EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 10.9.2026 COM(2026) 459 final

Recommendation for a

COUNCIL DECISION

authorising the opening of negotiations for agreements between the Union and Bolivia,

Canada, Chile, Costa Rica, Ecuador, Panama, Peru and the United Arab Emirates on

cooperation between the European Union Agency for Criminal Justice Cooperation

(Eurojust) and the competent authorities for judicial cooperation in criminal matters of

those third States

EN 1 EN

EXPLANATORY MEMORANDUM

1. CONTEXT OF THE RECOMMENDATION

• Reasons for and objectives of the recommendation

In a globalised world where serious crime and terrorism are increasingly transnational and

polyvalent, law enforcement and judicial authorities should be fully equipped to cooperate

with external partners to ensure the security of their citizens. Consequently, Eurojust’s role as

a facilitator of judicial cooperation with third countries should be further developed as such

cooperation is essential to gathering evidence for successful prosecutions and bringing

members of criminal networks to justice. Towards this end, the Commission is currently

revising Eurojust’s mandate to further enhance its role and support to national competent

authorities in facilitating judicial cooperation with third countries.

The importance of information exchange and close collaboration with international partners

has been consistently emphasized in the various strategies and action plans adopted by the

European Commission in recent years. For instance, the EU Strategy to Tackle Organised

Crime (2021-2025)1 highlights the increasing complexity of new criminal groups and their

transnational, network-based structures. The ProtectEU Internal Security Strategy2presented

on 1 April 2025, aims to unify existing security frameworks while further strengthening

Eurojust’s capacity to combat serious cross-border crime and expanding its operational

toolkit.

To carry out these tasks effectively, Eurojust’s cooperation with countries outside the

European Union should be further strengthened through the conclusion of international

agreements that enhance judicial collaboration with the Agency. These agreements make a

particularly significant contribution to combating transnational crime, as they allow for the

fast exchange of personal data and the secondment of a Liaison Prosecutor from the partner

country to Eurojust. Such measures provide Eurojust with essential tools to intensify

operational cooperation, such as joint investigation teams, with its international partners.

Eurojust has 12 cooperation agreements in place which allow for systematic exchanges of

personal data, with Montenegro, Ukraine, Moldova, Liechtenstein, Switzerland, North

Macedonia, the USA, Iceland, Norway, Georgia, Albania and Serbia. Under Article 80(5) of

Regulation 2018/17273 (the Eurojust Regulation) these cooperation agreements remain valid.

Since the entry into application of the Eurojust Regulation on 12 December 2019 and

pursuant to the Treaty, the Commission has been responsible, on behalf of the Union, for

negotiating international agreements with third countries on cooperation with Eurojust. While

Eurojust can independently establish and maintain cooperative relations with external partners

through working arrangements, in line with Chapter V of the Regulation, these arrangements

alone do not provide a legal basis for the exchange of operational personal data. They allow

Eurojust to initiate institutional contacts with the competent authorities of partner countries

but are insufficient on their own to enable effective judicial cooperation.

1 Commission Communication – EU Strategy to tackle Organised Crime 2021–2025 (COM(2021) 170

final). 2 Commission Communication on ProtectEU: a European Internal Security Strategy (Com(2025) 148

final). 3 Regulation (EU) 2018/1727 of 14 November 2018, OJ L 295, p. 138, 21.11.2018. See 12 cooperation

agreements, https://www.eurojust.europa.eu/states-and-partners/third-countries/agreements-cooperation.

EN 2 EN

This is why, on 1 March 2021, the Council authorised the Commission to negotiate

international agreements with 13 third States (Algeria, Argentina, Armenia, Bosnia and

Herzegovina, Brazil, Colombia, Egypt, Israel, Jordan, Lebanon, Morocco, Tunisia, and

Turkey) on judicial cooperation between Eurojust and the competent authorities of those

States. Since then, the European Union has concluded agreements with Armenia4, Bosnia and

Herzegovina5, as well as with Lebanon6. Furthermore, negotiations are closed with Algeria,

the text having been agreed in the Council at technical level in March 2026. The Commission

has finalised negotiations with Colombia in June 2026. Provisions covering cooperation

between the competent authorities of the United Kingdom and Eurojust are part of the Trade

and Cooperation Agreement (TCA)7.

Taking into account the political strategies, the operational needs of judicial authorities across

the European Union and the potential benefits of closer cooperation globally, the Commission

considers it necessary to request an authorisation to negotiate international agreements with

further third countries in order to strengthen Eurojust’s cooperation with their competent

authorities in investigating and prosecuting serious cross-border crimes. The reasons why the

Commission is proposing the eight countries (Bolivia, Canada, Chile, Costa Rica, Ecuador,

Panama, Peru and the United Arab Emirates (UAE)) is due to its assessment of the priority

countries according to the following criteria:

One essential criterion is Eurojust’s operational need as set out in its Strategy on

Cooperation with International Partners 2024–20278. In that Strategy, submitted to the

Commission for review pursuant to Article 52(1) of the Eurojust Regulation, Eurojust

identified a particular operational need for cooperation with Bolivia, Ecuador, Mexico,

Nigeria, Peru and UAE. Canada, Panama and the UAE had already been identified in the

previous Eurojust Strategy (2020–2024) and their operational relevance has been reiterated in

the latest Strategy. Further Eurojust assessments have indicated an operational need to

strengthen cooperation with additional countries, including Chile and Costa Rica. For these

two countries, Eurojust has identified an exponential growth in the number of requests for

judicial coordination and cooperation, increasing from 5 in 2024 to 27 in 2025. The number of

complex cases (i.e. those that require several coordination meetings or the setting up of joint

investigation teams) has also increased in a similar manner, from zero in 2023 to six in 2025.

Another criterion is the interest of the third country in concluding such agreements. In this

regard, recent interactions at senior level show a particularly strong interest in negotiating an

agreement on cooperation with Eurojust by Canada, Chile, Costa Rica, Ecuador, Panama,

Peru and the United Arab Emirates.

An essential strategic criterion is to enhance cooperation with those third countries that may

have a significant impact on European security. This may result from geographical or

strategic considerations, as in the case of Latin American countries, to address shared security

4 Signed on 5 April 2024, the Council has adopted its Conclusion Decision on 10 October 2024, JO L

31.10.204 EUR-Lex - 22024A02737 - EN - EUR-Lex. 5 Signed on 28 October 2024, the Council has adopted its Conclusion Decision on 14 April 2025, OJ L,

7.5.2025 https://eur-lex.europa.eu/eli/agree_internation/2025/867/oj/eng. 6 Signed on 2 December 2025, the Council has adopted its Conclusion Decision on 4 June 2026, OJ L

3.7.2026 http://data.europa.eu/eli/dec/2026/1522/oj. 7 Trade and Cooperation Agreement (TCA) between the European Union and the European Atomic

Energy Community and the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, OJ L149,

30.4.2021, https://eur-lex.europa.eu/eli/agree_internation/2021/689(1)/oj 8 https://www.eurojust.europa.eu/states-and-partners/third-countries/strategy-cooperation-international-

partners.

EN 3 EN

threats, notably in the fields of organized crime, drug trafficking, and cybercrime, as the

Commission outlined in its Internal Security Strategy “ProtectEU”9. Operational usefulness

can also arise from mutual interest, particularly where effective cooperation is already in

place. For example, Canada receives a high volume of requests from Member States for

judicial assistance, reflecting its importance as a partner in handling cross-border cases.

Latin America represents the largest part of the countries proposed. This is consistent not only

with the EU Internal Security Strategy “ProtectEU”, but also with the priority indicated by

Eurojust itself (in its International Strategy) and through the signature of various Working

Arrangements with in particular Latin American countries10, including with all six Latin

American countries covered by this Recommendation. Furthermore, Eurojust has signed a

Working Arrangement with the regional network, the Ibero-American Association of Public

Prosecutors (AIAMP), representing 22 Ibero-American Public Ministries, and a Memorandum

of Understanding with the Ibero-American Network of international legal cooperation

(IberRed), granting access to the Iber@ Secure Communication System. Through these

efforts, the European Union’s Agency aims to support combatting the international drug trade

originating in South America, which increasingly affects the European Union’s security.11

Another important factor is whether there is sufficient regulatory convergence with the third

country to enable operational cooperation with European Union agencies. This concerns, in

particular, adherence to the rule of law, fundamental rights (including the prohibition of the

death penalty), and data protection standards. Among the countries of highest operational

relevance or interest for cooperation with Eurojust, priority should be given to those

demonstrating a high degree of convergence or those in the process of aligning their standards

with the European Union (in particular with the Law Enforcement Directive12) include

Canada, Chile, Costa Rica, Panama and Peru.

Finally, a key factor is to ensure consistency in the relations of Justice and Home Affairs

(JHA) agencies and bodies with third countries, particularly among Europol, the European

Public Prosecutor’s Office (EPPO) and Eurojust. To this extent the Commission in its

ProtectEU Internal Security Strategy13 highlights the action that it will negotiate in view of

“conclud(ing) international agreements between the EU and priority third countries on

cooperation with Europol and Eurojust”. The Council in 2023 had authorised the Commission

to negotiate international agreements on law enforcement cooperation between Europol and

Bolivia, Ecuador, Mexico, Peru and Brazil, countries which are not covered by the Council

Decision of 2021, authorising to negotiate agreements on cooperation with Eurojust. The

European Union has signed international agreements on cooperation between Europol and the

police authorities of Ecuador14and Brazil, which is in the process of being concluded . It is a

logical next step to grant the Commission authorisation to negotiate agreements with Bolivia,

Canada, Chile, Costa Rica, Panama, Peru and the United Arab Emirates on cooperation with

Eurojust, thereby further streamlining and enhancing enforcement and judicial cooperation

alike.

9 See above, Fn.2. 10 https://www.eurojust.europa.eu/states-and-partners/third-countries/working-arrangements. 11 See in this context the Justice and Home Affairs (JHA) Council Conclusion, 12/13 June 2024. Also,

Venice Declaration of G7 Ministers Meeting on Justice, 9-10 May 2024. 12 Directive (EU) 2023/977 on the exchange of information between the law enforcement authorities of

Member States and repealing Council Framework Decision 2006/960/JHA, OJ L 134, 22.5.2023

http://data.europa.eu/eli/dir/2023/977/oj. 13 See above, Fn. 2. 14 Signed on 23 September 2025, the Council has adopted its Conclusion Decision on 30 March 2026, OJ

L, 828, 15.4.2026: http://data.europa.eu/eli/dec/2026/828/oj.

EN 4 EN

Applying these criteria, the Commission therefore recommends that the Council authorises

the opening of negotiations with the following eight third States:

Bolivia

Enhancing cooperation between Eurojust and Bolivia is strategically important in particular in

relation to drug production and trafficking. As the world’s third-largest cocaine producer,

Bolivia is used as a critical transit point and gateway for narcotics smuggling into Europe,

facilitating the operations of organised crime networks.

Recent developments demonstrate Bolivia’s strong commitment to strengthening ties with

Eurojust at both strategic and operational levels. Bolivia has appointed a Eurojust contact

point and has participated in several operational and strategic meetings, and study visits to

Eurojust. Bolivia has been prioritised in the Eurojust Strategy on Cooperation with

International Partners 2024–2027, reflecting shared interests in combating drug-related crime.

Existing frameworks, such as the Working Arrangement between Bolivia and Eurojust of

2024, provide a solid basis for judicial collaboration. Additionally, Bolivia has appointed a

dedicated Eurojust contact point, further improving the efficiency of judicial cooperation

requests.

The country also actively participates in the mechanism for reinforced cooperation supported

by Eurojust and EL PAcCTO programme15. This tool provides a framework for regular

cooperation with those Latin American countries that have signed a working arrangement or

other cooperation instrument with Eurojust. The mechanism features both a European

component led by Eurojust and an intra-Latin American component led by EL PAcCTO and

the prosecution offices of the signatory countries.

All this underlines Bolivia’s readiness to engage in international justice initiatives and ensures

that operational cooperation can comply with EU standards.

Bolivia is also actively involved in regional judicial networks, including IberRed and the

Ibero-American Association of Public Prosecutors’ Offices (AIAMP), which strengthens the

foundation for cooperation. Eurojust has established instruments for collaboration with these

networks, further cementing Bolivia’s status as a strategically important partner.

Canada

Strengthening cooperation between Eurojust and Canada is of significant strategic and

operational relevance, particularly in the areas of drug trafficking, fraud, money laundering,

and cybercrime. Canada and the European Union have been increasingly affected by

sophisticated cyber-enabled crimes that are committed by organised crime groups operating

across regions. Canada is identified as a priority partner in Eurojust’s Strategy on Cooperation

with International Partners 2024–2027, reflecting strong mutual interests in deepening judicial

collaboration.

Canada is a like-minded partner with a high degree of regulatory convergence in key areas,

including the rule of law, fundamental rights, and data protection safeguards. Existing

cooperation is already robust: Canada ranks among the top ten third countries in terms of

judicial cooperation requests from European Union Member States. This high level of

15 El PAcCTO is the Europe-Latin America Programme of Assistance against Transnational Organised

Crime.

EN 5 EN

operational engagement highlights the need to expedite the obtaining of evidence and

facilitate the potential posting of a Liaison Prosecutor at Eurojust.

Canadian authorities have appointed a Eurojust contact point and regularly participated in

operational meetings organised in Eurojust-supported investigations and prosecutions of

serious and organised crime involving Member States and Canada.

Chile

Enhancing cooperation between Eurojust and Chile carries notable strategic and operational

importance, as Chile is increasingly affected by drug trafficking linked to organised crime

groups operating in the European Union. Judicial cooperation with Chile is also essential for

tackling organised property crime, cybercrime, and money laundering.

Chile has appointed a Eurojust contact point and has participated in several operational and

strategic meetings, and study visits to Eurojust. Chile is designated as a priority partner in

Eurojust’s Strategy on Cooperation with International Partners 2024–2027. A major step

forward was taken in July 2024, when the Prosecutor General’s Office of Chile and Eurojust

signed a Working Arrangement. This arrangement formalises the use of Eurojust contact

points and ensures closer, more efficient communication to expedite judicial cooperation

requests in both directions. Since then, operational and strategic cooperation has been

enhanced and the number of requests for assistance involving Chile and European Union

Member States has increased exponentially. Chile has become the Latin American

coordinator for 2026 for the mechanism for reinforced cooperation supported by Eurojust and

EL PAcCTO programme.

Chile is actively engaged in several regional judicial networks, including IberRed and the

Ibero-American Association of Public Prosecutors’ Offices (AIAMP). Eurojust has

established cooperation instruments with both networks. This multilevel engagement further

strengthens the foundation for deepened cooperation with Chile. It has strong interest in

aligning standards with the European Union, e.g. aligning data protection legislation with the

Law Enforcement Directive (with the help of EL PAcCTO).

Costa Rica

Strengthening cooperation between Eurojust and Costa Rica is of growing operational

relevance, particularly given Costa Rica’s increasing exposure to drug trafficking and

organised crime, driven in part by the diversification of trafficking routes to the EU and a

broader rise in organised criminal activity. In addition, the country, along with Panama, is

becoming a hub for private companies offering digital services and therefore constitutes a key

partner for Eurojust in relation to digital evidence.

Costa Rica has appointed a Eurojust contact point and has participated in several operational

and strategic meetings, and study visits to Eurojust. Costa Rica has demonstrated strong

interest in deepening cooperation with Eurojust and the European Union more broadly. A

Working Arrangement between Costa Rica and Eurojust is already in place since 2024, and

recent high-level exchanges underline this commitment as well as the participation in the

mechanism for reinforced cooperation16. The Prosecutor General has been an active partner in

promoting closer judicial cooperation.

16 See above in the part on Bolivia.

EN 6 EN

Costa Rica has also expressed interest in receiving technical assistance from the European

Unionto align judicial and data protection standards, further underscoring its readiness to

strengthen collaboration in criminal justice matters.

Ecuador

Strengthening cooperation between Eurojust and Ecuador is crucial due to Ecuador's role as a

significant production and transit hub for cocaine, impacting the European market and

regional security. Notably, in 2022, Ecuador emerged as the leading origin for cocaine

shipments to Europe, making it vital for strategic collaboration in addressing organized crime

and firearms trafficking.

Considering its operational relevance, Ecuador has been designated as a priority country in

Eurojust's Strategy on Cooperation with International Partners for 2024–2027. This

designation underscores Ecuador's growing interest in bolstering judicial cooperation with the

European Union. In July 2024, Ecuador joined the Latin American countries which signed a

Working Arrangement with Eurojust and has joined the mechanism for reinforced

cooperation. Ecuador has appointed a Eurojust contact point and has participated in several

operational and strategic meetings, and study visits to Eurojust. Recent engagements, such as

high-level discussions reflect Ecuador's proactive approach to strengthen existing ties. In

particular, Eurojust and the Specialised Prosecution Services against organised crime

(UNIDOTand FEDOTI17) and money laundering are strengthening their operational and

strategic cooperation, including in the context of enhanced security measures in Ecuadorian

ports to combat organised crime and drug trafficking.

Ecuador has also expressed interest in aligning its standards with those of the European

Union, particularly in the area of data protection. An international agreement on cooperation

with Europol, recently entered into force, including comprehensive data protection provisions,

further demonstrates this commitment.

Panama

Judicial cooperation with Panama is of considerable operational relevance, particularly in

relation to drug trafficking, cybercrime, property crime, fraud, and money laundering. Panama

is frequently used by organised crime groups for the registration and operation of shell

companies involved in money laundering, and it serves as a key transit point for drugs

transported from South America to Europe.

Panama has appointed a Eurojust contact point and has participated in several operational and

strategic meetings and study visits to Eurojust. Eurojust has supported multiple investigations

and prosecutions by European Union Member States involving Panama, with Panamanian

authorities liaising closely with national authorities through Eurojust and actively

participating in coordination meetings.

In addition, Panama and Eurojust are closely collaborating to address challenges and

exchange best practices in the context of e-evidence and private companies offering digital

services. Operationally, the number of cases involving Panama has increased five-fold in the

17 A UNIDOT prosecution refers to legal proceedings brought by Ecuador's National Specialized Unit for

Investigation against Transnational Organized Crime (Spanish: Unidad Nacional de Investigación

contra la Delincuencia Organizada Transnacional; FEDOTI is the Specialized Prosecutor's Office for

Transnational and International Organized Crime.

EN 7 EN

last two years, but a further increase requires the possibility of systematic exchanges of

personal data.

Panama is designated as a priority partner under the Eurojust Strategy on Cooperation with

International Partners 2024–2027. In 2024, the Attorney General’s Office of Panama and

Eurojust signed a Working Arrangement, formalising the use of Eurojust contact points and

ensuring closer communication to expedite judicial cooperation requests in both directions.

Panama is also part of several regional judicial networks, notably IberRed and the Ibero-

American Association of Public Prosecutors’ Offices (AIAMP), with which Eurojust has

established cooperation instruments. The EPPO signed a Memorandum of Understanding with

AIAMP and a working arrangement with the Office of the Prosecutor General of the Nation,

further reinforcing Panama’s importance as a regional cooperation partner. Panama has

interest in aligning standards with the European Union, e.g. on data protection.

Peru

Judicial cooperation with Peru is highly relevant. As the world’s second-largest cocaine

producer and a key source of drugs trafficked into the European Union, cooperation efforts

focus primarily on combating drug trafficking, while also addressing property crime, money

laundering, and cybercrime. Peru is included as a priority partner in the Eurojust Strategy on

Cooperation with International Partners 2024–2027.

Peru has demonstrated strong interest in cooperating with Eurojust. In 2024, the Attorney

General’s Office of Peru and Eurojust signed a Working Arrangement, and recent high-level

exchanges underline its commitment to enhancing cooperation. Peru has appointed a Eurojust

contact point and participated in strategic and operational meetings and study visits to

Eurojust. The competent authorities are also actively participating in the mechanism for

reinforced cooperation, leading to dozens of active investigations being supported by Eurojust

in 2025 at the request of the Peruvian authorities.

Despite changes in the government since then, Peru is also engaged in a dialogue for an

international agreement on the cooperation with Europol and has requested technical

assistance from the Commission to align its law enforcement standards with European Union

data protection requirements.

Peru is also actively involved in regional judicial networks, notably IberRed and the Ibero-

American Association of Public Prosecutors’ Offices (AIAMP), with which Eurojust has

established instruments of cooperation.

United Arab Emirates (UAE)

Judicial cooperation with the United Arab Emirates (UAE) relates mainly to fraud, especially

VAT fraud, drug trafficking, money laundering, property crime and cybercrime. A

considerable number of organised crime groups targeting the European Union appear to be

based in the UAE, often serving as a base for the remote leadership or operations of these

networks, including drug trafficking, money laundering and underground banking.

According to Eurojust’s Strategy on Cooperation with International Partners 2024–2027, the

country holds very high operational relevance in the fight against organised crime. UAE

authorities have participated in several operational and strategic meetings, and study visits to

Eurojust. The UAE has appointed a Eurojust contact point and has shown strong commitment

EN 8 EN

to cooperation with Eurojust, as demonstrated by its engagement during the Team Europe

mission in April 2025, participation in a joint Expert Workshop in July 2025, where concrete

steps have been agreed upon to further deepen cooperation. A Working Arrangement with

Eurojust, including the posting of a Resident Contact Point in The Hague, is in preparation.

These initiatives highlight the country’s dedication to act as a reliable partner in combating

transnational crime alongside the European Union.

• Consistency with existing policy provisions in the policy area

The present Recommendation is consistent with existing Union policy in the area of judicial

cooperation between Eurojust and third countries.

Progress has been made to improve the exchange of information and cooperation among

Member States as well as between Union agencies and third countries. Regulation (EU)

2023/2131 amending Regulation (EU) 2018/1727 and Council Decision 2005/671/JHA, as

regards the digital information exchange in terrorism cases18, strengthens the framework for

cooperation with third countries on the side of Eurojust by providing for a legal basis for the

secondment of a third country liaison prosecutor to Eurojust and the cooperation with

Eurojust.

Also, Regulation (EU) 2022/838 amending Regulation (EU) 2018/1727, as regards the

collection, preservation and analysis of evidence relating to genocide, crimes against

humanity and war crimes at Eurojust,19 has a strong nexus to third countries. Both legislative

acts underline the importance of close cooperation with third countries to investigate and

prosecute serious crimes.

• Consistency with other Union policies

Apart from the above mentioned EU Strategy to Tackle Organised Crime (2021-2025) and the

ProtectEU Internal Security Strategy20similar references to the importance of Eurojust and its

vital role in cross border judicial cooperation are included in other thematic policy documents

as well, such as the EU Strategy on Combatting Trafficking in Human Beings21; the Counter-

Terrorism Agenda for the EU22 and the EU Agenda and Action Plan on Drugs.23

In line with these strategic documents, international cooperation has also been enhanced in the

area of law enforcement. Based on the authorisation by the Council24, the Commission has

negotiated Agreements on the exchange of personal data with the European Union Agency for

Law Enforcement Cooperation (Europol).

18 Regulation (EU) 2023/2131 of the European Parliament and of the Council of 4 October 2023

amending Regulation (EU) 2018/1727 of the European Parliament and of the Council and Council

Decision 2005/671/JHA, as regards digital information exchange in terrorism cases. OJ L, 2023/2131,

11.10.2023, http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2131/oj. 19 Regulation (EU) 2022/838 of the European Parliament and of the Council of 30 May 2022 amending

Regulation (EU) 2018/1727 as regards the preservation, analysis and storage at Eurojust of evidence

relating to genocide, crimes against humanity, war crimes and related criminal offences. 20 See Fn. 1 and 2. 21 Commission Communication – EU Strategy on Combatting Trafficking in Human Beings 2021–2025

(COM (2021) 171 final). 22 Commission Communication - ProtectEU: Agenda to Prevent and Counter Terrorism, 26.2.2026

(COM(2026) 101 final). 23 Commission Communication – EU Agenda and Action Plan onDrugs2021–2025 (COM(2020)606

final. 24 Council Decision 7047/20, 23 April 2020, and Council Document CM 2178/20, 13 May 2020.

EN 9 EN

2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY

• Substantive legal basis

Regulation (EU) 2018/1727 on the European Union Agency for Criminal Justice Cooperation

(Eurojust) sets out a legal framework for Eurojust, in particular its objectives, tasks, scope of

competence, data protection provisions and ways to cooperate with external partners.

The objective of this Recommendation is to obtain from the Council the authorisation for the

Commission to negotiate the future agreements on behalf of the Union. Given that the main

objective of the agreements is to strengthen judicial cooperation between Eurojust and the

competent authorities of respective third countries in combating serious crime by exchanging

personal data, the substantive legal bases for the Council to authorise the opening of

negotiations are Articles 16(2) and 85.

• Procedural legal basis

Article 218(3) TFEU provides that, where the agreement envisaged does not relate

exclusively or principally to the common foreign and security policy, the Commission shall

submit recommendations to the Council. The Council shall adopt a decision authorising the

opening of the negotiations and nominating the Union negotiator or the head of the Union’s

negotiating team.

Article 218(4) TFEU provides that the Council may address negotiating directives to the

negotiator and designate a special committee to consult the negotiator.

The Commission recommends to open negotiations for Agreements between the European Union and Bolivia, Canada, Chile, Costa Rica, Ecuador, Panama, Peru and the United Arab Emirates on cooperation between the European Union Agency for Criminal Justice Cooperation (Eurojust) and the authorities of those third States competent for judicial cooperation in criminal matters. The Commission is to be nominated as negotiator.

The procedural legal basis for the proposed decision to authorise opening of negotiations of

the envisaged agreements is Article 218(3) and (4) TFEU.

• Choice of negotiator

Given that the agreements envisaged exclusively cover matters other than the common

foreign and security policy, the Commission should be nominated as the negotiator pursuant

to Article 218(3) TFEU.

• Union competence

The Union has competence to determine Eurojust's structure, operation, field of action and

tasks as well as to provide for safeguards concerning personal data protection, regarding the

judicial cooperation with third countries.

The Eurojust Regulation lays down specific rules regarding transfers of personal data by

Eurojust outside of the European Union. Article 56(2) thereof lists situations where Eurojust

can lawfully transfer personal data to the judicial authorities of third countries. It follows from

the provision that for structural transfers of personal data by Eurojust to the respective third

country the conclusion of respective binding international agreements between the European

Union and the third country, adducing adequate safeguards with respect to the protection of

privacy and other fundamental rights and freedoms of individuals, is required. In accordance

EN 10 EN

with Article 3(2) TFEU, the future agreements thus fall within the exclusive external

competence of the Union.

• Subsidiarity (for non-exclusive competence)

N/A

• Proportionality

The Union’s objectives with regard to this recommendation for a Council decision as set out

above can only be achieved by entering into binding international agreements providing for

the necessary cooperation measures, while ensuring appropriate protection of fundamental

rights. As enshrined in the Eurojust Regulation (EU) 2018/1727, also the provisions of the

future agreements will be limited to what is necessary to achieve its main objectives.

Unilateral action of the Member States towards the third countries does not represent an

alternative, as Eurojust has a unique role. Unilateral action would also not provide a sufficient

basis for judicial cooperation between Eurojust and third countries and would not ensure the

necessary protection of fundamental rights.

• Choice of the instrument

This recommendation for a Council decision is submitted in accordance with Article 218(3)

and (4) TFEU, which envisage the adoption by the Council of a decision authorising the

opening of negotiations and nominating the Union negotiator. The Council may also address

negotiating directives to the negotiator. There exists no other legal instrument that could be

used in order to achieve the objective expressed in this recommendation.

3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER

CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS

• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation

N/A

• Stakeholder consultations

N/A

• Collection and use of expertise

The collection of expertise drew upon the operational input received from Eurojust.

• Impact assessment

N/A

• Regulatory fitness and simplification

N/A

• Fundamental rights

The agreements should respect the fundamental rights and observe the principles recognised

by the Charter in particular the right to private and family life, recognised in Article 7 of the

Charter, the right to the protection of personal data, recognised in Article 8 of the Charter and

the right to an effective remedy and fair trial recognised in Article 47 of the Charter.

EN 11 EN

Furthermore, any exchange of information which leads to inhuman and degrading treatment

and punishment, and if applicable related to a death penalty, is prohibited.

The exchange of personal data and its processing by the authorities of a third country

concerns the fundamental rights to privacy and data protection. In that regard, the agreements

will ensure the application of adequate safeguards to the personal data transferred under the

agreements, in line with Union law.

In particular the exercise of certain individual rights can only be delayed, limited or refused to

the extent that it is necessary and proportionate, taking into account the fundamental rights

and interests of the data subject, on important public interest grounds, in particular to prevent

harm, to an ongoing criminal investigation or prosecution.

Furthermore, the agreements will guarantee that the exchange of personal data between

Eurojust and the third countries is consistent with both the principle of non-discrimination and

Article 52(1) of the Charter of Fundamental Rights of the European Union25, which ensure

that interferences with fundamental rights guaranteed under the Charter are limited to what is

necessary to genuinely meet the objectives of general interest pursued, subject to the principle

of proportionality.

4. BUDGETARY IMPLICATIONS

There are no budgetary implications for the Union budget.

5. OTHER ELEMENTS

• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements

There will be regularly reporting and information to the Council and the European Parliament.

• Explanatory documents (for directives)

N/A

• Detailed explanation of the specific provisions of the recommendation

This recommendation gives the authorisation to the Commission to negotiate. It also

establishes negotiating guidelines.

25 Charter of Fundamental Rights of the European Union,OJ C 202, 7.6.2016,

http://data.europa.eu/eli/treaty/char_2016/oj.

EN 12 EN

Recommendation for a

COUNCIL DECISION

authorising the opening of negotiations for agreements between the Union and Bolivia,

Canada, Chile, Costa Rica, Ecuador, Panama, Peru and the United Arab Emirates on

cooperation between the European Union Agency for Criminal Justice Cooperation

(Eurojust) and the competent authorities for judicial cooperation in criminal matters of

those third States

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Articles 16(2) and 85, in conjunction with Article 218(3) and (4) thereof,

Having regard to the recommendation from the European Commission,

Whereas:

(1) Regulation (EU) 2018/1727 of the European Parliament and of the Council1 was

adopted on 14 November 2019 and is applicable as of 12 December 2019.

(2) Pursuant to Article 52 of Regulation (EU) 2018/1727, Eurojust may establish and

maintain cooperation with authorities of third countries and international

organisations. To that end, Eurojust is to prepare a cooperation strategy every four

years in consultation with the Commission, which specifies the third countries and

international organisations with which there is an operational need for cooperation.

Accordingly, in consultation with the Commission, Eurojust prepared such a

cooperation strategy for the period 2024-2027.

(3) Regulation (EU) 2018/1727, in particular Article 56 thereof, sets out the general

principles for the transfer of personal data from the European Union Agency for

Criminal Justice Cooperation (Eurojust) to third countries and international

organisations. Eurojust may transfer personal data to a third country on the basis of

an international agreement concluded between the Union and that third country

pursuant to Article 218 of the Treaty on the Functioning of the European Union that

provides for adequate safeguards with respect to the protection of privacy and

fundamental rights and freedoms of individuals.

(4) Negotiations should be opened with a view to concluding such agreements between

the Union and Bolivia, Canada, Chile, Costa Rica, Ecuador, Panama, Peru and the

United Arab Emirates. The selection of those countries is based on an assessment of

operational needs identified e.g. in the Eurojust’s Strategy on cooperation with

international partners 2024-2027, the need to ensure consistency with cooperation

with other Justice and Home Affaires agencies and bodies like Europol, and the

1 Regulation (EU) 2018/1727 of the European Parliament and of the Council of 14 November 2018 on

the European Union Agency for Criminal Justice Cooperation (Eurojust), and replacing and repealing

Council Decision 2002/187/JHA (OJ L 295, 21.11.2018, p.

138, http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1727/oj).

EN 13 EN

strategic interests related to the European Union’s security, particularly in the fields

of organised crime and drug trafficking.

(5) The agreements with those countries should provide a legal basis for the systematic

exchange of personal data and the secondment of Liaison Prosecutors, tools which

are not available through the Eurojust’s own working arrangements.

(6) The Commission should, where necessary, consult the European Data Protection

Supervisor (EDPS), including during the negotiation of the agreements, and, in any

event, it should consult the EDPS before the agreements are concluded.

(7) The agreements should respect the fundamental rights and observe the principles

recognised by the Charter of Fundamental Rights of the European Union, in

particular the right to private and family life, recognised in Article 7 of the Charter,

the right to the protection of personal data, recognised in Article 8 of the Charter and

the right to an effective remedy and fair trial recognised in Article 47 of the Charter.

Furthermore, any exchange of information which leads to inhuman and degrading

treatment and punishment, and if applicable related to a death penalty, is prohibited.

The agreements should be applied in accordance with those rights and principles.

(8) The agreements should not affect, and should be without prejudice to, the transfer of

personal data or other forms of cooperation between the authorities responsible for

safeguarding national security.

(9) Ireland is bound by Regulation (EU) 2018/1727 and therefore takes part in the

adoption of this Decision.

(10) In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No 22 on the position of Denmark,

annexed to the Treaty on European Union and to the Treaty on the Functioning of the

European Union, Denmark is not taking part in the adoption of this Decision and is

not bound by it or subject to its application.

(11) The EDPS has been consulted on this Decision and the Annex thereto and issued an

opinion on (date),

HAS ADOPTED THIS DECISION:

Article 1

The opening of negotiations for international agreements between the Union and Bolivia,

Canada, Chile, Costa Rica, Ecuador, Panama, Peru and the United Arab Emirates on

cooperation between the European Union Agency for Criminal Justice Cooperation (Eurojust)

and the competent authorities for judicial cooperation in criminal matters of those third States

is hereby authorised.

Article 2

The Commission is hereby nominated as the Union negotiator.

EN 14 EN

Article 3

The negotiating directives set out in the Annex to this Decision are hereby addressed to the

Commission.

Article 4

The negotiations shall be conducted in consultation with the [preparatory body of the

Council], which is hereby designated as the special committee provided for in Article 218(4)

TFEU.

Article 5

This Decision is addressed to the Commission.

Done at Brussels,

For the Council

The President

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 10.9.2026 COM(2026) 459 final

ANNEX

ANNEX

to the

Recommendation for a

COUNCIL DECISION

authorising the opening of negotiations for agreements between the Union and Bolivia,

Canada, Chile, Costa Rica, Ecuador, Panama, Peru and the United Arab Emirates on

cooperation between the European Union Agency for Criminal Justice Cooperation

(Eurojust) and the competent authorities for judicial cooperation in criminal matters of

those third States

EN 1 EN

ANNEX TO THE PROPOSAL

DIRECTIVES FOR THE NEGOTIATION OF AGREEMENTS BETWEEN THE

UNION AND BOLIVIA, CANADA, CHILE, COSTA RICA, ECUADOR, PANAMA,

PERU AND THE UNITED ARAB EMIRATES ON COOPERATION BETWEEN THE

EUROPEAN UNION AGENCY FOR CRIMINAL JUSTICE COOPERATION

(EUROJUST) AND THE COMPETENT AUTHORITIES FOR JUDICIAL

COOPERATION IN CRIMINAL MATTERS OF THOSE THIRD STATES

In the course of the negotiations the Commission should aim to achieve the objectives set out

in detail below.

(1) The objective of the agreements shall be to provide the legal basis for the

cooperation between Eurojust and the competent authorities of the third countries

concerned respectively, including the exchange of operational personal data, in order

to support and strengthen the action by the competent authorities of these countries

and the Member States as well as their mutual cooperation in preventing and

combating the forms of crime for which Eurojust is competent in accordance with

Regulation 2018/1727, while ensuring appropriate safeguards with respect to the

protection of privacy, personal data and the fundamental rights and freedoms of

individuals.

To guarantee purpose limitation, cooperation and exchange of personal data under

the abovementioned agreements shall only relate to crimes and related offences

falling within Eurojust’s competence in accordance with Article 3 of Regulation

2018/1727 (together “criminal offences”). In particular, cooperation should be aimed

at investigating and prosecuting serious crime, notably terrorism, organised crime,

illicit trafficking of firearms, drug trafficking, trafficking in human beings and

migrant smuggling, and cybercrime. The agreements shall specify their scope and the

purposes for which Eurojust may transfer data to the competent authorities of the

third countries concerned.

(2) The agreements shall set out clearly and precisely the necessary safeguards and

controls with respect to the protection of personal data, fundamental rights and

freedoms of individuals, irrespective of nationality and place of residence, in the

exchange of personal data between Eurojust and the competent authorities of the

third countries involved. In addition to the safeguards set out below, these shall

include requiring that the transfer of personal data will be subject to confidentiality

obligations and that the personal data will not be used to request, hand down or

execute a death penalty or any form of cruel and inhuman treatment, without

prejudice to additional safeguards that may be required.

In particular:

(a) The agreements shall contain definitions of key terms, including a definition of

personal data compliant with Article 3(1) of Directive (EU) 2016/680.

(b) The agreements shall respect the principle of purpose limitation, ensuring that

the data will not be processed for purposes other than the transfer. Data may be

processed for a supplementary purpose, which shall be compatible and specific,

only with the explicit authorisation of the transferring Party. To this end, the

purposes of the processing of personal data by the Parties in the context of the

agreements shall be spelt out clearly and precisely and shall be no wider than

what is necessary in individual cases for the purpose of preventing and

EN 2 EN

combating the criminal offences to which the agreements relate. The

Contracting Parties may decide by common accord that the information

transferred may be used for a supplementary, compatible and specific purpose,

which shall be specified at the moment of such common accord and shall fall

within the scope of the agreements.

(c) Personal data transferred by Eurojust in accordance with the agreements shall

be processed fairly, on a legitimate basis and only for the purposes for which

they have been transferred. The agreements shall provide the obligation for

Eurojust to indicate, at the moment of transferring the data, any restrictions on

access or use, including as regards its transfer, erasure, destruction or further

processing. The agreements shall oblige the competent authorities of the third

countries concerned to respect these restrictions and specify how compliance

with these restrictions will be enforced in practice. Personal data shall be

adequate, relevant and limited to what is necessary in relation to that purpose.

It shall be accurate and kept up to date. It shall not be retained for longer than

is necessary for the purposes for which it has been transferred. The agreements

shall provide for the periodic review of the need for further retention of the

transferred personal data. The agreements shall be accompanied by an annex

containing an exhaustive list of the competent authorities of the third States

concerned to which Eurojust may transfer data as well as a short description of

their competences.

(d) The transfer of personal data revealing racial or ethnic origin, political

opinions, religious or philosophical beliefs, trade-union membership, genetic

data and data concerning a person’s health and sex life by Eurojust shall be

prohibited, unless it is strictly necessary and proportionate in individual cases

for preventing or combating criminal offences covered by the agreements and

subject to appropriate safeguards. The agreements should also contain specific

safeguards relating to the transfer of personal data on victims of criminal

offences, witnesses or other persons who can provide information concerning

criminal offences, as well as minors.

(e) The agreements shall ensure enforceable rights of individuals whose personal

data are processed by laying down rules on the right of information, access,

rectification and erasure, including the specific grounds which may allow any

necessary and proportionate restrictions. The agreements shall also ensure

enforceable rights of administrative and judicial redress for any person whose

data are processed under the agreements and guaranteeing effective remedies.

(f) The agreements shall lay down the rules on storage of personal data, on

correction of inaccurate personal data and on deletion of unlawfully transferred

personal data as well as on keeping records and logs for the purposes of

accountability and documentation. They should also provide safeguards in

respect to automated individual decision-making. The agreements should also

specify the criteria on the basis of which the accuracy of the data should be

assessed.

(g) The agreements shall include the obligation to ensure the security of personal

data through appropriate technical and organisational measures, including by

allowing only authorised persons to have access to personal data. The

Agreements shall also include the obligation of notification in the event of a

personal data breach affecting data transferred under the agreement.

EN 3 EN

(h) Onward transfers of information from the competent authorities of the third

countries concerned to other authorities within their own country, including for

use in judicial procedures, shall only be allowed for the original purposes of the

transfer by Eurojust and shall be made subject to appropriate conditions and

safeguards, including prior authorisation by Eurojust.

(i) The same conditions as indicated under point (h) shall apply to onward

transfers of information from the competent authorities of the third country

concerned to authorities in another third country, with the additional

requirement that such onward transfers shall be allowed only to third countries

to which Eurojust is entitled to transfer personal data on the basis of Article

56(2) of Regulation 2018/1727.

(j) The agreements shall ensure a system of oversight by one or more independent

public authorities responsible for data protection with effective powers of

investigation and intervention to exercise oversight over the public authorities

of the third countries concerned that use personal data and other information

exchanged under the agreements, and to engage in legal proceedings. In

particular, the independent authorities shall have the power to hear complaints

from individuals about the use of their personal data. Public authorities that use

personal data shall be accountable for complying with the rules on the

protection of personal data under the agreement.

(3) The agreements shall provide for an effective dispute settlement mechanism with

respect to its interpretation and application to ensure that the parties observe

mutually agreed rules.

(4) The agreements shall include provisions on the monitoring and periodic evaluation of

the agreements, performed by teams that include relevant experts on data protection.

(5) The agreements shall include a provision on their entry into force and validity and a

provision whereby a Party may terminate or suspend it, in particular where the third

country concerned no longer effectively ensures the level of protection of

fundamental rights and freedoms required under the agreement. The agreements shall

also specify whether personal data falling within its scope and transferred prior to its

suspension or termination may continue to be processed. Continued processing of

personal data, if permitted, shall in any case be in accordance with the provisions of

the agreement at the time of suspension or termination.

(6) The procedure for negotiations shall be as follows:

(a) The negotiations must be prepared well in advance.

(b) Where the Commission considers it necessary, or upon request of the Council,

the negotiating sessions shall be preceded by a meeting of the COPEN

Working Party in order to identify the key issues, formulate opinions and

provide guidance, as appropriate.

(c) The Commission shall report to the Council and the European Parliament on

the developments of the negotiations during the negotiating phase or, when a

number of negotiations are conducted in parallel, after a series of negotiation

sessions.

(d) The Commission shall inform the Council and consult the COPEN Working

Party on any important issue that may arise during the negotiations.

EN 4 EN

(7) The agreements shall be equally authentic in the Bulgarian, Czech, Croatian, Danish,

Dutch, English, Estonian, Finnish, French, German, Greek, Hungarian, Italian,

Latvian, Lithuanian, Maltese, Polish, Portuguese, Romanian, Slovak, Slovenian,

Spanish and Swedish languages and shall include a language clause to that effect.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 10.9.2026 COM(2026) 459 final

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Boliivia, Kanada, Tšiili,

Costa Rica, Ecuadori, Panama, Peruu ja Araabia Ühendemiraatide vaheliste lepingute

üle, mis reguleerivad Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja

kõnealustes kolmandates riikides kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eest

vastutavate pädevate asutuste vahelist koostööd

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. SOOVITUSE TAUST

• Soovituse põhjused ja eesmärgid

Üleilmastunud maailmas, kus raske kuritegevus ja terrorism on üha rahvusvahelisemad ja

mitmetahulisemad, peaks õiguskaitse- ja õigusasutustel olema kõik vahendid, et teha oma

kodanike julgeoleku tagamiseks koostööd välispartneritega. Sellest tulenevalt tuleks edasi

arendada Eurojusti rolli kolmandate riikidega tehtava õigusalase koostöö hõlbustajana, kuna

see koostöö on kurjategijate süüdimõistmiseks ja kuritegelike võrgustike liikmete kohtu ette

toomiseks vajalike tõendite kogumisel vältimatu. Selleks vaatab komisjon praegu läbi

Eurojusti volitusi, et veelgi suurendada tema rolli ja toetust riiklikele pädevatele asutustele

kolmandate riikidega tehtava õigusalase koostöö vallas.

Euroopa Komisjoni poolt viimastel aastatel vastu võetud eri strateegiates ja tegevuskavades

on pidevalt toonitatud teabevahetuse ja rahvusvaheliste partneritega tehtava tiheda koostöö

tähtsust. Näiteks ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegias (2021–2025)1

on rõhutatud, et uued kuritegelikud rühmitused ja nende riikidevaheliste võrgustike

struktuurid muutuvad üha keerukamaks. 1. aprillil 2025 esitatud sisejulgeoleku strateegia

ProtectEU2 eesmärk on ühendada olemasolevad julgeolekuraamistikud ning tugevdada samal

ajal veelgi Eurojusti suutlikkust võidelda raske piiriülese kuritegevusega ja laiendada selleks

ameti operatiivtegevuse võimalusi.

Nende ülesannete tulemuslikuks täitmiseks tuleks tihendada Eurojusti koostööd Euroopa

Liidu väliste riikidega, sõlmides õigusalase koostöö süvendamiseks rahvusvahelisi lepinguid.

Need lepingud annavad rahvusvahelise kuritegevuse vastasesse võitlusesse eriti olulise

panuse, kuna need võimaldavad kiiresti vahetada isikuandmeid ja lähetada partnerriigist

Eurojusti sideprokuröri. Samuti saab Eurojust selliste lepingute alusel teha tihedamat

operatiivkoostööd oma rahvusvaheliste partneritega, näiteks luua ühiseid uurimisrühmi.

Eurojust on sõlminud 12 isikuandmete vahetust võimaldavat koostöölepingut.

Lepingupartneriteks on Montenegro, Ukraina, Moldova, Liechtenstein, Šveits, Põhja-

Makedoonia, USA, Island, Norra, Gruusia, Albaania ja Serbia. Määruse (EL) 2018/17273

(Eurojusti määrus) artikli 80 lõike 5 kohaselt on need koostöölepingud jätkuvalt kehtivad.

Alates Eurojusti määruse kohaldamise algusest 12. detsembril 2019 ja vastavalt aluslepingule

on komisjoni ülesanne pidada liidu nimel kolmandate riikidega läbirääkimisi rahvusvaheliste

lepingute sõlmimiseks, et Eurojust saaks teha nendega koostööd. Kuigi Eurojust võib

kooskõlas määruse V peatükiga iseseisvalt luua ja säilitada koostöösuhteid välispartneritega

koostöökorra alusel, ei anna see kord üksi õiguslikku alust operatiivsete isikuandmete

vahetamiseks. Koostöökord annab Eurojustile võimaluse algatada institutsioonilisi kontakte

partnerriikide pädevate asutustega, kuid tulemusliku õigusalase koostöö tegemiseks ei ole see

piisav.

Seepärast volitas nõukogu 1. märtsil 2021 komisjoni pidama läbirääkimisi 13 kolmanda

riigiga (Alžeeria, Argentina, Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Colombia,

Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Tuneesia ja Türgi) Eurojusti ja nende riikide

1 Komisjoni teatis „ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegia (2021–2025) kohta“

(COM(2021) 170 final). 2 Komisjoni teatis „Euroopa sisejulgeolekustrateegia ProtectEU“ (COM(2025) 148 final). 3 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727, ELT L 295, lk 138, 21.11.2018. 12 koostöölepingut

on leitavad https://www.eurojust.europa.eu/states-and-partners/third-countries/agreements-cooperation.

ET 2 ET

pädevate asutuste vahelist õigusalast koostööd käsitlevate rahvusvaheliste lepingute üle.

Sellest ajast saadik on Euroopa Liit sõlminud lepingud Armeenia,4 Bosnia ja Hertsegoviina5

ning Liibanoniga6. Lisaks on lõppenud läbirääkimised Alžeeriaga, teksti suhtes lepiti

nõukogus tehnilisel tasandil kokku 2026. aasta märtsis. Colombiaga viis komisjon

läbirääkimised lõpule 2026. aasta juunis. Sätted, mis reguleerivad Ühendkuningriigi pädevate

asutuste ja Eurojusti koostööd, on osa kaubandus- ja koostöölepingust7.

Võttes arvesse poliitilist strateegiat, õigusasutuste operatiivvajadusi kogu ELis ja tihedamast

üleilmsest koostööst tõusvat kasu, peab komisjon vajalikuks taotleda luba pidada

läbirääkimisi täiendavate kolmandate riikidega, et tugevdada Eurojusti koostööd nende

pädevate asutustega raskete piiriüleste kuritegude uurimisel ja nende toimepanijate kohtu alla

andmisel. Komisjon pakub välja kaheksa riiki (Boliivia, Kanada, Tšiili, Costa Rica, Ecuador,

Panama, Peruu ja Araabia Ühendemiraadid), tuginedes hinnangule esmatähtsate riikide kohta

järgmiste kriteeriumide alusel.

Üks oluline kriteerium on Eurojusti operatiivvajadused, mis on esitatud Eurojusti

rahvusvaheliste partneritega tehtava koostöö strateegias aastateks 2024–20278. Eurojusti

määruse artikli 52 lõike 1 kohaselt komisjonile läbivaatamiseks esitatud strateegias on

märgitud, et Eurojustil on ilmnenud eriline operatiivvajadus teha koostööd Boliivia, Ecuadori,

Mehhiko, Nigeeria, Peruu ja Araabia Ühendemiraatidega. Kanada, Panama ja Araabia

Ühendemiraadid olid juba ära märgitud Eurojusti eelmises strateegias (2020–2024) ning

nende tähtsust operatiivvajaduste seisukohast on viimases strateegias korratud. Eurojusti

teistes hinnangutes on välja toodud operatiivvajadus teha koostööd täiendavate riikidega,

kaasa arvatud Tšiili ja Costa Ricaga. Nende kahe riigi puhul on Eurojust täheldanud

õigusalase koordineerimise ja koostöö taotluste hulga hüppelist suurenemist, nimelt oli

2024. aastal 5 taotlust ja 2025. aastal 27 taotlust. Samamoodi on kasvanud keerukate

juhtumite (st juhtumid, mis nõuavad mitut koordineerimiskoosolekut või ühiste

uurimisrühmade loomist) hulk, neid oli 2023. aastal 0 ja 2025. aastal 6.

Teiseks kriteeriumiks selliste lepingute sõlmimisel on kolmanda riigi huvi. Sellest aspektist

on kõrgema taseme suhtlus viimasel ajal näidanud eriti suurt huvi pidada läbirääkimisi

Eurojustiga koostöölepingu sõlmimiseks Kanada, Tšiili, Costa Rica, Ecuadori, Panama, Peruu

ja Araabia Ühendemiraatide poolt.

Oluline strateegiline kriteerium on võimalus tõhustada koostööd selliste kolmandate

riikidega, mis võivad Euroopa julgeolekule märkimisväärset mõju avaldada. See võib näiteks

Ladina-Ameerika riikide puhul tuleneda geograafilistest või strateegilistest kaalutlustest

tegeleda ühiste julgeolekuohtudega, eeskätt organiseeritud kuritegevuse, ebaseadusliku

uimastikaubanduse ja küberkuritegevuse valdkonnas, nagu komisjon on kirjeldanud oma

sisejulgeoleku strateegias ProtectEU9. Ka vastastikused huvid võivad olla operatiivse

4 Lepingule kirjutati alla 5. aprillil 2024, nõukogu võttis vastu lepingu sõlmimise otsuse 10. oktoobril

2024, ELT L 31.10.2024 EUR-Lex - 22024A02737 - ET - EUR-Lex. 5 Lepingule kirjutati alla 28. oktoobril 2024, nõukogu võttis vastu lepingu sõlmimise otsuse 14. aprillil

2025, ELT L, 7.5.2025 https://eur-lex.europa.eu/eli/agree_internation/2025/867/oj/est. 6 Lepingule kirjutati alla 2. detsembril 2025, nõukogu võttis vastu lepingu sõlmimise otsuse 4. juunil

2026, ELT L 3.7.2026, http://data.europa.eu/eli/dec/2026/1522/oj. 7 Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi

vaheline kaubandus- ja koostööleping, ELT L 149, 30.4.2021, https://eur-

lex.europa.eu/eli/agree_internation/2021/689(1)/oj/est. 8 https://www.eurojust.europa.eu/states-and-partners/third-countries/strategy-cooperation-international-

partners. 9 Vt joonealune märkus nr 2.

ET 3 ET

kasulikkuse aluseks, seda eriti juhul, kui tulemuslik koostöö juba toimib. Näiteks saab Kanada

suurel hulgal õigusabitaotlusi liikmesriikidelt, mis näitab tema tähtsust partnerina piiriüleste

juhtumite lahendamisel.

Valdav enamik soovitatud riikidest kuulub Ladina-Ameerika riikide hulka. See on kooskõlas

nii ELi sisejulgeoleku strateegiaga ProtectEU kui ka Eurojusti enda (rahvusvaheliste suhete

strateegias) osutatud prioriteediga, millele viitab lisaks asjaolu, et Eurojust on allkirjastanud

koostöökorra mitme Ladina-Ameerika riigiga,10 sealhulgas kõigi kuue käesoleva soovitusega

hõlmatud riigiga. Peale selle on Eurojust allkirjastanud koostöökorra piirkondliku

võrgustikuga AIAMP (Ladina-Ameerika prokuratuuride liit), mis esindab 22 Ladina-

Ameerika riigi ministeeriume, ning vastastikuse mõistmise memorandumi Ladina-Ameerika

rahvusvahelise õigusalase koostöö võrgustikuga (IberRed), tänu millele on Eurojustil

juurdepääs turvalisele sidesüsteemile Iber@. Nende jõupingutustega püüab Euroopa Liidu

amet toetada võitlust Lõuna-Ameerikast pärit rahvusvahelise uimastikaubandusega, mis

mõjutab üha enam Euroopa Liidu julgeolekut11.

Tähtis tegur on ka see, kas kolmanda riigiga on toimunud piisav õigusnormide lähendamine,

et operatiivkoostöö Euroopa Liidu ametitega oleks võimalik. See puudutab eelkõige õigusriigi

põhimõtete järgimist, põhiõigusi (sealhulgas surmanuhtluse keeldu) ja andmekaitsenõudeid.

Nende riikide seas, mis on operatiivtegevuse seisukohast kõige tähtsamad või kus huvi

Eurojustiga koostöö tegemise vastu on kõige suurem, tuleks prioriteetseks pidada neid, kes

suudavad näidata ulatuslikku õigusnormide lähenemist, ja neid, kes on parajasti oma norme

Euroopa Liidu nõuetega (eeskätt õiguskaitsedirektiiviga12) kooskõlla viimas; nende hulka

kuuluvad Kanada, Tšiili, Costa Rica, Panama ja Peruu.

Ülioluline on tagada sidusus justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste ja organite

suhetes kolmandate riikidega, eeskätt Europoli, Euroopa Prokuratuuri (EPPO) ja Eurojusti

vahel. Sellega seoses on komisjon sedastanud oma sisejulgeoleku strateegias ProtectEU13 ühe

põhimeetmena, et ta peab läbirääkimisi, selleks et „sõlmida ELi ja prioriteetsete kolmandate

riikide vahelised Europoli ja Eurojustiga tehtavat koostööd käsitlevad rahvusvahelised

lepingud“. 2023. aastal andis nõukogu komisjonile loa pidada läbirääkimisi õiguskaitsealast

koostööd käsitlevate rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks Europoli ning Boliivia, Ecuadori,

Mehhiko, Peruu ja Brasiilia vahel, st riikidega, mida ei hõlma nõukogu 2021. aasta otsus,

millega antakse luba pidada läbirääkimisi Eurojustiga tehtavat koostööd käsitlevate lepingute

üle. Euroopa Liit on alla kirjutanud rahvusvahelistele koostöölepingutele Europoli ning

Ecuadori14 ja Brasiilia politseiasutuste vahel ning nende lepingute sõlmimine on praegu

pooleli. Järgmine loogiline samm oleks anda komisjonile luba pidada läbirääkimisi Boliivia,

Kanada, Tšiili, Costa Rica, Panama, Peruu ja Araabia Ühendemiraatidega Eurojustiga tehtavat

koostööd käsitlevate lepingute üle, ühtlustades ja tõhustades seeläbi veelgi õiguskaitsealast ja

õigusalast koostööd.

Eelnimetatud kriteeriume kohaldades soovitab komisjon seetõttu nõukogul anda luba alustada

läbirääkimisi kaheksa kolmanda riigiga.

10 https://www.eurojust.europa.eu/states-and-partners/third-countries/working-arrangements. 11 Sellega seoses vt justiits- ja siseküsimuste nõukogu järeldused, 12.-13. juuni 2024. Lisaks vt G7

ministrite Veneetsias toimunud õigusalase kohtumise deklaratsioon, 9.-10. mai 2024. 12 Direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja

millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2006/960/JSK, ELT L 134, 22.5.2023

http://data.europa.eu/eli/dir/2023/977/oj 13 Vt joonealune märkus nr 2. 14 Lepingule kirjutati alla 23. septembril 2025, nõukogu võttis vastu lepingu sõlmimise otsuse 30. märtsil

2026, ELT L 828, 15.4.2026: http://data.europa.eu/eli/dec/2026/828/oj.

ET 4 ET

Boliivia

Eurojusti ja Boliivia vahelise koostöö tõhustamine on strateegiliselt oluline eeskätt seoses

uimastitootmise ja -kaubandusega. Boliivia on maailma suuruselt kolmas kokaiinitootja ning

riiki kasutatakse kriitilise transiidipunktina ja sissepääsualana narkootikumide Euroopasse

smugeldamisel, mis hõlbustab organiseeritud kuritegelike võrgustike tegevust.

Viimase aja suundumused annavad tunnistust Boliivia kindlast soovist tugevdada sidemeid

Eurojustiga nii strateegilisel kui ka operatiivtasandil. Boliivia on määranud Eurojusti

kontaktpunkti ning osalenud mitmel operatiiv- ja strateegilisel kohtumisel, samuti

õppekäikudel Eurojusti. Eurojusti rahvusvaheliste partneritega tehtava koostöö strateegias

aastateks 2024–2027 on Boliiviat nimetatud prioriteetseks riigiks ja see peegeldab ühiseid

huve uimastitega seotud kuritegevuse tõkestamisel. Kehtivad raamistikud, nagu Boliivia ja

Eurojusti vaheline 2024. aasta koostöökord, on õigusalase koostöö kindlaks aluseks. Lisaks

on Boliivia määranud spetsiaalse Eurojusti kontaktpunkti, mis muudab õigusalase koostöö

taotluste täitmise veel tõhusamaks.

Riik osaleb aktiivselt ka tõhustatud koostöö mehhanismis, mida toetavad Eurojust ja EL

PAcCTO programm15. See mehhanism loob raamistiku korrapäraseks koostööks nende

Ladina-Ameerika riikidega, kes on allkirjastanud koostöökorra või muu vahendi koostöö

tegemiseks Eurojustiga. Mehhanismi osadeks on Euroopa komponent, mida juhib Eurojust,

ning Ladina-Ameerika-sisene komponent, mida juhivad EL PAcCTO ja allakirjutanud riikide

prokuratuurid.

Eeltoodu viitab tugevalt Boliivia valmisolekule osaleda rahvusvahelistes õigusalgatustes ja

tagab, et operatiivkoostöö vastab ELi standarditele.

Lisaks tegutseb Boliivia aktiivselt piirkondlikes õigusalastes võrgustikes, nagu IberRed ja

Ladina-Ameerika prokuratuuride liit (AIAMP), mis paneb koostööle kindla aluse. Eurojust on

kehtestanud vahendid koostööks nende võrgustikega ja see kinnistab veelgi Boliivia staatust

strateegiliselt olulise partnerina.

Kanada

Eurojusti ja Kanada vahelise koostöö tihendamine on strateegiliselt ja operatiivvajaduste

seisukohast tähtis, eelkõige ebaseadusliku uimastikaubanduse, pettuste, rahapesu ja

küberkuritegevuse tõkestamise valdkonnas. Nii Kanadas kui ka Euroopa Liidus on järjest

rohkem levinud keerukad, küberruumi kasutades toime pandud kuriteod, millega on seotud eri

piirkondades tegutsevad organiseeritud kuritegelikud rühmitused. Eurojusti rahvusvaheliste

partneritega tehtava koostöö strateegias aastateks 2024–2027 on Kanadat nimetatud

prioriteetseks partneriks ja see annab tunnistust suurest vastastikusest huvist õigusalast

koostööd süvendada.

Kanada on sarnaselt meelestatud partner, kes on suurel määral lähendanud õigusnorme

sellistes olulistes valdkondades nagu õigusriik, põhiõigused ja andmekaitsemeetmed. Juba

toimiv koostöö riigiga on hea: Kanada kuulub Euroopa Liidu liikmesriikidelt õigusalase

koostöö taotlusi saavate kolmandate riikide esikümnesse. Intensiivne operatiivtasandi suhtlus

viitab vajadusele kiirendada tõendite saamist ja hõlbustada sideprokuröri võimalikku

lähetamist Eurojusti.

15 EL PAcCTO on Euroopa ja Ladina-Ameerika rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu

võitlemise abiprogramm.

ET 5 ET

Kanada ametiasutused on määranud Eurojusti kontaktpunkti ja osalevad korrapäraselt

operatiivkohtumistel, mida korraldatakse Eurojusti toetatavate uurimiste käigus ning

liikmesriikide ja Kanadaga seotud raskete kuritegude ja organiseeritud kuritegude

kohtumenetluste raames.

Tšiili

Eurojusti ja Tšiili vahelise koostöö tõhustamine on strateegiliselt tähtis ja operatiivtegevuse

seisukohast oluline, kuna Tšiilit mõjutab üha enam uimastikaubandus, mis on seotud Euroopa

Liidus tegutsevate organiseeritud kuritegelike rühmitustega. Samuti on õigusalane koostöö

Tšiiliga vajalik organiseeritud varavastaste kuritegude, küberkuritegevuse ja rahapesu

tõkestamiseks.

Tšiili on määranud Eurojusti kontaktpunkti ning osalenud mitmel operatiiv- ja strateegilisel

kohtumisel, samuti õppekäikudel Eurojusti. Eurojusti rahvusvaheliste partneritega tehtava

koostöö strateegias aastateks 2024–2027 on Tšiilit nimetatud prioriteetseks partneriks.

2024. aasta juulis astuti suur samm edasi, kui Tšiili peaprokuratuur ja Eurojust allkirjastasid

koostöökorra. Koostöökorraga muudeti ametlikuks Eurojusti kontaktpunktide kasutamine

ning tagatakse tihedam ja tõhusam teabevahetus, et kiirendada õigusalase koostöö taotluste

menetlemist mõlemal suunal. Sellest ajast saadik on süvendatud operatiiv- ja strateegilist

koostööd ning Tšiilit ja Euroopa Liidu liikmesriike puudutavate abitaotluste arv on hüppeliselt

kasvanud. Tšiili sai Eurojusti poolt ja EL PAcCTO programmist toetatava tõhustatud koostöö

mehhanismi Ladina-Ameerika koordinaatoriks 2026. aastaks.

Tšiili tegutseb aktiivselt ka piirkondlikes õigusalastes võrgustikes, nagu IberRed ja Ladina-

Ameerika prokuratuuride liit (AIAMP). Eurojust on kehtestanud vahendid koostööks mõlema

võrgustikuga. Sellised mitmetasandilised suhted loovad kindla aluse süvendatud koostööks

Tšiiliga. Tšiili on väga huvitatud oma normide vastavuse viimisest Euroopa Liiduga, näiteks

andmekaitsealaste õigusaktide vastavusse viimisest õiguskaitsedirektiiviga (EL PAcCTO

abil).

Costa Rica

Eurojusti ja Costa Rica vahelise koostöö tugevdamine on operatiivselt üha olulisem, eelkõige

arvestades asjaolu, et Costa Ricat mõjutavad järjest rohkem ebaseaduslik uimastikaubandus ja

organiseeritud kuritegevus, mis on osaliselt tingitud ELi suunduvate salakaubaveo

marsruutide mitmekesistumisest ja organiseeritud kuritegevuse laiemast levikust. Lisaks on

riik koos Panamaga muutumas digiteenuseid pakkuvate äriühingute keskuseks ja on seetõttu

Eurojusti peamine partner digitaalsete tõendite valdkonnas.

Costa Rica on määranud Eurojusti kontaktpunkti ning osalenud mitmel operatiiv- ja

strateegilisel kohtumisel, samuti õppekäikudel Eurojusti. Costa Rica on näidanud üles suurt

huvi koostöö süvendamise vastu Eurojusti ja Euroopa Liiduga laiemalt. Costa Rica ja

Eurojusti vaheline koostöökord on kehtinud juba 2024. aastast saadik ning hiljutistes

kõrgetasemelistes mõttevahetustes on toonitatud selle järgimist ja osalemist tugevdatud

koostöö mehhanismis16. Peaprokurör on olnud aktiivne partner tihedama õigusalase koostöö

edendamisel.

16 Vt eespool Boliiviat käsitlev osa.

ET 6 ET

Costa Rica on samuti väljendanud huvi saada Euroopa Liidult tehnilist abi õigusalaste

normide ja andmekaitsenõuete lähendamiseks, rõhutades veelgi oma valmisolekut tugevdada

koostööd kriminaalasjades.

Ecuador

Tugevam koostöö Eurojusti ja Ecuadori vahel on hädatarvilik, kuna Ecuador on oluline

kokaiini tootmise ja transiidi keskus, mis mõjutab Euroopa turgu ja piirkondlikku julgeolekut.

2022. aastal sai Ecuadorist Euroopasse saadetava kokaiini peamine päritoluriik, mistõttu on

ülitähtis teha strateegilist koostööd organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku

tulirelvakaubanduse tõkestamisel.

Eurojusti rahvusvaheliste partneritega tehtava koostöö strateegias aastateks 2024–2027 on

Ecuadori nimetatud prioriteetseks partneriks, pidades silmas riigi tähtsust operatiivtegevuse

seisukohast. Prioriteetse partnerina tunneb Ecuador kasvavat huvi tugevdada õigusalast

koostööd Euroopa Liiduga. 2024. aasta juulis sai Ecuadorist üks neist Ladina-Ameerika

riikidest, kes on allkirjastanud koostöökorra Eurojustiga ja ühinenud tugevdatud koostöö

mehhanismiga. Ecuador on määranud Eurojusti kontaktpunkti ning osalenud mitmel

operatiiv- ja strateegilisel kohtumisel, samuti õppekäikudel Eurojusti. Hiljutised kontaktid,

näiteks kõrgetasemelised arutelud, annavad tunnistust Ecuadori proaktiivsest suhtumisest

ELiga sidemete tugevdamisse. Eelkõige tugevdavad oma operatiiv- ja strateegilist koostööd

Eurojustiga organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu vastase võitluse eriprokuratuurid

(UNIDOT ja FEDOTI17), muu hulgas võetakse organiseeritud kuritegevuse ja

uimastikaubanduse tõkestamiseks tõhustatud turvameetmeid Ecuadori sadamates.

Ecuador on samuti väljendanud huvi viia oma normid vastavusse Euroopa Liidu

standarditega, eelkõige andmekaitse valdkonnas. Seda huvi näitab ka hiljuti jõustunud

rahvusvaheline koostööleping Europoliga, mis sisaldab põhjalikke andmekaitsesätteid.

Panama

Õigusalasel koostööl Panamaga on märkimisväärne operatiivne tähtsus, eelkõige

uimastikaubanduse, küberkuritegevuse, varavastaste kuritegude, pettuste ja rahapesu

tõkestamise valdkonnas. Organiseeritud kuritegelikud rühmitused kasutavad Panamat sageli

rahapesuga seotud varifirmade registreerimiseks ja tegevusseks ning riik on Lõuna-

Ameerikast Euroopasse veetavate uimastite peamine transiidipunkt.

Panama on määranud Eurojusti kontaktpunkti ning osalenud mitmel operatiiv- ja strateegilisel

kohtumisel, samuti õppekäikudel Eurojusti. Eurojust on toetanud mitmeid Panamaga seotud

uurimisi ja süüdistuste esitamist Euroopa Liidu liikmesriikides, kusjuures Panama

ametiasutused suhtlevad Eurojusti kaudu intensiivselt liikmesriikide ametiasutustega ja

osalevad aktiivselt koordineerimiskoosolekutel.

Lisaks teevad Panama ja Eurojust tihedat koostööd, et lahendada probleeme ja vahetada

parimaid tavasid elektrooniliste tõendite ja digiteenuseid pakkuvate äriühingute valdkonnas.

Praktikas on Panamaga seotud juhtumite arv viimase kahe aasta jooksul viiekordistunud, kuid

edasine kasv nõuab isikuandmete süstemaatilise vahetamise võimalust.

17 UNIDOTi süüdistus tähendab kohtumenetlust, mille on algatanud Ecuadori riiklik eriüksus

riikidevahelise organiseeritud kuritegevuse uurimiseks (hispaania keeles: Unidad Nacional de

Investigación contra la Delincuencia Organizada Transnacional). FEDOTI on eriprokuratuur, mis

tegeleb riikidevahelise ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega.

ET 7 ET

Eurojusti rahvusvaheliste partneritega tehtava koostöö strateegias aastateks 2024–2027 on

Panamat nimetatud prioriteetseks partneriks. 2024. aastal allkirjastasid Panama

peaprokuratuur ja Eurojust koostöökorra, millega muudeti ametlikuks Eurojusti

kontaktpunktide kasutamine ja tagati tihedam teabevahetus, et kiirendada õigusalase koostöö

taotluste menetlemist mõlemal suunal.

Panama tegutseb ka piirkondlikes õigusalastes võrgustikes, nagu IberRed ja Ladina-Ameerika

prokuratuuride liit (AIAMP), millega Eurojustil on sisse seatud koostöö. Euroopa Prokuratuur

on sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumi AIAMPiga ja koostöökorra Panama

peaprokuratuuriga ning see suurendab veelgi Panama tähtsust piirkondliku koostööpartnerina.

Panama on huvitatud normide ühtlustamisest Euroopa Liiduga, nt andmekaitse valdkonnas.

Peruu

Õigusalane koostöö Peruuga on väga oluline. Maailma suuruselt teise kokaiinitootjana ja

Euroopa Liitu suunduva uimastikaubanduse peamise lähteriigina keskenduvad Peruu

koostööalased jõupingutused peamiselt ebaseadusliku uimastikaubanduse tõkestamisele,

lisaks tegeletakse ka varavastase kuritegevuse, rahapesu ja küberkuritegevuse tõkestamisega.

Eurojusti rahvusvaheliste partneritega tehtava koostöö strateegias aastateks 2024–2027 on

Peruud nimetatud prioriteetseks partneriks.

Peruu on näidanud üles suurt huvi Eurojustiga koostöö tegemise vastu. 2024. aastal kirjutasid

Peruu peaprokuratuur ja Eurojust alla koostöökorrale ning hiljutistes kõrgetasemelistes

mõttevahetustes on toonitatud Peruu soovi koostööd süvendada. Peruu on määranud Eurojusti

kontaktpunkti ning osalenud operatiiv- ja strateegilistel kohtumistel, samuti õppekäikudel

Eurojusti. Pädevad asutused osalevad aktiivselt ka tugevdatud koostöö mehhanismis, mille

tulemusel toetas Eurojust 2025. aastal Peruu ametiasutuste taotlusel kümneid aktiivseid

uurimisi.

Hoolimata valitsuses hiljem toimunud muutustest peab Peruu dialoogi ka Europoliga tehtavat

koostööd käsitleva rahvusvahelise lepingu üle ning on taotlenud komisjonilt tehnilist abi, et

viia oma õiguskaitsenormid vastavusse Euroopa Liidu andmekaitsenõuetega.

Samuti tegutseb Peruu aktiivselt piirkondlikes õigusalastes võrgustikes, nagu IberRed ja

Ladina-Ameerika prokuratuuride liit (AIAMP), millega Eurojustil on sisse seatud koostöö.

Araabia Ühendemiraadid (AÜE)

Õigusalane koostöö Araabia Ühendemiraatidega on peamiselt seotud pettustega, eelkõige

käibemaksupettuste, uimastikaubanduse, rahapesu, varavastaste kuritegude ja

küberkuritegevuse tõkestamisega. Arvestatav hulk Euroopa Liidu suunal tegutsevaid

organiseeritud kuritegelikke rühmitusi näib asuvat Araabia Ühendemiraatides, sageli asuvad

seal võrgustikke eemalt juhtivad juhid või võrgustike tegevuse tugipunktid, kusjuures

peamised tegevusvaldkonnad on uimastikaubandus, rahapesu ja põrandaalune pangandus.

Eurojusti rahvusvaheliste partneritega tehtava koostöö strateegia 2024–2027 kohaselt on riigil

organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses väga suur operatiivne tähtsus. Araabia

Ühendemiraatide ametiasutused on osalenud mitmel operatiiv- ja strateegilisel kohtumisel

ning õppekäikudel Eurojusti. Araabia Ühendemiraadid on määranud Eurojusti kontaktpunkti

ja näidanud üles suurt huvi Eurojustiga tehtava koostöö vastu, nagu on näidanud riigi

osalemine 2025. aasta aprillis toimunud Euroopa tiimi missioonil ning 2025. aasta juulis

toimunud ühisel ekspertide seminaril, kus lepiti kokku konkreetsetes sammudes koostöö

ET 8 ET

edasiseks süvendamiseks. Ettevalmistamisel on koostöökord Eurojustiga, mis hõlmab Haagis

asuva alalise kontaktpunkti määramist. Need algatused rõhutavad riigi tahet tegutseda koos

Euroopa Liiduga usaldusväärse partnerina rahvusvahelise kuritegevuse tõkestamisel.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev soovitus on kooskõlas Eurojusti ja kolmandate riikide vahelise õigusalase koostöö

valdkonnas kehtivate liidu tegevuspõhimõtetega.

Tehtud on edusamme liikmesriikide vahelise ning liidu asutuste ja kolmandate riikide vahelise

teabevahetuse ja koostöö parandamiseks. Määrusega (EL) 2023/2131, millega muudetakse

määrust (EL) 2018/1727 ning nõukogu otsust 2005/671/JSK terrorismijuhtumeid käsitleva

digitaalse teabevahetuse osas,18 on kindlustatud kolmandate riikidega tehtava koostöö

raamistikku Eurojusti poole pealt ning loodud õiguslik alus sideprokuröri lähetamiseks

kolmandast riigist Eurojusti juurde ja Eurojustiga tehtavaks koostööks.

Kolmandatele riikidele on pandud olulist rõhku ka määruses (EL) 2022/838, millega

muudetakse määrust (EL) 2018/1727 seoses tõendite säilitamise, analüüsimise ja

hoiustamisega Eurojustis genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja nendega

seotud kuritegude kohta19. Mõlemas seadusandlikus aktis on toonitatud, kui oluline on teha

raskete kuritegude uurimisel ja nende eest süüdistuste esitamisel tihedat koostööd kolmandate

riikidega.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Lisaks sellistele dokumentidele nagu eelnimetatud ELi organiseeritud kuritegevuse vastu

võitlemise strateegia (2021–2025) ja sisejulgeoleku strateegia ProtectEU20 leidub

samalaadseid viiteid Eurojusti vajaliku ja elutähtsa rolli kohta piiriüleses õigusalases koostöös

teisteski temaatilistes poliitikadokumentides, näiteks inimkaubanduse vastu võitlemise ELi

strateegias,21 ELi terrorismivastase võitluse tegevuskavas22 ning ELi uimastitevastase võitluse

programmis ja tegevuskavas23.

Kooskõlas nende strateegiliste dokumentidega on rahvusvahelist koostööd süvendatud ka

õiguskaitse valdkonnas. Nõukogult saadud loa24 alusel on komisjon pidanud läbirääkimisi

lepingute üle, mis käsitlevad isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö

Ametiga (Europol).

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2131, millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1727 ning nõukogu otsust 2005/671/JSK

terrorismijuhtumeid käsitleva digitaalse teabevahetuse osas. ELT L, 2023/2131, 11.10.2023,

http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2131/oj. 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/838, millega muudetakse

määrust (EL) 2018/1727 seoses tõendite säilitamise, analüüsimise ja hoiustamisega Eurojustis

genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja nendega seotud kuritegude kohta. 20 Vt joonealused märkused nr 1 ja 2. 21 Komisjoni teatis „Inimkaubanduse vastu võitlemise ELi strateegia 2021–2025“ (COM/2021/171 final). 22 Komisjoni teatis „Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU: terrorismi ennetamise ja selle vastu

võitlemise tegevuskava“, 26.2.2026 (COM(2026) 101 final). 23 Komisjoni teatis „ELi uimastitevastase võitluse programm ja tegevuskava 2021–2025“ (COM(2020)

606 final). 24 Nõukogu 23. aprilli 2020. aasta otsus 7047/20 ja nõukogu 13. mai 2020. aasta dokument CM 2178/20.

ET 9 ET

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Materiaalõiguslik alus

Määrusega (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust)

kohta on ette nähtud Eurojusti õigusraamistik, eelkõige tema eesmärgid, ülesanded, pädevus,

andmekaitsealased turvameetmed ja välispartneritega koostöö tegemise viisid.

Komisjoni soovituse eesmärk on saada nõukogult luba pidada liidu nimel läbirääkimisi

tulevaste lepingute üle. Arvestades, et lepingute peamine eesmärk on tugevdada Eurojusti ja

kolmandate riikide pädevate asutuste vahelist õigusalast koostööd raskete kuritegude

tõkestamisel isikuandmete vahetamise teel, on nõukogu materiaalõiguslik alus läbirääkimiste

alustamiseks artikli 16 lõige 2 ja artikkel 85.

• Menetlusõiguslik alus

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3 on sätestatud, et kui kavandatav leping ei ole

eranditult või peamiselt seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, esitab komisjon

nõukogule soovitused. Nõukogu võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada

läbirääkimisi ja nimetatakse liidu läbirääkija või liidu läbirääkimisrühma juht.

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 4 on sätestatud, et nõukogu võib anda läbirääkijale

läbirääkimisjuhiseid ja määrata läbirääkijaga konsulteerimiseks erikomitee.

Komisjon soovitab alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Boliivia, Kanada, Tšiili, Costa Rica, Ecuadori, Panama, Peruu ja Araabia Ühendemiraatide vaheliste lepingute üle, mis reguleerivad koostööd Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja kõnealustes kolmandates riikides kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eest vastutavate pädevate asutuste vahel. Komisjon nimetatakse läbirääkijaks.

Kavandatavate lepingute üle läbirääkimiste alustamiseks loa andmiseks esildatud otsuse

menetlusõiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiked 3 ja 4.

• Läbirääkija valik

Kuna kavandatavad lepingud hõlmavad ainult muid küsimusi kui ühise välis- ja

julgeolekupoliitika küsimused, tuleks ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 3 kohaselt

nimetada läbirääkijaks komisjon.

• Liidu pädevus

Liidul on pädevus määrata kindlaks Eurojusti struktuur, toimimismehhanismid,

tegevusvaldkond ja ülesanded ning näha ette isikuandmete kaitse meetmed kolmandate

riikidega tehtavaks koostööks.

Eurojusti määruses on sätestatud konkreetsed õigusnormid juhtudeks, kui Eurojust edastab

isikuandmeid väljapoole Euroopa Liitu. Kõnealuse määruse artikli 56 lõikes 2 on loetletud

olukorrad, mil Eurojust võib seaduslikult edastada isikuandmeid kolmandate riikide

õigusasutustele. Sellest sättest tuleneb, et isikuandmete struktuurseks edastamiseks Eurojustilt

vastavale kolmandale riigile on nõutav sellise siduva rahvusvahelise lepingu sõlmimine

Euroopa Liidu ning kolmanda riigi vahel, millega nähakse ette asjakohased meetmed

üksikisikute eraelu puutumatuse ning muude põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks. ELi

toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 kohaselt kuuluvad tulevased lepingud seega liidu

ainuvälispädevusse.

ET 10 ET

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata

• Proportsionaalsus

Käesoleva nõukogu otsuse vastuvõtmise soovitusega seotud liidu eesmärke, mis on sätestatud

eespool, on võimalik saavutada ainult juhul, kui sõlmitakse siduvad rahvusvahelised lepingud,

millega nähakse ette vajalikud koostöömeetmed ning tagatakse põhiõiguste piisav kaitse.

Nagu on sätestatud Eurojusti määruses (EL) 2018/1727, piirduvad ka tulevaste lepingute

sätted sellega, mis on vajalik nende peamiste eesmärkide saavutamiseks. Alternatiivne

lahendus ei saa olla liikmesriikide ühepoolsed meetmed kolmandate riikide suhtes, kuna

Eurojustil on unikaalne roll. Lisaks sellele ei annaks ühepoolsed meetmed küllaldast alust

õigusalaseks koostööks Eurojusti ja kolmandate riikide vahel ning nendega ei oleks tagatud

põhiõiguste vajalik kaitse.

• Vahendi valik

Käesolev soovitus nõukogu otsuse kohta esitatakse kooskõlas ELi toimimise lepingu

artikli 218 lõigetega 3 ja 4, millega on ette nähtud, et nõukogu võtab vastu otsuse, millega

antakse luba alustada läbirääkimisi ja nimetatakse liidu läbirääkija. Nõukogu võib anda

läbirääkijale ka läbirääkimisjuhiseid. Käesolevas soovituses esitatud eesmärgi saavutamiseks

ei ole võimalik kasutada muud õiguslikku vahendit.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Ei kohaldata

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Eksperdiarvamuste kogumisel tugineti Eurojustilt saadud operatiivteabele.

• Mõjuhinnang

Ei kohaldata

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata

• Põhiõigused

Lepingutes tuleks austada põhiõigusi ja järgida põhiõiguste harta põhimõtteid, eelkõige harta

artiklis 7 tunnustatud õigust era- ja perekonnaelu austamisele, artiklis 8 sätestatud õigust

isikuandmete kaitsele ja artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele

kohtulikule arutamisele. Lisaks on keelatud igasugune teabevahetus, mille tagajärjeks on

inimeste ebainimlik ja alandav kohtlemine ja karistamine ning mis võib olla seotud

surmanuhtlusega.

ET 11 ET

Isikuandmete vahetamine ja nende töötlemine kolmanda riigi ametiasutuste poolt puudutab

selliseid põhiõigusi nagu eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse. Lepingutega tagatakse

lepingute kohaselt edastatud isikuandmete piisavad kaitsemeetmed vastavalt liidu õigusele.

Avalikku huvi pakkuvatel olulistel põhjustel, eriti selleks, et vältida käimasoleva

kriminaaluurimise või süüdistuse esitamise häirimist, võib teatavate individuaalsete õiguste

kasutamist edasi lükata, piirata või selle võimaldamisest keelduda niivõrd, kui see on vajalik

ja proportsionaalne, võttes arvesse andmesubjekti põhiõigusi ja huve.

Peale selle tagatakse lepingutega, et isikuandmete vahetamine Eurojusti ning kolmandate

riikide vahel on kooskõlas nii mittediskrimineerimise põhimõttega kui ka Euroopa Liidu

põhiõiguste harta25 artikli 52 lõikega 1, millega tagatakse, et hartaga kaitstavate põhiõiguste

riived piirduvad sellega, mis on rangelt vajalik üldist huvi pakkuvate eesmärkide tegelikuks

saavutamiseks, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

4. MÕJU EELARVELE

Mõju liidu eelarvele puudub.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Nõukogule ja Euroopa Parlamendile antakse korrapäraselt aru ja teavet.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata

• Soovituse sätete üksikasjalik selgitus

Käesoleva soovitusega antakse komisjonile luba pidada läbirääkimisi. Sellega kehtestatakse

ka läbirääkimissuunised.

25 Euroopa Liidu põhiõiguste harta, ELT C 202, 7.6.2016, http://data.europa.eu/eli/treaty/char_2016/oj.

ET 12 ET

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Boliivia, Kanada, Tšiili,

Costa Rica, Ecuadori, Panama, Peruu ja Araabia Ühendemiraatide vaheliste lepingute

üle, mis reguleerivad Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja

kõnealustes kolmandates riikides kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eest

vastutavate pädevate asutuste vahelist koostööd

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 16 lõiget 2 ja artiklit 85

koostoimes artikli 218 lõigetega 3 ja 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1) 14. novembril 2019. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) 2018/1727,1 mida kohaldatakse alates 12. detsembrist 2019.

(2) Määruse (EL) 2018/1727 artikli 52 kohaselt võib Eurojust sisse seada ja säilitada

koostöösuhteid kolmandate riikide asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Selleks koostab Eurojust iga nelja aasta tagant komisjoniga konsulteerides

koostööstrateegia, milles nimetatakse kolmandad riigid ja rahvusvahelised

organisatsioonid, kelle puhul on operatiivne vajadus koostöö järele. Sellest tulenevalt

koostas Eurojust komisjoniga konsulteerides sellise koostööstrateegia aastateks

2024–2027.

(3) Määruses (EL) 2018/1727, eelkõige selle artiklis 56, on sätestatud üldpõhimõtted

isikuandmete edastamiseks Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametilt

(Eurojust) kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Eurojust

võib edastada isikuandmeid kolmandale riigile liidu ja asjaomase kolmanda riigi

vahel ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel sõlmitud rahvusvahelise lepingu

alusel, millega nähakse ette piisavad kaitsemeetmed üksikisikute eraelu puutumatuse

ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks.

(4) Tuleks alustada läbirääkimisi selliste lepingute sõlmimiseks liidu ning Boliivia,

Kanada, Tšiili, Costa Rica, Ecuadori, Panama, Peruu ja Araabia Ühendemiraatide

vahel. Nende riikide valiku aluseks on hinnang, milles on kaalutud näiteks Eurojusti

rahvusvaheliste partneritega tehtava koostöö strateegias 2024–2027 nimetatud

operatiivvajadusi, vajadust tagada kooskõla koostööga teiste justiits- ja

siseküsimustega tegelevate asutuste ja organitega, nagu Europol, ning Euroopa Liidu

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu

Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse

kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138,

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1727/oj).

ET 13 ET

julgeolekuga seotud strateegilisi huve, eelkõige organiseeritud kuritegevuse ja

uimastikaubanduse tõkestamise valdkonnas.

(5) Nende riikidega sõlmitud lepingud peaksid andma õigusliku aluse süstemaatiliseks

isikuandmete vahetamiseks ja sideprokuröride lähetamiseks – vahendid, mis ei ole

Eurojusti enda koostöökorra kaudu kättesaadavad.

(6) Vajaduse korral peaks komisjon konsulteerima Euroopa Andmekaitseinspektoriga ka

lepingute üle peetavate läbirääkimiste jooksul ja igal juhul peaks ta konsulteerima

Euroopa Andmekaitseinspektoriga enne lepingute sõlmimist.

(7) Lepingutes tuleks austada põhiõigusi ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta

põhimõtteid, eelkõige harta artiklis 7 tunnustatud õigust era- ja perekonnaelu

austamisele, artiklis 8 sätestatud õigust isikuandmete kaitsele ja artiklis 47 sätestatud

õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Lisaks on

keelatud igasugune teabevahetus, mille tagajärjeks on inimeste ebainimlik ja alandav

kohtlemine ja karistamine ning mis võib olla seotud surmanuhtlusega. Lepinguid

tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(8) Lepingud ei tohiks mõjutada ega piirata isikuandmete edastamist ega muud laadi

koostööd riigi julgeoleku tagamise eest vastutavate asutuste vahel.

(9) Määrus (EL) 2018/1727 on Iirimaale siduv ja seepärast osaleb ta käesoleva otsuse

vastuvõtmisel.

(10) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli

nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse

vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(11) Euroopa Andmekaitseinspektoriga on käesoleva otsuse ja selle lisa suhtes

konsulteeritud ning ta esitas arvamuse (kuupäev),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Boliivia, Kanada, Tšiili,

Costa Rica, Ecuadori, Panama, Peruu ja Araabia Ühendemiraatide vaheliste rahvusvaheliste

lepingute üle, mis reguleerivad Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust)

ja kõnealustes kolmandates riikides kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eest

vastutavate pädevate asutuste vahelist koostööd.

Artikkel 2

Komisjon nimetatakse liidu läbirääkijaks.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse lisas esitatud läbirääkimisjuhised on adresseeritud komisjonile.

ET 14 ET

Artikkel 4

Läbirääkimiste pidamisel konsulteeritakse [nõukogu ettevalmistav organ], mis määratakse

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 4 ettenähtud erikomiteeks.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 10.9.2026 COM(2026) 459 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ning Boliivia, Kanada, Tšiili,

Costa Rica, Ecuadori, Panama, Peruu ja Araabia Ühendemiraatide vaheliste lepingute

üle, mis reguleerivad Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) ja

kõnealustes kolmandates riikides kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö eest

vastutavate pädevate asutuste vahelist koostööd

ET 1 ET

ETTEPANEKU LISA

JUHISED LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMISEKS EUROOPA LIIDU NING BOLIIVIA,

KANADA, TŠIILI, COSTA RICA, ECUADORI, PANAMA, PERUU JA ARAABIA

ÜHENDEMIRAATIDE VAHELISTE LEPINGUTE ÜLE, MIS REGULEERIVAD

EUROOPA LIIDU KRIMINAALÕIGUSALASE KOOSTÖÖ AMETI (EUROJUST) JA

KÕNEALUSTES KOLMANDATES RIIKIDES KRIMINAALASJADES TEHTAVA

ÕIGUSALASE KOOSTÖÖ EEST VASTUTAVATE PÄDEVATE ASUTUSTE

VAHELIST KOOSTÖÖD

Läbirääkimiste käigus peaks komisjon püüdma saavutada allpool üksikasjalikult esitatud

eesmärgid.

(1) Lepingute eesmärk on luua õiguslik alus Eurojusti ja asjaomaste kolmandate riikide

pädevate asutuste vahelisele koostööle, sealhulgas operatiivsete isikuandmete

vahetamisele, et toetada ja tugevdada nende riikide ja liikmesriikide pädevate

asutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd määruse 2018/1727 kohaselt

Eurojusti pädevusse kuuluvate kuriteoliikide ennetamisel ja tõkestamisel, tagades

samal ajal asjakohased kaitsemeetmed üksikisikute eraelu puutumatuse,

isikuandmete ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks.

Eesmärgikohasuse põhimõtte järgimiseks peab eelnimetatud lepingute alusel tehtav

koostöö ja isikuandmete vahetus hõlmama üksnes kuritegusid ja seotud kuritegusid

(ühiselt „kuriteod“), mis määruse 2018/1727 artikli 3 kohaselt kuuluvad Eurojusti

pädevusse. Koostöö eesmärk peaks eelkõige olema uurida raskeid kuritegusid,

sealhulgas terrorismi, organiseeritud kuritegevust, ebaseaduslikku

tulirelvakaubandust, uimastikaubandust, inimkaubandust ja rändajate salaja üle piiri

toimetamist ning küberkuritegevust, ning selliste kuritegude eest süüdistusi esitada.

Lepingutes määratakse kindlaks kohaldamisala ja eesmärgid, mille puhul võib

Eurojust edastada andmeid asjaomaste kolmandate riikide pädevatele asutustele.

(2) Lepingutes sõnastatakse selgelt ja täpselt Eurojusti ja asjaomaste kolmandate riikide

pädevate ametiasutuste vahel isikuandmete vahetamisel kohaldatavad kaitsemeetmed

ja kontrollid, mis on vajalikud isikuandmete ning üksikisikute põhiõiguste ja -

vabaduste kaitseks, sõltumata nende isikute kodakondsusest ja elukohast. Lisaks

allpool esitatud kaitsemeetmetele ja ilma et see piiraks võimalike täiendavate

kaitsemeetmete kohaldamist, hõlmavad kaitsemeetmed nõuet, et isikuandmete

edastamise suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsuskohustust ja et isikuandmeid ei

kasutata surmanuhtluse ega muu julma või ebainimliku kohtlemise taotlemiseks,

määramiseks või täitmiseks.

Eelkõige nähakse lepingutega ette järgmine.

(a) Lepingud sisaldavad põhimõistete määratlusi, sealhulgas isikuandmete

määratlust kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 lõikega 1.

(b) Lepingutes järgitakse eesmärgikohasuse põhimõtet, millega tagatakse, et

andmeid ei töödelda muul kui edastamisega seotud eesmärgil. Andmeid võib

töödelda täiendaval eesmärgil, mis on ühitatav ja konkreetne, üksnes edastava

lepinguosalise selgesõnalisel loal. Nimetatud põhimõtte huvides tuleb selgelt ja

täpselt sõnastada eesmärgid, mille saavutamiseks lepinguosalised lepingute

raames isikuandmeid töötlevad; eesmärgid ei tohi olla ulatuslikumad kui igal

üksikul juhul lepingutes käsitletavate kuritegude ennetamiseks ja tõkestamiseks

vajalik. Lepinguosalised võivad ühisel kokkuleppel otsustada, et edastatud

ET 2 ET

andmeid võib kasutada täiendaval, kokkusobival ja konkreetsel eesmärgil, mis

määratakse kindlaks ühise kokkuleppe tegemise ajal ja mis kuulub lepingute

kohaldamisalasse.

(c) Lepingute kohaselt Eurojusti poolt edastatud isikuandmeid tuleb töödelda

õiglaselt, seaduslikul alusel ja ainult sellel eesmärgil, milleks need on

edastatud. Lepingutega tuleb kehtestada Eurojustile kohustus teatada andmete

edastamise ajal kõikidest juurdepääsu- ja kasutuspiirangutest, sealhulgas seoses

andmete edastamise, kustutamise, hävitamise või edasise töötlemisega.

Lepingud peavad kohustama asjaomaste kolmandate riikide pädevaid asutusi

neid piiranguid austama ja täpsustama, kuidas nende piirangute järgimist

praktikas rakendatakse. Isikuandmed peavad olema piisavad, asjakohased ja

piirduma sellega, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Andmed peavad

olema täpsed ja ajakohastatud. Neid ei tohi säilitata kauem, kui on vajalik

nende edastamise eesmärgi saavutamiseks. Lepingutes tuleb ette näha

edastatud isikuandmete jätkuva säilitamise vajaduse korrapärane

läbivaatamine. Lepingutele tuleb lisada lisa, mis sisaldab ammendavat loetelu

asjaomaste kolmandate riikide pädevatest asutustest, kellele Eurojust võib

isikuandmeid edastada, ning nende pädevuse lühikirjeldust.

(d) Välja arvatud üksikjuhul, kui see on rangelt vajalik ja proportsionaalne, et

ennetada või tõkestada lepingutes käsitletavaid kuritegusid, ja tingimusel, et

kohaldatakse nõuetekohaseid kaitsemeetmeid, on Eurojustil keelatud edastada

isikuandmeid, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilisi vaateid,

usulisi või filosoofilisi veendumusi, kuuluvust ametiühingusse, geneetilisi

andmeid ja andmeid tervisliku seisundi või seksuaalelu kohta. Lepingud

peaksid samuti sisaldama kaitsemeetmeid, mida kohaldatakse kuriteoohvrite,

tunnistajate ja teiste teo kohta teavet anda võivate isikute ja alaealiste

isikuandmete edastamisel.

(e) Lepingutega tuleb tagada kohtulikult kaitstavad õigused üksikisikutele, kelle

isikuandmeid töödeldakse, nähes ette eeskirjad, mis käsitlevad õigust saada

teavet ja andmetega tutvuda ning need parandada või kustutada, samuti tuleb

ette näha selged alused vajalike ja proportsionaalsete piirangute lubamiseks.

Lepingutega tuleb tagada igale isikule, kelle andmeid lepingu alusel

töödeldakse, kohtulikult kaitstav õigus haldus- ja õiguskaitsele ning kehtestada

tõhusad õiguskaitsevahendid.

(f) Lepingutega tuleb ette näha eeskirjad, mis käsitlevad isikuandmete säilitamist,

ebatäpsete isikuandmete parandamist ja ebaseaduslikult edastatud isikuandmete

kustutamist, samuti vastutuse tagamiseks ja dokumenteerimiseks vajalikku

andmete jäädvustamist ja logide pidamist. Samuti tuleb neis sätestada

kaitsemeetmed isikuandmete automatiseeritud töötlusel põhinevate

üksikotsuste tegemise korral. Lepingutes tuleb kindaks määrata kriteeriumid,

mille alusel hinnata andmete täpsust.

(g) Lepingutes tuleb ette näha kohustus tagada asjaomaste tehniliste ja

korralduslike meetmetega isikuandmete turvalisus, sealhulgas võimaldades

isikuandmetele juurdepääsu ainult volitatud isikutele. Lepingutes tuleb ette

näha teavitamiskohustus lepingute alusel edastatud isikuandmetega seotud

rikkumiste puhuks.

(h) Kolmanda riigi pädevad ametiasutused tohivad teavet edastada muudele

asjaomase riigi ametiasutustele, sealhulgas kasutamiseks kohtumenetluses,

ET 3 ET

ainult sel eesmärgil, millel Eurojust algselt andmed edastas, ning teabe sellisel

edastamisel tuleb järgida asjakohaseid tingimusi ning kohaldada

nõuetekohaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas tuleb saada Eurojustilt eelnevalt

luba.

(i) Punktis h osutatud tingimusi tuleb kohaldada ka juhul, kui asjaomase kolmanda

riigi pädevad ametiasutused edastavad teavet teise kolmanda riigi

ametiasutustele; sealjuures kehtib lisanõue, et teavet on lubatud edastada ainult

sellistele kolmandatele riikidele, kellele Eurojust võib määruse 2018/1727

artikli 56 lõike 2 alusel isikuandmeid edastada.

(j) Lepingutega tagatakse järelevalvesüsteem, mis hõlmab ühte või mitut

sõltumatut avaliku sektori asutust, kes vastutavad andmekaitse eest ja kellel on

tegelik uurimis- ja sekkumisõigus, et teostada järelevalvet asjaomase kolmanda

riigi avaliku sektori asutuste üle, kes kasutavad lepingute alusel edastatud

isikuandmeid või muud teavet, ja et osaleda kohtumenetlustes. Eelkõige

peavad sõltumatutel ametiasutustel olema volitused vaadata läbi üksikisikute

kaebused nende isikuandmete kasutamise kohta. Avaliku sektori asutused, kes

kasutavad isikuandmeid, peavad vastutama lepingute kohaste isikuandmete

kaitse normide täitmise eest.

(3) Seoses lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega nähakse selles ette tõhus vaidluste

lahendamise kord tagamaks, et lepinguosalised järgivad ühiselt kokkulepitud

eeskirju.

(4) Lepingusse tuleb lisada sätted lepingu järelevalve ja korrapärase hindamise kohta,

mida teevad töörühmad, kuhu kuuluvad asjaomased andmekaitseeksperdid.

(5) Lepingud peavad sisaldama sätet jõustumise ja kehtivuse kohta ning sätet, mille

kohaselt lepinguosaline võib lepingu lõpetada või peatada, eelkõige juhul, kui

asjaomane kolmas riik ei taga enam tõhusalt lepinguga nõutavat põhiõiguste ja -

vabaduste kaitse taset. Peale selle tuleb lepingutes täpsustada, kas nende

kohaldamisalasse kuuluvate ja enne asjaomase lepingu kehtivuse peatamist või

lõpetamist edastatud isikuandmete töötlemist võib jätkata. Kui isikuandmete jätkuv

töötlemine on lubatud, peab see igal juhul toimuma kooskõlas lepingu sätetega, mis

kehtisid lepingu kehtivuse peatamise või lõpetamise ajal.

(6) Läbirääkimiste kord on üldiselt järgmine.

(a) Läbirääkimisteks tuleb aegsasti valmistuda.

(b) Kui komisjon peab seda vajalikuks või kui nõukogu seda taotleb, eelneb

läbirääkimisvoorudele kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühma

(COPEN) koosolek, et teha kindlaks põhiküsimused, sõnastada arvamused ja

anda vajaduse korral suuniseid.

(c) Komisjon annab läbirääkimiste edenemisest nõukogule ja parlamendile aru

läbirääkimiste etapis, või kui paralleelselt peetakse mitmeid läbirääkimisi,

pärast mitut läbirääkimisvooru.

(d) Komisjon teavitab nõukogu kõigist läbirääkimiste käigus esile kerkinud

olulistest probleemidest ja konsulteerib nende osas COPEN töörühmaga.

(7) Lepingud on võrdselt autentsed bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi,

inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi,

rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ning peavad

sisaldama asjakohast keeleklauslit.