Riigikogu riigikaitsekomisjoni

istungi protokoll 234

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 21. september 2026

Algus 11.10, lõpp 13.00

Juhatajad: Peeter Tali (esimees), Leo Kunnas (aseesimees) (4.ja 5. päevakorrapunkt)

Protokollija: Külli Jõgeda (nõunik)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Alar

Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Andres Sutt, Toomas Uibo

Komisjoni ametnik: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja)

Puudus: Kristo Enn Vaga

Kutsutud: siseminister Igor Taro, Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim, siseministri nõunik Katarina Budrik, Siseministeeriumi nõunik

Kristen Kanarik, siseministri töövarjud Politsei- ja Piirivalveametist Erick Marck Must ja

Taavi Tamm (4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE)

kolmanda lugemise ettevalmistamine

3. Riigikaitsekomisjoni töökava

4. Siseministeeriumis ettevalmistatavatest seaduseelnõudest

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu riigikaitsekomisjoni nädala (21.09.2026-27.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 21.09.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE)

kolmanda lugemise ettevalmistamine

3. Riigikaitsekomisjoni töökava

4. Siseministeeriumis ettevalmistatavatest seaduseelnõudest

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäeval, 22.09.2026 kell 13.30

1. Eesti-Soome kaitsekoostöö ülevaade Läänemere piirkonna taustal

2. Riigikontrolli kontrolliaruannete ja riigikaitsekomisjoni 13.11.2025. aasta raportis

väljatoodud Kaitseministeeriumi valitsemisala puuduste kõrvaldamise tegevuskava

2

Kohtumine kolmapäeval, 23.09.2026 kell 09.00

1. Riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Tali ja aseesimees Leo Kunnas kohtuvad Egiptuse

Senati ja Rahvusassamblee liikmetega

Kohtumine neljapäeval, 24.09.2026 kell 8.45

1. Riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Tali ja aseesimees Leo Kunnas kohtuvad Šveitsi

Konföderatsiooni kantonite sõja- ja tsiviilkaitseministritega. Kohtumisel osaleb Šveitsi

Konföderatsiooni suursaadik Eestis Anja Zobrist Rentenaar

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond

Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Andres Sutt,

Peeter Tali, Toomas Uibo).

2. Riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

(897 SE) kolmanda lugemise ettevalmistamine

Peeter Tali selgitas, et eelnõu on lülitatud Riigikogu täiskogu kolmapäevase istungi

päevakorda kolmandaks lugemiseks ja lõpphääletuseks ning vajalikud menetluslikud otsused

on tehtud. Ta märkis, et eelnõu kolmanda lugemise tekst on sama, mis teisel lugemisel.

Komisjoni liikmetel eelnõu kohta küsimusi ega täiendavaid ettepanekuid ei olnud.

Otsustati:

2.1. Kiita heaks eelnõu kolmanda lugemise tekst (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa,

Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul,

Andres Sutt, Peeter Tali, Toomas Uibo).

3. Riigikaitsekomisjoni töökava

Peeter Tali palus komisjoni liikmetel esitada oma ettepanekud riigikaitsekomisjoni järgneva

kuue kuu tegevuskava koostamiseks. Peeter Tali märkis, et ettepanekud koondatakse ja

paigutatakse ajateljele ning tegevuskava arutatakse komisjonis uuesti. Samuti märkis ära, et

võiks pikema etteteatamisega kavandada väljasõiduistungeid istungivabadel nädalatel.

Raimond Kaljulaid soovis kaitsetööstuse valdkonnas käsitleda SmartCapi kaitsefondi

toimimist ja tulemuslikkust, sealhulgas hinnata, kui palju riigi eraldatud vahenditest on reaalselt

kaitsetööstusesse jõudnud. Samuti tegi ta ettepaneku käsitleda kaitsetööstusettevõtete ja

nendega seotud isikute julgeolekut, kaasates arutellu kaitsetööstuse esindajad,

julgeolekuasutused ning Politsei- ja Piirivalveameti. Kaljulaid tegi lisaks ettepaneku luua pärast

Läti uue Seimi moodustumist kontakt sealse riigikaitsekomisjoniga ning käsitleda edaspidi ka

riigikaitsekomisjoni enda töökorraldust ja ressursse parlamentaarse järelevalve teostamiseks.

Alar Laneman tõstatas SmartCapi eesmärkide ja kaitseplaneerimisega seotuse küsimuse ning

rõhutas kaitsetööstusettevõtete füüsilise ja infoturbe tagamise olulisust. Täiendavalt soovis

Laneman saada ülevaate droonide valdkonna tegelikust olukorrast ning käsitleda põhjalikumalt

Kaitseväe personaliküsimusi. Samuti tõstatas ta mõtte 2. jalaväebrigaadi tugevamast

seostamisest Setomaa piirkonnaga.

Meelis Kiili soovis üle vaadata SmartCapi meetme rakendamise ja toetuse saajate valiku.

Samuti tõi ta esile vajaduse käsitleda senisest põhjalikumalt hübriid- ja sabotaažiohtu,

sealhulgas võimalikke ründeid kaitsetööstusele, kriitilisele taristule ja teistele riigi toimimise

seisukohalt olulistele valdkondadele.

Mati Raidma tegi ettepaneku korraldada väljasõit Ida-Virumaale, et tutvuda Narva piiriala,

Kaitseväe tegevuse, võimalike uute asukohtade ning muude riigikaitseliselt oluliste

küsimustega ja nimetas vajadust kohtuda kohaliku omavalitsuse esindajatega.

3

Andres Sutt soovis käsitleda SmartCapi kaitsefondi toimimist koos kaitsetööstuse

esindajatega, sealhulgas hinnata investeerimisvõimaluste mahtu ja võimalikke kitsaskohti.

Samuti tegi ta ettepaneku saada Riigi Infosüsteemi Ametilt küberjulgeoleku ülevaade ning

käsitleda laiemalt sabotaažiohtu, kriitilise taristu kaitset ja riigi toimimiseks oluliste ettevõtete

valmisolekut.

Leo Kunnas tõi komisjoni töö peamiste suundadena välja kaitsetööstuse, kaitsevööndi ning

Riigikontrolli auditites ja riigikaitsekomisjoni raportites esitatud puuduste kõrvaldamise.

Kunnas tegi ettepaneku külastada koos Kaitseministeeriumi vastutavate ametnikega Ojamaa

kaevandust, et hinnata maa-aluse taristu kasutamise võimalusi kaitsetööstuse vajadusteks.

Samuti soovis ta käsitleda kaitsevööndi rajamise seisu ning rakendada regulaarset

järelevalveformaati, mille raames vastutavad ametnikud annaksid komisjonile perioodiliselt

ülevaate raportites esitatud puuduste kõrvaldamisest.

Priit Sibul toetas Ida-Virumaa väljasõidu korraldamist ning kaitsevööndi olukorraga kohapeal

tutvumist. Lisaks tegi ta ettepaneku käsitleda Lõuna-Eesti väljasõidu raames Nursipalu

harjutusvälja puudutavaid küsimusi.

Toomas Uibo tõstatas eralennunduse ja eraõhusõidukite võimaliku kaasamise riigikaitsesse

kriisi- ja sõjaajal. Ta tõi välja võimaluse kasutada erapiloote ja õhusõidukeid tagalaülesannete

täitmisel ning professionaalsete üksuste ressursi vabastamiseks. Tõi eeskujuks Rootsi vastava

süsteemi ning märkis, et on teemat juba arutanud Kaitseväe juhataja, lennundusvaldkonna

esindajate ja Ämari lennubaasi juhtkonnaga. Rootsi poolelt ollakse valmis jagama kogemusi ja

pakkuma instruktoreid. Uibo märkis, et teemat võiks vajaduse korral siduda ka valdkondliku

väljasõiduga.

Peeter Tali tõi komisjoni edasiste tööteemadena välja kaitsetööstuse arengu ja võimalused

suurendada Eestis kaitsetööstuslikku tootmist. Ta tegi ettepaneku korraldada kaitsetööstuse

teemaline väljasõiduistung koos valdkonna ministrite ja kaitsetööstuse esindajatega.

Peeter Tali soovis samuti põhjalikumalt käsitleda õhuväe ja mereväe arengut, küberkaitset ja

kognitiivset lahinguruumi ning droone, innovatsiooni ja kaasaegse sõjapidamise arengut. Ta tõi

välja võimaluse korraldada väljasõiduistung NATO küberkaitsekoostöö keskusesse ning

külastada küberväejuhatust.

Peeter Tali tõstatas lisaks riigikaitse tegevuskava täitmise ning laia riigikaitse põhimõtte

rakendamise ministeeriumides. Tema ettepanekul võiksid ministeeriumid anda komisjonile

ülevaate oma valitsemisalas riigikaitse tegevuskava täitmiseks tehtust. Samuti tuleks

komisjonile tutvustada riigikaitse tegevuskava juhtimist ja kümneaastast ressvt ursiplaani.

Peeter Tali tegi ettepaneku korraldada väljasõit Lõuna-Eestisse, mille raames võiks külastada

Kaitseväe Akadeemiat ja Kuperjanovi jalaväepataljoni ning käsitleda muu hulgas värbamise,

väljaõppe ja droonisõjapidamise küsimusi. Samuti tõi ta välja võimaluse külastada NATO

kaitsekolledžit.

Välissuhete valdkonnas märkis Peeter Tali, etEnn Eesmaa oli juhtinud tähelepanu vajadusele

arendada kontakte Läti ja Leedu kolleegidega. Peeter Tali toetas Läti ja Leedu suunaliste

visiitide kavandamist ning tõi välja vajaduse arendada parlamentaarseid kontakte ka

Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikidega.

Peeter Tali märkis kokkuvõtteks, et komisjoni liikmete esitatud ettepanekud koondatakse ning

nende põhjal koostatakse komisjoni järgneva kuue kuu tegevuskava projekt, mida komisjon

edaspidi arutab.

4. Siseministeeriumis ettevalmistatavatest seaduseelnõudest

Igor Taro andis ülevaate Siseministeeriumi valitsemisalas käesoleval istungjärgul

ettevalmistatavatest olulisematest eelnõudest ja kriisireservist, vt ettekannet (lisa). Minister

märkis, et riigikaitsekomisjonile ei ole hetkel aktiivselt menetlemiseks eelnõusid esitatud, kuid

4

komisjoni huviorbiiti võivad jõuda eelkõige uus relvaseaduse eelnõu ja kriisireservi

regulatsioon. Relvaseaduse puhul tuleb otsustada, milline komisjon võtab juhtivkomisjoni rolli,

kuna eelnõu puudutab nii õiguskomisjoni kui ka riigikaitsekomisjoni pädevust. Kriisireservi

eelnõu kavandatakse Riigikogule esitada oktoobris ning ministri hinnangul oleks põhjendatud

riigikaitsekomisjoni osalemine selle menetlemisel, arvestades teema seoseid laia riigikaitse ja

Kaitseministeeriumi valitsemisalaga.

Igor Taro tutvustas lühidalt ka teisi Siseministeeriumi valitsemisalas menetluses või

ettevalmistamisel olevaid eelnõusid, muu hulgas isikunime seaduse, korrakaitseseaduse ja

tuleohutusseaduse muudatusi ning taristuteabe kaitsmisega seotud regulatsiooni. Relvaseaduse

tervikuna uuendamise eesmärk on muuta senist käsitlust, mille kohaselt nähakse relvaoskust

eelkõige sisejulgeoleku riskina. Uue lähenemise järgi käsitletaks relvaoskust ka riigikaitselise

võimena. Kehtiv relvaseadus on aastate jooksul tehtud arvukate muudatuste tõttu muutunud

raskesti loetavaks ning seetõttu on seadus tervikuna uuesti üles ehitatud. Osa

kiireloomulisemaid muudatusi on juba eraldi eelnõuna Riigikogu menetlusse antud,

mahukamat arutelu vajavad küsimused tulevad suure relvaseaduse eelnõuga.

Kriisireservi loomise vajadust põhjendades selgitas Taro, et Siseministeeriumi valitsemisala

rahuaegne koosseis võimaldab täita igapäevaseid ülesandeid ning tulla toime ka ühe suurema

kriisiga. Pikemaajalise kriisi või mitme samaaegse kriisi korral võib aga olemasolevast

isikkoosseisust jääda väheks. Seetõttu on vaja tagada, et sisekaitsevaldkonnal oleks

kriisiolukorras kasutada täiendav inimressurss. Üheks oluliseks küsimuseks on vabatahtlike

rollide jaotamine Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi valitsemisalade vahel, et kriisi

korral ei arvestaks mitu organisatsiooni sama inimesega. Samuti tuleb luua piisav õiguslik alus

vabatahtlike rakendamiseks kriisiülesannete täitmisel.

Kavandatav kriisireserv koosneks kolmest osast. Esimese moodustaks valmisolekureserv ehk

väljaõppe saanud ja kokku harjutanud inimesed, kellel võib olla juba varustus väljastatud või

nimeliselt valmis pandud. Teise osa moodustaksid baasväljaõppe saanud inimesed, kelle

kasutamine ei eelda põhjalikumat eriväljaõpet. Kolmanda osa moodustaksid nn

välkvabatahtlikud ehk inimesed, kes ei ole enne kriisi süsteemiga seotud, kuid soovivad kriisi

ajal appi tulla. Taro rõhutas, et kõige suurem väärtus on eelnevalt väljaõpetatud ja harjutanud

reservil, kuna ilma ettevalmistuseta vabatahtlike kasutamine keerulisemate ülesannete

täitmiseks on piiratud.

Kriisireservi toimimiseks tuleb lahendada inimeste rollide dekonfliktimine, õiguslikud alused,

sotsiaalsed garantiid, reservi haldamine, andmete koondamine ning väljaõppe ja varustuse

küsimused. Kriisiolukorras peab olema üheselt teada, millise organisatsiooni ülesannet

konkreetne inimene täidab. Selleks kavandatakse vabatahtlike portaali, kuhu koondatakse

vabatahtlike andmed ja kriisirollid. Rahuajal võib inimene olla samaaegselt näiteks

kaitseliitlane ja abipolitseinik, kuid kriisiolukorras peab tema põhifunktsioon olema eelnevalt

kindlaks määratud.

Igor Taro sõnul on kriisireservi eelnõu kooskõlastusringil ning eesmärk on anda see

Riigikogule üle oktoobris. Kriisireserviga liitumine oleks vabatahtlik, kuid pärast kriisirolli

võtmist kaasneksid isikule kindlad kohustused. Regulatsiooniga soovitakse võimaldada

kriisireservi moodustamist ka endistest töötajatest. Näiteks Kaitsepolitseiamet ei saa oma

tegevuse iseloomu tõttu kasutada tavapäraseid vabatahtlikke, kuid kriisi korral võiks olla

võimalik kaasata vajaliku väljaõppe ja sobiva taustaga endisi töötajaid.

Kriisireservi rakendamine toimuks Vabariigi Valitsuse otsusel siseministri ettepanekul.

Rakendamisel tuleks kindlaks määrata ülesanne, kaasatavate inimeste arv või ülempiir,

rakendamise tähtaeg ja territoorium ning muud vajalikud tingimused. Taro rõhutas, et reservi

rakendamine peab toimuma kindlate reeglite alusel ning seda ei saa teha asutuse tasandil

kergekäeliselt.

Komisjoni liikmed esitasid seejärel küsimusi kriisireservi loomise kontseptsiooni kohta.

Meelis Kiili tänas siseministrit hea ülevaate eest ja tegi ettepaneku kasutada eelnõude puhul

„bürokraatia vähendamise“ asemel laiemat eesmärki „efektiivsuse tõstmine“, mille üheks osaks

on bürokraatia vähendamine. Kriisireservi osas küsis Kiili, kuidas kavandatakse inimressursi

5

dekonfliktimist, kes selle eest vastutab ning millisel andmebaasil arvestus põhineb. Samuti

küsis ta, kas kriisireservi juhtimismudelit on läbi mängitud ning kuidas nähakse kohalike

omavalitsuste ja regionaalse juhtimistasandi rolli pikaajalise kriisi korral.

Igor Taro vastas, et esimene suurem dekonfliktimise ülesanne lahendatakse Siseministeeriumi

ja Kaitseministeeriumi vahel. Eelnõus tuleb määrata, millised inimesed jäävad sõjalise

mobilisatsiooni alla ning millised inimesed on kasutatavad sisekaitses. Taro selgitas, et

vabatahtlike arvestuseks kavandatakse ühtset portaali, kus saab määrata kriisirolle ja tuvastada

kattuvusi.

Kristen Kanarik täpsustas, et kutseliste töötajate ja kriisiülesandega ametikohtade

dekonfliktimise alused tulenevad kehtivast õigusest ning põhivastutus on Kaitseressursside

Ametil koostöös asutustega. Vabatahtlike puhul peaks tulevikus põhiliseks töövahendiks

kujunema vabatahtlike portaal. Praegu toimub osa andmehaldust veel käsitsi. Siseministeeriumi

valitsemisalal on 19 riigikaitseülesannet ning erinevaid kriisistsenaariume on läbi mängitud,

kuid uue kriisireservi regulatsiooni terviklikku rakendamist veel mitte. Kohalike omavalitsuste

puhul on oluline, et ka nemad hindaksid, milline inimressurss peab sõjaajal jääma omavalitsuse

ülesandeid täitma ja kas neil on vaja oma reserve.

Igor Taro lisas, et kehtivaid kriisijuhtimise lahendusi on praktikas harjutatud, näiteks õppusel

ILVES. Tema sõnul on mõistlik uue süsteemi terviklik läbimäng teha pärast seda, kui selle

õiguslikud reeglid on kehtestatud.

Alar Laneman rõhutas, et komisjonile esitatavad olulised materjalid tuleks edaspidi saata

piisavalt vara, et liikmetel oleks võimalik nendega enne istungit tutvuda. Konkreetsel juhul

edastati need pühapäeva öösel. Relvaseaduse puhul pidas ta oluliseks, et uus riigikaitseline

lähenemine säiliks ka Riigikogu menetluses. Kriisireservi loomist pidas Laneman

põhimõtteliselt väga vajalikuks. Samas tõi ta välja vajaduse hinnata, kas kasvavate sõjaliste

ülesannete juures on piisavalt tagatud vastuluure võimekus. Lisaks rõhutas ta kriitiliste

objektide füüsilise kaitse tähtsust ning tegi ettepaneku vaadata kriitiliste objektide tegelik

valmisolek kohapeal valikuliselt üle.

Igor Taro nõustus, et ettekande materjalid tulnuks komisjonile varem saata. Relvaseaduse

puhul märkis ta, et eelnõu menetleva komisjoni küsimus sõltub muu hulgas komisjonide

töökoormusest. Julgeolekuasutuste reservi loomise vajadus tuleneb muu hulgas sellest, et

sõjalise kriisi korral kasvavad nende ülesanded märgatavalt ning neid ülesandeid saavad täita

vaid vajaliku ettevalmistuse ja usaldusväärsusega inimesed. Kriitiliste objektide osas märkis

Taro, et nende loetelusid ja kaitsevajadusi käsitletakse koostöös Riigikantseleiga.

Mati Raidma märkis, et riigikaitsekomisjon soovib relvaseaduse menetlusse sisuliselt

panustada ka juhul, kui juhtivkomisjoniks jääb valdkonnakomisjonina õiguskomisjon. Ta küsis

relvaseaduse eelnõu kavandatava ajakava kohta. Kriisireservi puhul küsis Raidma, kas reservi

mõiste hõlmab ainult inimesi või peaks sellega olema seotud ka materiaalne osa, ning kas

kriisireservi käsitlus peaks piirduma üksnes Siseministeeriumi valitsemisalaga või võiks sellest

kujuneda laiem riigiülene kontseptsioon. Samuti juhtis ta tähelepanu ettekandes kasutatud

elanikkonnakaitse rahvusvaheliselt kaitstavale sümbolile ja selle õiguslikule tähendusele.

Igor Taro vastas, et eesmärk on anda relvaseaduse eelnõu Riigikogule üle oktoobris. Eelnõu

on juba ulatuslikult huvigruppidega läbi arutatud. Kriisireservi regulatsioon ise puudutab

eelkõige inimesi, kuid reservi tegelikuks toimimiseks on lisaks õiguslikele alustele vaja ka

varustust ja toimivat väljaõppesüsteemi. Taro sõnul keskendutakse praegu Siseministeeriumi

valitsemisalale, et vajalik regulatsioon võimalikult kiiresti tööle saada. Hiljem on võimalik

saadud kogemuse põhjal lahendust teistesse valitsemisaladesse laiendada.

Siseministeeriumi esindaja lisas, et osa kriisirollide regulatsioonist on juba olemas ning uus

eelnõu keskendub eelkõige nendele rühmadele, kelle puhul vajalikud alused praegu puuduvad.

Elanikkonnakaitse märgi kasutamine vaadatakse üle.

Mati Raidma rõhutas täiendavalt, et kriisireservi materiaalset poolt ei tohi jätta hilisemaks.

Vabatahtlike komandode puhul tuleb ette planeerida tehnika ja varustus ning endiste Politsei-

või Kaitsepolitseiameti töötajate kaasamisel muu hulgas relvastuse vajadus. Tema hinnangul

6

tuleb inimkoosseisu ja materiaalset valmisolekut käsitleda tervikuna.

Raimond Kaljulaid juhtis tähelepanu kriisireserviga seotud terminoloogia keerukusele ning

leidis, et kasutatavad mõisted peaksid olema arusaadavad ka inimestele, kes valdkonnaga

igapäevaselt ei tegele. Näitena välkvabatahtlikud. Ta tõi esile ka Siseministeeriumi

valitsemisala üldise personalipuuduse ning vajaduse hinnata kriisireservi loomist olemasoleva

politsei- ja päästeressursi taustal.

Kaljulaid tõi riigikaitsekomisjoni seisukohalt välja kaks põhiküsimust. Esiteks pidas ta

vajalikuks eraldi käsitleda dekonfliktimist ning saada Kaitseressursside Ametilt ja Kaitseväelt

selgitus, milliste põhimõtete järgi otsustatakse, kas inimene jääb Kaitseväe sõjaaja koosseisu

või täidab mõnda teist riigikaitseliselt olulist ülesannet. Tema hinnangul tuleb vältida nii

Kaitseväe üksuste nõrgestamist kui ka elutähtsate teenuste ja sisejulgeoleku toimimise

kahjustamist. Teiseks küsis Kaljulaid, kuidas on lahendatud kriisireservi kasutamine pikaajalise

kriisi või sõja puhul ning kas vabatahtlikkusele tuginev mudel on piisavalt jätkusuutlik. Ta

küsis, kas pika kriisi korral peab olema võimalus tuua reservis olevad inimesed lihtsustatud

korras ametlikku koosseisu.

Igor Taro vastas, et kriisireservi astumine on vabatahtlik, kuid pärast reservi kuulumist ja

sõjaolukorras mobiliseerimist muutub kohustus siduvaks. Dekonfliktimise üle on

Kaitseministeeriumiga peetud põhjalikke arutelusid ning eesmärk on leida tasakaal sõjalise

kaitse ja sisekaitse ülesannete täitmiseks vajaliku ressursi vahel. Taro möönis samas, et

sisekaitsevaldkonna üldine ressursipuudus on probleem, mida tuleb pikaajaliselt lahendada.

Tuuli Räim täpsustas, et kriisirolli ei määrata vabatahtlikule, kellel on juba sõjaaja või

kriisiülesandega ametikoht. Samas tuleb dekonfliktimisel leida tasakaal, sest ka

päästevõrgustiku ja teiste sisekaitsefunktsioonide toimimiseks on sõjaajal vaja piisavalt

inimesi.

Andres Sutt tõi välja, et uut regulatsiooni võiks juba enne vastuvõtmist piiratud mahus

praktiliselt läbi mängida, et tuvastada reeglid, mille rakendamine võib praktikas osutuda

keeruliseks või ebaotstarbekaks. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et dekonfliktimine

puudutab lisaks riigiasutustele ka elutähtsa teenuse osutajaid ja nende allhankijaid, näiteks

energeetika ja side valdkonnas.

Tuuli Räim vastas, et kriisireservi eesmärk on eelkõige kaasata inimesi, kellel ei ole juba

sõjaaja ega kriisiülesandega ametikohta. Arvestada tuleb ka sellega, et kõik olemasolevad

vabatahtlikud ei pruugi soovida kriisirolli võtta ning seetõttu tuleb vabatahtlike baasi

tõenäoliselt laiendada.

Enn Eesmaa rõhutas samuti terminoloogia arusaadavuse tähtsust. Ta märkis, et tavakasutuses

võivad näiteks „reserv“ ja „varu“ tunduda sünonüümidena, kuigi kavandatavas süsteemis on

neil erinev tähendus. Eesmaa hinnangul peab kriisidega seotud terminoloogia olema

avalikkusele võimalikult üheselt mõistetav.

Leo Kunnas küsis, kuidas Siseministeerium käsitleb PPA ja Päästeameti töötajate staatust

võimalikus sõjalises konfliktis ning kas nende väljaõpe ja varustus vastavad dünaamilise

lahinguruumi ohtudele.

Igor Taro vastas, et staatus sõltub täidetavast ülesandest. Politseil võivad olla nii tavapäraseid

politseiülesandeid täitvad töötajad kui ka teistsuguseid ülesandeid täitvad üksused. Päästjad ei

muutu tavapärase päästetegevuse tõttu kombatantideks, kuid nende kaitseks on komandodes

olemas ballistiline kaitse ning teatud väljakutsetel on selle kasutamine kohustuslik.

Meelis Kiili täpsustas, et lahinguruum võib olla väga dünaamiline ning inimene võib ühel

hetkel täita päästeülesannet, kuid järgmisel hetkel sattuda vahetult lahingutegevuse keskkonda.

Leo Kunnas küsis, millisel analüüsil põhineb kriisireservi vähemalt 5000 inimese suurune

vajadus.

Tuuli Räim selgitas, et Siseministeeriumi valitsemisalas on praegu ligikaudu 5000

vabatahtlikku, kuid kõigi nende tegelik kasutatavus kriisireservis ei ole veel teada. Osa neist on

sõjaaja ametikohtadel ning osa ei pruugi soovida kriisirolli võtta. Seetõttu tähendab 5000 pigem

minimaalset vajadust, mitte olemasoleva ja täielikult kasutatava reservi suurust.

7

Leo Kunnas tõi välja, et üksnes olemasoleva vabatahtliku ressursiga võib vajaliku reservi

moodustamine olla keeruline, ning tegi ettepaneku kaaluda ka Kaitseväe struktuurist välja

langevate üksuste või väljaõpetatud isikkoosseisu kasutamist sisekaitse reservi täiendamiseks.

Meelis Kiili küsis täpsustavalt, kas 5000 inimese vajadus on kujunenud olemasoleva praktika

põhjal või on Siseministeerium teinud eraldi teoreetilise arvestuse, kui suurt vabatahtlikku

reservi tegelikult vajatakse.

Tuuli Räim vastas, et vähemalt 5000 inimese vajadus tuleneb riigikaitseülesannetest ja

olemasoleva ressursi hinnangust. Täpne jaotus kriisirolliga vabatahtlike ning endistest

töötajatest moodustatava teenistusliku reservi vahel on veel väljatöötamisel.

Mati Raidma rõhutas, et kriisireservi suuruse ja ülesehituse määramiseks tuleks koostada

sisejulgeoleku sõjaaja ehk kriisiaja struktuur, milles oleksid kindlaks määratud ülesanded,

ametikohad, paiknemine, koosseis, materiaalne vajadus, sotsiaalsed garantiid ja rahaline

vajadus. Tema hinnangul peaks reserv olema selle struktuuri täitmise vahend, mitte eesmärk

omaette.

Leo Kunnas toetas Raidma ettepanekut ning märkis, et sõjaaja struktuur võimaldaks tervikuna

planeerida nii isikkoosseisu, varustust kui ka logistikat.

Mati Raidma lisas, et selline struktuur looks aluse ka sõjaaja sisejulgeoleku rahalise vajaduse

arvutamiseks.

Igor Taro pidas ettepanekuid asjakohasteks ning märkis, et nendega arvestatakse.

Leo Kunnas juhtis lõpetuseks tähelepanu Kaitseressursside Ameti isikkoosseisu arvestuse

võimekusele ning leidis, et kriisirollide ja sõjaaja ametikohtade dekonfliktimise edukaks

toimimiseks peab ka Kaitseressursside Ameti personaliarvestus olema piisavalt täpne ja toimiv.

5. Info ja muud küsimused

Aivar Engel andis ülevaate komisjonile saabunud kirjadest ja vastuse projektist. Kodanik A.

K. kirjale vastatakse. Kodanik A. H. kirjaga tutvuti ning see vastamist ei vajanud.

Kaitseministeeriumist saabunud Hormuzi väinaga seonduv info võeti teadmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leo Kunnas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Jõgeda

protokollija

SIM valitsemisala seaduseelnõud ja kriisireservi loomise kontseptsioon

2026

Siseministeerium

Siseministeeriumi valitsemisalal ei ole aktiivselt Riigikaitsekomisjoni menetlemiseks esitatavad eelnõusid.

Samas kuuluvad Riigikaitsekomisjoni huviorbiiti nii uuendatud relvaseaduse eelnõu kui ka kriisireservi seaduse eelnõu, mida kavatsetakse esitada Riigikogule oktoobris.

Riigikaitsekomisjonile esitatavad eelnõud

Õiguskomisjoni menetleda: 1) Isikunimeseadus 2) KorS (esmaabi ja joobe tuvastamine) 3) Relvaseaduse uus terviktekst 4) Tuleohutusseaduse muutmise seadus (bürokraatia vähendamine)

Põhiseaduskomisjoni menetleda: 1) RIPS ja PPVSi seaduse muutmine (taristu teabe kaitsmine)

SiM esitatavad eelnõud Riigikogule

• Eesmärk on relvaseaduses esitatud nõuete tervikuna ülevaatamine ning kaasajastamine. Vaja on tagada, et relvaseaduse ülesehitus oleks loogiline ja lihtsalt mõistetav.

• Majasisene tähtaeg 2026 III kv.

• Hetkel eelnõu väljatöötamisel.

Relvaseaduse uus terviktekst

• Riigikaitse võimekirjeldused näitavad: kriisis on ülesandeid enam, kui isikoosseis neid täita võimaldab

• Olukorras, kus olemasolevad võimekused on rakendatud ning väljakutsete arv kasvab ja kriis kujuneb pikaajaliseks: on tulemuseks väljaõppinud reageerijate puudujääk

• Tagajärg: erinevate riigikaitseliste ülesannete täitmine nõutavas ja oodatud mahus muutub võimatuks

JÄRELDUS: SiM valitsemisala asutustel peab olema kindlus, et kriisi lahendamiseks on olemas vajalik isikkoosseis - kriisireserv

➢ Need on isikud, kes saavad panustada kogu kriisi vältel, sh sõjaseisukorras

Kriisireserv - mis probleemi lahendame?

I valmisoleku reserv: esmareageerija rollis, spetsiifiliste ülesannete jaoks vajaliku (eri-)väljaõppega

II baasväljaõppega reserv: lihtsamad ülesanded, mis vajavad koolitusi, kuid ei vaja eriväljaõpet

III välkvabatahtlikud: inimesed, kes soovivad kriisiajal panustada, kuid annavad endast alles kriisi ajal märku

Kontseptsioon

✓ Siseministeeriumi valitsemisala kriisireserv on laia riigikaitse strateegiline otsus

• Üks inimene ühes kohas

➢ Kriisirolli määramine isikutele (nt vabatahtlikud, endised töötajad)

➢ Kriisirolli ei määrata isikule, kes asub kriisiülesandega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaaja ametikohale

➢ Kriisirolliga isikute dekonfliktimine

• Vajalikud õigusmuudatused

➢ Luua või täiendada SIM VA vabatahtlike valdkonda reguleerivaid õiguslikke aluseid kriisirolli määramiseks

➢ Luua võimalused isikute dekonfliktimiseks kriisirolli määramisel

➢ Sotsiaalsed garantiid, teenistusse nimetamine, andmevahetus

• Haldamine ja kaasamine- hakkab tulevikus toimuma arendatavas vabatahtlike portaalis

• Varustus, väljaõpe jm vajadused

Vajalikud tegevused kriisireservi loomiseks

On teisel kooskõlastusringil JDM-is, Riigikogule üleandmine kavandatud oktoobris.

Reservi kuulumine on vabatahtlik.

Kriisirolli saab määrata: 1) vabatahtlikule merepäästjale

2) HäK vabatahtlikule

3) vabatahtlikule päästjale

Teenistuslik reserv: PPA, PÄA, HäK, julgeolekuasutused

Moodustub: endistest töötajatest ja isikud, kellel on vajalikud teadmised ja oskused.

* Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus

Kriisireservi seadus*

Kriisireservi rakendamine:

• VV otsusel ja siseministri ettepanekul.

• Kaastakse kuni 30 kalendripäevaks ja määratletakse:

1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga vabatahtlikud/teenistujate reserv kaasatakse;

2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või selle ülempiir;

3) kaasamise tähtaeg;

4) territoorium/piirkond, kus ülesannet täidetakse;

5) vajaduse korral muud andmed.

Kriisireservi seadus SiM VA vajab vähemalt 5000 reservi liiget

Tänan!

Riigikogu riigikaitsekomisjoni

istungi protokoll 234

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 21. september 2026

Algus 11.10, lõpp 13.00

Juhatajad: Peeter Tali (esimees), Leo Kunnas (aseesimees) (4.ja 5. päevakorrapunkt)

Protokollija: Külli Jõgeda (nõunik)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Alar

Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Andres Sutt, Toomas Uibo

Komisjoni ametnik: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja)

Puudus: Kristo Enn Vaga

Kutsutud: siseminister Igor Taro, Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räim, siseministri nõunik Katarina Budrik, Siseministeeriumi nõunik

Kristen Kanarik, siseministri töövarjud Politsei- ja Piirivalveametist Erick Marck Must ja

Taavi Tamm (4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE)

kolmanda lugemise ettevalmistamine

3. Riigikaitsekomisjoni töökava

4. Siseministeeriumis ettevalmistatavatest seaduseelnõudest

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu riigikaitsekomisjoni nädala (21.09.2026-27.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 21.09.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE)

kolmanda lugemise ettevalmistamine

3. Riigikaitsekomisjoni töökava

4. Siseministeeriumis ettevalmistatavatest seaduseelnõudest

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäeval, 22.09.2026 kell 13.30

1. Eesti-Soome kaitsekoostöö ülevaade Läänemere piirkonna taustal

2. Riigikontrolli kontrolliaruannete ja riigikaitsekomisjoni 13.11.2025. aasta raportis

väljatoodud Kaitseministeeriumi valitsemisala puuduste kõrvaldamise tegevuskava

2

Kohtumine kolmapäeval, 23.09.2026 kell 09.00

1. Riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Tali ja aseesimees Leo Kunnas kohtuvad Egiptuse

Senati ja Rahvusassamblee liikmetega

Kohtumine neljapäeval, 24.09.2026 kell 8.45

1. Riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Tali ja aseesimees Leo Kunnas kohtuvad Šveitsi

Konföderatsiooni kantonite sõja- ja tsiviilkaitseministritega. Kohtumisel osaleb Šveitsi

Konföderatsiooni suursaadik Eestis Anja Zobrist Rentenaar

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond

Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul, Andres Sutt,

Peeter Tali, Toomas Uibo).

2. Riigikaitsekomisjoni algatatud küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

(897 SE) kolmanda lugemise ettevalmistamine

Peeter Tali selgitas, et eelnõu on lülitatud Riigikogu täiskogu kolmapäevase istungi

päevakorda kolmandaks lugemiseks ja lõpphääletuseks ning vajalikud menetluslikud otsused

on tehtud. Ta märkis, et eelnõu kolmanda lugemise tekst on sama, mis teisel lugemisel.

Komisjoni liikmetel eelnõu kohta küsimusi ega täiendavaid ettepanekuid ei olnud.

Otsustati:

2.1. Kiita heaks eelnõu kolmanda lugemise tekst (konsensus: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa,

Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Mati Raidma, Priit Sibul,

Andres Sutt, Peeter Tali, Toomas Uibo).

3. Riigikaitsekomisjoni töökava

Peeter Tali palus komisjoni liikmetel esitada oma ettepanekud riigikaitsekomisjoni järgneva

kuue kuu tegevuskava koostamiseks. Peeter Tali märkis, et ettepanekud koondatakse ja

paigutatakse ajateljele ning tegevuskava arutatakse komisjonis uuesti. Samuti märkis ära, et

võiks pikema etteteatamisega kavandada väljasõiduistungeid istungivabadel nädalatel.

Raimond Kaljulaid soovis kaitsetööstuse valdkonnas käsitleda SmartCapi kaitsefondi

toimimist ja tulemuslikkust, sealhulgas hinnata, kui palju riigi eraldatud vahenditest on reaalselt

kaitsetööstusesse jõudnud. Samuti tegi ta ettepaneku käsitleda kaitsetööstusettevõtete ja

nendega seotud isikute julgeolekut, kaasates arutellu kaitsetööstuse esindajad,

julgeolekuasutused ning Politsei- ja Piirivalveameti. Kaljulaid tegi lisaks ettepaneku luua pärast

Läti uue Seimi moodustumist kontakt sealse riigikaitsekomisjoniga ning käsitleda edaspidi ka

riigikaitsekomisjoni enda töökorraldust ja ressursse parlamentaarse järelevalve teostamiseks.

Alar Laneman tõstatas SmartCapi eesmärkide ja kaitseplaneerimisega seotuse küsimuse ning

rõhutas kaitsetööstusettevõtete füüsilise ja infoturbe tagamise olulisust. Täiendavalt soovis

Laneman saada ülevaate droonide valdkonna tegelikust olukorrast ning käsitleda põhjalikumalt

Kaitseväe personaliküsimusi. Samuti tõstatas ta mõtte 2. jalaväebrigaadi tugevamast

seostamisest Setomaa piirkonnaga.

Meelis Kiili soovis üle vaadata SmartCapi meetme rakendamise ja toetuse saajate valiku.

Samuti tõi ta esile vajaduse käsitleda senisest põhjalikumalt hübriid- ja sabotaažiohtu,

sealhulgas võimalikke ründeid kaitsetööstusele, kriitilisele taristule ja teistele riigi toimimise

seisukohalt olulistele valdkondadele.

Mati Raidma tegi ettepaneku korraldada väljasõit Ida-Virumaale, et tutvuda Narva piiriala,

Kaitseväe tegevuse, võimalike uute asukohtade ning muude riigikaitseliselt oluliste

küsimustega ja nimetas vajadust kohtuda kohaliku omavalitsuse esindajatega.

3

Andres Sutt soovis käsitleda SmartCapi kaitsefondi toimimist koos kaitsetööstuse

esindajatega, sealhulgas hinnata investeerimisvõimaluste mahtu ja võimalikke kitsaskohti.

Samuti tegi ta ettepaneku saada Riigi Infosüsteemi Ametilt küberjulgeoleku ülevaade ning

käsitleda laiemalt sabotaažiohtu, kriitilise taristu kaitset ja riigi toimimiseks oluliste ettevõtete

valmisolekut.

Leo Kunnas tõi komisjoni töö peamiste suundadena välja kaitsetööstuse, kaitsevööndi ning

Riigikontrolli auditites ja riigikaitsekomisjoni raportites esitatud puuduste kõrvaldamise.

Kunnas tegi ettepaneku külastada koos Kaitseministeeriumi vastutavate ametnikega Ojamaa

kaevandust, et hinnata maa-aluse taristu kasutamise võimalusi kaitsetööstuse vajadusteks.

Samuti soovis ta käsitleda kaitsevööndi rajamise seisu ning rakendada regulaarset

järelevalveformaati, mille raames vastutavad ametnikud annaksid komisjonile perioodiliselt

ülevaate raportites esitatud puuduste kõrvaldamisest.

Priit Sibul toetas Ida-Virumaa väljasõidu korraldamist ning kaitsevööndi olukorraga kohapeal

tutvumist. Lisaks tegi ta ettepaneku käsitleda Lõuna-Eesti väljasõidu raames Nursipalu

harjutusvälja puudutavaid küsimusi.

Toomas Uibo tõstatas eralennunduse ja eraõhusõidukite võimaliku kaasamise riigikaitsesse

kriisi- ja sõjaajal. Ta tõi välja võimaluse kasutada erapiloote ja õhusõidukeid tagalaülesannete

täitmisel ning professionaalsete üksuste ressursi vabastamiseks. Tõi eeskujuks Rootsi vastava

süsteemi ning märkis, et on teemat juba arutanud Kaitseväe juhataja, lennundusvaldkonna

esindajate ja Ämari lennubaasi juhtkonnaga. Rootsi poolelt ollakse valmis jagama kogemusi ja

pakkuma instruktoreid. Uibo märkis, et teemat võiks vajaduse korral siduda ka valdkondliku

väljasõiduga.

Peeter Tali tõi komisjoni edasiste tööteemadena välja kaitsetööstuse arengu ja võimalused

suurendada Eestis kaitsetööstuslikku tootmist. Ta tegi ettepaneku korraldada kaitsetööstuse

teemaline väljasõiduistung koos valdkonna ministrite ja kaitsetööstuse esindajatega.

Peeter Tali soovis samuti põhjalikumalt käsitleda õhuväe ja mereväe arengut, küberkaitset ja

kognitiivset lahinguruumi ning droone, innovatsiooni ja kaasaegse sõjapidamise arengut. Ta tõi

välja võimaluse korraldada väljasõiduistung NATO küberkaitsekoostöö keskusesse ning

külastada küberväejuhatust.

Peeter Tali tõstatas lisaks riigikaitse tegevuskava täitmise ning laia riigikaitse põhimõtte

rakendamise ministeeriumides. Tema ettepanekul võiksid ministeeriumid anda komisjonile

ülevaate oma valitsemisalas riigikaitse tegevuskava täitmiseks tehtust. Samuti tuleks

komisjonile tutvustada riigikaitse tegevuskava juhtimist ja kümneaastast ressvt ursiplaani.

Peeter Tali tegi ettepaneku korraldada väljasõit Lõuna-Eestisse, mille raames võiks külastada

Kaitseväe Akadeemiat ja Kuperjanovi jalaväepataljoni ning käsitleda muu hulgas värbamise,

väljaõppe ja droonisõjapidamise küsimusi. Samuti tõi ta välja võimaluse külastada NATO

kaitsekolledžit.

Välissuhete valdkonnas märkis Peeter Tali, etEnn Eesmaa oli juhtinud tähelepanu vajadusele

arendada kontakte Läti ja Leedu kolleegidega. Peeter Tali toetas Läti ja Leedu suunaliste

visiitide kavandamist ning tõi välja vajaduse arendada parlamentaarseid kontakte ka

Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikidega.

Peeter Tali märkis kokkuvõtteks, et komisjoni liikmete esitatud ettepanekud koondatakse ning

nende põhjal koostatakse komisjoni järgneva kuue kuu tegevuskava projekt, mida komisjon

edaspidi arutab.

4. Siseministeeriumis ettevalmistatavatest seaduseelnõudest

Igor Taro andis ülevaate Siseministeeriumi valitsemisalas käesoleval istungjärgul

ettevalmistatavatest olulisematest eelnõudest ja kriisireservist, vt ettekannet (lisa). Minister

märkis, et riigikaitsekomisjonile ei ole hetkel aktiivselt menetlemiseks eelnõusid esitatud, kuid

4

komisjoni huviorbiiti võivad jõuda eelkõige uus relvaseaduse eelnõu ja kriisireservi

regulatsioon. Relvaseaduse puhul tuleb otsustada, milline komisjon võtab juhtivkomisjoni rolli,

kuna eelnõu puudutab nii õiguskomisjoni kui ka riigikaitsekomisjoni pädevust. Kriisireservi

eelnõu kavandatakse Riigikogule esitada oktoobris ning ministri hinnangul oleks põhjendatud

riigikaitsekomisjoni osalemine selle menetlemisel, arvestades teema seoseid laia riigikaitse ja

Kaitseministeeriumi valitsemisalaga.

Igor Taro tutvustas lühidalt ka teisi Siseministeeriumi valitsemisalas menetluses või

ettevalmistamisel olevaid eelnõusid, muu hulgas isikunime seaduse, korrakaitseseaduse ja

tuleohutusseaduse muudatusi ning taristuteabe kaitsmisega seotud regulatsiooni. Relvaseaduse

tervikuna uuendamise eesmärk on muuta senist käsitlust, mille kohaselt nähakse relvaoskust

eelkõige sisejulgeoleku riskina. Uue lähenemise järgi käsitletaks relvaoskust ka riigikaitselise

võimena. Kehtiv relvaseadus on aastate jooksul tehtud arvukate muudatuste tõttu muutunud

raskesti loetavaks ning seetõttu on seadus tervikuna uuesti üles ehitatud. Osa

kiireloomulisemaid muudatusi on juba eraldi eelnõuna Riigikogu menetlusse antud,

mahukamat arutelu vajavad küsimused tulevad suure relvaseaduse eelnõuga.

Kriisireservi loomise vajadust põhjendades selgitas Taro, et Siseministeeriumi valitsemisala

rahuaegne koosseis võimaldab täita igapäevaseid ülesandeid ning tulla toime ka ühe suurema

kriisiga. Pikemaajalise kriisi või mitme samaaegse kriisi korral võib aga olemasolevast

isikkoosseisust jääda väheks. Seetõttu on vaja tagada, et sisekaitsevaldkonnal oleks

kriisiolukorras kasutada täiendav inimressurss. Üheks oluliseks küsimuseks on vabatahtlike

rollide jaotamine Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi valitsemisalade vahel, et kriisi

korral ei arvestaks mitu organisatsiooni sama inimesega. Samuti tuleb luua piisav õiguslik alus

vabatahtlike rakendamiseks kriisiülesannete täitmisel.

Kavandatav kriisireserv koosneks kolmest osast. Esimese moodustaks valmisolekureserv ehk

väljaõppe saanud ja kokku harjutanud inimesed, kellel võib olla juba varustus väljastatud või

nimeliselt valmis pandud. Teise osa moodustaksid baasväljaõppe saanud inimesed, kelle

kasutamine ei eelda põhjalikumat eriväljaõpet. Kolmanda osa moodustaksid nn

välkvabatahtlikud ehk inimesed, kes ei ole enne kriisi süsteemiga seotud, kuid soovivad kriisi

ajal appi tulla. Taro rõhutas, et kõige suurem väärtus on eelnevalt väljaõpetatud ja harjutanud

reservil, kuna ilma ettevalmistuseta vabatahtlike kasutamine keerulisemate ülesannete

täitmiseks on piiratud.

Kriisireservi toimimiseks tuleb lahendada inimeste rollide dekonfliktimine, õiguslikud alused,

sotsiaalsed garantiid, reservi haldamine, andmete koondamine ning väljaõppe ja varustuse

küsimused. Kriisiolukorras peab olema üheselt teada, millise organisatsiooni ülesannet

konkreetne inimene täidab. Selleks kavandatakse vabatahtlike portaali, kuhu koondatakse

vabatahtlike andmed ja kriisirollid. Rahuajal võib inimene olla samaaegselt näiteks

kaitseliitlane ja abipolitseinik, kuid kriisiolukorras peab tema põhifunktsioon olema eelnevalt

kindlaks määratud.

Igor Taro sõnul on kriisireservi eelnõu kooskõlastusringil ning eesmärk on anda see

Riigikogule üle oktoobris. Kriisireserviga liitumine oleks vabatahtlik, kuid pärast kriisirolli

võtmist kaasneksid isikule kindlad kohustused. Regulatsiooniga soovitakse võimaldada

kriisireservi moodustamist ka endistest töötajatest. Näiteks Kaitsepolitseiamet ei saa oma

tegevuse iseloomu tõttu kasutada tavapäraseid vabatahtlikke, kuid kriisi korral võiks olla

võimalik kaasata vajaliku väljaõppe ja sobiva taustaga endisi töötajaid.

Kriisireservi rakendamine toimuks Vabariigi Valitsuse otsusel siseministri ettepanekul.

Rakendamisel tuleks kindlaks määrata ülesanne, kaasatavate inimeste arv või ülempiir,

rakendamise tähtaeg ja territoorium ning muud vajalikud tingimused. Taro rõhutas, et reservi

rakendamine peab toimuma kindlate reeglite alusel ning seda ei saa teha asutuse tasandil

kergekäeliselt.

Komisjoni liikmed esitasid seejärel küsimusi kriisireservi loomise kontseptsiooni kohta.

Meelis Kiili tänas siseministrit hea ülevaate eest ja tegi ettepaneku kasutada eelnõude puhul

„bürokraatia vähendamise“ asemel laiemat eesmärki „efektiivsuse tõstmine“, mille üheks osaks

on bürokraatia vähendamine. Kriisireservi osas küsis Kiili, kuidas kavandatakse inimressursi

5

dekonfliktimist, kes selle eest vastutab ning millisel andmebaasil arvestus põhineb. Samuti

küsis ta, kas kriisireservi juhtimismudelit on läbi mängitud ning kuidas nähakse kohalike

omavalitsuste ja regionaalse juhtimistasandi rolli pikaajalise kriisi korral.

Igor Taro vastas, et esimene suurem dekonfliktimise ülesanne lahendatakse Siseministeeriumi

ja Kaitseministeeriumi vahel. Eelnõus tuleb määrata, millised inimesed jäävad sõjalise

mobilisatsiooni alla ning millised inimesed on kasutatavad sisekaitses. Taro selgitas, et

vabatahtlike arvestuseks kavandatakse ühtset portaali, kus saab määrata kriisirolle ja tuvastada

kattuvusi.

Kristen Kanarik täpsustas, et kutseliste töötajate ja kriisiülesandega ametikohtade

dekonfliktimise alused tulenevad kehtivast õigusest ning põhivastutus on Kaitseressursside

Ametil koostöös asutustega. Vabatahtlike puhul peaks tulevikus põhiliseks töövahendiks

kujunema vabatahtlike portaal. Praegu toimub osa andmehaldust veel käsitsi. Siseministeeriumi

valitsemisalal on 19 riigikaitseülesannet ning erinevaid kriisistsenaariume on läbi mängitud,

kuid uue kriisireservi regulatsiooni terviklikku rakendamist veel mitte. Kohalike omavalitsuste

puhul on oluline, et ka nemad hindaksid, milline inimressurss peab sõjaajal jääma omavalitsuse

ülesandeid täitma ja kas neil on vaja oma reserve.

Igor Taro lisas, et kehtivaid kriisijuhtimise lahendusi on praktikas harjutatud, näiteks õppusel

ILVES. Tema sõnul on mõistlik uue süsteemi terviklik läbimäng teha pärast seda, kui selle

õiguslikud reeglid on kehtestatud.

Alar Laneman rõhutas, et komisjonile esitatavad olulised materjalid tuleks edaspidi saata

piisavalt vara, et liikmetel oleks võimalik nendega enne istungit tutvuda. Konkreetsel juhul

edastati need pühapäeva öösel. Relvaseaduse puhul pidas ta oluliseks, et uus riigikaitseline

lähenemine säiliks ka Riigikogu menetluses. Kriisireservi loomist pidas Laneman

põhimõtteliselt väga vajalikuks. Samas tõi ta välja vajaduse hinnata, kas kasvavate sõjaliste

ülesannete juures on piisavalt tagatud vastuluure võimekus. Lisaks rõhutas ta kriitiliste

objektide füüsilise kaitse tähtsust ning tegi ettepaneku vaadata kriitiliste objektide tegelik

valmisolek kohapeal valikuliselt üle.

Igor Taro nõustus, et ettekande materjalid tulnuks komisjonile varem saata. Relvaseaduse

puhul märkis ta, et eelnõu menetleva komisjoni küsimus sõltub muu hulgas komisjonide

töökoormusest. Julgeolekuasutuste reservi loomise vajadus tuleneb muu hulgas sellest, et

sõjalise kriisi korral kasvavad nende ülesanded märgatavalt ning neid ülesandeid saavad täita

vaid vajaliku ettevalmistuse ja usaldusväärsusega inimesed. Kriitiliste objektide osas märkis

Taro, et nende loetelusid ja kaitsevajadusi käsitletakse koostöös Riigikantseleiga.

Mati Raidma märkis, et riigikaitsekomisjon soovib relvaseaduse menetlusse sisuliselt

panustada ka juhul, kui juhtivkomisjoniks jääb valdkonnakomisjonina õiguskomisjon. Ta küsis

relvaseaduse eelnõu kavandatava ajakava kohta. Kriisireservi puhul küsis Raidma, kas reservi

mõiste hõlmab ainult inimesi või peaks sellega olema seotud ka materiaalne osa, ning kas

kriisireservi käsitlus peaks piirduma üksnes Siseministeeriumi valitsemisalaga või võiks sellest

kujuneda laiem riigiülene kontseptsioon. Samuti juhtis ta tähelepanu ettekandes kasutatud

elanikkonnakaitse rahvusvaheliselt kaitstavale sümbolile ja selle õiguslikule tähendusele.

Igor Taro vastas, et eesmärk on anda relvaseaduse eelnõu Riigikogule üle oktoobris. Eelnõu

on juba ulatuslikult huvigruppidega läbi arutatud. Kriisireservi regulatsioon ise puudutab

eelkõige inimesi, kuid reservi tegelikuks toimimiseks on lisaks õiguslikele alustele vaja ka

varustust ja toimivat väljaõppesüsteemi. Taro sõnul keskendutakse praegu Siseministeeriumi

valitsemisalale, et vajalik regulatsioon võimalikult kiiresti tööle saada. Hiljem on võimalik

saadud kogemuse põhjal lahendust teistesse valitsemisaladesse laiendada.

Siseministeeriumi esindaja lisas, et osa kriisirollide regulatsioonist on juba olemas ning uus

eelnõu keskendub eelkõige nendele rühmadele, kelle puhul vajalikud alused praegu puuduvad.

Elanikkonnakaitse märgi kasutamine vaadatakse üle.

Mati Raidma rõhutas täiendavalt, et kriisireservi materiaalset poolt ei tohi jätta hilisemaks.

Vabatahtlike komandode puhul tuleb ette planeerida tehnika ja varustus ning endiste Politsei-

või Kaitsepolitseiameti töötajate kaasamisel muu hulgas relvastuse vajadus. Tema hinnangul

6

tuleb inimkoosseisu ja materiaalset valmisolekut käsitleda tervikuna.

Raimond Kaljulaid juhtis tähelepanu kriisireserviga seotud terminoloogia keerukusele ning

leidis, et kasutatavad mõisted peaksid olema arusaadavad ka inimestele, kes valdkonnaga

igapäevaselt ei tegele. Näitena välkvabatahtlikud. Ta tõi esile ka Siseministeeriumi

valitsemisala üldise personalipuuduse ning vajaduse hinnata kriisireservi loomist olemasoleva

politsei- ja päästeressursi taustal.

Kaljulaid tõi riigikaitsekomisjoni seisukohalt välja kaks põhiküsimust. Esiteks pidas ta

vajalikuks eraldi käsitleda dekonfliktimist ning saada Kaitseressursside Ametilt ja Kaitseväelt

selgitus, milliste põhimõtete järgi otsustatakse, kas inimene jääb Kaitseväe sõjaaja koosseisu

või täidab mõnda teist riigikaitseliselt olulist ülesannet. Tema hinnangul tuleb vältida nii

Kaitseväe üksuste nõrgestamist kui ka elutähtsate teenuste ja sisejulgeoleku toimimise

kahjustamist. Teiseks küsis Kaljulaid, kuidas on lahendatud kriisireservi kasutamine pikaajalise

kriisi või sõja puhul ning kas vabatahtlikkusele tuginev mudel on piisavalt jätkusuutlik. Ta

küsis, kas pika kriisi korral peab olema võimalus tuua reservis olevad inimesed lihtsustatud

korras ametlikku koosseisu.

Igor Taro vastas, et kriisireservi astumine on vabatahtlik, kuid pärast reservi kuulumist ja

sõjaolukorras mobiliseerimist muutub kohustus siduvaks. Dekonfliktimise üle on

Kaitseministeeriumiga peetud põhjalikke arutelusid ning eesmärk on leida tasakaal sõjalise

kaitse ja sisekaitse ülesannete täitmiseks vajaliku ressursi vahel. Taro möönis samas, et

sisekaitsevaldkonna üldine ressursipuudus on probleem, mida tuleb pikaajaliselt lahendada.

Tuuli Räim täpsustas, et kriisirolli ei määrata vabatahtlikule, kellel on juba sõjaaja või

kriisiülesandega ametikoht. Samas tuleb dekonfliktimisel leida tasakaal, sest ka

päästevõrgustiku ja teiste sisekaitsefunktsioonide toimimiseks on sõjaajal vaja piisavalt

inimesi.

Andres Sutt tõi välja, et uut regulatsiooni võiks juba enne vastuvõtmist piiratud mahus

praktiliselt läbi mängida, et tuvastada reeglid, mille rakendamine võib praktikas osutuda

keeruliseks või ebaotstarbekaks. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et dekonfliktimine

puudutab lisaks riigiasutustele ka elutähtsa teenuse osutajaid ja nende allhankijaid, näiteks

energeetika ja side valdkonnas.

Tuuli Räim vastas, et kriisireservi eesmärk on eelkõige kaasata inimesi, kellel ei ole juba

sõjaaja ega kriisiülesandega ametikohta. Arvestada tuleb ka sellega, et kõik olemasolevad

vabatahtlikud ei pruugi soovida kriisirolli võtta ning seetõttu tuleb vabatahtlike baasi

tõenäoliselt laiendada.

Enn Eesmaa rõhutas samuti terminoloogia arusaadavuse tähtsust. Ta märkis, et tavakasutuses

võivad näiteks „reserv“ ja „varu“ tunduda sünonüümidena, kuigi kavandatavas süsteemis on

neil erinev tähendus. Eesmaa hinnangul peab kriisidega seotud terminoloogia olema

avalikkusele võimalikult üheselt mõistetav.

Leo Kunnas küsis, kuidas Siseministeerium käsitleb PPA ja Päästeameti töötajate staatust

võimalikus sõjalises konfliktis ning kas nende väljaõpe ja varustus vastavad dünaamilise

lahinguruumi ohtudele.

Igor Taro vastas, et staatus sõltub täidetavast ülesandest. Politseil võivad olla nii tavapäraseid

politseiülesandeid täitvad töötajad kui ka teistsuguseid ülesandeid täitvad üksused. Päästjad ei

muutu tavapärase päästetegevuse tõttu kombatantideks, kuid nende kaitseks on komandodes

olemas ballistiline kaitse ning teatud väljakutsetel on selle kasutamine kohustuslik.

Meelis Kiili täpsustas, et lahinguruum võib olla väga dünaamiline ning inimene võib ühel

hetkel täita päästeülesannet, kuid järgmisel hetkel sattuda vahetult lahingutegevuse keskkonda.

Leo Kunnas küsis, millisel analüüsil põhineb kriisireservi vähemalt 5000 inimese suurune

vajadus.

Tuuli Räim selgitas, et Siseministeeriumi valitsemisalas on praegu ligikaudu 5000

vabatahtlikku, kuid kõigi nende tegelik kasutatavus kriisireservis ei ole veel teada. Osa neist on

sõjaaja ametikohtadel ning osa ei pruugi soovida kriisirolli võtta. Seetõttu tähendab 5000 pigem

minimaalset vajadust, mitte olemasoleva ja täielikult kasutatava reservi suurust.

7

Leo Kunnas tõi välja, et üksnes olemasoleva vabatahtliku ressursiga võib vajaliku reservi

moodustamine olla keeruline, ning tegi ettepaneku kaaluda ka Kaitseväe struktuurist välja

langevate üksuste või väljaõpetatud isikkoosseisu kasutamist sisekaitse reservi täiendamiseks.

Meelis Kiili küsis täpsustavalt, kas 5000 inimese vajadus on kujunenud olemasoleva praktika

põhjal või on Siseministeerium teinud eraldi teoreetilise arvestuse, kui suurt vabatahtlikku

reservi tegelikult vajatakse.

Tuuli Räim vastas, et vähemalt 5000 inimese vajadus tuleneb riigikaitseülesannetest ja

olemasoleva ressursi hinnangust. Täpne jaotus kriisirolliga vabatahtlike ning endistest

töötajatest moodustatava teenistusliku reservi vahel on veel väljatöötamisel.

Mati Raidma rõhutas, et kriisireservi suuruse ja ülesehituse määramiseks tuleks koostada

sisejulgeoleku sõjaaja ehk kriisiaja struktuur, milles oleksid kindlaks määratud ülesanded,

ametikohad, paiknemine, koosseis, materiaalne vajadus, sotsiaalsed garantiid ja rahaline

vajadus. Tema hinnangul peaks reserv olema selle struktuuri täitmise vahend, mitte eesmärk

omaette.

Leo Kunnas toetas Raidma ettepanekut ning märkis, et sõjaaja struktuur võimaldaks tervikuna

planeerida nii isikkoosseisu, varustust kui ka logistikat.

Mati Raidma lisas, et selline struktuur looks aluse ka sõjaaja sisejulgeoleku rahalise vajaduse

arvutamiseks.

Igor Taro pidas ettepanekuid asjakohasteks ning märkis, et nendega arvestatakse.

Leo Kunnas juhtis lõpetuseks tähelepanu Kaitseressursside Ameti isikkoosseisu arvestuse

võimekusele ning leidis, et kriisirollide ja sõjaaja ametikohtade dekonfliktimise edukaks

toimimiseks peab ka Kaitseressursside Ameti personaliarvestus olema piisavalt täpne ja toimiv.

5. Info ja muud küsimused

Aivar Engel andis ülevaate komisjonile saabunud kirjadest ja vastuse projektist. Kodanik A.

K. kirjale vastatakse. Kodanik A. H. kirjaga tutvuti ning see vastamist ei vajanud.

Kaitseministeeriumist saabunud Hormuzi väinaga seonduv info võeti teadmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leo Kunnas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Jõgeda

protokollija

SIM valitsemisala seaduseelnõud ja kriisireservi loomise kontseptsioon

2026

Siseministeerium

Siseministeeriumi valitsemisalal ei ole aktiivselt Riigikaitsekomisjoni menetlemiseks esitatavad eelnõusid.

Samas kuuluvad Riigikaitsekomisjoni huviorbiiti nii uuendatud relvaseaduse eelnõu kui ka kriisireservi seaduse eelnõu, mida kavatsetakse esitada Riigikogule oktoobris.

Riigikaitsekomisjonile esitatavad eelnõud

Õiguskomisjoni menetleda: 1) Isikunimeseadus 2) KorS (esmaabi ja joobe tuvastamine) 3) Relvaseaduse uus terviktekst 4) Tuleohutusseaduse muutmise seadus (bürokraatia vähendamine)

Põhiseaduskomisjoni menetleda: 1) RIPS ja PPVSi seaduse muutmine (taristu teabe kaitsmine)

SiM esitatavad eelnõud Riigikogule

• Eesmärk on relvaseaduses esitatud nõuete tervikuna ülevaatamine ning kaasajastamine. Vaja on tagada, et relvaseaduse ülesehitus oleks loogiline ja lihtsalt mõistetav.

• Majasisene tähtaeg 2026 III kv.

• Hetkel eelnõu väljatöötamisel.

Relvaseaduse uus terviktekst

• Riigikaitse võimekirjeldused näitavad: kriisis on ülesandeid enam, kui isikoosseis neid täita võimaldab

• Olukorras, kus olemasolevad võimekused on rakendatud ning väljakutsete arv kasvab ja kriis kujuneb pikaajaliseks: on tulemuseks väljaõppinud reageerijate puudujääk

• Tagajärg: erinevate riigikaitseliste ülesannete täitmine nõutavas ja oodatud mahus muutub võimatuks

JÄRELDUS: SiM valitsemisala asutustel peab olema kindlus, et kriisi lahendamiseks on olemas vajalik isikkoosseis - kriisireserv

➢ Need on isikud, kes saavad panustada kogu kriisi vältel, sh sõjaseisukorras

Kriisireserv - mis probleemi lahendame?

I valmisoleku reserv: esmareageerija rollis, spetsiifiliste ülesannete jaoks vajaliku (eri-)väljaõppega

II baasväljaõppega reserv: lihtsamad ülesanded, mis vajavad koolitusi, kuid ei vaja eriväljaõpet

III välkvabatahtlikud: inimesed, kes soovivad kriisiajal panustada, kuid annavad endast alles kriisi ajal märku

Kontseptsioon

✓ Siseministeeriumi valitsemisala kriisireserv on laia riigikaitse strateegiline otsus

• Üks inimene ühes kohas

➢ Kriisirolli määramine isikutele (nt vabatahtlikud, endised töötajad)

➢ Kriisirolli ei määrata isikule, kes asub kriisiülesandega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaaja ametikohale

➢ Kriisirolliga isikute dekonfliktimine

• Vajalikud õigusmuudatused

➢ Luua või täiendada SIM VA vabatahtlike valdkonda reguleerivaid õiguslikke aluseid kriisirolli määramiseks

➢ Luua võimalused isikute dekonfliktimiseks kriisirolli määramisel

➢ Sotsiaalsed garantiid, teenistusse nimetamine, andmevahetus

• Haldamine ja kaasamine- hakkab tulevikus toimuma arendatavas vabatahtlike portaalis

• Varustus, väljaõpe jm vajadused

Vajalikud tegevused kriisireservi loomiseks

On teisel kooskõlastusringil JDM-is, Riigikogule üleandmine kavandatud oktoobris.

Reservi kuulumine on vabatahtlik.

Kriisirolli saab määrata: 1) vabatahtlikule merepäästjale

2) HäK vabatahtlikule

3) vabatahtlikule päästjale

Teenistuslik reserv: PPA, PÄA, HäK, julgeolekuasutused

Moodustub: endistest töötajatest ja isikud, kellel on vajalikud teadmised ja oskused.

* Politsei ja piirivalve seaduse, päästeseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus

Kriisireservi seadus*

Kriisireservi rakendamine:

• VV otsusel ja siseministri ettepanekul.

• Kaastakse kuni 30 kalendripäevaks ja määratletakse:

1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga vabatahtlikud/teenistujate reserv kaasatakse;

2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või selle ülempiir;

3) kaasamise tähtaeg;

4) territoorium/piirkond, kus ülesannet täidetakse;

5) vajaduse korral muud andmed.

Kriisireservi seadus SiM VA vajab vähemalt 5000 reservi liiget

Tänan!