EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 11.9.2026 COM(2026) 452 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

Technical Support Instrument - Annual Report 2025

1

Foreword

2025 was a record year for the Technical Support Instrument (TSI) and a year of major

changes.

The 2025 TSI cycle saw the highest demand from Member States, and thus the highest number

of requests for support selected to date. The popularity of the TSI increased across its different

features, particularly flagship and multi-country projects.

2025 marked the first year in which a majority of TSI projects were linked to flagship projects

promoted by the European Commission to support Member States’ common reform needs

related to EU priorities. This continues the trend of a rising proportion of both flagship and

multi-country TSI projects over the years. Reforms supported by flagship or multi-country TSI

projects represented a majority of supported reforms in 2025.

In 2025, the TSI provided technical support to beneficiary authorities from all Member States

in a broad range ofpolicy areas. These included public administration and governance, the

financial sector and access to finance, competitiveness, the green and digital transitions and

social Europe. Only one TSI 2025 project directly supported the implementation of a national

recovery and resilience plan (RRP), reflecting the advanced state of implementation of the

Recovery and Resilience Facility (RRF).

Member States once again positively assessed the support they received from the Reform and

Investment Task Force (SG REFORM). The feedback from both beneficiary and coordinating

authorities showed that Member States highly appreciated the TSI’s support.

In parallel, SG REFORM assumed responsibility for managing the TSI. SG REFORM is also

responsible for implementing the Recovery and Resilience Facility (RRF), the coordination of

the European Semester. It thus oversees EU support to the entire national reform and

investment cycle. This change reflected the evolving priorities of the European Commission

with a particular focus on the need to ensure a successful implementation of the RRF by the

end of 2026.

The TSI 2026 cycle was consequently streamlined with greater emphasis placed on multi-

country projects proposed by the Commission and on reforms with a stronger link to the

European Semester and its country-specific recommendations.

Following the results of the mid-term evaluation of the TSI, SG REFORM further strengthened

its results framework to collect and aggregate the programme’s results in a more robust way,

mainly by introducing common reporting indicators across projects.

As we prepare the TSI’s last cycle in 2027, I look forward to the support provided by TSI 2027

paving the way for action under the EU’s next multiannual financial framework (MFF).

Declan Costello

Director-General SG REFORM

2

TABLE OF CONTENTS

Foreword .............................................................................................................................................................................1

The Technical Support Instrument ..............................................................................................................................3

The TSI in 2025 ....................................................................................................................................................................4

I. Highlights ..................................................................................................................................................................4

II. The TSI 2025 cycle - facts and figures .....................................................................................................6

Launch of the TSI 2025 cycle..............................................................................................................................6

TSI 2025 requests for support ............................................................................................................................6

TSI 2025 projects.......................................................................................................................................................8

Flagship projects ..................................................................................................................................................... 10

Pilot for enlargement countries as observers .......................................................................................... 11

III. Project execution ................................................................................................................................................ 11

IV. Cooperation and support plans ................................................................................................................... 13

V. Communication on the TSI ............................................................................................................................ 13

VI. Evaluation of the TSI ........................................................................................................................................ 14

VII. Interinstitutional activities ............................................................................................................................. 15

Conclusion ............................................................................................................................................................................ 17

Annex 1 – The TSI annual cycle ............................................................................................................................ 18

Annex 2 – 2025 TSI general call: requests by Member State ............................................................. 19

3

THE TECHNICAL SUPPORT INSTRUMENT

The Technical Support Instrument1 (TSI) is the EU’s programme providing tailor-made

technical expertise to Member States to improve their capacity to design and

implement reforms, including via their national resilience and recovery plans (RRPs). Its

general objective is to promote the EU’s economic, social and territorial cohesion by supporting

Member States’ efforts to implement the reforms necessary to achieve economic and social

recovery, resilience and upward economic and social convergence.

The TSI is managed by the European Commission’s Reform and Investment Task Force (SG

REFORM)2. It is available to any Member State that wishes to receive support in designing and

implementing reforms. This includes reforms to address challenges identified in the European

Semester process of economic policy coordination, in implementing EU law or reforms at a

Member State’s own initiative. The TSI does not pre-allocate funds by Member State or

policy area.

The financial programming for the TSI in the 2027 draft budget has been adjusted to take

account of the reduced allocation of commitment appropriations in 2025 and 2026 and the

request for appropriations in the 2027 draft budget. The significant reduction in commitment

appropriations in 2026 reflected SG REFORM’s need to prioritise implementing the RRF which

is nearing its deadline. These changes brought the TSI’s overall budget programming for 2021-

2027 to EUR 765.3 million3, down from EUR 864.4 million. Member States may also request

additional technical support via a direct contribution or as part of their RRPs.

Figure 1 - TSI budget programming for 2021-2027 (million euro)

The TSI offers beneficiary authorities in Member States unique project-based access to

technical expertise and peer-learning opportunities to help them tackle reform challenges. It is

demand-driven and is organised in annual cycles (as described in Annex 1).

TSI support covers the provision of expertise related to policy advice, policy change,

formulation of strategies and reform roadmaps, and support for legislative, institutional,

structural and administrative reforms. It also covers institutional, administrative or sectoral

capacity-building; seminars, conferences and workshops; exchange of best practice and

training actions; development of common methodologies; IT capacity-building; and carrying

out studies. It does not require co-financing from Member States and it does not transfer funds

to Member States, but is implemented under direct and indirect management by the

Commission.

1 Regulation (EU) 2021/240 of the European Parliament and of the Council of 10 February 2021 establishing a Technical Support Instrument, OJ L 57, 18.2.2021, p. 1 (the TSI Regulation). 2 The TSI was managed by DG REFORM until it was merged with the Task Force for Recovery and Resilience on 1 February 2025. This report uses DG REFORM when referring to events and activities which took place before the merge, and SG REFORM for events and activities which took place after the merge or are still ongoing. 3 EUR 6.4 million of technical support was also provided in 2022 under Article 7 of the TSI Regulation.

2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total

116.4 118.7 121.1 123.5 121.0 52.5 112.2 765.3

4

To strengthen Member States’ administrative capacity, each TSI project provides unique

expertise from the Commission’s in-house experts or from experts in EU Member State national

administrations (e.g. via the Commission’s Technical Assistance and Information Exchange

instrument, TAIEX4), EU agencies, international organisations or the private sector. External

expertise is contracted by SG REFORM under direct management (mainly the private sector) or

indirect management5. SG REFORM staff are fully involved throughout the process of

implementing each project.

TSI projects may either support a single Member State (standalone projects) or multiple

Member States facing a common challenge (multi-country projects). The Commission proposes

TSI flagship projects to support Member States’ common reform needs related to EU priorities.

Such projects focus the TSI on helping Member States to deliver on key EU political priorities.

THE TSI IN 2025

I. Highlights

The TSI 2025 cycle saw the highest demand from Member States to date. Member States

submitted 885 requests for support with an estimated cost of roughly two and a half times

the available funding of EUR 121 million. The TSI’s popularity increased across its distinctive

features, including flagship and multi-country projects.

A record 589 requests were linked to 15 flagship projects proposed by the Commission to

support Member States’ common reform needs related to EU priorities (67% of requests

submitted under TSI 2025). This represented a more than 80% increase on the number of TSI

2024 flagship-related requests. Accordingly, 2025 marked the first year in which a majority

of TSI projects were flagship-related projects. 66% of TSI 2025 projects were flagship-related

projects (corresponding to 77% of all requests selected for funding). Both these percentages

were significantly higher than in previous cycles, in part due to the higher number of flagships

under TSI 2025, but also due to the spike in interest in a number of initiatives such as the

Public Administration Cooperation Exchange (PACE), which roughly doubled in scale.

At the same time, the number of multi-country requests nearly doubled compared to

TSI 2024, reaching 331 (38% of TSI 2025 requests submitted). This reflected the growing

demand from Member States for multi-country support. On average, the quality of such

requests was furthermore assessed as higher than that of standalone requests, since 56% of

selected requests were for multi-country projects. Therefore, while multi-country projects

represented a minority of TSI projects in 2025 – by design, since they group requests from

multiple Member States into a single project - they represented a majority of TSI supported

reforms6 in 2025 (54%), as had been the case in 2024.

In line with the higher number of submitted requests, the highest ever number of requests

were selected for support under TSI 2025. The 397 selected requests were grouped into 136

projects, fewer than the 170 projects launched in 2024. This was due to an increase in the

4 https://enlargement.ec.europa.eu/funding-technical-assistance/taiex_en. 5 The list of entities implementing TSI funds under indirect management is provided on the TSI website. 6 The total number of reforms supported under TSI 2025 is higher than the total number of projects because multi-country projects covered multiple reforms in different Member States under TSI 2025.

5

average number of Member States participating in each multi-country project, as the number

of such projects remained similar to TSI 2024 (43 multi-country projects) with 41 multi-

country TSI projects in 2025. The proportion of multi-country projects increased to 30% of the

136 TSI 2025 projects, up from 25% of the 170 TSI 2024 projects.

The increased uptake of multi-country and flagship projects demonstrated the TSI’s

capacity to bring further EU added value and to facilitate the exchange of good practice

and mutual learning opportunities between national administrations, while maintaining a

strong focus on EU priorities.

As in previous years, the TSI provided technical support to beneficiary authorities from all

Member States and covered many different policy areas, in line with the many different

requests from national authorities selected under the TSI 2025 general call for requests. The

policy areas included public administration and governance, the financial sector and access to

finance, competitiveness and the green and digital transitions (see Figure 2).

Figure 2 - TSI 2025: projects by key policy priority

The TSI provided limited support to reforms and investments included in the RRPs in 2025,

reflecting the advanced state of implementation of the RRF7. Only one TSI 2025 project was

directly linked to a national RRP (helping Poland to develop a framework for monitoring the

quality of long-term care).

Major organisational changes also affected the TSI in 2025. The Commission decided to create

the Reform and Investment Task Force, SG REFORM, by merging SG RECOVER and DG REFORM.

On 1 February 2025, SG REFORM assumed responsibility for implementing the TSI. It is also

responsible for managing the RRF. This change reflected the evolving priorities of the European

Commission, with a particular focus on the need to ensure successful implementation of the

RRF by the end of 2026. Consequently, the TSI 2026 cycle was streamlined to cover fewer but

more impactful projects by focusing on a limited number of multi-country projects proposed

7 Regulation (EU) 2021/241 of the European Parliament and of the Council of 12 February 2021 establishing the Recovery and Resilience Facility, OJ L 57, 18.2.2021, p. 17 (the ‘RRF Regulation’).

6

by the Commission as well as requests linked to reforms to follow up the country-specific

recommendations of the European Semester.

Lastly, following the results of the mid-term evaluation of the TSI, SG REFORM revised its

results framework to ensure more robust collection and aggregation of the programme’s

results going forward. Initial steps were taken in 2025, and work will continue in 2026.

II. The TSI 2025 cycle - facts and figures

Launch of the TSI 2025 cycle

The TSI 2025 cycle was launched during the TSI annual conference ‘Reforms with an

impact: together we are stronger’ on 24 and 25 April 2024, hosted by the European

Commissioner for Cohesion and Reforms Elisa Ferreira.

15 thematic TSI flagship technical support projects for 2025 werepresented at the

conference (see details below). In addition to these flagship projects, the other priorities

presented were multi-country projects and support for reforms in key priority areas to

strengthen Member States’ resilience and competitiveness and improve people’s lives.

Dialogues with Member States were subsequently held to help identify priorities, including

policy areas where multi-country support could meet common needs. A workshop was

organised on 10 September 2025 in Budapest for the coordinating authorities to finalise

coordination for the submission of such multi-country projects.

TSI 2025 requests for support

General call for requests

By 31 October 2024, Member States had submitted 885 requests for technical support in

response to the TSI 2025 general call, for an estimated EUR 318 million (roughly two and a

half times the available funding for the TSI in 2025)8. Following the withdrawal of three

requests, all other submitted requests were deemed eligible9 and 882 requests were thus

assessed for selection under the general call.

The requests submitted covered a wide range of policy areas. They included strengthening the

EU's competitiveness, providing a better business environment for SMEs, advancing the digital

transition - with a strong focus on artificial intelligence (AI), improving the quality of public

administration, and making energy systems fit for the green transition.

DG REFORM assessed the submitted requests against the assessment criteria set out in Article

9(5) of the TSI Regulation. These include the urgency, breadth and depth of the challenges

identified; the support needs in respect of the policy areas concerned; analysis of socio-

economic indicators; and the institutional and general administrative capacity of the Member

8 The amount of funding available for the TSI 2025 general call was EUR 120.4 million (as indicated in the TSI 2025 Financing Decision). 9 The eligibility of requests was verified against the criteria set out in Articles 8 and 9 of the TSI Regulation. The eligibility of potential beneficiaries was verified against the criteria set out in Article 2 of the TSI Regulation and Regulation (EU, Euratom) 2024/2509 of the European Parliament and of the Council of 23 September 2024 on the financial rules applicable to the general budget of the Union (‘the Financial Regulation’).

7

States concerned. For requests to be selected, they need a positive assessment in all the

criteria.

DG REFORM consulted other Commission departments to ensure that the technical support to

be provided under the TSI 2025 was in line with EU policies. The aim was also to avoid

duplicating other EU actions and funding, while complementing and building on other EU

programmes.

The requests covered support for Member States’ reforms identified in different circumstances

set out in the TSI Regulation10. These included reforms to tackle challenges identified through

the European Semester and broader economic governance process, as well as those linked to

implementing EU priorities and Member States’ own reform priorities.

Figure 3 - TSI 2025: circumstances of Member States’ requests11

Following the assessment and selection process outlined in Annex 1, 390 requests covering

reforms related to key EU priorities were selected under the TSI 2025 call for a total of

EUR 118 million. Seven additional requests were later selected in 2025 as additional funding

became available. This brought the total number of requests selected under the TSI 2025

general call to 397, including12:

• one request directly related to the implementation of a national RRP13;

• 145 requests related to the digital transition;

• 92 requests related to the European Green Deal;

• 39 requests related to equality: support for women, people with disabilities, the Roma

community, migrants, older people and the LGBTQIA+ community;

10 A single request for technical support may be linked to multiple circumstances hence the total does not match the total number of requests under TSI 2025. 11 Ibidem. 12 A single request for technical support may contribute to several EU priorities. 13 Based on the number of requests assessed by DG REFORM as having a direct link to the national RRPs. The 194 requests identified as linking to the RRPs in the circumstances set out in Figure 3 also include requests indirectly linked to RRPs as identified by Member States when submitting their requests.

135

133

106

135

308

264

87

153

88

87

217

259

0 100 200 300 400 500 600

Implementation of Economic adjustment programmes

Implementation of Union law (e.g. infringements)

Preparation, implementation and amendment of Recovery and Resilience Plans

Reforms in the context of economic governance process (e.g. CSR, Country reports, etc.)

Implementation of Member States’ own reform priorities

Implementation of Union priorities (e.g. CMU, Energy Union, Customs Union, etc.)

Non-selected requests Selected requests

8

• 63 requests related to PACE, which is a multi-country flagship project aimed at

promoting cooperation and cross-border exchanges among Member States.

In 2025, requests were selected covering all 27 Member States. No special measures were

adopted14.

TSI 2025 projects

The Financing Decision and annual work programme for 202515 was adopted on

31 March 2025. It set out the measures needed to implement the TSI in 2025. The 397

selected requests were streamlined into 136 projects16, because 295 multi-country

requests were merged into 41 multi-country projects to take advantage of economies of scale,

promote synergies and the potential for peer learning. The 136 TSI 2025 projects supported

397 reform initiatives in all 27 Member States17.

Figure 4 - TSI 2025: number of reforms supported in each Member State

41 multi-country projects were approved for launch under TSI 2025, only slightly below the

record 43 under TSI 2024.

14 Special measures may be taken under Article 12(7) of the TSI Regulation in the event of urgent needs. 15 Commission Implementing Decision C(2025)1860 final of 31 March 2025 on the financing of the Technical Support Instrument and the adoption of the work programme for 2025. 16 One project for ’Technical support to enhance the effective implementation and enforcement of EU restrictive measures (‘sanctions‘)’ resulted from the late selection of seven requests in November 2025. 17 The total number of reforms supported under TSI 2025 is higher than the total number of projects because multi-country projects correspond to multiple reforms in different Member States under TSI 2025.

9

With fewer projects under the TSI 2025 than the year before (136 versus 170 under TSI 2024),

the proportion of multi-country projects increased to 30%, up from 25% in 2024. The average

number of Member States participating in each multi-country project also increased. This

reflected both the continued demand from Member States for multi-country support (38% of

requests submitted were for multi-country projects), and the quality of such requests (56% of

selected requests were for multi-country projects).

The 18 multi-regional TSI projects (i.e. projects covering multiple regions) in 2025 covered

topics as diverse as environmental monitoring for adaptive management of coastal wetlands,

futureproofing education by supporting schools in the AI evolution and gender mainstreaming

in public policy and budgeting processes. There were also fewer multi-regional TSI projects in

2025 compared to previous years (38 in 2024).

Figure 5 - TSI 2021-2025: change in the number of multi-country and PACE projects

From a thematic perspective, 119 reforms supported by the TSI 2025 were to assist Member

States’ public administrations in strengthening their capacity to effectively tackle current and

future challenges and foster cross-country collaboration. In line with the ComPAct

communication adopted in October 2023, the TSI will support action by the Member States to

work together to close skills gaps, enable digital transformation, and lead the green transition.

0

50

100

150

200

250

300

2021 2022 2023 2024 2025

Multi-country projects + PACE Total projects

Examples of multi-country projects in TSI 2025

TSI 2025 multi-country projects included:

(i) 14 Member States working together to implement EU tax legislation to modernise and

simplify tax and customs procedures and reduce the administrative burden for SMEs;

(ii) the ‘FutureProof Education’ project which provides TSI support to schools in Germany,

Sweden, and Ireland to develop guidance for the responsible and meaningful use of AI

in schools, and set up AI literacy programmes; and

(iii) eight Member States receiving support to implement the Carbon Border Adjustment

Mechanism (CBAM) in its definitive phase by boosting national competent authorities’

expertise and resources to handle CBAM processes effectively.

10

Flagship projects

TSI flagships projects were introduced to focus on helping Member States to deliver on key EU

political priorities.

In line with the key priority to strengthen the EU's competitiveness, the TSI 2025 supported

109 reforms to help Member States improve their business environment, close the innovation

gap, build a net-zero economy, and promote the EU's economic security. For example, the TSI

supported 38 reforms in 22 Member States to reduce unnecessary administrative burdens for

SMEs, to promote start-ups and scale-ups and to enable them to be more productive,

competitive and resilient.

More than 130 reforms linked to the digital transition were supported by TSI 2025 projects,

with a strong focus on AI and innovative technologies.

The uptake of flagship technical support projects increased again in the TSI 2025 cycle

compared to previous cycles. 90 of the 136 TSI 2025 projects were linked to the 15 flagship

projects, i.e. 66% (up from 82 out of 170 TSI 2024 projects). This increase in the proportion of

flagship projects confirmed the relevance of the 15 flagship projects put forward by DG

REFORM to address reform needs in several Member States and to align funding with top EU

priorities. Flagship projects covered several aims such as improving the quality of public

administration, providing a better business environment for SMEs, and making energy systems

fit for the green and digital transition. They are listed in the table below.

Example of TSI 2025 public administration and governance project

The PACE multi-country flagship project aims to promote cooperation and cross-border

exchanges among Member States to build administrative capacity and prepare the next

generation of policymakers in the EU. In 2025, PACE was implemented using TAIEX and

through indirect management.

PACE saw significant take-up with the objective of implementing 121 exchanges in 20

Member States for 477 participants, roughly double the scale of PACE in 2O24. The

five Member States that received the most support from PACE are respectively Germany,

Poland, Romania, Belgium, and Portugal.

11

Pilot for enlargement countries as observers

SG REFORM and DG ENEST continued the pilot to allow countries that are candidates countries

or potential candidates to join the EU to be ‘observers’ of selected TSI projects in 2025, without

TSI funding. This was consistent with the Commission’s political priority of accelerating the

integration of, and accession process for, candidate countries and potential candidates, and

followed positive feedback from both Member States and candidate countries and potential

candidates on the pilots in 2023 and 2024. This was done with the agreement of the respective

beneficiary authorities in the Member States and the involvement of the candidate countries

and potential candidates.

The pilot was offered to nine candidate countries and potential candidates in 2025. Of these,

all except Türkiye expressed interest in participating as observers in a TSI 2025 project. This

included Ukraine, which participated for the first time in the 2025 pilot. The candidate countries

and potential candidates participated as observers in five projects, two of which were followed

by more than one candidate country and potential candidate. For example, Albania, North

Macedonia, and Serbia participated as observers in the TSI 2025 project on implementing

Effective Green Budgeting Practices.

III. Project execution

SG REFORM’s experts were closely involved in all phases of the projects launched under TSI

2025: project design, project implementation, monitoring, and evaluation of progress and

achievements.

Project design was developed by SG REFORM using the demand-driven approach of the TSI.

This approach involved extensive interaction with national authorities (through outreach and

high-level meetings between SG REFORM’s senior management and representatives of

national authorities) to discuss needs and projects’ intended outcomes. Country coordinators

TSI 2025 flagships

• ComPAct - Pillar I - Skills for public administration systems

• ComPAct - Pillar II - Capacity for Europe's Digital Decade

• ComPAct - Pillar III - Greening Public Administration

• Economic Security in Technologies and Resources (ESTER)

• Innovative Public Financial Management

• EU Health Hub – Investing in Resilient Health System

• EU Supervisory Digital Finance Academy

• Improving Sustainability Reporting for Businesses

• Making Energy Systems Fit for the Green and Digital Transition

• PACE - Public Administration Cooperation Exchange

• Simplifying Revenue Administration for Businesses

• Single Market and Competitiveness

• Support implementation of the Migration and Asylum Pact

• Supporting the Resilience of Natural Resources

• Addressing Demographic Change Through Reforms

12

(SG REFORM officers who act as the main points of contact with Member States’ coordinating

authorities) played a major role in these interactions.

SG REFORM defined the methods of implementation for the 136 projects to be launched under

TSI 2025. As of May 2026, 125 of the TSI 2025 projects (92%) were on the ground, while

seven were under preparation and four had been cancelled. Of the four cancelled projects,

three were cancelled because Member States withdrew their requests for support18. The multi-

country project ‘Improving Sustainability Reporting for Businesses’ was cancelled because the

regulatory framework had changed following the adoption of an Omnibus simplification

package and the revision of the Corporate Sustainability Reporting Directive (CSRD). Another

reason was that work was already being carried out in this field through the European Financial

Reporting Advisory Group (EFRAG) and related EU-funded initiatives.

Cooperation with pillar-assessed entities (PAEs) under indirect management

continued to be the main method of implementing the TSI in 2025, in part due to

Member States’ requests for highly specialised (and at times sensitive) technical support.

Cooperation under indirect management accounted for 55% of the TSI 2025 cycle budget

(below the 66% peak in 2024, but still well above the 47% in 2023).

The PAEs with which SG REFORM cooperated for TSI 2025 included international organisations

(e.g. the Organisation for Economic Co-operation and Development, the Council of Europe, the

World Bank, the United Nations); entities such as the United Nations International Children's

Emergency Fund and the International Labour Organization; private entities with a public

service mission (e.g. Expertise France); and EU bodies (e.g. the European Supervisory Authorities

(ESAs)).

As indicated in the 2025 work programme for the TSI under the TSI Regulation, public

procurement represented 26% of the TSI budget in the 2025 cycle (in line with 2024, and well

below the 43% in 2023 and 2022).

The proportion of grants in the TSI budget in the 2025 cycle increased to 15%, well above the

4% in 2024 and the 7% in 2023. This was due to an increase in both the number and the

average value of grants and to operational reasons. For example, compared to TSI 2024, this

implementation mode was more often more suitable than other available modes.

SG REFORM was actively involved in the projects’ steering committees together with national

authorities’ representatives. This served the purposes of: (i) safeguarding the success of the

projects by monitoring their progress; (ii) steering activities towards the specific needs of the

Member States involved in alignment with EU policies; and (iii) increasing the TSI’s visibility.

This coordination, carried out by SG REFORM’s policy officers, proved even more essential for

projects involving multiple countries and therefore a greater number of stakeholders. Multi-

country projects involved several Member States pursuing a common objective. By

participating in this type of project, they benefitted from improved collaboration at EU level.

Other Commission directorates-general and EU decentralised agencies (e.g. the European

Securities and Markets Authority and the European Insurance and Occupational Pensions

Authority), were regularly involved in the TSI by providing expertise on thematic policy areas

18 Strengthening performance-informed budgeting and, ex ante and ex post impact assessments in Hungary, Support for effective implementation of the Energy Performance of Buildings Directive (EPBD) in Poland, and support for the transparency register for interest representation in Belgium.

13

(as they had for previous cycles). A network of representatives from competent directorates-

general ensured that the projects were consistent with EU policies and created added value,

avoiding overlaps with other ongoing initiatives at EU level.

IV. Cooperation and support plans

Cooperation and support plans19 (CSPs) were signed with each Member State’s coordinating

authority in 2025. The CSPs set out the guiding principles governing the provision of TSI

support to Member States, the planned working methods, the circumstances of the requests,

the intended scope of the support measures, and the indicative financing of support, in line

with the TSI Regulation. They indicated the common agreement of SG REFORM and the Member

States on the provision of technical support. In 2025, they were signed after the adoption of

the annual TSI work programme. They were then forwarded, following approval by the Member

States, to the European Parliament and the Council.

As in previous years, the CSPs described the proposed mandate of the TSI national coordinating

authorities, illustrating their role at each step of the TSI cycle. The CSPs were slightly amended

in 2025 to reflect the contribution of the coordinating authorities in evaluating TSI projects

after their completion. The amended version of the CSPs also invited national authorities to

take follow-up action and to implement the envisaged reforms.

To foster collaboration with and between coordinating authorities, the coordinating authorities

network, chaired by SG REFORM, met four times in 2025 (twice online and twice in person, on

14 May and on 9-10 September in Brussels).

V. Communication on the TSI

SG REFORM actively promoted the TSI in 2025 (including its projects, outcomes and impact).

To do so, SG REFORM worked with beneficiary authorities, support providers and the

Commission’s representations in each Member State. The main communication channels were

press releases, the Reform Support website, social media, publications, and various events

providing targeted information to diverse audiences, including the media and the general

public.

In 2025, the focus of communication on the TSI and reform support remained on presenting

key priorities, results and milestones in the programme’s cycle, emphasising reforms and their

broader impact on businesses and individuals.

On 31 March 2025, the Commission issued a press release to announce the adoption of the

TSI 2025 work programme and financing decision. It also highlighted that the new round of

reform projects would contribute to reducing the administrative burden for SMEs, boosting

start-ups, and fostering productivity, resilience and competitiveness.

To launch the TSI 2026 cycle, SG REFORM organised the TSI Annual Conference on ‘Supporting

reforms – Shaping the Future Together’ on 13 May 2025. High-level speakers from the

European institutions and national authorities discussed how the EU supports the Member

19 As defined in Article 9(5) of the TSI Regulation.

14

States’ reform processes and how the Commission can best keep supporting them in the

future. Almost 2 000 participants attended the event, in Brussels and online.

SG REFORM also co-organised or participated in various public events locally and online,

showcasing success stories and publicising TSI achievements.

The Reform Support website provided information on reforms structured by policy area and by

Member State. By the end of 2025, over 687 TSI project descriptions were available online –

a 25% increase on end-2024. This information was easily searchable via the TSI interactive

map. Over 150 000 unique visitors accessed the site in 2025, a 21% decrease on 2024.

In line with the transparency requirement set out in Article 17 of the TSI Regulation, the Reform

Support website is also a single online repository of final studies or reports produced through

TSI projects. This repository is searchable by year, topic, and Member State, enabling broad

access to these documents. By December 2025, 60% of completed TSI projects had their final

studies or reports available online, an 11% increase compared to December 2024.

SG REFORM remained active on social media, including on X. It also set up a BlueSky account

and partnered with DG ECFIN on LinkedIn. SG REFORM’s increasing internal video production

capacity also enabled it to update its YouTube channel with new and original content. Three

videos were produced in 2025 on topics such as electricity market reforms and the TSI’s

support for managing environmental risks.

Finally, EU-wide communication campaigns and reports (such as the 2025 EU General Report)

mention the TSI’s role in assisting Member States in meeting their reform goals in line with EU

objectives.

VI. Evaluation of the TSI

SG REFORM continuously assesses the technical support it provides to Member States through

the TSI, at both overall programme and individual project levels. The aim of this assessment

is to obtain evidence of the programme’s achievements and ensure these are in line with its

objectives.

At overall programme level, the mid-term evaluation of the TSI20, adopted by the

Commission on 12 May 2025, analysed the early implementation of the TSI in line with Article

16 of the TSI Regulation. The evaluation followed the EU better regulation guidelines and was

structured around five evaluation criteria (effectiveness, efficiency, relevance, coherence and

EU added value).

The evaluation confirmed that the TSI is successfully achieving its specific objective, which is

to improve all types of administrative capacity of Member States across the EU, especially the

internal administrative mechanisms that are the basis for reforms. In addition, it highlighted

that the success of technical support and the achievement of long-term sustainable results

depend on Member States consistently and systematically following up on technical support

projects. The evaluation demonstrated that continued ownership by national authorities was a

crucial factor in ensuring follow-up actions and use of the outputs delivered by technical

20 Report from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, Mid-term evaluation of the Technical Support Instrument (2021- 2027), COM/2025/198 final: EUR-Lex - 52025DC0198 - EN - EUR-Lex.

15

support projects. It also found that this follow-up depends on additional national factors, such

as the availability of financial resources, stable staffing, and political and administrative

continuity.

The evaluation highlighted four main areas of improvement for the TSI:

(i) the need for careful review of the level of ambition of TSI requests during their assessment

(as Member States appreciate TSI support for smaller reforms but show less appetite for

requesting expertise for major and difficult reforms);

(ii) the value of aligning TSI support with country-specific recommendations as the TSI’s areas

of support broadly match these but its support is not always directly linked to the difficult

reforms needed to effectively address specific country-specific recommendations;

(iii) that TSI follow-up on outcomes and impacts could be made more systematic (as Member

States have no legal obligation to follow up and report on outcomes and currently only do so

in 60% of cases); and

(iv) that the impact of the TSI – albeit difficult to measure – could be increased with a greater

level of ambition for TSI projects.

Based on the findings and lessons learned from the mid-term evaluation, SG REFORM adapted

its evaluation strategy to step up the monitoring and evaluation of technical support under the

TSI and to better track the consolidated long-term results achieved after TSI projects’ closure.

At project level, SG REFORM’s results framework was also strengthened, following the mid-

term evaluation. It now includes a more robust collection of more detailed results, mainly by

introducing common reporting indicators across projects.

Individual TSI project monitoring continued through the TSI’s two-step ‘feedback mechanism’.

The first step, shortly after project closure, assesses the level of satisfaction of the main

stakeholders involved in project design and delivery. The second step, typically one year after

project closure, assesses the extent to which each project has delivered its expected results.

During 2025, SG REFORM sent 189 satisfaction questionnaires to beneficiary authorities, a

marginal increase on 2024. Completed satisfaction questionnaires were received for 133 TSI

projects (a 70% response rate, and 9% above the rate for 2024, continuing the positive trend).

Feedback from beneficiary authorities indicated an average satisfaction rating of 9.3 out of

10 for the support provided by SG REFORM and 8.8 out of 10 for the success of the projects.

These ratings were both very positive and in line with the values in 2024. The average

satisfaction of beneficiary authorities with their project provider (i.e. the entity providing the

expertise under the TSI project) was 8.3 out of 10, only marginally below the score of 8.4 out

of 10 for 2024. SG REFORM will continue efforts to further increase response rates so as to

better track the long-term results achieved after TSI projects’ close.

VII. Interinstitutional activities

At interinstitutional level, SG REFORM’s Director-General met the European Parliament’s joint

Budget and Economic and Monetary Affairs Committees on 5 November 2025 for an exchange

of views on implementing the TSI, in accordance with Article 15(3) of the TSI Regulation. The

exchange of views mainly covered the high demand for TSI support as shown by the volume

of requests received from Member States, how to increase further the share of TSI multi-

16

country projects, how TSI projects can generate long-term results after TSI support finishes,

and how the TSI supports the implementation of reforms in the recovery and resilience plans

(RRPs) and country-specific recommendations.

Questions raised by the members of the Budget and Economic and Monetary Affairs

Committees were answered by the Director-General who clarified the approach for the two

remaining TSI cycles. The Director-General focused on completion of the RRPs and called on

Member States to be strategic and specific on TSI support requested, linking this to country-

specific recommendations where TSI support would have the biggest impact.

In terms of discussions with the Council, SG REFORM took part in several meetings of the

Working Party of Foreign Relations Counsellors in its sanctions formation (RELEX/Sanctions) to

update all Member States (alongside direct TSI beneficiaries) on the progress of TSI projects

on sanctions. The findings of the multi-country TSI project on sanctions implementation21

concluded in September 2025 were, for instance, shared with all Member States.

21https://reforms-investments.ec.europa.eu/technical-support-instrument-0/financial-sector-and-access- finance/effective-implementation-sanctions-regime-and-enhanced-cross-border-cooperation-eu-member- states_en.

17

CONCLUSION

2025 marked both a record year and a period of major changes for the TSI.

An unprecedented 882 requests for support from Member States were assessed under the TSI

2025 general call for requests, far exceeding the programme’s capacity. A rigorous

assessment and selection process was carried out based on the TSI Regulation’s assessment

criteria. Following this process, 390 requests were selected – alongside seven further

requests selected later – for a total amount of EUR 118 million, leading to the design

of 136 projects to support 397 reform initiatives in all 27 Member States.

The continued increase in the scale of multi-country projects demonstrated the TSI’s

capacity to bring further EU added value and to facilitate exchanges of good practice and

mutual learning opportunities between national administrations. Similarly, the increase in

uptake of proposed TSI flagships confirmed the value of this approach and enabled the

funding to focus on EU priorities under TSI 2025, while the TSI remained a demand-driven

instrument. 2025 was the first year in which a majority of TSI projects were linked to flagship

projects. The further increase in support to Member States’ reforms tackling EU priorities

through both flagship and multi-country projects made it possible to maintain a broad

coverage of policy areas given the high number of flagships, while maximising the added value

provided.

Once again, Member States gave a positive assessment of SG REFORM’s continuous support

in implementing TSI projects, including projects from previous cycles (since many TSI projects

run for several years). This support ensured that project outputs remained in line with Member

States’ objectives. According to feedback received from beneficiary authorities at project level

and from coordinating authorities at national level, Member States highly appreciated the

support provided through the TSI. They also appreciated the active role they can play in

helping to design and implement projects and SG REFORM’s effective communication.

Opportunities for improvement highlighted by the mid-term evaluation of the TSI were also

acted upon. SG REFORM strengthened the TSI’s results framework to ensure more robust

collection and aggregation of the programme’s results, mainly by introducing common

indicators across projects.

With the arrival of a new College, a more focused approach was followed for TSI 2026. Under

that cycle, the Commission proposed one flagship project linked to the European Semester and

its country-specific recommendations for Member State reforms, and a small number of multi-

country projects. In its final 2027 cycle, the TSI will continue this more focused approach while

also paving the way to the next MFF. To that end, it will provide technical support to Member

States to address major national and transnational challenges, focusing on areas where both

the EU added value and likely impact of EU support will be the highest over the coming years.

18

Annex 1 – The TSI annual cycle

End of project + 3 months

DG REFORM launches the satisfaction

questionnaire to collect feedback from DG

REFORM colleagues, beneficiary authorities

and providers on the project

implementation.

End of project - 12 months later

DG REFORM follows up with Beneficiary

Authorities in Member States to ensure

that expected outcomes are achieved and

after about 12 months submits to them a

formal feedback survey.

March-June Year N

SG REFORM designs the TSI projects and defines the project planned activities, outputs, and

outcomes in collaboration with the beneficiary authorities in the Member States. SG REFORM

selects the best available expertise to help the team bring tailored support to the Member States.

PROJECT EVALUATION

SUBMISSION AND SELECTION

PROJECT IMPLEMENTATION

PREPARATION AND OUTREACH

May-June Year N-1

The TSI launch event officially launches the

next TSI cycle and presents the programme

priorities and innovations to the Member

States.

March-April Year N-1

SG REFORM defines priorities for the next

TSI cycle, in consultation with Member

States and other Commission services,

where appropriate.

June Year N – September Year N+2

DG REFORM designs the TSI projects and defines the project planned activities, outputs, and

outcomes in collaboration with the beneficiary authorities in the Member States. DG REFORM

selects the best available expertise to help the team bring tailored support to the Member States.

During the TSI project implementation, DG REFORM works in close cooperation with the

beneficiary authorities and the providers of technical expertise.

September–October Year N-1

SG REFORM and Member States discuss ideas for potential TSI technical support requests.

31 October Year N-1

The EU Member States wishing to receive technical support submit their requests to the

Commission via their national coordinating authority by 31 October. Ownership and

engagement are key to the success of reforms.

November-December Year N-1

SG REFORM analyses the requests received along the principles of equal treatment, sound

financial management and transparency. The assessment phase also includes the

consultation of other Commission services to confirm the absence of overlap and to ensure

complementarity with ongoing support policies.

December–March Year N

SG REFORM pre-selects the technical support projects to be financed and launches the internal

decision-making process. The Commission approves the TSI work programme and financing

decision for the selected requests.

April-June Year N

The TSI Cooperation and Support Plans are agreed yearly by the Commission and the Member

State concerned and set out the agreed priority areas and scope of support, objectives, indicative

timeline, and financial envelope.

June Year N onwards

During the TSI project implementation, SG REFORM works in close cooperation with the

beneficiary authorities and the providers of technical expertise.

End of project – From 6 months later

SG REFORM follows up with Beneficiary

Authorities in Member States to ensure

that expected outcomes are achieved and

submits a formal feedback survey to them.

End of project + 3 months

SG REFORM launches the satisfaction

questionnaire to collect feedback from SG

REFORM staff, beneficiary authorities and

providers on the project implementation.

19

Annex 2 – 2025 TSI general call: requests by Member State 22

Country Submitted23 Not selected Selected Austria 27 16 11 Belgium 35 19 16 Bulgaria 30 20 10 Croatia 34 17 17 Cyprus 30 16 14 Czechia 36 21 15 Denmark 15 8 7 Estonia 16 5 11 Finland 25 13 12 France 31 12 19 Germany 64 28 36 Greece 47 28 19 Hungary 19 10 9 Ireland 25 11 14 Italy 46 30 16 Latvia 32 17 15 Lithuania 20 12 8 Luxembourg 13 7 6 Malta 30 15 15 Netherlands 42 23 19 Poland 49 28 21 Portugal 54 34 20 Romania 59 35 24 Slovakia 31 21 10 Slovenia 19 7 12 Spain 43 27 16 Sweden 10 5 5 Total 882 485 397

22 Including seven requests from late selection. 23 Excluding withdrawn requests.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 11.9.2026 COM(2026) 452 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2025. aasta aruanne tehnilise toe instrumendi kohta

1

Eessõna

2025. aasta oli tehnilise toe instrumendi jaoks rekordiline ning ühtlasi suurte muutuste aasta.

Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsüklis oli liikmesriikide nõudlus seni suurim ning seega

valiti välja ka seni suurim arv toetustaotlusi. Tehnilise toe instrumendi populaarsus kasvas

kõigi selle eri võimaluste osas, eelkõige aga juhtprojektide ja mitut riiki hõlmavate projektide

puhul.

2025. aasta oli esimene, mil enamik tehnilise toe instrumendi projekte oli seotud

juhtprojektidega, mida Euroopa Komisjon edendab selleks, et toetada liikmesriike neile ühiselt

vajalike ja ELi prioriteetidega seotud reformide elluviimisel. Nii jätkub juba aastaid täheldatud

suundumus, mida iseloomustab tehnilise toe instrumendi juhtprojektide ja mitut riiki

hõlmavate projektide osakaalu suurenemine. Tehnilise toe instrumendi juhtprojektide või mitut

riiki hõlmavate projektide kaudu toetatud reformid moodustasid enamiku 2025. aastal

toetatud reformidest.

2025. aastal said tehnilise toe instrumendi raames tehnilist tuge toetatavad ametiasutused

kõigist liikmesriikidest sellistes poliitikavaldkondades, nagu näiteks avalik haldus ja

valitsemine, finantssektor ja juurdepääs rahastamisele, konkurentsivõime, rohe- ja digipööre

ning sotsiaalne Euroopa. Ainult ühe tehnilise toe instrumendi 2025. aasta projektiga toetati

otseselt riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamist, mis näitab, et taaste- ja

vastupidavusrahastu rakendamine on juba jõudnud kaugemasse järku.

Liikmesriigid andsid reformide ja investeeringute rakkerühmalt saadud toetusele taas

positiivse hinnangu. Nii toetatavatelt ametiasutustelt kui ka koordineerivatelt asutustelt

saadud tagasiside näitas, et liikmesriigid hindasid tehnilise toe instrumendist saadud toetust

kõrgelt.

Samal ajal võttis reformide ja investeeringute rakkerühm enda kanda tehnilise toe instrumendi

haldamise. Reformide ja investeeringute rakkerühm vastutab ka taaste- ja

vastupidavusrahastu rakendamise ning Euroopa poolaasta koordineerimise eest. Seega teeb

rakkerühm järelevalvet kogu riikliku reformi- ja investeerimistsükli raames antava ELi toetuse

üle. See muudatus kajastas Euroopa Komisjoni muutuvaid prioriteete, eelkõige vajadust

tagada taaste- ja vastupidavusrahastu edukas rakendamine 2026. aasta lõpuks.

Seega lihtsustati tehnilise toe instrumendi 2026. aasta tsüklit: suuremat rõhku pandi komisjoni

välja pakutud mitut riiki hõlmavatele projektidele ning Euroopa poolaasta ja selle riigipõhiste

soovitustega tihedamalt seotud reformidele.

Tehnilise toe instrumendi vahehindamise tulemuste põhjal tugevdas reformide ja

investeeringute rakkerühm veelgi oma tulemusraamistikku, et programmi tulemusi

kajastavaid andmeid usaldusväärsemalt koguda ja koondada, eelkõige võttes kõigi projektide

puhul kasutusele ühised aruandlusnäitajad.

Valmistume praegu tehnilise toe instrumendi viimaseks, 2027. aasta tsükliks, mille käigus

antav toetus loob loodetavasti eeldused meetmete võtmiseks ELi järgmise mitmeaastase

finantsraamistiku raames.

Declan Costello

Reformide ja investeeringute rakkerühma peadirektor

2

SISUKORD

Eessõna ................................................................................................................................................................................1

Tehnilise toe instrument ..................................................................................................................................................3

Tehnilise toe instrumendi rakendamine 2025. aastal ......................................................................................4

I. Põhipunktid ...............................................................................................................................................................4

II. Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükkel – faktid ja arvud .................................................7

Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükli käivitamine ....................................................................7

Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükli toetustaotlused ...........................................................7

Tehnilise toe instrumendi projektid 2025. aastal ......................................................................................9

Juhtprojektid .............................................................................................................................................................. 11

Katseprojekt, mis hõlmab laienemisprotsessis osalevaid riike vaatlejatena........................... 12

III. Projektide elluviimine ....................................................................................................................................... 12

IV. Koostöö- ja toetuskavad ................................................................................................................................ 14

V. Tehnilise toe instrumendist teavitamine ................................................................................................ 14

VI. Tehnilise toe instrumendi hindamine ....................................................................................................... 15

VII. Institutsioonidevaheline tegevus ............................................................................................................... 17

Kokkuvõte ............................................................................................................................................................................. 18

Lisa 1. Tehnilise toe instrumendi iga-aastane tsükkel ............................................................................. 20

Lisa 2. Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta üldine taotlusvoor: taotlused liikmesriikide

kaupa ................................................................................................................................................................................ 21

3

TEHNILISE TOE INSTRUMENT

Tehnilise toe instrument1 on ELi programm, mille raames pakutakse liikmesriikidele

kohandatud tehnilist oskusteavet, et suurendada nende suutlikkust reforme

kavandada ja ellu viia, sealhulgas riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kaudu. Instrumendi

üldeesmärk on edendada ELi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust,

toetades liikmesriike majandusliku ja sotsiaalse taastumise, vastupanuvõime ning ülespoole

suunatud majandusliku ja sotsiaalse lähenemise saavutamiseks vajalike reformide

elluviimisel.

Tehnilise toe instrumenti haldab Euroopa Komisjoni reformide ja investeeringute rakkerühm2.

See on kättesaadav kõigile liikmesriikidele, kes soovivad tuge reformide kavandamisel ja

elluviimisel. See hõlmab reforme, millega lahendatakse majanduspoliitika koordineerimise

Euroopa poolaasta käigus või ELi õiguse rakendamisel kindlaks tehtud probleeme, ning

liikmesriigi enda algatusel elluviidavaid reforme. Tehnilise toe instrumendi raames ei

toimu rahaliste vahendite eelnevat eraldamist liikmesriikide või poliitikavaldkondade

kaupa.

Tehnilise toe instrumendi finantsplaneeringut on 2027. aasta eelarveprojektis kohandatud, et

võtta arvesse 2025. ja 2026. aastaks eraldatud kulukohustuste assigneeringute väiksemat

mahtu ning 2027. aasta eelarveprojektis taotletud assigneeringuid. Kulukohustuste

assigneeringute märkimisväärne vähendamine 2026. aastal tulenes reformide ja

investeeringute rakkerühma vajadusest seada esikohale taaste- ja vastupidavusrahastu

rakendamine, mille tähtaeg läheneb. Nende muudatuste tulemusena vähenes tehnilise toe

instrumendi 2021.–2027. aasta kogueelarve 864,4 miljonilt eurolt 765,3 miljonile eurole3.

Liikmesriigid võivad taotleda ka tehnilist lisatuge kas otsetoetusena või oma taaste- ja

vastupidavuskavade raames.

Joonis 1. Tehnilise toe instrumendi 2021.–2027. aasta eelarve (miljonites eurodes)

Tehnilise toe instrumendi raames pakutakse toetatavatele liikmesriikide ametiasutustele

ainulaadset projektipõhist juurdepääsu tehnilisele oskusteabele ja vastastikusele õppele, et

aidata neil lahendada reformidega seotud probleeme. Instrument on nõudluspõhine ja selle

rakendamine korraldatakse aastapõhiste tsüklitena (nagu on kirjeldatud 1. lisas).

Tehnilise toe instrumendi raames tehakse kättesaadavaks oskusteave poliitilise nõustamise,

poliitika muutmise ning strateegiate ja reformide tegevuskavade koostamise valdkonnas,

samuti toetus seadusandlike, institutsiooniliste, struktuuri- ja haldusreformide valdkonnas. Siia

kuuluvad ka institutsioonilise, haldusalase või valdkondliku suutlikkuse suurendamine;

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1 (edaspidi „tehnilise toe instrumendi määrus“). 2 Tehnilise toe instrumenti haldas struktuurireformide toe peadirektoraat kuni viimase ühendamiseni taaste ja vastupidavuse rakkerühmaga 1. veebruaril 2025. Käesolevas aruandes räägitakse enne ühinemist toimunud sündmuste ja meetmetega seoses struktuurireformide toe peadirektoraadist ning pärast ühinemist toimunud või käimasolevate sündmuste ja meetmetega seoses reformide ja investeeringute rakkerühmast. 3 2022. aastal anti ka tehnilise toe instrumendi määruse artikli 7 alusel 6,4 miljoni euro väärtuses tehnilist tuge.

2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

116,4 118,7 121,1 123,5 121,0 52,5 112,2 765,3

4

seminarid, konverentsid ja õpikojad; parimate tavade vahetamine ja koolitusmeetmed; ühiste

meetodite väljatöötamine; IT-suutlikkuse suurendamine ning uuringute läbiviimine.

Instrumendi puhul ei nõuta liikmesriikidelt kaasrahastamist ega kanta neile vahendeid üle.

Komisjon rakendab instrumenti eelarve otsese ja kaudse täitmise korras.

Liikmesriikide haldussuutlikkuse suurendamiseks pakutakse igas tehnilise toe instrumendi

projektis ainulaadset oskusteavet, mida annavad komisjoni enda eksperdid või ELi

liikmesriikide haldusasutuste (näiteks komisjoni tehnilise abi ja teabevahetuse vahendi TAIEX4

kaudu), ELi ametite, rahvusvaheliste organisatsioonide või erasektori eksperdid.

Välisekspertide kaasamiseks sõlmib reformide ja investeeringute rakkerühm nendega lepingud

eelarve otsese täitmise (peamiselt erasektori ekspertidega) või kaudse täitmise raames5.

Reformide ja investeeringute rakkerühma töötajad on täielikult kaasatud iga projekti

elluviimise protsessi.

Tehnilise toe instrumendi projektidega võidakse toetada kas üht liikmesriiki (eraldiseisvad

projektid) või mitut liikmesriiki, kellel on vaja lahendada ühine probleem (mitut riiki hõlmavad

projektid). Komisjon pakub välja tehnilise toe instrumendi juhtprojekte, et toetada liikmesriike

neile ühiselt vajalike ja ELi prioriteetidega seotud reformide elluviimisel. Selliste projektide

puhul keskendutakse tehnilise toe instrumendi raames sellele, et aidata liikmesriikidel

saavutada ELi peamiste poliitiliste prioriteetidega seotud eesmärke.

TEHNILISE TOE INSTRUMENDI RAKENDAMINE

2025. AASTAL

I. Põhipunktid

Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsüklis oli liikmesriikide nõudlus toe järele seni

suurim. Liikmesriigid esitasid 885 toetustaotlust, soovides tuge, mille hinnanguline

kogumaksumus oli ligikaudu kaks ja pool korda nii suur kui kasutada olnud 121 miljonit eurot.

Tehnilise toe instrumendi populaarsus kasvas kõigi selle eri võimaluste osas, sealhulgas

juhtprojektide ja mitut riiki hõlmavate projektide puhul.

Rekordarv ehk 589 taotlust (67 % tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükli raames

esitatud taotlustest) oli seotud 15 juhtprojektiga, mille komisjon pakkus välja eesmärgiga

toetada liikmesriike neile ühiselt vajalike ja ELi prioriteetidega seotud reformide elluviimisel.

See tähendab, et tehnilise toe instrumendi juhtprojektidega seotud taotluste arv kasvas

2024. aasta tsükliga võrreldes rohkem kui 80 %. Nii oli 2025. aasta tsükkel esimene, mil

enamik tehnilise toe instrumendi projekte oli seotud juhtprojektidega. Juhtprojektidega oli

seotud 66 % tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükli projektidest (vastavad taotlused

moodustasid 77 % kõigist rahastamiseks välja valitud taotlustest). Mõlemad osakaalud olid

varasemate tsüklitega võrreldes märkimisväärselt suuremad; seda tingisid nii juhtprojektide

suurem arv tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsüklis kui ka järsult kasvanud huvi mitme

4 https://enlargement.ec.europa.eu/funding-technical-assistance/taiex_en. 5 Eelarve kaudse täitmise raames tehnilise toe instrumendi vahendeid haldavate üksuste loetelu on esitatud tehnilise toe instrumendi veebisaidil.

5

algatuse, näiteks avaliku halduse töötajate vahetusprogrammi vastu, mille maht ligikaudu

kahekordistus.

Samal ajal esitati tehnilise toe instrumendi 2024. aasta tsükliga võrreldes pea kaks

korda rohkem mitut riiki hõlmavaid taotlusi, mille arv oli 331 (moodustades

38 % tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükli raames esitatud taotluste koguarvust). See

kajastas liikmesriikide kasvavat nõudlust mitut riiki hõlmava toetuse järele. Lisaks hinnati

selliste taotluste kvaliteeti keskmiselt kõrgemaks kui eraldiseisvate projektide taotluste oma,

kuna 56 % välja valitud taotlustest olid mitut riiki hõlmavate projektide taotlused. Seega, kuigi

mitut riiki hõlmavate projektide arv moodustas 2025. aastal vaid väikese osa tehnilise toe

instrumendi projektide koguarvust – kuna nende puhul koondatakse mitme liikmesriigi

taotlused ühe projekti alla –, moodustasid nendega seotud reformid 2025. aastal enamiku

tehnilise toe instrumendi kaudu toetatud reformidest6 (54 %), nagu ka 2024. aastal.

Kooskõlas esitatud taotluste arvu suurenemisega valiti tehnilise toe instrumendi 2025. aasta

tsüklis toetamiseks välja seni suurim arv taotlusi. Välja valitud 397 taotlust koondati

136 projektiks, mis tähendab, et projektide arv oli väiksem kui 2024. aastal, mil käivitati

170 projekti. See vähenemine oli tingitud igas mitut riiki hõlmavas projektis osalevate

liikmesriikide keskmise arvu suurenemisest, kuna nende projektide arv jäi 2025. aastal

(41 mitut riiki hõlmavat projekti) peaaegu samaks, kui see oli olnud tehnilise toe instrumendi

2024. aasta tsüklis (43 mitut riiki hõlmavat projekti). Mitut riiki hõlmavate projektide osakaal

tehnilise toe instrumendi projektide koguarvus suurenes: 2024. aasta tsükli 25 %-lt (kokku

170 projekti) 2025. aasta tsükli 30 %-le (kokku 136 projekti).

Mitut riiki hõlmavate projektide ja juhtprojektide ulatuslikum kasutamine annab

tunnistust tehnilise toe instrumendi suutlikkusest luua täiendavat ELi lisaväärtust,

hõlbustada riikide haldusasutuste vahelist heade tavade vahetamist, avardada vastastikuse

õppimise võimalusi ning hoida samal ajal ELi prioriteedid kindlalt tähelepanu keskmes.

Nii nagu varasematel aastatel, anti tehnilise toe instrumendi raames tehnilist tuge

toetatavatele ametiasutustele kõigist liikmesriikidest paljudes eri poliitikavaldkondades

kooskõlas tehnilise toe instrumendi 2025. aasta üldises taotlusvoorus välja valitud riiklike

ametiasutuste esitatud eri laadi taotlustega. Poliitikavaldkondade hulka kuulusid avalik haldus

ja valitsemine, finantssektor ja juurdepääs rahastamisele, konkurentsivõime ning rohe- ja

digipööre (vt joonis 2).

6 Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükli raames toetatud reformide koguarv on projektide koguarvust suurem, sest 2025. aasta tsükli raames toetati mitut riiki hõlmavate projektide kaudu mitut reformi eri liikmesriikides.

6

Joonis 2. Tehnilise toe instrument 2025. aastal: projektid peamiste poliitiliste prioriteetide kaupa

2025. aastal toetati tehnilise toe instrumendi raames riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades

ette nähtud reforme ja investeeringuid vaid vähesel määral, mis näitab, et taaste- ja

vastupidavusrahastu7 rakendamine on juba jõudnud hilisemasse järku. Ainult üks tehnilise

toe instrumendi 2025. aasta projekt oli otseselt seotud riikliku taaste- ja

vastupidavuskavaga (projekt, millega aidati Poolal välja töötada pikaajalise hoolduse

kvaliteedi seire raamistik).

2025. aastal mõjutasid tehnilise toe instrumenti ka ulatuslikud organisatsioonilised

muudatused. Komisjon otsustas luua reformide ja investeeringute rakkerühma, ühendades

taaste ja vastupidavuse rakkerühma ning struktuurireformide toe peadirektoraadi.

1. veebruaril 2025 võttis reformide ja investeeringute rakkerühm enda kanda tehnilise toe

instrumendi rakendamise. Ta vastutab ka taaste- ja vastupidavusrahastu haldamise eest. See

muudatus kajastas Euroopa Komisjoni muutuvaid prioriteete, eelkõige vajadust tagada taaste-

ja vastupidavusrahastu edukas rakendamine 2026. aasta lõpuks. Sellest tulenevalt lihtsustati

tehnilise toe instrumendi 2026. aasta tsüklit, et see hõlmaks vähem, kuid mõjusamaid

projekte: keskenduti väiksemale arvule komisjoni välja pakutud mitut riiki hõlmavatele

projektidele ning Euroopa poolaasta riigipõhiste soovituste põhjal kavandatud reformidega

seotud taotlustele.

Samuti ajakohastas reformide ja investeeringute rakkerühm tehnilise toe instrumendi

vahehindamise tulemuste põhjal oma tulemusraamistikku, et tagada edaspidi programmi

tulemusi kajastavate andmete usaldusväärsem kogumine ja koondamine. Esimesed sammud

astuti 2025. aastal ja töö jätkub 2026. aastal.

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17 (edaspidi „taaste- ja vastupidavusrahastu määrus“).

7

II. Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükkel – faktid ja arvud

Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükli käivitamine

Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükkel käivitati tehnilise toe instrumendi iga-

aastasel konverentsil „Reforms with an impact: together we are stronger“ („Mõjusad

reformid: üheskoos oleme tugevamad!“), mis toimus 24. ja 25. aprillil 2024 ning mida

võõrustas Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira.

Konverentsil tutvustati tehnilise toe instrumendi 2025. aasta 15 eriteemalist

juhtprojekti (vt täpsemalt allpool). Lisaks neile juhtprojektidele tutvustati muude

prioriteetidena mitut riiki hõlmavaid projekte ning peamiste prioriteetsete valdkondade

reformide toetamist eesmärgiga suurendada liikmesriikide vastupanu- ja konkurentsivõimet

ning parandada inimeste eluolu.

Seejärel peeti liikmesriikidega arutelusid, et selgitada välja prioriteedid, sealhulgas

poliitikavaldkonnad, kus mitut riiki hõlmava toetuse abil saaks rahuldada liikmesriikide ühiseid

vajadusi. 10. septembril 2025 korraldati Budapestis koordineerivate asutuste seminar

eesmärgiga viia lõpule niisuguste mitut riiki hõlmavate projektide esitamise koordineerimisega

seotud töö.

Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükli toetustaotlused

Üldine taotlusvoor

31. oktoobriks 2024 olid liikmesriigid esitanud tehnilise toe instrumendi 2025. aasta üldises

taotlusvoorus 885 toetustaotlust, millega taotleti tuge hinnangulises kogumaksumuses

318 miljonit eurot (see on ligikaudu kaks ja pool korda suurem summa kui 2025. aastal

kasutada olnud rahastuse summa)8. Kõik esitatud taotlused peale kolme, mis olid tagasi

võetud, loeti abikõlblikuks9 ning seega hinnati üldises taotlusvoorus valiku tegemiseks

882 taotlust.

Esitatud taotlused hõlmasid kokku paljusid poliitikavaldkondi. Taotlustes käsitleti muu hulgas

selliseid valdkondi nagu ELi konkurentsivõime tugevdamine, VKEdele parema

ettevõtluskeskkonna loomine, digipöörde edendamine (pöörates suurt tähelepanu

tehisintellektile), avaliku halduse kvaliteedi parandamine ning energiasüsteemide

kohandamine rohepöördeks.

Struktuurireformide toe peadirektoraat hindas esitatud taotlusi tehnilise toe instrumendi

määruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Kriteeriumideks on

kindlakstehtud probleemide kiireloomulisus, ulatus ja raskus; asjaomaste poliitikavaldkondade

toetusvajadused; sotsiaalmajanduslike näitajate analüüs ning asjaomase liikmesriigi

8 Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta üldise taotlusvooru jaoks oli kasutada 120,4 miljonit eurot (nagu on märgitud tehnilise toe instrumendi 2025. aasta rahastamisotsuses). 9 Taotluste abikõlblikkust kontrolliti tehnilise toe instrumendi määruse artiklites 8 ja 9 sätestatud kriteeriumide alusel. Võimalike toetusesaajate rahastamiskõlblikkust kontrolliti tehnilise toe instrumendi määruse artiklis 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määruses (EL, Euratom) 2024/2509 (mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid) (finantsmäärus) sätestatud kriteeriumide alusel.

8

institutsiooniline ja üldine haldussuutlikkus. Välja saab valida ainult taotlused, mis saavad kõigi

kriteeriumide alusel positiivse hinnangu.

Struktuurireformide toe peadirektoraat konsulteeris teiste komisjoni talitustega, et tagada

tehnilise toe instrumendi raames 2025. aastal antava tehnilise toe kooskõla ELi poliitikaga.

Eesmärk oli ka vältida muude ELi meetmete ja toetuste dubleerimist ning samal ajal täiendada

muid ELi programme ja neile tugineda.

Taotlused käsitlesid liikmesriikide nende reformide toetamist, mis olid kindlaks tehtud

lähtuvalt tehnilise toe instrumendi määruses10 sätestatud eri asjaoludest. Muu hulgas käsitleti

reforme, millega lahendatakse Euroopa poolaasta ja laiema majanduse juhtimise protsessi

käigus kindlaks tehtud probleeme, ning reforme, millega aidatakse saavutada ELi prioriteetide

ja liikmesriikide endi reformiprioriteetidega seotud eesmärke.

Joonis 3. Tehnilise toe instrument 2025. aastal: liikmesriikide taotluste asjaolud11

1. lisas esitatud hindamis- ja valikuprotsessi tulemusena valiti tehnilise toe instrumendi

2025. aasta taotlusvooru raames välja 390 taotlust, mis katavad ELi peamiste

prioriteetidega seotud reforme ja mille rahaline kogumaht on 118 miljonit eurot.

2025. aastal valiti hiljem välja veel seitse taotlust, kuna kättesaadavaks tehti täiendavad

rahalised vahendid. Seega valiti tehnilise toe instrumendi 2025. aasta üldises taotlusvoorus

välja kokku 397 taotlust, sealhulgas12:

• üks taotlus oli otseselt seotud riikliku taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega;13

• 145 taotlust olid seotud digipöördega;

• 92 taotlust olid seotud Euroopa rohelise kokkuleppega;

• 39 taotlust olid seotud võrdõiguslikkusega, st toetasid naisi, puudega inimesi, roma

kogukonda, rändajaid, eakaid ja LGBTIQ+ kogukonda;

10 Üks tehnilise toe taotlus võib olla seotud mitme asjaoluga, mistõttu ei lange asjaoludel põhinev koguarv kokku tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükli taotluste koguarvuga. 11 Sealsamas. 12 Ühe tehnilise toe taotlusega võidakse toetada mitut ELi prioriteeti. 13 Aluseks on võetud nende taotluste arv, millel oli struktuurireformide toe peadirektoraadi hinnangul otsene seos riiklike taaste- ja vastupidavuskavadega. Joonisel 3 esitatud asjaolude alusel taaste- ja vastupidavuskavadega seotuks loetud 194 taotluse hulka kuuluvad ka taotlused, mille liikmesriigid märkisid esitamisel nende kavadega kaudselt seotuks.

135

133

106

135

308

264

87

153

88

87

217

259

0 100 200 300 400 500 600

Majanduslike kohandamisprogrammide rakendamine

Liidu õiguse rakendamine (nt õigusrikkumised)

Taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamine, muutmine, elluviimine

Majanduse juhtimise protsessiga seotud reformid (riigipõhised soovitused, riigiaruanded jmt)

Liikmesriikide endi reformialaste prioriteetide rakendamine

Liidu prioriteetide rakendamine (kapitaliturgude liit, energialiit, tolliliit jne)

Valikust välja jäänud taotlused Valituks osutunud taotlused

9

• 63 taotlust olid seotud avaliku halduse töötajate vahetusprogrammiga, mis on mitut

riiki hõlmav juhtprojekt, mille eesmärk on edendada koostööd ja piiriülest

teabevahetust liikmesriikide vahel.

2025. aastal välja valitud taotlustega hõlmati kõik 27 liikmesriiki. Erimeetmeid ei võetud14.

Tehnilise toe instrumendi projektid 2025. aastal

2025. aasta rahastamisotsus ja aasta tööprogramm võeti vastu 31. märtsil 202515. Selles

sätestati 2025. aasta tehnilise toe instrumendi rakendamiseks vajalikud meetmed. 397 välja

valitud taotlust koondati 136 projektiks,16 kuna 295 mitut riiki hõlmavat taotlust

ühendati 41 mitut riiki hõlmavaks projektiks, et saada kasu mastaabisäästust, edendada

koostoimet ja parandada vastastikuse õppimise võimalusi. Tehnilise toe instrumendi

2025. aasta 136 projektiga toetati kõigis 27 liikmesriigis kokku 397 reformialgatust17.

Joonis 4. Tehnilise toe instrument 2025. aastal: toetatud reformide arv igas liikmesriigis

14 Kiireloomuliste vajaduste korral võib tehnilise toe instrumendi määruse artikli 12 lõike 7 alusel võtta erimeetmeid. 15 Komisjoni 31. märtsi 2025. aasta rakendusotsus tehnilise toe instrumendi rahastamise ja 2025. aasta tööprogrammi vastuvõtmise kohta (C(2025) 1860 final). 16 Üks projekt („Tehniline tugi ELi piiravate meetmete (sanktsioonide) tulemusliku rakendamise ja täitmise tagamise edendamiseks“) loodi seitsme taotluse alusel, mis valiti välja hiljem, 2025. aasta novembris. 17 Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükli raames toetatud reformide koguarv on suurem kui projektide koguarv, sest 2025. aasta tsükli raames toetati mitut riiki hõlmavate projektide kaudu mitut reformi eri liikmesriikides.

10

Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükli raames kiideti käivitamiseks heaks 41 mitut riiki

hõlmavat projekti – vaid veidi vähem kui 2024. aasta tsükli raames, mil kinnitati rekordarv

ehk 43 projekti.

Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsüklis oli projektide arv eelmise aastaga võrreldes

väiksem (136; 2024. aastal oli see arv 170), kuid mitut riiki hõlmavate projektide osakaal

kasvas 2024. aasta 25 %-lt 30 %-le. Samuti kasvas igas mitut riiki hõlmavas projektis

osalevate liikmesriikide keskmine arv. See annab tunnistust nii liikmesriikide jätkuvast

nõudlusest mitut riiki hõlmava toetuse järele (38 % esitatud taotlustest olid mitut riiki

hõlmavate projektide taotlused) kui ka selliste taotluste kvaliteedist (need moodustasid 56 %

valituks osutunud taotlustest).

2025. aasta tsükli 18 mitut piirkonda hõlmava tehnilise toe instrumendi projekti puhul

käsitleti selliseid väga erinevaid teemasid nagu keskkonnaseire rannikuäärsete märgalade

kohanduvaks majandamiseks, hariduse tulevikukindlaks muutmine koolidele tehisintellekti

arenguga kohanemiseks toetuse pakkumise kaudu ning soolise aspekti arvestamine avaliku

poliitika kujundamises ja eelarve koostamise menetlustes. Mitut piirkonda hõlmavate tehnilise

toe instrumendi projektide arv oli samuti 2025. aastal varasemate aastatega võrreldes

väiksem (2024. aastal oli see arv olnud 38).

0

50

100

150

200

250

300

2021 2022 2023 2024 2025

Mitut riiki hõlmavad projektid + PACE Kõik projektid kokku

Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta mitut riiki hõlmavate projektide näited

Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta mitut riiki hõlmavate projektide hulgas on:

i) projekt, milles 14 liikmesriiki teevad koostööd ELi maksualaste õigusaktide

rakendamisel eesmärgiga ajakohastada ja lihtsustada maksumenetlusi ja

tolliprotseduure ning vähendada VKEde halduskoormust;

ii) projekt „Tulevikukindel haridus“, mille raames saavad Saksamaa, Rootsi ja Iirimaa

koolid tehnilise toe instrumendist toetust, et töötada välja suunised tehisintellekti

vastutustundlikuks ja mõtestatud kasutamiseks koolides ning luua

tehisintellektipädevuse programme, ja

iii) projekt, mille raames toetatakse kaheksat liikmesriiki süsiniku piirimeetme (SPIM)

rakendamisel selle lõplikus etapis, suurendades riiklike pädevate asutuste

eksperditeadmisi ja vahendeid, et SPIMiga seotud protsesse saaks tõhusalt hallata.

11

Joonis 5. Tehnilise toe instrument 2021–2025: mitut riiki hõlmavate projektide ja avaliku halduse

töötajate vahetusprogrammi projektide arvu muutus

Kui vaadata teemavaldkondi, siis oli tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükli raames

toetatud 119 reformi eesmärk aidata liikmesriikide haldusasutustel suurendada oma

suutlikkust lahendada tulemuslikult praegusi ja tulevasi probleeme ning edendada

riikidevahelist koostööd. Kooskõlas 2023. aasta oktoobris vastu võetud ComPActi teatisega

toetatakse tehnilise toe instrumendi kaudu meetmeid, mille raames liikmesriigid teevad

koostööd oskuste nappuse vähendamiseks, digipöörde edendamiseks ja rohepöörde

juhtimiseks.

Juhtprojektid

Tehnilise toe instrumendi juhtprojektid võeti kasutusele eesmärgiga aidata liikmesriikidel

saavutada ELi peamiste poliitiliste prioriteetidega seotud eesmärke.

Kooskõlas ühe peamise prioriteediga – suurendada ELi konkurentsivõimet – toetati tehnilise

toe instrumendi 2025. aasta tsükli raames 109 reformi, et aidata liikmesriikidel parandada

ettevõtluskeskkonda, vähendada innovatsioonilõhet, ehitada üles kliimaneutraalset majandust

ning edendada ELi majandusjulgeolekut. Näiteks toetati tehnilise toe instrumendi raames

38 reformi 22 liikmesriigis, et vähendada VKEde tarbetut halduskoormust, edendada idu- ja

kasvufirmasid ning aidata neil suurendada tootlikkust, konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet.

Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta projektidega toetati rohkem kui 130 digipöördega

seotud reformi, kusjuures suurt tähelepanu pöörati tehisintellektile ja uuenduslikele

tehnoloogiatele.

Ka tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsüklis suurenes tehnilise toe juhtprojektide

kasutuselevõtt võrreldes eelmiste tsüklitega. Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta

136 projektist olid 90 ehk 66 % seotud 15 juhtprojektiga (2024. aasta tsüklis oli selliste

projektide osakaal väiksem: 82 projekti 170st). Juhtprojektide osakaalu suurenemine kinnitas

struktuurireformide toe peadirektoraadi välja pakutud 15 juhtprojekti asjakohasust mitme

liikmesriigi reformivajadustega tegelemisel ja rahastamise ELi peamiste prioriteetidega

kooskõlla viimisel. Juhtprojektidel oli mitu eesmärki, näiteks avaliku halduse kvaliteedi

parandamine, VKEdele parema ettevõtluskeskkonna loomine ning energiasüsteemide

kohandamine rohe- ja digipöördeks. Need on loetletud allpool esitatud tabelis.

Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükli avaliku halduse ja valitsemise

projekti näide

Mitut riiki hõlmava juhtprojekti Avaliku halduse töötajate vahetusprogramm eesmärk

on edendada liikmesriikide vahelist koostööd ja piiriülest teabevahetust, et suurendada ELis

haldussuutlikkust ja valmistada ette järgmise põlvkonna poliitikakujundajaid. 2025. aastal

rakendati seda programmi TAIEXi vahendusel ja eelarve kaudse täitmise korras.

Programm võeti aktiivselt kasutusele ning eesmärgiks seati korraldada 20 liikmesriigis

477 osaleja 121 vahetust, mis tähendab, et programmi maht kasvas võrreldes

2024. aastaga ligikaudu kaks korda. Avaliku halduse töötajate vahetusprogrammi kaudu

said kõige rohkem toetust (alates suurima toetuse saajast) Saksamaa, Poola, Rumeenia,

Belgia ja Portugal.

12

Katseprojekt, mis hõlmab laienemisprotsessis osalevaid riike vaatlejatena

Reformide ja investeeringute rakkerühm ning laienemise ja idanaabruse peadirektoraat

jätkasid katseprojekti, mille raames võimaldati ELi kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel

kandidaatriikidel osaleda 2025. aastal valitud tehnilise toe instrumendi projektides

vaatlejatena, ilma et nad saaksid tehnilise toe instrumendist rahastust. See oli kooskõlas

komisjoni poliitilise prioriteediga kiirendada kandidaatriikide ja potentsiaalsete

kandidaatriikide integreerimist ja ühinemisprotsessi ning tugines 2023. ja 2024. aasta

katseprojektide kohta nii liikmesriikidelt kui ka kandidaatriikidelt ja potentsiaalsetelt

kandidaatriikidelt saadud positiivsele tagasisidele. Projekti jätkati asjaomaste liikmesriikide

toetatavate ametiasutuste nõusolekul ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide

osalusel.

2025. aastal pakuti katseprojektis osalemise võimalust kokku üheksale kandidaatriigile ja

potentsiaalsele kandidaatriigile. Neist kõik peale Türgi väljendasid huvi osaleda vaatlejatena

mõnes tehnilise toe instrumendi 2025. aasta projektis. Nende hulgas oli ka Ukraina, kes osales

2025. aastal katseprojektis esimest korda. Kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid

osalesid vaatlejatena viies projektis, kusjuures kahes neist osales mitu kandidaatriiki või

potentsiaalset kandidaatriiki. Näiteks Albaania, Põhja-Makedoonia ja Serbia osalesid

vaatlejatena tehnilise toe instrumendi 2025. aasta projektis, mis käsitles tõhusate rohelise

eelarvestamise tavade rakendamist.

III. Projektide elluviimine

Reformide ja investeeringute rakkerühma eksperdid olid tihedalt seotud 2025. aasta tehnilise

toe instrumendi raames algatatud projektide kõigi etappidega: projekti kavandamine,

rakendamine, järelevalve ning edenemise ja tulemuste hindamine.

Reformide ja investeeringute rakkerühm kavandas projektid tehnilise toe instrumendi

nõudluspõhisest lähenemisviisist lähtudes. See lähenemisviis hõlmas ulatuslikku suhtlust

2025. aasta tehnilise toe instrumendi juhtprojektid

• ComPAct – 1. valdkond – Avaliku halduse süsteemide jaoks vajalikud oskused

• ComPAct – 2. valdkond – Euroopa digikümnendi suutlikkus

• ComPAct – 3. valdkond – Avaliku halduse keskkonnahoidlikumaks muutmine

• Tehnoloogia ja ressurssidega seotud majandusjulgeolek (ESTER)

• Uuenduslik avaliku sektori finantsjuhtimine

• ELi tervishoiukeskus – Investeerimine vastupanuvõimelisse tervishoiusüsteemi

• ELi digirahanduse järelevalve akadeemia

• Ettevõtete kestlikkusaruandluse parandamine

• Energiasüsteemide kohandamine rohe- ja digipöördeks

• Avaliku halduse töötajate vahetusprogramm PACE

• Ettevõtete jaoks maksuhalduse lihtsustamine

• Ühtne turg ja konkurentsivõime

• Rände- ja varjupaigaleppe rakendamise toetamine

• Vastupanuvõime suurendamine loodusvarade valdkonnas

• Demograafiliste muutuste küsimusega tegelemine reformide kaudu

13

riiklike ametiasutustega (teavitustegevuse ning reformide ja investeeringute rakkerühma

kõrgema juhtkonna ja riiklike ametiasutuste esindajate kõrgetasemeliste kohtumiste kaudu),

et arutada vajadusi ja projektide kavandatud tulemusi. Riikide koordinaatoritel (reformide ja

investeeringute rakkerühma ametnikel, kes on liikmesriikide koordineerivate asutuste

peamised kontaktisikud) oli selles suhtluses oluline roll.

Reformide ja investeeringute rakkerühm määras kindlaks tehnilise toe instrumendi

2025. aasta tsükli raames käivitatava 136 projekti rakendamisviisid. 2026. aasta mai seisuga

oli tehnilise toe instrumendi 2025. aasta projektidest rakendamisel 125 (92%), seitse oli

ettevalmistamisel ja neli tühistatud. Neljast tühistatud projektist kolm18 tühistati seetõttu, et

liikmesriigid võtsid oma toetustaotlused tagasi. Mitut riiki hõlmav projekt „Ettevõtete

kestlikkusaruandluse parandamine“ tühistati, kuna õigusraamistik oli pärast lihtsustamise

koondpaketi vastuvõtmist ja äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi läbivaatamist

muutunud. Tühistamise teine põhjus oli asjaolu, et kõnealuses valdkonnas tehti juba tööd

Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) ja sellega seotud ELi rahastatud algatuste

kaudu.

Koostöö sambapõhiselt hinnatud üksustega eelarve kaudse täitmise raames jäi

peamiseks tehnilise toe instrumendi rakendamisviisiks ka 2025. aasta tsüklis,

osaliselt seetõttu, et liikmesriigid taotlesid väga spetsialiseeritud (ja mõnikord tundlikku)

tehnilist tuge. Eelarve kaudse täitmise raames tehtud koostöö rahaline maht moodustas 55 %

tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükli eelarvest (vähem kui 2024. aastal, mil see näitaja

oli seni suurim ehk 66 %, kuid siiski märksa rohkem kui 2023. aastal, mil see oli 47 %).

Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta tsükli raames tegi reformide ja investeeringute

rakkerühm koostööd sambapõhiselt hinnatud üksustega, sealhulgas rahvusvaheliste

organisatsioonidega (nt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Euroopa Nõukogu,

Maailmapank ja ÜRO), selliste üksustega nagu ÜRO Lastefond ja Rahvusvaheline

Tööorganisatsioon, avalikke teenuseid osutavate erasektori üksustega (nt Expertise France)

ning ELi asutustega (nt Euroopa järelevalveasutused).

Nagu on märgitud tehnilise toe instrumendi määruse alusel vastu võetud 2025. aasta

tööprogrammis, moodustas riigihangete rahaline maht tehnilise toe instrumendi 2025. aasta

tsükli eelarvest 26 % (sama palju kui 2024. aastal, ent märksa vähem kui 2023. ja 2022.

aastal, mil see näitaja oli 43 %).

Toetuste osakaal tehnilise toe instrumendi eelarvest kasvas 2025. aasta tsüklis 15 %-ni ehk

märksa suuremaks, kui see oli olnud 2024. aastal (4 %) ja 2023. aastal (7 %). See tulenes nii

toetuste arvu kui ka keskmise väärtuse suurenemisest ja ka töökorraldusega seotud

põhjustest. Näiteks osutus see rakendamisviis tehnilise toe instrumendi 2024. aasta tsükliga

võrreldes sagedamini muudest võimalikest rakendamisviisidest sobivamaks.

Reformide ja investeeringute rakkerühm osales koos riiklike ametiasutuste esindajatega

aktiivselt projektide juhtkomiteede töös. Osalemise eesmärgid olid järgmised: i) tagada

projektide edukus, jälgides nende edenemist; ii) suunata tegevust vastavalt osalevate

liikmesriikide konkreetsetele vajadustele ja kooskõlas ELi poliitikaga ja iii) suurendada tehnilise

18 Tulemuspõhise eelarvestamise ning mõju eel- ja järelhindamiste tugevdamine Ungaris, hoonete energiatõhususe direktiivi tulemusliku rakendamise toetamine Poolas ning huvide esindamise läbipaistvusregistri toetamine Belgias.

14

toe instrumendi nähtavust. Reformide ja investeeringute rakkerühma poliitikaametnike tehtud

koordineerimistöö osutus veelgi olulisemaks projektide puhul, mis hõlmasid mitut riiki ja seega

suuremat arvu sidusrühmi. Mitut riiki hõlmavates projektides osales mitu liikmesriiki, kes

taotlesid sama eesmärki. Sellistes projektides osalemine oli neile kasulik, kuna võimaldas teha

tõhusamat koostööd ELi tasandil.

Tehnilise toe instrumendiga seotud tegevusse kaasati regulaarselt ka teisi komisjoni

peadirektoraate ja ELi detsentraliseeritud asutusi (nt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) erialaselt toetama konkreetsetes

poliitikavaldkondades (nagu ka varasematel aastatel). Pädevate peadirektoraatide esindajate

võrgustik tagas, et projektid oleksid kooskõlas ELi poliitikaga, looksid lisaväärtust ega kattuks

muude käimasolevate ELi tasandi algatustega.

IV. Koostöö- ja toetuskavad

2025. aastal allkirjastati iga liikmesriigi koordineeriva asutusega koostöö- ja toetuskava19.

Koostöö- ja toetuskavades sätestati kooskõlas tehnilise toe instrumendi määrusega

liikmesriikidele toe andmise juhtpõhimõtted, kavandatud töömeetodid, taotluste aluseks

olevad asjaolud, toetusmeetmete kavandatud ulatus ja toetuse soovituslik rahastamine.

Koostöö- ja toetuskavad kajastasid reformide ja investeeringute rakkerühma ning

liikmesriikide ühist kokkulepet tehnilise toe andmise kohta. Need allkirjastati 2025. aastal

pärast tehnilise toe instrumendi iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmist. Pärast seda, kui

liikmesriigid olid kavad heaks kiitnud, edastati need Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Nagu varasematelgi aastatel, kirjeldati koostöö- ja toetuskavades tehnilise toe instrumendi

riiklike koordineerivate asutuste kavandatud volitusi ning selgitati nende rolli instrumendi tsükli

igas etapis. Koostöö- ja toetuskavasid muudeti 2025. aastal veidi, et kajastada koordineerivate

asutuste panust tehnilise toe instrumendi projektide hindamisse pärast nende lõpuleviimist.

Koostöö- ja toetuskavade muudetud versioonis kutsuti ka riiklikke ametiasutusi üles võtma

järelmeetmeid ja rakendama kavandatud reforme.

Selleks et edendada koostööd koordineerivate asutustega ja nende vahel, korraldati

2025. aastal neli reformide ja investeeringute rakkerühma juhitava koordineerivate asutuste

võrgustiku kohtumist (kaks korda veebis ja kaks korda Brüsselis kohapeal, 14. mail ning 9.–

10. septembril).

V. Tehnilise toe instrumendist teavitamine

Reformide ja investeeringute rakkerühm tegeles 2025. aastal aktiivselt tehnilise toe

instrumendi (sh selle projektide, tulemuste ja mõju) tutvustamisega. Selleks tegi reformide ja

investeeringute rakkerühm koostööd toetatavate ametiasutuste, toe pakkujate ja komisjoni

esindustega kõigis liikmesriikides. Peamiste teavituskanalitena kasutati pressiteateid,

reformitoetuse veebisaiti, sotsiaalmeediat, väljaandeid ja mitmesuguseid üritusi, mille kaudu

anti eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, sihipärast teavet.

2025. aastal keskenduti tehnilise toe instrumendi ja reformitoetuse teemalises

teavitustegevuses jätkuvalt programmitsükli peamiste prioriteetide, tulemuste ja vahe-

19 Nagu on määratletud tehnilise toe instrumendi määruse artikli 9 lõikes 5.

15

eesmärkide tutvustamisele, tõstes esile reforme ning nende laiemat mõju ettevõtjatele ja

üksikisikutele.

31. märtsil 2025 avaldas komisjon pressiteate, milles andis teada tehnilise toe instrumendi

2025. aasta tööprogrammi ja rahastamisotsuse vastuvõtmisest. Selles rõhutati ka, et

reformiprojektide uue vooruga aidatakse kaasa VKEde halduskoormuse vähendamisele,

idufirmade edendamisele ning tootlikkuse, vastupanuvõime ja konkurentsivõime

suurendamisele.

Tehnilise toe instrumendi 2026. aasta tsükli käivitamiseks korraldas reformide ja

investeeringute rakkerühm 13. mail 2025 tehnilise toe instrumendi iga-aastase konverentsi

teemal „Reformide toetamine – tuleviku kujundamine üheskoos“. Euroopa institutsioonide ja

riiklike ametiasutuste kõrgetasemelised esinejad arutasid konverentsil, kuidas EL toetab

liikmesriikide reformiprotsesse ning kuidas komisjon saaks neid ka edaspidi kõige paremini

toetada. Konverentsil osales Brüsselis ja veebis kokku ligi 2 000 inimest.

Reformide ja investeeringute rakkerühm oli ka mitmesuguste kohapealsete ja veebipõhiste

avalike ürituste kaaskorraldaja või osales nendel üritustel, tutvustades edulugusid ja tehnilise

toe instrumendi tulemusi.

Reformitoetuse veebisaidil esitati reformide kohta teavet poliitikavaldkondade ja liikmesriikide

kaupa. 2025. aasta lõpuks oli veebis kättesaadav üle 687 tehnilise toe instrumendi

projektikirjelduse – 25 % rohkem kui 2024. aasta lõpus. Asjaomane teave oli hõlpsasti leitav

tehnilise toe instrumendi interaktiivse kaardi kaudu. 2025. aastal külastas veebisaiti üle

150 000 kordumatu külastaja, mis on 21 % vähem kui 2024. aastal.

Vastavalt tehnilise toe instrumendi määruse artiklis 17 sätestatud läbipaistvusnõudele on

reformitoetuse veebisaidil ka tehnilise toe instrumendi projektide raames koostatud aruannete

ja lõplike uuringute ühtne veebipõhine andmehoidla. See andmehoidla võimaldab teha

otsinguid aasta, teema ja liikmesriigi järgi ning tagab nendele dokumentidele laialdase

juurdepääsu. 2025. aasta detsembriks olid lõplikud uuringud ja aruanded veebis

kättesaadavad 60 % tehnilise toe instrumendi lõpuleviidud projektide puhul, mis tähendab

2024. aastaga võrreldes 11 % kasvu.

Reformide ja investeeringute rakkerühm oli endiselt aktiivne sotsiaalmeedias, sealhulgas

platvormil X. Ta lõi ka BlueSky konto ning kasutas koostöös majandus- ja rahandusküsimuste

peadirektoraadiga LinkedIni. Reformide ja investeeringute rakkerühma suutlikkuse

suurenemine videotootmise valdkonnas võimaldas ka YouTube’i kanali ajakohastamist

originaalsisuga. 2025. aastal tehti kolm videot sellistel teemadel nagu elektrituru reformid ja

tehnilise toe instrumendi toetus keskkonnariskide juhtimiseks.

Lisaks mainitakse kogu ELi hõlmavates teavituskampaaniates ja aruannetes (näiteks

üldaruandes „EL aastal 2025“) tehnilise toe instrumendi olulisust liikmesriikide toetamisel, et

nad saavutaksid oma reformieesmärgid kooskõlas ELi eesmärkidega.

VI. Tehnilise toe instrumendi hindamine

Reformide ja investeeringute rakkerühm hindab nii programmi kui ka üksikprojektide tasandil

pidevalt tehnilist tuge, mida ta tehnilise toe instrumendi kaudu liikmesriikidele annab.

Hindamise eesmärk on koguda teavet programmi tulemuste kohta ja tagada, et need on

kooskõlas programmi eesmärkidega.

16

Kogu programmi tasandil analüüsiti tehnilise toe instrumendi vahehindamisel,20 mida

käsitleva aruande võttis komisjon vastu 12. mail 2025, instrumendi rakendamist selle

algetapis kooskõlas tehnilise toe instrumendi määruse artikliga 16. Hindamisel järgiti ELi

parema õigusloome suuniseid ja see põhines viiel hindamiskriteeriumil (tulemuslikkus,

tõhusus, asjakohasus, sidusus ja ELi lisaväärtus).

Hindamine kinnitas, et tehnilise toe instrument täidab edukalt oma eesmärki suurendada kogu

liidus liikmesriikide igat liiki haldussuutlikkust, eelkõige reformide aluseks olevaid sisemisi

haldusmehhanisme. Samuti toodi selles esile, et tehnilise toe edukus ja pikaajaliste kestlike

tulemuste saavutamine sõltuvad sellest, kas liikmesriigid võtavad tehnilise toe projektidega

seoses järjepidevalt ja süstemaatiliselt järelmeetmeid. Hindamine näitas, et liikmesriikide

ametiasutuste jätkuv vastutus on oluline tegur, et tagada järelmeetmete võtmine ja tehnilise

toe projektide tulemusena saadud väljundite kasutamine. Samuti leiti selle tulemusena, et

järelmeetmed sõltuvad muudestki riigisisestest teguritest, nagu rahaliste vahendite

kättesaadavus, personali stabiilsus ning poliitiline ja halduslik järjepidevus.

Hindamise raames toodi esile tehnilise toe instrumendi neli peamist aspekti, millega seoses

tuleks teha parandusi:

i) vajadus hinnata tehnilise toe instrumendi taotluste läbivaatamisel hoolikalt nende

ambitsioonikuse taset (liikmesriigid väärtustavad instrumendi toetust väiksemate reformide

puhul, kuid on vähem innukad taotlema eksperdiabi ulatuslike ja keerukate reformide tarvis);

ii) tehnilise toe instrumendi toetuse riigipõhiste soovitustega kooskõlla viimise tähtsus

(instrumendi toetusvaldkonnad vastavad üldjoontes soovitustele, kuid toetus ei ole alati

otseselt seotud keeruliste reformidega, mida on vaja konkreetsete riigipõhiste soovituste

tulemuslikuks täitmiseks);

iii) tehnilise toe instrumendi tulemusi ja mõju võiks jälgida süstemaatilisemalt (liikmesriikidel

ei ole õiguslikku kohustust tulemusi jälgida ja nende kohta aru anda ning praegu tehakse seda

vaid 60 % juhtude puhul) ning

iv) tehnilise toe instrumendi mõju – mida on küll raske mõõta – saaks suurendada, toetades

ambitsioonikamaid projekte.

Vahehindamise järelduste ja selle käigus saadud kogemuste põhjal kohandas reformide ja

investeeringute rakkerühm oma hindamisstrateegiat, et tõhustada tehnilise toe instrumendi

raames antava tehnilise toe seiret ja hindamist ning jälgida paremini instrumendi projektide

lõpuleviimise järel saavutatavaid pikaajalisi koondtulemusi.

Projektide tasandil tugevdati pärast vahehindamist ka reformide ja investeeringute

rakkerühma tulemusraamistikku. Nüüd võimaldab see koguda tulemuste kohta

üksikasjalikumaid ja usaldusväärsemaid andmeid, eelkõige tänu ühiste aruandlusnäitajate

kasutusele võtmisele kõigi projektide raames.

Tehnilise toe instrumendi projektide seire jätkus instrumendi kaheetapilise

tagasisidemehhanismi kaudu. Esimeses etapis ehk veidi pärast projekti lõpetamist hinnatakse

projekti kavandamise ja elluviimisega seotud peamiste sidusrühmade rahulolu. Teises etapis,

20 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tehnilise toe instrumendi (2021–2027) vahehindamine“ (COM/2025/198 final: EUR-Lex – 52025DC0198 – ET – EUR-Lex).

17

tavaliselt üks aasta pärast projekti lõpetamist, hinnatakse iga projekti puhul, mil määral on

saavutatud selle oodatud tulemused.

Reformide ja investeeringute rakkerühm saatis 2025. aastal toetatavatele ametiasutustele

189 rahuloluküsimustikku ehk veidi rohkem kui 2024. aastal. Rahuloluküsimustikud täideti

133 tehnilise toe instrumendi projekti kohta (vastamismäär oli 70 % ehk 9 % suurem kui

2024. aastal, mis tähendab, et positiivne suundumus jätkus). Toetatavate ametiasutuste

tagasiside põhjal on reformide ja investeeringute rakkerühma antud toe puhul rahulolu näitaja

keskmiselt 9,3 (10st) ning projektide edukuse puhul keskmiselt 8,8 (10st). Mõlemad näitajad

olid väga head ja kooskõlas 2024. aasta näitajatega. Toetatavate ametiasutuste rahulolu

tehnilise toe instrumendi projekti raames eksperdiabi pakkunud üksustega on hinnatud

keskmiselt 8,3 punktiga (10st), mis on veidi väiksem tulemus kui 2024. aastal, mil see näitaja

oli 8,4 (10st). Reformide ja investeeringute rakkerühm jätkab jõupingutusi vastamismäära

suurendamise nimel, et tagada parem ülevaade tehnilise toe instrumendi projektide

lõpuleviimise järel saavutatud pikaajalistest tulemustest.

VII. Institutsioonidevaheline tegevus

Institutsioonidevahelisel tasandil kohtus reformide ja investeeringute rakkerühma peadirektor

5. novembril 2025 Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni ning majandus- ja

rahanduskomisjoniga, et vahetada arvamusi instrumendi rakendamise kohta, nagu on ette

nähtud tehnilise toe instrumendi määruse artikli 15 lõikes 3. Arvamuste vahetamisel käsitleti

peamiselt suurt nõudlust tehnilise toe instrumendi järele, millele osutas liikmesriikidelt saadud

taotluste suur arv, ning seda, kuidas veelgi suurendada mitut riiki hõlmavate tehnilise toe

instrumendi projektide osakaalu, kuidas instrumendi projektid saavad anda pikaajalisi tulemusi

pärast instrumendi toe lõppemist ning kuidas instrumendiga toetatakse taaste- ja

vastupidavuskavade ning riigipõhiste soovitustega seotud reformide elluviimist.

Peadirektor vastas Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni ning majandus- ja

rahanduskomisjoni liikmete küsimustele ja selgitas tehnilise toe instrumendi kahe järelejäänud

tsükli puhul kasutatavat lähenemisviisi. Peadirektor keskendus taaste- ja vastupidavuskavade

lõpuleviimise küsimusele ning kutsus liikmesriike üles esitama tehnilise toe instrumendi

toetuse saamiseks strateegiliselt läbimõeldud ja konkreetseid taotlusi ning siduma taotletavat

toetust nende riigipõhiste soovitustega, mille täitmisele instrumendi toetus kõige rohkem

kaasa aitaks.

Mis puudutab arutelusid nõukoguga, siis osales reformide ja investeeringute rakkerühm

mitmel välissuhete nõunike töörühma sanktsioonide üksuse (RELEX/sanktsioonid) koosolekul,

et anda kõigile liikmesriikidele (lisaks tehnilise toe instrumendi otsestele toetusesaajatele)

ajakohast teavet sanktsioone käsitlevate tehnilise toe instrumendi projektide edenemise kohta.

Näiteks tutvustati kõigile liikmesriikidele 2025. aasta septembris lõpule viidud mitut riiki

hõlmava sanktsioonide rakendamist käsitleva tehnilise toe instrumendi projekti21 tulemusi.

21https://reforms-investments.ec.europa.eu/technical-support-instrument-0/financial-sector-and-access- finance/effective-implementation-sanctions-regime-and-enhanced-cross-border-cooperation-eu-member- states_en.

18

KOKKUVÕTE

2025. aasta oli tehnilise toe instrumendi jaoks nii rekordiliste tulemuste kui ka suurte

muutuste aasta.

Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta üldises taotlusvoorus esitasid liikmesriigid hindamisele

seni suurimal arvul ehk 882 toetustaotlust, mis tähendas, et toetust taotleti kaugelt rohkem,

kui programmi raames oli võimalik anda. Taotlused läbisid põhjaliku hindamis- ja

valikuprotsessi, mis põhines tehnilise toe instrumendi määruses sätestatud

hindamiskriteeriumidel. Selle protsessi tulemusena valiti välja 390 taotlust ning hiljem

veel seitse taotlust, mille rahaline kogumaht oli 118 miljonit eurot. Nende taotluste

alusel kavandati 136 projekti, et toetada 397 reformialgatust kõigis 27 liikmesriigis.

Mitut riiki hõlmavate projektide mahu jätkuv suurenemine annab tunnistust tehnilise toe

instrumendi suutlikkusest luua täiendavat ELi lisaväärtust, hõlbustada riikide haldusasutuste

vahelist heade tavade vahetamist ning avardada vastastikuse õppimise võimalusi. Samamoodi

kinnitas suurenenud huvi komisjoni välja pakutud tehnilise toe instrumendi

juhtprojektide vastu selle lähenemisviisi väärtust ja võimaldas keskenduda instrumendi

2025. aasta tsükli rahastamisel ELi prioriteetide toetamisele; seejuures jäi instrument

nõudluspõhiseks. 2025. aasta oli esimene aasta, mil enamik tehnilise toe instrumendi projekte

oli seotud juhtprojektidega. ELi prioriteete käsitlevate liikmesriikides läbi viidavate reformide

toetamine juhtprojektide ja mitut riiki hõlmavate projektide kaudu suurenes veelgi, mis

võimaldas tänu juhtprojektide suurele arvule hõlmata paljusid poliitikavaldkondi ja samal ajal

maksimeerida loodavat lisaväärtust.

Liikmesriigid andsid taas positiivse hinnangu toetusele, mida reformide ja investeeringute

rakkerühm jätkuvalt pakub tehnilise toe instrumendi projektide, sealhulgas varasemate tsüklite

projektide rakendamisel (kuna paljud instrumendi projektid kestavad mitu aastat). Selle

toetusega tagati projektide väljundite jätkuv kooskõla liikmesriikide eesmärkidega. Projektide

tasandil toetatavatelt ametiasutustelt ja riiklikul tasandil koordineerivatelt asutustelt saadud

tagasisidest nähtus, et liikmesriigid hindasid tehnilise toe instrumendi kaudu antud toetust

kõrgelt. Samuti hindasid nad kõrgelt võimalust projektide kavandamisele ja rakendamisele

aktiivselt kaasa aidata ning tõhusat teabevahetust reformide ja investeeringute

rakkerühmaga.

Samuti tegeleti tehnilise toe instrumendi vahehindamise tulemusena esile toodud parandamist

vajavate valdkondadega. Reformide ja investeeringute rakkerühm tugevdas tehnilise toe

instrumendi tulemusraamistikku, et tagada programmi tulemusi kajastavate andmete

usaldusväärsem kogumine ja koondamine, eelkõige hakates kasutama ühiseid näitajaid kõigi

projektide raames.

Komisjoni uue koosseisu ametisse asumise järel mindi tehnilise toe instrumendi 2026. aasta

tsükli tarvis üle sihipärasemale lähenemisviisile. Selle tsükli raames pakkus komisjon välja ühe

juhtprojekti, mis on seotud Euroopa poolaasta ja selle raames liikmesriikide reformide kohta

antud riigipõhiste soovitustega, ning mõne mitut riiki hõlmava projekti. Tehnilise toe

instrumendi viimases, 2027. aasta tsüklis jätkatakse sihipärasema lähenemisviisi järgimist

ning luuakse samal ajal eeldusi järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule üleminekuks.

Selleks pakutakse liikmesriikidele tehnilist tuge suurte riigisiseste ja riikidevaheliste

19

probleemide lahendamiseks, keskendudes valdkondadele, kus ELi lisaväärtus ja ELi toetuse

eeldatav mõju on lähiaastatel kõige suurem.

20

Lisa 1. Tehnilise toe instrumendi iga-aastane tsükkel

21

Lisa 2. Tehnilise toe instrumendi 2025. aasta üldine taotlusvoor:

taotlused liikmesriikide kaupa22

Riik Esitatud23 Ei valitud Valiti Austria 27 16 11 Belgia 35 19 16 Bulgaaria 30 20 10 Horvaatia 34 17 17 Küpros 30 16 14 Tšehhi 36 21 15 Taani 15 8 7 Eesti 16 5 11 Soome 25 13 12 Prantsusmaa 31 12 19 Saksamaa 64 28 36 Kreeka 47 28 19 Ungari 19 10 9 Iirimaa 25 11 14 Itaalia 46 30 16 Läti 32 17 15 Leedu 20 12 8 Luksemburg 13 7 6 Malta 30 15 15 Madalmaad 42 23 19 Poola 49 28 21 Portugal 54 34 20 Rumeenia 59 35 24 Slovakkia 31 21 10 Sloveenia 19 7 12 Hispaania 43 27 16 Rootsi 10 5 5 Kokku 882 485 397

22 Sh kaks hiljem välja valitud taotlust. 23 V.a tagasivõetud taotlused.