Hr Kristen Michal Peaminister

23. september 2026.a.

ARUPARIMINE

Rail Balticu valmimistähtaja ja avalikkusele antud eksitavate sOnumite kohta

Lugupeetud peaminister Kristen Miehal

Rail Balticu valmimistahtaega on Eesti avalikkusele aastaid esitletud selge eesmärgina —

pohitrass peab valmima 2030. aastaks.

Veel 17. aprillil 2026 kinnitasite: ,,Peame kOik pingutama, et Uheskoos 2030. aastaks pohitrass valmis saada.” Kajuunis Läti peaministriga kohtudes kinnitasite, et Eesti jatkab ehitamist 2030. aasta eesmarki silmas pidades. Valitsuse senistes sOnumites on korduvalt rOhutatud, et Eestis edenevad tood plaaniparaselt.

Samas olid Rail Balticu projekti tOsised riskid teada juba aastaid varem. Riigikontroll juhtis 2024. aastal tahelepanu projekti ulatuslikule rahastamispuudujaagile, kulude mitmekordsele kasvule ja ajakavariskidele. 2025. aastal todes Riigikontroll, et Rail Balticu taielik valmimine ja tookorda saamine 2031. aastaks on ebatOenaoline ning rahvusvahelise uhenduse kaivitamine sOltub lisaks Eestile ka Lati ja Leedu ehitustOodest.

Ka Euroopa Komisjoni 2025. aasta rakendusotsuses märgiti, et projekti tehniliste ja rahaliste probleemide tOttu ei viida Rail Baltica projekti lOpule enne 2030. aasta loppu.

Keskerakond on korduvalt juhtinud tahelepanu sellele, et senistest tahtaegadest kinnipidamine ci ole realistlik. Samale probleemile on tahelepanu juhtinud Riigikontroll ja valdkonna asjatundjad. Sellest hoolimata jatkas valitsus avalikkusele sOnumi andmist, et 2030. aasta eesmark on saavutatav.

Tanaseks on ilmnenud, et senisest ajakavast kinnipidamine ei ole voimalik. SeetOttu ci ole kusimus enam uksnes Rail Balticu valmimise edasilUkkumises. Kusimus on selles, millal sai valitsusele tegelikult selgeks, et 2030. aasta tahtaega ci ole vOimalik saavutada fling miksjatkati sellest hoolimata avalikkusele vastupidise sOnumi andmist.

Rail Balticu puhul räägime miljarditest eurodest maksumaksja rahast. Seetottu ci piisa enam selgitusest, et ,,olukord on muutunud”. Valitsus peab selgelt vastama, millal oh talle projekti tegelik olukord teada, millist infot otsustati avalikkusele anda fling miks jatkati 2030. aasta tahtaja kinnitamist olukorras, kus selle saavutamise suhtes olid tosised kahtlused juba aastaid varem.

Eesti inimestel, kes rahastavad seda projekti miljardite eurode ulatuses, on Oigus teada, millisele infole tuginesid valitsuse avalikud kinnitused fling kas avalikkusele anti projekti tegelikest riskidest piisavalt aus ja taielik Ulevaade.

Aruparimine

“:..“ g.&a,,.,Nr,a9&3

Eeltoodust tulenevalt palume Teil vastavalt Riigikogu too- ja kodukorra seaduse paragrahvile 139 vastatajargmistele kusimustele:

1. Millal sai Teile peaministrina esimest korda teada, et Rail Balticu pohitrassi valmimine ja rahvusvahelise uhenduse kaivitamine 2030. aastaks ei ole realistlik?

2. Millised analUUsid, riskihinnangud, prognoosid ja Rail Balticu juhtide voi vastutavate ametnike seisukohad olid valitsusele teada ajal, mil avalikkusele jatkuvalt kinnitati 2030. aasta tahtaja saavutamist?

3. Miks jatkas valitsus 2030. aasta tahtaja avalikku kinnitamist olukorras, kus juba varasemalt olid teada projekti olulised rahastamis-, ehitus- ja ajakavariskid?

4. Kas valitsus teadis 2030. aasta tahtaja jatkuval avalikul kinnitamisel, et selle tahtaja saavutamine ei pruugi olla realistlik? Kui jah, siis miks ei antud Eesti avalikkusele sellest selgelt teada?

6. Kes vastutas valitsuses Rail Balticu valmirnistahtaja kohta avalikkusele antud sOnumite kujundamiseja edastamise eest fling kes vastutab poliitiliselt selle eest, kui avalikkusele antud kinnitused ei vastanud projekti tegelikule olukorrale?

7. Milline on tänase info pOhjal Rail Balticu pohitrassi ja rahvusvahelise uhenduse realistlik valmimistahtaeg ning kui palju vOib senisest tahtajast k5rvalekaldumine Eesti maksumaksj ale taiendavalt maksma minim?

* rxAYt V-’

Vd:1 //t /26icZ *///L

s5/

5. Kas valitsus eksitas saavutamist olukorras, Kuijah, siis miks seda

teadlikult Eesti uhiskonda, kinnitades 2030. aasta tahtaja kus valitsusele olid teada tOsised riskid selle tahtaja taitmisele? tehti ja kelle huve selline kommunikatsioon teenis?

Lugupidamisega /

.

--

//, kC

/ rfl

4••••:•/••? /

C’

,—

1*A

Hr Keit Kasemets .09.2026 nr 2-2/15-1083

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan kuue Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Kristen Michalile.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil

vastab.

Lugupidamisega

Lauri Hussar

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa: arupärimine kahel lehel

Hr Kristen Michal Peaminister

23. september 2026.a.

ARUPARIMINE

Rail Balticu valmimistähtaja ja avalikkusele antud eksitavate sOnumite kohta

Lugupeetud peaminister Kristen Miehal

Rail Balticu valmimistahtaega on Eesti avalikkusele aastaid esitletud selge eesmärgina —

pohitrass peab valmima 2030. aastaks.

Veel 17. aprillil 2026 kinnitasite: ,,Peame kOik pingutama, et Uheskoos 2030. aastaks pohitrass valmis saada.” Kajuunis Läti peaministriga kohtudes kinnitasite, et Eesti jatkab ehitamist 2030. aasta eesmarki silmas pidades. Valitsuse senistes sOnumites on korduvalt rOhutatud, et Eestis edenevad tood plaaniparaselt.

Samas olid Rail Balticu projekti tOsised riskid teada juba aastaid varem. Riigikontroll juhtis 2024. aastal tahelepanu projekti ulatuslikule rahastamispuudujaagile, kulude mitmekordsele kasvule ja ajakavariskidele. 2025. aastal todes Riigikontroll, et Rail Balticu taielik valmimine ja tookorda saamine 2031. aastaks on ebatOenaoline ning rahvusvahelise uhenduse kaivitamine sOltub lisaks Eestile ka Lati ja Leedu ehitustOodest.

Ka Euroopa Komisjoni 2025. aasta rakendusotsuses märgiti, et projekti tehniliste ja rahaliste probleemide tOttu ei viida Rail Baltica projekti lOpule enne 2030. aasta loppu.

Keskerakond on korduvalt juhtinud tahelepanu sellele, et senistest tahtaegadest kinnipidamine ci ole realistlik. Samale probleemile on tahelepanu juhtinud Riigikontroll ja valdkonna asjatundjad. Sellest hoolimata jatkas valitsus avalikkusele sOnumi andmist, et 2030. aasta eesmark on saavutatav.

Tanaseks on ilmnenud, et senisest ajakavast kinnipidamine ei ole voimalik. SeetOttu ci ole kusimus enam uksnes Rail Balticu valmimise edasilUkkumises. Kusimus on selles, millal sai valitsusele tegelikult selgeks, et 2030. aasta tahtaega ci ole vOimalik saavutada fling miksjatkati sellest hoolimata avalikkusele vastupidise sOnumi andmist.

Rail Balticu puhul räägime miljarditest eurodest maksumaksja rahast. Seetottu ci piisa enam selgitusest, et ,,olukord on muutunud”. Valitsus peab selgelt vastama, millal oh talle projekti tegelik olukord teada, millist infot otsustati avalikkusele anda fling miks jatkati 2030. aasta tahtaja kinnitamist olukorras, kus selle saavutamise suhtes olid tosised kahtlused juba aastaid varem.

Eesti inimestel, kes rahastavad seda projekti miljardite eurode ulatuses, on Oigus teada, millisele infole tuginesid valitsuse avalikud kinnitused fling kas avalikkusele anti projekti tegelikest riskidest piisavalt aus ja taielik Ulevaade.

Aruparimine

“:..“ g.&a,,.,Nr,a9&3

Eeltoodust tulenevalt palume Teil vastavalt Riigikogu too- ja kodukorra seaduse paragrahvile 139 vastatajargmistele kusimustele:

1. Millal sai Teile peaministrina esimest korda teada, et Rail Balticu pohitrassi valmimine ja rahvusvahelise uhenduse kaivitamine 2030. aastaks ei ole realistlik?

2. Millised analUUsid, riskihinnangud, prognoosid ja Rail Balticu juhtide voi vastutavate ametnike seisukohad olid valitsusele teada ajal, mil avalikkusele jatkuvalt kinnitati 2030. aasta tahtaja saavutamist?

3. Miks jatkas valitsus 2030. aasta tahtaja avalikku kinnitamist olukorras, kus juba varasemalt olid teada projekti olulised rahastamis-, ehitus- ja ajakavariskid?

4. Kas valitsus teadis 2030. aasta tahtaja jatkuval avalikul kinnitamisel, et selle tahtaja saavutamine ei pruugi olla realistlik? Kui jah, siis miks ei antud Eesti avalikkusele sellest selgelt teada?

6. Kes vastutas valitsuses Rail Balticu valmirnistahtaja kohta avalikkusele antud sOnumite kujundamiseja edastamise eest fling kes vastutab poliitiliselt selle eest, kui avalikkusele antud kinnitused ei vastanud projekti tegelikule olukorrale?

7. Milline on tänase info pOhjal Rail Balticu pohitrassi ja rahvusvahelise uhenduse realistlik valmimistahtaeg ning kui palju vOib senisest tahtajast k5rvalekaldumine Eesti maksumaksj ale taiendavalt maksma minim?

* rxAYt V-’

Vd:1 //t /26icZ *///L

s5/

5. Kas valitsus eksitas saavutamist olukorras, Kuijah, siis miks seda

teadlikult Eesti uhiskonda, kinnitades 2030. aasta tahtaja kus valitsusele olid teada tOsised riskid selle tahtaja taitmisele? tehti ja kelle huve selline kommunikatsioon teenis?

Lugupidamisega /

.

--

//, kC

/ rfl

4••••:•/••? /

C’

,—

1*A

Hr Keit Kasemets .09.2026 nr 2-2/15-1083

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan kuue Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Kristen Michalile.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil

vastab.

Lugupidamisega

Lauri Hussar

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa: arupärimine kahel lehel