Lauri Laats

Riigikogu liige

.09.2026

Arupärimise tagastamine

Austatud hr Laats

Olete koos nelja Riigikogu liikmega esitanud arupärimise peaminister Kristen Michalile, küsides

majandus- ja tööstusministri võimaliku huvide konflikti kohta (arupärimine nr 1079).

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele (RKKTS) on Riigikogu liikme käsutuses

erinevaid parlamentaarse kontrolli vahendeid. Valitsuse liikmele on võimalik esitada RKKTS

alusel:

1) arupärimise (§ 139) raames küsimus, mis puudutab tema võimkonda reguleerivate

õigusaktide täitmist;

2) kirjalik küsimus (§ 147) tema võimkonda kuuluva üksikküsimuse kohta teabe saamiseks;

3) suuline küsimus infotundi (§ 144), mille puhul ei ole teemadering piiratud valitsusliikme

valitsemisalaga ehk küsimus võib puudutada mis tahes avaliku elu valdkonda.

Arupärimise esitamine eeldab seega, et Riigikogu liikme arvates esineb õigusaktide täitmisega

seoses probleem, mida tuleks Riigikogu istungil avalikult käsitleda, näiteks kui midagi on jäetud

tegemata või ei ole tehtud nõuetekohaselt. Kui pöördumisega soovitakse saada teavet adressaadi

võimkonda kuuluva üksikküsimuse kohta, nt asjade seisu kohta mingis küsimuses, arvandmeid,

taustainfot, tegeliku olukorra kirjeldust vms, tuleb RKKTS mõtte kohaselt esitada kirjalik küsimus

(vt „Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaarid“, Tallinn 2023, § 147 kommentaar nr 3,

lk 509).

Olete praegusel juhul valinud arupärimise vormi, kuid sellest ei selgu, millise talle seadusega

pandud ülesande on peaminister Teie hinnangul jätnud täitmata või ei ole seda täitnud

nõuetekohaselt.

Arupärimises esitatud küsimused on seotud peaministri tegevuse, teadlikkuse ja hinnangutega

valitsuskabineti liikme võimaliku huvide konflikti suhtes. Ehkki sellel on seos peaministri

ülesannete täitmisel valitsusjuhina, ei ole arupärimise eesmärk RKKTS mõtte kohaselt pelgalt

faktilise teabe või adressaadi hinnangu saamine. Arupärimine eeldab õigusaktide täitmisega seotud

probleemi. Kui aga eesmärk on üksnes teabe saamine või seisukoha väljaselgitamine, nagu

praegusel juhul, sobib selleks paremini kirjalik küsimus.

2

Seetõttu tagastan Teile arupärimise RKKTS § 139 lõike 4 alusel ja teen ettepaneku esitada see

peaministrile kirjaliku küsimusena.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lauri Laats

Riigikogu liige

.09.2026

Arupärimise tagastamine

Austatud hr Laats

Olete koos nelja Riigikogu liikmega esitanud arupärimise peaminister Kristen Michalile, küsides

majandus- ja tööstusministri võimaliku huvide konflikti kohta (arupärimine nr 1079).

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele (RKKTS) on Riigikogu liikme käsutuses

erinevaid parlamentaarse kontrolli vahendeid. Valitsuse liikmele on võimalik esitada RKKTS

alusel:

1) arupärimise (§ 139) raames küsimus, mis puudutab tema võimkonda reguleerivate

õigusaktide täitmist;

2) kirjalik küsimus (§ 147) tema võimkonda kuuluva üksikküsimuse kohta teabe saamiseks;

3) suuline küsimus infotundi (§ 144), mille puhul ei ole teemadering piiratud valitsusliikme

valitsemisalaga ehk küsimus võib puudutada mis tahes avaliku elu valdkonda.

Arupärimise esitamine eeldab seega, et Riigikogu liikme arvates esineb õigusaktide täitmisega

seoses probleem, mida tuleks Riigikogu istungil avalikult käsitleda, näiteks kui midagi on jäetud

tegemata või ei ole tehtud nõuetekohaselt. Kui pöördumisega soovitakse saada teavet adressaadi

võimkonda kuuluva üksikküsimuse kohta, nt asjade seisu kohta mingis küsimuses, arvandmeid,

taustainfot, tegeliku olukorra kirjeldust vms, tuleb RKKTS mõtte kohaselt esitada kirjalik küsimus

(vt „Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaarid“, Tallinn 2023, § 147 kommentaar nr 3,

lk 509).

Olete praegusel juhul valinud arupärimise vormi, kuid sellest ei selgu, millise talle seadusega

pandud ülesande on peaminister Teie hinnangul jätnud täitmata või ei ole seda täitnud

nõuetekohaselt.

Arupärimises esitatud küsimused on seotud peaministri tegevuse, teadlikkuse ja hinnangutega

valitsuskabineti liikme võimaliku huvide konflikti suhtes. Ehkki sellel on seos peaministri

ülesannete täitmisel valitsusjuhina, ei ole arupärimise eesmärk RKKTS mõtte kohaselt pelgalt

faktilise teabe või adressaadi hinnangu saamine. Arupärimine eeldab õigusaktide täitmisega seotud

probleemi. Kui aga eesmärk on üksnes teabe saamine või seisukoha väljaselgitamine, nagu

praegusel juhul, sobib selleks paremini kirjalik küsimus.

2

Seetõttu tagastan Teile arupärimise RKKTS § 139 lõike 4 alusel ja teen ettepaneku esitada see

peaministrile kirjaliku küsimusena.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar