Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Lauri Hussar

Riigikogu

Teie: 15.09.2026 nr 2-3/15-602 Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 13- 1/2297-1

Vastus kirjalikule küsimusele regionaal- ja maaelu toetuste tuleviku kohta

Austatud härra Hussar

Esitasite 15.09.2026 kirjaga nr 2-3/15-602 regionaal- ja põllumajandusministrile vastamiseks

Riigikogu liikme Jaanus Karilaiu esitatud kirjaliku küsimuse regionaal- ja maaelu toetuste

tuleviku kohta.

Tunnustame Läänemaa omavalitsuste ja arenguorganisatsioonide juhte aktiivse osalemise eest

Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi arutelus. Jagame pöördumise keskset lähtekohta: kui

Eesti soovib vähendada regionaalseid arenguerinevusi, peab see väljenduma ka investeeringute

tegelikus territoriaalses jaotuses. Üksnes üle-eestiliste meetmete olemasolu ei taga veel

regionaalset tasakaalu. Seetõttu on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seisnud

riigiplaani ettevalmistamisel nii piisavate regionaalpoliitika vahendite kui ka kogu riigiplaani

tugevama regionaalse suunamise eest.

Valitsus leppis 15. septembril kokku Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodi toetuste

esialgse jaotuse. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on Eestile ette nähtud ligikaudu 6,5

miljardit eurot, millest valitsuse esialgne jaotus hõlmab ligikaudu 5,5 miljardit eurot.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM) haldusala vastutada on esialgse

jaotuse järgi ligikaudu 2,13 miljardit eurot. Sellest moodustavad suure osa ühise

põllumajanduspoliitika vahendid ning lisaks suunatakse Eesti otsustusruumis olevatest

vahenditest 546 miljonit eurot põllumajanduse, maaelu, toidutootmise ja toidujulgeoleku

tugevdamiseks.

Tegemist on esialgse jaotusega, mis on aluseks edasistele läbirääkimistele Euroopa

Komisjoniga ja riigiplaani koostamisele. Meetmete täpne sisu, mahud ja tingimused

kujundatakse edasise protsessi ning partneritega konsulteerimise käigus.

Kirjalik küsimus hõlmas järgmisi teemapüstitusi, millele vastame alljärgnevalt:

1. Kas vastab tõele, et järgmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil on ettevõtluse, kohalike

omavalitsuste ja kogukondade toetamiseks kavandatud ligikaudu poole vähem vahendeid

kui käimasoleval perioodil? Palun esitada võrreldavad summad ning tuua välja, milliste

programmide ja meetmete rahastamine väheneb või suureneb.

2 (5)

Osaliselt vastab väide tõele. Otseselt REM-i regionaalvaldkonda suunatud vahendite maht on

praeguses esialgses jaotuses väiksem kui käimasoleval EL eelarveperioodil ning kõiki seniseid

tegevusi ja kavandatud uusi lahendusi samas mahus ellu viia ei ole võimalik. Samas ei ole

põhjendatud võrrelda ainult REMi regionaalmeetmete eelarveridu, sest osa seni REMi kaudu

rakendatud tegevustest on järgmises perioodis kavandatud teiste ministeeriumide meetmetesse.

Valitsuse ettepanekus on REM-i regionaalvaldkonna tegevustele kavandatud kokku 203,6

miljonit eurot. Sellest 75 miljonit eurot on kavandatud tulevikukindlate teenuste ning

piirkondade innovatsiooni- ja arenguvõimekuse kasvatamiseks, 43,6 miljonit eurot kohaliku

kogukonna võimestamiseks, 30 miljonit eurot KOVide kriisivalmiduse ja turvalisuse

suurendamiseks, 25 miljonit eurot idapiirialade kohanemiseks geopoliitiliste väljakutsetega, 20

miljonit eurot liikuvuse ja ühistranspordi arendamiseks ning 10 miljonit eurot regionaalse

konkurentsivõime ja ettevõtluse arendamiseks.

Praeguse ja järgmise perioodi kogusummasid ei ole võimalik täielikult üks ühele võrrelda, sest

muutunud on Euroopa Liidu eelarve ülesehitus, fondide struktuur ning ülesannete ja meetmete

jaotus ministeeriumide vahel. Iga programmperioodi alguses lepitakse kokku uus komplekt

meetmeid ja programme vastavalt kokkulepitud prioriteetidele ja püstitatud eesmärkidele.

Samuti ei ole järgmise perioodi lõplik rahastamise maht veel kokku lepitud.

Võrreldes nii praegusel perioodil kasutada oleva rahastuse kui ka REM-i järgmise perioodi

esialgse ettepanekuga on valitsuses kinnitatud jaotuses väiksemas mahus kavandatud eelkõige

KOVide teenuste ümberkorraldamist, kohaliku algatuse ja LEADERi toetusi ning piirkondliku

ettevõtluskeskkonna tugevdamist. Samuti ei sisaldu praeguses jaotuses regionaalset

finantsinstrumenti.

Kitsalt REM-i regionaalvaldkonna toetusmahtude vähenemise alusel ei saa samas teha järeldusi

selle kohta, kas ja mil määral ettevõtluse, kohalike omavalitsuste ja kogukondade toetamise

võimalused piirkonniti tegelikult vähenevad. Kohalikud omavalitsused saavad taotleda toetust

ka mitmete teiste valdkondade meetmetest, kuid esialgse jaotusettepaneku alusel ei ole

võimalik nendest omavalitsuste investeeringutesse suunatavat mahtu hinnata. Valitsuse

põhimõttelise valikuna suunati regionaalse ettevõtluse toetamise vahendid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse. Selleks on eraldatud 108 mln eurot, mis sisaldab

ka ettevõtlus- ja tööstusalade arendamist. Seda summat kavandatakse koos teiste

ettevõtluspoliitika suundadega kasutada muu hulgas nende toetusmeetmete jätkamiseks või

asendamiseks, mida seni on rakendanud REM-i regionaalvaldkond (regionaalse

ettevõtluskeskkonna investeeringud, idapiirialade ettevõtlus, maaettevõtete toetamine,

ettevõtlustoetused LEADERist jne). Samamoodi ei saa kogukondade toetamist taandada üksnes

LEADER meetme rakendamisele, vaid koostööd kogukondadega saavad teha kõik

ministeeriumid, kellel on vajadus tagada enda poliitikate tõhus elluviimine kohalikul tasandil.

Seega ei pea ma õigeks taandada küsimust üksnes sellele, kas regionaalvaldkonna kogumaht

väheneb poole võrra. Olulisem on hinnata, millised võimalused jäävad KOVidele, ettevõtetele

ja kogukondadele tegelikult kättesaadavaks ning millised regionaalarengu probleemid jäävad

praeguse rahastuse juures lahendamata. Seda vaadet on täpsemalt selgitatud kolmanda

küsimuse vastuses.

2. Milliseks kujuneb järgmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil LEADERi ning teiste

otseselt maaelu, kohaliku ettevõtluse ja kogukondade arengut toetavate meetmete

rahastamine? Kas REM on hinnanud võimaliku rahastamise vähenemise mõju?

Kohaliku algatuse toetamiseks on praeguses esialgses jaotuses kavandatud 43,6 miljonit eurot.

Läbirääkimiste käigus suurenes LEADERile kavandatud summa esialgselt 25 miljonilt eurolt

3 (5)

43,6 miljonile eurole. See on oluline samm edasi, kuid summa jääb käimasoleva perioodi

tasemest endiselt oluliselt madalamaks. Lisaks tegi valitsus põhimõttelise otsuse suurendada

LEADERi eelarvet riigiplaani 2031. aasta vaheülevaatuse käigus (summa täpsustamata). Kuna

jaotusettepaneku summa lepiti kokku 15. septembril ning tegemist ei ole REM-i esialgse

ettepanekuga, ei ole selle rahastustaseme mõju piirkondadele praegu veel võimalik terviklikult

hinnata.

REM peab oluliseks säilitada LEADERi keskne põhimõte: kohalikud inimesed peavad saama

ise otsustada, mida nende piirkonnas kõige rohkem vaja on. LEADERi mõju ei piirdu

kogukondlike tegevustega. Selle kaudu on toetatud kohalikku ettevõtlust, teenuseid, turvalisust

ja kriisivalmidust, kohaliku toidu tootmist ning piirkondade identiteeti.

Uuel perioodil kavandame samal ajal LEADERi süsteemi reformimist ja killustatuse

vähendamist, ühendades senised maa- ja rannapiirkondade võrgustikud ning suurendades

sünergiat maakondliku tasandi arendustegevusega. Maapiirkondade fookusena kavandasime

muu hulgas head elukeskkonda ja maaelu toetavat ettevõtlust, kohalikku toitu,

kogukonnateenuseid, turvalisust ning paigaidentiteedi tugevdamist. Täiendavad fookused olid

seatud ranna- ja sisevete kalanduspiirkondadele. Piiratuma eelarve korral tuleb koos

piirkondadega üle vaadata ka senised fookused ja hinnata, kas neid on võimalik samas mahus

jätkata või tuleb fookusi kitsendada.

Oluline küsimus on ka KOVide võimekus kohandada teenuseid rahvastikumuutustega. Selleks

kavandatud 75 miljonit eurot võimaldab esialgse hinnangu järgi toetada ligikaudu 12 suuremat

teenuste ümberkorraldamise projekti – näiteks ühe KOVi teenusvõrgu terviklikku

ümberkujundamist või maakondliku ühisteenuse arendamist. Kõigi teenusvõrgu muutmist

vajavate piirkondadeni selle mahuga jõuda ei ole võimalik.

Samuti jääb praegusest jaotusest välja REM-i kavandatud regionaalne finantsinstrument, mille

eesmärk oli parandada kapitali kättesaadavust piirkondades, kus ettevõtte asukoht ja kinnisvara

madalam tagatisväärtus raskendavad investeeringute rahastamist.

3. Milliste konkreetsete rahastamisotsuste ja meetmetega kavatseb valitsus tagada, et

järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi vahendite võimalik vähenemine ei suurendaks

Eesti piirkondlikke arenguerinevusi ega kiirendaks elu, töökohtade ja teenuste

koondumist suurematesse keskustesse?

See on REM-i jaoks riigiplaani koostamise ja elluviimise edasise protsessi üks keskseid

küsimusi. REM-i senine regionaalarengu seire näitab, et piirkondlikud erinevused on mitmes

valdkonnas jätkuvalt suured. Seetõttu tuleb riigiplaani edasise ettevalmistamise käigus hinnata

meetmete koosmõju, mitte ainult üksikute regionaalpoliitika meetmete mahtu. Eesmärk peab

olema tagada, et Euroopa Liidu vahendite kasutamine ei suurendaks piirkondlikke

arenguerinevusi ega kiirendaks elu, töökohtade ja teenuste koondumist üksikutesse

suurematesse keskustesse.

Praegusel EL-i rahastusperioodil on ühtekuuluvuspoliitika toetusi määratud Harjumaale

(31.08.2026 seisuga) 1368 eurot elaniku kohta ja väljapoole Harjumaad 1320 eurot elaniku

kohta – sisuliselt võrdselt. Samal ajal on Harjumaa EL-i ühtekuuluvuspoliitika mõistes

enamarenenud ja ülejäänud Eesti vähemarenenud piirkond. Tulenevalt Eesti väiksusest

käsitletakse Eestit tervikuna üleminekupiirkonnana, millele kehtivad ühtsed reeglid. Seetõttu

sõltub piirkondlike erisustega arvestamine suurel määral riigisisestest valikutest.

Tugev Harjumaa on kogu Eesti arengule vajalik ning Tallinna rahvusvaheline

konkurentsivõime vajab tugevdamist. Samal ajal tuleb järgmise perioodi investeeringute

4 (5)

kavandamisel arvestada Harjumaa ja teiste piirkondade erinevaid lähtekohti ning pöörata

piisavalt tähelepanu arenguvõimaluste tugevdamisele väljaspool Harjumaad.

REM-i ettepanek riigiplaani ettevalmistamisel oli seada kogu riigiplaanile selge eesmärk:

riigiplaani meetmed toetavad Eesti mitmekeskuselist arengut, pidurdavad rahvastiku ja

majandustegevuse koondumist pealinnapiirkonda ning tugevdavad väljaspool Harjumaad ja

idapiirialadel asuvate piirkondade arengut. Selle mõõtmiseks pakkusime valitsusele välja

konkreetse tulemusnäitaja: keskmine toetus elaniku kohta regionaalset arengut oluliselt

mõjutavates meetmetes oleks väljaspool Harjumaad vähemalt kolm korda suurem kui

Harjumaal ning idapiirialadel omakorda suurem kui mujal väljaspool Harjumaad.

Välja pakutud tulemusnäitajas valitsus hetkel kokku ei leppinud, kuid valitsus andis REM-ile

ülesande töötada koos teiste ministeeriumidega välja toetuste regionaalse mõju eesmärgid,

mõõdikud, sihttasemed ja nende saavutamist tagavad rakendusmehhanismid ning esitada need

valitsusele kinnitamiseks koos riigiplaaniga 2027. aasta sügiseks. See tähendab, et regionaalset

mõju tuleb hakata süsteemselt arvestama ka teiste valdkondade meetmete ja investeeringute

kavandamisel, pöörates eraldi tähelepanu idapiirialadele.

Selle kokkuleppe praktiline tähendus peab olema see, et regionaalne mõju ei ole üksnes

hinnang, mis antakse meetmele pärast raha jagamist, vaid eesmärk, mida arvestatakse juba

meetme kavandamisel. Kui väiksema omavalitsuse omafinantseerimise võimalused on piiratud,

tuleb seda toetuse tingimustes arvestada. Kui investeeringuid on vaja rohkem väljaspool

suuremaid keskusi, peavad seda toetama ka meetmete tingimused. Riigiplaan peab võimaldama

kasutada piirkondlikke eelarveid, diferentseeritud toetusmäärasid, omafinantseeringu erisusi ja

teisi kohapõhiseid lahendusi vastavalt piirkondade tegelikele vajadustele.

Regionaalpoliitikat kujundab kogu valitsus iga kord, kui otsustatakse, kuhu läheb tee, kool,

ettevõtlustoetus, riigiteenus või suurem investeering. Seetõttu ei saa regionaalne tasakaal jääda

riigiplaanis üksnes ühe ministeeriumi vastutuseks.

REM-i vaade on seega selge: avaliku raha kasutamisel tuleb luua rohkem arenguvõimalusi ja

investeeringuid väljaspool Harjumaad ning pöörata eritähelepanu idapiirialadele. Selle kõrval

tuleb tagada KOVide võimekus oma teenuseid ümber korraldada, piirkondade tugevam

arendusvõimekus, kohaliku algatuse säilimine ning ettevõtluse arenguvõimalused väljaspool

Harjumaad.

Valitsuse 15. septembri otsus on oluline vaheetapp, mitte riigiplaani koostamise lõpp.

Saavutatud on kokkulepe, et regionaalset mõju tuleb kujundada üle kogu riigiplaani, mitte

ainult REM-i meetmete kaudu. Järgmine ülesanne on muuta see põhimõte konkreetseteks

eesmärkideks, mõõdikuteks ja meetmete tingimusteks, mille koostamisel arvestatakse

piirkondade tegelikke vajadusi ja eripärasid.

REM seisab edasises protsessis selle eest, et regionaalne tasakaal oleks riigiplaani läbiv ja

mõõdetav eesmärk ning et KOVidele, kogukondadele ja ettevõtetele jääksid piisavad tööriistad

oma piirkonna arengu juhtimiseks. Riigiplaani edukust tuleb lõpuks hinnata mitte selle järgi,

millise ministeeriumi eelarvereal raha paikneb, vaid selle järgi, kas investeeringud aitavad

tugevdada piirkondlikke keskusi, säilitada inimestele vajalikud teenused ning luua töökohti ja

arenguvõimalusi üle Eesti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

5 (5)

Teadmiseks: Riigikantselei

Kaire Luht

5885 1371 [email protected]

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Lauri Hussar

Riigikogu

Teie: 15.09.2026 nr 2-3/15-602 Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 13- 1/2297-1

Vastus kirjalikule küsimusele regionaal- ja maaelu toetuste tuleviku kohta

Austatud härra Hussar

Esitasite 15.09.2026 kirjaga nr 2-3/15-602 regionaal- ja põllumajandusministrile vastamiseks

Riigikogu liikme Jaanus Karilaiu esitatud kirjaliku küsimuse regionaal- ja maaelu toetuste

tuleviku kohta.

Tunnustame Läänemaa omavalitsuste ja arenguorganisatsioonide juhte aktiivse osalemise eest

Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi arutelus. Jagame pöördumise keskset lähtekohta: kui

Eesti soovib vähendada regionaalseid arenguerinevusi, peab see väljenduma ka investeeringute

tegelikus territoriaalses jaotuses. Üksnes üle-eestiliste meetmete olemasolu ei taga veel

regionaalset tasakaalu. Seetõttu on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seisnud

riigiplaani ettevalmistamisel nii piisavate regionaalpoliitika vahendite kui ka kogu riigiplaani

tugevama regionaalse suunamise eest.

Valitsus leppis 15. septembril kokku Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodi toetuste

esialgse jaotuse. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on Eestile ette nähtud ligikaudu 6,5

miljardit eurot, millest valitsuse esialgne jaotus hõlmab ligikaudu 5,5 miljardit eurot.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM) haldusala vastutada on esialgse

jaotuse järgi ligikaudu 2,13 miljardit eurot. Sellest moodustavad suure osa ühise

põllumajanduspoliitika vahendid ning lisaks suunatakse Eesti otsustusruumis olevatest

vahenditest 546 miljonit eurot põllumajanduse, maaelu, toidutootmise ja toidujulgeoleku

tugevdamiseks.

Tegemist on esialgse jaotusega, mis on aluseks edasistele läbirääkimistele Euroopa

Komisjoniga ja riigiplaani koostamisele. Meetmete täpne sisu, mahud ja tingimused

kujundatakse edasise protsessi ning partneritega konsulteerimise käigus.

Kirjalik küsimus hõlmas järgmisi teemapüstitusi, millele vastame alljärgnevalt:

1. Kas vastab tõele, et järgmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil on ettevõtluse, kohalike

omavalitsuste ja kogukondade toetamiseks kavandatud ligikaudu poole vähem vahendeid

kui käimasoleval perioodil? Palun esitada võrreldavad summad ning tuua välja, milliste

programmide ja meetmete rahastamine väheneb või suureneb.

2 (5)

Osaliselt vastab väide tõele. Otseselt REM-i regionaalvaldkonda suunatud vahendite maht on

praeguses esialgses jaotuses väiksem kui käimasoleval EL eelarveperioodil ning kõiki seniseid

tegevusi ja kavandatud uusi lahendusi samas mahus ellu viia ei ole võimalik. Samas ei ole

põhjendatud võrrelda ainult REMi regionaalmeetmete eelarveridu, sest osa seni REMi kaudu

rakendatud tegevustest on järgmises perioodis kavandatud teiste ministeeriumide meetmetesse.

Valitsuse ettepanekus on REM-i regionaalvaldkonna tegevustele kavandatud kokku 203,6

miljonit eurot. Sellest 75 miljonit eurot on kavandatud tulevikukindlate teenuste ning

piirkondade innovatsiooni- ja arenguvõimekuse kasvatamiseks, 43,6 miljonit eurot kohaliku

kogukonna võimestamiseks, 30 miljonit eurot KOVide kriisivalmiduse ja turvalisuse

suurendamiseks, 25 miljonit eurot idapiirialade kohanemiseks geopoliitiliste väljakutsetega, 20

miljonit eurot liikuvuse ja ühistranspordi arendamiseks ning 10 miljonit eurot regionaalse

konkurentsivõime ja ettevõtluse arendamiseks.

Praeguse ja järgmise perioodi kogusummasid ei ole võimalik täielikult üks ühele võrrelda, sest

muutunud on Euroopa Liidu eelarve ülesehitus, fondide struktuur ning ülesannete ja meetmete

jaotus ministeeriumide vahel. Iga programmperioodi alguses lepitakse kokku uus komplekt

meetmeid ja programme vastavalt kokkulepitud prioriteetidele ja püstitatud eesmärkidele.

Samuti ei ole järgmise perioodi lõplik rahastamise maht veel kokku lepitud.

Võrreldes nii praegusel perioodil kasutada oleva rahastuse kui ka REM-i järgmise perioodi

esialgse ettepanekuga on valitsuses kinnitatud jaotuses väiksemas mahus kavandatud eelkõige

KOVide teenuste ümberkorraldamist, kohaliku algatuse ja LEADERi toetusi ning piirkondliku

ettevõtluskeskkonna tugevdamist. Samuti ei sisaldu praeguses jaotuses regionaalset

finantsinstrumenti.

Kitsalt REM-i regionaalvaldkonna toetusmahtude vähenemise alusel ei saa samas teha järeldusi

selle kohta, kas ja mil määral ettevõtluse, kohalike omavalitsuste ja kogukondade toetamise

võimalused piirkonniti tegelikult vähenevad. Kohalikud omavalitsused saavad taotleda toetust

ka mitmete teiste valdkondade meetmetest, kuid esialgse jaotusettepaneku alusel ei ole

võimalik nendest omavalitsuste investeeringutesse suunatavat mahtu hinnata. Valitsuse

põhimõttelise valikuna suunati regionaalse ettevõtluse toetamise vahendid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse. Selleks on eraldatud 108 mln eurot, mis sisaldab

ka ettevõtlus- ja tööstusalade arendamist. Seda summat kavandatakse koos teiste

ettevõtluspoliitika suundadega kasutada muu hulgas nende toetusmeetmete jätkamiseks või

asendamiseks, mida seni on rakendanud REM-i regionaalvaldkond (regionaalse

ettevõtluskeskkonna investeeringud, idapiirialade ettevõtlus, maaettevõtete toetamine,

ettevõtlustoetused LEADERist jne). Samamoodi ei saa kogukondade toetamist taandada üksnes

LEADER meetme rakendamisele, vaid koostööd kogukondadega saavad teha kõik

ministeeriumid, kellel on vajadus tagada enda poliitikate tõhus elluviimine kohalikul tasandil.

Seega ei pea ma õigeks taandada küsimust üksnes sellele, kas regionaalvaldkonna kogumaht

väheneb poole võrra. Olulisem on hinnata, millised võimalused jäävad KOVidele, ettevõtetele

ja kogukondadele tegelikult kättesaadavaks ning millised regionaalarengu probleemid jäävad

praeguse rahastuse juures lahendamata. Seda vaadet on täpsemalt selgitatud kolmanda

küsimuse vastuses.

2. Milliseks kujuneb järgmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil LEADERi ning teiste

otseselt maaelu, kohaliku ettevõtluse ja kogukondade arengut toetavate meetmete

rahastamine? Kas REM on hinnanud võimaliku rahastamise vähenemise mõju?

Kohaliku algatuse toetamiseks on praeguses esialgses jaotuses kavandatud 43,6 miljonit eurot.

Läbirääkimiste käigus suurenes LEADERile kavandatud summa esialgselt 25 miljonilt eurolt

3 (5)

43,6 miljonile eurole. See on oluline samm edasi, kuid summa jääb käimasoleva perioodi

tasemest endiselt oluliselt madalamaks. Lisaks tegi valitsus põhimõttelise otsuse suurendada

LEADERi eelarvet riigiplaani 2031. aasta vaheülevaatuse käigus (summa täpsustamata). Kuna

jaotusettepaneku summa lepiti kokku 15. septembril ning tegemist ei ole REM-i esialgse

ettepanekuga, ei ole selle rahastustaseme mõju piirkondadele praegu veel võimalik terviklikult

hinnata.

REM peab oluliseks säilitada LEADERi keskne põhimõte: kohalikud inimesed peavad saama

ise otsustada, mida nende piirkonnas kõige rohkem vaja on. LEADERi mõju ei piirdu

kogukondlike tegevustega. Selle kaudu on toetatud kohalikku ettevõtlust, teenuseid, turvalisust

ja kriisivalmidust, kohaliku toidu tootmist ning piirkondade identiteeti.

Uuel perioodil kavandame samal ajal LEADERi süsteemi reformimist ja killustatuse

vähendamist, ühendades senised maa- ja rannapiirkondade võrgustikud ning suurendades

sünergiat maakondliku tasandi arendustegevusega. Maapiirkondade fookusena kavandasime

muu hulgas head elukeskkonda ja maaelu toetavat ettevõtlust, kohalikku toitu,

kogukonnateenuseid, turvalisust ning paigaidentiteedi tugevdamist. Täiendavad fookused olid

seatud ranna- ja sisevete kalanduspiirkondadele. Piiratuma eelarve korral tuleb koos

piirkondadega üle vaadata ka senised fookused ja hinnata, kas neid on võimalik samas mahus

jätkata või tuleb fookusi kitsendada.

Oluline küsimus on ka KOVide võimekus kohandada teenuseid rahvastikumuutustega. Selleks

kavandatud 75 miljonit eurot võimaldab esialgse hinnangu järgi toetada ligikaudu 12 suuremat

teenuste ümberkorraldamise projekti – näiteks ühe KOVi teenusvõrgu terviklikku

ümberkujundamist või maakondliku ühisteenuse arendamist. Kõigi teenusvõrgu muutmist

vajavate piirkondadeni selle mahuga jõuda ei ole võimalik.

Samuti jääb praegusest jaotusest välja REM-i kavandatud regionaalne finantsinstrument, mille

eesmärk oli parandada kapitali kättesaadavust piirkondades, kus ettevõtte asukoht ja kinnisvara

madalam tagatisväärtus raskendavad investeeringute rahastamist.

3. Milliste konkreetsete rahastamisotsuste ja meetmetega kavatseb valitsus tagada, et

järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi vahendite võimalik vähenemine ei suurendaks

Eesti piirkondlikke arenguerinevusi ega kiirendaks elu, töökohtade ja teenuste

koondumist suurematesse keskustesse?

See on REM-i jaoks riigiplaani koostamise ja elluviimise edasise protsessi üks keskseid

küsimusi. REM-i senine regionaalarengu seire näitab, et piirkondlikud erinevused on mitmes

valdkonnas jätkuvalt suured. Seetõttu tuleb riigiplaani edasise ettevalmistamise käigus hinnata

meetmete koosmõju, mitte ainult üksikute regionaalpoliitika meetmete mahtu. Eesmärk peab

olema tagada, et Euroopa Liidu vahendite kasutamine ei suurendaks piirkondlikke

arenguerinevusi ega kiirendaks elu, töökohtade ja teenuste koondumist üksikutesse

suurematesse keskustesse.

Praegusel EL-i rahastusperioodil on ühtekuuluvuspoliitika toetusi määratud Harjumaale

(31.08.2026 seisuga) 1368 eurot elaniku kohta ja väljapoole Harjumaad 1320 eurot elaniku

kohta – sisuliselt võrdselt. Samal ajal on Harjumaa EL-i ühtekuuluvuspoliitika mõistes

enamarenenud ja ülejäänud Eesti vähemarenenud piirkond. Tulenevalt Eesti väiksusest

käsitletakse Eestit tervikuna üleminekupiirkonnana, millele kehtivad ühtsed reeglid. Seetõttu

sõltub piirkondlike erisustega arvestamine suurel määral riigisisestest valikutest.

Tugev Harjumaa on kogu Eesti arengule vajalik ning Tallinna rahvusvaheline

konkurentsivõime vajab tugevdamist. Samal ajal tuleb järgmise perioodi investeeringute

4 (5)

kavandamisel arvestada Harjumaa ja teiste piirkondade erinevaid lähtekohti ning pöörata

piisavalt tähelepanu arenguvõimaluste tugevdamisele väljaspool Harjumaad.

REM-i ettepanek riigiplaani ettevalmistamisel oli seada kogu riigiplaanile selge eesmärk:

riigiplaani meetmed toetavad Eesti mitmekeskuselist arengut, pidurdavad rahvastiku ja

majandustegevuse koondumist pealinnapiirkonda ning tugevdavad väljaspool Harjumaad ja

idapiirialadel asuvate piirkondade arengut. Selle mõõtmiseks pakkusime valitsusele välja

konkreetse tulemusnäitaja: keskmine toetus elaniku kohta regionaalset arengut oluliselt

mõjutavates meetmetes oleks väljaspool Harjumaad vähemalt kolm korda suurem kui

Harjumaal ning idapiirialadel omakorda suurem kui mujal väljaspool Harjumaad.

Välja pakutud tulemusnäitajas valitsus hetkel kokku ei leppinud, kuid valitsus andis REM-ile

ülesande töötada koos teiste ministeeriumidega välja toetuste regionaalse mõju eesmärgid,

mõõdikud, sihttasemed ja nende saavutamist tagavad rakendusmehhanismid ning esitada need

valitsusele kinnitamiseks koos riigiplaaniga 2027. aasta sügiseks. See tähendab, et regionaalset

mõju tuleb hakata süsteemselt arvestama ka teiste valdkondade meetmete ja investeeringute

kavandamisel, pöörates eraldi tähelepanu idapiirialadele.

Selle kokkuleppe praktiline tähendus peab olema see, et regionaalne mõju ei ole üksnes

hinnang, mis antakse meetmele pärast raha jagamist, vaid eesmärk, mida arvestatakse juba

meetme kavandamisel. Kui väiksema omavalitsuse omafinantseerimise võimalused on piiratud,

tuleb seda toetuse tingimustes arvestada. Kui investeeringuid on vaja rohkem väljaspool

suuremaid keskusi, peavad seda toetama ka meetmete tingimused. Riigiplaan peab võimaldama

kasutada piirkondlikke eelarveid, diferentseeritud toetusmäärasid, omafinantseeringu erisusi ja

teisi kohapõhiseid lahendusi vastavalt piirkondade tegelikele vajadustele.

Regionaalpoliitikat kujundab kogu valitsus iga kord, kui otsustatakse, kuhu läheb tee, kool,

ettevõtlustoetus, riigiteenus või suurem investeering. Seetõttu ei saa regionaalne tasakaal jääda

riigiplaanis üksnes ühe ministeeriumi vastutuseks.

REM-i vaade on seega selge: avaliku raha kasutamisel tuleb luua rohkem arenguvõimalusi ja

investeeringuid väljaspool Harjumaad ning pöörata eritähelepanu idapiirialadele. Selle kõrval

tuleb tagada KOVide võimekus oma teenuseid ümber korraldada, piirkondade tugevam

arendusvõimekus, kohaliku algatuse säilimine ning ettevõtluse arenguvõimalused väljaspool

Harjumaad.

Valitsuse 15. septembri otsus on oluline vaheetapp, mitte riigiplaani koostamise lõpp.

Saavutatud on kokkulepe, et regionaalset mõju tuleb kujundada üle kogu riigiplaani, mitte

ainult REM-i meetmete kaudu. Järgmine ülesanne on muuta see põhimõte konkreetseteks

eesmärkideks, mõõdikuteks ja meetmete tingimusteks, mille koostamisel arvestatakse

piirkondade tegelikke vajadusi ja eripärasid.

REM seisab edasises protsessis selle eest, et regionaalne tasakaal oleks riigiplaani läbiv ja

mõõdetav eesmärk ning et KOVidele, kogukondadele ja ettevõtetele jääksid piisavad tööriistad

oma piirkonna arengu juhtimiseks. Riigiplaani edukust tuleb lõpuks hinnata mitte selle järgi,

millise ministeeriumi eelarvereal raha paikneb, vaid selle järgi, kas investeeringud aitavad

tugevdada piirkondlikke keskusi, säilitada inimestele vajalikud teenused ning luua töökohti ja

arenguvõimalusi üle Eesti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

5 (5)

Teadmiseks: Riigikantselei

Kaire Luht

5885 1371 [email protected]