I I R( )( WA IIIOU K( )I Its

170926

Riigikosu Lossi plats Ia 15! (5 Tallinn EES1I ESTONIA

13R2714 ET

Eclotsusctaotlus C-438/24 Erakond Festinina Rohelised

(eelotsusetaotluse esitanud kohus: Riigikohus — Festi)

Kolitriotsuse kättetoi,netauu,ie

ItuFoopa Kohw kohtusckretñr edastab Tei Ic I<icsoIcva 1< rjaga kohtuotsusc tOcstaiud irak irja.

Teised kcclcversioonid, mis on nba kiittcsaadaval. on uleval Euroopa Kohtu ‘cebisaidiI. audressil Ii ttp ://www.curia.eu ropa.eu.

Kodukorra artikli 96 IOikes 3 cUe nñhtud Lingimustcl avaldab Euroopa Kohus onia vcchisaidil ka protokolli 1-Euroopa Liidu Kohtu pöhikirja kohta artiklis 23 nimetatud huvitatud isikute esitatud kirjalikud scisukohad vôi märkused.

r A , Cecilia Stromholm

A retnik

-ci;(;cj;

$q. O 202s ;jr S/1t -4?/I

I kitjail Ijii

t_iiioi,pa Ifl(Iii ioIiii RanieIei

292511 XI \IBOt RU

C3,fl hA rnPOnricKHn Cb103 EIROIAS SAVIENII3AS TIES’A

TRIBIJNAI DR JUSTICIA DR LA UNIGN EIJROPEA

O1iDN DVUR EVROPSKE IJNIE

DEN EUROP1EISKE UNIONS DOMSTOL

GERICHISHOF DER EUROPAJSCHEN UNION

EUROOPA LIIDU KOHUS

àIKAITHPIO TIlE EYPflflAIKNE ENCZIIZ

COI;RTOF JIJSHCE OF THE EUROPEAN UNION

COoK DR JUSTICE DR UIiNION EIJROPIkENNE

CUIRT I3HRRI11IIUNAIS AN AONTAIS R0RPAIC;H

SUDEUROPSKE 1flUE

CURIE DI GIUSTIZIA DELLUNIONE EUROPEA LUXEMBOURG

EUROPOS S4JUNGOS TEISINGUMOTCISMAS

AZ F.UROPAI IJNIO BAR SAGA

IL QORTI TAt OUSTIZZIA Tht-L)NJONI EWROPLA

hOP VAN JUS1TFIE VAN BE ELYROPESE OWE

I1(YBUNAL SPR.AWII3DEIWOSCI UNIA EIJROPLiJSKIU

TRIBUNAl DR JUSflA DA UNIAO RUKOPEIA

CURTLA DR JUS1ITIE A UNIt Nil E1ROPENE

SODNY DVOR FIJROPSKEJ UNIF

SODICE EVROPSKE L’NIJE

EIIROOPAN UNIONIN TIJOMIOISTIJIN

El ROPEISKA UNIONENS IX)MSTOl

j23 EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

17. september 2026

Eelotsusetaotlus — Euroopa Liidu pOhiöiguste harta artikll 17 lOige 1, artikkcl 39 ja artikli 52 lôige 1 — Demokraatia pöhimOte — Oigus kandideerida Euroopa

Parlamendi valimistel — Selle ôiguse kasutamise piiramine Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitlev akt —

Kandideerimistingimused — Nôue tasuda valimiskautsjon — MittetOsiseltvOetavate kandidaatide ulesseadmine vOl kandidaatide kergekaeline ulesseadmine

Eesmärk heidutada — Valijate esindatus — Kautsjoni suuruse proportsionaalsus taotletavate eesmarkidega

Kohtuasjas C-438/24,

mule ese on ELTL artikli 267 alusel Riigikohtu (Besti) 31. mai 2024. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 19. juunil 2024, menetluses

Erakond Eestimaa Rohelised,

menetluses osalevad:

Vabariigi Valimiskomisjon,

Rilgikogu,

Oiguskantsler,

Justiitsminister,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

* Kc,houmencllusc kcei, eusu.

koja president F. Biligen. kohtunikud 1. Ziemele (ettekandja), Gervasoni ja M. Bonjak,

koosseisus: A. Kumin, S.

KoIITUoTs S 17.9 2026 koti 1’ SI C43& 24

kohtujurist: ‘F. apeta,

kohtusekretär: ametnik C. Strömhoim,

arvestades kirjalikku menetiust ja 3. juuli 2025. aasta kobtuistungil esitatut,

arvestades seisukohti, mule esitasid:

— Eesti valitsus, esindajad: H. Hirsik ja M. Kriisa,

Kreeka valitsus, esindaja: K. Boskovits,

— Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman, 1-I. S. Gijzen ja C. S. Schillemans,

Euroopa Parlament, esindajad: M. Milk, N. Lorenzja T. Lukácsi.

— Euroopa Komisjon, esindajad: F. Eribacher, S. Pardo Quintillánja E. Randvere, keda abistas vandeadvokaat A.-R. Brett,

olles 13. novembri 2025. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

kobtuotsuse

Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Lildu pôhiôiguste harta (edaspidi ,,harta”) artikli 17 lôike I ja artikli 39 lOike 2 tOlgendamist.

2 Taotlus on esitatud Erakonna Eestimaa Rohelised (edaspidi .,EER”) ja Vabariigi Valimiskomisjoni (Eesti) (edaspidi ..valimiskomisjon”) vahelises kohtuvaidluses seoses vilmase keeldumisega kanda seitse kandidaati selle erakonna nimekirja 202& aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel.

1. Oiguslik raamistik

A. Lildu ôigus

I. Harta

3 Haifa artikll 17 ,.Oigus omandile” iOikes I on satestatud:

..Igaflhel on oigus valiata, kasutada, käsutada ja parandada oma seaduslikul teel saadud omandit. [..,]“.

2

ERAKOND EESTIMAA ROHELISED

4 Harta artiklis 39 ,,Oigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel” on ette nabtud:

,,1. Igal liidu kodanikul on Euroopa Parlamendi valimistel öigus hääletada ja kandideerida selles liikmesriigis, kus on tema elukoht, samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel.

2. Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja uldistel valimistel vaba ja salajase hääletuse ted.”

5 Harta artikli 51 löikes 1 on sätestatud:

,,Harta sãtted on subsidiaarsuse pôhimôtet arvesse vôttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organiteleja asutustele fling liikmesriikidele üksnes liidu ôiguse kohaldamise korral. Seeparast austavad nad öigusi, järgivad pôhimôtteid fling edendavad nende kohaldamist oma asjaomase pädevuse kohaselt, vôttes arvesse [Euroopa L]iidule aluslepingute muudes osades antud volituste pure.”

6 Flarta artikli 52 loige 1 on sônastatud järgmiselt:

,.Hartaga tunnustatud ôiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega fling arvestades nimetatud Oiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse pohimötte kohaselt vôib piiranguid seada flksnes juhul, kul need on vajalikud fling vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmarkidele vOi kui on vaja kaitsta teiste isikute Oigusi ja vabadusi.”

2. EL lepingja EL toimitnise leping

7 ELL artiklis 2 on ette nahtud:

.,Liit rajaneb sellistel väartustel nagu inimväarikuse austamine, vabadus, demokraatia, vördsus, ôigusriik ja inimôiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute Oiguste austamine. Need on Iiikmesriikide lihised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, ôiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste vôrdOiguslikkus.”

8 ELL artiklis lOon sätestatud:

,.1. Liit toimib esindusdemokraatia alusel.

[. .

3. Igal kodanikul on Oigus osaleda liidu demokraatias. Otsused tehakse nh avalikultja nil kodanikulähedaselt kui vOimalik.

4. Euroopa tasandi erakonnad aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja ] iidu kodanike tahte väljendamisele.”

3

Ko%ji 0Th’ ,17 92026 Konii •\S C-43824

9 ELL artikli 14 lôikes 3 on sätestatud:

,,Euroopa Parlamendi Iiikmed valitakse viieaastaseks tähtajaks otsestel ja üldistel valimistel vaba ja salajase häaletuse teel.’

10 ELTL artiklis IX on ette nähtud:

,jlma et see piiraks aluslepingutes sisalduvate erisätete kohaldamist, on aluslepingutes kasitletud valdkondades keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse aiusel.

[.. .1”.

II ELTL artikli 20 loige 2 on sUnastatud järgrniselt:

.,Liidu kodanikel on asutamislepingutes satestatud ôigused ja kohustused. Neil on muu hulgas:

[...J

b) Oigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel selie riigi kodanikega vOrdsetel tingirnustel;

[. . •1

Nimetatud Oigusi kasutatakse vastavalt tingimustele ja piirangutele, mis on kindlaks maäratud aluslepingutega fling nende rakendamiseks vastuvOetud meetmetega.”

12 ELTL artikljs 22 on sätestatud:

,,1. Igal liidu kodanikul, kes elab Iiikmesriigis. mule kodanik ta ei ole, on selles Iiikmesriigis kohalikel valimistei Oigus valida ja olla valitud samadel tingimustel

kui selle riigi kodanikel. Seda Oigust kasutatakse vastavalt [Euroopa Liidu N}Oukogu pooh pãrast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäalselt vastuvoetud üksikasjalikule korrale; nimetatud korras vôib ette näha erandeid. kui neid Oigustavad liikmesriigi eriomased

probleemid.

2. JIma et see piiraks ariikli 223 lOike 1 ja selle rakendamiseks vastuvOetud sätete kohaldamist. on igal liidu kodanikul, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta

ci ole, selles liikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel Oigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel. Seda ôigust kasutatakse vastavalt nOukogu pooh pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga

seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäalselt vastuvöetud üksikasjalikuie korrale; nimetatud korras vOib ette näha erandeid, kui neid Oigustavad liikmesriigi eriomased probleemid.”

4

ERKoxD EESTMAA ROHEIJSED

13 ELTL artikli 223 lOikes I on ette nähtud:

•,Euroopa Parlanient koostab ettepaneku eesmärgiga kehtestada vajalikud sätted oma Iiikmete otsesteks ja üldisteks valimisteks ühtse menetluse kohaselt köikides liikmesriikides vôi kôikidele Iiikmesriikidele ühistel pöhimOtetel.

NOukogu kebtestab vajalikud salted seadusandliku erimenetluse kohaselt uhehäalse otsusega fling pärast nôusoleku saamist Euroopa Parlamendilt, kes teeb otsuse oma liikmete enamusega. Asjaomased sätted jôustuvad pärast seda, kui Iiikmesriigid on need beaks kiitnud kooskôlas nende pôhiseadusest tulenevate nôuetega.”

3. 1976. aasta ala

14 20. septembri 1976. aasta otsestel ja üldistel valimistel esindajate Euroopa Parlamenti valimist käsitleva akti, mis on lisatud nôukogu otsusele 76/787/ESTU, EMU, Euratom (EUT 1976, L 278, 1k 1) ning mida on muudettid nOukogu 25.juuni ja 23. septembri 2002. aasta otsusega 2002/772/EU, Euratom (EUT 2002, L283, 1k 1; ELT erivaljaanne 01104, 1k 137) (edaspidi ,,1976. aasta akt”), artiklis 1 on sätestatud:

,,1. Igas liikmesriigis valitakse Euroopa Parlamendi Iiikmed vOrdelise esindatuse pOhjal, kasutades nimekirjasüsteemi vôi üksiku ulekantava baffle vôtet.

[. ..]

3. Valimised on otsesed, uldised ja vabad fling hääletamine on salajane.”

15 1976. aasta akti artikli 8 esimeses JOigus on cIte nähtud:

,,Kui käesoleva akti mundest sätetest ci tulene teisiti, reguleeritakse igas liikmesriigis valimisinenetlust siseriiklike ôigusnormidega.”

B. Eesti öigus

16 18. detsembri 2002. aasta Euroopa Parlamendi valimise seaduse (RT 1 2003, 4, 22) (edaspidi ,,EPVS”) § 2 lOike 2 esimeses lauses on ette nähtud:

,,Euroopa Parlamendi valimised on vabad, üldised, uhetaolised ja otsesed.”

17 EPVS § 28 ,,Kandidaatide nimekiri” löigetes I ja 2 on säteslatud:

,,( 1) Erakond koostab kandidaatide nimekirja.

(2) Kandidaatide an’ nimekirjas vOib ületada Eestisl Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvu kahe vOrra.”

18 EPVS § 29 on sOnastatudjrgmiselt:

5

KOHTLOTSUS 179.2026 — KOtlTUslC-43$24

(3) Kandiduatide registreerimiseks esitab erakond riigi valimisteenistusele:

[.1

3) kautsjoni tasumist töendava maksekorralduse koopia;

[...]

(4) Uksikkandidaat esitab riigi valimisteenistusele:

[.

2) kautsjoni tasumist tôendava maksekorralduse koopia;

[. •1

(5) Erakond vOi üksikkandidaat kannab enne kandidaatide registreerimiseks esitamist Rahandusministeeriumi arveldusarvele kautsjonina summa, mule suurus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga viis alammäära iga registreerimiseks esitatud isiku kohtar

19 EPVS §-s 77 on ette nahtud:

,,Uksikkandidaadile vOl erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui uksikkandidaat vOi erakond kogus üleriigiliselt kokku vahemalt 5% häältest. Tagastamata kautsjoni kannab [valimiskomisjon] riigituludesse.”

11. Pöhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

20 EER esitas valimiskomisjonile taotluse registreerida 2024. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks uheksa kandidaadiga nimekiri.

21 Kuna EER tasus EPVS § 29 lOikes 5 ettc nähtud kautsjoni ainult kahe kandidaadi eest, registreeris valimiskomisjon selle nimekirja kaks esimest kandidaati ja jättis taotluse rahuldamata osas. miles see puudutas nimekirja Olejaanud seitset kandidaati.

22 Erakond esitas kandidaafide registreerimata jatmise otsuse peale kaebuse Riigikohtule (Eesti), kes on eelotsusetaotiuse esitanud kohus ja kes algatas 6. mai 2024. aasta kohturnäärusega pOhiseaduslikkuse jarelevalve menetluse EPVS § 29 pOhiseadusele vastavuse hindamiseks,

23 Selleks et ajutiselt tagada pOhikohtuasja kaebaja Oiguste kaitse, kohustas Riigikohus 14. mai 2024. aasta kohtumäärusega valimiskomisjoni rahuldama registreerimistaotluse käesoleva kobtuotsuse punktis 21 nimetatud seitsrne EER1 nimekirjas oleva kandidaadi subtes ning seda see komisjon samal päeval ka tegi.

6

ERAKOND EEsTM.•\ ROHELISED

24 Riigikohus margib esiteks. et pôhikohtuasjas vaidlusalused riigisisesed oigusnormid, miles on ette nahtud kautsjoni tasumise nôue kandidaadi registreerimiseks Euroopa Parlamendi valimistel (edaspidi ,,kautsjoni tasumise nöuej, piiravad hartaga tagatud kandideerimisôigust. Teiseks vôib selline rahaline kohustus piirata harta artikli 17 lôike I esimeses lauses tunnustatud omandiôigust, kuna kautsjon kantakse riigituludesse, kul seda parast valimisi ci tagastata.

25 Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kautsjoni tasumise nöude eesmärk on hoida ära mittetösiseltvôetavate kandidaatide ülesseadmist ja kandidaatide kergekäelist ülesseadmist, pannes kandidaatidele vastutuse. Nh tagab see n6ue valijatele Euroopa Parlamendi suurema representatiivsuse fling hoiab ära valimiste läbiviimiseks ja avalik-Oiguslikes meediakanaleis debattide kajastamiseks eraldatud avalike vahendite ebamöistliku kasutamise.

26 Eeloisusetaotluse esitanud kohus väidab siiski, et kautsjoni suurus peaks olema moOdukas, et kandideerimisoigust mitte ebaproportsionaalseit piirata. 2024. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel oh see summa 4100 eurot kandidaadi kohta ehk 36 900 eurot üheksa kandidaadiga täisnimekirja eest. Seega oil see summa ühe kandidaadi kohta 2,6 korda suurem kui 2023. aasta neijanda kvartali mediaanbrutopaik.

27 Arvestades pôhikohtuasjas vaidlusaluste Eesti ôigusnormide kohaselt nôutava kautsjoni suurust, kahtleb eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas selhised oigusnormid, mules ci ole ette nähtud muid vahendeid selleks, et tôendada Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise soovi tôsidust, on proportsionaaised.

28 Neil asjaoludel otsustas Riigikohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgnlise eelotsuse kusimuse:

,,Kas [harta] artikil 17 Iôike I esimest lauset ja artikli 39 lôiget 2 koostoimes artikli 52 iöikega I tuleb tOlgendada viisil, et sellega on vastuolus kohustus tasuda Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks kautsjon, mule suurus on vhs kehtestatud kuupalga alammäara iga registreerimiseks esitatud isiku kohta ja neiikümmend vhs kehtestatud kuupalga aIammätha erakonna täisnimekirja kohta?”

III. Lelotsuse kUsimuse analüUs

A. POhikohtuasja eseme säiliminc

29 Eelotsusetaotlusest nähtub, et vaIimiskomisjon registreeris 14. mail 2024 kOik EERi nimekirjas olevad kandidaadid, kuigi see erakond tasus kautsjoni ainult kahe kandidaadi registreerimiseks.

7

K0FITU0TSUS 1792026-— KonTtAsl C-438124

30 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldatakse, et liidu Oigust puudutavad küsimused on asjakohased. Euroopa Kohus vôib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamast vaid siis, kul on limne, et taofletaval Ijidu ôiguse tOlgendusel puudub igasugune seos pöhikohtuasja faktiliste asjaolude vôi esemega, kui probleem on hupoteetiline vOi kui Euroopa Kohtule ei ole teada vaja]ikke faktilisi vOi ôiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (23. novembri 2021. aasta kohtuotsus IS (eelotsusetaotluse ôigusvastasus), C-564119, EU:C:2021:949, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).

31 Käesoleva] juhul on eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses jätkuvalt kaebus, mules on palutud hinnata, kas Eesti öigusnormid, millega on Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimise tingimuseks seatud kautsjoni tasumine, vastavad pOhiseadusele.

32 Esiteks margib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et pôhiseadusele vastavuse hindamine eeldab eelotsuse kUsimuses viidatud harta sAtete tôlgendamist. Jãrelikult sOltub pôhiseadusele vastavuse hindamise tulemus eelkOige sellest, kuidas Euroopa Kohus tôlgendab liidu ôiguse asjakohaseid satteid.

33 Teiseks, arvestades tulemust, mule EER saavutas Euroopa Parlamendi valimistel, kus ta ci kogunud EPVS §-s 77 valimiskünniseks satestatud 5% haaltest, ci maksta sellele erakonnale tema tasutud kautsjoni tagasi. Seega vôib Euroopa Kohtu vastus mOjutada EERi Oigust saada kautsjon tagasi.

34 Järelikult tuleb eelotsusetaotlusele vastata.

B. Sisulised kilsimused

35 Oma kusimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas harta artikll 17 Jôiget I ja artikli 39 Iôiget 2 tuleb tôlgendada nil, et nendega on vastuolus riigisisesed Oigusnormid, mule kohaselt tuleb Euroopa Pariamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tasuda kautsjon, mule suurus on viis asjaomases liikmesriigis kebtivat kuupalga alammäära ja mis makstakse tagasi tingimusel, et iiksikkandidaat vOi erakonna kandidaatide nimekiri on kogunud 5% nendel valimistel antud häältest.

36 Sissejuhatuseks väärib meeldetuletamist, et harta artikli 51 bike I kohaselt on harta satted Iiikmesriikidele ette nahtud üksnes liidu ôiguse kohaldamise korral. Käesoleval juhul tuleb märkida, et vôttes vastu EPVSi sätted, täitis Eesti Vabariik orna kohustust kehtestada Euroopa Parlamendi valimiste kord ja tingimused vastavait ELL artikli 14 lOikes 3 satestatud pöhimôtetele. Seega tuieb todeda, et harta on kohaldatav.

S

ERAKOND EFsHMAA ROFIELISED

1. Harta artildi 17 loige I

37 Harta artikli 17 lOikes 1 on ette nähtud, et ,,[ijgaühel on öigus vallata, kasutada, kasutada ja pärandada oma seaduslikul teel saadud omandit. Kelleltki ei tohi tema omandit ära vôtta muidu kui ütdistes huvides ja seaduses ettenähtud juhmdel ja tingimustel ning öigeaegse ja Oiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist vOib reguleerida seadusega niivOrd, kui see on vajalik uldistes huvides”.

38 1-larta artikli 17 lôige 1 sisaldab kolme eraldiseisvat normi. Esimeses neist, mis sisaldub selle sätte esimeses lauses ja on üldist laadi, on tapsustatud omandiôiguse kaitse pôhimOtet. Teises normis, mis sisaldub selle sätte teises lauses, on käsitletud omandi äravôtmist ja seatud sellele teatud tingimused. Kolmandas normis, mis on ette nähtud sama sätte kolmandas lauses, on tunnustatud liikmesriikide pädevust reguleerida omandi kasutamist üldistes huvides vajalikus ulatuses (10. juuli 2025. aasta kohtuotsus INTERZEROjt, C-254123, EU:C:2025:569, punkt 144 ja seal viidatud kohtupraktika).

39 Eelotsusetaotlusest nähtub, et pôhikohtuasjas kOne all olevad riigisisesed ôigusnormid seavad Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise vôimaluse sOltuvusse kautsjoni tasumise nOudest ja seavad kautsjoni tagasimaksmise sôltuvusse tingimusest, et uksikkandidaat vOi erakonna kandidaatide nimekiri kogub 5% antud haältest.

40 Selline nOue on tingimus, mida peavad täitma kandidaadid ja erakonnad, kes teevad vaba valiku kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel. Seda ci saa kaesoleval juhul käsitada omandiôiguse Aravôtmisena ega omandi kasutamise reguleerimisena harta artikli 17 lôike I tahenduses.

41 Jarelikult ei kuulu pOhikohtuasi harta artikli 17 bike 1 kohaldamisalasse.

2. Harta artikkel 39ja artikli 52 lJige I

42 Harta artikli 39 lOike I fling ELTL artikli 20 lôike 2 punkti b ja artikli 22 lOike 2 alusel on igal liidu kodanikul Euroopa Parlamendi valimistel öigus haaletada ja kandideerida selles liikmesriigis, kus on tema elukoht, sarnadel tingimustel kui selle riigi kodanikel. Harta artikli 39 lôike 2 ja ELL artikli 14 lOike 3 kohaselt valitakse .,Euroopa Parlamendi liikmed [...] otsestel ja uldistel valimistel vaba ja salajase häaletuse teel”.

43 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 30 sisuliselt märkis, väljendab ôigus kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel uldiste valimiste pOhimOtet, mis on samamoodi nagu otseste, vabade ja salajaste valimiste pOhimOte sätestatud ELL artikli 14 lôikes 3 ning mida on korratud harta artikli 39 lOikes 2 (Vt selle kobta 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Junqueras Vies, C-502/19, EU:C:20l9:1 115, punkt 86).

44 Harta artiklis 39 el ole sliski täpsustatud, miflistel tingimustel kasutavad liidu kodanikud oma Oigust kandideerida Euroopu Parlamendi valimistel, mistOttu

9

KOf III OTSIS 1792026— KOHH \SI C.438;24

nende tingimuste kindlaksmäaramine kuulub liikmesriikide padevusse, kes peavad seejuuresjärgima liidu öigust.

45 Nii on Euroopa Kohus otsustanud, tölgendades ELTL artikli 223 !ôiget I koostoimes 1976. aasta akti artikli 8 esimese lOiguga, et kebtiva liidu öiguse kohaselt on liikmesriikidel üldjuhul padevus määrata kindlaks Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise reeglid (Vt selle kohta 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Junqueras Vies, C-502/19, EU:C:2019:1 115. punkt 69, ja 22. detsembri 2022. aasta kobtuotsus Junqueras i Vies vs. parlament, C-115/21 P, EU:C:2022:1021, punkt 60).

46 Samas, kui liikmesriigid kehtestavad Euroopa Parlamendi va!imistel kandideerimise Oiguse kasutamise tingimused, peavad nad järgima harta artikli 39 IOikes 2 tunnustatud pöhimOtteid.

47 Tapsustades seega, et .,Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja uldistel valimistel vaba ja salajase häaletuse ted”, nOuab harta artikli 39 Iôige 2 nimelt, et liikmesriigid tagaksid, et liidu kodanikel on vOimalik seda öigiist tOhusalt kasutada.

48 Kaesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et pohikohtuasjas kône all olevad riigisisesed Oigusnormid piiravad selle Oiguse kasutamist seelabi, et nendes on ette nähtud, et Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tuleb tasuda kautsjon, mule suurus on viis kuupalga alammäara, fling et kautsjon

makstakse tagasi üksnes juhul, kui üksikkandidaat vOi erakonna kanddaa1ide nimekiri on kogunud 5% nendel valimistel antud häältest.

49 Ent harta artikli 52 lOike 1 kohaselt tohib selliste Oiguste ja vabaduste teostamist, nagu on tunnustatud harta artiklis 39, piirata ainult seadusega, anestades nimetatud Oiguste olemust, fling proportsionaalsuse pohimOtte kohaselt vOib piiranguid seada Uksnes juhul, kui need on vajalikud ja tôepoolest vastavad liidu poolt Oiguspärastena tunnustatud eesmärkidele, mis teenivad üldist huvi (6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Delvigne, C-650/13, EU:C:2015:648, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).

50 Jarelikult kuulub pOhikohtuasi harta artikli 39 ja artikli 52 lOike I kohaldamisalasse.

51 Samas tuleb màrkida, et ELL artikli 10 Iöike I kohaselt pOhineb Iiidu tomimine esindusdemokraatial, mis konkretiseerib demokraatiat kui väärtust, mis on ELL artikli 2 kohaselt uks väärtustest, millel hit rajaneb (vi selle kohta 29. april11 2025. aasta kohtuotsus komisjon vs. Malta (investoritele kodakondsuse andmine),

C-18 1/23, EU:C:2025:283, punkt 89).

52 KOigile lildu kodanikele ELL artikli 10 lOikega 3 tagatud Oigus osaleda Iiidu demokraatias väljendub eelkôige selles, et kasutatakse Oigust Euroopa Parlarnendi valimistel haäletada ja kandideerida (Vt selle kohta 29. april11 2025. aasta

I0

ERAKOND EFSTTMAA ROHELSED

kobtuotsus komisjon vs. Malta (investoritele kodakondsuse andmine), C-181/23, EU:C:2025:283, punkt 88).

53 Nii on ELL artikli 10 lôikes 3 seoses Euroopa Parlamendi valimistega rôhutatud seost liidus esindusdemokraatia pohimotte fling nendel valimistel hääletamise ja kandideerimise Oiguse vahel (19. novembri 2024. aasta kohtuotsus komisjon vs. flehhi Vabariik (kandideerimisoigus ja erakonna Iiikmeks olek), C-808/21, EU:C:2024:962, punkt 116, ning 19. novembri 2024. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (kandideerimisoigus ja erakonna liikmeks olek), C-8 14/21, EU:C:2024:963, punkt 114).

54 Selles kontekstis, nagu nähtub ELL artikli 10 lOikest 4, taidavad erakonnad, kelle Ulesanne on valimistel kandidaate tiles seada, olulist tilesannet esindusdemokraatia stisteemis, millel pohineb liidu toimimine (19. novembri 2024. aasta kohtuotsus komisjon vs. Tehhi Vabariik (kandideerimisöigus ja erakonna Iiikmeks olek), C-808!21, EU:C:2024:962, punkt 121, ning 19. novembri 2024. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (kandideerimisôigus ja erakonna liikmeks olek), C-814/21, EU:C:2024:963, punkt 119).

55 Just nimelt Euroopa Parlamendi liikmete representatiivsuse tagamiseks on liikmesriigid kohustatud vastavalt harta artikll 39 lôikele 2 koostoimes ELL artikli 14 lOikega 3 tagama, et Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja üldistel valimistel vaba ja salajase hääletuse teel (Vt selle kohta 6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Delvigne, C-650/13, EU:C:2015:648, punkt 32).

56 Eespool toodut arvestades tuleb esitatud ktisimus timber sônastada ja asuda seisukohale. et sellega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas harta artikli 39 lôiget 2 koostoimes ELL artiklis 10 valjendatud esindusdemokraatia pôhimOttega, mis reguleerib Euroopa Parlamendi valimisi, tuleb tölgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed öigusnormid, mule kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tasuda kautsjon, mule suurus cm viis asjaomases liikmesriigis kehtivat kuupalga alammaara ja mis makstakse tagasi tingimuse!, et uksikkandidaat vôi erakonna kandidaatide nimekiri on kogunud 5% nendel valimistel antud häältest.

57 Eelotsusetaotlusest nähtub, et pOhikohtuasjas kOne all olevad riigisisesed öigusnormid piiravad lüdu kodanikele harta artikli 39 lOikega 2 antud kandideerimisOiguse kasutamist seeläbi, et nendes on ette nähtud, et Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tuleb tasuda kautsjon, mille suurus on viis kuupalga alammäära, fling et kautsjon makstakse tagasi tiksnes juhul, kui tiksikkandidaat vôi erakonna kandidaatide nimekiri on kogunud 5% nendel valjmistel antud häältest.

58 Ent nagu on margitud käesoleva kohtuotsuse punktis 49, tohib selliste ôiguste teostamist, nagu on tunnustatud harta artiklis 39, harta artikli 52 lOike I kohaselt piirata ainuit seadusega. arvestades nimetatud Oiguste olemust, fling proportsionaalsuse pOhimôtte kohaselt vOib piiranguid seada tiksnes juhul, kui

11

KOIITUOTSUS 1792026 — KOIITL ASI C-438!24

need on vajalikud ja tôepoolest vastavad liidu poolt ôiguspárastena tunnustatud eesmärkidele, mis teenivad uldist huvi.

a) Euroopa Parlamendi vali,nistel kandideerimise öiguse piirarnise .5iguslik alus, selle ôiguse olein use arvestamine ja konealuse meet,nega taotleravad eesmärgid

59 Nagu nahtub eelotsusetaotlusest, vastab kautsjoni tasumise nOue tingimusele, mile kohaselt see peab olema ette nahtud seaduses, kuna see nOue on kehtestatud EPVSiga. Selle seaduse § 29 lOigete 3 ja 4 kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tasuda kautsjon, mule suurus on viis kuupalga alammaära. Lisaks makstakse EPVS § 77 kohaselt kautsjon tagasi tingimusel, et üksikkandidaat vôi erakonna kandidaatide nimekiri on kogumid vähemalt 5% antud haAltest.

60 Käesoleva kobtuotsuse punktides 49 ja 58 meenutatud teise tingimuse kohta, nimelt nOude kohta arvestada Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise Oiguse olemust, tuleb markida, et kautsjoni tasumise nôudega el ole selle Oiguse kasutamist muudetud vOimatuks, vaid sellele on kehtestatud rahaline tirigimus,

mistöttu ei sea see nôue iseenesest nendel valimistel kandideerimise ôiguse olemust kahtluse alla.

61 Mis puudutab kUsimust, kas üldist huvi teenivad eesmargid, millele tuginetakse. et pöhjendada Ilidu kodanikele harta artikli 39 Iöikega 2 antud kandideerimsOigtise piirangut, mis on kehtestatud pöhikohtuasjas vaidlusaluste riigisiseste Oigusnormidega, on Iiidu ôiguse seisukohast oigusparased, siis tuleb tôdeda, et nagu markis eelotsusetaotluse esitanud kohus ja nagu kinnitas Eesti valitsus, on kautsjoni tasumise nôude eesmark hoida ära Euroopa Parlamendi valimistel mittetösiseitvOetavate kandidaatide ulesseadmist ja kandidaatide kergekAelist utesseadmist. suurendada kandidaatide vastutustunnet, et vähendada seliste ,.kaotsi läinud häalte” hulka, mis ei aita kaasa Euroopa Parlamendi liikme valimisele, suurendada valimistulemuste vastavust valijate tegelikule tahtele fling seelabi tagada valijate ôigus töhusale esindatusele. Kautsjoni tasumise nOude kOrvaleesmark on valtida tarbetuid avaliku sektori kulutusi seoses alimiste labivi imise ja avalik-Oiguslikes meediakanaleis debattide kajastamisega.

62 Festi valitsus täpsustas Euroopa Kohtu istungil, et kautsjon on mójutusvahend, mis ajendab asjaomast kandidaati vôtma vastutuse Euroopa Parbmendi valimistel valituks osutumise tOenäosuse eest, kuna tema kautsjoni tagasimaksmine on vOimalik vaid siis, kui tema kogutud häalte an’ üietab teatud kunnise.

63 Euroopa Kohtule esitatud kirjalikest seisukohtadest ja kobtuistungil toimunud aruteludest nahtub. et möistet ,,mittetOsiseltvoetavate kandidaatide Olesseadmine vôi kandidaatide kergekaeline ülesseadmine” tuleb mOista nii, et see hölmab ühelt poolt kandidaate, kes soovivad Euroopa Parlamendi valimistel kandideerida muul eesmärgil kui seileks, et saada selle institutsiooni Iiikmeks ja reaalselt osaleda Ilidu dernokraatias, fling teiselt poolt kandidaate, kellel ei ole algusest peale mingit

12

ERAKOND EESTIMAA ROHELISED

vOimalust saada piisavalt haäli, et osutuda Euroopa Parlamenti valituks, mistôttu nende kandideerimise tulemusel lähevad ,,hääled kaotsi”.

64 Vastavalt selgitustele harm kohia, mida tuleb ELL artikli 6 Iôike I kolmanda lôigu ja harta artikli 52 Iôike 7 kohaselt harta tölgendamisel arvesse vôtta, fling nagu nabtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 42 ja 43, vastab harta artikli 39 lOige 2 ELL artikli 14 lOikele 3, mules on esitatud demokraatlikus Uhiskonnas kehtiva valimissüsteemi aluspôhimôtted.

65 Nagu on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktides 51 ja 52, valjendub Iiidu kodanike osalemine liidu demokraatias muu hulgas selles, et kodanikud kasutavad oma Oigust kandideerida Euroopa Parlamendi otsestel ja üldistel valimistel, mis toimuvad vaba ja salajase hääletuse teel, nagu on ette nähtud harta artikli 39 bikes 2.

66 Neid kaalutlusi arvestades tuleb Euroopa Parlamendi vabimistel mittetOsiseltvOetavate kandidaatide ulesseadmise vôi kandidaatide kergekaelise ulesseadmise ärahoidmise eesmärki pidada ôigusparaseks, kuna sellega soovitakse tagada esindusdemokraatia, välistades selliste isikute kandideerimise, kelle kavatsused ei ole seotud sooviga saada Euroopa Parlamendi liikmeks ja osaleda seega reaalselt liidu demokraatias, seeläbi, et neile pannakse vastutus kautsjoni tasumise näol.

67 Samamoodi on selle tagamine, et Euroopa Parlament oleks vôimalikult suures ulatuses liidu kodanikke tôeliselt esindav, kooskölas demokraatiaga, mis on liidu pOhiväärtus, ja aitab kindlustada esindusdemokraatiat. Seetottu voib Oigusparaseks eesmärgiks üldjuhul pidada ka eesmArki vähendada selliste ,,kaotsi Iäinud häalte” hulka, mis ei aita kaasa Euroopa Parlamendi liikme valimisele, et tagada valijaid paremini esindav organ.

68 Siiski tuleb toonitada. et liikmesriigid ei saa ,,häälte kaotsimineku” vastu Oigusparaselt vOidelda uksnes hinnangu pöhjal, milk kohaselt teatud poliitilistel programmidel ei ole tegelikku vôimalust saada piisavalt häAli.

b) Kautsjoni tasutnise nflude proportsionaalsus

69 Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt nOuab proportsionaalsuse pOhimOtte järgimine, et riigisisestes ôigusnormides ette nähtud meetmed ei laheks kaugemale sellest, mis on nende ôigusnormidega taotletavate ôiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, ning juhul, kui on vOimaiik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada koige vahem koormavat meedet ja meetmega tekitatud ebamugavused ei tohi olla seatud eesmarke arvestades ulemäära suured (Vt selbe kohta 14. septembri 2023. aasta kohtuotsus Volkswagen Group Italia ja Volkswagen Aktiengesellschaft, C-27/22, EU:C:2023:663, punkt 93 ja seal viidatud kohtupraktika).

13

KOI4TUOTSUS 792026 - Koni si C-43824

1) Kautsjoni tasumise nJude sobivus

70 Mis puudutab esimesena seda, kas kautsjoni lasumise nOue on sobiv. et saavutada eespool käesoleva kohtuotsuse punktis 61 nimetatud eesmärgid, milleks on hoida ära mittetôsiseltvOetavate kandidaatide Ulesseadmist ja kandidaatide kergekäelist ülesseadmist, vAhendada selliste ,,kaotsi läinud häälte” hulka, mis ei aita kaasa Euroopa Parlamendi liikme valimisele, ja tagada seega tOhus esindatus. sits tuleb rôhutada, et tildjuhul annab see, kui tiksikkandidaat vôi kandidaatide nimekiri ci suuda koguda vajatikke vahendeid, et tasuda kautsjon, miNe hüvitamine on vOimalik ainult siis, kui selle kandidaadi vOi selle nimekirja kogutud haälte an’ tiletab teatud kunnise, tunnistust sdllest, et puuduvad tôsise kampaania korraldamiseks vajalikud organisatsioonilised vöimed, vôrgustik vOl ptihendumus, mistOttu kandidaat vOi nimekiri pohjustab tOenäoliselt ,,kaotsi läinud hääli”, mis ci aita kaasa Euroopa Parlamendi liikme valimisele, ja näitab lisaks, ci kandidaat vOl nimekiri on alarahastatud.

71 Lisaks, kuigi kautsjoni tasumise nOue ci taga täielikult, ci kOiki Euroopa Parlamendi valimistel tilesseatud kandidaate ajendab kavatsus rcaalselt osaleda liidu demokraatias, on siiski tOsi, ci arvestades sellega kaasnevat algset rahalist koormust ja rahalise kahju ohtu juhul, kui kandidaadi kogutud häälte an’ ci uleta künnist, mis annab Oiguse kautsjon tagasi saada, vOib sdlline nOue tingimata panna asjaomased kandidaadid mOtlema oma tegelikele motiividele fling vOib seega kaasa aidata mittetOsiseltvOetavate kandidaatide vOl kergekäeliselt utes seatud kandiduatide väljasOelumisclc.

72 SeetOttu tundub enne Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi tilesseadmist kautsjoni tasumise nOue olevat sobiv, ci vähendada mittetOsiseltvoetavate kandidaatide vOi kergekäeliselt tiles seatud kandidaatide arvu ja ,,kaotsi lainud häälte” hulka, et tagada valijate Oigus tOhusale esindatusele.

2) Kautsjoni tasumise nãude vajalilckus

73 Mis puudutab teisena kautsjoni tasumise nOude vajalikkust kaesoleva kohtuotsuse punktis 61 nimetatud eesmarkide saavutamiseks. siis tuleb analuusida, kas kautsjoni suunas ja scile tagasimaksmise kord, nagu need on cite nahtud pOhikohtuasjas kOne all olevates riigisisestes Olgusnormides, lahevad kaugemale sellest, mis on nende cesmarkide saavutamiseks vajalik.

74 Keso1eval juhul on EPVS § 29 lOikes 5 cite nähtud, ci iga Euroopa Parlamendi valimistel kandideeriva isiku eest tasutakse kautsjonina summa, mis vastab viiele kuupalga alammaärale. EPVS §-s 77 on täpsustatud, et kautsjon makstakse tagasi, kui tiksikkandidaat vOl erakonna kandidaatide nimekiri kogub vähemalt 50/0 antud häältest.

75 Eelotsusetaotlusest nähtub, et pOhikohtuasjas eelotsuseiaotlusc esitanud kohtusse poordumise ajal oh pOhikohtuasjas kOne all olevate riigisisesie Oigusnormide kohaselt nOutud kautsjon sd ajal 4100 eurot iga kandidaadi kohta ja 36900 eurot

14

ERAKOND EESTIMAA ROfIELSED

erakonna kohta, kes esitas kandidaatide täisnimekirja. Samal ajal oh Eesti keskmine brutokuupalk 1904 eurot ja Eesti mediaanbrutopalk 1578 eurot. Seega oh iga kandidaadi kautsjon ligikaudu 2,2 korda suurem kui keskmine brutokuupalk ja ligikaudu 2,6 korda suurem kui mediaanbrutopalk.

76 Sellest järeldub, et kautsjoni tasumise none vôib tekitada märkimisvaärse rahalise koormuse sellise liidu kodaniku varahisele seisundile, kes soovib Eestis kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel.

77 Samuti tuleb esiteks markida, et Eesti valitsus kinnitas Euroopa Kohtu istungil, et riigisisestel parlamendivalimistel kandidaadi registreerimiseks nOutav kautsjon on viis korda vaiksem sellest, mis on nOutav Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks.

78 Seega, isegi kui riigisisestel parlamendivalimistel ja Euroopa Parlamendi valimistel on erinevusi, mis vOivad Oigustada kummagi suhtes erinevaid reegleid, ei ole liikmesriigi seadusandja pidanud mittetOsiseltvOetavate kandidaatide Ulesseadmise ja kandidaatide kergekaelise Ulesseadmise ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks vajalikuks nOuda hiikmesriigi parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks sama suure kautsjoni tasumist, kuigi ta taotleb seda eesmärki mOlemate valimiste puhul.

79 Euroopa Kohtu istungil pOhjendas Eesti valitsus kautsjoni suuruse erinevust asjaoluga, et jagatavate mandaatide arvu arvestades on riigisisestel parlamendivalimistel ulesseatavate kandidaatide an’ suurem kul Euroopa Parlamendi valimistel kandideerijate an’. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas kautsjonite erinevus on pôhjendatav neil valimistel kasutatavate erinevate hääletussüsteemidega. Eitava vastuse korral ei saa EPVS § 29 lOikes 5 kindlaks määratud kautsjoni suurust pidada proportsionaalseks eesmärgiga hoida ara mittetOsiseltvOetavate kandidaatide ulesseadmist ja kandidaatide kergekäelist ulesseadmist.

80 Teiseks tunnistas Eesti valitsus Euroopa Kohtu istungil, et kuigi Eesti ôiguses on ette nähtud eeharvest saadav eraldis, mis vOimaldab erakondadel, kes on kogunud vähemalt 2% nendel valimistel antud häaltest, katta riigisisesteh parlamendivalimistel osalemiseks kantud kulud, ei ole sellist eraldist ette nahtud Euroopa Parlamendi valimiste jaoks, kuna neil valimistel uksikkandidaadi vôi erakonna kandidaatide nimekirja registreerimiseks tasutud kautsjoni tagasimaksmine on seotud tingimusega, et see kandidaat vOi see nimekiri kogub 5% antud haältest.

8 h Eelotsusetaothusest nahtub aga, et Eesti ôigusnormid piiravad erakondade vOimet teenida tulu oma tegevuse rahastamiseks, seahhulgas asjaomase kautsjoni tasumiseks. Nimeht, ühelt poolt vOib erakond saada tulu üksnes oma pôhikirja ahuseh makstavatest liikmemaksudest, seaduse alusel makstavatest riigieelarve erahdistest, seaduses sätestatud tingimustele vastavatest fUüsilise isiku annetustest

IS

KONTIOTSIS I 792026 KGB .1 ‘SI C 438 24

ja tehingiitest erakonna varaga. Teiselt poolt on anontiümsed ja juriidilise isiku annetused keelatud fling ka laenamisele on seatud piirangud.

82 Neil asjaoludel vôib Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks nOutav suur kautsjon, mis on ette nahtud pOhikohtuasjas kOne all olevates riigisisestes Oigusnormides, ammendada olulise osa teatud kandidaatide ja/vOi erakondade aastaeelarvest, kuna nad peavad kandma nii kampaaniakulud kui ka vôtma riski, et kui nad ci kogu 5% antud haältest, kaotavad nad kautsjonina tasutud summa.

83 Seega vOivad kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord, nagu need on ette nahtud pOhikohtuasjas kOne all olevates riigisisestes Oigusnormides, muuta vaikese sissetulekuga kandidaatidel vOl erakondadel Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimise vOi kandidaatide nimekirja ulesseadmise praktikas

keeruliseks.

84 Tuleb lisada, et nagu kobtujurist oma ettepaneku punktides 65 ja 66 rôhutas, vOib kautsjon jalvOi kogutud häälte kunnis nh suure kautsjoni tagasisaamise Oiguse saamiseks viia selleni, et jäetakse kOrvale vähemusruhmadesse kuuluvad kandidaadid, uued poliitilised lilkumised vôi madala sissetulekuga isikud, kes

tOenaoliselt küII mandaati ei saa, kuid vOivad esindada olulisi ja esindamala poliitilisi nöudmisi fling koguda arvestatava arvu hääli. Samuti vOib range kautsjoninoue takistada uute erakondade teket ja minna vastuollu liidu Oigusega

tagatud poJiitilise pluralismi pOhimOttega.

85 Neil asjaoludel tuleb tOdeda, et kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord, nagu need on ette nähtud pOhikohtuasjas kOne all olevates riigisisestes

Oigusnormides, lahevad kaugemale sellest, mis on vajalik nende Oigusnormidega taotletavate eesmflrkide saavutamiseks, fling seega ei ole vaja eraldi analuüsida

muude, vähem piiravate meetmete olemasolu kusimust,

86 Eespool toodud kaalutlustest tuleneb, et harta artikli 39 lOiget 2 koostoimes ELL artiklis 10 väljendatud esindusdcmokraatia pOhimOttega, mis reguleerib Euroopa

Parlamendi valimisi. tuleb tOlgendada nii, et seflega on vastuolus rhigisisesed

Oigusnormid, mille kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tasuda kautsjon. mule suurus on vhs asjaomases liikmesriigis

kehtivat kuupalga alammäära ja mis makstakse tagasi tingimusel, et

üksikkandidaat vOi erakonna kandidaatide nimekiri on kogunud 5% nendel valimistel antud häaltest, kuna kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord

lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik nende Olgusnormidega taotletavate eesmärkide saavutamiseks.

Kobtukulud

87 Kuna pOhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud

kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kobtukulude jaotusc sama kohus.

16

ERAKOND rFSrIMAA ROFIELISED

Euroopa Kobmie seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud pOhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Euroopa Liidu pohioiguste harta artikli 39 lôiget 2 koostoimes ELL artiklis 10 vMjendatnd esindusdemokraatia pohimottega, mis reguleerib Euroopa Parlamendi valimisi, tuleb tolgendada nil, Ct sellega on vastuolus riigisisesed oigusnormid, mule kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tasuda kautsjon, mule suurus on vhs asjaomases Iuikmesriigis kehtivat kuupalga alammäära ja mis makstakse tagasi tingimusel, et flksikkandidaat vôi erakonna kandidaatide nimekiri on kogunud 5% nendel valimistel antud hijitest, kuna kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord lihevad kaugemale sellest, mis on vajalik nende oigusnormidega taotletavate eesmärkide saavutamiseks.

Biltgen Ziemele

Kohtusekretär

A. Calot Escobar

Koja president

F. Biltgen

[ThIutnitab

ImetotcØ. 17, 09.2026

Ams&

Kumin

Gervasoni Bonjak

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 17. septembril 2026 Luxembourgis.

‘7