ka 

väljaspool seda; ning

& /et 292

b) lähtub hindamisel tingimustest, mille hankeüksus on eelnevalt hanketeates või 

hankedokumentides kindlaks määranud.

4. Tõendusmaterjali olemasolu korral võib lepinguosaline, kaasa arvatud tema hankeüksused, 

välistada tarnija järgmistel põhjustel:

a) pankrot;

b) valeandmete esitamine;

c) olulised või püsivad puudused ühe või mitme varasema lepingu sisuliste nõuete või 

kohustuste täitmisel;

d) lõplikud kohtuotsused raskete kuritegude ja muude raskete süütegude kohta;

e) eksimine ametialaste käitumisreeglite vastu või tegevus või tegevusetus, mis vähendab tarnija 

ärilist usaldusväärsust; või

f) maksude maksmata jätmine.

& /et 293

ARTIKKEL 11.8

Tarnijate kvalifitseerimine

1. Lepinguosaline ja tema hankeüksused võivad pidada tarnijate registreerimise süsteemi, milles 

huvitatud tarnijad peavad registreeruma ja esitama teatavat teavet ning mis võimaluste piires toimib 

elektroonilisel teel.

2. Kui lepinguosaline või mõni tema hankeüksus kasutab lõike 1 kohaselt tarnijate 

registreerimise süsteemi, püüab ta tagada, et huvitatud tarnijatel on juurdepääs 

registreerimissüsteemi käsitlevale teabele, võimaluse korral elektrooniliselt, ning et nad võivad igal 

ajal taotleda registreerimist. Pädev asutus teatab huvitatud tarnijatele taotluse rahuldamise või 

tagasilükkamise otsusest mõistliku tähtaja jooksul. Taotluse tagasilükkamise korral tuleb otsust 

nõuetekohaselt põhjendada.

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et:

a) tema hankeüksused teevad jõupingutusi, et minimeerida erinevusi oma 

kvalifitseerimismenetlustes, ning

b) kui tema hankeüksused kasutavad registreerimissüsteemi, teevad nad jõupingutusi, et 

minimeerida erinevusi oma registreerimissüsteemides.

4. Lepinguosaline, sealhulgas tema hankeüksused, ei kehtesta ega kasuta registreerimissüsteemi 

või kvalifitseerimismenetlust, mille eesmärk on tekitada teise lepinguosalise tarnijatele tarbetuid 

takistusi käesoleva lepinguga hõlmatud hankes osalemiseks või mille tagajärjel sellised takistused 

tekivad.

& /et 294

5. Kui hankeüksus kavatseb kasutada valikpakkumismenetlust, tuleb tal:

a) esitada kavandatava hanke teates vähemalt artikli 11.6 lõike 3 punktides a, b, f, g, j, k ja l 

nimetatud teave ning kutsuda huvitatud tarnijaid osalemistaotlust esitama;

b) esitada pakkumuste esitamise tähtaja alguseks kvalifitseeritud tarnijatele, keda ta teavitab 

vastavalt artikli 11.11 lõike 3 punktile b, vähemalt artikli 11.6 lõike 3 

punktides c, d, e, h ja i osutatud teave; ning

c) saata pakkumiskutse nii mitmele tarnijale, nagu on vaja tõhusa konkurentsi tagamiseks.

6. Hankeüksus lubab kõikidel kvalifitseeritud tarnijatel osaleda konkreetses käesoleva lepinguga 

hõlmatud hankes, välja arvatud juhul, kui hankeüksus teatab kavandatava hanke teates, et pakkumus 

lubatakse esitada ainult piiratud arvul tarnijatel, ning esitab piiratud arvu tarnijate väljavalimise 

kriteeriumid.

7. Kui hankedokumente ei tehta avalikult kättesaadavaks alates lõikes 5 osutatud teate 

avaldamise kuupäevast, tagab hankeüksus, et need tehakse ühel ja samal ajal kättesaadavaks 

kõikidele lõike 6 kohaselt väljavalitud kvalifitseeritud tarnijatele.

& /et 295

8. Hankeüksus võib pidada korduvkasutatavat tarnijate nimekirja, tingimusel et teade, millega 

huvitatud tarnijaid kutsutakse taotlema enda nimekirja kandmist, tehakse kättesaadavaks asjakohase 

kanali kaudu, mis on loetletud vastavalt kas 11-A lisa „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ 

või 11-B lisa „Indoneesia riigihanketurule juurdepääsu loend“ H jaos.

9. Lõikega 8 ette nähtud teade sisaldab järgmist:

a) nende kaupade ja teenuste või kauba- ja teenuseliikide kirjeldus, mille hankimiseks loetelu 

kasutatakse;

b) osalemistingimused, millele tarnijad peavad loetellu kandmiseks vastama, ning meetodid, 

mida hankeüksus kasutab, et kontrollida, kas tarnija vastab nendele tingimustele;

c) hankeüksuse nimi ja aadress ning muud andmed, mis on vajalikud selleks, et üksusega 

ühendust võtta, et saada kõik vajalikud loeteluga seotud dokumendid; ning

d) loetelu kehtivusaeg ja selle kehtivuse pikendamise või lõpetamise viis, või kui kehtivusaega ei 

esitata, siis märge selle kohta, millisel viisil teatatakse loetelu kasutamise lõpetamisest.

10. Hankeüksus lubab tarnijatel taotleda igal ajal enda kandmist korduvkasutatavasse loetellu ja 

kannab kõik kvalifitseeritud tarnijad loetellu mõistliku aja jooksul.

& /et 296

11. Hankeüksus teatab korduvkasutatavasse loetellu kandmise taotluse esitanud tarnijale 

viivitamata oma otsuse tema taotluse kohta.

12. Kui hankeüksus lükkab tarnija korduvkasutatavasse loetellu kandmise taotluse tagasi, ei 

tunnista teda enam kvalifitseerunuks või kustutab ta korduvkasutatavast loetelust, teatab üksus 

sellest tarnijale viivitamata ja esitab tarnija taotluse korral talle viivitamata kirjalikult oma otsuse 

põhjenduse.

ARTIKKEL 11.9

Tehnilised spetsifikatsioonid ja hankedokumendid

1. Hankeüksus ei koosta, võta vastu ega kasuta tehnilist spetsifikatsiooni ega kehtesta 

vastavushindamismenetlust, mille eesmärk on tekitada tarbetuid takistusi lepinguosalistevahelises 

kaubanduses või mille tagajärjel sellised takistused tekivad.

2. Hangitavate kaupade või teenuste tehnilisi spetsifikatsioone koostades peab hankeüksus 

võimaluse korral:

a) esitama tehnilises spetsifikatsioonis pigem toimivus- ja funktsionaalsed nõuded, mitte 

konstruktsiooni või tunnuste kirjelduse; ning

& /et 297

b) võtma tehnilise spetsifikatsiooni aluseks rahvusvahelised standardid, kui need standardid on 

olemas; vastasel juhul võtma aluseks riigisisesed tehnilised normid, tunnustatud riigisisesed 

standardid või ehitusnormid.

3. Kui tehnilises spetsifikatsioonis esitatakse nõuded konstruktsioonile või tunnuste kirjeldus, 

peaks hankeüksus lisama võimaluse korral hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne“, 

näitamaks, et ta võtab arvesse ka samaväärsete kaupade ja teenuste pakkumusi, kui need vastavad 

selgelt käesoleva lepinguga hõlmatud hanke tingimustele.

4. Hankeüksus ei koosta tehnilisi spetsifikatsioone, milles nõutakse või nimetatakse konkreetset 

kaubamärki või käibenime, patenti, autoriõigust, disainilahendust või tüüpi, konkreetset päritolu, 

tootjat või tarnijat, välja arvatud juhul, kui käesoleva lepinguga hõlmatud hanke eset ei ole võimalik 

muul viisil piisavalt täpselt või arusaadavalt kirjeldada, ja tingimusel et üksus lisab 

hankedokumentidesse sõnad „või samaväärne“ vms.

5. Hankeüksus ei või isikult, kellel võib olla konkreetse käesoleva lepinguga hõlmatud hankega 

seotud ärihuve, konkurentsi piiramist põhjustaval viisil küsida ega vastu võtta nõuandeid, mida 

võidakse kasutada selle käesoleva lepinguga hõlmatud hanke tehnilise spetsifikatsiooni koostamisel 

või vastuvõtmisel.

& /et 298

6. Hankeüksus esitab tarnijatele hankedokumendid, mis sisaldavad kogu vajalikku teavet, et 

tarnijad saaksid koostada ja esitada nõuetekohase pakkumuse. Nendes dokumentides esitatakse 

täielik kirjeldus järgmise kohta, kui seda ei ole esitatud juba kavandatava hanke teates:

a) käesoleva lepinguga hõlmatud hange, sealhulgas hangitavate kaupade või teenuste laad ja 

kogus, või kui täpne kogus ei ole teada, siis hinnanguline kogus ning nõuded, mis peavad 

olema täidetud, sealhulgas tehnilised spetsifikatsioonid, vastavushindamistunnistused, 

plaanid, joonised ja juhendmaterjalid;

b) tarnijate osalemise tingimused, sealhulgas loetelu teabest ja dokumentidest, mille tarnija peab 

osalemistingimustele vastamiseks esitama;

c) kõik hindamiskriteeriumid, mida üksus kohaldab lepingu sõlmimisel, ning kui hind ei ole 

ainus kriteerium, siis kõnealuste kriteeriumide osakaal;

d) kui hankeüksus korraldab käesoleva lepinguga hõlmatud hanke elektrooniliselt, siis 

autentimise ja andmete krüptimise nõuded või muud nõuded, mis on seotud elektroonilise 

teabeesitusega;

e) kui hankeüksus korraldab elektroonilise oksjoni, siis oksjoni pidamise eeskirjad, sealhulgas 

teave selle kohta, milliseid pakkumuse elemente hinnatakse;

f) kui pakkumused avatakse avalikult, siis nende avamise kuupäev, kellaaeg ja koht ning 

vajaduse korral isikud, kellel on lubatud pakkumuste avamise juures viibida;

& /et 299

g) muud nõuded või tingimused, sealhulgas maksetingimused ja pakkumuse esitamise viisile 

seatud piirangud, näiteks pakkumuste vastuvõtmine elektrooniliselt või paberkandjal; ning

h) kaupade kohaletoimetamise ja teenuse osutamise kuupäevad.

7. Hangitavate kaupade kohaletoimetamise või teenuste osutamise kuupäeva kehtestamisel võtab 

hankeüksus arvesse selliseid tegureid nagu käesoleva lepinguga hõlmatud hanke keerukus, 

allhangete eeldatav maht ning realistlik aeg kaupade tootmiseks, laost väljastamiseks ja tarnekohast 

transportimiseks või teenuste osutamiseks.

8. Kavandatava hanke teates või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide hulgas 

võivad olla hind ja muud kulutegurid, kvaliteediandmed, tehniline väärtus, keskkonnanäitajad ja 

tarnetingimused. Need kriteeriumid, kui need on kohaldatavad, põhinevad asjakohastel ja 

vastastikku tunnustatud rahvusvahelistel standarditel.

9. Hankeüksus peab viivitamata:

a) tegema hankedokumendid kättesaadavaks, et huvitatud tarnijatel oleks piisavalt aega esitada 

nõuetekohane pakkumus;

b) esitama taotluse korral hankedokumendid igale huvitatud tarnijale; ning

c) vastama huvitatud või hankes osaleva tarnija esitatud mõistlikele päringutele, tingimusel et 

küsitud teave ei anna kõnealusele tarnijale eelist teiste tarnijate ees.

& /et 300

10. Kui hankeüksus muudab enne lepingu sõlmimist kriteeriume või nõudeid, mis on esitatud 

kavandatud hanke teates või osalevatele tarnijatele esitatud hankedokumentides, või kui ta muudab 

hanketeadet või hankedokumente või avaldab need uuesti, edastab ta kirjalikult kõik sellised 

muudatused või muudetud või uuesti avaldatud teate või hankedokumendid:

a) kõikidele tarnijatele, kes osalevad hankes teabe muutmise või uuesti avaldamise ajal, kui need 

tarnijad on hankeüksusele teada, kõikidel muudel juhtudel aga esitab muudatused samal viisil, 

nagu ta esitas algse teabe; ning

b) piisavalt varakult, et nendel tarnijatel oleks aega oma pakkumusi vajaduse korral muuta ja 

need uuesti esitada.

ARTIKKEL 11.10

Turu-uuring

1. Enne käesoleva lepinguga hõlmatud hanke algatamist võivad hankeüksused korraldada turu-

uuringuid käesoleva lepinguga hõlmatud hanke ettevalmistamiseks, eelkõige tehniliste 

spetsifikatsioonide väljatöötamiseks.

2. Selleks võib hankeüksus küsida või vastu võtta nõuandeid sõltumatutelt ekspertidelt või 

asutustelt või turuosalistelt. Selliseid nõuandeid võib kasutada hankemenetluse kavandamisel ja 

läbiviimisel, tingimusel et need nõuanded ei põhjusta konkurentsimoonutusi ning et nende 

tulemusel ei rikuta artiklis 11.4 sätestatud põhimõtteid.

& /et 301

ARTIKKEL 11.11

Ajavahemikud

1. Hankeüksus jätab oma mõistlikest vajadustest lähtudes tarnijatele piisavalt aega, et koostada 

ja esitada osalemistaotlused ja nõuetekohased pakkumused, võttes arvesse selliseid tegureid nagu:

a) käesoleva lepinguga hõlmatud hanke laad ja keerukus,

b) allhangete eeldatav maht ning

c) juhul kui ei kasutata elektroonilisi vahendeid, siis ka aeg, mis kulub pakkumuse edastamiseks 

kodu- ja välismaalt.

Need tähtajad, sealhulgas tähtaegade pikendused, peavad olema kõikidele huvitatud või osalevatele 

tarnijatele ühesugused.

2. Valikpakkumismenetlust kasutav hankeüksus määrab osalemistaotluste esitamise tähtpäeva, 

mis üldjuhul ei ole varem kui 25 päeva pärast kavandatud hanke teate avaldamise kuupäeva. Kui 

kiireloomulistel juhtudel, mida hankeüksus on nõuetekohaselt põhjendanud, ei saa sellist tähtaega 

kasutada, võib seda lühendada kõige vähem 10 päevani.

& /et 302

3. Välja arvatud lõigetes 4, 5, 7 ja 8 sätestatud juhtudel, kehtestab hankeüksus pakkumuste 

esitamise tähtpäeva, mis ei ole varem kui 40 päeva alates kuupäevast, mil:

a) avatud pakkumismenetluse korral avaldatakse kavandatava hanke teade; või

b) valikpakkumismenetluse korral üksus teatab tarnijatele, et neid kutsutakse pakkumusi 

esitama.

4. Hankeüksus võib punktis 3 sätestatud pakkumuste esitamise tähtaega lühendada kõige vähem 

10 päevani, kui:

a) hankeüksus on avaldanud plaanitud hanke teadaande, nagu on kirjeldatud artikli 11.6 lõikes 6, 

mitte vähem kui 40 päeva ja mitte rohkem kui 12 kuud enne kavandatava hanke teate 

avaldamist ning plaanitud hanke teadaandes on esitatud järgmine teave:

i) käesoleva lepinguga hõlmatud hanke kirjeldus;

ii) pakkumuse või osalemistaotluse esitamise ligikaudne tähtpäev;

iii) märge, et huvitatud tarnijad peaksid väljendama hankeüksusele oma huvi käesoleva 

lepinguga hõlmatud hanke vastu;

iv) aadress, kust saab käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud dokumente; ning

& /et 303

v) kogu kättesaadav teave, mida kavandatava hanke teade peab artikli 11.6 lõike 3 kohaselt 

sisaldama;

b) korduvlepingute puhul märgib hankeüksus esialgses kavandatud hanke teates, et järgmistes 

teadetes esitatakse vastavalt käesolevale lõikele pakkumuste esitamise tähtajad; või

c) hankeüksus ei saa nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel kasutada lõike 3 

kohast pakkumuste esitamise tähtaega.

5. Iga alljärgneva tingimuse korral võib hankeüksus lühendada lõike 3 kohast pakkumuste 

esitamise tähtaega viie päeva võrra:

a) kavandatava hanke teade avaldatakse elektrooniliselt;

b) kõik hankedokumendid tehakse elektrooniliselt kättesaadavaks alates kavandatava hanke teate 

avaldamise kuupäevast; ning

c) hankeüksus lubab teha pakkumusi elektrooniliselt.

6. Kui kohaldatakse lõiget 5 koostoimes lõikega 4, ei või see kaasa tuua olukorda, kus punktis 3 

osutatud pakkumuste esitamise tähtaeg on lühem kui 10 päeva alates kavandatava hanke teate 

avaldamisest.

& /et 304

7. Olenemata käesoleva artikli muudest sätetest, võib hankeüksus kommertskaupade ja -teenuste 

või nende mõlema ostmisel lühendada lõikes 3 osutatud pakkumuste esitamise tähtaega kõige 

vähem 13 päevani, kui ta avaldab nii kavandatud hanke teate kui ka hankedokumendid ühel ja 

samal ajal elektrooniliselt. Kui hankeüksus võimaldab lisaks teha kommertskaupade või -teenuste 

pakkumusi elektrooniliselt, võib ta lühendada lõike 3 kohast tähtaega kõige vähem 10 päevani.

8. Kui 11-A lisa „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ või 11-B lisas „Indoneesia 

riigihanketurule juurdepääsu loend“ B või C jao alla kuuluv hankeüksus on valinud kõik 

kvalifitseeritud tarnijad või piiratud arvu kvalifitseeritud tarnijaid, võib pakkumuste esitamise 

tähtaja kehtestada hankeüksuse ja valitud tarnijate vastastikusel kokkuleppel. Sellise kokkuleppe 

puudumise korral peab tähtaeg olema vähemalt 10 päeva.

& /et 305

ARTIKKEL 11.12

Läbirääkimised

1. Lepinguosaline võib ette näha, et tema hankeüksused peavad tarnijatega läbirääkimisi, kui:

a) hankeüksus on artikli 11.6 lõike 3 kohaselt nõutavas kavandatava hanke teates teada andnud, 

et kavatseb pidada läbirääkimisi; või

b) hindamisel ilmneb, et ükski pakkumus ei ole kavandatava hanke teates või 

hankedokumentides esitatud hindamiskriteeriumide kohaselt selgelt kõige soodsam.

2. Hankeüksus:

a) tagab, et läbirääkimistel osalevate tarnijate kõrvalejätmine toimub kavandatava hanke teates 

või hankedokumentides esitatud hindamiskriteeriumide kohaselt, ning

b) määrab pärast läbirääkimiste lõppu allesjäänud osalevatele tarnijatele ühise tähtpäeva uute või 

muudetud pakkumuste esitamiseks.

& /et 306

ARTIKKEL 11.13

Piiratud pakkumismenetlus

1. Tingimusel et hankeüksus ei kasuta käesolevat sätet selleks, et vältida konkurentsi tarnijate 

vahel, või viisil, millega diskrimineeritaks teise lepinguosalise tarnijaid või kaitstaks omamaiseid 

tarnijaid, võib ta kasutada piiratud pakkumismenetlust ja otsustada mitte kohaldada artikleid 11.6, 

11.7, 11.8, artikli 11.9 lõikeid 6–10 ning artikleid 11.11, 11.12, 11.14 ja 11.15, kui tegemist on 

mõne järgmise asjaoluga:

a) kui vastuseks kavandatava hanke teatele ja tingimusel, et hankeüksus ei muuda oluliselt 

hankedokumentide nõudeid:

i) ei ole esitatud ühtki pakkumust või ükski tarnija ei ole esitanud osalemistaotlust;

ii) ei ole esitatud ühtki pakkumust, mis vastaks hankedokumentide olulistele nõuetele;

iii) ükski tarnija ei vasta osalemistingimustele; või

iv) esitatud pakkumused kajastavad konkurentide kokkulepet;

& /et 307

b) kui kaupu või teenuseid saab tarnida üksnes üks konkreetne tarnija ja puuduvad mõistlikud 

alternatiivsed või asenduskaubad või -teenused ühel järgmistest põhjustest:

i) hangitakse kunstiteost;

ii) patentide, autoriõiguste või muude ainuõiguste kaitse; või

iii) konkurentsi puudumine tehnilistel põhjustel;

c) kui esialgne tarnija tarnib lisaks selliseid kaupu või teenuseid, mis ei olnud esialgse hanke ese, 

ning kui selliseid lisakaupu või -teenuseid tarniva tarnija vahetamine:

i) ei ole võimalik majanduslikel või tehnilistel põhjustel, mis tulenevad näiteks 

olemasolevate, algse hanke käigus hangitud seadmete, tarkvara, teenuste või paigaldiste 

vahetatavus- ja koostalitlusnõudest; ning

ii) põhjustaks hankeüksusele olulist ebamugavust või märkimisväärset lisakulu;

d) juhul kui kiireloomulise olukorra tõttu, mis on tingitud sündmustest, mida hankeüksus ei 

võinud ette näha, ei oleks avatud või valikpakkumismenetlust kasutades võimalik saada kaupu 

või teenuseid õigeks ajaks, ja juhul, kui see on rangelt vajalik;

e) kaubaturult ostetavate kaupade korral;

& /et 308

f) kui hankeüksus hangib prototüüpi või esimest toodet või teenust, mis töötatakse välja tema 

tellimusel teatava teadusuuringu, katsetuse, uurimise või uusarenduse raames ja asjakohase 

lepingu alusel; esimese toote või teenuse esialgne arendustöö võib hõlmata piiratud ulatuses 

tootmist või teenuse osutamist, et võtta arvesse kohapealse katsetamise tulemusi ja tõendada, 

et kaup või teenus sobib masstootmiseks või -tarnimiseks kooskõlas vastuvõetavate 

kvaliteedistandarditega, kuid ei hõlma masstootmist või -tarnimist eesmärgiga saavutada 

kaubanduslik tasuvus või katta teadus- ja arendustööde kulud;

g) ostude korral, mis tehakse üksnes lühiajaliselt kehtivatel eriti soodsatel tingimustel, mis 

tulenevad erakorralisest realiseerimisest, näiteks likvideerimisest, pankrotivara haldamisest 

või pankrotist, mitte aga tavaliste ostude korral tavapärastelt tarnijatelt;

h) kui leping sõlmitakse ideekonkursi võitjaga, tingimusel et:

i) konkursi korraldus vastas käesoleva peatüki põhimõtetele, eelkõige seoses kavandatava 

hanke teate avaldamisega, ning

ii) konkursil osalejaid hindas sõltumatu komisjon eesmärgiga selgitada välja võitja, kellega 

sõlmitakse leping; või

i) õigusteenuste, sealhulgas vahekohtuniku teenuste puhul, mille vajadust hankeüksus ette ei 

näinud, kuid mis on vajalikud selleks, et aidata hankeüksusel lahendada küsimusi, mida ei saa 

edasi lükata.

& /et 309

2. Hankeüksus koostab iga lõike 1 alusel sõlmitud lepingu kohta kirjaliku aruande. Aruanne 

sisaldab hankeüksuse nime, hangitud kaupade või teenuste maksumust ja laadi ning märkust 

lõikes 1 kirjeldatud asjaolude ja tingimuste kohta, mis õigustavad piiratud pakkumismenetluse 

kasutamist.

ARTIKKEL 11.14

Elektrooniline oksjon

Kui hankeüksus kavatseb käesoleva lepinguga hõlmatud hanke korraldada elektroonilise oksjonina, 

esitab ta, kui see on asjakohane, igale osalejale enne elektroonilise oksjoni algust:

a) teabe automaatse hindamismeetodi kohta, mida kasutatakse oksjoni käigus automaatseks 

pakkumuste pingerea koostamiseks ja muutmiseks, sealhulgas hankedokumentides esitatud 

hindamiskriteeriumidel põhineva matemaatilise valemi;

b) tema pakkumuse elementide esialgse hindamise tulemused, kui leping kavatsetakse sõlmida 

kõige soodsama pakkumuse tegijaga; ning

c) muu olulise teabe oksjoni korraldamise kohta.

& /et 310

ARTIKKEL 11.15

Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimine

1. Hankeüksus võtab pakkumused vastu, avab need ja vaatab need läbi nii, et hankemenetlus on 

õiglane ja erapooletu ning säilib pakkumuste konfidentsiaalsus.

2. Hankeüksus ei karista ühtegi tarnijat selle eest, et sai tema pakkumuse kätte pärast 

pakkumuste esitamise tähtaega, kui hilinemine on tingitud üksnes hankeüksuse väärast tegevusest.

3. Kui hankeüksus pakub ühele tarnijale võimalust parandada pakkumuste avamise ja võitja 

väljaselgitamise vahelisel ajal tahtmatud vormivead, peab ta sama võimalust pakkuma kõikidele 

osalevatele tarnijatele.

4. Pakkumuse arvessevõtmiseks peab pakkumus olema tehtud kirjalikult ja vastama avamise ajal 

teadetes ja hankedokumentides sätestatud olulistele nõuetele ning pärinema tarnijalt, kes vastab 

osalemistingimustele.

5. Välja arvatud juhul, kui hankeüksus jõuab järeldusele, et lepingu sõlmimine ei ole avalikes 

huvides, sõlmib ta lepingu tarnijaga, kes hankeüksus hinnangul on suuteline täitma 

lepingutingimusi ja kes ainuüksi teadetes ja hankedokumentides sätestatud lepingutingimuste 

kohaselt on esitanud:

a) soodsaima pakkumuse või

& /et 311

b) madalaima hinnaga pakkumuse, kui hind on ainus kriteerium.

6. Kui hankeüksusele esitatakse pakkumus, mille hind on teiste pakkumustega võrreldes tavatult 

madal, võib ta kontrollida, kas tarnija vastab osalemistingimustele ja on suuteline lepingutingimusi 

täitma.

7. Hankeüksus ei kasuta valikuvariante, ei tühista käesoleva lepinguga hõlmatud hanget ega 

muuda sõlmitud lepinguid viisil, mis ei ole kooskõlas käesolevast peatükist tulenevate 

kohustustega.

8. Üldjuhul sätestab kumbki lepinguosaline võitja väljaselgitamise ja lepingu sõlmimise vahelise 

ooteaja, et tagasilükatud pakkujatele jääks piisavalt aega lepingu sõlmimise otsuse läbivaatamiseks 

ja vaidlustamiseks.

ARTIKKEL 11.16

Hanketeabe läbipaistvus

1. Hankeüksus teatab osalevatele tarnijatele viivitamata sellest, kelle ta on kuulutanud hanke 

võitjaks, ja tarnija taotluse korral teeb seda kirjalikult. Kooskõlas artikli 11.17 lõigetega 2 ja 3 

esitab hankeüksus tagasilükatud tarnija taotluse korral talle selgituse, miks hankeüksus ei valinud 

tema pakkumust ja millised olid võitnud tarnija pakkumuse suhtelised eelised.

& /et 312

2. Hiljemalt 30 päeva pärast iga käesoleva peatükiga hõlmatud hanke võitja väljakuulutamist 

avaldab hankeüksus teate asjakohases paber- või elektroonilises väljaandes, mis on loetletud 11-A 

lisa „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ või 11-B lisa „Indoneesia riigihanketurule 

juurdepääsu loend“ H jaos. Kui hankeüksus avaldab teate üksnes elektroonilises väljaandes, peab 

teave jääma mõistliku tähtaja jooksul vabalt kättesaadavaks. Teade sisaldab vähemalt järgmist 

teavet:

a) hangitud kaupade või teenuste kirjeldus;

b) hankeüksuse nimi ja aadress;

c) eduka tarnija nimi ja aadress;

d) eduka pakkumuse maksumus või võitja väljaselgitamisel arvesse võetud kõrgeima ja 

madalaima hinnaga pakkumus;

e) lepingu sõlmimise kuupäev ning

f) kasutatud hankemeetod, ja kui vastavalt artiklile 11.13 kasutati piiratud pakkumismenetlust, 

siis selle kasutamist õigustavate asjaolude kirjeldus.

& /et 313

3. Iga hankeüksus säilitab vähemalt kolm aastat alates lepingu sõlmimisest järgmise:

a) dokumendid ja aruanded käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud pakkumismenetluste 

ja sõlmitud lepingute kohta, sealhulgas artikli 11.13 alusel nõutavad aruanded, ning

b) andmed, millega tagatakse käesoleva lepinguga hõlmatud hanke elektroonilisel korraldamisel 

asjakohane jälgitavus.

4. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt statistikat käesoleva lepinguga hõlmatud hangete 

kohta.

ARTIKKEL 11.17

Teabe avalikustamine

1. Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teavet, mis võimaldab 

kindlaks teha, kas käesoleva lepinguga hõlmatud hange viidi läbi õiglaselt, erapooletult ja käesoleva 

peatüki kohaselt, sealhulgas teavet võitnud pakkumuse näitajate ja suhteliste eeliste kohta. Kui selle 

teabe avalikustamine võib kahjustada tulevastes hangetes konkurentsi, ei avalikusta teabe saanud 

lepinguosaline seda tarnijatele enne, kui ta on teabe esitanud lepinguosalisega nõu pidanud ja temalt 

nõusoleku saanud.

& /et 314

2. Olenemata käesoleva peatüki muudest sätetest ei anna lepinguosaline, sealhulgas tema 

hankeüksused, konkreetsele tarnijale teavet, mis võib kahjustada ausat konkurentsi tarnijate vahel.

3. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see lepinguosalist, sealhulgas 

tema hankeüksusi, ametiasutusi ja läbivaatavad organeid avalikustama konfidentsiaalset teavet, kui 

selline avalikustamine:

a) kahjustaks õiguskaitset;

b) võiks kahjustada ausat konkurentsi tarnijate vahel;

c) kahjustaks konkreetsete isikute õigustatud ärihuve, sealhulgas nende intellektuaalomandi 

kaitset; või

d) oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega.

ARTIKKEL 11.18

Riigisisene läbivaatamise kord

1. Kumbki lepinguosaline kehtestab õigeaegse, tõhusa, läbipaistva ja mittediskrimineeriva 

haldusliku või kohtuliku läbivaatamise korra, mille kaudu tarnija võib esitada vaide:

a) käesoleva peatüki sätete rikkumise kohta või

& /et 315

b) kui tarnijal ei ole asjaomase lepinguosalise õiguse kohaselt õigust esitada vaiet otseselt 

käesoleva peatüki sätete rikkumise kohta, siis nende meetmete eiramise kohta, mille 

lepinguosaline on võtnud käesoleva peatüki rakendamiseks,

mis on tekkinud käesoleva lepinguga hõlmatud hanke kontekstis, mille vastu tarnijal on või on 

olnud huvi. Vaidlustamise kord on kirjalik ja see tehakse avalikult kättesaadavaks.

2. Kui tarnija esitab seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, mille vastu tal on või on 

olnud huvi, kaebuse selle kohta, et on aset leidnud lõikes 1 nimetatud rikkumine või eiramine, 

kutsub lepinguosaline, kelle hankeüksus käesoleva lepinguga hõlmatud hanget korraldab, 

hankeüksust ja tarnijat leidma lahendust omavaheliste konsultatsioonide teel. Hankeüksus vaatab 

sellised kaebused läbi erapooletult ja õigel ajal ning nii, et see ei mõjuta tarnija osalemist 

käimasolevates ega tulevastes käesoleva lepinguga hõlmatud hangetes ega tema õigust taotleda 

haldusliku või kohtuliku läbivaatamismenetluse kaudu parandusmeetmete võtmist.

3. Igale tarnijale võimaldatakse vaide ettevalmistamiseks ja esitamiseks piisav aeg, mis ei ole 

mingil juhul lühem kui 10 päeva alates hetkest, mil tarnija sai või oleks pidanud saama teada vaide 

aluseks olevast asjaolust.

4. Selleks asutab või määrab kumbki lepinguosaline vähemalt ühe erapooletu haldus- või 

kohtuasutuse, mis on tema hankeüksustest sõltumatu ning mis võtab vastu ja vaatab läbi tarnijate 

vaideid, mis on seotud käesoleva lepinguga hõlmatud hangetega ja käsitlevad hankemenetluse 

tulemusi.

& /et 316

5. Kui vaide vaatab esimesena läbi muu kui lõikes 4 osutatud asutus, tagab asjaomane 

lepinguosaline, et tarnijal on võimalik algne otsus edasi kaevata erapooletule haldus- või 

kohtuasutusele, kes ei sõltu hankeüksust, kelle käesoleva lepinguga hõlmatud hanget ta vaidlustab.

6. Kui läbivaatav asutus ei ole kohus, tagab kumbki lepinguosaline, et läbivaatava asutuse otsust 

on võimalik kohtusse edasi kaevata või et läbivaatav asutus näeb ette menetlused, millega tagatakse, 

et:

a) hankeüksus vastab vaidele kirjalikult ja esitab läbivaatavale asutusele kõik asjakohased 

dokumendid;

b) menetlusosalistel on õigus ärakuulamisele, enne kui läbivaatav asutus teeb vaidluses otsuse;

c) menetlusosalistel on õigus võtta endale esindaja ja saatja;

d) menetlusosalistel on õigus osaleda kõikides menetlustoimingutes;

e) menetlusosalistel on õigus taotleda avalikku menetlust ja kutsuda tunnistajaid ning

f) läbivaatav asutus teeb otsuse või esitab soovituse õigeaegselt ja kirjalikult ning lisab igasse 

otsusesse või soovitusse selle põhjenduse.

& /et 317

7. Kumbki lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima menetlused, mis näevad ette:

a) ajutised kiirmeetmed, et tarnijal oleks võimalik käesoleva lepinguga hõlmatud hankes edasi 

osaleda; need ajutised meetmed võivad kaasa tuua hankemenetluse peatamise; menetluskorras 

võib olla ette nähtud, et otsustatakse, kas tuleks selliseid meetmeid kohaldada, võib arvesse 

võtta nende ülekaalukalt ebasoodsaid tagajärgi asjakohastele huvidele, sealhulgas avalikele 

huvidele; meetmete võtmata jätmist põhjendatakse kirjalikult; ning

b) parandusmeetmete võtmine või tekkinud kahju korvamine, kui läbivaatav asutus on kindlaks 

teinud, et lõikes 1 osutatud rikkumine või eiramine on aset leidnud.

ARTIKKEL 11.19

Koostöö riigihangete valdkonnas

1. Lepinguosalised teevad vastastikku kokku lepitud tingimustel koostööd riigihangetega seotud 

küsimustes, et:

a) parandada arusaamist oma vastavatest riigihankesüsteemidest ja -turgudest; ning

b) parandada lepinguosaliste riigihangetest huvitatud sidusrühmade suutlikkust.

& /et 318

2. Lõikes 1 osutatud koostöö hulka kuulub:

a) teabe jagamine riigihangete parimate tavade kohta, sealhulgas elektrooniliste 

hankesüsteemide kohta, ja VKEde käesoleva lepinguga hõlmatud hangetes osalemise 

edendamine;

b) teabe vahetamine lepinguosaliste õigusnormide ja menetluste ning nende muudatuste kohta; 

ning

c) võimaluste piires koolituse, tehnilise abi või suutlikkuse suurendamise pakkumine ja 

sellekohase teabe jagamine.

ARTIKKEL 11.20

Katvuse muudatused ja parandused

1. Liit võib muuta või parandada 11-A lisa „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ ja 

Indoneesia võib muuta või parandada 11-B lisa „Indoneesia riigihanketurule juurdepääsu loend“ 

kooskõlas lõigetega 2–9.

2. Kui lepinguosaline kavatseb muuta oma lõikes 1 nimetatud lisa, teeb ta järgmist:

a) teatab sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult ning

& /et 319

b) esitab teates ettepaneku teha teise lepinguosalise jaoks sobivad kompenseerivad kohandused, 

mis võimaldaksid säilitada katvuse tasemel, mis on võrreldav muutmiseelse tasemega.

3. Olenemata lõike 2 punktist b ei pea lepinguosaline tegema kompenseerivaid kohandusi, kui 

muudatus puudutab hankeüksust, kelle üle lepinguosaline on tegelikult kaotanud kontrolli või mõju. 

Valitsuse kontroll või mõju käesoleva lepinguga hõlmatud hanke üle, mida korraldab 11-A lisas 

„Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ või 11-B lisas „Indoneesia riigihanketurule juurdepääsu 

loend“ loetletud hankeüksus, loetakse hankeüksuse hanke puhul tegelikult kaotatuks, kui 

hankeüksus tegeleb konkurentsile avatud tegevusega.

4. Kui teine lepinguosaline ei ole nõus, et:

a) lõike 2 punkti b alusel kavandatud kohandus on asjakohane või

b) muudatus on seotud hankeüksusega, kelle üle lepinguosaline on lõike 3 kohaselt tegelikult 

kaotanud kontrolli või mõju,

peab ta 45 päeva jooksul pärast lõike 2 punktis a osutatud teate saamist esitama kirjaliku vastuväite. 

Kui vastuväiteid ei esitata, loetakse, et lepinguosaline on kavandatud kohanduse või muudatusega 

nõus.

& /et 320

5. Järgmisi 11-A lisas „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ või 11-B lisas „Indoneesia 

riigihanketurule juurdepääsu loend“ tehtavaid muudatusi käsitatakse puhtformaalset laadi 

parandusena, tingimusel et need ei mõjuta vastastikku kokku lepitud katvust, nagu see on sätestatud 

vastavas lisas:

a) üksuse nime muutmine;

b) kahe või enama lisas loetletud üksuse ühinemine; ning

c) lisas loetletud üksuse jagunemine kaheks või enamaks üksuseks, mis kõik lisatakse samas 

lisas loetletud üksuste hulka.

6. Kui lõikes 1 osutatud lisas kavandatakse parandusi, teavitab lepinguosaline teist 

lepinguosalist iga kahe aasta järel pärast seda, kui kaubanduskomitee on teinud artikli 24.2 kohase 

otsuse lisade muutmise kohta.

7. Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele vastuväite kavandatud paranduse kohta 45 

päeva jooksul pärast lõikes 6 osutatud teate kättesaamist. Kui lepinguosaline esitab vastuväite, 

näitab ta selles ära põhjendused, miks kavandatud paranduse puhul ei ole tema arvates tegemist 

lõikes 5 sätestatud muudatusega, ning kirjeldab kavandatud paranduse mõju 11-A lisas „Liidu 

riigihanketurule juurdepääsu loend“ või 11-B lisas „Indoneesia riigihanketurule juurdepääsu loend“ 

ette nähtud vastastikku kokku lepitud katvusele. Kui 45 päeva jooksul pärast teate saamist ei ole 

kirjalikku vastuväidet esitatud, loetakse, et lepinguosaline on kavandatud parandusega nõus.

& /et 321

8. Kui lepinguosaline esitab kavandatud muudatuse kohta või lõike 2 punktis b osutatud 

kavandatud kompenseerivate kohanduste või lõikes 6 osutatud kavandatud paranduse kohta 

vastuväite, püüavad lepinguosalised küsimuse lahendada konsultatsioonide teel. Kui 120 päeva 

jooksul alates vastuväite kättesaamisest ei ole kokkulepet saavutatud, võib lepinguosaline, kes 

soovib muuta või parandada oma lisa, nagu on osutatud lõikes 1, esitada vaidluse lahendamiseks 

vastavalt 22. peatükile „Vaidluste lahendamine“, et teha kindlaks, kas vastuväide on põhjendatud.

9. Kavandatav muudatus või parandus jõustub üksnes siis, kui lepinguosalised on selles kokku 

leppinud, või 22. peatüki „Vaidluste lahendamine“ alusel moodustatud vahekohtu lõpliku otsuse 

alusel.

ARTIKKEL 11.21

Teenuste, investeeringute, digikaubanduse, riigihangete ja intellektuaalomandi komitee

Käesolev artikkel täiendab ja täpsustab artiklit 24.4. Käesoleva peatüki tulemuslikuks 

rakendamiseks ja toimimiseks kuulub artikli 24.4 alusel moodustatud komitee ülesannete hulka 

järgmine:

a) käesoleva peatüki rakendamise ja toimimise läbivaatamine ja järelevalve;

& /et 322

b) arvamuste vahetamine õigusnormide, poliitika ja tavade ning muude riigihankeid puudutavate 

vastastikku kokku lepitud küsimuste kohta;

c) arutelud teemal, kuidas hõlbustada lepinguosaliste asjaomaste üksuste vahelist koostööd 

riigihangete valdkonnas;

d) tulemustest kaubanduskomiteele aru andmine; ning

e) muude ülesannete täitmine, mida kaubanduskomitee võib artikli 24.2 kohaselt talle 

delegeerida.

ARTIKKEL 11.22

Vaidluste lahendamise korra kohaldamata jätmine1

Kuni kaubanduskomitee võtab pärast artikli 11.23 kohaseid läbirääkimisi vastu artikli 24.2 kohase 

otsuse muuta 11-A lisa „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ ja 11-B lisa „Indoneesia 

riigihanketurule juurdepääsu loend“, ei kohaldata 22. peatükki „Vaidluste lahendamine“ vaidluste 

suhtes, mis tulenevad käesoleva peatüki tõlgendamisest ja kohaldamisest seoses käesoleva 

lepinguga hõlmatud hangetega.

1Lepinguosalised on ühel meelel, et artiklis 11.23 osutatud läbirääkimised hõlmavad 22. peatüki  „Vaidluste lahendamine“ kohaldamist kõigi vaidluste suhtes, mis tulenevad käesoleva peatüki  tõlgendamisest ja kohaldamisest seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hangetega.

& /et 323

ARTIKKEL 11.23

Edasised läbirääkimised

Lepinguosalised alustavad turulepääsu käsitlevaid läbirääkimisi viie aasta jooksul ja mitte varem 

kui kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Nende 

läbirääkimiste järel võib kaubanduskomitee artikli 24.2 alusel otsustada muuta 11-A lisa „Liidu 

riigihanketurule juurdepääsu loend“ või 11-B lisa „Indoneesia riigihanketurule juurdepääsu loend“.

ARTIKKEL 11.24

Tehnilised konsultatsioonid

1. Lepinguosalised püüavad lahendada mis tahes probleemid, mis tulenevad käesoleva peatüki 

rakendamisest, käesoleva artikli kohaste tehniliste konsultatsioonide teel, enne kui nad algatavad 

22. peatüki „Vaidluste lahendamine“ alusel vaidluse lahendamise. Tehniliste konsultatsioonide 

käigus püütakse jõuda nendes probleemides vastastikku rahuldava lahenduseni1.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesoleva artikli alusel toimuvad tehnilised  konsultatsioonid ei asenda artikli 22.4 alusel toimuvaid konsultatsioone ega 21. peatüki  „Kahepoolse dialoogi mehhanism“ alusel peetavaid dialooge, kui lepinguosalised ei lepi  kokku teisiti.

& /et 324

2. Lõike 1 kohaldamisel võib lepinguosaline (edaspidi „taotluse esitanud lepinguosaline“) 

esitada teisele lepinguosalisele (edaspidi „taotluse saanud lepinguosaline“) taotluse pidada tehnilisi 

konsultatsioone. Taotlus esitatakse kirjalikult1 ja selles märgitakse:

a) vaidlusalune küsimus või meede;

b) käesoleva peatüki sätted, millega tema mure seotud on; ning

c) taotluse põhjused, sealhulgas kirjeldus selle kohta, milline on taotluse esitanud lepinguosalise 

mure seoses meetme või küsimusega.

3. Emma-kumma lepinguosalise taotlusel kohtuvad lepinguosalised taotluses tõstatatud 

probleemide arutamiseks näost näkku või mis tahes tehnoloogiliste vahendite abil, mis on 

lepinguosalistele kättesaadavad. Kui kohtumine toimub näost näkku, peetakse see taotluse saanud 

lepinguosalise pealinnas, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

4. Lepinguosalised püüavad lahendada küsimuse võimalikult kiiresti 60 päeva jooksul pärast 

taotluse saamise kuupäeva. Kui taotluse esitanud lepinguosaline leiab, et küsimus on kiireloomuline 

ja nõuab viivitamatut lahendust, võib ta taotleda lühemat tähtaega. Taotluse saanud lepinguosaline 

kaalub seda taotlust vastutulelikult.

5. Lepinguosaline võib küsida või vahetada lisateavet, mis on lõike 2 suhtes asjakohane, ning 

käesoleva artikli alusel saadud teave või lepinguosaliste teabevahetus on konfidentsiaalne, kui 

lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

1Kui taotlus saadetakse elektrooniliselt, kinnitab taotluse saanud lepinguosaline selle taotluse  kättesaamist viivitamata ja hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul pärast selle kättesaamist.

& /et 325

6. Kõigist käesoleva artikli alusel peetud tehniliste konsultatsioonide tulemusena lepinguosaliste 

vahel saavutatud lahendustest teatatakse kaubanduskomiteele, need ei piira lepinguosaliste õigusi 

edasistes menetlustes ning neid kasutatakse üksnes käesoleva lepingu raames.

ARTIKKEL 11.25

Rahvusvaheline abi

Olenemata artikli 11.1 lõike 3 punkti f alapunktide i ja iii sätetest tagab kumbki lepinguosaline teise 

lepinguosalise tarnijatele, kaupadele ja teenustele seoses hangete või nende osadega, mida 

rahastatakse rahvusvahelistest toetustest, laenudest või muust abist, võrdse kohtlemise, kui 

lepinguosalised ei ole asjaomases toetus- või laenulepingus kokku leppinud teisiti. Seda kohustust 

kohaldatakse olenemata sellest, kas hange on 11-A lisaga „Liidu riigihanketurule juurdepääsu 

loend“ või 11-B lisaga „Indoneesia riigihanketurule juurdepääsu loend“ hõlmatud või mitte.

& /et 326

12. PEATÜKK

INTELLEKTUAALOMAND

A JAGU

ÜLDSÄTTED

ARTIKKEL 12.1

Eesmärgid

1. Käesoleva peatüki eesmärgid on järgmised:

a) edendada koostööd intellektuaalomandi õiguste kaitse ja intellektuaalomandi õiguskaitse 

tagamise alal;

b) saavutada kohane ja tõhus intellektuaalomandi õiguste kaitse ja intellektuaalomandi 

õiguskaitse tagamise tase;

c) soodustada kummaski lepinguosalises uuenduslike ja loominguliste toodete tootmist ja 

turustamist; ning

& /et 327

d) vähendada takistusi uuenduslike ja loominguliste kaupade ja teenustega kauplemisel ning 

stimuleerida investeeringuid viisil, mis soodustab kestlikumat ja kaasavamat majandust.

2. Intellektuaalomandi õiguste kaitse ja intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine peaksid aitama 

edendada tehnoloogilisi uuendusi, tehnosiiret ja tehnoloogia levikut nii, et see oleks kasulik nii 

tehnoloogiliste teadmiste loojatele kui ka nende kasutajatele ja soodustaks sotsiaalset ja 

majanduslikku heaolu ning õiguste ja kohustuste tasakaalustatust vastavalt TRIPS-lepingu 

artiklile 7.

ARTIKKEL 12.2

Kohustuste laad ja ulatus

1. Käesolev peatükk täiendab ja täpsustab kummagi lepinguosalise õigusi ja kohustusi, mis 

tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest rahvusvahelistest intellektuaalomandialastest lepingutest, 

mille osalised nad on.

2. Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab mõiste „intellektuaalomand“ vähemalt kõiki neid 

intellektuaalomandi kategooriaid, mis on hõlmatud TRIPS-lepingu II osa 1.–7. jaoga või käesoleva 

lepingu artiklitega 12.9–12.44. Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset kõlvatu konkurentsi eest, 

millele on osutatud 20. märtsil 1883 Pariisis vastu võetud ja viimati 14. juulil 1967 Stockholmis läbi 

vaadatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon“) artiklis 10a.

& /et 328

3. Käesolev peatükk ei takista lepinguosalist kohaldamast oma õigusnorme, millega 

kehtestatakse rangemad intellektuaalomandi õiguste kaitse ja intellektuaalomandi õiguskaitse 

tagamise standardid kui need, mis on nõutud käesoleva peatüki alusel, tingimusel et need ei ole 

käesoleva peatükiga vastuolus. Kumbki lepinguosaline võib vabalt kindlaks määrata sobiva meetodi 

käesoleva peatüki rakendamiseks oma õigussüsteemis ja -praktikas.

ARTIKKEL 12.3

TRIPS-leping ja rahvatervis

1. Lepinguosalised tunnistavad 14. novembril 2001 WTO ministrite konverentsil Dohas vastu 

võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni (edaspidi „Doha deklaratsioon“) tähtsust. 

Käesolevas peatükis sätestatud õiguste ja kohustuste tõlgendamisel ja rakendamisel tagab kumbki 

lepinguosaline järjepidevuse Doha deklaratsiooniga.

2. Ükski käesoleva peatüki säte ei piira lepinguosalise õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-

lepingu artiklitest 31 ja 31a ning selle lisast ja TRIPS-lepingu lisa liitest.

& /et 329

ARTIKKEL 12.4

Ammendumine

Kummalgi lepinguosalisel on õigus kehtestada oma intellektuaalomandi õiguste ammendumise 

kord.

ARTIKKEL 12.5

Võrdne kohtlemine

1. Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise kodanikele käesoleva peatükiga 

hõlmatud intellektuaalomandi õiguste puhul seoses intellektuaalomandi õiguste kaitsega vähemalt 

sama soodsat kohtlemist, nagu ta võimaldab omaenda kodanikele, välja arvatud erandid, mis on 

sätestatud Pariisi konventsioonis, 9. septembril 1886 Bernis vastu võetud Berni kirjandus- ja 

kunstiteoste kaitse konventsioonis, nagu see on läbi vaadatud Pariisis 24. juulil 1971 ja nagu seda 

on muudetud 28. septembril 1979 (edaspidi „Berni konventsioon“), rahvusvahelises esitajate, 

fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide kaitse konventsioonis, mis sõlmiti 

26. oktoobril 1961 Roomas, või integraallülitustega seotud intellektuaalomandi lepingus, mis 

sõlmiti 26. mail 1989 Washingtonis. Esitajate, fonogrammitootjate ning 

ringhäälinguorganisatsioonide puhul kehtib see kohustus ainult nende õiguste suhtes, mis on ette 

nähtud käesoleva peatükiga.

& /et 330

2. Lepinguosaline võib kasutada lõike 1 alusel lubatud erandeid seoses oma kohtu- ja 

haldusmenetlustega, sealhulgas nõuda, et teise lepinguosalise kodanik määraks tema territooriumil 

menetlusdokumentide kättetoimetamise aadressi või nimetaks tema territooriumil esindaja, kui 

sellised erandid vastavad järgmistele tingimustele:

a) need on vajalikud selleks, et tagada vastavus lepinguosalise õigusnormidele, mis ei ole 

vastuolus käesoleva peatükiga; ning

b) neid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast kaubanduse varjatud piiramist.

3. Lõiget 1 ei kohaldata menetluste suhtes, mis on ette nähtud Maailma Intellektuaalse Omandi 

Organisatsiooni (WIPO) egiidi all sõlmitud mitmepoolsetes lepingutes intellektuaalomandi õiguste 

saamise ja jõushoidmise kohta.

ARTIKKEL 12.6

Geneetilised ressursid, traditsioonilised teadmised ja traditsioonilised kultuurilised väljendusvormid

1. Lepinguosalised tunnistavad geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste 

teadmiste tähtsust ja väärtust.

& /et 331

2. Lepinguosalised tunnistavad, et geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste 

teadmiste päritolu või allika avalikustamine patenditaotlustes võib suurendada patendisüsteemi 

läbipaistvust geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste osas.

3. Lepinguosalised kinnitavad, et on oluline töötada selle nimel, et saavutada mitmepoolne 

tulemus geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste intellektuaalomandiga 

seotud aspektide ning WIPO intellektuaalomandi ja geneetiliste ressursside, traditsiooniliste 

teadmiste ja rahvakunsti valitsustevahelise komitee poolt traditsiooniliste teadmiste ja 

traditsiooniliste kultuuriliste väljendusvormide valdkonnas tehtud töö alal.

ARTIKKEL 12.7

Tehnosiire

Lepinguosalised lepivad kokku, et vahetavad seisukohti ja teavet oma õigusnormide ja 

rahvusvaheliste tavade kohta intellektuaalomandi õiguste kaitse ja intellektuaalomandi õiguskaitse 

tagamise alal seoses tehnosiirdega. Selle raames vahetatakse eelkõige teavet meetmete kohta, 

millega soodustatakse infovooge, äripartnerlusi ning vabatahtlikke litsentsi- ja allhankelepinguid. 

Erilist tähelepanu pööratakse tingimustele, mis on vajalikud selleks, et luua tehnoloogiat 

vastuvõtvas lepinguosalises tehnosiirde jaoks piisavalt toetav keskkond, sealhulgas sellistele 

küsimustele nagu asjaomase lepinguosalise õigusraamistik ja inimkapitali arendamine.

& /et 332

ARTIKKEL 12.8

Rahvusvahelised lepingud

1. Kumbki lepinguosaline täidab oma kohustusi, mis tulenevad järgmistest rahvusvahelistest 

lepingutest:

a) TRIPS-leping;

b) WIPO autoriõiguse leping, mis võeti vastu 20. detsembril 1996 Genfis;

c) WIPO esituste ja fonogrammide leping, mis võeti vastu 20. detsembril 1996 Genfis; ning

d) Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või 

muu trükikirja lugemise puudega isikutele, mis võeti vastu 28. juunil 2013 Marrakechis.

2. Kumbki lepinguosaline teeb kõik mõistlikud jõupingutused, et ratifitseerida järgmised 

rahvusvahelised lepingud või et nendega ühineda:

a) Pekingi audiovisuaalesituste kaitse leping, mis võeti vastu 24. juunil 2012 Pekingis;

b) kaubamärgiõiguse leping, mis võeti vastu 27. oktoobril 1994 Genfis, või kaubamärgiõiguse 

Singapuri leping, mis võeti vastu 27. märtsil 2006 Singapuris; ning

& /et 333

c) tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioon, 

mis võeti vastu 2. juulil 1999 Genfis.

3. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema territooriumil on võimalik tugineda järgmistes 

rahvusvahelistes lepingutes sätestatud menetlustele:

a) 19. juunil 1970 Washingtonis vastu võetud patendikoostöö leping, nagu seda on muudetud 28. 

septembril 1979, muudetud 3. veebruaril 1984 ja viimati muudetud 3. oktoobril 2001; ning

b) märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll, mis võeti vastu 

27. juunil 1989 Madridis ja mida on muudetud 3. oktoobril 2006 ja 12. novembril 2007.

4. Kumbki lepinguosaline kinnitab veel kord oma pühendumust muudele WIPO egiidi all 

sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele, mille osaline ta on, sealhulgas Berni konventsioonile.

& /et 334

B JAGU

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTEGA SEOTUD STANDARDID

1. ALAJAGU

AUTORIÕIGUS JA SELLEGA KAASNEVAD ÕIGUSED

ARTIKKEL 12.9

Autorid

1. Kumbki lepinguosaline annab autoritele ainuõiguse lubada või keelata:

a) oma teoste otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või osaliselt mis 

tahes viisil ja mis tahes vormis;

b) oma teoste originaalide või nende koopiate igasugust avalikku levitamist müügi teel või muul 

viisil;

& /et 335

c) oma teoste edastamist üldsusele traat- või traadita sidevahendite abil, sh nende teoste 

üldsusele kättesaadavaks tegemist nii, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja ajal; ning

d) oma teoste originaalide või koopiate rentimist üldsusele kaubanduslikul eesmärgil.

2. Käesolev artikkel ei piira artikli 12.46 „Isikud, kellel on õigus taotleda meetmete, menetluste 

ja õiguskaitsevahendite kohaldamist“ kohaldamist.

ARTIKKEL 12.10

Esitajad

1. Kumbki lepinguosaline annab esitajatele ainuõiguse lubada või keelata:

a) oma esituste salvestiste1 tegemist;

b) oma esituste salvestiste otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või 

osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

c) oma esituste salvestiste üldsusele kasutamiseks andmist müügi teel või muul viisil;

1Termin „salvestis“ tähendab helide või kujutiste või neid esindavate märkide jäädvustust kandjal,  millelt neid saab vastava seadme abil tajuda, taasesitada või edastada.

& /et 336

d) oma esituste salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemist traat- või traadita sidevahendite 

abil nii, et üksikisikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;

e) oma esituste ülekandmist ringhäälingus traadita sidevahendite abil ja nende edastamist 

üldsusele, välja arvatud juhul, kui esitus ise on juba ülekantav esitus või kui see on tehtud 

salvestise põhjal; ning

f) oma esituste salvestiste rentimist üldsusele kaubanduslikul eesmärgil.

2. Käesolev artikkel ei piira artikli 12.46 „Isikud, kellel on õigus taotleda meetmete, menetluste 

ja õiguskaitsevahendite kohaldamist“ kohaldamist.

ARTIKKEL 12.11

Fonogrammitootjad

1. Kumbki lepinguosaline annab fonogrammitootjatele ainuõiguse lubada või keelata:

a) oma fonogrammide otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või 

osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

& /et 337

b) oma fonogrammide, sealhulgas nende koopiate üldsusele levitamist müügi teel või muul 

viisil;

c) oma fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemist traat- või traadita sidevahendite abil 

nii, et üksikisikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal, ning

d) oma fonogrammide rentimist üldsusele kaubanduslikul eesmärgil.

2. Käesolev artikkel ei piira artikli 12.46 „Isikud, kellel on õigus taotleda meetmete, menetluste 

ja õiguskaitsevahendite kohaldamist“ kohaldamist. 

ARTIKKEL 12.12

Ringhäälinguorganisatsioonid

1. Kumbki lepinguosaline annab ringhäälinguorganisatsioonidele ainuõiguse lubada või keelata:

a) oma ringhäälingusaadete salvestiste tegemist sõltumata sellest, kas neid ringhäälingusaateid 

edastatakse traatside või õhu kaudu1;

1Edastamine „traatside või õhu kaudu“ hõlmab edastamist kaabli või satelliidi kaudu.

& /et 338

b) oma ringhäälingusaadete salvestiste otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist 

tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja vormis, olenemata sellest, kas neid 

ringhäälingusaateid edastatakse traatside või õhu kaudu;

c) oma ringhäälingusaadete salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemist traat- või traadita 

sidevahendite kaudu, olenemata sellest, kas neid ringhäälingusaateid edastatakse traatside või 

õhu kaudu, nii, et üksikisikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;

d) oma ringhäälingusaadete salvestiste, sealhulgas nende koopiate üldsusele levitamist müügi 

teel või muul viisil, olenemata sellest, kas neid ringhäälingusaateid edastatakse traatside või 

õhu kaudu, ning

e) oma ringhäälingusaadete taasedastamist traadita sidevahendite abil ja oma 

ringhäälingusaadete edastamist üldsusele, kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks 

nõutakse üldsuselt sisenemistasu.

2. Käesolev artikkel ei piira artikli 12.46 „Isikud, kellel on õigus taotleda meetmete, menetluste 

ja õiguskaitsevahendite kohaldamist“ kohaldamist.

& /et 339

ARTIKKEL 12.13

Õigus saada tasu ringhäälingus ülekandmise ja üldsusele edastamise eest

1. Kumbki lepinguosaline sätestab, et esitajatel ja fonogrammitootjatel on õigus ühekordsele 

õiglasele tasule, mida kasutaja maksab esitajatele ja fonogrammitootjatele, kui kaubanduslikel 

eesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse 

ringhäälingus ülekandmiseks või muul moel üldsusele edastamiseks.

2. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et lõikes 1 osutatud ühekordset õiglast tasu nõuab kasutajalt 

esitaja, fonogrammitootja või mõlemad. Kumbki lepinguosaline võib kehtestada õigusnormid, 

millega esitajate ja fonogrammitootjate vahelise kokkuleppe puudumise korral nähakse ette 

tingimused, mille kohaselt esitajad ja fonogrammitootjad selle ühekordse õiglase tasu omavahel 

jagavad.

& /et 340

ARTIKKEL 12.14

Kaitse kehtivuse tähtaeg

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et:

a) Berni konventsiooni artiklis 2 osutatud kirjandus- või kunstiteose autori õigused kehtivad 

autori eluajal ja 70 aastat pärast autori surma, olenemata kuupäevast, mil teos muutus 

õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks;

b) sõnalist osa sisaldava muusikateose kaitse tähtaeg lõpeb 70 aastat pärast muusikateose sõnade 

autori või helilooja surma, olenevalt sellest, kumb neist elab kauem, tingimusel et kumbki 

kaastöö on tehtud konkreetselt asjaomase sõnalist osa sisaldava muusikateose jaoks;

c) ühisloomingu puhul lõpeb kaitse kehtivusaeg vähemalt 70 aastat pärast viimase elus olnud 

autori surma;

d) anonüümse või pseudonüümse teose1 kaitse kehtivusaeg kestab vähemalt 50 aastat pärast 

teose õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks tegemist; kui autori kasutatud pseudonüüm ei 

jäta tema isiku suhtes kahtlust või kui autor esimeses lauses osutatud aja jooksul oma isiku 

avalikustab, siis kohaldatakse punktis a osutatud kaitse kehtivusaega;

1Mõistet „anonüümne või pseudonüümne teos“ käsitatakse Berni konventsiooni tähenduses.

& /et 341

e) kui teos avaldatakse köidete, osade, vihikute, numbrite või seeriatena ja kaitse tähtaeg algab 

hetkest, mil teos õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks tehti, arvestatakse iga sellise 

elemendi kaitse tähtaega eraldi;

f) kinematograafia- või audiovisuaalteoste kaitse tähtaeg lõpeb kas:

i) 70 aastat pärast järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma, olenemata 

sellest, kas neid isikuid on nimetatud kaasautorina või mitte: peamine režissöör, 

stsenaariumi autor, dialoogi autor ning spetsiaalselt kinematograafia- või 

audiovisuaalteoses kasutamiseks loodud muusika helilooja; või

ii) vähemalt 50 aastat pärast seda, kui teos autori nõusolekul üldsusele kättesaadavaks 

tehti, või selle puudumisel vähemalt 50 aastat pärast teose tegemist;

g) ringhäälinguorganisatsioonide õiguste kehtivus lõpeb 20 aastat pärast ringhäälingusaate 

esmakordset edastamist, olenemata sellest, kas see ringhäälingusaade edastatakse traatside või 

õhu kaudu;

h) esitajate õigused lõpevad 50 aastat pärast esituse salvestise tegemise kuupäeva; kui 

fonogrammil jäädvustatud esituse salvestis on selle aja jooksul õiguspäraselt avaldatud või – 

kui lepinguosaline on selle ette näinud – õiguspäraselt üldsusele edastatud, lõpeb kaitse 

kehtivusaeg vähemalt 50 aastat pärast sellist esmakordset avaldamist või – kui lepinguosaline 

on selle ette näinud – esimest üldsusele edastamist; kui lepinguosaline näeb ette mõlemad 

võimalused, arvutatakse kaitse kehtivusaega sündmusest, mis toimus varem; ning

& /et 342

i) fonogrammitootjate õigused aeguvad 50 aastat pärast salvestise tegemist; kui aga fonogramm 

on selle ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatud, aeguvad nimetatud õigused vähemalt 

50 aastat pärast esmakordset õiguspärast avaldamist; kui 50 aasta jooksul pärast esmakordset 

salvestise tegemist ei ole seda õiguspäraselt avaldatud ja kui fonogramm on selle aja jooksul 

õiguspäraselt üldsusele edastatud, aeguvad nimetatud õigused vähemalt 50 aastat pärast 

esimest õiguspärast üldsusele edastamist.

2. Käesolevas artiklis sätestatud kaitsetähtaegu arvutatakse nende aluseks olevale sündmusele 

järgneva aasta esimesest jaanuarist.

3. Kumbki lepinguosaline võib ette näha käesolevas artiklis sätestatust pikemad kaitse kehtivuse 

tähtajad.

ARTIKKEL 12.15

Edasimüügiõigus

1. Kumbki lepinguosaline teeb mõistlikes piires kõik endast sõltuva, et tagada algupärase 

graafika-või plastikateose autorile „edasimüügiõigus“, mida määratletakse kui võõrandamatut ja ka 

ette loovutamatut õigust saada pärast seda, kui autor teose esmakordselt üle annab, selle igakordse 

edasimüügi korral müügihinnal põhinevat autoritasu.

& /et 343

2. Lõikes 1 osutatud edasimüügiõigus kehtib kõikide edasimüügitehingute puhul, milles 

müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks 

oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja üldiselt kunstiteoste vahendajad.

3. Kumbki lepinguosaline võib ette näha, et lõikes 1 osutatud edasimüügiõigus ei kehti 

edasimüügi suhtes, kui müüja on teose omandanud otse autorilt vähem kui kolm aastat enne 

edasimüüki ning edasimüügihind ei ületa teatavat miinimumsummat.

4. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et autorid, kes on kolmanda riigi kodanikud, ja nende 

õigusjärglased saavad kasutada edasimüügiõigust vastavalt käesolevale lepingule ja asjaomase 

lepinguosalise õigusnormidele, üksnes juhul kui asjaomase kolmanda riigi õigusnormid 

võimaldavad kaitsta selles kolmandas riigis asjaomase lepinguosalise autorite ja nende 

õigusjärglaste edasimüügiõigust.

ARTIKKEL 12.16

Õiguste kollektiivne teostamine

1. Lepinguosalised edendavad koostööd oma vastavate kollektiivse esindamise 

organisatsioonide vahel, et soodustada teoste ja muu kaitstud materjali kättesaadavust oma vastaval 

territooriumil ning selliste teoste või muu kaitstud materjali kasutamisega seotud õigustest saadava 

tulu ülekandmist.

& /et 344

2. Lepinguosalised edendavad kollektiivse esindamise organisatsioonide läbipaistvust, eelkõige 

seoses õigustest saadava tulu kogumise, selle tulu suhtes kohaldatavate mahaarvamiste, selle 

kogutud tulu kasutamise, jaotamispõhimõtete ja repertuaariga.

3. Kumbki lepinguosaline õhutab oma territooriumil asutatud kollektiivse esindamise 

organisatsioone, kes esindamislepingu alusel esindavad teist kollektiivse esindamise 

organisatsiooni, mis on asutatud teise lepinguosalise territooriumil, tasuma esindatavale kollektiivse 

esindamise organisatsioonile võlgnetavaid summasid täpselt, korrapäraselt ja hoolikalt ning esitama 

esindatavale kollektiivse esindamise organisatsioonile teavet õigustest saadava tulu summa kohta, 

mis on tema nimel kogutud, ja nimetatud tulust tehtud mahaarvamiste kohta.

ARTIKKEL 12.17

Erandid ja piirangud

1. Kumbki lepinguosaline kehtestab ainuõiguste suhtes piiranguid või erandeid üksnes teatavatel 

erijuhtudel, mis ei ole vastuolus asjaomase materjali tavapärase kasutamisega ega kahjusta 

põhjendamatult õiguseomajate õigustatud huve.

& /et 345

2. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et ajutise reprodutseerimise toimingud, mis on lühiajalised 

või juhuslikud ning mis on tehnoloogilise protsessi lahutamatu ja oluline osa, mille ainus eesmärk 

on võimaldada teose või muu materjali edastamist vahendaja poolt võrgu kaudu kolmandatele 

isikutele või selle teose või materjali õiguspärast kasutamist ning millel ei ole iseseisvat 

majanduslikku tähtsust, jäetakse reprodutseerimisõiguse kohaldamisalast välja.

ARTIKKEL 12.18

Tehniliste meetmete kaitse

1. Kumbki lepinguosaline näeb oma õigusnormide kohaselt ette piisava õiguskaitse mis tahes 

tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui sellise teo sooritanud isik on või 

põhjendatult peab olema teadlik, et ta taotleb sellist eesmärki.

2. Kumbki lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse selliste seadmete, toodete või 

komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügiks või rendiks reklaamimise 

või äriotstarbelise omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:

a) mida edendatakse, reklaamitakse või turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest 

kõrvalehoidmiseks;

& /et 346

b) millel puudub muu märkimisväärne kaubanduslikult oluline otstarve peale tõhusatest 

tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise; või

c) mis on eelkõige konstrueeritud, valmistatud, kohandatud või osutatud selleks, et tõhusatest 

tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmist võimaldada või hõlbustada.

3. Lõige 2 ei piira lepinguosalise kohtuasutuste õigust hinnata juhtumi kõiki asjaolusid vastavalt 

selle lepinguosalise õigusnormidele.

4. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab termin „tehnilised meetmed“ mis tahes tehnoloogiat, 

seadet või komponenti, mis oma tavapärasel toimimisel on ette nähtud takistama või piirama teoste 

või muu materjaliga seotud toiminguid, milleks käesolevas alajaos ette nähtud autoriõiguse või 

sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole luba andnud. Tehnilised meetmed on „tõhusad“ juhul, kui 

õiguste omajad kontrollivad kaitstud teose või muu materjali kasutamist seeläbi, et rakendavad 

juurdepääsukontrolli või kaitseprotsessi, näiteks krüpteerimist, skrambleerimist või muul viisil teose 

või muu materjali muutmist või kopeerimiskaitsemehhanismi, mis täidab kaitse eesmärki.

& /et 347

ARTIKKEL 12.19

Õiguste teostamist käsitleva teabega seotud kohustused

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse iga isiku vastu, kes teadlikult ja ilma 

loata paneb toime mis tahes järgmise teo, kui see isik on teadlik või peaks põhjendatult olema 

teadlik, et seda tehes kutsub ta esile, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või sellega 

kaasnevate õiguste rikkumist:

a) eemaldab õiguste teostamist käsitleva elektroonilise teabe või muudab seda või

b) levitab, impordib levitamise eesmärgil, kannab ringhäälingus üle, edastab või teeb üldsusele 

kättesaadavaks käesoleva lepingu alusel kaitstud teoseid või muud materjali, millelt on loata 

eemaldatud õiguste teostamist käsitlev elektrooniline teave või millel on seda muudetud.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „õiguste teostamist käsitlev teave“ õiguste omajate 

esitatud teavet, mis identifitseerib teose või muu käesolevas artiklis osutatud materjali, autori või 

mis tahes muu õiguste omaja, või teavet teose või muu materjali kasutustingimuste kohta ning 

sellist teavet esindavaid numbreid või koode. Käesoleva lõike esimest lauset kohaldatakse juhul, kui 

nimetatud teave on lisatud käesolevas peatükis osutatud teose või muu materjali koopiale või 

esitatakse seoses selle teose või muu materjali edastamisega üldsusele.

& /et 348

2. ALAJAGU

KAUBAMÄRGID

ARTIKKEL 12.20

Kaubamärgist tulenevad õigused

1. Registreeritud kaubamärk annab omanikule sellega kaasnevad ainuõigused. Omanikul on 

õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma omaniku 

nõusolekuta:

a) kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille 

jaoks kaubamärk on registreeritud, ning

b) tähist, mille identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ning kaubamärgi ja tähisega 

hõlmatud kaupade või teenuste identsuse või sarnasuse tõttu on tõenäoline, et üldsus võib 

need omavahel segi ajada, sealhulgas on tõenäoline, et tähist seostatakse kaubamärgiga.

2. Omanik võib lõike 1 alusel keelata eelkõige järgmise:

a) tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;

& /et 349

b) tähise all kaupade pakkumine, turulelaskmine või ladustamine nimetatud otstarbel või tähise 

alusel teenuste pakkumine või osutamine;

c) tähise all kaupade importimine ja eksportimine;

d) tähise kasutamine ärilise käibenime või äriühingu nimena või ärilise käibenime või äriühingu 

nime osana; ning

e) tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamis.

ARTIKKEL 12.21

Registreerimismenetlus

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette kaubamärkide registreerimise süsteemi, milles kõik 

asjaomase kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud otsused1 kaubamärgi registreerimisest keeldumise 

kohta, sealhulgas osalise keeldumise kohta, tehakse teatavaks kirjalikult koos nõuetekohaste 

põhjendustega ja need võib edasi kaevata.

2. Kumbki lepinguosaline näeb ette võimaluse vaidlustada kaubamärkide registreerimise taotlusi 

või asjakohasel juhul kaubamärkide registreeringuid. Vaidlustamismenetlus peab olema võistlev.

1Lõplik negatiivne otsus.

& /et 350

3. Kumbki lepinguosaline näeb ette avaliku elektroonilise kaubamärgitaotluste ja 

registreeringute andmebaasi.

ARTIKKEL 12.22

Üldtuntud kaubamärgid

Üldtuntud kaubamärkide kaitsmiseks vastavalt Pariisi konventsiooni artiklile 6a ning TRIPS-

lepingu artikli 16 lõigetele 2 ja 3 kohaldab kumbki lepinguosaline ühissoovitust tuntud kaubamärke 

käsitlevate sätete kohta, mille tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni assamblee ja WIPO 

peaassamblee võtsid vastu 20.–29. septembril 1999. aastal toimunud WIPO liikmesriikide 

assambleede 34. istungjärgul.

ARTIKKEL 12.23

Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette piiratud erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest, nagu 

kirjeldavate terminite, sealhulgas vajaduse korral geograafiliste tähiste õiglane kasutamine, ning 

võib ette näha muid piiratud erandeid, tingimusel et sellistes erandites võetakse arvesse kaubamärgi 

omaniku ja kolmandate isikute õigustatud huve.

& /et 351

2. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata 

kolmandal isikul kasutada kaubandustegevuse käigus:

a) kolmanda isiku nime või aadressi, kui kolmas isik on füüsiline isik;

b) tähiseid, mis näitavad kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, sihtotstarvet, väärtust, 

geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või muid kauba või 

teenuse omadusi; või

c) kaubamärki, kui see on vajalik kauba või teenuse sihtotstarbe näitamiseks, eelkõige juhul, kui 

tegemist on lisaseadme või varuosaga.

3. Lõiget 2 kohaldatakse üksnes juhul, kui kolmas isik kasutab seda kooskõlas ausa tööstus- või 

kaubandustavaga. Kumbki lepinguosaline võib ette näha, et lõike 2 punkti a kohast kasutust 

peetakse ausa tööstus- või kaubandustavaga kooskõlas olevaks üksnes juhul, kui see on seotud 

kaupade või teenustega, mis erinevad varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupadest või teenustest.

& /et 352

ARTIKKEL 12.24

Kaubamärgi tühistamine ja kehtetuks tunnistamine

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kaubamärgi võib tühistada, kui seda ei ole lepinguosalise 

asjaomasel territooriumil vähemalt kolme järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste 

puhul, mille jaoks see registreeriti, ja kasutamata jätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi. 

Lepinguosaline ei või taotleda kaubamärgiomaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik 

kasutamine algas või jätkus vähemalt kolmeaastase ajavahemiku lõpu ja tühistamistaotluse 

esitamise vahelisel ajal. Kui kasutamine algas või jätkus tühistamistaotluse esitamisele eelnenud 

kolmekuulise ajavahemiku jooksul, mis algas kõige varem siis, kui lõppes kolme järjestikuse aasta 

pikkune kasutamata olek, jäetakse kasutamise algamine või jätkumine siiski tähelepanuta, kui 

ettevalmistusi kasutamise alustamiseks või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui 

kaubamärgi omanik sai teada, et võidakse esitada tühistamistaotlus.

2. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kaubamärgi võib tühistada ka juhul, kui pärast selle 

registreerimise kuupäeva:

a) on kaubamärk omaniku tegevuse või tegevusetuse tagajärjel kaubanduses muutunud selle 

kauba või teenuse üldnimetuseks, mille jaoks see registreeriti; või

& /et 353

b) selle tagajärjel, kuidas kaubamärgiomanik on kaubamärki kasutanud kaupadel või teenustel, 

mille jaoks see kaubamärk registreeriti, või kuidas seda on tema nõusolekul tehtud, võib 

kaubamärk avalikkust eksitada, eelkõige nende kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või 

geograafilise päritolu osas.

3. Kaubamärgi kehtetuks tunnistamise põhjused võib kindlaks määrata kummagi lepinguosalise 

õigusnormidega.

ARTIKKEL 12.25

Pahausksed taotlused

Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kaubamärki peab olema võimalik tunnistada kehtetuks, kui 

taotleja on kaubamärgi registreerimise taotluse esitanud pahauskselt. Kumbki lepinguosaline võib 

ka ette näha, et sellist kaubamärki ei registreerita.

& /et 354

3. ALAJAGU

DISAINILAHENDUSED

ARTIKKEL 12.26

Registreeritud disainilahenduste kaitse

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette sõltumatult loodud uute või originaalsete1 disainilahenduste 

kaitse. See kaitse tekib registreerimisel ja annab selle omanikule ainuõiguse vastavalt käesolevale 

alajaole.

2. Registreeritud disainilahenduse omanikul peab olema õigus takistada kolmandaid isikuid ilma 

omaniku nõusolekuta vähemalt kasutamast ja eelkõige valmistamast, müügiks pakkumast, 

müümast, turule laskmast, importimast, eksportimast või ladustamast toodet või kasutamast 

esemeid, mis kannavad või sisaldavad kaitstud tööstusdisainilahendust, kui selline tegevus toimub 

kaubanduslikul eesmärgil, kahjustab põhjendamatult disainilahenduse tavapärast kasutamist või ei 

ole kooskõlas õiglase kaubandustavaga.

3. Disainilahendusele, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks 

olevas tootes, antakse disainilahenduse kaitse:

a) juhul, kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist viimati nimetatud toote 

tavapärasel kasutamisel nähtav, ning

1Lepinguosalised lepivad kokku, et kui liidu õiguses on niiviisi ette nähtud, võidakse nõuda ka  disainilahenduste eristatavust.

& /et 355

b) sel määral, mil need koostisosa vaadeldavad omadused vastavad ise lõike 1 kohastele 

tingimustele.

4. Lõike 3 punktis a kasutatud termin „tavapärane kasutus“ tähendab kasutamist lõppkasutaja 

poolt ning ei hõlma hooldust, teenindust ega remonti.

ARTIKKEL 12.27

Kaitse kehtivuse tähtaeg

Kumbki lepinguosaline näeb ette, et registreeritud disainilahendustele võimaldatava kaitse kestus on 

kokku vähemalt 10 aastat alates taotluse esitamise kuupäevast. Kui lepinguosaline pikendab enne 

või pärast käesoleva lepingu jõustumist kaitse kestust kauemaks kui 10 aastaks, kehtestatakse 

käesoleva lõike esimese lause kohase kaitse miinimumkestuseks selline pikendatud kestus, mis peab 

olema kokku vähemalt 15 aastat.

& /et 356

ARTIKKEL 12.28

Erandid

1. Kumbki lepinguosaline võib disainilahenduste kaitsele ette näha piiratud erandeid, tingimusel 

et sellised erandid ei ole põhjendamatult vastuolus kaitstud disainilahenduste tavapärase 

kasutamisega ega kahjusta kaitstud disainilahenduse omaniku õigustatud huve põhjendamatult, 

võttes arvesse kolmandate isikute õigustatud huve.

2. Disainilahenduste kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad peamiselt tehnilistest või 

funktsionaalsetest kaalutlustest. Eelkõige ei põhine disainilahendusega seotud õigus toote nendel 

välistunnustel, mida on tarvis reprodutseerida täpselt sama kuju ja suurusega selleks, et 

disainilahendust sisaldavat või seda kasutavat toodet saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või 

paigutada viimase sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode saaks täita oma otstarvet.

3. Erandina lõikest 2 võib disainilahendus seisneda disainilahenduses, mille eesmärk on 

võimaldada mitme vastastikku vahetatava toote kokkupanemist või ühendamist moodulsüsteemis.

& /et 357

ARTIKKEL 12.29

Seos autoriõigusega

Kumbki lepinguosaline tagab, et disainilahendus on tema autoriõiguse normide alusel kaitsekõlblik 

alates kuupäevast, mil disainilahendus loodi või mis tahes kujul fikseeriti. Kumbki lepinguosaline 

määrab kindlaks sellise kaitse ulatuse ja selle andmise tingimused, sealhulgas nõutava originaalsuse 

taseme.

4. ALAJAGU

GEOGRAAFILISED TÄHISED

ARTIKKEL 12.30

Kohaldamisala

1. Käesolevat alajagu kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit geograafiliste tähiste 

tunnustamise ja kaitse suhtes.

& /et 358

2. Lepinguosalise selliste geograafiliste tähiste suhtes, mida teine lepinguosaline peab kaitsma, 

kohaldatakse käesolevat alajagu üksnes juhul, kui need kuuluvad artiklis 12.31 osutatud 

õigusnormide kohaldamisalasse.

ARTIKKEL 12.31

Menetlused

1. Olles läbi vaadanud Indoneesia õigusnormid, mis on loetletud 12-A lisa „Nõuded 

geograafilisi tähiseid käsitlevatele õigusnormidele“ A jaos, on liit jõudnud järeldusele, et need 

õigusnormid vastavad elementidele, mis on sätestatud 12-A lisa „Nõuded geograafilisi tähiseid 

käsitlevatele õigusnormidele“ B jaos.

2. Olles läbi vaadanud liidu õigusnormid, mis on loetletud 12-A lisa „Nõuded geograafilisi 

tähiseid käsitlevatele õigusnormidele“ A jaos, on Indoneesia jõudnud järeldusele, et need 

õigusnormid vastavad elementidele, mis on sätestatud 12-A lisa „Nõuded geograafilisi tähiseid 

käsitlevatele õigusnormidele“ B jaos.

& /et 359

3. Kui vastulausete ja vastuväidete menetlus on 12-B lisas „Kriteeriumid, mis tuleb lisada 

vastulausete ja vastuväidete menetlusse“ sätestatud kriteeriumide kohaselt lõpule viidud ja kui 12-C 

lisas „Artikli 12.31 lõigetes 3 ja 4 osutatud toodete geograafilised tähised“ loetletud liidu 

geograafilised tähised, mille liit on käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusnormide alusel 

registreerinud TRIPS-lepingu artikli 22 lõikele 1 vastavate geograafiliste tähistena, on üle 

kontrollitud, kaitseb Indoneesia neid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alajaos sätestatud 

kaitsetasemele.

4. Kui vastulausete ja vastuväidete menetlus on 12-B lisas „Kriteeriumid, mis tuleb lisada 

vastulausete ja vastuväidete menetlusse“ sätestatud kriteeriumide kohaselt lõpule viidud ja kui 12-C 

lisas „Artikli 12.31 lõigetes 3 ja 4 osutatud toodete geograafilised tähised“ loetletud Indoneesia 

geograafilised tähised, mille Indoneesia on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigusnormide alusel 

registreerinud TRIPS-lepingu artikli 22 lõikele 1 vastavate geograafiliste tähistena, on üle 

kontrollitud, kaitseb liit neid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alajaos sätestatud 

kaitsetasemele.

& /et 360

ARTIKKEL 12.32

Geograafiliste tähiste loetelu muutmine

Lepinguosalised võivad artiklite 12.37 ja 24.2 kohaselt muuta 12-C lisas „Artikli 12.31 lõigetes 3 ja 

4 osutatud toodete geograafilised tähised“ olevat kaitstavate geograafiliste tähiste loetelu. Uued 

geograafilised tähised lisatakse pärast seda, kui vastulausete ja vastuväidete menetlus on lõpule 

viidud ja need tähised on olenevalt asjaoludest kas artikli 12.31 lõike 3 või sama artikli lõike 4 

alusel kontrollitud.

ARTIKKEL 12.33

Geograafiliste tähiste kaitse

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette 12-C lisas „Artikli 12.31 lõigetes 3 ja 4 osutatud toodete 

geograafilised tähised“ loetletud geograafiliste tähiste kaitse järgmise eest: 

a) kaitstud nimetuse otsene või kaudne kasutamine kaubanduslikul eesmärgil:

i) sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile, või

ii) niivõrd, kui sellise kasutamise puhul kasutatakse ära geograafilise tähise mainet;

& /et 361

b) väärkasutus, imiteerimine või seoste tekitamine, ka juhul, kui toote tegelik päritolu on 

näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud, translitereeritud või kui sellele 

on lisatud väljend „stiilis“, „tüüpi“, „meetodil“, „valmistatud nagu“, „imitatsioon“, 

„maitsega“, „nagu“ vms, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisosana;

c) muud toote päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevad valed või eksitavad märked, mis 

esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega 

seotud dokumentides, ning toote pakendamine sellisesse pakendisse või mahutisse, mis võib 

jätta vale mulje toote päritolust, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse 

koostisosana; või

d) muu tegevus, mis võib tarbijat toote tegeliku päritolu osas eksitada.

2. 12-C lisas „Artikli 12.31 lõigetes 3 ja 4 osutatud toodete geograafilised tähised“ loetletud 

geograafilised tähised ei või muutuda lepinguosaliste territooriumil üldnimetusteks.

3. Ükski käesoleva lepingu säte ei kohusta lepinguosalist kaitsma teise lepinguosalise 

geograafilist tähist, mida teise lepinguosalise territooriumil ei kaitsta või mille kaitse on seal 

lõpetatud. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele, kui teatava lepinguosalise 

territooriumil geograafilist tähist enam ei kaitsta. Selline teatamine toimub artikli 12.37 lõikes 5 

sätestatud korras.

& /et 362

4. Ükski käesoleva lepingu säte ei piira ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma 

ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse üldsust eksitaval viisil.

ARTIKKEL 12.34

Geograafiliste tähiste kasutamise õigus

1. Käesoleva lepingu alusel kaitstud geograafilist tähist võivad kasutada kõik 

majandustegevuses osalejad, kes turustavad asjaomasele spetsifikaadile vastavat toodet.

2. Kui geograafiline tähis on käesoleva lepingu alusel kaitstud, ei saa kaitstud nimetuse 

kasutamise tingimuseks kehtestada kasutaja registreerimist või lisatasude maksmist.

& /et 363

ARTIKKEL 12.35

Seos kaubamärkidega

1. Juhul kui geograafiline tähis on käesoleva alajao alusel kaitstud, keelduvad lepinguosalised 

registreerimast kaubamärki, mille kasutamine oleks vastuolus artikli 12.33 lõikega 1, kui 

kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast kuupäeva, mil algab geograafilise tähise kaitse 

asjaomase lepinguosalise territooriumil. Käesoleva lõike sätteid rikkudes registreeritud 

kaubamärgid tunnistatakse kehtetuks.

2. Artiklis 12.31 osutatud geograafiliste tähiste puhul on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud 

kaitse alguse kuupäevaks käesoleva lepingu jõustumise kuupäev.

3. Artiklis 12.32 osutatud geograafiliste tähiste puhul on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud 

kaitse alguse kuupäevaks kuupäev, mil teisele lepinguosalisele edastatakse geograafilise tähise 

kaitse taotlus.

& /et 364

4. Lepinguosalised kaitsevad geograafilisi tähiseid ka juhul, kui on olemas varasem kaubamärk. 

Varasem kaubamärk on kaubamärk, mille kasutamine on vastuolus artikli 12.33 lõikega 1 ja mida 

on taotletud või mis on registreeritud või asjakohaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel ühe 

lepinguosalise territooriumil heauskselt kasutusele võetud enne kuupäeva, mil teisele 

lepinguosalisele edastatakse käesoleva lepingu alusel geograafilise tähise kaitse taotlus, ning mida 

varasema kaubamärgi omanikul on lepinguosalise vastavate õigusnormide alusel õigus kasutada. 

Selle kaubamärgi kasutamist võib jätkata ja seda uuendada tingimusel, et kaubamärgi kehtetuks 

tunnistamiseks või tühistamiseks ei ole asjaomase lepinguosalise kaubamärke käsitlevates 

õigusnormides ühtegi põhjust. Sellistel juhtudel on lubatud nii kaitstud geograafilise tähise 

kasutamine kui ka vastava kaubamärgi kasutamine.

ARTIKKEL 12.36

Jõustamismeetmed

Kumbki lepinguosaline näeb ette artiklites 12.31–12.35 sätestatud kaitse jõustamise asjakohaste 

haldus- ja kohtulike vahenditega, et vältida kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste 

tähiste ebaseaduslikku kasutamist või see lõpetada. Lepinguosalised jõustavad selle kaitse ka 

huvitatud isiku taotluse korral.

& /et 365

ARTIKKEL 12.37

Muud sätted ja komitee eriülesanded

1. Lepinguosaliselt ei saa käesoleva alajao alusel nõuda, et ta kaitseks geograafilise tähisena 

nimetust, mis on vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning mis seetõttu tõenäoliselt 

eksitab tarbijat kauba tegeliku päritolu osas.

2. Homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et toode on pärit muult 

territooriumilt, ei kaitsta, isegi kui nimetus on kõnealuse toote tegeliku päritoluterritooriumi, 

-piirkonna või -koha osas täpne. Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 kohaldamist, määravad 

lepinguosalised vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel täielikult või 

osaliselt homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, võttes arvesse vajadust tagada 

asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning hoiduda tarbijate eksitamisest.

3. Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga peetavate kahepoolsete läbirääkimiste käigus 

ettepaneku kaitsta selle kolmanda riigi geograafilist tähist, mis on osaliselt või täielikult 

homonüümne teise lepinguosalise geograafilise tähisega, mis on käesoleva alajao alusel kaitstud, 

teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ja annab talle võimaluse esitada märkusi, enne kui algab 

kolmanda riigi geograafilise tähise kaitse.

& /et 366

4. Kõiki kaitstud geograafiliste tähiste tootespetsifikaatidest tulenevaid küsimusi käsitletakse 

teenuste, investeeringute, digikaubanduse, riigihangete ja intellektuaalomandi komitees selle 

erikoosseisus 12. peatüki „Intellektuaalomand“ jaoks (käesolevas peatükis edaspidi „komitee“), 

millele on osutatud artiklis 12.61.

5. Käesoleva lepingu alusel kaitstava geograafilise tähise kaitse võib tühistada üksnes see 

lepinguosaline, kelle territooriumilt toode on pärit. Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele, 

kui 12-C lisas „Artikli 12.31 lõigetes 3 ja 4 osutatud toodete geograafilised tähised“ loetletud 

geograafilist tähist tema territooriumil enam ei kaitsta. Pärast sellist teatamist muudetakse 12-C lisa 

„Artikli 12.31 lõigetes 3 ja 4 osutatud toodete geograafilised tähised“ vastavalt käesoleva artikli 

lõikele 8.

6. Käesolevas alajaos osutatud tootespetsifikaadi, kaasa arvatud selle muudatused, kiidab heaks 

selle lepinguosalise ametiasutus, kelle territooriumilt toode pärineb.

7. Käesoleva alajao kohaldamisel jälgib artiklis 12.61 osutatud komitee ka käesoleva alajao 

nõuetekohast toimimist ning võib arutada kõiki selle rakendamise ja toimimisega seotud küsimusi.

& /et 367

8. Käesoleva alajao kohaldamisel võib artiklis 12.61 osutatud komitee soovitada 

kaubanduskomiteel artikli 24.2 alusel muuta:

a) 12-A lisa „Nõuded geograafilisi tähiseid käsitlevatele õigusnormidele“ seoses viidetega 

lepinguosalistes kohaldatavatele õigusnormidele ning geograafiliste tähiste registreerimise ja 

kontrolli elementidega;

b) 12-B lisa „Kriteeriumid, mis tuleb lisada vastulausete ja vastuväidete menetlusse“ seoses 

kriteeriumidega, mis tuleb lisada vastulausete ja vastuväidete menetlusse; ning

c) 12-C lisa „Artikli 12.31 lõigetes 3 ja 4 osutatud toodete geograafilised tähised“ seoses 

geograafiliste tähistega.

9. Komitee vastutab geograafilisi tähiseid käsitleva teabe vahetamise ja edastamise eest 

eesmärgiga kaaluda nende kaitset vastavalt artiklile 12.33.

& /et 368

5. ALAJAGU

PATENDID

ARTIKKEL 12.38

Patendid

1. Kui TRIPS-lepingu artikli 27 lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti, tagab kumbki lepinguosaline 

leiutistele vähemalt piisava ja tõhusa patendikaitse kõigis tehnoloogiavaldkondades, tingimusel et 

need on uued, sisaldavad leiutusaspekti ja neid on võimalik tööstuslikult rakendada.

2. Kui TRIPS-lepingu artikli 65 lõikest 4, artikli 70 lõikest 8 ja artikli 27 lõikest 3 ei tulene 

teisiti, ei ole patendi taotlemisel või patendiõiguste kasutamisel oluline leiutise tegemise koht, 

tehnikavaldkond ega see, kas tooted on imporditud või valmistatud kohapeal.

& /et 369

ARTIKKEL 12.39

Ravimitele või taimekaitsevahenditele 

patendiga antava tõhusa kaitse kestus

Lepinguosalised tunnistavad, et nende territooriumil patendiga kaitstud ravimite või 

taimekaitsevahendite suhtes võidakse enne turulelaskmist kohaldada haldusloamenetlust1. 

Lepinguosalised tõdevad, et patendiga antava tõhusa kaitse periood võib lüheneda ajavahemiku 

võrra, mis jääb patenditaotluse esitamise ja tootele esimese turulelaskmisloa andmise vahele, nagu 

see on sel otstarbel määratletud asjaomastes õigusnormides.

1Mõiste „haldusluba“ tähendab ametlikku heakskiitu, mille reguleerivad asutused annavad, et  lubada ravimeid ja taimekaitsevahendeid turustada. Selle loaga tagatakse, et toode vastab  kõigile vajalikele regulatiivsetele nõuetele, sealhulgas ohutuse ja tõhususe osas.

& /et 370

6. ALAJAGU

ÄRISALADUSTE1 KAITSE

ARTIKKEL 12.40

Ärisaladuste kaitse ulatus

1. Täites oma kohustust, mis tuleneb TRIPS-lepingu artikli 2 lõikest 1 ja eelkõige TRIPS-

lepingu artikli 39 lõigetest 1 ja 2, näeb kumbki lepinguosaline ette asjakohased 

tsiviilkohtumenetlused ja õiguskaitsevahendid, mida ärisaladuse omaja saab kasutada, et takistada 

ärisaladuse omandamist, kasutamist või avaldamist ausate äritavadega vastuolus oleval viisil ilma 

selle omaja nõusolekuta ning et saada sellise tegevuse korral õiguskaitset.

2. Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „ärisaladus“ – teave:

i) mis on salajane selles mõttes, et see ei ole tervikuna või üksikosade täpses paigutuses ja 

kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes 

tavaliselt sedalaadi teabega tegelevad;

1Mõisted „ärisaladus“ ja „avalikustamata teave“ on artiklite 12.40 ja 12.41 kohaldamisel vastastikku  asendatavad.

& /et 371

ii) millel on kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu ning

iii) mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke 

meetmeid, et hoida seda salajas; ning

b) „ärisaladuse omaja“ – iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on ärisaladuse üle seaduslik 

kontroll.

3. Käesoleva alajao kohaldamisel loetakse ausate äritavadega vastuolus olevaks vähemalt 

järgmised tegevused:

a) ärisaladuse omandamine ilma ärisaladuse omaja nõusolekuta, kui see toimub sel teel, et 

hangitakse loata juurdepääs seaduslikult ärisaladuse omaja kontrolli all olevatele 

dokumentidele, objektidele, materjalidele, ainetele või elektroonilistele failidele, mis 

sisaldavad ärisaladust või millest saab ärisaladuse tuletada, või need omastatakse või 

kopeeritakse;

b) ärisaladuse kasutamine või avalikustamine ilma ärisaladuse omaja nõusolekuta isiku poolt, 

kes vastab mõnele järgmisele tingimusele:

i) ta on ärisaladuse omandanud punktis a osutatud viisil;

ii) ta rikub konfidentsiaalsuslepingut või muud kohustust ärisaladust mitte avalikustada; 

või

iii) ta rikub lepingulist või muud ärisaladuse kasutamise piiramise kohustust; ning

& /et 372

c) ärisaladuse omandamine, kasutamine või avaldamine isiku poolt, kes omandamise, 

kasutamise või avaldamise ajal teadis või oleks asjaolusid arvesse võttes pidanud teadma, et 

ärisaladus on otseselt või kaudselt omandatud isikult, kes kasutas või avaldas ärisaladuse 

õigusvastaselt punkti b tähenduses, sealhulgas juhul, kui isik kallutas teist isikut kõnealuses 

punktis nimetatud tegudele.

4. Ühtki käesoleva alajao sätet ei mõisteta nii, nagu kohustaks see lepinguosalist käsitama 

järgmisi tegevusi ausate äritavadega vastuolus olevana:

a) isik avastab või loob asjaomase teabe iseseisvalt;

b) toote pöördprojekteerimine isiku poolt, kelle valduses see toode on seaduslikult ja kellel ei ole 

õiguslikult kehtivat kohustust piirata asjaomase teabe omandamist;

c) teabe omandamine, kasutamine või avalikustamine on kummagi lepinguosalise õiguse alusel 

nõutav või lubatud; või

d) töötajate poolt selliste kogemuste ja oskuste kasutamine, mille nad on omandanud ausal viisil 

oma tavapärast tööd tehes.

& /et 373

ARTIKKEL 12.41

Tsiviilkohtumenetlused ja õiguskaitsevahendid seoses ärisaladustega

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et isikutel, kes osalevad artikli 12.40 lõikes 1 osutatud 

tsiviilkohtumenetluses või kellel on juurdepääs sellise kohtumenetluse dokumentidele, ei ole 

lubatud kasutada ja avalikustada ärisaladust või väidetavat ärisaladust, mille pädev kohtuasutus on 

huvitatud isiku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel tunnistanud konfidentsiaalseks ja mis on 

saanud neile teatavaks menetluses osalemise või dokumentidele juurdepääsu tulemusel.

2. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et artikli 12.40 lõikes 1 osutatud tsiviilkohtumenetluses on 

tema kohtuasutustel õigus vähemalt:

a) anda korraldus võtta lepinguosalise õigusnormide kohaseid ajutisi meetmeid, et takistada 

ärisaladuse omandamist, kasutamist või avalikustamist ausate äritavadega vastuolus oleval 

viisil;

b) anda korraldus rakendada esialgset õiguskaitset, et takistada ärisaladuse omandamist, 

kasutamist või avalikustamist ausate äritavadega vastuolus oleval viisil;

c) mõista isikult, kes teadis või oleks pidanud teadma, et ta omandab, kasutab või avalikustab 

ärisaladust ausate äritavadega vastuolus oleval viisil, ärisaladuse omaja kasuks välja 

kahjuhüvitis, mis vastab ärisaladuse sellise ebaseadusliku omandamise, kasutamise või 

avalikustamisega tekitatud kahjule;

& /et 374

d) võtta erimeetmeid, et säilitada sellise ärisaladuse või väidetava ärisaladuse konfidentsiaalsus, 

mida kasutatakse või millele viidatakse tsiviilkohtumenetluses, mis käsitleb ärisaladuse 

väidetavat omandamist, kasutamist ja avalikustamist viisil, mis on vastuolus ausate 

äritavadega; ning

e) määrata menetlusosalistele või muudele kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvatele isikutele 

karistusi, kui nad on rikkunud kohtumäärusi, mis käsitlevad sellise ärisaladuse või väidetava 

ärisaladuse kaitset, mida on asjaomases kohtumenetluses kasutatud või millele on selle käigus 

viidatud.

3. Lepinguosaline ei ole kohustatud ette nägema artikli 12.40 lõikes 1 osutatud kohtumenetlusi 

ja õiguskaitsevahendeid, kui ausate äritavadega vastuolus olev tegevus toimub tema õigusnormide 

kohaselt, et paljastada väärkäitumist, väärtegu või ebaseaduslikku tegevust või kaitsta selle 

lepinguosalise õigustatud huvi, mida on tunnustatud tema õigusnormidega.

ARTIKKEL 12.42

Ravimi turuleviimise loa saamiseks esitatud andmete kaitse

1. Kumbki lepinguosaline kaitseb ravimite turuleviimise loa (edaspidi „müügiluba“) saamiseks 

esitatud konfidentsiaalset äriteavet kolmandatele isikutele avalikustamise eest, välja arvatud juhul, 

kui see on vajalik üldsuse kaitseks või kui võetakse meetmeid, et tagada andmete kaitse ebaausa 

äriotstarbelise kasutamise eest.

& /et 375

2. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et piiratud ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks 

tema riigisisese õigusega, ei võta müügiloa andmise eest vastutav ametiasutus vastu ühtegi 

hilisemat müügiloa taotlust, mille aluseks on prekliiniliste katsete või kliiniliste uuringute 

tulemused, mis esitati sellele asutusele esimese müügiloa taotluses, ilma esimese müügiloa omaniku 

selgesõnalise nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui rahvusvahelistes lepingutes, mida kohaldavad 

mõlemad lepinguosalised, on sätestatud teisiti.

ARTIKKEL 12.43

Taimekaitsevahendi müügiloa saamiseks 

esitatud andmete kaitse

1. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et vähemalt kümme aastat alates taimekaitsevahendi 

turuleviimiseks antud esimese müügiloa kuupäevast ei kasutata katse- või uuringuaruandeid, mis 

esitati esimese müügiloa saamiseks, ühegi teise taimekaitsevahendi müügiluba taotleva isiku 

huvides ilma katse- või uuringuaruannete omaniku selgesõnalise nõusolekuta, olenemata sellest, kas 

katse- või uuringuaruanne on üldsusele kättesaadavaks tehtud või mitte.

2. Lõikes 1 osutatud katse- või uuringuaruanne peaks vastama järgmistele tingimustele:

a) olema vajalik müügiloa andmiseks või müügiloa muutmiseks, et lubada kasutada 

taimekaitsevahendit mõnel muul põllukultuuril, ning

& /et 376

b) olema tunnistatud hea laboritava või hea katsetava põhimõtetele vastavaks.

3. Kumbki lepinguosaline kehtestab õigusnormid, et vältida dubleerivaid katseid selgroogsete 

loomadega.

7. ALAJAGU

TAIMESORDID

ARTIKKEL 12.44

Sordikaitse

Kumbki lepinguosaline tagab sordikaitse vastavalt Pariisis 2. detsembril 1961 vastu võetud 

rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse konventsioonile, nagu seda on muudetud 19. märtsil 1991 

Genfis (edaspidi „UPOV 1991. aasta konventsioon“), sealhulgas aretajaõiguste erandile, millele on 

osutatud selle konventsiooni artikli 15 lõikes 21.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et see säte ei mõjuta kohalike taimesortide registreerimist  Indoneesia õigusnormide alusel väljaspool UPOV 1991. aasta konventsiooni kohaldamisala.

& /et 377

C JAGU

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE TAGAMINE

ARTIKKEL 12.45

Üldsätted

1. Lepinguosalised kinnitavad oma kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja eelkõige selle 

III osast. Käesoleva jaoga ette nähtud täiendavad meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid on 

vajalikud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks1. Need meetmed, menetlused ja 

õiguskaitsevahendid peavad olema õiglased ja erapooletud ning ei tohi olla ülemäära keerukad või 

kulukad ega sisaldada ebamõistlikke tähtaegu ega põhjendamatuid viivitusi.

2. Lõikes 1 nimetatud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid peavad olema ka mõjusad, 

proportsionaalsed ja heidutavad ning neid tuleb rakendada viisil, mis võimaldab vältida tõkete 

loomist seaduslikule kaubandusele ja ette näha kaitsemeetmeid nende kuritarvitamise vastu.

3. Käesolev jagu ei piira selliste geneetiliste ressursside, traditsiooniliste teadmiste ja 

traditsiooniliste kultuuriliste väljendusvormide õiguskaitse mehhanismide kohaldamist, mis on ette 

nähtud lepinguosaliste vastavate õigusaktidega.

1Käesoleva jao kohaldamisel hõlmab mõiste „intellektuaalomandi õigused“ vähemalt järgmisi  õigusi: autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad õigused, pooljuhttoote topoloogia looja  õigused, kaubamärgiõigused, disainilahenduse õigused, patendiõigused, geograafilised  tähised; kasulike mudelitega seotud õigused, sordikaitse ja ärilised käibenimed, niivõrd kui  kumbki lepinguosaline neid kaitseb.

& /et 378

4. Kumbki lepinguosaline püüab tõhustada võitlust võltsimise ja piraatluse vastu.

ARTIKKEL 12.46

Isikud, kellel on õigus taotleda meetmete, 

menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamist

Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva peatüki C jaos ja TRIPS-lepingu III osas osutatud 

meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite rakendamist on õigus nõuda järgmistel isikutel:

a) lepinguosalise õiguse kohaselt intellektuaalomandiõiguste omajad;

b) kõik teised isikud, kellel on lubatud neid intellektuaalomandi õigusi kasutada, eelkõige 

litsentsisaajad, lepinguosalise õigusnormidega lubatud ulatuses ja vastavate õigusnormide 

kohaselt;

c) intellektuaalomandiõiguste kollektiivse esindamise organisatsioonid, kes on 

intellektuaalomandiõiguste omajate üldtunnustatud esindajad, lepinguosalise õigusnormidega 

lubatud ulatuses ja vastavate õigusnormide kohaselt; ning

d) kutselised kaitseorganid, kes on intellektuaalomandiõiguste omajate üldtunnustatud esindajad, 

lepinguosalise õigusnormidega lubatud ulatuses ja vastavate õigusnormide kohaselt.

& /et 379

1. ALAJAGU

TSIVIIL- JA HALDUSÕIGUSNORMIDE TÄITMISE TAGAMINE

ARTIKKEL 12.47

Tõendid

1. Lepinguosaline tagab, et enne asja sisulise otsustamiseni viiva menetluse algatamist võib 

pädev kohtuasutus sellise isiku taotluse korral, kes on esitanud piisavad tõendid kinnitamaks oma 

väidet, et tema intellektuaalomandi õigust on rikutud või kavatsetakse rikkuda, nõuda kiiret ja 

tõhusat esialgset õiguskaitset väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, võttes 

arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.

2. Selliste meetmete hulka võib kuuluda õigusi väidetavalt rikkuvate kaupade ning vajaduse 

korral nende kaupade tootmiseks või levitamiseks kasutatud materjalide ja vahendite ning nendega 

seotud dokumentide üksikasjalik kirjeldamine koos näidiste võtmisega või mitte, või füüsiline 

arestimine.

& /et 380

3. Kumbki lepinguosaline võtab vajalikud meetmed, et kaubanduslikus ulatuses toime pandud 

intellektuaalomandi õiguse rikkumise korral võimaldada pädeval kohtuasutustel asjakohasel juhul ja 

isiku taotluse alusel nõuda vastaspoole valduses olevate panga-, finants- ja äridokumentide 

esitamist, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitset.

ARTIKKEL 12.48

Õigus teabele

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi õiguste rikkumist käsitlevas 

kohtumenetluses võivad pädevad kohtuasutused vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele 

nõudele anda korralduse, et rikkuja või muu isik, kes on kohtuvaidluses pool või tunnistaja, esitaks 

teavet intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade või teenuste päritolu ja turustusvõrgu kohta.

2. Lõikes 1 kasutatud mõiste „muu isik“ tähendab isikut:

a) kelle valdusest on leitud intellektuaalomandi õigusi rikkuvat kaupa kaubanduslikes kogustes;

b) kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses 

kasutamiselt;

& /et 381

c) kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses 

osutamiselt; või

d) kes on punktides a–c osutatud isiku kinnitusel osalenud rikkumisega seotud toodete tootmises, 

valmistamises või turustamises või rikkumisega seotud teenuste osutamises.

3. Lõikes 1 nimetatud teave sisaldab vastavalt vajadusele:

a) asjaomaste kaupade ja teenuste tootjate, valmistajate, turustajate, tarnijate ja teiste varasemate 

valdajate ning kavandatud jae- ja hulgimüüjate nimesid ja aadresse; või

b) teavet toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud koguste kohta, samuti kõnealuste 

kaupade või teenuste eest saadud hinna kohta.

4. Käesolev artikkel ei piira lepinguosalise selliste õigusnormide kohaldamist, millega:

a) antakse õiguste omajale õigus saada täielikumat teavet;

b) reguleeritakse teabe kasutamist tsiviil- või kriminaalmenetlustes vastavalt käesolevale 

artiklile;

c) reguleeritakse vastutust teabe saamise õiguse kuritarvitamise eest;

& /et 382

d) antakse lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe andmisest, kui kõnealuse teabe 

tõttu oleks isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalust 

intellektuaalomandiõiguse rikkumises; või

e) reguleeritakse teabeallikate konfidentsiaalsuse kaitset ja isikuandmete töötlemist.

ARTIKKEL 12.49

Esialgne õiguskaitse ja kaitsemeetmed

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema kohtuasutused võivad hageja taotluse korral rakendada 

väidetava õiguste rikkuja suhtes esialgset õiguskaitset, mille eesmärk on tõkestada eelseisvat 

intellektuaalomandi õiguste rikkumist, või ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise karistuse 

abil, kui see on ette nähtud vastava lepinguosalise õigusnormidega, keelata väidetava 

õiguserikkumise jätkamine või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mille eesmärk on kindlustada 

õiguste omajale hüvitise maksmine. Esialgset õiguskaitset võib samadel tingimustel rakendada ka 

vahendaja suhtes, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks. 

Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab mõiste „vahendajad“ ka internetiteenuste osutajaid.

& /et 383

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema kohtuasutused võivad hageja taotlusel rakendada ka 

esialgset õiguskaitset, et anda korraldus intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaubad 

arestida või üle anda, et takistada nende sisenemist turustuskanalitesse või seal liikumist.

3. Väidetava kaubanduslikus mahus toime pandud rikkumise korral tagab kumbki 

lepinguosaline, et kui hageja tõendab asjaolusid, mis tõenäoliselt ohustavad kahju hüvitamist, 

võivad kohtuasutused anda korralduse väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara ennetavaks 

arestimiseks. Selleks võivad pädevad kohtuasutused nõuda panga-, finants- ja äridokumentide 

esitamist või asjakohast juurdepääsu sellele teabele.

ARTIKKEL 12.50

Õiguskaitsemeetmed

1. Ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tekkinud kahju hüvitamist, tagab 

kumbki lepinguosaline, et tema kohtuasutused võivad hageja taotlusel nõuda, et kaubad, mille nad 

on tunnistanud intellektuaalomandi õigusi rikkuvaks, hävitatakse või vähemalt eemaldatakse 

lõplikult turustuskanalitest, ilma et selle eest makstaks hüvitist. Vajaduse korral võivad 

kohtuasutused anda ka korralduse hävitada materjalid ja seadmed, mida kasutatakse peamiselt 

nende kaupade loomiseks või valmistamiseks.

& /et 384

2. Kummagi lepinguosalise kohtuasutustel on volitus nõuda lõikes 1 nimetatud meetmete 

rakendamist rikkuja kulul, välja arvatud seda välistavate erandlike asjaolude korral.

3. Õiguskaitsevahendite kasutamise taotluse kaalumisel tuleb silmas pidada rikkumise raskuse ja 

määratud õiguskaitsevahendi proportsionaalsust ning kolmandate isikute huve.

ARTIKKEL 12.51

Ettekirjutused

Kumbki lepinguosaline tagab, et kui kohtuotsusega on tuvastatud intellektuaalomandi õiguse 

rikkumine, saab pädev kohtuasutus kohaldada nii rikkuja kui ka vahendaja suhtes, kelle teenuseid 

kolmas isik intellektuaalomandi õiguse rikkumiseks kasutab, tõkendit rikkumise lõpetamiseks.

& /et 385

ARTIKKEL 12.52

Alternatiivsed meetmed

Kumbki lepinguosaline võib ette näha, et asjakohastel juhtudel ning sellise isiku taotluse korral, 

kelle suhtes tuleb kohaldada artiklis 12.50 või 12.51 sätestatud meetmeid, võib kohtuasutus anda 

korralduse maksta artiklis 12.50 või 12.51 sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju 

kannatanud isikule rahalist hüvitist, juhul kui asjaomase isiku tegevuses puudus tahtlus või raske 

hooletus, kui kõnealuste meetmete kohaldamine põhjustaks asjaomasele isikule 

ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kui kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine 

näib olevat piisavalt rahuldav.

ARTIKKEL 12.53

Kahjuhüvitis

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et kannatanu taotluse alusel kohustavad kohtuasutused rikkujat, 

kes oli teadlik või pidi põhjendatult olema teadlik, et paneb toime rikkumise, maksma õiguste 

omajale kahjuhüvitist, mis vastab õiguste omajale rikkumise tagajärjel tegelikult tekitatud kahjule. 

Kahjutasu suuruse määramisel kohtuasutused:

a) võtavad arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, nagu kahju kannatanud isikule tekitatud 

majanduskahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja rikkuja teenitud ebaõiglane tulu, ning 

asjakohasel juhul ka mittemajanduslikke tegureid, nagu õiguse omajale rikkumise tõttu 

tekitatud moraalne kahju, või

& /et 386

b) võivad vajaduse korral määrata kindlasummalise kahjutasu, mis on vähemalt sama suur kui 

autoritasu ja tasud, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks kõnealuse 

intellektuaalomandiõiguse kasutamiseks luba taotlenud.

2. Kumbki lepinguosaline võib ette näha võimaluse, et juhul, kui rikkuja ei olnud teadlik ja 

põhjendatult ei saanud olla teadlik sellest, et ta tegeleb rikkumisega, võib kohtuasutus kohustada 

teda maksma kannatanule kas teenitud tulu või kahjuhüvitise, mille suurus võib olla eelnevalt 

kindlaks määratud.

ARTIKKEL 12.54

Kohtukulud

Kumbki lepinguosaline tagab, et üldjuhul kannab kaotanud menetlusosaline võitnud 

menetlusosalise põhjendatud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, 

kui kulude õiglase jaotamise põhimõte seda ei luba.

& /et 387

ARTIKKEL 12.55

Kohtulahendite avaldamine

Kumbki lepinguosaline tagab, et kohtumenetluste puhul, mis on algatatud intellektuaalomandi 

õiguste rikkumise tõttu, võivad kohtuasutused anda korralduse võtta hageja palvel ja rikkuja kulul 

asjakohaseid meetmeid, et levitada teavet kohtulahendi kohta, sealhulgas avaldada kohtulahend 

täielikult või osaliselt.

ARTIKKEL 12.56

Autorsuse või omandiõiguse eeldamine

Kumbki lepinguosaline tunnistab, et käesolevas jaos sätestatud meetmete, menetluste ja 

õiguskaitsevahendite kohaldamisel:

a) käsitatakse kirjandus- või kunstiteose autorina isikut, kelle puhul on vastupidiste tõendite 

puudumise korral piisav, kui autori nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest tulenevalt 

antakse talle õigus algatada rikkumise uurimine; ning

b) punkti a kohaldatakse mutatis mutandis autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate kaitstud 

sisu suhtes.

& /et 388

ARTIKKEL 12.57

Haldusmenetlused

Juhul kui asja lahendamisel haldusmenetluse käigus võidakse määrata mõni tsiviilõiguslik 

parandusmeede, tagab kumbki lepinguosaline, et selline menetlus vastab põhimõtetele, mis on 

sisuliselt võrdväärsed käesoleva jao asjakohaste sätete põhimõtetega.

ARTIKKEL 12.58

Sidusrühmade vabatahtlikud algatused

Kumbki lepinguosaline püüab hõlbustada sidusrühmade vabatahtlikke algatusi, mille eesmärk on 

vähendada intellektuaalomandi õiguste rikkumisi, sealhulgas internetis ja muudes 

kauplemiskohtades, ning mille raames käsitletakse konkreetseid probleeme ja otsitakse neile 

praktilisi lahendusi, mis on realistlikud, tasakaalustatud, proportsionaalsed ja kõigi asjaosaliste 

jaoks õiglased, sealhulgas järgmistel viisidel:

a) kumbki lepinguosaline püüab oma territooriumil viia sidusrühmad konsensuslikult kokku, et 

hõlbustada vabatahtlikke algatusi eesmärgiga leida lahendusi ja lahendada erimeelsusi 

intellektuaalomandi õiguste kaitse ja intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise ning 

rikkumiste vähendamise küsimustes;

& /et 389

b) lepinguosalised püüavad vahetada omavahel teavet jõupingutuste kohta, mida nende 

territooriumil tehakse sidusrühmade vabatahtlike algatuste hõlbustamiseks; ning

c) lepinguosalised püüavad edendada lepinguosaliste sidusrühmade vahel avatud dialoogi ja 

koostööd ning julgustada sidusrühmi ühiselt leidma lahendusi ja lahendama erimeelsusi 

intellektuaalomandi õiguste kaitse ja intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise ning 

rikkumiste vähendamise küsimuses.

D JAGU

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE TAGAMINE PIIRIL

ARTIKKEL 12.59

Piiril intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks võetavad meetmed

1. Kui tolliasutused rakendavad piiril intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise meetmeid, siis 

olenemata sellest, kas need on käesoleva lepinguga hõlmatud või mitte, tagab kumbki 

lepinguosaline kooskõla oma kohustustega, mis tulenevad GATT 1994st ja TRIPS-lepingust.

& /et 390

2. Tollikontrolli all olevate kaupade puhul võtab kumbki lepinguosaline vastu või jätab kehtima 

menetlused, mis võimaldavad õiguste omajal, kes kahtlustab, et kaubad rikuvad kaubamärke, 

autoriõigusi ja nendega kaasnevaid õigusi, geograafilisi tähiseid, patente, kasulikke mudeleid, 

tööstusdisainilahendusi, integraallülituste topoloogiat ja sordikaitset, esitada pädevatele asutustele 

kirjaliku taotluse, et toll peataks saadud teabe põhjal selliste kaupade vabasse ringlusse lubamise või 

peaks need kinni. Pädevad asutused võtavad sellise taotluse korral meetmeid, tingimusel et 

asjaomaste õigusaktide nõuded on täidetud. Kui ei ole sätestatud teisiti, võivad käesoleva jao 

kohaldamisel „pädevate asutuste“ hulka kuuluda lepinguosalise asjakohased kohtu-, haldus- või 

õiguskaitseasutused.

3. Kummalgi lepinguosalisel peavad olema elektroonilised süsteemid, mis võimaldavad tollil 

hallata taotluste registreerimist.

4. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et tema toll teeb taotluse rahuldamise või registreerimise 

suhtes otsuse mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist.

5. Kumbki lepinguosaline näeb ette võimaluse kasutada sellist taotlust mitme saadetise puhul.

6. Lõiked 3, 4 ja 5 ei piira mis tahes tulevast tehnoloogilist arengut, mis asjaomaseid süsteeme ja 

menetlusi täiustab.

7. Tollikontrolli all oleva kauba puhul tagab kumbki lepinguosaline, et tema toll võib omal 

algatusel peatada intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kauba vabastamise või pidada 

selle kinni vastavalt asjaomase lepinguosalise õigusele.

& /et 391

8. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema toll kasutab kahtlase kauba kindlakstegemiseks 

riskianalüüsi.

9. Kummalgi lepinguosalisel võib olemas olla kord, mis võimaldab selle lepinguosalise õiguse 

kohaselt intellektuaalomandi õigust rikkuvat kaupa hävitada, ilma et rikkumiste ametlikuks 

tuvastamiseks oleks vaja enne algatada haldus- või kohtumenetlust, kui asjaomased isikud on 

hävitamisega nõus või ei esita selle suhtes vastuväiteid. Juhul kui kaupa, mille puhul on tuvastatud 

rikkumine, ei hävitata, tagab kumbki lepinguosaline, et selline kaup kõrvaldatakse – välja arvatud 

erandjuhtudel – kaubanduskanalitest viisil, mis välistab igasuguse kahju tekitamise õiguste omajale.

10. Ei ole kohustust kohaldada käesolevat artiklit selliste kaupade impordi suhtes, mis on õiguste 

omaja poolt või tema nõusolekul teises lepinguosalises või kolmandas riigis turule lastud.

11. Lepinguosaline võib käesoleva artikli kohaldamisalast välja jätta reisijate isiklikus pagasis 

sisalduvad või väikesaadetisena saadetavad mitteärilist laadi kaubad. Kummalgi lepinguosalisel 

võib olemas olla kord, mis võimaldab kiiresti hävitada posti- või kiirkullerisaadetistes olevad 

võltsitud kaubamärgiga kaubad ja piraatkaubad.

12. Lepinguosalise tolliasutused peavad korrapärast dialoogi ja edendavad koostööd asjaomaste 

sidusrühmade ja muude asutustega, kes on kaasatud lõikes 2 osutatud intellektuaalomandi 

õiguskaitse tagamisse.

& /et 392

13. Lepinguosalised teevad koostööd kahtlasi kaupu hõlmava rahvusvahelise kaubanduse 

küsimustes, eelkõige jagavad teavet sellise kaubanduse kohta.

14. Ilma et see piiraks muid koostöövorme, kohaldatakse lõikes 2 osutatud intellektuaalomandi 

õiguste alaste õigusnormide rikkumiste suhtes, mis käesoleva artikli kohaselt kuuluvad tolli 

pädevusse, protokolli, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes.

15. Artikliga 24.4 moodustatud kaubavahetuse, tolliküsimuste ning sanitaar- ja 

fütosanitaarküsimuste komitee selle erikoosseisus 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“, 4. 

peatüki „Toll ja kaubanduse lihtsustamine“ ning 12. peatüki „Intellektuaalomand“ jaoks 

intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks piiril vastutab käesoleva artikli nõuetekohase 

rakendamise ja toimimise eest, eelkõige pakub raamistikku sellise koostöö korraldamiseks.

& /et 393

F JAGU

LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 12.60

Koostöö ja läbipaistvus

1. Lepinguosalised teevad koostööd, et toetada käesolevast peatükist tulenevate kohustuste 

täitmist.

2. Koostöövaldkondade hulka kuulub muu hulgas järgmine tegevus:

a) teabevahetus intellektuaalomandi õiguste ning asjakohaste kaitse- ja õiguskaitsenormide 

õigusraamistiku kohta;

b) kogemuste vahetamine lepinguosaliste vahel intellektuaalomandi õiguste alal tehtud 

õigusloomealaste edusammude küsimuses;

c) kogemuste vahetamine lepinguosaliste vahel intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise 

küsimuses;

d) kogemuste vahetamine lepinguosaliste vahel intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise 

küsimuses kesktasandil ja sellest madalamatel tasanditel tolli, politsei, haldus- ja 

kohtuasutuste poolt;

& /et 394

e) tegevuse koordineerimine võltsitud kauba eksportimise ärahoidmiseks, sealhulgas tegevuse 

koordineerimine teiste riikidega;

f) tehniline abi, suutlikkuse suurendamine, personali vahetamine ja koolitamine;

g) teabe ja kogemuste vahetamine geneetiliste ressursside, traditsiooniliste teadmiste ja 

traditsiooniliste kultuuriliste väljendusvormide intellektuaalomandiliste aspektide kohta;

h) teabe ja kogemuste vahetamine ravimitele või taimekaitsevahenditele patendiga antava tõhusa 

kaitse kestuse kohta;

i) intellektuaalomandi õiguste kaitsmine ning sellega seotud teabe levitamine muu hulgas 

äriringkondades ja kodanikuühiskonnas;

j) tarbijate ja õiguste omajate teadlikkuse suurendamine;

k) institutsioonilise koostöö tihendamine, eelkõige lepinguosaliste intellektuaalomandiasutuste 

vahel;

l) laiema avalikkuse aktiivne teavitamine ja harimine intellektuaalomandi õiguste põhimõtete 

asjus;

& /et 395

m) avaliku ja erasektori koostöö edendamine VKEde kaasosalusel intellektuaalomandi õiguste 

kaitse ja intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise ning nende rikkumiste vähendamise 

küsimustes, sealhulgas VKEdele suunatud üritustel või koosviibimistel; ning

n) tõhusate strateegiate väljatöötamine selleks, et määrata kindlaks sihtrühmad ja 

teavitusprogrammid eesmärgiga suurendada tarbijate ja meedia teadlikkust 

intellektuaalomandiõiguste rikkumiste mõjust, sealhulgas ohust tervisele ja ohutusele ning 

seosest organiseeritud kuritegevusega.

3. Kumbki lepinguosaline võib avalikustada 4. alajao kohaselt kaitstavate geograafiliste tähiste 

tootespetsifikaadid või nende kokkuvõtted ning teise lepinguosalise geograafiliste tähiste 

kontrollimiseks või haldamiseks ette nähtud CEPA kontaktpunktid.

4. Lepinguosalised peavad kas otse või artiklis 12.61 osutatud komitee kaudu ühendust kõigis 

küsimustes, mis on seotud käesoleva peatüki rakendamise ja toimimisega.

ARTIKKEL 12.61

Teenuste, investeeringute, digikaubanduse, 

riigihangete ja intellektuaalomandi komitee

1. Käesolev artikkel täiendab ja täpsustab artiklit 24.4.

& /et 396

2. Artikli 24.4 alusel loodud komitee arutab kõiki käesoleva peatüki tulemusliku rakendamise ja 

toimimisega seotud küsimusi ning tal on järgmised eriülesanded:

a) vahetada teavet ja kogemusi küsimustes, mis on seotud intellektuaalomandiga, sealhulgas 

geograafiliste tähistega, kaasa arvatud õigusaktide ja poliitika arengu valdkonnas, samuti 

muudes vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, mis on seotud käesoleva peatüki 

rakendamise ja toimimisega; ning

b) täita eriülesandeid, mis on talle antud käesoleva peatükiga, sealhulgas artikliga 12.37.

& /et 397

13. PEATÜKK

KONKURENTS

A JAGU

MONOPOLIDEVASTASED MEETMED JA ÜHINEMISED

ARTIKKEL 13.1

Põhimõtted

Lepinguosalised tunnistavad moonutamata konkurentsi tähtsust oma kaubandus- ja 

investeerimissuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad võivad 

kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada käesolevast lepingust tulenevat kasu.

& /et 398

ARTIKKEL 13.2

Õigusraamistik

1. Lepinguosalised jätavad kehtima konkurentsiõiguse, mida kohaldatakse kõigi 

majandussektorite ettevõtjate suhtes1 ja millega võideldakse järgmise tegevuse vastu:

a) ettevõtjatevahelised horisontaalsed ja vertikaalsed kokkulepped ning kooskõlastatud tegevus, 

mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi vältimine, piiramine või moonutamine2;

b) turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või enama ettevõtja poolt; ning

c) ettevõtjate ühinemised ja ülevõtmised, mis märkimisväärselt takistavad tõhusat konkurentsi.

2. Kõigi ettevõtete, sealhulgas era- ja riigiettevõtete suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis 

osutatud konkurentsiõigust niivõrd, kui konkurentsiõiguse kohaldamine ei takista juriidiliselt ega 

faktiliselt teatavate avalikku huvi pakkuvate ülesannete täitmist, mida võidakse kõnealustele 

ettevõtetele anda. Lepinguosalise konkurentsiõiguse kohaldamisele seatud piirangud peavad 

piirduma üksnes avalikku huvi pakkuvate ülesannetega ega tohi minna kaugemale sellest, mis on 

rangelt vajalik avalikku huvi pakkuva ülesande täitmiseks, ning olema läbipaistvad.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et liidus kohaldatakse konkurentsieeskirju  põllumajandussektori suhtes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr  1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, ning selle  määruse muutmiseks või asendamiseks vastu võetud õigusaktidega, kui sellised on olemas  (Euroopa Liidu Teataja L347/2013).

2Liidu puhul kuuluvad nende kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse hulka ka ettevõtjate ühenduste  otsused.

& /et 399

ARTIKKEL 13.3

Rakendamine

1. Kumbki lepinguosaline säilitab ja arendab asutust, kes on oma tegevuses sõltumatu ning 

vastutab artiklis 13.2 osutatud konkurentsiõiguse täieliku kohaldamise ja tõhusa täitmise tagamise 

eest ning kellel on selleks nõuetekohased volitused ja vajalikud ressursid.

2. Kumbki lepinguosaline kohaldab oma konkurentsiõigust läbipaistvalt ja 

mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste ettevõtjate õigust 

kaitsele, olenemata nende kodakondsusest või riikkondsusest ja omandiõigusest.

ARTIKKEL 13.4

Koostöö

1. Käesoleva lepingu eesmärkide täitmiseks ja konkurentsiõiguse täitmise tagamise 

tõhustamiseks tunnistavad lepinguosalised, et nende ühistes huvides on tugevdada 

konkurentsipoliitika arendamise ning monopolivastaste meetmete ja ühinemisjuhtumite uurimise 

alast koostööd viisil, mis on kooskõlas nende vastavate õigusnormide, oluliste huvide ja 

olemasolevate ressurssidega.

& /et 400

2. Lõike 1 kohaldamisel püüavad lepinguosaliste konkurentsiasutused konsulteerida ja vahetada 

mittekonfidentsiaalset teavet konkurentsiõiguse, -poliitika ja -tavade rakendamise kohta. Kui see on 

võimalik ja asjakohane, võivad lepinguosaliste konkurentsiasutused koordineerida oma 

täitetoiminguid, mis on seotud samade või omavahel seotud juhtumitega.

3. Ükski käesoleva artikli säte ei piira lepinguosalise konkurentsiasutuste kaalutlusõigust seoses 

meetmete võtmisega konkreetses juhtumis ja otsustamisega, kas võtta meetmeid teise lepinguosalise 

konkurentsiasutuse konkreetsete taotluste alusel.

ARTIKKEL 13.5

Konfidentsiaalsus

1. Käesoleva jao alusel teavet vahetades võtavad lepinguosalised arvesse piiranguid, mis on 

kehtestatud nende vastavas ameti- ja ärisaladust käsitlevas õiguses, ning tagavad ärisaladuse ja muu 

konfidentsiaalse teabe kaitse.

2. Kui lepinguosaline edastab käesoleva jao alusel teavet, säilitab teavet vastu võttev 

lepinguosaline edastatud teabe konfidentsiaalsuse.

& /et 401

ARTIKKEL 13.6

Vaidluste lahendamise korra kohaldamata jätmine

Käesoleva peatüki suhtes ei kohaldata 22. peatükki „Vaidluste lahendamine“.

B JAGU

SUBSIIDIUMID

ARTIKKEL 13.7

Põhimõtted

Lepinguosalised kinnitavad, et nad võivad anda subsiidiume, kui see on vajalik avaliku poliitika 

eesmärgi saavutamiseks. Siiski tunnistavad lepinguosalised, et teatavatel asjaoludel võivad teatavad 

subsiidiumid kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada lepinguosalistevahelisest 

kaubandusest tulenevat kasu. Seepärast püüavad lepinguosalised põhimõtteliselt mitte anda 

ettevõtetele subsiidiume, kui need tõenäoliselt moonutavad1 turgusid.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevas peatükis kasutatud termin „moonutama“ on  erinev vastavast terminist, mis on ette nähtud lepinguosaliste dumpinguvastaseid ja  tasakaalustusmeetmeid käsitlevates riigisisestes õigusnormides. Käesolev artikkel ei takista  lepinguosalisi algatamast sama toote suhtes dumpinguvastaste või tasakaalustavate  tollimaksude uurimist, millisel juhul nad hoiduvad kasutamast käesoleva peatüki alusel  tuvastatud moonutatud tingimusi sellise uurimise õigusliku alusena.

& /et 402

ARTIKKEL 13.8

Mõiste ja kohaldamisala

1. Käesolevas jaos tähendab „subsiidium“ meedet, mis vastab subsiidiumide ja 

tasakaalustusmeetmete lepingu artiklites 1 ja 2 sätestatud tingimustele.

2. Käesolevat jagu kohaldatakse subsiidiumide suhtes, mida antakse kaupu tarnivatele 

ettevõtetele. Käesolevat jagu kohaldatakse ka subsiidiumide suhtes, mida antakse teenuseid 

osutavatele ettevõtetele artiklites 13.10 ja 13.11 sätestatud ulatuses.

3. Subsiidiumide suhtes, mida antakse kõikidele ettevõtetele, kaasa arvatud riigi- ja 

eraettevõtted, kohaldatakse käesolevat jagu niivõrd, kui selle kohaldamine ei takista juriidiliselt ega 

faktiliselt teatavate avalikku huvi pakkuvate ülesannete täitmist, mis on nendele ettevõtetele antud. 

Käesoleva peatüki normidest kõrvalekaldumine peaks piirduma avalikku huvi pakkuvate 

ülesannetega, mis on määratud läbipaistval viisil.

4. Artiklit 13.11 ei kohaldata audiovisuaalsektori suhtes.

5. Artiklit 13.11 ei kohaldata kaubavahetusega seotud subsiidiumide suhtes, mis on hõlmatud 

WTO põllumajanduslepingu ja WTO kalandustoetuste lepingu1 1. lisaga.

1Kui WTO kalandustoetuste leping on mõlema lepinguosalise suhtes jõustunud ja kalandustoetuste  komitee on loodud, ei kohaldata artikli 13.11 kohaseid konsultatsioone subsiidiumide suhtes,  mis kuuluvad WTO kalandustoetuste lepingu kohaldamisalasse.

& /et 403

6. Käesolevat jagu ei kohaldata järgmise suhtes:

a) subsiidiumid, mida antakse loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste, riiklike 

või ülemaailmsete majanduslike hädaolukordade või kriiside ja mittemajandusliku tegevuse 

tekitatud kahju hüvitamiseks;

b) erisubsiidiumid, mille summa abisaaja kohta kolme aasta jooksul on väiksem kui 350 000 

eriarveldusühikut; või

c) Indoneesias keskvalitsusest madalamal tasandil teenuseid osutavatele ettevõtetele antavad 

subsiidiumid.

7. Kui liit leiab, et Indoneesia keskvalitsusest madalamal tasandil teenuseid osutavatele 

ettevõtetele antud subsiidium on teda negatiivselt mõjutanud, siis olenemata lõike 6 punktist c, võib 

liit taotleda Indoneesiaga selles küsimuses dialoogi. Indoneesia püüab kaaluda sellist taotlust 

heasoovlikult.

ARTIKKEL 13.9

Suhe WTOga

1. Ükski käesoleva jao säte ei mõjuta kummagi lepinguosalise õigusi ja kohustusi, mis tulenevad 

kohaldatavatest WTO lepingutest.

& /et 404

2. Lepinguosalised vaatavad läbi teenuskaubandusega seotud subsiidiume käsitlevate põhimõtete 

küsimuse, pidades silmas GATSi XV artikli alusel kokku lepitud põhimõtteid, et inkorporeerida 

need pärast lepinguosalistevahelisi konsultatsioone käesolevasse jakku.

ARTIKKEL 13.10

Läbipaistvus

1. Kumbki lepinguosaline muudab oma territooriumil kaupu tootvatele ettevõtetele antud või 

säilitatud subsiidiumide puhul läbipaistvaks järgmise:

a) subsiidiumi õiguslik alus;

b) subsiidiumi vorm; ning

c) subsiidiumi suurus või subsiidiumi jaoks eelarvest eraldatud summa.

2. Loetakse, et lepinguosaline on lõike 1 nõuded täitnud, kui asjaomasest subsiidiumist 

teatatakse kohaldatavate WTO lepingute alusel või kui lepinguosaline teeb lõikes 1 nõutud teabe 

kättesaadavaks või see tehakse tema nimel kättesaadavaks veebisaidil, mis on üldsusele 

kättesaadav, subsiidiumi andmise või säilitamise aastale järgneva kalendriaasta 31. detsembriks.

& /et 405

3. Teise lepinguosalise taotluse korral püüab lepinguosaline esitada kättesaadava teabe tema 

territooriumil teenuseid osutavatele ettevõtetele antud või säilitatud subsiidiumide kohta, sealhulgas 

järgmise kohta:

a) subsiidiumi õiguslik alus;

b) subsiidiumi vorm; ning

c) subsiidiumi suurus või subsiidiumi jaoks eelarvest eraldatud summa.

ARTIKKEL 13.11

Konsultatsioonid

1. Olenemata artikli 13.10 lõikes 1 sätestatud läbipaistvusnõuetest võib lepinguosaline (edaspidi 

„taotluse esitanud lepinguosaline“) taotleda teiselt lepinguosaliselt (edaspidi „taotlusele vastav 

lepinguosaline“) lisaks artikli 13.10 lõike 1 alusel ettenähtud teabele ka muud teavet taotlusele 

vastava lepinguosalise antud subsiidiumi kohta. Taotluse esitanud lepinguosaline selgitab oma 

taotluses lisateabe taotlemise põhjusi. Taotlus võib käsitleda teavet, mis on piisavalt konkreetne, et 

lepinguosaline saaks hinnata subsiidiumi mõju kaubandusele ja mõista selle toimimist, nagu on ette 

nähtud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikliga 25.

& /et 406

2. Taotlusele vastav lepinguosaline esitab lõike 1 kohaselt taotletud teabe taotluse esitanud 

lepinguosalisele kirjalikult hiljemalt 105 päeva pärast taotlusest teatamise kuupäeva. Kui taotlusele 

vastav lepinguosaline ei esita kogu või osa teavet, mida taotluse esitanud lepinguosaline taotles, 

selgitab taotlusele vastav lepinguosaline käesoleva lõikega nõutavas kirjalikus vastuses põhjusi, 

miks sellist teavet ei esitatud.

3. Kui pärast lõike 1 alusel lisateabe taotlemist leiab taotluse esitanud lepinguosaline, et 

subsiidium, mille taotlusele vastav lepinguosaline on andnud kaupu tootvatele ettevõtetele, võib 

tõenäoliselt mõjutada tema kaubandus- ja investeerimishuve, võib ta kirjalikult väljendada oma 

muret taotlusele vastavale lepinguosalisele ja esitada asjakohase selgituse ning taotleda selles 

küsimuses konsultatsioone.

4. Lepinguosaliste konsultatsioonid tõstatatud mureküsimuste arutamiseks toimuvad 75 päeva 

jooksul pärast konsultatsioonitaotluse kättesaamise kuupäeva, kui lepinguosalised ei lepi kokku 

teisiti.

5. Lepinguosalised püüavad võimalikult suures ulatuses saavutada vastastikku rahuldava 

lahenduse.

6. Kui lepinguosaline leiab mis tahes ajal, et subsiidium, mida taotlusele vastav lepinguosaline 

annab teenuseid osutavatele ettevõtetele, võib tõenäoliselt mõjutada tema huve, võib ta kirjalikult 

väljendada oma muret taotlusele vastavale lepinguosalisele ja esitada asjakohase selgituse ning 

taotleda selles küsimuses konsultatsioone, et jõuda rahumeelse ja vastastikku rahuldava 

lahenduseni.

& /et 407

7. Igasugune teave, mis on saadud või mida on vahetatud ainuüksi konsultatsioonide käigus, ja 

käesoleva artikli kohaste konsultatsioonide tulemusel lepinguosaliste vahel saavutatud lahendus ei 

piira lepinguosaliste õigusi edaspidistes menetlustes ning neid kasutatakse üksnes käesoleva lepingu 

raames.

ARTIKKEL 13.12

Subsiidiumide kasutamine

Kumbki lepinguosaline tagab, et ettevõtjad kasutavad neile antud subsiidiume üksnes sellise 

poliitikaeesmärgi või otstarbe jaoks, milleks need subsiidiumid on antud1.

ARTIKKEL 13.13

Vaidluste lahendamise korra kohaldamata jätmine

Käesoleva peatüki suhtes ei kohaldata 22. peatükki „Vaidluste lahendamine“.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et kummalgi lepinguosalisel võivad olla oma vahendid  tagamaks, et subsiidiume kasutatakse üksnes sellel eesmärgil või otstarbel. Kui lepinguosaline  on loonud selleks asjakohased õigusraamistikud ja haldusmenetlused, loetakse kohustus  täidetuks.

& /et 408

C JAGU

RIIGI OSALUSEGA ETTEVÕTTED

ARTIKKEL 13.14

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „riigi osalusega ettevõte“ – ettevõte, sealhulgas tütarettevõte:

i) milles lepinguosalisele kuulub otseselt üle 50 % märgitud kapitalist;

ii) milles lepinguosalisel on otseselt või kaudselt kontroll rohkem kui 50 % hääleõiguse 

üle;

iii) milles lepinguosalisel on õigus nimetada ametisse rohkem kui pooled juhatuse või muu 

samaväärse juhtorgani liikmetest; või

iv) milles lepinguosalisel on kontroll1 ettevõtte strateegiliste otsuste üle;

1Kontrolli kindlakstegemisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid  vastavalt üksikjuhtumile.

& /et 409

b) „äritegevus“ – ettevõtte tegevus, mille lõpptulemusena toodetakse kaupa või osutatakse 

teenust, mida müüakse asjaomasel turul ettevõtte määratud koguses ja hindadega, ning mille 

eesmärk on teenida kasumit1;

c) „ärilised kaalutlused“ – hind, kvaliteet, kättesaadavus, turustatavus, transport ja muud ostu- 

või müügitingimused või muud tegurid, mida asjaomasel tegevusalal või majandusharus 

turumajanduse põhimõtete kohaselt tegutsev eraettevõtja võtab tavaliselt arvesse äriotsuste 

tegemisel;

d) „teenus, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel“ – teenus, mida osutatakse valitsuse 

ülesannete täitmisel, nagu see on määratletud GATSis, sealhulgas selle finantsteenuseid 

käsitlevas lisas, kui viimast kohaldatakse;

e) „kokkulepe“ – OECD raames välja töötatud kokkulepe riiklikult toetatavate ekspordikrediitide 

kohta või selle järglaskokkulepe, mis on välja töötatud kas OECD raames või väljaspool seda 

ning mille on vastu võtnud vähemalt 12 WTO asutajaliiget, kes on osalenud kokkuleppes alates 

1. jaanuarist 1979.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et see ei hõlma ettevõtte tegevust, mis toimub: a)  mittetulunduslikul alusel või b) kulude katmise põhimõttel.

& /et 410

ARTIKKEL 13.15

Kohaldamisala

1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XVII artikli 

lõigetest 1–3, GATT 1994 XVII artikli tõlgendamise käsitusleppest ning GATSi VIII artikli 

lõigetest 1, 2 ja 5.

2. Käesolevat jagu kohaldatakse riigi osalusega ettevõtete suhtes, kes tegelevad äritegevusega, 

mis võib mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust või investeerimist. Kui riigi osalusega 

ettevõtted tegelevad nii äritegevuse kui ka mitteärilise tegevusega, hõlmab käesolev jagu ainult 

äritegevust.

3. Artiklit 13.17 ei kohaldata lepinguosalise riigi osalusega ettevõtete sellise tegevuse suhtes, 

mille puhul lepinguosaline on võtnud ajutisi meetmeid vastuseks riiklikule või ülemaailmsele 

majanduslikule hädaolukorrale või loodusõnnetusele, õnnetusele või toidunappusele.

4. Käesolevat jagu ei kohaldata lepinguosalise riigi osalusega ettevõtete sellise tegevuse suhtes, 

mis on seotud riigikaitse ja julgeolekuga.

5. Käesolevat jagu kohaldatakse keskvalitsustasandi riigi osalusega ettevõtete suhtes kooskõlas 

13-A lisaga „Indoneesia riigi osalusega ettevõtete erieeskirjad“.

& /et 411

6. Käesolevat   peatükki   ei   kohaldata   olukordades,   kus   riigi   osalusega   ettevõtted   tegutsevad 

hankeüksustena, kes korraldavad hankeid valitsuse ülesannete täitmiseks ja mitte äriotstarbeliseks 

edasimüügiks või selleks, et kasutada hankeobjekti äriotstarbeliseks müügiks ette nähtud kaupade 

tootmisel või teenuste osutamisel1.

7. Käesolevat jagu ei kohaldata teenuste suhtes, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel.

8. Käesolevat jagu ei kohaldata riigi osalusega ettevõtete suhtes, mille äritegevusest saadud 

aastatulu ühel kolmest eelnevast järjestikusest eelarveaastast oli väiksem kui 200 miljonit 

eriarveldusühikut.

9. Artiklit 13.17 ei kohaldata teenusesektorite suhtes, mis ei kuulu 8. peatüki „Investeeringute ja 

teenuskaubanduse liberaliseerimine“ kohaldamisalasse.

10. Artiklit 13.17 ei kohaldata juhul, kui lepinguosalise riigi osalusega ettevõte ostab või müüb 

kaupu või teenuseid sektorites, mis ei kuulu artikli 8.10 kohaselt selle lepinguosalise võetud 

kohustuste hulka.

11. Käesolevat jagu kohaldatakse Indoneesia suhtes vastavalt 13-A lisale „Indoneesia riigi 

osalusega ettevõtete erieeskirjad“.

1See ei piira kohustusi, mille lepinguosalised on võtnud 11. peatükis „Riigihanked“, sealhulgas  eelkõige 11-A lisas „Liidu riigihanketurule juurdepääsu loend“ ja 11-B lisas „Indoneesia  riigihanketurule juurdepääsu loend“.

& /et 412

12. Artiklit 13.17 ei kohaldata finantsteenuste suhtes, mida riigi osalusega ettevõte osutab avaliku 

teenuse ülesande täitmisel, kui:

a) nende finantsteenustega toetatakse eksporti või importi, tingimusel et:

i) need finantsteenused ei ole ette nähtud kommertsrahastuse asendamiseks; või

ii) neid finantsteenuseid pakutakse tingimustel, mis ei ole soodsamad kui tingimused, mida 

saaks võrreldavate finantsteenuste puhul kommertsturul;

b) nende finantsteenustega toetatakse erasektori investeeringuid väljaspool lepinguosalise 

territooriumi, tingimusel et:

i) need finantsteenused ei ole ette nähtud kommertsrahastuse asendamiseks;

ii) neid finantsteenuseid pakutakse tingimustel, mis ei ole soodsamad kui tingimused, mida 

saaks võrreldavate finantsteenuste puhul kommertsturul; või

c) neid finantsteenuseid pakutakse tingimustel, mis on kooskõlas artikli 13.14 punktis e 

määratletud kokkuleppega, tingimusel et nad kuuluvad kõnealuse kokkuleppe 

kohaldamisalasse.

13. Käesolevat jagu hakatakse kohaldama kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.

& /et 413

ARTIKKEL 13.16

Üldsätted

1. Ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesolevast 

jaost, ei takista ükski käesoleva jao säte lepinguosalist asutamast või säilitamast riigi osalusega 

ettevõtteid.

2. Lepinguosaline ei kohusta ega julgusta riigi osalusega ettevõtet tegutsema viisil, mis on 

vastuolus käesoleva jaoga.

ARTIKKEL 13.17

Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema riigi osalusega ettevõtted tegutsevad äritegevuse käigus 

kaupade või teenuste ostmisel või müümisel kooskõlas äriliste kaalutlustega, välja arvatud juhul, 

kui nad täidavad avaliku teenuse osutamise ülesannet, mis ei ole vastuolus lõikega 2.

& /et 414

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema riigi osalusega ettevõtted täidavad äritegevusega 

tegelemisel järgmisi tingimusi:

a) kauba või teenuse ostmisel:

i) kohtlevad teise lepinguosalise ettevõtete tarnitavat kaupa või osutatavat teenust 

vähemalt sama soodsalt kui oma ettevõtete tarnitavat samasugust kaupa või osutatavat 

samasugust teenust; ning

ii) kohtlevad kaupa või teenust, mida pakuvad ettevõtted, mis kujutavad endast teise 

lepinguosalise investorite investeeringut, vähemalt sama soodsalt kui samasugust kaupa 

või teenust, mida pakuvad ettevõtted, mis kujutavad endast lepinguosalise enda 

investorite investeeringut lepinguosalise asjaomasel turul; ning

b) kauba või teenuse müümisel:

i) kohtlevad teise lepinguosalise ettevõtet vähemalt sama soodsalt kui oma ettevõtteid; 

ning

ii) kohtlevad ettevõtteid, mis kujutavad endast teise lepinguosalise investorite 

investeeringut, vähemalt sama soodsalt kui ettevõtteid, mis kujutavad endast 

lepinguosalise enda investorite investeeringut tema asjaomasel turul.

& /et 415

3. Lõiked 1 ja 2 ei takista riigi osalusega ettevõtetel:

a) osta või tarnida kaupu või teenuseid erinevatel tingimustel, sealhulgas erinevatel 

hinnatingimustel, kui sellised erinevad tingimused või keeldumine on kooskõlas äriliste 

kaalutlustega, või

b) keelduda kaupu või teenuseid ostmast või tarnimast, kui sellised erinevad tingimused või 

keeldumine on kooskõlas äriliste kaalutlustega.

ARTIKKEL 13.18

Reguleeriv raamistik

1. Kumbki lepinguosaline püüab riigi osalusega ettevõtete juhtimisel parimal viisil kasutada 

asjakohast rahvusvahelist parimat tava, sealhulgas OECD suuniseid riigi osalusega ettevõtete 

juhtimise kohta.

2. Kumbki lepinguosaline tagab, et iga reguleerivat funktsiooni täitev asutus, mille 

lepinguosaline asutab või mille ta säilitab:

a) on sõltumatu ettevõtetest, mida see asutus reguleerib, ega ole nende ees aruandekohustuslik, 

ning

& /et 416

b) tegutseb sarnaste tingimuste korral kõigi selle asutuse reguleeritavate ettevõtete, sealhulgas 

riigi osalusega ettevõtete1 suhtes erapooletult2.

3. Kumbki lepinguosaline tagab oma õigusnormide täitmise riigi osalusega ettevõtete suhtes 

järjekindlalt ja mittediskrimineerivalt.

ARTIKKEL 13.19

Teabevahetus

1. Lepinguosaline, kellel on põhjust arvata, et teise lepinguosalise riigi osalusega ettevõtte 

äritegevus kahjustab tema käesoleva jao kohaseid huve, võib käesoleva jao kohaldamisala piires, 

nagu on määratletud artiklis 13.15, taotleda teiselt lepinguosaliselt kirjalikult teavet selle riigi 

osalusega ettevõtte äritegevuse kohta, mis on seotud käesoleva jao sätete kohaldamisega.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et nende sektorite puhul, kus lepinguosalised on muudes  peatükkides kokku leppinud reguleeriva asutuse erikohustustes, on nende muude peatükkide  asjaomased sätted ülimuslikud.

2Suurema selguse huvides olgu märgitud, et reguleeriva asutuse erapooletust hinnatakse kõnealuse  reguleeriva asutuse üldise tegevusmustri põhjal.

& /et 417

2. Taotluse saanud lepinguosaline esitab järgmise teabe, tingimusel et taotluses on selgitatud, 

kuidas riigi osalusega ettevõtte tegevus võib mõjutada taotluse esitanud lepinguosalise käesoleva 

jao kohaseid huve, ja osutatud, millised järgmistest andmetest tuleb esitada1:

a) riigi osalusega ettevõtte omandi- ja hääletusstruktuur, kusjuures esitatakse taotluse saanud 

lepinguosalisele ja tema riigi osalusega ettevõtetele kumulatiivselt kuuluvate aktsiate ja 

hääleõiguste osakaal ning neile asjaomases riigi osalusega ettevõttes kumulatiivselt kuuluvate 

hääleõiguste osakaal;

b) taotluse saanud lepinguosalisele või mõnele tema riigi osalusega ettevõttele kuuluvate 

eriaktsiate või erihääleõiguste või muude eriõiguste kirjeldus, kui need õigused erinevad 

sellise riigi osalusega ettevõtte lihtaktsiatega seotud õigustest;

c) riigi osalusega ettevõtte organisatsioonilise struktuuri kirjeldus, selle juhatuse või samaväärse 

juhtorgani koosseis ning ristosalused ja muud seosed teiste riigi osalusega ettevõtetega;

d) teave selle kohta, millised valitsusasutused või avalik-õiguslikud asutused asjaomast riigi 

osalusega ettevõtet reguleerivad või tema järele valvavad, nende valitsusasutuste või avalik-

õiguslike asutuste poolt asjaomasele ettevõttele kehtestatud aruandlusnõuete kirjeldus ning 

nende valitsusasutuste või avalik-õiguslike asutuste õigused ja tavad seoses asjaomase 

ettevõtte kõrgema juhtkonna ja juhatuse või muu samaväärse juhtorgani liikmete ametisse 

nimetamise, ametist vabastamise või tasustamisega;

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et kui kindlaksmääratud teave on avaldatud, loetakse  lepinguosalise kohustus täidetuks.

& /et 418

e) riigi osalusega ettevõtte aastatulu viimase kolme aasta jooksul;

f) erandid, immuniteedid ja nendega kaasnevad meetmed, mida taotluse saanud lepinguosalise 

õigusnormide alusel kohaldatakse riigi osalusega ettevõtte suhtes;

g) muu avalikult kättesaadav teave riigi osalusega ettevõtte kohta, sealhulgas majandusaasta 

aruanded ja kolmanda osapoole auditid.

3. Kui küsitud teave ei ole taotluse saanud lepinguosalisele kättesaadav, põhjendab nimetatud 

lepinguosaline seda taotluse esitanud lepinguosalisele kirjalikult.

ARTIKKEL 13.20

Tehnilised konsultatsioonid

1. Enne 22. peatüki „Vaidluste lahendamine“ alusel vaidluse lahendamise menetluse algatamist 

püüavad lepinguosalised lahendada kõik käesoleva jao rakendamisest tulenevad probleemid 

käesoleva artikli kohaste tehniliste konsultatsioonide teel. Neid tehnilisi konsultatsioone peetakse 

selleks, et leida lepinguosaliste probleemidele vastastikku rahuldav lahendus1.

2. Lõike 1 kohaldamisel võib lepinguosaline esitada teisele lepinguosalisele taotluse tehniliste 

konsultatsioonide pidamiseks.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesoleva artikli alusel toimuvad tehnilised  konsultatsioonid ei asenda artikli 22.4 alusel toimuvaid konsultatsioone, kui lepinguosalised  ei lepi kokku teisiti.

& /et 419

3. Taotlus esitatakse kirjalikult1 ja selles märgitakse:

a) vaidlusalune küsimus või meede;

b) käesoleva jao sätted, millega probleemid on seotud; ning

c) taotluse põhjused, sealhulgas kirjeldus selle kohta, milline on taotluse esitanud lepinguosalise 

mure seoses meetme või küsimusega.

4. Emma-kumma lepinguosalise taotlusel kohtuvad lepinguosalised taotluses tõstatatud 

probleemide arutamiseks näost näkku või mis tahes tehnoloogiliste vahendite abil, mis on 

lepinguosalistele kättesaadavad. Kui kohtumine toimub näost näkku, peetakse see taotluse saanud 

lepinguosalise pealinnas, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

5. Lepinguosalised püüavad lahendada probleemi võimalikult kiiresti 60 päeva jooksul pärast 

taotluse saamise kuupäeva. Kui taotluse esitanud lepinguosaline leiab, et küsimus on kiireloomuline 

ja nõuab viivitamatut lahendust, võib ta taotleda lühemat tähtaega. Taotluse saanud lepinguosaline 

kaalub seda taotlust vastutulelikult.

6. Lepinguosaline võib küsida või vahetada lisateavet, mis on lõike 2 suhtes asjakohane, ning 

käesoleva artikli alusel saadud teave või lepinguosaliste teabevahetus on konfidentsiaalne, kui 

lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ükski käesoleva artikli säte ei piira sellise kirjaliku  taotluse esitamise viisi. Kui taotlus saadetakse elektrooniliselt, kinnitab taotluse saanud  lepinguosaline selle taotluse kättesaamist viivitamata ja hiljemalt 14 päeva jooksul pärast selle  kättesaamist.

& /et 420

7. Kõigist käesoleva artikli alusel peetud tehniliste konsultatsioonide tulemusena lepinguosaliste 

vahel saavutatud lahendustest teatatakse kaubanduskomiteele ning need ei piira lepinguosaliste 

õigusi edasistes menetlustes. Kõnealust lahendust kasutatakse üksnes käesoleva lepingu raames.

14. PEATÜKK

ENERGIA JA TOORAINED

ARTIKKEL 14.1

Põhimõtted

1. Kummalegi lepinguosalisele jääb suveräänne õigus otsustada, kas tema territooriumil asuvat 

piirkonda on võimalik kasutada energiakaupade ja toorainete uurimiseks ja tootmiseks, sealhulgas 

tema saarestiku- ja territoriaalvetes, mandrilaval ja tema majandusvööndis, mis on kindlaks 

määratud kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga.

& /et 421

2. Kooskõlas käesoleva peatükiga jätab kumbki lepinguosaline endale õiguse võtta vastu, jätta 

kehtima ja jõustada meetmeid, mis on vajalikud, et saavutada õiguspäraseid avaliku korra eesmärke, 

nagu energiakaupade ja toorainete tarnekindluse tagamine, ühiskonna, keskkonna, rahvatervise ja 

tarbijate kaitse ning avaliku julgeoleku ja ohutuse edendamine.

ARTIKKEL 14.2

Eesmärgid

1. Käesoleva peatüki eesmärgid on järgmised:

a) hõlbustada ja suurendada olemasolevat ja tulevast kaubandust ja investeeringuid ning 

tõhustada koostööd lepinguosaliste vahel energia ja toorainete, sealhulgas taastuvenergia ja 

energiatõhususe valdkonnas, et soodustada energiasüsteemi ümberkujundamist, aidates 

seeläbi kaasa lepinguosaliste vastavate kasvuhoonegaaside nullnetoheite eesmärkide 

saavutamisele, sealhulgas rohetehnoloogiate kasutamise kaudu; ning

b) parandada energia ja toorainete valdkonnas keskkonnakestlikkust.

& /et 422

ARTIKKEL 14.3

Mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas peatükis järgmisi mõisteid:

a) „luba“ – luba, litsents, kontsessioon või muu sarnane haldus- või lepinguline instrument, 

millega lepinguosalise pädev asutus lubab üksusel tegeleda oma territooriumil teatava 

majandustegevusega;

b) „tasakaalustamine“ – kõik mis tahes ajalises järjestuses toimuvad toimingud ja protsessid, 

millega võrguhaldurid1 tagavad pidevalt süsteemi sageduse säilimise eelnevalt kindlaks 

määratud stabiilsusvahemikus ja vastavuse nõutava kvaliteedi jaoks vajalikele 

reservkogustele;

c) „biokütused“ – vedelkütus, mis on toodetud biomassist, mis koosneb muu hulgas 

taimeõlidest, sealhulgas palmiõlist, rapsiõlist või sojaõlist;

d) „energiakaubad“ – käesoleva lepingu kohaldamisel kaubad, mis on loetletud 14-A lisas 

„Energiakaupade loetelu“;

e) „üksus“ – füüsiline isik või ettevõte või füüsiliste isikute või ettevõtete rühm;

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et Indoneesia puhul kuuluvad Indoneesia õiguse alusel  siia hulka ka elektritarnijad.

& /et 423

f) „äritarbija“ – üksus, kes kasutab või töötleb mis tahes toorainet või kaupleb sellega 

majandustegevuse eesmärgil;

g) „toorained“ – käesoleva lepingu kohaldamisel ained, mis on loetletud 14-B lisas „Toorainete 

loetelu“ ja mida kasutatakse tööstustoodete valmistamiseks, välja arvatud töödeldud 

kalandustooted ja põllumajandustooted1;

h) „taastuvenergia“ – energia, sealhulgas elektrienergia, mis on säästval viisil toodetud 

taastuvatest energiaallikatest, nagu tuule-, päikese-, geotermiline, hüdrotermiline, ookeani-, 

osmootne ja ümbritseva keskkonna energia, hüdroenergia, biomass, biokütused, prügilagaas, 

reoveepuhasti gaas või biogaasid2;

i) „taastuvkütused“ – biokütused, vedelad biokütused, biomasskütused ja mittebioloogilist 

päritolu taastuvkütused;

j) „mittebioloogilist päritolu taastuvkütused“ – vedel- ja gaaskütused, sealhulgas vesinik ja selle 

derivaadid, mille energiasisaldus tuleneb muudest taastuvatest energiaallikatest kui biomass.

1Käesoleva peaküki kohaldamisel tähendavad „põllumajandustooted“ põllumajanduslepingu 1. lisas  loetletud tooteid.

2See määratlus ei piira kestlikkusnõudeid, mida kumbki lepinguosaline võib oma õiguses  kehtestada, et tunnustada energiat taastuvenergiana, tingimusel et sellised nõuded on  kooskõlas käesoleva lepinguga ja lepinguosalistele siduvate rahvusvaheliste  kaubanduseeskirjadega, eelkõige seoses mittediskrimineerimise põhimõttega.

& /et 424

ARTIKKEL 14.4

Luba energiakaupade ja toorainete uurimiseks või tootmiseks

1. Kui lepinguosaline nõuab energiakaupade või toorainete uurimiseks või tootmiseks oma 

territooriumil luba, tagab ta, et sellise loa andmise nõuded ja menetlused, sealhulgas asjaomase 

geograafilise piirkonna või selle osa kindlaksmääramine ning loa taotlemise või andmise 

kavandatud kuupäev või tähtaeg:

a) on ette kindlaks määratud;

b) tehakse üldsusele kättesaadavaks viisil, mis võimaldab huvitatud üksustel taotlust esitada; 

ning

c) ei diskrimineeri lepinguosaliste üksusi.

2. Lepinguosaline võib nõuda üksuselt, mis on saanud loa toota tarneahela alguseosa 

süsivesinikke, rahalise või mitterahalise panuse maksmist. See panus ei tohi olla lepinguosaliste 

üksuste vahel diskrimineeriv ning see määratakse kindlaks viisil, mis ei sekku loa saanud üksuse 

juhtimisse ega otsustusprotsessi.

3. Lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise üksusele, kes on püüdnud luba saada, kuid ei ole 

seda saanud, esitatakse taotluse tagasilükkamise põhjused.

& /et 425

4. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise üksusel, kes on püüdnud luba saada, 

kuid ei ole seda saanud, on õigus kasutada edasikaebamise või läbivaatamise menetlust, kui ta peab 

seda vajalikuks. Edasikaebamise või läbivaatamise menetlus avalikustatakse eelnevalt.

5. Indoneesia puhul ei kohaldata lõikeid 3 ja 4 süsivesinike suhtes.

ARTIKKEL 14.5

Juurdepääs energiatranspordi taristule

1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuvate elektri- ja gaasiülekande- ja 

-jaotusvõrkude1 omanikud või käitajad tagavad teise lepinguosalise üksustele mittediskrimineeriva 

juurdepääsu sellisele taristule tingimustel, mis ei ole vähem soodsad kui need, mida kohaldatakse 

kõnealuse lepinguosalise üksuste suhtes, kellel on luba toota gaasi või elektrit.

2. Kui lõikes 1 osutatud juurdepääs taristule ei tulene automaatselt loast toota gaasi või elektrit 

oma tarbeks,2 antakse see mõistliku aja jooksul pärast sellise juurdepääsu taotluse esitamise 

kuupäeva. Kumbki lepinguosaline peab tagama, et juurdepääsu- ja kasutamistingimused on 

objektiivsed ja läbipaistvad ning ei ole meelevaldsed ega diskrimineeri sellise taristu kasutajaid. 

Kummalegi lepinguosalisele jääb õigus kehtestada tingimused õigusele toota gaasi ja elektrit oma 

tarbeks.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et veeldatud maagaasi terminalid on osa lepinguosaliste  õiguses sätestatud gaasitransporditaristust ning nende suhtes kohaldatakse artiklit 14.5  samamoodi nagu „ülekande- ja jaotusvõrkude“ suhtes.

2Indoneesia puhul hõlmab juurdepääs elektrivõrkudele ka elektrienergiat, mida toodetakse ja  kasutatakse oma tarbeks kas kaugühenduse teel või kohapeal, samuti kõiki muid tema õiguses  sätestatud juhtusid.

& /et 426

3. Kumbki lepinguosaline säilitab ühe või mitu reguleerivat asutust, mille ülesanne on 

erapooletult käsitleda või lahendada mõistliku aja jooksul vaidlusi, mis on seotud elektri- ja 

gaasiülekande- ja -jaotusvõrkudele juurdepääsu ja nende kasutamise tingimuste ja tariifidega. 

Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise üksustel, keda sellise reguleeriva asutuse 

järeldus või otsus negatiivselt mõjutab, on õigus pöörduda sõltumatu apellatsiooniasutuse poole, 

milleks võib olla kohtuasutus.

ARTIKKEL 14.6

Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia

1. Lepinguosalised tunnistavad, et taastuvenergia võib anda olulise panuse kasvuhoonegaaside 

heitkoguste vähendamisse, et leevendada kliimamuutusi.

2. Lõiget 1 silmas pidades püüab kumbki lepinguosaline hõlbustada järgmist:

a) investeeringud taastuvenergia tootmise; ning

b) taastuvenergia tootmise integreerimine elektrisüsteemidesse.

& /et 427

3. Seoses juurdepääsuga elektriülekandetaristule ja selle kasutamisega1 tagab kumbki 

lepinguosaline, et tema võrguomanikud ja -operaatorid2 toimivad teise lepinguosalise taastuvelektri 

tarnijate suhtes järgmiselt:

a) võimaldavad luua füüsilise ühenduse uute taastuvelektri tootmise rajatiste ja elektrivõrgu 

vahel;

b) võimaldavad usaldusväärselt kasutada elektrivõrku selleks, et tarnida teise lepinguosalise 

taastuvelektritarnijate toodetud elektrienergiat;

c) osutavad või võimaldavad osutada tasakaalustamisteenuseid; ning

d) rakendavad asjakohaseid võrgu ja turuga seotud operatiivseid meetmeid, et minimeerida 

taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia koguste piiramist.

4. Olenemata lõikest 3 võib kumbki lepinguosaline võtta vastu või jätta kehtima meetmeid, mis 

on vajalikud selleks, et täita õiguspärase avaliku poliitika eesmärki, näiteks säilitada elektrisüsteemi 

stabiilsust, tingimusel et sellised meetmed põhinevad objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel 

kriteeriumidel.

1Suurema selguse huvides olgu märgitud, et Indoneesia puhul tähendab see juurdepääsu  energiavõrkudele, nagu on sätestatud Indoneesia õiguses.