Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 162

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 14. september 2026

Algus 11.10, lõpp 12.26

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah

Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Vivi Older (nõunik)

Puudus: Rain Epler

Kutsutud: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, keskkonnakorralduse ja kiirguse

osakonna juhataja Birgit Parmas, ministri nõunikud Emma Kruusmäe ja Marilin Roomet (1.-

3. päevakorrapunkt), elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma,

metsaosakonna juhataja Kristi Parro (2. päevakorrapunkt); keskkonnakorralduse ja kiirguse

osakonna keskkonnamõju hindamise valdkonnajuht Rainer Persidski (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Kliimaministeeriumi 2026. a 2. poolaasta õigusloome plaanist energeetika- ja

keskkonnaministri valitsemisalas

3. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (950 SE)

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu keskkonnakomisjoni nädala (14.09.2026-18.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 14.09.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Kliimaministeeriumi 2026. a 2. poolaasta õigusloome plaanist energeetika- ja

keskkonnaministri valitsemisalas

3. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (950 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Otsustati:

2

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm).

2. Ülevaade Kliimaministeeriumi 2026. a 2. poolaasta õigusloome plaanist energeetika-

ja keskkonnaministri valitsemisalas

Andres Sutt märkis, et sügisistungjärgul jõuab Riigikokku piiratud arv eelnõusid.

Looduskaitseseaduse ja metsaseaduse eelnõude ning metsanduse arengukava puhul pidas ta

vajalikuks kuulata ära metsandusnõukoja tagasiside, otsida ühisosa ning liikuda edasi laiema

toetusega muudatustega. Ta ei pidanud realistlikuks ulatuslike muudatuste tegemist, sest see

ei aitaks kaasa usalduse taastamisele, kuid leidis, et väiksemaid muudatusi on võimalik teha.

Looduskaitseseaduse eelnõu puhul tõi minister näidetena esile eralooduskaitse,

kasutusvalduse seadmise võimaluse ja maal viibimise regulatsioonide täpsustamise.

Metsaseaduse eelnõu puhul märkis ta, et väiksemaid muudatusi on võimalik teha, kuid

trahvidega seotud muudatused jäävad tõenäoliselt tulevikku. Metsanduse arengukava eelnõu

on aruteluks valmis, kuid selle vastuvõtmist kolme lugemisega käesoleval istungjärgul ei

pidanud minister realistlikuks. Ta lisas, et Riigikogu vastava tahte korral võib seda siiski teha

ning arengukavas on palju vajalikku. Minister selgitas, et tööstusheite seaduse eelnõuga

võetakse üle vajalik miinimumpakett ning keskkonnaomnibussiga muudetavad sätted on

eelnõust välja jäetud, sest selline lahendus on sobinud ka huvirühmadele. Halduskoormuse

vähendamiseks kavandatakse muu hulgas veisekasvatuse viimist kompleksloalt

keskkonnaloale. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise eesmärk on viia Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti töökorraldus ja sõltumatus vastavusse tuumaenergia ohutuse

seadusega. Keskkonnaseadustiku üldosa seadusega soovitakse seada menetlustähtajad,

vähendada halduskoormust ja muuta menetluse kestus paremini etteaimatavaks.

Raadamisvabade toodete määruse rakendamiseks tuleb määrata pädev asutus ja

järelevalveasutus. Mullaseaduse ja maapõueseaduse väljatöötamiskavatsused käsitlevad

vastavalt mullaseisundit ja seiret ning maapõue uurimise ja kasutamisega seotud loastamist,

kaevandatud maade korrastamist ja riikliku huvi määratlemist. Nende eelnõude arutelu jääb

järgmisele Riigikogu koosseisule. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi puhul

pidas A. Sutt keskseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute säilitamist põlevkiviõli tootmisele,

põhjendades seda varustuskindluse ning Ida-Virumaa tööhõive- ja julgeolekukaalutlustega. Ta

märkis, et süsteem mõjutab Eestis eelkõige põlevkivist elektri tootmist, ning rõhutas, et Eesti

eesmärkide saavutamiseks tuleb Euroopa Liidus oskuslikult läbi rääkida.

Yoko Alender küsis, kas Vabariigi Valitsuses saavutati Euroopa Liidu heitkogustega

kauplemise süsteemi (ETS) seisukohtade kujundamisel üksmeel ning milline oli arutelu

läbirääkimistaktika üle. Andres Sutt vastas, et Vabariigi Valitsuses on ETS-i seisukohad

kinnitatud ning aastate 2026–2030 kohta sõnastati neid täpsemalt. Võrdlusaluste muudatuse

tulemusel muutuks kvootide vähendamise trajektoor laugemaks, kuid põlevkivisektorit ei ole

praegu asjaomaste sektorite hulgas. Eesti taotleb põlevkivisektori lisamist sinna senise

regulatsiooni eeskujul. Minister rõhutas, et Eestile soodsa tulemuse saavutamiseks tuleb leida

liitlasi ja teha oskuslikku läbirääkimistööd. Eesti positsiooni toetavad varustuskindluse ja

julgeolekupoliitilised kaalutlused. Põlevkiviõli tootmise kestus sõltub rahvusvahelise

laevanduse regulatsioonist ja nafta maailmaturuhinnast, kuid alternatiivsete juhitavate

võimsuste puudumisel tuleb põlevkivielektrijaamu hoida varus ja töövalmis.

Tiit Maran küsis, kas minister peab mõistlikuks kavandada metsanduse strateegilised suunad

2035. aastani arengukava alusel, mille andme- ja teadmiste baas pärineb ligikaudu 2018.

aastast, kuigi hiljem on lisandunud teavet pikaajalise üleraie ulatuse ja süsinikuheite kohta.

Andres Sutt vastas, et ta ei pea metsanduse arengukava vastuvõtmist praegu realistlikuks. Ta

pidas mõistlikuks kasutada seni tehtud tööd, kuulata metsandusnõukoja ja teadusnõukoja

3

tagasisidet ning vajaduse korral andmeid täiendada. Minister rõhutas, et looduskaitseseaduse,

metsaseaduse ja metsanduse arengukava käsitlemisel tuleks hoida metsandusnõukoja esimese

kohtumisega alanud koostööd ning liikuda edasi järk-järgult.

Mait Klaassen märkis, et metsanduse arengukava menetlemist kolme lugemisega ei jõuta

käesoleval istungjärgul tõenäoliselt lõpule, ning küsis, kas arengukava lähteandmeid on

ajakohastatud. Kristi Parro vastas, et arengukava andmed ja mõõdikud on ajakohastatud. Ta

selgitas, et arengukava käsitleb metsanduse majanduslikku, sotsiaalset, ökoloogilist ja

kultuurilist suunda ning selle mõõdikuid saab võrrelda praegu kasutatavate arengukavade

mõõdikutega. Ta lisas, et uute teadmiste põhjal võib olla vaja allikaid ja andmeid täpsustada

ning metsandusnõukojas saab küsimusi ja ettepanekuid läbi arutada.

Yoko Alender tegi ettepaneku arutada komisjonis metsanduse arengukava seisu ja selle

aluseks olevaid andmeid ning kutsuda arutelule ametnikud, olenemata sellest, kas uus minister

otsustab arengukava Vabariigi Valitsusele esitada ja seejärel Riigikokku saata.

Mait Klaassen küsis, kas mullaseaduse eelnõus määratletakse väärtuslik põllumaa viisil, mis

võimaldaks valglinnastumist piirata. Taimo Aasma vastas, et väärtusliku põllumaa kaitse ja

valglinnastumise piiramine on mullaseaduse üks laiemaid eesmärke. Ta selgitas, et

väljatöötamiskavatsuse taustamaterjale on koostatud mitu aastat ning aasta lõpuks valmiv

uuendatud mullakaart annab otsustamiseks uusi teadmisi. Väljatöötamiskavatsus on kavas

valmis saada sügisel ning praeguse arusaama kohaselt koostatakse mullaseadus eraldi

seadusena. Ta lisas, et ministeerium on valmis tutvustama komisjonile mullaseaduse

ettevalmistamise hetkeseisu.

Andres Metsoja küsis, millised on Eesti võimalused säilitada põlevkiviõli tootmisele tasuta

heitkoguse ühikud ning kui kaua soovitakse nende säilimist taotleda. Ta palus selgitada, kas

ajaline piir on seotud õlitehase äriplaanijärgse käitamisajaga või lähtutakse muust loogikast,

arvestades põlevkivi ja põlevkiviõli tootmise tähtsust julgeoleku ja energiasõltumatuse

seisukohalt. Andres Sutt vastas, et Eesti eesmärk on saavutada põlevkivienergeetika jaoks

võimalikult soodsad tingimused võimalikult pikaks ajaks. Ta pidas realistlikuks leppida kokku

kavandatust laugem heitkoguste vähendamise või tasuta heitkoguse ühikute jagamise tempo,

kuid mitte vähendamisest täielikult loobuda. Minister rõhutas, et selleks tuleb esitada Eesti

argumendid, veenda teisi liikmesriike ja leida liitlasi. Kõige kaalukamaks argumendiks pidas

ta põlevkiviõli ja põlevkivist elektri tootmise kuulumist samasse väärtusahelasse ning selle

seost varustuskindlusega. Ta lisas, et olukorda mõjutavad 2030. aastani rahvusvahelise

merenduse regulatsiooni ja nafta maailmaturuhinna muutused.

3. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu

(950 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Andres Sutt selgitas, et eelnõu eesmärk on anda suurem kaal eelhinnangule ning muuta

keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlus põhjendatud juhtudel kiiremaks ja lihtsamaks,

vähendamata keskkonnakaitse taset. Praegu kestab KMH menetlus keskmiselt ligikaudu kaks

aastat, kuid menetluste kestus on varieerunud kaheksast kuust ligikaudu kolme aastani.

Eelnõuga muudetakse KMH kohustuslikkuse künniseid ning KMH algatatakse ainult juhul,

kui see on olulise keskkonnamõju tõttu vajalik. Kui KMH ei ole kohustuslik, esitab arendaja

vajaduse korral ühtsel vormil eelhinnangu kavandi, mille alusel teeb otsustaja lõpliku otsuse

KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. Eelnõuga lihtsustatakse KMH programmi

sisu- ja menetlusnõudeid ning kaotatakse programmi avaliku arutelu kohustus, kuid

säilitatakse avalik väljapanek ja KMH aruande avalik arutelu. Varasemate samalaadsete

mõjuhindamiste olemasolul võib KMH programmi koostamata jätta. Samuti vähendatakse

KMH aruande menetluses dubleerivaid toiminguid ning avalik arutelu korraldatakse edaspidi

avaliku väljapaneku ajal. Muinsuskaitseseaduse muudatusega võimaldatakse hinnata mõju

kultuuripärandile juhul, kui KMH algatamine ei ole vajalik. Uuringu vajaduse määrab

Muinsuskaitseamet. Minister märkis, et muudatustega muutub menetlus arendajatele

4

selgemaks ja lühemaks, väheneb otsustajate ning ekspertide töökoormus ja säilivad avalikkuse

peamised osalemisvõimalused.

Yoko Alender palus selgitada eelhinnangu sisu ja ajaraami. Rainer Persidski selgitas, et

eelhinnang on tegevusloa andja kaalutlusotsus, millega otsustatakse hiljemalt 90 päeva

jooksul tegevusloa taotluse saamisest, kas KMH tuleb algatada. Praegu esitab arendaja koos

tegevusloa taotlusega ülevaate kavandatavast tegevusest, sealhulgas selle parameetritest,

asukohast ja võimalikust mõjust. Eelnõu kohaselt tuleb arendajal esitada sama teave

struktureeritud eelhinnangu kavandina, mille tegevusloa andja saab otsuse tegemisel aluseks

võtta. Täiendavat teavet võib küsida üksnes juhul, kui oluline teave on puudulik. Muudatuse

eesmärk on vähendada korduvat teabevahetust ning toetada tulevaste infotehnoloogiliste

lahenduste väljatöötamist ja eelhinnangu menetluse kiirendamist.

Züleyxa Izmailova palus täpsustada vähemalt 1,5 hektari suuruse prügila sulgemise näidet

ning selgitada, milliseid objekte prügila mõiste hõlmab. Rainer Persidski selgitas, et praegu

on vähemalt 1,5 hektari suuruse prügila sulgemisel KMH kohustuslik, kuigi Euroopa Liidu

keskkonnamõju hindamise direktiiv ei näe selle projektikategooria puhul ette kohustuslikku

KMH-d. Eelnõuga asendatakse kohustuslik KMH eelhinnanguga, mille alusel otsustab

tegevusloa andja, kas KMH tuleb algatada. Ta lisas, et tegemist on pigem spetsiifilise kui

levinud projektikategooriaga.

Tiit Maran küsis, kas huvirühmade ja kodanikuühiskonna osalemisvõimalused jäävad

samaväärseks, kui KMH programmi avaliku arutelu kohustus kaotatakse. Ta märkis, et

programmis määratakse kindlaks, milliseid mõjusid hinnatakse, ning huvirühmade kaasamata

jätmisel ei pruugi neil olla võimalik selles etapis sisendit anda. Sellisel juhul võib KMH

aruande arutelul selguda, et mõnda mõju ei ole hinnatud, kuna seda ei olnud programmis ette

nähtud. Samuti palus ta selgitada kultuuripärandile ja keskkonnale avalduva mõju eristamist

ning küsis, kas muudatus puudutab ka pühapaiku. Rainer Persidski selgitas, et KMH

programm on lähteülesanne, milles määratakse muu hulgas vajalikud uuringud, eksperdirühm,

kaasamise ja projekti ajakava ning hinnatavad mõjud. Programmi alusel koostatakse KMH

aruanne. Praegu korraldatakse nii programmi kui ka aruande puhul avalik väljapanek ja sellele

järgnev avalik arutelu, mille käigus saab esitada arvamusi ja ettepanekuid ning neile

vastatakse. Eelnõuga kaotatakse KMH programmi avaliku arutelu kohustus, kuid avalik

väljapanek ja selle käigus ettepanekute esitamise võimalus säilivad. KMH aruande avalik

arutelu jääb alles ning toimub edaspidi avaliku väljapaneku kestel, et kommentaare saaks

esitada ka pärast arutelu.

Andres Sutt lisas, et kommentaaride ja tagasisidega arvestamisel on oluline ka ühiskonna

arengu- ja arutelukultuur. Ta märkis, et sisulisi kommentaare on võimalik arvesse võtta, kuid

avaliku arutelu korraldamine iseenesest ei taga esitatud seisukohtadega arvestamist.

Birgit Parmas selgitas, et eelnõuga võimaldatakse jätta KMH programm koostamata eelkõige

standardprojektide puhul, mille vajalikud uuringud suudavad menetluses osalevad

riigiasutused ja kohalik omavalitsus kindlaks määrata. Ta tõi näiteks liivakaevandamise ning

märkis, et programmi koostamata jätmine võib lühendada menetlust kuni viis kuud. Kui

aruande koostamisel ilmnevad muutunud asjaolud või uued looduskaitseväärtused, tuleb neid

täiendavalt uurida. Muudatus võimaldab selliste projektide puhul alustada kohe KMH aruande

koostamist.

Rainer Persidski selgitas, et KMH programmi avalikul arutelul oodatakse sageli vastuseid

küsimustele, millele saab vastata alles pärast uuringute tegemist KMH aruandes. Seetõttu võib

programmi etapis toimuv avalik arutelu vähendada inimeste valmisolekut selles osaleda.

Kultuuripärandi kohta selgitas ta, et eelnõuga täpsustatakse keskkonnamõju mõistet nii, et see

5

hõlmab looduskeskkonnas avalduvat mõju. Kui KMH-d ei ole vaja algatada, kuid tegevus

võib mõjutada kaitse all olevat või kaitse alla võtmata kultuuripärandit, võib

Muinsuskaitseamet nõuda vastava uuringu tegemist. See võimaldab mõju kultuuripärandile

hinnata eraldi KMH menetlusest ning vältida hilisemaid vaidlusi või kahju.

Tiit Maran märkis, et pühapaikade puhul on looduslik ja kultuuriline aspekt tihedalt seotud

ning kultuurilise aspekti käsitlemisel ei pruugita looduslikku aspekti tajuda. Ta rõhutas teema

tundlikkust ja kultuurilist olulisust ning küsis, kas mõlemat aspekti on võimalik koos käsitleda

ja kas pühapaikade senine hall tsoon seeläbi laheneb. Rainer Persidski vastas, et ta ei oska

pühapaikade küsimusele ammendavalt vastata, kuid kavandatav muudatus peaks toimima

turvavõrguna, võimaldades Muinsuskaitseametil põhjendatud juhul nõuda arendajalt

kultuuripärandile avalduva mõju uurimist. Ta selgitas, et keskkonnamõju hindamisel

soovitakse keskenduda looduskeskkonnas avalduvale olulisele mõjule, kuid loodusliku ja

kultuurilise mõju eristamine ei ole alati selge. Eelnõuga püütakse olukorda parandada

menetluse, mõistete ja projektikategooriate täpsustamise ning muinsuskaitseseaduse

muutmise kaudu. Birgit Parmas lisas, et eelnõu juurde on kavandatud menetlusse kaasatavate

asutuste nimekiri. Kui praegu kaasatakse Muinsuskaitseamet üksnes juhul, kui tegemist on

registrisse kantud kultuuriväärtusega, siis edaspidi esitatakse kõik eelhinnangu kavandid

Muinsuskaitseametile läbivaatamiseks.

Mait Klaassen märkis, et looduslike pühapaikade kaarti täiendatakse pidevalt uute

objektidega. Ta küsis, kas objektide lisamisele kavandatakse mingist kuupäevast piir või

jätkatakse uute objektide kaardile kandmist. Andres Sutt vastas, et looduslike pühapaikade

käsitlemise raamid tuleb selgelt määratleda, et vältida ülemääraseid piiranguid. Ta märkis, et

väärtuse olemasolu tuleb hinnata ja vajaduse korral seda kaitsta, kuid kõiki tegevusi ei saa

seetõttu peatada.

Andres Metsoja märkis, et Eesti õiguses on keskkonnamõju hindamise direktiivi nõudeid

rakendatud direktiivis nõutust ulatuslikumalt ning pidas mõistlikuks seda võimaluse korral

muuta. Ta küsis, millised tagajärjed võivad kaasneda eelhinnangu senisest ulatuslikuma

kasutamisega ning kuidas on hinnatud menetluskoormuse ja kulude jaotust, arvestades, et

tema arusaama kohaselt on eelhinnangu koostamine praegu riigi kohustus ja edasise KMH

menetluse kulud kannab taotleja. Rainer Persidski selgitas, et Euroopa Liidu keskkonnamõju

hindamise direktiiv ei nõua KMH programmi koostamist ja avalikustamist Eestis kehtival

kujul. Eelhinnang on kohustuslik ning tegevusloa andja peab selle tegema hiljemalt 90 päeva

jooksul. KMH ja tegevusloa taotlemise eest tasub arendaja. Kavandatava muudatuse

tulemusel peab arendaja tõenäoliselt menetluse alguses rohkem panustama, kuid see peaks

kiirendama eelhindamist ning lihtsustama nii tegevusloa andja kui ka arendaja tööd. Kui

KMH jäetakse algatamata, ei järgne sellele KMH menetlust.

Andres Metsoja märkis, et keskkonnamõju hindamisega seotud andmed paiknevad eri

andmebaasides erineval kujul ega ole taaskasutatavad. Ta küsis, kas pikemaajaline eesmärk

on luua ühine andmekogu ja lihtsustada tehisintellekti abil loamenetlust ning kas seda

kavandatakse ellu viia 2029. aastaks. Birgit Parmas vastas, et keskkonnamõju hindamise

digipöörde raames tehakse praegu ärianalüüse, et määrata kavandatava andmekogu sisu ja

funktsionaalsused, ning selle arendamist on kavas alustada järgmisel aastal. Digilahenduste

valmimist ootamata koostati praegune eelnõu. Ta märkis, et tõenäoliselt esitatakse paari aasta

pärast uus eelnõu, mis võimaldaks mõju hindamise menetlust veelgi kiirendada ja kasutada

kaasaegseid digilahendusi. Praegu peavad eksperdid eelhinnangu, KMH programmi ja

aruande koostamiseks koguma teavet eri andmekogudest. Eesmärk on koondada vajalik teave

ühte kohta, et muuta menetlus kiiremaks, lihtsamaks ja operatiivsemaks.

6

Rainer Persidski lisas, et pikemaajaline eesmärk on luua andmebaas, kuhu jõuaks teave

teistest andmebaasidest ning kus eelhindamise protsess saaks toimuda osaliselt või täielikult

automatiseeritult. Ta märkis, et selle eesmärgi saavutamine sõltub rahastuse saamisest ning

praeguse muudatusega soovitakse teha esimene samm ja harjutada arendajaid uue

korraldusega. Kavandatav lahendus peaks tulevikus eelhindamist kiirendama, kuigi esineb nii

lihtsamaid kui ka keerukamaid juhtumeid. Tegemist on arengusuunaga nii Eestis kui ka

Euroopa Liidus.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30.09.2026 (konsensus: Yoko Alender,

Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Tiit Maran,

Andres Metsoja, Tarmo Tamm).

3.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa

Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres

Metsoja, Tarmo Tamm).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Jüri Jaanson (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa

Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres

Metsoja, Tarmo Tamm).

4. Info ja muud küsimused

4.1. Delegatsiooni moodustamine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste

konverentsi kolmekümne esimeseks (COP31) istungiks

Yoko Alender andis teada, et Kliimaministeerium on teinud ettepaneku keskkonnakomisjoni

esindaja osalemiseks Eesti delegatsiooni koosseisus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni

osaliste 31. konverentsil (COP31), mis toimub 9.-20. novembril 2026 Türgis, Antalyas.

Osalemissoovi avaldasid Tarmo Tamm, Andres Metsoja ja Hanah Lahe.

Ettepanek:

1. Lähetada keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja ja liikmed Tarmo Tamm ning

Hanah Lahe ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi kolmekümne

esimesele (COP31) istungile 9.-20. novembri 2026 vahemikus vastavalt Riigikogu liikmete

rollile COPi programmis, Türgis, Antalyas

2. Hüvitada välislähetusega seotud sõidukulud keskkonnakomisjoni välislähetuse summadest

4.2. Ülevaade metsandusnõukoja kohtumisest

Yoko Alender tegi ülevaate energeetika- ja keskkonnaministri kokku kutsutud

metsandusnõukoja esimesest kohtumisest. Tema sõnul arutati kohtumisel teemasid, milles on

eri sektorite vahel piisavalt ühisosa, et nendega esmajärjekorras tegeleda. Peamiste teemadena

tõusid esile kestlikkuse määratlemine, alusandmete täpsustamine, metsas eri aastatel olemas

oleva materjalivaru kohta ülevaate saamine ning kliimamuutustest tulenevad metsa tervisega

seotud probleemid. Metsandusnõukoja juurde kavandatav teadusnõukoda toetaks edasisi

arutelusid andmete ja stsenaariumidega, mis võimaldaksid hinnata otsuste võimalikke

tagajärgi. Y. Alender märkis, et Veiko Uri tõi esile võimaluse teha teaduslikel eesmärkidel

katseid metsaseaduses sätestatust erinevate reeglite alusel, eelkõige metsa tervisega seotud

küsimustes. Samuti arutati metsandusnõukoja rolli. Laia esindatusega nõukoda saab anda

soovitusi, kuid otsused teeb Riigikogu. Arutati ka 70 ja 30 küsimust ning vajadust selgitada

andmete põhjal, kas erinevad eesmärgid on ühildatavad. Suurte otsuste tegemist Riigikogu

praeguse koosseisu järelejäänud tööaja jooksul ei peetud realistlikuks. Nõukoja tegevuse

puhul peeti oluliseks avalikkuse kaasamist ja läbipaistvust.

Hanah Lahe küsis, milline on metsandusnõukoja mandaat ja kui kaua nõukoda kavatseb

tegutseda. Yoko Alender vastas, et metsandusnõukoja on moodustanud energeetika- ja

7

keskkonnaminister, kes kutsub nõukoja vajadusel kokku. Ta märkis, et keskkonnakomisjoni

esindatus nõukojas peaks olema seotud komisjoni esimehe ja aseesimehe ametikohaga ning

keskkonnakomisjon peaks olema nõukojas alati esindatud. Y. Alender pidas positiivseks laia

esindatusega mitteformaalse aruteluplatvormi olemasolu ning märkis, et nõukoja liikmed

osalevad selles oma esindus- või eksperdirollis.

Mait Klaassen märkis, et mõned looduskaitseorganisatsioonid ei ole metsandusnõukotta

kaasatud, ning küsis, kas sellest võib tekkida vastuseisu. Yoko Alender vastas, et

metsandusnõukotta kaasatavate organisatsioonide valiku teeb minister.

Tiit Maran pidas metsandusnõukoja moodustamist positiivseks, kuid märkis, et nõukoja

koosseisu kujundamisel tuleb arvestada nii esinduslikkuse kui ka töövõimega. Tema

hinnangul võiks laiema esindatuse saavutamiseks nõukotta liikmeid lisada. Samuti pidas ta

vajalikuks kehtestada nõukoja tegevusele raamistik, mis võimaldaks erimeelsuste tekkimisel

nõukoja tööd korraldada. Yoko Alender ei pidanud metsandusnõukoja tegevusele raamistiku

kehtestamist võimalikuks ega vajalikuks. Ta märkis, et nõukoja liikmed võivad väljendada

oma seisukohti ja viidata seejuures oma liikmesusele metsandusnõukojas. Y. Alenderi

hinnangul seisneb nõukoja väärtus võimaluses arutada küsimusi avatult, ilma formaalsete

läbirääkimiste ja kaalutlusteta.

Jüri Jaanson küsis, kas metsandusnõukoja sisulised arutelud protokollitakse ning kas need

protokollid on kättesaadavad. Yoko Alender vastas, et metsandusnõukoja kohtumistest

koostatakse kokkuvõtteid, kuid nende avaldamise kohta tuleb teavet täpsustada. Ta pidas

nõukoja väärtuseks samade andmete erinevate tõlgenduste arutamist ja ühisosa otsimist ning

lisas, et hoiab komisjoni nõukoja tegevusega kursis.

Andres Metsoja tegi ettepaneku käsitleda komisjonis Rail Balticu ökoduktide toimimist ja

nende seost ümbritseva alaga. Ta märkis, et ökoduktid peaksid olema seotud rohekoridoridega

ning nendega kaasnevad jahipidamis- ja metsaraiepiirangud. Ta tõstatas küsimuse, kuidas

sätestatakse maaomanikele kohalduvad piirangud ja nende seos omandiga, sealhulgas kas

need kantakse kinnistusraamatusse või kajastatakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus.

Tiit Maran pidas ökoduktide käsitlemist komisjonis vajalikuks, märkides, et läbimõtlemata

lahenduste korral ei pruugi ökoduktid oma ülesannet täita. Yoko Alender pidas vajalikuks

ökoduktide arutelu võtta komisjoni tööplaani.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 162

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 14. september 2026

Algus 11.10, lõpp 12.26

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah

Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Vivi Older (nõunik)

Puudus: Rain Epler

Kutsutud: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, keskkonnakorralduse ja kiirguse

osakonna juhataja Birgit Parmas, ministri nõunikud Emma Kruusmäe ja Marilin Roomet (1.-

3. päevakorrapunkt), elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma,

metsaosakonna juhataja Kristi Parro (2. päevakorrapunkt); keskkonnakorralduse ja kiirguse

osakonna keskkonnamõju hindamise valdkonnajuht Rainer Persidski (3. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Kliimaministeeriumi 2026. a 2. poolaasta õigusloome plaanist energeetika- ja

keskkonnaministri valitsemisalas

3. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (950 SE)

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu keskkonnakomisjoni nädala (14.09.2026-18.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 14.09.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Kliimaministeeriumi 2026. a 2. poolaasta õigusloome plaanist energeetika- ja

keskkonnaministri valitsemisalas

3. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (950 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

4. Info ja muud küsimused

Otsustati:

2

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres Metsoja, Tarmo Tamm).

2. Ülevaade Kliimaministeeriumi 2026. a 2. poolaasta õigusloome plaanist energeetika-

ja keskkonnaministri valitsemisalas

Andres Sutt märkis, et sügisistungjärgul jõuab Riigikokku piiratud arv eelnõusid.

Looduskaitseseaduse ja metsaseaduse eelnõude ning metsanduse arengukava puhul pidas ta

vajalikuks kuulata ära metsandusnõukoja tagasiside, otsida ühisosa ning liikuda edasi laiema

toetusega muudatustega. Ta ei pidanud realistlikuks ulatuslike muudatuste tegemist, sest see

ei aitaks kaasa usalduse taastamisele, kuid leidis, et väiksemaid muudatusi on võimalik teha.

Looduskaitseseaduse eelnõu puhul tõi minister näidetena esile eralooduskaitse,

kasutusvalduse seadmise võimaluse ja maal viibimise regulatsioonide täpsustamise.

Metsaseaduse eelnõu puhul märkis ta, et väiksemaid muudatusi on võimalik teha, kuid

trahvidega seotud muudatused jäävad tõenäoliselt tulevikku. Metsanduse arengukava eelnõu

on aruteluks valmis, kuid selle vastuvõtmist kolme lugemisega käesoleval istungjärgul ei

pidanud minister realistlikuks. Ta lisas, et Riigikogu vastava tahte korral võib seda siiski teha

ning arengukavas on palju vajalikku. Minister selgitas, et tööstusheite seaduse eelnõuga

võetakse üle vajalik miinimumpakett ning keskkonnaomnibussiga muudetavad sätted on

eelnõust välja jäetud, sest selline lahendus on sobinud ka huvirühmadele. Halduskoormuse

vähendamiseks kavandatakse muu hulgas veisekasvatuse viimist kompleksloalt

keskkonnaloale. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise eesmärk on viia Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti töökorraldus ja sõltumatus vastavusse tuumaenergia ohutuse

seadusega. Keskkonnaseadustiku üldosa seadusega soovitakse seada menetlustähtajad,

vähendada halduskoormust ja muuta menetluse kestus paremini etteaimatavaks.

Raadamisvabade toodete määruse rakendamiseks tuleb määrata pädev asutus ja

järelevalveasutus. Mullaseaduse ja maapõueseaduse väljatöötamiskavatsused käsitlevad

vastavalt mullaseisundit ja seiret ning maapõue uurimise ja kasutamisega seotud loastamist,

kaevandatud maade korrastamist ja riikliku huvi määratlemist. Nende eelnõude arutelu jääb

järgmisele Riigikogu koosseisule. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi puhul

pidas A. Sutt keskseks tasuta lubatud heitkoguse ühikute säilitamist põlevkiviõli tootmisele,

põhjendades seda varustuskindluse ning Ida-Virumaa tööhõive- ja julgeolekukaalutlustega. Ta

märkis, et süsteem mõjutab Eestis eelkõige põlevkivist elektri tootmist, ning rõhutas, et Eesti

eesmärkide saavutamiseks tuleb Euroopa Liidus oskuslikult läbi rääkida.

Yoko Alender küsis, kas Vabariigi Valitsuses saavutati Euroopa Liidu heitkogustega

kauplemise süsteemi (ETS) seisukohtade kujundamisel üksmeel ning milline oli arutelu

läbirääkimistaktika üle. Andres Sutt vastas, et Vabariigi Valitsuses on ETS-i seisukohad

kinnitatud ning aastate 2026–2030 kohta sõnastati neid täpsemalt. Võrdlusaluste muudatuse

tulemusel muutuks kvootide vähendamise trajektoor laugemaks, kuid põlevkivisektorit ei ole

praegu asjaomaste sektorite hulgas. Eesti taotleb põlevkivisektori lisamist sinna senise

regulatsiooni eeskujul. Minister rõhutas, et Eestile soodsa tulemuse saavutamiseks tuleb leida

liitlasi ja teha oskuslikku läbirääkimistööd. Eesti positsiooni toetavad varustuskindluse ja

julgeolekupoliitilised kaalutlused. Põlevkiviõli tootmise kestus sõltub rahvusvahelise

laevanduse regulatsioonist ja nafta maailmaturuhinnast, kuid alternatiivsete juhitavate

võimsuste puudumisel tuleb põlevkivielektrijaamu hoida varus ja töövalmis.

Tiit Maran küsis, kas minister peab mõistlikuks kavandada metsanduse strateegilised suunad

2035. aastani arengukava alusel, mille andme- ja teadmiste baas pärineb ligikaudu 2018.

aastast, kuigi hiljem on lisandunud teavet pikaajalise üleraie ulatuse ja süsinikuheite kohta.

Andres Sutt vastas, et ta ei pea metsanduse arengukava vastuvõtmist praegu realistlikuks. Ta

pidas mõistlikuks kasutada seni tehtud tööd, kuulata metsandusnõukoja ja teadusnõukoja

3

tagasisidet ning vajaduse korral andmeid täiendada. Minister rõhutas, et looduskaitseseaduse,

metsaseaduse ja metsanduse arengukava käsitlemisel tuleks hoida metsandusnõukoja esimese

kohtumisega alanud koostööd ning liikuda edasi järk-järgult.

Mait Klaassen märkis, et metsanduse arengukava menetlemist kolme lugemisega ei jõuta

käesoleval istungjärgul tõenäoliselt lõpule, ning küsis, kas arengukava lähteandmeid on

ajakohastatud. Kristi Parro vastas, et arengukava andmed ja mõõdikud on ajakohastatud. Ta

selgitas, et arengukava käsitleb metsanduse majanduslikku, sotsiaalset, ökoloogilist ja

kultuurilist suunda ning selle mõõdikuid saab võrrelda praegu kasutatavate arengukavade

mõõdikutega. Ta lisas, et uute teadmiste põhjal võib olla vaja allikaid ja andmeid täpsustada

ning metsandusnõukojas saab küsimusi ja ettepanekuid läbi arutada.

Yoko Alender tegi ettepaneku arutada komisjonis metsanduse arengukava seisu ja selle

aluseks olevaid andmeid ning kutsuda arutelule ametnikud, olenemata sellest, kas uus minister

otsustab arengukava Vabariigi Valitsusele esitada ja seejärel Riigikokku saata.

Mait Klaassen küsis, kas mullaseaduse eelnõus määratletakse väärtuslik põllumaa viisil, mis

võimaldaks valglinnastumist piirata. Taimo Aasma vastas, et väärtusliku põllumaa kaitse ja

valglinnastumise piiramine on mullaseaduse üks laiemaid eesmärke. Ta selgitas, et

väljatöötamiskavatsuse taustamaterjale on koostatud mitu aastat ning aasta lõpuks valmiv

uuendatud mullakaart annab otsustamiseks uusi teadmisi. Väljatöötamiskavatsus on kavas

valmis saada sügisel ning praeguse arusaama kohaselt koostatakse mullaseadus eraldi

seadusena. Ta lisas, et ministeerium on valmis tutvustama komisjonile mullaseaduse

ettevalmistamise hetkeseisu.

Andres Metsoja küsis, millised on Eesti võimalused säilitada põlevkiviõli tootmisele tasuta

heitkoguse ühikud ning kui kaua soovitakse nende säilimist taotleda. Ta palus selgitada, kas

ajaline piir on seotud õlitehase äriplaanijärgse käitamisajaga või lähtutakse muust loogikast,

arvestades põlevkivi ja põlevkiviõli tootmise tähtsust julgeoleku ja energiasõltumatuse

seisukohalt. Andres Sutt vastas, et Eesti eesmärk on saavutada põlevkivienergeetika jaoks

võimalikult soodsad tingimused võimalikult pikaks ajaks. Ta pidas realistlikuks leppida kokku

kavandatust laugem heitkoguste vähendamise või tasuta heitkoguse ühikute jagamise tempo,

kuid mitte vähendamisest täielikult loobuda. Minister rõhutas, et selleks tuleb esitada Eesti

argumendid, veenda teisi liikmesriike ja leida liitlasi. Kõige kaalukamaks argumendiks pidas

ta põlevkiviõli ja põlevkivist elektri tootmise kuulumist samasse väärtusahelasse ning selle

seost varustuskindlusega. Ta lisas, et olukorda mõjutavad 2030. aastani rahvusvahelise

merenduse regulatsiooni ja nafta maailmaturuhinna muutused.

3. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ja muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu

(950 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Andres Sutt selgitas, et eelnõu eesmärk on anda suurem kaal eelhinnangule ning muuta

keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlus põhjendatud juhtudel kiiremaks ja lihtsamaks,

vähendamata keskkonnakaitse taset. Praegu kestab KMH menetlus keskmiselt ligikaudu kaks

aastat, kuid menetluste kestus on varieerunud kaheksast kuust ligikaudu kolme aastani.

Eelnõuga muudetakse KMH kohustuslikkuse künniseid ning KMH algatatakse ainult juhul,

kui see on olulise keskkonnamõju tõttu vajalik. Kui KMH ei ole kohustuslik, esitab arendaja

vajaduse korral ühtsel vormil eelhinnangu kavandi, mille alusel teeb otsustaja lõpliku otsuse

KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. Eelnõuga lihtsustatakse KMH programmi

sisu- ja menetlusnõudeid ning kaotatakse programmi avaliku arutelu kohustus, kuid

säilitatakse avalik väljapanek ja KMH aruande avalik arutelu. Varasemate samalaadsete

mõjuhindamiste olemasolul võib KMH programmi koostamata jätta. Samuti vähendatakse

KMH aruande menetluses dubleerivaid toiminguid ning avalik arutelu korraldatakse edaspidi

avaliku väljapaneku ajal. Muinsuskaitseseaduse muudatusega võimaldatakse hinnata mõju

kultuuripärandile juhul, kui KMH algatamine ei ole vajalik. Uuringu vajaduse määrab

Muinsuskaitseamet. Minister märkis, et muudatustega muutub menetlus arendajatele

4

selgemaks ja lühemaks, väheneb otsustajate ning ekspertide töökoormus ja säilivad avalikkuse

peamised osalemisvõimalused.

Yoko Alender palus selgitada eelhinnangu sisu ja ajaraami. Rainer Persidski selgitas, et

eelhinnang on tegevusloa andja kaalutlusotsus, millega otsustatakse hiljemalt 90 päeva

jooksul tegevusloa taotluse saamisest, kas KMH tuleb algatada. Praegu esitab arendaja koos

tegevusloa taotlusega ülevaate kavandatavast tegevusest, sealhulgas selle parameetritest,

asukohast ja võimalikust mõjust. Eelnõu kohaselt tuleb arendajal esitada sama teave

struktureeritud eelhinnangu kavandina, mille tegevusloa andja saab otsuse tegemisel aluseks

võtta. Täiendavat teavet võib küsida üksnes juhul, kui oluline teave on puudulik. Muudatuse

eesmärk on vähendada korduvat teabevahetust ning toetada tulevaste infotehnoloogiliste

lahenduste väljatöötamist ja eelhinnangu menetluse kiirendamist.

Züleyxa Izmailova palus täpsustada vähemalt 1,5 hektari suuruse prügila sulgemise näidet

ning selgitada, milliseid objekte prügila mõiste hõlmab. Rainer Persidski selgitas, et praegu

on vähemalt 1,5 hektari suuruse prügila sulgemisel KMH kohustuslik, kuigi Euroopa Liidu

keskkonnamõju hindamise direktiiv ei näe selle projektikategooria puhul ette kohustuslikku

KMH-d. Eelnõuga asendatakse kohustuslik KMH eelhinnanguga, mille alusel otsustab

tegevusloa andja, kas KMH tuleb algatada. Ta lisas, et tegemist on pigem spetsiifilise kui

levinud projektikategooriaga.

Tiit Maran küsis, kas huvirühmade ja kodanikuühiskonna osalemisvõimalused jäävad

samaväärseks, kui KMH programmi avaliku arutelu kohustus kaotatakse. Ta märkis, et

programmis määratakse kindlaks, milliseid mõjusid hinnatakse, ning huvirühmade kaasamata

jätmisel ei pruugi neil olla võimalik selles etapis sisendit anda. Sellisel juhul võib KMH

aruande arutelul selguda, et mõnda mõju ei ole hinnatud, kuna seda ei olnud programmis ette

nähtud. Samuti palus ta selgitada kultuuripärandile ja keskkonnale avalduva mõju eristamist

ning küsis, kas muudatus puudutab ka pühapaiku. Rainer Persidski selgitas, et KMH

programm on lähteülesanne, milles määratakse muu hulgas vajalikud uuringud, eksperdirühm,

kaasamise ja projekti ajakava ning hinnatavad mõjud. Programmi alusel koostatakse KMH

aruanne. Praegu korraldatakse nii programmi kui ka aruande puhul avalik väljapanek ja sellele

järgnev avalik arutelu, mille käigus saab esitada arvamusi ja ettepanekuid ning neile

vastatakse. Eelnõuga kaotatakse KMH programmi avaliku arutelu kohustus, kuid avalik

väljapanek ja selle käigus ettepanekute esitamise võimalus säilivad. KMH aruande avalik

arutelu jääb alles ning toimub edaspidi avaliku väljapaneku kestel, et kommentaare saaks

esitada ka pärast arutelu.

Andres Sutt lisas, et kommentaaride ja tagasisidega arvestamisel on oluline ka ühiskonna

arengu- ja arutelukultuur. Ta märkis, et sisulisi kommentaare on võimalik arvesse võtta, kuid

avaliku arutelu korraldamine iseenesest ei taga esitatud seisukohtadega arvestamist.

Birgit Parmas selgitas, et eelnõuga võimaldatakse jätta KMH programm koostamata eelkõige

standardprojektide puhul, mille vajalikud uuringud suudavad menetluses osalevad

riigiasutused ja kohalik omavalitsus kindlaks määrata. Ta tõi näiteks liivakaevandamise ning

märkis, et programmi koostamata jätmine võib lühendada menetlust kuni viis kuud. Kui

aruande koostamisel ilmnevad muutunud asjaolud või uued looduskaitseväärtused, tuleb neid

täiendavalt uurida. Muudatus võimaldab selliste projektide puhul alustada kohe KMH aruande

koostamist.

Rainer Persidski selgitas, et KMH programmi avalikul arutelul oodatakse sageli vastuseid

küsimustele, millele saab vastata alles pärast uuringute tegemist KMH aruandes. Seetõttu võib

programmi etapis toimuv avalik arutelu vähendada inimeste valmisolekut selles osaleda.

Kultuuripärandi kohta selgitas ta, et eelnõuga täpsustatakse keskkonnamõju mõistet nii, et see

5

hõlmab looduskeskkonnas avalduvat mõju. Kui KMH-d ei ole vaja algatada, kuid tegevus

võib mõjutada kaitse all olevat või kaitse alla võtmata kultuuripärandit, võib

Muinsuskaitseamet nõuda vastava uuringu tegemist. See võimaldab mõju kultuuripärandile

hinnata eraldi KMH menetlusest ning vältida hilisemaid vaidlusi või kahju.

Tiit Maran märkis, et pühapaikade puhul on looduslik ja kultuuriline aspekt tihedalt seotud

ning kultuurilise aspekti käsitlemisel ei pruugita looduslikku aspekti tajuda. Ta rõhutas teema

tundlikkust ja kultuurilist olulisust ning küsis, kas mõlemat aspekti on võimalik koos käsitleda

ja kas pühapaikade senine hall tsoon seeläbi laheneb. Rainer Persidski vastas, et ta ei oska

pühapaikade küsimusele ammendavalt vastata, kuid kavandatav muudatus peaks toimima

turvavõrguna, võimaldades Muinsuskaitseametil põhjendatud juhul nõuda arendajalt

kultuuripärandile avalduva mõju uurimist. Ta selgitas, et keskkonnamõju hindamisel

soovitakse keskenduda looduskeskkonnas avalduvale olulisele mõjule, kuid loodusliku ja

kultuurilise mõju eristamine ei ole alati selge. Eelnõuga püütakse olukorda parandada

menetluse, mõistete ja projektikategooriate täpsustamise ning muinsuskaitseseaduse

muutmise kaudu. Birgit Parmas lisas, et eelnõu juurde on kavandatud menetlusse kaasatavate

asutuste nimekiri. Kui praegu kaasatakse Muinsuskaitseamet üksnes juhul, kui tegemist on

registrisse kantud kultuuriväärtusega, siis edaspidi esitatakse kõik eelhinnangu kavandid

Muinsuskaitseametile läbivaatamiseks.

Mait Klaassen märkis, et looduslike pühapaikade kaarti täiendatakse pidevalt uute

objektidega. Ta küsis, kas objektide lisamisele kavandatakse mingist kuupäevast piir või

jätkatakse uute objektide kaardile kandmist. Andres Sutt vastas, et looduslike pühapaikade

käsitlemise raamid tuleb selgelt määratleda, et vältida ülemääraseid piiranguid. Ta märkis, et

väärtuse olemasolu tuleb hinnata ja vajaduse korral seda kaitsta, kuid kõiki tegevusi ei saa

seetõttu peatada.

Andres Metsoja märkis, et Eesti õiguses on keskkonnamõju hindamise direktiivi nõudeid

rakendatud direktiivis nõutust ulatuslikumalt ning pidas mõistlikuks seda võimaluse korral

muuta. Ta küsis, millised tagajärjed võivad kaasneda eelhinnangu senisest ulatuslikuma

kasutamisega ning kuidas on hinnatud menetluskoormuse ja kulude jaotust, arvestades, et

tema arusaama kohaselt on eelhinnangu koostamine praegu riigi kohustus ja edasise KMH

menetluse kulud kannab taotleja. Rainer Persidski selgitas, et Euroopa Liidu keskkonnamõju

hindamise direktiiv ei nõua KMH programmi koostamist ja avalikustamist Eestis kehtival

kujul. Eelhinnang on kohustuslik ning tegevusloa andja peab selle tegema hiljemalt 90 päeva

jooksul. KMH ja tegevusloa taotlemise eest tasub arendaja. Kavandatava muudatuse

tulemusel peab arendaja tõenäoliselt menetluse alguses rohkem panustama, kuid see peaks

kiirendama eelhindamist ning lihtsustama nii tegevusloa andja kui ka arendaja tööd. Kui

KMH jäetakse algatamata, ei järgne sellele KMH menetlust.

Andres Metsoja märkis, et keskkonnamõju hindamisega seotud andmed paiknevad eri

andmebaasides erineval kujul ega ole taaskasutatavad. Ta küsis, kas pikemaajaline eesmärk

on luua ühine andmekogu ja lihtsustada tehisintellekti abil loamenetlust ning kas seda

kavandatakse ellu viia 2029. aastaks. Birgit Parmas vastas, et keskkonnamõju hindamise

digipöörde raames tehakse praegu ärianalüüse, et määrata kavandatava andmekogu sisu ja

funktsionaalsused, ning selle arendamist on kavas alustada järgmisel aastal. Digilahenduste

valmimist ootamata koostati praegune eelnõu. Ta märkis, et tõenäoliselt esitatakse paari aasta

pärast uus eelnõu, mis võimaldaks mõju hindamise menetlust veelgi kiirendada ja kasutada

kaasaegseid digilahendusi. Praegu peavad eksperdid eelhinnangu, KMH programmi ja

aruande koostamiseks koguma teavet eri andmekogudest. Eesmärk on koondada vajalik teave

ühte kohta, et muuta menetlus kiiremaks, lihtsamaks ja operatiivsemaks.

6

Rainer Persidski lisas, et pikemaajaline eesmärk on luua andmebaas, kuhu jõuaks teave

teistest andmebaasidest ning kus eelhindamise protsess saaks toimuda osaliselt või täielikult

automatiseeritult. Ta märkis, et selle eesmärgi saavutamine sõltub rahastuse saamisest ning

praeguse muudatusega soovitakse teha esimene samm ja harjutada arendajaid uue

korraldusega. Kavandatav lahendus peaks tulevikus eelhindamist kiirendama, kuigi esineb nii

lihtsamaid kui ka keerukamaid juhtumeid. Tegemist on arengusuunaga nii Eestis kui ka

Euroopa Liidus.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30.09.2026 (konsensus: Yoko Alender,

Züleyxa Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Tiit Maran,

Andres Metsoja, Tarmo Tamm).

3.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa

Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres

Metsoja, Tarmo Tamm).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Jüri Jaanson (konsensus: Yoko Alender, Züleyxa

Izmailova, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Tiit Maran, Andres

Metsoja, Tarmo Tamm).

4. Info ja muud küsimused

4.1. Delegatsiooni moodustamine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste

konverentsi kolmekümne esimeseks (COP31) istungiks

Yoko Alender andis teada, et Kliimaministeerium on teinud ettepaneku keskkonnakomisjoni

esindaja osalemiseks Eesti delegatsiooni koosseisus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni

osaliste 31. konverentsil (COP31), mis toimub 9.-20. novembril 2026 Türgis, Antalyas.

Osalemissoovi avaldasid Tarmo Tamm, Andres Metsoja ja Hanah Lahe.

Ettepanek:

1. Lähetada keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja ja liikmed Tarmo Tamm ning

Hanah Lahe ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi kolmekümne

esimesele (COP31) istungile 9.-20. novembri 2026 vahemikus vastavalt Riigikogu liikmete

rollile COPi programmis, Türgis, Antalyas

2. Hüvitada välislähetusega seotud sõidukulud keskkonnakomisjoni välislähetuse summadest

4.2. Ülevaade metsandusnõukoja kohtumisest

Yoko Alender tegi ülevaate energeetika- ja keskkonnaministri kokku kutsutud

metsandusnõukoja esimesest kohtumisest. Tema sõnul arutati kohtumisel teemasid, milles on

eri sektorite vahel piisavalt ühisosa, et nendega esmajärjekorras tegeleda. Peamiste teemadena

tõusid esile kestlikkuse määratlemine, alusandmete täpsustamine, metsas eri aastatel olemas

oleva materjalivaru kohta ülevaate saamine ning kliimamuutustest tulenevad metsa tervisega

seotud probleemid. Metsandusnõukoja juurde kavandatav teadusnõukoda toetaks edasisi

arutelusid andmete ja stsenaariumidega, mis võimaldaksid hinnata otsuste võimalikke

tagajärgi. Y. Alender märkis, et Veiko Uri tõi esile võimaluse teha teaduslikel eesmärkidel

katseid metsaseaduses sätestatust erinevate reeglite alusel, eelkõige metsa tervisega seotud

küsimustes. Samuti arutati metsandusnõukoja rolli. Laia esindatusega nõukoda saab anda

soovitusi, kuid otsused teeb Riigikogu. Arutati ka 70 ja 30 küsimust ning vajadust selgitada

andmete põhjal, kas erinevad eesmärgid on ühildatavad. Suurte otsuste tegemist Riigikogu

praeguse koosseisu järelejäänud tööaja jooksul ei peetud realistlikuks. Nõukoja tegevuse

puhul peeti oluliseks avalikkuse kaasamist ja läbipaistvust.

Hanah Lahe küsis, milline on metsandusnõukoja mandaat ja kui kaua nõukoda kavatseb

tegutseda. Yoko Alender vastas, et metsandusnõukoja on moodustanud energeetika- ja

7

keskkonnaminister, kes kutsub nõukoja vajadusel kokku. Ta märkis, et keskkonnakomisjoni

esindatus nõukojas peaks olema seotud komisjoni esimehe ja aseesimehe ametikohaga ning

keskkonnakomisjon peaks olema nõukojas alati esindatud. Y. Alender pidas positiivseks laia

esindatusega mitteformaalse aruteluplatvormi olemasolu ning märkis, et nõukoja liikmed

osalevad selles oma esindus- või eksperdirollis.

Mait Klaassen märkis, et mõned looduskaitseorganisatsioonid ei ole metsandusnõukotta

kaasatud, ning küsis, kas sellest võib tekkida vastuseisu. Yoko Alender vastas, et

metsandusnõukotta kaasatavate organisatsioonide valiku teeb minister.

Tiit Maran pidas metsandusnõukoja moodustamist positiivseks, kuid märkis, et nõukoja

koosseisu kujundamisel tuleb arvestada nii esinduslikkuse kui ka töövõimega. Tema

hinnangul võiks laiema esindatuse saavutamiseks nõukotta liikmeid lisada. Samuti pidas ta

vajalikuks kehtestada nõukoja tegevusele raamistik, mis võimaldaks erimeelsuste tekkimisel

nõukoja tööd korraldada. Yoko Alender ei pidanud metsandusnõukoja tegevusele raamistiku

kehtestamist võimalikuks ega vajalikuks. Ta märkis, et nõukoja liikmed võivad väljendada

oma seisukohti ja viidata seejuures oma liikmesusele metsandusnõukojas. Y. Alenderi

hinnangul seisneb nõukoja väärtus võimaluses arutada küsimusi avatult, ilma formaalsete

läbirääkimiste ja kaalutlusteta.

Jüri Jaanson küsis, kas metsandusnõukoja sisulised arutelud protokollitakse ning kas need

protokollid on kättesaadavad. Yoko Alender vastas, et metsandusnõukoja kohtumistest

koostatakse kokkuvõtteid, kuid nende avaldamise kohta tuleb teavet täpsustada. Ta pidas

nõukoja väärtuseks samade andmete erinevate tõlgenduste arutamist ja ühisosa otsimist ning

lisas, et hoiab komisjoni nõukoja tegevusega kursis.

Andres Metsoja tegi ettepaneku käsitleda komisjonis Rail Balticu ökoduktide toimimist ja

nende seost ümbritseva alaga. Ta märkis, et ökoduktid peaksid olema seotud rohekoridoridega

ning nendega kaasnevad jahipidamis- ja metsaraiepiirangud. Ta tõstatas küsimuse, kuidas

sätestatakse maaomanikele kohalduvad piirangud ja nende seos omandiga, sealhulgas kas

need kantakse kinnistusraamatusse või kajastatakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus.

Tiit Maran pidas ökoduktide käsitlemist komisjonis vajalikuks, märkides, et läbimõtlemata

lahenduste korral ei pruugi ökoduktid oma ülesannet täita. Yoko Alender pidas vajalikuks

ökoduktide arutelu võtta komisjoni tööplaani.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija