EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Strasbourg, 15.9.2026 COM(2026) 970 final

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN

PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL

COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

Fair Labour Mobility Package

1

1. A more integrated single market with fair, simple and modern rules to foster fair

labour mobility

The single market, with its four freedoms, is a cornerstone of our European Union. Far more

than a set of rules, it represents a promise of shared prosperity, allowing every individual,

worker and business to reach and value their full potential, while providing the maximum level

of protection necessary to ensure fair competition and the security of rights across borders.

Cross-border labour mobility and cross-border provision of services in the EU benefit

individuals, economies and societies as a whole. The right of free movement of EU citizens,

which allows people to live, work and study across the EU, is supported by almost 90% of

Europeans1. Today, around 14 million EU citizens live or work long term in another Member

State, alongside 1.9 million cross-border workers and 3.64 million posted workers2. These are

not abstract numbers. They are nurses in hospitals and care centres, engineers supporting clean-

tech projects, construction workers helping deliver housing and infrastructure, drivers and

seafarers keeping supply chains moving, seasonal workers assisting with the harvest or working

in the tourism sector, pilots, cabin crew and air traffic controllers ensuring continuity of flights,

ICT specialists bringing critical skills to the EU’s digital economy, and artists and cultural

professionals enriching Europe’s cultural landscape.

And yet a recent Eurobarometer shows that, while 18% of respondents would like to work

abroad, only 3.9% of EU citizens are currently mobile workers3. This gap signals that interest

is high, but barriers remain strong.

For many individuals, the obstacles hindering them from working abroad are practical. A

person who has trained as an architect, electrician or teacher, in one Member State may still

face delays, costly and cumbersome procedures, lack of information or legal uncertainty when

trying to have their qualifications recognised in another Member State to access a regulated

profession. In other situations, where recognition of a qualification is not formally required to

access jobs, people may fear that their skills and experience are not properly understood and

valued when moving to another Member State. A person intending to work abroad may also

struggle to understand how their social security rights, pension contributions or access to social

benefits – including support services to enable persons with disabilities to participate in

employment – will be regulated and protected. These difficulties can discourage mobility

before it even begins4.

1 Citizenship and democracy - December 2023 - - Eurobarometer survey 2 Annual Report on Intra-EU Labour Mobility, 2025 Edition. 3 ‘Mobile workers’ refers here to individuals working in a Member State other than the country of origin,

independent of the duration of that work and the country of residence. This includes posted workers, seasonal

workers and frontier (cross-border) workers. 4 Further practical challenges persist and need to be addressed: language barriers, insufficient access to transport

and transport possibilities, difficulties in finding affordable housing and access to civil administrative procedures.

Mobile workers also need fair access to financial services, and taxation systems lack transparency and ease of use

across borders.

2

At the same time, overqualification and skill mismatches remain persistent, especially among

EU mobile workers and third-country nationals5. Too often in cross-border situations, people

with strong qualifications end up in jobs below their skill level simply because their diplomas,

professional experience or skills are not properly understood, recognised or trusted in another

Member State. An experienced engineer may spend months in a lower-skilled role while

waiting for paperwork; a fully qualified healthcare worker – whether moving between Member

States or arriving from a third country - may be unable to practise because recognition

procedures are too slow, costly or cumbersome; and the skills of a graphic designer may not be

valued in other Member States, leading to lower pay levels for mobile workers compared with

nationals of the host Member State. This is a loss for the individual, for the employer and for

the European economy.

Amid persistent labour shortages, businesses encounter the same barriers and benefit only

partially from the potential of our single market. For employers, especially small and medium-

sized enterprises (SMEs), recruiting from abroad is still overly complex, slow and costly. A

technology startup or scaleup trying to hire a specialist from another Member State or a hospital

trying to fill critical nursing shortages by hiring qualified professionals from a third country

may face delays linked to unnecessary procedures for recognising qualifications or burdensome

paperwork. These barriers hold back the single market and weaken the EU’s capacity to

compete globally.

As highlighted in the Draghi and Letta reports, labour mobility is not only a fundamental

freedom, but also a strategic asset for the EU’s competitiveness, resilience and convergence.

Labour mobility brings clear economic benefits and can help mitigate the EU’s demographic

challenges6as it creates opportunities not only for those who move, but also for those who

choose to stay or return to their home regions, helping ensure that mobility contributes to

balanced development and convergence across the Union. It helps employers find the skilled

workers they need, supports productivity growth and can raise income across the wider

workforce. This matters even more as the EU faces growing labour and skills shortages7 in

sectors central to competitiveness and security: agriculture and fisheries, construction, health

and care, transport, digital industries, clean technologies, defence and space supply chains.

But crucially, labour mobility must also be fair. It must be underpinned by social security and

labour rights’ protection, and by a steadfast commitment to equality, non-discrimination and

fair recruitment, ensuring a genuine level playing field for mobile workers, local workforces

and the enterprises that hire them.

Yet mobile workers, including third-country nationals, are exposed to abuses and violation of

their rights, while the companies that play by the rules are undercut by those that do not. Despite

5 The overqualification rate among EU workers employed in their own country stood at 20.8% in 2023. For

mobile EU citizens and third-country nationals, the equivalent rates were 31.4% and 39.8%, respectively.

Source: Eurostat (online data code lfsa_eoqgan). 6 European Commission: Joint Research Centre, Biagi, F., Deuster, C. and Natale, F., A Demographic

Perspective on the Future of European Labour Force Participation, Publications Office of the European Union,

Luxembourg, 2025, JRC141153 7 Labour shortages and surpluses in Europe - EURES (EURopean Employment Services).

3

the existing legislation on the posting of workers and social security coordination, cross-border

enforcement remains a challenge, and administrations are not cooperating to their full potential.

Lower levels of transparency and long subcontracting chains can increase the risk of gaps in

the protection of workers and may distort competition between companies. Examples include

undeclared work, including the employment of illegally staying third-country nationals,

underpayment, poor application of occupational health and safety rules, labour exploitation,

trafficking risks, discrimination. Enforcement is hampered by limited awareness of labour

rights and barriers to reporting abuses and accessing effective remedies and on the side of

public authorities by fragmented procedures, limited access to timely and reliable information,

and insufficient interoperability for checks. These gaps make it harder to exchange information

swiftly and to detect and tackle abusive practices, including fraud while compliant employers

face repeated, duplicative controls.

EU citizens should be able to live, study, work, train and retire anywhere in the EU as easily as

they can in their own country, knowing that their skills can be fully leveraged and their social

rights protected, including when returning to their countries of origin8. Fair labour mobility

should facilitate mobility in all directions, including return mobility, allowing people to bring

the experience and opportunities gained elsewhere back to their home regions.

For the EU to remain competitive, it is also key to make it more attractive to third-country

talent in sectors facing shortages. Businesses complying with the rules should benefit from

proportionate administrative procedures, clearer information and simpler checks. And public

administrations should be able to apply and enforce rules and procedures more efficiently,

thanks to better information exchange and digital tools.

With the ‘One Europe, One Market’ roadmap9, the EU has made a commitment to make

decisive progress on completing the single market by the end of 2027. The Fair Labour

Mobility Package is a response to the above presented challenges. The European Council of

March 2026 asked for measures to ‘enhance free movement of workers by improving mutual

recognition of professional qualifications and strengthening the portability of qualifications and

skills across national borders, including through digitalisation and interoperability’. It answers

repeated calls from Member States10, the European Parliament11 and the European Economic

and Social Committee12, and builds on extensive consultation with all relevant stakeholders13.

8 In 2023, the number of returnees increased by 7% from 713 000 in 2022 to 759 000 - Annual report on intra-

EU labour mobility (edition 2025). 9 One Europe, One Market Roadmap - European Commission 10 E.g. The European Council of March 2026 asked for measures to ‘enhance free movement of workers by

improving mutual recognition of professional qualifications and strengthening the portability of qualifications

and skills across national borders, including through digitalisation and interoperability’. Fair labour mobility has

been indicated as a main priority by all recent Presidencies of the Council of the EU. 11 European Parliament resolution of 20 May 2021 on impacts of EU rules on the free movements of workers and

services: intra-EU labour mobility as a tool to match labour market needs and skills, European Parliament

resolution of 18 January 2024 on the revision of the European Labour Authority mandate (2023/2866(RSP)). 12 Opinion on a clear EU framework for the posting of third-country nationals 13 An implementation dialogue with Executive Vice-President Mînzatu took place on 16 September 2025. Further

consultation activities are described in the impact assessments preparing the initiatives part of this package.

4

The proposal to revise the mandate of the European Labour Authority will strengthen

enforcement and access to information, improve cooperation between administrations and

cross-border checks. The proposal for a European Social Security Pass will improve the

functioning of social security coordination rules thanks to digitalisation. The Skills Portability

Initiative will make it easier to transfer qualifications and skills across borders and simplify

recognition procedures. It will contribute to a genuine single market for talent in which workers

and professionals can put their skills to use across the entire EU, and businesses can more easily

employ the qualified workforce they need to remain competitive.

The Fair Labour Mobility Package complements key strategic sectoral initiatives, such as in

the domains of aviation, maritime transport14, ports15, agriculture16 or research17. In line with

the EU Startup and Scaleup Strategy18, it will support talent attraction and retention,

particularly important for deep tech. The package also supports Choose Europe for Science by

helping attract and retain global research and innovation talent. It will furthermore contribute

to the broader framework for the EU Inc. proposal to enable innovative companies to operate

under a single, harmonised set of EU-wide rules. In addition, as indicated in the

Communication 'Towards a 28th regime for EU companies', the Commission will prepare in

2027 a legal proposal to allow fully fledged cross-border telework for startups and scaleups

across the Union19. Finally, the package goes also hand in hand with the Right to Stay strategy:

labour mobility is both a right and an opportunity, but people should also have the freedom to

stay – with the possibility to build a good life and career in their home region if they wish.

Equally, those who move should have genuine opportunities to return and put their experience

to use in their home regions. Facilitating fair mobility, including return mobility, can therefore

also contribute to territorial cohesion and help ensure that all regions can benefit from the

opportunities offered by the Single Market.

Taken together, these measures will facilitate implementation and enforcement of EU rules in

line with the European Pillar of Social Rights20 while giving a strong new impulse to fair labour

mobility in the EU. They will create more opportunities for individuals; stronger protection for

workers; easier access to talent, simpler procedures and lower administrative burdens for

businesses. Above all, the package reflects a simple conviction: if the EU wants a stronger and

more competitive economy, it must make the freedom to move, work and provide services fair

and simple in practice, not just in principle.

2. Modernising and simplifying social security coordination

The EU’s long-standing rules on the coordination of social security systems ensure that

individuals can live, work, retire and move freely across Europe while maintaining their social

security rights. This is simply the core of EU integration. The latest and long-awaited revision

14 EU Industrial Maritime Strategy, COM(2026)111 final. 15 EU Ports Strategy, COM(2026)112 final. 16 i.e. social conditionality in Common Agricultural Policy legislation 17 With the forthcoming European Research Area (ERA) Act 18 COM(2025) 270, 28.5.2025 19 COM(2026) 320, 18.3.2026 20 Communication on the European Pillar of Social Rights, COM(2026) 650 final

5

of the EU rules on social security coordination, provisionally agreed in April 2026, delivers a

more modern, fair and effective framework that strengthens protection for workers while

reducing unnecessary administrative burden and legal uncertainty for companies operating

across borders.

At the same time, EU labour markets have been undergoing a further structural transition over

the past decade, bringing about a need for further modernisation, simplification and

clarification of the rules. Building on the improvements of the latest revision, a new initiative

should respond to emerging realities, such as high mobility among certain groups of workers,

for example those who are on short term assignments, requiring frequent job changes, those

who are highly mobile without having a stable workplace in one Member State (e.g. digital

nomads), and those who frequently change employment status. This poses the question of

where social security contributions are to be paid and collected. In terms of risks, material

preoccupations are the potential exposure to double contributions and the loss of accumulated

rights for workers; legal uncertainty on applicable legislation for employers; and circumvention

of rules and fraud for administrations.

An increasing number of self-employed persons are active cross-border, sometimes in several

Member States. In most cases, these are legitimate activities for which applicable legislation

should be established swiftly. However, this has also been associated with risks for

misclassification of self-employed status, undeclared or underdeclared activities, and other

forms of fraud.

Moreover, there is demand from Member States for mechanisms that further reinforce checks

and monitoring to fight abuses, including via increased administrative cooperation and

automatic data exchange. This relates in particular to activation or job placement measures

applicable to individuals exporting their social security benefits – notably unemployment

benefits – to another country. The latest revision of the rules on social security coordination,

provisionally agreed in April 2026, already introduces strengthened rules on reporting and

mutual cooperation between countries to communicate changes in employment status of the

person concerned. The European Commission will propose improvements to data exchanges

between the institutions within the Electronic Exchange of Social Security Information system

(EESSI) to that end. The next step should be exploring a further strengthening of the

cooperation and data exchange, notably through structural automatic data exchange on work

resumption and activation take-up.

In 2027, the Commission will therefore present a proposal for further simplification and

modernisation of the EU rules on the coordination of social security systems.

3. Improving enforcement of the rules and ensuring information for all

3.1. Strengthening the European Labour Authority

Since its creation in 2019, the European Labour Authority (ELA) has been a cornerstone in

ensuring fair labour mobility within the EU. This was confirmed by the Commission’s 2025

evaluation of the Authority. However, that same evaluation identified a need to further

strengthen ELA’s strategic and operational capacity.

6

As part of this package, the Commission has therefore adopted a proposal for a targeted

revision of the European Labour Authority Regulation.

A stronger role for ELA will help the Commission and Member States to achieve a genuine EU

labour market built on trust and a level playing field, offering opportunities to companies as

well as to mobile workers, and protecting them from fraud, abuse and undeclared

work. Revising ELA’s mandate will strengthen the effectiveness of cross-border inspections by

giving the Authority the tools to run better risk assessments in support of concerted and joint

inspections, which remain voluntary at the initiative of the Member States concerned. The

revision will explicitly define ELA’s role in providing information and supporting inspections

involving third-country nationals in the EU labour market, as often mobile EU and third

country workers face the same challenges21. This will strengthen the enforcement of the

employment and social rights of these workers and shield compliant employers from unfair

competition. The initiative will also improve information, guidance and support by enabling

direct and tailored information provision based on the needs of workers and employers. It will

also strengthen and simplify the Authority’s mediation function, increasing its effectiveness

and reducing litigation risks and costs linked to cross-border disputes. Finally, it will further

improve cross-border mobility support through the European Employment Services (EURES)

network, while simplifying the framework and cutting administrative burden for national

administrations.

3.2 Improving free movement of services and enforcement in the case of posted third-

country nationals

In 2023, one in five posted workers was a third-country national22. While third-country

nationals fill genuine labour needs for EU businesses, the administrative requirements linked

to their posting are not always easy to navigate. At the same time, third-country nationals can

face greater vulnerabilities than posted EU workers – from lack of information on their rights

to enforcement gaps – leaving them at a higher risk of exploitation. As a result, the

implementation and enforcement of their rights are not guaranteed, and they could even end up

irregularly staying in the host Member State if they are not genuinely posted.

The EU legal framework on posting applies to both EU and third-country posted workers but

questions on interpretation of the existing legal framework remain open despite the Court of

Justice of the EU’s case law on posted third-country nationals23. The collaboration between the

Commission and ELA has resulted in a handbook on national legislation and practices for

posting third-country nationals24 and the recent revision of the social security rules and the

forthcoming e-declaration for the posting of workers contribute to addressing some

21 ELA will support national labour inspectorates on the employment and social security aspects of the relevant

EU directives, while responsibility for migration policy and its enforcement stays with the competent national

and Union authorities. 22 Posting of workers - Collection of data from the prior declaration tools: reference year 2023 23 Commission report on the implementation of the posting of workers Directive

ELA report on the cooperation practices, possibilities and challenges between Member States – specifically in

relation to the posting of third-country nationals. 24 Handbook

7

enforcement issues. This will be further supported by ELA’s strengthened role in operationally

supporting Member States in applying and enforcing these rules. Further clarification may be

required as to the conditions for genuine posting of third-country nationals. Further action

could be needed, not only to safeguard the rights of posted third-country nationals, but also to

support Member States in effectively applying and enforcing the rules as well as enable EU

businesses to post third-country workers. This will in turn promote fair competition between

service providers and should alleviate administrative burdens.

Building on the work carried out with ELA, the Commission will seek ways to provide

clarification of the legal framework on the posting of third-country nationals.

3.3. Modernising networks for placements and matching

The EU has put in place a wealth of digital tools to support mobility, skills transparency and

recruitment, which together aim to foster a coherent ecosystem, including Europass, ESCO25

and the EU Talent Pool. Within this ecosystem, EURES26 is a central operational pillar: it

supplies trusted job vacancy data and helps match jobseekers and employers. The recent ELA

evaluation27 and the EURES activity report (2022-2024) revealed a sharp decline in EURES

placements28; reduced Member State commitment (fewer staff and less dedicated time); low

public awareness (only one third of jobseekers are aware of EURES); and a portal that could

benefit from improvements to its data accuracy and user experience.

Building on the EURES 2030 strategy29, the proposed revision of ELA’s mandate, by

enabling a better functioning of EURES and maximizing synergies with other networks and IT

tools for placements and matching and enhancing the focus on (AI) digital services, will further

contribute to supporting labour mobility in the EU.

Furthermore, before the end of 2026, the Commission will propose a revised Decision to

prepare the Public Employment Service network for current labour market challenges,

notably activation of vulnerable groups and labour migration.

4. Digitalisation in support of free movement

Digital tools are central to the EU’s efforts to simplify procedures and reduce administrative

burden for individuals, businesses and public administrations. The initiatives in this package

aim to make a tangible contribution to the objective of ensuring full online availability of key

public services by 2030 for individuals and businesses. By building on trusted solutions, such

as the European Digital Identity (EUDI) Wallets and the Single Digital Gateway Regulation,

advancing the once-only principle, and promoting seamless interoperability among all players

involved in fair labour mobility, these measures will do more than simplify procedures. They

25 The multilingual classification of European skills, competences and occupations. 26 Currently governed by Regulation (EU) 2016/589 of the European Parliament and of the Council of 13 April

2016. 27 Evaluation of the European Labour Authority, COM(2025) 256, 26.5.2025. 28 From nearly 85 000 in 2018-2019 to under 50 000 in 2021-2023, with its share of intra-EU placements dropping

from 10% to under 5%. 29 Europe’s job market is shifting, and EURES is ready to lead the way into 2030 - EURES (EURopean

Employment Services)

8

will help reinforce trust and transparency30 and improve efficiency in cross-border situations

and exchanges. They also help in detecting fraud and fighting abuses.

4.1. European social security pass (ESSPASS)

Despite significant progress in digitalising cross-border exchanges among 3 400 national social

security institutions and moving away from paper-based procedures with the implementation

of the Electronic Exchange of Social Security Information system (EESSI), proving social

security rights across borders remains burdensome. Individuals, businesses, healthcare

providers and national, regional and local authorities still face time-consuming procedures that

often require physical presence, paper documents or electronic documents without secure

verification. These obstacles can even discourage individuals from exercising their right to free

movement and deter businesses from sending workers abroad.

Building on existing initiatives, in particular the Single Digital Gateway Regulation and

the EUDI Wallets, the Commission has adopted as part of this package a proposal for a

European social security pass.

This initiativewill make it easier, faster and more secure to prove and verify social security

entitlements across the EU. It will apply to persons within the scope of social security

coordination rules set out in Regulation 883/2004, and the Commission is preparing to extend

its scope to third-country nationals legally residing in the EU and in a cross-border situation.

The initiative will progressively cover all documents that certify social security rights when

moving within the EU (‘portable documents’), while maintaining paper alternatives31. It will

start with the portable document A1, which indicates in which country social security

contributions are paid, and also include the European Health Insurance Card, which is held by

more than 253 million people and allows access to medically necessary healthcare when abroad

temporarily. The proposal will increase predictability for individuals and businesses by setting

binding time limits for issuing documents. For businesses, compliance with posting

requirements will be simplified by bringing convergence in information requirements for the

portable document A1 requests and by providing the possibility for a single-entry point for

these requirements and those agreed in the posting e-declaration32. Public administrations will

benefit from instant verification of documents and better tools to detect fraud and enforce the

rules, as well as improved efficiency through streamlined procedures.

4.2. E-declaration for the posting of workers

The complexity of procedures for the temporary posting of workers to another Member State

are considered by many companies as one of the barriers to provide cross-border services33.

The purpose of administrative requirements under the EU rules on posting is to guarantee that

an appropriate level of protection of posted workers’ rights is respected with regard to the cross-

border provision of services. However, the diversity of national declaration requirements, both

30 Supporting also the objectives of transparency and simplification in the 2019 Council Recommendation on

access to social protection for workers and the self-employed, EUR-Lex - 32019H1115(01) - EN - EUR-Lex. 31 Standard forms for social security rights - Your Europe. 32 See also next section 33 Synopsis report on Single Market Strategy consultation activities

9

in nature (paper or digital) and content has contributed to complexity for businesses and posted

workers alike and fragmented the single market. The recent provisional agreement on the

proposal for an e-declaration34, as the first deliverable of the One Europe, One Market roadmap,

is a major step forward. It will allow companies to submit a declaration on posting workers in

digital format through a central, multilingual portal for Member States that join the system.

Yet further work is needed. Employers and several Member States have repeatedly called for

closer alignment between the procedures for obtaining the portable document A1 and the

procedures for submitting the e-declaration. In this respect, the ESSPASS proposal is already

taking significant steps by aligning the data required for requesting portable document A1.

The Commission is taking steps to apply the once-only principle in the context of the

portable document A1 and the procedure for submitting the e-declaration. These two

procedures could be brought closer together from a technical and user-oriented

perspective, once the e-declaration portal for the posting of workers is in place.

The Commission’s next step will be to work with Member States to enable national portals for

requesting the portable document A1 to interoperate with the public interfaces connected to the

Internal Market Information System (IMI). Consultations already started in 2026. Such

streamlining will rely on a broad uptake of the common e-declaration portal by Member States,

which is strongly encouraged by the Commission.

Meanwhile, ELA is pursuing efforts to make it easier for businesses to comply with the existing

rules through digitalisation. It is piloting a digital tool to help calculate the remuneration of

posted workers and increase transparency – the remuneration calculator.35. User access

is expected from 2027 for the pilot countries. The ambition is to cover the road transport sector

across all Member States, before extending progressively to other sectors.

4.3. European pension tracking service

Transparency of pension rights earned in different Member States with different pension

systems is a key element of fair labour mobility. Without an overview of their current pension

rights held in different schemes and countries, and of the expected pension benefits, mobile

workers can find it hard to plan their career, saving needs and retirement. The Commission is

therefore supporting the development of a European tracking service (ETS) for pensions36,

which aims to connect information from Member States’ national tracking systems. It will

provide mobile workers with a one-stop overview of their pension rights in real time, as well

as with information on pension providers and systems. The project, currently in the roll-out

phase, aims to connect five to seven national pension tracking systems by 2029.

34 COM(2024) 531, 13.11.2024. 35 The pilot covers posted drivers in the freight transport sector in eight countries: Belgium, Czechia, Finland,

Germany, Latvia, the Netherlands, Portugal and Slovenia. 36 www.findyourpension.eu.

10

The Commission’s EU supplementary pension package37, adopted as part of the Savings and

Investments Union strategy38, could also support EU labour mobility by improving the cross-

border portability of supplementary pension rights while respecting national pension systems.

The Commission Recommendation on pension tracking systems, pension dashboards and auto-

enrolment39 furthermore calls on Member States to develop national tracking systems and

ensure that they are compatible with the ETS, thereby supporting labour mobility.

The Commission will continue to support the development of the ETS for pensions and

facilitate mutual learning and exchange of best practices in pension tracking among

Member States.

5. Empowering businesses and workers by increasing the portability of skills and

qualifications

To fully reap the benefits of mobility in the single market, workers and professionals must be

confident that the qualifications and skills they have acquired in one Member State are easily

understood, valued and, for regulated professions, recognised in another Member State.

Uncertainty about the acceptance and value of the qualifications from other Member States,

and, where applicable, the outcome, cost and duration of recognition, deters some from moving

altogether. Those who do move risk seeing their skills underused and face a significantly higher

risk of overqualification. This leads to less favourable working conditions than nationals

holding comparable qualifications.

Challenges also affect third-country nationals or EU citizens with qualifications obtained

outside the EU who seek to work and integrate into the EU labour market. Difficulties in

understanding, assessing and recognising these qualifications and skills, prevents international

talent from finding employment in the EU and contribute to skills underutilisation and

overqualification.

Obstacles to skills portability also hinder employers – in particular SMEs – from effectively

searching for talent across and beyond EU borders, as the complexity of verifying non-national

qualifications often proves too costly or risky for smaller recruiters. This is particularly relevant

where qualifications and skills have been acquired outside the EU, highlighting the importance

of transparent and reliable mechanisms to support their assessment. Consequently, many

businesses remain confined to local labour pools even when the specific expertise they need is

available elsewhere.

As part of this package, the Commission has adopted a skills portability initiative. It is

composed of three separate legal acts aimed at digitalising and improving the availability of

information on qualifications and skills, modernising the recognition processes for regulated

37 COM(2025) 840, 20.11.2025 and COM(2025) 842, 20.11.2025. 38 COM(2025) 124, 19.3.2025. 39 Commission Recommendation (EU) 2025/2384 of 20 November 2025 on pension tracking systems, pension

dashboards and auto-enrolment (C(2025) 9300).

11

professions and simplifying procedures for recognising the qualifications and skills of third-

country nationals.

5.1. Portability of qualifications through digitalisation and better information

Insufficient information on and understanding of qualifications and skills obtained in other

Member States limits their labour market value for workers, professionals and employers.

Continued reliance on paper-based attestations of qualifications, which are vulnerable to fraud,

makes verification of qualifications cumbersome. While many Member States invest in

digitalisation of qualifications, the 2025 Single Market Strategy points out that the current

approach to issuing digital credentials remains highly fragmented. This hampers EU-wide

interoperability, leaving mobile workers and employers without a streamlined, reliable way to

present and verify qualifications across the Union. It creates undue administrative burden and

costs for citizens and businesses and also increased risks for fraud and forgery. To address

these problems, as part of the package, the Commission adopted a proposal for a Skills

Portability Act requiring Member States to issue interoperable and secure digital credentials

for qualifications (in the context of both regulated and non-regulated professions) and requiring

comparable information on qualifications, including through a new Europass comparison tool.

Digital credentials will be issued free of charge for citizens and will be legally valid and

verifiable across the Union. The fact that they will contain EQF levels enabling comparison

across Member States will support their understanding and their recognition where required,

while recognition decisions will remain in the remit of national competent authorities. The

proposal aims to ensure that workers, employers and national authorities have access to reliable

and comparable information on qualifications and skills within the Union in a simple, effective

and cost-efficient way.

5.2. Facilitating recognition of qualifications and extending automatic recognition

to additional regulated professions

New digital tools will also make it easier for mobile professionals to get their professional

qualifications legally recognised in another Member State where this is required to practice a

regulated profession.

As part of this package, the Commission has adopted a proposal to amend Directive

2005/36/EC on the recognition of professional qualifications, among others, to facilitate

and speed up cross-border recognition processes.

The proposal introduces a unified digital workflow, building on existing tools and integrating

artificial intelligence. It will support both mobile professionals and the competent authorities

of the Member States assessing applications for cross-border recognition. This will cut

processing times, reduce documentation requirements and the need for certified translations,

support authorities in checking the authenticity of documents and improve cooperation between

Member States and the Commission to help improve professional mobility in the single market.

The improvements are drawing on the digital credentials established under the Skills Portability

Act.

12

Moreover, professional mobility will be further enhanced by defining common training

frameworks for specific professions based on existing commonalities between Member States.

While allowing Member States to retain their own training paths into the professions, common

training frameworks define the minimum set of knowledge, skills, and competences legally

required to practise a specific profession, thus enabling automatic recognition across borders.

As a first step, the Commission has adopted a common training framework for

physiotherapists, a profession for which many Member States report critical shortages. This

common training framework enables physiotherapists who meet the specified requirements to

benefit from automatic recognition without undergoing additional substantive qualification

assessments.

On top of the common training framework for physiotherapists, the Commission has identified

an indicative list of priority professions for which common training frameworks could be

established . This prioritisation reflects the need to move beyond a purely case-by-case

approach and accelerate the recognition of qualifications in professions that are particularly

important for Europe’s economic resilience, competitiveness and ability to deliver the green

and digital transitions.

The list targets professions where national qualification standards are already converging,

making them the most viable candidates for a common training framework defined at EU level.

It covers jobs that are crucial in the context of the EU’s overall competitiveness and innovation

potential (e.g. civil engineers and biomedical laboratory technicians) and in the context of the

green transition and an independent Energy Union (e.g. electricians and landscape architects).

Italso includes several care professions which are critical in the context of demographic

transition (e.g. nursing and healthcare assistants, occupational therapists and radiographers),

as well as professions related to education (e.g. kindergarten teachers and childcare workers).

To further advance work in this area, the Commission will agree with the Member States an

annual working plan to jointly plan efforts and assess, on a case-by-case basis, whether

sufficient regulatory convergence exists for common training frameworks in line with the

applicable legal criteria. This will provide a more structured and forward-looking basis for

cooperation, while enabling the Commission and Member States to focus efforts on professions

where common EU action can deliver the greatest economic and social value.

5.3 Attracting and retaining talent from outside the EU

As explained in the European asylum and migration strategy40, in the next five years, the EU

should aim to become the most attractive place in the global race for talent. Even with the full

mobilisation of the domestic workforce, shrinking demographics and severe labour and skills

shortages in critical sectors make attracting third-country talent an urgent necessity. The

upcoming EU Talent Pool41 and other initiatives such as the revised EU Blue Card, Talent

40 Communication from the Commission to the European Parliament and the Council - European Asylum and

Migration Management Strategy - COM/2026/45 final 41 Regulation (EU) 2026/1047 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2026 establishing an

EU Talent Pool

13

Partnerships42 and the European Legal Gateway Office pilot in India reflect this strategic

approach of making the EU a competitive destination of choice for skilled workers. At the same

time, third-country nationals and EU companies willing to hire them need to be able to rely on

clear, simple and predictable procedures for recognising qualifications obtained outside the

EU. Creating such rules would allow the EU to position itself more effectively as a unified bloc

when engaging strategically with international partners notably within the framework of Talent

Partnerships.

Therefore, as part of this package, the Commission has adopted a proposal for a Directive

with the aim of establishing a common legal framework for recognising qualifications of

third-country nationals to strengthen the EU’s position in the global competition for

talent.

While fully respecting the Member States’ migration regimes and their competence to regulate

professions in their territory, the proposal will streamline recognition processes for third-

country nationals. This will benefit both non-EU citizens already residing in a Member State

who want to access a regulated profession and those who need to get their qualifications

recognised in the context of a legal migration pathway. Through the parallel amendment of

Directive 2005/36/EC, EU citizens holding equivalent qualifications obtained in a third country

will enjoy treatment that is at least as favourable.

In addition to common minimum procedural standards (with regard to deadlines,

documentation requirements and the rights of applicants), the proposal also aims to eliminate

duplicate steps and fees by requiring Member States to provide integrated procedures, as much

as possible. It also envisages the provision of services that will assist competent authorities in

verifying the authenticity of third-country qualifications, while leaving the decision to them.

Finally, the proposal opens the possibility of having specific pre-approved qualifications

automatically recognised, provided that they meet the minimum training requirements

applicable in the Single Market and that they are delivered by accredited training institutions

in third countries, reviewed by European quality assurance agencies. This possibility would

apply to those professions for which the EU has already defined harmonised minimum training

requirements, and which are of high economic importance and subject to significant labour

shortages. To accelerate the process of pre-approval and deepen international cooperation, the

framework also introduces streamlined arrangements for partner countries with trusted

education and training systems.

As part of this package, the Directive on the recognition of qualifications of third-country

nationals will be accompanied by a set of complementary soft measures to improve trust,

transparency and understanding of skills and qualifications acquired abroad by third country

nationals, including facilitated pre-departure support under Talent Partnerships such as

upstream skills assessment and documentation preparation, improved EU-level information

42 Talent Partnerships - Migration and Home Affairs - European Commission.

14

provision for individuals and employers as well as the promotion and better use of the European

Qualifications Framework (EQF) in relations with third countries.

Conclusion

As set out in the interinstitutional roadmap towards ‘One Europe, One Market’, building a

stronger, fairer and more integrated single market is not only an economic necessity – it is a

political imperative for a Europe that wants to remain resilient, competitive and united in an

age of geopolitical tension, technological disruption and economic uncertainty.

Competitiveness in a global context can only be achieved with internal solidarity. Achieving

this ambition requires effective implementation and enforcement to translate agreed

commitments into tangible results on the ground. In this context, the Fair Labour Mobility

Package represents a major step forward towards a stronger social Europe. It strengthens

enforcement to prevent abuse and exploitation, and helps ensure that individual social security

data, skills and qualifications can effectively circulate across borders. It cuts unnecessary

administrative burden through digitalisation and supports the fight against fraud. By boosting

trust between Member States and making labour mobility fairer, simpler and more transparent,

this package does much more than merely improve procedures or propose new digital tools –

it reinforces the single market as a powerful engine of solidarity, opportunity, shared prosperity,

intergenerational fairness and as a concrete expression of Europe’s promise to protect,

empower and deliver for its citizens, workers and businesses.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 15.9.2026 COM(2026) 970 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA

MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Töötajate õiglase liikuvuse pakett

1

1. Integreeritum ühtne turg, mis on reguleeritud õiglaste, lihtsate ja ajakohaste

eeskirjadega, aitab edendada töötajate õiglast liikuvust

Ühtne turg koos oma nelja vabadusega on Euroopa Liidu nurgakivi. Ühtse turu näol ei ole

tegemist mitte üksnes eeskirjade kogumiga, vaid see kujutab endast lubadust jõuda ühise

heaoluni, mis võimaldab igal üksikisikul, töötajal ja ettevõtjal saavutada ja väärtustada oma

täielikku potentsiaali, olles samal ajal maksimaalselt kaitstud tasemel, mis on vajalik selleks,

et tagada piiriüleselt aus konkurents ja õiguste täitmine.

Töötajate piiriülene liikuvus ja teenuste piiriülene osutamine ELis toob kasu üksikisikutele,

majandusele ja ühiskonnale tervikuna. ELi kodanike vaba liikumise õigust, mis võimaldab

inimestel elada, töötada ja õppida kogu ELis, toetab peaaegu 90 % eurooplastest1. Praegu elab

või töötab pikemat aega teises liikmesriigis ligikaudu 14 miljonit ELi kodanikku, lisaks on

ELis 1,9 miljonit piiriülest töötajat ja 3,64 miljonit lähetatud töötajat2. Need ei ole abstraktsed

arvud. Need numbrid esindavad meditsiiniõdesid haiglates ja hoolduskeskustes, puhta

tehnoloogia projektidega tegelevaid insenere, ehitustöötajaid, kes aitavad ehitada eluasemeid

ja taristut, autojuhte ja meremehi, kes hoiavad tarneahelaid liikumas, hooajatöötajaid, kes

abistavad saagikoristusel või töötavad turismisektoris, piloote, salongipersonali ja lennujuhte,

kes tagavad lendude järjepidevuse, IKT-spetsialiste, kes toovad ELi digimajandusse kriitilise

tähtsusega oskusi, ning kunstnikke ja kultuuritöötajaid, kes rikastavad Euroopa

kultuurimaastikku.

Hiljutine Eurobaromeetri uuring näitab siiski, et kuigi 18 % vastanutest sooviks töötada

välismaal, on praegu ainult 3,9 % ELi kodanikest liikuvad töötajad3. See lõhe näitab, et kuigi

huvi on suur, on takistused endiselt suured.

Paljude inimeste jaoks on takistused, mis ei lase neil välismaal töötada, praktilist laadi. Isik,

kes on õppinud arhitektiks, elektrikuks või õpetajaks ühes liikmesriigis, võib siiski seista

silmitsi viivituste, kulukate ja tülikate menetluste, teabe puudumise või õiguskindlusetusega,

kui ta soovib, et tema kvalifikatsiooni tunnustataks reguleeritud kutsealal tegutsemiseks mõnes

teises liikmesriigis. Muudes olukordades, kus töökoha saamiseks ei ole kvalifikatsiooni

tunnustamine ametlikult nõutav, võivad inimesed karta, et nende oskusi ja kogemusi ei mõisteta

ega väärtustata teise liikmesriiki kolimisel nõuetekohaselt. Välismaal töötada kavatseval isikul

võib olla ka raske mõista, kuidas tema sotsiaalkindlustusõigusi, pensionimakseid või

juurdepääsu sotsiaaltoetustele, sealhulgas tugiteenustele, mis võimaldavad puuetega inimestel

tööhõives osaleda, reguleeritakse ja kaitstakse. Need raskused võivad liikuvust pärssida juba

enne selle algust4.

1 Kodakondsus ja demokraatia – detsember 2023 – Eurobaromeetri uuring. 2 Aastaaruanne ELi-sisese tööjõu liikuvuse kohta (2025). 3 „Liikuv töötaja“ tähendab siin isikuid, kes töötavad muus liikmesriigis kui päritoluriik, sõltumata töö kestusest

ja elukohariigist. See hõlmab lähetatud töötajaid, hooajatöötajaid ja riikide piirialal liikuvaid töötajaid

(piiriüleseid töötajaid). 4 On veel muidki praktilisi probleeme, millega tuleb tegeleda: keelebarjäärid, ebapiisav juurdepääs transpordile

ja transpordivõimalustele, raskused taskukohase eluaseme leidmisel ja juurdepääsul tsiviilkohtumenetlustele.

Liikuvad töötajad vajavad ka õiglast juurdepääsu finantsteenustele, ka maksusüsteemid ei ole läbipaistvad ja neid

ei ole lihtne piiriüleselt kasutada.

2

Samal ajal on endiselt palju ülekvalifitseeritust ja oskuste mittevastavust nõudlusele, eriti ELi

liikuvate töötajate ja kolmandate riikide kodanike seas5. Liiga sageli jõuavad kõrge

kvalifikatsiooniga inimesed piiriülestes olukordades oma oskuste tasemest madalamale

töökohale lihtsalt seetõttu, et nende diplomitest, töökogemusest või oskuste tasemest ei saada

õigesti aru ning neid tunnustata ega usaldata teises liikmesriigis nõuetekohaselt. Kogenud

insener võib paberite kordasaamist oodates veeta kuid madalama kvalifikatsiooniga

ametikohal; täielikult kvalifitseeritud tervishoiutöötaja – olenemata sellest, kas ta liigub ühest

liikmesriigist teise või saabub kolmandast riigist – ei pruugi tööd saada, sest

tunnustamismenetlused on liiga aeglased, kulukad või tülikad, ning graafilise disaineri oskusi

ei pruugita teistes liikmesriikides väärtustada, mistõttu liikuvatel töötajatel võib olla vastuvõtva

liikmesriigi kodanikega võrreldes madalam palgatase. Selline olukord on kahjulik nii

üksikisikule, tööandjale kui ka Euroopa majandusele.

Püsiva tööjõupuuduse tingimustes seisavad ettevõtjad silmitsi samade takistustega ja meie

ühtse turu potentsiaalist on kasu vaid osaliselt. Tööandjate, eelkõige väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks on värbamine välismaalt endiselt liiga keeruline, aeglane

ja kulukas. Tehnoloogiavaldkonna idufirma, kes püüab palgata spetsialisti teisest liikmesriigist,

või haigla, kes püüab leevendada kriitilist õdede nappust värvates kvalifitseeritud spetsialiste

kolmandast riigist, võib seista silmitsi viivitustega, mis on seotud kvalifikatsioonide

tunnustamise tarbetute menetlustega või muu koormava paberitööga. Need tõkked pärsivad

ühtset turgu ja nõrgendavad ELi suutlikkust üleilmselt konkureerida.

Nagu on rõhutatud Draghi ja Letta aruannetes, ei ole töötajate liikuvus mitte üksnes

põhivabadus, vaid ka ELi konkurentsivõime, vastupanuvõime ja lähenemise strateegiline vara.

Töötajate liikuvus toob selget majanduslikku kasu ja võib aidata leevendada ELi demograafilisi

probleeme,6 kuna see loob võimalusi mitte ainult neile, kes liiguvad, vaid ka neile, kes

otsustavad jääda või naasta oma kodupiirkonda, aidates tagada, et liikuvus aitab kaasa

tasakaalustatud arengule ja olukorra ühtlustamisele kogu liidus. See aitab tööandjatel leida

kvalifitseeritud töötajaid, toetab tootlikkuse kasvu ja võib suurendada kogu tööjõu sissetulekut.

See on eriti oluline, kuna EL seisab silmitsi kasvava tööjõupuuduse ja oskuste nappusega7

sektorites, mis on konkurentsivõime ja julgeoleku seisukohast keskse tähtsusega:

põllumajandus ja kalandus, ehitus, tervishoid ja hooldus, transport, digitööstus, puhas

tehnoloogia, kaitse ja kosmose tarneahelad.

Kuid mis kõige tähtsam, töötajate liikuvus peab olema ka õiglane. Seda peavad toetama

sotsiaalkindlustus, töötajate õiguste kaitse ning kindel pühendumine võrdsusele,

mittediskrimineerimisele ja õiglasele värbamisele, millega tagatakse liikuvatele töötajatele,

kohalikule tööjõule ja neid tööle võtvatele ettevõtjatele tõeliselt võrdsed tingimused.

5 Oma riigis töötavate ELi töötajate ülekvalifitseerituse määr oli 2023. aastal 20,8 %. Liikuvate ELi kodanike ja

kolmandate riikide kodanike puhul olid vastavad määrad vastavalt 31,4 % ja 39,8 %. Allikas: Eurostat

(veebipõhine andmekood lfsa_eoqgan). 6 Euroopa Komisjon, Teadusuuringute Ühiskeskus, Biagi, F., Deuster, C. ja Natale, F., A Demographic

Perspective on the Future of European Labour Force Participation, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus,

Luxembourg, 2025, JRC141153. 7 Tööjõupuudus ja -ülejääk Euroopas – EURES (Euroopa tööturuasutuste süsteem).

3

Paraku puutuvad liikuvad töötajad, sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, siiski kokku

õiguste kuritarvitamise ja rikkumisega, samas kui eeskirju järgivad ettevõtjad on halvemas

olukorras nende ettevõtjate tõttu, kes eeskirju ei järgi. Hoolimata töötajate lähetamist ja

sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevatest kehtivatest õigusaktidest on nende täitmise

tagamine piiriüleselt endiselt probleem ja haldusasutused ei tee alati koostööd nii palju, kui nad

saaksid.

Vähene läbipaistvus ja pikad alltöövõtuahelad võivad suurendada lünkade ohtu töötajate

kaitses ja moonutada ettevõtjatevahelist konkurentsi. Näiteks võib tuua deklareerimata töö,

sealhulgas ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töölevõtmise,

alatasustamise, töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjade puuduliku kohaldamise, tööalase

ärakasutamise, inimkaubanduse ohu ja diskrimineerimise. Õigusaktide järgimist takistavad

vähene teadlikkus töötajate õigustest ja takistused seoses kuritarvitustest teatamise ja tõhusate

õiguskaitsevahendite kättesaadavusega, samuti avaliku sektori asutuste menetluste killustatus,

piiratud juurdepääs õigeaegsele ja usaldusväärsele teabele ning ebapiisav koostalitlusvõime

kontrollide tegemiseks. Need lüngad muudavad sujuva teabevahetuse keeruliseks ning

raskendavad kuritarvituste, sealhulgas pettuste avastamist ja pettuste vastu võitlemist, samas

kui nõudeid täitvad tööandjad seisavad silmitsi korduvate ja dubleerivate kontrollidega.

ELi kodanikel peaks olema võimalik elada, õppida, töötada, saada koolitust ja jääda pensionile

kõikjal ELis sama lihtsalt kui oma riigis, teades, et nende oskusi saab täielikult ära kasutada ja

nende sotsiaalseid õigusi kaitsta, sealhulgas ka siis, kui kodanikud naasevad oma päritoluriiki8.

Töötajate õiglane liikuvus peaks hõlbustama liikuvust kõigis suundades, sealhulgas

tagasirännet, võimaldades inimestel tuua mujal saadud kogemused ja võimalused tagasi oma

kodupiirkonda.

Selleks et EL püsiks konkurentsivõimeline, on oluline muuta liikuvus kolmandate riikide

talentide jaoks atraktiivsemaks just sellistes sektorites, kus valitseb tööjõupuudus. Eeskirju

täitvad ettevõtjad peaksid saama kasu proportsionaalsetest haldusmenetlustest, selgemast

teabest ja lihtsamatest kontrollidest ning tänu paremale teabevahetusele ja digitaalsetele

vahenditele peaks haldusasutustel olema võimalik eeskirju ja menetlusi tõhusamalt kohaldada

ja jõustada.

Tegevuskavaga „Üks Euroopa, üks turg“9 on EL võtnud kohustuse teha otsustavaid edusamme

ühtse turu väljakujundamisel 2027. aasta lõpuks. Tööjõu õiglase liikuvuse paketis pakutakse

lahendusi eespool nimetatud probleemidele. Euroopa Ülemkogu palus 2026. aasta märtsi

kohtumisel võtta meetmeid, et „tõhustada töötajate vaba liikumist, parandades

kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist ning tugevdades kvalifikatsioonide ja

oskuste piiriülest ülekantavust, sealhulgas digitaliseerimise ja koostalitlusvõime kaudu“. See

8 2023. aastal suurenes tagasipöördujate arv 7 % (713 000-lt 2022. aastal 759 000-le – aruanne ELi-

sisese tööjõu liikuvuse kohta (2025. aasta väljaanne). 9 Tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“ – Euroopa Komisjon.

4

vastab liikmesriikide,10 Euroopa Parlamendi11 ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee12

korduvatele üleskutsetele ning tugineb ulatuslikele konsultatsioonidele kõigi asjaomaste

sidusrühmadega13.

Ettepanekuga vaadata läbi Euroopa Tööjõuameti volitused tugevdatakse jõustamist ja teabele

juurdepääsu, parandatakse haldusasutustevahelist koostööd ja piiriüleseid kontrolle.

Ettepanekuga Euroopa sotsiaalkindlustuspassi kohta parandatakse sotsiaalkindlustuse

koordineerimise eeskirjade toimimist digitaliseerimise abil. Oskuste ülekantavuse algatusega

hõlbustatakse kvalifikatsioonide ja oskuste piiriülest ülekandmist ning lihtsustatakse

tunnustamismenetlusi. See aitab päriselt luua talentide jaoks ühtse turu, kus lihttöötajad ja

spetsialistid saavad kasutada oma oskusi kogu ELis ning ettevõtjatel on lihtsam palgata

kvalifitseeritud tööjõudu, mida nad vajavad konkurentsivõime säilitamiseks.

Töötajate õiglase liikuvuse pakett täiendab peamisi strateegilisi valdkondlikke algatusi, näiteks

lennunduse, meretranspordi,14 sadamate,15 põllumajanduse16 või teadusuuringute17

valdkonnas. Kooskõlas ELi idu- ja kasvufirmade strateegiaga18 on pakett vahend ka talentide

ligimeelitamise ja hoidmise toetamiseks, eelkõige just süvatehnoloogia valdkonnas. Samuti

toetatakse paketiga algatust „Vali teadustööks Euroopa“, aidates ligi meelitada ja hoida

andekaid teadlasi ja innovaatilisi inimesi kogu maailmast. Lisaks on pakett täienduseks ELi

investeerimiskava ettepaneku laiemale raamistikule, et võimaldada uuenduslikel ettevõtetel

tegutseda ühtsete, kogu ELi hõlmavate ühtlustatud eeskirjade alusel. Nagu on märgitud teatises

„Liikudes ELi ettevõtetele ette nähtud 28. äriühingute õigusraamistiku suunas“, koostab

komisjon 2027. aastal seadusandliku ettepaneku, et võimaldada idu- ja kasvufirmadele kogu

liidus täiemahulist piiriülest kaugtööd19. Ning lõpetuseks, pakett käib käsikäes ka strateegiaga

„Õigus riigis viibida“: töötajate liikuvus on nii õigus kui ka võimalus, kuid inimestel peaks

olema ka vabadus jääda, samuti peaks neil olema võimalus luua hea elu ja karjäär oma

kodupiirkonnas, kui nad seda soovivad. Veel peaks liikuvatel töötajatel olema päriselt võimalus

tagasi pöörduda ja kasutada saadud kogemusi oma kodupiirkonnas. Õiglase liikuvuse,

sealhulgas tagasipöörduva liikuvuse hõlbustamine võib seega aidata kaasa ka territoriaalsele

10 Nt Euroopa Ülemkogu palus 2026. aasta märtsi kohtumisel võtta meetmeid, et „tõhustada töötajate vaba

liikumist, parandades kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist ning tugevdades kvalifikatsioonide ja

oskuste piiriülest ülekantavust, sealhulgas digitaliseerimise ja koostalitlusvõime kaudu“. Kõik ELi nõukogu

hiljutised eesistujariigid on nimetanud tööjõu õiglast liikuvust oma töö peamiseks prioriteediks. 11 Euroopa Parlamendi 20. mai 2021. aasta resolutsioon ELi õigusnormide mõju töötajate ja teenuste vabale

liikumisele: ELi sisene töötajate liikuvus kui vahend tööturu vajaduste ja oskuste vastavusse viimiseks, Euroopa

Parlamendi 18. jaanuari 2024. aasta resolutsioon Euroopa Tööjõuameti volituste läbivaatamise kohta

(2023/2866(RSP)). 12 Arvamus: ELi kindel raamistikkolmandate riikide kodanike lähetamise kohta 13 16. septembril 2025 toimus rakendamisdialoog juhtiva asepresidendi Mînzatuga. Täiendavaid konsultatsioone

kirjeldatakse mõjuhinnangutes, millega valmistatakse ette käesolevasse paketti kuuluvaid algatusi. 14 ELi merendustööstuse strateegia (COM(2026) 111 final). 15 ELi sadamastrateegia (COM(2026) 112 final). 16 St sotsiaalne tingimuslikkus ühise põllumajanduspoliitika õigusaktides. 17 Peagi valmiva Euroopa teadusruumi käsitleva õigusaktiga. 18 COM(2025) 270, 28.5.2025. 19 COM(2026) 320, 18.3.2026.

5

ühtekuuluvusele ja tagada, et kõik piirkonnad saavad kasu ühtse turu pakutavatest

võimalustest.

Üheskoos ja kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga hõlbustavad need meetmed ELi

õigusnormide rakendamist ja täitmise tagamist,20 andes samal ajal uue tugeva tõuke töötajate

õiglasele liikuvusele ELis. Nende meetmetega luuakse üksikisikutele rohkem võimalusi,

pakutakse töötajatele tugevamat kaitset, muudetakse talentide liikumine lihtsamaks ning

kehtestatakse lihtsamad menetlused ja vähendatakse ettevõtjate halduskoormust. Eelkõige

kajastab pakett lihtsat veendumust – kui EL soovib tugevamat ja konkurentsivõimelisemat

majandust, peab ta muutma liikumis-, töötamis- ja teenuste osutamise vabaduse õiglaseks ja

lihtsaks tegelikus elus, mitte ainult põhimõttena.

2. Sotsiaalkindlustuse koordineerimise ajakohastamine ja lihtsustamine

ELi pikaajaliste sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise eeskirjadega on tagatud, et

inimesed saavad Euroopas elada, töötada, pensionile jääda ja vabalt liikuda, säilitades samal

ajal oma sotsiaalkindlustusõigused. Selles seisnebki ELi lõimumise tuum. Sotsiaalkindlustuse

koordineerimist käsitlevate ELi õigusnormide viimane ja kauaoodatud läbivaatamine, milles

lepiti esialgselt kokku 2026. aasta aprillis, loob ajakohasema, õiglasema ja tõhusama

raamistiku, mis tugevdab töötajate kaitset, vähendades samal ajal piiriüleselt tegutsevate

ettevõtjate tarbetut halduskoormust ja õiguskindlusetust.

ELi tööturgudel on viimase kümne aasta jooksul süvenenud struktuurne üleminek ja see on

toonud kaasa vajaduse eeskirju veelgi ajakohastada, lihtsustada ja selgitada. Tuginedes viimase

läbivaatamise täiustustele, peaks uus algatus reageerima uutele oludele, nagu massiline

liikuvus teatavate töötajaterühmade seas, näiteks nende hulgas, kes täidavad lühiajalisi

tööülesandeid, mis nõuavad sagedasi töökohavahetusi, või nende, kes on väga liikuvad ega

oma stabiilset töökohta ühes liikmesriigis (nt digirändurid), ja töötajate puhul, kes muudavad

sageli oma tööalast staatust. Nii tekibki küsimus, kus tuleb maksta ja kus koguda

sotsiaalkindlustusmakse. Riskide seisukohast on olulisteks murekohtadeks võimalik

topeltmaksete oht ja töötajate kogunenud õiguste kaotus, õiguskindlusetus tööandjate suhtes

kohaldatavate õigusaktide osas ning õigusnormidest kõrvalehoidmine ja pettused

haldusasutustes.

Üha rohkem iseenda tööandjaid tegutseb piiriüleselt, mõnikord korraga mitmes liikmesriigis.

Enamikul juhtudel on tegemist seadusliku tegevusega, mille suhtes tuleks kiiresti kehtestada

kohaldatavad õigusaktid. Sellist tööd on aga seostatud ka iseenda tööandja staatuse vale

liigitamise, deklareerimata või aladeklareeritud tegevuse ja muude pettusevormide ohuga.

Lisaks nõuavad liikmesriigid mehhanisme, mis tugevdavad veelgi kontrolle ja järelevalvet, et

võidelda kuritarvituste vastu, sealhulgas tihedama halduskoostöö ja automaatse

andmevahetuse kaudu. See on eelkõige seotud aktiveerimis- või töölesuunamismeetmetega,

mida kohaldatakse isikute suhtes, kes ekspordivad teise riiki oma sotsiaalkindlustushüvitisi,

eelkõige töötushüvitisi. Sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjade viimase

läbivaatamisega, milles lepiti esialgselt kokku 2026. aasta aprillis, on juba kehtestatud

20 Komisjoni teatis „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ (COM(2026) 650 final).

6

rangemad eeskirjad aruandluse ja riikidevahelise vastastikuse koostöö kohta, et teatada

asjaomase isiku tööalase staatuse muutustest. Selleks teeb Euroopa Komisjon ettepaneku

parandada sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise süsteemi (EESSI) raames

toimuvat asutustevahelist andmevahetust. Järgmise sammuna tuleks uurida koostöö ja

andmevahetuse edasist tugevdamist, eelkõige struktuurse automaatse andmevahetuse kaudu

olukorras, kus isik jätkab töötamist või osaleb aktiveerimismeetmete kaudu pakutavas

tegevuses.

Seepärast esitab komisjon 2027. aastal ettepaneku sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimist käsitlevate ELi õigusnormide edasiseks lihtsustamiseks ja

ajakohastamiseks.

3. Eeskirjade jõustamise parandamine ja kõigile suunatud teabe tagamine

3.1. Euroopa Tööjõuameti tegevuse tõhustamine

Euroopa Tööjõuamet (ELA) on alates selle loomisest 2019. aastal olnud ELis tööjõu õiglase

liikuvuse tagamise nurgakivi. Seda kinnitas komisjoni poolt 2025. aastal ametile antud

hinnang. Samas hindamises tehti siiski kindlaks vajadus veelgi tugevdada Euroopa

Tööjõuameti strateegilist ja tegevussuutlikkust.

Seepärast on komisjon võtnud selle paketi osana vastu ettepaneku Euroopa Tööjõuameti

määruse sihipäraseks läbivaatamiseks.

Euroopa Tööjõuameti suurem roll aitab komisjonil ja liikmesriikidel saavutada tõeliselt

toimiva ELi tööturu, mis põhineb usaldusel ja võrdsetel tingimustel, pakkudes võimalusi nii

ettevõtjatele kui ka liikuvatele töötajatele ning kaitstes neid pettuste, kuritarvitamise ja

deklareerimata töö eest. Euroopa Tööjõuameti volituste läbivaatamine suurendab piiriüleste

kontrollide tõhusust, andes ametile vahendid paremate riskihindamiste tegemiseks, et toetada

kooskõlastatud ja ühiseid kontrolle, mis jäävad asjaomaste liikmesriikide algatusel

vabatahtlikuks. Läbivaatamise käigus määratakse sõnaselgelt kindlaks Euroopa Tööjõuameti

roll teabe andmisel ja ELi tööturul kolmandate riikide kodanikke hõlmavate kontrollide

toetamisel, kuna sageli seisavad liikuvad ELi ja kolmandate riikide töötajad silmitsi samade

probleemidega21. See tugevdab nende töötajate töö- ja sotsiaalsete õiguste jõustamist ning

kaitseb nõudeid täitvaid tööandjaid ebaausa konkurentsi eest. Algatusega parandatakse ka

teavitamist, suuniseid ja tuge, võimaldades otsest ja kohandatud teabe andmist, mis põhineb

töötajate ja tööandjate vajadustel. Samuti tugevdab ja lihtsustab see ameti

vahendusfunktsiooni, suurendades selle tõhusust ning vähendades piiriüleste vaidlustega

seotud kohtuvaidluste riske ja kulusid. Lisaks parandab see veelgi piiriülese liikuvuse toetamist

Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) kaudu, lihtsustades asjakohast raamistikku ja

vähendades riiklike haldusasutuste halduskoormust.

21 Euroopa Tööjõuamet toetab riiklikke tööinspektsioone asjaomaste ELi direktiivide tööhõive- ja

sotsiaalkindlustusaspektide osas, samal ajal kui vastutus rändepoliitika ja selle täitmise tagamise eest lasub

pädevatel riiklikel ja liidu asutustel.

7

3.2 Teenuste vaba liikumise ja eeskirjade jõustamise parandamine kolmandate

riikide lähetatud kodanike puhul

2023. aastal oli iga viies lähetatud töötaja kolmanda riigi kodanik22. Kuigi kolmandate riikide

kodanikud täidavad ELi ettevõtjate päriselt kogetavat tööjõuvajadust, ei ole nende

lähetamisega seotud haldusnõuetes alati lihtne orienteeruda. Samuti võivad kolmandate riikide

kodanikud seista silmitsi suurema haavatavusega kui ELi lähetatud töötajad – alates teabe

puudumisest oma õiguste kohta kuni lünkadeni eeskirjade täitmise tagamises – ning see seab

nad suuremasse tööalase ärakasutamise ohtu. Seega ei ole nende õiguste rakendamine ja

jõustamine tagatud ning kui neid tegelikult ei lähetata, võivad nad isegi sattuda olukorda, kus

nende viibimine vastuvõtvas liikmesriigis on ebaseaduslik.

Lähetamist käsitlevat ELi õigusraamistikku kohaldatakse nii ELi kui ka kolmandate riikide

lähetatud töötajate suhtes, kuid küsimused kehtiva õigusraamistiku tõlgendamise kohta on

endiselt lahtised, hoolimata kolmandate riikide lähetatud kodanikke käsitlevast Euroopa Liidu

Kohtu praktikast23. Komisjoni ja Euroopa Tööjõuameti koostöö tulemusena on koostatud

käsiraamat kolmandate riikide kodanike lähetamist käsitlevate riiklike õigusaktide ja tavade

kohta24 ning sotsiaalkindlustuseeskirjade hiljutine läbivaatamine ja tulevane töötajate

lähetamise e-deklaratsioon aitavad lahendada mõningaid täitmise tagamisega seotud

probleeme. Seda toetab veelgi Euroopa Tööjõuameti suurem roll liikmesriikide operatiivsel

toetamisel kõnealuste eeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel. Kolmandate riikide kodanike

tegeliku lähetamise tingimusi võib olla vaja täiendavalt selgitada. Täiendavaid meetmeid võib

olla vaja mitte ainult kolmandate riikide lähetatud kodanike õiguste kaitsmiseks, vaid ka

selleks, et toetada liikmesriike eeskirjade tõhusal kohaldamisel ja jõustamisel ning võimaldada

ELi ettevõtjatel lähetada kolmandatest riikidest pärit töötajaid. See omakorda edendab ausat

konkurentsi teenuseosutajate vahel ja peaks leevendama halduskoormust.

Tuginedes Euroopa Tööjõuametiga tehtule, otsib komisjon võimalusi selgitada

kolmandate riikide kodanike lähetamist käsitlevat õigusraamistikku.

3.3. Töölesuunamise ja töövahenduse võrgustike ajakohastamine

EL on võtnud liikuvuse, oskuste läbipaistvuse ja värbamise toetamiseks kasutusele hulgaliselt

digivahendeid, mille ühine eesmärk on edendada sidusat ökosüsteemi, sealhulgas Europassi,

ESCOt25 ja ELi talendireservi. Selles ökosüsteemis on keskne tegevussammas EURES26, kes

annab usaldusväärseid andmeid vabade töökohtade kohta ning aitab viia kokku tööotsijad ja

tööandjad. Hiljutine Euroopa Tööjõuameti hindamine27 ja EURESe tegevusaruanne (2022–

22 Töötajate lähetamine – andmete kogumine eeldeklaratsiooni vahenditest: vaatlusaasta 2023. 23 Komisjoni aruanne töötajate lähetamise direktiivi rakendamise kohta. ELA aruanne liikmesriikidevahelise koostöö tavadest, võimalustest ja probleemidest, eelkõige seoses kolmandate

riikide kodanike lähetamisega. 24 Käsiraamat. 25 ESCO on mitmekeelne oskuste, kompetentside ja ametite Euroopa klassifikaator. 26 Praegu on see kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/589. 27 Euroopa Tööjõuameti hindamine, COM(2025) 256, 26.5.2025.

8

2024) näitasid EURESe töölesuunamiste järsku vähenemist28, liikmesriikide väiksemaid

pingutusi (vähem töötajaid ja vähem aega tegelemiseks), üldsuse vähest teadlikkust (ainult

kolmandik tööotsijatest on EURESest teadlikud) ning neis leiti, et portaal võiks saada kasu

andmete täpsuse ja kasutajakogemuse parandamisest.

Tuginedes strateegiale „EURES 2030“29 aitab Euroopa Tööjõuameti volituste kavandatav

läbivaatamine veelgi toetada töötajate liikuvust ELis, võimaldades EURESe paremat

toimimist ja maksimeerides koostoimet töölesuunamise ja töövahenduse puhul kasutatavate

muude võrgustike ja IT-vahenditega ning keskendudes rohkem tehisintellekti võimalustega

täiendatud digiteenustele.

Lisaks teeb komisjon enne 2026. aasta lõppu ettepaneku läbivaadatud otsuse kohta, et

valmistada avalike tööturuasutuste võrgustikku ette praegu tööturu ees seisvateks

väljakutseteks, eelkõige haavatavate rühmade aktiveerimiseks ja tööjõurändeks.

4. Vaba liikumist toetav digiüleminek

Digivahendid on kesksel kohal ELi jõupingutustes lihtsustada menetlusi ning vähendada

üksikisikute, ettevõtjate ja haldusasutuste halduskoormust. Paketis sisalduvate algatuste

eesmärk on anda käegakatsutav panus sellesse, et tagada üksikisikutele ja ettevõtjatele 2030.

aastaks peamiste avalike teenuste täielik kättesaadavus veebi teel. Tuginedes usaldusväärsetele

lahendustele, nagu Euroopa digiidentiteedikukkur (EUDI) ja ühtse digivärava määrus,

edendades ühekordsuse põhimõtet ja sujuvat koostalitlusvõimet kõigi töötajate õiglase

liikuvusega seotud osalejate vahel, teevad need meetmed enamat kui menetluste lihtsustamine.

Need aitavad suurendada usaldust ja läbipaistvust30 ning suurendada tõhusust piiriülestes

olukordades ja ametiasutuste vahelises suhtluses. Samuti aitavad need avastada pettusi ja

võidelda kuritarvituste vastu.

4.1. Euroopa sotsiaalkindlustuspass (ESSPASS)

Vaatamata sellele, et 3 400 riikliku sotsiaalkindlustusasutuse vahelise piiriülese teabevahetuse

digitaliseerimisel on tehtud märkimisväärseid edusamme ja paberipõhistest menetlustest

sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi (EESSI) rakendamisel ollakse

loobumas, on sotsiaalkindlustusõiguste piiriülene tõendamine endiselt koormav. Üksikisikud,

ettevõtjad, tervishoiuteenuste osutajad ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused

seisavad endiselt silmitsi aeganõudvate menetlustega, mis nõuavad sageli füüsilist kohalolekut,

paberdokumente või elektroonilisi dokumente ilma turvalise kontrollita. Need takistused

võivad isegi heidutada üksikisikuid oma vaba liikumise õigust kasutamast ja ettevõtjaid

töötajaid välismaale saatmast.

28 Peaaegu 85 000-lt 2018.–2019. aastal alla 50 000-le 2021.–2023. aastal, kusjuures ELi-siseste töölesuunamiste

osakaal vähenes 10 %-lt alla 5 %-le. 29 Euroopa tööturg on muutumas ja EURES on valmis olema teenäitajaks 2030. aastasse – EURES (Euroopa

tööturuasutuste süsteem). 30 Toetades ka läbipaistvuse ja lihtsustamise eesmärke, mis on esitatud nõukogu 2019. aasta soovituses, milles

käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele, EUR-Lex – 32019H1115(01)

– ET – EUR-Lex.

9

Tuginedes olemasolevatele algatustele, eelkõige ühtse digivärava määrusele ja Euroopa

digiidentiteedikukrutele, võttis komisjon selle paketi osana vastu ettepaneku Euroopa

sotsiaalkindlustuspassi kohta.

See algatus muudab sotsiaalkindlustusõiguste tõendamise ja kontrollimise kogu ELis

lihtsamaks, kiiremaks ja turvalisemaks. Seda kohaldatakse isikute suhtes, kes kuuluvad

määruses (EÜ) nr 883/2004 sätestatud sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjade

kohaldamisalasse, ning komisjon valmistab ette selle kohaldamisala laiendamist ELis

seaduslikult elavatele ja piiriüleses olukorras olevatele kolmandate riikide kodanikele. Algatus

hõlmab järk-järgult kõiki dokumente, mis tõendavad sotsiaalkindlustusõigusi ELi piires

liikumisel (edaspidi „porditavad dokumendid“), säilitades samal ajal paberkandjal

alternatiivid31. Alustatakse porditavast dokumendist A1, milles on märgitud, millises riigis

sotsiaalkindlustusmakseid makstakse, ning mis hõlmab ka Euroopa ravikindlustuskaarti, mida

omab üle 253 miljoni inimese ja mis võimaldab ajutiselt välismaal viibides juurdepääsu

meditsiiniliselt vajalikele tervishoiuteenustele. Ettepanekuga suurendatakse prognoositavust

üksikisikute ja ettevõtjate jaoks, kehtestades dokumentide väljastamiseks siduvad tähtajad.

Ettevõtjate jaoks lihtsustatakse lähetamisnõuete täitmist, ühtlustades porditava dokumendi A1

taotlustele esitatavaid teabenõudeid ning luues võimaluse kasutada nende nõuete ja lähetamise

e-deklaratsioonis kokku lepitud nõuete jaoks ühtset kontaktpunkti32. Haldusasutused saavad

kasu dokumentide kohesest kontrollimisest, parematest vahenditest pettuste avastamiseks ja

eeskirjade jõustamiseks ning suuremast tõhususest tänu ühtlustatud menetlustele.

4.2. E-deklaratsioon töötajate lähetamise kohta

Paljud ettevõtjad peavad piiriüleste teenuste osutamise üheks takistuseks töötajate ajutise teise

liikmesriiki lähetamise menetluste keerukust33. Lähetamist käsitlevate ELi õigusnormide

kohaste haldusnõuete eesmärk on tagada, et teenuste piiriülesel osutamisel järgitakse lähetatud

töötajate õiguste kaitse piisavat taset. Ent riiklike deklareerimisnõuete mitmekesisus nii laadilt

(paberil või digitaalselt) kui ka sisult on nii asjaomaste ettevõtjate kui ka lähetatud töötajate

jaoks olukorra keerulisemaks muutnud ning ühtset turgu killustanud. Hiljutine esialgne

kokkulepe e-deklaratsiooni ettepaneku34 suhtes, mis on tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“

esimene tulemus, on suur samm edasi. See võimaldab ettevõtjatel esitada töötajate lähetamise

deklaratsiooni digitaalsel kujul keskse mitmekeelse portaali kaudu, mis on mõeldud süsteemiga

ühinevatele liikmesriikidele.

Kuid palju on veel teha. Tööandjad ja mitu liikmesriiki on korduvalt nõudnud porditava

dokumendi A1 saamise korra ja e-deklaratsiooni esitamise korra ühtlustamist. Sellega seoses

astutakse ESSPASSi ettepanekuga juba märkimisväärseid samme, kuna selles ühtlustatakse

porditava dokumendi A1 taotlemiseks vajalikke andmeid.

31 Sotsiaalkindlustusõigustega seotud standardvormid – Your Europe. 32 Vt ka järgmist punkti. 33 Ühtse turu strateegia konsultatsioonitegevuse kokkuvõtlik aruanne. 34 COM(2024) 531, 13.11.2024.

10

Komisjon võtab meetmeid, et järgida porditava dokumendi A1 ja e-deklaratsiooni

esitamise korraga seoses ühekordsuse põhimõtet. Kui töötajate lähetamise e-

deklaratsiooni portaal on valmis, saaks need kaks korda tehnilisest seisukohast ja

kasutajakesksuse poolest paremini siduda.

Komisjoni järgmine samm on teha koostööd liikmesriikidega, et porditava dokumendi A1

taotlemise riiklikud portaalid saaksid olla koostalitlusvõimelised siseturu infosüsteemiga (IMI)

ühendatud avalike liidestega. Konsultatsioonid algasid juba 2026. aastal. Selline ühtlustamine

sõltub ühise e-deklaratsiooni portaali laialdasest kasutuselevõtust liikmesriikides, mida

komisjon tungivalt soovitab.

Samal ajal teeb Euroopa Tööjõuamet jõupingutusi, et ettevõtjatel oleks digiülemineku kaudu

lihtsam kehtivaid eeskirju järgida. Amet katsetab digitaalset vahendit, mis aitab arvutada

lähetatud töötajate töötasu ja suurendada läbipaistvust, st töötasu kalkulaatorit35. Alates

2027. aastast peaks katsetamisel osalevate riikide kasutajatel olema sellele juurdepääs.

Eesmärk on hõlmata kõigepealt maanteetranspordisektor kõigis liikmesriikides ning seejärel

laieneda järk-järgult teistesse sektoritesse.

4.3. Euroopa pensionijälgimisteenus

Erinevate pensionisüsteemidega eri liikmesriikides teenitud pensioniõiguste läbipaistvus on

tööjõu õiglase liikuvuse põhielement. Kui puudub ülevaade liikuvate töötajate olemasolevatest

pensioniõigustest eri skeemides ja riikides ning eeldatavatest pensionihüvitistest, võib neil olla

raske kavandada oma karjääri, säästmisvajadusi ja pensionile jäämist. Seepärast toetab

komisjon Euroopa pensionijälgimisteenuse (ETS)36 väljatöötamist eesmärgiga ühendada

liikmesriikide riiklikest jälgimissüsteemidest pärit teave. See annab liikuvatele töötajatele

reaalajas ühtse ülevaate oma pensioniõigustest ning teavet pensionipakkujate ja -süsteemide

kohta. Praegu kasutuselevõtuetapis oleva projekti eesmärk on ühendada 2029. aastaks viis kuni

seitse riiklikku pensionijälgimissüsteemi.

Komisjon on hoiuste ja investeeringute liidu strateegia37 osana võtnud vastu ELi täiendava

pensioni paketi,38 mis võiks samuti toetada ELi töötajate liikuvust, kuna sellega parandatakse

täiendavate pensioniõiguste piiriülest kaasaskantavust, pidades samal ajal kinni riiklike

pensionisüsteemide nõuetest. Lisaks kutsutakse komisjoni soovituses pensionide jälgimise

süsteemide, pensioninäidikute ja automaatse liitumise kohta39 liikmesriike üles töötama välja

riiklikke jälgimissüsteeme ja tagama, et need on kooskõlas pensionijälgimissüsteemiga ja

toetavad seeläbi töötajate liikuvust.

35 Katseprojektis osalevad kaubaveosektoris tegutsevad lähetatud sõidukijuhid kaheksas riigis: Belgia, Tšehhi,

Soome, Saksamaa, Läti, Madalmaad, Portugal ja Sloveenia. 36 www.findyourpension.eu. 37 COM(2025) 124, 19.3.2025. 38 COM(2025) 840, 20.11.2025, ja COM(2025) 842, 20.11.2025. 39 Komisjoni 20. novembri 2025. aasta soovitus (EL) 2025/2384 pensionijälgimissüsteemide, pensioninäidikute

ja automaatse liitumise kohta (C(2025) 9300).

11

Komisjon jätkab pensionijälgimissüsteemi arendamise toetamist ning hõlbustab

liikmesriikidevahelist vastastikust õppimist ja parimate tavade vahetamist pensionide

jälgimise valdkonnas.

5. Ettevõtjate ja töötajate mõjuvõimu suurendamine oskuste ja kvalifikatsioonide

ülekantavuse suurendamise kaudu

Selleks et liikuvusest ühtsel turul täit kasu saada, peavad lihttöötajad ja spetsialistid olema

kindlad, et ühes liikmesriigis omandatud kvalifikatsioon ja oskused on kergesti mõistetavad,

hinnatud ja reguleeritud kutsealade puhul tunnustatud teises liikmesriigis. Ebakindlus teiste

liikmesriikide kvalifikatsioonide aktsepteerimise ja väärtuse ning vajaduse korral tunnustamise

tulemuse, maksumuse ja kestuse suhtes takistab mõnd inimest üldse teise riiki liikumast.

Liikuvatel inimestel on oht, et nende oskusi ei kasutata piisavalt, ja nad seisavad silmitsi

märkimisväärselt suurema ülekvalifitseerituse ohuga kui kohalikud. See toob kaasa

ebasoodsamad töötingimused kui on võrreldava kvalifikatsiooniga kohapealsetel elanikel.

Probleemid mõjutavad ka kolmandate riikide kodanikke või väljaspool ELi omandatud

kvalifikatsiooniga ELi kodanikke, kes soovivad töötada ja integreeruda ELi tööturule.

Raskused nende kvalifikatsioonide ja oskuste mõistmisel, hindamisel ja tunnustamisel

takistavad rahvusvahelistel talentidel ELis tööd leida ning soodustavad oskuste alakasutamist

ja ülekvalifitseeritust.

Oskuste ülekantavuse takistused ei tule kasuks ka tööandjatele, eelkõige VKEdele, ega lase

otsida talente nii ELi piires kui ka väljaspool, kuna muude riikide kvalifikatsioonide

kontrollimise keerukus osutub väiksemate värbajate jaoks sageli liiga kulukaks või riskantseks.

See on eriti valuline juhul, kui kvalifikatsioonid ja oskused on omandatud väljaspool ELi,

rõhutades läbipaistvate ja usaldusväärsete mehhanismide tähtsust nende hindamise

toetamiseks. Sellest tulenevalt piirduvad paljud ettevõtjad kohalike tööjõureservidega isegi

siis, kui neile vajalikud eriteadmised on kättesaadavad mujal.

Selle paketi osana on komisjon vastu võtnud oskuste ülekantavuse algatuse. See koosneb

kolmest eraldi õigusaktist, mille eesmärk on digitaliseerida ja parandada kvalifikatsioone ja

oskusi käsitleva teabe kättesaadavust, ajakohastada reguleeritud kutsealade tunnustamise

protsesse ning lihtsustada kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide ja oskuste

tunnustamise menetlusi.

5.1. Kvalifikatsioonide ülekantavus digiteerimise ja parema teavitamise kaudu

Ebapiisav teave teistes liikmesriikides omandatud kvalifikatsioonide ja oskuste kohta ning

nende ebapiisav mõistmine piirab selliselt omandatud kvalifikatsioonide tööturuväärtust

lihttöötajate, spetsialistide ja tööandjate jaoks. Kuna ikka veel tuginetakse paberil esitatavatele

kvalifikatsioonitõenditele, mida on kerge võltsida, on kvalifikatsiooni kontrollimine tülikas.

Kuigi paljud liikmesriigid investeerivad kvalifikatsioonide digitaliseerimisse, juhitakse 2025.

aasta ühtse turu strateegias tähelepanu sellele, et praegune lähenemisviis digitaalsete

kvalifikatsioonitunnistuste väljaandmisele on endiselt väga killustatud. See pärsib kogu ELi

hõlmavat koostalitlusvõimet, jättes liikuvad töötajad ja tööandjad ilma kvalifikatsioonide

12

esitamise ja kontrollimise sujuvatest ja usaldusväärsetest võimalustest kogu liidus. See tekitab

kodanikele ja ettevõtjatele põhjendamatut halduskoormust ja kulusid ning suurendab ka pettuse

ja võltsimise ohtu. Nende probleemide lahendamiseks võttis komisjon paketi osana vastu

oskuste ülekantavust käsitleva õigusakti ettepaneku, milles nõutakse, et liikmesriigid

väljastaksid kvalifikatsioonide jaoks koostalitlusvõimelisi ja turvalisi digitaalseid

kvalifikatsioonitunnistusi (nii reguleeritud kui ka reguleerimata kutsealade puhul), ning

annaksid kvalifikatsioonide kohta võrreldavat teavet, sealhulgas uue Europassi võrdlusvahendi

kaudu. Digitõendeid hakatakse kodanikele väljastama tasuta ning need on õiguslikult kehtivad

ja kontrollitavad kogu liidus. Asjaolu, et need tõendid sisaldavad Euroopa

kvalifikatsiooniraamistiku tasemeid, mis võimaldavad võrdlust liikmesriikide vahel, toetab

nende mõistmist ja vajaduse korral tunnustamist, samas kui tunnustamisotsused jäävad riiklike

pädevate asutuste pädevusse. Ettepaneku eesmärk on tagada, et töötajatel, tööandjatel ja

riiklikel ametiasutustel oleks lihtne, tulemuslik ja kulutõhus juurdepääs usaldusväärsele ja

võrreldavale teabele kvalifikatsioonide ja oskuste kohta liidus.

5.2. Kvalifikatsioonide tunnustamise hõlbustamine ja automaatse tunnustamise

laiendamine rohkematele reguleeritud kutsealadele

Uued digivahendid lihtsustavad ka liikuvatel spetsialistidel oma kutsekvalifikatsiooni

seaduslikku tunnustamist mõnes teises liikmesriigis, kus see on reguleeritud kutsealal

tegutsemiseks vajalik.

Selle paketi osana on komisjon võtnud vastu ettepaneku muuta direktiivi 2005/36/EÜ

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta, et muu hulgas hõlbustada ja kiirendada

piiriüleseid tunnustamisprotsesse.

Direktiivi muutmise ettepanekuga võetakse kasutusele ühtne digitaalne töövoog, mis tugineb

olemasolevatele vahenditele ja milles kasutatakse tehisintellekti abi. Sellega toetatakse nii

liikuvaid spetsialiste kui ka liikmesriikide pädevaid asutusi, kes hindavad piiriülese

tunnustamise taotlusi. Samuti lühendatakse sellega menetlusaega, vähendatakse

dokumenteerimisnõudeid ja vajadust kinnitatud tõlgete järele, toetatakse ametiasutusi

dokumentide ehtsuse kontrollimisel ning tõhustatakse koostööd liikmesriikide ja komisjoni

vahel, et aidata parandada kutsealast liikuvust ühtsel turul. Täiustused põhinevad oskuste

ülekantavuse määruse alusel loodud digitaalsetel kvalifikatsioonitunnistustel.

Lisaks tõhustatakse veelgi ametialast liikuvust, määratledes konkreetsete kutsealade jaoks

ühtsed koolitusraamistikud, mis põhinevad liikmesriikide praegu kasutusel olevatel sarnastel

vahenditel. Võimaldades liikmesriikidel säilitada oma koolitusvõimalused kutsealadel,

määratakse ühtsetes koolitusraamistikes kindlaks minimaalsed teadmised, oskused ja

pädevused, mida on õiguslikult vaja konkreetsel kutsealal tegutsemiseks, võimaldades seega

automaatset piiriülest tunnustamist. Esimese sammuna on komisjon vastu võtnud

füsioterapeutide ühtse koolitusraamistiku, kuna tegemist on elukutsega, mille kohta on

liikmesriigid teatanud töötajate kriitilisest nappusest. See ühtne koolitusraamistik võimaldab

füsioterapeutidel, kes vastavad kindlaksmääratud nõuetele, kasutada automaatset tunnustamist

ilma täiendava sisulise kvalifikatsioonihindamiseta.

13

Lisaks füsioterapeutide ühtsele koolitusraamistikule on komisjon koostanud soovitusliku

loetelu kutsealadest, mille jaoks võiks esmajoones luua ühtse koolitusraamistiku. Selline

prioriteetide seadmine kajastab vajadust minna kaugemale puhtalt juhtumipõhisest

lähenemisviisist ja kiirendada kvalifikatsioonide tunnustamist kutsealadel, mis on eriti olulised

Euroopa majandusliku vastupanuvõime, konkurentsivõime ning rohe- ja digipöörde

elluviimise seisukohast.

Loetelu on suunatud kutsealadele, kus riiklikud kvalifikatsioonistandardid on juba

ühtlustumas, muutes seega need kutsealad ELi tasandil määratletud ühtse koolitusraamistiku

kõige tugevamateks kandidaatideks. See hõlmab töökohti, mis on olulised ELi üldise

konkurentsivõime ja innovatsioonipotentsiaali kontekstis (nt tsiviilinsenerid ja biomeditsiini

laboritehnikud) ning rohepöörde ja sõltumatu energialiidu kontekstis (nt elektrikud ja

maastikuarhitektid).Lisaks kuuluvad loetellu mitmed tervishoiuga seotud erialad, mis on

demograafilise ülemineku kontekstis eriti vajalikud (nt õenduse ja hooldusvaldkonna

abipersonal, töötervishoiuarstid ja radioloogid), samuti haridusvaldkonna spetsialistid (nt

lasteaiaõpetajad ja lastehoiu personal).

Selles valdkonnas tehtava töö edendamiseks lepib komisjon liikmesriikidega kokku iga-

aastases töökavas, et ühiselt kavandada jõupingutusi ja hinnata igal üksikjuhul eraldi, kas

ühtsete koolitusraamistike jaoks on olemas piisav õigusnormide lähendamine kooskõlas

kohaldatavate õiguslike kriteeriumidega. See loob struktureerituma ja tulevikku suunatud aluse

koostööle, võimaldades samal ajal komisjonil ja liikmesriikidel suunata jõupingutused

kutsealadele, kus ELi ühismeetmed võivad anda suurimat majanduslikku ja sotsiaalset väärtust.

5.3 Soodsama keskkonna loomine väljastpoolt ELi pärit talentidele ja selliste talentide

hoidmine

Nagu on selgitatud Euroopa varjupaiga- ja rändestrateegias,40 peaks EL püüdlema selle poole,

et saada järgmise viie aasta jooksul kõige atraktiivsemaks kohaks üleilmses talentide

võidujooksus. Isegi kui kohalik tööjõud täielikult kasutusele võtta, muudavad kahanev

rahvastik ning tõsine tööjõu ja oskuste nappus elutähtsates sektorites hädavajalikuks selle, et

kolmandate riikide talentidele luuakse liidus atraktiivne keskkond. Tulevane ELi

talendireserv41 ja muud algatused, nagu läbivaadatud ELi sinine kaart, talendipartnerlused42 ja

Euroopa seaduslike rändekanalite büroo katseprojekt Indias, kajastavad seda strateegilist

lähenemisviisi, mille eesmärk on muuta EL kvalifitseeritud töötajate jaoks

konkurentsivõimeliseks valikuks. Samal ajal peavad kolmandate riikide kodanikud ja ELi

ettevõtjad, kes soovivad neid tööle võtta, saama tugineda selgetele, lihtsatele ja

prognoositavatele menetlustele väljaspool ELi omandatud kvalifikatsioonide tunnustamiseks.

Selliste eeskirjade loomine võimaldaks ELil tõhusamalt tegutseda ühtse blokina, kus tehakse

strateegilist koostööd rahvusvaheliste partneritega, eelkõige talendipartnerluste raames.

40 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa varjupaiga- ja rändehaldusstrateegia

(COM/2026/45 final). 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2026. aasta määrus (EL) 2026/1047, millega luuakse ELi

talendireserv. 42 Vt Talent Partnerships – Migration and Home Affairs – European Commission.

14

Seepärast on komisjon praeguse paketi osana vastu võtnud direktiivi ettepaneku, mille

eesmärk on luua ühine õigusraamistik kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide

tunnustamiseks, et tugevdada ELi positsiooni üleilmses konkurentsis talentide pärast.

Austades täielikult liikmesriikide ränderežiime ja nende pädevust reguleerida kutsealasid oma

territooriumil, ühtlustatakse ettepanekuga kvalifikatsioonide tunnustamise protsesse

kolmandate riikide kodanike puhul. See toob kasu nii juba mõnes liikmesriigis elavatele

kolmandate riikide kodanikele, kes soovivad saada juurdepääsu reguleeritud kutsealale, kui ka

neile, kes vajavad oma kvalifikatsiooni tunnustamist seadusliku rände raames. Paralleelselt

sellega muudetakse ka direktiivi 2005/36/EÜ ja tänu sellele muudatusele koheldakse ELi

kodanikke, kellel on kolmandas riigis omandatud samaväärne kvalifikatsioon vähemalt sama

soodsalt kui ELis kvalifikatsiooni omandanud kodanikke.

Lisaks ühistele minimaalsetele menetlusstandarditele (tähtaegade, dokumentide esitamise

nõuete ja taotlejate õiguste osas) on ettepaneku eesmärk kõrvaldada dubleerivad etapid ja tasud,

nõudes liikmesriikidelt võimalikult suures ulatuses integreeritud menetluste kehtestamist.

Samuti nähakse sellega ette selliste teenuste osutamine, mis aitavad pädevatel asutustel

kontrollida kolmandate riikide kvalifikatsioonide autentsust, jättes samal ajal otsuse tegemise

nende hooleks. Lisaks luuakse ettepanekuga võimalus tunnustada automaatselt teatavaid

eelnevalt heakskiidetud kvalifikatsioone tingimusel, et need vastavad ühtsel turul

kohaldatavatele koolituse miinimumnõuetele ja et neid annavad välja kolmandate riikide

akrediteeritud koolitusasutused, keda on kontrollinud Euroopa kvaliteeditagamisasutused.

Seda võimalust kohaldataks nende kutsealade suhtes, mille jaoks EL on juba kindlaks

määranud ühtlustatud koolituse miinimumnõuded ning millel on suur majanduslik tähtsus ja

kus valitseb märkimisväärne tööjõupuudus. Selleks et kiirendada eelneva heakskiitmise

protsessi ja süvendada rahvusvahelist koostööd, kehtestatakse raamistikuga ka ühtlustatud kord

usaldusväärsete haridus- ja koolitussüsteemidega partnerriikide jaoks.

Selle paketi osana esitatakse kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide tunnustamise

direktiivile lisaks täiendavad „pehmed“ meetmed, et suurendada usaldust, läbipaistvust ja

arusaamist kolmandate riikide kodanike poolt välismaal omandatud oskuste ja

kvalifikatsioonide osas, sealhulgas lihtsustatud lahkumiseelne toetus talendipartnerluste

raames, nagu oskuste eelnev hindamine ja dokumentide ettevalmistamine, parem teabe

esitamine ELi tasandil üksikisikutele ja tööandjatele ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku

edendamine ja parem kasutamine suhetes kolmandate riikidega.

Kokkuvõte

Nagu on sätestatud institutsioonidevahelises tegevuskavas „Üks Euroopa, üks turg“, ei ole

tugevama, õiglasema ja integreerituma ühtse turu loomine mitte ainult majanduslik vajadus –

see on poliitiline kohustus Euroopa jaoks, kes soovib geopoliitiliste pingete, tehnoloogiliste

häirete ja majandusliku ebakindluse ajastul jääda vastupidavaks, konkurentsivõimeliseks ja

ühtseks. Konkurentsivõimet ülemaailmses kontekstis on võimalik saavutada üksnes sisemise

solidaarsusega. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tõhusat rakendamist ja jõustamist, et

kokkulepitud kohustused annaksid kohapeal käegakatsutavaid tulemusi. Sellega seoses on

15

tööjõu õiglase liikuvuse pakett oluline samm tugevama sotsiaalse Euroopa suunas. See

tugevdab jõustamist, et hoida ära eeskirjade vältimisega seonduvat kuritarvitamist ja töötajate

ärakasutamist, ning aitab tagada, et individuaalsed sotsiaalkindlustusandmed, oskused ja

kvalifikatsioonid saavad tõhusalt piiriüleselt liikuda. Samuti vähendab see digiülemineku

kaudu tarbetut halduskoormust ja toetab pettustevastast võitlust. Suurendades usaldust

liikmesriikide vahel ning muutes töötajate liikuvuse õiglasemaks, lihtsamaks ja

läbipaistvamaks, tehakse selle paketiga palju enamat kui lihtsalt parandatakse menetlusi või

pakutakse välja uusi digivahendeid – see tugevdab ühtset turgu kui võimsat solidaarsuse,

võimaluste, ühise heaolu ja põlvkondadevahelise õigluse mootorit ning on ühtlasi selge

väljendus Euroopa lubadusest kaitsta oma kodanikke, töötajaid ja ettevõtjaid, suurendada

nende mõjuvõimu ja tagada nende heaolu.