Signe Riisalo

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees

Riigikogu Kantselei

[email protected]

Teie nr

Meie 17.09.2026 nr 6-1/260892/2607654

Vanaduspensioniea kehtestamine

Lugupeetud Signe Riisalo

Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas Eesti Vabariigi põhiseadusega on kooskõlas olukord, et

alates 2027. aastast võib ühel ja samal aastal sündinud inimestel tekkida õigus vanaduspensionile

erinevas vanuses. Kusjuures see, millisel kuul sündinud inimesi koheldakse ühtmoodi ja millisel

kuul sündinud inimesi koheldakse erinevalt, on aastate kaupa erinev.

Sama küsimuse on professor Lauri Leppik hästi lahti kirjutanud Tallinna Ülikooli

demograafiablogis: „[---] kui pensioniiga muutub kalendriaasta põhiseks ja 2027. aastal on

pensioniiga 65 aastat ja 1 kuu, siis jõuavad 2027. aastal pensioniikka üksnes need, kes on sündinud

1962. aasta jaanuarist novembrini. 1962 detsembris sündinutega juhtub aga nii, et nende

pensioniikka jõudmisel oleks aastanumber juba 2028. Kuid et 2028. aastal ei ole pensioniiga enam

65 aastat 1 kuu, vaid 65 aastat ja 3 kuud, siis 1962 detsembris sündinute pensioniiga ei saabu mitte

2028 jaanuaris, vaid 2028 märtsis. Ja kuivõrd seniste otsustega on kinnitatud pensioniiga vaid

2028. aastani, siis teavad seni oma pensioniiga vaid need, kes on sündinud enne 1963 oktoobrit.

Need, kes sündinud 1963 oktoobrist detsembrini, saavad oma pensioniea teada alles aasta pärast,

2026 lõpus. Juhul kui 2029. aastal peaks pensioniiga kerkima veel 3 kuu võrra 65 aasta ja 6 kuuni,

siis jõuaks 1963 oktoobris sündinute pensioniiga kätte 2029 aprillis. 2029 jaanuarist märtsini oleks

Sotsiaalkindlustusametil aga hingetõmbeaeg, mil pensioniikka jõudvaid inimesi poleks.

Kalendriaasta põhise pensionieaga kaasneb seega olukord, kus sama sünniaastaga inimesi

koheldakse erinevalt, sõltuvalt inimese sünnikuust. Jaanuaris sündinute pensioniiga on 1–3 kuud

madalam kui sama sünniaastaga detsembris sündinutel, välja arvatud juhul, kui konkreetse

kalendriaasta arvestuslik pensioniiga tuleb juhtumisi täisaastates. Omapärane aspekt on seejuures,

et sünnikuupõhise erineva kohtlemise eraldusjoon on liikuv, ehk aastate lõikes erinev. Mõnel

aastal võib selline erineva kohtlemise lahkmejoon kulgeda novembris ja detsembris sündinute

vahel, teisel aastal septembris ja oktoobris sündinute vahel, kolmandal aastal aga juunis ja juulis

sündinute vahel ja nii edasi.

Erineval kohtlemisel on mõjutatud isikute suhtes rahaline mõju. Kui lähtuda praegusest keskmise

vanaduspensioni summast, siis pensioniea tõus 1 kuu võrra tähendab, et aasta alguses sündinud

saavad aasta lõpus sündinutest ühe kuupensioni ehk keskmiselt 825 eurot rohkem. Kui pensioniiga

tõuseb 2 kuu võrra, siis oleks erinevus 1650 eurot ja kui pensioniiga tõuseb 3 kuu võrra, siis juba

2475 eurot.“ („Sünniaasta või kalendriaasta põhine pensioniiga?“).

2

Alates 2027. aasta 1. jaanuarist lähtutakse vanaduspensioni määramisel ministri määrusest,

millega on kehtestatud vanaduspensioniiga (2027. aastal jõustuva riikliku pensionikindlustuse

seaduse (RPKS2027) § 7 lg 1). Vanaduspensioniea peab minister kehtestama iga kalendriaasta kohta

kaks aastat ette, nii et iga aasta 1. jaanuaril on võimalik teada saada, milline on vanaduspensioniiga

kahe aasta pärast (RPKS2027 § 7 lg 7). Vanaduspensioniea tõstmisel tuleb arvestada reeglit, et seda

võib aastati tõsta kõige rohkem kolme kuu kaupa (RPKS2027 § 7 lg 8). Lisaks sätestab

RPKS2027 § 7 lõige 10, et vanaduspensioni määramisel lähtutakse vanaduspensionieast, mis kehtis

sellel aastal, kui inimesel tekkis esimest korda õigus vanaduspensionile.

Riigikogu poliitiline valik siduda vanaduspensioniiga 65-aastaste inimeste eeldatava eluea

muutusega mahub Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lõike 2 raamidesse. Praegu on küsimus aga

selles, kas Riigikogu otsus kehtestada edaspidi vanaduspensioniiga kalendriaastate kaupa, on

põhiseadusega kooskõlas, kuna selle tagajärjel võivad sama sünniaastaga inimesed hakata

vanaduspensioni saama erinevas vanuses.

Vanaduspensioniiga määratakse kindlaks aastates ja kuudes ning see pensioniiga võib

kalendriaastati erineda. Seaduse tagajärjel võivad sama sünniaastaga inimesed jõuda

vanaduspensionikka erineval ajal. Näiteks ühtedel aastal X sündinud inimestel saabub

pensioniiga 65 aasta ja 3 kuu vanuselt, kuid teistel samal aastal sündinutel 65 aasta ja 6 kuu

vanuselt. Nii kohtleb seadus sama sünniaastaga inimesi erinevalt: ühed võivad vanaduspensioni

hakata saama mitu kuud vanemana kui teised.

Mida lähemale inimene oma tööelu lõpule jõuab, seda olulisem võib tema jaoks olla küsimus,

millal tal tekib õigus vanaduspensionile. Seda on viimati päris ilmekalt kirjeldanud ka

Tõnu Õnnepalu oma teoses „Tööpäev“.

Inimene võib olla väga pettunud, kui saab teada, et tema jaoks on pensioniiga kuni kolm kuud

kaugemale nihkunud, kui temaga samal aastal sündinud töökaaslasel. Seega on igati mõistetav

avaldaja esitatud küsimus, kas riigil on vanaduspensioniea kalendriaastapõhiseks kehtestamiseks

veenvaid andmeid selle kohta, et näiteks 1962. aasta detsembris sündinute keskmine eluiga on

kahe kuu võrra pikem kui 1962. aasta jaanuarist novembrini sündinutel või et näiteks 1963. aasta

oktoobrist detsembrini sündinute keskmine eluiga on ühe kuu võrra pikem kui 1963. aasta

jaanuarist septembrini sündinutel.

Ei ole teada, miks on Riigikogu otsustanud, et samal aastal sündinud inimeste vanaduspensioniiga

võib erineda. Ilmselt ei pälvinud see küsimus riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 613 SE arutamisel Riigikogus suuremat

tähelepanu, kuna eelnõu sisaldas ka muid väga põhimõttelisi ja olulisi otsuseid (pensionivalemiga

seotud muudatusi ning paindliku pensioni loomist, samuti II pensionisambaga liitumise

taasavamist).

Seesama küsimus jäi olulise tähelepanuta ka 1993. aastal, mil võeti vastu riiklike elatusrahade

seadus, mis nägi samuti ette kalendriaastapõhise pensioniea kehtestamise koos pensioniea

järkjärgulise tõstmisega 6 kuu kaupa kalendriaasta kohta. Kui selgus, et sama sünniaastaga

inimesed hakkavad vanaduspensionikka jõudma erineval ajal, muutis Riigikogu seadust ning

kehtestas, et sama sünniaastaga inimestel tekib õigus pensionile samas vanuses (vt lähemalt

prof Lauri Leppiku artiklist „Sünniaasta või kalendriaasta põhine pensioniiga?“). Tõsi, toona

muudeti seadust selle tõttu, et 1993. aastal vastu võetud seaduse rakendamisel võinuks samal aastal

sündinud inimeste vanaduspensioniiga erineda ühe aasta võrra.

3

Neil põhjustel palun Riigikogu sotsiaalkomisjonil võtta see küsimus peatselt arutusele. Ühtlasi

selgitage palun, millega õigustatakse seda, et alates 2027. aastast võib samal aastal sündinud

inimestel tekkida õigus vanaduspensionile erinevas vanuses: näiteks ühed saavad jääda pensionile

65 aasta ja 3 kuu vanuselt, teised aga 65 aasta ja 6 kuu vanuselt.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: avaldaja

Sotsiaalministeerium

Rahandusministeerium

Kärt Muller 693 8418

[email protected]

Signe Riisalo

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees

Riigikogu Kantselei

[email protected]

Teie nr

Meie 17.09.2026 nr 6-1/260892/2607654

Vanaduspensioniea kehtestamine

Lugupeetud Signe Riisalo

Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas Eesti Vabariigi põhiseadusega on kooskõlas olukord, et

alates 2027. aastast võib ühel ja samal aastal sündinud inimestel tekkida õigus vanaduspensionile

erinevas vanuses. Kusjuures see, millisel kuul sündinud inimesi koheldakse ühtmoodi ja millisel

kuul sündinud inimesi koheldakse erinevalt, on aastate kaupa erinev.

Sama küsimuse on professor Lauri Leppik hästi lahti kirjutanud Tallinna Ülikooli

demograafiablogis: „[---] kui pensioniiga muutub kalendriaasta põhiseks ja 2027. aastal on

pensioniiga 65 aastat ja 1 kuu, siis jõuavad 2027. aastal pensioniikka üksnes need, kes on sündinud

1962. aasta jaanuarist novembrini. 1962 detsembris sündinutega juhtub aga nii, et nende

pensioniikka jõudmisel oleks aastanumber juba 2028. Kuid et 2028. aastal ei ole pensioniiga enam

65 aastat 1 kuu, vaid 65 aastat ja 3 kuud, siis 1962 detsembris sündinute pensioniiga ei saabu mitte

2028 jaanuaris, vaid 2028 märtsis. Ja kuivõrd seniste otsustega on kinnitatud pensioniiga vaid

2028. aastani, siis teavad seni oma pensioniiga vaid need, kes on sündinud enne 1963 oktoobrit.

Need, kes sündinud 1963 oktoobrist detsembrini, saavad oma pensioniea teada alles aasta pärast,

2026 lõpus. Juhul kui 2029. aastal peaks pensioniiga kerkima veel 3 kuu võrra 65 aasta ja 6 kuuni,

siis jõuaks 1963 oktoobris sündinute pensioniiga kätte 2029 aprillis. 2029 jaanuarist märtsini oleks

Sotsiaalkindlustusametil aga hingetõmbeaeg, mil pensioniikka jõudvaid inimesi poleks.

Kalendriaasta põhise pensionieaga kaasneb seega olukord, kus sama sünniaastaga inimesi

koheldakse erinevalt, sõltuvalt inimese sünnikuust. Jaanuaris sündinute pensioniiga on 1–3 kuud

madalam kui sama sünniaastaga detsembris sündinutel, välja arvatud juhul, kui konkreetse

kalendriaasta arvestuslik pensioniiga tuleb juhtumisi täisaastates. Omapärane aspekt on seejuures,

et sünnikuupõhise erineva kohtlemise eraldusjoon on liikuv, ehk aastate lõikes erinev. Mõnel

aastal võib selline erineva kohtlemise lahkmejoon kulgeda novembris ja detsembris sündinute

vahel, teisel aastal septembris ja oktoobris sündinute vahel, kolmandal aastal aga juunis ja juulis

sündinute vahel ja nii edasi.

Erineval kohtlemisel on mõjutatud isikute suhtes rahaline mõju. Kui lähtuda praegusest keskmise

vanaduspensioni summast, siis pensioniea tõus 1 kuu võrra tähendab, et aasta alguses sündinud

saavad aasta lõpus sündinutest ühe kuupensioni ehk keskmiselt 825 eurot rohkem. Kui pensioniiga

tõuseb 2 kuu võrra, siis oleks erinevus 1650 eurot ja kui pensioniiga tõuseb 3 kuu võrra, siis juba

2475 eurot.“ („Sünniaasta või kalendriaasta põhine pensioniiga?“).

2

Alates 2027. aasta 1. jaanuarist lähtutakse vanaduspensioni määramisel ministri määrusest,

millega on kehtestatud vanaduspensioniiga (2027. aastal jõustuva riikliku pensionikindlustuse

seaduse (RPKS2027) § 7 lg 1). Vanaduspensioniea peab minister kehtestama iga kalendriaasta kohta

kaks aastat ette, nii et iga aasta 1. jaanuaril on võimalik teada saada, milline on vanaduspensioniiga

kahe aasta pärast (RPKS2027 § 7 lg 7). Vanaduspensioniea tõstmisel tuleb arvestada reeglit, et seda

võib aastati tõsta kõige rohkem kolme kuu kaupa (RPKS2027 § 7 lg 8). Lisaks sätestab

RPKS2027 § 7 lõige 10, et vanaduspensioni määramisel lähtutakse vanaduspensionieast, mis kehtis

sellel aastal, kui inimesel tekkis esimest korda õigus vanaduspensionile.

Riigikogu poliitiline valik siduda vanaduspensioniiga 65-aastaste inimeste eeldatava eluea

muutusega mahub Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lõike 2 raamidesse. Praegu on küsimus aga

selles, kas Riigikogu otsus kehtestada edaspidi vanaduspensioniiga kalendriaastate kaupa, on

põhiseadusega kooskõlas, kuna selle tagajärjel võivad sama sünniaastaga inimesed hakata

vanaduspensioni saama erinevas vanuses.

Vanaduspensioniiga määratakse kindlaks aastates ja kuudes ning see pensioniiga võib

kalendriaastati erineda. Seaduse tagajärjel võivad sama sünniaastaga inimesed jõuda

vanaduspensionikka erineval ajal. Näiteks ühtedel aastal X sündinud inimestel saabub

pensioniiga 65 aasta ja 3 kuu vanuselt, kuid teistel samal aastal sündinutel 65 aasta ja 6 kuu

vanuselt. Nii kohtleb seadus sama sünniaastaga inimesi erinevalt: ühed võivad vanaduspensioni

hakata saama mitu kuud vanemana kui teised.

Mida lähemale inimene oma tööelu lõpule jõuab, seda olulisem võib tema jaoks olla küsimus,

millal tal tekib õigus vanaduspensionile. Seda on viimati päris ilmekalt kirjeldanud ka

Tõnu Õnnepalu oma teoses „Tööpäev“.

Inimene võib olla väga pettunud, kui saab teada, et tema jaoks on pensioniiga kuni kolm kuud

kaugemale nihkunud, kui temaga samal aastal sündinud töökaaslasel. Seega on igati mõistetav

avaldaja esitatud küsimus, kas riigil on vanaduspensioniea kalendriaastapõhiseks kehtestamiseks

veenvaid andmeid selle kohta, et näiteks 1962. aasta detsembris sündinute keskmine eluiga on

kahe kuu võrra pikem kui 1962. aasta jaanuarist novembrini sündinutel või et näiteks 1963. aasta

oktoobrist detsembrini sündinute keskmine eluiga on ühe kuu võrra pikem kui 1963. aasta

jaanuarist septembrini sündinutel.

Ei ole teada, miks on Riigikogu otsustanud, et samal aastal sündinud inimeste vanaduspensioniiga

võib erineda. Ilmselt ei pälvinud see küsimus riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 613 SE arutamisel Riigikogus suuremat

tähelepanu, kuna eelnõu sisaldas ka muid väga põhimõttelisi ja olulisi otsuseid (pensionivalemiga

seotud muudatusi ning paindliku pensioni loomist, samuti II pensionisambaga liitumise

taasavamist).

Seesama küsimus jäi olulise tähelepanuta ka 1993. aastal, mil võeti vastu riiklike elatusrahade

seadus, mis nägi samuti ette kalendriaastapõhise pensioniea kehtestamise koos pensioniea

järkjärgulise tõstmisega 6 kuu kaupa kalendriaasta kohta. Kui selgus, et sama sünniaastaga

inimesed hakkavad vanaduspensionikka jõudma erineval ajal, muutis Riigikogu seadust ning

kehtestas, et sama sünniaastaga inimestel tekib õigus pensionile samas vanuses (vt lähemalt

prof Lauri Leppiku artiklist „Sünniaasta või kalendriaasta põhine pensioniiga?“). Tõsi, toona

muudeti seadust selle tõttu, et 1993. aastal vastu võetud seaduse rakendamisel võinuks samal aastal

sündinud inimeste vanaduspensioniiga erineda ühe aasta võrra.

3

Neil põhjustel palun Riigikogu sotsiaalkomisjonil võtta see küsimus peatselt arutusele. Ühtlasi

selgitage palun, millega õigustatakse seda, et alates 2027. aastast võib samal aastal sündinud

inimestel tekkida õigus vanaduspensionile erinevas vanuses: näiteks ühed saavad jääda pensionile

65 aasta ja 3 kuu vanuselt, teised aga 65 aasta ja 6 kuu vanuselt.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: avaldaja

Sotsiaalministeerium

Rahandusministeerium

Kärt Muller 693 8418

[email protected]