Riigikogu uurimiskomisjoni Venemaa

Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise

viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks

istungi protokoll nr 15

Tallinn, Toompea Kolmapäev, 16. september 2026

Algus 9.30, lõpp 10.40

Juhataja: Eerik-Niiles Kross (esimees)

Protokollija: Regina Aasumets (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Vladimir Arhipov, Toomas Uibo, Peeter Tali

Komisjoni ametnikud: Johannes Vahe (nõunik), Sander-Siim Murik (nõunik).

Puudusid: Timo Suslov, Madis Kallas.

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Uurimiskomisjoni sügisistungjärgu tegevuskava arutelu

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide

uurimiseks Riigikogu majanduskomisjoni nädala (14.09.2026-17.09.2026) töökava

Komisjoni istung kolmapäeval, 16.09.2026 kell 9.30

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Uurimiskomisjoni sügisistungjärgu tegevuskava arutelu

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Anti Poolamets, Helir-Valdor Seeder,

Vladimir Arhipov, Toomas Uibo, Peeter Tali).

2. Uurimiskomisjoni sügisistungjärgu tegevuskava arutelu

Komisjoni esimees tõi esile järgmised fookusteemad, millele tuleb sügisistungjärgul tähelepanu pöörata:

- Haridus

Eestikeelsele õppele üleminek (venekeelsed era- ja munitsipaalkoolid, lasteaiad, huvihariduskeskused,

veebikoolid, noorteorganisatsioonid) ja selle rakendumine nii era- kui ka munitsipaalkoolides, samuti

venekeelsetes lasteaedades, huvihariduskeskustes, veebikoolides ja noorteorganisatsioonides.

Kuulamistele kutsuda: Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna ja eestikeelsele õppele

ülemineku osakonna ametnikud.

- Kohalikud omavalitused

Kohalike omavalitsuste otsesed, kaudsed ning rahalised ja mitte-rahalised toetused MTÜdele sh

lõimumispoliitika elluviimine.

Komisjon kogus andmeid perioodi 2022–2026 kohta, et saada põhjalikum ülevaade, milliseid MTÜsid

KOVid rahaliselt ja mitterahaliselt toetavad.

Kogutud andmetest ilmneb, et KOVides ei ole sellist teavet süsteemselt koondatud ega ühtsetel alustel

kirjeldatud. Seetõttu on keeruline saada terviklikku ülevaadet, milliseid MTÜsid ja millises mahus

toetatakse ning milline on toetuste mõju integratsioonieesmärkide saavutamisele.

Oluline on välja selgitada, kuidas parandada infovahetust riigi, KOVide ja MTÜde vahel ning tagada, et

suunatud toetused oleksid läbipaistvad, eesmärgipärased ja mõõdetavad. Tegemist on riigieelarvest

eraldatud vahenditega, mille kasutamise peab olema avaandmetena avalikult kättesaadav. Samuti on

oluline selgitada välja, kas integratsiooni eesmärgil MTÜdele eraldatud toetuste kaudu rahastatakse

tegevusi või üritusi, mis võivad olla seotud mõjutustegevusega.

Kuulamistele kutsuda: Integratsiooni Sihtasutus, Siseministeerium, kohalike omavalitsuste esindajad ja

MTÜde esindajad.

- Valimiste mõjutamine

Võimalikud valimiste mõjutamise viisid, sealhulgas rahaliste vahendite kasutamine, väär- ja eksitava

info levitamine inforuumis ning sabotaažiga seotud ohud. Arvestades 2027. aastal toimuvaid Riigikogu

valimisi, on oluline kaardistada võimalikud riskikohad.

Komisjoni esimees tegi ettepaneku korraldada laiapõhjaline arutelu avaliku istungi formaadis, kus

erinevate riikide esindajad saaksid jagada oma kogemusi Venemaa mõjutustegevuse ennetamisel,

tuvastamisel ja sellele reageerimisel ning tutvustada rakendatud meetmeid ja saadud õppetunde.

Eraldi tähelepanu pöörata riikidele, kus on toimunud valimised või referendumid, mille puhul on

tuvastatud või uuritud välise sekkumise juhtumeid.

Võrdleva näitena käsitleda Moldovat, kus on põhjalikult uuritud Venemaaga seotud mõjutustegevuse

juhtumeid. Samuti käsitleda Šveitsi 2026. aasta neutraalsusalgatust kui näidet sellest, kuidas Venemaa

huvid ja narratiivid võivad seostuda riigis toimuva poliitilise aruteluga. Šveitsi ametlikud allikad

märgivad Venemaa suunatud mõjutustegevuse suurenemist, kuid samal ajal puuduvad ametlikud tõendid

selle kohta, et Venemaa oleks Šveitsi föderaalhääletusi otseselt mõjutanud.

Kuulamisel võiks käsitleda ka seda, millised rahalised ja organisatsioonilised võrgustikud võivad välise

sekkumise korral tekkida ning milliste meetoditega on teistes riikides selliseid tegevusi avastatud ja

tõkestatud.

- Infokeskkonna operatsioonid

Erinevate infokeskkondade ja kommunikatsioonikanalite roll mõjutustegevuses ning nende kaudu

levivate narratiivide ja sõnumite kujunemine, levik ja mõju. Tähelepanu tuleb pöörata nii

traditsioonilisele meediale kui ka uutele ja kiiresti arenevatele infokeskkondadele.

Käsitletavad teemad:

• sotsiaalmeediaplatvormid – mõjutustegevuse võimalused, info levik ja sihtrühmad;

• videomängud – mängukeskkondade kasutamine kommunikatsiooni- ja mõjutuskanalina;

• suured keelemudelid – nende mõju infokeskkonnale ning võimalik kasutamine mõjutustegevuse

läbiviimisel;

• narratiivide Atlas – narratiivide kaardistamine, jälgimine ja analüüs;

• televisioon, raadio ja uudised – traditsioonilise meedia roll infovälja kujundamisel ning

võimalike mõjutusmustrite tuvastamine.

Komisjoni liikmed pidasid oluliseks, et riigieelarvest eraldatud vahendid oleksid süsteemselt kajastatud,

avalikult kättesaadavad ja võrreldavad. Andmete ühtne ja läbipaistev avalikustamine aitab suurendada

rahastamise läbipaistvust, võimaldab vahendite kasutamist paremini jälgida ning vähendada nende

väärkasutamist.

Seoses valimistega käsitleti nii otseseid kui ka kaudseid riske, mis võivad mõjutada valimisprotsessi

usaldusväärsust ja legitiimsust. Näitena toodi võimalust koormata kohtusüsteemi ulatuslike kaebustega,

mis võib mõjutada valimiskaebuste menetlemise suutlikkust ning ulatuslikku valimisprotsessi

mõjutamist, mis võib vajada tulemuste tühistamist või muude õiguskaitsemeetmete kohaldamist.

Märgiti vajadust täiendavate andmeallikate ja tehniliste lahenduste järele, mis võimaldaksid

sanktsiooninimekirju süstemaatiliselt Eesti registriandmetega võrrelda ning tuvastatud seoseid

järjepidevalt kontrollida. Samuti vajab lahendamist küsimus, kuidas tagada vajalike andmete

kättesaadavus ja analüüsivõimekus.

3. Info ja muud küsimused

Ettepanek uurimiskomisjoni väljasõiduks Soomes resideeruvasse Euroopa hübriidohtude vastase

oivakeskusesse (European Centre of Excellence for Countering Hybrid Threats), millega Eesti liitus

2017. aastal. Keskuses viiakse läbi hübriidohtude ja nende tõrjumise meetodite uuringuid, samuti

tegeleb keskus õppuste läbiviimisega, et parandada nii liikmesriikide individuaalset võimekust kui ka

koostegutsemisvõimet hübriidohtude tõrjumisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eerik-Niiles Kross

esimees (allkirjastatud digitaalselt)

Regina Aasumets

protokollija

Riigikogu uurimiskomisjoni Venemaa

Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise

viiside ning sellega seotud riskide uurimiseks

istungi protokoll nr 15

Tallinn, Toompea Kolmapäev, 16. september 2026

Algus 9.30, lõpp 10.40

Juhataja: Eerik-Niiles Kross (esimees)

Protokollija: Regina Aasumets (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Anti Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Vladimir Arhipov, Toomas Uibo, Peeter Tali

Komisjoni ametnikud: Johannes Vahe (nõunik), Sander-Siim Murik (nõunik).

Puudusid: Timo Suslov, Madis Kallas.

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Uurimiskomisjoni sügisistungjärgu tegevuskava arutelu

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuse, selle rahastamise viiside ning sellega seotud riskide

uurimiseks Riigikogu majanduskomisjoni nädala (14.09.2026-17.09.2026) töökava

Komisjoni istung kolmapäeval, 16.09.2026 kell 9.30

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Uurimiskomisjoni sügisistungjärgu tegevuskava arutelu

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Eerik-Niiles Kross, Anti Poolamets, Helir-Valdor Seeder,

Vladimir Arhipov, Toomas Uibo, Peeter Tali).

2. Uurimiskomisjoni sügisistungjärgu tegevuskava arutelu

Komisjoni esimees tõi esile järgmised fookusteemad, millele tuleb sügisistungjärgul tähelepanu pöörata:

- Haridus

Eestikeelsele õppele üleminek (venekeelsed era- ja munitsipaalkoolid, lasteaiad, huvihariduskeskused,

veebikoolid, noorteorganisatsioonid) ja selle rakendumine nii era- kui ka munitsipaalkoolides, samuti

venekeelsetes lasteaedades, huvihariduskeskustes, veebikoolides ja noorteorganisatsioonides.

Kuulamistele kutsuda: Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna ja eestikeelsele õppele

ülemineku osakonna ametnikud.

- Kohalikud omavalitused

Kohalike omavalitsuste otsesed, kaudsed ning rahalised ja mitte-rahalised toetused MTÜdele sh

lõimumispoliitika elluviimine.

Komisjon kogus andmeid perioodi 2022–2026 kohta, et saada põhjalikum ülevaade, milliseid MTÜsid

KOVid rahaliselt ja mitterahaliselt toetavad.

Kogutud andmetest ilmneb, et KOVides ei ole sellist teavet süsteemselt koondatud ega ühtsetel alustel

kirjeldatud. Seetõttu on keeruline saada terviklikku ülevaadet, milliseid MTÜsid ja millises mahus

toetatakse ning milline on toetuste mõju integratsioonieesmärkide saavutamisele.

Oluline on välja selgitada, kuidas parandada infovahetust riigi, KOVide ja MTÜde vahel ning tagada, et

suunatud toetused oleksid läbipaistvad, eesmärgipärased ja mõõdetavad. Tegemist on riigieelarvest

eraldatud vahenditega, mille kasutamise peab olema avaandmetena avalikult kättesaadav. Samuti on

oluline selgitada välja, kas integratsiooni eesmärgil MTÜdele eraldatud toetuste kaudu rahastatakse

tegevusi või üritusi, mis võivad olla seotud mõjutustegevusega.

Kuulamistele kutsuda: Integratsiooni Sihtasutus, Siseministeerium, kohalike omavalitsuste esindajad ja

MTÜde esindajad.

- Valimiste mõjutamine

Võimalikud valimiste mõjutamise viisid, sealhulgas rahaliste vahendite kasutamine, väär- ja eksitava

info levitamine inforuumis ning sabotaažiga seotud ohud. Arvestades 2027. aastal toimuvaid Riigikogu

valimisi, on oluline kaardistada võimalikud riskikohad.

Komisjoni esimees tegi ettepaneku korraldada laiapõhjaline arutelu avaliku istungi formaadis, kus

erinevate riikide esindajad saaksid jagada oma kogemusi Venemaa mõjutustegevuse ennetamisel,

tuvastamisel ja sellele reageerimisel ning tutvustada rakendatud meetmeid ja saadud õppetunde.

Eraldi tähelepanu pöörata riikidele, kus on toimunud valimised või referendumid, mille puhul on

tuvastatud või uuritud välise sekkumise juhtumeid.

Võrdleva näitena käsitleda Moldovat, kus on põhjalikult uuritud Venemaaga seotud mõjutustegevuse

juhtumeid. Samuti käsitleda Šveitsi 2026. aasta neutraalsusalgatust kui näidet sellest, kuidas Venemaa

huvid ja narratiivid võivad seostuda riigis toimuva poliitilise aruteluga. Šveitsi ametlikud allikad

märgivad Venemaa suunatud mõjutustegevuse suurenemist, kuid samal ajal puuduvad ametlikud tõendid

selle kohta, et Venemaa oleks Šveitsi föderaalhääletusi otseselt mõjutanud.

Kuulamisel võiks käsitleda ka seda, millised rahalised ja organisatsioonilised võrgustikud võivad välise

sekkumise korral tekkida ning milliste meetoditega on teistes riikides selliseid tegevusi avastatud ja

tõkestatud.

- Infokeskkonna operatsioonid

Erinevate infokeskkondade ja kommunikatsioonikanalite roll mõjutustegevuses ning nende kaudu

levivate narratiivide ja sõnumite kujunemine, levik ja mõju. Tähelepanu tuleb pöörata nii

traditsioonilisele meediale kui ka uutele ja kiiresti arenevatele infokeskkondadele.

Käsitletavad teemad:

• sotsiaalmeediaplatvormid – mõjutustegevuse võimalused, info levik ja sihtrühmad;

• videomängud – mängukeskkondade kasutamine kommunikatsiooni- ja mõjutuskanalina;

• suured keelemudelid – nende mõju infokeskkonnale ning võimalik kasutamine mõjutustegevuse

läbiviimisel;

• narratiivide Atlas – narratiivide kaardistamine, jälgimine ja analüüs;

• televisioon, raadio ja uudised – traditsioonilise meedia roll infovälja kujundamisel ning

võimalike mõjutusmustrite tuvastamine.

Komisjoni liikmed pidasid oluliseks, et riigieelarvest eraldatud vahendid oleksid süsteemselt kajastatud,

avalikult kättesaadavad ja võrreldavad. Andmete ühtne ja läbipaistev avalikustamine aitab suurendada

rahastamise läbipaistvust, võimaldab vahendite kasutamist paremini jälgida ning vähendada nende

väärkasutamist.

Seoses valimistega käsitleti nii otseseid kui ka kaudseid riske, mis võivad mõjutada valimisprotsessi

usaldusväärsust ja legitiimsust. Näitena toodi võimalust koormata kohtusüsteemi ulatuslike kaebustega,

mis võib mõjutada valimiskaebuste menetlemise suutlikkust ning ulatuslikku valimisprotsessi

mõjutamist, mis võib vajada tulemuste tühistamist või muude õiguskaitsemeetmete kohaldamist.

Märgiti vajadust täiendavate andmeallikate ja tehniliste lahenduste järele, mis võimaldaksid

sanktsiooninimekirju süstemaatiliselt Eesti registriandmetega võrrelda ning tuvastatud seoseid

järjepidevalt kontrollida. Samuti vajab lahendamist küsimus, kuidas tagada vajalike andmete

kättesaadavus ja analüüsivõimekus.

3. Info ja muud küsimused

Ettepanek uurimiskomisjoni väljasõiduks Soomes resideeruvasse Euroopa hübriidohtude vastase

oivakeskusesse (European Centre of Excellence for Countering Hybrid Threats), millega Eesti liitus

2017. aastal. Keskuses viiakse läbi hübriidohtude ja nende tõrjumise meetodite uuringuid, samuti

tegeleb keskus õppuste läbiviimisega, et parandada nii liikmesriikide individuaalset võimekust kui ka

koostegutsemisvõimet hübriidohtude tõrjumisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eerik-Niiles Kross

esimees (allkirjastatud digitaalselt)

Regina Aasumets

protokollija