SOTK protokoll 14.09.2026

Dokumendiregister	Riigikogu
Viit
Registreeritud	21.09.2026
Sünkroonitud	11.10.2026
Liik	Protokoll
Funktsioon
Sari
Toimik	Komisjoni istung esmaspäev, 14.09.2026 kell 11.10
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

Lisa_1_(SOM_slaidid).pdf

Lisa_2_(SOM_slaidid).pdf

Lisa_3_(SOM_slaidid).pdf

SOTK_protokoll_14.09.2026.asice

SOTK_protokoll_nr_185_(14.09.2026).pdf

Lisa_1_(SOM_slaidid).pdf

S O T S I A A L M I N I S T E E R I U M

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Eelnõu 951 SE

14.09.2026

Riigikogu sotsiaalkomisjon

Liisi Lillipuu, analüüsiosakond, andmepoliitika juht

Jelizaveta Ter-Minansjan, tervishoiuteenuste osakond, nõunik

Sotsiaalministeerium | 951 SE | Riigikogu sotsiaalkomisjon | 14.09.2026

F O O K U S

Miks eelnõu on koostatud?

Killustunud andmekorraldus

Kliinilised, rahastuse ja retseptiandmed on õiguslikult ning korralduslikult lahus. See tekitab dubleerimist, ebaühtlast kvaliteeti ja käsitööd.

Viljatusravi andmelüngad

Puudub teenuseosutajate ülene terviklik vaade doonormaterjali kasutusele, jälgitavusele ja ravi tulemustele.

Ebapraktiline töökorraldus

Osa juurdepääse, aruandlust ja rakendusaktide menetlust ei toeta piisavalt kiiret ega selget töökorraldust.

Ühine siht

Parem ravikvaliteet, vähem tarbetut andmeesitust, tugevam järelevalve ja selgem õigusruum.

Eelnõu lahendab ühe paketina andmekorralduse, viljatusravi ning seotud õigusselguse küsimused.

Sotsiaalministeerium | 951 SE | Riigikogu sotsiaalkomisjon | 14.09.2026

Ü L E V A A D E

Kolm teemaplokki

Andmekogude ühendamine

TIS + KIRST + RETS

Ravi, retseptid ja rahastus ühe õigusliku raami all

Viljatusravi

Andmestik + sisureeglid

Jälgitavus, biovalvsus, doonorlus ja embrüote säilitamine

Rakendusaktid

Määruse andjad

Määruse andjate muutmine

Andmekogude ühendamine

TIS + KIRST + RETS üheks õiguslikuks tervikuks

S O T S I A A L M I N I S T E E R I U M

Sotsiaalministeerium | 951 SE | Riigikogu sotsiaalkomisjon | 14.09.2026

M U U T U S

Mis muutub võrreldes kehtiva õigusega? KEHTIV KORRALDUS EELNÕU JÄRGI

Kolm eraldi andmekogu Üks andmekogu õiguslikus tähenduses

Eraldi eesmärgid ja põhimäärused Ühised eesmärgid, andmekoosseis ja juurdepääsureeglid

Retseptiandmete säilitamine 7 aastat Retseptiandmete säilitamine tähtajatult

Kiirabikaardi säilitamine 5 aastat Kiirabikaardi säilitamine tähtajatult

Sotsiaalministeerium | 951 SE | Riigikogu sotsiaalkomisjon | 14.09.2026

O L U L I N E E R I S T U S

Õiguslik ühendamine ei tähenda kolme operatiivsüsteemi kohest tehnilist kokkusulatamist

Õiguslikult KIRST-i ja RETS-i andmed saavad TIS-i andmestiku osaks ning neid reguleerib ühine raam.

Tehniliselt Operatiivsüsteemid jätkavad tööd; uus analüütiline andmeladu toetab Tervisekassa ülesandeid.

Mida see tähendab teenuseosutajale?

• Jõustumisel ei muutu peamised andmeedastuskanalid. • Tööprotsesside muudatused tulevad järk-järgult koos arendustega. • Eesmärk on jõuda andmete ühekordse esitamiseni.

Sotsiaalministeerium | 951 SE | Riigikogu sotsiaalkomisjon | 14.09.2026

J U U R D E P Ä Ä S U D

Kellele antakse täiendav juurdepääs TIS-i andmetele?

Ravimiamet

Pidev juurdepääs järelevalvemenetluseks vajalikele isikuandmetele.

Asendab senise teabepäringupõhise lahenduse.

TAI

Tervise- ja tervishoiustatistikaks vajalikud piiritletud andmed.

Geneetilised algandmed on välistatud.

Üld- ja haiglaapteegi proviisorid ning farmatseudid

Retsepti- ja ravimi väljastamisandmed, kontaktandmed, annustamist ja toimet mõjutavad näitajad ning hoiatused. Epikriisidele juurdepääsu ei anta.

Antakse ravimiskeemi vaade ja õigus edastada ravimi väljastamisega seotud teavet TIS-i.

Liiklus- ja patsiendikindlustuse kindlustusandjad

Andmevahetuskihi kaudu saab kahju olemasolu ja ulatuse hindamiseks raviarve, töövõimetuslehe, retsepti ja meditsiiniseadme kaardi andmeid.

Juurdepääs on seotud konkreetse kindlustusjuhtumiga. Asendab senise teabepäringupõhise lahenduse.

Juurdepääsud on eesmärgipõhised ja valdavalt andmekategooriatega piiratud. Üldist ligipääsu kogu TIS-ile ei anta.

Sotsiaalministeerium | 951 SE | Riigikogu sotsiaalkomisjon | 14.09.2026

M U U D T E E M A D

Mõju

Kindlustus

Asendab osaliselt päringupõhise andmete esitamise.

Automatiseerimine vähendab eri osapoolte haldus- ja töökoormust.

Apteegid

Turvalisem ravimialane nõustamine ja parem info arstiga.

Majanduslik mõju puudub - kasutatakse keskset töölauda.

Ravimiamet

TAI ja TTO-d

Vähem dubleerivat statistikaandmete esitust.

A-veebi andmete esitamise koormus väheneb järk-järgult vastavalt teiste andmeallikate kasutuselevõtule.

Toetab järelevalve tegemist: kliiniliste uuringute nõuetele vastavus ja selles osalejate ohutus, ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus. Eesmärk on suurendada patisendiohutust.

Lisaks toetab järelevalvet inimpäritolu materjalide hankimise ja käitamise üle.

Juurdepääs on piiratud konkreetse järelevalvemenetlusega.

Sotsiaalministeerium | 951 SE | Riigikogu sotsiaalkomisjon | 14.09.2026

M Õ J U

Kasu ja kohanemisvajadus sidusrühmade kaupa

Inimesed

Terviklikum raviteekonna ja ravimikasutuse vaade; vähem kordusanalüüse.

Paraneb pikaajalise raviinfo kättesaadavus ja kvaliteet.

TTO-d, apteegid

Vähem topeltandmete esitamist ja käsitööd.

Ühekordsed tarkvara- ja tööprotsesside kohandused järk-järgult.

Tervisekassa

Automaatsemad ristkontrollid, parem kvaliteedi ja rahakasutuse hindamine.

Uue analüütilise andmelao turvaline kasutuselevõtt.

TAI

Kvaliteetsem alus statistikale ja uuringutele; vähem eraldi andmekorjet.

Juurdepääsu ulatus ja töökorraldus tuleb rakendusaktides täpsustada.

Sotsiaalministeerium | 951 SE | Riigikogu sotsiaalkomisjon | 14.09.2026

R I I G I E E L A R V E

Andmekogude ühendamise kulud ja pikem vaade

920 000 € uue andmelao ühekordne maksumus

400 000 € Tervisekassa 520 000 € välisvahendid 2021–2027

Lisavajadust riigieelarvele ei teki

Andmelao arendamiseks vajalikud vahendid on juba kavandatud Tervisekassa eelarves ja välisvahenditest. Seetõttu ei kaasne selle arendusega täiendavat riigieelarve vajadust.

Pikaajaline muutus

Tulemuspõhisele rahastusele ülemineku kulude hinnang kuni 2030. aastani on 2–4 miljonit eurot. See on eraldiseisev järkjärguline arendusliin.

1 0

Viljatusravi

Riiklik andmestik, doonormaterjali jälgitavus, viljatusravi tulemuslikus ja sisulised reeglid

S O T S I A A L M I N I S T E E R I U M

Sotsiaalministeerium | 951 SE | Riigikogu sotsiaalkomisjon | 14.09.2026

V I L J A T U S R A V I

Tänane lünk ja kavandatud lahendus

Kehtiv olukord

• Andmed on teenuseosutajate vahel hajutatud. • Ühe doonori materjalist sündinud laste arvu üle puudub terviklik viljatusraviasutusteülene kontroll. • Mahukad aruanded koostatakse käsitsi. • Doonormaterjali teekonna ja kõrvalekallete jälgimine on aeglane ja puudulik.

Eelnõu lahendus

• Struktureeritud andmed kogutakse TIS-i. • Kasutusele võetakse doonori unikaalne kood. • Vajalikud andmed on nähtavad üksnes viljatusravi osutavatele pädevatele spetsialistidele. • Aruandlus ja osa kontrollidest automatiseeritakse.

Esmane eesmärk on kvaliteetne ja ohutu tervishoiuteenus; statistika ja järelevalve on teisene kasutus.

1 2

Sotsiaalministeerium | 951 SE | Riigikogu sotsiaalkomisjon | 14.09.2026

V I L J A T U S R A V I

Peamised sisulised muudatused

Andmed TIS-i Uus kohustus Doonori-, ravi-, hankimis-, käitlemis- ja jälgitavusandmed kogutakse keskelt.

Doonormaterjali kasutuspiir Täpsustus + erand Kuni kuus eri naist; erand juba alanud ravile või sama doonori abil õe-venna saamiseks.

Teenuseosutaja nõuded Täpsustus Sünnitusabi ja günekoloogia tegevusluba koos rakkude/kudede hankimise või käitlemise loaga.

Embrüo säilitamine Sisuline muutus 7 aasta asemel kuni embrüo loomiseks nõusoleku andnud naise 51-aastaseks saamiseni.

Doonori vanusepiir Õigusselgus Üldpiir ei kohaldu partner-, mittepartner- ega sugulasest munarakudoonorile.

Teave anonüümse doonori kohta Laiendus Lisanduvad veregrupp ja vanus; väljastajaks saab TAI.

1 3

Sotsiaalministeerium | 951 SE | Riigikogu sotsiaalkomisjon | 14.09.2026

V I L J A T U S R A V I

Kes mida näeb?

OMA ASUTUSE DETAILANDMED

Viljatusravis osalev tervishoiutöötaja ja embrüoloog

Viljatusravi osutava eriarstiabi osutaja asjakohase kutse- või erialase pädevusega töötaja ning tema juures töötav embrüoloog näevad oma TTO esitatud detailandmeid.

VILJATUSRAVI TTO-DE ÜLENE MINIMAALNE VAADE

Vajalik ohutuseks ja piirangute kontrolliks

Doonori unikaalne kood, laste arv, pärilike haiguste info ning asjakohased sünni-, surma- ja raseduse lõppemise andmed.

Ravimiamet

Järelevalve ja biovalvsus.

TAI

Statistika, aruandlus ja seaduses ette nähtud teabe väljastamine. Volitatud andmetöötleja.

Teised TTO-d

Viljatusravi detailandmetele juurdepääsu ei saa.

1 4

Sotsiaalministeerium | 951 SE | Riigikogu sotsiaalkomisjon | 14.09.2026

V I L J A T U S R A V I

Mõju sidusrühmadele ja eelarvele

6 teenuseosutajat

Üleminekul infosüsteemide kohandamine, andmeedastuse testimine ja töökorralduse muutmine. Püsivalt väheneb käsitsi aruandlus ja infovahetus.

Patsiendid ja doonorid

Parem ohutus, jälgitavus ja õigus saada seaduses ette nähtud teavet anonüümse ja mittepartnerannetajast doonori kohta.

TAI ja Ravimiamet

TAI-le lisanduvad andmebaasi, aruandluse ja teabe väljastamise ülesanded; Ravimiameti järelevalve muutub kiiremaks.

R A H A S T U S

660 000 € TAI eelarves 2024–2027 käivitamiseks

90 000 € / aasta 2025–2027; sama suurusjärk prognoositud ka alates 2028

50 000 € Terviseameti ühekordne MEDRE arendus; vahendid otsitakse SOMi baaseelarvest

Eelnõu rakendamisega tervikuna riigieelarve lisavajadust ei esine.

1 5

Sotsiaalministeerium | 951 SE | Riigikogu sotsiaalkomisjon | 14.09.2026

V I L J A T U S R A V I

Etapiviisiline rakendamine

01.01.2028

Õiguslik raam ja vabatahtlik esitamine

TIS-i võimekus ning piiratud juurdepääsud rakenduvad.

01.07.2028

Kohustuslik esitamine

Aktiivsete juhtumite andmed tuleb TIS-i esitada.

Pikk üleminek võimaldab arendused, liidestused, testimise ja koolituse enne kohustuse rakendumist lõpule viia.

1 6

Rakendusaktid

Määruse andja muutmine

S O T S I A A L M I N I S T E E R I U M

Rakendusaktid

Kolme määruse andja muutub: Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister: 1) Tervise infosüsteemi põhimäärus 2) Tervishoiuteenuste loetelu 3) Vaktsiinikindlustusmakse määr

Mida veel eelnõuga muudetakse?

Mõju

Kiirem tehniliste määruste menetlus ja selgem vastutus.

Volitusnormi ese, ulatus ja kriteeriumid jäävad seaduses piiritletuks.

Sotsiaalministeerium | 951 SE | Riigikogu sotsiaalkomisjon | 14.09.2026

K O O N D V A A D E

Riigieelarve ja rakenduskulud

Teema Maksumus Rahastus Staatus

Andmeladu 920 000 € ühekordne 400 000 € Tervisekassa + 520 000 € välisvahendid Vahendid olemas

Viljatusravi andmestik 660 000 € perioodil 2024–2027 TAI eelarves Vahendid olemas

Viljatusravi püsikulu u 90 000 € aastas TAI ja TEHIK Kulude tõusu alates 2028 ei prognoosita

MEDRE arendus 50 000 € ühekordne SOMi baaseelarve 2027 Vahendid tuleb leida

Teema Maksumus Rahastus Staatus

Eelnõu rakendamisega riigieelarve lisakulusid ei teki.

1 8

Sotsiaalministeerium | 951 SE | Riigikogu sotsiaalkomisjon | 14.09.2026

A J A J O O N

Jõustumine ja rakendamine

*01.10.2026 Seaduse põhiosa; KIRST-i ja RETS-i varasemad andmed TIS-i andmestikuks

01.01.2027 Tervishoiuteenuste loetelu ja seotud volitusnormid ministrile

01.01.2028 Osa viljatusravi andmekoosseisu ja juurdepääsu sätteid; vabatahtlik andmeesitus

01.07.2028 Viljatusravi aktiivsete juhtumite kohustuslik esitamine TIS-i

5–10 aastat Andmeesituse ja tulemuspõhise rahastamise tööprotsesside järkjärguline muutmine

Astmeline jõustumine seob õigusliku muudatuse tehnilise valmisoleku ja teenuseosutajate kohanemisajaga.

1 9

Sotsiaalministeerium | 951 SE | Riigikogu sotsiaalkomisjon | 14.09.2026

9 5 1 S E

Kokkuvõte

1 Ühendame õigusruumi Kolme seotud andmekogu eesmärgid, andmed ja juurdepääsud koondatakse ühte selgemasse

raamistikku.

2 Vähendame dubleerimist Eelnõu loob aluse andmete ühekordseks esitamiseks, automaatkontrollideks ja tulemuspõhiseks

juhtimiseks.

3 Tugevdame viljatusravi ohutust Tekib teenuseosutajate ülene jälgitavus ning selgemad doonorluse, teenuseosutamise ja

säilitamise reeglid.

4 Rakendame etapiti Vahetu muudatus on õiguslik; suurem kasu ja tööprotsesside muutus saabub koos arendustega.

Kvaliteetsemad andmed, vähem halduskoormust ja selgem vastutus.

2 0

S O T S I A A L M I N I S T E E R I U M

Küsimused ja arutelu

Eelnõu 951 SE

Riigikogu sotsiaalkomisjon · 14.09.2026

Lisa_2_(SOM_slaidid).pdf

Karmen Joller

Sotsiaalminister

14.09.2026

EE2035: heaolu ja tervis

SOM valitsemisala strateegiline raamistik

SOM panustab EE2035 eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas: HEAOLU ja TERVIS

HEAOLU tulemusvaldkonnas on Sotsiaalministeeriumi vastutusel programmid:

• Laste ja perede programm

• Sotsiaalhoolekande programm

• Vanemaealiste programm

TERVISE tulemusvaldkonnas on 3 programmi.

• Tervisekäitumise programm

• Keskkonnatervishoiu programm

• Tervishoiusüsteemi programm

Eesmärgid

Eesti 2035 strateegias on tervise ja heaolu tulemusvaldkondadega seotult eesmärgid:

• Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed

• Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud

Ja konkreetselt tulemusvaldkondade endi eesmärgid on:

Tervis: Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine tervena elada jäänud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb

Heaolu: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Kuidas meil läks - tervise valdkond

• Eesti elanike oodatav eluiga kasvab, kuid tervena elatud aastate arv jääb Euroopa Liidu keskmisest madalamaks ca 15 aasta võrra. Metoodika kombineerib suremusstatistikat ja inimeste enesehinnangut oma tervisele.

• Terviseseisundis ilmnevad suured piirkondlikud ja hariduslikud erisused.

• Keskkonnaohutuse vaates mõjutavad tervist enim õhusaaste ja müra, mis häirib iga viiendat Eesti elanikku.

• Peamised surmapõhjused on ennetatavad, sest terviseriske süvendavad elanikkonna ülekaalulisus, istuv eluviis ning tubaka- ja alkoholitarvitamine.

• Noorte seas süvenevad vaimse tervise häired ja levivad alternatiivsed nikotiinitooted.

• Nakkushaiguste tõrjes on murekohaks laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus alla kriitilise piiri (75,7 protsenti 2025. aastal, Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud tase on 95 protsenti).

Kuidas meil läks - heaolu valdkond

• eelmise aasta vaesuse näitajad avaldab Statistikaamet alati novembris, käesoleval aastal on avaldamiskalendri alusel see plaanis 24.11. • soolise võrdõiguslikkuse ja tööhõive valdkondade juhtimine on liikunud MKMi ja seetõttu siin ei kajastu

Kõige suurema mõjuga iga-aastast sündide arvu vähendanud tegur on olnud lapsevanemaks saamise ea tõus. Eesti naiste keskmine vanus esmakordsel emaks saamisel on 30,1 aastat.

Elukalliduse kasv mõjutas kõige enam väiksema sissetulekuga leibkondi ning eriti haavatavad olid lastega ja üksikvanemaga pered. . Seetõttu suurendati puudetoetusi, tõsteti toidukaardi toetust ja muudeti toimetulekutoetuse reegleid paindlikumaks.

Suhteline vaesus: suured erinevused elanikerühmade vahel: eriti kõrge püsib üksi elavate eakate vaesusrisk ning haavatavas olukorras on ka üksikvanemaga pered. Kuigi pensionitõus ja hooldereform on eakate majanduslikku olukorda parandanud, ei ole ebavõrdsus veel vähenenud seatud tempos.

Aitäh!

Lisa_3_(SOM_slaidid).pdf

Karmen Joller

Sotsiaalminister

14.09.2026

2026 II poolaasta õigusloomeplaanide tutvustus

II poolaasta Riigikogu menetlusmaht: 14 eelnõu

12 tervisevaldkonna eelnõu*

10 uut + 2 juba Riigikogu menetluses

2 sotsiaalvaldkonna eelnõu

2 uut eelnõu

Kokku 12 uut eelnõu + 2 juba menetluses olevat eelnõu *Tervisevaldkonna hulka on arvestatud ka tervise- ja sotsiaalvaldkonna koostöö, rehabilitatsiooni ning abivahendite reformid.

Allikas: esitluse eelnõude kirjeldused. Jõustumine on kavandatud; eelarveseos on arvestatud ainult sõnaselge märke korral.

2027.a jõustumine: 9 eelnõu

2027.a eelarveseos: 3 eelnõul

2027.a jõustumine: 1 eelnõu

2 eelnõu Riigikogu menetluses

Ravikindlustuse seaduse muutmise seadus 922 SE (16.09.2026 I lugemine)

• Eriarstiabi kättesaadavus ühtsetel alustel läbi e- konsultatsiooni, sõltumata patsiendi digioskustest või eripäradest (nt vaegkuuljad ja aja registreerimine telefoni teel).

• Psühhiaatrilise eriarstiabi optimaalsema kättesaadavuse tagamine läbi psühhiaatria muutmise saatekirjaga erialaks, e-konsultatsiooni rakendamise ning psühhiaatrilise abi vajadusel kiirendatud korras tagamine raskema vaimse tervise probleemiga patsientidele.

• Suunitletum eriarstiabi jaotus võrdsematel alustel, suunates eriarstiabi ressurssi eelistatult sinna, kus seda kõige rohkem vaja on ("õige patsient õigel ajal õiges vastuvõtus").

• Erialata arstide (üldarstid) tegutsemise aluse korrektsioon, arvates nad tervishoiuteenuse osutamisel osalejate hulgast välja ning viies nende tegutsemise õigusliku aluse sisuliselt sobivamasse paragrahvi. Luuakse senisest paremad alused üldarstide tõhusamaks rakendamiseks tervishoiusüsteemis.

• Kavandatud jõustuma 01.01.2027.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise jt seaduste muutmise seadus 951 SE (menetlusse võetud)

• Liidetakse tervise infosüsteem, raviarved ja retseptid ühtseks andmekoguks, et parandada andmekvaliteeti, vähendada dubleerimist ja toetada andmepõhist juhtimist.

• Tervisekassa ja tervishoiutöötajad saavad parema ülevaate ravist, mis vähendab kordusuuringuid, parandab otsustuskiirust ja võimaldab tulemuspõhist rahastamist.

• Apteegiteenuse osutajad saavad turvalise ligipääsu terviklikule ravimiskeemile, et parandada ravimiohutust ja vähendada koosmõjudest tekkivaid riske.

• Viljatusravi ja sugurakudoonorluse andmed koondatakse TIS-i, et tagada jälgitavus, ohutus ja ühtne statistika; kliinikute käsitöö ja aruandluskoormus väheneb.

• Mitmed valitsuse määrused viiakse ministri tasandile, et kiirendada tervishoiu rakendusotsuseid.

• Kavandatud jõustuma 01.10.2026, viljatusravi ja sugurakudoonorluse osa 01.01.2028.

12 eelnõu 2026 II poolaastal

1. Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö)

2. Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (rehabilitatsioonisüsteemi muutmine)

3. Ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform)

4. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (perearstiabi tugevdamine)

5. Rahvatervishoiu seaduse muutmise seadus (vaimse tervise varajane abi)

6. Ravimiseaduse muutmise seadus (apteegiautomaadid)

7. Veeseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seadus

8. Inimpäritolu materjali seadus

9. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus (tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused)

10. Rahvatervishoiu seaduse muutmise seadus (Terviseameti andmekogude õiguslik alus)

11. Sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seadus (erihoolekandeteenused)

12. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (parkimiskaardi direktiiv)

Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö)

Seotud 2027. aasta riigieelarve eelnõuga. Eelnõu antakse Riigikogule üle 14. septembri istungil.

• Luuakse maakondlikud heaolupiirkonnad ja koostöökogud tervishoiu ning sotsiaalvaldkonna ühise strateegilise juhtimise jaoks.

• Igas piirkonnas luuakse TERVIK, mis ühendab KOVid, perearstid ja haiglad ühtsesse koostöövõrgustikku.

• Kasutusele võetakse valdkondadeülene koordinatsiooniteenus kompleksse abivajadusega inimeste toetamiseks, mida osutab terviseteejuht.

• Luuakse heaolu infosüsteem ning parandatakse tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna andmevahetust.

• Tervisekassa roll laieneb koostöö, ennetuse ja riskirühmade juhtimise toetamisele.

• Kavandatud jõustuma 01.07.2027 (osaliselt 01.05.2028).

Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (rehabilitatsioonisüsteemi reform)

Seotud 2027. aasta riigieelarve eelnõuga. Eelnõu antakse Riigikogule üle 14. septembri istungil.

• Lihtsam tee abini: teenuse saamiseks ei pea enam taotlema puude raskusastet või omama puuduvat/vähenenud töövõimet.

• Parem sidusus tervisega: teenuse saamise õigus seotakse inimese tegeliku terviseseisundist tuleneva abivajadusega. Vajaduse tuvastab ja teenusele suunab perearst, muu eriarst või õde.

• Terviklik ja eesmärgistatud abi: eri spetsialistidest koosnev rehabilitatsioonimeeskond lepib inimesega kokku eesmärgid ja tegevuskava, osutab teenust ning hindab teenuse tulemuslikkust.

• Vähem dubleerimist ja asjaajamist: teenuse andmed liiguvad tervise infosüsteemi, vähendades korduvaid hindamisi ja sama info esitamist eri asutustele.

• Teenuse üle-eestiline kättesaadavus: igas maakonnas peab rehabilitatsiooniteenust osutama vähemalt üks haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla. Teenust saavad osutada ka teised nõuetele vastavad tervishoiuteenuse osutajad, sh praegused sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad, sõlmides Tervisekassaga lepingu või olles mõnele tervishoiuteenuse osutajale koostööpartneriks mõne teenuskomponendi osutamisel.

• Ühtne korraldus Tervisekassa kaudu: teenuse korraldus liigub Sotsiaalkindlustusametist Tervisekassasse ning on rahastatud riigieelarvest.

• Sujuv üleminek: kehtiva suunamisotsusega inimestele vormistatakse automaatselt uue teenuse saatekiri.

• Kavandatud jõustuma 01.10.2027 (osaliselt 01.02.2027).

Ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform)

Seotud 2027. aasta riigieelarve eelnõuga.

• Loogilisem lahendus inimese jaoks: Abivahendid ja meditsiiniseadmed koondatakse ühte tootepõhisesse loetellu ning neile rakenduvad ühtsed hüvitamis- ja hinnastamispõhimõtted.

• Abi saab määrata pädev spetsialist: Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigus laieneb oskustest ja teadmistest lähtuvalt teistele tervishoiuspetsialistidele (nt diabeeditarvikute määramise õigus õdedele). Samuti laiendatakse arst-residendi ravimite väljakirjutamise õigusi 1. residentuuriaastast (senise 3. asemel) võrdselt vastava eriarstiabi eriala omandanud arstiga.

• Väiksem omaosalus ja õiglasemad hinnad: Kõigile müügikohtadele, sh apteekidele, kehtivad samad hinnalaed ning suuremate aastakulude korral väheneb inimese omaosalus automaatselt täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise abil.

• Digitaalne ja läbipaistev asjaajamine: Pabertõendid asenduvad digitaalsete meditsiiniseadme kaartidega ning info kaartide, tehingute ja limiitide kohta koondub tervise infosüsteemi ja terviseportaali. Püsiva abivahendi vajadusega inimesele luuakse digitaalne meditsiiniseadme kaart automaatselt.

• Üks süsteem ja sujuv üleminek: abivahendid viiakse SKA-st Tervisekassa süsteemi kolmes etapis aastatel 2027–2029. Üle liikuvate abivahendite rahastus tagatakse jätkuvalt riigieelarvest (arvestuslik kulu).

• Kavandatud jõustuma 01.01.2027.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (perearstiabi tugevdamine)

• Eelnõu eesmärk on ajakohastada perearstiabi korralduslikku raamistikku ning luua täiendavad võimalused perearstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamiseks.

• Täpsustatakse nimistute kujundamise põhimõtteid, et soodustada nimistute ühtlasemat jaotumist ning toetada perearstiabi kvaliteeti ja kättesaadavust:

• Täpsustatakse asendamise korraldamise tingimusi (antakse tervisekeskustele suurem roll asenduste korraldamisel);

• Vähendatakse perearstiabiteenuse osutajate halduskoormust andmete esitamisel;

• Täpsustatakse äriühingu korraldatava perearsti asendamise korda, sätestades selgemalt perearsti kvalifikatsiooniga arsti kaasamise nõuded kui ka nimistu äravõtmise alused;

• Luuakse volitusnorm riski- ja kriisipiirkondade määramise aluste ja regionaalselt rakendatavate meetmete kehtestamiseks ning sh laiendatud ülesannetega tervisekeskuse toimimiseks piirkondlikult

• Kavandatud jõustuma 01.03.2027.

Rahvatervishoiu seaduse muutmise seadus (vaimse tervise varajane abi)

• Luuakse uus varajase abi sekkumise teenus vaimse tervise probleemide sümptomite kiireks leevendamiseks enne kliinilist ravi.

• Teenus hõlmab struktureeritud eneseabi sekkumisi ja väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi (VIPS).

• Teenuseid korraldab Tervisekassa ning neid rahastatakse riigieelarvest.

• Eesmärk on parandada vaimse tervise abi kättesaadavust ja vähendada survet tervishoiusüsteemile

• Kavandatud jõustuma 01.01.2028.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus

(tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused)

Eelnõu antakse Riigikogule üle 14. septembri istungil.

• Tegevusloa menetlus muutub sisulisemaks - kvaliteet, patsiendiohutus ja töökorraldus.

• Registreeringu saab peatada olulise või süstemaatilise kutsealase rikkumise korral, mis seab patsiendiohutuse ohtu; üldjuhul antakse enne võimalus rikkumine lõpetada või pädevus taastada.

• Kiirabiteenus seotakse selgelt Häirekeskuse väljasõidukorraldusega ja rahastuslepingud pikenevad 10 aastani.

• Luuakse paindlikumad võimalused tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras.

• Kavandatud jõustuma 01.10.2027, va kiirabi, tervishoiukorralduse infosüsteemi ja kriisivalmiduse sätted üldises korras varem.

• Enne 01.10.2027 antud tegevusload jäävad kehtima.

Ravimiseaduse muutmise seadus

• Lubatakse apteegiautomaadid üldapteegi struktuuriüksusena, et parandada ravimite kättesaadavust ja laiendada teenuse osutamist distantsilt videosilla kaudu.

• Üldapteek saab täita ravimite valmistamise kohustust teise apteegiga sõlmitud lepingu alusel.

• Haiglaapteekidele antakse võimalus valmistada ja väljastada teatud ravimeid üldapteekidele ja tervishoiuteenuse osutajatele, kui vajalik võimekus üldapteegis puudub.

• Muudatuste eesmärk on parandada ravimite geograafilist ja ajalist kättesaadavust ning leevendada apteekide tööjõupuudust.

• Antakse Ravimiametile haiglaerandi eetikakomitee mandaat.

• Kavandatud jõustuma üldises korras.

Inimpäritolu materjali seadus • Kehtestatakse uus inimpäritolu materjali seadus, mis koondab vere, kudede ja rakkude

regulatsiooni ühtsesse raamistikku.

• Määratakse Ravimiameti ja Terviseameti ülesanded loaandmise, registrite ja järelevalve valdkonnas.

• Laiendatakse doonorite õigusi, kehtestatakse reproduktiivmaterjali doonorite hüvitise piirmäärad ning täpsustatakse rahastamist.

• Muudetakse kunstliku viljastamise ja põlvnemise regulatsiooni ning luuakse õiguslik alus siirdamisrände seireks.

• Kaitseväele ja liitlasvägedele antakse kriisi- ja sõjaajal võimalus korraldada vere kogumist ja vereülekandeid.

• EL määruse (EL) 2024/1938 rakendamine 07.08.2027. Senised tegevusload jäävad kehtima ja viiakse järk-järgult kooskõlla uute nõuetega.

• Alates 07.08.2028 rakendub EL määruse üleminekukorra järgmine etapp olemasolevate asutuste registreerimisel.

• Kavandatud jõustuma 07.08.2027.

Veeseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seadus

• Kehtestatakse raamistik joogiveega kokkupuutuvate toodete ja materjalide hügieeninõuete, vastavushindamise ja märgistamise rakendamiseks.

• Joogiveega kokkupuutuvate toodete ja materjalide turujärelevalve pädevus antakse TTJA-le.

• Täpsustatakse riskipõhise käsitluse, prioriteetse tarbimiskoha ja joogivee kontrolli kava nõudeid vastavalt EL joogiveedirektiivile.

• Terviseameti kooskõlastus ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetluses kaotatakse; ametit teavitatakse edaspidi ehitisregistri kaudu.

• Eesmärk on parandada joogivee ohutust, kõrvaldada EL rikkumismenetluses tuvastatud puudused ja vähendada halduskoormust.

• Kavandatud jõustuma 01.01.2027.

• Alates 31.12.2026 kohalduvad EL-i joogiveega kokkupuutuvate toodete ja materjalide nõuded, mille rakendamiseks luuakse riigisisene raamistik.

Rahvatervishoiu seaduse muutmise seadus (Terviseameti andmekogude õiguslik alus)

• Vee terviseohutuse infosüsteem (VTI) nimetatakse ümber keskkonnatervishoiu infosüsteemiks (KTI) ning täpsustatakse selle eesmärki ja töödeldavate andmete koosseisu.

• Luuakse Terviseameti laboriinfosüsteemi (TALIS) õiguslik raamistik, et koondada laboriteenuste osutamiseks vajalik andmetöötlus ühtsesse infosüsteemi.

• Luuakse Terviseameti järelevalvemenetluse infosüsteem (MEIS), mis võimaldab minna dokumendipõhiselt menetluselt üle ühtsele andmepõhisele menetlusele.

• Kavandatud jõustuma 01.01.2027.

Sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seadus (erihoolekandeteenused)

Eelnõu antakse Riigikogule üle 14. septembri istungil.

• Lihtsustatakse erihoolekandeteenuste taotlemist, hindamist ja teenusele suunamist, millega muuhulgas luuakse eeldused uuendatud menetlusprotsessi viimiseks infosüsteemi STAR.

• SKA ja KOV saavad kasutada üksteise hindamisandmeid. Inimese sisenedes kas SKA või KOV kaudu hinnatakse tema abi- ja toetusvajadust ühe korra.

• Hakatakse tagama abi kiiremini kõige suurema abivajadusega inimestele – teenuste järjekorras hakatakse arvestama abivajaduse kiireloomulisust.

• Lihtsustatakse omaosaluse arvestamist. Riik hüvitab omaosaluse puudujäävat osa edaspidi pensioni ja töövõimetoetuse alusel ning teeb seda automaatselt – eraldi taotlust pole esitada vaja.

• Kohalikud omavalitsused saavad luua teenusekohti eelkõige oma elanikele, mis suurendab motivatsiooni kodulähedaste teenuste pakkumiseks ning suurendab teenuskohtade valikuid.

• Kavandatud jõustuma 01.01.2027. Tööhõiveprogrammiga seotud tehnilised muudatused jõustuvad 01.04.2027. Muudatused, mis on seotud andmete töötlemise üleviimisega SKAIS-ist STAR-i infosüsteemi jõustuvad 01.08.2027.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Euroopa puudega inimese

kaardi ja parkimiskaardi direktiivi ülevõtmine)

• Võrdsemad võimalused Euroopa Liidus: kasutusele võetakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart, mida tunnustatakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Kaardi omanik saab teises liikmesriigis kasutada kohalike puudega inimestega samadel alustel seal pakutavaid soodustusi ja eritingimusi.

• Lihtsam tõendada oma õigusi: senine Eesti puudega isiku kaart asendatakse Euroopa puudega inimese kaardiga. Digitaalne kaart luuakse puude raskusastme tuvastamisel automaatselt, füüsiline kaart väljastatakse taotluse alusel.

• Kaardid ühest kohast: alates 1. juunist 2028 väljastab nii Euroopa puudega inimese kaarti kui ka Euroopa puudega inimese parkimiskaarti Sotsiaalkindlustusamet. Parkimiskaardi väljastamine liigub kohalikelt omavalitsustelt Sotsiaalkindlustusametisse.

• Sujuv üleminek: senised puudega isiku kaardid kehtivad kaardile märgitud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 31. maini 2031. Praegused parkimiskaardid kehtivad kaardile märgitud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 1. detsembrini 2029.

• Vähem asjaajamist: puude raskusastme tuvastamisel ja sotsiaaltoetuste taotlemisel kasutatakse rohkem riigil juba olemas olevaid andmeid. Näiteks ei pea toetuse taotlemisel enam esitama isikut tõendavat dokumenti.

• Selgem puude tuvastamine: tööealiste puhul loobutakse eakohasuse arvestamisest kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse hindamisel ning välditakse puude raskusastme korduvat tuvastamist vahetult enne järgmisse vanuserühma jõudmist.

• Kavandatud jõustuma üldises korras, kaartidega seotud muudatused jõustuvad 01.06.2028.

Aitäh!

SOTK_protokoll_14.09.2026.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

Riin Lindpere PNOEE-47706250300 2026-09-21 09:58:42

TERLE KASK PNOEE-48809212711 2026-09-21 10:47:56

Signe Riisalo PNOEE-46810080252 2026-09-21 12:19:55

SOTK_protokoll_nr_185_(14.09.2026).pdf

Riigikogu sotsiaalkomisjoni

istungi protokoll nr 185

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 14. september 2026

Algus 11.10, lõpp 13.00

Juhataja: Signe Riisalo (esimees)

Protokollijad: Terle Kask (konsultant), Riin Lindpere (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen

Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Aleksandr Tšaplõgin

Komisjoni ametnikud: Heidi Barot (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristi Reindla (nõunik),

Helgi Kundla (nõunik)

Kutsutud: sotsiaalminister Karmen Joller, Sotsiaalministeeriumi arendusosakonna

andmepoliitika juht Liisi Lillipuu, tervishoiuteenuste osakonna nõunik Jelizaveta Ter-

Minasjan ja õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (2.

päevakorrapunkt); sotsiaalminister Karmen Joller (3. päevakorrapunkt); sotsiaalminister

Karmen Joller, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov ja terviseala

asekantsleri Anniki Lai (4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine 

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (951 SE) esimese lugemise ettevalmistamine 

3. Sotsiaalministri 2026. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia

“Eesti 2035” elluviimisest tutvustus  

4. Sotsiaalministri valdkonna 2026. aasta II poolaasta õigusloomeplaanide ülevaade

5. Info ja muud küsimused 

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu sotsiaalkomisjoni nädala (14.-20.09.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäeval, 14.09.2026 kell 11.10 (ruum L-353) 

1. Nädala töökava kinnitamine 

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (951 SE) esimese lugemise ettevalmistamine 

Kutsutud: sotsiaalminister Karmen Joller 

3. Sotsiaalministri 2026. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia

“Eesti 2035” elluviimisest tutvustus  

Kutsutud: sotsiaalminister Karmen Joller 

4. Sotsiaalministri valdkonna 2026. aasta II poolaasta õigusloomeplaanide ülevaade

Kutsutud: sotsiaalminister Karmen Joller 

5. Info ja muud küsimused 

Komisjoni istung teisipäeval, 15.09.2026 kell 14.00 (ruum L-241, A. Rei) 

1. Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE) teise lugemise

ettevalmistamine 

Kutsutud: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja

huvigruppide esindajad 

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja seadusemuudatused viljatusravi kättesaadavuse

parandamiseks“ eelnõu (913 OE) esimese lugemise ettevalmistamine  

Kutsutud: eelnõu esitaja esindaja 

3. Info ja muud küsimused 

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas Järveoja, Tanel Kiik,

Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (951 SE) esimese lugemise ettevalmistamine 

Signe Riisalo märkis päevakorrapunkti sissejuhatuseks, et Vabariigi Valitsuse algatatud

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõuga ühendatakse raviarvete, retseptide ja tervishoiudokumentide andmekogud ühtseks

infosüsteemiks. Muudatuse eesmärk on vähendada dubleerimist ja halduskoormust, parandada

andmete kvaliteeti ning toetada tõhusamat andmepõhist tervishoiu juhtimist ja rahastamist.

Seejärel andis ta sõna eelnõu tutvustamiseks sotsiaalminister Karmen Jollerile.

Karmen Joller selgitas, et eelnõu puudutab kolme tervisevaldkonna andmekogu:

retseptikeskust (RETS), Tervisekassa raviarvete andmekogu (KIRST) ja tervise infosüsteemi

(TIS). Ta rõhutas, et andmepõhiseks tervishoiu juhtimiseks, statistika koostamiseks ja

patsientidele täpsema terviseteabe pakkumiseks peavad andmed olema senisest paremini

ühendatud ja kasutatavad. Eelnõu üksikasjalikumaks tutvustamiseks andis K. Joller sõna

Sotsiaalministeeriumi (SOM) arendusosakonna andmepoliitika juhile Liisi Lillipuule.

Liisi Lillipuu tutvustas slaidide (lisa 1) abil eelnõu eesmärke ja ülesehitust ning tõi esile kolm

probleemi, mida eelnõuga lahendatakse. Esiteks on terviseandmete korraldus killustunud:

kliinilised, rahastus- ja retseptiandmed paiknevad õiguslikult ning korralduslikult eraldi, mis

põhjustab dubleerimist ja ebaühtlast andmekvaliteeti. Teiseks on viljatusravi andmed

teenuseosutajate vahel hajutatud, mistõttu puudub valdkonna andmekorraldusest terviklik

ülevaade. Kolmandaks ei liigu osa andmeid andmevahetuse kaudu, mistõttu on töökorraldus

ebapraktiline. Lisaks on osade rakendusaktide andjaks praegu Vabariigi Valitsus, kuigi selleks

puudub vajadus.

Eelnõu eesmärk on parandada ravikvaliteeti, toetada raviteekonda andmetega, vähendada

tarbetut andmeesitust, tugevdada järelevalvet ja muuta õigusruum selgemaks. Nende

eesmärkide käsitlemiseks jagas L. Lillipuu SOMi ettekande kolmeks teemaplokiks:

andmekogude ühendamine, viljatusravi andmestik ja rakendusaktide andja muutmine.

Eelnõu kohaselt koondatakse TIS, KIRST ja RETS ühiste eesmärkide ning korraldusega

andmekoguks. Samuti nähakse ette retseptiandmete ja kiirabikaardi andmete tähtajatu

säilitamine. Ettekandja rõhutas, et õiguslik ühendamine ei tähenda kolme operatiivsüsteemi

kohest tehnilist kokkusulatamist: senised tehnilised komponendid, sealhulgas retseptikeskus,

jätkavad esialgu tööd senisel viisil ning tööprotsesse muudetakse järk-järgult koos

arendustega. Tervisekassa juurde loodav uus analüütiline andmeladu võimaldab kliinilisi

andmeid, raviarveid ja retseptiandmeid senisest paremini kõrvutada.

TISi andmetele kavandatakse täiendavat juurdepääsu mitmele osapoolele. Ravimiamet saab

kliinilise ja ravimiohutuse tagamiseks juurdepääsu järelevalveks vajalikele isikuandmetele,

mis asendab senise päringupõhise töökorralduse. Tervise Arengu Instituut (TAI) saab tervise-

ja tervishoiustatistika tegemiseks juurdepääsu pseudonüümitud andmetele. Apteekrite ja

arstide vahel luuakse turvaline andmekanal, mille kaudu saab vahetada teavet ravimite

koostoimete, tarneraskuste ja muude asjakohaste asjaolude kohta. Kindlustusandjatega

minnakse üle automatiseeritud turvalisele andmevahetusele.

Kavandatavate muudatuste mõju käsitledes rõhutas ta, et apteekidele olulist majanduslikku

mõju ei kaasne, kuna juurdepääs luuakse olemasoleva keskse töölaua kaudu. TAI jaoks toob

üleminek pigem rahalist kokkuhoidu. Kohandamisvajadusest rääkides märkis ta, et praegu on

Tervisekassal keeruline ühendada kliinilisi andmeid raviarvetega ning seetõttu hinnata,

millele raha on kulunud ja kas ravi on mõjutanud inimese tervist. Andmete koondamine aitab

seda olukorda parandada. Rahastuse suurim ühekordne kulu on andmelao rajamine, mille

maksumus on 920 000 eurot. Selle arendamiseks ei ole vaja riigieelarvest lisaraha.

Tulemuspõhisele rahastusele üleminek on eraldi eelarvekomponent. Tervisekassa rahastusest

kaetav prognoositav kulu kuni 2030. aastani on 2–4 miljonit eurot.

Jelizaveta Ter-Minansjan tutvustas eelnõu viljatusravi käsitlevat osa. Eelnõuga luuakse

õiguslik alus riikliku viljatusravi andmestiku kogumiseks TISis. Andmebaasile saavad

juurdepääsu viljatusravikliinikud ja nende spetsialistid, sealhulgas arstid, õed, ämmaemandad

ning embrüoloogid. Andmete koondamine võimaldab tulevikus paremini hinnata viljatusravi

tulemusi ja jälgida, et ühe doonori materjalist sünniks lapsi vaid kuni kuuele naisele.

Embrüo säilitamise korda muudetakse: senise seitsmeaastase tähtaja asemel võib embrüot

säilitada kuni selle loonud naise 51-aastaseks saamiseni. Samuti täpsustatakse doonori

vanusepiire, võimaldades tuttaval doonoril olla seni lubatust vanem.

Viljatusravikliinikud saavad doonori koodi alusel vaadata doonormaterjali kasutamise

andmeid kogu riigis. Ravimiamet saab neile andmetele otse juurdepääsu, et täita

reproduktiivmaterjali käitlemise ja hankimisega seotud Euroopa Liidu aruandluskohustusi.

TAIst saab volitatud andmetöötleja, kes samuti näeb andmeid pseudonüümitud kujul. Teised

tervishoiuteenuse osutajad ei saa juurdepääsu viljatusravi infosüsteemile.

Viljatusravi andmestiku kasutuselevõtt puudutab kuut teenuseosutajat: kolme era- ja kolme

riiklikku kliinikut. Ülemineku käigus tuleb neil kohandada infosüsteeme, testida

andmeedastust ja muuta töökorraldust. Patsientidele ja doonoritele tähendab muudatus

andmete paremat jälgitavust ning seaduses ette nähtud õigust saada teavet anonüümse ja

mittepartnerannetajast doonori kohta.

Ettekandja märkis, et viljatusravi andmestiku käivitamiseks on rahastus tagatud ja

arendustööd käivad. Juurdepääs viljatusravi infosüsteemile rakendub etapiviisiliselt. Alates 1.

jaanuarist 2028 on TISi vajalik võimekus ja piiratud juurdepääsud kasutusel ning

teenuseosutajad saavad andmeid vabatahtlikult esitada. Alates 1. juulist 2028 muutub andmete

esitamine TISi kohustuslikuks. Pikk üleminekuaeg võimaldab teenuseosutajatel arendused ja

liidestused enne kohustuse jõustumist lõpule viia.

Liisi Lillipuu rääkis ka rakendusaktide andja muutmisest. TISi põhimääruse,

tervishoiuteenuste loetelu ja vaktsiinikindlustusmakse määra määruseid annab edaspidi

Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister. Ettekandjate sõnul on tegemist

tehniliste ja valdkondlike määrustega, mille menetlemine ministri tasandil võimaldab otsuseid

kiiremini teha ning vastutust selgemalt määratleda.

L. Lillipuu sõnul on MEDRE arenduste rahastamiseks eelarvest puudu 50 000 eurot. See on

plaanis SOMi, Terviseameti ja TEHIKu eelarvest rahastada.

L. Lillipuu hinnangul võib eelnõu põhiosa jõustumistähtaeg 1. oktoobril 2026 olla

ebarealistlik, mistõttu tehakse ettepanek lükata jõustumine 1. jaanuarile 2027. Samal

kuupäeval jõustuksid tervishoiuteenuste loetelu ja sellega seotud volitusnormide muudatused.

Viljatusravi sätted rakenduksid jõustuksid? etapiti 2028. aastal. IT-süsteemide arendamine ja

uute toimeloogikate väljatöötamine on pikemaajaline protsess, mis kestab hinnanguliselt viis

kuni kümme aastat.

Signe Riisalo tänas ettekannete eest ja andis küsimusteks sõna komisjoni liikmetele.

Jaanus Karilaid küsis SOMi 09.01.2026 pressiteate kohta, milles viidati eelnõuga

saavutatavale ligikaudu 50 miljoni euro suurusele kokkuhoiule. Ta palus selgitada, millest

kokkuhoid tuleneb, kui suured on uue koondatud andmebaasi halduskulud ning mida

muudatus patsiendi ja arsti jaoks praktikas tähendab.

Karmen Joller vastas, et digisüsteemide aastased halduskulud moodustavad üldjuhul

ligikaudu viiendiku nende loomiskuludest, kuid Eestis ei ole neid kulusid alati piisavalt

kavandatud. Patsiendi ja arsti jaoks ei pruugi muudatused olla kohe märgatavad, kuid

andmekogude ühendamine loob eeldused uute teenuste arendamiseks, kvaliteedinäitajate

kasutuselevõtuks ja andmepõhiseks juhtimiseks. Tulevikus saab Tervisekassa paremini

hinnata, millist ravi osutati, kas see oli põhjendatud ja milline oli ravi mõju inimese tervisele.

Jaanus Karilaid soovis teada, kas 1. jaanuar 2027 on realistlik jõustumistähtaeg, arvestades

teiste valdkondade IT-arendustega seotud probleeme.

Karmen Joller vastas, et ettevalmistustööd on juba tehtud ning nende rakendamiseks on vaja

õiguslikku alust. Samas rõhutas ta, et nähtavad tulemused ja uued teenused kujunevad

arendustööde käigus järk-järgult, mitte kohe.

Liisi Lillipuu selgitas, et ligikaudu 50 miljoni euro suurune kokkuhoiuhinnang põhineb 2024.

aastal tuvastatud vigastel või valesti esitatud raviarvetel. Praegu saab Tervisekassa

süstemaatiliselt kontrollida eeskätt enda valduses olevaid raviarveid ja retseptiandmeid.

Nende kõrvutamine kliiniliste andmetega võimaldab paremini tuvastada topeltarveid,

põhjendamata arveid ja muid kvaliteediprobleeme. SOMi hinnangul võib tegelik kokkuhoid

olla veelgi suurem, sest seni ei ole kliinilisi andmeid olnud võimalik

rahastusandmetega süsteemselt siduda.

Helmen Kütt märkis, et andmemahu kasv ja andmete koondamine võivad suurendada

andmelekete riski. Ta küsis, milliseid meetmeid kavandatakse inimeste delikaatsete

terviseandmete kaitseks.

Liisi Lillipuu vastas, et Tervisekassa juurde loodava andmelao turvalisuse tagamiseks on

tellitud andmekaitsealane mõjuhinnang ja selles nähakse ette täiendavad kaitsemeetmed.

Rakendusaktiga määratakse andmelao komponendi turvatase, millele kohalduvad Eesti

infoturbestandardist tulenevad kaitsemeetmed. Eesmärk on tagada turvalisus samamoodi nagu

teiste riiklike andmekogude puhul.

Helmen Kütt küsis täiendavalt, kas inimest teavitatakse isiklikult, kui tema andmed on

lekkinud.

Liisi Lillipuu vastas, et kui on võimalik kindlaks teha, kelle andmed lekkisid, teavitatakse

asjaomast isikut ja Andmekaitse Inspektsiooni (AKI).

Lily Mals lisas, et TISi sisse logides kuvatakse inimesele teade tema andmete lekkimise

kohta. Kui asjaomaseid isikuid ei ole võimalik kindlaks teha, ei pruugi personaalne

teavitamine olla võimalik.

Eero Merilind küsis, kas arsti ja patsiendi vaheline usaldussuhe ning terviseandmete

konfidentsiaalsus säilivad ka pärast andmete sisestamist TISi.

Liisi Lillipuu vastas, et riik austab arsti ja patsiendi vahelise terviseinfo konfidentsiaalsust,

kuid seadusandja on näinud teatud avalike ülesannete täitmiseks ette nii võimaluse kui ka

kohustuse andmeid jagada. Ta lisas, et koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga valmistatakse

ette ametiprivileegide eelnõu, mille raames vaadatakse terviklikult üle arstisaladuse,

advokaadisaladuse ja teiste samalaadsete saladuste kaitse kriminaalmenetluses.

Eero Merilind täpsustas, et tema mure on seotud võimaliku andmelekkega TEHIKust.

Liisi Lillipuu lisas, et kaalutakse võimalust anda arstile õigus keelduda teatud tingimustel

andmete väljastamisest, kui andmete avaldamine võib mõjutada inimese elu või tervist.

Karmen Joller rõhutas, et teatud tingimustel peab arstil olema õigus keelduda andmete

väljastamisest.

Kalle Grünthal küsis, miks laiendatakse eelnõuga nende asutuste ja isikute ringi, kellel on

juurdepääs delikaatsetele terviseandmetele. Ta tõi esile, et juurdepääs antakse muu hulgas

AKIile, kohtutäituritele, teadusuuringute tegijatele, statistika koostajatele,

kindlustusseltsidele. Ta väljendas muret, et see võib kaasa tuua delikaatsete isikuandmete

senisest ulatuslikuma jagamise.

Liisi Lillipuu täpsustas, et mitmed nimetatud juurdepääsud olid ette nähtud juba kehtivas

õiguses, sealhulgas AKIi, Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks ning statistika

koostamiseks ja teadusuuringuteks. Patsiendi võimalus piirata tervishoiuteenuse osutajate

juurdepääsu oma andmetele ei laiene automaatselt juurdepääsudele, mis on vajalikud avalike

ülesannete täitmiseks. Euroopa terviseandmeruumi määruse alusel luuakse edaspidi

mehhanism, mis võimaldab inimesel teatud juhtudel oma andmete teisese kasutamise

välistada, kuid järelevalveülesannete täitmisel seda võimalust ei ole.

Kalle Grünthal kordas muret delikaatsete isikuandmete jagamise pärast asutustele, kelle

ülesannetega ei pruugi nende andmete kasutamine otseselt seostuda. Ta väljendas imestust,

miks vajab näiteks kohtutäitur juurdepääsu delikaatsetele terviseandmetele. K. Grünthal

leidis, et eelnõu suundumus näib olevat pigem nende andmete kasutajate ringi laiendamine

kui andmekaitse tugevdamine.

Irja Lutsar tervitas andmekogude ühendamist ning tõi esile selle võimalused terviseandmete

analüüsimisel ja teaduspõhiste otsuste tegemisel. Ta küsis andmete säilitustähtaegade kohta,

et miks mõningaid andmeid säilitatakse kümme aastat ja millised kaalutlused takistavad

elektrooniliste andmete pikemaajalist säilitamist.

Liisi Lillipuu vastas, et käesoleva eelnõuga surmaandmete säilitustähtaega ei muudeta.

Pikema säilitamise puhul tuleb arvestada nii kuludega kui ka asjaoluga, et andmete säilitamine

kujutab endast isikuandmete töötlemist ja seega põhiõiguste riivet. Seetõttu tuleb säilitamise

vajadust hinnata proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes ning üksnes teadusväärtus ei ole

piisav alus andmete tähtajatuks säilitamiseks.

Lily Mals täpsustas, et surmateatise ja surmapõhjuse teatise kümneaastane säilitustähtaeg

tuleneb asjaolust, et inimese õiguste kaitseks vajalik teave säilitatakse teistes andmetes. Teatis

ise ei ole peamine dokument, millele õiguste kaitse tugineb.

Irja Lutsar märkis, et paljud haigused on pärilikud ning seetõttu on oluline teada

esivanemate surma põhjuseid. Samuti küsis ta, kuidas tagatakse andmekogude ühendamisel

andmete kvaliteet. Ta rõhutas, et teaduslik analüüs eeldab kvaliteetseid andmeid, sest

puuduliku kvaliteediga andmed võivad viia eksitavate tulemusteni.

Liisi Lillipuu nentis, et eelnõu tervikuna on ulatuslik andmekvaliteedi parandamise projekt.

Juba kliiniliste andmete sidumine raviarvetega võimaldab senisest paremini tuvastada

andmetes esinevaid lahknevusi. Edaspidi saab Tervisekassa rahastamistingimuste kaudu

motiveerida tervishoiuteenuse osutajaid esitama kvaliteetseid tervisedokumente.

Karmen Joller lisas, et pikemas perspektiivis võib andmepõhise juhtimise toetamiseks siduda

rahastuse väljamaksmise sellega, kas asjakohane tervisedokument on TISi esitatud.

Irja Lutsar tõstatas apteekide andmetele juurdepääsu küsimuse ning küsis, kas see õigus

peaks laienema kõigile proviisoritele ja farmatseutidele või üksnes kliinilistele proviisoritele.

Ta väljendas muret, et kuna apteegid kuuluvad sageli hulgimüüjatele, võidakse ravimiskeemi

andmeid kasutada ärilistel eesmärkidel, näiteks suunatud reklaami kaudu inimeste

mõjutamiseks.

Liisi Lillipuu nentis, et ravimituru võimalikku mõju ei ole eraldi analüüsitud. Ta selgitas, et

eelnõu eesmärk ei ole teha vahet kliinilistel apteekidel ja tavapärastel jaeapteekidel, sest

ravimite koostoimeid oskavad hinnata vastava väljaõppega proviisorid ja farmatseudid ning

nõustamisvajadus tekib sageli just ravimi väljastamisel.

Jaanus Karilaid küsis, kuidas suhtutakse eelnõu kooskõlastustabelis esitatud Eesti

Perearstide Seltsi kriitikasse tervishoiuteenuste loetelu määruse andja muutmise kohta. Ta

viitas seltsi seisukohale, et tervishoiuteenuste loetelu on tervishoiu rahastuse aluseks olev

põhimõtteline õigusakt, mille kinnitamine peaks jääma Vabariigi Valitsuse pädevusse. Samuti

palus ta selgitada, kuidas muutub nende isikute ring, kellel on juurdepääs delikaatsetele

terviseandmetele.

Signe Riisalo tuletas komisjoni liikmetele meelde, et üldist suundumust viia otsustuspädevus

Vabariigi Valitsuselt vastutava ministeeriumi valitsemisalasse on järgitud juba mitme

valitsuse ajal.

Karmen Joller vastas, et tervishoiuteenuste loetelu muudatused tuginevad Tervisekassa

metoodikale ja ekspertkomisjoni hinnangutele, milles arvestatakse teenuste teaduspõhisust,

põhjendatust, kuluefektiivsust ning mõju patsiendile. Seni on valitsuse või ministri otsus

olnud suuresti formaalne kinnitus. Otsustuspädevuse viimine ministri tasandile muudaks uute

tervishoiuteenuste kasutuselevõtu menetluse paindlikumaks ja oleks seega patsiendi huvides.

Liisi Lillipuu selgitas, et juurdepääsud on eri osapooltele kavandatud kindlatel eesmärkidel.

Ravimiamet saab järelevalveks automatiseeritud juurdepääsu, TAI statistika koostamiseks

pseudonüümitud andmeid, apteekrid ja farmatseudid ravimiskeemiga seotud andmeid ning

kindlustusandjad juhtumipõhise andmevahetuse võimaluse. SOM rõhutas, et kellelegi ei anta

üldist juurdepääsu kogu TISile, vaid iga juurdepääs on piiratud konkreetse eesmärgi ja

vajalike andmekategooriatega.

Irja Lutsar märkis, et ravimite võimalikke koostoimeid peab hindama raviarst juba nende

väljakirjutamisel ning see ei peaks olema apteekri ülesanne. Seetõttu leidis ta, et kõigile Eesti

apteekritele ei peaks terviseandmetele juurdepääsu andma.

Signe Riisalo palus SOMi esindajatel seda küsimust edasise menetluse käigus põhjalikumalt

kaaluda.

Tanel Kiik märkis tervishoiuteenuste loetelu kohta, et kuigi tegemist on erialase ja tehnilise

dokumendiga, võib selle kinnitamise viimine ministri tasandile tekitada küsimusi

valitsuspartnerite kaasamise ja poliitilise vastutuse kohta eeskätt eelarveliste mõjude vaates.

Ta küsis, kas apteekritele TISile juurdepääsu andmine on üksikotsus või osa laiemast

suundumusest, millega ravimivaldkond lõimitakse senisest tihedamalt tervishoiusüsteemi. Ta

lisas, et ideaaljuhul võiksid need valdkonnad olla paremini ühendatud, kuid ärihuvide

olemasolu tuleb ka arvesse võtta.

Karmen Joller vastas, et eesmärk on lahendada konkreetne vajadus parandada ravimialast

nõustamist, mitte laiendada kiiresti ja ulatuslikult juurdepääsuõigusi. Kuna kliinilisi

proviisoreid on Eestis vähe, võib juurdepääsu piiramine üksnes neile tekitada tööjõupuuduse.

Tavaproviisoritele ja farmatseutidele antav juurdepääs ei võimalda ravimiskeemi muuta, vaid

aitab paremini hinnata ravimite koostoimeid ja nõustada patsienti ravimi väljastamisel.

Helmen Kütt küsis, kas kindlustusandja saab terviseandmetele juurdepääsu üksnes

konkreetse kindlustusjuhtumi korral või ka enne kindlustuslepingu sõlmimist.

Liisi Lillipuu vastas, et juurdepääs on juhtumipõhine ja mõeldud juba toimunud

kindlustusjuhtumiga seotud kahju olemasolu ning ulatuse hindamiseks. Seda ei saa kasutada

ennetavaks hindamiseks kindlustuslepingu sõlmimisel.

Kalle Grünthal küsis seejärel, kuidas tagatakse, et kindlustusandja kasutab andmetele

juurdepääsu ainult põhjendatud juhtudel.

Liisi Lillipuu selgitas, et X-tee andmejälg võimaldab inimesel näha, kes on tema andmeid

vaadanud. Ta lisas, et juurdepääsu põhjendatuse ennetava kontrolli võimalused sõltuvad

tehnilisest ja õiguslikust lahendusest ning vajavad edasist täpsustamist.

Signe Riisalo palus SOMil komisjoni liikmete toodud murekohtadega enne järgmist suuremat

kaasamisistungit tegeleda ning ka kaasatavate osapoolte valikul neid aspekte arvesse võtta.

Ta pani hääletusele menetluslikud otsused.

Otsustati:

2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23.09.2026 (konsensus: Kalle Grünthal,

Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero

Merilind, Signe Riisalo).

2.2. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Eero Merilind (konsensus: Kalle Grünthal, Toomas

Järveoja, Jaanus Karilaid, Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind,

Signe Riisalo).

2.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (poolt 8: Toomas Järveoja, Jaanus Karilaid,

Tanel Kiik, Helmen Kütt, Mihkel Lees, Irja Lutsar, Eero Merilind, Signe Riisalo; vastu 1:

Kalle Grünthal; erapooletuid 0).

Signe Riisalo märkis, et vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorraseadusele on

muudatusettepanekute tähtaeg 10 tööpäeva. 

3. Sotsiaalministri 2026. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia

“Eesti 2035” elluviimisest tutvustus  

Karmen Joller andis ülevaate oma vastutusvaldkonna tegevustest riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisel (lisa 2). Ta märkis, et Sotsiaalministeerium (SOM)

panustab „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas, milleks on heaolu

ja tervis. Heaolu tulemusvaldkonnas on SOMi vastutusel kolm programmi: laste ja perede

programm, sotsiaalhoolekande programm ning vanemaealiste programm. Tervise

tulemusvaldkonnas käsitletakse tervisekäitumise, keskkonnatervishoiu ja tervishoiusüsteemi

programme. Lisaks tõi K. Joller välja, et tervise ja heaolu tulemusvaldkondadega seotud

eesmärkidena on „Eesti 2035“ strateegias toodud, et Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist

hoidvad inimesed ning Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Tervise

tulemusvaldkonna eesmärgiks on, et Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine

tervena elada jäänud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb. Heaolu

tulemusvaldkonna eesmärgiks omakorda, et Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus

ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu.

K. Joller märkis, et Eestis on oodatava eluea näitaja hea ja kasv Euroopa Liidu riikidega

võrreldes kiire. Samas on tervena elatud aastate arv vähenenud. Ta selgitas, et tervena elatud

aastate näitaja ei põhine üksnes kindlal tervisenäitajal või diagnoosil, vaid arvestab muu

hulgas inimese hinnangut oma tervisele ja toimetulekule. Näitaja põhjal ei ole võimalik

üheselt tuvastada tervena elatud aastate arvu vähenemise põhjuseid. Samas on näha, et

olulised erinevused ilmnevad haridustaseme ja piirkondade lõikes: Ida-Virumaal ja Kagu-

Eestis on elanike tervisenäitajad kehvemad ning kõrgharidusega ja põhiharidusega meeste

tervena elatud aastate arv erineb märkimisväärselt. Keskkonnaohutuse vaates mõjutavad

tervist enim õhusaaste ja müra.

Lisaks tõi K. Joller esile vaimse tervise probleemide sagenemise ja seda eriti noorte seas.

Samuti eluviisiga seotud terviseriskid, märkides, et peamiste surmapõhjuste hulka kuuluvad

haigused, mille kujunemist mõjutab oluliselt eluviis. Ta märkis, et nakkushaigused ei ole seni

tervena elatud aastate arvu märkimisväärselt mõjutanud, kuid murekohaks on laste

vaktsineerimisega hõlmatus, mis on langenud alla kriitilise piiri.

Heaolu tulemusvaldkonnas tõi K. Joller välja, et suhtelise vaesuse näitaja erineb

elanikerühmade lõikes märkimisväärselt. Eriti kõrge on vaesusrisk üksi elavate eakate seas ja

haavatavas olukorras on ka üksikvanemaga pered. Kuigi pensionitõus ja hooldereform on

eakate majanduslikku olukorda parandanud, ei ole ebavõrdsus vähenenud seatud tempos.

Samuti tõi ta esile madala sündimuse, märkides, et kõige suurema mõjuga iga-aastast sündide

arvu vähendanud tegur on olnud lapsevanemaks saamise ea tõus.

Irja Lutsar soovitas täpsustada tervena elatud aastate näitaja hindamise metoodikat. Ta

märkis, et nimetatud näitaja on suures osas subjektiivne ning üksnes sellele tuginedes võib

programmide kavandamisel tekkida oht, et valitakse ebaõige suund. Ta tegi ettepaneku

pöörata suuremat tähelepanu oodatava eluea näitajale, mis on tema hinnangul objektiivsem.

Karmen Joller selgitas, et tegemist on rahvusvaheliselt kasutatava näitajaga, mida tuleb

tõlgendada koos teiste tervisenäitajatega, sealhulgas oodatava eluea, terviseriskide, suremuse

ja haigusprofiiliga. Ta märkis, et avalikus kommunikatsioonis käsitletakse näitajat sageli

eraldiseisvalt, kuid sisuliste järelduste tegemisel tuleb näitajaid hinnata tervikuna.

Mihkel Lees soovitas käsitleda ettekandes põhjalikumalt elanikkonna ülekaalulisust ja vähest

kehalist aktiivsust. Ta märkis, et valdkonna tegevused on jaotunud eri ministeeriumide vahel

ning vajavad terviklikumat käsitlust. Ta palus sotsiaalministril anda ettekandes ülevaade riigi

edasistest tegevussuundadest ja ministeeriumide koostööst.

Tanel Kiik küsis tulemusvaldkondade mõõdikute kohta. Ta märkis, et nii tervisevaldkonnas

kui ka teistes valdkondades seatakse optimistlikke eesmärke, kuid alati ei ole selge, mil

määral saavad riik või konkreetne ministeerium nende saavutamist mõjutada. Näiteks tervena

elatud aastate näitajat võivad oluliselt mõjutada pandeemia, majanduslangus ja muud üldised

suundumused. Ta küsis, kas SOM on kaalunud tulemusvaldkonna mõõdikute selgemat

sidumist ministeeriumi tegevusega, et oleks võimalik hinnata rakendatud meetmete mõju ja

ministeeriumi tegevuse tulemuslikkust. Tema hinnangul ei ole üksnes tervena elatud aastate

näitaja põhjal võimalik järeldada, kas ministeeriumi tegevus on olnud tulemuslik või kajastab

muutus laiemat ühiskondlikku suundumust.

Karmen Joller nõustus, et tervisevaldkonna mõjutegurite toime avaldub pika aja jooksul ning

ühe valitsemisperioodi tulemusi ei saa otseselt seostada tervena elatud aastate näitaja

muutusega. Tulemusi mõjutavad muu hulgas pandeemia ja selle järelmõjud. Näiteks on

pandeemia kahjustanud nii noorte kui ka täiskasvanute vaimset tervist ning see kajastub ka

üldistes tervisenäitajates.

Jaanus Karilaid märkis, et tema hinnangul tuleks ettekandes senisest selgemalt esile tõsta

Eesti rahvastikukriisi ning käsitleda meetmeid, mis võiksid aidata seda lahendada. Samuti

soovitas ta tervisenäitajate käsitlemisel rohkem rõhutada tervena elatud aastaid. Kuna oodatav

eluiga on Eestis pikenenud, peaks poliitikakujundamisel pöörama rohkem tähelepanu sellele,

et inimesed elaksid suurema osa elust tervena.

4. Sotsiaalministri valdkonna 2026. aasta II poolaasta õigusloomeplaanide ülevaade

Anniki Lai andis komisjonile ülevaate sotsiaalministri valdkonna 2026. aasta II poolaasta

õigusloomeplaanidest (lisa 3). Ta märkis, et kavas on esitada kokku 14 eelnõu, millest 12

käsitlevad tervisevaldkonda ja kaks sotsiaalvaldkonda. A. Lai selgitas, et tervisevaldkonna

hulka on arvestatud ka tervise- ja sotsiaalvaldkonna koostöö, rehabilitatsiooni ning

abivahendite reformid. Riigikogu menetluses on juba kaks eelnõu, millest üks on

ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (922 SE) ning teine tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse muutmise jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (951 SE). A. Lai andis

ülevaate 12st lisanduvast eelnõust. Ta tõi välja, et rahvatervishoiu seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö)

antakse täna Riigikogule üle ning see on seotud 2027. aasta riigieelarve eelnõuga. Eelnõu

eesmärk on siduda praegu eraldi toimivad tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem ühtsemaks tervikuks

ning parandada abi korraldamist inimestele, kes vajavad korraga mõlema valdkonna tuge.

Hanna Vseviov jätkas abivahendite ja meditsiiniseadmete reformi (ravikindlustuse seaduse ja

teiste seaduste muutmise seadus) tutvustamisega. Ta tõi välja, et reformi eesmärk on muuta

abi saamine inimese jaoks lihtsamaks ja ühtlustada praegu eri valdkondades kehtivaid

korraldus-, hüvitamis- ning hinnastamispõhimõtteid. Näitena tõi ta tallatoed ja ortopeedilised

jalanõud, mida inimene võib vajada sama terviseprobleemi tõttu samaaegselt, kuid mida

väljastatakse praegu erinevate süsteemide kaudu. Reformiga kavandatakse koondada

abivahendid ja meditsiiniseadmed ühtsesse tootepõhisesse loetellu ning rakendada neile

ühesuguseid hüvitamis- ja hinnastamispõhimõtteid. Samuti soovitakse laiendada nende

spetsialistide ringi, kellel on õigus meditsiiniseadet või abivahendit välja kirjutada, et

vähendada perearstide koormust ja lihtsustada abi saamist. Hinnastamisel on kavas lähtuda

Tervisekassa süsteemist ning arvestada inimese aastaseid kogukulusid ravimitele,

meditsiiniseadmetele ja tulevikus ka abivahenditele, et vähendada omaosalust inimestel, kelle

majanduslik toimetulek vajab tuge. Süsteem muudetakse digitaalseks ning reform

kavandatakse ellu viia kolmes etapis. Abivahendite üleviimist Tervisekassa süsteemi

soovitakse alustada 2027. aastal.

Anniki Lai tutvustas järgnevalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse

(perearstiabi tugevdamine) eelnõu, mille eesmärk on ajakohastada perearstiabi korralduslikku

raamistikku ning luua täiendavad võimalused perearstiabi kättesaadavuse ja järjepidevuse

tagamiseks. Edasi rääkis ta, et rahvatervishoiu seaduse muutmise seaduse (vaimse tervise

varajane abi) eelnõuga luuakse uus varajase abi sekkumise teenus vaimse tervise probleemide

sümptomite kiireks leevendamiseks enne kliinilist ravi. A. Lai selgitas, et teenus hõlmab

struktureeritud eneseabi sekkumisi ja väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi (VIPS).

Eesmärk on parandada vaimse tervise abi kättesaadavust ja vähendada survet

tervishoiusüsteemile. A. Lai jätkas tutvustamisega ning tõi välja, et tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga

(tegevusloa ja registreeringuga seotud muudatused) muudetakse tegevusloa menetlus

sisulisemaks, pöörates senisest enam tähelepanu teenuse kvaliteedile, patsiendiohutusele ja

töökorraldusele. Kiirabiteenuse osutamine seotakse selgelt Häirekeskuse antud

väljasõidukorraldusega ning rahastamislepingute kestust pikendatakse kümne aastani. Lisaks

luuakse paindlikumad võimalused tervishoiuteenuste osutamiseks kriisiolukorras. A. Lai lisas,

et ravimiseaduse eelnõuga võimaldatakse kasutada apteegiautomaate üldapteegi

struktuuriüksusena, väljastada ravimeid videosilla vahendusel ning täita teatud juhtudel

ravimite valmistamise kohustust teise apteegiga sõlmitud lepingu alusel. Muudatuste eesmärk

on parandada ravimite geograafilist ja ajalist kättesaadavust ning leevendada apteekide

tööjõupuudust. Viimase kolme tervisevaldkonna eelnõuna tõi A. Lai välja inimpäritolu

materjali seaduse, veeseaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse ning rahvatervishoiu

seaduse muutmise seaduse (Terviseameti andmekogude õiguslik alus).

Ettekande lõpetuseks tutvustas H. Vseviov kahte sotsiaalvaldkonna eelnõu:

sotsiaalhoolekande seaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmise seadus

(erihoolekandeteenused) ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Euroopa puudega inimese kaardi ja

parkimiskaardi direktiivi ülevõtmine). Ta märkis, et erihoolekannet puudutava

sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu eesmärk on lihtsustada ja kiirendada menetlust,

et abivajajad jõuaksid vabadele teenuskohtadele senisest kiiremini. Teenuskohtade

pakkumisel kavandatakse järjekorda võtmise aja asemel lähtuda inimese abivajaduse

ulatusest. Sotsiaalkindlustusamet töötab selleks välja eeldatavasti kolmeastmelise mudeli, mis

võimaldaks esmajärjekorras abistada kõige kriitilisema abivajadusega inimesi. Samuti

kavandatakse anda kohalikele omavalitsustele, kes investeerivad teenuskohtade loomisse,

võimalus suunata nendele kohtadele oma piirkonna elanikke. Teise eelnõuga võetakse üle

Euroopa Liidu õigus ning luuakse kogu Euroopa Liidus kasutatavad puudega isiku kaart ja

parkimiskaart, mis tehakse kättesaadavaks ka digitaalselt. H. Vseviov selgitas, et muudatuse

tulemusel saavad puudega inimesed kasutada teistes liikmesriikides kohalike elanikega

samaväärseid soodustusi, eelkõige kultuuriasutustes ja ühistranspordis. Samuti kavandatakse

anda parkimiskaartide väljastamine kohalike omavalitsuste asemel Sotsiaalkindlustusametile.

Signe Riisalo tänas ettekannete eest ning andis küsimusteks sõna komisjoni liikmetele.

Irja Lutsar küsis seoses rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö), kus on võimalik

tutvuda PAIK-projekti tulemuste ja aruannetega.

Anniki Lai vastas, et ministeerium edastab komisjonile olemasolevate aruannete viited.

Viljandi PAIK-projekti kliiniline uuring, millesse panustavad ka Valga ja Kuressaare haiglad,

valmib novembri alguses ning selle tulemusi ei ole veel avaldatud. Sotsiaalministeeriumi

veebilehel on avaldatud mõjuanalüüsid kohalike omavalitsuste teenustele ja ravikindlustusele

ning hoolduskoordinatsiooni projekti aruanne.

Eero Merilind küsis, milliseid eelnõusid peab ministeerium hetkel kõige olulisemaks,

arvestades, et komisjoni menetluses on juba mitmed eelnõud ning sügisel lisandub neid veel.

Anniki Lai vastas, et ministeeriumi peamised prioriteedid on rahvatervishoiu seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (tervishoiu ja

sotsiaalvaldkonna koostöö), rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus (rehabilitatsioonisüsteemi reform), ravikindlustuse seaduse ja teiste

seaduste muutmise seadus (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform) ning rahvatervishoiu

seaduse muutmise seadus (vaimse tervise varajane abi). Lisaks tuleb tähtaegselt menetleda

Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks vajalikke eelnõusid.

5. Info ja muud küsimused

Signe Riisalo andis ülevaate komisjoni varasematest kokkulepetest ja kavandatavatest

aruteludest. Ta märkis, et olulise tähtsusega riikliku küsimusena on kavas käsitleda Riigikogu

täiskogus laste vaimset tervist. Nagu ka eelnevatel kordadel on ka seekord plaanis

moodustada selleks eraldi töörühm. Samuti on 29. septembril kavas põhjalik erihoolekande

teemaline arutelu. Lisaks andis S. Riisalo teada, et naiste varjupaikade küsimus võetakse

päevakorda esimesel võimalusel pärast vajaliku teabe saamist ministeeriumilt ja

Sotsiaalkindlustusametilt.

S. Riisalo tuletas komisjoni liikmetele meelde eesootavaid kohtumisi. Ta teavitas, et 13.

oktoobril toimub koostöös Teaduste Akadeemiaga Vaimu ja Võimu dialoog Toompeal

V teemal “Demograafiliste muutustega kohanemise võimalused ja väljakutsed”. Riigikogu

poolt korraldab üritust sotsiaalkomisjon ja kultuurikomisjon. Samuti juhtis ta tähelepanu

teistele komisjonile saabunud kutsetele, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi tulevikku

käsitlevale üritusele Brüsselis, parlamentaarse demokraatia foorumile, Tallinna Ülikooli

vanemluskonverentsile, oktoobri lõpus toimuvale terviseedenduse konverentsile, Ida-Tallinna

Keskhaigla neonatoloogiaosakonna 15. aastapäeva üritusele ning Eesti Arstide Liidu

eetikakomitee üritusele.

Tanel Kiik tõstatas küsimuse Rae Vallavalitsuse septembri alguses saabunud pöördumise

kohta. Ta leidis, et küsimust tuleks arutada komisjonis, kaasates lisaks Rae vallale ka

Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning teised asjaomased osapooled.

Signe Riisalo nõustus teema olulisusega. Ta selgitas, et saatjata alaealiste esindamise

korraldus on olnud lahendamata juba pikemat aega ning praegune olukord Rae vallas on selle

tagajärg. Ta märkis, et on küsinud võimalike lahenduste kohta teavet ministeeriumilt ja

Sotsiaalkindlustusametilt ning teeb ettepaneku võtta küsimus komisjoni päevakorda pärast

tervikliku ülevaate saamist. Lisaks teavitas ta Eesti Linnade ja Valdade Liidu pöördumisest,

mis käsitleb eakate kukkumistega seotud küsimusi.

Tanel Kiik palus täpsustada, kas mõlemad nimetatud küsimused võetakse komisjoni

tööplaani. Ta rõhutas, et teemad on aktuaalsed ning mõlema kohta on komisjonile esitatud

ametlik pöördumine.

Signe Riisalo selgitas, et Sotsiaalkindlustusamet on Rae vallale täiendavat tööjõudu

eraldanud, kuid tuleb hinnata, kas praegune korraldus oleks jätkusuutlik saatjata alaealiste

arvu suurenemisel. Komisjon saab nõuda probleemi lahendamist asjaomaste ministeeriumide

valitsemisalades, kuid ei saa praktilist korraldust ise kujundada. Seetõttu tuleb koguda enne

arutelu piisavalt teavet ja määratleda selge eesmärk. Ta kinnitas, et pärast lisateabe kogumist

leitakse teema arutamiseks aeg.

Helmen Kütt lubas edastada komisjoni liikmetele erakondade ülese pöördumise

erihoolekande rahastamise ja 2027. aasta riigieelarve kohta. Pöördumisele saab kuni

kolmapäeva kella 11.00-ni anda allkirja fraktsiooni ruumis. Kütt küsis ka hooldereformi

rahastamist käsitleva Praxise analüüsi valmimise kohta ning tegi ettepaneku paluda tutvustada

analüüsi pärast selle valmimist komisjonile.

Signe Riisalo vastas, et analüüs ei ole veel valmis, kuid pärast selle valmimist on komisjonil

huvi tulemusi käsitleda.

Mihkel Lees teavitas, et Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) esindajad

soovivad tutvustada komisjonile vaimset tervist toetavat kultuuriretsepti kontseptsiooni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Riisalo

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Terle Kask

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Riin Lindpere