EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 10.9.2026 COM(2026) 660 final

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN

PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL

COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

STRENGTHENING THE UNION’S GLOBAL REACH: A NEW STRATEGIC

VISION FOR THE EU’S OUTERMOST REGIONS

CONTENTS

1. Introduction ..................................................................................................... 2

2. The outermost regions: opportunities and challenges ..................................... 3

3. An ambitious vision for the EU’s outermost regions ...................................... 6

3.1. Geostrategic potential of the outermost regions and regional

integration ................................................................................ 6

3.2. Competitiveness and enhanced access to the single market ... 8

3.3. Resilience and preparedness .................................................. 10

3.4. Social fairness and supporting people .................................. 12

4. The way forward: a stronger partnership with the EU’s outermost regions. 13

4.1. Addressing challenges under current EU legislation: the

regulatory package ................................................................. 13

4.2. Strengthening dialogue and increasing awareness ................ 16

4.3. Mainstreaming the outermost regions’ specific constraints in

new initiatives ........................................................................ 17

4.4. Maximising the impact of EU policies, funds and programmes

in the outermost regions ........................................................ 18

4.4.1. Need for reinforced administrative and technical

capacity .................................................................................. 18

4.4.2. The next multiannual financial framework

(the 2028-2034 MFF) ............................................................ 20

5. Conclusion ..................................................................................................... 22

2

1. INTRODUCTION

The outermost regions are the most remote parts of the EU and gateways to the world,

as they extend the EU’s presence to South America, the Caribbean and the Indian and

Atlantic Oceans. These are the regions of French Guiana, Guadeloupe, Martinique,

Mayotte, Réunion and Saint-Martin (France); the Azores and Madeira (Portugal); and the

Canary Islands (Spain).

Figure 1: Location of the outermost regions

With the rise in geopolitical tensions worldwide, the EU’s outermost regions are

increasingly important as strategic outposts of the EU. Their unique assets should be

better harnessed for the mutual benefit of both the regions themselves and the EU as a

whole.

In line with Article 349 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU),

successive Commission strategies (1), together with targeted legislative measures and

specific support from EU funds and programmes, have had a positive impact on the

prosperity of the outermost regions. The latest strategy of 2022 (2) included around 80

actions to support the outermost regions and is now fully implemented, as evidenced in the

2024 implementation report (3).

Cohesion policy has played a key role in the development of the outermost regions, with

EUR 9.7 billion, from the 2021-2027 EU budget. It has contributed to economic

diversification and modernisation, improving transport and digital connectivity, supporting

access to essential infrastructures and services, social cohesion and skills development. In

addition, the EU allocated EUR 6.4 billion in the same period for agriculture and fisheries,

strongly contributing to food security and autonomy in the outermost regions and

supporting rural and coastal communities.

However, challenges persist in terms of socio-economic development, inequalities,

connectivity, competitiveness and full access to the single market, as well as administrative

and technical capacity for the implementation of EU funds. There are large economic

disparities with continental EU and amongst the outermost regions themselves. In the

(1) Adopted in 2004, 2007, 2008, 2012, 2017 and 2022.

(2) COM(2022) 198 final.

(3) COM(2024) 435 final and SWD(2024) 227 final.

3

most disadvantaged outermost regions, access to basic goods and essential services

remains limited.

These specific challenges and constraints, together with the new opportunities arising from

the outermost regions’ geostrategic position, call for a shift in the EU’s approach to these

regions. A comprehensive, coordinated and tailored set of measures is needed to strengthen

support for them and boost their socio-economic growth, including by upgrading their

critical infrastructure, and to unlock their full geostrategic potential for the benefit of both

the regions and the Union as a whole.

In this context, this Communication sets out a new strategy for the EU outermost regions,

to better identify and adapt EU initiatives to their specific needs, challenges and strategic

assets, in line with the EU political priorities.

The strategy focuses on four objectives to foster sustainable growth in these regions:

Figure 2: Key objectives of the strategy for the outermost regions

The strategy also aims to develop a stronger partnership between the outermost regions,

their Member States and the Commission, rooted in a more systematic application of

Article 349 TFEU.

Alongside this strategy, the Commission is presenting a regulatory package proposing

targeted amendments to specific EU sectoral legislation to address challenges affecting the

outermost regions and support their growth.

A stronger partnership will also help to better address the specific nature of the outermost

regions in future EU initiatives and to maximise the existing opportunities in EU laws

and funding.

2. THE OUTERMOST REGIONS: OPPORTUNITIES AND CHALLENGES

The outermost regions are home to 5 million EU citizens and offer untapped

opportunities that could greatly benefit the entire Union. Situated in strategic locations in

critical sea lanes andon major trade routes, and offering key digital and transport

global connections, the outermost regions can play an important role in EU trade,

regional cooperation, security and defence.

4

Their vast maritime zones, which represent over half of the EU’s exclusive economic

zones, have clear potential for the blue economy and economic ventures. The exceptional

geographical characteristics of these regions and their spaceport facilities and state-of-the-

art observatories make them well placed to advance the EU’s goals in the space sector.

Their diverse ecosystems and climates create research and innovation opportunities for

the EU in the fields of the bioeconomy (including biotechnology)and marine sciences.

Hosting over 80% of the EU’s biodiversity, the outermost regions are critical to

conservation efforts on land and at sea. They hold great potential for the development of

renewable energy resources, including solar, wind, geothermal, tidal, and wave energy,

thereby contributing to the EU’s clean transition. They are also well placed to become

major sustainable tourism destinations, which would preserve their natural beauty,

unique cultures, improve their living standards and boost economic growth.

The outermost regions are very diverse, but they face common specific challenges and

permanent constraints which differ from those in the rest of the EU. These include their

remoteness, insularity, mostly small size, difficult topography, economic dependency

on a few sectors, and high exposure to extreme weather events, external shocks and crises.

Cyclone Chido (Mayotte) in 2024 and Cyclone Garance (Réunion) in 2025 were stark

reminders of the vulnerability of these regions and their need to develop stronger value

chains and better climate resilience and all-hazard preparedness.

The remoteness of the outermost regions (up to 9 400 km from continental Europe) results

in large connectivity costs and often infrequent air and maritime transport services, with

no alternative means of transport to continental Europe. They are particularly exposed to

external shocks, as shown by the COVID-19 crisis (4), the impact of Russia’s war of

aggression against Ukraine and more recently the rise in energy prices spurred by the

situation in the Middle East. These issues reveal high vulnerability to crises, geopolitical

instability and disruptions in international supply chains, due to high dependence on

imports, fossil fuels and sectors such as tourism.

The Ninth Cohesion Report (5) shows that these challenges have resulted in: (i) high levels

of unemployment, particularly among young people (ranging from 29.5% in the Canary

Islands to 40.2% in Mayotte); (ii) low gross domestic product (GDP) per capita (below

75% of the EU average in eight outermost regions, with Mayotte at 30%, the lowest GDP

in the EU); (iii) greater economic disparities; and (iv) lower educational attainment

(with higher rates of early leavers and a substantial number of young people not in

employment, education or training (NEET) (6).

Figure 3: GDP per head in the outermost regions, 2024 - Source: Eurostat (online data code:

nama_10r_2gdp], population at risk of poverty or social exclusion, 2025 (online data code: ilc_peps11n)

(4) Study on the impact of COVID-19 on the Outermost Regions (2021).

(5) Ninth Report on Economic, Social and Territorial Cohesion (March 2024).

(6) Source: Eurostat for 2025.

72

91

30 41

63 67 69

98

73 88 82

0

20

40

60

80

100

GDP per head (PPS), 2024 Index, EU-27 = 100

Source: Eurostat

Data for Guadeloupe include Saint Martin

31,225,7 31,3

38,4 42,3 54,8

20,8 20,5

21,6

18,6 20,9

0 10 20 30 40 50 60

Population at risk of poverty or social exclusion, 2025

% of population

EU-27

Source: Eurostat

Data for Guadeloupe include Saint Martin

5

Figure 4: Unemployment and youth unemployment in the outermost regions, 2025 - Source: Eurostat (online

data codes: lfst_r_lfu3rt and yth_empl_110)

Although the outermost regions share many common challenges, the intensity and impact

of these challenges vary, as highlighted in the independent ‘Study on living conditions and

access to selected basic needs in the outermost regions’ (7). In the least developed

outermost regions, it can be difficult to access basic services and essential goods such as

staple foods, clean water, housing, electricity, sanitation, healthcare, and education.

Many of these regions are impacted by demographic challenges. Between 2025 and 2050,

the populations of Martinique, Guadeloupe, the Azores and Madeira are projected to

decline by between roughly 15% and 25%, reflecting low fertility rates (around 1.3–1.5

births per woman) and the outflow of young adults. The share of residents aged 65 and

over rises to between one-third and one-half, placing these regions among the fastest-

ageing ones in the EU. French Guiana and Mayotte, by contrast, are the EU's two youngest

regions with the highest fertility rates in the EU (around 3.0–3.5 births per woman) and

strong population growth of about 50% projected for the same period (8).

Others face specific challenges, such as strong migratory pressure in Mayotte, the Canary

Islands and French Guiana, especially for unaccompanied minors.

Due to their geographical position, they are also particularly vulnerable to security threats

and risks. For instance, their vast maritime zones imply a high exposure to security risks

such as drug trafficking from Latin-America, the Caribbean and Western Africa. This

vulnerability is aggravated by their maritime connectivity, including via supply chains,

which facilitates access to continental Europe, as identified in the EU Drugs Strategy (9)

and the EU Action Plan against Drug Trafficking (10). Some of these regions are also seeing

a steep rise in the cost of living to a varying degree, mainly for basic goods (the French

outermost regions) and housing (the Canary Islands and Madeira).

(7) Study on living conditions and access to selected basic needs - Publications Office of the EU (January

2024).

(8) Eurostat, Population Projections at Regional Level – EUROPOP25 (proj_25r, 2026).

(9) Council Conclusions from 5 March 2026 on Council conclusions on the EU Drugs Strategic

Framework.

(10) Council on the implementation of the new EU action plan against drug trafficking.

13,5 10,5

13,4 16,6

16,9

16,3

24,9

7,7 4,9 5,4 6

29,5

24,9

45,0

37,7

33,6

33,9 40,2

19,8 19,5

6,0

15,2

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

Unemployment rate (15-74) and Youth unemployment rate (15-24) % of labour force, 2025

Unemployment rate (15 - 74) Youth unemployment rate (15 - 24) EU average Unemployment rate (15 - 74) EU average Youth unemployment rate (15 - 24)

Source: Eurostat

Data for Guadeloupe include Saint Martin

6

The persistent and combined effects of these constraints and specific challenges undermine

these regions’ competitiveness, socio-economic development, social fairness and overall

resilience. As a result, they struggle to fully access and reap the benefits of the single

market and achieve their rich potential.

3. AN AMBITIOUS VISION FOR THE EU’S OUTERMOST REGIONS

The Commission is fully committed to working with the outermost regions and their

Member States to build a robust framework, within which to boost the sustainable growth

of these territories and improve quality of life for people living there.

The actions under this strategy aim to complement those taken by the regions themselves

and their respective Member States, which remain primarily responsible for shaping and

implementing tailored development strategies. At the same time, a coordinated and cross-

sectoral EU approach is essential to ensuring that the outermost regions’ progress

contributes to the EU’s goals of overall prosperity, strategic autonomy and preparedness.

This Communication sets out an overarching vision, structured around the following four

key objectives, which are closely aligned with the current geopolitical context and EU

political priorities.

3.1.Geostrategic potential of the outermost regions and regional integration

The outermost regions are crucial assets in furthering the EU’s presence in South

America, the Caribbean and the Indian and Atlantic Oceans.

They contribute to the EU’s external, trade, security and defence policies, which are key

to cooperation and to the forging of ties between the outermost regions, neighbouring

non-EU countries and overseas countries and territories (OCTs). Such cooperation is

to be pursued throughthe development of common initiatives in line with jointly identified

regional priorities, with a view to strengthening their competitiveness and regional

integration. The outermost regions can act as operational platforms for structured

regional engagement and can build upon regional economic ecosystems and their

membership in regional organisations, as they share the challenges of their neighbours.

The EU will build on cooperation with the outermost regions’ neighbours, including

through existing agreements and initiatives with Africa, Latin America and the

Caribbean and the Indo-Pacific (Samoa agreement (11), EU-LAC strategic

partnership (12), and EU-Indo Pacific strategy (13)). In addition, it will work to promote

cooperation between the outermost regions, OCTs and the Small Island Developing states

(SIDS), with which they share some common characteristics.

The EU supports the regional integration of the outermost regions through the Interreg

programmes. Moreover, opportunities under EU trade agreements and within regional

(11) The Samoa Agreement is a Partnership Agreement between the EU and the Organisation of African,

Caribbean and Pacific States (OACPS) which foresees strengthening cooperation with the Outermost

Regions.

(12) Bi-regional framework between the EU and 33 Latin-America and Caribbean countries.

(13) Joint Communication to the European Parliament and the Council on the EU strategy for cooperation

in the Indo-Pacific. JOIN(2021) 24 final.

7

organisations, such as the Caribbean Community (CARICOM) (14) and the Organisation

of Eastern Caribbean States (OECS) (15), should be further explored collectively to

strengthen economic cooperation and regional trade opportunities. The outermost regions

can also serve as regional logistical hubs for the EU and its Member States, strengthening

the Union’s capacity to provide rapid assistance and respond to crises and disasters in

neighbouring countries and territories, as well as to repatriate EU citizens where needed.

Strengthening these regions’ capacities in space and defence brings clear added value for

the EU. The outermost regions already contribute to the EU’s autonomous access to

space, due to their ground infrastructures and uplink and downlink capabilities in satellite

communication, and Earth observation and intelligence, which are not feasible from

continental Europe (16). Due to their strategic location, these regions offer a diverse range

of sites for EU space infrastructure, thereby improving the physical resilience of the EU’s

space systems (17).

The outermost regions also play a key strategic role in European defence and security and

in fostering cooperation with allies on capacity-building. Their geographical position on

global maritime routes offers unparalleled value across critical domains for defence and

security (18), including maritime security and surveillance, maritime and aerial domain

awareness, drones and counter-drones, and space. Harnessing this strategic potential is key

to achieving defence readiness by 2030 and to implementing the EU Maritime Security

Strategy (19).

These regions can serve as security hubs, as some of them host cutting-edge military

installations and training ranges. In addition, the outermost regions can serve as critical

geostrategic nodes within the EU’s security architecture, including as operational hubs

for military mobility and law enforcement operations. These include operations to interdict

drug trafficking, facilitated by criminal groups operating in, through or in proximity to

the outermost regions, in line with the EU Action Plan against Drug Trafficking (20).

To achieve the above objective, the Commission will:

• Enhance coordination between the EU’s internal and external policies to capitalise

on the outermost regions’ strategic location, e.g. when revising EU global

geographical strategies and initiatives, including neighbourhood policies.

• Support regional integration and engagement with neighbouring regions and

organisations and OCTs, including by mobilising private investments under the

Global Gateway, and participation in Team Europe. Areas of special relevance for

the EU comprise: sargassum valorisation, sustainable economic development,

transport and digital connectivity, maritime affairs, energy transition, research and

(14) CARICOM, the Caribbean Community, is a regional organization of Caribbean nations focused on

economic integration, cooperation, and coordinated foreign policy.

(15) The OECS is an inter-governmental organisation promoting economic integration, regional

cooperation, and sustainable development among Eastern Caribbean states.

(16) Kourou (French Guiana) hosts the main access point for the EU to the space sector; Santa Maria space

ports in the Azores; several observatory stations in the Canary Islands.

(17) Galileo sites (control station, sensor stations, SAR stations) in Réunion, the Canary Islands, the

Azores.

(18) White Paper on European Defence Readiness and the Security Action for Europe (SAFE) Regulation.

(EU) 2025/1106.

(19) JOIN/2023/8 Joint communication on the update of the EU Maritime Security Strategy and its Action

Plan: An enhanced EU Maritime Security Strategy for evolving maritime threats.

(20) COM(2025) 744 final.

8

innovation (R&I), resilience, security, disaster risk management and the

coordination of rapid responses to natural disasters using tools such as Stormwatch.

• Foster regional cooperation by strengthening funding complementarity within the

future Interreg Plan and ensuring their consistency with the proposed Global Europe

Regulation, the Decision on Overseas Association including Greenland (DOAG) and

other sources of funding (e.g. the European Investment Bank).

• Liaise with Member States and continue preparations for a macro-regional strategy

for the Atlantic, as requested by the European Council in December 2025 (21), and

ensure active participation by the outermost regions within Macaronesia (the Azores,

Madeira, the Canary Islands).

• Raise awareness of the opportunities under trade agreements so that the outermost

regions can better integrate global trade flows and increase trade with their regional

partners, in particular in strategic products.

• Boost space, security and defence capabilities in the outermost regions by:

o fostering their contribution to the space sector, including ground

infrastructures, such as launching sites and satellite uplink and downlink

stations;

o assisting the creation of regional defence systems, with forward-basing and

staging areas, and platforms for situational awareness and the surveillance of

maritime and air domains;

o identifying, in close cooperation with the Member States, targeted upgrade

needs for improving the resilience and protection of their key infrastructure,

in line with the priorities set along the EU Military Mobility corridors;

o supporting the capacity of the outermost regions and their Member States to

respond to maritime security threats under the EU maritime security strategy,

the Djibouti Code of Conduct (22) and the EU Drugs Strategy.

3.2. Competitiveness and enhanced access to the single market

Most outermost regions continue to face a significant competitiveness gap with the rest of

the EU. They need stronger support to promote growth, innovation and economic

diversification, and offer more opportunities to people living there.

Their small market size, limited economies of scale and high cost of living limit their

attractiveness for investment. To bolster the competitiveness of their companies, including

small and medium-sized companies (SMEs), and to deepen their access to the single

market, the Commission will take measures to capitalise on these regions’ assets, and

support their strategic products and the most promising sectors (fisheries and the blue

economy, biotech, renewable energy, tourism, trade and logistics). Such measures can help

to maximise the impact of EU investments in the outermost regions and promote the uptake

of EU technologies, standards and innovation.

Air and maritime transport networks are critical for the competitiveness and resilience

of the outermost regions. Transport connections facilitate business, trade and tourism,

(21) European Council conclusions, 18 December 2025

(22) The Djibouti Code of Conduct is a crucial framework for maritime security in the Western Indian

Ocean and the Gulf of Aden and aims to combat piracy and armed robbery against ships.

9

and remain essential for ensuring territorial continuity with continental Europe and

access to essential goods and services.

Research and the EU’s education, digital and cultural policies have a key role to play in

the smart specialisation of the outermost regions and delivering on the EU biodiversity

and climate targets. Their capabilities in research and training in higher education can

increase their regional influence and facilitate their integration in bi-regional cooperation

frameworks. The adaptation of EU competition and taxation policies to the local realities

of the outermost regions also plays a key role in supporting their competitiveness.

To achieve the above objectives, the Commission will:

• Strengthen the competitiveness of ports in the outermost regions under the EU ports

strategy; with focus on improving connectivity, security, safety, electrification and

access to grids, through different funding instruments, including cohesion funds and

under competitive programmes such as the Connecting Europe Facility for

Transport (23).

• Encourage the use of EU space services such as the EU Governmental Satellite

Communications programme (GOVSATCOM) and the Infrastructure for Resilience,

Interconnectivity and Security by Satellite (IRIS2), including areas not accessible by

cable or where terrestrial systems are unavailable.

• Continue to take into account the specific nature of outermost regions in impact

assessments and evaluations for upcoming negotiations on relevant trade agreements

and for the deepening of such agreements. Safeguards for sensitive products will be

considered where required.

• Support research and innovation with a view to develop the outermost region’s

competitive advantages – notably within the framework of Horizon Europe and the

upcoming European Competitiveness Fund. Foster their economies’ environmental,

energy, climate and digital transitions, and drive innovation in agriculture to gain a

competitive edge over neighbouring countries, e.g. EU bi-regional cooperation

agendas on research and innovation under EU-CELAC cooperation (24).

• Promote smart specialisation in the development and diversification of the local

economies, with a focus on:

o space, security and defence (upcoming European Space Shield action plan,

revised EU maritime security strategy);

o energy (opportunities for energy diversification and clean transition under

the upcoming Energy Union package for the decade ahead);

o fisheries, the sustainable blue economy and the ocean (upcoming European

Ocean Act and Vision 2040 for fisheries and aquaculture).

• Boost agriculture and food security, through measures to strengthen the

competitiveness of agricultural activities, support local agricultural production,

promote diversification and enhance market access for local products, using the

relevant instruments under the Common Agricultural Policy.

(23) Connecting Europe Facility (CEF) for Transport

(24) High-level political dialogue on bi-regional partnership between EU and its Member States with the

Community of Latin American and Caribbean States (CELAC) for a new Agenda for Cooperation in

Research and Innovation, in the framework of EU-LAC partnership.

10

• Continue monitoring the evolution of the fishing fleet and the state of fish stocks in

the outermost regions, based on scientific advice, specifically on the basis of the

updated guidelines (25) for analysing the balance between fishing capacity and

fishing opportunities for fleet segments of vessels under 12 metres.

• Tackle specific socio-economic constraints via taxation policy, in particular through

the upcoming revision of the Council decisions on the AIEM (26).

• Promote sustainable tourism, including through the outermost regions’ participation

in the upcoming EU Sustainable Tourism Strategy and related initiatives, such as the

European Tourism Skills Academy and the future Common European Tourism Data

Space.

3.3.Resilience and preparedness

Given their high vulnerability, the outermost regions must be equipped to respond and

adapt to external shocks, including environmental challenges (e.g. sargassum), climate

change, natural disasters and hazards (e.g. cyclones), marine pollution and supply

chain disruptions.

The outermost regions would also benefit from strengthened food security and

diversification, with enhanced protection for human and animal health. They can further

contribute to Earth observation and intelligence for the monitoring and assessment of land

and water policies. The European Ocean Pact, adopted in 2025, Copernicus programme

and OceanEye (27) support these objectives by promoting coastal resilience and ecosystem

protection and restoration.

Crisis preparedness and response mechanisms, as well as energy and water autonomy

must also be strengthened given the outermost regions’ distance from continental Europe,

their non-connected grids and their challenges on security. To this end, it remains essential

to support stockpiling efforts (28), renewable energy, energy efficiency and energy

storage in future initiatives, and to bolster the resilience of interconnections and critical

infrastructure (such as ports, airports, submarine cables and energy networks) and

regional value chains.

To enhance their resilience, it is also crucial for environmental, climate, agricultural

and health policies to be adapted to the realities of the outermost regions (e.g. water

management and resilience, nature protection, waste management and the circular

economy, food safety, agriculture and fisheries). The geographic locationof the outermost

regions comes with higher exposure to security threats and external shocks. These

regions havelimited capacity to enforce security measures (e.g. against trafficking, money

laundering and political instability in certain neighbouring countries) and are particularly

vulnerable to hybrid threats (e.g. the disruption of undersea digital cables). Tackling

irregular migration and border management challengesis another key priority for their

overall resilience.

(25) COM(2025) 798 final.

(26) The AIEM (Arbitrio sobre Importaciones y Entregas de Mercancías en las Islas Canarias) is a tax

specific to the Canary Islands (Council Decision (EU) 2020/1792 (COM 2020/355)).

(27) OceanEye: An EU Ocean observation initiative – COM(2026) 268.

(28) EU stockpiling strategy: Boosting the EU´s material preparedness for crises, COM (2025) 528 final.

11

To achieve the above objectives, the Commission will:

• Support the outermost regions in boosting climate adaptation, resilience and

preparedness, building on the results of EU Missions, including under the

forthcoming European Integrated Framework for Climate Resilience.

• Promote investment and synergies amongst EU funds to build the resilience of

critical infrastructure (e.g. ports and airports) and digital infrastructure (e.g.

submarine cables, with backup connections and protection against cyberattacks).

• Encourage the integration of nature‑based flood‑defence (mangroves, coral reefs,

wetland restoration) into the resilience‑investment.

• Promote the use of Copernicus’ emergency, marine and land services and its Coastal

Hub, to prevent and monitor potential natural hazards (e.g. rising sea levels, floods)

and to support sustainable fisheries, tourism and research. Ensure that the

implementation of the OceanEye observation initiative takes into account the

specificities of outermost regions.

• Support farmers and the strengthening of agricultural supply chains in the outermost

regions, promoting agricultural diversification and climate-resilient crops to

strengthen local production and food security.

• Strengthen efforts to combat illegal, unreported and unregulated fishing in the

outermost regions’ maritime zones, including through closer cooperation with non-

EU countries and targeted support by the European Fisheries Control Agency

(EFCA) to improve monitoring and control activities by Member States.

• Continue supporting the outermost regions on the conservation of their very rare,

primary ecosystems, including through initiatives such as BEST under the LIFE

programme.

• Support the outermost regions in tackling major environmental and biodiversity

challenges (e.g. sargassum, pollution, biodiversity loss, pollinators and invasive

alien species, waste collection and treatment, water resilience) and environmental

crime (e.g. gold panning, poaching), including through dedicated dialogue and

workshops.

• Continue to engage with the relevant authorities regarding the storage and treatment

of sargassum and the flexibility offered by the Landfill Directive.

• Promote the energy transition and improve energy autonomy through measures to

support small and isolated energy systems and energy communities, in particular

through the Clean Energy for EU Islands initiative in the context of the Citizens

Energy Package.

• Assess the outermost regions’ potential for solar and wind energy production

through a dedicated study by the Commission’s Joint Research Centre, contributing

to their energy security.

• Strengthen crisis preparedness and response through:

o support to the concerned Member States and the outermost regions in

implementing relevant follow-up initiatives under the Preparedness Union

Strategy, such as on the continuity of essential services, and supply-chain

resilience;

12

o continue post-disaster recovery assistance (including from the cohesion

funds, the EU Solidarity Fund and the proposed National and Regional

Partnership Plans and EU Facility);

o follow-up measures under the Union prevention, preparedness and response

plan for health crises.

o strengthened disaster risk management efforts through their alignment with

ongoing and planned activities under the EU-Latin America and Caribbean

Memorandum of Understanding on disaster risk management.

• Support Member States in assessing the security situation in the outermost regions,

taking into account the ProtectEU Strategy and the EU Drugs Strategy and the EU

Action Plan against Drug Trafficking, in particular their exposure to transnational

maritime threats.

• Where possible, support measures to combat the infiltration of organised criminal

groups, especially those involved in money laundering, corruption and drug

trafficking to the EU, as well as criminal operations towards the Outermost Regions

and continental Europe.

• Support the management of irregular migration, including through the upcoming

initiative to strengthen Frontex and digitalise the return process.

• Consider in the future review of the EU Pact on Migration and Asylum the specific

migration challenges in the outermost regions, for instance regarding border

management and control, the integration of migrants, and the situation of

unaccompanied minors.

3.4. Social fairness and supporting people

Those living in the outermost regions are at a much higher risk of poverty than the general

EU population. The EU’s first-ever Anti-Poverty Strategy recognises that ensuring the

availability of social services is a particular challenge in the outermost regions. There is a

clear need to improve access to clean water and sanitation (especially in Mayotte and

French Guiana) and to health services.

In order to ensure the minimum service standards, the Commission’s Principles (29) for

effective anti-poverty policiessuggest that national, regional and local authorities should

support innovative service delivery models, mobile and outreach services, safe and reliable

transport solutions to enhance access to services, and targeted investment planning to

address persistent service gaps. The Commission will continue to support Member States

in meeting people’s basic needs in the outermost regions, through cohesion and other

policies, including social, employment, environmental, health and housing policies.

The Commission will also help address the high cost of living and the housing crisis

affecting many outermost regions in order to reduce inequalities.

To promote social fairness and reduce regional and territorial disparities, in line with the

Communication on the European Pillar of Social Rights (30), the Commission will continue

to support investments in quality education, training and employment in the outermost

regions, notably through cohesion policy funds and the upcoming National and Regional

(29) SWD(2026) 771 final.

(30) COM(2026) 650 final.

13

Partnership Plans. This will help to address skills and labour shortages and improve

young people’s access to the labour market and regional cooperation on higher education.

Together with targeted social inclusion programmes, these actions will create

opportunities at local level to ensure the right to stay and access to healthcare, long-term

care and other essential services. In turn, developing the human capital of the outermost

regions will help diversify economic activity, boost entrepreneurship and expand trade and

mobility opportunities with neighbouring countries and the rest of the EU.

To achieve the above objectives, the Commission will:

•Continue reflecting the specific nature of the outermost regions in initiatives for

poverty reduction and social inclusion, including in the follow-up to the EU anti-

poverty strategy, the Communication on breaking the cycle of child poverty, which

strengthens the European Child Guarantee, and in the 2026 Communication on the

implementation of the European Pillar of Social Rights.

•Make full use of EU instruments, in particular cohesion policy funds and the

upcoming National and Regional Partnership Plans, to support youth employment

and labour mobility, expand access to education and skills development, combat

poverty, and promote social inclusion and fair working conditions in the outermost

regions.

•Support efforts to tackle the demographic challenges of the outermost regions,

including youth out-migration and skills shortages, facilitating the development of

tailored mobility, return and retention schemes in order to provide citizens with an

effective right to stay wherever they choose to live.

•Encourage Member States to consider the specificities of the outermost regions when

preparing their relevant Social Climate Plans, duly reflecting the constraints of the

outermost regions and the specific investment needs of the most vulnerable groups.

•Launch a new youth project to support small-scale projects led by young people or

youth organisations in the outermost regions, built on the lessons learned from the

previous grant scheme created in 2023 and including a mentoring/coaching scheme

for the selected projects.

•Support national and regional authorities to boost housing supply and expand

provision of social and affordable housing, mobilise investment, drive reforms and

protect the most vulnerable as presented in the European Affordable Housing Plan.

4. THE WAY FORWARD: A STRONGER PARTNERSHIP WITH THE EU’S OUTERMOST

REGIONS

A more ambitious vision for the development of the outermost regions is also fostered by

a stronger partnership between the European Commission, these regions and their

Member States. This partnership will be centred on reinforced collaboration and a set of

key initiatives aiming to ensure the more systematic application of Article 349 TFEU and

increase awareness and technical support to enable the full use of existing regulatory

flexibility and funding possibilities.

4.1. Addressing challenges under current EU legislation: the regulatory package

The application of Article 349 TFEU has shown varied levels of ambition, consistency

and effectiveness across EU policy areas. These shortcomings have been highlighted by

14

stakeholders and authorities at national, regional and local level during consultations (31).

In addition, recent research and reports (32) provide evidence of the potential benefits of a

more systematic application of Article 349 TFEU, advocating for EU laws, funds and

programmes to be better tailored to the specific constraints of the outermost regions.

To address this situation, the Commission will take action in certain areas which may be

hindering the regions’ economic growth and impacting their access to the single market.

In this context, particular attention will be paid to the proportionate and consistent

design and implementation of EU legislation, while continuing the mainstreaming

efforts across EU policies.

The Commission will pay particular attention to these challenges, namely through specific

measures in upcoming relevant legislative files and other initiatives, in areas such as state

aid, support for the renewal of the small-scale fishing fleet, transport, migration and access

to housing. The regulatory package accompanying this Communication is a key first step

in the continuous process for the delivery of this approach. It proposes a first set of

targeted adaptation measures, including exemptions and derogations from, or

adaptations to a set of EU legal requirements. These measures can deliver tangible

benefits for the people living in these regions, as well as for businesses (including SMEs)

and local and regional administrations.

This regulatory package covers key policy areas identified during the various

consultations and exchanges with authorities and stakeholders. It comprises two legal acts:

(I) a proposal for a Council regulation; and (ii) a proposal for a Council decision.

Proposals to be covered by the regulatory package:

• Taxation: amend the Dock Dues (“octroi de mer”) Council Decision (33) to simplify

the specific tax regime applicable to the French outermost regions in order to enable

immediate updates to the list of eligible products for exemption and shorten the

Council decision-making process.

• Forestry: amend the EU Deforestation Regulation (34) to provide for an exemption

from its requirements for relevant products produced and consumed domestically in

French Guiana.

• Agriculture: amend the Regulation establishing a Common Organisation of the

Markets in agricultural products (35) to extend eligibility for support under the

common agricultural policy to tropical products (e.g. manioc, turmeric).

• Fisheries:

o amend the Common Fisheries Policy Regulation (36) to postpone the deadline

for setting a fishing capacity ceiling in Mayotte to 31 December 2030;

(31) Targeted consultations of the presidents of the outermost regions and their relevant ministers in May

2025 and the call for evidence published on 17 November 2025 and ending on 12 January 2026.

(32) Report on the implementation of the 2022 Communication on outermost regions, Commission studies

on living conditions and access to basic services in the outermost regions, OCED reports on Global

Value Chains and individual region reports.

(33) Council Decision 2021/991/EU.

(34) Regulation (EU) 2023/1115.

(35) Regulation (EU) No 1308/2013.

(36) Regulation (EU) No 1380/2013.

15

o amend the Autonomous Tariff Quotas Regulation (37) to grant autonomous

tariff preferences for southern red snapper caught by non-EU-country vessels

in French Guiana’s exclusive economic zone and processed in French

Guiana.

• Migration: amend the Asylum Procedures Regulation (38) to allow the decision on

entry for the purpose of seeking international protection at the border to be taken by

an authority other than the determining authority designated under the Regulation,

based on the binding opinion of the asylum authority, given that the French

outermost regions are located outside the Schengen area.

The package will be supplemented in due course by separate acts where provisions require

adoption through secondary legislation.

The Commission will also:

• Simplify import controls on foodstuffs of non-animal origin in the French outermost

regions by revising Commission Delegated Regulation (EU) 2019/2126;

• Propose to introduce, through a Commission Delegated Act, dedicated reference

values for the fossil fuels comparator for the outermost regions for bioliquid fuels in

Annex V of the Renewable Energy Directive (39).

• Propose to include Mauritius, through a Commission Delegated Act under the Waste

Shipment Regulation, in the list of non-OECD countries to which certain non-

hazardous waste can be exported from the EU for recovery.

This regulatory package is intended to be part of a continuous process and does not

preclude further measures at sectoral level, both by the Commission and the EU co-

legislators, to address the specific constraints of the outermost regions.

One concrete example is the Commission’s recently adopted proposal for the review of

the EU Emissions Trading System, which extends until 31 December 2035 the existing

aviation and maritime derogations covering flights and voyages between an outermost

region and another airport or port in the same Member State, as well as links within or

between outermost regions belonging to that Member State. It also takes account of the

specific waste-management constraints of the outermost regions by allowing Member

States to exempt waste-incineration installations in these regions from the obligation to

surrender allowances until 31 December 2035.

Another example is the proposal to strengthen the Carbon Border Adjustment

Mechanism (40), where co-legislators propose to introduce a mechanism for outermost

regions allowing Member States to request a targeted exemption from the obligations under

the Regulation. The Commission will work on the conditions of such an exemption with

the co-legislators and looks forward to the swift conclusion of the corresponding legislative

procedure.

In addition, the Commission’s proposal for a Public Procurement Act, which sets the new

EU legal framework for public procurement, allows for Member States to adapt the

application of certain aspects of it to the specific challenges of public procurement markets

in the outermost regions.

(37) Council Regulation (EU) 2023/2720.

(38) Regulation (EU) 2024/1348.

(39) Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on

the promotion of the use of energy from renewable sources.

16

The Commission’s upcoming proposal for a European Product Act, which is designed to

modernise product rules across the single market, will also take into account the specific

environmental and economic constraints faced by the outermost regions. To this end, it

will allow for adaptations to the specific product requirements where that is demonstrably

necessary and proportionate, in particular in view of the local conditions, in conformity

with primary law, including Article 349 TFEU.

Other EU legislation relevant to the outermost regions is currently undergoing sectoral

legislative revision, allowing potential issues affecting the outermost regions to be

identified, assessed and addressed where necessary. Specific examples of such adaptations

of sectoral policies and legislation are listed below.

The Commission will:

•Ensure adequate and justified possibilities for aid in outermost regions, taking into

account their specific constraints, in particular, under the ongoing revision of the

General Block Exemption Regulation and the 2014 Guidelines on State aid for

Airports and Airlines.

•Assess, as part of the 2028 review of the FuelEU Maritime Regulation (41), the need

for extending the current temporary exemptions for the outermost regions under it,

to preserve their territorial continuity and to ensure consistency with the specific

provisions for these regions as proposed by the Commission under the 2026 review

of the EU Emissions Trading System (42).

•Pay specific attention to the outermost regions’ needs in the 2029 revision of the

guidelines for State aid in the fishery and aquaculture sector (43).

•Take into account the outermost regions’ specific needs when preparing

implementing rules for traceability under the fisheries control regulation.

4.2. Strengthening dialogue and increasing awareness

Toensure more efficient policy delivery and optimise the flexibility and the opportunities

available to these regions, dialogue between the Commission and the outermost regions

and their Member States will be reinforced, and access to information simplified.

In order to achieve this, different measures will allow for regular and more structured

exchanges on key sectoral policies and to raise the outermost regions’ awareness of the

main Commission initiatives impacting them, including legislation, funds, programmes,

events and calls for projects (44).

The Commission will:

• Create a dedicated portal to allow for direct engagement with the outermost regions

and bring together relevant information on: calls for evidence and consultations on

(41) Regulation (EU) 2023/1805 of the European Parliament and of the Council of 13 September 2023

on the use of renewable and low-carbon fuels in maritime transport.

(42) COM(2026) 616 final.

(43) Communication from the Commission Guidelines for State aid in the fishery and aquaculture sector

2023/C 107/01.

(44) The Commission held an Implementation Dialogue with representatives of the main economic sectors

from all outermost regions on 21 April 2026. The aim was to identify the main barriers and

bottlenecks for access to the single market and business cooperation within their geographical area.

17

upcoming policy initiatives, workshops, seminars and events of interest to the

outermost regions across EU’s policy areas, legislation, and programmes (45).

• Strengthen collaboration between the Commission, the outermost regions and their

Member States to better integrate their specificities into EU policy making, including

through: the Commission’s Outermost Regions Working Group; a yearly structured

dialogue; targeted exchanges; and workshops on key sectoral policies.

• Engage with the EU CAP Network and the Local Action Group of the LEADER

Network to involve representatives of the Member States to which the outermost

regions belong.

The Commission encourages the outermost regions and their Member States to:

•Use the flexibilities for addressing the outermost regions’ specificities provided

under EU legislation and set up regular dialogues between national and regional

authorities to tackle challenges and maximise opportunities for these regions.

•Report measures planned at national and regional level and identify issues where

coordinated action at EU, national and regional level could provide more effective

solutions.

4.3. Mainstreaming the outermost regions’ specific constraints in new initiatives

The Commission applies an integrated approach to better regulation, both when preparing

new initiatives and evaluating existing ones. Within this framework, and in line with the

communication “A simpler, clearer and better enforced EU rulebook” (46), the Commission

establishes the necessary evidence and analysis in function of the nature of the initiatives

and their expected impacts.

This includes the analysis of differential impacts across regions, where relevant. The

analysis of territorial impacts can support the identification of place-based risks,

distributional effects and possible mitigation measures, whenever significant impacts are

distributed heterogeneously across different types of regions such as the outermost regions.

As part of its better regulation approach, the Commission will seek to identify, at an early

stage, whether an upcoming initiative may have significant and differential impacts on

outermost regions, and consider such impacts in an integrated manner as part of its impact

assessment process.

To ensure the systematic integration of the ‘outermost regions angle’ into the design of

future Commission’s initiatives, the Commission will screen initiatives relevant to the

outermost regions. In addition, the Commission will increase the visibility of initiatives

that could potentially impact the outermost regions and incentivise their active

participation in relevant calls for evidence and public consultations.

The Commission will:

•Create a specific section - “Share your views” - under the portal for the outermost

regions to inform the outermost regions’ stakeholders on upcoming public

consultations, calls for evidence and other initiatives of special relevance to them.

(45) The Commission’s proposal (COM(2025) 545 final) includes a Single Gateway as the single access

point about funding opportunities across the EU budget.

(46) COM(2026) 380 final.

18

•Better consider the specific constraints of the outermost regions throughout its

relevant activities, in line with the better regulation process, including in stress tests

of existing EU policies and through sectoral dialogues on initiatives that are

particularly relevant to these regions.

The Commission encourages the outermost regions and their Member States to:

•Respond to calls for evidence and public consultations on Commission initiatives

that could potentially impact the outermost regions.

•Alert the Commission at an early stage about any potentially negative impact of

upcoming EU initiatives, substantiating this with data and information.

4.4. Maximising the impact of EU policies, funds and programmes in the

outermost regions

The EU has consistently supported the outermost regions, significantly increasing specific

EU funding in 2021-2027 (47) under cohesion, agriculture and fisheries policies and

funds.

Cohesion policy and funding remain vital in reducing disparities, increasing living

standards and thus creating the conditions that encourage people to stay in these regions,

ensuring their citizens’ right to stay in the place they call home. It contributes to improving

essential services and enhancing connectivity - including EU investments in airports and

digital connectivity - as well as education, employment, and innovation and technology,

with a focus on SMEs. Under the mid-term review of cohesion policy, most outermost

regions have strengthened investments in key EU strategic priorities, including affordable

housing, water resilience, energy transition, and defence and security (e.g. dual-use

infrastructure for ports and airports).

The POSEI programme supports local agriculture through direct payments to farmers,

market stabilisation, processing and creating added value as well as supply chain

improvements, while the European Agricultural Fund for Rural Development

(EAFRD) promotes modernisation, sustainability, and competitiveness in rural areas. For

fisheries, the European Maritime, Fisheries and Aquaculture Fund (EMFAF) can

support businesses in outermost regions, helping to compensate for their additional

operating costs, as well as promoting sustainable fishing, aquaculture, and blue economy

growth, balancing economic development with marine biodiversity protection.

To maximise the impact of EU funds in the outermost regions, it is essential to strengthen

administrative and project-development capacity, improve access to competitive EU

programmes, promote synergies between different sources of funding and facilitate

effective implementation. Robust cooperation at all levels of governance and expertise

tailored to each region’s needs will be key to achieving this.

4.4.1. Need for reinforced administrative and technical capacity

To maximise the impact of EU funds in the outermost regions, robust cooperation at all

governance levels is crucial, alongside developing expertise tailored to each region’s

unique needs. Structural weaknesses in some outermost regions need to be addressed,

particularly in administrative and technical capacity for implementing shared

(47) The 2021-2027 EU budget allocated EUR 16 billion for the outermost regions – a major increase over

the EUR 13 billion of 2014-2020 – under the cohesion, agriculture and fisheries policy funds.

19

management funds and developing projects. Furthermore, it is essential to build project

engineering and expertise in order to develop quality projects adapted to real needs, attract

public and private investment and implement complex projects effectively.

The Commission’s 2022 strategy for the outermost regions introduced an advisory tool

exclusively for these regions to target their specific needs. This on-demand advisory tool

helped them to carry out the necessary reforms and investments, seize cooperation

opportunities in EU programmes, and improve their administrative capacity.

In 2023, the Technical Support Instrument financed an OECD project for the French

outermost regions (48) involving a national and regional action plan and a toolbox to

facilitate participation in EU competitive programmes. Furthermore, Member States and

outermost regions can make use of Joint Assistance to Support Projects in European

Regions (JASPERS) to boost technical capacity for developing large-scale projects in

transport, energy, waste and wastewater management, and innovation projects.

To address the specific financing, administrative and technical needs of the outermost

regions, it is essential to foster continuous dialogue and collaboration, enabling the

exchange of best practices and innovative solutions to effectively programme and

implement EU funds. This will be achieved partly through actions such as the above-

mentioned dedicated portal for the outermost regions and thematic workshops, but

additional initiatives are required to promote capacity-building across various EU

programmes and funds.

The Commission will:

• Launch an improved advisory tool for outermost regions to offer additional support

and follow-up recommendations; the advisory tool will offer a streamlined set of

tailor-made services for stakeholders, a simplified application process and help to

use other tools.

• Promote the opportunities offered by the existing tools to support the outermost

regions’ public administrations and potential beneficiaries of EU funds (e.g. TAIEX,

FI Compass, Smart Specialisation Platform, Green Assist).

• Develop tailored measures to build capacity at managing authority level, such as the

pilot action to ‘improve the attraction, development and retention of key skills in the

cohesion policy management and control system’.

• Promote the participation of smaller organisations from the outermost regions in

Horizon Europe, Erasmus+ and Creative Europe programmes and other relevant

competitive programmes by offering specific support measures, such as facilitating

matchmaking and promoting participation in networks, and more accessible project

formats (e.g. reinforced mentorships and preparatory visits for Erasmus+ and the

NCP_WIDERA.NET project under Horizon Europe).

The Commission encourages the outermost regions and their Member States to:

• Devote adequate resources and expertise to effectively implement EU programmes

and funds at both regional and national levels, supported by Member State efforts to

boost administrative, analytical and technical capacity.

(48) ‘For a better mobilisation of EU programmes under direct and indirect management in the outermost

regions’ – Technical Support Instrument 2023.

20

• Actively pursue interplay between EU, national and regional funds and programmes,

particularly in preparation for the new EU long-term budget (MFF 2028-34).

• Make full use of existing EU tools to increase the regions’ administrative and

technical capacity (e.g. TAIEX-REGIO Peer2Peer+, JASPERS).

• Accelerate the absorption of EU funds and maximise their impact under the 2021-

2027 programming period, including by making use of all the simplification options

(e.g. financing not linked to costs and simplified cost options).

4.4.2. The next multiannual financial framework (the 2028-2034 MFF)

At present, support for the outermost regions is spread across several EU funds, with

limited coordination. The Commission’s proposal for the 2028-2034 Multiannual

Financial Framework (MFF) (49), which is currently being discussed in the European

Parliament and the Council, introduces the National and Regional Partnership Plans

(NRPP) as a central part of the new financial architecture, combining structural

investments and key reforms. The outermost regions and their Member States will have

more responsibility over setting their own objectives, milestones, targets and outputs for

the implementation of EU funds. The Member States’ commitments, vis-a-vis their

outermost regions, to specific reforms and investments will be nonetheless closely linked

to the EU’s strategic priorities, thereby increasing the impact of EU funds.

The proposal for a National and Regional Partnership Fund (50) recognises the specific

challenges faced by the outermost regions (51) by requiring the Member States concerned

to incorporate measures to address the outermost regions’ constraints into their National

and Regional Partnership Plans. In continuity with today’s interventions, the National and

Regional Partnership Plans will allow for measures in areas such as food security, housing,

transport and digital connectivity, energy, water, waste management, employment,

education and skills, social inclusion, migration, climate change, environmental protection,

healthcare and economic development, including the blue economy. Most importantly, the

National and Regional Partnership Plans provide for an integrated framework to design

measures to cover structural investments and compensatory support across cohesion and

common agricultural and fisheries policies.

Member States would have flexibility in designing their National and Regional Partnership

Plans and may include dedicated chapters for measures in the outermost regions. The

partnership principle will remain at the core of the National and Regional Partnership

Plans, and the outermost regions will have the possibility to retain their role as managing

authorities and continue to liaise directly with the Commission.

Member States and regions are encouraged to already start designing their Plans and the

Commission stands ready to assist and engage as necessary. Throughout this process and

when assessing the plans, the Commission will ensure that the specificities of the

outermost regions are sufficiently taken into account and that they are involved in

(49) EU budget 2028-2034

(50) 2025/0240(COD) – Proposal for a regulation establishing the European Fund for economic, social

and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security for the

period 2028-2034 and amending Regulation (EU) 2023/955 and Regulation (EU, Euratom)

2024/2509 – COM(2025) 565/2, 16.7.2025.

(51) In line with provisions under Title VI of the Commission’s proposal for a Regulation establishing the

EU Regional and National Partnership Plan.

21

designing the relevant measures and receive an adequate level of support to meet their

unique challenges.

In addition to the National Regional and Partnership Plans, the Commission’s proposal for

a European Competitiveness Fund includes the objective of untapping their potential as

geostrategic outposts, including by supporting their SMEs, as they are the main business

fabric of these regions. The Commission will aim to support active participation of

outermost regions under this priority by setting up a number of relevant virtual workshops

under the future Competitiveness Fund programmes.

The interconnected nature of funding under the future Global Europe Regulation,

Interreg, the Decision on Overseas Association including Greenland, and the National

Regional and Partnership Plans will be strengthened from the beginning of the

programming period. This will optimise the integration of the outermost regions into their

neighbourhood.

The specific nature of the outermost regions (such as the smaller size of their markets and

projects) may result in higher costs and difficulties in accessing private finance, which in

turn affects their competitiveness and investment capacity. These market conditions and

failures should be duly identified, as extending the use of financial instruments is key to

securing additional public and private resources, particularly given the flexibility proposed

in the legislative framework for the next MFF.

The Commission will:

• Develop tailored measures (e.g. trainings and workshops on project design,

implementing funds under the new MFF, including under the National and Regional

Partnership Plans, and on implementation requirements).

• Organise, where appropriate, dedicated workshops for authorities and stakeholders

in the outermost regions to share information on available opportunities under the

European Competitiveness Fund, the Connecting Europe Facility (52), Horizon

Europe, Erasmus+ and AgoraEU in the 2028-34 MFF, once it has been adopted.

• Assess whether the National and Regional Partnership Plan for each concerned

Member State takes adequate account of the specific needs of the outermost regions,

including the need to build administrative capacity.

• Assess the existence of market failures in terms of accessing finance in the outermost

regions and subsequently promote tailored financial products under shared

management together with specific assistance for stakeholders.

The Commission encourages the concerned Member States and their outermost

regions to:

• Ensure that the outermost regions can fully benefit from the National and Regional

Partnership Plans, identifying their key priorities for reform and investment and

taking into account the European policy reference framework, including the

European Semester’s country-specific recommendations and other relevant

documents.

• Strengthen administrative capacity in the outermost regions and ensure there is

sufficient human and financial resources and expertise to support the timely,

efficient and effective implementation of EU funds.

(52) Connecting Europe Facility - European Commission.

22

• Take advantage of technical assistance, with a view to supporting the full

implementation of future EU programmes under the 2028-2034 MFF.

• Consider the use of financial instruments to leverage additional private resources in

order to maximise the impact of EU Funds.

5. CONCLUSION

The outermost regions have a growing strategic importance in the European Union,

particularly in the current geopolitical context. Their strategic locations give the EU a

unique opportunity to expand its presence and strengthen its position and influence as a

global player. The Commission remains fully committed to bridging the gap in standards

of living and development between the outermost regions and continental Europe. It aims

to reinforce support to address persisting challenges, so that these regions can thrive by

capitalising on their unique assets.

To this end, this Communication sets out an overarching vision to strengthen the EU’s

capacity to meet the specific needs of these regions in a more consistent and ambitious

manner. It is a vision underpinned by the cooperation with their Member States to achieve

substantial socio-economic progress in line with the EU’s broader objectives of unity,

prosperity and strategic autonomy. To empower the outermost regions, this strategy also

aims to build a stronger partnership between the Commission, the outermost regions and

their Member States on ensuring a more systematic implementation of Article 349 TFEU.

As the main deliverable of the strategy, the Commission is to adopt the first ever regulatory

package for the outermost regions. This will not be a one-off exercise, as the effectiveness

of the regulatory package will be examined regularly. Other key deliverables include

measures to strengthen dialogue and to ensure that the outermost regions will be duly

considered in relevant upcoming EU initiatives, as well as actions to pave the way for

improving their administrative and engineering capacity. These will enable the outermost

regions to maximise the opportunities offered by the 2028-2034 MFF.

The Commission will closely monitor the implementation of the strategy and its priority

actions working with the outermost regions and their Member States to turn this renewed

ambition into tangible results. Stronger and more resilient outermost regions will

strengthen the Union as a whole - its cohesion and competitiveness, its capacity to

withstand and respond to crises, and its ability to promote its interests and values in the

world.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 10.9.2026 COM(2026) 660 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA

MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

LIIDU ÜLEILMSE MÕJU TUGEVDAMINE: ELi ÄÄREPOOLSEIMATE

PIIRKONDADE UUS STRATEEGILINE VISIOON

SISUKORD

1. Sissejuhatus ..................................................................................................... 2

2. Äärepoolseimad piirkonnad. Võimalused ja probleemid ................................ 3

3. Ambitsioonikas visioon ELi äärepoolseimate piirkondade jaoks ................... 6

3.1. Äärepoolseimate piirkondade geostrateegiline potentsiaal ja

piirkondlik integratsioon ......................................................... 6

3.2. Konkurentsivõime ja parem juurdepääs ühtsele turule ............ 9

3.3. Kerksus ja valmisolek ............................................................ 10

3.4. Sotsiaalne õiglus ja inimeste toetamine ................................. 12

4. Edasised sammud: tugevam partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega 14

4.1. Kehtivatest ELi õigusaktidest tulenevate probleemide

lahendamine: õigusaktide pakett ........................................... 14

4.2. Dialoogi tugevdamine ja teadlikkuse suurendamine ............. 17

4.3. Äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste piirangute

integreerimine uutesse algatustesse ....................................... 18

4.4. ELi poliitika, fondide ja programmide mõju maksimeerimine

äärepoolseimates piirkondades ............................................................ 18

4.4.1 Vajadus suurema haldus- ja tehnilise suutlikkuse järele ............ 19

4.4.2 Järgmine mitmeaastane finantsraamistik (2028–2034) .............. 21

5. Kokkuvõte ..................................................................................................... 23

2

1. SISSEJUHATUS

Äärepoolseimad piirkonnad on ELi kõige kaugemad osad ja ühtlasi väravad maailma,

kuna nad laiendavad ELi kohalolekut Lõuna-Ameerikasse, Kariibi mere piirkonda ning

India ja Atlandi ookeanile. Need piirkonnad on Prantsuse Guajaana, Guadeloupe,

Martinique, Mayotte, Réunion ja Saint-Martin (Prantsusmaa), Assoorid ja Madeira

(Portugal) ning Kanaari saared (Hispaania).

Joonis1: Äärepoolseimate piirkondade asukoht

Seoses geopoliitiliste pingete suurenemisega kogu maailmas muutuvad ELi äärepoolsed

piirkonnad üha olulisemaks ELi strateegiliste tugipunktidena. Nende ainulaadseid

eeliseid tuleks paremini ära kasutada nii piirkondade endi kui ka kogu ELi ühise hüvangu

nimel.

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 349 on

järjestikused komisjoni strateegiad(1) koos sihipäraste seadusandlike meetmetega ning

ELi fondidest ja programmidest antava eritoetusega avaldanud positiivset mõju

äärepoolseimate piirkondade jõukusele. Viimane, 2022. aasta strateegia(2) sisaldas

ligikaudu 80 meedet äärepoolseimate piirkondade toetamiseks ja see on nüüd täielikult

rakendatud, nagu nähtub 2024. aasta rakendamisaruandest(3).

Ühtekuuluvuspoliitikal on olnud äärepoolseimate piirkondade arengus keskne roll: ELi

2021.–2027. aasta eelarvest eraldati selleks 9,7 miljardit eurot. See on aidanud

mitmekesistada ja ajakohastada majandust, parandanud transporti ja digitaalset

ühenduvust, toetanud juurdepääsu olulistele taristutele ja teenustele ning sotsiaalset

ühtekuuluvust ja oskuste arendamist. Lisaks eraldas EL samal ajavahemikul

põllumajandusele ja kalandusele 6,4 miljardit eurot, aidates oluliselt kaasa äärepoolseimate

piirkondade toiduga kindlustatusele ja autonoomiale ning toetades maa- ja

rannikukogukondi.

ELi vahendite rakendamisel on siiski endiselt probleeme sotsiaal-majandusliku arengu,

ebavõrdsuse, ühenduvuse, konkurentsivõime ja täieliku juurdepääsuga ühtsele turule ning

haldus- ja tehnilise suutlikkusega. Mandri-Euroopa ja äärepoolseimate piirkondade endi

vahel on suured majanduslikud erinevused. Kõige ebasoodsamas olukorras olevates

(1) Vastu võetud 2004., 2007., 2008., 2012., 2017. ja 2022. aastal.

(2) COM(2022) 198 final.

(3) COM(2024) 435 final ja SWD(2024) 227 final.

3

äärepoolseimates piirkondades on juurdepääs põhikaupadele ja -teenustele endiselt

piiratud.

Need konkreetsed probleemid ja piirangud koos äärepoolseimate piirkondade

geostrateegilisest asukohast tulenevate uute võimalustega nõuavad ELi lähenemisviisi

muutmist nende piirkondade suhtes. Vaja on terviklikku, koordineeritud ja kohandatud

meetmete kogumit, et tugevdada nende piirkondade toetamist ja hoogustada sotsiaal-

majanduslikku kasvu, sealhulgas ajakohastades elutähtsat taristut, ning kasutada ära

nende täielik geostrateegiline potentsiaal nii piirkondade endi kui ka kogu liidu

hüvanguks.

Sellega seoses esitatakse käesolevas teatises ELi äärepoolseimate piirkondade uus

strateegia, et teha paremini kindlaks ELi algatused ja kohandada neid vastavalt kõnealuste

piirkondade konkreetsetele vajadustele, probleemidele ja strateegilistele varadele

kooskõlas ELi poliitiliste prioriteetidega.

Strateegias keskendutakse neljale eesmärgile, et edendada kestlikku majanduskasvu

nendes piirkondades.

Joonis 2: Äärepoolseimate piirkondade strateegia põhieesmärgid.

Strateegia eesmärk on arendada ka tugevamat partnerlust äärepoolseimate piirkondade,

nende liikmesriikide ja komisjoni vahel, tuginedes ELi toimimise lepingu artikli 349

süstemaatilisemale kohaldamisele.

Lisaks sellele strateegiale esitab komisjon õigusaktide paketi, milles tehakse ettepanek

teha sihipäraseid muudatusi konkreetsetes ELi valdkondlikes õigusaktides, et lahendada

äärepoolseimaid piirkondi mõjutavaid probleeme ja toetada nende majanduskasvu.

Tugevam partnerlus aitab ka tulevastes ELi algatustes paremini arvesse võtta

äärepoolseimate piirkondade eripära ning maksimeerida olemasolevaid võimalusi ELi

õigusaktides ja rahastamises.

2. ÄÄREPOOLSEIMAD PIIRKONNAD. VÕIMALUSED JA PROBLEEMID

Äärepoolseimates piirkondades elab viis miljonit ELi kodanikku ja need pakuvad

kasutamata võimalusi, mis võivad tuua suurt kasu kogu liidule. Asudes strateegilistes

kohtades olulistel mereteedel ja peamistel kaubateedel ning pakkudes olulisi üleilmseid

4

digitaal- ja transpordiühendusi, võivad äärepoolsed piirkonnad mängida olulist rolli ELi

kaubanduses, piirkondlikus koostöös, julgeolekus ja kaitses.

Nende ulatuslikud merealad, mis moodustavad üle poole ELi majandusvöönditest,

pakuvad selget potentsiaali sinimajanduse ja majanduslike ettevõtmiste jaoks. Nende

piirkondade geograafilised iseärasused, kosmodroomid ja tipptasemel observatooriumid

võimaldavad edendada ELi eesmärke kosmosesektoris.

Nende mitmekesised ökosüsteemid ja kliimatingimused loovad ELile teadus- ja

innovatsioonivõimalusi biomajanduse (sh biotehnoloogia) ja mereteaduse

valdkondades. Kuna äärepoolseimad piirkonnad on koduks üle 80 % ELi elurikkusest, on

nad üliolulised nii maismaa- kui ka merealade looduskaitsealaste jõupingutuste

seisukohast. Neil on suur potentsiaal taastuvate energiaallikate, sealhulgas päikese-,

tuule-, maapõue-, loodete- ja laineenergia arendamiseks, aidates seeläbi kaasa ELi

üleminekule puhtale energiale. Samuti on neil head võimalused saada olulisteks kestliku

turismi sihtkohtadeks, mis aitaks säilitada nende looduslikku ilu ja ainulaadset kultuuri,

parandada elatustaset ning edendada majanduskasvu.

Äärepoolseimad piirkonnad on väga mitmekesised, kuid neil on ühised spetsiifilised

probleemid ja püsivad piirangud, mis erinevad ülejäänud ELi omadest. Nendeks on

kaugus, saareline asend, enamasti väike pindala, keeruline reljeef, majanduslik

sõltuvus vähestest sektoritest ning suur haavatavus äärmuslike ilmastikunähtuste,

väliste vapustuste ja kriiside korral. Tsüklon Chido (Mayotte) 2024. aastal ja tsüklon

Garance (Réunion) 2025. aastal tuletasid teravalt meelde nende piirkondade haavatavust

ning vajadust arendada välja tugevamad väärtusahelad, suurem kliimakerksus ja

valmisolek kõigiks ohtudeks.

Äärepoolseimate piirkondade kaugus (kuni 9 400 km Mandri-Euroopast) toob kaasa

suured ühenduvuse kulud ning harvad õhu- ja meretransporditeenused, kusjuures Mandri-

Euroopasse ei ole muid transpordivõimalusi. Äärepoolseimad piirkonnad on eriti

haavatavad väliste vapustuste suhtes, nagu on näidanud COVID-19 kriis,(4) Venemaa

Ukraina-vastase agressioonisõja mõju ja viimasel ajal energiahindade tõus, mille on

põhjustanud olukord Lähis-Idas. Need probleemid näitavad suurt haavatavust kriiside,

geopoliitilise ebastabiilsuse ja rahvusvaheliste tarneahelate häirete korral, mis on tingitud

suurest sõltuvusest impordist, fossiilkütustest ja turismist.

Üheksas ühtekuuluvusaruanne näitab,(5) et nende probleemide tulemuseks on: i) kõrge

töötuse määr, eelkõige noorte hulgas (alates 29,5 %st Kanaari saartel kuni 40,2 %ni

Mayotte’il); ii) madal sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta (kaheksas

äärepoolseimas piirkonnas alla 75 % ELi keskmisest, kusjuures Mayotte’i SKP on 30 %,

mis on ELi madalaim); iii) suurem majanduslik ebavõrdsus ning iv) madalam

(4) Study on the impact of COVID-19 on the Outermost Regions (2021).

(5) Üheksas aruanne majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta (märts 2024).

72

91

30 41

63 67 69

98

73 88 82

0

20

40

60

80

100

GDP per head (PPS), 2024 Index, EU-27 = 100

Source: Eurostat

Data for Guadeloupe include Saint Martin

31,2 25,7

31,3 38,4 42,3 54,8

20,8 20,5

21,6

18,6 20,9

0 10 20 30 40 50 60

Population at risk of poverty or social exclusion, 2025 % of population

EU-27

Source: Eurostat

Data for Guadeloupe include Saint Martin

5

haridustase (suurem madala haridustasemega noorte osakaal ja märkimisväärne arv

mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori(6). Joonis 3. SKP elaniku kohta äärepoolseimates piirkondades, 2024 – Allikas: Eurostat (veebipõhine

andmekood: nama_10r_2gdp], vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olev elanikkond, 2025 (veebipõhine

andmekood: ilc_peps11n)

Joonis 4. Töötus ja noorte töötus äärepoolseimates piirkondades, 2025 – Allikas: Eurostat (veebipõhised

andmekoodid: lfst_r_lfu3rt ja yth_empl_110)

Kuigi äärepoolseimatel piirkondadel on palju ühiseid probleeme, on nende probleemide

intensiivsus ja mõju erinev, nagu on rõhutatud sõltumatus uuringus elamistingimuste ja

valitud põhivajadustele juurdepääsu kohta äärepoolseimates piirkondades(7). Kõige vähem

arenenud äärepoolseimates piirkondades võib olla raske pääseda ligi põhiteenustele ja

esmatarbekaupadele, nagu põhitoiduained, puhas vesi, eluase, elekter, kanalisatsioon,

tervishoid ja haridus.

Paljusid neist piirkondadest mõjutavad demograafilised probleemid. Prognooside

kohaselt väheneb Martinique’i, Guadeloupe’i, Assooride ja Madeira elanikkond aastatel

2025–2050 ligikaudu 15–25 %, mis kajastab madalat sündimust (umbes 1,3–1,5 sündi

naise kohta) ja noorte täiskasvanute väljavoolu. 65aastaste ja vanemate elanike osakaal

tõuseb ühe kolmandiku ja poole vahele, mis tähendab, et need piirkonnad kuuluvad ELi

kõige kiiremini vananevate piirkondade hulka. Prantsuse Guajaana ja Mayotte on seevastu

ELi kaks noorimat piirkonda, kus sündimuskordaja on ELi kõrgeim (umbes 3,0–3,5 sündi

naise kohta) ning samal ajavahemikul prognoositakse tugevat rahvastiku kasvu (umbes

50 %)(8).

Teised piirkonnad seisavad silmitsi konkreetsete probleemidega, nagu tugev rändesurve

Mayotte’il, Kanaari saartel ja Prantsuse Guajaanas, eelkõige saatjata alaealiste puhul.

Oma geograafilise asukoha tõttu on nad eriti haavatavad ka julgeolekuohtude ja -riskide

suhtes. Näiteks nende ulatuslike merepiirkondadega kaasnevad suured julgeolekuriskid,

nagu Ladina-Ameerikast, Kariibi mere piirkonnast ja Lääne-Aafrikast pärit

uimastikaubandus. Seda haavatavust süvendab veelgi mereühendus, sealhulgas

(6) Allikas: Eurostat 2025. aasta kohta.

(7) Study on living conditions and access to selected basic needs - Publications Office of the EU (jaanuar

2024).

(8) Eurostat, rahvastikuprognoosid piirkondlikul tasandil – EUROPOP25 (proj_25r, 2026).

13,5 10,5

13,4 16,6

16,9

16,3

24,9

7,7 4,9 5,4 6

29,5

24,9

45,0

37,7

33,6

33,9 40,2

19,8 19,5

6,0

15,2

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

Unemployment rate (15-74) and Youth unemployment rate (15-24) % of labour force, 2025

Unemployment rate (15 - 74) Youth unemployment rate (15 - 24) EU average Unemployment rate (15 - 74) EU average Youth unemployment rate (15 - 24)

Source: Eurostat

Data for Guadeloupe include Saint Martin

6

tarneahelate kaudu, mis hõlbustab juurdepääsu Mandri-Euroopale, nagu on kindlaks

määratud ELi narkostrateegias(9) ja ELi tegevuskavas võitluseks uimastikaubanduse

vastu(10). Mõnes neist piirkondadest on ka elukallidus järsult tõusnud, peamiselt

esmatarbekaupade (Prantsusmaa äärepoolseimad piirkonnad) ja eluasemete (Kanaari

saared ja Madeira) puhul.

Piirangute ja spetsiifiliste probleemide püsiv ja kombineeritud mõju kahjustab nende

piirkondade konkurentsivõimet ja sotsiaal-majanduslikku arengut ning vähendab

sotsiaalset õiglust ja üldist vastupanuvõimet. Selle tulemusena on neil raske ühtsest

turust täielikult osa saada ja selle eeliseid ära kasutada ning oma suurt potentsiaali

realiseerida.

3. AMBITSIOONIKAS VISIOON ELI ÄÄREPOOLSEIMATE PIIRKONDADE JAOKS

Komisjon on täielikult pühendunud koostööle äärepoolseimate piirkondade ja nende

liikmesriikidega, et luua tugev raamistik kõnealuste piirkondade kestliku majanduskasvu

hoogustamiseks ja seal elavate inimeste elukvaliteedi parandamiseks.

Selle strateegia raames võetavate meetmete eesmärk on täiendada meetmeid, mida võtavad

piirkonnad ise ja vastavad liikmesriigid, kes jäävad peamiselt vastutavaks kohandatud

arengustrateegiate kujundamise ja rakendamise eest. Samal ajal on oluline koordineeritud

ja sektoriülene ELi lähenemisviis tagamaks, et äärepoolseimate piirkondade edusammud

aitavad kaasa ELi üldise heaolu, strateegilise autonoomia ja valmisoleku eesmärkide

saavutamisele.

Käesolevas teatises esitatakse üldine visioon, mis on üles ehitatud neljale põhieesmärgile,

mis on tihedalt seotud praeguse geopoliitilise konteksti ja ELi poliitiliste prioriteetidega.

3.1.Äärepoolseimate piirkondade geostrateegiline potentsiaal ja piirkondlik

integratsioon

Äärepoolseimatel piirkondadel on oluline roll ELi kohalolu tugevdamisel Lõuna-

Ameerikas, Kariibi mere piirkonnas ning India ja Atlandi ookeanis.

Kõnealused piirkonnad aitavad kaasa ELi välis-, kaubandus-, julgeoleku- ja

kaitsepoliitikale, mis on võtmetähtsusega koostööks ja sidemete loomiseks

äärepoolseimate piirkondade, naabruses asuvate kolmandate riikide ning

ülemeremaade ja -territooriumide vahel. Sellist koostööd tuleb edendada ühiste

algatuste väljatöötamise kaudu, kooskõlas ühiselt kindlaksmääratud piirkondlike

prioriteetidega, et tugevdada nende konkurentsivõimet ja piirkondlikku integratsiooni.

Äärepoolseimad piirkonnad võivad toimida struktureeritud piirkondliku kaasamise

tegevusplatvormidena ning tugineda piirkondlikele majandusökosüsteemidele ja oma

liikmesusele piirkondlikes organisatsioonides, kuna neil on ühised probleemid oma

naabritega.

EL tugineb koostööle äärepoolseimate piirkondade naabritega, sealhulgas olemasolevate

lepingute ja algatuste kaudu Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna ning India

(9) Nõukogu 5. märtsi 2026. aasta järeldused ELi narkootikumidealase strateegilise raamistiku kohta.

(10) Nõukogu järeldused ELi uue, ebaseadusliku uimastikaubanduse vastase võitluse tegevuskava

rakendamise kohta.

7

ja Vaikse ookeani piirkonnaga (Samoa leping,(11) ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi

piirkonna strateegiline partnerlus(12) ning ELi ning India ja Vaikse ookeani piirkonna

strateegia(13)). Lisaks töötatakse selle nimel, et edendada koostööd äärepoolseimate

piirkondade, ülemeremaade ja -territooriumide ning väikeste arenevate saareriikide vahel,

kuna neil on mõned ühised tunnused.

EL toetab äärepoolseimate piirkondade piirkondlikku integratsiooni Interregi

programmide kaudu. Lisaks tuleks ühiselt põhjalikumalt uurida võimalusi, mida pakuvad

ELi kaubanduslepingud ja piirkondlikud organisatsioonid, nagu Kariibi Ühendus

(CARICOM)(14) ja Ida-Kariibi Riikide Organisatsioon (OECS),(15) et tugevdada

majanduskoostööd ja piirkondlikke kaubandusvõimalusi. Äärepoolseimad piirkonnad

võivad toimida ka ELi ja selle liikmesriikide piirkondlike logistikakeskustena,

tugevdades liidu suutlikkust anda kiiret abi ning reageerida kriisidele ja katastroofidele

naaberriikides ja -territooriumidel ning vajaduse korral repatrieerida ELi kodanikke.

Nende piirkondade kosmose- ja kaitsealase suutlikkuse tugevdamine annab ELile selget

lisaväärtust. Äärepoolseimad piirkonnad juba aitavad kaasa ELi autonoomsele

juurdepääsule kosmosele tänu oma maapealsele taristule ning satelliitside üles- ja

allalinkide suutlikkusele, samuti Maa seirele ja luurevõimele, mida Mandri-Euroopast ei

ole võimalik teostada(16). Tänu oma strateegilisele asukohale pakuvad need piirkonnad

mitmesuguseid asukohti ELi kosmosetaristule, parandades seeläbi ELi

kosmosesüsteemide füüsilist kerksust(17).

Äärepoolseimatel piirkondadel on oluline strateegiline roll ka Euroopa kaitse- ja

julgeolekupoliitikas ning suutlikkuse suurendamise alase koostöö edendamisel

liitlastega. Nende geograafiline asukoht üleilmsete mereteede läheduses pakub

enneolematut väärtust kaitse ja julgeoleku jaoks olulistes valdkondades,(18) sealhulgas

meresõidu turvalisus ja seire, teadlikkus mere- ja õhualadest, droonid ja droonitõrje ning

kosmos. Selle strateegilise potentsiaali ärakasutamine on keskse tähtsusega, et saavutada

2030. aastaks kaitsevalmidus ja rakendada ELi merendusjulgeoleku strateegiat(19).

Kõnealused piirkonnad võivad toimida julgeolekukeskustena, kuna mõnes neist asuvad

tipptasemel sõjalised rajatised ja polügoonid. Lisaks võivad äärepoolseimad piirkonnad

olla ELi julgeolekustruktuuris kriitilise tähtsusega geostrateegilised sõlmpunktid,

sealhulgas sõjalise liikuvuse ja õiguskaitseoperatsioonide operatiivkeskustena.

(11) Samoa leping on ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni

(AKVRO) vaheline partnerlusleping, millega nähakse ette koostöö tugevdamine äärepoolseimate

piirkondadega.

(12) Kahe piirkonna vaheline raamistik ELi ning 33 Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riigi vahel.

(13) Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi strateegia kohta koostööks India ja Vaikse ookeani

piirkonnas JOIN(2021) 24 final.

(14) CARICOM ehk Kariibi Ühendus on Kariibi mere piirkonna riikide piirkondlik organisatsioon, mille

tegevus keskendub majanduslikule integratsioonile, koostööle ja koordineeritud välispoliitikale.

(15) OECS on valitsustevaheline organisatsioon, mis edendab Kariibi mere idaosa riikide majanduslikku

integratsiooni, piirkondlikku koostööd ja kestlikku arengut.

(16) Kourou (Prantsuse Guajaana) on ELi peamine juurdepääsupunkt kosmosesektorile; Santa Maria

kosmodroomid Assooridel; mitmed observatooriumid Kanaari saartel.

(17) Galileo rajatised (juhtimisjaam, sensorjaamad, otsingu- ja päästetegevuse jaamad) Réunionil, Kanaari

saartel ja Assooridel.

(18) Valge raamat Euroopa kaitsevalmiduse kohta ja Euroopa julgeolekumeetmeid (SAFE) käsitlev

määrus. (EL) 2025/1106.

(19) JOIN(2023) 8. Ühisteatis, milles käsitletakse ajakohastatud ELi merendusjulgeoleku strateegiat ja

selle tegevuskava: „Tõhustatud ELi merendusjulgeoleku strateegia muutuvate merendusohtudega

toimetulekuks“.

8

Kooskõlas uimastikaubanduse vastase võitluse Euroopa tegevuskavaga(20) tuleks läbi viia

operatsioone, et tõkestada uimastikaubandust, millega tegelevad äärepoolseimates

piirkondades, nende kaudu või nende läheduses tegutsevad kuritegelikud rühmitused.

Eespool nimetatud eesmärgi saavutamiseks teeb komisjon järgmist.

• Tõhustab ELi sise- ja välispoliitika koordineerimist, et kasutada ära äärepoolseimate

piirkondade strateegilist asukohta, näiteks ELi ülemaailmsete geograafiliste

strateegiate ja algatuste, sealhulgas naabruspoliitika läbivaatamisel.

• Toetab piirkondlikku integratsiooni ja koostööd naaberpiirkondade ja -

organisatsioonide ning ülemeremaade ja -territooriumidega (sealhulgas kaasates

strateegia „Global Gateway“ raames erainvesteeringuid) ning osalemist Euroopa

tiimi tegevuses. ELi jaoks eriti olulised valdkonnad on järgmised: mariadru

väärindamine, kestlik majandusareng, transport ja digitaalne ühendatus,

merendusküsimused, energiasüsteemi ümberkujundamine, teadusuuringud ja

innovatsioon, kerksus, julgeolek, katastroofiohu juhtimine ning loodusõnnetustele

kiire reageerimise koordineerimine, nt Stormwatchi abil.

• Edendab piirkondlikku koostööd, tugevdades tulevaste Interregi kavade raames

rahastamise vastastikust täiendavust ja tagades kooskõla instrumendi „Globaalne

Euroopa“ määrusega, otsusega ülemeremaade ja -territooriumide, sealhulgas

Gröönimaa assotsieerimise kohta ning muude rahastamisallikatega (nt Euroopa

Investeerimispank).

• Teeb koostööd liikmesriikidega ja jätkab Atlandi makropiirkondliku strateegia

ettevalmistamist, nagu taotles Euroopa Ülemkogu 2025. aasta detsembris,(21) ning

tagab äärepoolseimate piirkondade aktiivse osalemise Makaroneesias (Assoorid,

Madeira, Kanaari saared).

• Suurendab teadlikkust kaubanduslepingute pakutavatest võimalustest, et

äärepoolseimad piirkonnad saaksid paremini lõimuda üleilmsete kaubavoogudega ja

suurendada kaubavahetust oma piirkondlike partneritega, eelkõige strateegiliste

toodete puhul.

• Tõhustab äärepoolseimates piirkondades kosmose-, julgeoleku- ja kaitsevõimet

järgmiselt:

o suurendab panust kosmosesektorisse, sealhulgas maapealsetesse taristutesse,

nagu kosmodroomid ning satelliitide üles- ja allalinkide tugijaamad;

o aitab luua piirkondlikke kaitsesüsteeme koos eesmiste tegevusbaaside ja

formeerimisaladega ning olukorrateadlikkuse ja mere- ja õhuseire

platvorme;

o teeb tihedas koostöös liikmesriikidega kindlaks sihipärased

ajakohastamisvajadused, et parandada nende olulise taristu kerksust ja kaitset

kooskõlas ELi sõjalise liikuvuse koridorides seatud prioriteetidega;

o toetab äärepoolseimate piirkondade ja nende liikmesriikide suutlikkust

reageerida merendusjulgeoleku ohtudele ELi merendusjulgeoleku strateegia,

Djibouti toimimisjuhendi(22) ja ELi narkostrateegia raames.

(20) COM(2025) 744 final.

(21) Euroopa Ülemkogu järeldused, 18. detsember 2025.

(22) Djibouti toimimisjuhend on India ookeani lääneosas ja Adeni lahes meresõidu turvalisuse oluline

raamistik ning selle eesmärk on võidelda piraatluse ja laevade relvastatud röövimise vastu.

9

3.2. Konkurentsivõime ja parem juurdepääs ühtsele turule

Enamik äärepoolseimaid piirkondi seisab jätkuvalt silmitsi märkimisväärse

konkurentsivõime mahajäämusega ülejäänud ELi suhtes. Nad vajavad suuremat toetust, et

edendada majanduskasvu, innovatsiooni ja majanduse mitmekesistamist ning pakkuda

kohalikele inimestele rohkem võimalusi.

Nende turu väiksus, piiratud mastaabisääst ja kõrge elukallidus vähendavad atraktiivsust

investeeringute sihtkohana. Selleks et tugevdada sealsete ettevõtjate, sealhulgas väikeste

ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) konkurentsivõimet ning parandada nende

juurdepääsu ühtsele turule, võtab komisjon meetmeid, et kasutada ära nende piirkondade

eeliseid ning toetada strateegilisi tooteid ja kõige paljutõotavamaid sektoreid (kalandus

ja sinimajandus, biotehnoloogia, taastuvenergia, turism, kaubandus ja logistika).

Kõnealused meetmed võivad aidata maksimeerida ELi investeeringute mõju

äärepoolseimates piirkondades ning edendada ELi tehnoloogiate, standardite ja

innovatsiooni kasutuselevõttu.

Õhu- ja meretranspordivõrgud on äärepoolseimate piirkondade konkurentsivõime ja

kerksuse jaoks üliolulised. Transpordiühendused soodustavad ettevõtlust, kaubandust ja

turismi ning on jätkuvalt olulised, et tagada territoriaalne järjepidevus Mandri-

Euroopaga ning juurdepääs olulistele kaupadele ja teenustele.

Teadusuuringutel ning ELi haridus-, digi- ja kultuuripoliitikal on oluline roll

äärepoolseimate piirkondade arukal spetsialiseerumisel ning ELi elurikkuse ja

kliimaeesmärkide saavutamisel. Nende piirkondade teadus- ja koolitussuutlikkus

kõrghariduse valdkonnas võib suurendada piirkondlikku mõju ja hõlbustada

integreerumist kahe piirkonna vahelistesse koostööraamistikesse. ELi konkurentsi- ja

maksupoliitika kohandamisel äärepoolseimate piirkondade kohalike oludega on samuti

oluline roll nende konkurentsivõime toetamisel.

Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks teeb komisjon järgmist.

• Tugevdab äärepoolseimate piirkondade sadamate konkurentsivõimet ELi

sadamastrateegia raames, keskendudes ühendatuse, turvalisuse, ohutuse,

elektrifitseerimise ja võrkudele juurdepääsu parandamisele eri rahastamisvahendite,

sealhulgas ühtekuuluvusfondide ja konkurentsipõhiste programmide, näiteks

Euroopa ühendamise rahastu transpordiharu kaudu(23).

• Julgustab selliste ELi kosmoseteenuste kasutamist nagu ELi riikliku satelliitside

programm (GOVSATCOM) ning satelliitide abil tagatava vastupidavuse,

ühenduvuse ja turvalisuse taristu (IRIS2), sealhulgas aladel, mis ei ole kaabli kaudu

juurdepääsetavad või kus maapealsed süsteemid ei ole kättesaadavad.

• Jätkab äärepoolseimate piirkondade eripära arvessevõtmist mõjuhinnangutes ja

hindamistes, mis on seotud eelseisvate asjaomaste kaubanduslepingute

läbirääkimistega ning selliste lepingute süvendamisega. Vajaduse korral kaalutakse

kaitsemeetmeid tundlikele toodetele.

• Toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni, et arendada äärepoolseimate piirkondade

konkurentsieeliseid, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ ja tulevase Euroopa

Konkurentsivõime Fondi kaudu. Edendab nende majanduste keskkonna-, kliima- ja

digipööret ning innovatsiooni põllumajanduses, et saavutada naaberriikide ees

(23) Euroopa ühendamise rahastu – Transport

10

konkurentsieelis, nt ELi kahe piirkonna vaheliste teadusuuringute ja innovatsiooni

alaste koostöökavade kaudu ELi ja CELACi koostöö raames(24).

• Edendab arukat spetsialiseerumist kohaliku majanduse arendamisel ja

mitmekesistamisel, keskendudes järgmisele:

o kosmos, julgeolek ja kaitse (tulevane Euroopa kosmosekilbi tegevuskava,

läbivaadatud ELi merendusjulgeoleku strateegia);

o energeetika (energia mitmekesistamise ja puhtale energiale ülemineku

võimalused tulevase energialiidu paketi raames eelseisvaks aastakümneks);

o kalandus, kestlik sinimajandus ja maailmameri (tulevane maailmamerd

käsitlev Euroopa õigusakt ning kalanduse ja vesiviljeluse visioon 2040).

• Edendab põllumajandust ja toiduga kindlustatust meetmete abil, mille eesmärk on

tugevdada põllumajandustegevuse konkurentsivõimet, toetada kohalikku

põllumajandustootmist, edendada mitmekesistamist ja parandada kohalike toodete

turulepääsu, kasutades ühise põllumajanduspoliitika asjakohaseid vahendeid.

• Jätkab kalalaevastiku arengu ja kalavarude olukorra jälgimist äärepoolseimates

piirkondades, tuginedes teaduslikele nõuannetele, eelkõige ajakohastatud

suunistele(25) alla 12 meetri pikkuste laevade laevastikusegmentide püügivõimsuse

ja -võimaluste vahelise tasakaalu analüüsimiseks.

• Tegeleb konkreetsetete sotsiaal-majanduslike piirangutega maksupoliitika abil,

eelkõige AIEMi(26) käsitlevate nõukogu otsuste eelseisva läbivaatamise kaudu.

• Edendab kestlikku turismi, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade osalemise kaudu

tulevases ELi kestliku turismi strateegias ja sellega seotud algatustes, nagu Euroopa

turismioskuste akadeemia ja tulevane Euroopa ühtne turismiandmeruum.

3.3.Kerksus ja valmisolek

Arvestades äärepoolseimate piirkondade suurt haavatavust, peavad nad olema valmis

reageerima välistele vapustustele, sealhulgas keskkonnaprobleemidele (nt mariadru),

kliimamuutustele, loodusõnnetustele ja -ohtudele (nt tsüklonid), merereostusele ja

tarneahela häiretele.

Äärepoolseimad piirkonnad saaksid kasu ka tõhusamast toiduga kindlustatusest ja

mitmekesistamisest ning inimeste ja loomade tervise paremast kaitsest. Kõnealused

piirkonnad võivad veelgi aidata kaasa Maa seirele ja andmete kogumisele maa- ja

veepoliitika jälgimiseks ja hindamiseks. 2025. aastal vastu võetud Euroopa

maailmamerepakt, Copernicuse programm ja algatus „OceanEye“(27) toetavad neid

eesmärke, edendades rannikualade kerksust ning ökosüsteemide kaitset ja taastamist.

Samuti tuleb tugevdada kriisiks valmisoleku ja kriisile reageerimise mehhanisme ning

energia- ja veealast sõltumatust, võttes arvesse äärepoolseimate piirkondade kaugust

(24) Kõrgetasemeline poliitiline dialoog ELi ja selle liikmesriikide ning Ladina-Ameerika ja Kariibi

Riikide Ühenduse (CELAC) vahelise kahe piirkonna partnerluse üle, et koostada ELi ning Ladina-

Ameerika ja Kariibi mere piirkonna partnerluse raames uus teadusuuringute ja innovatsiooni alase

koostöö tegevuskava.

(25) COM(2025) 798 final.

(26) AIEM (Arbitrio sobre Importaciones y Entregas de Mercancías en las Islas Canarias) on Kanaari

saartele eriomane maks (nõukogu otsus (EL) 2020/1792 (COM 2020/355)).

(27) „OceanEye: ELi maailmamere seire algatus“ – COM(2026) 268.

11

Mandri-Euroopast, nende ühendamata võrke ja julgeolekuprobleeme. Jätkuvalt oluline on

toetada tulevastes algatustes varude loomist,(28) taastuvenergiat, energiatõhusust ja

energia salvestamist ning tugevdada ühenduste ja elutähtsa taristu (nt sadamad,

lennujaamad, merealused kaablid ja energiavõrgud) ning piirkondlike väärtusahelate

kerksust.

Valdkondade kerksuse suurendamiseks on ülioluline, et keskkonna-, kliima-,

põllumajandus- ja tervisepoliitika oleks kohandatud äärepoolsete piirkondade tegelike

oludega (nt veemajandus ja selle kerksus, looduskaitse, jäätmekäitlus ja ringmajandus,

toiduohutus, põllumajandus ja kalandus). Äärepoolseimate piirkondade geograafilise

asukohaga kaasneb suurem julgeoleku ja väliste vapustuste oht.Nendel piirkondadel on

piiratud võime rakendada julgeolekumeetmeid (nt inimkaubanduse, rahapesu ja teatavate

naaberriikide poliitilise ebastabiilsuse vastu) ning nad on hübriidohtude (nt merealuste

digikaablite katkestused) suhtes eriti haavatavad. Ebaseadusliku rände ja piirihalduse

probleemide lahendamine on veel üks oluline prioriteet nende üldise kerksuse tagamiseks.

Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks teeb komisjon järgmist.

• Toetab äärepoolseimaid piirkondi kliimamuutustega kohanemise, kerksuse ja

valmisoleku suurendamisel, tuginedes ELi missioonide tulemustele, sealhulgas

tulevase Euroopa integreeritud kliimakerksuse raamistiku abil.

• Edendab investeeringuid ja sünergiat ELi fondide vahel, et suurendada elutähtsa

taristu (nt sadamad ja lennujaamad) ja digitaristu (nt merekaablid, varuühendused ja

kaitse küberrünnete eest) kerksust.

• Soodustab looduspõhise üleujutuskaitse (mangroovid, korallrahud, märgalade

taastamine) integreerimist kerksusinvesteeringutesse.

• Edendab Copernicuse hädaabi-, mere- ja maismaateenuste ning rannikukeskuse

kasutamist, et ennetada ja jälgida võimalikke looduslikke ohte (nt meretaseme tõus,

üleujutused) ning toetada kestlikku kalandust, turismi ja teadust. Tagab, et algatuse

„OceanEye“ rakendamisel võetakse arvesse äärepoolseimate piirkondade eripära.

• Toetab põllumajandustootjaid ja tugevdab põllumajanduse tarneahelaid

äärepoolseimates piirkondades, edendades põllumajanduse mitmekesistamist ja

kliimamuutustele vastupanuvõimelisi põllukultuure, et tõhustada kohalikku tootmist

ja toiduga kindlustatust.

• Tugevdab jõupingutusi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu

võitlemiseks äärepoolseimate piirkondade merevööndites, sealhulgas tihedama

koostöö kaudu kolmandate riikidega ja Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA)

sihipärase toetuse kaudu, et parandada liikmesriikide seire- ja kontrollitegevust.

• Jätkab äärepoolseimate piirkondade toetamist nende väga haruldaste esmaste

ökosüsteemide kaitsmisel, sealhulgas programmi LIFE raames selliste algatuste

kaudu nagu BEST.

• Toetab äärepoolseimaid piirkondi suurte keskkonna ja elurikkuse alaste probleemide

(nt mariadru, reostus, elurikkuse vähenemine, tolmeldajad ja invasiivsed võõrliigid,

jäätmete kogumine ja töötlemine, veekerksus) ning keskkonnakuritegude (nt kulla

(28) „ELi varude loomise strateegia: ELi materiaalse kriisivalmiduse suurendamine“, COM(2025) 528

final.

12

sõelumine, salaküttimine) lahendamisel, sealhulgas spetsiaalse dialoogi ja

seminaride kaudu.

• Jätkab koostööd asjaomaste ametiasutustega seoses mariadru ladustamise ja

töötlemisega ning prügiladirektiivi pakutava paindlikkusega.

• Edendab energiasüsteemi ümberkujundamist ja parandab energiasõltumatust

meetmete abil, millega toetatakse väikeseid ja isoleeritud energiasüsteeme ja

energiakogukondi, eelkõige algatuse „ELi saarte puhas energia“ kaudu kodanike

energiapaketi raames.

• Hindab komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse spetsiaalse uuringu kaudu

äärepoolseimate piirkondade päikese- ja tuuleenergia tootmise potentsiaali, mis aitab

kaasa nende energiajulgeolekule.

• Tugevdab kriisiks valmisolekut ja kriisile reageerimist järgnevalt:

o asjaomaste liikmesriikide ja äärepoolseimate piirkondade toetamine ELi

kriisivalmiduse strateegia kohaste järelmeetmete rakendamisel, näiteks

seoses oluliste teenuste järjepidevuse ja tarneahela kerksusega;

o katastroofijärgse taasteabi jätkamine (sealhulgas ühtekuuluvusfondidest, ELi

Solidaarsusfondist ning kavandatud riikliku ja piirkondliku partnerluse

kavadest ja ELi rahastust);

o liidu tervisekriise käsitleva valmisoleku- ja reageerimiskava järelmeetmed;

o tugevdatud katastroofiohu juhtimise alased jõupingutused, viies need

vastavusse ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi piirkonna riikide vahelise

katastroofiohu juhtimist käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi

alusel toimuvate ja kavandatud tegevustega.

• Toetab liikmesriike äärepoolseimate piirkondade julgeolekuolukorra hindamisel,

võttes arvesse sisejulgeoleku strateegiat, ELi narkostrateegiat ja uimastikaubanduse

vastase võitluse ELi tegevuskava, eelkõige seoses rahvusvaheliste mereohtudega.

• Toetab võimaluse korral meetmeid, millega võideldakse organiseeritud kuritegelike

rühmituste, eelkõige rahapesu, korruptsiooni ja ELi suunduva uimastikaubandusega

seotud rühmituste sisseimbumise ning äärepoolseimatesse piirkondadesse ja

Mandri-Euroopasse suunduvate kuritegelike operatsioonide vastu.

• Toetab ebaseadusliku rände haldamist, sealhulgas tulevase algatuse kaudu, mille

eesmärk on tugevdada Frontexit ja digitaliseerida tagasisaatmisprotsess.

• Võtab ELi rände- ja varjupaigaleppe eelseisval läbivaatamisel arvesse konkreetseid

rändeprobleeme äärepoolseimates piirkondades, näiteks seoses piirihalduse ja -

kontrolli, rändajate integreerimise ja saatjata alaealiste olukorraga.

3.4.Sotsiaalne õiglus ja inimeste toetamine

Äärepoolseimates piirkondades elavad inimesed on palju suuremas vaesuse ohus kui muu

ELi elanikkond. ELi esimeses vaesusevastases strateegias tunnistatakse, et sotsiaalteenuste

kättesaadavuse tagamine on äärepoolseimates piirkondades eriti suur väljakutse. On selge

vajadus parandada juurdepääsu puhtale veele ja kanalisatsioonile (eriti Mayotte’il ja

Prantsuse Guajaanas) ning tervishoiuteenustele.

13

Teenuste miinimumstandardite tagamiseks soovitatakse komisjoni tõhusa vaesusevastase

poliitika põhimõtetes,(29) et riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused peaksid

toetama uuenduslike teenuste osutamise mudeleid, mobiilseid ja vahetult inimeste juures

osutatavaid teenuseid, ohutuid ja usaldusväärseid transpordilahendusi teenuste

kättesaadavuse parandamiseks ning sihipärast investeeringute kavandamist püsivate

teenuselünkade kõrvaldamiseks. Komisjon jätkab liikmesriikide toetamist

äärepoolseimate piirkondade elanike põhivajaduste rahuldamisel ühtekuuluvuspoliitika ja

muude poliitikavaldkondade, sealhulgas sotsiaal-, tööhõive-, keskkonna-, tervise- ja

eluasemepoliitika kaudu.

Komisjon aitab tegelda ka paljusid äärepoolseimaid piirkondi mõjutava kõrge

elukalliduse ja eluasemekriisiga, et vähendada ebavõrdsust.

Selleks et edendada sotsiaalset õiglust ning vähendada piirkondlikke ja territoriaalseid

erinevusi kooskõlas teatisega Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta,30 toetab komisjon

jätkuvalt investeeringuid kvaliteetsesse haridusse, koolitusse ja tööhõivesse

äärepoolseimates piirkondades, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika fondide ning tulevaste

riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade kaudu. See aitab vähendada oskuste ja tööjõu

nappust ning parandada noorte juurdepääsu tööturule ja piirkondlikku koostööd

kõrghariduse valdkonnas. Koos sihipäraste sotsiaalse kaasamise programmidega loovad

need meetmed kohalikul tasandil võimalusi tagada õigus jääda oma kodukohta ning

juurdepääs tervishoiule, pikaajalisele hooldusele ja muudele esmatähtsatele

teenustele. Inimkapitali arendamine äärepoolseimates piirkondades aitab omakorda

mitmekesistada majandustegevust, hoogustada ettevõtlust ning laiendada kaubandus- ja

liikuvusvõimalusi naaberriikide ja ülejäänud ELiga.

Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks teeb komisjon järgmist.

•Jätkab äärepoolseimate piirkondade eripära kajastamist vaesuse vähendamise ja

sotsiaalse kaasamise algatustes, sealhulgas ELi vaesusevastase strateegia

järelmeetmetes, teatises laste vaesuslõksust väljaaitamise kohta, millega

tugevdatakse Euroopa lastegarantiid, ja 2026. aasta teatises Euroopa sotsiaalõiguste

samba rakendamise kohta.

•Kasutab täiel määral ära ELi vahendeid, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika fonde ning

tulevasi riikliku ja piirkondliku partnerluse kavasid, et toetada noorte tööhõivet ja

tööjõu liikuvust, laiendada juurdepääsu haridusele ja oskuste arendamisele, võidelda

vaesuse vastu ning edendada äärepoolseimates piirkondades sotsiaalset kaasatust ja

õiglasi töötingimusi.

•Toetab jõupingutusi, et lahendada äärepoolseimate piirkondade demograafilisi

probleeme, sealhulgas noorte väljaränne ja oskuste nappus, hõlbustades kohandatud

liikuvuse, naasmise ja töökoha säilitamise kavade väljatöötamist, et anda kodanikele

tegelik õigus jääda sinna, kus nad soovivad elada.

•Julgustab liikmesriike võtma kliimameetmete sotsiaalkavade koostamisel arvesse

äärepoolseimate piirkondade eripära, kajastades nendes nõuetekohaselt

äärepoolseimate piirkondade piiranguid ja konkreetseid investeerimisvajadusi kõige

haavatavamate rühmade jaoks.

•Käivitab uue noorteprojekti, et toetada äärepoolseimate piirkondade noorte või

noorteorganisatsioonide juhitavaid väikesemahulisi projekte, tuginedes 2023. aastal

(29) SWD(2026) 771 final.

(30) COM(2026) 650 final.

14

loodud eelmisest toetuskavast saadud kogemustele ja lisades valitud projektide jaoks

mentorlus-/juhendamiskava.

•Toetab riiklikke ja piirkondlikke ametiasutusi, et suurendada eluasemete pakkumist

ning parandada sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete kättesaadavust,

kaasata investeeringuid, edendada reforme ja kaitsta kõige haavatavamaid, nagu on

kirjeldatud Euroopa taskukohaste eluasemete kavas.

4. EDASISED SAMMUD: TUGEVAM PARTNERLUS ELI ÄÄREPOOLSEIMATE

PIIRKONDADEGA

Äärepoolseimate piirkondade arengu ambitsioonikamat visiooni toetab ka tugevam

partnerlus Euroopa Komisjoni, nende piirkondade ja vastavate liikmesriikide vahel.

Kõnealune partnerlus keskendub tugevdatud koostööle ja peamistele algatustele, mille

eesmärk on tagada ELi toimimise lepingu artikli 349 süstemaatilisem kohaldamine ning

suurendada teadlikkust ja tehnilist tuge, et võimaldada olemasoleva regulatiivse

paindlikkuse ja rahastamisvõimaluste täielikku ärakasutamist.

4.1. Kehtivatest ELi õigusaktidest tulenevate probleemide lahendamine:

õigusaktide pakett

ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaldamine on näidanud, et ELi poliitikavaldkondades

on ambitsioonikuse, järjepidevuse ja tõhususe tase erinev. Sidusrühmad ja ametiasutused

riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil on neid puudusi konsultatsioonide käigus esile

tõstnud(31). Lisaks näitavad hiljutised uuringud ja aruanded(32) ELi toimimise lepingu

artikli 349 süstemaatilisema kohaldamise võimalikku kasu, toetades ELi õigusaktide,

fondide ja programmide paremat kohandamist äärepoolseimate piirkondade konkreetsete

piirangutega.

Selle olukorra lahendamiseks võtab komisjon meetmeid teatavates valdkondades, mis

võivad takistada kõnealuste piirkondade majanduskasvu ja mõjutada nende juurdepääsu

ühtsele turule. Sellega seoses pööratakse erilist tähelepanu ELi õigusaktide

proportsionaalsele ja järjepidevale kavandamisele ja rakendamisele, jätkates samal

ajal jõupingutusi nende teemade süvalaiendamiseks ELi poliitikavaldkondadesse.

Komisjon pöörab nendele probleemidele erilist tähelepanu, eelkõige konkreetsete

meetmete kaudu tulevastes asjakohastes seadusandlikes ettepanekutes ja muudes

algatustes sellistes valdkondades nagu riigiabi, väikesemahulise kalalaevastiku

uuendamise toetamine, transport, ränne ja juurdepääs eluasemele. Käesolevale teatisele

lisatud õigusaktide pakett on oluline esimene samm selle lähenemisviisi rakendamise

pidevas protsessis. Selles pakutakse välja esimesed sihipärased kohandamismeetmed,

sealhulgas vabastused ja erandid ELi õiguslikest nõuetest või nende kohandamine.

Need meetmed võivad tuua käegakatsutavat kasu nendes piirkondades elavatele

inimestele, samuti ettevõtjatele (sealhulgas VKEdele) ning kohalikele ja piirkondlikele

omavalitsustele.

(31) Sihipärased konsultatsioonid äärepoolseimate piirkondade juhtide ja asjaomaste ministritega 2025.

aasta mais ning tagasisidekorje, mis avaldati 17. novembril 2025 ja lõpeb 12. jaanuaril 2026.

(32) Aruanne äärepoolseimaid piirkondi käsitleva 2022. aasta teatise rakendamise kohta, komisjoni

uuringud elamistingimuste ja põhiteenuste kättesaadavuse kohta äärepoolseimates piirkondades,

OECD aruanded üleilmsete väärtusahelate kohta ja üksikute piirkondade aruanded.

15

Õigusaktide pakett hõlmab peamisi poliitikavaldkondi, mis määrati kindlaks

ametiasutuste ja sidusrühmadega peetud konsultatsioonide ja teabevahetuse käigus. Pakett

koosneb kahest õigusaktist: i) nõukogu määruse ettepanek ning ii) nõukogu otsuse

ettepanek.

Õigusaktide paketti kuuluvad järgmised ettepanekud.

• Maksundus: muuta dokimaksu käsitlevat nõukogu otsust,(33) lihtsustamaks

Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade suhtes kohaldatavat maksustamise

erikorda, et võimaldada maksuvabastuse tingimustele vastavate toodete loetelu

viivitamatut ajakohastamist ja lühendada nõukogu otsustusprotsessi.

• Metsandus: muuta raadamist käsitlevat ELi määrust,(34) et näha ette erand selle

nõuetest asjaomaste toodete puhul, mida toodetakse ja tarbitakse Prantsuse

Guajaanas.

• Põllumajandus: muuta määrust, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine

turukorraldus,(35) et laiendada ühise põllumajanduspoliitika raames

toetuskõlblikkust troopilistele toodetele (nt maniokk, kollajuur).

• Kalandus:

o muuta ühise kalanduspoliitika määrust,(36) et lükata Mayotte’i

püügivõimsuse ülempiiri kehtestamise tähtaeg edasi 31. detsembrini 2030;

o muuta ühepoolsete tariifikvootide määrust,(37) et anda ühepoolsed tariifsed

soodustused punakale riffahvenale, mis on püütud ELi mittekuuluvate riikide

laevade poolt Prantsuse Guajaana majandusvööndis ja töödeldud Prantsuse

Guajaanas.

• Ränne: muuta varjupaigamenetluste määrust,(38) et piiril rahvusvahelise kaitse

taotlemise eesmärgil riiki sisenemise otsuse saaks teha muu asutus kui määruse

alusel määratud menetlev ametiasutus, tuginedes varjupaigaasutuse siduvale

arvamusele, kuna need piirkonnad asuvad väljaspool Schengeni ala.

Paketti täiendatakse sobival ajal eraldi õigusaktidega, kui sätted tuleb vastu võtta teiseste

õigusaktidega.

Lisaks sellele teeb komisjon järgmist:

• Lihtsustab mitteloomse toidukauba impordikontrolli Prantsusmaa äärepoolseimates

piirkondades, vaadates läbi komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2126.

• Teeb ettepaneku kehtestada komisjoni delegeeritud õigusaktiga taastuvenergia

direktiivi(39) V lisas äärepoolseimate piirkondade jaoks fossiilkütuste

võrdlusväärtused vedelate biokütuste jaoks.

• Teeb ettepaneku lisada Mauritius jäätmesaadetiste määruse kohase komisjoni

delegeeritud õigusaktiga nende OECD-väliste riikide loetellu, kuhu võib teatavaid

tavajäätmeid taaskasutamise eesmärgil EList eksportida.

(33) Nõukogu otsus 2021/991/EL.

(34) Määrus (EL) 2023/1115.

(35) Määrus (EU) nr 1308/2013.

(36) Määrus (EU) nr 1380/2013.

(37) Nõukogu määrus (EL) 2023/2720.

(38) Määrus (EL) 2024/1348.

(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta.

16

Kõnealune õigusaktide pakett peaks olema osa pidevast protsessist ega välista

täiendavaid meetmeid valdkondlikul tasandil nii komisjoni kui ka ELi kaasseadusandjate

poolt, et tegelda äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste piirangutega.

Üks konkreetne näide on komisjoni hiljuti vastu võetud ettepanek vaadata läbi ELi

heitkogustega kauplemise süsteem, millega pikendatakse kuni 31. detsembrini 2035

kehtivaid lennundus- ja merendusalaseid erandeid, mis hõlmavad lende ja reise

äärepoolseima piirkonna ja sama liikmesriigi teise lennujaama või sadama vahel, samuti

ühendusi sellesse liikmesriiki kuuluvate äärepoolseimate piirkondade sees või vahel.

Komisjon võtab arvesse ka äärepoolseimate piirkondade konkreetseid

jäätmekäitluspiiranguid, võimaldades liikmesriikidel vabastada jäätmete põletamise

käitised nendes piirkondades LHÜde tagastamise kohustusest kuni 31. detsembrini 2035.

Teine näide on ettepanek tugevdada süsiniku piirimeedet,(40) mille puhul

kaasseadusandjad teevad ettepaneku kehtestada äärepoolseimate piirkondade jaoks

mehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel taotleda sihipärast erandit määrusest

tulenevatest kohustustest. Komisjon töötab koos kaasseadusandjatega välja sellise erandi

tingimused ja loodab vastava seadusandliku menetluse kiiret lõpuleviimist.

Lisaks võimaldab komisjoni ettepanek riigihangete õigusakti kohta, millega

kehtestatakse ELi uus riigihangete õigusraamistik, liikmesriikidel kohandada selle

teatavate aspektide kohaldamist äärepoolseimate piirkondade riigihanketurgude

spetsiifiliste probleemidega.

Komisjoni tulevases ettepanekus Euroopa tootemääruse kohta, mille eesmärk on

ajakohastada toote-eeskirju kogu ühtsel turul, võetakse arvesse ka konkreetseid

keskkonna- ja majanduslikke piiranguid, millega äärepoolseimad piirkonnad silmitsi

seisavad. Sellega võimaldatakse kohandada konkreetseid tootenõudeid, kui see on

tõendatavalt vajalik ja proportsionaalne, eelkõige kohalikke tingimusi silmas pidades,

kooskõlas esmaste õigusaktidega, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikliga 349.

Muid äärepoolseimaid piirkondi käsitlevaid ELi õigusakte vaadatakse praegu

valdkondlikult läbi, mis lubab vajaduse korral kindlaks teha, hinnata ja käsitleda

äärepoolseimaid piirkondi mõjutavaid võimalikke probleeme. Allpool on esitatud

konkreetsed näited valdkondlike poliitikameetmete ja õigusaktide kohandamise kohta.

Komisjon teeb järgmist.

•Tagab piisavad ja põhjendatud abivõimalused äärepoolseimates piirkondades, võttes

arvesse nende spetsiifilisi piiranguid, eelkõige üldise grupierandi määruse ning

lennujaamadele ja -ettevõtjatele antavat riigiabi käsitlevate 2014. aasta suuniste

käimasoleva läbivaatamise raames.

•Hindab algatuse „FuelEU Maritime“ määruse(41) 2028. aasta läbivaatamise raames

vajadust pikendada selle alusel äärepoolseimatele piirkondadele praegu tehtavaid

ajutisi erandeid, et säilitada nende territoriaalne järjepidevus ja tagada kooskõla neid

piirkondi käsitlevate erisätetega, mille kohta komisjon tegi ettepaneku ELi

heitkogustega kauplemise süsteemi 2026. aasta läbivaatamise raames(42).

(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/1805, mis käsitleb

taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutamist meretranspordis.

(42) COM(2026) 616 final.

17

•Pöörab kalandus- ja vesiviljelussektoris antavat riigiabi käsitlevate suuniste(43) 2029.

aasta läbivaatamisel erilist tähelepanu äärepoolseimate piirkondade vajadustele.

•Võtab kalanduskontrolli määruse kohaste jälgitavust käsitlevate rakenduseeskirjade

ettevalmistamisel arvesse äärepoolseimate piirkondade erivajadusi.

4.2. Dialoogi tugevdamine ja teadlikkuse suurendamine

Selleks et tagada poliitika tõhusam elluviimine ning optimeerida nende piirkondade

paindlikkust ja võimalusi, tugevdatakse dialoogi komisjoni ning äärepoolseimate

piirkondade ja vastavate liikmesriikide vahel ning lihtsustatakse juurdepääsu teabele.

Selle saavutamiseks võimaldavad erinevad meetmed vahetada korrapäraselt ja

struktureeritumalt teavet peamiste valdkondlike poliitikameetmete kohta ning suurendada

äärepoolseimate piirkondade teadlikkust neid mõjutavatest komisjoni peamistest

algatustest, sealhulgas õigusaktidest, fondidest, programmidest, üritustest ja

projektikonkurssidest(44).

Komisjon teeb järgmist.

• Loob spetsiaalse portaali, mis võimaldab otsest koostööd äärepoolseimate

piirkondadega ja koondab asjakohast teavet järgmise kohta: tagasisidekorje ja

konsultatsioonid tulevaste poliitiliste algatuste, õpikodade, seminaride ja ürituste

kohta, mis pakuvad huvi äärepoolseimatele piirkondadele kõigi ELi

poliitikavaldkondade, õigusaktide ja programmide puhul(45).

• Tugevdab koostööd komisjoni, äärepoolseimate piirkondade ja nende liikmesriikide

vahel, et integreerida kõnealuste piirkondade eripära paremini ELi poliitika

kujundamisse, sealhulgas järgmise kaudu: komisjoni äärepoolseimate piirkondade

töörühm; iga-aastane struktureeritud dialoog; sihipärane teabevahetus ning peamisi

valdkondlikke poliitikasuundi käsitlevad seminarid.

• Teeb koostööd ELi ÜPP võrgustiku ja LEADERi võrgustiku kohaliku

algatusrühmaga, et kaasata nende liikmesriikide esindajaid, kuhu äärepoolseimad

piirkonnad kuuluvad.

Komisjon julgustab äärepoolseimaid piirkondi ja nende liikmesriike tegema

järgmist.

•Kasutama ELi õigusaktides äärepoolseimate piirkondade eripäraga tegelemiseks ette

nähtud paindlikkust ning seadma sisse korrapärased dialoogid riiklike ja

piirkondlike ametiasutuste vahel, et lahendada probleeme ja maksimeerida nende

piirkondade võimalusi.

•Andma aru riiklikul ja piirkondlikul tasandil kavandatud meetmetest ning tegema

kindlaks probleemid, mille puhul ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi koordineeritud

tegevus võiks pakkuda tõhusamaid lahendusi.

(43) Komisjoni teatis „Suunised kalandus- ja vesiviljelussektoris antava riigiabi kohta“ (2023/C 107/01).

(44) Komisjon pidas 21. aprillil 2026 dialoogi rakendamise üle kõigi äärepoolseimate piirkondade

peamiste majandussektorite esindajatega. Eesmärk oli teha kindlaks peamised tõkked ja kitsaskohad,

mis takistavad juurdepääsu ühtsele turule ja ettevõtete koostööd nende geograafilises piirkonnas.

(45) Komisjoni ettepanek (COM(2025) 545 final) sisaldab ühtset portaali kui ühtset juurdepääsupunkti

rahastamisvõimalustele kogu ELi eelarve piires.

18

4.3. Äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste piirangute integreerimine uutesse

algatustesse

Komisjon järgib integreeritud lähenemisviisi paremale õigusloomele nii uute algatuste

ettevalmistamisel kui ka kehtivate algatuste hindamisel. Selles raamistikus ja kooskõlas

teatisega „Lihtsam, selgem ja paremini täidetav ELi normistik“(46) koostab komisjon

vajalikud tõendid ja analüüsi, lähtudes algatuste laadist ja nende eeldatavast mõjust.

See sisaldab eri piirkondadele avalduva erineva mõju analüüsi, kui selline mõju on

olemas. Territoriaalse mõju analüüs võib toetada kohapõhiste riskide, jaotusliku mõju ja

võimalike leevendusmeetmete kindlakstegemist, kui oluline mõju jaotub ebaühtlaselt eri

liiki piirkondadele, näiteks äärepoolseimatele piirkondadele. Nagu parema õigusloome

lähenemisviisile kohane, püüab komisjon varases etapis kindlaks teha, kas tulevasel

algatusel võib olla märkimisväärne ja erinev mõju äärepoolseimatele piirkondadele,

ning võtab seda mõju lõimitult arvesse mõjuhindamisprotsessis;

Selleks et tagada äärepoolseimate piirkondade vaatenurga süstemaatiline

integreerimine komisjoni tulevaste algatuste kavandamisse, vaatab komisjon läbi

äärepoolseimate piirkondadega seotud algatused. Lisaks suurendab komisjon selliste

algatuste nähtavust, mis võivad mõjutada äärepoolseimaid piirkondi, ning motiveerib neid

aktiivselt osalema asjakohastes tagasisidekorjetes ja avalikes konsultatsioonides.

Komisjon teeb järgmist.

•Loob äärepoolseimate piirkondade portaalis eraldi osa „Jaga oma seisukohti“, et

teavitada äärepoolseimate piirkondade sidusrühmi eelseisvatest avalikest

konsultatsioonidest, tagasisidekorjetest ja muudest nende jaoks eriti olulistest

algatustest.

•Võtab kooskõlas parema õigusloome protsessiga oma asjakohastes tegevustes

paremini arvesse äärepoolseimate piirkondade spetsiifilisi piiranguid, sealhulgas

olemasolevate ELi poliitikameetmete stressitestides ja valdkondlike dialoogide abil

algatuste üle, mis on nende piirkondade jaoks eriti olulised.

Komisjon julgustab äärepoolseimaid piirkondi ja nende liikmesriike tegema

järgmist.

•Vastama tagasisidekorjetele ja avalikele konsultatsioonidele komisjoni algatuste

kohta, mis võivad mõjutada äärepoolseimaid piirkondi.

•Hoiatama komisjoni varakult tulevaste ELi algatuste võimaliku negatiivse mõju eest,

põhjendades seda andmete ja teabega.

4.4. ELi poliitika, fondide ja programmide mõju maksimeerimine

äärepoolseimates piirkondades

EL on järjepidevalt toetanud äärepoolseimaid piirkondi, suurendades aastatel 2021–

2027(47) ühtekuuluvus-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika ning fondide raames

märkimisväärselt konkreetseid ELi rahalisi vahendeid.

(46) COM(2026) 380 final.

(47) ELi 2021.–2027. aasta eelarves on komisjon ühtekuuluvus-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika

vahenditest äärepoolseimate piirkondade jaoks eraldanud 16 miljardit eurot, mida on oluliselt rohkem

kui 2014.–2020. aastal eraldatud 13 miljardit eurot.

19

Ühtekuuluvuspoliitika ja rahastamine on jätkuvalt väga olulised, et vähendada

erinevusi, tõsta elatustaset ja luua seeläbi tingimused, mis julgustavad inimesi nendesse

piirkondadesse jääma, tagades oma kodanikele õiguse jääda kohta, mida nad nimetavad

koduks. See aitab parandada elutähtsaid teenuseid ja ühendatust, sealhulgas ELi

investeeringuid lennujaamadesse ja digitaalsesse ühenduvusse, samuti haridust,

tööhõivet ning innovatsiooni ja tehnoloogiat, keskendudes VKEdele.

Ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise raames on enamik äärepoolseimaid piirkondi

suurendanud investeeringuid ELi peamistesse strateegilistesse prioriteetidesse, sealhulgas

taskukohastesse eluasemetesse, veekerksusse, energiasüsteemi ümberkujundamisse ning

kaitsesse ja julgeolekusse (nt sadamate ja lennujaamade kahesuguse kasutusega taristu).

POSEI programmiga toetatakse kohalikku põllumajandust põllumajandustootjatele

makstavate otsetoetuste, turu stabiliseerimise, töötlemise, lisaväärtuse loomise ja

tarneahela parandamise kaudu, samal ajal kui Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondi (EAFRD) abil edendatakse maapiirkondade ajakohastamist,

kestlikkust ja konkurentsivõimet. Kalanduse valdkonnas saab Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) toetada äärepoolseimate piirkondade

ettevõtjaid, aidates hüvitada nende täiendavaid tegevuskulusid ning edendades kestlikku

kalapüüki, vesiviljelust ja sinimajanduse kasvu, tasakaalustades samas majandusarengut

mere elurikkuse kaitsega.

Selleks et maksimeerida ELi vahendite mõju äärepoolseimates piirkondades, on oluline

tugevdada haldus- ja projektiarendussuutlikkust, parandada juurdepääsu

konkurentsipõhistele ELi programmidele, edendada koostoimet eri rahastamisallikate

vahel ja hõlbustada tõhusat rakendamist. Selle saavutamisel on keskse tähtsusega tugev

koostöö kõigil valitsemistasanditel ja iga piirkonna vajadustele kohandatud

eksperditeadmised.

4.4.1 Vajadus suurema haldus- ja tehnilise suutlikkuse järele

Selleks et maksimeerida ELi vahendite mõju äärepoolseimates piirkondades, on väga

oluline teha tihedat koostööd kõigil valitsemistasanditel ning arendada eksperditeadmisi,

mis on kohandatud iga piirkonna ainulaadsetele vajadustele. Tegelda tuleb struktuuriliste

puudustega mõnes äärepoolseimas piirkonnas, eelkõige seoses haldus- ja tehnilise

suutlikkusega, et rakendada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaid fonde ja arendada

projekte. Lisaks on oluline tõhustada projektide kavandamist ja eksperditeadmisi, et

töötada välja tegelikele vajadustele kohandatud kvaliteetsed projektid, meelitada ligi

avaliku ja erasektori investeeringuid ning rakendada tõhusalt keerukaid projekte.

Komisjoni 2022. aasta äärepoolseimate piirkondade strateegiaga võeti kasutusele

nõustamisvahend, mis on mõeldud üksnes nendele piirkondadele, et vastata nende

konkreetsetele vajadustele. See taotluspõhine nõustamisvahend aitas neil ellu viia

vajalikke reforme ja investeeringuid, kasutada ära koostöövõimalusi ELi programmides ja

parandada oma haldussuutlikkust.

2023. aastal rahastati tehnilise toe instrumendist Prantsusmaa äärepoolseimate

piirkondade jaoks mõeldud OECD projekti,(48) mis hõlmas riiklikku ja piirkondlikku

tegevuskava ning vahendeid, et hõlbustada osalemist ELi konkurentsipõhistes

programmides. Lisaks saavad liikmesriigid ja äärepoolseimad piirkonnad kasutada

ühisabi Euroopa piirkondade projektide toetamiseks (JASPERS), et suurendada

(48) „ELi programmide parem kasutuselevõtt otsese ja kaudse eelarve täitmise raames äärepoolseimates

piirkondades“ – tehnilise toe instrument 2023.

20

tehnilist suutlikkust suuremahuliste transpordi-, energia-, jäätme- ja reoveekäitlus- ning

innovatsiooniprojektide arendamiseks.

Äärepoolseimate piirkondade spetsiifiliste rahastamis-, haldus- ja tehniliste vajaduste

rahuldamiseks on oluline edendada pidevat dialoogi ja koostööd, mis võimaldab vahetada

parimaid tavasid ja uuenduslikke lahendusi ELi vahendite tõhusaks kavandamiseks ja

rakendamiseks. Osaliselt saavutatakse see selliste meetmete kaudu nagu eespool nimetatud

spetsiaalne äärepoolseimate piirkondade portaal ja temaatilised seminarid, kuid vaja

on ka täiendavaid algatusi, et suurendada suutlikkust mitmesuguste ELi programmide ja

fondide puhul.

Komisjon teeb järgmist.

• Võtab äärepoolseimate piirkondade jaoks kasutusele täiustatud nõustamisvahendi, et

pakkuda täiendavat toetust ja soovitusi. Nõustamisvahend pakub sidusrühmadele

kohandatud teenuste ühtlustatud kogumit, lihtsustatud taotlusprotsessi ja aitab

kasutada muid vahendeid.

• Edendab olemasolevate vahendite pakutavaid võimalusi, et toetada äärepoolseimate

piirkondade haldusasutusi ja võimalikke ELi rahaliste vahendite saajaid (nt TAIEX,

FI Compass, aruka spetsialiseerumise platvorm, Green Assist).

• Töötab välja kohandatud meetmed, et suurendada suutlikkust korraldusasutuste

tasandil, näiteks katseprojekt ühtekuuluvuspoliitika juhtimis- ja kontrollisüsteemis

vajalike oskuste ligimeelitamise, arendamise ja säilitamise parandamiseks.

• Edendab äärepoolseimate piirkondade väiksemate organisatsioonide osalemist

programmides „Euroopa horisont“, „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“ ning muudes

asjakohastes konkurentsipõhistes programmides, pakkudes konkreetseid

toetusmeetmeid, nagu kontaktide loomise hõlbustamine ja võrgustikes osalemise

edendamine, ning kättesaadavamaid projektivorme (nt tugevdatud mentorlus ja

ettevalmistavad külastused programmi „Erasmus+“ ja programmi „Euroopa

horisont“ projekti NCP_WIDERA.NET raames).

Komisjon julgustab äärepoolseimaid piirkondi ja nende liikmesriike tegema

järgmist.

• Eraldama piisavalt vahendeid ja eksperditeadmisi ELi programmide ja fondide

tõhusaks rakendamiseks nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil, mida toetavad

liikmesriikide jõupingutused haldus-, analüütilise ja tehnilise suutlikkuse

suurendamiseks.

• Otsima aktiivselt võimalusi ELi, riiklike ja piirkondlike fondide ja programmide

koosmõjuks, eelkõige ELi uue pikaajalise eelarve (mitmeaastane finantsraamistik

2028–2034) ettevalmistamisel.

• Kasutama täiel määral ära olemasolevaid ELi vahendeid, et suurendada piirkondade

haldus- ja tehnilist suutlikkust (nt TAIEX-REGIO Peer2Peer+, JASPERS).

• Kiirendama ELi vahendite kasutuselevõttu ja maksimeerima nende mõju

programmitöö perioodil 2021–2027, sealhulgas kasutades kõiki

lihtsustamisvõimalusi (nt kuludega sidumata rahastamine ja lihtsustatud

kuluvõimalused).

21

4.4.2 Järgmine mitmeaastane finantsraamistik (2028–2034)

Praegu on toetus äärepoolseimatele piirkondadele jaotatud mitme ELi fondi vahel ja

koordineerimine on vähene. Komisjoni ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku 2028–

2034 kohta,(49) mida praegu arutatakse Euroopa Parlamendis ja nõukogus, võetakse uue

finantsstruktuuri keskse osana kasutusele riikliku ja piirkondliku partnerluse kavad,

milles on ühendatud struktuuriinvesteeringud ja peamised reformid. Äärepoolseimatel

piirkondadel ja nende liikmesriikidel on suurem vastutus oma eesmärkide, vahe-

eesmärkide, sihtide ja väljundite seadmisel ELi vahendite rakendamiseks. Liikmesriikide

kohustused oma äärepoolseimate piirkondade ees seoses konkreetsete reformide ja

investeeringutega on siiski tihedalt seotud ELi strateegiliste prioriteetidega, suurendades

seeläbi ELi vahendite mõju.

Riikliku ja piirkondliku partnerluse fondi(50) ettepanekus tunnistatakse äärepoolseimate

piirkondade ees seisvaid spetsiifilisi probleeme,(51) nõudes asjaomastelt liikmesriikidelt

äärepoolseimate piirkondade piirangute käsitlemise meetmete lisamist oma riikliku ja

piirkondliku partnerluse kavadesse. Kooskõlas tänaste sekkumistega võimaldavad riikliku

ja piirkondliku partnerluse kavad võtta meetmeid sellistes valdkondades nagu toiduga

kindlustatus, eluase, transport ja digitaalne ühendatus, energeetika, vesi, jäätmekäitlus,

haridus ja oskused, ränne, kliimamuutused, keskkonnakaitse, tervishoid ja majandusareng,

sealhulgas sinimajandus. Kõige olulisem on see, et riiklike ja piirkondlike partnerluse

kavadega nähakse ette integreeritud raamistik selliste meetmete kavandamiseks, mis

hõlmavad struktuuriinvesteeringuid ja kompenseerivat toetust ühtekuuluvus- ning ühise

põllumajandus- ja kalanduspoliitika raames.

Liikmesriikidel oleks paindlikkus oma riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade

koostamisel ning nad võiksid lisada eraldi peatüki äärepoolseimate piirkondade meetmete

kohta. Partnerluspõhimõte jääb riiklike ja piirkondlike partnerluse kavade keskmesse

ning äärepoolseimatel piirkondadel on võimalus säilitada oma roll korraldusasutustena ja

jätkata otsesuhtlust komisjoniga.

Liikmesriike ja piirkondi julgustatakse juba alustama oma kavade koostamist ning

komisjon on valmis neid vajaduse korral abistama ja protsessis osalema. Kogu protsessi

jooksul ja kavade hindamisel tagab komisjon, et äärepoolseimate piirkondade eripära

võetakse piisavalt arvesse ning et nad kaasatakse asjakohaste meetmete kavandamisse ja

saavad piisavat toetust oma ainulaadsete probleemide lahendamiseks.

Lisaks riikliku ja piirkondliku partnerluse kavadele sisaldab komisjoni ettepanek Euroopa

Konkurentsivõime Fondi kohta eesmärki kasutada ära äärepoolseimate piirkondade

potentsiaal geostrateegiliste tugipunktidena, sealhulgas toetades nende VKEsid, kuna

VKEd on nende piirkondade peamine ettevõtlusstruktuur. Komisjon püüab selle

prioriteedi raames toetada äärepoolseimate piirkondade aktiivset osalemist, korraldades

tulevaste konkurentsivõime fondi programmide käigus mitmeid asjakohaseid virtuaalseid

seminare.

(49) ELi eelarve aastateks 2028–2034.

(50) 2025/0240(COD) – Ettepanek määruse kohta, millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja

territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku

fond aastateks 2028–2034 ning muudetakse määrust (EL) 2023/955 ja määrust (EL, Euratom)

2024/2509 – COM(2025) 565/2, 16.7.2025.

(51) Kooskõlas komisjoni määruse ettepaneku (millega kehtestatakse ELi piirkondliku ja riikliku

partnerluse kava) VI jaotise sätetega.

22

Tulevase instrumendi „Globaalne Euroopa“ määruse, Interregi, ülemeremaade ja -

territooriumide, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise otsuse ning riikliku ja

piirkondliku partnerluse kavade rahastamise omavahelist seotust tugevdatakse alates

programmitöö perioodi algusest. See optimeerib äärepoolseimate piirkondade

integreerimist oma naabruskonda.

Äärepoolseimate piirkondade eripära (nt nende turgude ja projektide väiksem maht) võib

kaasa tuua suuremad kulud ja raskused juurdepääsul erasektori rahastamisele, mis

omakorda mõjutab nende konkurentsivõimet ja investeerimissuutlikkust. Need

turutingimused ja -tõrked tuleks nõuetekohaselt kindlaks teha, kuna rahastamisvahendite

kasutamise laiendamine on avaliku ja erasektori täiendavate ressursside tagamiseks

keskse tähtsusega, võttes eelkõige arvesse järgmise mitmeaastase finantsraamistikus

kavandatud paindlikkust.

Komisjon teeb järgmist.

• Töötab välja kohandatud meetmed (nt koolitused ja seminarid projektide

kavandamise ja fondide rakendamise kohta uue mitmeaastase finantsraamistiku,

sealhulgas riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade raames, ning rakendusnõuete

kohta).

• Korraldab asjakohasel juhul äärepoolseimate piirkondade ametiasutustele ja

sidusrühmadele spetsiaalseid seminare, et jagada teavet Euroopa Konkurentsivõime

Fondi, Euroopa ühendamise rahastu,(52) programmi „Euroopa horisont“, programmi

„Erasmus+“ ja AgoraEU pakutavate võimaluste kohta mitmeaastases

finantsraamistikus 2028–2034, kui see on vastu võetud.

• Hindab, kas iga asjaomase liikmesriigi riikliku ja piirkondliku partnerluse kavas

võetakse piisavalt arvesse äärepoolseimate piirkondade erivajadusi, sealhulgas

vajadust suurendada haldussuutlikkust.

• Hindab turutõrgete olemasolu seoses rahastamisele juurdepääsuga äärepoolseimates

piirkondades ja edendab seejärel kohandatud finantstooteid eelarve jagatud täitmise

raames koos eriabiga sidusrühmadele.

Komisjon innustab asjaomaseid liikmesriike ja äärepoolseimaid piirkondi tegema

järgmist.

• Tagama, et äärepoolseimad piirkonnad saaksid riikliku ja piirkondliku partnerluse

kavadest täit kasu, määrates kindlaks nende peamised reformi- ja

investeerimisprioriteedid ning võttes arvesse Euroopa poliitika võrdlusraamistikku,

sealhulgas Euroopa poolaasta riigipõhiseid soovitusi ja muid asjakohaseid

dokumente.

• Tugevdama äärepoolseimate piirkondade haldussuutlikkust ning tagama piisavad

inimressursid, rahalised vahendid ja eksperditeadmised, et toetada ELi vahendite

õigeaegset, tõhusat ja tulemuslikku rakendamist.

• Kasutama ära tehnilist abi, et toetada tulevaste ELi programmide täielikku

rakendamist mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 raames.

• Kaaluma rahastamisvahendite kasutamist täiendavate erasektori vahendite

kaasamiseks, et maksimeerida ELi fondide mõju.

(52) Connecting Europe Facility - European Commission.

23

5. KOKKUVÕTE

Äärepoolseimatel piirkondadel on Euroopa Liidus kasvav strateegiline tähtsus, eriti

praeguses geopoliitilises kontekstis. Nende strateegilised asukohad annavad ELile

ainulaadse võimaluse laiendada oma kohalolekut ning tugevdada positsiooni ja mõju

üleilmse osalejana. Komisjon on endiselt täielikult pühendunud äärepoolseimate

piirkondade ja Mandri-Euroopa elatustaseme ja arengu vahelise lõhe ületamisele.

Komisjon soovib suurendada toetust püsivate probleemide lahendamiseks, et kõnealused

piirkonnad saaksid jõudsalt areneda, kasutades ära oma ainulaadseid eeliseid.

Selleks esitatakse käesolevas teatises üldine visioon, kuidas tugevdada ELi suutlikkust

vastata nende piirkondade spetsiifilistele vajadustele järjepidevamal ja ambitsioonikamal

viisil. Visiooni aluseks on koostöö liikmesriikidega, et saavutada märkimisväärset sotsiaal-

majanduslikku edu kooskõlas ELi laiemate eesmärkidega – ühtsus, jõukus ja strateegiline

autonoomia. Äärepoolseimate piirkondade mõjuvõimu suurendamiseks on strateegia

eesmärk luua ka tugevam partnerlus komisjoni, äärepoolseimate piirkondade ja vastavate

liikmesriikide vahel, et tagada ELi toimimise lepingu artikli 349 süstemaatilisem

rakendamine.

Strateegia peamise tulemusena kavatseb komisjon vastu võtta esimese õigusaktide paketi

äärepoolseimate piirkondade jaoks. See ei ole ühekordne tegevus, sest õigusaktide paketi

tõhusust kontrollitakse korrapäraselt. Muude oluliste tulemuste hulka kuuluvad meetmed

dialoogi tugevdamiseks ja selle tagamiseks, et äärepoolseimaid piirkondi võetaks

asjakohastes tulevastes ELi algatustes nõuetekohaselt arvesse, samuti meetmed, mis

loovad eeldused nende haldus- ja tehnilise suutlikkuse parandamiseks. Kõnealused

meetmed võimaldavad äärepoolseimatel piirkondadel maksimeerida mitmeaastase

finantsraamistiku 2028–2034 pakutavaid võimalusi.

Komisjon jälgib tähelepanelikult strateegia ja selle prioriteetsete meetmete rakendamist,

tehes koostööd äärepoolseimate piirkondade ja vastavate liikmesriikidega, et muuta

uuendatud ambitsioon käegakatsutavateks tulemusteks. Tugevamad ja vastupidavamad

äärepoolseimad piirkonnad tugevdavad liitu tervikuna – selle ühtekuuluvust ja

konkurentsivõimet, suutlikkust kriisidele vastu pidada ja neile reageerida ning võimet

edendada oma huve ja väärtusi maailmas.