EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 11.9.2026 COM(2026) 471 final

2026/0263 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL DECISION

on the position to be taken on behalf of the European Union within the Cooperation

Council established by the Partnership and Cooperation Agreement between the

European Communities and their Member States, of the one part, and the Republic of

Azerbaijan, of the other part, with regard to the amendment and extension of the EU-

Azerbaijan Partnership Priorities

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. SUBJECT MATTER OF THE PROPOSAL

This proposal concerns the decision establishing the position to be taken on the Union’s behalf

in the Cooperation Council in connection with the anticipated adoption of Recommendation No

XX/2026 on the extension and amendment of the EU-Azerbaijan Partnership Priorities for

2026-2030

2. CONTEXT OF THE PROPOSAL

2.1. The Partnership and Cooperation Agreement

The Partnership and Cooperation Agreement between the European Communities and their

Member States, of the one part, and the Republic of Azerbaijan, of the other part (‘the

Agreement’) aims to provide a framework for political dialogue and cooperation between the

European Communities and their Member States and the Republic of Azerbaijan (‘the Parties’)

to develop political relations. The Agreement entered into force on 1 July 1999.

2.2. The Cooperation Council

To attain the objectives of the Agreement, the Cooperation Council examines any major issues

arising under the Agreement and any other bilateral or international issues of mutual interest.

The Cooperation Council may make appropriate recommendations with the agreement by the

Parties. The Cooperation Council consists of the members of the Council of the European Union

and members of the European Commission, on the one hand, and of members of the

Government of the Republic of Azerbaijan, on the other. The Cooperation Council has its rules

of procedure.

2.3. The envisaged act of the Cooperation Council

The Cooperation Council should adopt by written procedure a Recommendation on amending

the Partnership Priorities’ content and extending the implementing period from 2021-2024 to

2026-2030 (‘the Act’).

3. POSITION TO BE TAKEN ON THE UNION’S BEHALF

The position to be adopted by the Union in the Cooperation Council is based on the draft

Recommendation annexed to this Decision.

The amended Partnership Priorities, renamed “Strategic Priorities for the EU-Azerbaijan

Partnership”, will continue to meet the objectives of the revised European Neighbourhood

Policy as well as the objectives of the Eastern Partnership. They will guide the multiannual

programming of the EU’s financial cooperation with Azerbaijan.

The Parties have decided to amend the Partnership Priorities in line with relevant developments.

The Parties are committed to developing their relations and implementing these priorities.

The renewal of the Partnership Priorities is in the interest of the Union.

EN 2 EN

4. LEGAL BASIS

4.1. Procedural legal basis

4.1.1. Principles

Article 218(9) of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) provides for

decisions establishing ‘the positions to be adopted on the Union’s behalf in a body set up by an

agreement, when that body is called upon to adopt acts having legal effects, with the exception

of acts supplementing or amending the institutional framework of the agreement.’

The concept of ‘acts having legal effects’ includes acts that have legal effects by virtue of the

rules of international law governing the body in question. It also includes instruments that do

not have a binding effect under international law, but that are ‘capable of decisively influencing

the content of the legislation adopted by the EU legislature’1.

4.1.2. Application to the present case

The Cooperation Council is a body set up by an agreement, namely the Partnership and

Cooperation Agreement between the European Communities and their Member States, of the

one part, and the Republic of Azerbaijan, of the other part.

The act which the Cooperation Council is called upon to adopt constitutes an act having legal

effects.

The Act is capable of decisively influencing the content of EU legislation, namely the

multiannual programming of the financial cooperation under the single support framework.

This is because Article 7(2) of Regulation (EU) No 232/2014 of the European Parliament and

of the Council of 11 March 2014 establishing a European Neighbourhood Instrument provides

that for countries where documents referred to in Article 3(2) of that Regulation exist, a

comprehensive multiannual single support framework must be adopted in line with the

examination procedure referred to in Article 16(3) of Regulation (EU) No 236/20143. The

relevant documents can be action plans, or other equivalent jointly agreed documents, like

partnership priorities.

The envisaged act does not supplement or amend the Agreement’s institutional framework.

Therefore, the procedural legal basis for the proposed decision is Article 218(9) TFEU.

4.2. Substantive legal basis

4.2.1. Principles

The substantive legal basis for a decision under Article 218(9) TFEU depends primarily on the

objective and content of the envisaged act in respect of which a position is taken on the Union’s

behalf. If the envisaged act pursues two aims or has two components and if one of those aims

or components is identifiable as the main one, whereas the other is merely incidental, the

decision under Article 218(9) TFEU must be founded on a single substantive legal basis,

namely that required by the main or predominant aim or component.

4.2.2. Application to the present case

The main objective and content of the envisaged act relates to all areas of cooperation with

Azerbaijan under the Agreement and the revised European Neighbourhood Policy.

Therefore, the substantive legal basis of the proposed decision is Articles 207 and 209 TFEU.

1 Judgment of the Court of Justice of 7 October 2014, Germany v Council, C-399/12,

ECLI:EU:C:2014:2258, paragraphs 61 to 64.

EN 3 EN

4.3. Conclusion

The legal basis of the proposed decision is Articles 207 and 209, in conjunction with

Article 218(9) TFEU.

5. PUBLICATION OF THE ENVISAGED ACT

As the act of the Cooperation Council will amend the Partnership Priorities’ content and

implementing period, it is appropriate to publish it in the Official Journal of the European

Union after its adoption.

EN 4 EN

2026/0263 (NLE)

Proposal for a

COUNCIL DECISION

on the position to be taken on behalf of the European Union within the Cooperation

Council established by the Partnership and Cooperation Agreement between the

European Communities and their Member States, of the one part, and the Republic of

Azerbaijan, of the other part, with regard to the amendment and extension of the EU-

Azerbaijan Partnership Priorities

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Articles 207 and 209, in conjunction with Article 218(9) thereof,

Having regard to the proposal from the European Commission,

Whereas:

(1) The Partnership and Cooperation Agreement between the European Communities and

their Member States, of the one part, and the Republic of Azerbaijan, of the other part

(‘the Agreement’) was concluded by the Union by Council Decision on 22 April 1996

and entered into force on 1 July 1999.

(2) Pursuant to Article 81 of the Agreement, the Cooperation Council may adopt

recommendations to attain the objectives of the Agreement.

(3) The EU-Azerbaijan Cooperation Council, during its meeting on 28 September 2018,

adopted the EU-Azerbaijan Partnership Priorities for 2018-2020, which were extended

to 2021-2024 by written procedure.

(4) It is appropriate to draw up the position on the amendment and extension of the EU-

Azerbaijan Partnership Priorities, to be renamed Strategic Priorities for the EU-

Azerbaijan Partnership, to be taken on the Union’s behalf in the Cooperation Council.

(5) The Strategic Priorities for the EU-Azerbaijan Partnership will continue to guide the

multiannual programming of the EU’s financial cooperation with Azerbaijan.

HAS ADOPTED THIS DECISION:

Article 1

The position to be taken on the Union’s behalf in the Cooperation Council established by the

Partnership and Cooperation Agreement between the European Communities and their Member

States, of the one part, and the Republic of Azerbaijan, of the other part, shall be based on the

draft attached to this Decision.

Article 2

Minor technical changes to the positions set out in Article 1 and the Annex may be agreed to

without further decision of the Council.

EN 5 EN

Article 3

This Decision shall enter into force on […].

Done at Brussels,

For the Council

The President

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 11.9.2026 COM(2026) 471 final

ANNEX

ANNEX

to the

Proposal for a COUNCIL DECISION

on the position to be taken on behalf of the European Union within the Cooperation

Council established by the Partnership and Cooperation Agreement between the

European Communities and their Member States, of the one part, and the Republic of

Azerbaijan, of the other part, with regard to the amendment and extension of the EU-

Azerbaijan Partnership Priorities

EN 1 EN

ANNEX

RECOMMENDATION No XX/2026 OF THE EU-AZERBAIJAN COOPERATION

COUNCIL

approving the amendment of the EU-Azerbaijan Partnership Priorities and their

extension to the period 2026-2030

THE EU-AZERBAIJAN COOPERATION COUNCIL,

Having regard to the Partnership and Cooperation Agreement between the European

Communities and their Member States, of the one part, and the Republic of Azerbaijan, of the

other part, and in particular Article 81 thereof,

Having regard to Recommendation No 1/2018 of the EU-Azerbaijan Cooperation Council of

28 September 2018 on the EU-Azerbaijan Partnership Priorities (2018-2020),

Having regard to Recommendation No 1/2021 of the EU-Azerbaijan Cooperation Council of

22 December 2021 on the extension of the EU-Azerbaijan Partnership Priorities to the period

2021-2024 [2023/830],

Whereas:

(1) The Partnership and Cooperation Agreement between the European Communities and

their Member States, of the one part, and the Republic of Azerbaijan, of the other part

(the ‘Agreement’) was signed on 22 April 1996 and entered into force on 1 July 1999.

(2) In accordance with Article 81 of the Agreement, the Cooperation Council may make

appropriate recommendations to attain the objectives of the Agreement.

(3) In accordance with Article 98 of the Agreement, the Parties to the Agreement are to

take any general or specific measures required to fulfil their obligations under the

Agreement and are to see to it that the objectives set out in the Agreement are attained.

(4) The European Union and Azerbaijan endorsed on 28 September 2018 the EU-

Azerbaijan Partnership Priorities for the period 2018-2020.

(5) The European Union and Azerbaijan extended on 22 December 2021 the EU-

Azerbaijan Partnership Priorities to the period 2021-2024.

(6) The EU and Azerbaijan will bilaterally take into account in the Partnership Priorities

long-term objectives and deliverables to be agreed between them in the context of the

Eastern Partnership,

HAS ADOPTED THE FOLLOWING RECOMMENDATION:

Article 1

The Cooperation Council recommends amending the EU-Azerbaijan Partnership Priorities,

renaming them Strategic Priorities for the EU-Azerbaijan Partnership, and extending them to

the period 2026-2030, as set out in the annex.

EN 2 EN

Article 2

This Recommendation shall take effect on the day of its adoption.

Done at Brussels,

For the Cooperation Council

The European Union The Republic of Azerbaijan

EN 3 EN

ANNEX

STRATEGIC PRIORITIES FOR THE EU-AZERBAIJAN PARTNERSHIP (2026-2030)

I. CONTEXT

1. With a view to further strengthening their relationship, in 2018, the European Union

and the Republic of Azerbaijan adopted a first set of EU-Azerbaijan Partnership

Priorities, which expired in 2024. The document outlined a shared vision for

enhancing the partnership. This vision rested upon four priority areas, namely good

governance, economic development, connectivity and people-to-people contacts.

2. The implementation period of the document coincided with unprecedented global and

regional challenges, including the COVID-19 pandemic, geopolitical developments,

and compounded food, health and energy crises. These developments underscored the

strategic importance of EU-Azerbaijan partnership, particularly in increasing

resilience across critical sectors.

3. The joint press statement of 11 March 2026 by President Ilham Aliyev of the Republic

of Azerbaijan and President António Costa of the European Council, issued on the

outcomes of the latter’s visit to the Republic of Azerbaijan, emphasised the strategic

importance of EU-Azerbaijan relations and underlined the importance of adopting

renewed EU-Azerbaijan Partnership Priorities and advancing the bilateral agenda in

all areas. The statement by President Ursula von der Leyen of the European

Commission with President Ilham Aliyev of the Republic of Azerbaijan, issued on the

occasion of President von der Leyen’s visit to the Republic of Azerbaijan on 1 July

2026, underscored the importance of deepening EU-Azerbaijan relations and

announced the launch of the EU-Azerbaijan Connectivity Partnership. These

engagements were built upon intensified high-level contacts and mutual visits between

the sides, including the holding of EU-Azerbaijan dialogues on security, energy and

transport.

4. There is a shared understanding that new Strategic Priorities for the EU-Azerbaijan

Partnership are needed to further equal and mutually beneficial EU-Azerbaijan

partnership on the basis of adherence by both Parties to their respective obligations

and commitments under international law, including the UN Charter, inter alia, the

EN 4 EN

principle of territorial integrity and non-interference in internal affairs, while reflecting

key national, regional and global economic and political developments since the

signing of the EU-Azerbaijan Partnership Priorities in 2018.

5. The end of the armed conflict and restoration of Azerbaijan’s sovereignty and

territorial integrity paved the way for peace between Azerbaijan and Armenia and has

been a defining milestone for the South Caucasus. The historic progress in the peace

process between Azerbaijan and Armenia was marked by the signing of a Joint

Declaration by the President of the Republic of Azerbaijan and the Prime Minister of

the Republic of Armenia, witnessed by the President of the United States of America,

and the initialling of the bilaterally negotiated Agreement on Establishment of Peace

and Inter-State Relations between the Republic of Azerbaijan and the Republic of

Armenia on 8 August 2025, in Washington D.C., United States of America. This

historic development opened new perspectives for the South Caucasus region and

beyond, enhancing also the EU-Azerbaijan partnership in areas of mutual interest,

while adding to the necessity for adjusting Azerbaijan-EU partnership in line with

emerging needs, priorities and challenges.

6. Azerbaijan has embarked on large-scale post-conflict reconstruction and rehabilitation

works in conflict-affected territories, including humanitarian demining. Reintegrating

these territories into the national economy will bolster regional growth by facilitating

new connectivity projects. However, the large-scale landmine and unexploded

ordnance contamination have been hampering these processes, delaying reconstruction

and rehabilitation efforts and posing a serious humanitarian threat. While the EU is the

largest international donor in the field of humanitarian mine action in Azerbaijan, the

scale of the threat posed by landmine contamination necessitates intensified support

and cooperation in this field.

7. Notable other developments since the adoption of the last Partnership Priorities

include the launch of the Trans Adriatic Pipeline in 2020, as the final segment of the

Southern Gas Corridor. It has since ensured that Azerbaijani gas is delivered directly

to a growing number of EU Member States. Azerbaijan is thus increasing its role as a

reliable energy partner by contributing to the EU’s energy security and diversification

strategy. This cooperation was further strengthened through the signing of a

Memorandum of Understanding on a Strategic Partnership in the Field of Energy

between the President of the European Commission, President Ursula von der Leyen,

EN 5 EN

and the President of the Republic of Azerbaijan, Ilham Aliyev, in Baku in July 2022.

This Memorandum of Understanding sets ambitious targets for increasing gas supply

from Azerbaijan to the EU, including supporting the conditions for the expansion of

the Southern Gas Corridor in accordance with commercial viability and market

demand, based on long-term, predictable and stable contracts, and expanding

collaboration on electricity interconnection, energy efficiency and clean energy,

including hydrogen and renewables, in line with the EU’s medium- and long-term

decarbonisation goals.

8. As the Middle Corridor, also called Trans-Caspian Transport Corridor (hereafter:

TCTC), emerges as an increasingly critical transport and transit connection between

Europe and Asia, which was also reflected in the EU’s Cross-Regional Connectivity

Agenda, the prospects for the EU-Azerbaijan partnership have significantly increased,

due to Azerbaijan’s indispensable role as a key hub for multimodal connectivity. In

line with shared interest in promoting connectivity, the Parties will establish the EU-

Azerbaijan Connectivity Partnership and the EU-Azerbaijan High-Level Dialogue on

Connectivity to explore opportunities for long-term cooperation to promote secure,

predictable and efficient trade and transit along this Corridor, including through

infrastructure development, logistics, digitalisation of processes and soft connectivity

measures. The Parties will also work on the organisation of a regional connectivity

investment conference in Baku bringing together partner countries.

9. Following the end of the conflict, Azerbaijan has embarked on the large-scale

reconstruction of its transport infrastructure with a plan to finalise road and railway

infrastructure up to its border with Armenia by the end of 2027. The implementation

of the ‘Trump Route for International Peace and Prosperity’ (TRIPP), as envisioned in

the Joint Declaration signed on 8 August 2025 in Washington D.C. and will provide

unimpeded connectivity between the main part of the Republic of Azerbaijan and its

Nakhchivan Autonomous Republic while further expanding the transit capabilities of

the TCTC for international transportation.

To further complement this route, EU-Azerbaijan cooperation in the development and

modernisation of railway transport infrastructure in the Nakhchivan Autonomous

Republic of the Republic of Azerbaijan will significantly enhance the functionality of

the TCTC, including through the development of new cross-border transport links.

EN 6 EN

10. There is also growing momentum for increased cross-border connectivity in the

energy sector. The EU and Azerbaijan share a common aspiration to increase

cooperation in ensuring a stable, secure and reliable energy supply, as well as in

advancing clean energy, energy efficiency and electricity interconnections. With its

vast renewable energy potential, particularly in solar and offshore wind, Azerbaijan

has positioned itself at the core of several planned green energy interconnectors and

envisions the trade and exchange of green electricity between the Parties, in line with

applicable market rules, and with Türkiye and other regions.

In this context, Azerbaijan plays an important role in regional connectivity and

develops the Central Asia-Azerbaijan Corridor, Caspian-Black Sea-Europe Green

Energy Corridor, Azerbaijan-Türkiye electricity interconnector (via Nakhchivan and

TRIPP) and Azerbaijan-Georgia-Türkiye-Bulgaria Energy Corridor projects that can

contribute to energy security, energy and data transmission, diversification and

decarbonisation objectives.

11. The Agreement on a Strategic Partnership in the field of Green Energy Development

and Transmission between Azerbaijan, Georgia, Romania and Hungary, signed on

17 December 2022 in Bucharest in the presence of Heads of State and Government of

Azerbaijan, Georgia, Romania and Hungary and the President of the European

Commission, provided additional momentum for regional electricity connectivity by

laying the groundwork for the Caspian-Black Sea-Europe Green Energy Corridor

project, which provides for additional submarine cable capacity in the Black Sea as

well as the expansion of overland interconnections.

A parallel fibre-optic communication cable (FOC) planned along the electricity cable

route could provide secure communication links and will enhance regional digital

connectivity.

The Caspian-Black Sea-Europe Green Energy Corridor project applied for inclusion in

ENTSO-E’s Ten-Year Network Development Plan (TYNDP) in May 2025, with the

final publication expected by the end of 2026. Project participants aim to submit an

application for PCI/PMI status.

The Parties will further assess the complementarity of the Caspian-Black Sea-Europe

Green Energy Corridor project with the EU’s Global Gateway strategy. In this context,

cooperation opportunities for EU companies might emerge, including, but not limited

EN 7 EN

to, participation in supply chains and contracts for the construction of critical

infrastructure and the provision of equipment, offtake arrangements and project

development frameworks during the post-feasibility stage.

12. From 2024 to 2025, Azerbaijan held the presidency of the 29th UN Climate Change

Conference (COP29), which, besides underscoring its commitment to climate action,

brought parties together to accelerate action towards the Paris Agreement’s 1.5C target

and the United Nations Framework Convention on Climate Change (UNFCCC), and

marked the start of a new era for climate finance. The conference took place in Baku

from 11 to 24 November 2024 and focused on the preparation and submission of

strong national plans, climate finance, high-integrity carbon markets under Article 6 of

the Paris Agreement, addressing loss and damage. Azerbaijan’s presidency and hosting

of COP29 fostered a new era of cooperation with the EU in the multilateral climate

space and can be a building block for enhanced EU-Azerbaijan joint activities in the

field of climate action and sustainability, in line with the objectives of the UNFCCC

and Paris Agreement.

13. Azerbaijan faces several intensifying environmental and climate-related challenges.

Severe droughts and increasing water scarcity have placed significant pressure on its

agriculture sector, while the country is heavily dependent on transboundary water

flows for its freshwater management. Climate vulnerability, inefficient water use,

pollution and seawater intrusion further underscore the urgency of adopting integrated

water resource management strategies taking into account EU best practices.

14. The EU and Azerbaijan place a strong emphasis and cooperate on attaining the

objectives of the 2030 agenda for sustainable development, including the 17 UN

Sustainable Development Goals, and multilateral environmental agreements, including

those to which they are party, such as the UNFCCC, the Convention on Biological

Diversity of 1992, the Paris Agreement of 2015 and the Kunming-Montreal Global

Biodiversity Framework of 2022.

Moreover, the EU and Azerbaijan are stepping up their efforts to address the

interlinked global challenges of climate change, environmental degradation,

biodiversity loss and pollution, poverty and inequality by supporting international

climate efforts and sustainable development ambitions.

EN 8 EN

15. International cooperation in research and innovation (R&I) is a strategic priority for

both the EU and Azerbaijan. Strengthening EU-Azerbaijan cooperation in R&I would

be an important factor and a driver for the green and digital transition at a time when

Azerbaijan is keen to boost and diversify its economy, thereby increasing its

competitiveness and setting up a knowledge-based economy.

16. As outlined in the ‘Azerbaijan 2030 strategy’, in February 2021, Azerbaijan adopted

five national priorities for socio-economic development to guide the country’s

progress over the next decade. The priorities include a steadily growing, competitive

economy, a dynamic, inclusive society based on social justice, areas of competitive

human capital and modern innovations, the great return to the territories liberated from

occupation and a clean environment of green growth. This opens up a broad range of

cooperation opportunities between the EU and Azerbaijan, including: (i) fostering a

steadily growing and competitive economy; (ii) an improved business climate; (iii)

R&I and human capital development; and (iv) advancing green growth and

environmental sustainability.

II. Priorities

17. The EU-Azerbaijan partnership will be aligned with the renewed Strategic Priorities. It

will cover enhanced partnership in areas of mutual interest and shared benefit, such as

sustainable and diversified economic development and efficient public service

delivery; clean energy, climate resilience, environmental sustainability and civil

protection; connectivity, smart infrastructure and reconstruction; human development,

mobility and innovation.

All activities included in this document will be designed and implemented in

accordance with the principles of human rights, good governance, and rule of law,

with particular focus on ensuring inclusivity, environmental sustainability, and climate

resilience.

18. The areas for political, economic and technical cooperation outlined below are not

exhaustive. Cooperation between the EU and Azerbaijan can span a wider number of

areas, in particular, connectivity. All areas of cooperation can be pursued both

bilaterally and multilaterally.

19. Both Parties will regularly assess the implementation of the Strategic Priorities to

ensure the achievement of the agreed objectives. Relevant stakeholders will also be

EN 9 EN

encouraged to contribute to assessment of its implementation. The Parties will

maintain regular dialogue to address the issues that may arise from the implementation

of the Strategic Priorities through bilateral consultations and in good faith, including

exchanges on relevant regional and international developments that may affect their

implementation.

20. The Parties will utilise existing institutional framework and dialogue mechanisms,

including those under the Partnership and Cooperation Agreement, and explore

opportunities to further enrich their bilateral dialogue on all issues of mutual interest

and shared benefit. The Parties further agree to resume and expedite the negotiations

on a new EU-Azerbaijan bilateral agreement, with a view to replacing the existing

Partnership and Cooperation Agreement.

1. Sustainable and Diversified Economic Development and Efficient Public Service

Delivery

21. The Parties recognise that sustainable development encompasses economic

development, social development and environmental protection, with all three being

interdependent and mutually reinforcing.

22. The Parties will promote the development of a resilient, sustainable, knowledge-based

and diversified economy in Azerbaijan. In this context, cooperation will support

structural reforms, economic growth, and integration into global and regional value

chains.

23. The EU and Azerbaijan will deepen their cooperation on facilitating trade, including

customs modernisation, interoperability of IT systems and regulatory compatibility,

taking into account the best practices of both Parties. Support will be provided for

strengthening trade-related infrastructure and logistics under the TCTC to ensure

resilient supply chains and greater connectivity between Europe and Asia.

24. Trade cooperation should aim to simplify trade and reciprocal investments in crucial

sectors, including energy, transport, digital, agriculture and industry, in line with the

mutual priorities and the 18 July 2022 Memorandum of Understanding on a Strategic

Partnership in the Field of Energy between the EU and Azerbaijan. In addition, the

Parties will work to strengthen predictability for long-term energy cooperation,

including through dialogue on investment needs for infrastructure and supply

consistent with market demand and energy security. The Parties will boost their trade

EN 10 EN

and investment relationship in a way that contributes to: (i) sustainable development

and inclusive growth; (ii) support for a green transition; and (iii) promoting

responsible and sustainable value chains.

25. The EU will support Azerbaijan during its negotiations process on the accession to the

WTO.

26. The Parties will jointly support innovation and entrepreneurship, with a particular

focus on developing start-ups and micro, small and medium-sized enterprises.

Targeted support measures and public-private partnerships will improve access to

finance and investment in strategic sectors.

27. In the spirit of the ‘Azerbaijan 2030: national priorities for socio-economic

development’, which recognise a ‘sustainably growing competitive economy’, a ‘clean

environment’ and a ‘country of green growth’ among the five national priorities, the

EU will promote and support the adoption and implementation of low-emission and

sustainable practices in Azerbaijan’s industry and agriculture. Efforts will also be

made to continue to improve the business climate through attracting the EU private

sector and investments, and to boost competitiveness.

28. Cooperation in this area will also aim to strengthen public administration and efficient

public service delivery. The EU will support the implementation of Azerbaijan’s new

Competition Code and will continue to support Azerbaijan in producing high-quality

official statistics and sharing best practices on governance and evidence-based

policymaking. The Parties recognise that the inclusive involvement of civil society in

implementing these priorities is essential. The Parties will also strengthen cooperation

in fighting fraud affecting the financial interests of the EU and Azerbaijan.

29. The Parties recognise the importance of digital transformation for improving public

administration and will cooperate on digitalising public services to enhance efficiency,

transparency and accessibility for individuals and businesses. The Parties agree to

continue cooperating in the fight against money laundering and the financing of

terrorism.

30. The European countries and the Republic of Azerbaijan will promote the exchange of

experience in the field of Industry 4.0 and will facilitate cooperation between

technology companies in this area through the implementation of relevant

collaborative initiatives.

EN 11 EN

2. Clean Energy, Climate Resilience, Environmental Sustainability and Civil Protection

31. The Parties will deepen their strategic energy partnership through building on the EU-

Azerbaijan Dialogue, developing the Southern Gas Corridor and its future expansion

in line with market and investment conditions, and through regional and inter-regional

electricity transmission projects.

The Parties also underline the importance of long-term, predictable and stable energy

contracts to ensure the economic feasibility of the development of the required

production and export infrastructure investments, in order to underpin security of

demand for producers, exporters and infrastructure owners, and security of supply for

importers and buyers in line with the regulatory requirements.

This cooperation will advance energy transition in the wider region through renewable

energy generation and integration (solar, wind, hydropower, renewable hydrogen and

geothermal), electrification of demand, energy efficiency measures, including methane

mitigation, and through support for the digitalisation and smart management of energy

infrastructure to improve system resilience and efficiency.

32. Azerbaijan has vast renewable energy potential and is increasingly open to working

with international financial institutions on grid infrastructure upgrades and generation

capacity. Azerbaijan is also advancing energy efficiency policies and measures across

key sectors of the economy. These factors can help to accelerate the decarbonisation of

the power sector, improve energy security and create clean energy surpluses for cross-

border trade and regional connectivity projects, thus contributing to the

implementation of EU’s Global Gateway strategy, the EU’s Cross-Regional

Connectivity Agenda, and the Trans-European Energy Networks framework in

respective area. In this regard, the Parties will explore how regional energy

connectivity projects complement the EU and Azerbaijan’s climate and energy

security objectives, strengthened through the Memorandum of Understanding on a

Strategic Partnership in the Field of Energy (18 July 2022) and the EU-Azerbaijan

High-Level Energy Dialogue. On ‘soft’ connectivity, the Parties will strengthen

regional cooperation on regulatory and market issues through relevant initiatives.

33. The EU and Azerbaijan aim to cooperate towards meeting the objectives of the Paris

Agreement and ensuring its full implementation, including via regular updates to

nationally determined contributions (NDCs) aimed at sustained reductions in

EN 12 EN

greenhouse gas emissions, in light of national circumstances. Increased cooperation on

climate action will help Azerbaijan to develop an economy that is more efficient,

competitive, resilient and stable, in accordance with its NDCs and national adaptation

plans. Mutually agreed projects backed by adequate concessional financing in line

with the Paris Agreement, as well as the New Collective Quantified Goal on Climate

Finance agreed by decision 1/CMA5 at COP29, will be developed and implemented to

advance Azerbaijan’s national climate, environment and mitigation and adaptation

plans and further mainstream climate and environment action into national policies,

thereby supporting climate-resilient initiatives. Such initiatives include: strengthening

sustainable water management, setting up integrated waste management systems,

improving energy efficiency in urban systems and undertaking other mutually agreed

climate-related projects. Scientific output and support via Horizon Europe-funded

projects will strengthen the implementation of Azerbaijan’s national climate and

mitigation and adaptation plans and will help to advance cooperation on renewable

energy generation and integration. The Parties will also cooperate on the development

of carbon pricing and emission trading mechanisms as cost-effective domestic climate

policy instruments that may also promote innovation and generate revenues which can

fund the transition towards clean technologies and resilience to climate-to-climate

change risks.

34. Strengthening water management, water security and resilience to climate change will

be a shared priority. The EU and Azerbaijan will support collaboration on

mainstreaming integrated water resource management principles at national, river

basin and local levels through: (i) legal, institutional and operational reforms; (ii)

strategic environmental assessments; (iii) strengthened licensing and permitting

systems; (iv) economic instruments; and (iv) expanded hydrological and water-quality

monitoring capacities. Particular attention will be paid to applying sustainable

adaptation practices, i.e. practices that deliver effective and consistent responses to

climate change impacts in the short and long term. The Parties will furthermore

support the development, adoption and implementation of River Basin Management

Plans for all river basin districts, including the setting up of participatory governance

structures.

EN 13 EN

The Parties will cooperate in advancing the operationalisation of the Baku dialogue on

water for climate action, Azerbaijan’s COP29 initiative launched under the COP29

Presidency declaration on water for climate action.

35. The Parties will continue their cooperation in the area of civil protection and disaster

risk management, also as part of the regional civil protection programme in the

Eastern Partnership countries (PPRD East 4).

3. Connectivity, Smart Infrastructure and Reconstruction

36. The EU and Azerbaijan will enhance partnership on connectivity, building upon

Azerbaijan’s role as a key hub. The established relevant High-Level Dialogues, as well

as High-Level Working Group on Economic Cooperation to strengthen EU-Azerbaijan

economic cooperation and investments under the Global Gateway initiative will be

key to moving the joint agenda forward. Actions will include: developing transport

infrastructure, advancing digital solutions in transport, and promoting cooperation

across all transport modes, for the further development of the extended TEN-T

network, where appropriate, in line with the EU-Azerbaijan connectivity agenda.

Building on these actions, the Parties concur on the need to explore updates to the

extended TEN-T network to better reflect new developments and initiatives aimed at

enhancing connectivity in the region, including with respect to the Nakhchivan

Autonomous Republic of the Republic of Azerbaijan.

Under the EU-Azerbaijan Connectivity Partnership, the Parties will cooperate in

supporting the development of projects related to transport, energy, clean energy

interconnectors and digital economy, including AI and cyber security solutions. To this

end, in the framework of relevant EU mechanisms, such as the EU’s Global Gateway

strategy, the Parties will facilitate the mobilisation of financial and technical resources

through an appropriate combination of instruments, including concessional loans,

grants, guarantees, equity participation, blended-finance structures and other

investment de-risking mechanisms, with a view to enhancing project bankability and

ensuring access to financing on competitive, transparent, and sustainable terms.

37. The Parties acknowledge the strategic role of the TCTC in linking Azerbaijan, the EU

and regional partners. In line with European and international standards, including

through, where relevant, possible engagement of other participants of the TCTC, the

Parties will continue to cooperate on infrastructure development, advance the

EN 14 EN

digitalisation of transport systems and logistics processes and promote interoperability

and collaboration across all modes of transport.

38. The Parties will seek to expand the TCTC transit and transport potential through the

development of infrastructure and capabilities that strengthen multimodal

interoperability, noting in particular the strategic importance of the railway link in the

Nakhchivan Autonomous Republic, a joint priority project for Azerbaijan and the EU.

Cooperation in this domain will also include making international financial

institutions, investment banks and private sector stakeholders aware of related

investment opportunities, facilitating structured dialogue with potential investors, and

supporting the preparation and presentation of bankable projects in line with

international standards.

39. The Parties will strengthen cooperation to modernise, digitalise and green Azerbaijan’s

transport sector, including through improving legal, regulatory, institutional control

and enforcement frameworks, in line with relevant international standards. Particular

attention will be paid to pursuing negotiations for an EU-Azerbaijan Common

Aviation Area Agreement with a view to its conclusion based on the principles of

mutual interest and shared benefit.

40. The Parties will build the capacities of the national transport authorities through

capacity building and structured training programmes that include also green and

digital skills. Opportunities for developing value-added logistics will be examined to

ensure that Azerbaijan benefits from relevant transit flows. Partnerships between

government, academia and the private sector will be fostered to accelerate clean

transport innovation. Support will also be directed to the digitalisation and

interoperability of Azerbaijan’s transport network to enhance efficiency, safety and

multimodal integration across road, rail, maritime, aviation and logistics platforms.

41. Urban development and post-conflict reconstruction will be advanced in the Garabagh

and Eastern Zangezur Economic Regions, guided by sustainable, resilient and smart

urban planning principles. Successful humanitarian demining is a prerequisite for safe

reconstruction, resettlement, connectivity and agricultural renewal in these regions.

Building on the EU’s financial support, including the Team Europe Initiative on Mine

Action, the Parties will cooperate to strengthen Azerbaijan’s mine action capacity. This

cooperation will include the establishment of an International Centre of Excellence

and Training for Mine Action in Azerbaijan, which will serve as a national, regional

EN 15 EN

and international hub for training, capacity building, innovation and knowledge

transfer in mine action, focusing on the latest techniques and technologies. Efforts to

raise awareness of the humanitarian impact of landmines and explosive remnants of

war will be increased.

4. Human Development, Mobility and Innovation

42. The Parties will promote people-to-people contacts, mobility, education, research and

innovation, culture, youth engagement and inclusive socio-economic and human

development.

43. The Parties will place particular focus on encouraging research collaboration in

fundamental sciences, engineering, computer science and artificial intelligence

through EU programmes including Horizon Europe. The Parties will encourage the

participation of Azerbaijan in Horizon Europe and other relevant EU programmes,

including scientific collaboration and exchanges among universities, research

institutions, private companies, and other research and innovation stakeholders.

44. The Parties look forward to strengthening cooperation and further progress in the area

of mobility, in a secure and well-managed environment and recognise the importance

of people-to-people contacts, including through enhanced mobility.

The Parties will continue cooperation for the implementation of the EU-Azerbaijan

Readmission Agreement and recognise the importance of reintegration.

A structured dialogue on visa facilitation will continue in the context of the

implementation of the EU-Azerbaijan Visa Facilitation Agreement, with a view to

strengthening cooperation, including in education, employment, culture, youth, and

research. The Parties welcome the continued implementation of the EU-Azerbaijan

Visa Facilitation Agreement with a view to further facilitating mutual travel.

45. The Parties will support people-to-people contacts and cooperation between higher

education institutions and vocational education and training (VET) providers, to

modernise curricula, enhance teaching and learning methodologies, including where

appropriate through Erasmus+.

46. The Parties will build on previous cooperation in the field of VET to support the

development of a national qualifications system. The Parties will also support

cooperation between youth and sport organisations.

EN 16 EN

47. The Parties shall promote lifelong learning initiatives to support the continuous

development of skills and competencies across the education continuum, while also

fostering education for sustainable development through the integration of

environmental and climate considerations at all levels of education, particularly in the

context of the digital and green transitions.

48. The Parties will further enhance cooperation in cybersecurity and digital security to

strengthen ICT-enabled infrastructure resilience and support secure digital

transformation through capacity building and the exchange of expertise, including in

the area of cybercrime.

49. The Parties will explore the establishment of targeted technical and financial

assistance mechanisms to support the effective operationalisation of agreed ethical and

legal frameworks on artificial intelligence, including through pilot projects and

regulatory sandboxes in priority sectors, with a view to ensuring that regulatory

cooperation translates into tangible socio-economic development outcomes in

accordance with respective legislation and strategies, also taking into account existing

best practices of the Parties.

50. The Parties will explore the possibility to foster a facilitative and risk-based regulatory

environment that facilitates advanced technologies and capabilities, and that supports

research, experimentation, and the development, testing and deployment of innovative

technological solutions within the Republic of Azerbaijan.

51. The Parties will cooperate in supporting the development and deployment of

cybersecurity solutions, digitalisation initiatives and other advanced technologies in

the Republic of Azerbaijan.

52. The Parties, in line with their respective legislation and strategies, further intend to

strengthen the enabling regulatory, institutional and infrastructure environment

necessary for a secure, resilient and high-performance digital ecosystem, including

robust data governance and digital frameworks and, where appropriate, taking into

account best practices of both sides.

In this context, the Parties may explore possible avenues to support and facilitate a

favourable environment for investment, access to advanced technological

infrastructure and capital markets, and the promotion of foreign direct investment,

including, where appropriate, through contacts with technology providers, financial

EN 17 EN

institutions and other relevant stakeholders, with a view to contributing to economic

development and resilience over time.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 11.9.2026 COM(2026) 471 final

2026/0263 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende

liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahelise partnerlus- ja

koostöölepinguga asutatud koostöönõukogus seoses ELi ja Aserbaidžaani partnerluse

prioriteetide muutmise ja pikendamisega

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. KAVANDATAV REGULEERIMISESE

Käesolev ettepanek käsitleb otsust, millega määratakse kindlaks liidu nimel koostöönõukogus

võetav seisukoht seoses soovituse nr XX/2026 (ELi ja Aserbaidžaani partnerluse prioriteetide

pikendamise ja muutmise kohta aastateks 2026–2030) eeldatava vastuvõtmisega

2. ETTEPANEKU TAUST

2.1. Partnerlus- ja koostööleping

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani

Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu (edaspidi „leping“) eesmärk on luua

raamistik poliitiliseks dialoogiks ja koostööks Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning

Aserbaidžaani Vabariigi (edaspidi „lepinguosalised“) vahel, et arendada poliitilisi suhteid.

Leping jõustus 1. juulil 1999.

2.2. Koostöönõukogu

Lepingu eesmärkide saavutamiseks vaatab koostöönõukogu läbi kõik lepingust tulenevad

olulised küsimused ja kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised

küsimused. Lepinguosaliste nõusolekul võib koostöönõukogu anda asjakohaseid soovitusi.

Koostöönõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni

liikmed ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse liikmed. Koostöönõukogul on

oma kodukord.

2.3. Koostöönõukogu kavandatav akt

Koostöönõukogu peaks võtma kirjaliku menetluse teel vastu soovituse partnerluse

prioriteetide sisu muutmise ja nende rakendusperioodi pikendamise kohta ajavahemikust

2021–2024 ajavahemikuni 2026–2030 (edaspidi „akt“).

3. LIIDU NIMEL VÕETAV SEISUKOHT

Liidu poolt koostöönõukogus võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud soovituse

eelnõul.

Partnerluse muudetud prioriteedid, ümbernimetatuna „ELi ja Aserbaidžaani partnerluse

strateegilised prioriteedid“, vastavad jätkuvalt läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika ja

idapartnerluse eesmärkidele. Neist juhindutakse ELi ja Aserbaidžaani finantskoostöö

mitmeaastases programmitöös.

Lepinguosalised on otsustanud muuta partnerluse prioriteete vastavalt asjaomastele

arengutele. Lepinguosalised on pühendunud oma suhete arendamisele ja nende prioriteetide

rakendamisele.

Partnerluse prioriteetide uuendamine on liidu huvides.

4. ÕIGUSLIK ALUS

4.1. Menetlusõiguslik alus

4.1.1. Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud võtta vastu otsused,

„millega kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui

ET 2 ET

asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega

täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslik toime asjaomase organi

suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised

õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad

mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“1.

4.1.2. Kohaldamine käesoleval juhul

Koostöönõukogu on ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt

Aserbaidžaani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga ettenähtud organ.

Aktil, mille koostöönõukogu peab vastu võtma, on õiguslik toime.

Akt võib otsustavalt mõjutada ELi õigusnormide sisu, täpsemini ühtse toetusraamistiku

kohase finantskoostöö mitmeaastast programmi. Seda seetõttu, et Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruse 232/2014 (millega luuakse Euroopa naabruspoliitika

rahastamisvahend) artikli 7 lõikes 2 on sätestatud, et riikides, kus on olemas kõnealuse

määruse artikli 3 lõikes 2 osutatud dokumendid, tuleb võtta määruse (EL) nr 236/2014

artikli 16 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu kõikehõlmav mitmeaastane

ühtne toetusraamistik. Asjaomased dokumendid võivad olla tegevuskavad või muud

samaväärsed ühiselt kokku lepitud dokumendid, näiteks partnerluse prioriteedid.

Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2. Materiaalõiguslik alus

4.2.1. Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige

selle kavandatud akti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse. Kui

kavandatava aktiga taotletakse kaht eesmärki või reguleeritakse kaht valdkonda ning üht neist

võib pidada peamiseks või ülekaalukaks ja teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise

lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus, peamisest või ülekaalukast

eesmärgist või valdkonnast tulenev materiaalõiguslik alus.

4.2.2. Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava akti peamine eesmärk ja sisu on seotud kõigi Aserbaidžaaniga tehtava koostöö

valdkondadega lepingu ja läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika raames.

Seega on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artiklid 207 ja 209.

4.3. Järeldus

Esildatud otsuse õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artiklid 207 ja 209 koostoimes artikli

218 lõikega 9.

5. KAVANDATAVA AKTI AVALDAMINE

Kuna koostöönõukogu aktiga muudetakse partnerluse prioriteetide sisu ja rakendusperioodi,

on asjakohane avaldada see pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.

1 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 7. oktoober 2014, Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12,

ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.

ET 3 ET

2026/0263 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende

liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahelise partnerlus- ja

koostöölepinguga asutatud koostöönõukogus seoses ELi ja Aserbaidžaani partnerluse

prioriteetide muutmise ja pikendamisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 207 ja 209 koostoimes

artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Liit sõlmis nõukogu 22. aprilli 1996. aasta otsuse alusel ühelt poolt Euroopa ühenduste

ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahelise partnerlus-

ja koostöölepingu (edaspidi „leping“), mis jõustus 1. juulil 1999.

(2) Lepingu artikli 81 kohaselt võib koostöönõukogu võtta lepingu eesmärkide

saavutamiseks vastu soovitusi.

(3) ELi-Aserbaidžaani koostöönõukogu võttis oma 28. septembri 2018. aasta kohtumisel

vastu ELi ja Aserbaidžaani partnerluse prioriteedid aastateks 2018–2020, mida

pikendati kirjaliku menetluse teel aastateks 2021–2024.

(4) On asjakohane määrata liidu nimel kindlaks koostöönõukogus võetav seisukoht ELi ja

Aserbaidžaani partnerluse prioriteetide (mis nimetatakse ümber ELi ja Aserbaidžaani

partnerluse strateegilisteks prioriteetideks) muutmise ja pikendamise kohta.

(5) ELi ja Aserbaidžaani finantskoostöö mitmeaastasel kavandamisel juhindutakse

jätkuvalt ELi ja Aserbaidžaani partnerluse strateegilistest prioriteetidest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt

Aserbaidžaani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga asutatud koostöönõukogus

võetav seisukoht põhineb eelnõul, mis on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Artiklis 1 ja lisas esitatud seisukohtade väiksemates tehnilistes muudatustes võidakse kokku

leppida ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 3

ET 4 ET

Käesolev otsus jõustub [...].

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 11.9.2026 COM(2026) 471 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende

liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahelise partnerlus- ja

koostöölepinguga asutatud koostöönõukogus seoses ELi ja Aserbaidžaani partnerluse

prioriteetide muutmise ja pikendamisega

ET 1 ET

LISA

ELi-ASERBAIDŽAANI KOOSTÖÖNÕUKOGU SOOVITUS nr XX/2026,

millega kiidetakse heaks ELi ja Aserbaidžaani partnerluse prioriteetide muutmine ja

nende pikendamine aastateks 2026–2030

ELi-ASERBAIDŽAANI KOOSTÖÖNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt

Aserbaidžaani Vabariigi vahelist partnerlus- ja koostöölepingut, eriti selle artiklit 81,

võttes arvesse ELi-Aserbaidžaani koostöönõukogu 28. septembri 2018. aasta soovitust

nr 1/2018 ELi-Aserbaidžaani partnerluse prioriteetide kohta (2018–2020),

võttes arvesse ELi-Aserbaidžaani koostöönõukogu 22. detsembri 2021. aasta soovitust

nr 1/2021, millega pikendatakse ELi ja Aserbaidžaani partnerluse prioriteete aastateks 2021–

2024 [2023/830],

ning arvestades järgmist:

(1) Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani

Vabariigi vahelisele partnerlus- ja koostöölepingule (edaspidi „leping“) kirjutati alla

22. aprillil 1996 ja see jõustus 1. juulil 1999.

(2) Lepingu artikli 81 kohaselt võib koostöönõukogu anda asjakohaseid soovitusi, et

saavutada lepingu eesmärgid.

(3) Lepingu artikli 98 kohaselt võtavad lepinguosalised kõik üld- või erimeetmed, mida on

vaja nende lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ja hoolitsevad lepingus

sätestatud eesmärkide saavutamise eest.

(4) Euroopa Liit ja Aserbaidžaan kinnitasid 28. septembril 2018 ELi ja Aserbaidžaani

partnerluse prioriteedid aastateks 2018–2020.

(5) Euroopa Liit ja Aserbaidžaan pikendasid 22. detsembril 2021 ELi ja Aserbaidžaani

partnerluse prioriteete aastateks 2021–2024.

(6) EL ja Aserbaidžaan võtavad partnerluse prioriteetides kahepoolselt arvesse pikaajalisi

eesmärke ja tulemusi, milles nad idapartnerluse raames kokku lepivad,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE SOOVITUSE:

Artikkel 1

Koostöönõukogu soovitab muuta ELi ja Aserbaidžaani partnerluse prioriteete, nimetada need

ümber ELi ja Aserbaidžaani partnerluse strateegilisteks prioriteetideks ning pikendada neid

ajavahemikuks 2026–2030, nagu on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev soovitus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

ET 2 ET

Brüssel,

Koostöönõukogu nimel

Euroopa Liit Aserbaidžaani Vabariik

ET 3 ET

LISA

ELI JA ASERBAIDŽAANI PARTNERLUSE STRATEEGILISED PRIORITEEDID

(2026–2030)

I. TAUST

1. Euroopa Liit ja Aserbaidžaani Vabariik võtsid suhete edasiseks tugevdamiseks 2018.

aastal vastu esimesed ELi ja Aserbaidžaani partnerluse prioriteedid, mille kehtivusaeg

lõppes 2024. aastal. Dokumendis esitati ühine visioon partnerluse edendamisest.

Visioon põhines neljal prioriteetsel valdkonnal: hea valitsemistava, majandusareng,

ühenduvus ja inimestevahelised kontaktid.

2. Dokumendi rakendusperiood langes kokku enneolematute üleilmsete ja piirkondlike

probleemidega, sealhulgas COVID-19 pandeemia, geopoliitilised sündmused ning

toidu-, tervise- ja energiakriisid. Need arengusuunad rõhutasid ELi ja Aserbaidžaani

partnerluse strateegilist tähtsust, eelkõige kriitilise tähtsusega sektorite

vastupanuvõime suurendamisel.

3. Aserbaidžaani Vabariigi presidendi Ilham Alijevi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja

António Costa 11. märtsi 2026. aasta ühises pressiteates, mis tehti seoses Costa

Aserbaidžaani Vabariiki tehtud visiidi tulemustega, rõhutati ELi ja Aserbaidžaani

suhete strateegilist tähtsust ning seda, kui oluline on võtta vastu ELi ja Aserbaidžaani

partnerluse uuendatud prioriteedid ja edendada kahepoolset tegevuskava kõigis

valdkondades. Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Aserbaidžaani

Vabariigi presidendi Ilham Alijevi avalduses, mis tehti seoses president von der Leyeni

visiidiga Aserbaidžaani Vabariiki 1. juulil 2026, rõhutati ELi ja Aserbaidžaani suhete

süvendamise tähtsust ning teatati ELi ja Aserbaidžaani ühendatuspartnerluse

käivitamisest. Selle koostöö aluseks olid tihedamad kõrgetasemelised kontaktid ja

pooltevahelised vastastikused visiidid, sealhulgas ELi-Aserbaidžaani dialoogid

julgeoleku, energeetika ja transpordi valdkonnas.

4. Valitseb ühine arusaam, et ELi ja Aserbaidžaani partnerluse jaoks on vaja uusi

strateegilisi prioriteete, et veelgi edendada võrdset ja vastastikku kasulikku ELi ja

Aserbaidžaani partnerlust, mis põhineb sellel, et mõlemad lepinguosalised täidavad

oma rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ÜRO põhikirjast tulenevaid kohustusi ja

ET 4 ET

lubadusi ning järgivad muu hulgas territoriaalse terviklikkuse ja siseasjadesse

mittesekkumise põhimõtteid, võttes samal ajal arvesse peamisi riiklikke, piirkondlikke

ja ülemaailmseid majanduslikke ja poliitilisi arenguid alates ELi ja Aserbaidžaani

partnerluse prioriteetide allkirjastamisest 2018. aastal.

5. Relvakonflikti lõppemine ning Aserbaidžaani suveräänsuse ja territoriaalse

terviklikkuse taastamine sillutasid teed rahule Aserbaidžaani ja Armeenia vahel ning

on olnud Lõuna-Kaukaasia jaoks otsustav verstapost. Aserbaidžaani ja Armeenia

rahuprotsessis saavutatud ajaloolisi edusamme kinnitasid Aserbaidžaani Vabariigi

presidendi ja Armeenia Vabariigi peaministri ühisdeklaratsiooni allkirjastamine

Ameerika Ühendriikide presidendi juuresolekul ning Aserbaidžaani Vabariigi ja

Armeenia Vabariigi vahel kahepoolsete läbirääkimiste teel kokku lepitud rahu ja

riikidevaheliste suhete loomise lepingu parafeerimine 8. augustil 2025 Ameerika

Ühendriikides Washingtonis. See ajalooline areng avas uusi väljavaateid Lõuna-

Kaukaasia piirkonnas ja sellest väljaspool, tõhustades ka ELi ja Aserbaidžaani

partnerlust vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, suurendades samal ajal

vajadust kohandada Aserbaidžaani ja ELi partnerlust vastavalt tekkivatele vajadustele,

prioriteetidele ja probleemidele.

6. Aserbaidžaan on alustanud konfliktidest mõjutatud territooriumidel ulatuslikke

konfliktijärgseid ülesehitus- ja taastamistöid, sealhulgas humanitaardemineerimist.

Nende piirkondade taasintegreerimine riigi majandusse toetab piirkondlikku

majanduskasvu, hõlbustades uusi projekte ühendatuse valdkonnas. Neid protsesse on

aga takistanud ulatuslik maamiinide ja lõhkemata lahingumoonaga saastumine, mis

aeglustab ülesehitus- ja taastamistöid ning kujutab endast tõsist humanitaarohtu. Kuigi

EL on Aserbaidžaanis miinivastase humanitaartegevuse valdkonnas suurim

rahvusvaheline rahastaja, nõuab maamiinidega saastatusest tuleneva ohu ulatus selles

valdkonnas intensiivsemat toetust ja koostööd.

7. Muude oluliste muutuste hulka pärast viimaste partnerluse prioriteetide vastuvõtmist

kuulub Aadria mere torujuhtme käivitamine 2020. aastal lõunapoolse gaasikoridori

viimase lõiguna. Sellest ajast alates on see taganud Aserbaidžaani gaasi otsetarned üha

suuremale arvule ELi liikmesriikidele. Aserbaidžaan suurendab seega oma rolli

usaldusväärse energiapartnerina, aidates kaasa ELi energiajulgeoleku ja

energiavarustuse mitmekesistamise strateegiale. Seda koostööd tugevdati veelgi, kui

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Aserbaidžaani Vabariigi

ET 5 ET

president Ilham Alijev allkirjastasid 2022. aasta juulis Bakuus vastastikuse mõistmise

memorandumi energiaalase strateegilise partnerluse kohta. Selles vastastikuse

mõistmise memorandumis seatakse ambitsioonikad eesmärgid suurendada

Aserbaidžaani gaasitarneid ELi, sealhulgas luua tingimused, mis soodustavad

lõunapoolse gaasikoridori laiendamist kooskõlas ärilise tasuvuse ja turunõudlusega,

tuginedes pikaajalistele, prognoositavatele ja stabiilsetele lepingutele, ning laiendada

koostööd elektrivõrkude ühendamise, energiatõhususe ja puhta energia, sealhulgas

vesiniku ja taastuvate energiaallikate valdkonnas kooskõlas ELi keskpika perioodi ja

pikaajaliste süsinikuheite vähendamise eesmärkidega.

8. Kuna keskkoridor, mida nimetatakse ka Kaspia mere transpordikoridoriks (edaspidi

„Kaspia mere transpordikoridor“), on muutumas üha olulisemaks transpordi- ja

transiidiühenduseks Euroopa ja Aasia vahel, nagu see kajastub ka ELi

piirkondadevahelise ühendatuse tegevuskavas, on ELi ja Aserbaidžaani partnerluse

väljavaated märkimisväärselt paranenud, kuna Aserbaidžaanil on mitmeliigilise

ühenduse olulise sõlmpunktina asendamatu roll. Kooskõlas ühise huviga edendada

ühendatust loovad lepinguosalised ELi-Aserbaidžaani ühendatuspartnerluse ning ELi-

Aserbaidžaani kõrgetasemelise dialoogi ühendatuse teemadel, et uurida pikaajalise

koostöö võimalusi turvalise, prognoositava ja tõhusa kaubanduse ja transiidi

edendamiseks selles koridoris, sealhulgas taristu arendamise, logistika, protsesside

digitaliseerimise ja pehme ühendatuse meetmete kaudu. Lepinguosalised töötavad ka

selle nimel, et korraldada Bakuus piirkondlik ühendatust käsitlevate investeeringute

konverents, mis tooks kokku partnerriigid.

9. Pärast konflikti lõppu on Aserbaidžaan alustanud oma transporditaristu ulatuslikku

rekonstrueerimist kavaga viia 2027. aasta lõpuks lõpule maantee- ja raudteetaristu

väljaehitamine kuni oma piirini Armeeniaga. 8. augustil 2025 Washingtonis

allkirjastatud ühisdeklaratsioonis kavandatud ühenduvusprojekti „Trump Route for

International Peace and Prosperity“ (Trumpi rahvusvahelise rahu ja heaolu marsruut)

rakendamine tagab takistusteta ühenduse Aserbaidžaani Vabariigi põhiosa ja selle

Nahhitševani Autonoomse Vabariigi vahel, laiendades samal ajal veelgi Kaspia mere

transpordikoridori transiidisuutlikkust rahvusvaheliseks transpordiks.

Selle marsruudi täiendamiseks tõhustab ELi ja Aserbaidžaani koostöö Aserbaidžaani

Vabariigi Nahhitševani Autonoomse Vabariigi raudteetransporditaristu arendamisel ja

ET 6 ET

ajakohastamisel märkimisväärselt Kaspia mere transpordikoridori toimimist,

sealhulgas uute piiriüleste transpordiühenduste arendamise kaudu.

10. Samuti on hoogustumas piiriüleste ühenduste parandamine energiasektoris. ELi ja

Aserbaidžaani ühine eesmärk on suurendada koostööd stabiilse, kindla ja

usaldusväärse energiavarustuse tagamisel ning puhta energia, energiatõhususe ja

elektrivõrkude ühendamise edendamisel. Tänu suurele taastuvenergia potentsiaalile,

eelkõige päikese- ja meretuuleenergia valdkonnas, on Aserbaidžaan asetanud end

mitme kavandatud roheenergia võrkudevahelise ühenduse keskmesse ning kavandab

roheelektriga kauplemist ja selle vahetamist lepinguosaliste vahel kooskõlas

kohaldatavate turureeglitega ning koos Türgi ja muude piirkondadega.

Sellega seoses on Aserbaidžaanil oluline roll piirkondlikus ühendatuses ning ta

arendab Kesk-Aasia ja Aserbaidžaani koridori, Kaspia mere, Musta mere ja Euroopa

taastuvenergiakoridori, Aserbaidžaani ja Türgi elektrivõrkudevahelise ühenduse

(Nahhitševani ja Trumpi rahvusvahelise rahu ja heaolu marsruudi kaudu) ning

Aserbaidžaani, Gruusia, Türgi ja Bulgaaria energiakoridoriga seotud projekte, mis

võivad aidata kaasa energiajulgeoleku, energia- ja andmeedastuse, mitmekesistamise

ja süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamisele.

11. Aserbaidžaani, Gruusia, Rumeenia ja Ungari vahel 17. detsembril 2022 Bukarestis

Aserbaidžaani, Gruusia, Rumeenia ja Ungari riigipeade ja valitsusjuhtide ning

Euroopa Komisjoni presidendi juuresolekul allkirjastatud kokkulepe, mis käsitleb

strateegilist partnerlust roheenergia arendamise ja ülekande valdkonnas, andis

täiendava tõuke piirkondlikele elektriühendustele, pannes aluse Kaspia mere, Musta

mere ja Euroopa taastuvenergiakoridori projektile, millega nähakse ette täiendav

merekaablivõimsus Mustas meres ning maismaaühenduste laiendamine.

Elektrikaabli marsruudile kavandatud paralleelne kiudoptiline sidekaabel võiks

pakkuda turvalisi sideühendusi ja parandada seeläbi piirkondlikku digitaalset

ühendatust.

Kaspia mere, Musta mere ja Euroopa taastuvenergiakoridori projekti kohta esitati

2025. aasta mais taotlus Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku

kümneaastasesse võrgu arengukavasse lisamiseks, mille lõplik versioon avaldatakse

eeldatavasti 2026. aasta lõpuks. Projektis osalejad soovivad esitada taotluse

ühishuviprojekti / vastastikust huvi pakkuva projekti staatuse saamiseks.

ET 7 ET

Lepinguosalised hindavad täiendavalt Kaspia mere, Musta mere ja Euroopa

taastuvenergiakoridori projekti ja ELi strateegia „Global Gateway“ vastastikust

täiendavust. Selles kontekstis võivad tekkida ELi ettevõtetele koostöövõimalused,

sealhulgas osalemine tarneahelates ja lepingutes elutähtsa taristu ehitamiseks ning

seadmete tarnimiseks, ostukokkulepetes ja projektide arendamise raamistikes pärast

teostatavusuuringu etappi.

12. Aastatel 2024–2025 oli Aserbaidžaan ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni

osaliste konverentsi 29. istungjärgu (COP29) eesistuja, mis lisaks riigi pühendumuse

rõhutamisele kliimameetmetele tõi pooled kokku selleks, et kiirendada meetmeid

Pariisi kokkuleppe 1,5 °C eesmärgi ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni

täitmiseks, ning tähistas kliimamuutustega seotud rahastamise uue ajastu algust.

Konverents toimus 11.–24. novembril 2024 Bakuus ning sellel keskenduti tugevate

riiklike kavade koostamisele ja esitamisele, kliimamuutustega seotud rahastamisele,

Pariisi kokkuleppe artikli 6 kohastele väga usaldusväärsetele süsinikuturgudele ning

kahju ja kahjustuste käsitlemisele. Aserbaidžaani eesistumine ja COP29 võõrustamine

avas ELiga mitmepoolse kliimapoliitika valdkonnas tehtavas koostöös uue ajastu ning

võib olla aluseks ELi ja Aserbaidžaani ühistegevuse tugevdamisele kliimameetmete ja

kestlikkuse küsimustes kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi

kokkuleppe eesmärkidega.

13. Aserbaidžaan seisab silmitsi mitme süveneva keskkonna- ja kliimaprobleemiga.

Rängad põuad ja kasvav veenappus on avaldanud märkimisväärset survet riigi

põllumajandussektorile, samal ajal kui riik sõltub magevee majandamisel suurel

määral piiriülestest veevoogudest. Kliimatundlikkus, ebatõhus veekasutus, reostus ja

merevee sissetung rõhutavad veelgi vajadust võtta kiiresti vastu veevarude

integreeritud majandamise strateegiad, milles võetakse arvesse ELi parimaid tavasid.

14. EL ja Aserbaidžaan panevad suurt rõhku kestliku arengu tegevuskava 2030

eesmärkide, sealhulgas ÜRO 17 kestliku arengu eesmärgi saavutamisele ja

mitmepoolsetele keskkonnalepingutele, sealhulgas nendele, mille osalised nad on,

nagu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse

konventsioon, 2015. aasta Pariisi kokkulepe ja 2022. aasta Kunmingi-Montréali

üleilmne elurikkuse raamistik, ning teevad nende täitmisel koostööd.

Lisaks suurendavad EL ja Aserbaidžaan oma jõupingutusi, et tegeleda omavahel

seotud üleilmsete probleemidega, nagu kliimamuutused, keskkonnaseisundi

ET 8 ET

halvenemine, elurikkuse vähenemine ja reostus, vaesus ja ebavõrdsus, toetades

rahvusvahelisi kliimaalaseid jõupingutusi ja kestliku arengu eesmärke.

15. Rahvusvaheline koostöö teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas on nii ELi kui

ka Aserbaidžaani strateegiline prioriteet. ELi ja Aserbaidžaani koostöö tugevdamine

teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas oleks oluline tegur ning rohe- ja

digipöörde liikumapanev jõud ajal, mil Aserbaidžaan soovib hoogustada ja

mitmekesistada oma majandust, suurendades seeläbi oma konkurentsivõimet ja luues

teadmistepõhise majanduse.

16. Nagu on märgitud Aserbaidžaani strateegias 2030. aastaks, võttis Aserbaidžaan 2021.

aasta veebruaris vastu viis sotsiaal-majandusliku arengu riiklikku prioriteeti, et

suunata riigi edusamme järgmisel kümnendil. Prioriteetide hulka kuuluvad pidevalt

kasvav ja konkurentsivõimeline majandus, sotsiaalsel õiglusel põhinev dünaamiline ja

kaasav ühiskond, konkurentsivõimelise inimkapitali ja nüüdisaegse innovatsiooni

valdkonnad, tagasipöördumine okupatsioonist vabastatud aladele ning puhas keskkond

keskkonnasäästlikuks majanduskasvuks. See avab ELi ja Aserbaidžaani vahel

mitmesuguseid koostöövõimalusi, sealhulgas: i) pidevalt kasvava ja

konkurentsivõimelise majanduse edendamine; ii) parem ettevõtluskliima; iii)

teadusuuringute ja innovatsiooni ning inimkapitali arendamine; ning iv)

keskkonnasäästliku majanduskasvu ja keskkonnakestlikkuse edendamine.

II. Prioriteedid

17. ELi ja Aserbaidžaani partnerlus viiakse kooskõlla uuendatud strateegiliste

prioriteetidega. See hõlmab tõhustatud partnerlust vastastikust huvi pakkuvates ja

ühist kasu toovates valdkondades, nagu kestlik ja mitmekesine majandusareng ning

avalike teenuste tõhus osutamine; puhas energia, kliimakerksus, keskkonnakestlikkus

ja elanikkonnakaitse; ühenduvus, arukas taristu ja ülesehitamine; inimareng, liikuvus

ja innovatsioon.

Kõik käesolevas dokumendis sisalduvad tegevused kavandatakse ja viiakse ellu

kooskõlas inimõiguste, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtetega, pöörates erilist

tähelepanu kaasatuse, keskkonnakestlikkuse ja kliimakerksuse tagamisele.

18. Allpool nimetatud poliitilise, majandusliku ja tehnilise koostöö valdkondade loetelu ei

ole ammendav. ELi ja Aserbaidžaani koostöö võib hõlmata rohkem valdkondi,

ET 9 ET

eelkõige ühendatust. Kõikides valdkondades võib koostööd teha nii kahe- kui ka

mitmepoolselt.

19. Mõlemad lepinguosalised hindavad korrapäraselt strateegiliste prioriteetide

rakendamist, et tagada kokkulepitud eesmärkide saavutamine. Samuti julgustatakse

asjaomaseid sidusrühmi aitama kaasa selle rakendamise hindamisele. Lepinguosalised

peavad korrapärast dialoogi, et lahendada kahepoolsete konsultatsioonide kaudu ja

heas usus probleeme, mis võivad tekkida strateegiliste prioriteetide rakendamisel,

sealhulgas vahetavad teavet asjakohaste piirkondlike ja rahvusvaheliste

arengusuundade kohta, mis võivad nende rakendamist mõjutada.

20. Lepinguosalised kasutavad olemasolevat institutsioonilist raamistikku ja

dialoogimehhanisme, sealhulgas partnerlus- ja koostöölepingu kohaseid mehhanisme,

ning uurivad võimalusi kahepoolse dialoogi edasiseks laiendamiseks kõigil

vastastikust huvi pakkuvatel ja ühist kasu toovatel teemadel. Lisaks lepivad

lepinguosalised kokku, et jätkavad ja kiirendavad läbirääkimisi uue ELi ja

Aserbaidžaani kahepoolse lepingu üle, et asendada kehtiv partnerlus- ja koostööleping.

1. Kestlik ja mitmekesine majandusareng ning avalike teenuste tõhus osutamine

21. Lepinguosalised tunnistavad, et kestlik areng hõlmab majandusarengut, sotsiaalset

arengut ja keskkonnakaitset, kusjuures kõik kolm on üksteisest sõltuvad ja üksteist

tugevdavad.

22. Lepinguosalised edendavad Aserbaidžaanis vastupanuvõimelise, kestliku,

teadmistepõhise ja mitmekesise majanduse arengut. Sellega seoses toetatakse koostöö

kaudu struktuurireforme, majanduskasvu ning integreerumist üleilmsetesse ja

piirkondlikesse väärtusahelatesse.

23. EL ja Aserbaidžaan süvendavad koostööd kaubanduse hõlbustamisel, sealhulgas tolli

ajakohastamise, IT-süsteemide koostalitlusvõime ja õigusnormide ühilduvuse vallas,

võttes arvesse mõlema lepinguosalise parimaid tavasid. Kaspia mere

transpordikoridori raames toetatakse kaubandusega seotud taristu ja logistika

tugevdamist, et tagada vastupidavad tarneahelad ning parem ühendatus Euroopa ja

Aasia vahel.

24. Kaubanduskoostöö eesmärk peaks olema kaubanduse ja vastastikuste investeeringute

lihtsustamine kriitilise tähtsusega sektorites, sealhulgas energeetika, transport,

ET 10 ET

digivaldkond, põllumajandus ja tööstus, kooskõlas vastastikuste prioriteetidega ning

18. juuli 2022. aasta vastastikuse mõistmise memorandumiga ELi ja Aserbaidžaani

vahelise energiaalase strateegilise partnerluse kohta. Lisaks töötavad lepinguosalised

selle nimel, et suurendada pikaajalise energiakoostöö prognoositavust, sealhulgas

dialoogi kaudu, mis käsitleb turunõudlusele ja energiajulgeolekule vastava taristu ja

pakkumisega seotud investeerimisvajadusi. Lepinguosalised tugevdavad kaubandus-

ja investeerimissuhteid viisil, mis aitab kaasa järgmisele: i) kestlik areng ja kaasav

majanduskasv; ii) rohepöörde toetamine; ning iii) vastutustundlike ja kestlike

väärtusahelate edendamine.

25. EL toetab Aserbaidžaani Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühinemise üle

peetavatel läbirääkimistel.

26. Lepinguosalised toetavad ühiselt innovatsiooni ja ettevõtlust, pöörates erilist

tähelepanu idufirmade ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

arendamisele. Sihipärased toetusmeetmed ning avaliku ja erasektori partnerlused

parandavad juurdepääsu rahastamisele ja investeeringutele strateegilistes sektorites.

27. Kooskõlas dokumendiga „Aserbaidžaan 2030: sotsiaal-majandusliku arengu riiklikud

prioriteedid“, milles loetakse viie riikliku prioriteedi hulka kestlikult kasvav

konkurentsivõimeline majandus, puhas keskkond ja keskkonnasäästliku

majanduskasvu riik, edendab ja toetab EL vähese heitega ja kestlike tavade

kasutuselevõttu ja rakendamist Aserbaidžaani tööstuses ja põllumajanduses. Samuti

tehakse jõupingutusi, et jätkata ettevõtluskeskkonna parandamist ELi erasektori ja

investeeringute ligimeelitamise kaudu ning suurendada konkurentsivõimet.

28. Selles valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on ka tugevdada avalikku haldust ja

avalike teenuste tõhusat osutamist. EL toetab Aserbaidžaani uue

konkurentsiseadustiku rakendamist ning jätkab Aserbaidžaani toetamist kvaliteetse

ametliku statistika koostamisel ning juhtimise ja tõenduspõhise poliitikakujundamise

parimate tavade jagamisel. Lepinguosalised tunnistavad, et kodanikuühiskonna kaasav

osalemine nende prioriteetide rakendamises on väga oluline. Lepinguosalised

tugevdavad ka koostööd võitluses ELi ja Aserbaidžaani finantshuve kahjustavate

pettuste vastu.

29. Lepinguosalised tunnistavad digipöörde tähtsust avaliku halduse parandamisel ning

teevad koostööd avalike teenuste digitaliseerimisel, et suurendada nende tõhusust,

ET 11 ET

läbipaistvust ning kättesaadavust üksikisikutele ja ettevõtjatele. Lepinguosalised

lepivad kokku, et jätkavad koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

vallas.

30. Euroopa riigid ja Aserbaidžaani Vabariik edendavad kogemuste vahetamist tööstuse

4.0 valdkonnas ning hõlbustavad selles vallas tehnoloogiaettevõtete koostööd

asjakohaste koostööalgatuste rakendamise kaudu.

2. Puhas energia, kliimakerksus, keskkonnakestlikkus ja elanikkonnakaitse

31. Lepinguosalised süvendavad oma strateegilist energiapartnerlust, tuginedes ELi ja

Aserbaidžaani dialoogile, arendades lõunapoolset gaasikoridori ja laiendades seda

tulevikus kooskõlas turu- ja investeerimistingimustega ning piirkondlike ja

piirkondadevaheliste elektriülekandeprojektide kaudu.

Lepinguosalised rõhutavad ka pikaajaliste, prognoositavate ja stabiilsete

energialepingute tähtsust vajalike tootmis- ja eksporditaristu investeeringute

arendamise majandusliku teostatavuse tagamisel, et toetada tootjate, eksportijate ja

taristuomanike nõudluskindlust ning importijate ja ostjate varustuskindlust kooskõlas

regulatiivsete nõuetega.

See koostöö aitab edendada energiasüsteemi ümberkujundamist laiemas piirkonnas

taastuvenergia (päikese-, tuule-, hüdroenergia, taastuvallikatest toodetud vesinik ja

maapõueenergia) tootmise ja integreerimise, nõudluse elektrifitseerimise,

energiatõhususe meetmete, sealhulgas metaaniheite vähendamise ning energiataristu

digiteerimise ja aruka haldamise toetamise kaudu, et parandada süsteemi

vastupanuvõimet ja tõhusust.

32. Aserbaidžaanil on suur taastuvenergia potentsiaal ning ta on üha enam valmis tegema

koostööd rahvusvaheliste finantsasutustega võrgutaristu ajakohastamise ja

tootmisvõimsuse valdkonnas. Aserbaidžaan edendab peamistes majandussektorites ka

energiatõhususe poliitikat ja meetmeid. Need tegurid võivad aidata kiirendada

energiasektori süsinikuheite vähendamist, parandada energiajulgeolekut ning luua

puhta energia ülejääke piiriülese kaubanduse ja piirkondlike ühenduvuse projektide

jaoks, aidates seeläbi kaasa ELi strateegia „Global Gateway“, ELi piirkondadevahelise

ühendatuse tegevuskava ja üleeuroopaliste energiavõrkude raamistiku rakendamisele

asjaomases valdkonnas. Sellega seoses uurivad lepinguosalised, kuidas piirkondlikud

energiaühenduse projektid täiendavad ELi ja Aserbaidžaani kliima- ja

ET 12 ET

energiajulgeoleku eesmärke, mida on tugevdatud energiaalast strateegilist partnerlust

käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi (18. juuli 2022) ning ELi ja

Aserbaidžaani kõrgetasemelise energiadialoogi kaudu. Nn pehme ühendatuse

valdkonnas tugevdavad lepinguosalised asjakohaste algatuste kaudu piirkondlikku

koostööd regulatiivsetes ja turuküsimustes.

33. ELi ja Aserbaidžaani eesmärk on teha koostööd Pariisi kokkuleppe eesmärkide

saavutamiseks ja selle täieliku rakendamise tagamiseks, sealhulgas ajakohastades

korrapäraselt riiklikult kindlaksmääratud panuseid, mille eesmärk on

kasvuhoonegaaside heitkoguste püsiv vähendamine, võttes arvesse riigi olusid.

Tihedam koostöö kliimameetmete valdkonnas aitab Aserbaidžaanil kujundada

tõhusama, konkurentsivõimelisema, vastupanuvõimelisema ja stabiilsema majanduse

kooskõlas riiklikult kindlaksmääratud panuste ja riiklike kohanemiskavadega.

Töötatakse välja ja viiakse ellu vastastikku kokkulepitud projektid, mida toetatakse

piisava soodusrahastamisega kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja kliimameetmete

rahastamise uue ühise kvantifitseeritud eesmärgiga, milles lepiti kokku COP29-l

otsusega 1/CMA5, et edendada Aserbaidžaani riiklikke kliima-, keskkonna- ning

kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise kavasid ning integreerida

kliima- ja keskkonnameetmed veelgi enam riiklikku poliitikasse, toetades seeläbi

kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisi algatusi. Sellised algatused hõlmavad

järgmist: kestliku veemajanduse tugevdamine, integreeritud jäätmekäitlussüsteemide

loomine, linnasüsteemide energiatõhususe parandamine ja muude vastastikku

kokkulepitud kliimaprojektide elluviimine. Programmist „Euroopa horisont“

rahastatud projektide teadustulemused ja selle kaudu antav toetus tugevdavad

Aserbaidžaani riiklike kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise kavade

rakendamist ning aitavad edendada koostööd taastuvenergia tootmise ja integreerimise

valdkonnas. Lepinguosalised teevad koostööd ka CO₂ hinnastamise ja heitkogustega

kauplemise mehhanismide kui kulutõhusate riigisiseste kliimapoliitika vahendite

väljatöötamisel, mis võivad edendada ka innovatsiooni ja luua tulu, mille abil saab

rahastada üleminekut puhtale tehnoloogiale ja vastupanuvõimet kliimamuutustega

seotud riskidele.

34. Veemajanduse, veega kindlustatuse ja kliimakerksuse tugevdamine on ühine prioriteet.

EL ja Aserbaidžaan toetavad koostööd veevarude integreeritud majandamise

põhimõtete süvalaiendamisel riiklikul, valgala ja kohalikul tasandil järgmiste

ET 13 ET

meetmete kaudu: i) õigus-, institutsioonilised ja tegevusreformid; ii) keskkonnamõju

strateegilised hindamised; iii) litsentsimis- ja loasüsteemide tugevdamine; iv)

majandushoovad; ning v) hüdroloogilise ja veekvaliteedi seire suutlikkuse

suurendamine. Erilist tähelepanu pööratakse kestlike kohanemistavade kohaldamisele,

st tavadele, mis võimaldavad reageerida kliimamuutuste mõjule tulemuslikult ja

järjepidevalt nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis. Lisaks toetavad lepinguosalised

kõigi valgalapiirkondade veemajanduskavade väljatöötamist, vastuvõtmist ja

rakendamist, sealhulgas kaasavate juhtimisstruktuuride loomist.

Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada Bakuu dialoogi vee rolli kohta

kliimameetmete võtmisel, mis on Aserbaidžaani COP29 algatus ja käivitati COP29

eesistujariigi deklaratsiooni alusel vee rolli kohta kliimameetmete võtmisel.

35. Lepinguosalised jätkavad koostööd elanikkonnakaitse ja katastroofiohu juhtimise

valdkonnas, sealhulgas idapartnerlusriikide piirkondliku elanikkonnakaitse programmi

(PPRD East 4) raames.

3. Ühendatus, arukas taristu ja ülesehitamine

36. EL ja Aserbaidžaan tõhustavad ühendatuspartnerlust, tuginedes Aserbaidžaani rollile

olulise sõlmpunktina. Ühise tegevuskava edasiarendamisel on keskne roll loodud

asjakohastel kõrgetasemelistel dialoogidel ja majanduskoostöö kõrgetasemelisel

töörühmal, mille eesmärk on tugevdada ELi ja Aserbaidžaani majanduskoostööd ja

investeeringuid strateegia „Global Gateway“ raames. Meetmed hõlmavad järgmist:

transporditaristu arendamine, transpordivaldkonna digilahenduste edendamine ja kõigi

transpordiliikide vahelise koostöö soodustamine, et arendada vajaduse korral edasi

laiendatud üleeuroopalist transpordivõrku kooskõlas ELi-Aserbaidžaani ühendatust

käsitleva tegevuskavaga.

Nendele meetmetele tuginedes nõustuvad lepinguosalised vajadusega kaaluda

laiendatud üleeuroopalise transpordivõrgu ajakohastamist, et kajastada paremini uusi

arenguid ja algatusi, mille eesmärk on suurendada piirkonnas ühendatust, sealhulgas

seoses Aserbaidžaani Vabariigi Nahhitševani Autonoomse Vabariigiga.

Lepinguosalised teevad ELi ja Aserbaidžaani ühendatuspartnerluse raames koostööd,

et toetada transpordi, energeetika, puhta energia võrkudevaheliste ühenduste ja

digimajandusega seotud projektide, sealhulgas tehisintellekti ja küberturvalisuse

lahenduste arendamist. Selleks hõlbustavad lepinguosalised asjakohaste ELi

ET 14 ET

mehhanismide, näiteks ELi strateegia „Global Gateway“ raames rahaliste ja tehniliste

vahendite kasutuselevõttu, kombineerides asjakohaselt vahendeid, sealhulgas

sooduslaene, toetusi, tagatisi, omakapitaliosalust, segarahastamisstruktuure ja muid

investeeringute riskide vähendamise mehhanisme, et suurendada projektide

pangalaenukõlblikkust ning tagada juurdepääs rahastamisele konkurentsivõimelistel,

läbipaistvatel ja kestlikel tingimustel.

37. Lepinguosalised tunnistavad Kaspia mere transpordikoridori strateegilist rolli

Aserbaidžaani, ELi ja piirkondlike partnerite ühendamisel. Kooskõlas Euroopa ja

rahvusvaheliste standarditega, sealhulgas vajaduse korral teiste Kaspia mere

transpordikoridori osalejate võimaliku kaasamise kaudu, jätkavad lepinguosalised

koostööd taristu arendamisel, edendavad transpordisüsteemide ja logistikaprotsesside

digitaliseerimist ning soodustavad kõigi transpordiliikide koostalitlusvõimet ja

koostööd.

38. Lepinguosalised püüavad laiendada Kaspia mere transpordikoridori transiidi- ja

transpordipotentsiaali, arendades taristut ja suutlikkust, mis tugevdavad mitmeliigilist

koostalitlusvõimet, märkides eelkõige raudteeühenduse strateegilist tähtsust

Nahhitševani Autonoomses Vabariigis, mis on Aserbaidžaani ja ELi ühine prioriteetne

projekt. Koostöö selles valdkonnas hõlmab ka rahvusvaheliste finantsasutuste,

investeerimispankade ja erasektori sidusrühmade teavitamist asjaomastest

investeerimisvõimalustest, struktureeritud dialoogi hõlbustamist potentsiaalsete

investoritega ning pankadele sobivate projektide ettevalmistamise ja esitamise

toetamist kooskõlas rahvusvaheliste standarditega.

39. Lepinguosalised tugevdavad koostööd Aserbaidžaani transpordisektori

ajakohastamiseks, digitaliseerimiseks ja keskkonnasäästlikumaks muutmiseks,

sealhulgas parandades õiguslikke, regulatiivseid, institutsionaalse kontrolli ja täitmise

tagamise raamistikke kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standarditega. Erilist

tähelepanu pööratakse läbirääkimiste jätkamisele ELi-Aserbaidžaani ühise

lennunduspiirkonna lepingu üle, et sõlmida see vastastikuse huvi ja ühise kasu

põhimõtete alusel.

40. Lepinguosalised tugevdavad riiklike transpordiasutuste võimekust suutlikkuse

suurendamise ja struktureeritud koolitusprogrammide kaudu, mis hõlmavad ka rohe-

ja digioskusi. Uuritakse lisandväärtusega logistika arendamise võimalusi, et

Aserbaidžaan saaks kasu asjaomastest transiidivoogudest. Edendatakse partnerlusi

ET 15 ET

valitsuse, akadeemiliste ringkondade ja erasektori vahel, et kiirendada innovatsiooni

puhta transpordi vallas. Toetatakse ka Aserbaidžaani transpordivõrgu digitaliseerimist

ja koostalitlusvõimet, et suurendada maantee-, raudtee-, mere-, lennundus- ja

logistikaplatvormide tõhusust, ohutust ja mitmeliigilist integratsiooni.

41. Karabahhi ja Ida-Zangezuri majanduspiirkondades edendatakse linnaarengut ja

konfliktijärgset ülesehitamist, juhindudes kestliku, vastupanuvõimelise ja aruka

linnaplaneerimise põhimõtetest. Edukas humanitaardemineerimine on nende

piirkondade ohutu ülesehitamise, ümberasustamise, ühendatuse ja põllumajanduse

uuendamise eeltingimus. Tuginedes ELi rahalisele toetusele, sealhulgas Euroopa tiimi

miinivastase tegevuse algatusele, teevad lepinguosalised koostööd, et tugevdada

Aserbaidžaani miinivastase tegevuse võimet. See koostöö hõlmab miinivastase

tegevuse rahvusvahelise tipp- ja koolituskeskuse loomist Aserbaidžaanis, mis toimib

miinivastase tegevuse alase koolituse, suutlikkuse suurendamise, innovatsiooni ja

teadmussiirde riikliku, piirkondliku ja rahvusvahelise keskusena, keskendudes

uusimatele tehnikatele ja tehnoloogiatele. Suurendatakse ka jõupingutusi, et parandada

teadlikkust maamiinide ja sõjategevusest mahajäänud lõhkekehade humanitaarmõjust.

4. Inimareng, liikuvus ja innovatsioon

42. Lepinguosalised edendavad inimestevahelisi kontakte, liikuvust, haridust,

teadusuuringuid ja innovatsiooni, kultuuri, noorte kaasamist ning kaasavat sotsiaal-

majanduslikku ja inimarengut.

43. Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu teaduskoostöö edendamisele alusteaduste,

inseneriteaduste, arvutiteaduse ja tehisintellekti valdkonnas ELi programmide,

sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu. Lepinguosalised julgustavad

Aserbaidžaani osalema programmis „Euroopa horisont“ ja muudes asjakohastes ELi

programmides, sealhulgas teaduskoostöös ja vahetustes ülikoolide, teadusasutuste,

eraettevõtete ning muude teadusuuringute ja innovatsiooni sidusrühmade vahel.

44. Lepinguosalised soovivad tugevdada koostööd ja teha täiendavaid edusamme

liikuvuse valdkonnas turvalises ja hästi hallatud keskkonnas ning tunnistavad

inimestevaheliste kontaktide tähtsust, sealhulgas suurema liikuvuse kaudu.

Lepinguosalised jätkavad koostööd ELi-Aserbaidžaani tagasivõtulepingu

rakendamiseks ja tunnistavad taasintegreerimise tähtsust.

ET 16 ET

ELi-Aserbaidžaani viisalihtsustuslepingu rakendamise raames jätkatakse

struktureeritud dialoogi viisalihtsustuse üle, et tugevdada koostööd, sealhulgas

hariduse, tööhõive, kultuuri, noorte ja teadusuuringute valdkonnas. Lepinguosalised

väljendavad heameelt ELi-Aserbaidžaani viisalihtsustuslepingu jätkuva rakendamise

üle, et veelgi hõlbustada vastastikust reisimist.

45. Lepinguosalised toetavad inimestevahelisi kontakte ning koostööd

kõrgharidusasutuste ning kutsehariduse ja -õppe pakkujate vahel, et ajakohastada

õppekavasid ning tõhustada õpetamis- ja õppemeetodeid, sealhulgas vajaduse korral

programmi „Erasmus+“ kaudu.

46. Lepinguosalised tuginevad varasemale koostööle kutsehariduse ja -õppe valdkonnas,

et toetada riikliku kvalifikatsioonisüsteemi väljatöötamist. Lepinguosalised toetavad

ka noorte- ja spordiorganisatsioonide vahelist koostööd.

47. Lepinguosalised edendavad elukestva õppe algatusi, et toetada oskuste ja pädevuste

pidevat arendamist kogu haridustee jooksul, ja samal ajal kestlikku arengut toetavat

haridust, lõimides keskkonna- ja kliimaküsimused kõigisse haridustasemetesse,

eelkõige digi- ja rohepöörde kontekstis.

48. Lepinguosalised tõhustavad veelgi koostööd küber- ja digiturvalisuse valdkonnas, et

tugevdada IKT-põhise taristu vastupidavust ja toetada turvalist digipööret suutlikkuse

suurendamise ja eksperditeadmiste vahetamise kaudu, sealhulgas küberkuritegevuse

valdkonnas.

49. Lepinguosalised uurivad võimalust luua sihipärased tehnilise ja rahalise abi

mehhanismid, et toetada tehisintellekti käsitlevate kokkulepitud eetika- ja

õigusraamistike tulemuslikku rakendamist, sealhulgas katseprojektide ja

regulatiivliivakastide kaudu prioriteetsetes sektorites, tagamaks, et regulatiivne

koostöö annab reaalseid sotsiaal-majandusliku arengu tulemusi kooskõlas asjaomaste

õigusaktide ja strateegiatega, võttes arvesse ka lepinguosaliste olemasolevaid parimaid

tavasid.

50. Lepinguosalised püüavad kujundada soodustava ja riskipõhise regulatiivse keskkonna,

mis hõlbustab tipptehnoloogiat ja võimete arendamist ning toetab teadusuuringuid,

eksperimenteerimist ning uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist,

katsetamist ja kasutuselevõttu Aserbaidžaani Vabariigis.

ET 17 ET

51. Lepinguosalised teevad koostööd, et toetada küberturvalisuse lahenduste,

digitaliseerimisega seotud algatuste ja muu tipptehnoloogia väljatöötamist ja

kasutuselevõttu Aserbaidžaani Vabariigis.

52. Lepinguosalised kavatsevad ka kooskõlas oma asjaomaste õigusaktide ja

strateegiatega tugevdada regulatiivset, institutsioonilist ja taristukeskkonda, mis on

vajalik turvalise, vastupanuvõimelise ja hästi toimiva digitaalse ökosüsteemi jaoks,

sealhulgas tugevat andmehaldust ja digiraamistikke, võttes asjakohasel juhul arvesse

mõlema poole parimaid tavasid.

Sellega seoses võivad lepinguosalised uurida võimalusi, kuidas toetada ja hõlbustada

soodsat investeerimiskeskkonda, juurdepääsu tipptehnoloogilisele taristule ja

kapitaliturgudele ning välismaiste otseinvesteeringute edendamist, sealhulgas vajaduse

korral kontaktide kaudu tehnoloogia pakkujate, finantsasutuste ja muude asjaomaste

sidusrühmadega, et aidata aja jooksul kaasa majandusarengule ja vastupanuvõimele.