Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr. Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Teie: 16.09.2026 nr 2-3/15-604

Meie: 23.09.2026 nr 1-9/1910-2

Vastus kirjalikule küsimusele

Lugupeetud Riigikogu esimees

Edastan Teile vastuse Riigikogu liikme Aleksei Jevgrafovi esitatud kirjalikule küsimusele Eesti

õhuruumi kaitse kohta.

1. Kui palju võõraid või tuvastamata mehitamata õhusõidukeid on 2026. aastal Eesti õhuruumi

sisenenud, kui paljud neist avastati enne Eesti riigipiiri ületamist ning kui paljud alles pärast

piiriületust?

Õhupiiri valvamise ja kaitsmise ülesanne on Kaitseväel. Politsei- ja Piirivalveamet jagab enda

poolt kogutud informatsiooni Kaitseväega, kes haldab kogu pilti õhuruumis toimuvast. Seoses

sellega ei ole minul kogu informatsiooni mehitamata õhusõidukite osas, mis võivad olla

sisenenud Eesti õhuruumi.

2. Milline on praegu Eesti tegelik võimekus avastada ja neutraliseerida madalal lendavaid

mehitamata õhusõidukeid Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis? Millised võimelüngad on pärast

käesoleva aasta juhtumeid tuvastatud?

Mehitamata õhusõidukid on erineva suurusega, lendavad erinevatel kõrgustel ja kiirustel, mis

teeb nende avastamise keerulisemaks, kui mehitatud sõidukite avastamise. Politsei- ja

Piirivalveamet toetab Kaitseväge Eesti õhuruumi turvalisuse tagamisel vastavalt nendel

olevatele võimekustele. Võimelüngad on, seda nii avastamisel, kui ka neutraliseerimisel.

Kaitsevägi ja Politsei- ja Piirivalveamet tegelevad koostöös pidevalt meie võimekuste

suurendamisega.

3. Kas valitsus on hinnanud eskalatsiooniriski olukorras, kus Venemaa-Ukraina sõjaga seotud

droon kasutab Eesti õhuruumi või liigub Eesti territooriumi kaudu tagasi Venemaa suunas?

Millised protseduurid on sellise olukorra puhuks kehtestatud?

Eesti ei ole lubanud oma õhuruumi kasutamist sõjategevuseks ja kui Eesti õhuruumi peaks

sisenema sõjalisel otstarbel kasutatav mehitamata õhusõiduk, siis esimene eesmärk on koostöös

liitlastega see ohutult neutraliseerida.

2 (2)

4. Millised on konkreetsed juhised inimesele, kes saab öösel EE-ALARMi teate võimaliku

õhuohu kohta, kuid kelle kodu läheduses ei ole avalikku varjumiskohta? Kas valitsus peab

praegust varjumisvõimaluste ja elanike teavitamise süsteemi Ida-Virumaal piisavaks?

Üks Eesti prioriteetidest on varjumisvõimekuste, teavitamise süsteemide ja elanikkonna

teadlikkuse suurendamine.

Konkreetsed juhised on koostatud ja nendega on võimalik tutvuda veebilehel

https://kriis.ee/kriisideks-valmistumine-eestis/kriisideks-valmistumine-eestis/droonioht.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr. Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Teie: 16.09.2026 nr 2-3/15-604

Meie: 23.09.2026 nr 1-9/1910-2

Vastus kirjalikule küsimusele

Lugupeetud Riigikogu esimees

Edastan Teile vastuse Riigikogu liikme Aleksei Jevgrafovi esitatud kirjalikule küsimusele Eesti

õhuruumi kaitse kohta.

1. Kui palju võõraid või tuvastamata mehitamata õhusõidukeid on 2026. aastal Eesti õhuruumi

sisenenud, kui paljud neist avastati enne Eesti riigipiiri ületamist ning kui paljud alles pärast

piiriületust?

Õhupiiri valvamise ja kaitsmise ülesanne on Kaitseväel. Politsei- ja Piirivalveamet jagab enda

poolt kogutud informatsiooni Kaitseväega, kes haldab kogu pilti õhuruumis toimuvast. Seoses

sellega ei ole minul kogu informatsiooni mehitamata õhusõidukite osas, mis võivad olla

sisenenud Eesti õhuruumi.

2. Milline on praegu Eesti tegelik võimekus avastada ja neutraliseerida madalal lendavaid

mehitamata õhusõidukeid Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis? Millised võimelüngad on pärast

käesoleva aasta juhtumeid tuvastatud?

Mehitamata õhusõidukid on erineva suurusega, lendavad erinevatel kõrgustel ja kiirustel, mis

teeb nende avastamise keerulisemaks, kui mehitatud sõidukite avastamise. Politsei- ja

Piirivalveamet toetab Kaitseväge Eesti õhuruumi turvalisuse tagamisel vastavalt nendel

olevatele võimekustele. Võimelüngad on, seda nii avastamisel, kui ka neutraliseerimisel.

Kaitsevägi ja Politsei- ja Piirivalveamet tegelevad koostöös pidevalt meie võimekuste

suurendamisega.

3. Kas valitsus on hinnanud eskalatsiooniriski olukorras, kus Venemaa-Ukraina sõjaga seotud

droon kasutab Eesti õhuruumi või liigub Eesti territooriumi kaudu tagasi Venemaa suunas?

Millised protseduurid on sellise olukorra puhuks kehtestatud?

Eesti ei ole lubanud oma õhuruumi kasutamist sõjategevuseks ja kui Eesti õhuruumi peaks

sisenema sõjalisel otstarbel kasutatav mehitamata õhusõiduk, siis esimene eesmärk on koostöös

liitlastega see ohutult neutraliseerida.

2 (2)

4. Millised on konkreetsed juhised inimesele, kes saab öösel EE-ALARMi teate võimaliku

õhuohu kohta, kuid kelle kodu läheduses ei ole avalikku varjumiskohta? Kas valitsus peab

praegust varjumisvõimaluste ja elanike teavitamise süsteemi Ida-Virumaal piisavaks?

Üks Eesti prioriteetidest on varjumisvõimekuste, teavitamise süsteemide ja elanikkonna

teadlikkuse suurendamine.

Konkreetsed juhised on koostatud ja nendega on võimalik tutvuda veebilehel

https://kriis.ee/kriisideks-valmistumine-eestis/kriisideks-valmistumine-eestis/droonioht.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister