Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 164

Tallinn, Toompea Teisipäev, 15. september 2026

Algus 14.00, lõpp 15.50

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Andrus Seeme

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudusid: Siim Pohlak, Maido Ruusmann ja Kalev Stoicescu

Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja

Sigmar Suu, sama osakonna nõunik Kaire Märtin ja õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson;

Eesti Kalurite Liidu juhatuse esimees Mart Undrest; Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ tegevjuht

Esta Tamm ja Arne Taggo; MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Heino Vipp; Virumaa

Rannakalurite Ühing MTÜ juhatuse esimees Mari Sepp ja tegevjuht Liisi Marits

(1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning märkis, et viimati arutas

maaelukomisjon eelnõu käesoleva aasta juunis (maaelukomisjoni istung 08.06.26). Ta andis

sõna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) esindajatele.

Sigmar Suu andis ülevaate eelnõuga seotud Euroopa Liidu (EL) õigusaktidest: kalanduse

kontrollimäärusest ja selle alusel suve lõpus vastu võetud kaalumisnõudeid käsitlevast

rakendusmäärusest. Kalapüügiseaduse muutmisega samal ajal toimuvad ka läbirääkimised

kaalumisnõuete ja võimalike erandite üle nii traali- kui ka rannapüüdjatega. Eesmärk on välja

selgitada, milliseid kaalumisnõuete erandeid võiks Eesti Euroopa Komisjonilt (EK) taotleda.

Selleteemalised kohtumised on toimunud juba traalipüüdjatega ning rannakaluritega on kavas

kohtuda selle nädala neljapäeval.

2

Kõneleja andis ülevaate eelnõust, selle eesmärgist ning kalapüügiseaduse (KPS) peamistest

muudatustest (lisa 1). Eelnõu eesmärk on viia kalapüügiseadus kooskõlla EL-i

kontrollimääruse nõuetega ehk ajakohastatakse kehtivat regulatsiooni. Kontrollimäärus

võimaldab rakendada mitmeid lihtsustusi ja erandeid. Lisaks kalapüügiseadusele muudetakse

eelnõuga karistusregistri seadust, kalandusturu korraldamise seadust ja riigilõivuseadust. Ta

juhtis tähelepanu, et eelnõuga võetakse üle EL-i kontrollimäärusest tulenevad nõuded ning

uusi siseriiklikke kohustusi ei kehtestata. Muudatuste tulemusena muutub kala päritolu

digitaalselt jälgitavaks kogu tarneahela ulatuses (kalalaevad varustatakse järk-järgult asukoha

jälgimisseadmetega) ning muudetakse kala päritolu tõendamise reegleid (10 kg merel oma

tarbeks ostu puhul, 30 kg sisevetel). Täpsemaks muutub ka kalapüügiandmete esitamine.

Lisaks tugevdatakse järelevalvet ning karmistatakse karistusi ebaseadusliku kalapüügi

tõkestamiseks tõsiste rikkumiste korral. Karistuste määramisel hakatakse arvestama ka püütud

kala väärtust, mis on kontrollimäärusest tulenev uus põhimõte. Kõneleja andis ülevaate eelnõu

vastu võtmata jätmisega kaasnevatest riskidest. Ta märkis, et eelnõu vastu võtmata jätmise

korral jääksid kasutamata mitmed lihtsustused ja halduskoormust vähendavad võimalused.

Kui KPS-i muudatusi vastu ei võeta, jõustub järgmise aasta 11. jaanuaril nõue kaaluda püütud

kala pärast lossimist sadamas või mahatuleku kohas liikide kaupa. Erandeid sel juhul

kohaldada ei saa ning kaaluda tohivad üksnes kalapüügiloa omanikud.

Kaire Märtin andis ülevaate halduskoormust vähendavatest KPS-i muudatustest, mis

puudutavad kala kaalumist, päritolu tõendamise ja veodokumendi erandeid, kalalaevade

asukoha jälgimist ja punktisüsteemi ning kalalaevatunnistust ja kalapüügiluba (lisa 1).

Sigmar Suu lisas, et kavandatavad muudatused ei pruugi sektorile sobida, kuid nõuded

tulenevad EL-i kontrollimäärusest ja neid tuleb rakendada. Kalapüügiseaduse muudatused

võimaldavad kehtestada erandeid, mistõttu tuleb need vastu võtta võimalikult kiiresti.

Heino Vipp andis ülevaate rannakalurite ettepanekutest eelnõu kohta (lisa 2). Ta märkis, et

eelnõu kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega merest püütud

kala kaalumise erisused (KPS-i eelnõu § 61¹ lõige 5). Sõna „võib“ tähendab, et minister võib

jätta erisused ka kehtestamata. Rannakalurid teevad ettepaneku asendada sõnad „võib

kehtestada“ sõnaga „kehtestab“. Ta palus ministeeriumi esindajatel viidata õigusnormile,

mille kohaselt ei või liikmesriik esitada EK-le artikli 60 lõikes 3 nimetatud kontrollikava enne

riigisisese seadusemuudatuse vastuvõtmist. Ta küsis, mis takistas ministeeriumil alustada

erisuste taotlemist kohe pärast kaalumisnõudeid käsitleva rakendusakti vastuvõtmist (k. a 10.

august).

Jan Nilson vastas volitusnormi puudutavale märkusele, et kontrollimäärus võimaldab taotleda

nelja erandit. Kui seaduses sätestada, et minister kehtestab kontrollimääruse artikli 60 lõikes 3

nimetatud kaalumiserandid, tähendaks see kohustust kehtestada kõik neli erandit.

Urmas Kruuse küsis, kas sõna „kehtestab“ tähendaks kohustust ja ammendavat loetelu,

samas kui väljend „võib kehtestada“ jätaks teatava kaalutlusruumi, võimaldades vajaduse

korral kehtestada täiendavaid erisusi.

Jan Nilson nõustus selle tõlgendusega. Ta lisas, et kui volitusnormis kasutada sõna

„kehtestab“, on minister kohustatud kehtestama kõik neli erandit.

Urmas Kruuse märkis, et ministri volitusnorm ja seadus peavad toimima kooskõlas.

Praegune lahendus jätab ministrile teatava kaalutlusruumi, kuid eeldab enne erandi

kehtestamist läbirääkimisi sektoriga. Tema hinnangul ei ole mõistlik kõiki üksikasju seaduses

sätestada, vaid ministeeriumile tuleks jätta võimalus pidada paindlikult läbirääkimisi ja

kehtestada vajaduse korral asjakohaseid norme.

Kaire Märtin selgitas, et kontrollimääruse kohaselt võib kehtestada erandeid juhul, kui EK

on need heaks kiitnud. EK-le on võimalik esitada nii erisusi käsitlev proovivõtukava kui ka

kontrollikava juba selle aasta jooksul, enne seaduse jõustumist. Kavade koostamine ja

heakskiitmine on pikk protsess: ettepanekuid tuleb põhjendada, kaaluda alternatiive ning

pidada läbirääkimisi nii EK-ga kui ka sektoriga. Pärast EK-lt saadud heakskiitu saab muuta

3

kaalumist reguleerivat määrust. Kõik vajalikud toimingud tuleb teha enne tuleva aasta 11.

jaanuari.

Jan Nilson lisas, et Eesti on õigusriik, kus seadusandlik võim kuulub Riigikogule.

Täidesaatev võim võib tegutseda üksnes seadusest tuleneva sõnaselge volituse alusel. Seetõttu

peab seaduses olema selgelt sätestatud ministri volitusnorm.

Heino Vipp juhtis tähelepanu, et EL-i määrused on otsekohalduvad.

Jan Nilson vastas, et kontrollimäärus annab liikmesriigile võimaluse erandeid kohaldada,

kuid ei kohusta seda tegema. Tema hinnangul otsustab Riigikogu, kas erandeid taotleda ja

volitada selleks valdkonna eest vastutavat ministrit.

Anti Allas küsis, kas Riigikogu ei saaks teha ise valiku erandite osas.

Kaire Märtin lisas, et Riigikogu ei saa erandite kohaldamist seaduses kindlaks määrata, sest

nende rakendamiseks on vaja heakskiitu EK-lt. Ministeerium saab esitada vastava taotluse

EK-le.

Jan Nilson selgitas, et erandi kohaldamiseks tuleb eelnevalt taotleda EK-lt heakskiitu, s.t

kontrollimäärus võimaldab liikmesriigil rakendada erandeid, kuid üksnes komisjoni

heakskiidul. Uues kaalumismääruses täpsustatakse proovivõtu- ja kontrollikavadele

esitatavaid nõudeid.

Urmas Kruuse märkis, et erandi sätestamine seaduses enne EK heakskiidu saamist tekitaks

vastuolu. Seetõttu tuleb seaduses sätestada volitusnorm, mis võimaldab erandi kehtestada

pärast komisjoni heakskiitu.

Anti Allas küsis, kellel on kaalumisõigus erandi osas.

Jan Nilson vastas, et see on liikmesriigil.

Anti Allas küsis, milliste erandite üle läbirääkimisi peetakse.

Kaire Märtin vastas, et ministeeriumi esindajad on erandite teemal juba kohtunud

traalpüüdjatega ning sel neljapäeval toimub kohtumine rannapüügisektoriga. Seejärel

koostatakse asjakohased kavad ja esitatakse need EK-le. Pärast komisjonilt tagasiside saamist

kohtutakse uuesti sektorite esindajatega ning antakse ülevaade komisjoni tagasisidest.

Andrus Seeme küsis, kas liikmesriik peab valima ühe neljast erandist.

Kaire Märtin vastas, et riik võib taotleda ka kõiki nelja erandit, kuid iga taotlus peab olema

põhjendatud.

Sigmar Suu avaldas arvamust, et alles tuleks jätta kõik neli võimalust. Näiteks võib osutuda

vajalikuks kaalumine pärast transporti teise liikmesriiki ühise kontrolliprogrammi alusel. Seda

erandit ei ole veel arutatud, kuid on teada, et Eesti laevad lossivad Lätis ja Soome laevad

Eestis, mistõttu võib tekkida vajadus kohaldada ka seda erandit. Ta nõustus, et Riigikogu võib

sätestada seaduses konkreetse erandi, kuid ei pidanud mõistlikuks teiste erandite välistamist.

Ta märkis, et täna on sektori mureks, kas minister üldse esitab erandite taotluse. Ta kinnitas,

et ministeerium ei saa jätta taotlust esitamata. Erandid selgitatakse välja koos sektoriga.

Heino Vipp tutvustas järgmist rannakalurite ettepanekut (lisa 2). Ta märkis, et tänases

sõnastuses kavandatakse kaalumisega seotud muudatuste jõustumist 1. jaanuaril 2027.

Rannakalurite ettepanek on, et eelnõu § 1 punkt 62 jõustub pärast EK poolt Eesti Vabariigi

kontrollikava või proovivõtukava heakskiitmist ja selle rakendamiseks vajalike riigisiseste

õigusaktide jõustumist, kuid mitte varem kui 1. jaanuaril 2027. Või § 61¹ lõigetes 4, 6 ja 7

sätestatud nõudeid kohaldatakse väikesemahulisele rannapüügile pärast EK rakendusakti

vastuvõtmist ja Eesti kontrollikava heakskiitmist. Rakendusmääruse kohaselt on võimalik

kaalumise uute nõuete kehtima hakkamist edasi lükata kuni 10. jaanuarini 2028.

Kaire Märtin nõustus, et rakendusmäärus võimaldab sujuvat üleminekut ning teatud sätete

kohaldamise lükata edasi 2028. aastasse. Kõigi sätete kohaldamist ei ole siiski võimalik edasi

lükata. Ta selgitas, et Eesti peab esitama EK-le kavad ja põhjendama, milliseid meetmeid ei

ole võimalik 2027. aasta algusest rakendada.

4

Heino Vipp selgitas, et rannakalandussektori jaoks on oluline, et uute nõuetega kohanemiseks

jääks aega 2028. aastani. Kuna eelnõu koostati enne kaalumist käsitleva rakendusmääruse

vastuvõtmist, tuleks eelnõu ja seletuskiri viia kooskõlla rakendusmäärusega ning koostada uus

mõjuhinnang. Alates 10. augustist on olukord muutunud, mistõttu tuleks tõusetunud

küsimused uuesti läbi arutada.

Sigmar Suu märkis, et kalanduse kontrollimäärus on vastu võetud ja jõustunud, kuid selle

sätteid hakatakse kohaldama erinevatel aegadel (2027. a või 2028. a). Eelnõu §-s 611

nimetatud nõuded tulenevad kontrollimäärusest ning võimalikke erandeid saab taotleda

proovivõtu- ja kontrollikavade esitamise kaudu.

Jan Nilson lisas, et lõike 4 kohaselt võib kaalumisel kasutada taadeldud või kalibreeritud

kaalu. Kehtiv kord lubab kasutada üksnes taadeldud kaalu, mistõttu on muudatus lihtsustus.

Ka lõikes 6 sätestatud muudatus lihtsustab kehtivat korda. Lõige 7 annab ministrile volituse

täpsustada määrusega EL-i õigusaktist tulenevaid nõudeid. Kaalumisnõuded tulenevad

otsekohalduvast kontrollimäärusest ja neid tuleb täita sõltumata riigisisese seaduse

vastuvõtmisest. Kui Eesti hakkab mõnda nõuet kohaldama EL-i õigusaktis sätestatust hiljem,

võib EK algatada rikkumismenetluse.

Heino Vipp ei nõustunud väitega, et kaluritel väheneb halduskoormus. Ta selgitas, et

rannakalandussektori hinnangul on rakendusmääruses sätestatud nõuete kohaldamist võimalik

Eesti põhjendatud taotluse alusel edasi lükata kuni 2028. aastani. Taotluses tuleks kirjeldada

rannapüügisektori soovitud erisusi.

Kaire Märtin märkis, et kala kaalumise kohustus kehtib juba praegu ka rannapüügil:

lossimisandmed peavad põhinema kaalutud kogustel. Väikesemahulisele rannapüügile

kehtestatakse miinimumnõuded, sh kohustus talletada kaalumisandmed/kaalumismudel.

Kavandamisel on elektroonilised lahendused. Kaalumiskohustusest ei ole võimalik täielikult

vabastada, sest kaalumise andmete esitamise kohustus tuleneb juba kehtivast korrast. Ta tõi

näite, et traalpüügi puhul on kaalumise tehasesse viimise üheks eelduseks kaugseire

rakendamine, mille juurutamine võtab aega. Seetõttu on asjakohane taotleda meetme

jõustumist 2028. aastal. Samas ei ole täna veel teada, kas EK nõustub sellise lahendusega. Kui

ka mõne rannapüügi segmendi puhul tekib vajadus kaaluda saaki pärast transporti, võiks

rakendada traalpüügiga sarnast kaugseirelahendust. EK-lt saab taotleda alternatiivsete

meetmete heakskiitmist ning riik peab esitama konkreetsed lahendused. Üheks võimaluseks

on riskipõhine kontroll või sadamas tehtavate kontrollide arvu suurendamine. Selliste

meetmete juurutamine võib võtta kauem aega, mistõttu võib olla põhjendatud taotleda nende

rakendamist alates 2028. aastast. Üksikasju tuleb arutada sektoriga.

Heino Vipp nõustus, et kala tuleb kaaluda juba praegu ja seda ka tehakse. Probleem seisneb

selles, et alates 11. jaanuarist 2027 peavad rannakalurid kaaluma kala liikide kaupa

lossimiskohas. Nakkevõrguga püütakse sageli korraga nelja-viit liiki kala, mida ei ole

võimalik lossimiskohas otsekohe sorteerida ja kaaluda. Seetõttu tuleks taotleda EK-lt erandit,

mis võimaldaks selle nõude kohaldamise edasi lükata 10. jaanuarini 2028.

Kaire Märtin nõustus, et võrgus oleva kala sorteerimine, võrgust eemaldamine ja sadamas

kaalumine on mõningal juhul keeruline. Seetõttu võib olla põhjendatud taotleda erandit, mis

võimaldaks võrgus olevat kala kaaluda pärast transporti. Sellisel juhul tuleb rakendada

täiendavat kontrollimehhanismi, mille kasutuselevõtuks võib olla vaja üleminekuaega.

Arne Taggo küsis, kas on teada, millal Eesti kontrollikava heaks kiidetakse. Ta märkis, et

kalurite halduskoormus ei vähene. Ta uuris, kas alates jaanuarist tuleb kasutusele võtta

„ruuduline vihik“ ehk kaalumispäevik.

Sigmar Suu vastas, et kaalumispäeviku kasutuselevõtt on uus nõue. Praegu tuleb päevikut

pidada paberil, arvutis või muul sobival viisil. Hetkel muud lahendust ei ole. Ta möönis, et

kalanduse kontrollimäärus ja selle rakendusakt võivad mingil määral suurendada kalurite

halduskoormust, kuid ministeeriumi eesmärk on leida kontrollimääruse rakendamisel

lahendusi, mis lihtsustaksid kalurite, aga ka administratsiooni tööd.

5

Kaire Märtin ei osanud öelda, millal EK kontrollikava heaks kiidab. Esmalt tuleb

komisjonile esitada ettepanek, mille saab koostada pärast sektoriga peetud läbirääkimisi.

Traalipüüdjad esitavad oma ettepaneku käesoleva aasta 21. septembril. Kõigepealt tuleb

kindlaks määrata, millistel juhtudel tuleks erandeid taotleda. Seejärel saab ettepaneku esitada

komisjonile. Eesmärk on saada komisjoni heakskiit käesoleva aasta detsembris, et jõutaks

muuta kala kaalumist reguleerivat määrust.

Urmas Kruuse avaldas lootust, et juhul, kui eri õigusaktid jõustuvad eri ajal, ei kohaldata

kalurite suhtes ebaproportsionaalset järelevalvet. Tema sõnul on oluline arutada võimalikke

erandeid koos sektoriga ja leida paindlikud lahendused. Vajaduse korral on maaelukomisjon

valmis tekkinud kitsaskohti uuesti arutama. Praegu puuduvad märgid, et ministeerium võiks

kontrollimäärusest tulenevaid nõudeid/meetmeid rakendada sektorile ebasoodsas suunas.

Heino Vipp jätkas ettekandega ning andis ülevaate KPS-i täiendustest (lisa 2). Rannakalurite

ettepanek on määratleda seaduses väikesemahuline rannapüük.

Sigmar Suu vastas, et juba praegu eristatakse kaugpüüki, traalpüüki ja rannapüüki. Küsimus

on selles, mida annaks väikesemahulise rannapüügi määratlemine seaduse tasandil.

Kaalumisnõuded kehtivad kõigile püügisegmentidele.

Arne Taggo selgitas, et tegemist on põhimõttelise erinevusega. EL reguleerib teatud

kalaliikide (nt kilu, räime, tursk, lõhe) püüki. Nende liikide püügile kehtivad rangemad

nõuded kui mageveekalade püügile. Kontrollimäärus ei kehti sisevetel täies ulatuses, kuigi

seal võidakse püüda samu kalaliike. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda nende liikide

rannapüüki samadel alustel nagu traalipüügis. Kastmõrrapüügi puhul on traalipüügiga

sarnaste nõuete kohaldamine arusaadav, kuid mageveekalade püüki tuleks käsitleda teisiti.

Sigmar Suu selgitas, et reeglite kohaldamine ei sõltu sellest, kas tegemist on kvoodialuse või

kvoodita liigiga. ELi kalandusreeglid kehtivad liikmesriikide ühisel veealal (Läänemerel).

Sisevetele need reeglid ei laiene. Seega meri kuulub ühise reeglistiku alla, siseveed mitte.

Seda määratlust ei saa ühepoolselt muuta kalapüügiseadusega. Ta nõustus, et mõnes kohas on

mere ja jõe piir ebamäärane ning kalad liiguvad siseveekogu ja avamere vahel. Erandina

kohaldatakse kontrollimäärusest tulenevat kala jälgitavuse nõuet kõigile kaladele olenemata

nende päritolust.

Arne Taggo selgitas, et rannapüügi piiritlemisel lähtutakse üldjuhul kahest näitajast: nelja

meremiili kaugusest ja kuni 20 meetri sügavusest. Tema hinnangul ei ole Eesti neid küsimusi

varem EL-i tasandil tõstatanud.

Heino Vipp märkis, et rakendusmääruse lisa 2 punktis 23 on alternatiivsete tingimuste

kehtestamise alusena nimetatud alla 12-meetri pikkuseid kalalaevu, väikeseid lossitavaid,

kaalutavaid või transporditavaid kalakoguseid, kvoodiga hõlmamata kalandustooteid,

liikmesriigile iseloomulikke püügiviise, standardkastide kaalu ja eripära ning volitatud

kaaluoperaatoreid. Rakendusmääruses eristatakse kvoodialust püüki.

Kaire Märtin selgitas, et selle sätte alusel saab taotleda rannapüügil kaugseire asemel muu

lahenduse rakendamist. Alternatiivne lahendus peab tagama saagi kaalumistulemuste

registreerimisel vähemalt samaväärse täpsuse. Tegemist on alternatiiviga, mitte erisusega.

Heino Vipp märkis, et rannakalandussektor soovib uute nõuete rakendamiseks

üleminekuaega kuni 10. jaanuarini 2028, et võimalikud erandid/alternatiivid jõutaks sektoriga

läbi arutada.

Sigmar Suu selgitas, et esmalt tuleb välja selgitada, milliseid erandeid on vaja ja võimalik

taotleda. Selleks ongi kavandatud kohtumised sektori esindajatega. Eesti ei saa

kalapüügiseaduse ega muu riigisisese õigusaktiga otsustada, millal jõustub kaalumise

rakendusmäärus. Määrus jõustub järgmise aasta alguses. Samas võimaldab määrus taotleda

teatavaid erandeid ning mõne nõude puhul kohaldada üleminekuaega kuni 10. jaanuarini

2028. Seega jõustub määrus Eestis tervikuna, kuid heakskiidetud erandeid või mõnda

konkreetset nõuet võib kohaldada hiljem.

6

Heino Vipp juhtis tähelepanu, et artikli 9 kohaselt võib liikmesriik taotleda kuni 10.

jaanuarini 2028 kestvaid üleminekumeetmeid, et tagada sujuv üleminek uuele

kaalumiskorrale. Tegemist on üleminekuajaga. Tema sõnul ei ole rannakaluritel võimalik

hakata 1. jaanuarist 2027 maale tuleku kohas kala liikide kaupa kaaluma.

Kaire Märtin vastas, et 2027. aastast ei teki tingimata kohustust kala liikide kaupa sorteerida.

Kui võrgupüügi puhul taotletakse erandit, mis võimaldab kala kaaluda pärast transporti, saab

seda EK heakskiidu korral rakendada juba 2027. aastast.

Urmas Kruuse võttis arutelu kokku. Ta märkis, et määruse kui terviku jõustumist ei saa edasi

lükata, kuid erandite ja paindlike lahenduste abil võib mõne nõude/meetme rakendamist

lihtsustada alates 1. jaanuarist 2027.

Heino Vipp jätkas ettekandega ning esitas maaelukomisjonile kokkuvõtte eelpool kirjeldatud

ettepanekutest (lisa 2).

Mart Undrest märkis, et EL-i õigusaktid ei muuda sektoril elu lihtsamaks. Kontrollimäärus

ja selle rakendusmäärus juba kehtivad. Ta lisas, et traalisektoril on muudatustega mõnevõrra

lihtsam kohaneda, sest sektor on olnud protsessi kaasatud pikemat aega ning täidab juba

osasid nõudeid. Traalipüügil oleks otstarbekas kala kaaluda selle töötlemiskohas. Vastasel

juhul tuleks Eesti sadamatesse rajada mitmeid kaalumishooneid. Järelevalveasutus saaks

riskianalüüsi alusel kontrollida konkreetse laeva lossitud konteinerite arvu ja

kaalumisandmeid. Tema hinnangul on kalapüügiseaduse muudatused vajalikud, sest nende

alusel saaks Eesti taotleda EK-lt vajalikke erandeid. Ta nentis, et uute nõuetega kaasneb suur

koormus rannapüügile. See võib panna rannakalureid kahtlema tegevuse jätkamises. EL-i

nõuded lähtuvad peamiselt suuremahulisest püügist, kuid Eestis lossitakse paljudes kohtades

väikesi koguseid. Seetõttu on erandid vajalikud nii traal- kui eriti rannapüügil. Ta avaldas

lootust, et EK mõistab erandite vajalikkust ja kiidab need heaks.

Andrus Seeme küsis, kas harrastuskalur, kes püüab siseveekogul üle 30 kg kala, peab samuti

pidama kaalumispäevikut.

Sigmar Suu vastas, et kohustus sõltub püügivahendist ja püügikohast. Käsiõngega

püüdmiseks ei ole vaja püügiõigust omandada ega andmeid esitada. Rullridvaga püüdmiseks

tuleb omandada harrastuspüügiõigus (päevaks, nädalaks või aastaks), kuid püügiandmeid

üldjuhul esitama ei pea. Kui sellise püügivahendiga püütakse veekogul, kus on nõutav

kalastuskaart (nt Matsalus), tuleb soetada kalastuskaart ning pärast püüki esitada andmed

püütud liikide ja saagi koguse kohta.

Urmas Kruuse pöördus Virumaa Rannakalurite Ühingu esindajate poole ja küsis, kas nad

soovivad eelkõnelejate öeldule midagi lisada. Ühingu esindajail sellist soovi ei olnud.

Mart Undrest märkis, et kavandatavate muudatuste tegelik mõju selgub praktikas ja võib

ilmneda alles aastate pärast. Seetõttu võib olla vaja sama teema või normitehniliste küsimuste

juurde tagasi tulla.

Urmas Kruuse kinnitas, et mõistab kalurite murekohti. Ta selgitas, et Eesti on püüdnud leida

EL-is oma seisukohtadele toetajaid, kuid mõnes küsimuses ei ole see õnnestunud. Sellisel

juhul tuleb kasutada võimalikult palju lubatud paindlikkust ja kohandada nõudeid nii, et

sektorile tekkiv võimalik negatiivne mõju oleks võimalikult väike. Samal ajal tuleb arvesse

võtta ka teadlaste hinnanguid kalavarude seisundi kohta. Ta oli seisukohal, et KPS-iga luuakse

vajalik raamistik, mistõttu tuleb eelnõu menetlusega edasi minna. Kui praktikas ilmnevad

kitsaskohad, tuleb neist anda teada ning vajaduse korral muuta seadust või määrust. Ta tänas

külalisi konstruktiivse arutelu, põhjaliku ülevaate ja küsimustele vastamise eest.

Arutelu jätkus ministeeriumi esindajatega.

Vaadati läbi Eestimaa Looduse Fondi ettepanekute põhjal koostatud muudatusettepanekute

loetelu.

Kaire Märtin juhtis tähelepanu ettepanekule, mis puudutab KPS § 61 lõikeid 2 ja 21.

Muudatuse kohaselt võib minister kehtestada harrastus- ja õngepüügi andmete esitamise

7

nõude, kui see on vajalik kalavarude seisundi tõttu. Eestimaa Looduse Fond ja kalurid on

juhtinud tähelepanu, et andmeid võib olla vaja koguda ka muudel põhjendatud juhtudel (nt

Pärnu jõel kohapüük). Kehtiva korra järgi saab harrastuskalapüügi andmeid koguda üksnes

kalastuskaardi alusel. Kavandatav muudatus võimaldaks andmete esitamise kohustuse

kehtestada vajaduspõhiselt, lähtudes kalavarude seisundist, püügivahendi mõjust või EL-i

nõuetest. EL-i õigusest tuleneb ka kohustus koguda harrastuspüügi andmeid olenemata

kasutatud püügivahendist ELis reguleeritud liikide kohta (tursk ja lõhe).

Andrus Seeme märkis, et eelnõuga kehtestatakse käsiõngega püüdjatele aruandluskohustus.

Sigmar Suu selgitas, et EL-i õigusest tulenev aruandluskohustus puudutab eelkõige tursa ja

lõhe püüki. Eestimaa Looduse Fondi ettepanek annaks ministrile lisaks võimaluse kehtestada

saagiandmete esitamise kohustus ka teiste liikide puhul, kui selleks tekib vajadus. Harrastus-

ja kutselist püüki võrreldes tuuakse sageli esile, et kutselise püügi kohta esitatakse täpsed

andmed, kuid harrastuspüügi kohta ülevaade puudub. Eestis on ligikaudu 150 tuh

harrastuskalastajat ning püügikohti on väga palju. Seetõttu oleks kõigile harrastuskalastajatele

kutselise püügiga sarnase aruandlussüsteemi kehtestamine keeruline ja selle täitmist oleks

peaaegu võimatu kontrollida. Kutseline püük on majandustegevus, mille puhul kasutatakse

avalikku ressurssi elatise teenimiseks, mistõttu on aruandluskohustus põhjendatud. Tulevikus

võib siiski tekkida vajadus lubada mõne täna kaitstava kalaliigi (nt tõugjas või harjus) püüki

kindlatel veekogudel tingimusel, et püüdjad esitavad saagiandmeid. Teise võimalusena võib

sellistel juhtudel rakendada kalastuskaarti.

Andrus Seeme küsis, kas nt tõugjapüüki võiks lubada tingimusel, et püüdja esitab

saagiandmed.

Kaire Märtin selgitas, et praegu puudub seaduses volitusnorm, mis võimaldaks lubada

tõugjapüüki ja kehtestada saagiandmete esitamise kohustuse. Tõugjast saab lubada püüda

kalastuskaardi alusel, millega kaasneb andmete esitamise kohustus. Kavandatav muudatus

võimaldaks kehtestada andmete esitamise kohustuse ka harrastuspüügiõiguse alusel.

Andrus Seeme märkis, et harrastuspüügil kehtib juba praegu mõne liigi puhul päevane

püügipiirang (nt 5 haugi päevas).

Kaire Märtin täpsustas, et päevane püügipiirang ja saagiandmete esitamise kohustus on

erinevad asjad. Püügipiirang määrab suurima lubatud püügikoguse, kuid andmete esitamine

annab ülevaate tegelikust püügikogusest.

Urmas Kruuse tundis huvi harrastuskalastajate püügikoguste uuringute vastu.

Sigmar Suu selgitas, et mõne kalaliigi puhul on kehtestatud päevane püügipiirang isendite

arvu või kaalu järgi. Sel juhul ei ole tegemist aruandlusega. Täna ei ole tõugjapüük lubatud,

kuid tulevikus võiks seda lubada nt kalastuskaardi alusel. Sel juhul tuleks püüdjal soetada

kalastuskaart, tasuda riigilõiv ja esitada pärast püüki andmed saagi kohta. Teine võimalus

oleks lubada tõugjapüüki laiemalt ning kehtestada kavandatava volitusnormi alusel andmete

esitamise kohustus. Sama eesmärki on võimalik saavutada nii kalastuskaardi kui ka muu

andmekogumise viisiga.

Jan Nilson lisas, et ELi õigusest tuleneb kohustus koguda andmeid harrastuskalapüügi, sh

õngepüügi kohta. Kavandatavad muudatused võimaldaksid neid andmeid koguda ja säilitada.

Sigmar Suu lisas, et harrastuspüügi kohta kogutakse andmeid iga kahe aasta järel tellitava

kvantitatiivuuringuga. Kuigi küsitlusandmetes esineb teatavat ebatäpsust, võimaldab piisavalt

suur valim teha usaldusväärseid statistilisi järeldusi. Uuring annab ülevaate

harrastuskalastajate arvust, püütud kalaliikidest ja püügi geograafilisest jaotusest.

Urmas Kruuse küsis, kas Eestimaa Looduse Fondi ettepanekud vähendaksid bürokraatiat.

Andrus Seeme märkis, et kui eesmärk on vähendada bürokraatiat ja lihtsustada menetlust, ei

muuda ministrile volitusnormi andmine aruandlust harrastuskalastajate jaoks lihtsamaks.

Kaire Märtin vastas, et volitusnormi puhul ei oleks vaja kehtestada kalastuskaardi nõuet.

8

Urmas Kruuse märkis, et kavandatava muudatuse kohaselt tuleks püütud kala deklareerida

pärast püüki, samas kui kalastuskaart peab olema soetatud juba enne püügile asumist.

Anti Allas avaldas arvamust, et eesmärki on võimalik saavutada kalastuskaardiga, s.t kui

mõnes piirkonnas tekib ülepüügi oht, võiks seal kehtestada kalastuskaardi nõude, millega

kaasneks aruandluskohustus.

Kaire Märtin nõustus, et kalastuskaardi nõude võib kehtestada, kuid see võib mõnevõrra

suurendada bürokraatiat. Täna saaks keelatud kalaliikide püüki lubada kalastuskaardi alusel.

Harrastuskalastaja peaks sel juhul lisaks üldisele harrastuspüügiõigusele soetama eraldi

kalastuskaardi.

Sigmar Suu märkis, et aktuaalne on kohapüük Pärnu jõel. Sel aastal vähendati koha päevast

püügilimiiti, kuid endiselt puudub täpne ülevaade, kui palju inimesi sellel jõel koha püüab ja

kui suur on tegelik saak. Kalastuskaardi nõude kehtestamine võimaldaks püügiandmeid

koguda, kuid tekitaks harrastuskalastajale lisakohustuse: lisaks harrastuspüügiõigusele tuleks

soetada eraldi ka kalastuskaart. Eesmärk on eelkõige usaldusväärsete andmete kogumine

kohapüügi kohta.

Urmas Kruuse tegi ettepaneku teha otsused eelnõu edasise menetlemise osas.

Muudatusettepanekuid arutatakse järgmisel komisjoni istungil.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23.09.2026 (konsensus).

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus).

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 30.09.2026 (konsensus).

Kõik otsused olid konsensuslikud: Anti Allas, Urmas Kruuse, Andrus Seeme.

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija

Kalapüügiseaduse eelnõu

Sigmar Suu

Kaire Märtin

Eelnõu eesmärk

• Eelnõuga viiakse seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu

kontrollimääruse nõuetega. Selleks muudetakse

kalapüügiseadust, karistusregistri seadust, kalandusturu

korraldamise seadust ja riigilõivuseadust.

• Eelnõuga võetakse üle EL kontrollimääruse nõudeid, uusi

kohustusi ei kehtestata.

Kalapüügiseaduse peamised muudatused

• kala päritolu muutub digitaalselt jälgitavaks kogu tarneahela ulatuses;

• kalalaevad varustatakse järk- järgult asukoha jälgimisseadmetega;

• kala päritolu tõendamise reegleid muudetakse (10 kg merel oma tarbeks ostu puhul, 30 kg

sisevetel);

• kalapüügiandmete esitamine muutub täpsemaks, s.h harrastuspüügis;

• tugevdatakse järelevalvet ja karmistatakse karistusi ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks

tõsiste rikkumiste korral, arvestades rikkumise korral püütud kala väärtust.

Kui kalapüügiseadust vastu ei võeta

• kohaldub kontrollimääruse säte art 60.1, mis sätestab, et

kala tuleb kaaluda täies mahus peale lossimist sadamas või

maaletulekukohas liigi kaupa, erandeid kasutada ei saa;

• kaalumist saavad teostada ainult kalapüügiloa omanikud;

• lisaks halduskoormust vähendavaid sätted ei saa kohaldada.

Kala kaalumine Halduskoormust vähendavad KPS muudatused hõlmavad järgmist:

• lihtsustatakse kaalumisloa andmist. Kaalumisluba loetakse antuks isikutele, kellel on kalapüügiluba või kes on loale kantud

(kapten või kalur). Muud isikud saavad kaaluda, kui teavitavad sellest Keskkonnaametit (edaspidi KeA). Teavitamine on

kiirem ja lihtsam menetlus võrreldes loa menetlusega, lisatud on vaikimisi menetlus;

• kavandatud on volitusnorm, mis võimaldab ministril kehtestada kaalumise erandeid nagu segakala kaalumine sadamas või

kaalumine peale transporti tehases

• lisatud on võimalus kaaluda kala ka kalibreeritud kaalul. Kehtivas seaduses on lubatud vaid taadeldud kaalu kaustamine;

• lihtsustatakse kaalumiskoha heakskiitu. Näiteks peale transporti kaalumine on lubatud teha üksnes heakskiidetud kohas,

siis peab isik teavitama sellest. Teavitamine on kiirem ja lihtsam menetlus võrreldes loa menetlusega, lisatud on ka

vaikimisi menetlus;

• täiendatakse KPS-i volitusnormiga, mille alusel on ministril õigus kehtestada kaalumisele täpsustavad nõuded, kui vastav

vajadus tuleneb EL-i õigusaktist. Seega on volitusnorm selgelt piiritletud EL-i õigusest tuleneva vajadusega.

Päritolu tõendamise ja veodokumendi erandid

Halduskoormust vähendavad KPS muudatused hõlmavad järgmist:

• 10 kg erandi sisseviimine, et jälgitavuse nõudeid ei peaks järgima kalapüügi ja vesiviljelustoodete omatarbeks ostu puhul.

Kontrollmäärus sätestab, et liikmesriik võib vabastada jälgitavuse nõuete täitmisest (partii koostamine) väikesed

kalapüügitoodete kogused, mis müüakse tarbijatele otse püügilaevadelt, laevata püüdvatelt käitajatelt või mageveepüügiga

tegelevatelt käitajatelt. Kui KPS ei muudeta tuleb 0 kg alates partiid moodustada, et kala ja vesiviljelustooteid müüa;

• 30 kilogrammi erand sisevetes - esmakokkuostu vormistamata kala müügi piirmäär tarbijale;

• Transpordidokumendi erandi sisseviimine. Kontrollimäärus sätestab, et transpordidokumenti esitamisest võib vabastada

vedaja kui kalapüügitooteid transporditakse sadamaalal või kuni 25 km kaugusele lossimiskohast;

Kalalaevade asukoha jälgimine ja punktisüsteem

Halduskoormust vähendavad KPS muudatused hõlmavad järgmist:

• rannapüügis alla 9 m laevadele erandi rakendmaine jälgimisseadmete paigaldamiseks. Seaduses on sätestatud

üleminekuaeg, kasutatakse ettenähtud erandit, et merel kasutatavatele alla 9 meetri pikkustele kalalaevadele tuleb

paigaldada jälgimisseadmed alates 1. jaanuarist 2030. Alla 9 m laevade puhul peab liikmesriik erandi kehtestama. 9-12 m

laevadele kohaldub nõue 2028. a;

• kulutõhusate seadmete võimalus kalalaevade asukoha jälgimise nõude puhul. Näiteks traalpüügis on kohustus kasutada

satelliitjälgimisseadmeid, see poel aga enam kohustus, eelnõu võimaldab satelliitjälgimissüsteemi asemel kasutusele võtta

kulutõhusama mobiilsidel põhineva seadme.

• tõsiste rikkumiste punktide kustutamine varem kui 3. a. Sätestatakse võimalus KeA-le kustutada tõsise rikkumise

toimepanemise eest kalurile, kaptenile või kalalaevatunnistuse omanikule määratud punktid varem, kui on sätestatud

kontrollmääruses. Tegemist on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2025/1766 artiklis 36 sätestatud lubatud erandi

rakendamisega, mille liikmesriik peab jõustama;

Kalalaevatunnistus ja kalapüügiluba Halduskoormust vähendavad KPS muudatused hõlmavad järgmist:

• muudetakse kalapüügiloa muutmismenetluse tähtaega lühemaks, kahe nädala asemel viie tööpäevani;

• rakendatakse erandit, et kalapüügiloale ei kanta kalalaeva mille pikkus on alla 10;

• sätestatakse võimalus vahetada kalapüügiloal mitte ainult kalureid vaid ka kalalaevu;

• sätestatakse võimalus anda kalapüügiluba kõrvaltingimusega, et vältida olukorda, kus kalalaevatunnistuse neljakuulise

kehtivuse peatamise tõttu ei oleks võimalik luba väljastada terveks aastaks;

• tunnistatakse kehtetuks kohustus hoida laeva pardal paberkandjal kalalaevatunnistust millega püütakse kala väljaspool

Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval veealal;

• tunnistatakse kehtetuks kohustus omada kalapüügiloa paberärakiri, püügil väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval

veealal;

• tunnistatakse kehtetuks kohustus tagastada kehtivuse kaotanud kalalaevatunnistus.

Kokkuvõttes

• Meile ei pruugi meeldida kõik, mida EL kontrollimäärus

kaasa toob, kuid me vajame erandeid ja lihtsustusi, mida

KPS eelnõu endas kätkeb.

• Seega leiame, et vajame KPS muudatuse vastu võtmist

võimalikult ruttu.

KALAPÜÜGISEADUSE JA KONTROLLIMÄÄRUSE

ETTEPANEKUD

MAAELUKOMISJON

15. 09.2026 TALLINN

KALAPÜÜGISEADUS

• KPS eelnõu § 61¹ lõige 5 sätestab praegu:

„valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada merest püütud kala kaalumise erisused…”

Meie ettepanek sõnastada:

Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 60

lõikes 3 sätestatud kaalumise erisused, arvestades kalapüügi viisi, lossitavaid koguseid, lossimiskoha

tingimusi, kalapüügi hooajalisust ning nõuete proportsionaalsust.

Selgitus: erisuste kehtestamisel tagatakse väikesemahulise rannapüügi puhul võimalus kaaluda

saak pärast transportimist heakskiidetud sihtkohas, kui vahetu kaalumine lossimiskohas ei ole

tehniliselt või majanduslikult mõistlik

KONTROLLIKAVA ESITAMINE

EL-i kontrollimääruse artikkel 60 lõige 3 lubab nelja lahendust:

• Kaalumine lossimisel proovivõtukava alusel;

• Kaalumine laeva pardal koos kontrollkaalumisega;

• Kaalumine pärast transporti eesti territooriumil asuvas sihtkohas;

• Kaalumine pärast transporti teise liikmesriiki ühise kontrolliprogrammi alusel.

Palume ministeeriumil tuua välja EL-i õigusnorm, mille kohaselt ei tohi liikmesriik

artikli 60 lõike 3 kontrollikava euroopa komisjonile esitada enne vastava riigisisese

seadusemuudatuse vastuvõtmist.

KALAPÜÜGISEADUS PUNKT 62 JÕUSTUMINE

• Tänases sõnastuses kavandatakse kaalumisega seotud muudatuste jõustumist 1.

jaanuaril 2027.

Ettepanek: Käesoleva seaduse § 1 punkt 62 jõustub pärast euroopa komisjoni poolt eesti vabariigi

kontrollikava või proovivõtukava heakskiitmist ja selle rakendamiseks vajalike riigisiseste õigusaktide

jõustumist, kuid mitte varem kui 1. Jaanuaril 2027.

Või § 61¹ lõigetes 4, 6 ja 7 sätestatud nõudeid kohaldatakse väikesemahulisele rannapüügile pärast

euroopa komisjoni rakendusakti vastuvõtmist ja eesti kontrollikava heakskiitmist.

KALAPÜÜGISEADUSE TÄIENDUSED

• Määratleda seaduses väikesemahuline rannapüük.

• Ettepanek: kaalumise täiendavate nõuete kehtestamisel eristatakse väikesemahulist

rannapüüki, sorteerimata pelaagilise kala lossimist ja muud kutselist kalapüüki.

ETTEPANEKUD MAAELUKOMISJONILE

1. Eesti peab kasutama kõiki eli kontrollimääruse artikli 60 lõikes 3 lubatud erandeid, eriti

kaalumist pärast transporti.

2. Seaduses tuleb „minister võib” asendada kohustusega erandid kehtestada ning

eristada väikesemahulist rannapüüki tööstuslikust püügist.

3. Uued nõuded ei tohi rannapüügis rakenduda enne komisjoni heakskiidetud

kontrollikava, praktilise katsetamise ja vajalike kaalumistingimuste olemasolu.

4. Taotleme kaalumise uute nõuete edasilükkamist 10. jaanuarini 2028. Mis on

määruses lubatud. Siis on võimalik aastane prooviaeg teistele kalade, peale

kilu-räime

Riigikogu maaelukomisjoni

istungi protokoll nr 164

Tallinn, Toompea Teisipäev, 15. september 2026

Algus 14.00, lõpp 15.50

Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)

Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Allas, Andrus Seeme

Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi

(nõunik)

Puudusid: Siim Pohlak, Maido Ruusmann ja Kalev Stoicescu

Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja

Sigmar Suu, sama osakonna nõunik Kaire Märtin ja õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson;

Eesti Kalurite Liidu juhatuse esimees Mart Undrest; Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ tegevjuht

Esta Tamm ja Arne Taggo; MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Heino Vipp; Virumaa

Rannakalurite Ühing MTÜ juhatuse esimees Mari Sepp ja tegevjuht Liisi Marits

(1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ning märkis, et viimati arutas

maaelukomisjon eelnõu käesoleva aasta juunis (maaelukomisjoni istung 08.06.26). Ta andis

sõna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) esindajatele.

Sigmar Suu andis ülevaate eelnõuga seotud Euroopa Liidu (EL) õigusaktidest: kalanduse

kontrollimäärusest ja selle alusel suve lõpus vastu võetud kaalumisnõudeid käsitlevast

rakendusmäärusest. Kalapüügiseaduse muutmisega samal ajal toimuvad ka läbirääkimised

kaalumisnõuete ja võimalike erandite üle nii traali- kui ka rannapüüdjatega. Eesmärk on välja

selgitada, milliseid kaalumisnõuete erandeid võiks Eesti Euroopa Komisjonilt (EK) taotleda.

Selleteemalised kohtumised on toimunud juba traalipüüdjatega ning rannakaluritega on kavas

kohtuda selle nädala neljapäeval.

2

Kõneleja andis ülevaate eelnõust, selle eesmärgist ning kalapüügiseaduse (KPS) peamistest

muudatustest (lisa 1). Eelnõu eesmärk on viia kalapüügiseadus kooskõlla EL-i

kontrollimääruse nõuetega ehk ajakohastatakse kehtivat regulatsiooni. Kontrollimäärus

võimaldab rakendada mitmeid lihtsustusi ja erandeid. Lisaks kalapüügiseadusele muudetakse

eelnõuga karistusregistri seadust, kalandusturu korraldamise seadust ja riigilõivuseadust. Ta

juhtis tähelepanu, et eelnõuga võetakse üle EL-i kontrollimäärusest tulenevad nõuded ning

uusi siseriiklikke kohustusi ei kehtestata. Muudatuste tulemusena muutub kala päritolu

digitaalselt jälgitavaks kogu tarneahela ulatuses (kalalaevad varustatakse järk-järgult asukoha

jälgimisseadmetega) ning muudetakse kala päritolu tõendamise reegleid (10 kg merel oma

tarbeks ostu puhul, 30 kg sisevetel). Täpsemaks muutub ka kalapüügiandmete esitamine.

Lisaks tugevdatakse järelevalvet ning karmistatakse karistusi ebaseadusliku kalapüügi

tõkestamiseks tõsiste rikkumiste korral. Karistuste määramisel hakatakse arvestama ka püütud

kala väärtust, mis on kontrollimäärusest tulenev uus põhimõte. Kõneleja andis ülevaate eelnõu

vastu võtmata jätmisega kaasnevatest riskidest. Ta märkis, et eelnõu vastu võtmata jätmise

korral jääksid kasutamata mitmed lihtsustused ja halduskoormust vähendavad võimalused.

Kui KPS-i muudatusi vastu ei võeta, jõustub järgmise aasta 11. jaanuaril nõue kaaluda püütud

kala pärast lossimist sadamas või mahatuleku kohas liikide kaupa. Erandeid sel juhul

kohaldada ei saa ning kaaluda tohivad üksnes kalapüügiloa omanikud.

Kaire Märtin andis ülevaate halduskoormust vähendavatest KPS-i muudatustest, mis

puudutavad kala kaalumist, päritolu tõendamise ja veodokumendi erandeid, kalalaevade

asukoha jälgimist ja punktisüsteemi ning kalalaevatunnistust ja kalapüügiluba (lisa 1).

Sigmar Suu lisas, et kavandatavad muudatused ei pruugi sektorile sobida, kuid nõuded

tulenevad EL-i kontrollimäärusest ja neid tuleb rakendada. Kalapüügiseaduse muudatused

võimaldavad kehtestada erandeid, mistõttu tuleb need vastu võtta võimalikult kiiresti.

Heino Vipp andis ülevaate rannakalurite ettepanekutest eelnõu kohta (lisa 2). Ta märkis, et

eelnõu kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega merest püütud

kala kaalumise erisused (KPS-i eelnõu § 61¹ lõige 5). Sõna „võib“ tähendab, et minister võib

jätta erisused ka kehtestamata. Rannakalurid teevad ettepaneku asendada sõnad „võib

kehtestada“ sõnaga „kehtestab“. Ta palus ministeeriumi esindajatel viidata õigusnormile,

mille kohaselt ei või liikmesriik esitada EK-le artikli 60 lõikes 3 nimetatud kontrollikava enne

riigisisese seadusemuudatuse vastuvõtmist. Ta küsis, mis takistas ministeeriumil alustada

erisuste taotlemist kohe pärast kaalumisnõudeid käsitleva rakendusakti vastuvõtmist (k. a 10.

august).

Jan Nilson vastas volitusnormi puudutavale märkusele, et kontrollimäärus võimaldab taotleda

nelja erandit. Kui seaduses sätestada, et minister kehtestab kontrollimääruse artikli 60 lõikes 3

nimetatud kaalumiserandid, tähendaks see kohustust kehtestada kõik neli erandit.

Urmas Kruuse küsis, kas sõna „kehtestab“ tähendaks kohustust ja ammendavat loetelu,

samas kui väljend „võib kehtestada“ jätaks teatava kaalutlusruumi, võimaldades vajaduse

korral kehtestada täiendavaid erisusi.

Jan Nilson nõustus selle tõlgendusega. Ta lisas, et kui volitusnormis kasutada sõna

„kehtestab“, on minister kohustatud kehtestama kõik neli erandit.

Urmas Kruuse märkis, et ministri volitusnorm ja seadus peavad toimima kooskõlas.

Praegune lahendus jätab ministrile teatava kaalutlusruumi, kuid eeldab enne erandi

kehtestamist läbirääkimisi sektoriga. Tema hinnangul ei ole mõistlik kõiki üksikasju seaduses

sätestada, vaid ministeeriumile tuleks jätta võimalus pidada paindlikult läbirääkimisi ja

kehtestada vajaduse korral asjakohaseid norme.

Kaire Märtin selgitas, et kontrollimääruse kohaselt võib kehtestada erandeid juhul, kui EK

on need heaks kiitnud. EK-le on võimalik esitada nii erisusi käsitlev proovivõtukava kui ka

kontrollikava juba selle aasta jooksul, enne seaduse jõustumist. Kavade koostamine ja

heakskiitmine on pikk protsess: ettepanekuid tuleb põhjendada, kaaluda alternatiive ning

pidada läbirääkimisi nii EK-ga kui ka sektoriga. Pärast EK-lt saadud heakskiitu saab muuta

3

kaalumist reguleerivat määrust. Kõik vajalikud toimingud tuleb teha enne tuleva aasta 11.

jaanuari.

Jan Nilson lisas, et Eesti on õigusriik, kus seadusandlik võim kuulub Riigikogule.

Täidesaatev võim võib tegutseda üksnes seadusest tuleneva sõnaselge volituse alusel. Seetõttu

peab seaduses olema selgelt sätestatud ministri volitusnorm.

Heino Vipp juhtis tähelepanu, et EL-i määrused on otsekohalduvad.

Jan Nilson vastas, et kontrollimäärus annab liikmesriigile võimaluse erandeid kohaldada,

kuid ei kohusta seda tegema. Tema hinnangul otsustab Riigikogu, kas erandeid taotleda ja

volitada selleks valdkonna eest vastutavat ministrit.

Anti Allas küsis, kas Riigikogu ei saaks teha ise valiku erandite osas.

Kaire Märtin lisas, et Riigikogu ei saa erandite kohaldamist seaduses kindlaks määrata, sest

nende rakendamiseks on vaja heakskiitu EK-lt. Ministeerium saab esitada vastava taotluse

EK-le.

Jan Nilson selgitas, et erandi kohaldamiseks tuleb eelnevalt taotleda EK-lt heakskiitu, s.t

kontrollimäärus võimaldab liikmesriigil rakendada erandeid, kuid üksnes komisjoni

heakskiidul. Uues kaalumismääruses täpsustatakse proovivõtu- ja kontrollikavadele

esitatavaid nõudeid.

Urmas Kruuse märkis, et erandi sätestamine seaduses enne EK heakskiidu saamist tekitaks

vastuolu. Seetõttu tuleb seaduses sätestada volitusnorm, mis võimaldab erandi kehtestada

pärast komisjoni heakskiitu.

Anti Allas küsis, kellel on kaalumisõigus erandi osas.

Jan Nilson vastas, et see on liikmesriigil.

Anti Allas küsis, milliste erandite üle läbirääkimisi peetakse.

Kaire Märtin vastas, et ministeeriumi esindajad on erandite teemal juba kohtunud

traalpüüdjatega ning sel neljapäeval toimub kohtumine rannapüügisektoriga. Seejärel

koostatakse asjakohased kavad ja esitatakse need EK-le. Pärast komisjonilt tagasiside saamist

kohtutakse uuesti sektorite esindajatega ning antakse ülevaade komisjoni tagasisidest.

Andrus Seeme küsis, kas liikmesriik peab valima ühe neljast erandist.

Kaire Märtin vastas, et riik võib taotleda ka kõiki nelja erandit, kuid iga taotlus peab olema

põhjendatud.

Sigmar Suu avaldas arvamust, et alles tuleks jätta kõik neli võimalust. Näiteks võib osutuda

vajalikuks kaalumine pärast transporti teise liikmesriiki ühise kontrolliprogrammi alusel. Seda

erandit ei ole veel arutatud, kuid on teada, et Eesti laevad lossivad Lätis ja Soome laevad

Eestis, mistõttu võib tekkida vajadus kohaldada ka seda erandit. Ta nõustus, et Riigikogu võib

sätestada seaduses konkreetse erandi, kuid ei pidanud mõistlikuks teiste erandite välistamist.

Ta märkis, et täna on sektori mureks, kas minister üldse esitab erandite taotluse. Ta kinnitas,

et ministeerium ei saa jätta taotlust esitamata. Erandid selgitatakse välja koos sektoriga.

Heino Vipp tutvustas järgmist rannakalurite ettepanekut (lisa 2). Ta märkis, et tänases

sõnastuses kavandatakse kaalumisega seotud muudatuste jõustumist 1. jaanuaril 2027.

Rannakalurite ettepanek on, et eelnõu § 1 punkt 62 jõustub pärast EK poolt Eesti Vabariigi

kontrollikava või proovivõtukava heakskiitmist ja selle rakendamiseks vajalike riigisiseste

õigusaktide jõustumist, kuid mitte varem kui 1. jaanuaril 2027. Või § 61¹ lõigetes 4, 6 ja 7

sätestatud nõudeid kohaldatakse väikesemahulisele rannapüügile pärast EK rakendusakti

vastuvõtmist ja Eesti kontrollikava heakskiitmist. Rakendusmääruse kohaselt on võimalik

kaalumise uute nõuete kehtima hakkamist edasi lükata kuni 10. jaanuarini 2028.

Kaire Märtin nõustus, et rakendusmäärus võimaldab sujuvat üleminekut ning teatud sätete

kohaldamise lükata edasi 2028. aastasse. Kõigi sätete kohaldamist ei ole siiski võimalik edasi

lükata. Ta selgitas, et Eesti peab esitama EK-le kavad ja põhjendama, milliseid meetmeid ei

ole võimalik 2027. aasta algusest rakendada.

4

Heino Vipp selgitas, et rannakalandussektori jaoks on oluline, et uute nõuetega kohanemiseks

jääks aega 2028. aastani. Kuna eelnõu koostati enne kaalumist käsitleva rakendusmääruse

vastuvõtmist, tuleks eelnõu ja seletuskiri viia kooskõlla rakendusmäärusega ning koostada uus

mõjuhinnang. Alates 10. augustist on olukord muutunud, mistõttu tuleks tõusetunud

küsimused uuesti läbi arutada.

Sigmar Suu märkis, et kalanduse kontrollimäärus on vastu võetud ja jõustunud, kuid selle

sätteid hakatakse kohaldama erinevatel aegadel (2027. a või 2028. a). Eelnõu §-s 611

nimetatud nõuded tulenevad kontrollimäärusest ning võimalikke erandeid saab taotleda

proovivõtu- ja kontrollikavade esitamise kaudu.

Jan Nilson lisas, et lõike 4 kohaselt võib kaalumisel kasutada taadeldud või kalibreeritud

kaalu. Kehtiv kord lubab kasutada üksnes taadeldud kaalu, mistõttu on muudatus lihtsustus.

Ka lõikes 6 sätestatud muudatus lihtsustab kehtivat korda. Lõige 7 annab ministrile volituse

täpsustada määrusega EL-i õigusaktist tulenevaid nõudeid. Kaalumisnõuded tulenevad

otsekohalduvast kontrollimäärusest ja neid tuleb täita sõltumata riigisisese seaduse

vastuvõtmisest. Kui Eesti hakkab mõnda nõuet kohaldama EL-i õigusaktis sätestatust hiljem,

võib EK algatada rikkumismenetluse.

Heino Vipp ei nõustunud väitega, et kaluritel väheneb halduskoormus. Ta selgitas, et

rannakalandussektori hinnangul on rakendusmääruses sätestatud nõuete kohaldamist võimalik

Eesti põhjendatud taotluse alusel edasi lükata kuni 2028. aastani. Taotluses tuleks kirjeldada

rannapüügisektori soovitud erisusi.

Kaire Märtin märkis, et kala kaalumise kohustus kehtib juba praegu ka rannapüügil:

lossimisandmed peavad põhinema kaalutud kogustel. Väikesemahulisele rannapüügile

kehtestatakse miinimumnõuded, sh kohustus talletada kaalumisandmed/kaalumismudel.

Kavandamisel on elektroonilised lahendused. Kaalumiskohustusest ei ole võimalik täielikult

vabastada, sest kaalumise andmete esitamise kohustus tuleneb juba kehtivast korrast. Ta tõi

näite, et traalpüügi puhul on kaalumise tehasesse viimise üheks eelduseks kaugseire

rakendamine, mille juurutamine võtab aega. Seetõttu on asjakohane taotleda meetme

jõustumist 2028. aastal. Samas ei ole täna veel teada, kas EK nõustub sellise lahendusega. Kui

ka mõne rannapüügi segmendi puhul tekib vajadus kaaluda saaki pärast transporti, võiks

rakendada traalpüügiga sarnast kaugseirelahendust. EK-lt saab taotleda alternatiivsete

meetmete heakskiitmist ning riik peab esitama konkreetsed lahendused. Üheks võimaluseks

on riskipõhine kontroll või sadamas tehtavate kontrollide arvu suurendamine. Selliste

meetmete juurutamine võib võtta kauem aega, mistõttu võib olla põhjendatud taotleda nende

rakendamist alates 2028. aastast. Üksikasju tuleb arutada sektoriga.

Heino Vipp nõustus, et kala tuleb kaaluda juba praegu ja seda ka tehakse. Probleem seisneb

selles, et alates 11. jaanuarist 2027 peavad rannakalurid kaaluma kala liikide kaupa

lossimiskohas. Nakkevõrguga püütakse sageli korraga nelja-viit liiki kala, mida ei ole

võimalik lossimiskohas otsekohe sorteerida ja kaaluda. Seetõttu tuleks taotleda EK-lt erandit,

mis võimaldaks selle nõude kohaldamise edasi lükata 10. jaanuarini 2028.

Kaire Märtin nõustus, et võrgus oleva kala sorteerimine, võrgust eemaldamine ja sadamas

kaalumine on mõningal juhul keeruline. Seetõttu võib olla põhjendatud taotleda erandit, mis

võimaldaks võrgus olevat kala kaaluda pärast transporti. Sellisel juhul tuleb rakendada

täiendavat kontrollimehhanismi, mille kasutuselevõtuks võib olla vaja üleminekuaega.

Arne Taggo küsis, kas on teada, millal Eesti kontrollikava heaks kiidetakse. Ta märkis, et

kalurite halduskoormus ei vähene. Ta uuris, kas alates jaanuarist tuleb kasutusele võtta

„ruuduline vihik“ ehk kaalumispäevik.

Sigmar Suu vastas, et kaalumispäeviku kasutuselevõtt on uus nõue. Praegu tuleb päevikut

pidada paberil, arvutis või muul sobival viisil. Hetkel muud lahendust ei ole. Ta möönis, et

kalanduse kontrollimäärus ja selle rakendusakt võivad mingil määral suurendada kalurite

halduskoormust, kuid ministeeriumi eesmärk on leida kontrollimääruse rakendamisel

lahendusi, mis lihtsustaksid kalurite, aga ka administratsiooni tööd.

5

Kaire Märtin ei osanud öelda, millal EK kontrollikava heaks kiidab. Esmalt tuleb

komisjonile esitada ettepanek, mille saab koostada pärast sektoriga peetud läbirääkimisi.

Traalipüüdjad esitavad oma ettepaneku käesoleva aasta 21. septembril. Kõigepealt tuleb

kindlaks määrata, millistel juhtudel tuleks erandeid taotleda. Seejärel saab ettepaneku esitada

komisjonile. Eesmärk on saada komisjoni heakskiit käesoleva aasta detsembris, et jõutaks

muuta kala kaalumist reguleerivat määrust.

Urmas Kruuse avaldas lootust, et juhul, kui eri õigusaktid jõustuvad eri ajal, ei kohaldata

kalurite suhtes ebaproportsionaalset järelevalvet. Tema sõnul on oluline arutada võimalikke

erandeid koos sektoriga ja leida paindlikud lahendused. Vajaduse korral on maaelukomisjon

valmis tekkinud kitsaskohti uuesti arutama. Praegu puuduvad märgid, et ministeerium võiks

kontrollimäärusest tulenevaid nõudeid/meetmeid rakendada sektorile ebasoodsas suunas.

Heino Vipp jätkas ettekandega ning andis ülevaate KPS-i täiendustest (lisa 2). Rannakalurite

ettepanek on määratleda seaduses väikesemahuline rannapüük.

Sigmar Suu vastas, et juba praegu eristatakse kaugpüüki, traalpüüki ja rannapüüki. Küsimus

on selles, mida annaks väikesemahulise rannapüügi määratlemine seaduse tasandil.

Kaalumisnõuded kehtivad kõigile püügisegmentidele.

Arne Taggo selgitas, et tegemist on põhimõttelise erinevusega. EL reguleerib teatud

kalaliikide (nt kilu, räime, tursk, lõhe) püüki. Nende liikide püügile kehtivad rangemad

nõuded kui mageveekalade püügile. Kontrollimäärus ei kehti sisevetel täies ulatuses, kuigi

seal võidakse püüda samu kalaliike. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda nende liikide

rannapüüki samadel alustel nagu traalipüügis. Kastmõrrapüügi puhul on traalipüügiga

sarnaste nõuete kohaldamine arusaadav, kuid mageveekalade püüki tuleks käsitleda teisiti.

Sigmar Suu selgitas, et reeglite kohaldamine ei sõltu sellest, kas tegemist on kvoodialuse või

kvoodita liigiga. ELi kalandusreeglid kehtivad liikmesriikide ühisel veealal (Läänemerel).

Sisevetele need reeglid ei laiene. Seega meri kuulub ühise reeglistiku alla, siseveed mitte.

Seda määratlust ei saa ühepoolselt muuta kalapüügiseadusega. Ta nõustus, et mõnes kohas on

mere ja jõe piir ebamäärane ning kalad liiguvad siseveekogu ja avamere vahel. Erandina

kohaldatakse kontrollimäärusest tulenevat kala jälgitavuse nõuet kõigile kaladele olenemata

nende päritolust.

Arne Taggo selgitas, et rannapüügi piiritlemisel lähtutakse üldjuhul kahest näitajast: nelja

meremiili kaugusest ja kuni 20 meetri sügavusest. Tema hinnangul ei ole Eesti neid küsimusi

varem EL-i tasandil tõstatanud.

Heino Vipp märkis, et rakendusmääruse lisa 2 punktis 23 on alternatiivsete tingimuste

kehtestamise alusena nimetatud alla 12-meetri pikkuseid kalalaevu, väikeseid lossitavaid,

kaalutavaid või transporditavaid kalakoguseid, kvoodiga hõlmamata kalandustooteid,

liikmesriigile iseloomulikke püügiviise, standardkastide kaalu ja eripära ning volitatud

kaaluoperaatoreid. Rakendusmääruses eristatakse kvoodialust püüki.

Kaire Märtin selgitas, et selle sätte alusel saab taotleda rannapüügil kaugseire asemel muu

lahenduse rakendamist. Alternatiivne lahendus peab tagama saagi kaalumistulemuste

registreerimisel vähemalt samaväärse täpsuse. Tegemist on alternatiiviga, mitte erisusega.

Heino Vipp märkis, et rannakalandussektor soovib uute nõuete rakendamiseks

üleminekuaega kuni 10. jaanuarini 2028, et võimalikud erandid/alternatiivid jõutaks sektoriga

läbi arutada.

Sigmar Suu selgitas, et esmalt tuleb välja selgitada, milliseid erandeid on vaja ja võimalik

taotleda. Selleks ongi kavandatud kohtumised sektori esindajatega. Eesti ei saa

kalapüügiseaduse ega muu riigisisese õigusaktiga otsustada, millal jõustub kaalumise

rakendusmäärus. Määrus jõustub järgmise aasta alguses. Samas võimaldab määrus taotleda

teatavaid erandeid ning mõne nõude puhul kohaldada üleminekuaega kuni 10. jaanuarini

2028. Seega jõustub määrus Eestis tervikuna, kuid heakskiidetud erandeid või mõnda

konkreetset nõuet võib kohaldada hiljem.

6

Heino Vipp juhtis tähelepanu, et artikli 9 kohaselt võib liikmesriik taotleda kuni 10.

jaanuarini 2028 kestvaid üleminekumeetmeid, et tagada sujuv üleminek uuele

kaalumiskorrale. Tegemist on üleminekuajaga. Tema sõnul ei ole rannakaluritel võimalik

hakata 1. jaanuarist 2027 maale tuleku kohas kala liikide kaupa kaaluma.

Kaire Märtin vastas, et 2027. aastast ei teki tingimata kohustust kala liikide kaupa sorteerida.

Kui võrgupüügi puhul taotletakse erandit, mis võimaldab kala kaaluda pärast transporti, saab

seda EK heakskiidu korral rakendada juba 2027. aastast.

Urmas Kruuse võttis arutelu kokku. Ta märkis, et määruse kui terviku jõustumist ei saa edasi

lükata, kuid erandite ja paindlike lahenduste abil võib mõne nõude/meetme rakendamist

lihtsustada alates 1. jaanuarist 2027.

Heino Vipp jätkas ettekandega ning esitas maaelukomisjonile kokkuvõtte eelpool kirjeldatud

ettepanekutest (lisa 2).

Mart Undrest märkis, et EL-i õigusaktid ei muuda sektoril elu lihtsamaks. Kontrollimäärus

ja selle rakendusmäärus juba kehtivad. Ta lisas, et traalisektoril on muudatustega mõnevõrra

lihtsam kohaneda, sest sektor on olnud protsessi kaasatud pikemat aega ning täidab juba

osasid nõudeid. Traalipüügil oleks otstarbekas kala kaaluda selle töötlemiskohas. Vastasel

juhul tuleks Eesti sadamatesse rajada mitmeid kaalumishooneid. Järelevalveasutus saaks

riskianalüüsi alusel kontrollida konkreetse laeva lossitud konteinerite arvu ja

kaalumisandmeid. Tema hinnangul on kalapüügiseaduse muudatused vajalikud, sest nende

alusel saaks Eesti taotleda EK-lt vajalikke erandeid. Ta nentis, et uute nõuetega kaasneb suur

koormus rannapüügile. See võib panna rannakalureid kahtlema tegevuse jätkamises. EL-i

nõuded lähtuvad peamiselt suuremahulisest püügist, kuid Eestis lossitakse paljudes kohtades

väikesi koguseid. Seetõttu on erandid vajalikud nii traal- kui eriti rannapüügil. Ta avaldas

lootust, et EK mõistab erandite vajalikkust ja kiidab need heaks.

Andrus Seeme küsis, kas harrastuskalur, kes püüab siseveekogul üle 30 kg kala, peab samuti

pidama kaalumispäevikut.

Sigmar Suu vastas, et kohustus sõltub püügivahendist ja püügikohast. Käsiõngega

püüdmiseks ei ole vaja püügiõigust omandada ega andmeid esitada. Rullridvaga püüdmiseks

tuleb omandada harrastuspüügiõigus (päevaks, nädalaks või aastaks), kuid püügiandmeid

üldjuhul esitama ei pea. Kui sellise püügivahendiga püütakse veekogul, kus on nõutav

kalastuskaart (nt Matsalus), tuleb soetada kalastuskaart ning pärast püüki esitada andmed

püütud liikide ja saagi koguse kohta.

Urmas Kruuse pöördus Virumaa Rannakalurite Ühingu esindajate poole ja küsis, kas nad

soovivad eelkõnelejate öeldule midagi lisada. Ühingu esindajail sellist soovi ei olnud.

Mart Undrest märkis, et kavandatavate muudatuste tegelik mõju selgub praktikas ja võib

ilmneda alles aastate pärast. Seetõttu võib olla vaja sama teema või normitehniliste küsimuste

juurde tagasi tulla.

Urmas Kruuse kinnitas, et mõistab kalurite murekohti. Ta selgitas, et Eesti on püüdnud leida

EL-is oma seisukohtadele toetajaid, kuid mõnes küsimuses ei ole see õnnestunud. Sellisel

juhul tuleb kasutada võimalikult palju lubatud paindlikkust ja kohandada nõudeid nii, et

sektorile tekkiv võimalik negatiivne mõju oleks võimalikult väike. Samal ajal tuleb arvesse

võtta ka teadlaste hinnanguid kalavarude seisundi kohta. Ta oli seisukohal, et KPS-iga luuakse

vajalik raamistik, mistõttu tuleb eelnõu menetlusega edasi minna. Kui praktikas ilmnevad

kitsaskohad, tuleb neist anda teada ning vajaduse korral muuta seadust või määrust. Ta tänas

külalisi konstruktiivse arutelu, põhjaliku ülevaate ja küsimustele vastamise eest.

Arutelu jätkus ministeeriumi esindajatega.

Vaadati läbi Eestimaa Looduse Fondi ettepanekute põhjal koostatud muudatusettepanekute

loetelu.

Kaire Märtin juhtis tähelepanu ettepanekule, mis puudutab KPS § 61 lõikeid 2 ja 21.

Muudatuse kohaselt võib minister kehtestada harrastus- ja õngepüügi andmete esitamise

7

nõude, kui see on vajalik kalavarude seisundi tõttu. Eestimaa Looduse Fond ja kalurid on

juhtinud tähelepanu, et andmeid võib olla vaja koguda ka muudel põhjendatud juhtudel (nt

Pärnu jõel kohapüük). Kehtiva korra järgi saab harrastuskalapüügi andmeid koguda üksnes

kalastuskaardi alusel. Kavandatav muudatus võimaldaks andmete esitamise kohustuse

kehtestada vajaduspõhiselt, lähtudes kalavarude seisundist, püügivahendi mõjust või EL-i

nõuetest. EL-i õigusest tuleneb ka kohustus koguda harrastuspüügi andmeid olenemata

kasutatud püügivahendist ELis reguleeritud liikide kohta (tursk ja lõhe).

Andrus Seeme märkis, et eelnõuga kehtestatakse käsiõngega püüdjatele aruandluskohustus.

Sigmar Suu selgitas, et EL-i õigusest tulenev aruandluskohustus puudutab eelkõige tursa ja

lõhe püüki. Eestimaa Looduse Fondi ettepanek annaks ministrile lisaks võimaluse kehtestada

saagiandmete esitamise kohustus ka teiste liikide puhul, kui selleks tekib vajadus. Harrastus-

ja kutselist püüki võrreldes tuuakse sageli esile, et kutselise püügi kohta esitatakse täpsed

andmed, kuid harrastuspüügi kohta ülevaade puudub. Eestis on ligikaudu 150 tuh

harrastuskalastajat ning püügikohti on väga palju. Seetõttu oleks kõigile harrastuskalastajatele

kutselise püügiga sarnase aruandlussüsteemi kehtestamine keeruline ja selle täitmist oleks

peaaegu võimatu kontrollida. Kutseline püük on majandustegevus, mille puhul kasutatakse

avalikku ressurssi elatise teenimiseks, mistõttu on aruandluskohustus põhjendatud. Tulevikus

võib siiski tekkida vajadus lubada mõne täna kaitstava kalaliigi (nt tõugjas või harjus) püüki

kindlatel veekogudel tingimusel, et püüdjad esitavad saagiandmeid. Teise võimalusena võib

sellistel juhtudel rakendada kalastuskaarti.

Andrus Seeme küsis, kas nt tõugjapüüki võiks lubada tingimusel, et püüdja esitab

saagiandmed.

Kaire Märtin selgitas, et praegu puudub seaduses volitusnorm, mis võimaldaks lubada

tõugjapüüki ja kehtestada saagiandmete esitamise kohustuse. Tõugjast saab lubada püüda

kalastuskaardi alusel, millega kaasneb andmete esitamise kohustus. Kavandatav muudatus

võimaldaks kehtestada andmete esitamise kohustuse ka harrastuspüügiõiguse alusel.

Andrus Seeme märkis, et harrastuspüügil kehtib juba praegu mõne liigi puhul päevane

püügipiirang (nt 5 haugi päevas).

Kaire Märtin täpsustas, et päevane püügipiirang ja saagiandmete esitamise kohustus on

erinevad asjad. Püügipiirang määrab suurima lubatud püügikoguse, kuid andmete esitamine

annab ülevaate tegelikust püügikogusest.

Urmas Kruuse tundis huvi harrastuskalastajate püügikoguste uuringute vastu.

Sigmar Suu selgitas, et mõne kalaliigi puhul on kehtestatud päevane püügipiirang isendite

arvu või kaalu järgi. Sel juhul ei ole tegemist aruandlusega. Täna ei ole tõugjapüük lubatud,

kuid tulevikus võiks seda lubada nt kalastuskaardi alusel. Sel juhul tuleks püüdjal soetada

kalastuskaart, tasuda riigilõiv ja esitada pärast püüki andmed saagi kohta. Teine võimalus

oleks lubada tõugjapüüki laiemalt ning kehtestada kavandatava volitusnormi alusel andmete

esitamise kohustus. Sama eesmärki on võimalik saavutada nii kalastuskaardi kui ka muu

andmekogumise viisiga.

Jan Nilson lisas, et ELi õigusest tuleneb kohustus koguda andmeid harrastuskalapüügi, sh

õngepüügi kohta. Kavandatavad muudatused võimaldaksid neid andmeid koguda ja säilitada.

Sigmar Suu lisas, et harrastuspüügi kohta kogutakse andmeid iga kahe aasta järel tellitava

kvantitatiivuuringuga. Kuigi küsitlusandmetes esineb teatavat ebatäpsust, võimaldab piisavalt

suur valim teha usaldusväärseid statistilisi järeldusi. Uuring annab ülevaate

harrastuskalastajate arvust, püütud kalaliikidest ja püügi geograafilisest jaotusest.

Urmas Kruuse küsis, kas Eestimaa Looduse Fondi ettepanekud vähendaksid bürokraatiat.

Andrus Seeme märkis, et kui eesmärk on vähendada bürokraatiat ja lihtsustada menetlust, ei

muuda ministrile volitusnormi andmine aruandlust harrastuskalastajate jaoks lihtsamaks.

Kaire Märtin vastas, et volitusnormi puhul ei oleks vaja kehtestada kalastuskaardi nõuet.

8

Urmas Kruuse märkis, et kavandatava muudatuse kohaselt tuleks püütud kala deklareerida

pärast püüki, samas kui kalastuskaart peab olema soetatud juba enne püügile asumist.

Anti Allas avaldas arvamust, et eesmärki on võimalik saavutada kalastuskaardiga, s.t kui

mõnes piirkonnas tekib ülepüügi oht, võiks seal kehtestada kalastuskaardi nõude, millega

kaasneks aruandluskohustus.

Kaire Märtin nõustus, et kalastuskaardi nõude võib kehtestada, kuid see võib mõnevõrra

suurendada bürokraatiat. Täna saaks keelatud kalaliikide püüki lubada kalastuskaardi alusel.

Harrastuskalastaja peaks sel juhul lisaks üldisele harrastuspüügiõigusele soetama eraldi

kalastuskaardi.

Sigmar Suu märkis, et aktuaalne on kohapüük Pärnu jõel. Sel aastal vähendati koha päevast

püügilimiiti, kuid endiselt puudub täpne ülevaade, kui palju inimesi sellel jõel koha püüab ja

kui suur on tegelik saak. Kalastuskaardi nõude kehtestamine võimaldaks püügiandmeid

koguda, kuid tekitaks harrastuskalastajale lisakohustuse: lisaks harrastuspüügiõigusele tuleks

soetada eraldi ka kalastuskaart. Eesmärk on eelkõige usaldusväärsete andmete kogumine

kohapüügi kohta.

Urmas Kruuse tegi ettepaneku teha otsused eelnõu edasise menetlemise osas.

Muudatusettepanekuid arutatakse järgmisel komisjoni istungil.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23.09.2026 (konsensus).

1.2. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (konsensus).

1.3. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 30.09.2026 (konsensus).

Kõik otsused olid konsensuslikud: Anti Allas, Urmas Kruuse, Andrus Seeme.

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Kruuse

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanika Lokk

protokollija