EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 11.9.2026 COM(2026) 470 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

on the assessment of the appropriateness of revising the targets for recycling efficiency

and recovery of materials set out in Parts B and C of Annex XII to Regulation (EU)

2023/1542

1

1. INTRODUCTION

Batteries are one of the key enablers of sustainable development, green mobility, clean energy

and climate neutrality. The Regulation on Batteries and Waste Batteries1 (Regulation (EU)

2023/1542 or the Batteries Regulation) introduced a harmonised regulatory framework for the

entire life cycle of batteries placed on the market in the EU. This includes requirements on

recycling efficiency and recovery of materials from waste batteries.

To address the scarcity of primary raw materials and reduce its dependency on non-EU

countries for critical supplies, the EU must strengthen its strategic autonomy, including by

developing a more circular economy. The Letta2 and Draghi3 reports and the Competitiveness

Compass4 all emphasise the role of circularity in promoting innovation and resilience.

The RESourceEU action plan5 includes batteries and their raw materials among the value

chains that require immediate focus to boost EU industry and support competitiveness, the

green and digital transitions and defence readiness.

The targets for recycling of waste batteries and recovery of their materials are mentioned in

Article 71 and set out in Annex XII to the Batteries Regulation. These targets increase over

time, contributing primarily to a more circular economy and thereby increasing the availability

of critical raw materials for the EU economy. They also support industrial competitiveness and

encourage innovation.

Under Article 71(5) of the Batteries Regulation, by 18 August 2026 and at least every five

years after that date, the Commission must assess whether it is appropriate to revise the targets

for recycling efficiency and recovery of materials, taking into account:

- market developments, particularly changes in battery technologies that affect the types

of material recovered;

- the current and projected availability of cobalt, copper, lead, lithium and nickel, or the

lack thereof;

- technical and scientific progress.

Where justified and appropriate based on that assessment, the Commission may adopt a

delegated act in accordance with Article 89 of Regulation (EU) 2023/1542 to amend the targets

for recycling efficiency and recovery of materials set out in Parts B and C of Annex XII to

Regulation (EU) 2023/1542.

1Regulation (EU) 2023/1542 of the European Parliament and of the Council of 12 July 2023 concerning

batteries and waste batteries, amending Directive 2008/98/EC and Regulation (EU) 2019/1020 and

repealing Directive 2006/66/EC. 2 Letta, E., ‘Much more than a market – Speed, Security, Solidarity. Empowering the Single Market to deliver a

sustainable future and prosperity for all EU Citizens’, 2024,

https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-letta.pdf. 3 Draghi, M. ‘The future of European competitiveness’, 2024, https://doi.org/10.2872/1823372. 4 COM(2025) 30 Communication from the Commission to the European Parliament, the European Council, the

Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions. 5 COM 945, 2025. RESourceEU Action Plan Accelerating our critical raw materials strategy to adapt to a new

reality.

2

While this assessment covers recycling efficiency for all battery chemistries and recovery of

all materials subject to recovery requirements, it is focused in particular on lithium-based

batteries, given recent market developments and the rapidly evolving technologies in this area.

2. BACKGROUND

The targets for recycling efficiency and recovery of materials are laid down in Parts B and C

of Annex XII to Regulation (EU) 2023/1542 as summarised below.

• No later than 31 December 2025, recycling must have reached at least the following

recycling efficiency targets, by average weight: 75% for lead-acid batteries, 65% for

lithium-based batteries, 80% for nickel-cadmium batteries and 50% for other waste

batteries.

• No later than 31 December 2030, recycling must have reached at least the following

recycling efficiency targets, by average weight: 80% for lead-acid batteries and 70%

for lithium-based batteries.

• No later than 31 December 2027, all recycling must have reached at least the following

targets for recovery of materials: 90% for cobalt, copper, lead and nickel and 50% for

lithium.

• No later than 31 December 2031, all recycling must have reached at least the following

targets for recovery of materials: 95% for cobalt, copper, lead and nickel and 80% for

lithium.

The assessment covers all battery chemistries, including lead-acid and nickel-cadmium

batteries. It also covers the main chemistries, by market share, in the group of ‘other’ batteries,

including alkaline-saline and nickel-metal-hydride batteries.

Lithium-based batteries are now classified as a distinct chemistry under the Batteries

Regulation, whereas under the repealed Directive 2006/66 (EC)6 they were categorised as

‘other waste batteries’. The ‘lithium-based chemistry’ category includes batteries with different

levels ofrecyclability, depending on their composition (e.g. high or low content of valuable

raw materials) and size (e.g. pack or cell level).

These differences were taken into account in the methodology for calculating and verifying the

rates of recycling efficiency and recovery of materials laid down in Delegated Regulation (EU)

2025/606 7. The methodology provides an appropriate degree of flexibility in the calculation

rules by making the inclusion of certain substances, such as iron, phosphorous and graphite,

optional until the end of 2029. This helps ensure that the targets are reachable. This calculation

methodology must be taken into account when assessing the targets, as it strikes a balance

6 Directive 2006/66/EC of the European Parliament and of the Council of 6 September 2006 on batteries and

accumulators and waste batteries and accumulators and repealing Directive 91/157/EEC (OJ L 266,

26.9.2006, p. 1). 7 Commission Delegated Regulation (EU) 2025/606 of 21 March 2025 supplementing Regulation (EU)

2023/1542 of the European Parliament and of the Council by establishing the methodology for calculation

and verification of rates for recycling efficiency and recovery of materials from waste batteries, and the

format for the documentation.

3

between ambition and flexibility to reflect both the current state of waste battery recycling in

the EU and the intended direction of travel.

The assessment was supported by a technical assessment carried out by the European

Commission’s Joint Research Centre (JRC)8.

In September 2025, the JRC launched an EU-wide survey to collect data, targeting a broad

range of battery associations, industry stakeholders involved in waste battery management (e.g.

recyclers, refiners), non-governmental organisations and independent experts. The participants

covered all relevant battery chemistries – i.e. lead-acid, lithium-based, nickel-cadmium and

other batteries – and all battery categories – i.e. portable batteries, light means of transport

(LMT) batteries, electric vehicle batteries, industrial batteries, and starting, lighting and

ignition (SLI) batteries.

Most stakeholder engagement came from the lithium-based battery industry. This may be due

in part to lithium-based batteries being newly classified as a distinct chemistry under the

Batteries Regulation, with new specific recycling efficiency and recovery of materials targets.

It may also reflect the recent significant expansion of and innovation in the lithium-based

battery industry and the related recycling industry. Most of the data submitted by industry to

the JRC was provided confidentially. At a JRC stakeholder workshop in January 2026, the JRC

specifically invited experts on lead-acid, nickel-cadmium and other batteries to comment on its

findings and suggestions relating to their specific fields of expertise.

To complement stakeholder responses to the EU survey, the JRC analysed achievable recycling

efficiency by modelling the supply and demand of battery raw materials,9.

A joint analysis was then carried out using the stakeholder data and the data derived from the

JRC’s modelling. The results of this joint analysis were presented during the JRC stakeholder

workshop in January 2026 to obtain feedback. The feedback and final conclusions from the

stakeholders’ consultation conducted by the JRC have been taken into account in the present

report.

Many stakeholders indicated in their feedback to the JRC that they considered this assessment

of the targets to be premature. They pointed out that there was a time lag between this first

assessment and the first reporting of data from recyclers to the competent authorities by mid-

2027, followed by reporting from Member States to the Commission by mid-2028 (under

Articles 75(7) and 76(1) of Regulation (EU) 2023/1542).

The Expert Group on Waste (Batteries) held back-to-back meetings on 22 May 2026 – one with

external stakeholders and one with Member States only. Written feedback could be submitted

until 19 June 2026. No requests were made to change the report’s conclusions.

8 JRC technical assessment in relation to the Article 71(5) of the Batteries Regulation, 2026. 9 JRC technical assessment in relation to the Article 71(5) of the Batteries Regulation, 2026.

4

3. ASSESSMENT OF RECYCLING EFFICIENCY TARGETS IN PART B OF ANNEX XII

3.1 Stakeholder input on recycling efficiency targets

Stakeholder feedback indicated that the recycling efficiency targets for lithium-based batteries

for 2025 and, in particular, for 2030 are perceived by the recycling industry as challenging and

in some specific cases even unreachable. This is not due to the numerical value of the targets

as such, but to the way the targets are structured. The recycling efficiency targets for lithium-

based batteries group together batteries that could be treated differently due to their size (e.g.

portable vs electric vehicle batteries), functionality (rechargeable vs non-rechargeable

batteries) and chemistry (e.g. nickel-manganese-cobalt (NMC) batteries, which are rich in

high-value materials, vs lithium-iron-phosphate (LFP) batteries, which are relatively poor in

high-value materials). These batteries do not offer the same results when recycled10.

Similar issues arise when comparing different battery categories. Specifically, electric vehicle

battery packs can achieve higher recycling efficiency than portable batteries. Electric vehicle

battery packs allow a significant part of the battery (e.g. the casing) to be recovered with

minimal losses, making any losses from the treatment of the cells proportionately less

significant. This is not the case for portable batteries, which often consist of one cell only or

have minimal casing, making losses from cell treatment proportionately more significant.

The calculation methodology laid down in Commission Delegated Regulation (EU) 2025/60611

addresses this discrepancy by giving recyclers the option, until the end of 2029, to include in

their calculations certain materials that currently are not commonly recovered. This approach

allows recyclers to adjust the calculation of recycling efficiency rates according to the input

fractions they process while maintaining harmonised calculation rules for all types of batteries

– including lithium-based batteries, despite the heterogeneous composition of different lithium-

based batteries.

The JRC analysis confirms that the methodology in Delegated Regulation (EU) 2025/606 is

robust and gives recyclers the flexibility they need to adapt to the targets12.

Some stakeholders also mentioned that some emerging battery chemistries, such as solid-state

batteries (SSBs), might not be adequately covered by the targets. For such batteries it might be

difficult to reach the recycling efficiency target for lithium-based batteries. However, no

specific suggestions or data on possible rates of recycling efficiency for SSBs were made

during the consultations.

10 Orefice, M., Manni, F.M., Pierri, E., Bobba, S., Gaudillat, P., Vaccari, M., Mathieux, F., 2024. Technical

suggestions for the rules for calculation and verification of rates for recycling efficiency and recovery of

materials of waste batteries. https://doi.org/10.2760/9393862. 11 Commission Delegated Regulation (EU) 2025/606 of 21 March 2025 supplementing Regulation (EU)

2023/1542 of the European Parliament and of the Council by establishing the methodology for calculation

and verification of rates for recycling efficiency and recovery of materials from waste batteries, and the

format for the documentation. 12 JRC technical assessment in relation to the Article 71(5) of the Batteries Regulation, 2026, Section 3.1.

Analysis of current levels of RE targets for Li-based batteries.

5

3.2 JRC analysis based on recycling efficiency modelling

Stakeholder feedback to the EU survey lacked significant quantitative data in some areas. The

JRC therefore carried out an analysis of achievable recycling efficiency using its model on the

supply of and demand for battery raw materials. The analysis focused on recycling efficiency

for lithium-based batteries, for which a target was introduced in Regulation (EU) 2023/1542,

and for which an assessment could be considered particularly relevant, given that the recycling

industry is at a relatively early stage of development in this area.

The JRC determined the average recycling efficiency rates achieved using the following three

calculation models.

1. No exclusion of any fraction: no input or output fractions were excluded from the

calculations.

2. Exclusion of oxygen: oxygen was excludedfrom the input and output fractions used in the

calculations, while graphite and solvents were considered to be recovered.

3. Exclusion of oxygen, solvents and graphite: oxygen, solvents and graphite were excluded

from the input and output fractions used in the calculations. According to the methodology

set out in Delegated Regulation (EU) 2025/606, from 1 January 2030 it will no longer be

possible to exclude solvents and graphite (and more generally carbon fractions) from the

calculations.

Figure 1 provides a general overview based on the assumption that the input into recycling is

representative of waste batteries collected in the EU and covers all applications and all

chemistries. The following observations can be made.

• If no fraction is excluded from the calculations (calculation model 1: no exclusions),

reaching the target would be very difficult in the case of all lithium-based batteries,

unless additional fractions are recovered (e.g. graphite).

• If the recovery of graphite and solvents is progressively implemented in recycling

processes and this is combined with the exclusion of oxygen from the calculations

(calculation model 2: graphite and solvents recovery – oxygen exclusion), for

lithium-based batteries, the targets may still not be reached by 2025, since graphite and

solvents are counted in the input received but in practise not yet recycled at a

sufficiently high rate13. By contrast, by 2030, when the rate of recovery of graphite and

solvents will be assumed to have reached 50%, the lithium battery recycling efficiency

target of 70% will also have been reached.

• Finally, excluding graphite, oxygen and solvents from the calculation (calculation

model 3: graphite, oxygen and solvent exclusion) would make it possible to reach the

2025 and 2030 targets for lithium-based batteries.

13 This is why Delegated Regulation (EU) 2025/606 allows those substances to be excluded from the

calculations of the recycling efficiency rates at least until 31 December 2029.

6

Figure 1. Weighted average recycling efficiency obtainable for lithium-based batteries using three different

calculation methods, compared to the targets for the years 2025 and 2030

Source: JRC own calculations. (© European Union, 2026)

This analysis has its limitations. It is based on the JRC’s forward-looking modelling, which,

although underpinned by solid and annually updated dataset development, relies on

assumptions and estimations, as is the case with any modelling activity. The composition of

waste batteries available for recycling was estimated on the basis of historical and expected

data on the types of batteries used in relevant applications (e.g. electric vehicles, industrial,

light means of transport, portable) and their characteristics (mainly lifetime and chemistry),

using a statistical distribution (Weibull). The same applies to the historical and expected

collection rates for the different batteries. The data was obtained from scientific literature,

reports, private data providers and directly from battery recyclers. The expected recycling

efficiency in Figure 1 reflects a weighted average based on the expected composition of the

material input into recycling and the recycling efficiency for the different types of applications

and chemistries, as provided by recyclers14.

3.3 Results of the analysis

The analysis shows that, although the targets may be difficult to reach in some cases, Delegated

Regulation (EU) 2025/606 allows recyclers to mitigate the limitations of their input by

temporarily excluding fractions that are not recovered from the calculation of their recycling

efficiency rate. This enables them to reach and even exceed the targets for lithium-based

batteries until 31 December 2029. After 1 January 2030, recyclers will still be able to exclude

14 Orefice, M., Manni, F.M., Pierri, E., Bobba, S., Gaudillat, P., Vaccari, M., Mathieux, F., 2024. Technical

suggestions for the rules for calculation and verification of rates for recycling efficiency and recovery of

materials of waste batteries. https://doi.org/10.2760/9393862.

7

oxygen, chlorine and sulphur. However, graphite, iron and phosphorous will have to be

included in the calculations, which will provide an additional incentive to recycle those

materials.

The analysis concludes that a revision of the targets for lithium-based batteries is not required,

as no data or information from the EU survey and the JRC report15 identified significant

changes in terms of market development or technical and scientific progress that would justify

revising the current recycling efficiency targets for lithium-based batteries. The targets for lead-

acid, nickel-cadmium and other batteries also do not require revision, as the analysis yielded

similar results.

4. ASSESSMENT OF THE TARGETS FOR RECOVERY OF MATERIALS IN PART C OF ANNEX XII

4.1 Stakeholder feedback on targets for recovery of materials

Some stakeholders expressed concern about the 2031 target of 95% for nickel and cobalt, which

they considered to be close to the technical limit, especially for large-scale, continuous

processes.

Responses to the EU survey indicated that, at the end of 2025, very few recyclers were able to

recover lithium from batteries, although new lithium recovery processes are expected to be

introduced in the coming years. The lack of feedback on the targets from most stakeholders

may indicate that there are no particular issues with the current targets and that recyclers,

although under pressure, seem confident they will reach the targets on time. A few stakeholders

indicated that the increase in the lithium targets from 50% in 2027 to 80% in 2031 may be too

steep. By contrast, a small number of stakeholders suggested that the lithium targets could be

more ambitious. However, they provided neither quantitative suggestions nor clear evidence to

justify an increase.

Some stakeholders expressed concerns that start-ups and operators using new processes might

not be able to reach the targets. They noted that these operators may have difficulties

controlling their processes in the first one to three years, and pointed out that plants are being

ramped up before material recovery rates have been optimised.

4.2 JRC analysis based on modelling of the recovery of lithium

Given the rapid growth of the battery market, the availability of material is considered a

relevant factor to investigate. Lithium is technically recoverable at high rates, but in the EU

many processes are currently at a pilot stage. Moreover, there are no economies of scale, and

some recyclers claim that the investment security required to scale up is inadequate. This can

partly be linked to the higher cost of recycling in the EU compared to non-EU countries (e.g.

cost of energy and labour).

15 JRC technical assessment in relation to the Article 71(5) of the Batteries Regulation, 2026.

8

The targets for recovery of lithium are the only targets that may still leave room for being

adjusted. Raising them could potentially contribute to greater lithium availability in the EU.

The JRC has assessed the effects of raising or lowering the targets for recovery of lithium on

the EU’s overall lithium supply.

The following three scenarios were considered in order to estimate the total potential secondary

lithium supply:

1. base recycling, with targets for recovery of lithium of 50% for 2027 and 80% for 2031;

2. high recycling, with a 10 percentage point increase in the targets for recovery of lithium,

i.e. from 50% to 60% for 2027 and from 80% to 90% for 2031;

3. low recycling, with a 10 percentage point decrease in the targets for recovery of lithium,

i.e. from 50% to 40% for 2027 and from 80% to 70% for 2031.

As Figure 2 shows, when the target for recovery of lithium is 50% for 2027 and 80% for 2035,

primary and secondary lithium supply from the EU is estimated to meet 18% of total EU

demand in 2027, rising to 39% in 2031 and 42% in 2035. The potential effect of raising or

lowering the targets would be between ±2 percentage points in 2027 and ±3 percentage points

in 2035.

Figure 2. Total EU supply of lithium, as the sum of primary production and secondary production from waste

batteries and manufacturing waste, over total EU demand for lithium contained in lithium-based batteries placed

on the EU market, not taking into consideration treatment capacity

In the image above 100% represents total EU demand for lithium in batteries.

Source: JRC own calculations. (© European Union, 2026)

The analysis shows that, although an adjustment of the target would lead to an increase or

decrease in supply, the impact in terms of the availability of materials to meet EU demand

9

would be rather limited. The challenge facing the EU is more to do with the total treatment

capacity available in the EU than with the efficiency of individual treatment plants.

This analysis has its limitations. It is based on the JRC’s forward-looking modelling, which,

although underpinned by solid and annually updated dataset development, relies on

assumptions and estimations, as is the case with any modelling activity. In this analysis, the

modelling approach described in Section 3.2 was used, but for the recovery rates the analysis

was further refined at the level of materials. Additional aspects, such as the material intensity

specific to each battery application and chemistry, therefore had to be taken into account, and

an adjustment of the analysed overall battery flows to the material content was required.

Historical and expected data on refined primary raw material production was used to quantify

the total supply of material. The data used for both historical and expected parameters was

obtained from scientific literature, reports, private data providers and directly from recyclers.

4.3 Results of the analysis

No data or information from the EU survey and the JRC report16 indicate significant changes

in terms of market development or technical and scientific progress that would justify revising

the current targets for recovery of materials.

The JRC report shows that the 2027 target for recovery of lithium was set at 50% not because

of the limited technical feasibility of the extraction processes (since very high extraction

efficiencies can, in principle, be obtained with all commonly used recycling technologies), but

to allow for a progressive ramp-up of the technology, given the time needed for optimisation

and for overcoming any initial engineering obstacles.

Raising the targets would complicate the situation for recyclers, with no significant effect on

the availability of materials, and could hamper new recyclers’ efforts to start their recycling

processes. Conversely, lowering the target could benefit recyclers, but undermine circular

economy objectives and worsen the already challenging lithium supply situation.

As regards cobalt, nickel, copper and lead, recyclers already recover these materials at high

rates, and the targets are already very ambitious, with the 2031 target (95% recovery of

materials) approaching the limit of what is technically feasible. For these materials, raising the

targets would therefore merely put additional pressure on recyclers, while having a limited

impact on the EU’s capacity for supplying raw materials. Conversely, lowering the targets is

not considered necessary, as no technological or circularity failure has been identified related

to the recovery processes.

5. CONCLUSIONS

The current targets set out in Parts B and C of Annex XII to Regulation (EU) 2023/1542 strike

an appropriate balance between ambition and feasibility. They support the transition to a

16 JRC technical assessment in relation to the Article 71(5) of the Batteries Regulation, 2026.

10

circular economy and encourage innovation and investment in the crucial area of battery

recycling without overburdening a developing and growing industry.

As regards the recycling efficiency targets, the existing calculation methodology under

Delegated Regulation (EU) 2025/606 provides recyclers with sufficient flexibility to adjust

their calculations according to their input and to reach the targets using a technology-agnostic

approach.

The targets for recovery of materials are in line with the technological feasibility of recovering

cobalt, nickel, copper and lead. For lithium, the 50% recovery target, rather than being the

maximum currently reachable in terms of technological feasibility and economic profitability,

is considered well balanced, as it gives industry the time necessary to optimise and scale up

processes.

Lowering the recovery targets would have only a limited effect on the current overall supply

situation but could delay necessary investments in battery recycling. Lowering the recycling

efficiency targets would also deter industry from investing in development and innovation and

would not increase the competitiveness of the EU’s recycling industry. Any decrease in targets

would also apply to recycling in non-EU countries following Article 72(3) of Regulation (EU)

2023/1542.

Lowering the targets might therefore undermine the achievement of circular economy

objectives, especially in relation to critical raw materials and the EU’s strategic autonomy in a

world characterised by increasing uncertainty around global trade and secure access to critical

and strategic raw materials.

Raising the targets would also have only a limited effect on the current overall supply situation,

while potentially putting additional pressure on EU recyclers without ensuring that the

necessary changes could be made in the short timeline required, even with a sustained effort to

improve matters and the expected impact of ongoing investments.

Rising demand for critical raw materials is driving a geopolitical scramble for access to

resources. In recent years, some non-EU countries have adopted a series of export control

measures covering critical raw materials and final products such as batteries.

Maintaining the targets for recycling efficiency and recovery of materials at their current levels

would support the achievement of the objectives of the RESourceEU action plan, including by

helping the EU reduce its dependence on a single country of origin by 30% to 50% by 2029

for battery-related raw material value chains. Keeping the targets unchanged would also

complement action on primary raw materials through meaningful contributions to the circular

economy and the secondary raw materials sector.

Having assessed all the information and data available on market developments, in particular

on the impact of battery technologies on the type of materials recovered and the existing and

forecasted availability of cobalt, copper, lead, lithium or nickel or the lack thereof, and taking

into consideration technical and scientific progress, it is not considered appropriate to revise

the targets for recycling efficiency and recovery of materials set out in Parts B and C of Annex

XII.

11

On the basis of this assessment, the Commission sees no grounds for adopting a delegated act

under Article 71(5) of Regulation (EU) 2023/1542 to amend the targets for recycling efficiency

and recovery of materials set out in Parts B and C of Annex XII to Regulation (EU) 2023/1542.

However, continued monitoring with a view to assessing scientific progress and market

developments is recommended, as required by Article 71(5), which states that the Commission

must assess the appropriateness of revising the targets for recycling efficiency and recovery of

materials at least every five years. The next assessment is therefore due by 18 August 2031 at

the latest.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 11.9.2026 COM(2026) 470 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

määruse (EL) 2023/1542 XII lisa B ja C osas esitatud ringlussevõtu määra ja materjalide

taaskasutusse võtmise eesmärkide läbivaatamise asjakohasuse hindamise kohta

1

1. SISSEJUHATUS

Patareid ja akud on üks peamisi kestliku arengu, keskkonnahoidliku liikuvuse, puhta energia

ja kliimaneutraalsuse võimaldeid. Patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid käsitleva

määrusega1 (määrus (EL) 2023/1542, edaspidi „patareisid ja akusid käsitlev määrus“) on

kehtestatud ühtlustatud õigusraamistik, mis hõlmab liidus turule lastavate patareide ja akude

kogu olelusringi. See sisaldab nõudeid patareide ja akude ringlussevõtu määra ning patarei- ja

akujäätmetest saadud materjalide taaskasutusse võtmise kohta.

Selleks, et lahendada esmase toorme nappus ja vähendada kriitilise tähtsusega tarnete osas oma

sõltuvust kolmandatest riikidest, peab EL tugevdama oma strateegilist autonoomiat ja muutma

sealhulgas majandust veelgi ringluspõhisemaks. Letta2 ja Draghi3 aruanded ning konkurentsivõime kompass4 rõhutavad ringluse rolli innovatsiooni ja vastupidavuse

edendamisel.

Tegevuskava „RESourceEU“5 kohaselt kuuluvad patareid ja akud ning nende toorained nende

väärtusahelate hulka, millele tuleb viivitamata keskenduda, et hoogustada ELi majandust ja

toetada konkurentsivõimet, rohe- ja digipööret ning kaitsevalmidust.

Patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu määra ja materjali taaskasutusse võtmise eesmärke

käsitletakse patareisid ja akusid käsitleva määruse artiklis 71 ning need eesmärgid esitatakse

kõnealuse määruse XII lisas. Need eesmärgid suurenevad aja jooksul ja aitavad kaasa veelgi

ringluspõhisemale majandusele, suurendades seeläbi kriitilise tähtsusega toorainete

kättesaadavust ELi majanduse jaoks. Samuti toetavad need tööstuse konkurentsivõimet ja

õhutavad innovatsiooni.

Patareisid ja akusid käsitleva määruse artikli 71 lõike 5 kohaselt peab komisjon hiljemalt 18.

augustist 2026 ja seejärel vähemalt iga viie aasta järel hindama, kas on asjakohane vaadata läbi

ringlussevõtu määra ja materjalide taaskasutusse võtmise eesmärgid, võttes arvesse järgmist:

- turusuundumused, eelkõige seoses patarei- ja akutehnoloogia lahendustega, mis

mõjutavad taaskasutusse võetava materjali liike;

- koobalti, vase, plii, liitiumi ja nikli olemasolev ja prognoositav kättesaadavus või nende

puudumine;

- tehnika ja teaduse areng.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2023. aasta määrus (EL) 2023/1542, mis käsitleb patareisid ja akusid

ning patarei- ja akujäätmeid, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ ja määrust (EL) 2019/1020 ning

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/66/EÜ. 2 Letta, E., „Much more than a market – Speed, Security, Solidarity. Empowering the Single Market to deliver a

sustainable future and prosperity for all EU Citizens“ (Palju enamat kui turg – kiirus, turvalisus,

solidaarsus. Siseturu võimestamine kõigile ELi kodanikele kestliku tuleviku ja jõukuse tagamiseks), 2024,

https://www.consilium.europa.eu/media/ny3j24sm/much-more-than-a-market-report-by-enrico-letta.pdf. 3 Draghi, M., „The future of European competitiveness“ (Euroopa konkurentsivõime tulevik), 2024,

https://doi.org/10.2872/1823372. 4 COM(2025) 30, Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. 5 „Tegevuskava „RESourceEU“. Kriitiliste toormete strateegia rakendamise kiirendamine, et kohaneda uue

reaalsusega“, COM(2025) 945.

2

Kui see on kõnealuse hinnangu põhjal põhjendatud ja asjakohane, võib komisjonil kooskõlas

määruse (EL) 2023/1542 artikliga 89 võtta vastu delegeeritud õigusakti, et muuta määruse (EL)

2023/1542 XII lisa B ja C osas esitatud ringlussevõtu määra ja materjali taaskasutusse võtmise

eesmärke.

Kuigi see hindamine hõlmab igasugust keemilist tüüpi patareide ja akude ringlussevõtu määra

ja kõigi taaskasutamisnõuete kohaste materjalide taaskasutusse võtmist, keskendutakse selles

eelkõige liitiumipõhistele patareidele ja akudele, lähtudes uusimatest turusuundumustest ja

selle valdkonna kiirest tehnoloogilisest arengust.

2. TAUST

Allpool on kokkuvõtlikult esitatud määruse (EL) 2023/1542 XII lisa B ja C osas esitatud

ringlussevõtu määra ja materjali taaskasutusse võtmise eesmärgid.

• Hiljemalt 31. detsembriks 2025 peavad ringlussevõtu käigus olema saavutatud

vähemalt järgmised ringlussevõtu määra eesmärgid (keskmiselt massiprotsentides):

pliiakude puhul 75 %, liitiumpatareide ja -akude puhul 65 %, nikkel-kaadmiumakude

puhul 80 % ning muude akujäätmete puhul 50 %.

• Hiljemalt 31. detsembriks 2030 peavad ringlussevõtu käigus olema saavutatud

vähemalt järgmised ringlussevõtu määra eesmärgid (keskmiselt massiprotsentides):

pliiakude puhul 80 % ning liitiumpatareide ja -akude puhul 70 %.

• Hiljemalt 31. detsembriks 2027 peavad ringlussevõtu käigus olema saavutatud

vähemalt järgmised materjali taaskasutusse võtmise eesmärgid: 90 % koobaltist, vasest,

pliist ja niklist ning 50 % liitiumist.

• Hiljemalt 31. detsembriks 2031 peavad ringlussevõtu käigus olema saavutatud

vähemalt järgmised materjali taaskasutusse võtmise eesmärgid: 95 % koobaltist, vasest,

pliist ja niklist ning 80 % liitiumist.

Hindamine hõlmab igasugust keemilist tüüpi patareisid ja akusid, kaasa arvatud pliiakud ja

nikkel-kaadmiumakud. Samuti hõlmab see ka „muude“ patareide ja akude rühma peamisi

keemilisi tüüpe turuosa järgi, sealhulgas leelise-soolapatareid ja -akud ning nikkelhüdriidakud.

Liitiumpatareid ja -akud liigitatakse nüüd patareisid ja akusid käsitleva määruse alusel eraldi

keemiliseks tüübiks, kuid kehtetuks tunnistatud direktiivi 2006/66/EÜ6 kohaselt liigitati need

kategooriasse „muud patarei- ja akujäätmed“. Kategooriasse „liitiumipõhine keemiline tüüp“

kuuluvad patareid ja akud on mitmesuguse ringlussevõetavuse astmega olenevalt nende

koostisest (nt väärtuslike toorainete suur või väike sisaldus) ja suurusest (nt paki või elemendi

tase).

Neid erinevusi võeti arvesse delegeeritud määruses (EL) 2025/6067 sätestatud ringlussevõtu

määra ja materjalide taaskasutusse võtmise määra arvutamise ja kontrollimise metoodikas.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja

akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ

(ELT L 266, 26.9.2006, lk 1). 7 Komisjoni 21. märtsi 2025. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/606, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/1542, kehtestades patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu määra

3

Metoodikaga tagatakse arvutuseeskirjade asjakohane paindlikkus, jättes teatavate ainete,

näiteks raua, fosfori ja grafiidi arvestamise vabatahtlikuks kuni 2029. aasta lõpuni. See aitab

tagada, et eesmärgid on saavutatavad. Seda arvutusmetoodikat tuleb eesmärkide hindamisel

arvesse võtta, sest sellega saavutatakse ambitsioonikuse ja paindlikkuse vahel tasakaal, mis

kajastada nii patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu praegust olukorda ELis kui ka kavandatud

liikumissuunda.

Hindamist toetas Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) läbiviidud tehniline

hindamine8.

2025. aasta septembris algatas Teadusuuringute Ühiskeskus kogu ELi hõlmava

andmekogumisuuringu, mis oli suunatud paljudele patareide ja akude valdkonna ühendustele,

patarei- ja akujäätmete käitlemisega tegelevatele tööstusharu sidusrühmadele (nt

ringlussevõtjad, väärindajad), vabaühendustele ja sõltumatutele ekspertidele. Osalejaid oli

kõikide keemiliste patarei- ja akutüüpide (st pliiakud, liitiumpatareid ja -akud, nikkel-

kaadmiumakud ning muud patareid ja akud) valdkondadest ning kõikide patarei- ja

akukategooriate (st kantavad patareid ja akud, kergtranspordivahendite akud,

elektrisõidukiakud, tööstuslikud patareid ja akud ning mootorsõidukiakud) alalt.

Enim osales liitiumpatareide ja -akude tööstuses tegutsevaid sidusrühmi. Selle põhjuseks võib

olla asjaolu, et liitiumpatareid ja -akud liigitati hiljuti patareisid ja akusid käsitleva määruse

alusel omaette keemilist tüüpi patareideks ja akudeks, millel on uued konkreetsed ringlussevõtu

määra ja materjalide taaskasutusse võtmise eesmärgid. Samuti võib see kajastada

liitiumpatareide ja -akude tööstuse ning sellega seotud ringlussevõtutööstuse hiljutist

märkimisväärset laienemist ja innovatsiooni. Enamik tööstusharu poolt Teadusuuringute

Ühiskeskusele esitatud andmetest olid konfidentsiaalsed. Teadusuuringute Ühiskeskuse

sidusrühmade seminaril 2026. aasta jaanuaris kutsus Teadusuuringute Ühiskeskus pliiakude,

nikkel-kaadmiumakude ning muude patareide ja akude eksperte tegema märkusi oma

järelduste ja ettepanekute kohta vastavalt nende konkreetsetele pädevusvaldkondadele.

Selleks, et sidusrühmade vastustega ELi uuringut täiendada, analüüsis Teadusuuringute

Ühiskeskus saavutatavat ringlussevõtu määra, modelleerides patareide ja akude toorainete

pakkumist ja nõudlust9.

Seejärel tehti liitanalüüs, milles kasutati sidusrühmade andmeid ja Teadusuuringute

Ühiskeskuse modelleerimisel saadud andmeid. Selle liitanalüüsi tulemusi tutvustati 2026.

jaanuaris Teadusuuringute Ühiskeskuse sidusrühmade seminaril, et saada tagasisidet.

Teadusuuringute Ühiskeskuse korraldatud sidusrühmadega konsulteerimise käigus saadud

tagasisidet ja lõppjäreldusi on käesolevas aruandes arvesse võetud.

Mitu sidusrühmad märkisid Teadusuuringute Ühiskeskusele antud tagasisides, et nende arvates

on see eesmärkide hindamine ennatlik. Nad juhtisid tähelepanu sellele, et on olemas ajaline

viivitus esimese hindamise ja ringlussevõtjate poolt pädevatele asutustele esmakordse andmete

esitamise (2027. aasta keskpaigas) vahel, millele järgneb liikmeriikide aruannete esitamine

ja nendest saadud materjalide taaskasutusse võtmise määra arvutamise ja kontrollimise metoodika ning

dokumentatsiooni vormi. 8 JRC technical assessment in relation to the Article 71(5) of the Batteries Regulation, 2026. 9 JRC technical assessment in relation to the Article 71(5) of the Batteries Regulation, 2026.

4

komisjonile 2028. aasta keskpaigas (määruse (EL) 2023/1542 artikli 75 lõike 7 ja artikli 76

lõike 1 alusel).

Patarei- ja akujäätmete eksperdirühm pidas 22. mail 2026 järjestikused kohtumised – ühe

väliste sidusrühmadega ja teise ainult liikmesriikidega. Kirjalikku tagasisidet sai esitada kuni

19. juunini 2026. Aruande järelduste muutmist ei taotletud.

3. XII LISA B OSAS ESITATUD RINGLUSSEVÕTU MÄÄRA EESMÄRKIDE HINDAMINE

3.1. Sidusrühmade tagasiside ringlussevõtu määra eesmärkide kohta

Sidusrühmade tagasisidest nähtus, et ringlussevõtutööstus peab 2025. ja eriti 2030. aastaks

seatud liitiumpatareide ja -akude ringlussevõtu määra eesmärke keerulisteks ja mõnel

konkreetsel juhul isegi kättesaamatuks. Selle põhjuseks ei ole mitte eesmärkide numbrilised

väärtused, vaid viis, kuidas eesmärgid on struktureeritud. Liitiumpatareid ja -akude

ringlussevõtu määra eesmärgid koondavad patareisid patareid ja akud, mida saaks käidelda

erinevalt nende mõõtmete (nt kaasaskantavad akud vs elektrisõidukiakud), tööpõhimõtte

(patareid vs akud) ja keemilise tüübi (nt palju väärtuslikke materjale sisaldavad nikkel-

mangaan-koobaltakud vs suhteliselt vähe väärtuslikke materjale sisaldavad liitium-

raudfosfaatakud) järgi. Nende akude ringlussevõtt ei anna samu tulemusi10.

Samad probleemid kerkivad esile eri patarei- ja akukategooriate võrdlemisel. Täpsemalt võib

elektrisõidukite akupakkidega saavutada suurema ringlussevõtu määra kui kantavad patareide

ja akude puhul. Elektrisõidukite akupakid võimaldavad märkimisväärse osa akust (nt ümbrise)

võtta taaskasutusse minimaalse kaoga, mistõttu kõik elementide töötlemisel tekkivad kaod on

proportsionaalselt vähemolulised. Teisiti on kantavate patareide ja akudega, mis sageli

koosnevad ainult ühest elemendist või millel on minimaalne ümbris, mistõttu elemendi

töötlemisel tekkivad kaod on proportsionaalselt suuremad.

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2025/60611 sätestatud arvutusmeetodiga kõrvaldatakse

see lahknevus seeläbi, et ringlussevõtjatele antakse võimalus lisada kuni 2029. aasta lõpuni

oma arvutustesse teatavad materjalid, mida praegu tavaliselt ei taaskasutata. See lähenemisviis

võimaldab ringlussevõtjatel kohandada ringlussevõtu määrade arvutamist vastavalt

töödeldavatele sisendfraktsioonidele ja ühtlasi järgida ühtlustatud arvutuseeskirju kõigi

patarei- ja akutüüpide puhul, kaasa arvatud liitiumpatareid ja akud, kuigi erinevate

liitiumpatareide ja -akude koostis on heterogeenne.

10 Orefice, M., Manni, F.M., Pierri, E., Bobba, S., Gaudillat, P., Vaccari, M., Mathieux, F., Technical

suggestions for the rules for calculation and verification of rates for recycling efficiency and recovery of

materials of waste batteries, 2024, https://doi.org/10.2760/9393862. 11 Komisjoni 21. märtsi 2025. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/606, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2023/1542, kehtestades patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu määra

ja nendest saadud materjalide taaskasutusse võtmise määra arvutamise ja kontrollimise metoodika ning

dokumentatsiooni vormi.

5

Teadusuuringute Ühiskeskuse analüüsiga kinnitatakse, et delegeeritud määruses (EL)

2025/606 esitatud metoodika on stabiilne ja annab ringlussevõtjatele paindlikkuse, mida nad

vajavad eesmärkidega kohanemiseks12.

Mõned sidusrühmad märkisid ka, et eesmärgid ei hõlma piisavalt mõndasid uusi patareide ja

akude keemilisi tüüpe, näiteks tahkisakusid (SSB). Selliste patareide ja akude puhul võib olla

raske saavutada liitiumpatareide ja -akude ringlussevõtu määra eesmärki. Konkreetseid

ettepanekuid ega andmeid võimalike ringlussevõtu määra kohta SSB-akude jaoks

konsultatsioonide käigus siiski ei esitatud.

3.2. Ringlussevõtu määra modelleerimisel põhinev Teadusuuringute Ühiskeskuse analüüs

Sidusrühmade tagasiside ELi uuringule ei sisaldanud mõne valdkonna kohta märkimisväärseid

kvantitatiivseid andmeid. Seepärast analüüsis Teadusuuringute Ühiskeskus saavutatavat

ringlussevõtu määra, kasutades oma mudelit patareide ja akude tooraine pakkumise ja nõudluse

kohta. Analüüsis keskenduti liitiumpatareide ja -akude ringlussevõtu määrale, mille jaoks

kehtestati eesmärk määrusega (EL) 2023/1542 ja mille puhul võib hindamist pidada eriti

asjakohaseks, võttes arvesse, et ringlussevõtutööstus on selles valdkonnas suhteliselt varases

arengujärgus.

Teadusuuringute Ühiskeskus määras kindlaks saavutatud keskmised ringlussevõtu määrad

kindlaks järgmise kolme arvutusmudeli abil.

1. Ühtegi fraktsiooni ei jäeta välja: ühtegi sisend- ega väljundfraktsiooni ei jäetud

arvutustest välja.

2. Hapnik jäetakse välja: arvutustes kasutatud sisend- ja väljundfraktsioonidest jäeti välja

hapnik, kuid grafiit ja lahustid loeti taaskasutusse võetavateks.

3. Hapnik, lahustid ja grafiit jäetakse välja: arvutuste kasutatud sisend- ja

väljundfraktsioonidest jäeti välja hapnik, lahustid ja grafiit. Vastavalt delegeeritud

määruses (EL) 2025/606 sätestatud metoodikale ei ole alates 1. jaanuarist 2030 lahusteid

ja grafiiti (ning süsinikfraktsiooni üldisemalt) enam võimalik arvutustest välja.

Joonisel 1 on esitatud üldine ülevaade, mis põhineb eeldusel, et ringlussevõtu sisend on ELis

kogutud patarei- ja akujäätmete suhtes esindav ning hõlmab kõiki kasutusviise ja keemilisi

tüüpe. Teha saab järgmisi tähelepanekuid.

• Kui ühtegi fraktsiooni arvutustest välja ei jäeta (1. arvutusmudel: midagi ei jäeta

välja), oleks eesmärgi saavutamine kõigi liitiumpatareide ja -akude puhul väga

keeruline, kui taaskasutusse ei võeta täiendavaid fraktsioone (nt grafiiti).

12 JRC technical assessment in relation to the Article 71(5) of the Batteries Regulation, 2026, Section 3.1.

Analysis of current levels of RE targets for Li-based batteries.

6

• Kui grafiidi ja lahustite taaskasutusse võtmine toimub ringlussevõtuprotsessides järk-

järgult ja lisaks sellele jäetakse arvutustest välja hapnik (2. arvutusmudel:

taaskasutusse võetakse grafiit ja lahustid, hapnik jäetakse välja), ei pruugi

liitiumpatareide ja -akude puhul 2025. aastaks eesmärke veel saavutada, kuna grafiit ja

lahustid arvatakse saadud sisendi hulka, kuid praktikas ei võeta neid veel piisavalt

suurel määral ringlusse13. Seevastu 2030. aastaks, kui grafiidi ja lahustite taaskasutusse

võtmise määr on saavutanud eeldatavasti 50 %, saavutatakse ka liitiumpatareide ja -

akude ringlussevõtu määra 70 % eesmärk.

• Grafiidi, hapniku ja lahustite väljajätmine arvutustest (3. arvutusmudel: grafiit,

hapnik ja lahustid jäetakse välja) võimaldaks saavutada liitiumpatareide ja -akude

puhul kehtestatud 2025. ja 2030. aasta eesmärgid.

Joonis 1. Liitiumpatareide ja -akude kaalutud keskmine saavutatav ringlussevõtu määr kolme erineva

arvutusmeetodi järgi, võrreldes 2025. ja 2030. aasta eesmärkidega

Allikas: JRC omaarvutused. ( Euroopa Liit, 2026)

Sellel analüüsil on omad puudused. See põhineb Teadusuuringute Ühiskeskuse tulevikku

vaataval modelleerimisel, mis hoolimata sellest, et põhineb usaldusväärsel ja igal aastal

ajakohastataval andmestikul, tugineb eeldustele ja hinnangutele nagu iga muu

modelleerimistegevus. Ringlussevõtuks kättesaadavate patarei- ja akujäätmete koostist hinnati

varasemate ja eeldatavate andmete alusel asjakohaste kasutusviisidega (nt elektrisõidukiakud,

13 See on põhjus, miks delegeeritud määrusega (EL) 2025/606 lubatakse need ained vähemalt 31. detsembrini

2029 ringlussevõtu määra arvutustest välja jätta.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2025 2030 2035

Kaalutud keskmine kasutusviisi ja keemilise koostise järgi 1. arvutusmudel 2. arvutusmudel 3. arvutusmudel

2030 2025

7

tööstuslikud akud, kergtranspordivahendiakud, kantavad patareid ja akud) patareide ja akude

ning nende omaduste (peamiselt kasutusiga ja keemiline tüüp) kohta, kasutades statistilist

jaotust (Weibull). Sama kehtib erinevate patareide ja akude varasemate ja eeldatavate

kogumismäärade kohta. Andmed saadi teaduskirjandusest, aruannetest, eraõiguslikelt

andmeesitajatelt ja otse patareide ja akude ringlussevõtjatelt. Joonisel 1 esitatud eeldatav

ringlussevõtu määr kajastab kaalutud keskmist, mille aluseks on ringlussevõetava

materjalisisendi eeldatav koostis ning ringlusevõtu määr eri kasutusviiside ja keemilise

koostise korral ringlussevõtjate esitatud andmete kohaselt14.

3.3. Analüüsi tulemused

Analüüsist nähtub, et kuigi mõnel juhul võib olla raske eesmärke saavutada, on delegeeritud

määrusega (EL) 2025/606 võimaldatud ringlussevõtjatel leevendada oma sisendi piiranguid ja

jätta selleks ringlussevõtu määra arvutustest ajutiselt välja fraktsioonid, mida taaskasutusse ei

võeta. See võimaldab neil kuni 31. detsembrini 2029 saavutada ja isegi ületada liitiumpatareide

ja -akude eesmärgid. Pärast 1. jaanuari 2030 on ringlussevõtjatel endiselt võimalik välja jätta

hapnik, kloor ja väävel. Siiski tuleb arvutustesse lisada grafiit, raud ja fosfor, mis annab

täiendava stiimuli nende materjalide ringlussevõtuks.

Analüüsis jõutakse järeldusele, et liitiumpatareide ja -akude eesmärke ei ole vaja läbi vaadata,

kuna ELi uuringust ja Teadusuuringute Ühiskeskuse aruandest15 pärit andmete ega teabe alusel

ei täheldatud turusuundumustes või tehnika ja teaduse arengus märkimisväärseid muutusi, mis

õigustaksid liitiumpatareide ja -akude praeguste ringlussevõtu määrade eesmärkide

läbivaatamist. Pliiakude, nikkel-kaadmiumakude ning muude patareide ja akudega seotud

eesmärke ei ole samuti vaja läbi vaadata, sest analüüsil saadi sarnased tulemused.

4. XII LISA C OSAS ESITATUD MATERJALIDE TAASKASUTUSSE VÕTMISE EESMÄRKIDE

HINDAMINE

4.1. Sidusrühmade tagasiside materjalide taaskasutusse võtmise eesmärkide kohta

Mõned sidusrühmad väljendasid muret nikli ja koobalti 2031. aastaks seatud 95 % eesmärgi

pärast, mida nad pidasid tehnilise piiri lähedaseks, eriti suuremahuliste pidevate protsesside

puhul.

ELi uuringule antud vastused näitasid, et 2025. aasta lõpus suutsid väga vähesed

ringlussevõtjad võtta patareidest ja akudest liitiumi taaskasutusse, kuigi lähiaastatel võetakse

eeldatavasti kasutusele uued liitiumi taaskasutusse võtmise protsessid. See, et enamik

sidusrühmi ei andnud eesmärkide kohta tagasisidet, võib viidata asjaolule, et praeguste

eesmärkidega seoses ei ole erilisi probleeme ning et surve all olemisest hoolimata tunduvad

14 Orefice, M., Manni, F.M., Pierri, E., Bobba, S., Gaudillat, P., Vaccari, M., Mathieux, F., Technical

suggestions for the rules for calculation and verification of rates for recycling efficiency and recovery of

materials of waste batteries, 2024, https://doi.org/10.2760/9393862. 15 JRC technical assessment in relation to the Article 71(5) of the Batteries Regulation, 2026.

8

ringlussevõtjad olevat kindlad, et nad saavutavad eesmärgid õigel ajal. Üksikud sidusrühmad

märkisid, et liitiumiga seotud eesmärkide suurendamine 50 %-lt 2027. aastal 80 %-le 2031.

aastal on võib-olla liiga järsk. Vastukaalust pakkusid mõned sidusrühmad, et liitiumiga seotud

eesmärgid võiksid olla ambitsioonikamad. Siiski ei esitanud nad suurendamise põhjendamiseks

kvantitatiivseid ettepanekuid ega selgeid tõendeid.

Mõned sidusrühmad väljendasid muret, et idufirmad ja uusi protsessi kasutavad ettevõtjad ei

pruugi suuta eesmärke saavutada. Nad märkisid, et nendel ettevõtjatel võib esimese 1–3 aasta

jooksul olla raskusi oma protsesside juhtimisega, ning juhtisid tähelepanu sellele, et käitiste

töö tuleks enne materjalide taaskasutusse võtmise määrade optimeerimist välja arendada.

4.2. Liitiumi taaskasutusse võtmise modelleerimisel põhinev Teadusuuringute

Ühiskeskuse analüüs

Patareide ja akude turu kiiret kasvu arvesse võttes võib materjali kättesaadavust pidada

oluliseks teguriks, mis vajab uurimist. Tehniliselt on liitium suurel määral taaskasutusse võetav,

kuid ELis on paljud protsessid praegu katseetapis. Peale selle puudub mastaabisääst ja mõned

ringlussevõtjad väidavad, et tegevuse laiendamiseks vajalik investeerimiskindlus ei ole piisav.

See võib osaliselt olla seotud suuremate ringlussevõtukuludega ELis võrreldes kolmandate

riikidega (nt energia- ja tööjõukulud).

Liitiumi taaskasutusse võtmise eesmärgid on ainsad eesmärgid, mille juures võib veel olla

kohandamisruumi. Nende suurendamine võib aidata kaasa liitiumi suuremale kättesaadavusele

ELis.

Teadusuuringute Ühiskeskus on hinnanud liitiumi taaskasutusse võtmise eesmärkide

suurendamise või vähendamise mõju üldisele liitiumi pakkumisele ELis.

Selleks, et hinnata ringlussevõetud liitiumi võimalikku kogupakkumist, kaaluti järgmist kolme

stsenaariumi:

1. praegusel tasemel ringlussevõtt, mille puhul liitiumi taaskasutusse võtmise eesmärk on

2027. aastal 50 % ja 2031. aastal 80 %;

2. suurem ringlussevõtt, mille puhul taaskasutusse võtmise eesmärke suurendatakse 10

protsendipunkti võrra, st 2027. aastal on 50 % asemel 60 % ja 2031. aastal 80 % asemel

90 %;

3. väiksem ringlussevõtt, mille puhul taaskasutusse võtmise eesmärke vähendatakse 10

protsendipunkti võrra, st 2027. aastal on 50 % asemel 40 % ja 2031. aastal 80 % asemel

70 %.

Nagu jooniselt 2 nähtub, siis juhul, kui liitiumi taaskasutusse võtmise eesmärk on 2027. aastal

50 % ja 2035. aastal 80 %, katab esmase ja ringlussevõetud liitiumi pakkumine ELis 2027.

aastal hinnanguliselt 18 % ELi kogunõudlusest, 2031. aastal 39 % ja 2035. aastal 42 %.

Eesmärkide suurendamise või vähendamise võimalik mõju oleks ± 2 protsendipunkti (2027.

aastal) ja ± 3 protsendipunkti (2035. aastal) vahel.

9

Joonis 2. ELi liitiumi kogupakkumise (esmatootmisest ning patarei- ja akujäätmetel ja tootmisjäätmetel

põhinevast teisesest tootmisest) ning ELi turule lastud liitiumpatareides ja -akudes sisalduva liitiumi

kogunõudluse suhe, arvestamata käitlemisvõimsust

Ülaltoodud joonisel tähistab 100 % ELi kogunõudlust patareides ja akudes kasutatava liitiumi järele.

Allikas: JRC omaarvutused. ( Euroopa Liit, 2026)

Analüüsist nähtub, et kuigi eesmärgi kohandamine tooks kaasa pakkumise suurenemise või

vähenemise, oleks mõju materjalide kättesaadavusele ELi nõudluse rahuldamiseks üsna

piiratud. Probleem, millega EL silmitsi seisab, on pigem seotud kogu ELis olemasoleva üldise

käitlemisvõimsusega kui üksikute käitlemistehaste tõhususega.

Sellel analüüsil on omad puudused. See põhineb Teadusuuringute Ühiskeskuse tulevikku

vaataval modelleerimisel, mis hoolimata sellest, et põhineb usaldusväärsel ja igal aastal

ajakohastataval andmestikul, tugineb eeldustele ja hinnangutele nagu iga muu

modelleerimistegevus. Selles analüüsis kasutati punktis 3.2 kirjeldatud modelleerimismeetodit,

kuid seoses taaskasutusse võtmise määradega täiustati analüüsi veelgi materjalide tasandil.

Seepärast tuli arvesse võtta täiendavaid aspekte, näiteks igale patarei või aku kasutusviisile ja

keemilisele koostisele iseloomulikku materjalimahukust, ning oli vaja kohandada analüüsitud

patarei- või akuvooge vastavalt materjalisisaldusele. Materjali kogupakkumise

kvantifitseerimiseks kasutati varasemaid ja eeldatavaid andmeid rafineeritud esmase tooraine

tootmise kohta. Nii varasemate kui ka eeldatavate parameetrite puhul kasutatud andmed saadi

teaduskirjandusest, aruannetest, eraõiguslikelt andmeesitajatelt ja otse ringlussevõtjatelt.

4.3. Analüüsi tulemused

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2027 2031 2035

Pa kk

um in

e/ nõ

ud lu

s

Praegusel tasemel ringlussevõtu stsenaarium

Suurema ringlussevõtu stsenaarium

Väiksema ringlussevõtu stsenaarium

10

ELi uuringust ja Teadusuuringute Ühiskeskuse aruandest16 pärit andmete ega teabe alusel ei

täheldatud turusuundumustes või tehnika ja teaduse arengus märkimisväärseid muutusi, mis

õigustaksid materjalide taaskasutusse võtmise praeguste eesmärkide läbivaatamist.

Teadusuuringute Ühiskeskuse aruandest nähtub, et liitiumi taaskasutusse võtmise 2027. aasta

eesmärk oli 50 % mitte taaskasutuse võtmise protsesside tehnilise teostatavuse piiratuse tõttu

(sest väga tõhusa taaskasutusse võtmise saab põhimõtteliselt saavutada kõigi üldkasutatavate

ringlussevõtutehnikatega), vaid selleks, et võimaldada tehnoloogia järkjärgulist

kasutuselevõttu, võttes arvesse optimeerimiseks ja esialgsete insenertehniliste takistuste

ületamiseks vajalikku aega.

Eesmärkide suurendamine raskendaks ringlussevõtjate olukorda, ilma et see mõjutaks

märkimisväärselt materjalide kättesaadavust, ja võib takistada uute ringlussevõtjate

jõupingutusi ringlussevõtuprotsesside alustamiseks. Teisest küljest võib eesmärgi

vähendamine olla kasulik ringlussevõtjatele, kuid kahjustada ringmajanduse eesmärke ja

halvendada juba niigi keerulist liitiumi pakkumise olukorda.

Mis puudutab koobaltit, niklit, vaske ja pliid, võtavad ringlussevõtjad neid materjale juba

suurel määral taaskasutusse ning eesmärgid on juba väga ambitsioonikad – 2031. aasta eesmärk

(95 % materjalide taaskasutamine) läheneb tehnilise teostatavuse piirile. Nende materjalide

puhul avaldaks eesmärkide suurendamine seega üksnes täiendavat survet ringlussevõtjatele,

aga vaid piiratud mõju ELi suutlikkusele tooraineid tarnida. Seevastu ei peeta eesmärkide

vähendamist vajalikuks, sest taaskasutusse võetud protsessidega seoses ei tehtud kindlaks

tehtud ühtegi tehnoloogilist või ringlushäiret.

5. JÄRELDUSED

Praeguste eesmärkidega, mis on esitatud määruse (EL) 2023/1542 XII lisa B ja C osas, on

saavutatud asjakohane tasakaal eesmärkide ja teostatavuse vahel. Need toetavad üleminekut

ringmajandusele ning soodustavad innovatsiooni ja investeeringuid patareide ja akude

ringlussevõtus kui üliolulises valdkonnas ilma arenevat ja kasvavat tööstust üle koormamata.

Mis puudutab ringlussevõtu määrade eesmärke, siis delegeeritud määruse (EL) 2025/606

kohane kehtiv arvutusmetoodika annab ringlussevõtjatele piisava paindlikkuse kohandada oma

arvutusi vastavalt oma sisendile ja saavutada eesmärgid tehnoloogiast sõltumatu lähenemisviisi

abil.

Materjalide taaskasutusse võtu eesmärgid on kooskõlas koobalti, nikli, vase ja plii

taaskasutusse võtmise tehnilise teostatavusega. Liitiumi puhul peetakse 50 % taaskasutusse

võtmise eesmärki tasakaalustatuks. See ei ole tehnilise teostatavuse ja majandusliku

kasumlikkuse seisukohast maksimaalne võimalik praegu saavutatav tulemus, kuid annab

tööstusele protsesside optimeerimiseks ja laiendamiseks vajalikku aega.

Taaskasutusse võtmise eesmärkide vähendamisel oleks praegusele üldisele pakkumise

olukorrale vaid väike mõju, kuid see võib lükata edasi vajalikud investeeringud patareide ja

akude ringlussevõttu. Ringlussevõtu määra eesmärkide vähendamine heidutaks ka tööstust

16 JRC technical assessment in relation to the Article 71(5) of the Batteries Regulation, 2026.

11

investeerimast arengusse ja innovatsiooni ega suurendaks ELi ringlussevõtutööstuse

konkurentsivõimet. Igasugune eesmärkide vähenemine rakenduks määruse (EL) 2023/1542

artikli 72 lõike 3 alusel ka kolmandates riikides toimuvale ringlussevõtule.

Eesmärkide vähendamine võib seega kahjustada ringmajanduse eesmärkide saavutamist, eriti

seoses kriitilise tähtsusega toorainetega ja ELi strateegilise autonoomiaga maailmas, mida

iseloomustab kasvav ebakindlus ülemaailmse kaubanduse ning kriitilise tähtsusega ja

strateegilistele toorainetele kindla juurepääsu suhtes.

Eesmärkide suurendamisel oleks samuti vaid väike mõju pakkumise praegusele üldisele

olukorrale, kuid see võib avaldada täiendavat survet ELi ringlussevõtjatele, ilma et oleks

tagatud vajalike muudatuste tegemise võimalikkus nõutud lühikese ajavahemiku jooksul, isegi

pidevate jõupingutustega olukorra parandamiseks ja praeguste investeeringute eeldatava

mõjuga.

Kriitilise tähtsusega toorainete nõudluse kasv õhutab geopoliitilist võitlust ressurssidele

ligipääsu nimel. Viimastel aastatel on mõned kolmandad riigid võtnud vastu rea

ekspordikontrollimeetmeid, mis hõlmavad kriitilise tähtsusega tooraineid ja lõpptooteid, nagu

näiteks patareisid ja akusid.

Ringlussevõtu määra ja materjalide taaskasutusse võtmise praeguste eesmärkide säilitamisega

toetataks tegevuskava „RESourceEU“ eesmärkide saavutamist, sealhulgas aidates ELil

vähendada 2029. aastaks 30–50 % võrra oma sõltuvust ühestainsast päritoluriigist seoses

patareide ja akudega seotud toorainete väärtusahelatega. Eesmärkide muutmata jätmine

täiendaks ka esmaste toorainetega seotud meetmeid sisukate panustega ringmajandusse ja

teises tooraine sektorisse.

Pärast seda, kui on hinnatud kõiki kättesaadavaid andmeid turusuundumuste, eriti

taaskasutusse võetud materjalide liiki mõjutavate patarei- ja akutehnoloogiate kohta ning

koobalti, vase, plii, liitiumi või nikli olemasolevat ja prognoositavat kättesaadavust või nende

puudumist, ning tehnika ja teaduse arengut silmas pidades, ei peeta XII lisa B ja C osas esitatud

ringlussevõtu määra ja materjali taaskasutusse võtmise eesmärkide läbivaatamist asjakohaseks.

Selle hinnangu põhjal ei näe komisjon alust võtta kooskõlas määruse (EL) 2023/1542 artikli 71

lõikega 5 vastu delegeeritud õigusakt, et muuta määruse (EL) 2023/1542 XII lisa B ja C osas

esitatud ringlussevõtu määra ja materjali taaskasutusse võtmise eesmärke.

Siiski on soovitatav jätkata järelevalvet eesmärgiga hinnata teaduse arengut ja turusuundumusi,

nagu on nõutud artikli 71 lõikes 5, milles on sätestatud, et komisjon peab vähemalt iga viie

aasta järel hindama ringlussevõtu määra ja materjalide taaskasutusse võtmise eesmärkide

läbivaatamise asjakohasust. Seepärast tehakse järgmine hindamine hiljemalt 18. augustiks

2031.