Täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse peatamise regulatsiooni muutmine) väljatöötamiskavatsus

20260918_VTK_taitemenetluse_peatamine.pdf

1

Väljatöötamiskavatsus

18.09.2026

Täitemenetluse seadustiku täitemenetluse peatamise regulatsiooni muutmine

Käesoleva VTK eesmärk on kooskõlastada täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud

täitemenetluse peatamise regulatsiooni muutmise vajadus. Kehtivas regulatsioonis esineb

mitmeid ebaselgusi ja lünkasid seoses täitemenetluse peatamisega ning täpsustamist vajavad

täitemenetluse peatamise õiguslikud tagajärjed.

Praktikas peaks käesoleva väljatöötamiskavatsuse tulemusel väljatöötatud lahendustest saama

kasu kõik võlgnikud, kelle võlgade suhtes toimub sundtäitmine. Kõige rohkem võidavad aga

need maksejõuetud võlgnikud, kes asuvad aktiivselt oma võlgadega tegelema ning läbivad

füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse. Kavandatavad muudatused loovad paremad eeldused

menetluste edukaks läbimiseks.

1. Lahendatav probleem

1.1 Täitemenetluse peatamise alused, kord ja tagajärjed on reguleeritud TMS §-des 46 ja 47.

TMS § 46 sätestab täitemenetluse peatamise alused ning TMS § 47 peatamise korra ja

tagajärjed, samuti täitemenetluse uuendamise korra. Praktikas on ilmnenud, et TMS §-s 47

sätestatud lakooniline ja üldine regulatsioon ei ole enam piisav ega ajakohane. Mitmed

täitemenetluse peatamisega seotud küsimused ja täitemenetluses esinevad olukorrad vajavad

seetõttu senisest täpsemat reguleerimist seaduse tasandil.

1.2 Oluliseks kitsaskohaks on kehtiva täitemenetluse peatamise regulatsiooni vähene

paindlikkus, kuna täitemenetluse peatamisel on üldjuhul kogu menetlust hõlmav mõju.

Täitemenetluse peatamise otsuse tegemisega kaasneb keeld teha edasisi täitetoiminguid. Selline

absoluutne mõju ei pruugi aga olla igas olukorras põhjendatud ning võib kaasa tuua sissenõudja

õiguste ebaproportsionaalse piiramise.

Näiteks ei ole tingimata põhjendatud kogu täitemenetluse peatamine olukorras, kus vaidlus

puudutab üksnes võlgniku sissetuleku arestimise ulatust või lubatavust. Sellisel juhul puudub

üldjuhul kaalukas põhjus välistada ka selliste täitetoimingute tegemine, mis ei ole vaidluse

esemega seotud, sealhulgas sissenõude pööramine võlgniku muule varale.

TMS ei näe praegu ette piisavalt paindlikku regulatsiooni, mis võimaldaks kohtutäituril või

kohtul hinnata peatamise vajalikku ulatust ning vajaduse korral peatada täitemenetlus üksnes

osaliselt, näiteks konkreetse täitetoimingu või kohtutäituri menetlusliku otsuse suhtes.

Sama puudutab ka olukordi, kus nt kohus peab vajalikuks määrata konkreetseid tingimusi, mis

peaksid kehtima täitemenetluse peatamise ajal. Näiteks võib olla asjakohane reguleerida eraldi

võlgniku vara käsutamist täitemenetluse peatamise ajal, eelkõige pidades silmas näiteks

sissetuleku arestimise või arestist vabastamise ulatust. Selleks vajalik paindlikkus käesoleval

ajal TMS-i normides puudub.

Praegu ei ole täitemenetluse osalistel võimalik täitemenetluse peatamise tagajärgi sisuliselt

mõjutada. Täitemenetluse peatamist on menetluslikult võimalik vaidlustada kas kaebusega

kohtutäiturile või määruskaebusega kohtule, kuid TMS-is sätestatud peatamise regulatsioon ja

2

selle õiguslikud tagajärjed muudavad sellised vaidlused praktikas vähese perspektiiviga. Kuna

täitemenetluse peatamise alused võivad esineda igas täitemenetluses, võib põhjendamatult jäik

regulatsioon mõjutada tuhandeid menetlusosalisi. Eriti puudutab see sissenõudjaid, kelle õigusi

piirab täitemenetluse peatamise absoluutne mõju kõige enam.

1.3 Täpsemat reguleerimist vajab täitemenetluse peatamise mõju võlgniku sissetuleku

arestimisele. TMS § 47 kohaselt jäävad enne täitemenetluse peatamist tehtud täitetoimingud

jõusse, kuid peatamise ajaks peatub kolmandale isikule edastatud arestimisakti alusel nõude

täitmine.

Kehtivast regulatsioonist ei selgu siiski üheselt, milline mõju on täitemenetluse peatamisel

sissetuleku arestist tulenevale käsutuspiirangule, kolmanda isiku kinnipidamiskohustusele ning

võlgniku õigusele kasutada peatamise ajal tekkivat sissetulekut.

Igal ajal on menetluses ligikaudu 400 000 aktiivset täitemenetlust. Võlgniku nõudeõiguste

arestimine on sageli üks tõhusamaid ja mõnel juhul ainus viis sundtäitmisele esitatud nõude

rahuldamiseks. Sageli konkureerivad ühe ja sama võlgniku nõudeõiguste ja sissetuleku

arestimisel omavahel mitmes täitemenetluses seatud arestid. Seetõttu võib iga ebaselgus või

ebatäpsus, mis tuleneb normi puudulikust sõnastusest või selge regulatsiooni puudumisest,

mõjutada mitut tuhandet täitemenetlust ning tuhandete menetlusosaliste õigusi ja huve.

1.4 Ühtlasi ei anna kehtiv TMS-i regulatsioon selget vastust, millist mõju avaldab ühe nõude

arestimise akti alusel toimuva täitemenetluse peatamine teiste sama nõude arestimiseks

kolmandale isikule edastatud arestimisaktide täitmisele, mis paiknevad nõuete rahuldamise

järjekorras peatatud arestimisaktist tagapool. Loogiliselt peaks kolmas isik sellises olukorras

jätkama nende arestimisaktide täitmist, mille alusel toimuvat täitemenetlust ei ole peatatud.

Kehtiv regulatsioon ei anna selleks aga selget juhist, mistõttu vajab ka see küsimus täpsemat

reguleerimist.

1.5 Täpsustamist vajab ka olukord, kus täitemenetluse peatamise ajal hakkavad omavahel koos

toimima või konkureerima erinevatest menetlustest tulenevad võlgniku vara käsutuskeelud ja

vara käsutamist reguleerivad põhimõtted. Eelkõige tõusetub see küsimus võlgniku

maksejõuetusavalduse (MJA) menetlemise staadiumis.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 16 lg 3 kohaselt peatab kohus usaldusisiku

nimetamisel võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha

sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni. FIMS § 15 lg 11 kohaselt on usaldusisikul tema nimetamisest kuni

MJA lahendamiseni lisaks FIMS-is sätestatud õigustele ja kohustustele ka kõik seaduses

sätestatud ajutise pankrotihalduri õigused ja kohustused. Seega juhul, kui kohus peab vajalikuks

kohaldada füüsilisest isikust võlgniku vara suhtes pankrotiseaduse § 20 lg 1 alusel

käsutuskeeldu, võimaldatakse kohtumäärusega võlgnikule vara käsutamist seaduses sätestatud

ulatuses.

Samal ajal jäävad üldjuhul kehtima ka peatatud täitemenetluses võlgniku varale, sealhulgas

sissetulekule, seatud käsutuskeelud ja neist tulenevad vara käsutamise piirangud. Kehtiv

regulatsioon ei sätesta aga piisavalt selgelt, kuidas suhestuvad omavahel MJA menetlemise

käigus kohtu kohaldatud käsutuspiirangud ning täitemenetluses varem kehtestatud

käsutuskeelud ja sissetuleku kasutamist reguleerivad piirangud. Samuti ei ole üheselt

3

reguleeritud, millised käsutuspiirangud on sellises olukorras esmatähtsad ning millises ulatuses

on võlgnikul võimalik oma vara ja sissetulekut kasutada.

Selgete õigusaktidest tulenevate juhiste puudumine viis selleni, et MJA menetlemisel hakati

tegema toiminguid, sealhulgas tühistama varem täitemenetluses seatud areste, mis küll

soodustasid MJA menetluse edukat läbiviimist, kuid avaldasid samal ajal negatiivset mõju

peatatud täitemenetlustele ning võisid halvendada sissenõudjate väljavaateid oma nõuete

rahuldamisele.

Aastatel 2023–2025 esitati kohtutele igal aastal ligikaudu 1000 füüsilise isiku

maksejõuetusavaldust. Igas sellises menetluses on kaalul võlgniku ning mitme võlausaldaja

õigused ja huvid. Regulatsiooni puudused võivad kahjustada nii võlgniku väljavaateid

kohustustest vabastamisele eduka maksejõuetusmenetluse tulemusena kui ka võlausaldajate

võimalusi saada oma nõuded võlgniku maksejõuetusmenetluses rahuldatud.

1.6 TMS-is vajab täpsustamist ka täitemenetluse peatamise mõju nõude sundtäitmise

aegumisele. Kuigi seda küsimust on käsitletud kohtupraktikas, on tegemist täitemenetluse

seisukohalt olulise küsimusega, mis peaks olema selgelt ja üheselt reguleeritud seaduses.

1.7 Maksejõuetuse valdkonna kohtunikud juhtisid ühtlasi tähelepanu võimalikule kitsaskohale,

mille tõttu võib võlgniku vara pärast tema surma müüa ilma, et tema pärijad oleksid sellest

teadlikud. Ka see küsimus vajab lahendamist.

2. Eesmärgid

Käesolevas VTK-s kavandatud muudatuste eesmärk on kujundada tasakaalukas ja kaasaegne

täitemenetluse peatamise kord, mis arvestab menetlusosaliste huve ning toimib kooskõlas teiste

võlgnevuste lahendamisele suunatud menetlustega.

VTK-s kavandatud lahenduste eesmärk on saavutada järgmised tulemused:

 ühtlustub rakenduspraktika ning sätete kohaldamine muutub selgemaks ja

ühetaolisemaks;

 väheneb täitemenetluse peatamisega seotud tõlgendusküsimuste ja vaidluste arv;

 täitemenetluse regulatsiooni paindlikumaks muutmise tulemusena paraneb

menetlusosaliste huvide tasakaal;

 kujunevad selged reeglid selle kohta, millal ja millises ulatuses võib täitemenetluse

peatada;

 täpsustuvad täitemenetluse peatamise tagajärjed võlgniku vara, sissetuleku ja kontode

suhtes;

 ühtlustub võlgniku kohustustest vabastamise menetluses võlgniku sissetulekust

kinnipidamiste tegemise praktika.

3. Võimalikud lahendused

3.1. Alternatiivsed lahendused regulatiivsetele meetmetele

4

Eelnõu VTK ettevalmistamisel kaalutakse tavapäraselt lisaks õiguslikele muudatustele ka

mitteregulatiivseid meetmeid, nagu avalikkuse teavitamine, rahastuse suurendamine,

olemasoleva olukorra säilitamine ehk muudatustest loobumine, kehtivate sätete parem

rakendamine ning muud alternatiivsed lahendused.

Käesoleval juhul ei võimalda alternatiivsed meetmed tuvastatud probleeme siiski piisavalt

lahendada.

Avalikkuse teavitamine ei lahenda olukorda, kuna tegemist on äärmiselt spetsiifilise

täitemenetluse ja maksejõuetusõiguse valdkonnaga, millega avalikkus üldjuhul kokku ei puutu.

Samuti ei ole spetsiifilise regulatsiooni puudulikkus seotud täitemenetluse või maksejõuetuse

valdkonna rahastamisega.

Kehtiva korra säilitamisel jäävad eespool kirjeldatud tõlgendus- ja rakendusküsimused

lahendamata. Sätete kohaldamine võib jääda ebaselgeks ning menetlusosaliste ja kolmandate

isikute halduskoormus püsida suur. Arvestades regulatsiooni rakendajate – kohtutäiturite,

kohtunike ja usaldusisikute – rohkust ning normide erinevaid tõlgendusvõimalusi, võtaks

rakenduspraktika ühtlustamine ja isikute juhendamine märkimisväärselt aega ning ka sel juhul

ei oleks ühtsema praktika kujunemine tagatud. Seni praktika ühtlustamiseks korraldatud

ümarlauad ja seminarid on toonud esile olulisi ja püsivaid erinevusi normide tõlgendamises ja

rakendamises.

Praegu kehtivate sätete parem rakendamine ei osutunud võimalikuks. Kuigi osa küsimusi on

käsitletud kohtupraktikas, ei anna kehtiv regulatsioon kõigis kirjeldatud olukordades piisavalt

selgeid ja ühetaolisi juhiseid.

Seetõttu on probleemide lahendamiseks vajalik üle vaadata kehtiv õiguslik kord ning

kujundada selgem raamistik ka nende olukordade jaoks, mis ei ole praegu piisavalt

reguleeritud.

3.2. Kavandatavad regulatiivsed lahendused

3.2.1 Täitemenetluse osaline peatamine

TMS-i regulatsiooni on kavas täiendada normiga, mis võimaldab peatada täitemenetluse

kas osaliselt või täies ulatuses.

Kehtiv TMS-i regulatsioon ei erista täitemenetluse osalist peatamist ja täitemenetluse peatamist

täies ulatuses. TMS § 47 sätestab sisuliselt, et täitemenetluse peatamisel teeb kohtutäitur

täitemenetluse peatamise otsuse, toimetab selle kätte pooltele ja asjassepuutuvatele

kolmandatele isikutele ning peatamise ajal jääb kehtima võlgniku varale seatud käsutuskeeld.

Lisaks on praktikas täitemenetluse peatamist sisustatud selliselt, et täitemenetluse peatamise

ajal täitetoiminguid ei tehta, välja arvatud üksikud toimingud, mis peaksid näiteks tagama

menetlusosaliste õigusi ning mille puhul ei ole kohane või võimalik oodata täitemenetluse

peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemiseni.

See kõik viib selleni, et täitemenetluse peatamisel on absoluutne mõju kogu täitemenetlusele,

sõltumata peatamise asjaoludest. Samas on teatud juhtudel selline peatamise kõikehõlmav

toime ilmselgelt põhjendamatu ning võib piirata sissenõudja õigust saada oma nõue kiiresti ja

efektiivselt täidetud.

5

Näiteks võib tuua kohtutäituri tegevuse vaidlustamise võlgniku sissetuleku arestimisel. Kui

võlgnik esitab sellekohase kaebuse, annab TMS § 46 lg 2 p 1 kohtutäiturile õiguse täitemenetlus

peatada. Sama kehtib juhul, kui võlgnik vaidlustab hiljem kohtutäituri otsuse kohtus ning palub

vaidluse tagamiseks täitemenetluse peatada.

Kohtutäituri otsuse või kohtumääruse alusel peatub vaidluse ajaks kogu täitemenetlus. Samas

on ilmne, et võlgnik vaidlustab sellisel juhul konkreetset toimingut, mitte täitemenetluse

läbiviimist tervikuna. Sellises olukorras oleks põhjendatud, et kohtutäitur saaks jätkata

täitemenetlust näiteks võlgniku muu vara suhtes. Sissetuleku aresti ulatuse üle käiv vaidlus ei

peaks peatama kogu menetlust, kui ülejäänud menetlus toimub seaduse raamides.

Sama kehtib ka vastupidise näite puhul. Kui võlgnik seab kahtluse alla näiteks vallasvarale või

kinnisvarale sissenõude pööramise õiguspärasuse, ei peaks selline vaidlus automaatselt kaasa

tooma täitemenetluse peatumist võlgniku sissetulekule sissenõude pööramise ulatuses.

Nende kitsaskohtade ületamiseks on kavas täiendada TMS-i regulatsiooni normiga, mis

võimaldaks kohtutäituril või kohtul peatamise alusest ja vaidluse esemest lähtudes

hinnata, millises ulatuses on täitemenetluse peatamine vajalik ja põhjendatud.

Osaline peatamine võib puudutada näiteks konkreetset täitetoimingut, konkreetset vara,

sissetulekut või üksnes vaidlusaluse summa sissenõudmist.

Näiteks juhul, kui esitatakse kaebus täitedokumendi puudumise tõttu või hagi sundtäitmise täies

ulatuses lubamatuks tunnistamiseks, tuleks eelkõige hinnata, kas täitemenetlus tuleb peatada

täies ulatuses. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse korral, mis puudutab sissetuleku

arestimist või võlgniku konkreetse vara arestimist või müügi korraldamist, tuleks hinnata ka

seda, kas täitemenetluse peatamine on põhjendatud üksnes osaliselt, mõne konkreetse toimingu

suhtes.

Kui võlgnik esitaks näiteks sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

üksnes teatud summa, mitte kogu võlgnevuse ulatuses, saaks kohus peatada täitemenetluse

üksnes vaidlusaluse summa sissenõudmise osas. Täitemenetlus saaks seega jätkuda selle

võlgnevuse osa suhtes, mida ei ole vaidlustatud.

3.2.2. Täitemenetluse peatamise mõju võlgniku sissetuleku ja konto arestimisele

TMS-i on kavas täiendada normiga, mille kohaselt ei kehti täitemenetluse peatamise ajal

võlgniku sissetulekule või muudele sarnastele nõudeõigustele ning kontodele samas

menetluses koostatud arestimisaktiga seatud käsutuspiirangud.

TMS § 47 lg 1² sätestab, et täitemenetluse peatamise ajal jäävad püsima võlgniku varale seatud

keelumärked. Lisaks sätestab TMS § 47 lg 1, et täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud

täitetoimingud jõusse. Seega säilib ka täitemenetluse peatamise ajaks võlgniku sissetulekule

ning kontodele sissenõudja kasuks seatud käsutuskeeld.

On selge, et sissetuleku arestimisega kaasnev käsutuskeeld ei ole samastatav tavapärase

nõudeõiguse arestimise keeluga kas või seetõttu, et ka käimasoleva täitemenetluse kestel

jaguneb võlgniku sissetulek arestitavaks ja mittearestitavaks osaks. Sissenõudja seadusjärgne

arestipandiõigus ulatub seega üksnes arestitavale osale ning mittearestitav osa on seadusega

tagatud ja kaitstud.

6

Seoses eeltooduga tekib küsimus, millele kehtiv TMS-i regulatsioon otseselt vastust ei anna:

kuidas tuleb täitemenetluse peatamise ajal toimida arestitava sissetulekuga, sealhulgas kontole

laekuva sissetulekuga. TMS § 47 lg 1² sätestab, et täitemenetluse peatamise ajaks peatub

arestimisakti alusel nõude täitmine.

Praktikas tähendab arestimisakti alusel nõude täitmine kolmanda isiku, sealhulgas krediidi- või

makseasutuse jaoks seda, et ta teeb arestimisakti alusel kinnipidamisi, eraldades sissetuleku

arestitava osa mittearestitavast osast, ning kannab kinnipeetud summad TMS § 111 alusel

kohtutäiturile sissenõudja nõude rahuldamiseks.

Seega peab arestimisakti alusel nõude täitmise peatumine omakorda väljenduma selles, et

kolmas isik kinnipidamisi ei tee ega kanna raha kohtutäiturile.

Eeltoodust järeldub, et täitemenetluse peatamise ajal peatub ka võlgniku sissetulekule ja

kontodele seatud käsutuspiirangu mõju ning seda piirangut ja kolmanda isiku

kinnipidamiskohustust peatamise ajal ei kohaldata. Võlgnikul taastub täitemenetluse peatamise

ajaks käsutusõigus kogu sissetuleku ja täies ulatuses ka kontode üle.

Kuigi selline tagajärg on ka praegu kehtivast regulatsioonist ja ilmselt ka praktikast tuletatav,

väärib sedavõrd oluline küsimus eraldi normiga reguleerimist, kas või võlgniku õiguste parema

kaitse huvides.

3.2.3. Täitemenetluse peatamine mitme konkureeriva täitemenetluse puhul

TMS-i on kavas täiendada regulatsiooniga, mis sätestaks, et kui peatub täitemenetlus,

milles edastatud sissetuleku arestimise akt on esimesel järjekohal ning kolmas isik seda

täidab, asub kolmas isik kuni täitemenetluse peatumise aluseks olevate asjaolude

äralangemiseni täitma järgmisi järjekorras olevaid arestimisakte.

Käesoleva VTK punktis 3.2.2 pakutud lahendus, mille kohaselt taastub täitemenetluse

peatamisel võlgniku käsutusõigus tema sissetulekute üle, on siiski õige ainult juhul, kui

võlgniku suhtes on algatatud üks täitemenetlus ning see peatatakse.

Olukorras, kus võlgniku suhtes on algatatud mitu täitemenetlust, tähendaks sama reegli

rakendamine teiste sissenõudjate õiguste piiramist saada oma nõue rahuldatud võlgniku

sissetulekust. Sisuliselt tooks ühe menetluse peatumine kaasa ka teiste menetluste peatumise

sissetulekule sissenõude pööramise osas.

Sellistes olukordades on kohane luua menetluslik kord, mille kohaselt asub kolmas isik juhul,

kui peatub järjekorras esimese arestimisakti täitmine ning selle aktiga sissetuleku käsutamisele

seatud piirangud ja kinnipidamiseks antud korraldused ei kehti, täitma järjekorras järgmist

arestimisakti ning lähtub selles aktis kehtestatud piirangutest ja korraldustest.

Peale täitemenetluse peatamise aluste äralangemist ning juhul kui kohtutäitur jätkab selles

menetlust – taastub esialgne aktide täitmise järjekord.

Põhimõtteliselt on kolmanda isiku selline kohustus ka praegu loogiliselt tuletatav TMS § 47 lg-

st 2 ja § 119 lg-st 1. Õigusselguse ja täitemenetluse parema läbipaistvuse huvides on siiski

kohane täiendada TMS-i vastava erinormiga.

3.2.4. Täitemenetluse peatamine füüsilise isiku MJA menetlemisel

7

Käesolevas punktis kirjeldatu puhul on tegemist punktis 3.2.2 kavandatud üldreegli erireegliga

MJA menetlemisel.

FIMS § 16 lg 3 kohaselt peatab kohus usaldusisiku nimetamisel võlgniku vara suhtes

läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti

väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.

Lisaks võib kohus kohaldada füüsilisest isikust võlgniku vara suhtes pankrotiseaduse (PankrS)

§ 20 lg 1 alusel käsutuskeeldu, mille tagajärjena osaleb usaldusisik võlgniku vara käsutamises

seaduses sätestatud ulatuses. FIMS § 15 lg 11 kohaselt on usaldusisikul tema nimetamisest kuni

MJA lahendamiseni lisaks FIMS-is sätestatud õigustele ja kohustustele ka kõik seaduses

sätestatud ajutise pankrotihalduri õigused ja kohustused.

8

Kehtiv regulatsioon ei sätesta piisavalt selgelt, kuidas suhestuvad omavahel MJA menetlemise

käigus kohtu kohaldatud käsutuspiirangud ning täitemenetluses varem kehtestatud

käsutuskeelud ja sissetuleku kasutamist reguleerivad piirangud. Seetõttu on regulatsiooni

rakendamise praktikas tekkinud olukordi, kus täitemenetluses seatud arestid takistasid MJA

menetlemist ja võlgnikul MJA menetluse kulude kandmist. Täitemenetluses seatud arestide

mõju piiramiseks puudusid omakorda selged õiguslikud alused ja seaduses sätestatud

menetluskord.

Kehtiva regulatsiooni rakendamisel kujunev kohtupraktika (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

22.05.2025 määrus tsiviilasjas 2-23-14572) näitab, et vähemalt sissetuleku ja muude sarnaste

nõudeõiguste ning konto arestimise puhul tuleb senisest selgemalt sisustada FIMS § 16 lg 3

alusel tehtava sundtäitmise peatamise mõju. Samuti tuleb täpsustada täitemenetluses võlgniku

varale seatud käsutuskeeldude kehtivust pärast sundtäitmise peatamist MJA menetlemise ajal

ja pärast selle avalduse lahendamist. Täiendavalt väärib täpsustamist kohtutäituri poolt

täitemenetluses ja kohtu poolt FIMS-i menetluses seatud käsutuskeeldude koostoime või

konkurents.

Praktilise olukorra õigusselguse tagamiseks, menetluspraktikate vastuolude ja käsutuskeeldude

kokkupõrgete välistamiseks ning FIMS-i menetluste läbipaistvuse ja tõhususe tagamiseks tuleb

luua regulatsioon, mis sätestaks, et FIMS § 16 lg 3 alusel tehtud sundtäitmise peatamisel on

vähemalt võlgniku sissetuleku ja sarnaste nõudeõiguste ning kontode puhul absoluutne mõju.

See tähendaks, et juhul kui kohus peatab täitemenetluse, jäävad varem täitemenetluses

arestimiseks tehtud toimingud küll TMS § 46 lg 1 ja kohtutäituri otsuse alusel kehtima, kuid

täitemenetluses seatud võlgniku sissetuleku või muu sarnase nõudeõiguse käsutamise piirangud

maksejõuetusavalduse menetlemise ajal ei kehti.

Eelduslikult on füüsilise isiku MJA põhjendatud ning seetõttu algab peagi võlgniku vastu

suunatud nõuete kollektiivne menetlus kas pankrotimenetluses, VÜK menetluses või KVM-s.

Sellises olukorras on õigustatud üldisest lähenemisest kõrvale kaldumine, mille kohaselt TMS-

is sätestatud alustel täitemenetluse peatamisel deponeeritakse peatatud menetluses vahendid

konkreetse sissenõudja kasuks.

Isegi juhul, kui MJA menetlus ei ole võlgniku vaatest edukas ning FIMS-i järgseid menetlusi

ei algatata, ei ole üksikute sissenõudjate seisukohast tegemist kriitilise olukorraga. MJA

menetlemine toimub kiiresti: eelduslikult lahendatakse see paari kuu jooksul. Isegi kui võlgnik

saab sellise perioodi jooksul kogu oma sissetuleku enda käsutusse, ei avalda see sissenõudja

nõude rahuldamise perspektiivile olulist negatiivset mõju.

MJA menetlemise ajal saab määravaks üksnes kohtu poolt selleks perioodiks määratud

käsutuspiirang. Kui kohus otsustab MJA menetlemisel võlgniku varale PankrS § 20 lg 1 järgset

käsutuskeeldu mitte kohaldada, saab võlgnik avalduse menetlemise ajaks täieliku

käsutusõiguse oma sissetulekute ja sarnaste nõudeõiguste üle.

Sellises olukorras täidaksid kõik võlgniku suhtes kohustatud kolmandad isikud oma kohustusi

otse võlgnikule ning võlgnik saaks ise otsustada, kuidas ta kasutab MJA menetlemise ajal oma

sissetulekuid. Tuleb eeldada, et võlgnik on avalduse menetlemise ajal motiveeritud suunama

vajaliku osa sissetulekust oma minimaalsete vajaduste rahuldamiseks ning ülejäänud osa kas

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või näiteks tulevase võlgade ümberkujundamise või

kohustustest vabastamise menetluse menetluskulude katteks. Maksejõuetuse valdkonna

9

kohtunikud on rõhutanud, et MJA menetlemise ajal on oluline, et võlgnik koguks vahendeid,

mis on vajalikud maksejõuetusmenetluse finantseerimiseks, näiteks ajutise halduri ülesannetes

tegutseva usaldusisiku või VÜK/KVM menetluses tegutseva usaldusisiku töö tasustamiseks.

Võlgnikule tuleb anda selle kohta selged juhised ja selgitused.

Kui võlgnik asuks usaldust kuritarvitama ning oma sissetulekuid varjama või kasutama neid

viisil, mis seaks kahtluse alla tema heausksuse, võiks see anda kohtule ja usaldusisikule juba

selles menetlusstaadiumis aluse hinnata VÜK/KVM menetluse perspektiivikust ning võlgniku

võimalikku käitumist nendes menetlustes.

Kui kohus siiski kohaldab võlgniku varale PankrS § 20 lg 1 järgset käsutuskeeldu, asub

usaldusisik MJA menetlemise ajal täitma ajutise halduri ülesandeid, mh täitma kohtumäärust,

millega on võimaldatud võlgnikul oma sissetulekuid käsuda seaduses sätestatud ulatuses. Ka

sellises olukorras jääb kohtu poolt seatud võlgniku sissetuleku käsutamise korra mõju

absoluutseks ning sõltumata MJA menetlemise ajaks peatatud täitemenetlustes seatud

käsutuskeeldude tingimustest saab võlgnik enda sissetulekuid ja sarnaseid nõudeid käsutada

MJA menetluses seatud korra järgi.

Viidatud olukorras tuleb ühtlasi tagada kohtu seatud käsutuskeelu mõju ning käsutuskeeluga

kaasnevate usaldusisiku kui vara käsutamise korraldaja ülesannete võimalikult tõhus täitmine.

Selleks kaalutakse FIMS-i täiendamist normiga, mis kohustaks võlgnikku suunama kõik

oma sissetulekud ning sarnaste nõudeõiguste alusel laekuvad summad võlgniku enda

nimele Eestis krediidi- või makseasutuses avatud kontole.

Praktilisest küljest allutaks selline muudatus ja tulevane kohustus võlgniku sissetulekud

usaldusisiku täielikule kontrollile. Teiselt poolt, kui võlgnik on seni suunanud oma

sissetulekuid kontodele, millele sissenõude pööramine oli raskendatud, ning piiranud seejuures

tahtlikult või tahtmatult sissenõudjate võimalust saada oma nõudeid rahuldatud, oleks niikuinii

oodatav, et võlgnik näitab MJA menetlemise ajal üles heas usus tegutsemist ja valmisolekut

teha kohtu või usaldusisikuga koostööd ning teeb oma vara usaldusisikule kättesaadavaks.

Eeltoodu pinnalt on kavas täiendada FIMS-i regulatsiooni normidega, mis reguleeriksid

selgemalt FIMS § 16 lg 3 alusel seni menetluses olnud täiteasjade peatamise mõju võlgniku

sissetulekute ja kontode käsutamisele. Kokkuvõtvalt sätestaks regulatsioon järgmist:

· FIMS § 16 lg 3 alusel peatamise mõju on absoluutne: peatatud täitemenetluste arestid

jäävad kehtima, kuid nendes seatud piirangud ja vabastused ei kehti MJA menetlemise

ajal;

· kui kohus ei määra võlgniku varale PankrS § 20 lg 1 järgset käsutuskeeldu, on võlgnik

MJA menetluse ajal vaba käsutama oma sissetulekuid ja kontot enda äranägemise järgi;

· kui kohus määrab võlgniku varale PankrS § 20 lg 1 järgse käsutuskeelu, kehtivad MJA

menetluse ajal võlgniku sissetuleku ja muude sarnaste nõudeõiguste suhtes kohtu

määratud piirangud ja vabastused.

Kuna ka MJA lahendamisele järgnevate VÜK/KVM menetluste ajal jäävad peatatud

täitemenetlustes tehtud toimingud, sealhulgas sissetulekute ja konto arest, jõusse, kuid ei

realiseeru, täpsustatakse õigusselguse huvides, et ka nende menetluste vältel ei kehti

peatatud täitemenetlustes seatud arestide piirangud ja vabastused. Võlgniku sissetulekute

ja konto käsutamine toimub FIMS-i menetlustes seatud korra järgi.

10

Peale MJA edukat menetlemist: a) täies ulatuses taastub võlgniku õigus käsutada enda

sissetulekuid ja kontosid (VÜK menetluses) või b) võlgnik käsutab enda sissetulekuid

vastavalt kohtu korraldusele (KVM-s).

Muudatuste realiseerimisel:

11

3.2.5. Täitemenetluse peatamise mõju sundtäitmise aegumisele

TMS-i regulatsiooni on kavas täiendada normiga, mille kohaselt peatub täitmisele

esitatud nõude sundtäitmise aegumine ajaks, kui täitemenetlus on peatatud TMS §-de 45

ja 46 alusel või kui kohus on TMS § 45 alusel täitmist pikendanud või ajatanud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 162 kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud

isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige

juhul, kui talle on antud täitmiseks täiendav tähtaeg.

Nõude sundtäitmise aegumise tähtaja kohta on Riigikohus 11.05.2022 lahendi nr 2-21-10665

punktis 12.4 öelnud järgmist: TsÜS § 162 kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kohustatud isikul

on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui

talle on antud täitmiseks täiendav tähtaeg. Seega, nt täitemenetluses maksegraafikus

kokkuleppimise korral tuleb selle kehtivuse ajal täitemenetlus kas peatada või võimaldada muul

viisil maksegraafiku täitmist (nt vabastada arestitud pangakonto aresti alt vms), hoidudes sel

ajal ka muudest täitetoimingutest.

Samuti peatub täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg nt juhul, mil kohus on

rakendanud TMS §-s 45 märgitud abinõusid, st täitemenetluse peatanud, täitmise pikendanud

või ajatanud.

Riigikohtu kirjeldatud viisil täitemenetluse peatamine on täitemenetluses igapäevane nähtus.

Näiteks sõlmitakse täitemenetlustes sageli maksegraafikuid tingimusel, et sissenõudja annab

nõusoleku lükata täitetoimingute tegemine edasi ajaks, mil võlgnik täidab maksegraafikut.

Kuna täitemenetluse peatamine avaldab omakorda olulist mõju nõude sundtäitmise aegumisele,

on õigusselguse ja täitemenetluse läbipaistvuse huvides kohane täiendada TMS-i vastava selge

normiga.

3.2.6. Täitemenetluse peatamine võlgniku surma korral

TMS-i on kavas täiendada sättega, mille kohaselt peatub täitemenetlus alates võlgniku

surmast kuni pärimismenetluse või pärandvara inventuuri lõpuni.

Ettepanek lubada täitemenetluse peatamist pärimismenetluse või pärandvara inventuuri

läbiviimise ajaks laekus Harju Maakohtu kohtunikelt põhjendusel, et kehtiv regulatsioon

võimaldab kohtutäituril müüa surnud võlgniku vara olukorras, kus pärijad ei ole menetlusse

kaasatud ega pruugi menetluse toimumisest teadlikud olla.

Kehtiva TMS § 16 lg 2 kohaselt määrab kohus sissenõudja avalduse alusel pärijale ajutise

esindaja, kui pärast võlgniku surma tuleb pärandvara suhtes jätkuvas täitemenetluses teha

toiming, mida muidu tuleks teha võlgniku juuresolekul või millest tuleks võlgnikule teatada,

ning pärandit ei ole veel vastu võetud, pärijat ei ole teada või ei ole teada, kas pärija pärandi

vastu võtab. Esindajat ei määrata, kui pärandvara valitseb hooldaja või testamenditäitja.

Võib nõustuda, et kehtiv regulatsioon loob teatava võimaluse pöörata sissenõue võlgniku varale

nii, et pärijad saavad sellest teada alles tagantjärele. Tegemist ei ole ebaseadusliku tegevusega,

kuid see võib vähendada täitemenetluse läbipaistvust.

12

Kuna kohtunike ettepanekuga võib nõustuda ning ministeeriumil on juba käimasolevas

õigusloomes1 plaanis TMS § 16 loogika ümber kujundada, võib olla põhjendatud näha ette

täitemenetluse peatamine ajaks, mil selguvad võlgniku õigusjärglased. Kuna kohtunike välja

toodud ohud võivad realiseeruda ka enne pärimismenetluse algatamist, oleks asjakohane

peatada täitemenetlus juba võlgniku surmast alates.

4. Uuringud ja kaasatud osapooled

FIMS-i menetluste osas on VTK aluseks kohtupraktika, nt Tartu Ringkonnakohtu 22.05.2025

kohtumäärus tsiviilasjas 2-23-14572.

Lisaks käsitleti VTK teemasid Riigikohtu 11.12.2025 korraldatud ümarlaual „Täitemenetluse

peatamisega kaasnev füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses“. Ümarlaual osalesid

krediidiasutuste, Maksu- ja Tolliameti, Justiits- ja Digiministeeriumi, Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja esindajad ning maksejõuetuse valdkonna kohtunikud.

5. Mõju

Täitemenetluse peatamine on menetluslik abinõu, mis võib oluliselt mõjutada nii võlgniku kui

ka sissenõudja õigusi ning kohtutäituri, kohtu ja täitemenetlusse kaasatud kolmandate isikute

tegevust.

Eestis on igal ajal menetluses ligikaudu 400 000 täiteasja umbes 90 000 võlgniku suhtes, kellest

70 000 on füüsilised ja 20 000 juriidilised isikud. Menetlused on algatatud umbes 20 000

erineva sissenõudja nõuete rahuldamiseks.

Kavandatavate muudatuste mõju avaldub eelkõige täitemenetluse läbiviimisele,

menetlusosaliste õiguste kaitsele ja õigusselgusele ning kohtutäiturite, kohtute ja kolmandate

isikute töökorraldusele. Füüsilise isiku maksejõuetusavalduse menetlemist puudutavad

muudatused mõjutavad lisaks usaldusisikuid ning maksejõuetusmenetluse võlausaldajaid.

Võlgniku surma korral täitemenetluse peatamist puudutav muudatus mõjutab ka võlgniku

pärijaid.

Muudatuste mõju sagedus on üldjuhul piiratud. Kuigi kavandatav regulatsioon võib

potentsiaalselt puudutada kõiki täitemenetluses osalevaid isikuid, avaldub selle vahetu mõju

üksnes nendes menetlustes, kus esineb alus täitemenetluse peatamiseks. Veel kitsam on nende

muudatuste kohaldamisala, mis puudutavad täitemenetluse peatamist füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse menetlemisel või võlgniku surma korral.

Kavandatavate muudatuste eesmärk ei ole täitemenetluse peatamise aluseid ulatuslikult

laiendada, vaid muuta peatamise ulatus ja õiguslikud tagajärjed senisest selgemaks,

paindlikumaks ja paremini etteaimatavaks.

1 927 SE

13

Muudatusest on kokkuvõtvalt mõjutatud järgmised sihtrühmad:

Mõju võlgnikele

Võlgnike jaoks seisneb kavandatavate muudatuste peamine positiivne mõju õigusselguse ja

menetlusliku kaitse suurenemises.

Sihtrühm Suurus Avalduv mõju

Võlgnikud

Ligikaudu

90 000

isikut

Tegelik mõju avaldub peatatud täitemenetlustes. Suureneb

õigusselgus. Osaline peatamine võimaldab piirata menetlust

üksnes vajalikus ulatuses. Selgemaks muutub peatamise mõju

sissetulekule, kontole ja maksejõuetusmenetlusele. Suureneb

võlgniku omandipõhiõiguse kaitse ning tugevneb õigus

tõhusale kohtulikule kaitsele.

Sissenõudjad Ligikaudu

20 000

isikut

Väheneb kogu menetluse põhjendamatu seiskumise risk.

Konkureerivate arestide korral paraneb võimalus jätkata

järgmise järjekoha sissenõudja nõude rahuldamist.

Sundtäitmise aegumise peatumine kaitseb sissenõudja

positsiooni. Suureneb sissenõudja omandipõhiõiguse kaitse

ning tugevneb õigus tõhusale kohtulikule kaitsele.

Kohtutäiturid 35 Suureneb kaalutlusruum peatamise ulatuse määramisel, kuid

regulatsioon muutub selgemaks. Esialgu võib suureneda

põhjendamis- ja selgitamiskoormus.

Kohtud Tekib selgem õiguslik alus täitemenetluse osaliseks

peatamiseks ja peatamise tingimuste määramiseks. Pikemas

vaates võib väheneda ebaselgest regulatsioonist tingitud

vaidluste arv.

Kolmandad

isikud, sh

tööandjad ja

muud

väljamaksete

tegijad

Selgemaks muutub, kuidas toimida arestimisaktiga

täitemenetluse peatamise ajal ning millal tuleb asuda täitma

järjekorras järgmist arestimisakti.

Krediidi- ja

makseasutused

Selgemaks muutub konto aresti ja sellest tulenevate

käsutuspiirangute toime täitemenetluse peatamise ajal.

Võimalik on vajadus kohandada tehnilisi protsesse.

Usaldusisikud

57

Selgemaks muutub täitemenetluses seatud käsutuspiirangute ja

MJA menetluses kohaldatavate piirangute omavaheline suhe

ning usaldusisiku roll võlgniku sissetuleku käsutamisel.

Võlgniku

pärijad

Paraneb võimalus saada enne pärandvaraga seotud

täitetoimingute jätkamist menetlusest teada ja oma õigusi

teostada.

14

Täitemenetluse osalise peatamise võimalus võimaldab vältida olukordi, kus konkreetse

täitetoimingu vaidlustamine toob automaatselt kaasa kogu täitemenetluse peatamise. Võlgniku

seisukohast tähendab see samal ajal, et peatamise kaitsev toime seotakse senisest täpsemalt

konkreetse vaidluse või peatamise alusega. Kui vaidlus puudutab näiteks üksnes sissetuleku

arestimise õiguspärasust, saab peatada sissetulekule sissenõude pööramise, ilma et see

tingimata mõjutaks teisi täitetoiminguid.

Selline lahendus muudab menetluse proportsionaalsemaks, kuid võib üksikjuhtudel tähendada

ka seda, et võlgniku jaoks on peatamise toime senisest kitsam. Kui kehtiva regulatsiooni järgi

võib peatamise tulemuseks olla kogu menetluse faktiline seiskumine, võimaldab kavandatav

regulatsioon jätkata neid täitetoiminguid, mida peatamise alus ei puuduta. Võlgniku seisukohast

võib see olla ebasoodne, kuid mõju on põhjendatud vajadusega tasakaalustada võlgniku ja

sissenõudja huve.

Positiivne mõju avaldub ka sissetuleku ja konto arestimise regulatsiooni täpsustamisel.

Võlgnikule muutub senisest paremini etteaimatavaks, millises ulatuses saab ta peatatud

täitemenetluse ajal oma sissetulekut ja kontol olevaid vahendeid kasutada. Regulatsiooni selgus

vähendab vajadust küsida kohtutäiturilt täiendavaid selgitusi või vaidlustada praktikat

küsimuses, milline toime on menetluse peatamisel varem seatud arestile.

Füüsilise isiku maksejõuetusavalduse menetlemisel parandab kavandatav regulatsioon

võlgniku jaoks eelkõige õigusselgust. Täitemenetluses varem seatud käsutuspiirangute ning

MJA menetluses kohtu või usaldusisiku määratud vara käsutamise korra omavaheline suhe

muutub ühesemaks. See aitab vältida olukorda, kus võlgnikule kohalduvad samaaegselt

erinevatest menetlustest tulenevad ning omavahel raskesti ühitatavad piirangud.

Kui MJA menetlemise ajal ei kohaldata võlgniku suhtes pankrotiseadusest tulenevat

käsutuskeeldu, võimaldab kavandatav lahendus võlgnikul kasutada, vaatamata peatatud

täitemenetluses seatud piirangutele, sissetulekut ja kontol olevaid vahendeid. See võib

parandada võlgniku võimalust katta MJA menetlemise ajal oma igapäevaseid kulutusi ning

koguda vahendeid võimaliku järgneva maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Samas

kaasneb sellega vastutus kasutada vara heas usus ning viisil, mis ei kahjusta põhjendamatult

võlausaldajate huve.

Võlgniku jaoks võib ebasoodne majanduslik mõju kaasneda sundtäitmise aegumise

regulatsiooni täpsustamisega. Kui seaduses sätestatakse selgelt, et nõude sundtäitmise

aegumine peatub ajaks, mil täitemenetlus on peatatud, võib nõude sundtäitmise võimalus säilida

senisest pikema perioodi vältel. Samas vastab selline tulemus põhimõttele, et sissenõudja ei

peaks kaotama nõude sundtäitmise võimalust ajal, mil tal ei ole peatamise tõttu võimalik

täitemenetlust jätkata. Kuna kavandatav muudatus lähtub juba kohtupraktikas väljendatud

põhimõttest, on muudatuse tegelik mõju olemasoleva õigusliku olukorra muutmisele vähene.

Juhul kui võlgnikke kohustatakse suunama MJA menetlemise ajal ja edaspidi ka FIMS-i

kohastes menetlustes oma sissetulekud Eestis krediidi- või makseasutuses avatud kontole,

suureneb ajutiselt võlgnike halduskoormus. Seda kasvu tuleb siiski pidada väheseks, kuna see

väljendub üksnes ühekordse taotluse esitamises. Muudatus ei puuduta ka kõiki võlgnikke, kuna

osa neist kasutab niikuinii enda nimele Eestis avatud kontot.

Kokkuvõttes on mõju võlgnikele valdavalt positiivne õigusselguse ja menetluslike garantiide

seisukohast, kuid osalise peatamise ning sundtäitmise aegumise küsimustes võib muudatus

teatud juhtudel vähendada võlgniku jaoks kehtivast regulatsioonist tulenevat soodsat faktilist

olukorda.

Mõju sissenõudjatele

15

Sissenõudjate jaoks on olulisim positiivne mõju täitemenetluse peatamise

proportsionaalsemaks muutumine. Kui peatamise alus puudutab ainult konkreetset

täitetoimingut, vara või osa nõudest, ei pea ülejäänud täitemenetlus automaatselt seiskuma. See

võimaldab jätkata nõude rahuldamist selles ulatuses, mida vaidlus või muu peatamise alus ei

puuduta.

Oluline positiivne mõju kaasneb ka mitme konkureeriva täitemenetluse korral. Kui järjekorras

esimese arestimisakti alusel toimuv täitemenetlus peatatakse, võimaldab kavandatav

regulatsioon asuda täitma järgmist arestimisakti. Sellega välditakse olukorda, kus ühe

sissenõudja menetluse peatamine takistab põhjendamatult ka teiste sissenõudjate nõuete

rahuldamist.

Sissenõudjate õigusi toetab samuti sundtäitmise aegumise regulatsiooni täpsustamine.

Sissenõudja ei kanna sellisel juhul aegumisega seotud riski perioodil, mil nõude täitmine on

menetluse peatamise tõttu õiguslikult takistatud. Muudatus suurendab nõude sundtäitmise

tähtaja arvestamise etteaimatavust.

Võlgniku surma korral kavandatav täitemenetluse peatamine võib sissenõudja jaoks pikendada

nõude rahuldamiseks kuluvat aega. Eelkõige võib vara realiseerimine viibida kuni pärijate või

pärandvara õigusliku seisundi selgumiseni. Samas suurendab muudatus menetluse

õiguskindlust ning vähendab riski, et täitetoiminguid tuleb hiljem pärijate õiguste rikkumise

tõttu vaidlustada.

Kokkuvõttes on mõju sissenõudjatele tasakaalustav: ühelt poolt piiratakse teatud olukordades

ajutiselt nõude rahuldamist, kuid teisalt välditakse põhjendamatult ulatuslikku täitemenetluse

seiskumist ning tugevdatakse sissenõudja õiguskindlust.

Mõju kohtutäituritele

Kohtutäiturite jaoks toob regulatsiooni muutmine kaasa töökorralduslikku lisakoormust. Samas

on oodata ka õigusselgusest tulenevat positiivset mõju.

Täitemenetluse osalise peatamise võimalus suurendab kohtutäituri kaalutlusruumi. Kohtutäitur

peab senisest enam hindama, millises ulatuses on menetluse peatamine konkreetsel juhul

põhjendatud ning milliseid täitetoiminguid on võimalik jätkata. See võib suurendada

peatamisotsuste põhjendamise vajadust ja esialgu ka menetlusosalistele selgituste andmise

koormust. Muudatuste jõustumise järel võib ajutiselt suureneda ka vaidluste arv, kui

menetlusosalised vaidlustavad täitemenetluse peatamise ulatuse.

Teiselt poolt annab selgem regulatsioon kohtutäiturile konkreetsemad õiguslikud alused

olukordade lahendamiseks, mida kehtiv TMS otseselt ei reguleeri. Eelkõige väheneb vajadus

tuletada sissetuleku ja konto aresti, konkureerivate arestimisaktide ning peatamise muude

tagajärgede lahendusi üldistest normidest.

Mitme konkureeriva täitemenetluse puhul võib uue korra rakendamine nõuda kohtutäiturite

vahel ja kolmandate isikutega senisest täpsemat infovahetust selle kohta, millal esimese

järjekoha arestimisakti täitmine peatub ja millal tuleb selle täitmist uuendada. Kui vastav

infovahetus on võimalik korraldada automatiseeritult, jääb pikaajaline haldus- ja töökoormuse

kasv eeldatavasti väheseks.

Võlgniku surma korral võib kohtutäituritele lisanduda kohustus tuvastada peatamise alguse ja

lõppemise asjaolud ning jälgida, millal on võimalik menetlust jätkata. Samas annab selge

seaduslik peatamisreegel kohtutäiturile kindlama tegevusraamistiku ning vähendab vajadust

hinnata igal üksikjuhul, milliseid toiminguid võib enne pärijate selgumist teha.

16

Kokkuvõttes võib kohtutäiturite töökoormus muudatuste rakendamise algfaasis mõnevõrra

suureneda, kuid pikemas vaates peaks täpsem regulatsioon vähendama tõlgendusprobleeme ja

muutma peatatud täitemenetluste haldamise ühetaolisemaks.

Mõju kohtutele

Kohtute jaoks avaldub mõju eelkõige täitemenetluse peatamise üle otsustamisel ning füüsilise

isiku maksejõuetusavalduse menetlemisel.

Täitemenetluse osalise peatamise võimalus annab kohtule senisest paindlikuma võimaluse

kujundada menetluse peatamise ulatus vastavalt vaidluse esemele. Kohus saab vajaduse korral

peatada üksnes konkreetse täitetoimingu, vara suhtes läbiviidava täitmise või vaidlusaluse

nõudeosa sissenõudmise, selle asemel et peatada kogu täitemenetlus.

Suurema kaalutlusruumiga võib esialgu kaasneda vajadus kujundada kohtupraktika peatamise

ulatuse määramise kriteeriumide kohta. Seetõttu ei saa välistada, et regulatsiooni jõustumise

järel tekib mõningaid uusi vaidlusi osalise peatamise ulatuse ja tingimuste üle.

Pikemas perspektiivis peaks mõju olema siiski positiivne. Kui seadus sätestab selgemalt

peatamise tagajärjed sissetulekule, kontole, konkureerivatele arestidele, aegumisele ja MJA

menetlusele, väheneb vajadus lahendada vaidlusi kehtiva regulatsiooni ebaselgusest tulenevate

tõlgendusküsimuste üle.

Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses muutub kohtule selgemaks ka see, milline mõju on

täitemenetluse peatamisel varem seatud käsutuspiirangutele ning kuidas suhestuvad need kohtu

poolt MJA menetluses kohaldatud käsutuskeeluga.

Kokkuvõttes võib mõju kohtute töökoormusele olla lühiajaliselt vähesel määral suurendav, kuid

pikemas perspektiivis pigem koormust vähendav.

Mõju kolmandatele isikutele

Muudatused mõjutavad tööandjaid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi ning teisi isikuid, kes

täidavad võlgniku sissetuleku või muu nõude arestimise akti.

Peamine positiivne mõju seisneb õigusselguse suurenemises. Kolmandale isikule muutub

senisest selgemaks, kuidas toimida juhul, kui arestimisakti aluseks olev täitemenetlus

peatatakse. Kui peatamise ajaks ei kehti arestimisaktist tulenev kinnipidamiskohustus, ei pea

kolmas isik tegema võlgniku sissetulekust kinnipidamisi ega kandma raha kohtutäiturile.

Mitme arestimisakti korral kaasneb kolmandale isikule kohustus asuda peatatud esimese

järjekoha arestimisakti asemel täitma järjekorras järgmist arestimisakti. Muudatusega luuakse

õigusnormides siiski üksnes täiendavat selgust ning aktide täitmise praktiline kord ei muutu.

Seega on tegemist suuresti ka praegu kehtivast järjekohasüsteemist tuleneva tegevusega. Selge

erinormi kehtestamine vähendab eksimisriski ning vajadust küsida kohtutäiturilt täiendavaid

juhiseid. Kui vajalik teabevahetus korraldatakse täitmisregistri või muu elektroonilise

lahenduse kaudu, ei ole alust eeldada märkimisväärset pikaajalist halduskoormuse kasvu.

Mõju krediidi- ja makseasutustele

Krediidi- ja makseasutusi mõjutavad eelkõige muudatused, millega täpsustatakse konto aresti

ja sellest tulenevate käsutuspiirangute toimet täitemenetluse peatamise ajal.

Positiivne mõju seisneb selles, et seadusest tuleneb senisest selgemalt, millises ulatuses võib

võlgnik täitemenetluse peatamise ajal oma kontol olevaid vahendeid käsutada ning millal tuleb

peatatud aresti asemel arvestada järgmise järjekoha arestiga.

17

Muudatuste rakendamine võib sõltuvalt tehnilisest lahendusest eeldada krediidi- ja

makseasutuste infosüsteemide või täitmisregistriga toimuva andmevahetuse kohandamist.

Mõju usaldusisikutele ja füüsilise isiku maksejõuetusmenetlusele

Usaldusisikutele avaldub otsene mõju MJA menetlemise ajal. Kavandatav regulatsioon muudab

selgemaks täitemenetluses varem seatud käsutuskeeldude ning MJA menetluses kohtu

määratud vara käsutamise korra omavahelise suhte.

Kui kohus kohaldab võlgniku varale käsutuskeeldu, saab usaldusisik lähtuda võlgniku

sissetuleku ja konto käsutamise korraldamisel MJA menetluses kehtestatud piirangutest, ilma

et paralleelselt tuleks arvestada peatatud täitemenetlustes kehtestatud erinevate sissetuleku

kasutamise piirangutega. See muudab usaldusisiku tegevuse selgemaks ja toetab võlgniku vara

terviklikku käsitlemist maksejõuetusmenetluse eesmärkidest lähtudes.

Võlgnikule kavandatav kohustus suunata sissetulekud ja sarnaste nõudeõiguste alusel laekuvad

summad enda nimele Eestis avatud krediidi- või makseasutuse kontole võib suurendada

võlgniku kohustusi, kuid lihtsustab usaldusisiku võimalust saada ülevaadet võlgniku rahalisest

olukorrast ja kontrollida kohtu määratud käsutuspiirangute järgimist.

Kokkuvõttes on mõju usaldusisikutele pigem positiivne, sest erinevatest menetlustest

tulenevate käsutuspiirangute konkurents väheneb ning vastutus võlgniku vara käsutamise

korraldamise eest muutub selgemaks.

Mõju võlgniku pärijatele

Võlgniku surma korral on täitemenetluse peatamise regulatsioonil otsene positiivne mõju

pärijate menetluslike õiguste kaitsele.

Täitemenetluse peatamine kuni pärijate või pärandvara õigusliku seisundi selgumiseni

vähendab riski, et pärandvara hulka kuuluv vara realiseeritakse enne, kui pärijad on saanud

täitemenetlusest teada ja võimaluse oma õigusi teostada. Muudatus suurendab täitemenetluse

läbipaistvust ja õiguskindlust nii täite- kui pärimismenetluses.

Mõju riigieelarvele ja avalikule sektorile

Kavandatavate muudatustega ei kaasne VTK koostamise etapis teadaolevalt olulist otsest mõju

riigieelarve tuludele või kuludele.

Mõningane kulu võib kaasneda infosüsteemide, eelkõige täitmisregistri või sellega liidestatud

süsteemide kohandamisega juhul, kui täitemenetluse osalise peatamise, arestimisakti täitmise

peatamise või konkureerivate arestide haldamiseks on vaja uusi tehnilisi funktsionaalsusi.

Muudatustega ei ole ette näha olulist mõju keskkonnale, regionaalarengule ega riigi

julgeolekule.

Kokkuvõte

Kavandatavate muudatuste peamine mõju seisneb täitemenetluse peatamise regulatsiooni

õigusselguse, paindlikkuse ja proportsionaalsuse suurenemises.

Võlgnike jaoks paraneb võimalus ette näha täitemenetluse peatamise mõju nende varale,

sissetulekule ja kontole. Sissenõudjate jaoks väheneb risk, et ühe piiratud vaidluse tõttu peatub

põhjendamatult kogu täitemenetlus või ühe sissenõudja menetluse peatamine takistab teiste

sissenõudjate nõuete rahuldamist. Kohtutäiturid ja kohtud saavad selgema õigusliku aluse

peatamise ulatuse ja tagajärgede määramiseks ning kolmandate isikute jaoks muutuvad

arestimisaktide täitmise reeglid paremini etteaimatavaks.

18

Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses aitab muudatus vältida erinevatest menetlustest

tulenevate käsutuspiirangute konkurentsi ning muudab selgemaks kohtu ja usaldusisiku rolli

võlgniku sissetuleku ja kontode käsutamise korraldamisel. Võlgniku surma korral tugevneb

pärijate menetluslike õiguste kaitse.

Muudatustega võib eelkõige rakendamise algfaasis kaasneda kohtutäituritele, kohtutele ja

teatud kolmandatele isikutele mõningane täiendav töö- ja kohanemiskoormus ning võimalik

vajadus infosüsteemide arendamiseks. Pikemas perspektiivis on mõju siiski valdavalt

positiivne, kuna selgem regulatsioon vähendab tõlgendusprobleeme, võimaldab menetlust

peatada üksnes vajalikus ulatuses ning toetab täitemenetluse tõhusamat ja ühetaolisemat

läbiviimist.

6. Edasine väljatöötamine

Väljatöötamiskavatsus saadetakse tutvumiseks ja tagasiside andmiseks ministeeriumidele,

huvirühmadele, kohtutele, Maksu- ja Tolliametile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale,

Eesti Advokatuurile, Eesti Võlanõustajate Liidule, MTÜ-le Eesti Võlausaldajate Liit,

Maksejõuetuse teenistusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule ja

Eesti Pangaliidule.

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks huvirühmadele eelduslikult 2027. aasta II poolaastal.

Eelnõu saadetakse Vabariigi Valitsuse istungile eelduslikult 2028. aasta I poolaastal.

Eeldatav muudatuste jõustumise aeg on 2028. aasta. Osa muudatusi võib eeldada täiendava

üleminekuperioodi kehtestamist.

Ministeerium ootab tagasisidet kõigi kavandatavate muudatuste kohta ning samuti

täiendavaid ettepanekuid täitemenetluse peatamise regulatsiooni muutmiseks

küsimustes, mida käesolevas VTK-s ei ole käsitletud.

Ministeerium palub täitmisregistriga liidestatud infosüsteemide omanikel anda

tagasisidet selle kohta, milliseid arendusvajadusi nähakse ette seoses VTK-s kavandatud

muudatustega ning milline võiks olla nende arenduste orienteeruv maksumus. Kui

arendusvajadusi või nende maksumust ei ole VTK põhjal võimalik hinnata, palume see

tagasisides samuti välja tuua.

Kooskõlastusringil saadud tagasisidest sõltuvalt korraldab ministeerium vajaduse korral

täiendavaid arutelusid huvirühmadega.

Vastutav ministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed

Aleksandr Logussov [email protected]

8-16782-1_21.09.2026_ï¿½igusakti_eelnï¿½u.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LIISA-LY PAKOSTA PNOEE-46909030304 2026-09-21 13:22:47

20260918_VTK_taitemenetluse peatamine.pdf