PIIGIKOGU

Jürgen Ligi 23.09.2026 Rahandusminister

ARUPARIMINE

Kutusehindade kallinemisest tingitud täiendav kaibemaksu laekumine

Kutusehinnad on Eestis tôusnud rekordilisele tasemele, suurendades markimisvaarselt nii inimeste igapaevaseid kulusid kui ka ettevOtete tegevuskulusid. Diislikütuse liitrihind on tOusnud kuue kuu madalaimalt tasemelt 1,683 eurolt 2,239 euroni. See tãhendab ligikaudu 33-protsendilist hinnatöusu ehk 55,6 senti rohkem iga tangitud liitri eest. KUtusehinna jarsk kallinemine môjutab otseselt transpordi-, pöllumajandus-, ehitus- ja logistikaettevötteid, kuid kandub korgemate hindade kaudu ule ka teistele kaupadele ja teenustele.

Samal ajal kui Läti ja mitmed teised riigid otsivad vôimalusi rekordiliste kutusehindade môju leevendamiseks, on Eesti valitsus teatanud, et kUtuseaktsiisi langetamist ei kavandata. Rahandusministeeriumi hinnangul aitab kOrgem kutusehincl noudlust väikseina pakkumisega tasakaalustada ning aktsiisimäilra ei ole moistlik kasutada iga maailmaturu hinnaliikumise kompenseerimiseks. Samuti on ministeerium juhtinud tahelepanu sellele, et aktsiisi vähendamine ei pruugi täies ulatuses jouda tarbijani, sest tanklahinda möjutavad lisaks maksudele maailmaturuhinnad, ettevOtete marginaalid j a konkurentsiolukord.

Rahandusministeerium on väitnud, Ct kütusehinna tOus ei tãhenda automaatselt käibemaksutulu suurenemist, kuna kallima kütuse tôttu vôib tarbimine väheneda fling ettevötetel on vöimalik tasutud sisendkäibemaks maha arvata. Ministeeriumi avaldatud andmetel oh rnootorikutuste lopptarbimiselt saadav kàibemaksutulu nii 2025. aastal kui ka 2026. aasta esimesel poolel suurusjärgus 60 miljonit eurot. Sehline üldistatud hinnang ei anna aga vastust pöhikusimusele: kui paiju erineb kutuselt tegelikult laekuv käibemaksutulu summast, mihlega arvestati 2026. aasta riigieelarve koostamisel?

Käibemaksu suurus sOltub otseselt kauba maksueelsest hinnast. Kui diislikütuse Biter maksis 1,683 eurot, sisaldas selle hind ligikaudu 33 senti käibemaksu. Kui liitrihind on 2,239 eurot, sisaldab see ligikaudu 43 senti kaibemaksu. Seega suureneb samas mahus kutuse muümisel riigile laekuv käibemaks ligikaudu 10 sendi vOrra iga liitri kohta. Kuna Eestis mUUakse aastas sadu miljoneid liitreid mootorikütuseid, vôib isegi tarbimise môningase vãhenemise korral olla môju riigieelarvele mãrkimisvãärne.

Avalikkusele ei ole teada, millise keskniise kUtusehinna, müugimahu ja tarbimiskàitumisega arvestati riigieelarve kaibemaksulaekumise prognoosi koostamisel. Seetôttu ei ole vOimalik hinnata, kas ja millises ulatuses teenib riik rekordiliste kütusehindade tôttu prognoositust rohlcem

Aruparimine RHOIKOGU Lossi plats Ia. ‘F. +372 631 6331 riigikogu.ee

15165, Tallinn F. +372 631 6334

Riiuik,Ti Iiige

maksutulu. Uksnes en aastate vôi poolaastate kaibemaksulaekumise üldsummade vordlemine ei asenda analüusi. mis naitaks tegeliku laekumise erinevust riigieelarves prognoositust.

Kui valitsus leiab, et ajutine aktsiisilangetus tooks kaasa riigieelarvele lubamatu tulukaotuse, peab Rahandusministeerium samal ajal avalikult ja kontrollitavalt selgitama, kui suur on kOrgete külusehindade tOttu tekkiv täiendav käibemaksulaekumine. Samuti tuleb hinnata. kas vähemalt osa prognoosimata maksutulust oleks vOimalik kasutada kutusehinna tOusu mOju leevendamiseks, eelkOige nende inimeste ja ettevötete puhul. keda hinnatôus kOige tugevamalt puudulab.

Làhtudes eeltoodust palurne Teil vastata Riigikogu kodu- ja toökorra seaduse § 1 39 alusel järgmistele kusimustele.

1. Millist bensiini ja diislikutuse keskmist jaehinda kasutati 2026. aasta riigieelarve kaibemaksulaekumise prognoosimisel?

2. Kui suur käibemaksulaekumine prognoositi mootorikutuste muugilt?

3. Kui paiju on riik saanud kallinenud kütuse tOttu prognoositust rohkem käibemaksu? 4. Milline on Rahandusministeeriumi värske prognoos taiendava käibemaksu laekumise

kobta aasta bikes? 5. Kui paiju on korge hind vähendanud muugimahtu fling kuidas mOjutab see kaibemaksu-ja

aktsi isilaekumist? 6. [(as valitsus on analUüsinud ajutist diislikutuse ja bensiini aktsiisi viihendamist? 7. Milline oleks nàiteks 5-, 10- vOi 15-sendise aktsiisilangetuse mOju jaehinnale ja

riigieelarvele? 8. Kas kOrgemast käibemaksulaekumisest oleks voimalik katta ajutise aktsiisilangetuse

eelarvemOju? 9. Milliseid teiste Euroopa riikide kasutatud leevendusmeetmeid on Rahandusministeerium

analüusinud?

Lugupidamisega

S

:-- (u<a

4. L YH

r)

4 U

?

01