EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 17.9.2026 COM(2026) 495 final

Recommendation for a

COUNCIL RECOMMENDATION

Allowing Greece to deviate from the maximum growth rates of net expenditure as set by

the Council under Regulation (EU) 2024/1263

(Activation of the national escape clause)

EN 1 EN

Recommendation for a

COUNCIL RECOMMENDATION

Allowing Greece to deviate from the maximum growth rates of net expenditure as set by

the Council under Regulation (EU) 2024/1263

(Activation of the national escape clause)

THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,

Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular

Article 121 thereof,

Having regard to Regulation (EU) 2024/1263 of the European Parliament and of the Council

on the effective coordination of economic policies and on multilateral budgetary surveillance

and repealing Council Regulation (EC) No 1466/971, and in particular Article 26 thereof,

Having regard to the recommendation from the European Commission,

Whereas:

(1) Regulation (EU) 2024/1263, together with the amended Regulation (EC) No 1467/972,

and the amended Council Directive 2011/85/EU3 are the core elements of the EU

economic governance framework. The framework aims at promoting sound and

sustainable public finances and sustainable and inclusive growth and resilience

through reforms and investments, and preventing excessive government deficits. It

promotes national ownership and has a medium-term focus, combined with an

effective and coherent enforcement of the rules.

(2) The maximum growth rates of net expenditure as set in a Council recommendation in

accordance with Articles 17(1), 19 or 20 of Regulation (EU) 2024/1263 are the single

operational reference for the annual fiscal surveillance of each Member State and are

at the centre of the new economic governance framework. The maximum growth rates

of net expenditure as set by that Council Recommendation establish a budgetary

constraint for four or five years, which is based on an adjustment period of four years

that can be extended by an additional period of up to three years.

(3) The framework provides for flexibility in the application of the rules in the event of

exceptional circumstances outside the control of Member States that have a major

impact on the public finances, in accordance with Article 26 of Regulation (EU)

2024/1263 (“national escape clauses”). In the latter case, following a request from

a Member State and on a recommendation by the Commission based on its analysis,

the Council may within four weeks of the Commission recommendation adopt

1 OJ L, 2024/1263, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj. 2 Council Regulation (EC) No 1467/97 of 7 July 1997 on speeding up and clarifying the implementation

of the excessive deficit procedure (OJ L 209, 2.8.1997, p. 6, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/1997/1467/2024-04-30). 3 Council Directive 2011/85/EU of 8 November 2011 on requirements for budgetary frameworks of the

Member States (OJ L 306, 23.11.2011, p. 41, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/85/2024-04-30).

EN 2 EN

a recommendation allowing a Member State to deviate from its maximum growth rates

of net expenditure as set by the Council, where (i) exceptional circumstances outside

the control of the Member State (ii) have a major impact on the public finances of the

Member State concerned, and (iii) provided that such deviation does not endanger

fiscal sustainability over the medium term. The Council is to specify a time limit for

such deviation.

(4) Russia’s war of aggression against Ukraine and its repercussions constitute an

existential challenge for the European Union. The Commission has invited Member

States to request the activation of the national escape clause of the Stability and

Growth Pact in a coordinated manner to support the EU efforts to achieve a rapid and

significant increase in defence spending4 and this proposal was welcomed by the

European Council of 6 March 2025.

(5) Following the request of Greece, on 8 July 2025 the Council, upon a recommendation

from the Commission, adopted a Recommendation allowing Greece to deviate from

the recommended maximum growth rates of net expenditure for increases in defence

expenditure5. The period when the national escape clause is activated (2025-2028)

allows Greece to reprioritise government expenditure or increase government revenue

so that lastingly higher defence expenditure would not endanger fiscal sustainability in

the medium term.

(6) In its communication of 3 June 2026, the Commission announced that the scope of the

national escape clause could be extended to accommodate the measures decided by the

Member States after 28 February 2026, which strengthen the structural resilience of

the European energy system and accelerate the transition away from fossil fuels

(henceforth, “energy security measures”)6. On 18 August 2026, the Commission

published a Notice with further guidance to Member States on the scope and design of

the additional flexibility for energy security measures7. In order to limit risks for the

sustainability of public finances, the existing cap of 1.5% of GDP remains unchanged

and applies to both the defence- and energy-related flexibility. Furthermore, the

budgetary cost of energy security measures that would benefit from flexibility should

not exceed 0.3% of GDP per year, while the cumulative cost of these measures by end-

2028 should not exceed 0.6% of GDP.

(7) On 6 August 2026, Greece submitted a request, to the Council and the Commission, to

extend the application of the national escape clause to include additional measures

enhancing energy security. In its request, Greece underlines the repercussions of

military action in the Persian Gulf, which endangers Europe’s long-term energy

security. This situation is an exceptional circumstance outside the control of the

Member State and requires a significant increase in government spending to reduce the

4 Communication from the Commission, 'Accommodating increased defence expenditure within the

Stability and Growth Pact’, Brussels, 19.3.2025, C(2025) 2000 final. 5 Council Recommendation of 08 July 2025 allowing Greece to deviate from the maximum growth rate

of net expenditure as set by the Council under Regulation (EU) 2024/1263 (Activation of the national

escape clause), (OJ C, C/2025/3965, 20.8.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3965/oj). 6 Communication from the Commission on the 2026 European Semester – Spring Package

(COM(2026)200 final). 7 Commission Notice – Guidance to Member States on Broadening the Scope of the National Escape

Clause for Energy Security, (OJ C, C/2026/4514, 18.8.2026, ELI:

http://data.europa.eu/eli/C/2026/4514/oj).

EN 3 EN

dependence on, and vulnerabilities related to, imported fossil fuels and thereby

contribute to energy security.

(8) In its request, Greece presents an initial list of planned nationally financed energy

security measures with a direct budgetary impact, decided after 28 February 2026, that

aim at reducing the dependence on imported fossil fuels and strengthen Europe's

security. The envisaged measures support investments in e.g. photovoltaic panels,

clean energy storage, heat pumps and water heaters, energy upgrades of public

buildings and infrastructure, as well as improvements of the railway system. Based on

a preliminary assessment, these envisaged measures could fall within the scope of the

flexibility for energy security. This initial assessment does not prejudge future

assessments of eligibility to be carried out by the Commission. The measures should

be targeted and cost-effective and designed to maximise impact in terms of their

contribution to decarbonisation and/or energy savings. For instance, the energy

upgrades of buildings and infrastructure should be sufficiently ambitious, e.g. to

achieve energy savings in buildings that correspond to medium or deep renovations.

Where relevant, related infrastructure needs, notably new or upgraded grid capacity,

will also need to be considered.

(9) An assessment of the eligibility in terms of scope, additionality and targeting/cost

effectiveness of concrete measures, and of their budgetary impact, will be carried out

by the Commission as part of its regular fiscal surveillance, in particular to determine

the flexibility from energy security measures that should be considered when setting

out the control account for Greece and assessing compliance with the recommended

maximum growth rates of net expenditure.

(10) To this end, Greece should twice a year report to the Commission the list of concrete

energy security measures that it considers eligible for flexibility under the national

escape clause and provide evidence regarding their eligibility and budgetary impact.

This regular reporting on energy measures will form part of the bi-annual fiscal

surveillance process. The spring reporting should include measures and their

budgetary cost for the previous year and their forecast for the current year, while the

autumn reporting should include measures for the current year, as well as measures for

the following year, which have been adopted or credibly announced in sufficient

detail. This will enable the Commission to take into consideration in its fiscal

surveillance the concrete measures to enhance energy security, within the maximum

annual and cumulative caps of 0.3 and 0.6 percent of GDP, respectively.

(11) This recommendation supersedes Recommendation C/2025/39658.

(12) This recommendation does not modify the definitions of government deficit, debt and

net expenditure, and related concepts. Data based on these concepts are to be compiled

and reported by Greece in accordance with Regulation (EU) 2024/1263, Council

Regulation (EC) No 479/20099 and Regulation (EU) No 549/201310.

8 Council Recommendation of 8 July 2025 allowing Greece to deviate from the maximum growth rate of

net expenditure as set by the Council under Regulation (EU) 2024/1263 (Activation of the national

escape clause), (OJ C, C/2025/3965, 20.8.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3965/oj). 9 Council Regulation (EC) No 479/2009 of 25 May 2009 on the application of the Protocol on the

excessive deficit procedure annexed to the Treaty establishing the European Community (OJ L 145,

10.6.2009, p. 1-9, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/479/2014-09-01).

EN 4 EN

HEREBY RECOMMENDS:

1. Until 2028, Greece is allowed to exceed the maximum growth rates of net expenditure

as set by Council Recommendation C/2025/66111 to the extent that the net expenditure

in excess of those maximum growth rates is not more than

(i) the sum of:

(a) the increase in defence expenditure in percent of GDP since 2024

(reference year);

(b) the budgetary cost of eligible measures which enhance energy security

during the period 2026-2028, capped at 0.3 percent of GDP per year and

0.6 percent of GDP in cumulative terms over the same period;

(ii) provided that the total deviation in excess of the maximum growth rates of net

expenditure does not exceed 1.5 percent of GDP.

2. In the years after 2028, Greece may still deviate and exceed the maximum growth

rates of net expenditure as set by a Council Recommendation in accordance with

Articles 17, 19 or 20 of Regulation (EU) 2024/1263, to the extent that the net

expenditure in excess of these maximum growth rates is related to deliveries of

military equipment contracted before end-2028 and remains within the overall cap

mentioned above.

3. In accordance with Article 22(7) of Regulation (EU) 2024/1263, the deviations from

the maximum growth rates of net expenditure as set by the Council that are allowed by

this Recommendation will not be recorded as debits in the control account of Greece.

4. In order to ensure correct recording of the additional expenditure, Greece is to include

actual and planned data on total defence expenditure (COFOG division 02), including

on defence investment (COFOG division 02 P.51) and any expenditure to be financed

by SAFE loans that are not covered in COFOG-02:

(a) for years 2021 through year T-1 (with year T being the current year) in the

reporting to the Commission (Eurostat) in accordance with Council Regulation

(EU) No 479/2009;

(b) for years 2021 through year T (current year), in national medium-term fiscal

structural plans and in annual progress reports in accordance with Articles 11(1)

and 15, and 21(1) of Regulation (EU) 2024/1263;

10 Regulation (EU) No 549/2013 of the European Parliament and of the Council of 21 May 2013 on the

European system of national and regional accounts in the European Union (OJ L 174, 26.6.2013, p. 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/549/2025-09-01). 11 Council Recommendation of 21 January 2025 endorsing the national medium-term fiscal-structural plan

of Greece (OJ C, C/2025/661, 10.2.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/661/oj).

EN 5 EN

(c) for years T (current year) and T+1 in draft budgetary plans in accordance with

Regulation (EU) No 472/2013 of the European Parliament and of the Council12.

5. In order to ensure correct recording, Greece is to report to the Commission concrete

measures enhancing energy security for the purpose of this recommendation in 2026-

2028. The reporting to the Commission of these concrete measures should respect the

reporting template to be provided by the Commission, including information on the

state of implementation, evidence regarding their eligibility, and should be quantified

in a transparent and prudent manner. The reporting is to take place twice a year, in

spring by 15 April, and in autumn, in the context of draft budgetary plans, by 15

October.

This recommendation is addressed to the Hellenic Republic.

Done at Brussels,

For the Council

The President

12 Regulation (EU) No 472/2013 of the European Parliament and of the Council of 21 May 2013 on the

strengthening of economic and budgetary surveillance of Member States in the euro area experiencing

or threatened with serious difficulties with respect to their financial stability (OJ L 140, 27.5.2013, p.

1).

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 17.9.2026 COM(2026) 495 final

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

millega lubatakse Kreekal määruse (EL) 2024/1263 kohaselt nõukogu kehtestatud

netokulude maksimaalsetest kasvumääradest kõrvale kalduda

(Riikide vabastusklausli aktiveerimine)

ET 1 ET

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

millega lubatakse Kreekal määruse (EL) 2024/1263 kohaselt nõukogu kehtestatud

netokulude maksimaalsetest kasvumääradest kõrvale kalduda

(Riikide vabastusklausli aktiveerimine)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 121,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1263 majanduspoliitika

tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta ning millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97,1 eriti selle artiklit 26,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1) ELi reformitud majandusjuhtimise raamistiku põhielemendid on määrus

(EL) 2024/1263, muudetud nõukogu määrus (EÜ) nr 1467/972 ning muudetud

nõukogu direktiiv 2011/85/EL3. Raamistiku eesmärk on edendada reformide ja

investeeringute kaudu usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust ning kestlikku ja

kaasavat majanduskasvu ja vastupanuvõimet ning vältida valitsemissektori ülemäärast

eelarvepuudujääki. Sellega edendatakse riikide isevastutust ning keskendutakse

keskpikale perspektiivile ja nõuete tulemuslikule ja sidusale täitmisele.

(2) Määruse (EL) 2024/1263 artikli 17 lõike 1, artikli 19 või artikli 20 kohaselt nõukogu

soovituses kehtestatud netokulude maksimaalsed kasvumäärad toimivad iga

liikmesriigi iga-aastase eelarvejärelevalve ühtse tegevusnäitajana ja on uue

majandusjuhtimise raamistiku keskne element. Kõnealuse nõukogu soovituse kohaste

netokulude maksimaalsete kasvumääradega kehtestatakse nelja- või viieaastane

eelarvepiirang, mis põhineb nelja-aastasel kohandamisperioodil, millele võib

lisanduda veel kuni kolm aastat.

(3) Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikliga 26 (riikide vabastusklauslid) on

raamistikus ette nähtud paindlikkus reeglite kohaldamisel, kui esineb liikmesriikide

kontrolli alt väljas olevaid erandlikke asjaolusid, mis avaldavad suurt mõju riigi

rahandusele. Sellisel juhul võib nõukogu liikmesriigi taotlusel ja komisjoni analüüsil

põhineva soovituse alusel nelja nädala jooksul alates komisjoni soovituse esitamisest

vastu võtta soovituse, mis võimaldab liikmesriigil nõukogu kehtestatud netokulude

maksimaalsetest kasvumääradest kõrvale kalduda, kui i) esineb liikmesriigi kontrolli

1 ELT L, 2024/1263, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1263/oj. 2 Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse

rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/1997/1467/2024-04-30). 3 Nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta

(ELT L 306, 23.11.2011, lk 41, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/85/2024-04-30).

ET 2 ET

alt väljas olevaid erandlikke asjaolusid, ii) nendel asjaoludel on suur mõju asjaomase

liikmesriigi rahandusele ning iii) selline kõrvalekalle ei ohusta riigi rahanduse

jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Kõrvalekalde kestuse määrab kindlaks

nõukogu.

(4) Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja selle tagajärjed kujutavad endast Euroopa

Liidu jaoks eksistentsiaalset väljakutset. Komisjon kutsus liikmesriike üles taotlema

stabiilsuse ja kasvu paktiga ette nähtud riikide vabastusklausli koordineeritud

aktiveerimist, et toetada ELi jõupingutusi, mille eesmärk on suurendada kiiresti ja

märkimisväärselt kaitsekulutusi,4 ning Euroopa Ülemkogu kiitis selle ettepaneku

6. märtsil 2025 heaks.

(5) Kreeka taotluse alusel võttis nõukogu 8. juulil 2025 komisjoni soovituse alusel vastu

soovituse, millega lubatakse Kreekal kaitsekulutuste suurendamiseks netokulude

maksimaalsetest kasvumääradest kõrvale kalduda5. Ajavahemik, mil on aktiveeritud

riiklik vabastusklausel (2025–2028), võimaldab Kreekal vaadata ümber

valitsemissektori kulude prioriteedid või suurendada valitsemissektori tulusid,

tagamaks, et püsivalt suuremad kaitsekulutused ei ohusta keskpikas perspektiivis riigi

rahanduse jätkusuutlikkust.

(6) Komisjon teatas oma 3. juuni 2026. aasta teatises, et riikide vabastusklausli

kohaldamisala on võimalik laiendada, et hõlmata meetmeid, mille kohta liikmesriigid

on teinud otsuse pärast 28. veebruari 2026 ning mis tugevdavad Euroopa

energiasüsteemi struktuurset vastupanuvõimet ja kiirendavad fossiilkütustest

loobumist (edaspidi „energiajulgeolekumeetmed“)6. 18. augustil 2026 avaldas

komisjon teatise lisasuunistega liikmesriikidele energiajulgeolekumeetmete täiendava

paindlikkuse ulatuse ja ülesehituse kohta7. Selleks et piirata riske riigi rahanduse

jätkusuutlikkusele, jääb praegune ülemmäär 1,5 % SKPst samaks ning seda

kohaldatakse nii kaitse- kui ka energiaalase paindlikkuse suhtes. Lisaks ei tohiks

paindlikkusest kasu saavate energiajulgeolekumeetmete eelarvekulu ületada 0,3 %

SKPst aastas, samas kui nende meetmete kumulatiivne kulu ei tohiks 2028. aasta

lõpuks ületada 0,6 % SKPst.

(7) 6. augustil 2026 esitas Kreeka nõukogule ja komisjonile taotluse laiendada riikide

vabastusklausli kohaldamisala, et hõlmata täiendavad meetmed energiajulgeoleku

suurendamiseks. Kreeka rõhutab oma taotluses Pärsia lahe piirkonnas toimuva sõjalise

tegevuse tagajärgi, mis ohustavad Euroopa pikaajalist energiajulgeolekut. Selline

olukord kujutab endast erakorralist asjaolu, mis ei ole liikmesriigi kontrolli all ja

nõuab valitsemissektori kulutuste märkimisväärset suurendamist, et vähendada

sõltuvust imporditud fossiilkütustest ja sellega seotud haavatavust ning aitab seeläbi

kaasa energiajulgeolekule.

4 Komisjoni teatis „Suuremate kaitsekulutuste võimaldamine stabiilsuse ja kasvu pakti raames“ (Brüssel,

19.3.2025, C(2025) 2000 final). 5 Nõukogu 8. juuli 2025. aasta soovitus, millega lubatakse Kreekal määruse (EL) 2024/1263 kohaselt

nõukogu kehtestatud netokulude maksimaalsetest kasvumääradest kõrvale kalduda (riikide

vabastusklausli aktiveerimine) (ELT C, C/2025/3965, 20.8.2025,

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3965/oj). 6 Komisjoni teatis 2026. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketi kohta (COM(2026) 200 final). 7 Komisjoni teatis „Suunised liikmesriikidele riikide vabastusklausli kohaldamisala laiendamise kohta

energiajulgeolekumeetmetele“ (ELT C, C/2026/4514, 18.8.2026, ELI:

http://data.europa.eu/eli/C/2026/4514/oj).

ET 3 ET

(8) Kreeka esitab oma taotluses esialgse loetelu kavandatavatest riiklikult rahastatavatest

energiajulgeolekumeetmetest, millel on otsene mõju eelarvele ja mille kohta tehti

otsus pärast 28. veebruari 2026 ning mille eesmärk on vähendada sõltuvust imporditud

fossiilkütustest ja tugevdada Euroopa julgeolekut. Kavandatavate meetmetega

toetatakse investeeringuid näiteks päikesepaneelidesse, puhta energia salvestamisse,

soojuspumpadesse ja veesoojenditesse, üldkasutatavate hoonete ja taristu

energiauuendustesse ning raudteesüsteemi täiustamisse. Esialgse hinnangu põhjal

võivad need kavandatavad meetmed kuuluda energiajulgeoleku paindlikkuse

kohaldamisalasse. See esialgne hinnang ei mõjuta komisjoni edasisi toetuskõlblikkuse

hindamisi. Meetmed peaksid olema sihipärased ja kulutõhusad ning kavandatud nii, et

nende mõju süsinikuheite vähendamisele ja/või energiasäästule oleks võimalikult suur.

Näiteks peaks hoonete ja taristu energiatõhususe suurendamine olema piisavalt

ambitsioonikas, et saavutada hoonetes energiasääst, mis vastab keskmisele või

põhjalikule renoveerimisele. Vajaduse korral tuleb arvesse võtta ka seonduvaid

taristuvajadusi, eelkõige uut või ajakohastatud võrguvõimsust.

(9) Komisjon hindab oma korrapärase eelarvejärelevalve raames konkreetsete meetmete

toetuskõlblikkust ulatuse, täiendavuse ja eesmärgipärasuse/kulutõhususe seisukohast

ning nende mõju eelarvele, eelkõige selleks, et määrata kindlaks

energiajulgeolekumeetmete paindlikkus, mida tuleks arvesse võtta Kreeka

kontrollikonto loomisel ja netokulude soovitatud maksimaalsetele kasvumääradele

vastavuse hindamisel.

(10) Selleks peaks Kreeka kaks korda aastas esitama komisjonile loetelu konkreetsetest

energiajulgeolekumeetmetest, mida ta peab riikide vabastusklausli alusel paindlikuks,

ning esitama tõendid nende toetuskõlblikkuse ja eelarvemõju kohta. Selline

energiameetmeid käsitlev korrapärane aruandlus on osa kaks korda aastas toimuvast

eelarvejärelevalve protsessist. Kevadine aruanne peaks sisaldama eelmise aasta

meetmeid ja nende eelarvekulu ning jooksva aasta prognoosi, samas kui sügisene

aruanne peaks sisaldama nii jooksva kui ka järgmise aasta meetmeid, mis on vastu

võetud või millest on piisava üksikasjalikkusega teatatud. See võimaldab komisjonil

võtta oma eelarvejärelevalves arvesse konkreetseid meetmeid energiajulgeoleku

suurendamiseks, järgides iga-aastast maksimaalset ülempiiri 0,3 % SKPst ja

kumulatiivset ülempiiri 0,6 % SKPst.

(11) Käesolev soovitus asendab soovituse C/2025/39658.

(12) Käesoleva soovitusega ei muudeta valitsemissektori eelarve puudujäägi, võla ja

netokulude määratlusi ega nendega seotud kontseptsioone. Nendel kontseptsioonidel

põhinevad andmed peab Kreeka koostama ja esitama kooskõlas määrusega

(EL) 2024/1263, nõukogu määrusega (EÜ) nr 479/20099 ja määrusega (EL)

nr 549/201310,

8 Nõukogu 8. juuli 2025. aasta soovitus, millega lubatakse Kreekal määruse (EL) 2024/1263 kohaselt

nõukogu kehtestatud netokulude maksimaalsetest kasvumääradest kõrvale kalduda (riikide

vabastusklausli aktiveerimine) (ELT C, C/2025/3965, 20.8.2025,

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3965/oj). 9 Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud

ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (ELT L 145,

10.6.2009, lk 1–9, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/479/2014-09-01). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus

kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174,

26.6.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/549/2025-09-01).

ET 4 ET

SOOVITAB JÄRGMIST:

1. Kreekal on kuni 2028. aastani lubatud nõukogu soovituses C/2025/66111 sätestatud

netokulude maksimaalseid kasvumäärasid ületada, kuivõrd need maksimaalseid

kasvumäärasid ületavad netokulud ei ületa

i) järgmist summat:

a) kaitsekulutuste suurenemine protsendina SKPst alates 2024. aastast

(vaatlusaasta),

b) ajavahemikul 2026–2028 energiajulgeolekut suurendavate toetuskõlblike

meetmete eelarvekulu, mille ülemmäär on samal ajavahemikul 0,3 %

SKPst aastas ja kumulatiivselt 0,6 % SKPst;

ii) tingimusel et netokulude maksimaalseid kasvumäärasid ületav

kogukõrvalekalle ei ole suurem kui 1,5 % SKPst.

2. 2028. aastale järgnevatel aastatel võib Kreeka endiselt määruse (EL) 2024/1263

artikli 17, 19 või 20 kohases nõukogu soovituses kehtestatud netokulude

maksimaalsetest kasvumääradest kõrvale kalduda ja neid ületada niivõrd, kui neid

maksimaalseid kasvumäärasid ületavad netokulud on seotud kaitseotstarbelise

varustuse tarne lepingutega, mis on sõlmitud enne 2028. aasta lõppu, ega ületa eespool

nimetatud üldist ülemmäära.

3. Kooskõlas määruse (EL) 2024/1263 artikli 22 lõikega 7 ei kirjendata käesoleva

soovituse alusel lubatud kõrvalekaldeid nõukogu kehtestatud netokulude

maksimaalsetest kasvumääradest Kreeka kontrollikontol deebetina.

4. Selleks et tagada lisakulutuste korrektne kirjendamine, peab Kreeka esitama andmed

tegelike ja kavandatud kaitsekulutuste (COFOGi jagu 02) (sealhulgas

kaitseinvesteeringute (COFOGi jagu 02 P.51)) kogusummade ning COFOG-02 alt

välja jäävatest SAFE-laenudest rahastatavate kulutuste kohta:

a) aastate 2021 kuni T-1 (aasta T on jooksev aasta) kohta komisjonile (Eurostatile)

nõukogu määruse (EL) 479/2009 kohaselt esitatavas aruandluses;

b) aastate 2021 kuni T (jooksev aasta) kohta määruse (EL) 2024/1263 artikli 11 lõike

1 ja artikli 15 ning artikli 21 lõike 1 kohaselt esitatavates riiklikes keskpika

perioodi eelarve- ja struktuurikavades ning iga-aastastes eduaruannetes;

c) aastate T (jooksev aasta) ja T+1 kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 472/201312 kohaselt eelarvekavades.

11 Nõukogu 21. jaanuari 2025. aasta soovitus, millega kiidetakse heaks Kreeka riiklik keskpika perioodi

eelarve- ja struktuurikava (ELT C, C/2025/661, 10.2.2025,

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/661/oj).

ET 5 ET

5. Selleks et tagada lisakulutuste korrektne kirjendamine, peab Kreeka esitama

komisjonile 2026.–2028. aastal käesoleva soovituse kohaldamiseks aruande

konkreetsete meetmete kohta, millega suurendatakse energiajulgeolekut. Komisjonile

esitatavas aruandluses konkreetsete meetmete kohta tuleks järgida komisjoni

aruandevormi, hõlmates sealhulgas teavet rakendamise seisu ja toetuskõlblikkust

käsitlevate tõendite kohta, ning need meetmed tuleks kvantifitseerida läbipaistval ja

usaldusväärsel viisil. Aruanne esitatakse kaks korda aastas, kevadel 15. aprilliks ja

sügisel eelarvekavade raames 15. oktoobriks.

Käesolev soovitus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse

majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised

raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).