Kutse- ja oskusseaduse eelnõu

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister

Riigikogu kultuurikomisjon | 14. september 2026

Miks süsteemi muuta?

Me ei loo uut süsteemi kõrvale. Me korrastame olemasolevat.

Jätame alles selle, mis annab väärtust – töömaailma ekspertiisi ja usaldusväärse hindamise – ning teeme lihtsamaks selle osa, mis täna dubleerib, võtab aega või jätab vastutuse ebaselgeks.

1. peatükk: kutsesüsteemist kutse- ja oskussüsteemiks

1 Oskusvajadus nähtavaks

OSKA, tööjõu- ja oskusvajaduse analüüs ning prognoos on süsteemi selge osa.

2 Kutsestandard sihitumalt

Jääb eelkõige sinna, kus kutse on tööturule pääsemiseks või tööalaste õiguste saamiseks vajalik.

3 Kompetentsiprofiil

Kiirem ja paindlikum viis kirjeldada ameti või valdkonna oskusi ning siduda need õppe- ja koolituskavadega.

4 Kvalifikatsiooniraamistik

Ajakohastatud tasemekirjeldused toetavad paremini õppekavade arendamist ja kvalifikatsioonide võrreldavust.

Kutse jääb sinna, kus seda on vaja. Muudel juhtudel aitab kompetentsiprofiil töömaailma sisendi kiiremini õppekavadesse viia.

SÜSTEEMI OSALISED

2. peatükk: vähem dubleerimist, selgem vastutus Valdkondlik eksperdikogu Tööandjad, töötajad, erialaliidud ja õppeasutused annavad sisulise ekspertsisendi standarditesse, profiilidesse ja OSKA järeldustesse. Tööjõu ja oskuste arendamise nõukogu Koondab strateegilise vaate ja nõustab valitsust prioriteetide seadmisel.

Kutseasutus – HTM

Korraldab süsteemi, teeb siduvad haldusotsused ning vastutab nende õiguspärasuse eest. Osa ülesandeid saab jätkuvalt delegeerida halduslepinguga.

Kutseandjad ja õppeasutused Korraldavad kutse andmist või esmakutse hindamist ning annavad kvalifikatsiooni.

Tööandjate sisuline roll säilib. Põhimõte on lihtne: otsuse tegemise õigus ja vastutus peavad olema ühes kohas.

KUTSE ANDMINE JA ESMAKUTSE

3. peatükk: kaks selgemat rada kvalifikatsioonini

Töömaailma kutse

Kutsestandard → kutseandja → kutseeksam → kutse või osakutse

Jääb alles seal, kus kutse on tööturule pääsemiseks või tööalaste õiguste saamiseks vajalik või kus selle järele on tõendatud vajadus.

VÕI

Esmakutse

Ametialane kompetentsiprofiil → sellele vastav õppekava → oskuste hindamine õppe jooksul sobivas õppe- või töökeskkonnas → tööandjate kaasamine → esmakutse

Kaotame dubleeriva hindamise seal, kus selleks ei ole sisulist vajadust – mitte tööandjate rolli ega kvaliteedinõudeid.

KUI KÜSITAKSE KUTSEEKSAMITE KOHTA

Kvaliteet ei võrdu ühe lõpueksamiga

Selged nõuded

Kompetentsid on üheselt kirjeldatud.

Praktiline hindamine

Oskusi hinnatakse sobivas õppe- või töökeskkonnas.

Tööandjate kaasamine

Tööandjad osalevad hindamises ja kvaliteedi kujundamises.

Ühtsed põhimõtted

Hindamisjuhendid, ülesanded ja hindajate ettevalmistus.

VÕTA

Juba omandatud oskusi ei pea uuesti tõendama.

Üks eksamivorm üksi ei taga ühtlast kvaliteeti. Sama tähtsad on õppe kvaliteet, hindamiskriteeriumid, ülesanded ja hindajate ettevalmistus.

ÜKS USALDUSVÄÄRNE KOHT KVALIFIKATSIOONIINFO JAOKS

4. peatükk: kutse- ja oskusregister

Üks register

Senine kutseregister kujundatakse ümber kutse- ja oskusregistriks. Sinna koondatakse kutsete kõrval kutsestandardid, kompetentsiprofiilid, kutseandjad ja esmakutsed.

Registrikanne on tõend Kutse olemasolu tõendab eelkõige registrikanne. Inimene ja tööandja saavad kvalifikatsiooni lihtsamini kontrollida ega pea sõltuma paberist.

Parem ülevaade

Registrisse lisatakse ka selle seaduse reguleerimisalasse kuuluvad välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise otsused. Riigil tekib parem ülevaade kvalifikatsioonidest ja oskustest.

Inimese vaatest on muudatus lihtne: tema kutse või esmakutse peab olema usaldusväärselt registrist kontrollitav.

MUUDATUS EI TOIMU ÜLEÖÖ

5. peatükk: üleminek uuele süsteemile

30.06.2027

Senised kutsenõukogud

tegutsevad kuni uute valdkondlike

eksperdikogude moodustamiseni.

30.06.2029

Kutseõppe kutseeksamite rahastamine

jätkub üleminekuajal senise korra alusel.

31.08.2029

Senised kutsestandardid

kehtivad oma tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem

kui see kuupäev.

Koolidel, kutseandjatel ja tööandjatel on aega uue hindamis- ja koostöömudeli rakendamiseks ning vajaduse korral selle täpsustamiseks.

Kolm sõnumit kultuurikomisjonile

1. Tööandjate sisuline roll säilib Eksperdid kujundavad oskusi, standardeid ja profiile ning osalevad hindamises.

2. Kutseeksam ei kao – dubleerimine väheneb Eraldi kutseeksam jääb sinna, kus see on vajalik või selle järele on tõendatud vajadus.

3. Riigi vastutus muutub selgemaks Siduv haldusotsus ja selle õiguspärasuse eest vastutamine on ühes kohas.

Me ei võta toimivast süsteemist ära töömaailma ekspertiisi ega kvaliteedinõudeid.

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 165

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 14. september 2026

Algus 11.10, lõpp 12.10

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Tõnis Lukas,

Margit Sutrop, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudus: Signe Kivi

Kutsutud: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Haridus- ja Teadusministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Kristel Möller ja ministri nõunik Gea Kangilaski (2.

päevakorrapunkt); haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Haridus- ja

Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja täiskasvanuhariduse poliitika

asekantsler Renno Veinthal, täiskasvanuhariduse ja oskuste osakonna vanemnõunik Külli All,

peaekspert Sigrid Ester Tani, õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder ja ministri nõunik Gea

Kangilaski (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kutse- ja oskusseaduse eelnõu (973 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu kultuurikomisjoni nädala (14.09.2026-20.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 14.09.2026

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kutse- ja oskusseaduse eelnõu (973 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

2

Komisjoni istung teisipäev, 15.09.2026 kell 14.00

1. Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest liikmete valimine

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme,

Madis Kallas, Liina Kersna, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna

ministrile.

Kristina Kallas selgitas, eteelnõu eesmärk on sätestada alushariduse õpetajate tööjõukulude

toetuse jaotamise alused alushariduse seaduses. Kehtiva korra kohaselt makstakse nimetatud

toetust kohalikele omavalitsustele riigieelarve toetusfondist ning toetuse jaotamiseks

vajalikud arvnäitajad on sätestatud Vabariigi Valitsuse toetusfondi määruses, mitte

alushariduse seaduses. Seda võimaldab kehtiv riigieelarve seaduse § 48 lõige 5. Kuna alates 1.

jaanuarist 2027 tunnistatakse nimetatud säte kehtetuks, peavad toetusfondi kuuluvate toetuste

jaotamise põhimõtted olema edaspidi sätestatud valdkondlikes seadustes. Sellest tulenevalt on

vaja viia alushariduse õpetajate tööjõukulude toetuse määramise regulatsioon Vabariigi

Valitsuse määrusest alushariduse seadusesse.

Kristel Möller tutvustas komisjonile muudatusettepanekut, mida eelnõu hetkel ei sisalda.

Koolidel ja kutseõppeasutustel on kehtiva regulatsiooni järgi kohustus koostada hädaolukorra

lahendamise plaan. Ministeeriumi hinnangul peaks samalaadne kriisivalmiduse nõue laienema

ka alusharidusele, et tagada haridusasutustes ühtne lähenemine kriisiolukordadeks

valmistumisel. Eeskujuks võetakse kutseõppeasutuste regulatsioon, kuid alushariduses

kavandatav lahendus oleks vähem bürokraatlik ega näeks üksikasjalikult ette, milliseid

andmeid kriisiplaan sisaldama peab. Terminoloogia ühtlustamiseks kasutatakse eelnõus

mõisteid „kriisiolukord“ ja „kriisiplaan“.

Liina Kersna küsis, kas kavandatava muudatuse tekst on ministeeriumil juba ette valmistatud

ning kas oleks võimalik esitada täiskogule eelnõu muudetud kujul, selle asemel, et teha

muudatusettepanek hilisemas menetlusetapis.

Tõnis Lukas sõnas, etoleks mõistlik täiendada eelnõu kohe laiema regulatsiooniga, kui

selleks on sisuline vajadus.

Kristel Möller vastas, etseda teemat on arutatudEesti Linnade ja Valdade Liiduga ning liit

on kavandatava muudatusega ka nõus. K. Möller lisas teadmiseks, et enamik lasteaedu

koostab juba praegu hädaolukorra lahendamise plaani.

Tõnis Lukas küsis, kas praegustel eelarveläbirääkimistel valitsuses käsitletakse koolidele

suunatud toetusi endiselt eraldi või kavandatakse nende koondamist üheks tervikuks.

Kristina Kallas vastas, et järgmise aasta eelarveläbirääkimistel lähtutakse kehtivast korrast

ning käsitletakse kõiki toetusi eraldi.

Liina Kersna sõnas, etkomisjon jätkab muudetud eelnõu arutelu järgmisel nädalal ning teeb

seejärel ka menetluslikud otsused.

3

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kutse- ja oskusseaduse eelnõu (973 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna

ministrile.

Kristina Kallas tutvustas eelnõu, millega kujundatakse ümber senine kutsesüsteem ning

luuakse terviklik ja kaasaegne kutse- ja oskussüsteem (lisa 1).

Minister selgitas, et eelnõu eesmärk on korrastada senist kutsesüsteemi ja kujundada see

kutse- ja oskussüsteemiks, säilitades töömaailma ekspertiisi ning usaldusväärse hindamise,

kuid vähendades dubleerimist ja ebaselget vastutust. Süsteemi keskseks osaks muutuvad

tööjõu- ja oskusvajaduse analüüs, kutsestandardid seal, kus kutse on tööle asumiseks või

õiguste saamiseks vajalik, ning paindlikumad kompetentsiprofiilid valdkondades, kus eraldi

kutseeksam ei ole sisuliselt põhjendatud.

Eelnõuga täpsustatakse süsteemi osaliste ülesandeid. Valdkondlikud eksperdikogud annavad

sisulist ekspertsisendit standarditesse, kompetentsiprofiilidesse ja OSKA järeldustesse, tööjõu

ja oskuste arendamise nõukogu kujundab strateegilist vaadet ning Haridus- ja

Teadusministeerium kutseasutusena korraldab süsteemi ja vastutab siduvate haldusotsuste

õiguspärasuse eest. Kutseandjad ja õppeasutused korraldavad vastavalt kutse andmist või

esmakutse hindamist.

Kutse andmisel eristatakse töömaailma kutset ja esmakutset. Kutseeksam jääb alles

valdkondades, kus kutse on vajalik või selle järele on tõendatud vajadus; muudel juhtudel

hinnatakse oskusi õppe jooksul kompetentsiprofiili alusel ja tööandjate kaasamisel. Senine

kutseregister kujundatakse kutse- ja oskusregistriks, kus registrikanne on kvalifikatsiooni

peamine tõend. Üleminek uuele süsteemile toimub etapiviisiliselt kuni 2029. aastani.

Liina Kersna küsis, kas ministeerium saab tuua praktilise näite, kuidas toimub kutse andmine

kehtiva korra järgi ja kuidas see hakkaks toimuma eelnõu kohaselt, eelkõige erialadel, kus

kutse on tööle asumise eeltingimus.

Sigrid Ester Tani selgitas, et süsteem on kaasav ja demokraatlik, kuid seetõttu ka keerukas.

S.E. Tani sõnul tuleb kutsehariduses eristada valdkondi, kus kutseeksam on sisuliselt ja

õiguslikult vajalik ning valdkondi, kus tööandjad kutsetunnistust tööturule sisenemisel ei

nõua. Näiteks kokkade, kelnerite ja pagarite puhul ei küsi tööandjad üldjuhul kutsetunnistust,

vaid hindavad oskusi tööle asumisel või praktika käigus. Seevastu näiteks elektrikute puhul

jääb kutseeksam alles, kuna valdkond on reguleeritud valdkondliku seadusega ning kutse on

seotud tööohutuse ja õiguslike nõuetega. Kutsestandardid ja kutseeksamid jäävad alles

valdkondades, kus on tõendatud töömaailma vajadus põhjaliku kvalifikatsioonihindamise

järele.

Kristina Kallas sõnul valdkondades, kus kutsetunnistust tööturul ei nõuta, kirjeldatakse

vajalikud oskused kompetentsiprofiilis ning õppija tõendab need õppe ja praktika käigus

tööandjate ees. Sellisel juhul kajastatakse oskuste tõendamine lõputunnistusel ning eraldi

kutseeksam ei ole vajalik.

Liina Kersna küsis, kas eelnõu kohaselt eristatakse kutseeksami ja oskuste tõendamine õppe

käigus ning kuidas fikseeritakse selline oskuste demonstratsioon praktikas.

4

Kristina Kallas vastas, etoskuste tõendamine toimub õppekava läbimise ajal, sealhulgas

praktikal. Oskuste demonstreerimine fikseeritakse ning vastav märge lisatakse

lõputunnistusele.

Liina Kersna sõnas, etõpetajate karjäärimudeli rakendamine eeldab mitme kutseandja

olemasolu ning küsis, kas eelnõu võimaldab edaspidi ka näiteks koolidel põhjendatud juhtudel

tegutseda kutseandjana.

Kristina Kallas vastas, et kehtiva korra järgi on õpetaja kutse andjaks üksnes Eesti Õpetajate

Liit ning seadus ei võimalda samal ajal mitmel organisatsioonil kutseandjana tegutseda.

Eelnõuga luuakse põhjendatud juhtudel võimalus määrata ühel kutsealal mitu kutseandjat.

Näiteks juhul, kui kutseandmise vajadus on suur, või kui see on vajalik õpetajate

karjäärimudeli rakendamiseks. Minister lisas, et tööandjate mure kvaliteedikontrolli

võimaliku nõrgenemise pärast on arusaadav, mistõttu on eelnõus mitme kutseandja võimalus

seotud põhjendatud vajadusega.

Liina Kersna küsis, kas ministeeriumil on juba teada mõni algatus või taotleja, kes soovib

õpetaja kutse andmise õigust taotleda. Kas selle õiguse saamiseks tuleb pöörduda Haridus- ja

Teadusministeeriumi või Kutsekoja poole.

Kristina Kallas vastas, et edaspidi saab Haridus- ja Teadusministeerium kutseasutusena

avaliku konkursi või hanke kaudu sõlmida halduslepingu rohkem kui ühe organisatsiooniga,

kellele antakse kutse andmise õigus. Minister märkis, et praegune leping Eesti Õpetajate

Liiduga tuleb ministeeriumi hinnangul lõpuni täita ning uus konkurss saab toimuda pärast

selle lõppemist.

Madis Kallas küsis, kas eelnõu kohaselt loobutakse kutseeksamist nendel erialadel, kus

tööandjad kutsetunnistust praktikas ei nõua ning kas sellisel juhul hinnatakse õppija oskusi

kogu õppeprotsessi ja praktika käigus eraldi lõpueksamita.

Kristina Kallas kinnitas seda.

Renno Veinthal lisas teadmiseks, etõppekavade ajakohastamise vajadus kasvab ning

õppeasutustel peab olema võimalik õppekavu paindlikumalt uuendada. Kui õppekavad on

kutsestandarditega väga tihedalt seotud, ei ole kutsestandardite sagedane muutmine kogu

süsteemi ulatuses tehniliselt jõukohane.

Tõnis Lukas küsis, kas eelnõuga kavandatavad muudatused võivad mõjutada kehtivaid kutse-

ja keelenõudeid teenindavatel ametikohtadel. T. Lukas soovis teada, kas muudatuste tulemusel

võib tekkida olukord, kus välisriigist Eestisse tööle tuleval inimesel ei ole enam vaja tõendada

kutset või erialal nõutavat keeleoskust ning kas keelenõuded jäävad nende ametikohtade

puhul kehtima.

Kristina Kallas vastas, et kutsetunnistuse taotlemine ei ole keeleoskuse kontrollimise viis

ning keelenõuded tulenevad keeleseadusest. Kui inimene asub tööle ametikohale, mille puhul

on kehtestatud keelenõuded, peab ta neid nõudeid täitma sõltumata sellest, kas tal on

kutsetunnistus. Minister lisas, et teenindussektoris ei olnud mitmel ametikohal kutseeksami

nõuet ka kehtiva korra järgi, kuna vastavat kutsekohustuslikku nõuet valdkondlikes seadustes

ei olnud. Ta lisas, et kahel reguleeritud kutsealal (elektrik ning harvesterioperaator) jäävad

kutseeksami ja kutsekohustuse nõuded alles. Teistel erialadel hinnatakse edaspidi oskuste

olemasolu kompetentsiprofiili alusel ning vajaduse korral väljastatakse selle põhjal

esmakutse.

5

Helle-Moonika Helme küsis, kas kutseandja leidmiseks korraldatavad avalikud konkursid

või hanked toovad edaspidi kaasa suurema rahalise kulu.

Sigrid Ester Tani selgitas, et kutseandja leidmiseks korraldab kutseasutus avaliku konkursi,

mis toimib sisuliselt hanke põhimõttel. Konkursi tulemusel antakse kutseandjale kutse

andmise õigus, kuid kutseasutus ei maksa üldjuhul kutseandjale tema tegevuse eest

otsetoetust. Kutseandja katab kutse andmisega seotud kulud kutse taotlemise tasudest ning

esitab selleks vajaliku kulukalkulatsiooni. Erandiks on õpetajad, kelle puhul riik on valdavalt

tööandja ning seetõttu on riigil suurem huvi kutse andmise korralduse vastu. Samuti hüvitab

riik kehtiva korra järgi kutsehariduse lõpus toimuvate kutseeksamite kulud kutseandjatele,

kuna õpe on õppijale tasuta ning kutseõppe õpilane ei maksa kutseeksami eest ise. Eelnõuga

on kavas vähendada senist dubleerimist.

Madis Kallas tõi näiteks treenerikutse ning küsis, kas eelnõuga kavandatav

kompetentsiprofiili loogika võiks tulevikus aidata vältida olukordi, kus kõrghariduse või isegi

doktorikraadiga erialaspetsialist peab kutse saamiseks läbima täiendava kutseeksami.

Kristina Kallas vastas, et treenerikutse regulatsioon tuleneb spordiseadusest ning lisas, et

tema hinnangul võib kehtiv treenerikutse andmise kord olla kohati ülereguleeritud.

Tõnis Lukas sõnas teadmiseks, et treenerikutse regulatsiooni kujunemine on seotud

palgatoetuse süsteemiga, mille puhul sooviti tagada riikliku toetuse maksmine üksnes neile,

kellel on nõuetekohaselt vormistatud kutse ja vajalikud dokumendid.

Kristina Kallas lisas, et sarnaseid paindlikkust vajavaid olukordi on olnud ka õpetajate

kvalifikatsiooninõuete puhul. Minister tõi näiteks hiljutise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

muudatuse, millega lahendati olukord, kus doktorikraadiga ülikooli õppejõud ei olnud

üldhariduskoolis õpetajana töötamiseks automaatselt kvalifitseeritud. Minister märkis, et

selliseid muudatusi on juba tehtud ning pädevuse hindamisel tuleks vajaduse korral vältida

põhjendamatut dubleerimist.

Liina Kersna märkis, et treenerikutse puhul võiks paindlikuma hindamise vajadust kaaluda

laiemalt. Pädevus ei pruugi tuleneda üksnes doktorikraadist. Ka näiteks magistrikraadiga

spetsialistil võib olla valdkonnas piisav ettevalmistus. L. Kersna lisas, et tegemist on eraldi

arutelu vajava küsimusega.

Liina Kersna juhtis tähelepanu, et kuigi eelnõus on viidatud rakendussätetes ette nähtud

üleminekuaegadele, ei pruugi seaduse lugejale olla piisavalt selge, millal konkreetsed

muudatused jõustuvad ning millal need erinevaid osapooli mõjutama hakkavad. L. Kersna

küsis, kas jõustumise ja üleminekuaegade osa võiks sõnastada selgemalt, tuues konkreetsed

tähtajad seaduse tekstis paremini esile.

Kristina Kallas sõnas, et praegu on üleminekuperioodid kirjeldatud rakendussätetes või

seletuskirjas. Minister nõustus, et võib kaaluda nende täpsemat kajastamist ka seaduse

paragrahvides, et erinevatel osapooltel oleks üheselt arusaadav, millal konkreetsed

muudatused jõustuvad.

Liina Kersna viitas eelnõu kooskõlastustabelile ning tõi esile, et Eesti Tööandjate Keskliidu

ettepanekuid on eelnõus arvestatud oluliselt rohkem kui Kutsekoja ettepanekuid. Ta küsis,

milliseid küsimusi peab ministeerium eelnõu väljatöötamisel valdkonna seisukohalt kõige

kriitilisemaks.

Kristina Kallas vastas, et ministeerium arutas Eesti Tööandjate Keskliiduga täiendavalt

kolme peamist küsimust. Esmalt tõstatasid tööandjad küsimuse, kas kompetentsiprofiili alusel

kutseõppes antavat tunnistust peaks nimetama esmakutseks. Nende hinnangul võib see

6

tekitada segadust kutsetunnistuse, esmakutse ja osakutse eristamisel ning vähendada

kutsetunnistuse tähenduse selgust. Minister sõnas, et kutseõppe lõputunnistus üksi ei pruugi

alati tõendada konkreetsete oskuste demonstreerimist, mistõttu on vaja eraldi tunnistust

nendele lõpetajatele, kelle oskused on kompetentsiprofiili alusel hinnatud. Ta märkis, et

nimetus vajab veel läbimõtlemist, kuid sisuliselt peab oskuste tõendamine olema õppijale ja

tööandjale selgelt nähtav.

Teise kriitilise teemana nimetas minister valdkondlike eksperdikogude rolli. Tööandjate mure

puudutas seda, kas töömaailma esindajatel säilib piisav mõju kompetentsiprofiilide ja

kutseõppe õppekavade sisule, kui eksperdikogudel ei ole enam seniste kutsenõukogudega

võrreldavat kinnitamise õigust. Minister selgitas, et kompromissina nähakse võimalust anda

valdkondlikele eksperdikogudele regulaarne roll kutseõppe õppekavade hindamisel, et tagada

õppe vastavus töömaailma vajadustele.

Lisaks, tööandjad on väljendanud muret, et mitme kutseandja lubamine võib nõrgendada

kutse andmise kvaliteedikontrolli. Tööandjatele selgitati, et eelnõus on mitme kutseandja

võimalus seotud põhjendatud vajadusega ning seda ei rakendata automaatselt kõigil juhtudel.

Selline paindlikkus on vajalik näiteks õpetajate karjäärimudeli rakendamisel.

Renno Veinthal lisas, et Kutsekoda oli eelnõu ettevalmistamisse tihedalt kaasatud ning paljud

küsimused lahendati jooksvalt töörühma aruteludes. Kutsekoda on tööandjate seas

usaldusväärne partner ning osa Kutsekoja tõstatatud küsimustest kattus tööandjate muredega,

mistõttu ei käsitlenud ministeerium neid eraldiseisva probleemiringina.

Liina Kersna tänas selgituste eest.

L. Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. septembril, teha ettepanek

esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Margit Sutrop.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on muudatusettepanekute tähtaeg 10

tööpäeva, kui keegi ei soovi teistsugust tähtaega.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23.09.2026 (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Tõnis Lukas, Margit

Sutrop, Kadri Tali).

2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Vadim Belobrovtsev,

Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Margit Sutrop (konsensus: Vadim Belobrovtsev,

Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

4. Info ja muud küsimused

4.1 Eesti Teadusagentuuri taotlus korraldada Riigikogu 20. Augusti saalis XIII teaduspoliitika

konverents: “Teadus kui Eesti arengumootor. Rasked valikud majanduses: kuidas otsustada?”

Otsustati:

4.1.1.Toetada teaduskonverentsi toimumist Riigikogu poolse partnerina (konsensus: Liina

Kersna, Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Tõnis Lukas, Margit

Sutrop, Kadri Tali)

4.2 Vaimu ja võimu dialoog Toompeal V 13. oktoobril 2026 kell 17.00-21.00

7

Liina Kersna tutvustas komisjonile ürituse kava, mille teemaks on demograafiliste

muutustega kohanemise võimalused ja väljakutsed

Madis Kallas tegi ettepaneku küsida haridus- ja teadusministrilt ülevaade Euroopa Liidu

järgmise eelarveperioodi vahendite kohta haridus- ja kultuurivaldkonnas ning võrrelda neid

eelmise eelarveperioodiga. Samuti tehti ettepanek kutsuda arutelule Rahandusministeeriumi

esindaja.

Tõnis Lukas tegi ettepaneku lisada komisjoni septembri töökavasse ka laulu- ja

tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) arutelu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 165

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 14. september 2026

Algus 11.10, lõpp 12.10

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Tõnis Lukas,

Margit Sutrop, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Puudus: Signe Kivi

Kutsutud: haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Haridus- ja Teadusministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Kristel Möller ja ministri nõunik Gea Kangilaski (2.

päevakorrapunkt); haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Haridus- ja

Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja täiskasvanuhariduse poliitika

asekantsler Renno Veinthal, täiskasvanuhariduse ja oskuste osakonna vanemnõunik Külli All,

peaekspert Sigrid Ester Tani, õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder ja ministri nõunik Gea

Kangilaski (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kutse- ja oskusseaduse eelnõu (973 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu kultuurikomisjoni nädala (14.09.2026-20.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 14.09.2026

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kutse- ja oskusseaduse eelnõu (973 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

2

Komisjoni istung teisipäev, 15.09.2026 kell 14.00

1. Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest liikmete valimine

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme,

Madis Kallas, Liina Kersna, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud alusharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (937 SE)

esimese lugemise ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna

ministrile.

Kristina Kallas selgitas, eteelnõu eesmärk on sätestada alushariduse õpetajate tööjõukulude

toetuse jaotamise alused alushariduse seaduses. Kehtiva korra kohaselt makstakse nimetatud

toetust kohalikele omavalitsustele riigieelarve toetusfondist ning toetuse jaotamiseks

vajalikud arvnäitajad on sätestatud Vabariigi Valitsuse toetusfondi määruses, mitte

alushariduse seaduses. Seda võimaldab kehtiv riigieelarve seaduse § 48 lõige 5. Kuna alates 1.

jaanuarist 2027 tunnistatakse nimetatud säte kehtetuks, peavad toetusfondi kuuluvate toetuste

jaotamise põhimõtted olema edaspidi sätestatud valdkondlikes seadustes. Sellest tulenevalt on

vaja viia alushariduse õpetajate tööjõukulude toetuse määramise regulatsioon Vabariigi

Valitsuse määrusest alushariduse seadusesse.

Kristel Möller tutvustas komisjonile muudatusettepanekut, mida eelnõu hetkel ei sisalda.

Koolidel ja kutseõppeasutustel on kehtiva regulatsiooni järgi kohustus koostada hädaolukorra

lahendamise plaan. Ministeeriumi hinnangul peaks samalaadne kriisivalmiduse nõue laienema

ka alusharidusele, et tagada haridusasutustes ühtne lähenemine kriisiolukordadeks

valmistumisel. Eeskujuks võetakse kutseõppeasutuste regulatsioon, kuid alushariduses

kavandatav lahendus oleks vähem bürokraatlik ega näeks üksikasjalikult ette, milliseid

andmeid kriisiplaan sisaldama peab. Terminoloogia ühtlustamiseks kasutatakse eelnõus

mõisteid „kriisiolukord“ ja „kriisiplaan“.

Liina Kersna küsis, kas kavandatava muudatuse tekst on ministeeriumil juba ette valmistatud

ning kas oleks võimalik esitada täiskogule eelnõu muudetud kujul, selle asemel, et teha

muudatusettepanek hilisemas menetlusetapis.

Tõnis Lukas sõnas, etoleks mõistlik täiendada eelnõu kohe laiema regulatsiooniga, kui

selleks on sisuline vajadus.

Kristel Möller vastas, etseda teemat on arutatudEesti Linnade ja Valdade Liiduga ning liit

on kavandatava muudatusega ka nõus. K. Möller lisas teadmiseks, et enamik lasteaedu

koostab juba praegu hädaolukorra lahendamise plaani.

Tõnis Lukas küsis, kas praegustel eelarveläbirääkimistel valitsuses käsitletakse koolidele

suunatud toetusi endiselt eraldi või kavandatakse nende koondamist üheks tervikuks.

Kristina Kallas vastas, et järgmise aasta eelarveläbirääkimistel lähtutakse kehtivast korrast

ning käsitletakse kõiki toetusi eraldi.

Liina Kersna sõnas, etkomisjon jätkab muudetud eelnõu arutelu järgmisel nädalal ning teeb

seejärel ka menetluslikud otsused.

3

3. Vabariigi Valitsuse algatatud kutse- ja oskusseaduse eelnõu (973 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis eelnõu tutvustamiseks sõna

ministrile.

Kristina Kallas tutvustas eelnõu, millega kujundatakse ümber senine kutsesüsteem ning

luuakse terviklik ja kaasaegne kutse- ja oskussüsteem (lisa 1).

Minister selgitas, et eelnõu eesmärk on korrastada senist kutsesüsteemi ja kujundada see

kutse- ja oskussüsteemiks, säilitades töömaailma ekspertiisi ning usaldusväärse hindamise,

kuid vähendades dubleerimist ja ebaselget vastutust. Süsteemi keskseks osaks muutuvad

tööjõu- ja oskusvajaduse analüüs, kutsestandardid seal, kus kutse on tööle asumiseks või

õiguste saamiseks vajalik, ning paindlikumad kompetentsiprofiilid valdkondades, kus eraldi

kutseeksam ei ole sisuliselt põhjendatud.

Eelnõuga täpsustatakse süsteemi osaliste ülesandeid. Valdkondlikud eksperdikogud annavad

sisulist ekspertsisendit standarditesse, kompetentsiprofiilidesse ja OSKA järeldustesse, tööjõu

ja oskuste arendamise nõukogu kujundab strateegilist vaadet ning Haridus- ja

Teadusministeerium kutseasutusena korraldab süsteemi ja vastutab siduvate haldusotsuste

õiguspärasuse eest. Kutseandjad ja õppeasutused korraldavad vastavalt kutse andmist või

esmakutse hindamist.

Kutse andmisel eristatakse töömaailma kutset ja esmakutset. Kutseeksam jääb alles

valdkondades, kus kutse on vajalik või selle järele on tõendatud vajadus; muudel juhtudel

hinnatakse oskusi õppe jooksul kompetentsiprofiili alusel ja tööandjate kaasamisel. Senine

kutseregister kujundatakse kutse- ja oskusregistriks, kus registrikanne on kvalifikatsiooni

peamine tõend. Üleminek uuele süsteemile toimub etapiviisiliselt kuni 2029. aastani.

Liina Kersna küsis, kas ministeerium saab tuua praktilise näite, kuidas toimub kutse andmine

kehtiva korra järgi ja kuidas see hakkaks toimuma eelnõu kohaselt, eelkõige erialadel, kus

kutse on tööle asumise eeltingimus.

Sigrid Ester Tani selgitas, et süsteem on kaasav ja demokraatlik, kuid seetõttu ka keerukas.

S.E. Tani sõnul tuleb kutsehariduses eristada valdkondi, kus kutseeksam on sisuliselt ja

õiguslikult vajalik ning valdkondi, kus tööandjad kutsetunnistust tööturule sisenemisel ei

nõua. Näiteks kokkade, kelnerite ja pagarite puhul ei küsi tööandjad üldjuhul kutsetunnistust,

vaid hindavad oskusi tööle asumisel või praktika käigus. Seevastu näiteks elektrikute puhul

jääb kutseeksam alles, kuna valdkond on reguleeritud valdkondliku seadusega ning kutse on

seotud tööohutuse ja õiguslike nõuetega. Kutsestandardid ja kutseeksamid jäävad alles

valdkondades, kus on tõendatud töömaailma vajadus põhjaliku kvalifikatsioonihindamise

järele.

Kristina Kallas sõnul valdkondades, kus kutsetunnistust tööturul ei nõuta, kirjeldatakse

vajalikud oskused kompetentsiprofiilis ning õppija tõendab need õppe ja praktika käigus

tööandjate ees. Sellisel juhul kajastatakse oskuste tõendamine lõputunnistusel ning eraldi

kutseeksam ei ole vajalik.

Liina Kersna küsis, kas eelnõu kohaselt eristatakse kutseeksami ja oskuste tõendamine õppe

käigus ning kuidas fikseeritakse selline oskuste demonstratsioon praktikas.

4

Kristina Kallas vastas, etoskuste tõendamine toimub õppekava läbimise ajal, sealhulgas

praktikal. Oskuste demonstreerimine fikseeritakse ning vastav märge lisatakse

lõputunnistusele.

Liina Kersna sõnas, etõpetajate karjäärimudeli rakendamine eeldab mitme kutseandja

olemasolu ning küsis, kas eelnõu võimaldab edaspidi ka näiteks koolidel põhjendatud juhtudel

tegutseda kutseandjana.

Kristina Kallas vastas, et kehtiva korra järgi on õpetaja kutse andjaks üksnes Eesti Õpetajate

Liit ning seadus ei võimalda samal ajal mitmel organisatsioonil kutseandjana tegutseda.

Eelnõuga luuakse põhjendatud juhtudel võimalus määrata ühel kutsealal mitu kutseandjat.

Näiteks juhul, kui kutseandmise vajadus on suur, või kui see on vajalik õpetajate

karjäärimudeli rakendamiseks. Minister lisas, et tööandjate mure kvaliteedikontrolli

võimaliku nõrgenemise pärast on arusaadav, mistõttu on eelnõus mitme kutseandja võimalus

seotud põhjendatud vajadusega.

Liina Kersna küsis, kas ministeeriumil on juba teada mõni algatus või taotleja, kes soovib

õpetaja kutse andmise õigust taotleda. Kas selle õiguse saamiseks tuleb pöörduda Haridus- ja

Teadusministeeriumi või Kutsekoja poole.

Kristina Kallas vastas, et edaspidi saab Haridus- ja Teadusministeerium kutseasutusena

avaliku konkursi või hanke kaudu sõlmida halduslepingu rohkem kui ühe organisatsiooniga,

kellele antakse kutse andmise õigus. Minister märkis, et praegune leping Eesti Õpetajate

Liiduga tuleb ministeeriumi hinnangul lõpuni täita ning uus konkurss saab toimuda pärast

selle lõppemist.

Madis Kallas küsis, kas eelnõu kohaselt loobutakse kutseeksamist nendel erialadel, kus

tööandjad kutsetunnistust praktikas ei nõua ning kas sellisel juhul hinnatakse õppija oskusi

kogu õppeprotsessi ja praktika käigus eraldi lõpueksamita.

Kristina Kallas kinnitas seda.

Renno Veinthal lisas teadmiseks, etõppekavade ajakohastamise vajadus kasvab ning

õppeasutustel peab olema võimalik õppekavu paindlikumalt uuendada. Kui õppekavad on

kutsestandarditega väga tihedalt seotud, ei ole kutsestandardite sagedane muutmine kogu

süsteemi ulatuses tehniliselt jõukohane.

Tõnis Lukas küsis, kas eelnõuga kavandatavad muudatused võivad mõjutada kehtivaid kutse-

ja keelenõudeid teenindavatel ametikohtadel. T. Lukas soovis teada, kas muudatuste tulemusel

võib tekkida olukord, kus välisriigist Eestisse tööle tuleval inimesel ei ole enam vaja tõendada

kutset või erialal nõutavat keeleoskust ning kas keelenõuded jäävad nende ametikohtade

puhul kehtima.

Kristina Kallas vastas, et kutsetunnistuse taotlemine ei ole keeleoskuse kontrollimise viis

ning keelenõuded tulenevad keeleseadusest. Kui inimene asub tööle ametikohale, mille puhul

on kehtestatud keelenõuded, peab ta neid nõudeid täitma sõltumata sellest, kas tal on

kutsetunnistus. Minister lisas, et teenindussektoris ei olnud mitmel ametikohal kutseeksami

nõuet ka kehtiva korra järgi, kuna vastavat kutsekohustuslikku nõuet valdkondlikes seadustes

ei olnud. Ta lisas, et kahel reguleeritud kutsealal (elektrik ning harvesterioperaator) jäävad

kutseeksami ja kutsekohustuse nõuded alles. Teistel erialadel hinnatakse edaspidi oskuste

olemasolu kompetentsiprofiili alusel ning vajaduse korral väljastatakse selle põhjal

esmakutse.

5

Helle-Moonika Helme küsis, kas kutseandja leidmiseks korraldatavad avalikud konkursid

või hanked toovad edaspidi kaasa suurema rahalise kulu.

Sigrid Ester Tani selgitas, et kutseandja leidmiseks korraldab kutseasutus avaliku konkursi,

mis toimib sisuliselt hanke põhimõttel. Konkursi tulemusel antakse kutseandjale kutse

andmise õigus, kuid kutseasutus ei maksa üldjuhul kutseandjale tema tegevuse eest

otsetoetust. Kutseandja katab kutse andmisega seotud kulud kutse taotlemise tasudest ning

esitab selleks vajaliku kulukalkulatsiooni. Erandiks on õpetajad, kelle puhul riik on valdavalt

tööandja ning seetõttu on riigil suurem huvi kutse andmise korralduse vastu. Samuti hüvitab

riik kehtiva korra järgi kutsehariduse lõpus toimuvate kutseeksamite kulud kutseandjatele,

kuna õpe on õppijale tasuta ning kutseõppe õpilane ei maksa kutseeksami eest ise. Eelnõuga

on kavas vähendada senist dubleerimist.

Madis Kallas tõi näiteks treenerikutse ning küsis, kas eelnõuga kavandatav

kompetentsiprofiili loogika võiks tulevikus aidata vältida olukordi, kus kõrghariduse või isegi

doktorikraadiga erialaspetsialist peab kutse saamiseks läbima täiendava kutseeksami.

Kristina Kallas vastas, et treenerikutse regulatsioon tuleneb spordiseadusest ning lisas, et

tema hinnangul võib kehtiv treenerikutse andmise kord olla kohati ülereguleeritud.

Tõnis Lukas sõnas teadmiseks, et treenerikutse regulatsiooni kujunemine on seotud

palgatoetuse süsteemiga, mille puhul sooviti tagada riikliku toetuse maksmine üksnes neile,

kellel on nõuetekohaselt vormistatud kutse ja vajalikud dokumendid.

Kristina Kallas lisas, et sarnaseid paindlikkust vajavaid olukordi on olnud ka õpetajate

kvalifikatsiooninõuete puhul. Minister tõi näiteks hiljutise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

muudatuse, millega lahendati olukord, kus doktorikraadiga ülikooli õppejõud ei olnud

üldhariduskoolis õpetajana töötamiseks automaatselt kvalifitseeritud. Minister märkis, et

selliseid muudatusi on juba tehtud ning pädevuse hindamisel tuleks vajaduse korral vältida

põhjendamatut dubleerimist.

Liina Kersna märkis, et treenerikutse puhul võiks paindlikuma hindamise vajadust kaaluda

laiemalt. Pädevus ei pruugi tuleneda üksnes doktorikraadist. Ka näiteks magistrikraadiga

spetsialistil võib olla valdkonnas piisav ettevalmistus. L. Kersna lisas, et tegemist on eraldi

arutelu vajava küsimusega.

Liina Kersna juhtis tähelepanu, et kuigi eelnõus on viidatud rakendussätetes ette nähtud

üleminekuaegadele, ei pruugi seaduse lugejale olla piisavalt selge, millal konkreetsed

muudatused jõustuvad ning millal need erinevaid osapooli mõjutama hakkavad. L. Kersna

küsis, kas jõustumise ja üleminekuaegade osa võiks sõnastada selgemalt, tuues konkreetsed

tähtajad seaduse tekstis paremini esile.

Kristina Kallas sõnas, et praegu on üleminekuperioodid kirjeldatud rakendussätetes või

seletuskirjas. Minister nõustus, et võib kaaluda nende täpsemat kajastamist ka seaduse

paragrahvides, et erinevatel osapooltel oleks üheselt arusaadav, millal konkreetsed

muudatused jõustuvad.

Liina Kersna viitas eelnõu kooskõlastustabelile ning tõi esile, et Eesti Tööandjate Keskliidu

ettepanekuid on eelnõus arvestatud oluliselt rohkem kui Kutsekoja ettepanekuid. Ta küsis,

milliseid küsimusi peab ministeerium eelnõu väljatöötamisel valdkonna seisukohalt kõige

kriitilisemaks.

Kristina Kallas vastas, et ministeerium arutas Eesti Tööandjate Keskliiduga täiendavalt

kolme peamist küsimust. Esmalt tõstatasid tööandjad küsimuse, kas kompetentsiprofiili alusel

kutseõppes antavat tunnistust peaks nimetama esmakutseks. Nende hinnangul võib see

6

tekitada segadust kutsetunnistuse, esmakutse ja osakutse eristamisel ning vähendada

kutsetunnistuse tähenduse selgust. Minister sõnas, et kutseõppe lõputunnistus üksi ei pruugi

alati tõendada konkreetsete oskuste demonstreerimist, mistõttu on vaja eraldi tunnistust

nendele lõpetajatele, kelle oskused on kompetentsiprofiili alusel hinnatud. Ta märkis, et

nimetus vajab veel läbimõtlemist, kuid sisuliselt peab oskuste tõendamine olema õppijale ja

tööandjale selgelt nähtav.

Teise kriitilise teemana nimetas minister valdkondlike eksperdikogude rolli. Tööandjate mure

puudutas seda, kas töömaailma esindajatel säilib piisav mõju kompetentsiprofiilide ja

kutseõppe õppekavade sisule, kui eksperdikogudel ei ole enam seniste kutsenõukogudega

võrreldavat kinnitamise õigust. Minister selgitas, et kompromissina nähakse võimalust anda

valdkondlikele eksperdikogudele regulaarne roll kutseõppe õppekavade hindamisel, et tagada

õppe vastavus töömaailma vajadustele.

Lisaks, tööandjad on väljendanud muret, et mitme kutseandja lubamine võib nõrgendada

kutse andmise kvaliteedikontrolli. Tööandjatele selgitati, et eelnõus on mitme kutseandja

võimalus seotud põhjendatud vajadusega ning seda ei rakendata automaatselt kõigil juhtudel.

Selline paindlikkus on vajalik näiteks õpetajate karjäärimudeli rakendamisel.

Renno Veinthal lisas, et Kutsekoda oli eelnõu ettevalmistamisse tihedalt kaasatud ning paljud

küsimused lahendati jooksvalt töörühma aruteludes. Kutsekoda on tööandjate seas

usaldusväärne partner ning osa Kutsekoja tõstatatud küsimustest kattus tööandjate muredega,

mistõttu ei käsitlenud ministeerium neid eraldiseisva probleemiringina.

Liina Kersna tänas selgituste eest.

L. Kersna tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. septembril, teha ettepanek

esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Margit Sutrop.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on muudatusettepanekute tähtaeg 10

tööpäeva, kui keegi ei soovi teistsugust tähtaega.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23.09.2026 (konsensus: Vadim

Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Tõnis Lukas, Margit

Sutrop, Kadri Tali).

2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Vadim Belobrovtsev,

Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Margit Sutrop (konsensus: Vadim Belobrovtsev,

Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina Kersna, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

4. Info ja muud küsimused

4.1 Eesti Teadusagentuuri taotlus korraldada Riigikogu 20. Augusti saalis XIII teaduspoliitika

konverents: “Teadus kui Eesti arengumootor. Rasked valikud majanduses: kuidas otsustada?”

Otsustati:

4.1.1.Toetada teaduskonverentsi toimumist Riigikogu poolse partnerina (konsensus: Liina

Kersna, Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Tõnis Lukas, Margit

Sutrop, Kadri Tali)

4.2 Vaimu ja võimu dialoog Toompeal V 13. oktoobril 2026 kell 17.00-21.00

7

Liina Kersna tutvustas komisjonile ürituse kava, mille teemaks on demograafiliste

muutustega kohanemise võimalused ja väljakutsed

Madis Kallas tegi ettepaneku küsida haridus- ja teadusministrilt ülevaade Euroopa Liidu

järgmise eelarveperioodi vahendite kohta haridus- ja kultuurivaldkonnas ning võrrelda neid

eelmise eelarveperioodiga. Samuti tehti ettepanek kutsuda arutelule Rahandusministeeriumi

esindaja.

Tõnis Lukas tegi ettepaneku lisada komisjoni septembri töökavasse ka laulu- ja

tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) arutelu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija