Riigikogu riigikaitsekomisjoni

istungi protokoll nr 232

Tallinn, Toompea Teisipäev, 15. september 2026

Algus 14.00, lõpp 16.10

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Külli Jõgeda (nõunik)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo

Kunnas, Alar Laneman, Õnne Pillak, Mati Raidma, Priit Sibul, Toomas Uibo

Komisjoni ametnik: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja)

Puudus: Kristo Enn Vaga

Päevakord:

1. Ülevaade kaitsetööstuse arendamisest ja kaitsevõime loomise hetkeseisust ning edasistest

arengusuundadest

2. Info ja muud küsimused

1. Ülevaade kaitsetööstuse arendamisest ja kaitsevõime loomise hetkeseisust ning

edasistest arengusuundadest

Kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles andis komisjonile ülevaate Eesti

kaitsetööstuse arengust, riigis rakendatavatest toetusmeetmetest ning kaitsetööstusparkide

rajamise hetkeseisust (lisa). Tuues välja, et võimete loomise temaatikat sellel istungil ei

käsitleta, sest valdkonna asekantsleril Kadri Peetersil ei olnud paraku võimalik tänasel istungil

osaleda.

Sukles märkis, et Eesti kaitsetööstuse käive oli 2025. aastal 730 miljonit eurot, millest ligikaudu

60% moodustas eksport. Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu liikmete arv on kasvanud üle

240 ning sektori ettevõtete käive on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Riigikaitsesse tehtud

investeeringutest jõudis 2025. aastal Eesti majandusse tagasi ligi 600 miljonit eurot.

Ukraina toetamise meetme raames suunatakse 0,25% SKP-st Ukraina abistamiseks ning osa

sellest kasutatakse Eesti kaitsetööstuse toodangu ostmiseks. 2027. aasta meetmes vähendatakse

ühe ettevõtte maksimaalset lepingumahtu 50 miljonilt eurolt 15 miljonile eurole, et võimaldada

meetmes osaleda suuremal arvul Eesti ettevõtetel. Samuti on 15 miljonit eurot kavandatud

Ukraina ettevõtete ja tootmisvõime Eestisse toomise toetamiseks. Koostöö Ukrainaga hõlmab

lisaks toodangu hankimisele teadmiste ja tehnoloogia siiret ning Eesti spetsialistide praktilist

väljaõpet.

2

Sukles käsitles ka kaitsetööstuse arendus- ja testimisvõimalusi. 2025. aastal anti arendustoetusi

kolme miljoni euro ulatuses. Eesmärk on luua ettevõtetele selge ja ühtne süsteem

kaitseotstarbelise toodangu testimiseks, kaasates lisaks Kaitseministeeriumi valitsemisalale ka

teisi ministeeriume ja ülikoole. Arendamisel on muuhulgas uued testimiskeskkonnad.

Alates 10 miljoni euro suurustest kaitsehangetest rakendatakse tööstuskoostöö nõuet, mille

kohaselt peab vähemalt 25% hankest olema seotud Eesti kaitsetööstusega. Käimasolevate

hangete puhul võib see Suklese hinnangul tähendada lähiaastatel vähemalt 250 miljoni euro

täiendavat suunamist Eesti kaitsetööstusse. Eesti ettevõtted osalevad aktiivselt ka Euroopa

Kaitsefondi projektides ning riik toetab kaitsetööstuse eksporti äridiplomaatia ja kaitseatašeede

võrgustiku kaudu. SmartCap on praeguseks investeerinud kaitsetööstusega seotud ettevõtetesse

vähemalt 42 miljonit eurot.

Kaitsetööstusparkide arendamiseks on välja valitud Ermistu, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu.

Ermistus on käimas projekteerimine ja täiendav valikpakkumine uute ettevõtete leidmiseks

ning ettevalmistused jätkuvad ka teistes asukohtades. Arenduste üheks olulisemaks küsimuseks

on tööstusparkidele vajaliku elektrivõimsuse tagamine. Komisjonile anti ülevaade ka

planeeringute, projekteerimise, kohtuvaidluste ja investorite leidmise hetkeseisust.

Komisjoni liikmed esitasid ettekande järel küsimusi Eesti kaitsetööstuse arendamise,

tootmisvõime, kaitsetööstusparkide, investeeringute ja kaitsetööstuse rolli kohta Eesti

kaitsevõimes.

Mati Raidma küsis, kui suur osa kaitsekulutustest ja kaitsetööstusse tehtavatest

investeeringutest jääb Eesti majandusse ning kas Kaitseministeeriumil on võrdlev ülevaade

Eesti, Läti ja Leedu kaitsetööstuse arengust ja koostöövõimalustest.

Siim Sukles selgitas, et Eesti majandusse jäävad muu hulgas tööjõukulud, maksutulu,

ehitusinvesteeringud ning ettevõtetesse tekkiv oskusteave. Balti riikide kaitsetööstusalane

koostöö toimib, kuid praktiline koostöö ja ühised hanked on seni olnud piiratud.

Alar Laneman küsis Eesti kaitsetööstuse tegeliku tootmisvõime, eelkõige droonide ja

droonitõrjevahendite tootmise, samuti kaitsetööstusparkide kaitse ja arendamise tähtaegade

kohta.

Siim Sukles märkis, et Kaitsevägi täpsustab droonide ja droonitõrje vajadusi ning eesmärk on

suurendada Eesti ettevõtete osa vastavate võimete tagamisel. Kaitsetööstusparkide kaitsega

arvestatakse, kuid nende täielikku kaitset õhu- sh raketirünnakute eest ei ole võimalik tagada.

Alar Laneman tõstatas eraldi ostugarantiide küsimuse, märkides, et juhul, kui arendatakse

Kaitseväele vajalikke tooteid, tuleks kaaluda senise ostugarantiide põhimõtte ülevaatamist ning

luua ettevõtetele suurem kindlus toodangu realiseerimiseks.

Siim Sukles selgitas, et ostugarantiide puhul on peamine küsimus Eesti tegeliku vajaduse ja

ettevõtte tootmismahu erinevus. Riik ei saa võtta kohustust osta oluliselt rohkem toodangut, kui

Kaitsevägi vajab, kuid ostugarantiide senise käsitluse ülevaatamine on üks võimalik

analüüsikoht.

Enn Eesmaa küsis tehisaru kasutamise kohta Eesti kaitsetööstuses ning tõstatas olemasoleva

riikliku taristu kasutamise võimaluse kaitsetööstuse arendamiseks.

Siim Sukles selgitas, et tehisaru kasutatakse mitmes kaitsetööstusettevõttes, muu hulgas

droonide juhtimise ja sihitamise valdkonnas, kuid selle kasutamisel tuleb arvestada infoturbe ja

juurdepääsupiirangutega.

Samuti on koostöös teiste riigiasutustega analüüsitud olemasolevaid tööstusalasid ja riigi

omandis olevat taristut. Kuid lisaks lubas uurida, täiendavat infot riiklike objektide analüüsi

tulemuste olemasolu kohta valitsemisalas.

3

Leo Kunnas tõstatas Ermistu kaitsetööstuspargi elektrivarustuse, kaitsetööstusparkide sõjalise

kaitstuse ning olemasoleva maa-aluse taristu kasutamise võimaluse. Ta juhtis tähelepanu

vajadusele hinnata parkide paigutust ja kaitset Ukraina sõja kogemuse põhjal. Ida-Virumaal on

endised kaevandused, kus on vajalik taristu sh elekter ning maa-aluse paiknemise tõttu kaitstud

õhurünnakute vastu.

Siim Sukles märkis, et uute parkide kavandamisel tehakse koostööd võrguettevõtjatega ning

maa-aluse taristu kasutamise võimalusi on varem käsitletud, kuid neid on võimalik täiendavalt

analüüsida. Sukles lubas selle küsimuse, sh endiste kaevanduste kasutamise, uuesti üle vaadata.

Priit Sibul küsis Ukraina toetuseks mõeldud kaitsetööstusmeetme ettevõttepõhise ülempiiri

ning vastuostude ja lokaliseerimise kohta.

Siim Sukles selgitas, et 15 miljoni euro suurune ülempiir kujunes kompromissina, et

võimaldada osaleda nii väiksematel kui ka suuremaid terviksüsteeme pakkuvatel ettevõtetel.

Lokaliseerimise eesmärk on tuua Eestisse järjest suurema lisandväärtusega tootmist, arendus-

ja hooldusvõimekust.

Raimond Kaljulaid tõstatas kaitsetööstuse majanduslike ja sõjaliste eesmärkide omavahelise

tasakaalu.

Siim Sukles märkis, et Kaitseministeerium peab kaitsetööstuse arendamisel pidevalt arvestama

nii Eesti kaitsevõime vajaduste kui ka ettevõtete majandusliku jätkusuutlikkusega.

Õnne Pillak küsis kaitsetööstuse kiire laiendamise peamiste takistuste kohta.

Siim Sukles nimetas peamiste kitsaskohtadena kapitali kättesaadavust, kvalifitseeritud tööjõu

ja eelkõige inseneride nappust ning tarneahelate võimekust.

Toomas Uibo küsis, kas Eesti suudab piisavalt kiiresti rakendada riigikaitses uusi

tehnoloogiaid, eelkõige droonide valdkonnas.

Siim Sukles märkis, et Kaitseväes toimub uute droonilahenduste pidev katsetamine ning

Ukraina kogemusest saadav tagasiside jõuab Eesti üksusteni kiiresti.

Peeter Tali küsis muu hulgas Eesti toodangu osakaalu kohta Ukraina toetamisel ning

lokaliseerimisnõuete rakendamise ja õigusliku aluse kohta.

Siim Sukles selgitas, et lokaliseerimine on Kaitseministeeriumi hankepoliitikas ministri

otsusega sätestatud ning seda kasutatakse ühe vahendina Eesti kaitsetööstuse arendamiseks.

Kohtumise järelmina lubas Kaitseministeeriumi esindaja edastada riigikaitsekomisjonile ka

ettekandes käsitletud kaitsetööstuse strateegia, millega tutvumise soovile juhtis tähelepanu

Meelis Kiili Riigikaitsekomisjon jätkab kaitsetööstuse ja innovatsiooni teemade käsitlemist.

2. Info ja muud küsimused

Aivar Engel andis ülevaate komisjonile saabunud kirjadest ja pöördumistest sh vastuse

projektist A. H. le

Leo Kunnas tegi ettepaneku märkida vastuses, et komisjon menetleb kaitseväeteenistuse

seaduse muutmise seaduse eelnõu (961 SE), milles käsitletakse muu hulgas veteranide vaimse

tervisega seotud küsimusi.

Peeter Tali pidas vajalikuks vastust täiendada infoga veteranide esindusorganisatsioonide

kaasamise kohta otsustusprotsessidesse ning rõhutas, et eelnõu lõplik tulemus sõltub Riigikogu

edasisest menetlusest.

4

Koordineeriti Egiptuse parlamendi delegatsiooni vastuvõtmise asjaolusid.

Peeter Tali täpsustas komisjoni eelseisva Soome visiidi programmi. Soome poolele on tehtud

ettepanek külastada Helsingisse saabumisel esmalt Euroopa hübriidohtude vastast

kompetentsikeskust, seejärel Eesti suursaatkonda ning seejärel jätkatakse ülejäänud

programmiga. Kaitsetööstusettevõtete külastuste lisamist programmi arutati, kuid olemasoleva

tiheda ajakava tõttu ei ole neid võimalik visiidi programmi lisada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Jõgeda

protokollija

Kaitsetööstuse arendamise ülevaade

Siim Sukles Kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler

15.09.2026

Kaitsetööstus on

kiiresti kasvav sektor

Eestis

105 108 107 102

123 131

150

193

0

50

100

150

200

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025*

Müügikäive Eksport EKTL liikmete arv

m ilj

o ni

t

730* MEUR 2025.a Eesti kaitsetööstuse müügikäibe prognoos (60%

eksport)

2026 Q2 seisuga on EKTLis 241 liiget (+96% 4 a jooksul)

Sõjalise riigikaitse panus Eesti majandusse aastatel 2021–2025 | mln eurot

175,5

265,5

395,2

489,7

592

0

100

200

300

400

500

600

700

2021 2022 2023 2024 2025

Sõjalise riigikaitse panus Eesti majandusse

165

175

109

122

Kaitsetaristu (sh haldus)Ukraina sõjaline abi

Muud kulud ja investeeringud

Kaitseotstarbelise varustuse hangete kasv (EE ettevõtetesse) 2024. a võrreldes 156% (koos UKR abiga)

2025 Kaitseotstarbelise varustuse hanked

Ukraina toetamine Eesti kaitsetööstuse toodetega • 10 Eesti kaitsetööstust on saanud oma tooteid Ukrainasse saata kogusummas 200 M eurot, lisandub 2027. a planeeritav 85M

eurot

➢ Valdkonnad, mis vastavad Eesti Kaitseväe võimevajadustele ➢ Eesti kaitsetööstuse kaardistamine UA laenumeetme jaoks

• UKR2025 (99 M eur): 7 ettevõtet, mehitamata süsteemide ning meditsiiniseadmete valdkonnast

• UKR2026 (101 M eur): 4 ettevõtet mehitamata süsteemide ja vastusüsteemide valdkonnast; 42% lepingumahtudest Ukrainass/RKIK tarnitud

• UKR2027 meede (104 M eur):

➢ 15% (15 mln eur) kaitsetööstuse abimeetmest eraldatud „Build with Ukraine“ initsiatiivi ühistootmiste projektide toetamiseks

➢ IT koalitsiooni rahastuse avamine Eesti tööstusele

➢ Järgmised sammud „Build with Ukraine“ initsiatiiviga (koos eeldatava ajaraamiga):

➢ Ukraina ja Eesti võimevajaduste ja valikukriteeriumite kokkuleppimine projektide valimiseks: September

➢ Joint Steering Group loomine (2-tasandiline: töötasand ja otsustustasand): September

➢Ettevõtete taotluste (äriplaanide) esitamine: Oktoober

➢Otsused: November

Droonilepe

Droonilepe:

➢ Laiem kui ainult droonide alane koostöö: leppega tugevdatakse Eesti ja Ukraina kaitsekoostööd kolmes valdkonnas – teadmised, tehnoloogiad ja tööstus

➢ Kokkuleppega kinnitab Ukraina valitud kaitsetehnoloogiate eksporti ja tehnoloogiasiiret Eestisse (sh ekspordilitsentside jagamist Eesti ettevõtetega)

➢ Lepe kinnitab Eesti valmidust Ukrainast tulevikus erinevaid võimeid hankida

➢ Eesti kaitsehanked lähtuvad Eesti kaitseväe vajadusest ja prioriteetidest

➢ Lepe kinnistab ka koostööd IT- ja kübervaldkonnas, sh teadmiste ja õppetundide vahetamine

➢ August 31 – September 4 külastasid Eestit u 20 Ukraina eksperti, et anda KV`le sisulist tagasisidet Ukraina lahinguvälja kogemustest lähtuvalt

➢ Leppega läks kaasa Eesti poolne indikatiivne koostööprojektide nimekiri

➢ Uudsete lahenduste otsimine sõjalise riigikaitse prioriteetidele;

➢ Võimaldab prototüüpide kaitseväega testimist ning kiiret tagasisidestamist;

➢ 2025 a. kasvas eelarve ca 3 M euroni aastas

➢ 2013-2025 on Kaitseministeerium kokku toetanud 74 arendusprojekti, kogutoetusega 6,15 mln eurot

➢ Programmist välja kasvanud lahenduste näited: ➢ Krattworks’i Dart-X droon; ➢ HEVI Optronics optiline kaamera droonide tuvastamiseks; ➢ Marduki droonituvastus platvorm; ➢ jpt mis on kasutusel ka Eesti Kaitseväes.

Arendustoetused

1. 2.

Testimiste ökosüsteem

• Eesmärk: Luua ühtne testimise raamistik kaitsetööstuse jaoks koos ühe sisenemiskanaliga

• Protsess:

• Edasised sammud:

➢ Õiguslik alus tuleb relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõust, mis on õiguskomisjonis menetluses

➢ Testimiseks vajaliku moona soetamine

➢ Testimisökosüsteemi rakendaja kinnitamine

➢ Hinnakiri

➢ Täiendava testkeskuste võrgustiku ühildamine süsteemiga: Tartu Ülikool, TalTech, CR14, Milrem, Sisekaitseakadeemia, EW kompetentsikeksus, Lennuakadeemia.

➢ Uute testalade käima lükkamine (Kiltsi)

➢ Veebikeskkonna loomine koos harjutusväljade kirjeldusega (tulevikus)

Ettevõtte testimise soov

Konsultatsioon testimise

koordinaatoriga

Testimise komisjon

Testimine välismaal

Leping Testimise läbiviimine

(KV, KL harjutusväljadel, CR14, SKA Väike

Maarja, jm testalad)

Tööstuskoostöö kaitsehangetes • Rakendamist kaalutakse kaitseotstarbelise varustuse hangetele alates maksumusest 10 miljonit

eurot • Rakendatavaks määraks on vähemalt 25% hankelepingu maksumusest • Eelistame kõrgemat lisandväärtust loovaid ning tarneahelat kindlustavaid koostöövorme • Tööstuskoostöö prioriteetsed valdkonnad lähtuvad Kaitseväe prioriteetsetest võimevaldkondadest. • Läbirääkimised käivad:

• Hanwha Aerospace’ga Chunmoo mitmikraketiheitjate hankes • Lockheed Martiniga HIMARSi hankes • Laevastiku asendusprogrammis

• kaarditanud järgmised hanked, kus tööstuskoostöö nõudeid saab rakendada.

Euroopa Kaitsefond (EDF)

• Võimaldab ettevõtjatel toodete arendamist üle-euroopaliste konsortsiumide raames; • Suurendame kaasfinantseeringu rahalist mahtu perioodil 2025-2027 vähemalt 2 miljoni

euroni aastas.

NATO DIANA

Rahastusvõimaluste parendamine

• Kahese kasutusega tehnoloogia abil lahenduste otsimine Alliansi sõjalistele vajadustele; • NATO DIANA regionaalne haru Eestis koordineerib DIANA organisatsiooni tööd NATO

idatiival; • Eelkiirendi programmi loomine, mille kaudu aitame kaitsevaldkonnas uutel ettevõtjatel

leida rakenduse kaitsevaldkonnas.

• Kaitsetööstuse fond (SmartCap) mahuga 100 miljonit eurot; • Eesmärgiks tõsta rahastuse kaasamise võimekust Eesti ettevõtete poolt läbi NATO

innovatsioonifondi (NIF) mahuga 1 miljard eurot.

Äridiplomaatia • Toetame ettevõtjaid uste avamisel eksporditurgudel; • Toetuse võimendus laialt saatkondade ja majandusdiplomaatide võrgustikult (ligi 200

aukonsulit ning 8 kaitseatašeed); • Suurendame rahvusvahelist koostööd kaitsetööstuste vahel.

Kaitsetööstuspargi asukohad

Piirsalu

Ermistu

Põhja-Kiviõli

Aidu

Tööstuspargi ajagraafik REP/KSH Ermistu ja Põhja Kiviõli

I valikpakkumine

REP/KSH Piirsalu

Projekteerimine ja ehitus Ermistus

II valikpakkumine

Projekteerimine ja ehitus Aidus

REP/KSH Aidu

Projekteerimine ja ehitus Põhja-Kiviõlis

Tootmine Ermistus

Projekteerimine ja ehitus Piirsalus

Tootmine Põhja- Kiviõlis

Tootmine Aidus

Tootmine Piirsalus

Kaitsetööstuspargid Ermistu Põhja-Kiviõli Piirsalu Aidu

Riigi eriplaneering (REP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)

kehtestatud kehtestatud kehtestamine okt 2026 REP jätkub, kehtestamine 2027. a I kvartalis

Projekteerimine ja ehitus

Baastaristu projekteerimine lõpusirgel, ehitus algab 2027.a alguses

Baastaristu projekteerimine 2026 a IV kvartal, ehitus 2027. a I pa

Baastaristu projekteerimine 2026. a IV kvartal, ehitus 2027. a I pa

Baastaristu projekteerimine 2027. I pa

Ettevõtete seis Nitrotol, Odin Defence, Frankenburg, Infinitum Strike on võlaõiguslik hoonestusõiguse leping;

II valikpakkumine käib

Arca Baltic Operations on võlaõiguslik hoonestusõiguse leping

Plaanis on Hexest Materials tehas

II valikpakkumine käib

Elekter Elektrilevi 4,5MW valmib 2027. a lõpuks

Elektrilevi 5MW ühendus 2028. keskpaigaks; taastuvenergeetika 5 MW (teine õlg) 2027. a lõpuks

Elektrilevi 5MW ühendus 2028. a algus

Elektrilevi 5MW ühendus 2029

Kaitsetööstuspargi ja lõhkeainetehase olulisemad lähiaja teemad

➢Kohtuvaidlus Ermistu tööstuspargi riigi eriplaneeringu teemal

• Algne kohtuotsuse tähtaeg 23.07.26, kuid kohus uuendas asja arutamise tööstuspargi katseplatsi müraga seotud teemal. Tööstusmüra versus militaarmüra.

• Kohtuotsuse uus tähtaeg 26.10.26.

➢Riigi eriplaneeringu kehtestamine Piirsalu alal oktoobris

➢Hexest Materials AS hoonestusõiguse andmine Piirsalus

➢Hexest Materials AS strateegilise investori leidmine – valikpakkumise võitja selgub oktoobris

➢ II valikpakkumine Ermistu tööstuspargi 3 tühjale krundile ja Aidu alale algas 31.08.26, aasta lõpuks selgub võitja.

2025

Ajakava

2026 2027 2028

ETAPID DETAILNE PROJEKTEERIMINE

EELPROJEKTEERIMINE

Põhitehnoloogia

tarnija valitud

detsember 2025

Tänane päev

EHITUS JA INSTALLATSIOON

TOOTMISE KÄIVITAMINE

80%

võimsus

Hexest Materials AS tegevused

Tänan!

Riigikogu riigikaitsekomisjoni

istungi protokoll nr 232

Tallinn, Toompea Teisipäev, 15. september 2026

Algus 14.00, lõpp 16.10

Juhataja: Peeter Tali (esimees)

Protokollija: Külli Jõgeda (nõunik)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid, Meelis Kiili, Leo

Kunnas, Alar Laneman, Õnne Pillak, Mati Raidma, Priit Sibul, Toomas Uibo

Komisjoni ametnik: Aivar Engel (nõunik-sekretariaadijuhataja)

Puudus: Kristo Enn Vaga

Päevakord:

1. Ülevaade kaitsetööstuse arendamisest ja kaitsevõime loomise hetkeseisust ning edasistest

arengusuundadest

2. Info ja muud küsimused

1. Ülevaade kaitsetööstuse arendamisest ja kaitsevõime loomise hetkeseisust ning

edasistest arengusuundadest

Kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles andis komisjonile ülevaate Eesti

kaitsetööstuse arengust, riigis rakendatavatest toetusmeetmetest ning kaitsetööstusparkide

rajamise hetkeseisust (lisa). Tuues välja, et võimete loomise temaatikat sellel istungil ei

käsitleta, sest valdkonna asekantsleril Kadri Peetersil ei olnud paraku võimalik tänasel istungil

osaleda.

Sukles märkis, et Eesti kaitsetööstuse käive oli 2025. aastal 730 miljonit eurot, millest ligikaudu

60% moodustas eksport. Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu liikmete arv on kasvanud üle

240 ning sektori ettevõtete käive on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Riigikaitsesse tehtud

investeeringutest jõudis 2025. aastal Eesti majandusse tagasi ligi 600 miljonit eurot.

Ukraina toetamise meetme raames suunatakse 0,25% SKP-st Ukraina abistamiseks ning osa

sellest kasutatakse Eesti kaitsetööstuse toodangu ostmiseks. 2027. aasta meetmes vähendatakse

ühe ettevõtte maksimaalset lepingumahtu 50 miljonilt eurolt 15 miljonile eurole, et võimaldada

meetmes osaleda suuremal arvul Eesti ettevõtetel. Samuti on 15 miljonit eurot kavandatud

Ukraina ettevõtete ja tootmisvõime Eestisse toomise toetamiseks. Koostöö Ukrainaga hõlmab

lisaks toodangu hankimisele teadmiste ja tehnoloogia siiret ning Eesti spetsialistide praktilist

väljaõpet.

2

Sukles käsitles ka kaitsetööstuse arendus- ja testimisvõimalusi. 2025. aastal anti arendustoetusi

kolme miljoni euro ulatuses. Eesmärk on luua ettevõtetele selge ja ühtne süsteem

kaitseotstarbelise toodangu testimiseks, kaasates lisaks Kaitseministeeriumi valitsemisalale ka

teisi ministeeriume ja ülikoole. Arendamisel on muuhulgas uued testimiskeskkonnad.

Alates 10 miljoni euro suurustest kaitsehangetest rakendatakse tööstuskoostöö nõuet, mille

kohaselt peab vähemalt 25% hankest olema seotud Eesti kaitsetööstusega. Käimasolevate

hangete puhul võib see Suklese hinnangul tähendada lähiaastatel vähemalt 250 miljoni euro

täiendavat suunamist Eesti kaitsetööstusse. Eesti ettevõtted osalevad aktiivselt ka Euroopa

Kaitsefondi projektides ning riik toetab kaitsetööstuse eksporti äridiplomaatia ja kaitseatašeede

võrgustiku kaudu. SmartCap on praeguseks investeerinud kaitsetööstusega seotud ettevõtetesse

vähemalt 42 miljonit eurot.

Kaitsetööstusparkide arendamiseks on välja valitud Ermistu, Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu.

Ermistus on käimas projekteerimine ja täiendav valikpakkumine uute ettevõtete leidmiseks

ning ettevalmistused jätkuvad ka teistes asukohtades. Arenduste üheks olulisemaks küsimuseks

on tööstusparkidele vajaliku elektrivõimsuse tagamine. Komisjonile anti ülevaade ka

planeeringute, projekteerimise, kohtuvaidluste ja investorite leidmise hetkeseisust.

Komisjoni liikmed esitasid ettekande järel küsimusi Eesti kaitsetööstuse arendamise,

tootmisvõime, kaitsetööstusparkide, investeeringute ja kaitsetööstuse rolli kohta Eesti

kaitsevõimes.

Mati Raidma küsis, kui suur osa kaitsekulutustest ja kaitsetööstusse tehtavatest

investeeringutest jääb Eesti majandusse ning kas Kaitseministeeriumil on võrdlev ülevaade

Eesti, Läti ja Leedu kaitsetööstuse arengust ja koostöövõimalustest.

Siim Sukles selgitas, et Eesti majandusse jäävad muu hulgas tööjõukulud, maksutulu,

ehitusinvesteeringud ning ettevõtetesse tekkiv oskusteave. Balti riikide kaitsetööstusalane

koostöö toimib, kuid praktiline koostöö ja ühised hanked on seni olnud piiratud.

Alar Laneman küsis Eesti kaitsetööstuse tegeliku tootmisvõime, eelkõige droonide ja

droonitõrjevahendite tootmise, samuti kaitsetööstusparkide kaitse ja arendamise tähtaegade

kohta.

Siim Sukles märkis, et Kaitsevägi täpsustab droonide ja droonitõrje vajadusi ning eesmärk on

suurendada Eesti ettevõtete osa vastavate võimete tagamisel. Kaitsetööstusparkide kaitsega

arvestatakse, kuid nende täielikku kaitset õhu- sh raketirünnakute eest ei ole võimalik tagada.

Alar Laneman tõstatas eraldi ostugarantiide küsimuse, märkides, et juhul, kui arendatakse

Kaitseväele vajalikke tooteid, tuleks kaaluda senise ostugarantiide põhimõtte ülevaatamist ning

luua ettevõtetele suurem kindlus toodangu realiseerimiseks.

Siim Sukles selgitas, et ostugarantiide puhul on peamine küsimus Eesti tegeliku vajaduse ja

ettevõtte tootmismahu erinevus. Riik ei saa võtta kohustust osta oluliselt rohkem toodangut, kui

Kaitsevägi vajab, kuid ostugarantiide senise käsitluse ülevaatamine on üks võimalik

analüüsikoht.

Enn Eesmaa küsis tehisaru kasutamise kohta Eesti kaitsetööstuses ning tõstatas olemasoleva

riikliku taristu kasutamise võimaluse kaitsetööstuse arendamiseks.

Siim Sukles selgitas, et tehisaru kasutatakse mitmes kaitsetööstusettevõttes, muu hulgas

droonide juhtimise ja sihitamise valdkonnas, kuid selle kasutamisel tuleb arvestada infoturbe ja

juurdepääsupiirangutega.

Samuti on koostöös teiste riigiasutustega analüüsitud olemasolevaid tööstusalasid ja riigi

omandis olevat taristut. Kuid lisaks lubas uurida, täiendavat infot riiklike objektide analüüsi

tulemuste olemasolu kohta valitsemisalas.

3

Leo Kunnas tõstatas Ermistu kaitsetööstuspargi elektrivarustuse, kaitsetööstusparkide sõjalise

kaitstuse ning olemasoleva maa-aluse taristu kasutamise võimaluse. Ta juhtis tähelepanu

vajadusele hinnata parkide paigutust ja kaitset Ukraina sõja kogemuse põhjal. Ida-Virumaal on

endised kaevandused, kus on vajalik taristu sh elekter ning maa-aluse paiknemise tõttu kaitstud

õhurünnakute vastu.

Siim Sukles märkis, et uute parkide kavandamisel tehakse koostööd võrguettevõtjatega ning

maa-aluse taristu kasutamise võimalusi on varem käsitletud, kuid neid on võimalik täiendavalt

analüüsida. Sukles lubas selle küsimuse, sh endiste kaevanduste kasutamise, uuesti üle vaadata.

Priit Sibul küsis Ukraina toetuseks mõeldud kaitsetööstusmeetme ettevõttepõhise ülempiiri

ning vastuostude ja lokaliseerimise kohta.

Siim Sukles selgitas, et 15 miljoni euro suurune ülempiir kujunes kompromissina, et

võimaldada osaleda nii väiksematel kui ka suuremaid terviksüsteeme pakkuvatel ettevõtetel.

Lokaliseerimise eesmärk on tuua Eestisse järjest suurema lisandväärtusega tootmist, arendus-

ja hooldusvõimekust.

Raimond Kaljulaid tõstatas kaitsetööstuse majanduslike ja sõjaliste eesmärkide omavahelise

tasakaalu.

Siim Sukles märkis, et Kaitseministeerium peab kaitsetööstuse arendamisel pidevalt arvestama

nii Eesti kaitsevõime vajaduste kui ka ettevõtete majandusliku jätkusuutlikkusega.

Õnne Pillak küsis kaitsetööstuse kiire laiendamise peamiste takistuste kohta.

Siim Sukles nimetas peamiste kitsaskohtadena kapitali kättesaadavust, kvalifitseeritud tööjõu

ja eelkõige inseneride nappust ning tarneahelate võimekust.

Toomas Uibo küsis, kas Eesti suudab piisavalt kiiresti rakendada riigikaitses uusi

tehnoloogiaid, eelkõige droonide valdkonnas.

Siim Sukles märkis, et Kaitseväes toimub uute droonilahenduste pidev katsetamine ning

Ukraina kogemusest saadav tagasiside jõuab Eesti üksusteni kiiresti.

Peeter Tali küsis muu hulgas Eesti toodangu osakaalu kohta Ukraina toetamisel ning

lokaliseerimisnõuete rakendamise ja õigusliku aluse kohta.

Siim Sukles selgitas, et lokaliseerimine on Kaitseministeeriumi hankepoliitikas ministri

otsusega sätestatud ning seda kasutatakse ühe vahendina Eesti kaitsetööstuse arendamiseks.

Kohtumise järelmina lubas Kaitseministeeriumi esindaja edastada riigikaitsekomisjonile ka

ettekandes käsitletud kaitsetööstuse strateegia, millega tutvumise soovile juhtis tähelepanu

Meelis Kiili Riigikaitsekomisjon jätkab kaitsetööstuse ja innovatsiooni teemade käsitlemist.

2. Info ja muud küsimused

Aivar Engel andis ülevaate komisjonile saabunud kirjadest ja pöördumistest sh vastuse

projektist A. H. le

Leo Kunnas tegi ettepaneku märkida vastuses, et komisjon menetleb kaitseväeteenistuse

seaduse muutmise seaduse eelnõu (961 SE), milles käsitletakse muu hulgas veteranide vaimse

tervisega seotud küsimusi.

Peeter Tali pidas vajalikuks vastust täiendada infoga veteranide esindusorganisatsioonide

kaasamise kohta otsustusprotsessidesse ning rõhutas, et eelnõu lõplik tulemus sõltub Riigikogu

edasisest menetlusest.

4

Koordineeriti Egiptuse parlamendi delegatsiooni vastuvõtmise asjaolusid.

Peeter Tali täpsustas komisjoni eelseisva Soome visiidi programmi. Soome poolele on tehtud

ettepanek külastada Helsingisse saabumisel esmalt Euroopa hübriidohtude vastast

kompetentsikeskust, seejärel Eesti suursaatkonda ning seejärel jätkatakse ülejäänud

programmiga. Kaitsetööstusettevõtete külastuste lisamist programmi arutati, kuid olemasoleva

tiheda ajakava tõttu ei ole neid võimalik visiidi programmi lisada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Jõgeda

protokollija

Kaitsetööstuse arendamise ülevaade

Siim Sukles Kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler

15.09.2026

Kaitsetööstus on

kiiresti kasvav sektor

Eestis

105 108 107 102

123 131

150

193

0

50

100

150

200

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025*

Müügikäive Eksport EKTL liikmete arv

m ilj

o ni

t

730* MEUR 2025.a Eesti kaitsetööstuse müügikäibe prognoos (60%

eksport)

2026 Q2 seisuga on EKTLis 241 liiget (+96% 4 a jooksul)

Sõjalise riigikaitse panus Eesti majandusse aastatel 2021–2025 | mln eurot

175,5

265,5

395,2

489,7

592

0

100

200

300

400

500

600

700

2021 2022 2023 2024 2025

Sõjalise riigikaitse panus Eesti majandusse

165

175

109

122

Kaitsetaristu (sh haldus)Ukraina sõjaline abi

Muud kulud ja investeeringud

Kaitseotstarbelise varustuse hangete kasv (EE ettevõtetesse) 2024. a võrreldes 156% (koos UKR abiga)

2025 Kaitseotstarbelise varustuse hanked

Ukraina toetamine Eesti kaitsetööstuse toodetega • 10 Eesti kaitsetööstust on saanud oma tooteid Ukrainasse saata kogusummas 200 M eurot, lisandub 2027. a planeeritav 85M

eurot

➢ Valdkonnad, mis vastavad Eesti Kaitseväe võimevajadustele ➢ Eesti kaitsetööstuse kaardistamine UA laenumeetme jaoks

• UKR2025 (99 M eur): 7 ettevõtet, mehitamata süsteemide ning meditsiiniseadmete valdkonnast

• UKR2026 (101 M eur): 4 ettevõtet mehitamata süsteemide ja vastusüsteemide valdkonnast; 42% lepingumahtudest Ukrainass/RKIK tarnitud

• UKR2027 meede (104 M eur):

➢ 15% (15 mln eur) kaitsetööstuse abimeetmest eraldatud „Build with Ukraine“ initsiatiivi ühistootmiste projektide toetamiseks

➢ IT koalitsiooni rahastuse avamine Eesti tööstusele

➢ Järgmised sammud „Build with Ukraine“ initsiatiiviga (koos eeldatava ajaraamiga):

➢ Ukraina ja Eesti võimevajaduste ja valikukriteeriumite kokkuleppimine projektide valimiseks: September

➢ Joint Steering Group loomine (2-tasandiline: töötasand ja otsustustasand): September

➢Ettevõtete taotluste (äriplaanide) esitamine: Oktoober

➢Otsused: November

Droonilepe

Droonilepe:

➢ Laiem kui ainult droonide alane koostöö: leppega tugevdatakse Eesti ja Ukraina kaitsekoostööd kolmes valdkonnas – teadmised, tehnoloogiad ja tööstus

➢ Kokkuleppega kinnitab Ukraina valitud kaitsetehnoloogiate eksporti ja tehnoloogiasiiret Eestisse (sh ekspordilitsentside jagamist Eesti ettevõtetega)

➢ Lepe kinnitab Eesti valmidust Ukrainast tulevikus erinevaid võimeid hankida

➢ Eesti kaitsehanked lähtuvad Eesti kaitseväe vajadusest ja prioriteetidest

➢ Lepe kinnistab ka koostööd IT- ja kübervaldkonnas, sh teadmiste ja õppetundide vahetamine

➢ August 31 – September 4 külastasid Eestit u 20 Ukraina eksperti, et anda KV`le sisulist tagasisidet Ukraina lahinguvälja kogemustest lähtuvalt

➢ Leppega läks kaasa Eesti poolne indikatiivne koostööprojektide nimekiri

➢ Uudsete lahenduste otsimine sõjalise riigikaitse prioriteetidele;

➢ Võimaldab prototüüpide kaitseväega testimist ning kiiret tagasisidestamist;

➢ 2025 a. kasvas eelarve ca 3 M euroni aastas

➢ 2013-2025 on Kaitseministeerium kokku toetanud 74 arendusprojekti, kogutoetusega 6,15 mln eurot

➢ Programmist välja kasvanud lahenduste näited: ➢ Krattworks’i Dart-X droon; ➢ HEVI Optronics optiline kaamera droonide tuvastamiseks; ➢ Marduki droonituvastus platvorm; ➢ jpt mis on kasutusel ka Eesti Kaitseväes.

Arendustoetused

1. 2.

Testimiste ökosüsteem

• Eesmärk: Luua ühtne testimise raamistik kaitsetööstuse jaoks koos ühe sisenemiskanaliga

• Protsess:

• Edasised sammud:

➢ Õiguslik alus tuleb relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõust, mis on õiguskomisjonis menetluses

➢ Testimiseks vajaliku moona soetamine

➢ Testimisökosüsteemi rakendaja kinnitamine

➢ Hinnakiri

➢ Täiendava testkeskuste võrgustiku ühildamine süsteemiga: Tartu Ülikool, TalTech, CR14, Milrem, Sisekaitseakadeemia, EW kompetentsikeksus, Lennuakadeemia.

➢ Uute testalade käima lükkamine (Kiltsi)

➢ Veebikeskkonna loomine koos harjutusväljade kirjeldusega (tulevikus)

Ettevõtte testimise soov

Konsultatsioon testimise

koordinaatoriga

Testimise komisjon

Testimine välismaal

Leping Testimise läbiviimine

(KV, KL harjutusväljadel, CR14, SKA Väike

Maarja, jm testalad)

Tööstuskoostöö kaitsehangetes • Rakendamist kaalutakse kaitseotstarbelise varustuse hangetele alates maksumusest 10 miljonit

eurot • Rakendatavaks määraks on vähemalt 25% hankelepingu maksumusest • Eelistame kõrgemat lisandväärtust loovaid ning tarneahelat kindlustavaid koostöövorme • Tööstuskoostöö prioriteetsed valdkonnad lähtuvad Kaitseväe prioriteetsetest võimevaldkondadest. • Läbirääkimised käivad:

• Hanwha Aerospace’ga Chunmoo mitmikraketiheitjate hankes • Lockheed Martiniga HIMARSi hankes • Laevastiku asendusprogrammis

• kaarditanud järgmised hanked, kus tööstuskoostöö nõudeid saab rakendada.

Euroopa Kaitsefond (EDF)

• Võimaldab ettevõtjatel toodete arendamist üle-euroopaliste konsortsiumide raames; • Suurendame kaasfinantseeringu rahalist mahtu perioodil 2025-2027 vähemalt 2 miljoni

euroni aastas.

NATO DIANA

Rahastusvõimaluste parendamine

• Kahese kasutusega tehnoloogia abil lahenduste otsimine Alliansi sõjalistele vajadustele; • NATO DIANA regionaalne haru Eestis koordineerib DIANA organisatsiooni tööd NATO

idatiival; • Eelkiirendi programmi loomine, mille kaudu aitame kaitsevaldkonnas uutel ettevõtjatel

leida rakenduse kaitsevaldkonnas.

• Kaitsetööstuse fond (SmartCap) mahuga 100 miljonit eurot; • Eesmärgiks tõsta rahastuse kaasamise võimekust Eesti ettevõtete poolt läbi NATO

innovatsioonifondi (NIF) mahuga 1 miljard eurot.

Äridiplomaatia • Toetame ettevõtjaid uste avamisel eksporditurgudel; • Toetuse võimendus laialt saatkondade ja majandusdiplomaatide võrgustikult (ligi 200

aukonsulit ning 8 kaitseatašeed); • Suurendame rahvusvahelist koostööd kaitsetööstuste vahel.

Kaitsetööstuspargi asukohad

Piirsalu

Ermistu

Põhja-Kiviõli

Aidu

Tööstuspargi ajagraafik REP/KSH Ermistu ja Põhja Kiviõli

I valikpakkumine

REP/KSH Piirsalu

Projekteerimine ja ehitus Ermistus

II valikpakkumine

Projekteerimine ja ehitus Aidus

REP/KSH Aidu

Projekteerimine ja ehitus Põhja-Kiviõlis

Tootmine Ermistus

Projekteerimine ja ehitus Piirsalus

Tootmine Põhja- Kiviõlis

Tootmine Aidus

Tootmine Piirsalus

Kaitsetööstuspargid Ermistu Põhja-Kiviõli Piirsalu Aidu

Riigi eriplaneering (REP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)

kehtestatud kehtestatud kehtestamine okt 2026 REP jätkub, kehtestamine 2027. a I kvartalis

Projekteerimine ja ehitus

Baastaristu projekteerimine lõpusirgel, ehitus algab 2027.a alguses

Baastaristu projekteerimine 2026 a IV kvartal, ehitus 2027. a I pa

Baastaristu projekteerimine 2026. a IV kvartal, ehitus 2027. a I pa

Baastaristu projekteerimine 2027. I pa

Ettevõtete seis Nitrotol, Odin Defence, Frankenburg, Infinitum Strike on võlaõiguslik hoonestusõiguse leping;

II valikpakkumine käib

Arca Baltic Operations on võlaõiguslik hoonestusõiguse leping

Plaanis on Hexest Materials tehas

II valikpakkumine käib

Elekter Elektrilevi 4,5MW valmib 2027. a lõpuks

Elektrilevi 5MW ühendus 2028. keskpaigaks; taastuvenergeetika 5 MW (teine õlg) 2027. a lõpuks

Elektrilevi 5MW ühendus 2028. a algus

Elektrilevi 5MW ühendus 2029

Kaitsetööstuspargi ja lõhkeainetehase olulisemad lähiaja teemad

➢Kohtuvaidlus Ermistu tööstuspargi riigi eriplaneeringu teemal

• Algne kohtuotsuse tähtaeg 23.07.26, kuid kohus uuendas asja arutamise tööstuspargi katseplatsi müraga seotud teemal. Tööstusmüra versus militaarmüra.

• Kohtuotsuse uus tähtaeg 26.10.26.

➢Riigi eriplaneeringu kehtestamine Piirsalu alal oktoobris

➢Hexest Materials AS hoonestusõiguse andmine Piirsalus

➢Hexest Materials AS strateegilise investori leidmine – valikpakkumise võitja selgub oktoobris

➢ II valikpakkumine Ermistu tööstuspargi 3 tühjale krundile ja Aidu alale algas 31.08.26, aasta lõpuks selgub võitja.

2025

Ajakava

2026 2027 2028

ETAPID DETAILNE PROJEKTEERIMINE

EELPROJEKTEERIMINE

Põhitehnoloogia

tarnija valitud

detsember 2025

Tänane päev

EHITUS JA INSTALLATSIOON

TOOTMISE KÄIVITAMINE

80%

võimsus

Hexest Materials AS tegevused

Tänan!