| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | |
| Registreeritud | 21.09.2026 |
| Sünkroonitud | 11.10.2026 |
| Liik | Protokoll |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Komisjoni istung esmaspäev, 14.09.2026 kell 11.10 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Riigikogu maaelukomisjoni
istungi protokoll nr 163
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 14. september 2026
Algus 11.10, lõpp 13.02
Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)
Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Siim Pohlak, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev
Stoicescu
Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi
(nõunik)
Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja
-heaolu valdkonna juht Kadri Kaugerand, sama osakonna peaspetsialist Liisa Albova ja
õigusosakonna nõunik Katrin Tuula; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna
juht Meeli Lindsaar; Eesti Loomaarstide Koja esindaja Tiina Toomet;
Eestimaa Loomakaitse Liidu esindajad Pille Tees, Piret Tees ja Kristi Metsa;
Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige, kommunikatsiooni- ja turundusjuht Geit Karurahu;
Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Ott Kasuri; MTÜ Loomus juhatuse liige Anu Tensing
ja Triin Toom (3. päevakorrapunkt); Urmas Kruuse töövari Laura Voolain (1.–4.
päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (918 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse
eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Vaadati läbi 1. töönädala (14.–20.09.2026) töökava.
Komisjoni istung esmaspäev, 14.09.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (918 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
2
3. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse
eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäev, 15.09.2026 kell 14.00
1. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine
2. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann,
Andrus Seeme, Kalev Stoicescu).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (918 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
Arutati eelnõu edasist menetlemist.
Otsustati:
2.1. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido
Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu).
3. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise
seaduse eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ja märkis, et kohtumise eesmärk on
saada ülevaade vahepealsetest arengutest ning kuulata ära huvirühmade ettepanekud ja
arvamused eelnõu 899 SE kohta. Tegemist on teise kaasamisistungiga ning arutelu lõpus
komisjon eelnõu edasise menetlemise kohta otsuseid ei tee. Ta andis sõna külalistele.
Kristi Metsa märkis, et nii Eestimaa Loomakaitse Liidul kui ka teistel
loomakaitseorganisatsioonidel on olnud töine suvi, kuid kahjuks ei saanud liit suve jooksul
kutset eelnõu 899 SE täiendavale arutelule. On jäänud selgusetuks, kas ja milliseid
ettepanekuid on ministeerium arvestanud pärast eelnõu viimast arutelu maaelukomisjonis.
Kristi Metsa andis ülevaate Eestimaa Loomakaitse Liidu seisukohtadest eelnõu 899 SE kohta
(lisa 1). Kõneleja märkis, et murekohaks on aedikute (miinimum)suuruse nõue, mis liidu
hinnangul peaks olema vähemalt 40 m2. Nimetatud nõue tuleks kehtestada rakendusaktis koos
seaduse jõustumisega. Lisaks teeb muret eelnõuga kavandatav tegevusloa nõue. Täna ei ole
teada, mida tegevusloa nõue endaga kaasa võib tuua, s.t puudub mõjuhinnang. Tegevusloa
kohustust tuleb hinnata proportsionaalsuse põhimõtte järgi: kas see on sobiv, vajalik ja
mõistlik meede. Ebamääraste nõuete tõttu võivad mõned hoiukodud olla sunnitud oma
tegevuse lõpetama. Juhul kui regulatsioon kehtestatakse, tuleb hoiukodudele luua eraldi
registreerimis- või teavitamismudel, mis arvestab nende tegelikku töökorraldust. Liit on
seisukohal, et varjupaiga veterinaararsti nõue on ebamõistlikult koormav. Lisaks tuleb hinnata
hoiukodudel põhinevate ühingute tegelikku panust loomade päästmisse, ravimisse ja uutesse
kodudesse vahendamisse ning koguda statistikat mõju kohta loomade heaolule. Liit ei saa
lubada loomakaitseseadusesse selliste muudatuste lisamist, mille tagajärjel suureneks loomade
hukkamine. Täpsustada tuleb hoiukodude andmete kogumise vajadust ja ulatust ning
privaatsuse (isikuandmete) kaitset. Liidu hinnangul vastutab loomakaitseorganisatsioon ise
oma hoiukodude eest ja omab vajalikke andmeid. Ta andis ülevaate Vireeni andmetest
varjupaikadest hukkamisele saadetud loomade arvu kohta. Kui hoiukodud lõpetavad oma
tegevuse, võib suureneda nii loomade hukkamine kui ka abita jäävate loomade arv.
Kristi Metsa selgitas, mille poolest erinevad hoiukodude võrgustik ja rajatisega varjupaik.
Liidu hinnangul ei lahenda tegevusloa kehtestamine illegaalset loomavedu ega
3
kutsikavabrikutega seotud kitsaskohti.
Pille Tees lisas, et hoiukoduvõrgustike puhul ei pruugi üks kindel veterinaararst jõuda kõiki
ülesandeid täita. Ühe kindla veterinaararsti nõue oleks formaalne, s.t nimi paberil, ning
sellega kaasneks ka kulu, sest veterinaararstile tuleks hakata maksma.
Kristi Metsa jätkas ettekandega ning märkis, et täna on probleemiks kutsikavabrikud.
Hoiukodud tegelevad eelkõige tagajärgedega. Seadustega tuleks ennetada probleeme, mitte
koormata liigsete nõuetega tagajärgedega tegelejaid. Liit nõustub, et rajatisega varjupaikades
peab olema täidetud bioturvalisuse kava. Hoiukodudele ei saa aga panna samasuguseid
kohustusi. Näiteks ei ole mõistlik nõuda garantiiniruumi ega desomatte hoiukodus, kus
ajutiselt hoitakse üksnes ühte kassi. On selge, et haiget looma ei panda kokku tervetega.
Säilima peab talupojamõistus. Ta lisas, et murekohaks on kasside pidamise nõuded.
Muudatuse järgi võib ühes rühmas olla kuus kassi ja nende jaoks peab olema seitse liivakasti.
Ta selgitas, et ühes ruumis hoitakse kasse, kes sobivad omavahel ja kellel on tekkinud
turvaline sotsiaalne keskkond. Kui kassid tuleb jagada kuue kaupa kitsastesse boksidesse ja
täita ruum liivakastidega, ei pruugi selline korraldus tagada loomade heaolu.
Pille Tees lisas, et varjupaigas viibimine on ajutine ja kass läheb sealt edasi koju. On jäänud
ebaselgeks, miks peab varjupaigas olema kuue kassi kohta seitse liivakasti.
Kristi Metsa jätkas ettekandega ja märkis, et loomadele tuleb tagada vajalik ravi ka omaniku
otsimise 14-päevase perioodi jooksul. Kui loom on raskelt haige, ei tohi olla valik tema
eutaneerimise ja piinlema jätmise vahel. Loomale tuleb anda võimalus terveks saada ja leida
(uus) kodu. Liit on seisukohal, et 14 päeva jooksul tuleb ravida kõiki terviseprobleeme, mis
vajavad vältimatut sekkumist. Ta lisas, et eelnõu keelab koera ketis pidamise, kuid ei piira
koera puuris pidamist. Täna peab ketis peetaval koeral olema vähemalt 40 m2 liikumisruumi.
Liidu hinnangul ei tohi seda nõuet muuta leebemaks. Aediku minimaalne suurus peab olema
40 m2, sõltumata koera suurusest.
Pille Tees selgitas, et aedik ja puur on erinevad asjad. Rakendusakt ei piira koera puuris
pidamist ning liit on seisukohal, et ka puuris pidamist tuleb reguleerida rakendusaktis koos
seaduse jõustumisega.
Kristi Metsa lisas, et korteris võidakse koer jätta puuri näiteks 8–12 tunniks. Kuigi koer võib
pidada puuri turvaliseks kohaks, ei tähenda see, et teda võib sinna jätta 12 tunniks. On jäänud
ebaselgeks, millistel juhtudel võib koera erandkorras ketis pidada. Samuti pole täpsustatud,
kuidas kontrollida, kui kaua koera ketis peeti või kui agressiivne ta on. Praegu puudub ajutise
ketis pidamise kontrollimise süsteem.
Pille Tees märkis, et ohtliku koera puhul on korralik aedik ohutum kui ketis pidamine. Ohtlik
koer võib end ketist lahti tõmmata, kuid aedikust ta nii lihtsalt välja ei pääse. Liit on
seisukohal, et ka ohtlikku koera tuleks pidada aedikus, mitte ketis.
Kristi Metsa lisas, et ketis peetav ohtlik koer jääbki ohtlikuks. Ohtliku koeraga tuleb tegeleda
ja teda sotsialiseerida. Kett ei ole sobiv vahend ohtliku koera pidamiseks.
Meeli Lindsaar andis ülevaate Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) seisukohtadest
eelnõu 899 SE kohta (lisa 2). Ta märkis, et koda toetab loomade heaolu parandavaid tegevusi
ning tahtlikke rikkumisi tuleb karistada. Koda nõustub, et karistusmäärad tuleb korrapäraselt
üle vaadata ning praegu kehtivad määrad on ajale jalgu jäänud. Koda ei nõustu aga
karistusmäärade niivõrd järsu tõusuga. Kavandatav trahvimäär ei ole proportsionaalne. Eestis
on palju väikeseid ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtteid ning mõned
põllumajandussektorid (nt lamba- ja lihaveisekasvatus) sõltuvad toetustest. Ettevõtte
kasumlikkus sõltub turust ja toetustest. Koda ei nõustu kavaga tõsta trahvimäärasid 100 korda.
Ühesugune 320 tuhande euro suurune trahvimäär ei arvesta ettevõtete erinevat suurust ega
majanduslikku võimekust. Tegemist on küll maksimaalse karistusmääraga, kuid 320 tuhande
euro suurune trahv võib väiksema või keskmise loomakasvatusettevõtte jaoks tähendada
sisuliselt tegevuse lõpetamist. Kui Eesti keskmise põllumajandusettevõtte arvestuslik
4
netokasum on 30 – 40 tuh eurot aastas, võib maksimaalse trahvi määramine tähendada
ettevõtte tegevuse lõpetamist. Ta võrdles kehtivate, kavandatavate ja EPKK pakutud
karistusmäärade mõju põllumajandustootja ja loomakaitseorganisatsiooni näitel. Kõneleja
juhtis tähelepanu sellele, et karistatud tootja jääb ilma ka toetusest, mis on juba iseenesest
karistus. Tekib küsimus, kas senised karistused ei toimi. Seletuskirjas on märgitud, et karistusi
on olnud vähe, mistõttu ei saa väita, et need ei toimi. Täna puudub analüüs määratud trahvide
mõju kohta. Seletuskirjast ei selgu, kas menetlused on toimunud ühe või mitme ettevõtja
suhtes. Koda on seisukohal, et kui soovitakse ühtlustada loomakaitseseaduse ja
veterinaarseaduse karistusmäärad, tuleks määrasid tõsta 10 korda, mitte 100 korda.
Karistusmäärasid tuleks tõsta mõõdukalt ja põhjendatult. Üks võimalus on diferentseerida
karistusmäärasid näiteks ettevõtte suuruse või rikkumise raskuse järgi. Koda nõustub, et
loomade heaolu parandamine on õige eesmärk, kuid 100-kordne trahvitõus ei ole piisavalt
põhjendatud, vajalik ega proportsionaalne.
Kõneleja märkis, et Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on üle koormatud kontrollide
teostamisega. Ameti olukord on kriitiline nii raha kui ka tööjõu poolest. PTA teeb kõik
võimaliku, et täita talle pandud ülesandeid ning uute nõuete lisandumisel muutub olukord
veelgi keerulisemaks. Kui kehtestada 40 m2 aediku nõue, tekib küsimus, kas PTA peab
hakkama kontrollima kõigi koerapidajate aedikute suurust. Ta juhtis tähelepanu, et mõnel
inimesel pole nii suurt korteritki. PTA ressursid on piiratud ning iga uus nõue suurendab
oluliselt nii ameti töökoormust kui ka riigieelarve kulusid. Koda toetab ühe kindla
veterinaararsti nõude kehtestamist. Ta märkis, et sama nõue kehtib ka
põllumajandusfarmidele, seda olenemata ettevõtte suurusest. See ei tähenda, et farm ei tohi
kasutada ka teiste loomaarstide teenuseid. Kindla veterinaararsti nõude eesmärk on mh
tagada, et saadaval oleks vastutava veterinaararsti kontaktandmed. Leping iseenesest ei tekita
rahalist kohustust. Kulu tekib siis, kui vajatakse veterinaarabi.
Kadri Kaugerand märkis, et ministeerium tegi eelnõule kaks ettepanekut. Esimene ettepanek
puudutab katseloomade statistika kogumist ja esitamist. Edaspidi kogub neid andmeid
ministeeriumi asemel PTA. Teine ettepanek viib eelnõusse muudatused, mis esitas EK
tehnilise normi kooskõlastamisel. Muudatusega viiakse eelnõu kooskõlla uue Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2026/1818, mis käsitleb koerte ja kasside heaolu ja
nende jälgitavust (edaspidi uus määrus või määrus (EL) 2026/1818).
Kõneleja andis ülevaate huvirühmade ettepanekutest ja arvamustest eelnõu 899 SE kohta ning
tutvustas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) seisukohti esitatud märkuste
kohta (lisa 3). Ta märkis, et koerte ketis pidamise keelustamise kohta esitasid ettepanekud
Eestimaa Loomakaitse Liit, Eesti Loomaarstide Koda ja Riigikogu liige Tiit Maran. Kõik
ettepaneku esitajad nõustuvad, et koerte ketis pidamine tuleks keelata. Ta juhtis tähelepanu
sellele, et aedikute ja puuride mõõtmeid reguleeritakse määrusega, mida ei saa kehtestada
enne eelnõu vastuvõtmist. Ministri määruste kavandid on esitatud koos eelnõuga, kuid nende
arutelud seisavad veel ees. Ta lisas, et Eestimaa Loomakaitse Liidu viidatud loakohustuse
mõjuhinnang sisaldub eelnõu seletuskirjas.
Varjupaikade loakohustuse kehtestamise kohta esitasid arvamuse Eestimaa Loomakaitse Liit,
Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigikogu liige Tiit Maran ning Eesti Maaülikooli õppejõud
Arvo Viltrop. Eestimaa Loomakaitse Liit nõustus ettepanekuga osaliselt. REM jääb
loakohustuse kehtestamise juurde ning teeb komisjonile ettepaneku jätkata eelnõus esitatud
sõnastuse ja regulatsiooniga. Praegu kehtib varjupaikadele teavituskohustus, kuid seda ei
täideta. Seetõttu puudub ülevaade varjupaikadest. Lisaks on oht, et Eesti võib kaotada
marutaudivaba riigi staatuse. Kõneleja selgitas, et marutaudioht ei tulene niivõrd
metsloomadest kui ebaseaduslikult sissetoodud lemmikloomadest. Läti ja Leedu ei luba enam
Venemaalt ja Valgevenest pärit lemmikloomi sisse tuua. Eesti Linnade ja Valdade Liit nõustus
varjupaikade loakohustuse kehtestamisega ning tegi ettepaneku lisada kohaliku omavalitsuse
kooskõlastuse nõue. REM nõustub sellega. Kohalik omavalitsus peab teadma, mis tema
5
territooriumil toimub. Tiit Maran ja Arvo Viltrop tõstatasid termini „ettevõtja“ kasutamise
küsimuse. Mõiste tuleneb majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest.
Bioturvalisuse kava kohta esitasid arvamuse Eestimaa Loomakaitse Liit ja Eesti Loomaarstide
Koda. Kõik loomade päästmisega tegelevad varjupaigad ja mittetulundusühingud kujutavad
endast kõrgendatud riski, sest püütud looma tervislikust seisundist puudub ülevaade. Seetõttu
on bioturvalisuse kava ja selle täitmine olulised.
Karistusmäärade tõstmise kohta esitasid arvamuse EPKK ja Tiit Maran. REM-i esindaja
rõhutas, et eelnõus on sätestatud maksimaalne karistusmäär. Ta nõustus, et täna puudub hea
ülevaade karistuste määramise statistikast. Ta märkis, et esmase rikkumise korral ei määrata
maksimaalset karistust, vaid tehakse ettekirjutus. Kui ettekirjutust ei täideta, määratakse
karistus, mis peab olema heidutav. Ministeeriumi ettepanek on jätkata esitatud
karistusmääradega.
Veterinaararsti nõude kohta märkis ta, et Eesti Loomaarstide Koda toetab ettepanekut ning
Eesti Loomakaitse Liit ei nõustu osaliselt. Ühe kindla veterinaararsti nõue ei tähenda, et
varjupaik ei võiks pöörduda mõne teise veterinaararsti poole. Regulatsiooni eesmärk on, et
ühel kindlal veterinaararstil oleks ülevaade hoiukodudest või varjupaikadest, sest need
tegelevad eelkõige teadmata päritoluga loomadega.
MTÜ Loomus ja Arvo Viltrop nõustusid zoofiilia keelustamisega. MTÜ Loomus soovis lisada
fotode ja videote omandamise ning hoidmise keelu. Ministeerium lähtus Justiits- ja
Digiministeeriumi seisukohast, et üksnes fotode või videote omandamine ja hoidmine, mis on
seotud loomaga sugulise iseloomuga teo toimepanemisega, ei pea olema karistatav tegevus.
Ministeerium ei pea vajalikuks reguleerida seda, mida inimesed vaatavad, mõtlevad või
tunnevad.
Eelnõule esitasid Eesti Loomaarstide Koda ja Eestimaa Loomakaitse Liit lisaettepanekud
kasside pidamise tingimuste osas. Kasside pidamise tingimusi reguleeritakse samuti määruse
tasandil. Ta märkis, et kui eelnõu võetakse vastu, saab hakata tegelema määrustega, mille
aruteludesse kaasatakse ka huvigruppe. Eesti Loomakaitse Selts on esitanud ettepaneku luua
positiivne nimekiri ehk loetelu loomadest, keda võib või ei või lemmikloomana pidada. Töö-
ja teenistuskoerte töö- ja puhkeaja reguleerimisega ollakse nõus, kuid see vajab täiendavat
analüüsi. Ka seda küsimust saab mingil määral reguleerida ministri määrusega.
Ott Kasuri andis ülevaate Eesti Linnade ja Valdade Liidu esitatud ettepanekutest. Ta märkis,
et liit esitas seaduseelnõu algatajale kaks ettepanekut. Esiteks tegi liit ettepaneku täiendada
eelnõu § 1 punkti 4 (LoKS-i § 55 lõiked 3 ja 4) nõudega, et tegevusloa taotlusele tuleb lisada
asukohajärgse kohaliku omavalitsuse kooskõlastus. Ministeerium arvestas selle ettepanekuga.
Teine ettepanek puudutas mõistet „ruum“, mida seaduse tasandil ei ole määratletud.
Ehitusseadustikus on määratletud mõisted „hoone“ ja „rajatis“. Kui alusmõisted jäävad
ebaselgeks, võivad tekkida vaidlused. Näiteks tekib küsimus, kas koerte aedik on rajatis.
Tiina Toomet märkis, et peagi muutub kohustuslikuks lemmikloomade kiipimine.
Kiibiandmeid ei saa kontrollida igaüks, vaid ainult selleks õigustatud isikud, nt loomaarstid,
politsei, kohaliku omavalitsuse töötajad ja varjupaigad. See on üks põhjus, miks varjupaikadel
peab olema tegevusluba ehk need peavad olema teada.
Kadri Kaugerand vastas, et eelnõu 919 SE on esimesel lugemisel sel kolmapäeval.
Nimetatud eelnõuga luuakse üleriigiline lemmikloomaregister. Eelnõu järgi saavad
kiibiandmeid kontrollida loomaarstid, kohaliku omavalitsuse töötajad, politsei ja tegevusloaga
varjupaigad.
Geit Karurahu tundis huvi Eestimaa Loomakaitse Liidu esitatud Vireeni andmete vastu. Ta
märkis, et Vireenis põletatakse kõiki loomi koos ehk lemmikloomi ei käsitleta eraldi. Koos
lemmikloomadega põletatakse ka nt põllumajandus- ja metsloomi.
Pille Tees vastas, et info pärineb Vireenist ja iga varjupaiga kohta on olemas eraldi andmed.
6
Kadri Kaugerand lisas, et Varjupaikade MTÜ tegeleb mõnel juhul ka hukkunud
metsloomadega ja saadab need samuti Vireeni.
Geit Karurahu märkis, et Eesti Loomakaitse Selts ei nõustu väitega, et MTÜ-dega ei ole
probleeme. Nende kohta on seltsile esitatud kaebusi, mis suunatakse edasi PTA-le. Selts
toetab tegevusloa kehtestamist, sest MTÜ-sid on tekkinud väga palju ning puudub ülevaade
inimestest, kes tegelevad loomadega (millised on nende teadmised ning oskused). Ta nentis, et
on MTÜ-sid, kes toovad loomi Venemaalt ja Valgevenest ning nimetavad seda loomade
päästmiseks. Teistes Euroopa riikides kehtivad kasside abistamisega tegelevatele MTÜ-dele
eelnõus kavandatutega sarnased kassipidamisnõuded. Selts korraldab igal aastal
rahvusvahelist loomade heaolu konverentsi, kus osalevad eri Euroopa riikide veterinaararstid,
loomakaitsjad ja ametnikud. Ta juhtis tähelepanu, et hoiukodude puhul ei saa alati rääkida
looma ajutisest pidamisest, sest osa loomi elab hoiukodudes ja varjupaikades aastaid. Seetõttu
tuleb loomade heaolu tagada ka varjupaikades ja hoiukodudes.
Triin Toom tutvustas MTÜ Loomuse ettepanekut zoofiilia keelustamise kohta. MTÜ Loomus
tegi ettepaneku keelata ka looma suhtes toime pandud sugulise iseloomuga tegu kujutava foto
või videosalvestise omandamine ja hoidmine. Ministeeriumi eelnõu esialgses tööversioonis
oli selline keeld olemas, sarnaselt laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali
regulatsiooniga. Justiits- ja Digiministeerium tõstatas küsimuse, kas sellega piiratakse
inimeste mõttevabadust ning küsis arvamust Riigikohtult. Riigikohus leidis, et omandamise ja
hoidmise keelustamine on vajalik ka tellimise tõkestamiseks. Karistusõiguse mõttes võib
sellise materjali tellimine olla teole kihutamine. Seetõttu ei ole mõistlik keelata ainult
materjali valmistamist, vaid ka selle tellimist, omandamist ja hoidmist.
Kristi Metsa täpsustas, et Eestit kasutatakse Venemaalt Põhja-Rootsi viidavate loomade
transiidiriigina. Need andmed on liidul olemas. Ta küsis, kuidas aitaks tegevusluba takistada
ebaseaduslikku sissevedu. Ta märkis, et EPKK esindaja viitas põllumajandussektori ja
ettevõtete kasumi erinevustele, mistõttu tuleks kaaluda karistusmäärade diferentseerimist.
Kõneleja hinnangul ei saa looma heaolu rikkumise korral lähtuda ettevõtte kasumlikkusest.
Küsimus on looma heaolus, mitte ettevõtte kasumlikkuses. Liit nõustub, et PTA peaks
korraldama rohkem menetlusi. Ta küsis, kuidas saab üldse juhtuda nii, et loomad võetakse ära,
kuid sellele ei järgne menetlust või karistust. Tema hinnangul on ameti töökorralduses suuri
probleeme. Samuti pidas ta valeks põllumajandusettevõtete ja loomakaitseorganisatsioonide
võrdlemist, sest nende tegevuse eesmärgid on täiesti erinevad. Loomade kohtlemine ei tohiks
sõltuda ettevõtte suurusest. Loomade heaolu peab olema tagatud nii suur- kui ka
väikeettevõttes.
Urmas Kruuse märkis, et maksimaalse karistuse määramine võib väikeettevõtjale tähendada
tegevuse lõpetamist, eraisiku jaoks aga loomapidamisõiguse äravõtmist. Ta küsis, kas eesmärk
on ühtlustada trahvimäärad veterinaarseaduses ja loomakaitseseaduses.
Kadri Kaugerand vastas, et veterinaarseaduse koostamisel vaadati trahvimäärad üle.
Loomakaitseseaduse trahvimäärad on aga püsinud muutmata alates seaduse vastuvõtmisest
1992. aastal (eurole üleminekuga seotud teisendus). Kui loomakaitseseaduses trahvimäärasid
tõstetakse, soovib ministeerium tõsta ka veterinaarseaduse karistusmäärasid, s.t määrad
ühtlustatakse. Ka Justiits- ja Digiministeerium leiab, et eriseadustes võiksid määrad olla
ühesugused.
Urmas Kruuse märkis, et talle teadaolevalt on Justiits- ja Digiministeeriumis menetluses
eelnõu, mis puudutab loomadega seotud kuritegusid.
Katrin Tuula ei osanud nimetatud eelnõuga seonduvat täpselt kommenteerida, kuid talle
teadaolevalt käsitleb eelnõu loomapidamiskeeldu lisakaristusena. Muu hulgas pikendatakse
ajavahemikku, mille jooksul võib loomapidamiskeeldu kohaldada. Samuti laiendatakse keelu
kohaldamise aluseid. Keeldu saab rakendada mitte ainult looma heaolu rikkumise korral, vaid
ka siis, kui on rikutud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest või lemmikloomade
pidamise eeskirjadest tulenevaid nõudeid.
7
Urmas Kruuse avaldas arvamust, et eelnõu 899 SE menetlus ei tohiks takerduda määrusega
reguleeritavate küsimuste tõttu. Ta pidas oluliseks leida proportsionaalne, mõistlik ja
tasakaalustatud lahendus. Eramajade puhul võib koera aedik olla suuremgi kui 40 m2. Aediku
suuruse küsimust tuleks arutada eelkõige määruse väljatöötamisel. Oluline küsimus on
andmete kogumises ja hoiustamises. Olenemata sellest, kas andmeid hoiab erasektor või riik,
on alati olemas oht andmelekkeks. Seetõttu tuleb läbi mõelda, kellel on õigus andmeid
koguda, hoida ning vaadata ja mis põhjusel.
Kristi Metsa märkis, et loomade haiguslood ja arved saadetakse organisatsioonile, mitte
hoiukodule. Hoiukodu saab organisatsioonilt vajalikud juhised looma hooldamiseks. Seega
jäävad andmed organisatsiooni kätte ja PTA saab need vajaduse korral organisatsioonilt.
Kalev Stoicescu tänas kõiki ettekandjaid hea ülevaate eest. Ta märkis, et riik ei tule
loomakaitsevaldkonnas toime ilma MTÜ-deta. EL-is kehtib subsidiaarsuse põhimõte, mille
kohaselt viiakse otsustusõigus võimalikult madalale tasandile. Ta leidis, et aediku suurus
sõltub mõnevõrra ka koera suurusest. Kui korter on väiksem kui 40 m2, peavad nii inimene
kui ka loom sellise pinnaga toime tulema. Kui inimene elab eramus või maapiirkonnas, ei
tohiks 40 m2 suurune aedik olla probleem. Ta küsis, kas aedik on rajatis, mille ehitamiseks on
vaja ehitusluba.
Ott Kasuri vastas, et mõiste „ruum“ on seaduse tasandil sisustamata. Avalik ruum on ühine
omand.
Kalev Stoicescu oli seisukohal, et riik peab olema inimeste ja loomade jaoks, mitte vastupidi.
Ta nõustus, et tuleb rakendada meetmeid marutaudi ja teiste ohtlike haiguste leviku
takistamiseks. Lisaks tuleb takistada ebaseaduslikku kaubandust. Kõneleja toetas zoofiilia
ning seda kujutavate materjalide omandamise ja hoidmise keelustamist. Karistusmäärad
peavad olema proportsionaalsed ja põhjendatud. Korduva ja jõhkra rikkumise korral võib
kaaluda maksimaalse trahvi määramist.
Siim Pohlak tänas hea ülevaate andmise eest. Ta märkis, et illegaalse kaubanduse probleem
on aktuaalne ning sellega tuleb tegeleda.
Urmas Kruuse märkis, et komisjon jätkab eelnõu arutelu ja menetlemist. Ta tänas külalisi
konstruktiivse arutelu eest.
Ott Kasuri küsis, kas eelnõu reguleerimisalasse kuuluvad ka koerte ja kasside hotellid.
Liisa Albova vastas, et koerte ja kasside hotellid sarnanevad loomade pidamisega puuris või
aedikus. Kõige olulisem ei ole niivõrd aediku suurus, vaid kuivõrd loom saab sotsialiseeruda.
Meeli Lindsaar selgitas, miks on karistuse määramisel oluline arvestada ettevõtte suurusega.
Põllumajandusettevõtted on väga erineva suuruse ja struktuuriga. Ka
loomakaitseorganisatsioonid ei ole ühesugused. Loomakasvatusega tegelevate
põllumajandusettevõtete tegevusviisid ja -valdkonnad on väga erinevad.
Põllumajandusettevõtted tagavad toidujulgeolekut ja pakuvad ka riiklikult tähtsaid teenuseid.
Ettevõtete majanduslik suutlikkus on samuti väga erinev. Peamine sõnum on, et karistused
peavad olema proportsionaalsed ja põllumajandusettevõtteid ei saa käsitleda ühesugustena.
Arvestades, et karistusi on määratud vähe, annavad kavandatavad kõrged karistusmäärad
ettevõtetele signaali, et neid ei usaldata. Eesti ei tohiks muutuda karistusriigiks.
Urmas Kruuse leidis, et loomade heaolu tagamise seisukohast on teatud juhtudel mõistlikum
rahalise karistuse asemel loomapidamisõigus ära võtta. Karistusmäära tõstmist ei saa
põhjendada üksnes sellega, et seda ei ole pikka aega tõstetud. Karistuse määramisel on PTA-l
kaalutlusõigus. Ametnik saab arvesse võtta EPKK esindaja esitatud asjaolusid.
Ühiselt arutati karistusmäärade tõstmisega seonduvat.
8
4. Info ja muud küsimused
Kalev Stoicescu märkis, et põhiseaduskomisjoni menetluses on Riigikogu liikmete algatatud
püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE), mille menetlus on
seiskunud. Kuna eelnõus käsitletakse ka regionaalarengu küsimusi, võiks maaelukomisjon
kujundada selle kohta oma arvamuse. Ta tegi ettepaneku arutada eelnõu maaelukomisjonis
ning avaldas lootust, et komisjoni arvamus aitaks eelnõu menetlusega edasi liikuda.
Urmas Kruuse märkis, et järgmisel nädalal osaleb maaelukomisjoni istungil regionaal- ja
põllumajandusminister, kellel palutakse tõstatatud küsimust kommenteerida.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Lokk
protokollija
KAS UUS LOOMAKAITSESEADUS PARANDAB LOOMADE HEAOLU?
Aedikute miinimummõõt peab olema 40 m2
1️⃣ Mitte kehtestada tegevusloa kohustust hoiukodude võrgustikuna siseriiklikult tegutsevatele ühingutele. Kui regulatsioon siiski tuleb, siis luua hoiukodudele eraldi registreerimis- või teavitamismudel, mis arvestab nende tegelikku töökorraldust.
Asendada keskse “varjupaiga veterinaararsti” nõue realistlikuma süsteemiga, kus vastutus käib konkreetse looma ravi ja dokumentatsiooni järgi.
Hinnata tegevusloa kohustust proportsionaalsuse põhimõtte järgi: kas see on üldse sobiv, vajalik ja mõistlik meede.
Analüüsida enne rangete piirangute kehtestamist vähem koormavaid alternatiive.
Hinnata hoiukodudel põhinevate ühingute tegelikku panust loomade päästmisesse, ravisse ja uutesse kodudesse vahendamisse.
Koguda lõpuks päris statistika loomade heaolu mõju kohta.
* Vireeni andmed: ▪ 2022 põletati üle 15 000 kg loomseid jäätmeid
▪ 2023 üle 16 500 kg ▪ 2024 esimese 7 kuuga juba 7 450 kg
Need numbrid näitavad, et suurvarjupaikade süsteem on juba praegu suure surve all. Kui hoiukodud lõpetavad tegevuse, võib suureneda nii loomade hukkamine kui ka abita jäävate loomade arv.
Täpsustada hoiukodude andmete kogumise vajadust, ulatust ja privaatsuskaitset, sest tegemist on inimeste kodudega.
Loomakaitseorganisatsioonid
Kasside pidamise nõuded varjupaigas
Muuta kasside rühmas pidamise ja liivakastide nõuded paindlikumaks ning loomade tegelikku heaolu arvestavaks.. Jätta välja jäik kuue kassi ülempiir seni, kuni selle mõju hoiukodudele ja varjupaikadele on sisuliselt hinnatud. Tagada, et loomad saaksid vajalikku ravi ka omaniku otsimise 14-päevase perioodi jooksul.
Ketis pidamise keelamine
EPKK SEISUKOHT LOOMAKAITSESEADUSE JA VETERINAARSEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU 899 SE
1.04.2025
14. september 2026
EPKK SEISUKOHT
Toetame:
✓ loomade heaolu eesmärki ja tegevusi heaolu parandamiseks
✓ tahtlike rikkumiste karistamist
✓ karistusmäärade perioodilist ülevaatamist
AGA me ei pea piisavalt põhjendatuks:
✗ juriidilise isiku maksimaalse trahvimäära tõstmist 100 korda ehk
✗ 3 200 eurolt 320 000 euroni
Eesmärk on õige, küsimus on meetme proportsionaalsuses.
KARISTUSMÄÄRAD Karistusmäärade tõusu põhjendatakse:
• määrad on olnud muutumata ligi kümme aastat,
• ei ole enam piisavalt heidutavad,
• veterinaarseaduse alusel on osad trahvid juba täna kümme korda kõrgemad kui loomakaitseseaduses.
Muudatused puudutavad järgmisi rikkumisi:
• loomapidamisnõuete rikkumine;
• looma suhtes lubamatu teo toimepanemine;
• loomade võistluse ja avaliku näitamise nõuete
rikkumine;
• looma vedamise nõuete rikkumine;
• looma tapmise või hukkamise nõuete rikkumine;
• looma ravimise ja veterinaarse menetluse nõuete
rikkumine;
• loomkatse loata tegemine või nõuete rikkumine;
• loomapidamise keelu rikkumine.
ERIPALGELINE LOOMAKASVATUS – EI SAA VAADATA ÜHTSENA
loomakasvatus Ettevõtte keskmine profiil Majapidamiste
suurus keskmiselt
Selgitus
Seakasvatus Vähe ettevõtteid, väga kapitalimahukas
tootmine, suured farmid
1205,5 loomühikut Kõrge käive ei tähenda kõrget
kasumit; suur laenukoormus ja sööda
hinnast sõltuvus, taudide risk suurem
Piimaveised Suured investeeringud lautadesse ja
tehnikasse.
238 loomühikut Käive suur, kuid kasumlikkus sõltub
piimahinnast ja sisendkuludest
Lihaveised Väiksem käive hektari kohta 39 loomühikut Sageli toetusest suurem sõltuvus
Lambad Palju väikeseid, pereettevõtteid ja
hobitalusid
10,8 loomühikut Väikse tootmismaht ja piiratud
tulubaas, sõltuvus toetustest.
Linnukasvatus Väga spetsialiseerunud tootmine Suured investeeringud
Allikas: METK, FSDN andmed
TRAHVIMÄÄR EI OLE PROPORTSIONAALNE
Loomakasvatussektor on väga erinev
• palju väikeseid ja keskmise suurusega karjasid,
• palju pereettevõtteid,
• kasumlikkus sõltub turust ja toetustest,
EPKK hinnangul:
➢Ühesugune 320 000-eurone trahviraamistik ei arvesta ettevõtete erinevat suurust ja majanduslikku võimekust.
➢320 000 euro suurune maksimaalne trahv võib väiksema või keskmise loomakasvataja jaoks tähendada sisuliselt ettevõtte lõpetamist, isegi juhul kui rikkumine ei olnud tahtlik või süsteemne.
➢Kui Eesti keskmise põllumajandusettevõtte arvestuslik netokasum on suurusjärgus 30 000–40 000 eurot aastas, siis kuidas on hinnatud 320 000 euro suuruse maksimaalse trahvi proportsionaalsust erinevate loomakasvatussektorite ettevõtete suhtes?
MAJANDUSLIK PÕHJENDUS - EBAKORREKTNE Trahvi põhjendatakse müügituluga, arvestamata kasumit, aga müügitulu ≠ kasum
Eesti keskmise põllumajandustootja sissetulekud koos toetustega u 210 700 eurot ja arvestuslik netokasum umbes 36 600 eurot ettevõtte kohta, mis on ligi 9 korda väiksem kui eelnõus kavandatav maksimaalne trahv 320 000 eurot.
*arvutus käive 2 mln € ja kasum 40 tuhat €
**MTÜ, 2025.a majandusaastaaruandest käive 218 tuh € ja aasta tulem 26 tuhat €
NB! Juhul kui tootja on saanud karistada, jääb ta ilma ka toetusest, mis juba on tema jaoks karistus!
Trahvimäär, €
osakaal käibest, % osakaal kasumist, %
Keskmine
põllumajandusettevõte*
Loomakaitse
organisatsioon**
Keskmine
põllumajandusettevõte
Loomakaitse
organisatsioon
Hetkel kehtiv 3200 0,16 1,47 8 12,24
EPKK pakutud
(10x)
32 000 1,6 14,7 80 122,4
Eelnõu järgi
(100x)
320 000 16 147 800 1224
KAS SENISED KARISTUSED EI TOIMI? Seletuskirjas toodud andmed:
2014 – 1 menetlus
2016 – 4 menetlust
2020 – 3 menetlust
2021–2025.a andmed menetluste kohta puuduvada
Lisaks ei ole seletuskirjas hinnatud:
opuudub korduvrikkumiste statistika - kas eelpool toodud menetlustes on korduvaid rikkumisi?
o puudub analüüs määratud trahvide mõjust;
oEi ole esitatud tõendeid, et loomapidajad maksavad trahvi ära ja jätkavad rikkumistega;
oLoKS-i seotust PRIA toetustega ja rikkumiste seost toetuse vähendamisega või ilma jätmisega.
Kas senised karistused ei toimi või oleks õigem küsida, miks need ei toimi?
LIIGA JÄRSKU, LIIGA KÕRGEKS EPKK hinnangul
• ei toeta mõjuanalüüs ega ka rikkumiste tegelik statistika nii suurt karistusmäärade tõstmist.
• tuleb karistusmäärasid tõsta mõõdukalt ja põhjendatult
• mõelda karistusmäärade diferentseerimisele:
rikkumise raskuse järgi;
ettevõtte suuruse järgi.
Kui soov on ühtlustada loomakaitseseadus ja veterinaarseaduse karistusmäärad, siis tuleks trahvimäärad tõsta 10 korda, mitte 100 korda.
Loomade heaolu eesmärk on õige. Kuid kas 100-kordne trahvitõus on piisavalt põhjendatud, vajalik ja proportsionaalne?
Tänan tähelepanu eest!
Maaelukomisjon 14.09.2026
Koerte ketis pidamise keelustamine Arvamuse esitaja Märkuse sisu REM seisukoht
ELL (Eestimaa Loomakaitse Liit) Nõustub/lisanõuded Ketis pidamine keelustatakse seaduses, muud täpsustavad parameetrid lisatakse määrustesse. Määruseid muudetakse pärast seaduse vastuvõtmist. Määruste ettevalmistamisse kaasatakse asjassepuutuvad huvirühmad.
ELK (Eesti Loomaarstide Koda) Nõustub
Tiit Maran Nõustub, vajalik sõnastuse üle vaatamine
Sõnastus üle vaadatud, teema vajab põhjalikku kommunikatsiooniplaani
Varjupaikade loakohustuse kehtestamine Arvamuse esitaja Märkuse sisu REM seisukoht
ELL Nõustub osaliselt Tegevusloa kohustus kehtestatakse kõikidele, kes osutavad varjupaigateenust
ELVL Nõustub – lisada KOV kooskõlastus Nõustume ettepanekuga, kuid PTA võib põhjendatud juhtudel teha vastupidise otsuse. Arvamuse andmiseks teise haldusorgani kaasamise õigus ja korraldus tuleneb HMS §-st 16 ja selleks seaduseelnõu 899SE täiendama ei pea.
Tiit Maran/Arvo Viltrop Nõustub – küsimus termini „ettevõte“ kohta
MSÜS § 5 lõike 1 kohaselt on ettevõtja majandustegevust alustav või seda teostav füüsiline või juriidiline isik
Bioturvalisuse kava
Arvamuse esitaja Märkuse sisu REM seisukoht
ELL Nõustub osaliselt – leevendada hoiukodude nõudeid
ELL juhised on sisuliselt bioturvalisuse kava
ELK Nõustub
Varjupaigas või hoiukodus teadmata tervisestaatusega loomade pidamisega kaasneb risk loomataudide
levikuks ja ohus võib olla ka loomade heaolu, seetõttu on vajalik bioturvalisuse kava kõikidel selliste
loomadega tegelevatel ettevõtjal.
Karistusmäärade tõstmine
Arvamuse esitaja Märkuse sisu REM seisukoht
EPKK Nõustub osaliselt Trahvimäär peab olema piisavalt kõrge, et ennetada loomade väärkohtlemist
Tiit Maran Nõustub osaliselt Eelnõusse on lisatud maksimaalne karistusmäär
Esmakordsel rikkumisel ei kohaldata maksimaalset karistusmäära, vaid tehakse ettekirjutus. Korduval
rikkumisel kohaldatakse sunniraha jne.
Veterinaararsti nõue varjupaikade puhul
Arvamuse esitaja Märkuse sisu REM seisukoht
ELK Nõustub
ELL Ei nõustu osaliselt – hoiukodude võrgustikul raske veterinaariga lepingut luua
Kõik loomad vajavad veterinaarset kontrolli ja ainult loomaarst on pädev looma terviseseisundit hindama ning vajadusel teostama ravi. Hulkuvate loomade tervisestaatus on teadmata.
Zoofiilia keelustamine
Esitaja Märkuse sisu REM seisukoht
Arvo Viltrop Nõustub
MTÜ Loomus Nõustub – soovib lisaks fotode ja videote omandamise ja hoidmise keelustamist
REM arvestas JDMi seisukohta – Ei saa lisada keeldu fotode ja videote omandamise ja hoidmise kohta. Ei pea vajalikuks reguleerida seda, mida inimesed vaatavad, mõtlevad või tunnevad.
Lisaettepanekud
• ELK ja ELL – kasside pidamistingimused – määruse teema
• ELS – positiivne nimekiri, töö ja teenistuskoerte töö- ja
puhkeaja reguleerimine – ettepanekud vajavad täiendavat
analüüsi ja saab ilmselt mingis osas reguleerida ministri
määrusega
Riigikogu maaelukomisjoni
istungi protokoll nr 163
Tallinn, Toompea Esmaspäev, 14. september 2026
Algus 11.10, lõpp 13.02
Juhataja: Urmas Kruuse (esimees)
Protokollija: Jaanika Lokk (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Anti Allas, Siim Pohlak, Maido Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev
Stoicescu
Komisjoni ametnikud: Marin Daniel (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi
(nõunik)
Kutsutud: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja
-heaolu valdkonna juht Kadri Kaugerand, sama osakonna peaspetsialist Liisa Albova ja
õigusosakonna nõunik Katrin Tuula; Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna
juht Meeli Lindsaar; Eesti Loomaarstide Koja esindaja Tiina Toomet;
Eestimaa Loomakaitse Liidu esindajad Pille Tees, Piret Tees ja Kristi Metsa;
Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige, kommunikatsiooni- ja turundusjuht Geit Karurahu;
Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Ott Kasuri; MTÜ Loomus juhatuse liige Anu Tensing
ja Triin Toom (3. päevakorrapunkt); Urmas Kruuse töövari Laura Voolain (1.–4.
päevakorrapunkt)
Päevakord:
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (918 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
3. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse
eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Info ja muud küsimused
1. Nädala töökava kinnitamine
Vaadati läbi 1. töönädala (14.–20.09.2026) töökava.
Komisjoni istung esmaspäev, 14.09.2026 kell 11.10
1. Nädala töökava kinnitamine
2. Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (918 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
2
3. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse
eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine
4. Info ja muud küsimused
Komisjoni istung teisipäev, 15.09.2026 kell 14.00
1. Vabariigi Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (887 SE) teise lugemise ettevalmistamine
2. Info ja muud küsimused
Otsustati:
1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido Ruusmann,
Andrus Seeme, Kalev Stoicescu).
2. Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (918 SE) esimese lugemise ettevalmistamine
Arutati eelnõu edasist menetlemist.
Otsustati:
2.1. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Anti Allas, Urmas Kruuse, Maido
Ruusmann, Andrus Seeme, Kalev Stoicescu).
3. Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise
seaduse eelnõu (899 SE) teise lugemise ettevalmistamine
Urmas Kruuse juhatas sisse päevakorrapunkti arutelu ja märkis, et kohtumise eesmärk on
saada ülevaade vahepealsetest arengutest ning kuulata ära huvirühmade ettepanekud ja
arvamused eelnõu 899 SE kohta. Tegemist on teise kaasamisistungiga ning arutelu lõpus
komisjon eelnõu edasise menetlemise kohta otsuseid ei tee. Ta andis sõna külalistele.
Kristi Metsa märkis, et nii Eestimaa Loomakaitse Liidul kui ka teistel
loomakaitseorganisatsioonidel on olnud töine suvi, kuid kahjuks ei saanud liit suve jooksul
kutset eelnõu 899 SE täiendavale arutelule. On jäänud selgusetuks, kas ja milliseid
ettepanekuid on ministeerium arvestanud pärast eelnõu viimast arutelu maaelukomisjonis.
Kristi Metsa andis ülevaate Eestimaa Loomakaitse Liidu seisukohtadest eelnõu 899 SE kohta
(lisa 1). Kõneleja märkis, et murekohaks on aedikute (miinimum)suuruse nõue, mis liidu
hinnangul peaks olema vähemalt 40 m2. Nimetatud nõue tuleks kehtestada rakendusaktis koos
seaduse jõustumisega. Lisaks teeb muret eelnõuga kavandatav tegevusloa nõue. Täna ei ole
teada, mida tegevusloa nõue endaga kaasa võib tuua, s.t puudub mõjuhinnang. Tegevusloa
kohustust tuleb hinnata proportsionaalsuse põhimõtte järgi: kas see on sobiv, vajalik ja
mõistlik meede. Ebamääraste nõuete tõttu võivad mõned hoiukodud olla sunnitud oma
tegevuse lõpetama. Juhul kui regulatsioon kehtestatakse, tuleb hoiukodudele luua eraldi
registreerimis- või teavitamismudel, mis arvestab nende tegelikku töökorraldust. Liit on
seisukohal, et varjupaiga veterinaararsti nõue on ebamõistlikult koormav. Lisaks tuleb hinnata
hoiukodudel põhinevate ühingute tegelikku panust loomade päästmisse, ravimisse ja uutesse
kodudesse vahendamisse ning koguda statistikat mõju kohta loomade heaolule. Liit ei saa
lubada loomakaitseseadusesse selliste muudatuste lisamist, mille tagajärjel suureneks loomade
hukkamine. Täpsustada tuleb hoiukodude andmete kogumise vajadust ja ulatust ning
privaatsuse (isikuandmete) kaitset. Liidu hinnangul vastutab loomakaitseorganisatsioon ise
oma hoiukodude eest ja omab vajalikke andmeid. Ta andis ülevaate Vireeni andmetest
varjupaikadest hukkamisele saadetud loomade arvu kohta. Kui hoiukodud lõpetavad oma
tegevuse, võib suureneda nii loomade hukkamine kui ka abita jäävate loomade arv.
Kristi Metsa selgitas, mille poolest erinevad hoiukodude võrgustik ja rajatisega varjupaik.
Liidu hinnangul ei lahenda tegevusloa kehtestamine illegaalset loomavedu ega
3
kutsikavabrikutega seotud kitsaskohti.
Pille Tees lisas, et hoiukoduvõrgustike puhul ei pruugi üks kindel veterinaararst jõuda kõiki
ülesandeid täita. Ühe kindla veterinaararsti nõue oleks formaalne, s.t nimi paberil, ning
sellega kaasneks ka kulu, sest veterinaararstile tuleks hakata maksma.
Kristi Metsa jätkas ettekandega ning märkis, et täna on probleemiks kutsikavabrikud.
Hoiukodud tegelevad eelkõige tagajärgedega. Seadustega tuleks ennetada probleeme, mitte
koormata liigsete nõuetega tagajärgedega tegelejaid. Liit nõustub, et rajatisega varjupaikades
peab olema täidetud bioturvalisuse kava. Hoiukodudele ei saa aga panna samasuguseid
kohustusi. Näiteks ei ole mõistlik nõuda garantiiniruumi ega desomatte hoiukodus, kus
ajutiselt hoitakse üksnes ühte kassi. On selge, et haiget looma ei panda kokku tervetega.
Säilima peab talupojamõistus. Ta lisas, et murekohaks on kasside pidamise nõuded.
Muudatuse järgi võib ühes rühmas olla kuus kassi ja nende jaoks peab olema seitse liivakasti.
Ta selgitas, et ühes ruumis hoitakse kasse, kes sobivad omavahel ja kellel on tekkinud
turvaline sotsiaalne keskkond. Kui kassid tuleb jagada kuue kaupa kitsastesse boksidesse ja
täita ruum liivakastidega, ei pruugi selline korraldus tagada loomade heaolu.
Pille Tees lisas, et varjupaigas viibimine on ajutine ja kass läheb sealt edasi koju. On jäänud
ebaselgeks, miks peab varjupaigas olema kuue kassi kohta seitse liivakasti.
Kristi Metsa jätkas ettekandega ja märkis, et loomadele tuleb tagada vajalik ravi ka omaniku
otsimise 14-päevase perioodi jooksul. Kui loom on raskelt haige, ei tohi olla valik tema
eutaneerimise ja piinlema jätmise vahel. Loomale tuleb anda võimalus terveks saada ja leida
(uus) kodu. Liit on seisukohal, et 14 päeva jooksul tuleb ravida kõiki terviseprobleeme, mis
vajavad vältimatut sekkumist. Ta lisas, et eelnõu keelab koera ketis pidamise, kuid ei piira
koera puuris pidamist. Täna peab ketis peetaval koeral olema vähemalt 40 m2 liikumisruumi.
Liidu hinnangul ei tohi seda nõuet muuta leebemaks. Aediku minimaalne suurus peab olema
40 m2, sõltumata koera suurusest.
Pille Tees selgitas, et aedik ja puur on erinevad asjad. Rakendusakt ei piira koera puuris
pidamist ning liit on seisukohal, et ka puuris pidamist tuleb reguleerida rakendusaktis koos
seaduse jõustumisega.
Kristi Metsa lisas, et korteris võidakse koer jätta puuri näiteks 8–12 tunniks. Kuigi koer võib
pidada puuri turvaliseks kohaks, ei tähenda see, et teda võib sinna jätta 12 tunniks. On jäänud
ebaselgeks, millistel juhtudel võib koera erandkorras ketis pidada. Samuti pole täpsustatud,
kuidas kontrollida, kui kaua koera ketis peeti või kui agressiivne ta on. Praegu puudub ajutise
ketis pidamise kontrollimise süsteem.
Pille Tees märkis, et ohtliku koera puhul on korralik aedik ohutum kui ketis pidamine. Ohtlik
koer võib end ketist lahti tõmmata, kuid aedikust ta nii lihtsalt välja ei pääse. Liit on
seisukohal, et ka ohtlikku koera tuleks pidada aedikus, mitte ketis.
Kristi Metsa lisas, et ketis peetav ohtlik koer jääbki ohtlikuks. Ohtliku koeraga tuleb tegeleda
ja teda sotsialiseerida. Kett ei ole sobiv vahend ohtliku koera pidamiseks.
Meeli Lindsaar andis ülevaate Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) seisukohtadest
eelnõu 899 SE kohta (lisa 2). Ta märkis, et koda toetab loomade heaolu parandavaid tegevusi
ning tahtlikke rikkumisi tuleb karistada. Koda nõustub, et karistusmäärad tuleb korrapäraselt
üle vaadata ning praegu kehtivad määrad on ajale jalgu jäänud. Koda ei nõustu aga
karistusmäärade niivõrd järsu tõusuga. Kavandatav trahvimäär ei ole proportsionaalne. Eestis
on palju väikeseid ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtteid ning mõned
põllumajandussektorid (nt lamba- ja lihaveisekasvatus) sõltuvad toetustest. Ettevõtte
kasumlikkus sõltub turust ja toetustest. Koda ei nõustu kavaga tõsta trahvimäärasid 100 korda.
Ühesugune 320 tuhande euro suurune trahvimäär ei arvesta ettevõtete erinevat suurust ega
majanduslikku võimekust. Tegemist on küll maksimaalse karistusmääraga, kuid 320 tuhande
euro suurune trahv võib väiksema või keskmise loomakasvatusettevõtte jaoks tähendada
sisuliselt tegevuse lõpetamist. Kui Eesti keskmise põllumajandusettevõtte arvestuslik
4
netokasum on 30 – 40 tuh eurot aastas, võib maksimaalse trahvi määramine tähendada
ettevõtte tegevuse lõpetamist. Ta võrdles kehtivate, kavandatavate ja EPKK pakutud
karistusmäärade mõju põllumajandustootja ja loomakaitseorganisatsiooni näitel. Kõneleja
juhtis tähelepanu sellele, et karistatud tootja jääb ilma ka toetusest, mis on juba iseenesest
karistus. Tekib küsimus, kas senised karistused ei toimi. Seletuskirjas on märgitud, et karistusi
on olnud vähe, mistõttu ei saa väita, et need ei toimi. Täna puudub analüüs määratud trahvide
mõju kohta. Seletuskirjast ei selgu, kas menetlused on toimunud ühe või mitme ettevõtja
suhtes. Koda on seisukohal, et kui soovitakse ühtlustada loomakaitseseaduse ja
veterinaarseaduse karistusmäärad, tuleks määrasid tõsta 10 korda, mitte 100 korda.
Karistusmäärasid tuleks tõsta mõõdukalt ja põhjendatult. Üks võimalus on diferentseerida
karistusmäärasid näiteks ettevõtte suuruse või rikkumise raskuse järgi. Koda nõustub, et
loomade heaolu parandamine on õige eesmärk, kuid 100-kordne trahvitõus ei ole piisavalt
põhjendatud, vajalik ega proportsionaalne.
Kõneleja märkis, et Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on üle koormatud kontrollide
teostamisega. Ameti olukord on kriitiline nii raha kui ka tööjõu poolest. PTA teeb kõik
võimaliku, et täita talle pandud ülesandeid ning uute nõuete lisandumisel muutub olukord
veelgi keerulisemaks. Kui kehtestada 40 m2 aediku nõue, tekib küsimus, kas PTA peab
hakkama kontrollima kõigi koerapidajate aedikute suurust. Ta juhtis tähelepanu, et mõnel
inimesel pole nii suurt korteritki. PTA ressursid on piiratud ning iga uus nõue suurendab
oluliselt nii ameti töökoormust kui ka riigieelarve kulusid. Koda toetab ühe kindla
veterinaararsti nõude kehtestamist. Ta märkis, et sama nõue kehtib ka
põllumajandusfarmidele, seda olenemata ettevõtte suurusest. See ei tähenda, et farm ei tohi
kasutada ka teiste loomaarstide teenuseid. Kindla veterinaararsti nõude eesmärk on mh
tagada, et saadaval oleks vastutava veterinaararsti kontaktandmed. Leping iseenesest ei tekita
rahalist kohustust. Kulu tekib siis, kui vajatakse veterinaarabi.
Kadri Kaugerand märkis, et ministeerium tegi eelnõule kaks ettepanekut. Esimene ettepanek
puudutab katseloomade statistika kogumist ja esitamist. Edaspidi kogub neid andmeid
ministeeriumi asemel PTA. Teine ettepanek viib eelnõusse muudatused, mis esitas EK
tehnilise normi kooskõlastamisel. Muudatusega viiakse eelnõu kooskõlla uue Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2026/1818, mis käsitleb koerte ja kasside heaolu ja
nende jälgitavust (edaspidi uus määrus või määrus (EL) 2026/1818).
Kõneleja andis ülevaate huvirühmade ettepanekutest ja arvamustest eelnõu 899 SE kohta ning
tutvustas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) seisukohti esitatud märkuste
kohta (lisa 3). Ta märkis, et koerte ketis pidamise keelustamise kohta esitasid ettepanekud
Eestimaa Loomakaitse Liit, Eesti Loomaarstide Koda ja Riigikogu liige Tiit Maran. Kõik
ettepaneku esitajad nõustuvad, et koerte ketis pidamine tuleks keelata. Ta juhtis tähelepanu
sellele, et aedikute ja puuride mõõtmeid reguleeritakse määrusega, mida ei saa kehtestada
enne eelnõu vastuvõtmist. Ministri määruste kavandid on esitatud koos eelnõuga, kuid nende
arutelud seisavad veel ees. Ta lisas, et Eestimaa Loomakaitse Liidu viidatud loakohustuse
mõjuhinnang sisaldub eelnõu seletuskirjas.
Varjupaikade loakohustuse kehtestamise kohta esitasid arvamuse Eestimaa Loomakaitse Liit,
Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigikogu liige Tiit Maran ning Eesti Maaülikooli õppejõud
Arvo Viltrop. Eestimaa Loomakaitse Liit nõustus ettepanekuga osaliselt. REM jääb
loakohustuse kehtestamise juurde ning teeb komisjonile ettepaneku jätkata eelnõus esitatud
sõnastuse ja regulatsiooniga. Praegu kehtib varjupaikadele teavituskohustus, kuid seda ei
täideta. Seetõttu puudub ülevaade varjupaikadest. Lisaks on oht, et Eesti võib kaotada
marutaudivaba riigi staatuse. Kõneleja selgitas, et marutaudioht ei tulene niivõrd
metsloomadest kui ebaseaduslikult sissetoodud lemmikloomadest. Läti ja Leedu ei luba enam
Venemaalt ja Valgevenest pärit lemmikloomi sisse tuua. Eesti Linnade ja Valdade Liit nõustus
varjupaikade loakohustuse kehtestamisega ning tegi ettepaneku lisada kohaliku omavalitsuse
kooskõlastuse nõue. REM nõustub sellega. Kohalik omavalitsus peab teadma, mis tema
5
territooriumil toimub. Tiit Maran ja Arvo Viltrop tõstatasid termini „ettevõtja“ kasutamise
küsimuse. Mõiste tuleneb majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest.
Bioturvalisuse kava kohta esitasid arvamuse Eestimaa Loomakaitse Liit ja Eesti Loomaarstide
Koda. Kõik loomade päästmisega tegelevad varjupaigad ja mittetulundusühingud kujutavad
endast kõrgendatud riski, sest püütud looma tervislikust seisundist puudub ülevaade. Seetõttu
on bioturvalisuse kava ja selle täitmine olulised.
Karistusmäärade tõstmise kohta esitasid arvamuse EPKK ja Tiit Maran. REM-i esindaja
rõhutas, et eelnõus on sätestatud maksimaalne karistusmäär. Ta nõustus, et täna puudub hea
ülevaade karistuste määramise statistikast. Ta märkis, et esmase rikkumise korral ei määrata
maksimaalset karistust, vaid tehakse ettekirjutus. Kui ettekirjutust ei täideta, määratakse
karistus, mis peab olema heidutav. Ministeeriumi ettepanek on jätkata esitatud
karistusmääradega.
Veterinaararsti nõude kohta märkis ta, et Eesti Loomaarstide Koda toetab ettepanekut ning
Eesti Loomakaitse Liit ei nõustu osaliselt. Ühe kindla veterinaararsti nõue ei tähenda, et
varjupaik ei võiks pöörduda mõne teise veterinaararsti poole. Regulatsiooni eesmärk on, et
ühel kindlal veterinaararstil oleks ülevaade hoiukodudest või varjupaikadest, sest need
tegelevad eelkõige teadmata päritoluga loomadega.
MTÜ Loomus ja Arvo Viltrop nõustusid zoofiilia keelustamisega. MTÜ Loomus soovis lisada
fotode ja videote omandamise ning hoidmise keelu. Ministeerium lähtus Justiits- ja
Digiministeeriumi seisukohast, et üksnes fotode või videote omandamine ja hoidmine, mis on
seotud loomaga sugulise iseloomuga teo toimepanemisega, ei pea olema karistatav tegevus.
Ministeerium ei pea vajalikuks reguleerida seda, mida inimesed vaatavad, mõtlevad või
tunnevad.
Eelnõule esitasid Eesti Loomaarstide Koda ja Eestimaa Loomakaitse Liit lisaettepanekud
kasside pidamise tingimuste osas. Kasside pidamise tingimusi reguleeritakse samuti määruse
tasandil. Ta märkis, et kui eelnõu võetakse vastu, saab hakata tegelema määrustega, mille
aruteludesse kaasatakse ka huvigruppe. Eesti Loomakaitse Selts on esitanud ettepaneku luua
positiivne nimekiri ehk loetelu loomadest, keda võib või ei või lemmikloomana pidada. Töö-
ja teenistuskoerte töö- ja puhkeaja reguleerimisega ollakse nõus, kuid see vajab täiendavat
analüüsi. Ka seda küsimust saab mingil määral reguleerida ministri määrusega.
Ott Kasuri andis ülevaate Eesti Linnade ja Valdade Liidu esitatud ettepanekutest. Ta märkis,
et liit esitas seaduseelnõu algatajale kaks ettepanekut. Esiteks tegi liit ettepaneku täiendada
eelnõu § 1 punkti 4 (LoKS-i § 55 lõiked 3 ja 4) nõudega, et tegevusloa taotlusele tuleb lisada
asukohajärgse kohaliku omavalitsuse kooskõlastus. Ministeerium arvestas selle ettepanekuga.
Teine ettepanek puudutas mõistet „ruum“, mida seaduse tasandil ei ole määratletud.
Ehitusseadustikus on määratletud mõisted „hoone“ ja „rajatis“. Kui alusmõisted jäävad
ebaselgeks, võivad tekkida vaidlused. Näiteks tekib küsimus, kas koerte aedik on rajatis.
Tiina Toomet märkis, et peagi muutub kohustuslikuks lemmikloomade kiipimine.
Kiibiandmeid ei saa kontrollida igaüks, vaid ainult selleks õigustatud isikud, nt loomaarstid,
politsei, kohaliku omavalitsuse töötajad ja varjupaigad. See on üks põhjus, miks varjupaikadel
peab olema tegevusluba ehk need peavad olema teada.
Kadri Kaugerand vastas, et eelnõu 919 SE on esimesel lugemisel sel kolmapäeval.
Nimetatud eelnõuga luuakse üleriigiline lemmikloomaregister. Eelnõu järgi saavad
kiibiandmeid kontrollida loomaarstid, kohaliku omavalitsuse töötajad, politsei ja tegevusloaga
varjupaigad.
Geit Karurahu tundis huvi Eestimaa Loomakaitse Liidu esitatud Vireeni andmete vastu. Ta
märkis, et Vireenis põletatakse kõiki loomi koos ehk lemmikloomi ei käsitleta eraldi. Koos
lemmikloomadega põletatakse ka nt põllumajandus- ja metsloomi.
Pille Tees vastas, et info pärineb Vireenist ja iga varjupaiga kohta on olemas eraldi andmed.
6
Kadri Kaugerand lisas, et Varjupaikade MTÜ tegeleb mõnel juhul ka hukkunud
metsloomadega ja saadab need samuti Vireeni.
Geit Karurahu märkis, et Eesti Loomakaitse Selts ei nõustu väitega, et MTÜ-dega ei ole
probleeme. Nende kohta on seltsile esitatud kaebusi, mis suunatakse edasi PTA-le. Selts
toetab tegevusloa kehtestamist, sest MTÜ-sid on tekkinud väga palju ning puudub ülevaade
inimestest, kes tegelevad loomadega (millised on nende teadmised ning oskused). Ta nentis, et
on MTÜ-sid, kes toovad loomi Venemaalt ja Valgevenest ning nimetavad seda loomade
päästmiseks. Teistes Euroopa riikides kehtivad kasside abistamisega tegelevatele MTÜ-dele
eelnõus kavandatutega sarnased kassipidamisnõuded. Selts korraldab igal aastal
rahvusvahelist loomade heaolu konverentsi, kus osalevad eri Euroopa riikide veterinaararstid,
loomakaitsjad ja ametnikud. Ta juhtis tähelepanu, et hoiukodude puhul ei saa alati rääkida
looma ajutisest pidamisest, sest osa loomi elab hoiukodudes ja varjupaikades aastaid. Seetõttu
tuleb loomade heaolu tagada ka varjupaikades ja hoiukodudes.
Triin Toom tutvustas MTÜ Loomuse ettepanekut zoofiilia keelustamise kohta. MTÜ Loomus
tegi ettepaneku keelata ka looma suhtes toime pandud sugulise iseloomuga tegu kujutava foto
või videosalvestise omandamine ja hoidmine. Ministeeriumi eelnõu esialgses tööversioonis
oli selline keeld olemas, sarnaselt laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali
regulatsiooniga. Justiits- ja Digiministeerium tõstatas küsimuse, kas sellega piiratakse
inimeste mõttevabadust ning küsis arvamust Riigikohtult. Riigikohus leidis, et omandamise ja
hoidmise keelustamine on vajalik ka tellimise tõkestamiseks. Karistusõiguse mõttes võib
sellise materjali tellimine olla teole kihutamine. Seetõttu ei ole mõistlik keelata ainult
materjali valmistamist, vaid ka selle tellimist, omandamist ja hoidmist.
Kristi Metsa täpsustas, et Eestit kasutatakse Venemaalt Põhja-Rootsi viidavate loomade
transiidiriigina. Need andmed on liidul olemas. Ta küsis, kuidas aitaks tegevusluba takistada
ebaseaduslikku sissevedu. Ta märkis, et EPKK esindaja viitas põllumajandussektori ja
ettevõtete kasumi erinevustele, mistõttu tuleks kaaluda karistusmäärade diferentseerimist.
Kõneleja hinnangul ei saa looma heaolu rikkumise korral lähtuda ettevõtte kasumlikkusest.
Küsimus on looma heaolus, mitte ettevõtte kasumlikkuses. Liit nõustub, et PTA peaks
korraldama rohkem menetlusi. Ta küsis, kuidas saab üldse juhtuda nii, et loomad võetakse ära,
kuid sellele ei järgne menetlust või karistust. Tema hinnangul on ameti töökorralduses suuri
probleeme. Samuti pidas ta valeks põllumajandusettevõtete ja loomakaitseorganisatsioonide
võrdlemist, sest nende tegevuse eesmärgid on täiesti erinevad. Loomade kohtlemine ei tohiks
sõltuda ettevõtte suurusest. Loomade heaolu peab olema tagatud nii suur- kui ka
väikeettevõttes.
Urmas Kruuse märkis, et maksimaalse karistuse määramine võib väikeettevõtjale tähendada
tegevuse lõpetamist, eraisiku jaoks aga loomapidamisõiguse äravõtmist. Ta küsis, kas eesmärk
on ühtlustada trahvimäärad veterinaarseaduses ja loomakaitseseaduses.
Kadri Kaugerand vastas, et veterinaarseaduse koostamisel vaadati trahvimäärad üle.
Loomakaitseseaduse trahvimäärad on aga püsinud muutmata alates seaduse vastuvõtmisest
1992. aastal (eurole üleminekuga seotud teisendus). Kui loomakaitseseaduses trahvimäärasid
tõstetakse, soovib ministeerium tõsta ka veterinaarseaduse karistusmäärasid, s.t määrad
ühtlustatakse. Ka Justiits- ja Digiministeerium leiab, et eriseadustes võiksid määrad olla
ühesugused.
Urmas Kruuse märkis, et talle teadaolevalt on Justiits- ja Digiministeeriumis menetluses
eelnõu, mis puudutab loomadega seotud kuritegusid.
Katrin Tuula ei osanud nimetatud eelnõuga seonduvat täpselt kommenteerida, kuid talle
teadaolevalt käsitleb eelnõu loomapidamiskeeldu lisakaristusena. Muu hulgas pikendatakse
ajavahemikku, mille jooksul võib loomapidamiskeeldu kohaldada. Samuti laiendatakse keelu
kohaldamise aluseid. Keeldu saab rakendada mitte ainult looma heaolu rikkumise korral, vaid
ka siis, kui on rikutud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest või lemmikloomade
pidamise eeskirjadest tulenevaid nõudeid.
7
Urmas Kruuse avaldas arvamust, et eelnõu 899 SE menetlus ei tohiks takerduda määrusega
reguleeritavate küsimuste tõttu. Ta pidas oluliseks leida proportsionaalne, mõistlik ja
tasakaalustatud lahendus. Eramajade puhul võib koera aedik olla suuremgi kui 40 m2. Aediku
suuruse küsimust tuleks arutada eelkõige määruse väljatöötamisel. Oluline küsimus on
andmete kogumises ja hoiustamises. Olenemata sellest, kas andmeid hoiab erasektor või riik,
on alati olemas oht andmelekkeks. Seetõttu tuleb läbi mõelda, kellel on õigus andmeid
koguda, hoida ning vaadata ja mis põhjusel.
Kristi Metsa märkis, et loomade haiguslood ja arved saadetakse organisatsioonile, mitte
hoiukodule. Hoiukodu saab organisatsioonilt vajalikud juhised looma hooldamiseks. Seega
jäävad andmed organisatsiooni kätte ja PTA saab need vajaduse korral organisatsioonilt.
Kalev Stoicescu tänas kõiki ettekandjaid hea ülevaate eest. Ta märkis, et riik ei tule
loomakaitsevaldkonnas toime ilma MTÜ-deta. EL-is kehtib subsidiaarsuse põhimõte, mille
kohaselt viiakse otsustusõigus võimalikult madalale tasandile. Ta leidis, et aediku suurus
sõltub mõnevõrra ka koera suurusest. Kui korter on väiksem kui 40 m2, peavad nii inimene
kui ka loom sellise pinnaga toime tulema. Kui inimene elab eramus või maapiirkonnas, ei
tohiks 40 m2 suurune aedik olla probleem. Ta küsis, kas aedik on rajatis, mille ehitamiseks on
vaja ehitusluba.
Ott Kasuri vastas, et mõiste „ruum“ on seaduse tasandil sisustamata. Avalik ruum on ühine
omand.
Kalev Stoicescu oli seisukohal, et riik peab olema inimeste ja loomade jaoks, mitte vastupidi.
Ta nõustus, et tuleb rakendada meetmeid marutaudi ja teiste ohtlike haiguste leviku
takistamiseks. Lisaks tuleb takistada ebaseaduslikku kaubandust. Kõneleja toetas zoofiilia
ning seda kujutavate materjalide omandamise ja hoidmise keelustamist. Karistusmäärad
peavad olema proportsionaalsed ja põhjendatud. Korduva ja jõhkra rikkumise korral võib
kaaluda maksimaalse trahvi määramist.
Siim Pohlak tänas hea ülevaate andmise eest. Ta märkis, et illegaalse kaubanduse probleem
on aktuaalne ning sellega tuleb tegeleda.
Urmas Kruuse märkis, et komisjon jätkab eelnõu arutelu ja menetlemist. Ta tänas külalisi
konstruktiivse arutelu eest.
Ott Kasuri küsis, kas eelnõu reguleerimisalasse kuuluvad ka koerte ja kasside hotellid.
Liisa Albova vastas, et koerte ja kasside hotellid sarnanevad loomade pidamisega puuris või
aedikus. Kõige olulisem ei ole niivõrd aediku suurus, vaid kuivõrd loom saab sotsialiseeruda.
Meeli Lindsaar selgitas, miks on karistuse määramisel oluline arvestada ettevõtte suurusega.
Põllumajandusettevõtted on väga erineva suuruse ja struktuuriga. Ka
loomakaitseorganisatsioonid ei ole ühesugused. Loomakasvatusega tegelevate
põllumajandusettevõtete tegevusviisid ja -valdkonnad on väga erinevad.
Põllumajandusettevõtted tagavad toidujulgeolekut ja pakuvad ka riiklikult tähtsaid teenuseid.
Ettevõtete majanduslik suutlikkus on samuti väga erinev. Peamine sõnum on, et karistused
peavad olema proportsionaalsed ja põllumajandusettevõtteid ei saa käsitleda ühesugustena.
Arvestades, et karistusi on määratud vähe, annavad kavandatavad kõrged karistusmäärad
ettevõtetele signaali, et neid ei usaldata. Eesti ei tohiks muutuda karistusriigiks.
Urmas Kruuse leidis, et loomade heaolu tagamise seisukohast on teatud juhtudel mõistlikum
rahalise karistuse asemel loomapidamisõigus ära võtta. Karistusmäära tõstmist ei saa
põhjendada üksnes sellega, et seda ei ole pikka aega tõstetud. Karistuse määramisel on PTA-l
kaalutlusõigus. Ametnik saab arvesse võtta EPKK esindaja esitatud asjaolusid.
Ühiselt arutati karistusmäärade tõstmisega seonduvat.
8
4. Info ja muud küsimused
Kalev Stoicescu märkis, et põhiseaduskomisjoni menetluses on Riigikogu liikmete algatatud
püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu (685 SE), mille menetlus on
seiskunud. Kuna eelnõus käsitletakse ka regionaalarengu küsimusi, võiks maaelukomisjon
kujundada selle kohta oma arvamuse. Ta tegi ettepaneku arutada eelnõu maaelukomisjonis
ning avaldas lootust, et komisjoni arvamus aitaks eelnõu menetlusega edasi liikuda.
Urmas Kruuse märkis, et järgmisel nädalal osaleb maaelukomisjoni istungil regionaal- ja
põllumajandusminister, kellel palutakse tõstatatud küsimust kommenteerida.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Lokk
protokollija