EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 17.9.2026 COM(2026) 680 final

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN

PARLIAMENT AND THE COUNCIL

An EU approach to online child safety

1

1. Introduction

The digital world is a gateway to knowledge, an opportunity for connection and creativity.

But platforms’ business models, designed to maximise the time spent online, result in a massive

scale of online engagement and may exploit the vulnerabilities of children. According to a 2026

Eurobarometer, teenagers spend on average 4.5 hours online on school days, rising to 6.1 hours

on weekend days1.

The available evidence shows that the earlier children go online, the more time they are likely

to spend on screens. Those who started using social media before the age of 10 report 7.5 hours

of weekend day screen time, compared to 5.7 hours among those who started after age 14. This

amplifies pressure on youth mental health, which has never been more at risk. One in

three teenagers feel stressed or socially excluded and affected by concentration problems. One

in four children currently encounters harmful and distressing content online, ranging from

violence, and hate speech, to body pressure and misinformation. One in four also experience

online sexual solicitation at some point before age 18, including unwanted pressured sexual

interactions and forms of grooming2. While any child may be affected, vulnerable children are

disproportionately at risk and girls and boys experience different kinds of risks.

In addition, as confirmed by the results of the OECD's Programme for International Student

Assessment (PISA) for 2025, digital distraction is identified as a root cause of falling

educational performance among our children. Digital distraction impacts young people’s

learning and is a key factor for declining basic skills in the EU. The over-consumption of social

media and excessive screen time lead in particular to deficiencies in evaluating information,

making connections across multiple sources and thinking critically.

The development of problematic AI-generated content, such as deepfakes or dangerous

advice given by AI chatbots or AI companions, is further exacerbating the issue. Pressure

to share intimate pictures affects one in ten teenagers, representing millions of young people

across Europe. This is not merely passive exposure and does not remain confined to the screen.

Such content shapes, encourages and rewards risky behaviour, from harming others to self-

harm, including eating disorders to reckless behaviour performed and filmed to seek attention

and validation, with in some cases fatal consequences.

The Union already has strong foundations to protect minors online. The Digital Services

Act (DSA) requires online platforms to keep minors safe when considering the core design

choices of their services. The EU regulatory framework includes also comprehensive

safeguards for children online when using streaming services, online games, online retailers,

and AI products. The General Data Protection Regulation (GDPR) provides specific rules and

safeguards regarding the use of personal data, including children’s. EU consumer protection

law, including the Unfair Commercial Practices Directive (UCPD), protects minors as

vulnerable consumers.

Enforcing this legislation has been a key Commission priority. Under the DSA, for instance,

the Commission took enforcement action against ByteDance and Meta over addictive design

of their flagship online platforms TikTok, Facebook and Instagram, respectively, and over

inadequate age assurance on Facebook and Instagram. The Commission has also taken

enforcement action against X over Grok’s generation and dissemination of child sexual abuse

material. Through the Consumer Protection Cooperation (CPC) Network, the Commission and

national authorities have been addressing harmful practices including in online games and e-

1 Impact of excessive screen time and social media on young people’s mental health - June 2026 - Eurobarometer

survey 2 https://www.childlight.org/reports/itl-interim-update-2026

2

commerce3. Data Protection Authorities have also taken action against Meta, TikTok, X and

others regarding the misuse of children’s personal data.

However existing rules do not suffice. The current EU legislative framework does not specify

a minimum age for access to platforms and services with age inappropriate or risky features

and content. There is also no outright ban on common problematic features, such as endless

scrolling, excess notifications, or harmful recommender systems. Moreover, the existing Union

framework does not provide sufficiently strong harmonisation and detail on addressing

addictive design features for digital products and services accessible to minors. It also lacks

legal certainty regarding age verification systems and legal responsibility of tech companies

for the design of their services.

Following the announcement in the 2025 State of the Union address, a Special Panel was

tasked with advising the Commission President on the development of a European approach to

keep children safe online. The Special Panel involved various stakeholder groups and heard

experts from different background, both from the Union and from partner countries. Its

deliberations resulted in the report of the Co-Chairs of the Special Panel, setting out their

findings and key recommendations4.

Alongside, child safety online has been acknowledged as a global challenge requiring close

cooperation among partners. In the United States, the recent Meta settlement shows that service

providers now realise that they are increasingly regarded, both legally and societally, as

responsible for the safety of children to whom they provide services5. Within the EU, many

Member States are considering different legislative initiatives to protect minors online, notably

by setting out a minimum age to access certain services6. Recent developments have however

clearly demonstrated the legal complexity surrounding the issue, alongside the need for a

targeted and proportionate approach and for protecting fundamental rights7.

Against this background, decisive, comprehensive and urgent action at Union level is the

most appropriate way forward to tackle effectively and swiftly the scale and gravity of the

risks encountered by children online. It represents the effective response to unequivocal calls

from the European Council, co-legislators and key stakeholders advocating for the need of a

common European approach to protect all children equally throughout the Union, as they

navigate online. It will allow Europe to restrict, once and for all, tech companies’ extensive and

damaging access to European children, so that they can live life free from algorithms. Because

‘Europe believes children should be raised by their parents, not by algorithms’.

3 In Star Stable Online, for example, the CPC Network investigated direct purchase exhortations towards children,

pressure selling tactics and unclear information on in-game currencies, asking the company to put forward

commitments to improve its practices. Moreover, CPC coordinated actions are ongoing against Temu and Shein

for breaches of consumer law relating to dark patterns, fake discounts, and other unfair commercial practices. 4 Child safety online protecting and empowering minors in a digital world, available at

https://commission.europa.eu/document/download/d833504d-5ec3-4fac-945f-

38e7d0bd5326_en?filename=Special-panel-report.pdf 5 https://www.oag.state.va.us/media-center/news-releases/3105-attorney-general-jay-jones-announces-a-17-

billion-landmark-settlement-with-meta-with-353-million-guaranteed-for-virginia 6 Draft legislation is being prepared or negotiated in 17 Member States. 7 https://www.conseil-constitutionnel.fr/decision/2026/2026911DC.htm

3

2. Towards a comprehensive and ambitious European approach: the EU KIDS Act

The Union’s approach should allow minors to benefit from the huge potential of digital

services, while protecting them from abuse and exploitation. It needs to limit the access of

tech companies to our children, and not the other way around. It must stress that the key

responsibility to design safe online spaces rests with the digital service providers. It must

respect the evolving maturity of children as they grow up, and the role of their guardians,

without unduly shifting responsibility to them. The Union’s approach should therefore be

comprehensive, collective, age-appropriate and based on the actual risks children face online.

It should be grounded on children’s rights as fundamental rights, in line with the Charter of

Fundamental Rights of the EU, taking the best interests of the child as the primary

consideration.

The EU KIDS Act adopted with this Communication puts forward a single, EU-wide set of

rules providing an equal level of protection for all children throughout the Union, alongside

a set of tools for parents and guardians8. The proposal will reduce the risk of fragmentation

across Member States and provide clear legal certainty to EU businesses as they navigate the

Single Market.

The proposal will apply to “Social Media+” – the group of services that pose the greatest

risk to minors. These are the social media services, video-sharing platforms and online games

which pose specific design risks for minors, as well as AI chatbots and AI companions – as

virtual tools that can give mental health and personal development advice to minors. It will not

target services that are designed and operated for education or by public authorities, nor will it

apply to industrial AI or AI office products. The proposalwill comprise a combined approach

of (i) an EU-wide minimum age and (ii) safe design requirements.

2.1 The EU-wide minimum age for social media

Access of children to platforms remains a key issue and whether they can have their own

personal account makes a huge difference in terms of risks. With this in mind, the proposal

prohibits social media platforms from accessing children under 13, and sets an EU-wide

minimum age for minors to open an account of their own at the age of 15 while ensuring a

gradual approach. In particular:

Children aged 0 and below 3 should not have access to any screen. At this age, children are

mainly exposed to relational risks as passive users of digital media. These risks often arise

when parents and guardians replace direct interaction with screen use to soothe or distract

young children, potentially affecting children’s attention span, language, and vision

development as well as socio-emotional growth. Parents and guardians should therefore

prioritise face-to-face interactions, limit their own time on social media while caring for

children and avoid exposing their children to screens.

Children aged 3 and below 13 should not be exposed to social media. However, providers of

video-sharing platforms can offer child-friendly services, e.g. educational material or age-

appropriate entertainment, which guardians may allow their children to watch in a supervised

environment. For that purpose, the platforms need to offer parents or guardians an easy-to-use

tool to restrict the use of the adult’s account to such child-friendly services, when it is passed

on to children, and limit the child’s exposure to one hour per day. This approach is in line with

the Recommendations from the Co-Chairs of the Special panel and allows children to get

8 The definition of parenthood will follow national legislation in each EU Member State.

4

slowly acquainted with technology, as they grow up. It still protects them from all undue

interference and addictive design features to which they could be otherwise exposed.

For children aged 13 and below 15, parents or guardians may set up mini accounts for social

media and video-sharing platforms that would be subject to the minimum age of 13. These

accounts would have strictly limited features and be under parental control. Social media

features would be limited to a maximum number of peer-only contacts and limited screen time

of one hour per day. Parents and guardians would in addition be able to exercise their parental

responsibilites by monitoring and controlling the use of the child’s account via a dedicated

guardian app.

As of 15 and below 18, teenagers would be allowed to set up their own autonomous account

on social media and video-sharing platforms, without the need for parental approval, while

ensuring that this still only gives them access to an environment that is safeby design. During

this period, the role of parents and guardians still remains essential.

2.2 Safe design

In addition to the measures outlined above, the EU KIDS Act obliges all services in scope to

be designed safely by following strict rules and principles. This will ensure a safe experience

that is age-appropriate. These are in particular:

• No addictive design features, such asinfinite scrolling, artificial notifications, or certain

reward features.

• Regulated recommender systems such asoptions to choose, tune and control

recommended content, avoid rabbit hole effects and go beyond engagement-based signals.

• Safe account settings to keep the content private, disable risky settings by default, and

unambiguously inform minors.

• No unwanted contacts form other users. Unknown users cannot initiate direct contact

outside of approved connections, explicit permission will be needed for being added to

groups, easy and anonymous blocking.

• Enable children to easily report harmful content andaccess support tools quickly.

• Offer effective and age-appropriate parental control tools.

These rules and principles will be complemented by tailored commitments for online games,

AI chatbots and companions, offering a co-regulatory approach based on industry-led self-

regulation. Software application stores would also be subject to requirements, building on

current self-regulatory best practices. They would apply consistent age ratings and make apps,

such as online games, inaccessible to minors below the rated age.

2.3 Age verification

The proposal also regulates privacy-preserving and accessible age verification systems and

how they function.

The EU KIDS Act will oblige providers of social media services and video-sharing platforms

to perform age verification when a user opens a new account. This would be done by relying

on the EU age verification tool or other solutions provided by public authorities that offer an

equivalent level of accuracy, reliability, robustness, privacy, security, non-discrimination and

non-intrusiveness. Existing accounts would be subject to proportionate checks rather than

5

blanket, retrospective age verification. This would be the case for instance if an account has

been already created many years prior or combined with a credit card linked to the account’s

holder. For online games specifically, obligatory age recommendation will be required for

every game, with strict enforcement through age verification in a software application store

before the game can be downloaded.

2.4 Enforcement

To ensure effective protection for children, strict enforcement is critical. The EU KIDS Act

builds on the existing enforcement architecture from the DSA and the AI Act. The burden of

proof to demonstrate compliance with new rules lies with the operators. This is why very large

online platforms will be obliged to submit a compliance plan to an independent auditor that has

to thoroughly assess the new service, feature or functionality. The Commission can request the

provider to propose corrective measures if the Commission considers, based on the auditor’s

report, that the compliance plan contains any shortcoming. The Act also introduces a

supervisory fee to effectively fund and support the Commission’s EU-wide enforcement and

supervision work. Within the enforcement structure, priority will be given to complaints

related to minors.

As technology moves rapidly, the proposal foresees a review clause to cater for the possible

need to update the regulatory framework.

3. Complementary measures

3.1. Complementary EU regulatory measures

The EU KIDS Act will set out specific rules for those digital services, the use of which pose

the highest risk to minors’ safety and development. It focuses on a gradual access approach and

on ensuring that certain design features are safe by design. At the same time, we need to ensure

that minors’ safety is ensured when it comes to all services and products that children can

encounter online, and that commercial practices that reach them do not pose risks to their health

or safety.

The upcoming Digital Fairness Act (DFA) and the revision of the Consumer Protection

Cooperation Regulation are a key opportunity to embed the protection of children and

teenagers at the heart of EU consumer law. The DFA will update horizontal consumer

protection rules against harmful commercial practices online that also affect children as young

consumers such as manipulative business-to-consumer digital practices, unfair pricing

techniques, problematic influencer marketing and issues with digital contracts and

subscriptions. The Commission will also revise the Consumer Protection Cooperation

Regulation to ensure stronger enforcement for the benefit of all, with a focus on minors,

building on and complementing the enforcement under the EU KIDS Act. In preparing the

revised Regulation, the Commission will consider ways to improve enforcement coordination

between national consumer authorities in cross-border situations, and centralise investigation

and enforcement powers at EU level in specific cases.

In addition, the Commission will propose a revision of the Audiovisual Media Services

Directive.It will specify the categories of harmful content that video sharing platforms must

protect minors from and clarify the applicability of EU audiovisual rules to influencers as

providers of content.

6

Beyond the development of an appropriate regulatory framework and its effective enforcement,

the Union response needs to rely on a range of support measures, such as those outlined below.

3.2 Empowering children and young people through education

First, education is key to fostering the development of every child, equipping minors with

adequate knowledge to better understand the online environment and enabling them to discern

between appropriate and risky behaviours, including online. With this in mind, it is essential

that young people are equipped with the skills they need to safely and responsibly engage with

‘Social Media+’, including in the context of accelerated use of AI.

Against this background, the Commission will adopt an Education package to support schools

in their efforts to promote digital and AI skills, raise awareness and build resilience among

minors including through the preparation of teachers and school leaders on the impact of

"Social Media+" on mental health and cognitive development. In this context, psychological

support as well as comprehensive age-appropriate education are key.

The forthcoming Education package will further mainstream AI literacy education, including

through the EU-OECD AI literacy framework for primary and secondary education, and

will support schools in developing strategies to foster the digital wellbeing of children, focusing

on their safety and empowerment. It will also address the supply of safe interoperable European

digital education infrastructure and pedagogically sound education content, and help reduce

Europe’s strategic dependencies in educational technology.

The EU co-funded Safer Internet Centres already provide effective, trusted help to keep

children safe online. Their national presence, wide reach and specialised expertise, make the

network a valuable partner for Member States in developing and implementing effective

national strategies for a safer and better digital environment for children. Building on this work,

the Commission plans to provide tailored guidance on the new rules for different groups,

including children, guardians, educators, schools, and regulators. This will include webinars,

early detection of harm, managing age-appropriate access, and using AI chatbots and

companions safely. Member States should build on this work and strengthen it in the national,

regional and local context.

As concerns financing, the Commission already funds research on child safety online under

Horizon Europe. The work programme for 2026 includes the impact of the use of digital tools

outside school and for communication on educational outcomes and mental health, with

relevant projects starting in 2027. In addition, the Commission can identify emerging research

funding priorities, as well as opportunities to support safe services and child-centred

innovation with direct private and public-sector investment.

In parallel, action should be undertaken to ensure children spend time in the offline world.

Through Erasmus+, the Commission supports offline spaces and activities, as they are crucial

for the development of children, as they help promote healthy engagement and offer

alternatives to screen use. It therefore encourages Member States to expand access to affordable

sports, arts, youth clubs, libraries, and community spaces. EU Member States and regions

should make full use of available national and EU funding, with a view to provide appropriate

infrastructure for teachers, parents, and children.

These efforts should be part of a broader, strong collective commitment at both Union and

national level to mobilise all available resources for education, awareness raising and

exchange of best practices with a view to strengthening prevention, support and protection

mechanisms for children in the digital environment in an integrated approach to child

7

protection. In this context, swift transposition and implementation of the Product Liability

Directive will allow victims of defective products, including digital products, to claim

compensation under uniform conditions throughout the EU.

3.3 Broader EU support measures

Besides education and media literacy, a number of further EU complementary measures are

key to address the protection of children online. These include a comprehensive approach to

health, especially mental health, and better cooperation and coordination of those involved in

addressing online risks and crimes against children.

In 2023, the Commission had already adopted a Communication on a comprehensive approach

to mental health, including 20 flagship initiatives and almost EUR 1.3 billion in funding

opportunities. The initiative put a greater focus on inclusiveness and supporting vulnerable

groups, such as children and young people. The Commission is now developing, jointly with

UNICEF, a prevention toolkit which will help policy-makers to better support the mental and

physical health of children. The toolkit will be launched at the occasion of the World Mental

Health Day in October 2026. The toolkit will also address challenges in relation to the impact

of digitalisation on children’s mental health. In addition, the Commission is cooperating with

the World Health Organization on capacity-building in mental health systems which also

address digital determinants of youth mental health.

Children can also be victims of crime. Where children are affected by criminal offences

online, as victims, perpetrators, or both, the EU procedural criminal law acquis applies, in

particular the Victims’ Rights Directive and the 2016 procedural safeguards Directive. When it

comes to crime prevention, the substantive EU criminal law acquis is the applicable

framework, including most notably the Child Sexual Abuse Directive.

Crimes affecting children online range from hate crime, trafficking in human beings, abuse and

sexual exploitation to recruitment into organized crime and violent extremism or terrorism. EU

and national authorities enforcing different legislation will keep cooperating and sharing

information and data promptly, to allow for the highest level of protection of minors. The

upcoming Action plan to protect children from crime will seek to provide a coherent and

comprehensive response to the various risks faced by children in relation to crime, both online

and offline. It will aim at minimising children’s exposure to crime and at strengthening the

capacity of law enforcement and other competent authorities to investigate and prosecute

crimes affecting children. It will focus on supporting children in their journeys through the

national criminal justice schemes. With the child-centered approach, the rights and best

interest of the child will be at the core of all initiatives.

3.4 International Cooperation

In line with the EU International Digital Strategy, the EU has so far worked with Australia,

Brazil, Canada, Singapore, the United Kingdom and Japan to protect children online, shaped

the G7 Common Set of Principles regarding minors online9. It has further contributed to

discussions at multilateral level, including the United Nations10. Strengthening cooperation

with our international partners remains a priority to effectively protect minors online. The

introduction, via the EU KIDS Act, of an approach to mitigating the impact of artificial

9 Subsequently endorsed by Leaders from Brazil, Egypt, Kenya, India and South Korea. 10 G7 Common Set of Principles defining a safer and more secure digital space for minors.

8

intelligence on children via chatbots and companions strengthens the EU’s right-based and

risk-based approach to AI, which is of interest to many partners around the world. In general,

a single approach to protecting children online across the EU will make this international

cooperation more effective, by providing a strong reference point to engage with partners to

achieve the objectives of this initiative.

3.5 Monitoring

It is important to continuously analyse the development of digital services for minors, their

impact on minors, and the effects of the initiatives taken within the Union. The Commission

will regularly take stock of progress with the support of stakeholders, including youth and

children rights organisations, children, and parents’ associations. It will monitor the impact and

effectiveness of the package of measures linked to this Communication.

This monitoring will track the effects and possible need to adjust the minimum age

framework, to establish a structured, regular data collection system to understand the lived

online experience of minors across the EU. This framework will be grounded on child

participation, notably through the EU Children’s Participation Platform under the EU Strategy

on the rights of the child and BIK+ (Better Internet for Kids+). It will draw on research, work

under the DSA and by the EU Centre for Algorithmic Transparency, which tracks how child

safety online, emerging technologies and usage patterns evolve.

The monitoring will focus in particular on impacts on youth’s mental health. It will also

capture the positive dimensions of children’s online experiences, including whether and to what

extent minors feel empowered and safe online, and how their screen time is distributed across

different activities.

4. Conclusions and next steps

This Communication sets out a framework built on a clear conviction: technology companies

bear the primary responsibility for making their products safe. Parents, not algorithms,

should be raising Europe’s children.

We must build a digital world where our children can grow up free and secure, protected by

the values that Europe stands for. Europe needs to be the best place to grow up in, and the best

place to grow old in. That is the standard against which this response should be judged.

The Special Panel has delivered the evidence. It is now for the Union’s institutions, together

with Member States, industry, civil society, schools and families to deliver the change that

children and parents across Europe are asking for – a world designed with their well-being

in mind.

The Commission will:

• Propose a Digital Fairness Act

• Propose the revision of the Consumer Protection Cooperation (CPC) Regulation

• Propose the revision of the Audiovisual Media Services Directive

• Present an Action Plan on Protecting children from crime

• Present an Education package

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 17.9.2026 COM(2026) 680 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ELi lähenemisviis laste internetiturvalisusele

1

1. Sissejuhatus

Digimaailm on teadmiste, uute tutvuste ja loovuse kuningriik. Samas on platvormide

ärimudelid välja töötatud eesmärgiga hoida kasutajaid veebis võimalikult kaua kinni, tingides

massilise „internetis istumise“ ja luues võimaluse kasutada ära laste nõrku kohti. 2026. aasta

Eurobaromeetri uuringu kohaselt veedavad teismelised internetis koolipäevadel keskmiselt

4,5 tundi ja nädalavahetusel isegi 6,1 tundi1.

On tõendatud, et mida varem lapsed hakkavad internetti kasutama, seda pikem hakkab olema

nende tõenäoline ekraaniaeg. Enne 10aastaseks saamist sotsiaalmeedia kasutamisega

alustanute ekraaniaeg nädalavahetusel on kogutud andmete kohaselt 7,5 tundi päevas, samas

kui pärast 14aastaseks saamist alustanute puhul on sama näitaja 5,7 tundi. See seab tõsise löögi

alla noorte vaimse tervise, mis on suuremas ohus kui kunagi varem. Ühel kolmest

teismelisest on stress või tunne, et ta on sotsiaalselt tõrjutud, ja keskendumisprobleemid. Üks

neljast lapsest puutub veebis praegusel ajal kokku kahjuliku ja häiriva sisuga vägivallast ja

vaenukõnest ebarealistlike kehaideaalide ja väärinfoni. Samuti on neljast lapsest üks sattunud

veebis enne 18aastaseks saamist seksuaalse sisuga kontakti otsivatele isikutele, sealhulgas

kogenud soovimatut/sunnitud seksiteemalist suhtlust ja peibutamise eri vorme2. Ehkki see võib

juhtuda kõigi lastega, on risk eriti suur haavatavate laste puhul ning tüdrukuid ja poisse

ähvardavad ohud ei ole sama laadi.

Nagu kinnitavad ka OECD rahvusvahelise õpilaste hindamise programmi (PISA) 2025. aasta

tulemused, peetakse tähelepanu hajumist digivahendite mõjul meie laste haridustulemuste

halvenemise algpõhjuseks. Tähelepanu hajumine digivahendite toimel mõjutab noorte

õppimist ja on põhioskuste vähenemise peamine põhjustaja ELis. Sotsiaalmeedia ületarbimine

ja liigne ekraaniaeg põhjustavad eelkõige puudujääke teabe hindamisel, eri allikatest pärit

seoste loomisel ja kriitiliselt mõtlemisel.

Probleemi teravdab veelgi tehisintellekti loodud kahtlase sisu, nagu süvavõltsingud või

tehisintellekti juturobotite või -tehisarukaaslaste antavate ohtlike nõuannete levik.

Seksuaalse alatooniga pilte jagama on survestatud üht kümnest teismelisest, see tähendab

miljoneid noori Euroopas. Tegu ei ole pelgalt passiivse kokkupuutega, mis jääb

virtuaalmaailma piiresse: selline sisu kujundab, soodustab ja premeerib riskikäitumist, nagu

teiste või enese vastu suunatud vägivald, näiteks söömishäired või hulljulged teod, mida

sooritatakse ja filmitakse tähelepanu ja heakskiidu pälvimiseks ning millel on teatud juhtudel

olnud saatuslikud tagajärjed.

Liidul on juba valmis kindel vundament, millele ehitada alaealiste kaitse internetis.

Digiteenuste määruse kohaselt peavad veebiplatvormid tagama oma teenuste põhielementide

valikul alaealiste turvalisuse. Lisaks sellele sisaldab ELi õigusraamistik ulatuslikke meetmeid,

et kaitsta lapsi, kui nad kasutavad voogedastusteenuseid, veebipõhiseid mänge, netipoode ja

tehisintellektitooteid. Isikuandmete kaitse üldmäärusega on ette nähtud konkreetsed reeglid ja

kaitsemeetmed seoses isikuandmete, sealhulgas laste isikuandmete kasutamisega. ELi

tarbijakaitsenormidega, näiteks ebaausate kaubandustavade direktiiviga, kaitstakse alaealisi

kui haavatavaid tarbijaid.

Nende õigusaktide täitmise tagamine on olnud üks komisjoni keskseid prioriteete. Näiteks

algatas komisjon digiteenuste määruse alusel õigusnormide täitmise tagamise menetluse

ettevõtjate ByteDance ja Meta suhtes seoses nende veebiplatvormide nn lipulaevade TikToki

ning Facebooki ja Instagrami sõltuvusttekitava disainiga ning seoses puuduliku

vanusetuvastusega Facebookis ja Instagramis. Samuti on komisjon alustanud õigusnormide

1 Liigse ekraaniaja ja sotsiaalmeedia mõju noorte vaimsele tervisele – juuni 2026 – Eurobaromeetri uuring. 2 https://www.childlight.org/reports/itl-interim-update-2026

2

täitmise tagamise menetlust platvormi X vastu seoses Groki genereeritud lasteporno ja selle

levitamisega. Tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku raames on komisjon ja liikmesriikide

asutused tegelenud kahjulike tavadega muu hulgas veebipõhiste mängude ja e-kaubanduse

puhul3. Lisaks sellele on andmekaitseasutused võtnud meetmeid Meta, TikToki, X-i jne vastu

seoses laste isikuandmete väärkasutusega.

Kuid juba kehtivatest normideest ei piisa. Praeguse ELi õigusraamistikuga ei nähta ette

vanusepiiri juurdepääsuks platvormidele ja teenustele, millel on eakohatud või ohtlikud

elemendid ja sisu. Ka ei ole sõnaselgelt keelatud kasutada tavapäraseid problemaatilisi

elemente nagu lõputu kerimine, pidevad teavitused ja kahjulikud soovitussüsteemid. Lisaks

sellele ei ole kehtiva liidu raamistikuga ette nähtud piisavalt põhjalikku ühtlustamist ega

üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas käsitleda alaealistele kättesaadavate digitoodete ja -

teenuste sõltuvusttekitavaid disainielemente. Samuti puudub õiguskindlus seoses

vanusekontrollisüsteemide ja tehnoloogiaettevõtete vastutusega oma teenuste ülesehituse eest.

Nagu 2025. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus välja kuulutatud, tehti vastavale

erikomiteele ülesandeks nõustada komisjoni presidenti laste internetiturvalisuse tagamist

puudutava Euroopa lähenemise väljatöötamisel. Erikomitee kaasas mitmesuguseid

sidusrühmade rühmi ning kuulas ära eri taustaga ja nii liidu kui ka partnerriikide eksperte.

Komitee nõupidamiste tulemusena sündis erikomitee kaaseesistujate aruanne, milles esitati töö

tulemused ja peamised soovitused4.

Peale selle on laste internetiturvalisust nimetatud üheks üleilmsetest probleemidest, mille

lahendamiseks on vaja partnerite tihedat koostööd. Hiljutine Meta kohtuasjas saavutatud

kokkulepe Ühendriikides näitab, kuidas teenuseosutajad on praeguseks taibanud, et järjest

enam peetakse neid nii kohtuorganite kui ka ühiskonna poolt vastutavaks nende laste

turvalisuse eest, kellele nad teenuseid osutavad5. ELis kaaluvad paljud liikmesriigid alaealiste

kaitseks internetis mitmesuguseid õigusloomealaseid algatusi, ennekõike vanusepiiri

kehtestamist teatavate teenuste puhul6. Kuid viimased sündmused on selgelt esile toonud

selle küsimuse juriidilise keerukuse, samuti vajaduse kasutada sihipärast ja proportsionaalset

lähenemist ning kaitsta põhiõigusi7.

Kõike seda arvestades on kõige kohasem meetod lapsi internetis ähvardavate ulatuslike ja

tõsiste ohtude tõkestamise jätkamiseks otsustav, põhjalik ja kiire tegutsemine liidu

tasandil. See on vastus Euroopa Ülemkogu, kaasseadusandjate ja peamiste sidusrühmade

üheseltmõistetavatele üleskutsetele, milles rõhutatakse vajadust Euroopa ühtse lähenemise

järele, et kaitsta ühtviisi kõiki internetis tegutsevaid lapsi liidus. See võimaldab Euroopal

ühekorraga ja lõplikult piirata tehnoloogiaettevõtete ulatuslikku ja kahjulikku juurdepääsu

Euroopa lastele, et nad saaksid elada ilma algoritmideta. Sest „Euroopa usub, et lapsi peaksid

kasvatama nende vanemad, mitte algoritmid“.

3 Näiteks Star Stable Online puhul uuris tarbijakaitsealase koostöö võrgustik otsesest ostusurvet lastele,

pealesunnitud müügi taktikat ja ebaselget teavet mängusiseste vääringute kohta ning nõudis, et ettevõtja võtaks

kohustuse oma tegevust korrigeerida. Lisaks sellele on pooleli tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku

koordineeritavad tarbijakaitsenormide rikkumist puudutavad menetlused Temu ja Sheini vastu seoses

petuelementide, võltsallahindluste ja muude ebaausate kaubandustavadega. 4 „Laste internetiturvalisus: kuidas alaealisi kaitsta ja võimaldada neil ise ennast kaitsta“ (asub aadressil

https://commission.europa.eu/document/download/d833504d-5ec3-4fac-945f-

38e7d0bd5326_en?filename=Special-panel-report.pdf). 5 https://www.oag.state.va.us/media-center/news-releases/3105-attorney-general-jay-jones-announces-a-17-

billion-landmark-settlement-with-meta-with-353-million-guaranteed-for-virginia 6 17 liikmesriigis on ettevalmistamisel või läbirääkimisel õigusaktide eelnõud. 7 https://www.conseil-constitutionnel.fr/decision/2026/2026911DC.htm

3

2. Laiahaardeline ja ambitsioonikas lähenemine Euroopa tasandil: Määrus EU

KIDS ACT

Liidu lähenemine annaks alaealistele võimaluse kasutada ära digiteenuste hiiglaslikku

potentsiaali ning kaitseks neid samal ajal väärkohtlemise ja ärakasutamise eest. Sellega tuleb

piirata tehnoloogiaettevõtete juurdepääsu lastele, mitte vastupidi. Rõhutada tuleb asjaolu,

et peamine vastutus turvaliste veebikeskkondade loomise eest lasub digiteenuste osutajatel.

Selles tuleb arvestada kasvavate laste areneva küpsusega ja nende eestkostjate rolliga,

panemata samas neile liigset vastutust. Seega peaks liidu lähenemine olema laiaulatuslik ja

kollektiivne, arvestama laste eaga ja tuginema reaalsetele riskidele, millega lapsed internetis

kokku puutuvad. Selle aluseks peaks olema laste õigused kui põhiõigused vastavalt ELi

põhiõiguste hartale ning ennekõike tuleks lähtuda lapse huvidest.

Käesoleva teatisega vastuvõetavas määruses EU KIDS ACT esitatakse üks ja kogu ELis

kehtiv reeglite kogum, mis tagab ühesuguse kaitse kõigile lastele kogu liidus, ja

mitmesugused abivahendid vanematele ja hooldajatele8. Ettepanekuga vähendatakse ohtu,

et reeglid on liikmesriikide lõikes killustatud, ja antakse suurem õiguskindlus ühtsel turul

tegutsevatele ELi ettevõtjatele.

Ettepanek puudutab sotsiaalmeediat ja muid digiteenuseid (sotsiaalmeedia+), see

tähendab teenuseid, mis kujutavad enesest alaealistele kõige suuremat ohtu. Nende hulgas on

sotsiaalmeediateenused, videojagamisplatvormid ja veebipõhised mängud, mille puhul

esinevad konkreetsed nende ülesehitusega seotud riskid alaealistele, aga ka tehisintellekti

juturobotid ja tehisarukaaslased, see tähendab virtuaalsed abilised, mis võivad anda alaealistele

nõu vaimse tervise ja enesearengu kohta. Seda ei kohaldata hariduse eesmärgil või

ametiasutuste poolt välja töötatud ja käitatavate teenuste suhtes, samuti mitte tööstusliku ega

kutsetegevuses kasutatava tehisintellekti suhtes. Ettepanekus rakendatakse kombineeritud

lähenemisviisi, mis koosneb i) kogu ELis kehtivast vanusepiirangust ja ii) nõuetest seoses

sisseprojekteeritud turvalisusega.

2.1 Kogu ELis kehtiv vanusepiirang sotsiaalmeedia kasutamisele

Keskne probleem on jätkuvalt laste pääs platvormidele ja riskide seisukohast on oluline vahe,

kas neil on võimalik teha oma isiklik konto või mitte. Seda silmas pidades keelatakse

ettepanekuga sotsiaalmeediaplatvormidel juurdepääsu võimaldamine alla 13aastastele

lastele ning kehtestatakse kogu ELi hõlmav vanusepiirang, mille kohaselt alaealine saab

isikliku konto avada alates 15. eluaastast, samal ajal tagatakse järkjärguline lähenemisviis.

Eelkõige nähakse ette järgmine.

0–3aastastel lastel ei tohiks olla juurdepääsu ühelegi ekraanile. Selles eas lapsi kui

digitaalmeedia passiivseid kasutajaid ähvardavad ennekõike inimsuhetega seotud riskid. Sageli

tekivad need riskid siis, kui vanem või hooldaja kasutab väikelapse rahustamiseks või

lõbustamiseks digiseadet, selle asemel, et temaga otse suhelda. See võib mõjutada lapse

tähelepanuvõime, keele ja nägemise arengut, samuti sotsiaal-emotsionaalsete võimete

väljakujunemist. Seega peaksid vanemad ja hooldajad esikohale seadma vahetu suhtlemise,

piirama lastega tegeledes aega, mille nad ise sotsiaalmeedias veedavad, ja vältima laste

ekraanikasutust.

3–13aastastel lastel ei tohiks olla mingit juurdepääsu sotsiaalmeediale.

Videojagamisplatvormide pakkujad võivad siiski pakkuda lapsesõbralikke teenuseid, näiteks

õppematerjale või eakohast meelelahutust, mida eestkostjad võivad lubada oma lastel jälgida

8 Mõiste „vanemlus“ määratluse suhtes kehtivad iga ELi liikmesriigi õigusaktid.

4

järelevalve all olevas keskkonnas. Selleks peavad platvormid pakkuma vanematele või

eestkostjatele hõlpsasti kasutatavat vahendit, millega seada täiskasvanu kontole lastele

kasutada andmisel piirang, mis võimaldab kasutada ainult lapsesõbralikke teenuseid, ning

piirata lapse ekraaniaega ühe tunnini päevas. See lähenemisviis on kooskõlas erikomitee

kaaseesistujate soovitustega ja võimaldab lastel kasvades tehnoloogiaga tasapisi tutvuda.

Samas kaitseb see neid igasuguse põhjendamatu sekkumise ja sõltuvusttekitavate

disainielementide eest, millega nad muidu kokku puutuksid.

Lastele, kes on saanud 13, kuid pole veel 15 aastat vanad, võivad vanemad või hooldajad

luua minikontod sotsiaalmeedias ja videojagamisplatvormidel, mis oleksid lubatud alates 13.

eluaastast. Sellised kontod oleksid rangelt piiratud võimalustega ja vanemate kontrolli all.

Sotsiaalmeedia puhul oleks lubatud piiratud arv ainult kaaslastest koosnevaid kontakte ja

lubatud ekraaniaeg piirduks ühe tunniga päevas. Lisaks sellele saaksid vanemad ja hooldajad

oma vanemlikule vastutusele toetudes jälgida ja kontrollida lapse konto kasutamist spetsiaalse

hooldajarakenduse kaudu.

15aastased ja alla 18aastased teismelised saaksid luua omapead omaenese sotsiaalmeedia- ja

videojagamisplatvormikontod, tagades samas ikkagi, et keskkond, kuhu nad nii pääsevad, on

projekteeritud turvalisena. Sel perioodil on vanematel ja hooldajatel jätkuvalt väga oluline roll.

2.2 Sissprojekteeritud turvalisus

Lisaks eespool kirjeldatud meetmetele nähakse määrusega EU KIDS ACT kõigi selle

kohaldamisalasse kuuluvate teenuste puhul ette kohustus projekteerida need turvalisena,

lähtudes teatavatest rangetest reeglitest ja põhimõtetest. See tagab nende turvalisuse ja

eakohasuse. Ennekõike seisneb see järgmises.

• Puuduvad sõltuvusttekitavad disiainielemendid, nagu lõputu kerimine, kunstlikud

teavitused või teatavad premeerimiselemendid.

• Soovitussüsteemid on reguleeritud, see tähendab olemas on võimalus soovitatavat sisu

valida, seadistada ja kontrollida, vältida laukaefekti ja minna mööda interaktsioonil

põhinevatest signaalidest.

• Turvalised kontoseaded, et hoida sisu avalikustamise eest, lülitada ohtlikud seadmed

vaikimisi välja ja alaealisi üheseltmõistetavalt teavitada.

• Puuduvad soovimatud kontaktid teiste kasutajatega. Kontoomanikule tundmatud

kasutajad ei saa temaga enne kontakti kinnitamist ühendust võtta, kasutaja gruppidesse

lisamiseks on vaja tema sõnaselget nõusolekut, blokeerimine on lihtne ja anonüümne.

• Lastel on lihtne kahjulikust sisust teatada ja nende käsutuses on võimalus kiiresti abi

leida.

• Tulemuslikud ja eakohased vanemliku järelevalve vahendid.

Neid reegleid ja põhimõtteid täiendavad spetsiaalselt väljatöötatud nõuded veebipõhistele

mängudele, tehisintellekti juturobotitele ja tehisarukaaslastele, mis võimaldab asjaomase

sektori eneseregulatsioonile tuginevat kaasreguleerimispõhist lähenemist. Lisaks sellele

kehtiksid tarkvararakenduste poodide suhtes nõuded, mille aluseks on praegu käibivad

eneseregulatsioonipõhised head tavad. Nad kasutaksid järjekindlalt vanusepiiranguid ja ei

võimaldaks lubatud vanusest noorematel alaealistel rakendusi, näiteks mänge, alla laadida.

2.3 Vanusekontroll

5

Lisaks sellele reguleeritakse ettepanekuga privaatsust austavaid ja lihtsalt kasutatavaid

vanusekontrollisüsteeme ja nende toimimist.

Määrusega EU KIDS ACT pannakse sotsiaalmeediateenuste osutajatele ja

videojagamisplatvormidele kohustus kontrollida uut kontot avava kasutaja vanust. Selleks

kasutatakse ELi vanusekontrolli vahendit või muud ametiasutuste pakutavat lahendust, mis

võimaldaks samaväärset täpsust, usaldusväärsust, töökindlust, privaatsust ning

diskrimineerimise ja sekkumise vältimist. Olemasolevate kontode puhul tehtaks vanuse puhul

tagasiulatuvalt proportsionaalset ja mitte lauskontrolli (näiteks kui tegu on kontoga, mis on

loodud palju aastaid varem või seotud kontoomaniku krediitkaardiga). Eriti veebipõhiste

mängude puhul oleks iga mängu puhul nõutav märkida soovituslik iga selle kasutamiseks ja

tarkvararakenduste pood kohaldaks enne mängu allalaadimist ranget vanusekontrolli.

2.4 Täitmise tagamine

Laste tulemusliku kaitse tagamiseks on eluliselt tähtis range täitmise tagamine. Määrus EU

KIDS ACT tugineb olemasolevale digiteenuste määruse ja tehisintellektimääruse täitmise

tagamise struktuurile. Kohustus tõendada vastavust uutele eeskirjadele on pandud

teenuseosutajatele. Seepärast on väga suured digiplatvormid kohustatud esitama nõuetele

vastavuse kava sõltumatule audiitorile, kes peab uut teenust, funktsiooni või funktsiooni

põhjalikult hindama. Komisjon võib nõuda, et teenuseosutaja pakuks välja parandusmeetmed,

kui komisjon leiab audiitori aruande põhjal, et nõuetele vastavuse kava sisaldab puudusi.

Lisaks sellega kehtestatakse määrusega järelevalvetasu, et tagada komisjoni üleliidulise nõuete

täitmiseks ja järelevalveks tehtavale tööle tulemuslik rahastamine ja toetus. Täitmise tagamise

struktuuri kohaselt tegeletakse esmajärjekorras alaealistega seotud kaebustega.

Kuna tehnoloogia areneb kiiresti, nähakse ettepanekuga ette läbivaatamisklausel, et arvestada

võimaliku vajadusega õigusraamistikku ajakohastada.

3. Täiendavad meetmed

3.1. ELi täiendavad regulatiivsed meetmed

Määrusega EU KIDS ACT kehtestatakse eraldi reeglid nendele digiteenustele, mille

kasutamine kujutab enesest alaealiste turvalisusele ja arengule kõige suuremat ohtu. See lähtub

järkjärgulise juurdepääsu põhimõttest ja eesmärgist tagada, et turvalisus on teatud

elementidesse sisse projekteeritud. Samal ajal on oluline tagada alaealiste turvalisus kõigi

teenuste ja toodete puhul, mille lapsed võivad internetist leida, ja et kaubandustavad, millega

nad kokku puutuvad, ei sea ohtu nende tervist ega julgeolekut.

Tulevane digitaalse õigluse akt ja tarbijakaitsealase koostöö määruse läbivaatamine on

oluline võimalus anda laste ja teismeliste kaitsele ELi tarbijaõiguses keskne koht. Digitaalse

õigluse aktiga uuendatakse horisontaalseid tarbijakaitse-eeskirju, et võidelda veebis

rakendatavate kahjulike kaubandustavadega, mis võivad muu hulgas mõjutada lapsi kui noori

tarbijaid, nagu ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud manipulatsioonid

digikeskkonnas, ebaausad hinnastamismeetodid, problemaatiline mõjutusturundus ning

probleemid digitaalsete lepingute ja abonementidega. Komisjon vaatab läbi ka

tarbijakaitsealase koostöö määruse, et tagada parem jõustamine kõigi, eelkõige aga alaealiste

hüvanguks, tuginedes määruse EU KIDS ACT kohasele jõustamisele ja täiendades seda.

Komisjon kaalub läbivaadatud määrust ette valmistades võimalusi riiklike tarbijakaitseasutuste

6

koostööd normide täitmise tagamisel piiriülestes olukordades ning koondada konkreetsetel

juhtudel uurimis- ja täitevolitused ELi tasandile.

Lisaks teeb komisjon ettepaneku vaadata läbi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv.Selles

on kavas täpsustada kahjuliku sisu kategooriad, mille eest videojagamisplatvormid peavad

alaealisi kaitsma, ning selgitatakse ELi audiovisuaalvaldkonna eeskirjade kohaldatavust

suunamõjutajate kui sisu pakkujate suhtes.

Lisaks kohase õigusraamistiku väljatöötamisele ja selle reaalse täitmise tagamisele peab liidu

tegevus hõlmama mitmesuguseid toetavaid meetmeid, mida on kirjeldatud allpool.

3.2 Suurem sõnaõigus lastele ja noortele hariduse abil

Kõigepealt on haridusel võtmetähtsus, et soodustada ükskõik millise lapse arengut, kuna

see annab alaealistele piisavad teadmised, et veebikeskkonda mõista, ja võimaldab neil teha

vahet aktsepteeritava ja ohtliku käitumise vahel, sealhulgas internetis. Seda arvestades tuleb

noored ilmtingimata varustada oskustega, mida nad vajavad turvaliseks ja vastutustundlikuks

sotsiaalmeedia+ kasutamiseks, sealhulgas tehisintellekti hoogustuva kasutamise kontekstis.

Seega võtab komisjon vastu hariduspaketi, et aidata koole nende töös digimaailma ja

tehisintellektiga seotud oskuste edendamisel, samuti suurendada alaealiste teadlikkust

sotsiaalmeedia+ mõjust vaimsele tervisele ja kognitiivsele arengule ning nende suutlikkust

sellele vastu panna, muu hulgas õpetajate ja koolijuhtide vastava ettevalmistusega. Sellega

seoses on võtmetähtsus psühholoogilisel toel, nagu ka põhjalikul ja eakohasel õppel.

Tulevase hariduspaketiga pööratakse veelgi rohkem tähelepanu tehisintellektipädevuse

alasele baasharidusele, muu hulgas kasutades ELi ja OECD tehisintellektipädevuse

raamistikku põhi-ja keskkoolidele, ning aidatakse koolidel töötada välja laste digitervist

soodustavaid strateegiaid, mis keskenduvad nende turvalisusele ja hakkamasaamisele. Samuti

käsitletakse selles turvalise, koostalitlusvõimelise ja digitaalse Euroopa haridusraamistiku

tagamist ning pedagooglisest seisukohast pädevat haridusalast sisu, ja aidatakse vähendada

Euroopa strateegilist sõltuvust haridustehnoloogia vallas.

Juba praegu pakuvad ELi kaasrahastatavad turvalisema interneti keskused tõhusat ja

usaldusväärset abi laste turvalisuse tagamiseks internetis. Keskuste kohapealne olemasolu,

ulatuslik tegevus ja eriteadmised teevad võrgustikust liikmesriikide jaoks väärtusliku partneri

tõhusate riiklike strateegiate väljatöötamisel turvalisema ja parema digikeskkonna tagamiseks

lastele. Sellele tööle tuginedes kavatseb komisjon anda eri rühmadele, sealhulgas lastele,

hooldajatele, kasvatajate, koolidele ja reguleerivatele asutustele oludega arvestavaid

suuniseid uute eeskirjade kohta. Muu hulgas tähendab see veebiseminare, kahju varajast

avastamist, eakohase juurdepääsu haldamist ning tehisintellektipõhiste juturobotite ja kaaslaste

turvalist kasutamist. Liikmesriigid peaksid selle töö aluseks võtma ning intensiivistama seda

riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Mis puudutab rahastamist, siis finantseerib komisjon juba praegu laste internetiturvalisuse

teemalisi teadusuuringuid programmi „Euroopa horisont“ raames. 2026. aasta

tööprogrammis käsitletakse mõju, mis on digivahendite kasutamisel väljaspool kooli, ning see

hõlmab haridustulemuste ja vaimse tervise teemalist teavitamist (vastavad projektid algavad

2027. aastal). Lisaks sellele saab komisjon määratleda uued teadustöö finantseerimise

prioriteedid, samuti võimalused toetada turvalisi teenuseid ja lastele keskenduvat

innovatsiooni avaliku ja erasektori otseinvesteeringutega.

Samal ajal tuleks tegutseda selle nimel, et lapsed ei viibiks kogu aeg ainult veebimaailmas.

Programmi „Erasmus+“ toetab komisjon veebiväliseid keskkondi ja tegevust, kuna need on

7

laste arengu seisukohast eluliselt tähtsad, soodustades elutervet suhtlust ja pakkudes

alternatiive ekraanikasutusele. Sellega kutsutakse liikmesriike niisiis üles tegema laialdasemalt

kättesaadavaks taskukohased spordi või kunstiga tegelemise võimalused, noorteklubid,

raamatukogud ja kogukonnakeskused. Õpetajatele, vanematele ja lastele sobiliku taristu

loomiseks peaksid ELi liikmesriigid ja piirkonnad täielikult ära kasutama olemasoleva riikliku

ja ELi rahastuse.

See töö peaks olema osa ulatuslikumast ja hoogsamast tegevusest nii liidu kui ka riiklikul

tasandil eesmärgiga mobiliseerida kõik olemasolevad vahendid hariduseks, teadlikkuse

suurendamiseks ja heade tavade vahetamiseks, et tagada laste turvalisust käsitleva

integreeritud lähenemisviisi raames lastele digikeskkonnas paremad ennetus-, toetus- ja

kaitsemehhanismid. Selles kontekstis võimaldab tootevastutuse direktiivi kiire ülevõtmine ja

rakendamine defektsete toodete, sealhulgas digitoodete tõttu kannatanutel esitada

hüvitisnõudeid ühesugustel tingimustel hüvitist.

3.3 Ulatuslikumad ELi poolsed toetusmeetmed

Laste kaitsmiseks internetis on lisaks haridusele ja meediakirjaoskusele äärmiselt olulised veel

paljud täiendavad ELi poolsed meetmed. Nende seas on põhjalik lähenemine tervisele, eriti

vaimsele tervisele, ning parem koostöö ja koordineerimine internetis leiduvaid riske ja laste

vastu suunatud kuritegusid puudutavate küsimustega tegelejate vahel.

Komisjon võttis juba 2023. aastal vastu teatise tervikliku lähenemisviisi kohta vaimsele

tervisele, mis hõlmas 20 juhtalgatust ja pakkus ligi 1, 3 miljardi euro ulatuses

rahastamisvõimalusi. Selle algatuse raames pandi suuremat rõhku kaasavusele ja haavatavate

elanikkonnarühmade, sealhulgas laste ja noorte toetamisele. Praegu töötab komisjon koos

UNICEFiga välja ennetusmeetmete paketti, mis aitab poliitikakujundajatel laste vaimset ja

füüsilist tervist rohkem toetada. Meetmepakett lansseeritakse ülemaailmse vaimse tervise

päeval 2026. aasta oktoobris. Paketis käsitletakse samuti probleeme, mis seonduvad

digitaliseerimise mõjuga laste vaimsele tervisele. Peale selle teeb komisjon koostööd Maailma

Terviseorganisatsiooniga, et suurendada selliste vaimse tervise süsteemide suutlikkust, mis

tegelevad muu hulgas noorte vaimset tervist mõjutavate digitaalsete teguritega.

Lisaks võivad lapsed langed kuriteo ohvriks. Juhul kui internetis toimunud kuriteo ohver,

toimepanija või nii ohver kui ka toimepanija on laps, kohaldatakse ELi

kriminaalmenetlusõiguse norme, eriti kuriteoohvrite õiguste direktiivi ja 2016. aasta direktiivi

menetluslike tagatiste kohta. Kuritegevuse ennetamise puhul rakendatava raamistik on ELi

karistusõigustik, sealhulgas ennekõike laste seksuaalset kuritarvitamist käsitlev direktiiv.

Lapsi internetis ähvardavate kuritegude hulgas on nii vihakuriteod, inimkaubandus,

väärkohtlemine ja seksuaalne ärakasutamine kui ka värbamine organiseeritud kuritegevuse

ridadesse ning vägivaldne äärmuslus ja terrorism. ELi eri õigusaktide täitmist tagavad ELi ja

riiklikud asutused jätkavad koostööd ning kiiret teabe ja andmete vahetust, et võimaldada

alaealistele tipptasemel kaitset. Tulevase tegevuskavaga laste kaitseks kuritegevuse eest

püütakse anda sidus ja põhjalik vastus mitmesugustele kuritegevusega seotud riskidele, millega

lapsed nii internetis kui ka väljaspool seda kokku puutuvad. Selle eesmärk on viia laste

kokkupuude kuritegevusega miinimumi ning suurendada õiguskaitseorganite ja muude

pädevate asutuste suutlikkust lapsi puudutavaid kuritegusid uurida ja nende eest vastutusele

võtta. Selles keskendutakse laste toetamisele riiklikes karistussüsteemides. Lapsekeskse

lähenemise kohaselt on kõigi algatuste puhul alati kesksel kohal lapse huvid.

8

3.4 Rahvusvaheline koostöö

Kooskõlas ELi rahvusvahelise digistrateegia on EL seni teinud lastekaitsealast koostööd

Austraalia, Brasiilia, Kanada, Singapuri, Ühendkuningriigi ja Jaapaniga, lähtudes G7 ühistest

põhimõtetest alaealiste kaitse kohta internetis9. Samuti on ta osalenud mitmepoolsetes,

sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetud aruteludes10. Selleks et alaealisi

internetis tõhusalt kaitsta on esmatähtis tugevdada liidu koostööd oma rahvusvaheliste

partneritega. Asjaolu, et määrusega EU KIDS ACT käsitletakse võimalusi vähendada mõju,

mida tehisintellekt juturobotite ja tehisarukaaslaste kaudu lastele avaldab, toetab ELi õiguste-

ja riskipühist lähenemist tehisintellektile, mis pakub huvi paljudele tema rahvusvahelistele

partneritele. Üldiselt suurendab kogu ELis rakendatav ühtne lähenemine laste kaitsele

internetis kõnealuse rahvusvahelise koostöö tulemuslikkust, kujutades enesest kindlat orientiiri

partneritega toimuvaks suhtluseks algatuse eesmärkide saavutamise nimel.

3.5 Järelevalve

Kindlasti tuleb pidevalt analüüsida alaealistele mõeldud digiteenuste arengut, nende mõju

alaealistele ja tulemusi, mis on liidus käivitatud algatustel. Sidusrühmade, sealhulgas noorte ja

laste õigustega tegelevate organisatsioonide ning vanemate ühenduste abiga teeb komisjon

edusammudest regulaarselt kokkuvõtte. Ta jälgib käesoleva teatisega seotud meetmepaketi

mõju ja tulemuslikkust.

Selle raames kontrollitakse paketi mõju ja võimalikku vajadust vanusepiirangute

raamistikku muuta, et luua kindlapiiriline ja regulaarne andmekogumissüsteem, mõistmaks

kõikjalt EList pärinevate alaealiste reaalseid kogemusi veebis. Raamistiku aluseks on laste

osalus, ennekõike ELi lapse õiguste strateegia ja lastele parema interneti loomise strateegia

BIK+ kohase ELi laste osalusplatvormi kaudu. Selle juures kasutatakse ära teadusuuringuid

ning tööd, mis on tehtud digiteenuste määruse alusel ja algoritmilise läbipaistvuse ELi

keskuses, mis jälgib laste internetiturvalisuse, uue tehnoloogia ja kasutusmustrite muutumist.

Järelevalves pööratakse erilist tähelepanu noorte vaimsele tervisele. Samuti kogutakse selle

raames andmeid laste postiviisete veebikogemuste kohta, sealhulgas selle kohta, kas ja kui

palju alaealised ennast internetis kindlalt ja turvaliselt tunnevad ning kuidas nende ekraaniaeg

eri tegevusvaldkondade vahel jaguneb.

4. Järeldused ja edasised sammud

Käesolevas teatises esitatud raamistiku aluseks on selge veendumus, et tehnoloogiaettevõtete

toodete turvalisuse eest vastutavad eeskätt need ettevõtted ise. Euroopa lapsi peaksid

kasvatama nende vanemad, mitte algoritmid.

Luua tuleb digimaailm, kus lapsed saaksid vabalt ja turvaliselt sirguda ning kus neid

kaitseksid Euroopa kesksed väärtused. Euroopa peab olema paik, kus ühtviisi helged on nii

lapsepõlv kui vanaduspõli. See on põhimõte, millest lähtudes tuleb reageerimise üle otsustada.

Erikomitee on tõendid esitanud, nüüd peavad liidu institutsioonid koos liikmesriikide,

tegevusala esindajate, kodanikuühiskonna, koolida ja perekondadega tegema teoks muutused,

mida kogu Euroopa lapsed ja vanemad soovivad: looma maailma, mille eesmärk on nende

heaolu.

9 Pärast seda on need heaks kiitnud Brasiilia, Egiptuse, Keenia, India ja Lõuna-Korea liidrid. 10 G7 ühised põhimõtted, milles on määratletud alaealiste jaoks turvalisem ja julgem digikeskkond.

9

Komisjon teeb järgmist.

• Esitab ettepaneku digitaalse õigluse akti kohta.

• Esitab ettepaneku vaadata läbi tarbijakaitsealase koostöö määrus.

• Esitab ettepaneku vaadata läbi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv.

• Esitab ettepaneku tegevuskava kohta laste kaitsmiseks kuritegevuse eest.

• Esitab hariduspaketi.