-I- Eesti 200 fraktsioon

RIIOIKOGU

6ueuoP4 ti/tOt)

VOLIKIRI

[a

Lugupidamisega

Toomas Ulbo Besti 200 fraktsiooni esimees

Zc° 2c725c

Ccnor k:te

RIIC,IKOOU Lossi plats Ia. T. +372 631 6331 riigikogu.ee 15165, Thilinu P. +372 631 6334

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 177

Eesti, videosild Reede, 25. september 2026

Algus 9.00, lõpp 9.26

Juhataja: Vladimir Arhipov (aseesimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Tanel Tein

(Peeter Tali asendusliige), Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Getter Kristen Treumuth

(nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido

Ruusmann ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel

ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna valdkonnajuht Laura Limperk-Kütaru (1.

päevakorrapunkt); taristuminister Kuldar Leis ning Kliimaministeeriumi ringmajanduse

osakonna ringsuse ja finantseerimise valdkonna juht Mihkel Krusberg (2. päevakorrapunkt)

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Karin Zereen (1. päevakorrapunkt);

Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris Meiessaar (1.–3.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Eesti seisukohad 28.-29. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja

kalandusnõukogu istungil

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

(EL) 2017/1369 ja määrust (EL) 2020/740 seoses energiamärgistuse ja rehvide märgistamise

lihtsustamisega ning nende jaoks digivõimaluste parema ärakasutamisega - COM(2026) 565

3. Info ja muud küsimused

1. Eesti seisukohad 28.-29. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja

kalandusnõukogu istungil

Madis Pärtel andis ülevaate Eesti seisukohtadest 28.-29. septembril 2026 toimuval Euroopa

Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

biomajanduse asekantsler sõnas, et Leedu eesistumise ajal muutuvad igakuised nõukogu

kohtumised otsustavamaks, sest kokku lepitakse järgmise seitsme aasta põllumajandus- ja

kalanduspoliitika õigusaktides, sealhulgas ühises põllumajanduspoliitikas ning merendus-,

kalandus- ja vesiviljelusfondis. Kalanduspoliitikas soovitakse saavutada nõukogu ühine

lähenemine. Enne nende küsimuste käsitlemist annab Euroopa Komisjon tavapärase ülevaate

2

toiduaineturgude olukorrast. Piimasektoris on hinnad viimase poole aasta jooksul langenud,

kuid kahel viimasel kuul on alanud tõus. See on Eestile positiivne, sest piimasektor on Eesti

toidutööstuses suurima väärtusega. Sealiha sektor on raskes olukorras, kuna eelmise aasta

seakatku tõttu tuli tootmist oluliselt vähendada ning taastumist takistab Euroopa Liidu

rümbahinna langus. Hiina turu piirangute ja suurenenud omamaise varustamise tõttu on

Euroopa Liidu turule jäänud rohkem sealiha, mis avaldab väiketurgudele tugevat survet. Eesti

taotleb, et järgmise aasta kriisireservist eraldataks sealiha sektorile vahendeid, mille jaoks

valmistakse ette kirja ja kohtumist volinikuga. M. Pärtel jätkas, et ühise

põllumajanduspoliitika arutelul soovib eesistuja Iirimaa ministrite seisukohti, et saavutada

oktoobris toimuval nõukogul liikmesriikide kokkulepe ja alustada triloogejärgmise seitsme

aasta poliitika üle. Eesti jaoks on oluline, et kokkuleppes arvestataks meie põllumajanduse

eripäraga, eelkõige Euroopa keskmisest suuremate farmidega. Seetõttu on toetustele lagede ja

piirmäärade kehtestamine Eestile problemaatiline ning vastuvõetamatu lahenduse korral

oleme valmis oktoobris ettepaneku vastu hääletama. Praegu näitab Euroopa Komisjon siiski

valmisolekut paindlikkuseks ning mitmed liikmesriigid jagavad Eesti vastuseisu toetuste

piiramisel. Kalanduse valdkonnas soovib eesistuja saavutada osalise üldise lähenemisviisi

põllumajandus- ja kalandusministrite artiklites. Eesti saab valdavat osa ettepanekust toetada,

kuid peamine probleem puudutab eelkõige vanade traallaevade uuendamist. Laevastiku

ajakohastamine on vajalik kliimaeesmärkide täitmiseks ja energiatõhususe parandamiseks

ning vastab ka Euroopa Komisjoni üldistele eesmärkidele, kuid ettepaneku rakendussätted

piiraksid tegelikult laevade väljavahetamist. Eesti taotleb seetõttu sätteid, mis võimaldaksid

traallaevastikku järgmisel finantsperioodil uuendada. Seisukohta toetavad ka mitmed teised

liikmesriigid, sealhulgas Prantsusmaa, Hispaania ja Saksamaa. Arutamisel on ka praegust

finantsperioodi puudutav merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfondi ettepanek, millega

Euroopa Komisjon soovib reegleid lihtsustada. Eesti hinnangul on kavandatud muudatused

liiga väiksed ning nõudeid tuleks lihtsustada rohkem. Lisaks käsitletakse Euroopa Liidu iga-

aastasi kvoodiläbirääkimisi Ühendkuningriigi ja Norraga. Ühendkuningriigiga peetavates

läbirääkimistes Eestil otsene huvi puudub. Norra puhul on Eestil kaudne huvi, sest mõned

Eesti kaugpüügilaevad tegutsevad Põhja-Atlandil ning seetõttu on oluline, et Euroopa Liit

saavutaks sealsete liikide püügiks piisavad kvoodid ega teeks läbirääkimistel Norrale

põhjendamatuid järeleandmisi.

Urve Tiidus küsis, kas Saudi Araabia investori E-Piima ost oli üksik tehing või viitab see

laiemale trendile Euroopa Liidus. Teiseks küsis U. Tiidus, milliseid Eesti ettepanekuid soovib

Eesti kalanduspoliitika läbirääkimistel veel survestamiseks teha.

Madis Pärtel vastas, et Paide E-Piima tehase ostmine Saudi Araabia investori poolt oli

märkimisväärne tehing, kuid investor valis Eesti ettevõtte eelkõige tänu meie piimasektori

kõrgele tootlikkusele ja kvaliteedile. Ka Järva-Jaani tehase omandamine teise Saudi Araabia

ettevõtte poolt võib viidata suurenenud huvile Eesti piimanduse vastu. Kalanduspoliitikas

puudutavad Eesti ettepanekud eelkõige laevastiku uuendamist. Kalavarude kasutust ei

reguleerita laevade võimsuse, vaid püügikvootide ning püügivahendite arvu ja silmasuuruse

kaudu. Näiteks kilu- ja räimekvoodid määratakse Euroopa Liidu tasandil ning laeva võimsus

ei suurenda lubatud püügimahtu. Seetõttu peab õigusraamistik võimaldama vananenud

laevastikku uuendada.

Vladimir Arhipov sõnas, et on oluline kaitsta kindlalt kalurite huve ning seista vastu

kvootide ja traallaevadele kehtivate tingimuste karmistamisele, sest keerulises olukorras on nii

rannakalurid kui ka traalpüüdjad. V. Arhipov rõhutas, et laevastiku uuendamine ei kahjusta

3

oluliselt kalavarusid.

Madis Pärtel sõnas, et Euroopa Liidu põhimõtte kohaselt ei tohi loodusvarasid oluliselt

kahjustada. Eestil on Euroopa Komisjoniga põhimõtteline erimeelsus, kuna komisjoni soovib

piirata võimsamate laevade soetamist, kuid Eesti seisukoht on, et püügimahtu ei määra laeva

võimsus, vaid kvoodid, püügivahendite arv ja võrgusilma suurus.

Vladimir Arhipov tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Otsustati:

1.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea

Danilson-Järg, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Tanel Tein, Urve Tiidus).

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse

määrust (EL) 2017/1369 ja määrust (EL) 2020/740 seoses energiamärgistuse ja rehvide

märgistamise lihtsustamisega ning nende jaoks digivõimaluste parema ärakasutamisega

- COM(2026) 565

Kuldar Leis andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, millega muudetakse

määrust (EL) 2017/1369 ja määrust (EL) 2020/740 seoses energiamärgistuse ja rehvide

märgistamise lihtsustamisega ning nende jaoks digivõimaluste parema ärakasutamisega -

COM(2026) 565 (lisa 1). Taristuminister sõnas, et Euroopa Komisjon avaldas käesoleva aasta

juunis energiatoodete õigusraamistiku lihtsustamise paketi, millega muudetakse

energiamärgiste ja rehvide märgistamise määrust. Algatuse eesmärk on tõhustada

energiatoodete- ning rehvide tootjatele ja müüjatele kehtivaid reegleid digilahenduste

edendamise ja nõuete täpsustamise teel. Muu hulgas eemaldatakse prinditud energiamärgise

kohustus ja laiendatakse Euroopa energiamärgisega toodetud andmebaasi ja selle kasutust

ning täpsustatakse energiatoodete ja rehvide paigaldajate kohustusi ning lihtsustatakse

energiamärgise uuendamise protsessi. Seejärel tutvustas taristuminister Eesti peamisi

seisukohti märkides, et Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut energiamärgistuse ja

rehvide märgistuse määrusi lihtsustada, et vähendada halduskoormust, tõhustada

turujärelevalvet ning edendada digitaalsete lahenduste kasutamist. Toetame energiatoodete

andmehalduse digitaliseerimist ning tervitatav on olemasoleva Euroopa energiamärgisega

toodete andmebaasi laialdasem kasutamine. Peame oluliseks, et kehtiv andmete ühekordse

esitamise põhimõttega ei kaasneks lisanduvat halduskoormust. Toetame digitaalsete

märgistuslahenduste edendamist ning kooskõlas Eesti ringmajandusalaste prioriteetidega on

oluline, et energiamärgiste ja rehvide märgiste digitaliseerimine toetaks ka ringlussevõttu ja

toodete elutsükli terviklikku käsitlemist. Peame oluliseks, et digitaliseerimine ei pärsiks

tarbijate teadlikkust ning et toodete teave oleks samaväärselt ligipääsetav. Vähendamaks

halduskoormust toetab Eesti energiatoodete ja rehvide märgiste uuendamise menetluslikku

lihtsustamist ning ka turujärelevalve tõhustamist, kuid leiame, et liikmesriigile peab jääma

paindlikkus ja kaalutlusõigus kontrollimeetmete sätestamisel, arvestades kohalikke

turutingimusi.

Mihkel Krusberg lisas, et algatus on osa Euroopa Liidu ülesest halduskoormuse

vähendamisest ning liikmesriigid loodavad jõuda kokkuleppele oktoobri lõpuks. Kehtivad

raammäärused ja nende alusel vastu võetud energiatoodete õigusaktid ei ole digilahendustega

piisavalt kooskõlas. Muudatuste eesmärk on ajakohastada nõudeid, vähendada

põhjendamatuid kohustusi ning tagada, et tootjad esitaksid vajalikku teavet.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas konsensuslikult toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

4

Lea Danilson-Järg küsis, kas kavandatud muudatused suurendavad ettevõtjate

halduskoormust.

Mihkel Krusberg vastas, et üleminek võib olla keerulisem ettevõtjatele, kes on harjunud

esitama teavet üksnes paberkandjal, kuid sisuliselt muudab see nõuete täitmise lihtsamaks.

Tarbijale peab teave jääma kättesaadavaks nii digitaalselt kui vajaduse korral kaupluses

ekraanil või paberkandjal. Kokkuvõttes väheneb ettevõtjate halduskoormus, mida toetab ka

turul juba laialdaselt kasutatav EPREL andmebaas, mis võimaldab muu hulgas kontrollida

kolmandatest riikidest pärinevate toodete nõuetele vastavust.

Urve Tiidus küsis, kas saaks energiamärgisega toodete andmebaasis esile tuua juhtumid, kus

liikmesriik on tuvastanud tootega seotud puudusi.

Mihkel Krusberg vastas, et raammääruse muudatus ei muuda konkreetsetele toodetele teistes

õigusaktides kehtestatud nõudeid. Turujärelevalve parandamiseks soovitakse muuta

andmebaasis nähtavaks liikmesriikides tuvastatud rikkumised, mille korral teavitaks

rikkumise tuvastanud liikmesriigi järelevalveasutus Euroopa Komisjoni ja märgiks probleemi

andmebaasis. See aitaks maaletoojatel ja koostööpartneritel riskantseid tootjaid ning tooteid

vältida ja korrastaks turgu, eriti kolmandate riikide toodete puhul. Eesti peab oluliseks, et

turujärelevalve aruanded ja ülevaated jääksid mittesiduvaks ega tekitaks pidevat

tõendamiskohustust, kuna eesmärk on tagada toodete ohutus ja nõuetele vastavus, mitte

suurendada põhjendamatult halduskoormust.

Vladimir Arhipov tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni

arvamusega (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Aivar Sõerd, Kadri Tali,

Tarmo Tamm, Tanel Tein, Urve Tiidus).

3. Info ja muud küsimused

Vladimir Arhipov andis teada, et järgmine ELAK-i istung toimub 28. septembril kell 13.30

ELAKi ruumis P280.

Otsustati:

3.1. Määrata EL asjade komisjoni liige õiguskomisjonis Lea Danilson-Järg vastutavaks

ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi osas, mis käsitleb Euroopa

uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust – COM(2026) 313

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm,

Tanel Tein, Urve Tiidus).

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Arhipov

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 177

Eesti, videosild Reede, 25. september 2026

Algus 9.00, lõpp 9.26

Juhataja: Vladimir Arhipov (aseesimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Lea Danilson-Järg, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Tanel Tein

(Peeter Tali asendusliige), Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Getter Kristen Treumuth

(nõunik)

Puudusid: Arvo Aller, Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido

Ruusmann ja Kristo Enn Vaga

Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel

ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna valdkonnajuht Laura Limperk-Kütaru (1.

päevakorrapunkt); taristuminister Kuldar Leis ning Kliimaministeeriumi ringmajanduse

osakonna ringsuse ja finantseerimise valdkonna juht Mihkel Krusberg (2. päevakorrapunkt)

Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi nõunik Karin Zereen (1. päevakorrapunkt);

Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik Maris Meiessaar (1.–3.

päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Eesti seisukohad 28.-29. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja

kalandusnõukogu istungil

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

(EL) 2017/1369 ja määrust (EL) 2020/740 seoses energiamärgistuse ja rehvide märgistamise

lihtsustamisega ning nende jaoks digivõimaluste parema ärakasutamisega - COM(2026) 565

3. Info ja muud küsimused

1. Eesti seisukohad 28.-29. septembril 2026 toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja

kalandusnõukogu istungil

Madis Pärtel andis ülevaate Eesti seisukohtadest 28.-29. septembril 2026 toimuval Euroopa

Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

biomajanduse asekantsler sõnas, et Leedu eesistumise ajal muutuvad igakuised nõukogu

kohtumised otsustavamaks, sest kokku lepitakse järgmise seitsme aasta põllumajandus- ja

kalanduspoliitika õigusaktides, sealhulgas ühises põllumajanduspoliitikas ning merendus-,

kalandus- ja vesiviljelusfondis. Kalanduspoliitikas soovitakse saavutada nõukogu ühine

lähenemine. Enne nende küsimuste käsitlemist annab Euroopa Komisjon tavapärase ülevaate

2

toiduaineturgude olukorrast. Piimasektoris on hinnad viimase poole aasta jooksul langenud,

kuid kahel viimasel kuul on alanud tõus. See on Eestile positiivne, sest piimasektor on Eesti

toidutööstuses suurima väärtusega. Sealiha sektor on raskes olukorras, kuna eelmise aasta

seakatku tõttu tuli tootmist oluliselt vähendada ning taastumist takistab Euroopa Liidu

rümbahinna langus. Hiina turu piirangute ja suurenenud omamaise varustamise tõttu on

Euroopa Liidu turule jäänud rohkem sealiha, mis avaldab väiketurgudele tugevat survet. Eesti

taotleb, et järgmise aasta kriisireservist eraldataks sealiha sektorile vahendeid, mille jaoks

valmistakse ette kirja ja kohtumist volinikuga. M. Pärtel jätkas, et ühise

põllumajanduspoliitika arutelul soovib eesistuja Iirimaa ministrite seisukohti, et saavutada

oktoobris toimuval nõukogul liikmesriikide kokkulepe ja alustada triloogejärgmise seitsme

aasta poliitika üle. Eesti jaoks on oluline, et kokkuleppes arvestataks meie põllumajanduse

eripäraga, eelkõige Euroopa keskmisest suuremate farmidega. Seetõttu on toetustele lagede ja

piirmäärade kehtestamine Eestile problemaatiline ning vastuvõetamatu lahenduse korral

oleme valmis oktoobris ettepaneku vastu hääletama. Praegu näitab Euroopa Komisjon siiski

valmisolekut paindlikkuseks ning mitmed liikmesriigid jagavad Eesti vastuseisu toetuste

piiramisel. Kalanduse valdkonnas soovib eesistuja saavutada osalise üldise lähenemisviisi

põllumajandus- ja kalandusministrite artiklites. Eesti saab valdavat osa ettepanekust toetada,

kuid peamine probleem puudutab eelkõige vanade traallaevade uuendamist. Laevastiku

ajakohastamine on vajalik kliimaeesmärkide täitmiseks ja energiatõhususe parandamiseks

ning vastab ka Euroopa Komisjoni üldistele eesmärkidele, kuid ettepaneku rakendussätted

piiraksid tegelikult laevade väljavahetamist. Eesti taotleb seetõttu sätteid, mis võimaldaksid

traallaevastikku järgmisel finantsperioodil uuendada. Seisukohta toetavad ka mitmed teised

liikmesriigid, sealhulgas Prantsusmaa, Hispaania ja Saksamaa. Arutamisel on ka praegust

finantsperioodi puudutav merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfondi ettepanek, millega

Euroopa Komisjon soovib reegleid lihtsustada. Eesti hinnangul on kavandatud muudatused

liiga väiksed ning nõudeid tuleks lihtsustada rohkem. Lisaks käsitletakse Euroopa Liidu iga-

aastasi kvoodiläbirääkimisi Ühendkuningriigi ja Norraga. Ühendkuningriigiga peetavates

läbirääkimistes Eestil otsene huvi puudub. Norra puhul on Eestil kaudne huvi, sest mõned

Eesti kaugpüügilaevad tegutsevad Põhja-Atlandil ning seetõttu on oluline, et Euroopa Liit

saavutaks sealsete liikide püügiks piisavad kvoodid ega teeks läbirääkimistel Norrale

põhjendamatuid järeleandmisi.

Urve Tiidus küsis, kas Saudi Araabia investori E-Piima ost oli üksik tehing või viitab see

laiemale trendile Euroopa Liidus. Teiseks küsis U. Tiidus, milliseid Eesti ettepanekuid soovib

Eesti kalanduspoliitika läbirääkimistel veel survestamiseks teha.

Madis Pärtel vastas, et Paide E-Piima tehase ostmine Saudi Araabia investori poolt oli

märkimisväärne tehing, kuid investor valis Eesti ettevõtte eelkõige tänu meie piimasektori

kõrgele tootlikkusele ja kvaliteedile. Ka Järva-Jaani tehase omandamine teise Saudi Araabia

ettevõtte poolt võib viidata suurenenud huvile Eesti piimanduse vastu. Kalanduspoliitikas

puudutavad Eesti ettepanekud eelkõige laevastiku uuendamist. Kalavarude kasutust ei

reguleerita laevade võimsuse, vaid püügikvootide ning püügivahendite arvu ja silmasuuruse

kaudu. Näiteks kilu- ja räimekvoodid määratakse Euroopa Liidu tasandil ning laeva võimsus

ei suurenda lubatud püügimahtu. Seetõttu peab õigusraamistik võimaldama vananenud

laevastikku uuendada.

Vladimir Arhipov sõnas, et on oluline kaitsta kindlalt kalurite huve ning seista vastu

kvootide ja traallaevadele kehtivate tingimuste karmistamisele, sest keerulises olukorras on nii

rannakalurid kui ka traalpüüdjad. V. Arhipov rõhutas, et laevastiku uuendamine ei kahjusta

3

oluliselt kalavarusid.

Madis Pärtel sõnas, et Euroopa Liidu põhimõtte kohaselt ei tohi loodusvarasid oluliselt

kahjustada. Eestil on Euroopa Komisjoniga põhimõtteline erimeelsus, kuna komisjoni soovib

piirata võimsamate laevade soetamist, kuid Eesti seisukoht on, et püügimahtu ei määra laeva

võimsus, vaid kvoodid, püügivahendite arv ja võrgusilma suurus.

Vladimir Arhipov tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Otsustati:

1.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea

Danilson-Järg, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm, Tanel Tein, Urve Tiidus).

2. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse

määrust (EL) 2017/1369 ja määrust (EL) 2020/740 seoses energiamärgistuse ja rehvide

märgistamise lihtsustamisega ning nende jaoks digivõimaluste parema ärakasutamisega

- COM(2026) 565

Kuldar Leis andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest, millega muudetakse

määrust (EL) 2017/1369 ja määrust (EL) 2020/740 seoses energiamärgistuse ja rehvide

märgistamise lihtsustamisega ning nende jaoks digivõimaluste parema ärakasutamisega -

COM(2026) 565 (lisa 1). Taristuminister sõnas, et Euroopa Komisjon avaldas käesoleva aasta

juunis energiatoodete õigusraamistiku lihtsustamise paketi, millega muudetakse

energiamärgiste ja rehvide märgistamise määrust. Algatuse eesmärk on tõhustada

energiatoodete- ning rehvide tootjatele ja müüjatele kehtivaid reegleid digilahenduste

edendamise ja nõuete täpsustamise teel. Muu hulgas eemaldatakse prinditud energiamärgise

kohustus ja laiendatakse Euroopa energiamärgisega toodetud andmebaasi ja selle kasutust

ning täpsustatakse energiatoodete ja rehvide paigaldajate kohustusi ning lihtsustatakse

energiamärgise uuendamise protsessi. Seejärel tutvustas taristuminister Eesti peamisi

seisukohti märkides, et Eesti toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut energiamärgistuse ja

rehvide märgistuse määrusi lihtsustada, et vähendada halduskoormust, tõhustada

turujärelevalvet ning edendada digitaalsete lahenduste kasutamist. Toetame energiatoodete

andmehalduse digitaliseerimist ning tervitatav on olemasoleva Euroopa energiamärgisega

toodete andmebaasi laialdasem kasutamine. Peame oluliseks, et kehtiv andmete ühekordse

esitamise põhimõttega ei kaasneks lisanduvat halduskoormust. Toetame digitaalsete

märgistuslahenduste edendamist ning kooskõlas Eesti ringmajandusalaste prioriteetidega on

oluline, et energiamärgiste ja rehvide märgiste digitaliseerimine toetaks ka ringlussevõttu ja

toodete elutsükli terviklikku käsitlemist. Peame oluliseks, et digitaliseerimine ei pärsiks

tarbijate teadlikkust ning et toodete teave oleks samaväärselt ligipääsetav. Vähendamaks

halduskoormust toetab Eesti energiatoodete ja rehvide märgiste uuendamise menetluslikku

lihtsustamist ning ka turujärelevalve tõhustamist, kuid leiame, et liikmesriigile peab jääma

paindlikkus ja kaalutlusõigus kontrollimeetmete sätestamisel, arvestades kohalikke

turutingimusi.

Mihkel Krusberg lisas, et algatus on osa Euroopa Liidu ülesest halduskoormuse

vähendamisest ning liikmesriigid loodavad jõuda kokkuleppele oktoobri lõpuks. Kehtivad

raammäärused ja nende alusel vastu võetud energiatoodete õigusaktid ei ole digilahendustega

piisavalt kooskõlas. Muudatuste eesmärk on ajakohastada nõudeid, vähendada

põhjendamatuid kohustusi ning tagada, et tootjad esitaksid vajalikku teavet.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ja arutelust ning märkis, et

komisjon otsustas konsensuslikult toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

4

Lea Danilson-Järg küsis, kas kavandatud muudatused suurendavad ettevõtjate

halduskoormust.

Mihkel Krusberg vastas, et üleminek võib olla keerulisem ettevõtjatele, kes on harjunud

esitama teavet üksnes paberkandjal, kuid sisuliselt muudab see nõuete täitmise lihtsamaks.

Tarbijale peab teave jääma kättesaadavaks nii digitaalselt kui vajaduse korral kaupluses

ekraanil või paberkandjal. Kokkuvõttes väheneb ettevõtjate halduskoormus, mida toetab ka

turul juba laialdaselt kasutatav EPREL andmebaas, mis võimaldab muu hulgas kontrollida

kolmandatest riikidest pärinevate toodete nõuetele vastavust.

Urve Tiidus küsis, kas saaks energiamärgisega toodete andmebaasis esile tuua juhtumid, kus

liikmesriik on tuvastanud tootega seotud puudusi.

Mihkel Krusberg vastas, et raammääruse muudatus ei muuda konkreetsetele toodetele teistes

õigusaktides kehtestatud nõudeid. Turujärelevalve parandamiseks soovitakse muuta

andmebaasis nähtavaks liikmesriikides tuvastatud rikkumised, mille korral teavitaks

rikkumise tuvastanud liikmesriigi järelevalveasutus Euroopa Komisjoni ja märgiks probleemi

andmebaasis. See aitaks maaletoojatel ja koostööpartneritel riskantseid tootjaid ning tooteid

vältida ja korrastaks turgu, eriti kolmandate riikide toodete puhul. Eesti peab oluliseks, et

turujärelevalve aruanded ja ülevaated jääksid mittesiduvaks ega tekitaks pidevat

tõendamiskohustust, kuna eesmärk on tagada toodete ohutus ja nõuetele vastavus, mitte

suurendada põhjendamatult halduskoormust.

Vladimir Arhipov tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni

arvamusega (konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Aivar Sõerd, Kadri Tali,

Tarmo Tamm, Tanel Tein, Urve Tiidus).

3. Info ja muud küsimused

Vladimir Arhipov andis teada, et järgmine ELAK-i istung toimub 28. septembril kell 13.30

ELAKi ruumis P280.

Otsustati:

3.1. Määrata EL asjade komisjoni liige õiguskomisjonis Lea Danilson-Järg vastutavaks

ettekandjaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi osas, mis käsitleb Euroopa

uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust – COM(2026) 313

(konsensus: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Aivar Sõerd, Kadri Tali, Tarmo Tamm,

Tanel Tein, Urve Tiidus).

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Arhipov

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija