Riigikogu õiguskomisjoni

istungi protokoll nr 138

Tallinn, Toompea Teisipäev, 15. september 2026

Algus 14.00, lõpp 15.16

Juhataja: Madis Timpson (esimees)

Protokollija: Selena Eenmaa (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria

Jufereva-Skuratovski, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid

Komisjoni ametnikud: Linnar Liivamägi (nõunik)

Puudus: Heljo Pikhof

Kutsutud: Riigikogu liige Henn Põlluaas, Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast ja

nõunik Riita Proosa, Kaitseministeeriumi õiguse ja halduse asekantsler Margit Gross, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse kaitsetööstusparkide portfellijuht Ivar Kaldasaun, MTÜ Front

Line Eesti juhatuse liige Raul Kajar ja MTÜ liige Lauri Asu, Eesti Laskesuusatamise

Föderatsiooni Tallinna Spordiklubi juht Anti Kuulmata, Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige

Jaak Volmer, Eesti Relvaomanike Liidu juhatuse liige Vootele Voit (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse

eelnõu (855 SE) teise lugemise ettevalmistamine (kaasamisring)

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise

seaduse eelnõu (855 SE) teise lugemise ettevalmistamine (kaasamisring)

Madis Timpson sõnas sissejuhatuseks, et tänasel istungil on eesmärk kuulata ära kõik eelnõu

kohta arvamust avaldanud osapoolsed. Ta lisas, et täna ei tehta lõplikke otsuseid ega hääletata

muudatusettepanekuid, vaid seda tehakse juba edasises menetluses.

Esimees tutvustas kutsutuid ning andis esmalt sõna Kaitseministeeriumi (KAM) esindajale.

Margit Gross tutvustas lähemalt KAM poolt esitatud muudatusettepanekuid. Esimene

ettepanek puudutab sõjarelvade definitsiooni täpsustamist, teine ettepanek Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusele (RKIK) tasuliste teenuste osutamiseks vajalike pädevuste ja

volituste andmist ning kolmas ettepanek Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kasutamise

võimaldamist ettevõtjatele. Ta lisas, et KAM loobub neljandast muudatusettepanekust ehk

strateegilise kauba seaduse § 5 lõike 1 punkti 4 kehtetuks tunnistamisest, sest vastav

muudatus on juba riigikaitsekomisjoni poolt esitatud ning ei ole selle eelnõu juures vajalik.

2

Madis Timpson andis seejärel eelnõu eesmärkide tutvustamiseks sõna Siseministeeriumi

(SIM) esindajale.

Riita Proosa selgitas, et eelnõu eesmärk on ajakohastada relvade, nende lisaseadmete ja

laskemoona regulatsiooni ning muuta seadus selgemaks ja paremini toimivaks. Ta rõhutas, et

käesolevas eelnõus keskendutakse probleemidele, mida on suuremas osas küll käsitletud ka

relvaseaduse (RelvS) uue tervikteksti väljatöötamiskavatsuses, kuid mida on võimalik

lahendada praegu kiiremini.

R. Proosa tõi esile, et eelnõuga täpsustatakse relvade, nende lisaseadmete ja laskemoona

liigitust ning käitlemise, hoiustamise ja kasutamise nõudeid. Samuti korrastatakse relvadega

seotud majandustegevuse ja järelevalve aluseid. Muudatuste eesmärk on suurendada avalikku

turvalisust, parandada relvade käitlemise kontrollitavust, tagada registrite töökindlus ja

andmekaitse, vähendada ebavajalikku halduskoormust ning toetada riigikaitselist

valmisolekut ja ühiskonna kaitsetahet. Eelnõu terviklik rakendamine suurendab õigusselgust,

tõhustab järelevalvet, parandab relvakultuuri ja ohutust ning vähendab nii riigi kui ka

relvaomanike halduslikku ja rahalist koormust.

R. Proosa tegi seejärel põhjaliku ülevaate peamistest eelnõuga tehtavatest muudatustest, mis

on kirjeldatud eelnõu seletuskirjas. Seaduse jõustumine on ettenähtud etapiviisiliselt ning

võiks toimuda 2026.a lõpust kuni 31. detsembrini 2027.a, mis oleks mõne muudatuse puhul

üleminekuaeg.

Madis Timpson andis seejärel sõna Riigikogu liikmele Henn Põlluaasale enda esitatud

muudatusettepanekute tutvustamiseks.

Henn Põlluaas sõnas, et eelnõus on kahtlemata palju positiivset, kuid on ka mitmeid

küsimusi tekitavaid ja sisutuid muudatusi. Arvestades, et RelvS uus terviktekst on juba

ettevalmistamisel ja praegu käsitletakse sellest üksnes kitsast osa, piirdus ta vaid kolme

muudatusettepanekuga.

H. Põlluaas tutvustas lähemalt enda esitatud muudatusettepanekuid.

Madis Timpson andis sõna MTÜ Front Line Eesti esindajale.

Raul Kajar tutvustas MTÜ Front Line Eesti arvamust. Ta selgitas, et MTÜ tegeleb muu

hulgas ajalooliste sõjasündmuste taaslavastamisega, kus kasutatakse paukpadrunitega

akustilisi ja nn musta püssirohuga eestlaetavaid relvasid, mis ei ole piiratud käibega relvad.

Kui kõik need komponendid, sh paukpadrunid allutataks eelnõu kohaselt relvaloa nõudele,

võiks suur osa MTÜ tegevusest automaatselt muutuda justkui ebaseaduslikuks.

R. Kajar lisas, et kui paukpadrunid muutuksid piiratud käibega „laskemoonaks“, siis peaks

edaspidi iga akustilise relva omanik (kõik MTÜ klubi liikmed, kellel on relvaluba) ostma

paukpadruneid individuaalselt, sest MTÜ kui juriidiline isik ei oma relvaluba. Kuna

laskemoona hoiustamise kogused on piiratud, siis muutub ka hind kallimaks, samas kui klubi

kaudu soetamine oleks oluliselt odavam ja mõistlikum.

Madis Timpson andis sõna Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni (ELSF) esindajale.

Anti Kuulmata tutvustas ELSF-i arvamust. Ta selgitas, et laskesuusatamises ja -spordis

osalevad palju ka alaealised. Enne välisriiki Eestit esindama sõitmist toimuvad

katsevõistlused, milleks moodustatakse grupp ning määratakse täiskasvanud treener ja liidu

esindaja. Kui alaealised sportlased elavad üle Eesti, tuleb kiirelt enne välisriiki sõitmist teha

korda relvaload. Täna võtab ühe dokumendi, näiteks kandmis- või paralleelrelvaloa

3

menetlemine 60 päeva ning välisriiki sõites tuleb taotleda ka Euroopa tulirelvapass, mis võtab

omakorda 60 päeva ehk kokku 120 päeva. Katsevõistlused toimuvad aga tiitlivõistlustele

võimalikult lähedal, et saata välja hetkel tugevaim sportlane. Seetõttu on ELSF ettepanek

lühendada vastava spordialaga tegelemiseks vajalike dokumentide menetlustähtaegu klubidele

ja ka lapsevanematele.

A. Kuulmata juhtis veel tähelepanu ka nõudele, mille järgi peab relvaloa saamiseks vastava

spordialaga tegelemiseks olema relvaomanik ise võistlustel osalenud. Alaealiste sportlaste

puhul on relvaomanikuks lapsevanemad, mistõttu peaks selle nõude kohaselt ka lapsevanem

ise olema vastaval spordialal võistelnud. See võib olla ebamõistlik nõue, kui lapsevanem on

eakas või tema tervis üldiselt ei võimalda võistelda. Ta sõnas lõpetuseks, et ELSF on ka

ministeeriumiga neid küsimusi arutanud.

Madis Timpson andis sõna Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) esindajale.

Jaak Volmer tutvustas EJS-i arvamust. Ta märkis, et jahimeeste suuremad ootused on seotud

tulevase uue RelvS terviktekstiga. Käesolevas kiiremas eelnõus on mõne olulise küsimusega

juba arvestatud ning ministeeriumiga suhtlemine on teatud pingeid ka vähendanud.

J. Volmer tõi siiski esile, et padrunikestade regulatsioon jääb ebaselgeks. Kuigi on räägitud, et

praktikas see probleemiks ei kujune, näevad jahimehed seaduse tekstis endas siiski riske.

Samuti ootavad jahimehed tulevaselt tervikteksti eelnõult näiteks soetamislubade

regulatsiooni loogilisemaks muutmist ning sõja- ja tsiviilrelvade regulatsioonide

eraldamist. Ta selgitas, et alustaval jahimehel on kehtivast mahukast RelvS-st keeruline leida

tsiviilisikule tegelikult ja praktiliselt vajalikku teavet, näiteks kui ta läheb peale jahimehe

eksamit relva soetama. Seetõttu peab EJS oluliseks, et tsiviil- ja sõjarelvade regulatsioonid

oleksid selgemalt eristatud.

Madis Timpson andis sõna Eesti Relvaomanike Liidu esindajale.

Vootele Voit tutvustas Eesti Relvaomanike Liidu arvamust.Ta tõi esile, et Liit on samuti

padrunikomponentide küsimuses tagasisidet andnud. Näiteks tõi ta terashaavli, mida

kasutatakse jahinduses padrunites kui ka metallitööstuses metallpindade puhastamiseks.

Siinkohal tekib küsimus, kuidas tõmmata see piir tegelikult identsete esemete vahel. Tema

hinnangul tekitab padrunikomponentide selgitus sel viisil üksnes õiguslikku segadust.

V. Voit toetas ka H. Põlluaasa ettepanekut lubada tavalisel relvaomanikul hoiustada veidi üle

1000 padruni, näiteks 1100, 1200 või 1300. Ei ole mõistlik eeldada, et enne uue varu ostmist

tuleb eelnevalt kogu tuhandene padrunivaru lõpuni ära kasutada.

V. Voit tõstatas lisaks revolvri hoidmise küsimuse. Eelnõu kohaselt võib relva hoida

väljaspool relvakappi, kui relvaomanik on kodus, kuid revolvri korral tekib küsimus, mis saab

otse lööknõela ees olevast padrunist. Selgituse järgi ei tohiks lööknõel olla padruniga

joondatud. Siinkohal tuleks aga täpsustada, kas üks revolvri trumli pesa peab selleks jääma

tühjaks või võib lööknõela asetada padrunite vahelisele sälgule ehk kahe padruni vahele nii, et

näiteks kukkumisel ei tekiks juhulasku.

Madis Timpson andis sõna RKIK esindajale.

Ivar Kaldasaun selgitas lähemalt, milleks RKIK soovib eelnõuga täiendavaid õigusi saada.

Ta selgitas, et kaitsetööstuspark on terviklik kompleks, kus kaitsetööstus ettevõtetel on riigi

poolt tagatud julgeolekukeskkonnas võimalik tegeleda kaitsetööstustoodangu valmistamiseks

vajalike tegevustega. RKIK tagab omapoolt infrastruktuuri ning selleks on vaja õigust hoida

ja ladustada laske- ja lahingumoona ning osutada ettevõtetele seda teenust.

I. Kaldasaun märkis, et suuremad ettevõtted võivad vajada endale mitut ladu, väiksemad vaid

4

osa ühest laost. Eri liiki lõhkematerjale tuleb hoida ka eraldi ladudes ning väikestel ettevõtetel

ei ole seega otstarbekas omada tervet ühte ladu või ladude kompleksi. Seetõttu on mõistlik, et

ladude majandamist korraldab RKIK ja pakub seda tasulise teenusena ettevõtetele. Vajalikud

on nii relvade kui ka laskemoona vedamise teenused ettevõtete vahel ning transport

harjutusväljadele, näiteks testlaskmisteks.

Samuti on kaitsetööstuse juures vajalik tegevus lõhkematerjalide ja laskemoona ning nendega

kokku puutunud jääkide hävitamine ning selleks rajab RKIK hävitusala koos vastavate

seadmetega, et ohtlikke jääke ei suunataks tavapärasesse jäätmekäitlusesse ega veetaks

väljapoole pargi ala.

I. Kaldasaun lisas, et RKIK võimaldab veel pargis kasutada esmaste katsetuste tegemiseks

katseplatsi ning pakub ka igapäevaseid haldusteenuseid, sh perimeetri valvet, lumekoristust

ning kütte, auru, vee jm tehnokeskuse lahendusi.

Madis Timpson märkis, et kutsutud on oma seisukohad nüüd esitanud ning nähtavasti on

peamised ootused seotud tervikliku uue RelvS-ga, kuna käesoleva eelnõuga lahendatakse

pigem kiireloomulisemaid küsimusi.

Esimees avas seejärel küsimuste vooru.

Valdo Randpere küsis revolvri hoidmist puudutava eelnõu sätte kohta, mille järgi võib

revolvri hoidmisel padrun olla padrunipesas, kuid see ei tohi paikneda vahetult lööknõela ees.

Ta juhtis tähelepanu, et revolvri puhul liigubki päästikule vajutamise järel trummel just

lööknõela ette, mistõttu ei ole eelnõu sõnastus tema hinnangul tehniliselt täpne. Kui eesmärk

on vältida täpsemalt just näiteks relva kukkumise tagajärjel juhulasku, tuleks see säte

selgemalt sõnastada.

V. Randpere küsis lisaks relvaloa pikendamisel nõutava laskekatse kohta. Ta märkis, et

varasemalt on SIM poolt justkui viidatud, et selline nõue kaotatakse, kuid eelnõus seda

muudatust ei ole. Ta tõi enda kogemusest esile, et enne laskekatset korraldati lisaks ka

teooriakontroll, mis tuli üllatusena. Näiteks küsiti relva olulisi osi, kuigi sellist teooria nõuet

ei ole näha seaduses ega politsei eeskirjades. Tema hinnangul on selline lähenemine ja täpsuse

nõue tsiviilkodanike puhul ebaloogiline.

V. Randpere tegi seega ettepaneku kaaluda laskekatse nõue relvaloa pikendamisel kaotada või

vähemalt tagada, et politsei ei nõuaks teooriakontrolli näol rohkem, kui seadus ette näeb.

Riita Proosa vastas, et temale teadaolevalt ei ole lubadust laskekatse täielikuks kaotamiseks,

kuid kindlasti on eesmärk vältida nn topeltkontrolli. Näiteks kui inimene on laske- ja

relvakäsitsemise oskust mujal juba tõendanud, siis ei pea ta seda loa pikendamisel politsei

juures uuesti tegema. Tervikteksti eelnõus kavandatakse selles osas veel täiendavaid

lihtsustusi, sh on plaanis relvaeksami praktiline osa viia politseist halduslepingu alusel

vajalikele tingimustele vastavate eraettevõtjate korraldada.

R. Proosa märkis revolvri sätte osas, et selle täpsustamine tasub kaalumist, kuid peamine sätte

eesmärk on tõesti just juhulasu vältimine. Enamus revolvreid on kahetoimelised, mis

vähendab iseenesest juhulasu võimalust. Ta tõdes, et kui püstoli puhul saab nõuda tühja

padrunipesa, siis revolvri puhul paiknevad padrunid tegelikult alati trumli padrunipesas,

mistõttu oli vaja leida alternatiivne lahendus.

Raul Kajar kommenteeris, et revolvrid võivad olla nii ühe- kui ka kahetoimelised. Ta

selgitas, et ühetoimelise revolvri puhul vinnastatakse relv enne laskmist, kahetoimelise puhul

pöörab päästikule vajutamine trumlit ja vinnastab relva ise.

Varro Vooglaid nõustus, et revolvrit puudutav säte vajab muutmist, sest see sõnastus ei ole

korrektne. Ta selgitas, et isegi kui padrun ei paikne revolvri hoidmisel vahetult lööknõela ees,

5

siis revolvri puhul pöörab kuke vinnastamisel või päästikule vajutamisel trummel ikkagi

järgmise padruni ette. Seetõttu ei takista lööknõela ees tühja pesa hoidmine tegelikku lasku,

sest järgmine padrun liigub niikuinii päästiku vajutamisel ette. Kui eesmärk on takistada

juhulasku, peaks sätte kohaselt olema tühi trumli pöörlemise suunas järgmine pesa.

V. Vooglaid märkis, et tegelikult ei pruugi see säte olla üldse vajalik, kuna revolvri päästik on

tugev ning juhulasu tegemine on ebatõenäoline. Tema hinnangul võiks seega piisata nõudest,

et revolvrit ei tohi hoida vinnastatuna.

V. Vooglaid tõstatas veel relva väljaspool relvakappi hoidmise küsimuse. Kehtiva

regulatsiooni järgi võib ühe relva omanik hoida seda väljaspool kappi, kuid mitme relva

omanik kaotab selle õiguse. Loogilisem oleks sellisel juhul lubada ühte relva väljaspool hoida

ja nõuda ülejäänute hoidmist relvakapis. Eelnõuga aga tehakse hoopis muudatus, et relva ei

tohi üleüldse hoida väljaspool relvakappi, kui omanik ei ole ise kodus.

V. Vooglaid märkis, et selline muudatus ei võimalda tegelikult täita relvaga enesekaitse

eesmärki, kuna nõuaks iga kordse kodust lahkumise korral relva kappi panemist ning koju

tulles taas väljavõtmist. Ta tõi näiteks, et kui omanik lahkub kodust ainult hetkeks, näiteks

prügi väljaviimiseks või koeraga jalutamiseks, siis ei ole selline lähenemine mõistlik. Sellise

nõude praktiline tulemus võib olla see, et relv jääbki kappi ega ole enesekaitseks kiiresti

kättesaadav, või siis jäetakse see kapist välja, mis oleks sellisel juhul ebaseaduslik. Tema

hinnangul võiks omaniku kohustus piirduda sellega, et relv ei ole kõrvalistele isikutele

kättesaadav ning on varjatud või raskesti ligipääsetavas kohas.

Riita Proosa rõhutas, et seaduslikult väljaspool relvakappi hoitud relvade sattumine alaealiste

või teiste pereliikmete kätte on olnud tegelik probleem. Selle vältimine on eelnõu muudatuse

peamine eesmärk. Kui relvaomanik ei viibi ise kodus ega saa relval vahetult silma peal hoida,

peab relv olema temaga kaasas või siis relvakapis. SIM jääb seega muudatuse juurde, kuna

vaadata tuleb tegelikult laiemat pilti, kui mugavus vs kohustus.

R. Proosa lisas, et selline lühiajaline liikumine oma hoovis nagu näiteks prügi väljaviimine, ei

pruugi tähendada oma kodust lahkumist.

Anti Kuulmata kommenteeris, et ka tänase praktika kohaselt nõutakse ühe relva hoidmist

relvakapis, kui korteris või majas elab üle ühe inimese. Üksi elava isiku puhul seda ei nõuta.

Raul Kajar kommenteeris, et ei pea uut relvakapi nõuet ühe relva puhul mõistlikuks.

Madis Timpson palus paukpadrunite muudatuse osas täpsustada, milles seisneb probleem

ning kas see on seotud EL-i direktiiviga.

Riita Proosa selgitas, et paukmoon kui laskemoona üks liikidest on kehtivas RelvS-s selgelt

reguleerimata, sest teatud hetkel on laskemoona definitsioon Eesti õigusesse puudulikult üle

võetud. Kehtiv RelvS näeb laskemoonana ette üksnes terviklikku padrunit ehk kõiki

komponente, sh laskekeha sisaldavat padrunit.EL-i direktiiv näeb ette laskemoona ja ka selle

osakomponendid, kui vastavas liikmesriigis on selleks nõutav luba.

R. Proosa märkis, et SIM on juba teinud ettepaneku seda sõnastust täpsustada. Ta rõhutas, et

eesmärk ei ole muuta kõiki padrunikomponente automaatselt luba nõudvaks ehk kehtivas

seaduses luba mittenõudvad komponendid jääksid nii ka edaspidi.

Samas on eesmärk selgemalt reguleerida, et laskemoona ja selle tsiviilkäibes lubatavust

hinnatakse selle relva järgi, milles seda kasutatakse. Piiratud käibega relva laskemoon, sh

paukmoon oleks seega samuti piiratud käibega ja nõuaks samamoodi relvaluba, nagu piiratud

käibega relv ise. Nõuetele vastav hoiatus- ja signaalrelva laskemoon ei vajaks luba, kuna ka

selline relv ei nõua relvaluba ning tulirelva kaliibriga padrunid ei lähe hoiatus- ja signaalrelva

sisse. R. Proosa lisas, et siiski on eesmärk, et müüjad hakkaksid edaspidi pidama arvestust,

kellele ja mida nad müüvad.

6

Henn Põlluaas kommenteeris, et tema hinnangul on tegemist ülereguleerimisega ning sisutu

muudatusega. Ta märkis, et paukpadruneid kasutatakse muu hulgas mutipeletajates,

lennuväljadel lindude peletamiseks jms eesmärkidel. Seega ei ole ühtegi põhjendust, miks

seda peaks laskemoonana reguleerima või selle müüki niivõrd üksikasjalikult

registreerima. Tema ettepanek on selline muudatus eelnõust välja jätta.

H. Põlluaas tõi esile, et EL direktiiv võimaldab padrunikomponente laskemoonana käsitleda

juhul, kui liikmesriigis on neile kehtestatud eraldi loa nõue. Liikmesriikides selliseid

kohustusi temale teadaolevalt ei esine ning ka Eesti ei peaks looma uut loakohustust. Näiteks

kasutatakse padrunikomponente lihtsalt ka ehete, pudeliavajate jm esemete valmistamiseks.

Tema hinnangul peaks laskemoonaks seega jääma ikkagi terviklik padrun ning regulatsiooni

ei tohiks sel viisil keerulisemaks teha, vaid julgeolekuolukorda arvestades pigem lihtsustada.

Vootele Voit kommenteeris kaliibrite osas, et on ostnud 9 mm kaliibriga paukpadruneid

mutipeletajasse, mida oli tegelikult võimalik kasutada ka 9 mm püstolis ning müügil on ka .22

kaliibriga väiksemaid paukpadruneid. Sõjalistel õppustel kasutatakse 5,56 × 45 mm

paukpadruneid spetsiaalse kompensaatoriga. Seetõttu ei ole kaliibri alusel paukpadrunitele

piiri seadmine selge.

Valdo Randpere kommenteeris, et tema hinnangul ei ole mõistlik muudatus nõuda müüjatelt

arvestust, kellele ja kui palju paukpadruneid müüakse. Ta nõustus, et regulatsiooni ei tohiks

teha keerulisemaks ning jääb arusaamatuks, millist probleemi praegu täpsemalt lahendatakse.

Varro Vooglaid küsis, milline tegelik ühiskondlik probleem jääks lahendamata, kui sellist

täiendavat regulatsiooni ei kehtestataks ja senine olukord säiliks.

Riita Proosa vastas, et probleem on tegelikult laiem mitte ainult SIM haldusalal, vaid ka

lõhkematerjaliseaduse alusel toimetavatel asutustel. Ta selgitas, et paukmoon on lõhkeainet

sisaldav toode, mis ei kuulu praegu selgelt ei lõhkematerjaliseaduse ega RelvS alla. Tehnilise

Järelevalve Amet on sellele probleemile tähelepanu juhtinud juba aastaid. Samas ütleb RelvS,

et laskemoona defineeritakse läbi relva, milles see on kasutatav.

R. Proosa tõi esile, et SIM tugineb oma sõnastustes muu hulgas Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi (EKEI) selgistustele. Ka menetlustes on tekkinud probleeme, sest laskemoonas

lendkeha puudumisel pole selge, kuidas eset täpsemalt määratleda.

Varro Vooglaid kommenteeris, et lendkeha puudumine näitabki just seda, et paukpadrun ei

ole laskemoon, sest laskemoona definitsioonist tulenev tunnus ongi lendkeha, millega võib

sihtmärki tabada.

Riita Proosa vastas, et selline laskemoona definitsioon kehtivas RelvS on tegelikult ekslikult

üle võetud ning ei tulene EL-i definitsioonist ega kuskilt mujalt. Ta möönis, et selle täpsemat

sõnastust saab edasises menetluses kaaluda.

Madis Timpson märkis, et selle küsimuse üle saab ka muudatusettepanekute hääletamisel

põhjalikumalt arutada.

Varro Vooglaid palus siiski täpsustada, millist elulist probleemi selle muudatusega

lahendatakse ning milline konkreetne kahju tekiks juhul, kui seda täiendavalt ei reguleerita.

Riita Proosa selgitas, et paukpadrun on lõhkematerjali sisaldav toode, mis koosneb osaliselt

laskemoona olulistest komponentidest, mille soetamiseks on tsiviilkodanikul vaja luba.

Näiteks sütik ja püssiroht. Ta selgitas, et sütiku ja püssirohu eraldi soetamiseks on vaja luba,

kuid neid sisaldava ilma lendkehata toote saab justkui osta ilma loata. SIM näeb selles

vastuolu, sest toode sisaldab siiski nimetatud olulisi komponente.

7

Henn Põlluaas küsis, millist ohtu kujutab tühi padrunikest ning miks peaks see nüüd olema

defineeritud laskemoonana.

Riita Proosa vastas, et SIM on esitanud ettepaneku, milles täpsustatakse, et laskemoonana ja

selle komponentidena käsitletakse olulisi osasid, mis vajavad luba. Tühjad kestad ja kuulid,

milleks eraldi luba vaja ei ole, jääksid regulatsioonist välja.

Varro Vooglaid küsis, kas SIM-il või politseil on andmeid, et paukpadruneid ehitatakse

Eestis märkimisväärselt ümber päris padruniteks.

Riita Proosa vastas, et see on sage ja igapäevane probleem. Ümberehitatud pauk- ja

gaasipadruneid kasutatakse justnimelt hoiatus- ja signaalrelvades ning nendega pannakse

toime rikkumisi.

Raul Kajar kommenteeris, et akustilised relvad on sageli sõjarelvadest ümber ehitatud nii, et

neisse ei saa enam sisestada lendkehaga padrunit. Selliste relvade paukpadrunite täiendav

reguleerimine tekitaks probleeme MTÜ tegevusele.

Vootele Voit lisas, et antiikrelvade sütikukapslid on temale teadaolevalt EKEI hinnangu järgi

defineeritud piiramata tsiviilkäibesse. Ta selgitas veel, et paukpadruni ots on kokku valtsitud

ning selle ümberehitamine kuuliga padruniks oleks tehniliselt väga ebamugav. Lihtsam oleks

kasutada tühja padrunikesta ning proovida paukpadrunist eemaldatud püssirohtu ja sütikut

sinna paigaldada, kuid ka see eeldaks sobivaid mõõtmeid, pressi ja oskusi.

V. Voit kommenteeris, et selline ümbertegemine ei ole kuigi realistlik ning tõenäoliselt oleks

juba lihtsam mõte päris laskemoona hankimine ebaseaduslikul teel. Kõigi paukpadruneid

kasutavate näiteks mutilõksude omanike allutamine sisuliselt laskemoona loakohustusele

oleks tema hinnangul ülereageerimine.

Madis Timpson sõnas, et edasises menetluses saab välja selgitada nende probleemide

tegelikku ulatust.

Lea Danilson-Järg tegi ettepaneku kutsuda järgmisel korral komisjoni ka EKEI esindajad,

kes saaksid selgitada probleemi kuritegevusega seotud külge.

Anti Kuulmata tõi taas esile relvade hoiustamise küsimuse ning märkis, et enne nõuete

seadmist tuleks vaadata üle statistika, kui palju on juhtunud õnnetusi relvakapist väljaspool

hoitud relvadega ja kui sageli on relva kasutatud enese ning vara kaitseks.

Madis Timpson kinnitas lõpetuseks, et komisjon koondab esitatud ettepanekud edasise

menetluse käigus tabelisse ning liigub eelnõu menetlusega tempokalt edasi. Ta küsis SIM

esindajalt, millal võiks valmida uue terviktekstiga RelvS eelnõu.

Riita Proosa vastas, et SIM soovib jõuda tervikteksti eelnõuga oktoobris esimesele

kooskõlastusringile.

Madis Timpson tänas kutsutuid.

Otsustati:

1.1. Jätkata arutelu komisjonis (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig

Rästa, Madis Tümpsin, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

2. Info ja muud küsimused

8

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Selena Eenmaa

protokollija

Riigikogu õiguskomisjoni

istungi protokoll nr 138

Tallinn, Toompea Teisipäev, 15. september 2026

Algus 14.00, lõpp 15.16

Juhataja: Madis Timpson (esimees)

Protokollija: Selena Eenmaa (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre Hanimägi, Anti Haugas, Maria

Jufereva-Skuratovski, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig Rästa, Vilja Toomast, Varro

Vooglaid

Komisjoni ametnikud: Linnar Liivamägi (nõunik)

Puudus: Heljo Pikhof

Kutsutud: Riigikogu liige Henn Põlluaas, Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast ja

nõunik Riita Proosa, Kaitseministeeriumi õiguse ja halduse asekantsler Margit Gross, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse kaitsetööstusparkide portfellijuht Ivar Kaldasaun, MTÜ Front

Line Eesti juhatuse liige Raul Kajar ja MTÜ liige Lauri Asu, Eesti Laskesuusatamise

Föderatsiooni Tallinna Spordiklubi juht Anti Kuulmata, Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige

Jaak Volmer, Eesti Relvaomanike Liidu juhatuse liige Vootele Voit (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse

eelnõu (855 SE) teise lugemise ettevalmistamine (kaasamisring)

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise

seaduse eelnõu (855 SE) teise lugemise ettevalmistamine (kaasamisring)

Madis Timpson sõnas sissejuhatuseks, et tänasel istungil on eesmärk kuulata ära kõik eelnõu

kohta arvamust avaldanud osapoolsed. Ta lisas, et täna ei tehta lõplikke otsuseid ega hääletata

muudatusettepanekuid, vaid seda tehakse juba edasises menetluses.

Esimees tutvustas kutsutuid ning andis esmalt sõna Kaitseministeeriumi (KAM) esindajale.

Margit Gross tutvustas lähemalt KAM poolt esitatud muudatusettepanekuid. Esimene

ettepanek puudutab sõjarelvade definitsiooni täpsustamist, teine ettepanek Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusele (RKIK) tasuliste teenuste osutamiseks vajalike pädevuste ja

volituste andmist ning kolmas ettepanek Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kasutamise

võimaldamist ettevõtjatele. Ta lisas, et KAM loobub neljandast muudatusettepanekust ehk

strateegilise kauba seaduse § 5 lõike 1 punkti 4 kehtetuks tunnistamisest, sest vastav

muudatus on juba riigikaitsekomisjoni poolt esitatud ning ei ole selle eelnõu juures vajalik.

2

Madis Timpson andis seejärel eelnõu eesmärkide tutvustamiseks sõna Siseministeeriumi

(SIM) esindajale.

Riita Proosa selgitas, et eelnõu eesmärk on ajakohastada relvade, nende lisaseadmete ja

laskemoona regulatsiooni ning muuta seadus selgemaks ja paremini toimivaks. Ta rõhutas, et

käesolevas eelnõus keskendutakse probleemidele, mida on suuremas osas küll käsitletud ka

relvaseaduse (RelvS) uue tervikteksti väljatöötamiskavatsuses, kuid mida on võimalik

lahendada praegu kiiremini.

R. Proosa tõi esile, et eelnõuga täpsustatakse relvade, nende lisaseadmete ja laskemoona

liigitust ning käitlemise, hoiustamise ja kasutamise nõudeid. Samuti korrastatakse relvadega

seotud majandustegevuse ja järelevalve aluseid. Muudatuste eesmärk on suurendada avalikku

turvalisust, parandada relvade käitlemise kontrollitavust, tagada registrite töökindlus ja

andmekaitse, vähendada ebavajalikku halduskoormust ning toetada riigikaitselist

valmisolekut ja ühiskonna kaitsetahet. Eelnõu terviklik rakendamine suurendab õigusselgust,

tõhustab järelevalvet, parandab relvakultuuri ja ohutust ning vähendab nii riigi kui ka

relvaomanike halduslikku ja rahalist koormust.

R. Proosa tegi seejärel põhjaliku ülevaate peamistest eelnõuga tehtavatest muudatustest, mis

on kirjeldatud eelnõu seletuskirjas. Seaduse jõustumine on ettenähtud etapiviisiliselt ning

võiks toimuda 2026.a lõpust kuni 31. detsembrini 2027.a, mis oleks mõne muudatuse puhul

üleminekuaeg.

Madis Timpson andis seejärel sõna Riigikogu liikmele Henn Põlluaasale enda esitatud

muudatusettepanekute tutvustamiseks.

Henn Põlluaas sõnas, et eelnõus on kahtlemata palju positiivset, kuid on ka mitmeid

küsimusi tekitavaid ja sisutuid muudatusi. Arvestades, et RelvS uus terviktekst on juba

ettevalmistamisel ja praegu käsitletakse sellest üksnes kitsast osa, piirdus ta vaid kolme

muudatusettepanekuga.

H. Põlluaas tutvustas lähemalt enda esitatud muudatusettepanekuid.

Madis Timpson andis sõna MTÜ Front Line Eesti esindajale.

Raul Kajar tutvustas MTÜ Front Line Eesti arvamust. Ta selgitas, et MTÜ tegeleb muu

hulgas ajalooliste sõjasündmuste taaslavastamisega, kus kasutatakse paukpadrunitega

akustilisi ja nn musta püssirohuga eestlaetavaid relvasid, mis ei ole piiratud käibega relvad.

Kui kõik need komponendid, sh paukpadrunid allutataks eelnõu kohaselt relvaloa nõudele,

võiks suur osa MTÜ tegevusest automaatselt muutuda justkui ebaseaduslikuks.

R. Kajar lisas, et kui paukpadrunid muutuksid piiratud käibega „laskemoonaks“, siis peaks

edaspidi iga akustilise relva omanik (kõik MTÜ klubi liikmed, kellel on relvaluba) ostma

paukpadruneid individuaalselt, sest MTÜ kui juriidiline isik ei oma relvaluba. Kuna

laskemoona hoiustamise kogused on piiratud, siis muutub ka hind kallimaks, samas kui klubi

kaudu soetamine oleks oluliselt odavam ja mõistlikum.

Madis Timpson andis sõna Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni (ELSF) esindajale.

Anti Kuulmata tutvustas ELSF-i arvamust. Ta selgitas, et laskesuusatamises ja -spordis

osalevad palju ka alaealised. Enne välisriiki Eestit esindama sõitmist toimuvad

katsevõistlused, milleks moodustatakse grupp ning määratakse täiskasvanud treener ja liidu

esindaja. Kui alaealised sportlased elavad üle Eesti, tuleb kiirelt enne välisriiki sõitmist teha

korda relvaload. Täna võtab ühe dokumendi, näiteks kandmis- või paralleelrelvaloa

3

menetlemine 60 päeva ning välisriiki sõites tuleb taotleda ka Euroopa tulirelvapass, mis võtab

omakorda 60 päeva ehk kokku 120 päeva. Katsevõistlused toimuvad aga tiitlivõistlustele

võimalikult lähedal, et saata välja hetkel tugevaim sportlane. Seetõttu on ELSF ettepanek

lühendada vastava spordialaga tegelemiseks vajalike dokumentide menetlustähtaegu klubidele

ja ka lapsevanematele.

A. Kuulmata juhtis veel tähelepanu ka nõudele, mille järgi peab relvaloa saamiseks vastava

spordialaga tegelemiseks olema relvaomanik ise võistlustel osalenud. Alaealiste sportlaste

puhul on relvaomanikuks lapsevanemad, mistõttu peaks selle nõude kohaselt ka lapsevanem

ise olema vastaval spordialal võistelnud. See võib olla ebamõistlik nõue, kui lapsevanem on

eakas või tema tervis üldiselt ei võimalda võistelda. Ta sõnas lõpetuseks, et ELSF on ka

ministeeriumiga neid küsimusi arutanud.

Madis Timpson andis sõna Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) esindajale.

Jaak Volmer tutvustas EJS-i arvamust. Ta märkis, et jahimeeste suuremad ootused on seotud

tulevase uue RelvS terviktekstiga. Käesolevas kiiremas eelnõus on mõne olulise küsimusega

juba arvestatud ning ministeeriumiga suhtlemine on teatud pingeid ka vähendanud.

J. Volmer tõi siiski esile, et padrunikestade regulatsioon jääb ebaselgeks. Kuigi on räägitud, et

praktikas see probleemiks ei kujune, näevad jahimehed seaduse tekstis endas siiski riske.

Samuti ootavad jahimehed tulevaselt tervikteksti eelnõult näiteks soetamislubade

regulatsiooni loogilisemaks muutmist ning sõja- ja tsiviilrelvade regulatsioonide

eraldamist. Ta selgitas, et alustaval jahimehel on kehtivast mahukast RelvS-st keeruline leida

tsiviilisikule tegelikult ja praktiliselt vajalikku teavet, näiteks kui ta läheb peale jahimehe

eksamit relva soetama. Seetõttu peab EJS oluliseks, et tsiviil- ja sõjarelvade regulatsioonid

oleksid selgemalt eristatud.

Madis Timpson andis sõna Eesti Relvaomanike Liidu esindajale.

Vootele Voit tutvustas Eesti Relvaomanike Liidu arvamust.Ta tõi esile, et Liit on samuti

padrunikomponentide küsimuses tagasisidet andnud. Näiteks tõi ta terashaavli, mida

kasutatakse jahinduses padrunites kui ka metallitööstuses metallpindade puhastamiseks.

Siinkohal tekib küsimus, kuidas tõmmata see piir tegelikult identsete esemete vahel. Tema

hinnangul tekitab padrunikomponentide selgitus sel viisil üksnes õiguslikku segadust.

V. Voit toetas ka H. Põlluaasa ettepanekut lubada tavalisel relvaomanikul hoiustada veidi üle

1000 padruni, näiteks 1100, 1200 või 1300. Ei ole mõistlik eeldada, et enne uue varu ostmist

tuleb eelnevalt kogu tuhandene padrunivaru lõpuni ära kasutada.

V. Voit tõstatas lisaks revolvri hoidmise küsimuse. Eelnõu kohaselt võib relva hoida

väljaspool relvakappi, kui relvaomanik on kodus, kuid revolvri korral tekib küsimus, mis saab

otse lööknõela ees olevast padrunist. Selgituse järgi ei tohiks lööknõel olla padruniga

joondatud. Siinkohal tuleks aga täpsustada, kas üks revolvri trumli pesa peab selleks jääma

tühjaks või võib lööknõela asetada padrunite vahelisele sälgule ehk kahe padruni vahele nii, et

näiteks kukkumisel ei tekiks juhulasku.

Madis Timpson andis sõna RKIK esindajale.

Ivar Kaldasaun selgitas lähemalt, milleks RKIK soovib eelnõuga täiendavaid õigusi saada.

Ta selgitas, et kaitsetööstuspark on terviklik kompleks, kus kaitsetööstus ettevõtetel on riigi

poolt tagatud julgeolekukeskkonnas võimalik tegeleda kaitsetööstustoodangu valmistamiseks

vajalike tegevustega. RKIK tagab omapoolt infrastruktuuri ning selleks on vaja õigust hoida

ja ladustada laske- ja lahingumoona ning osutada ettevõtetele seda teenust.

I. Kaldasaun märkis, et suuremad ettevõtted võivad vajada endale mitut ladu, väiksemad vaid

4

osa ühest laost. Eri liiki lõhkematerjale tuleb hoida ka eraldi ladudes ning väikestel ettevõtetel

ei ole seega otstarbekas omada tervet ühte ladu või ladude kompleksi. Seetõttu on mõistlik, et

ladude majandamist korraldab RKIK ja pakub seda tasulise teenusena ettevõtetele. Vajalikud

on nii relvade kui ka laskemoona vedamise teenused ettevõtete vahel ning transport

harjutusväljadele, näiteks testlaskmisteks.

Samuti on kaitsetööstuse juures vajalik tegevus lõhkematerjalide ja laskemoona ning nendega

kokku puutunud jääkide hävitamine ning selleks rajab RKIK hävitusala koos vastavate

seadmetega, et ohtlikke jääke ei suunataks tavapärasesse jäätmekäitlusesse ega veetaks

väljapoole pargi ala.

I. Kaldasaun lisas, et RKIK võimaldab veel pargis kasutada esmaste katsetuste tegemiseks

katseplatsi ning pakub ka igapäevaseid haldusteenuseid, sh perimeetri valvet, lumekoristust

ning kütte, auru, vee jm tehnokeskuse lahendusi.

Madis Timpson märkis, et kutsutud on oma seisukohad nüüd esitanud ning nähtavasti on

peamised ootused seotud tervikliku uue RelvS-ga, kuna käesoleva eelnõuga lahendatakse

pigem kiireloomulisemaid küsimusi.

Esimees avas seejärel küsimuste vooru.

Valdo Randpere küsis revolvri hoidmist puudutava eelnõu sätte kohta, mille järgi võib

revolvri hoidmisel padrun olla padrunipesas, kuid see ei tohi paikneda vahetult lööknõela ees.

Ta juhtis tähelepanu, et revolvri puhul liigubki päästikule vajutamise järel trummel just

lööknõela ette, mistõttu ei ole eelnõu sõnastus tema hinnangul tehniliselt täpne. Kui eesmärk

on vältida täpsemalt just näiteks relva kukkumise tagajärjel juhulasku, tuleks see säte

selgemalt sõnastada.

V. Randpere küsis lisaks relvaloa pikendamisel nõutava laskekatse kohta. Ta märkis, et

varasemalt on SIM poolt justkui viidatud, et selline nõue kaotatakse, kuid eelnõus seda

muudatust ei ole. Ta tõi enda kogemusest esile, et enne laskekatset korraldati lisaks ka

teooriakontroll, mis tuli üllatusena. Näiteks küsiti relva olulisi osi, kuigi sellist teooria nõuet

ei ole näha seaduses ega politsei eeskirjades. Tema hinnangul on selline lähenemine ja täpsuse

nõue tsiviilkodanike puhul ebaloogiline.

V. Randpere tegi seega ettepaneku kaaluda laskekatse nõue relvaloa pikendamisel kaotada või

vähemalt tagada, et politsei ei nõuaks teooriakontrolli näol rohkem, kui seadus ette näeb.

Riita Proosa vastas, et temale teadaolevalt ei ole lubadust laskekatse täielikuks kaotamiseks,

kuid kindlasti on eesmärk vältida nn topeltkontrolli. Näiteks kui inimene on laske- ja

relvakäsitsemise oskust mujal juba tõendanud, siis ei pea ta seda loa pikendamisel politsei

juures uuesti tegema. Tervikteksti eelnõus kavandatakse selles osas veel täiendavaid

lihtsustusi, sh on plaanis relvaeksami praktiline osa viia politseist halduslepingu alusel

vajalikele tingimustele vastavate eraettevõtjate korraldada.

R. Proosa märkis revolvri sätte osas, et selle täpsustamine tasub kaalumist, kuid peamine sätte

eesmärk on tõesti just juhulasu vältimine. Enamus revolvreid on kahetoimelised, mis

vähendab iseenesest juhulasu võimalust. Ta tõdes, et kui püstoli puhul saab nõuda tühja

padrunipesa, siis revolvri puhul paiknevad padrunid tegelikult alati trumli padrunipesas,

mistõttu oli vaja leida alternatiivne lahendus.

Raul Kajar kommenteeris, et revolvrid võivad olla nii ühe- kui ka kahetoimelised. Ta

selgitas, et ühetoimelise revolvri puhul vinnastatakse relv enne laskmist, kahetoimelise puhul

pöörab päästikule vajutamine trumlit ja vinnastab relva ise.

Varro Vooglaid nõustus, et revolvrit puudutav säte vajab muutmist, sest see sõnastus ei ole

korrektne. Ta selgitas, et isegi kui padrun ei paikne revolvri hoidmisel vahetult lööknõela ees,

5

siis revolvri puhul pöörab kuke vinnastamisel või päästikule vajutamisel trummel ikkagi

järgmise padruni ette. Seetõttu ei takista lööknõela ees tühja pesa hoidmine tegelikku lasku,

sest järgmine padrun liigub niikuinii päästiku vajutamisel ette. Kui eesmärk on takistada

juhulasku, peaks sätte kohaselt olema tühi trumli pöörlemise suunas järgmine pesa.

V. Vooglaid märkis, et tegelikult ei pruugi see säte olla üldse vajalik, kuna revolvri päästik on

tugev ning juhulasu tegemine on ebatõenäoline. Tema hinnangul võiks seega piisata nõudest,

et revolvrit ei tohi hoida vinnastatuna.

V. Vooglaid tõstatas veel relva väljaspool relvakappi hoidmise küsimuse. Kehtiva

regulatsiooni järgi võib ühe relva omanik hoida seda väljaspool kappi, kuid mitme relva

omanik kaotab selle õiguse. Loogilisem oleks sellisel juhul lubada ühte relva väljaspool hoida

ja nõuda ülejäänute hoidmist relvakapis. Eelnõuga aga tehakse hoopis muudatus, et relva ei

tohi üleüldse hoida väljaspool relvakappi, kui omanik ei ole ise kodus.

V. Vooglaid märkis, et selline muudatus ei võimalda tegelikult täita relvaga enesekaitse

eesmärki, kuna nõuaks iga kordse kodust lahkumise korral relva kappi panemist ning koju

tulles taas väljavõtmist. Ta tõi näiteks, et kui omanik lahkub kodust ainult hetkeks, näiteks

prügi väljaviimiseks või koeraga jalutamiseks, siis ei ole selline lähenemine mõistlik. Sellise

nõude praktiline tulemus võib olla see, et relv jääbki kappi ega ole enesekaitseks kiiresti

kättesaadav, või siis jäetakse see kapist välja, mis oleks sellisel juhul ebaseaduslik. Tema

hinnangul võiks omaniku kohustus piirduda sellega, et relv ei ole kõrvalistele isikutele

kättesaadav ning on varjatud või raskesti ligipääsetavas kohas.

Riita Proosa rõhutas, et seaduslikult väljaspool relvakappi hoitud relvade sattumine alaealiste

või teiste pereliikmete kätte on olnud tegelik probleem. Selle vältimine on eelnõu muudatuse

peamine eesmärk. Kui relvaomanik ei viibi ise kodus ega saa relval vahetult silma peal hoida,

peab relv olema temaga kaasas või siis relvakapis. SIM jääb seega muudatuse juurde, kuna

vaadata tuleb tegelikult laiemat pilti, kui mugavus vs kohustus.

R. Proosa lisas, et selline lühiajaline liikumine oma hoovis nagu näiteks prügi väljaviimine, ei

pruugi tähendada oma kodust lahkumist.

Anti Kuulmata kommenteeris, et ka tänase praktika kohaselt nõutakse ühe relva hoidmist

relvakapis, kui korteris või majas elab üle ühe inimese. Üksi elava isiku puhul seda ei nõuta.

Raul Kajar kommenteeris, et ei pea uut relvakapi nõuet ühe relva puhul mõistlikuks.

Madis Timpson palus paukpadrunite muudatuse osas täpsustada, milles seisneb probleem

ning kas see on seotud EL-i direktiiviga.

Riita Proosa selgitas, et paukmoon kui laskemoona üks liikidest on kehtivas RelvS-s selgelt

reguleerimata, sest teatud hetkel on laskemoona definitsioon Eesti õigusesse puudulikult üle

võetud. Kehtiv RelvS näeb laskemoonana ette üksnes terviklikku padrunit ehk kõiki

komponente, sh laskekeha sisaldavat padrunit.EL-i direktiiv näeb ette laskemoona ja ka selle

osakomponendid, kui vastavas liikmesriigis on selleks nõutav luba.

R. Proosa märkis, et SIM on juba teinud ettepaneku seda sõnastust täpsustada. Ta rõhutas, et

eesmärk ei ole muuta kõiki padrunikomponente automaatselt luba nõudvaks ehk kehtivas

seaduses luba mittenõudvad komponendid jääksid nii ka edaspidi.

Samas on eesmärk selgemalt reguleerida, et laskemoona ja selle tsiviilkäibes lubatavust

hinnatakse selle relva järgi, milles seda kasutatakse. Piiratud käibega relva laskemoon, sh

paukmoon oleks seega samuti piiratud käibega ja nõuaks samamoodi relvaluba, nagu piiratud

käibega relv ise. Nõuetele vastav hoiatus- ja signaalrelva laskemoon ei vajaks luba, kuna ka

selline relv ei nõua relvaluba ning tulirelva kaliibriga padrunid ei lähe hoiatus- ja signaalrelva

sisse. R. Proosa lisas, et siiski on eesmärk, et müüjad hakkaksid edaspidi pidama arvestust,

kellele ja mida nad müüvad.

6

Henn Põlluaas kommenteeris, et tema hinnangul on tegemist ülereguleerimisega ning sisutu

muudatusega. Ta märkis, et paukpadruneid kasutatakse muu hulgas mutipeletajates,

lennuväljadel lindude peletamiseks jms eesmärkidel. Seega ei ole ühtegi põhjendust, miks

seda peaks laskemoonana reguleerima või selle müüki niivõrd üksikasjalikult

registreerima. Tema ettepanek on selline muudatus eelnõust välja jätta.

H. Põlluaas tõi esile, et EL direktiiv võimaldab padrunikomponente laskemoonana käsitleda

juhul, kui liikmesriigis on neile kehtestatud eraldi loa nõue. Liikmesriikides selliseid

kohustusi temale teadaolevalt ei esine ning ka Eesti ei peaks looma uut loakohustust. Näiteks

kasutatakse padrunikomponente lihtsalt ka ehete, pudeliavajate jm esemete valmistamiseks.

Tema hinnangul peaks laskemoonaks seega jääma ikkagi terviklik padrun ning regulatsiooni

ei tohiks sel viisil keerulisemaks teha, vaid julgeolekuolukorda arvestades pigem lihtsustada.

Vootele Voit kommenteeris kaliibrite osas, et on ostnud 9 mm kaliibriga paukpadruneid

mutipeletajasse, mida oli tegelikult võimalik kasutada ka 9 mm püstolis ning müügil on ka .22

kaliibriga väiksemaid paukpadruneid. Sõjalistel õppustel kasutatakse 5,56 × 45 mm

paukpadruneid spetsiaalse kompensaatoriga. Seetõttu ei ole kaliibri alusel paukpadrunitele

piiri seadmine selge.

Valdo Randpere kommenteeris, et tema hinnangul ei ole mõistlik muudatus nõuda müüjatelt

arvestust, kellele ja kui palju paukpadruneid müüakse. Ta nõustus, et regulatsiooni ei tohiks

teha keerulisemaks ning jääb arusaamatuks, millist probleemi praegu täpsemalt lahendatakse.

Varro Vooglaid küsis, milline tegelik ühiskondlik probleem jääks lahendamata, kui sellist

täiendavat regulatsiooni ei kehtestataks ja senine olukord säiliks.

Riita Proosa vastas, et probleem on tegelikult laiem mitte ainult SIM haldusalal, vaid ka

lõhkematerjaliseaduse alusel toimetavatel asutustel. Ta selgitas, et paukmoon on lõhkeainet

sisaldav toode, mis ei kuulu praegu selgelt ei lõhkematerjaliseaduse ega RelvS alla. Tehnilise

Järelevalve Amet on sellele probleemile tähelepanu juhtinud juba aastaid. Samas ütleb RelvS,

et laskemoona defineeritakse läbi relva, milles see on kasutatav.

R. Proosa tõi esile, et SIM tugineb oma sõnastustes muu hulgas Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi (EKEI) selgistustele. Ka menetlustes on tekkinud probleeme, sest laskemoonas

lendkeha puudumisel pole selge, kuidas eset täpsemalt määratleda.

Varro Vooglaid kommenteeris, et lendkeha puudumine näitabki just seda, et paukpadrun ei

ole laskemoon, sest laskemoona definitsioonist tulenev tunnus ongi lendkeha, millega võib

sihtmärki tabada.

Riita Proosa vastas, et selline laskemoona definitsioon kehtivas RelvS on tegelikult ekslikult

üle võetud ning ei tulene EL-i definitsioonist ega kuskilt mujalt. Ta möönis, et selle täpsemat

sõnastust saab edasises menetluses kaaluda.

Madis Timpson märkis, et selle küsimuse üle saab ka muudatusettepanekute hääletamisel

põhjalikumalt arutada.

Varro Vooglaid palus siiski täpsustada, millist elulist probleemi selle muudatusega

lahendatakse ning milline konkreetne kahju tekiks juhul, kui seda täiendavalt ei reguleerita.

Riita Proosa selgitas, et paukpadrun on lõhkematerjali sisaldav toode, mis koosneb osaliselt

laskemoona olulistest komponentidest, mille soetamiseks on tsiviilkodanikul vaja luba.

Näiteks sütik ja püssiroht. Ta selgitas, et sütiku ja püssirohu eraldi soetamiseks on vaja luba,

kuid neid sisaldava ilma lendkehata toote saab justkui osta ilma loata. SIM näeb selles

vastuolu, sest toode sisaldab siiski nimetatud olulisi komponente.

7

Henn Põlluaas küsis, millist ohtu kujutab tühi padrunikest ning miks peaks see nüüd olema

defineeritud laskemoonana.

Riita Proosa vastas, et SIM on esitanud ettepaneku, milles täpsustatakse, et laskemoonana ja

selle komponentidena käsitletakse olulisi osasid, mis vajavad luba. Tühjad kestad ja kuulid,

milleks eraldi luba vaja ei ole, jääksid regulatsioonist välja.

Varro Vooglaid küsis, kas SIM-il või politseil on andmeid, et paukpadruneid ehitatakse

Eestis märkimisväärselt ümber päris padruniteks.

Riita Proosa vastas, et see on sage ja igapäevane probleem. Ümberehitatud pauk- ja

gaasipadruneid kasutatakse justnimelt hoiatus- ja signaalrelvades ning nendega pannakse

toime rikkumisi.

Raul Kajar kommenteeris, et akustilised relvad on sageli sõjarelvadest ümber ehitatud nii, et

neisse ei saa enam sisestada lendkehaga padrunit. Selliste relvade paukpadrunite täiendav

reguleerimine tekitaks probleeme MTÜ tegevusele.

Vootele Voit lisas, et antiikrelvade sütikukapslid on temale teadaolevalt EKEI hinnangu järgi

defineeritud piiramata tsiviilkäibesse. Ta selgitas veel, et paukpadruni ots on kokku valtsitud

ning selle ümberehitamine kuuliga padruniks oleks tehniliselt väga ebamugav. Lihtsam oleks

kasutada tühja padrunikesta ning proovida paukpadrunist eemaldatud püssirohtu ja sütikut

sinna paigaldada, kuid ka see eeldaks sobivaid mõõtmeid, pressi ja oskusi.

V. Voit kommenteeris, et selline ümbertegemine ei ole kuigi realistlik ning tõenäoliselt oleks

juba lihtsam mõte päris laskemoona hankimine ebaseaduslikul teel. Kõigi paukpadruneid

kasutavate näiteks mutilõksude omanike allutamine sisuliselt laskemoona loakohustusele

oleks tema hinnangul ülereageerimine.

Madis Timpson sõnas, et edasises menetluses saab välja selgitada nende probleemide

tegelikku ulatust.

Lea Danilson-Järg tegi ettepaneku kutsuda järgmisel korral komisjoni ka EKEI esindajad,

kes saaksid selgitada probleemi kuritegevusega seotud külge.

Anti Kuulmata tõi taas esile relvade hoiustamise küsimuse ning märkis, et enne nõuete

seadmist tuleks vaadata üle statistika, kui palju on juhtunud õnnetusi relvakapist väljaspool

hoitud relvadega ja kui sageli on relva kasutatud enese ning vara kaitseks.

Madis Timpson kinnitas lõpetuseks, et komisjon koondab esitatud ettepanekud edasise

menetluse käigus tabelisse ning liigub eelnõu menetlusega tempokalt edasi. Ta küsis SIM

esindajalt, millal võiks valmida uue terviktekstiga RelvS eelnõu.

Riita Proosa vastas, et SIM soovib jõuda tervikteksti eelnõuga oktoobris esimesele

kooskõlastusringile.

Madis Timpson tänas kutsutuid.

Otsustati:

1.1. Jätkata arutelu komisjonis (konsensus: Lea Danilson-Järg, Peeter Ernits, Andre

Hanimägi, Anti Haugas, Maria Jufereva-Skuratovski, Anti Poolamets, Valdo Randpere, Stig

Rästa, Madis Tümpsin, Vilja Toomast, Varro Vooglaid).

2. Info ja muud küsimused

8

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Timpson

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Selena Eenmaa

protokollija