EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 17.9.2026 COM(2026) 472 final

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

on energy subsidies in the EU

Introduction Energy subsidies represent a fiscal burden and a cost to public budgets. It is therefore essential

that energy subsidies are well designed, well-spent, and fit in coherently with EU policy goals

to achieve a competitive and just carbon-neutral economy alongside a secure, clean energy

supply by 2050.

This report, which covers the year 2024, is the seventh annual report on energy subsidies and

progress towards phasing out fossil-fuel subsidies1. It confirms a significant decline in

temporary subsidies for combating the high energy prices which resulted from the 2022 energy

crisis, a rebound in renewable energy subsidies, increased support for energy efficiency and

infrastructure and an overall reduction in fossil fuel subsidies compared to 20232. Nevertheless,

Member State spending on energy subsidies, including on fossil fuels, remains high compared

to the situation prior to the 2022 crisis.

The data in this report does not cover more recent developments from 2025 and 2026, including

Member State responses to the conflict in the Middle East.

Key findings:

Total energy subsidies in the EU in 2024 were worth EUR 340 billion, a slight decrease (-5%)

compared to 2023 (EUR 360 billion) and significantly lower (-25%) than 2022, at the height

of the crisis (EUR 457 billion). However, they remained considerably above the historical

average (EUR 190 billion in 2015-2019).

The share of non-targeted energy subsidies, benefiting the use of all energy carriers across all

end-users in a cross-sectoral way, remained high at almost half of all energy subsidies (48%)

and more than twice the historic average (21% in 2015-2019).

Temporary measures aimed at addressing high energy prices decreased in value by 38% (to

EUR 98 billion) in 2024 compared with 2023 and were below half their value (-55%) compared

with 2022 (EUR 219 billion), as Member States terminated many such support measures in

response to energy prices coming down after their historic peaks in 2022 and 2023. However,

this still fell short of the objective set by the Council to wind down energy crisis-related

subsidies completely by 20243.

Renewable energy subsidies rebounded to EUR 76 billion in 2024, representing an increase in

value of 39% compared to 2023 (EUR 55 billion), while remaining around 12% below the

average for the period 2015-2021 (EUR 87 billion).

1 Article 35, point (n), of Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council of

11 December 2018 on the Governance of the Energy Union and Climate Action (OJ L 328, 21.12.2018, p. 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).

2 The methodology applied to data collection and analysis is outlined in the Annex to this report.

3 Council Recommendation of 12 April 2024 on the economic policy of the euro area, ST/6316/2024/INIT

(OJ C, C/2024/2807, 23.4.2024. ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/2807/oj).

In 2024, fossil fuel subsidies (FFS) were worth EUR 97 billion, well in excess of the average

for the period 2015-2019 of EUR 60 billion4. However, in 2024, due to the phase-out of many

temporary crisis measures, FFSs declined by 20% compared to 2023 (EUR 121 billion) and

were down by 42% from their peak in 2022 (EUR 168 billion).

The purpose of energy subsidies remained first and foremost to support energy consumption

(70% of total energy subsidies or EUR 238 billion in 2024), and then to support energy

production (24% or EUR 82 billion).

In 2024, environmentally harmful subsidies fell by 26% to EUR 110 billion (32% of the total),

while non-environmentally harmful energy subsidies rose by 10% to EUR 230 billion (68%).

The largest share of environmentally harmful subsidies (EUR 89 billion or 81%) was

accounted for by fossil fuels subsidies5.

According to the national phase-out plans communicated by Member States in 2023 and 20246,

fewer than half (39% or EUR 38 billion) of all fossil fuel subsidies had a planned end-date

before 2025, another 8% (EUR 8 billion) had a planned end-date between 2026 and 2030, while

the remaining 52% (EUR 50 billion) had either no end-date or an end-date set for after 2030.

4 These figures include tax expenditure (EUR 43 billion in 2024) that cannot be directly compared across

countries, as well as government ownership/equity infusion measures (EUR 10 billion in 2024) which have

grown in significance since the energy crisis in 2022. 5 Examples of subsidies that are not qualified as environmentally harmful include subsidies for renewable

energy sources, electrification and investments in the energy transition, supply security or the protection of

vulnerable consumers, even if given over to fossil fuels. Examples of environmentally harmful subsidies not

attributed to fossil fuels include subsidies for hydrogen, heat and electricity not produced from RES or not

targeting energy efficiency and non-targeted subsidies, where the renewable share could not be identified.

6 Plans to phase out fossil fuel subsidies from 2024 onward.

Energy subsidy trends in the EU In 2024, the total value of energy subsidies in the EU-27 declined by 5% to EUR 340 billion

compared to EUR 358 billion in 2023. This was the second year in a row in which the total

value of energy subsidies had fallen, taking them 25% below their historic peak of

EUR 457 billion7 reached in 2022. This decrease reflects decisions by several Member States

to discontinue temporary measures for protecting households and economic activity from rising

energy prices (Figure 1). However, the total value of energy subsidies remained well above

the historic average (EUR 190 billion, 2015-2019).

Figure 1: Total energy subsidies in the EU-27 by energy source Source: Enerdata, Trinomics, 2025. NB: 2024 estimates are represented with hatching

In 2024, fossil fuel subsidies (EUR 96 billion) declined by 20% compared to 2023

(EUR 120 billion) and were down by 42% compared to their record high in 2022

(EUR 168 billion). Nevertheless, they remained 62% above the 5-year historic average

(EUR 59 billion in 2015-2019).

Renewable energy subsidies rebounded to EUR 76 billion (+39%) in 2024. Implementation

of EU programmes notably the Recovery and Resilience Facility, with a 27 dedicated

REPowerEU chapters, has been incentivising Member States to accelerate the roll-out of

renewables. However, renewable energy subsidies were still 12% below their historic

average (EUR 86 billion in 2015-2019). Subsidies for certain renewable energy carriers rose

considerably, while subsidies for all fossil fuel carriers decreased substantially. Subsidies for

hydrogen were up three-fold compared to 2023 and up four-fold compared to 2022, while

bioenergy subsidies were worth almost twice that of 2023.

Subsidies for coal saw the biggest decrease(-37%), followed by natural gas (-23%) then oil

(-10%).

7 All monetary values in this study are expressed in 2024-euro prices. Figures from previous editions were

adjusted for inflation.

57 58 59 62 61 59 62

168 120

96

43 37 40 41 41 46 72

207

179 163

83 85 86 85 89 94 85

78

55 76

188 185 190 192 196 205 228

457

358 340

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

€ 2 0 2 4 b n

Renewables

All energies

Nuclear

Fossil fuels

Non-targeted energy subsidies (‘all energies’) allocating financial support to all- or multi-

energy sources accounted for almost half of all energy subsidies (48%) in 2024 (Figure 2).

While year-on-year the share of non-targeted subsidies declined moderately (-2 percentage

points from 50% in 2023), it was still above twice the historic average (21%), reflecting the

still high value of temporary subsidies being granted by Member States to mitigate the impact

of the 2022 crisis across most energy sources, categories of consumers, and sectors.

Figure 2: Main energy sources as a share of total energy subsidies in the EU-27 Source: Enerdata, Trinomics, 2025. NB: 2024 estimates are represented with hatching

Subsidies specifically aim to support fossil fuels accounted for 28% of total energy

subsidies in 2024, down from 34% in 2023 and 37% in 2022, and below the historic average

of 31%. (Figure 3). Renewable energy sources received 22% of energy subsidies in 2024 (up

from 15% in 2023 and 17% in 2023) as falling market prices increased the need for financial

support from dynamic market-based instruments.

In terms of instruments for providing energy subsidies, income and price support measures

remained the most common category of subsidy, accounting for 41.5% of the total (Figure 3),

followed by direct transfers (26.9%) then tax measures (26%)8.

Figure 3: Subsidy distribution by category (2024) Source: Enerdata, Trinomics, 2025

8 RD&D: Research, Development and Demonstration.

31% 31% 31% 32% 31% 29% 27% 37% 34%

28%

2% 2% 2% 2% 3% 3% 4%

1% 1%

1%

23% 20% 21% 21% 21% 23% 32%

45% 50%

48%

44% 46% 45% 44% 45% 46% 37%

17% 15% 22%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

€ 2 0 2 4 b n

RES

All energies

Nuclear

Fossil fuels

Subsidy category

All energies

(incl.

Electricity)

Fossil fuels Nuclear RES Total

Direct transfers 18.2% 3.9% 0.4% 4.4% 26.9%

Tax expenditures 11.3% 12.5% 0.0% 2.2% 26.0%

Income or price supports 16.9% 8.9% 0.3% 15.3% 41.5%

Under-pricing of goods/services 0% 0.04% 0.00% 0% 0%

RD&D Budgets 1.6% 0.1% 0.5% 0.3% 2.5%

Others 0.0% 3.0% 0.0% 0.0% 3.0%

Total 48% 28% 1% 22.2% 100%

Subsidies by energy carrier In 2024, electricity remained the most heavily subsidised energy carrier accounting for

EUR 166 billion (close to 45%) of total energy subsides. Support for ‘all energies’ and gas

subsidies fell in 2024 to EUR 59 billion9 and EUR 42 billion (17% and 12% of total subsidies),

respectively. Support for oil was stable compared with 2023 (i.e. EUR 27 billion or 8%),

while support for heat – which almost doubled in 2023 – decreased slightly in 2024 to

EUR 21 billion (7%). Support for hydrogen has grown considerably since 2022, with a

record EUR 13.5 billion allocated in 2024 (3%).

Figure 4: Energy subsidies by main energy carriers in the EU-27 in 2015-2024 (EUR2024 billion) Source: Enerdata, 2025. 2024 estimates are represented with hatching

The downward trend in fossil fuel subsidies continued (Figure 5), but they were still 64%

above the historic pre-crisis average (EUR 60 billion)10.

Figure 5: Fossil fuel subsidies by energy vector (EUR2024 billion)

9 If ‘all fossil fuels’ are counted, the amount and proportion is higher.

10 Historic (pre-crisis) level refers to the average for 2015-2019.

29

89 65 59

131 125 126 123 127 136 142

198

165 166

76

54 42

27

64

27 27 21

188 185 190 192 196 205 228

457

358 340

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

€ 2 0 2 4 b n

Hydrogen

Bioenergy

Heat

All fossil fuels

Oil

Natural Gas

Coal

Electricity

All energies

Source: Enerdata, Trinomics, 2024. *‘Others’ includes subsidies directed to all fossil fuels, and heat from fossil sources.

The figures in the graph include tax expenditures that cannot be directly compared across countries.

Fossil fuel subsidies excluding ‘tax expenditure’ (EUR 43 billion) and ‘government

ownership’ and ‘equity infusion’ (EUR 10 billion) accounted for 45% of the total or EUR 44

billion in 2024.

Figure 6: Fossil fuel subsidies excluding tax expenditures, government ownership/equity infusion by

energy sources (EUR2024 billion) Source: Enerdata, Trinomics, 2025. *‘Others’ includes subsidies directed to all fossil fuels, and heat from fossil sources.

The figures in the graph include tax expenditures that cannot be directly compared across countries.

Fossil fuel subsidies addressing energy poverty decreased to EUR 1.3 billion in 2024 but

remained above the historic average11 of around EUR 980 million annually.

Fossil fuel subsidies aimed at enhancing supply security – which fell to EUR 15 billion in

2023 – declined again in 2024, to EUR 11 billion. Nevertheless, they remained far above pre-

crisis levels12 of around EUR 1 billion.

In 2024, subsidies for renewable energy sources rebounded to EUR 76 billion, an increase

of 39% compared with 2023 when they reached their lowest level since 2015 (EUR 55 billion).

However, they were still 12% below the historic average for the period 2015-2019 of around

EUR 86 billion per year.

11

2015-2019.

12 In 2015-2017, annual expenditures were stable at around EUR 300 million. They increased to around EUR 1.1

billion in 2018-2021.

18

39

29 21

8

5

12 12 11 11 11 12 10

11

12

11

8

17 17 17 18 16 19 21

76

60

44

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

€ 2 0 2 4 b n

Others*

Electricity

Coal

Natural Gas

Oil

Figure 7: Renewable subsidies by technology (EUR2024 billion)

Source: Enerdata, 2025. NB: 2024 estimates are represented with light colour

Solar energy received by far the largest share of subsidies in 2024 (39% or an estimated

EUR 30 billion), followed by bioenergy (20% or an estimated EUR 15 billion) and wind (12%

or an estimated EUR 9 billion) (Figure 8). In 2024, subsidies for all major renewable energy

sources increased: by 75% for wind, 19% for solar and 51% for all other sources (bioenergy,

hydro, others/multi-RES). Compared to the historic 5-year average (2015-2019), subsidies for

all renewables were down by between 12% (solar) and 53% (wind) with the exception of multi-

renewable subsidies (+132%).

Figure 8: Renewable subsidies by instrument (EUR2024 billion)

Source: Enerdata, 2025. NB: 2024 estimates are represented with light colour

Support for different renewable technologies varied significantly between Member States,

reflecting different energy policy priorities and local renewables potential (Figure 10).

Countries with high solar irradiation, such as Malta, Greece, Cyprus, Italy and Spain, preferred

to grant support for solar energy, while countries with more forest cover, such as Croatia,

Finland and Sweden, granted more support for bioenergy. Wind (offshore) accounted for a

substantial proportion of renewable subsidies in Poland and Belgium. Balanced technology-

neutral spending across various renewables was the preferred approach in countries such as

Germany, France, Slovakia, Czechia, Slovenia and Latvia.

Figure 9: Share of RES subsidies by technology and Member State (%) Source: Enerdata, Trinomics, 2025

Subsidies by economic purpose Subsidies supporting energy demand have been the main economic purpose for granting

subsidies since 2021, accounting for EUR 163 billion (48% of the total)in 2024. Such

subsidies are aimed at reducing the cost of energy consumption by means of, for example,

lower tax rates on energy products or direct price support.

Figure 10: Energy subsidies by economic purpose (EUR2024 billion) Source: Enerdata, Trinomics, 2025. NB: 2024 estimates are represented with hatching

Fossil fuel subsidies supporting energy demand accounted for a share of between 63-75%

of the total value of fossil fuel subsidies over the period 2015-2024 (Figure 11).

69 63 64 66 67 68 91

267 221

163

94 97 99 97 98 104 96

129

79

9223

30

37

50

188 185 190 192 196 205 228

457

358 340

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

€ 2 0 2 4 b n

R&D

Industry restructuring

Infrastructure

Energy efficiency

Production

Energy demand

Figure 11: Fossil fuel subsidies in the EU-27 by purpose Source: Enerdata, Trinomics, 2025. NB: 2023 estimates are represented with hatching.

Subsidies linked to the energy crisis in 2022 Energy price rises caused by the short-lived economic recovery following the COVID-19

pandemic in 2021 and the energy crisis which resulted from Russia’s full-scale invasion of

Ukraine in 2022 led the Commission and Member States to take action. In addition to EU-level

policies, each Member State adopted specific national measures to shield their citizens and

their economy from the effects of the energy price rises and price volatility. Since prices began

falling in 2023 and 2024, crisis support has decreased significantly (to EUR 98 billion, -38%),

with most crisis measures now phased out.

Figure 12: Structural and energy crisis-related subsidies; share of crisis subsidies in total energy

subsidies Source: Enerdata, Trinomics, 2025.

Subsidies by economic sector In 2024, the energy industry became the sector which received the highest levels of targeted

subsidies, worth EUR 114 billion (33% of the total), followed by households (EUR 64 billion,

19%) (Figure 15). Since 2021, subsidies targeting multiple sectors or not targeted at any

specific sectors (i.e. cross-sector subsidies) have jumped, reaching EUR 88 billion (26% of

the total) in 2024. Subsidies were lower for industrial sectors13 and transport, at EUR 40 billion

13

Industrial sectors cover industry, mining and construction.

(12%) and EUR 19 billion (6%), respectively, while the tertiary sector14 and agriculture

received the least, at EUR 9 billion (3%) and EUR 7 billion (2%), respectively.

Figure 13: Energy subsidies by economic sector (EUR2024 billion) Source: Enerdata, 2025. NB: 2024 estimates are represented with light colour

Subsidies by environmental impact A further aim of this report is to provide a comprehensive assessment of the environmental

impact of energy subsidies in the EU. In this context, the following definition was used:

Energy subsidies are environmentally harmful if the price or cost reduction that they bring

about incentivises maintaining or increasing the availability of energy sources and/or using

energy sources that cause significantly increased negative environmental impacts15.

Most energy subsidies in 2024 (EUR 230 billion or 68% of the total) were classified as non-

environmentally harmful. Meanwhile, the share of environmentally harmful energy subsidies

was estimated at EUR 110 billion (or 32% of the total)16 (Figure 14). The share of non-

environmentally harmful energy subsidies increased by 10% in 2024 compared to 2023.By

contrast, the total share of environmentally harmfulenergy subsidies decreased by 26% in 2024

compared to 2023, i.e. at a faster rate than total energy subsidies, which decreased by 5% in

2024 compared to 2023.

14

Tertiary sector covers services, public and business sectors.

15 The term ‘significantly increased negative environmental impacts’ is aligned with the EU Taxonomy

Regulation and adapted to the energy sector by focusing on two environmental objectives of that Regulation

which are related to climate, namely (i) climate change mitigation, and (ii) climate change adaptation. The

focus of the background study was on energy subsidies, although it was not deemed possible to assess the

environmental impact of energy subsidies on all six environmental objectives as this would require a case-

by-case assessment.

16 Of which EUR 17 billion are estimates based on 2023 data.

The largest share of environmentally harmful energy subsidies (81%, EUR 89 billion) was

granted for fossil fuels, followed by ‘all energies’ (15%) (17), while 3% was granted for

electricity and less than 1% for heat generation18.

Figure 14: Energy subsidies by environmental impact (EUR2024 billion) Source: Enerdata, Trinomics, 2025. NB: 2024 estimates are represented with hatching

National plans on fossil fuel subsidies In 2024, the value of fossil fuel subsidies19 in the EU-27 reached EUR 97 billion or 0.5% of

EU GDP. Of those subsidies, 39% (EUR 38 billion) have a planned end-date in 2025, 8%

(EUR 8 billion) have an end-date between 2026 and 2030, and the remaining 52% (EUR 50

billion) have either no end-date yet or an end-date set for after the year 2030 (Figure 15)20.

17

For energy subsidies not targeting any specific energy carrier (i.e. ‘all energies’), the weight of fossil fuels in

each Member States’ energy mix, expressed as a % and based on Eurostat data for 2022 (from dataset

[nrg_bal_c]), was used to determine the environmentally harmful share. 18

The majority of subsidies for electricity are not considered harmful. The exception is where subsidies are

clearly linked to electricity generated from fossil fuel sources. 19

Including subsidies for which no data was available and estimated to be worth EUR 3 billion based on 2023

levels. 20

The analysis is based on Annexes VIII and XV of the 2025 NECPRs and publicly available updates or

announcements.

Figure 15: Weight of FFS by end-date per unit of GDP and share of FFS in total energy subsidies Source: Enerdata, Trinomics, 2025

Almost all EU Member States intend to move away from fossil fuels. However, only eight

Member States21 have expressed an intention or made plans to phase out FFS from their

economy entirely22. Concrete end-dates, policies and measures remain absent, as confirmed

by the Commission’s analysis of the Member States’ most recent National Energy and

Climate Progress Reports in 202523.

Conclusions In 2024, energy subsidies, including for fossil fuels, decreased moderately compared to 2023

but were down considerably from 2022, the height of the energy crisis. Nevertheless, they

remained high when compared to historic levels.

The share of overall subsidies corresponding to renewables support increased while remaining

significantly below the historic average, indicating an increase in the competitiveness of

renewables. In addition, there were fewer temporary subsidies for tackling the 2022 crisis,

while half of fossil fuel subsidies had a planned end date in 2025 or by 2030. Subsidies for

transport and oil began to fall again in 2024, almost reaching their levels from 2021. The share

of environmentally harmful energy subsidies decreased, while the share of non-

environmentally harmful energy subsidies increased.

21

Belgium, France, Germany, Italy, Latvia, Lithuania, Luxembourg and Portugal. 22 Commission Implementing Regulation (EU) 2022/2299 requires Member States to report every two years on

the progress achieved towards the implementation of the integrated national energy and climate plans in national

energy and climate progress reports (NECPRs). NECPRs were due by 15 March 2025. 23

EU-wide assessment of the final updated national energy and climate plans Delivering the Union's 2030

energy and climate objective, Brussels, 27.5.2025 COM(2025) 274 final.

Despite some positive trends, fossil fuel subsidies remained considerably above the historic

average24, while the share of non-targeted subsidies was also still high. Furthermore, fossil fuel

subsidies to support energy consumption, which account for the majority of fossil fuel

subsidies, were not specifically used to address energy poverty, supply security or

competitiveness.

Importantly, no progress was observed regarding national fossil fuel phase-out plans in 2024.

The number of countries committed to phasing out fossil fuel subsidies remained unchanged

compared to 2023. Concrete final end-dates, policies and measures were missing even for

Member States committed to phasing out fossil fuels. Therefore, much more still needs to be

done by Member States in this regard if the EU is to meet its political aim to phase out fossil

fuel subsidies and make Europe climate neutral by 2050.

Reforming, reducing and ultimately eliminating fossil fuel subsidies is a priority for the

European Commission in accordance with the EU’s commitments under the Paris Agreement,

the European Climate Law and the 8th Environmental Action Programme. In President von der

Leyen’s mission letters to both the Energy and Housing Commissioner and the Climate, Net

Zero and Clean Growth Commissioner, she issued a mandate for creating a framework to

further scale down and phase out the use of fossil fuel subsidies25.

As mentioned in the AccelerateEU communication26, the 2026 conflict in the Middle East may

call for further timely, targeted and temporary measures to protect the most vulnerable

consumers, to accelerate the clean energy transition and electrification, and to safeguard the

competitiveness of European industry. However, any short-term relief measures must not

detract from the long-term objective of phasing out fossil fuel subsidies27.

Accordingly, the Commission intends to adopt by the end of 2026 a proposal to update the

Governance of the Energy Union and Climate Action, which will cover the phase-out of fossil

fuels subsidies28.

24

Average for 2015-2019, i.e. before the COVID-19 pandemic and Russia’s war of aggression against Ukraine

which affected energy prices in atypical ways making them less representative for analysis.

25 Mission letter to Dan Jørgensen, Commissioner for Energy and Housing; eab354d1-64d2-450f-8ed4-

eb3d42661974_en.

26 COM (2026) 370 final, 22.4.2026.

27 See recommendations in 2025 European Semester - Spring package, Brussels, 4.6.2025 COM(2025) 200

final.

28 2026 Work Programme of the European Commission, Annex I, New Initiatives, initiative 8. Commission

work programme 2026 - European Commission.

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 17.9.2026 COM(2026) 472 final

ANNEX

ANNEX

to the

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND

THE COUNCIL

on energy subsidies in the EU

Important remarks on the methodology

This report builds on an external study conducted for the Commission1. The study was based

on a bottom-up inventory approach, collecting information from national budget documents

and reports. National subsidy data was aggregated at EU level and supplemented with data

from recognised specialist databases belonging to European and international institutions2. In

cases where 2024 data were not fully available or validated, estimates based on 2023 data were

used3. As with previous editions of this report, Member States were given the opportunity to

provide feedback on the data used for the study.

The inventory of energy subsidy measures drawn up for the study provided reliable information

on the fiscal impact of direct budgetary transfers for energy use and production and is a tool

which promotes transparency around public policies and helps identify specific support

measures for reform.

Subsidy amounts which were based on estimates of tax expenditure (revenue foregone) depend

on the baseline tax rates applicable in each country and may not be directly comparable

between countries due to country-specific approaches to benchmark tax systems4. While they

adequately reflect the fiscal costs of subsidy measures, on their own they are less well suited

for directly comparing environmental, climate and energy impacts of tax-based subsidies

between countries, including the incentivising effects on fossil fuels5. For that reason, this

report also provides fossil fuel subsidy amounts excluding tax expenditure. Further work is

needed to analyse the effective tax rates on energy use and carbon emissions to complement

the inventory approach and improve the comparability of tax-related measures6.

Implicit subsidies (e.g. the cost of various external factors) are not covered due to

methodological problems associated with the lack of a robust, reliable and comparable

assessment of negative social and non-climate related external costs from environmental and

other impacts associated with implicit subsidies.

This year’s report includes for the first time government ownership and equity infusion due to

their increased role since the 2022 energy crisis. For transparency purposes, subsidy amounts

excluding these new categories are also provided.

1 Study on energy subsidies and other government interventions in the European Union, 2025 edition, by

Enerdata-Trinomics.

2 This report concerns energy subsidies. The information and analysis presented should not be interpreted as

relating to State aid. Data on State aid are available through the State Aid Scoreboard.

3 EUR 34 billion or 10% of the total subsidy amount is based on estimations across all subsidy categories.

4 Different baseline tax rates and differences in fiscal policies result in differences in the impact of tax

expenditure between countries.

5 A country with higher ‘baseline’ taxes but significant tax exemptions can have considerably higher levels of

forgone tax revenues and thus nominal energy subsidies, while still paying more for fossil fuels than a country

with lower tax rates but fewer or no exemptions, resulting in lower levels of forgone tax revenues and thus

lower fossil fuel subsidies, while incentivising more the consumption of fossil fuels.

6 Preparations are currently ongoing in international fora (e.g. the OECD) and within the EU, on how the

methodology to define and compare in particular tax-related subsidies, can be improved.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 17.9.2026 COM(2026) 472 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

energiatoetuste kohta ELis

Sissejuhatus Energiatoetused on koormus riigi rahandusele ja kulu avaliku sektori eelarvele. Seega on

oluline, et energiatoetusi kavandataks hästi ja kasutataks tulemuslikult kooskõlas ELi

poliitikaeesmärkidega saavutada 2050. aastaks konkurentsivõimeline ja õiglane CO2-

neutraalne majandus ning tagada puhta energiaga varustatuse kindlus.

Käesolev aruanne 2024. aasta kohta on seitsmes aastaaruanne energiatoetuste ja fossiilkütuste

toetuste järkjärgulisel kaotamisel tehtud edusammude kohta1. See kinnitab, et võrreldes

2023. aastaga on 2022. aasta energiakriisist tingitud kõrgete energiahindadega võitlemiseks

antavad ajutised toetused märkimisväärselt vähenenud, taastuvenergia toetused hakanud taas

kasvama, energiatõhususe ja taristuga seotud toetused suurenenud ning fossiilkütuste toetused

üldiselt vähenenud2. Liikmesriikide kulutused energiatoetustele, sealhulgas fossiilkütustega

seotud kulutused, on 2022. aasta kriisile eelnenud olukorraga võrreldes siiski endiselt suured.

Selles aruandes esitatud andmed ei kajasta hiljutisemaid, 2025. ja 2026. aasta arengusuundi,

sealhulgas meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud Lähis-Ida konfliktile reageerimiseks.

Peamised järeldused

2024. aastal oli energiatoetuste kogumaht ELis rahalises väärtuses 340 miljardit eurot ehk

veidi väiksem (–5 %) kui 2023. aastal (360 miljardit eurot) ja märkimisväärselt väiksem (–

25 %) kui kriisi haripunktis 2022. aastal (457 miljardit eurot). Nende maht jäi siiski

märkimisväärselt suuremaks varasemate aastate (2015–2019) keskmisest mahust

(190 miljardit eurot).

Mittesihtotstarbelised energiatoetused, mida antakse sektoriüleselt kõigile lõppkasutajatele

kõigi energiakandjate kasutamiseks, moodustasid energiatoetuste kogumahust endiselt suure

osa ehk peaaegu poole (48 %) ja üle kahe korra suurema osa võrreldes varasemate aastate

keskmisega (21 % aastatel 2015–2019).

Kõrgete energiahindade probleemi lahendamiseks võetud ajutiste meetmete rahaline maht

vähenes 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes 38 % (98 miljardile eurole) ja 2022. aastaga

võrreldes (mil nende maht oli 219 miljardit eurot) rohkem kui poole võrra (–55 %), kuna

liikmesriigid lõpetasid selliste toetusmeetmete rakendamise, kui energiahinnad pärast 2022. ja

2023. aasta ajaloolise tipptaseme saavutamist taas langema hakkasid. Sellega ei täidetud siiski

nõukogu seatud eesmärki kaotada 2024. aastaks energiakriisiga seotud toetused täielikult3.

Taastuvenergia toetuste maht taastus 2024. aastal, jõudes 76 miljardi euro tasemele, mis ületab

2023. aasta taseme (55 miljardit eurot) 39 % võrra, kuid jääb samas ligikaudu 12 % võrra

madalamaks ajavahemiku 2015–2021 keskmisest tasemest (87 miljardit eurot).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1999 (milles käsitletakse

energialiidu ja kliimameetmete juhtimist) artikli 35 punkt n (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).

2 Andmete kogumisel ja analüüsimisel kasutatud metoodikat on kirjeldatud käesoleva aruande lisas.

3 Nõukogu 12. aprilli 2024. aasta soovitus euroala majanduspoliitika kohta (ST/6316/2024/INIT;

ELT C, C/2024/2807, 23.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/2807/oj).

2024. aastal oli fossiilkütuste toetuste rahaline maht 97 miljardit eurot ehk oluliselt suurem kui

ajavahemiku 2015–2019 keskmine maht 60 miljardit eurot4. Samas vähenes fossiilkütuste

toetuste maht 2024. aastal paljude ajutiste kriisimeetmete järkjärgulise kaotamise tõttu

2023. aasta tasemega (121 miljardit eurot) võrreldes 20 % ja 2022. aasta tipptasemega

(168 miljardit eurot) võrreldes 42 %.

Energiatoetuste eesmärk oli endiselt toetada eelkõige energia tarbimist (milleks eraldati

2024. aastal 70 % energiatoetuste kogumahust ehk 238 miljardit eurot), aga mõneti ka energia

tootmist (milleks eraldati 24 % ehk 82 miljardit eurot).

2024. aastal langes keskkonnakahjulike toetuste maht 26 % ehk 110 miljardi euro tasemele

(moodustades 32 % toetuste kogumahust), samas kasvas keskkonnale mittekahjulike

energiatoetuste maht 10 % ehk 230 miljardi euroni (moodustades 68 % toetuste kogumahust).

Suurima osa keskkonnakahjulikest toetustest moodustasid fossiilkütuste toetused (89 miljardit

eurot ehk 81 %)5.

Liikmesriikide 2023. ja 2024. aastal esitatud järkjärgulise toetuste kaotamise kavade6 kohaselt

oli vähem kui poolte fossiilkütuste toetuste (39 % ehk 38 miljardit eurot) puhul toetuse

andmine kavas lõpetada enne 2025. aastat ja 8 % (8 miljardit eurot) puhul lõpetada toetuse

andmine aastavahemikul 2026–2030; ülejäänud 52 % (50 miljardit eurot) puhul ei ole toetuse

andmise lõppkuupäeva määratud või siis on see määratud 2030. aasta järgsesse aega.

4 Need näitajad hõlmavad maksukulu (2024. aastal 43 miljardit eurot), mida ei saa riikide vahel otseselt

võrrelda, ning riigi osaluse/kapitalisüstide meetmete kulu (2024. aastal 10 miljardit eurot), mille tähtsus on

alates 2022. aasta energiakriisist suurenenud. 5 Keskkonnakahjulikuks ei liigitata näiteks järgmise toetamiseks antavaid toetusi: taastuvad energiaallikad,

elektrifitseerimine ja energiasüsteemi ümberkujundamiseks tehtavad investeeringud, varustuskindlus või

haavatavas olukorras tarbijate kaitse (isegi kui toetus antakse fossiilkütuste jaoks). Muud kui fossiilkütustega

seotud keskkonnakahjulikud toetused on näiteks sellise vesiniku, soojuse ja elektriga seotud toetused, mida

ei toodeta taastuvatest energiaallikatest, toetused, mis ei ole suunatud energiatõhususele, ning

mittesihtotstarbelised toetused, mille puhul ei ole võimalik taastuvenergia osakaalu kindlaks teha.

6 Kava kaotada järkjärguliselt fossiilkütuste toetused alates 2024. aastast.

Energiatoetuste suundumused ELis 2024. aastal vähenes energiatoetuste kogumaht rahalises väärtuses EL 27-s 5 % ehk

340 miljardile eurole (2023. aastal oli see olnud 358 miljardit eurot). Seega vähenes

energiatoetuste koguväärtus teist aastat järjest ning jäi 25 % võrra alla tipptasemele, mis

saavutati 2022. aastal, kui energiatoetuste koguväärtus oli 457 miljardit eurot7. See

vähenemine kajastab mitme liikmesriigi otsust lõpetada ajutised meetmed, mille abil kaitstakse

kodumajapidamisi ja majandustegevust energiahindade tõusu eest (joonis 1). Energiatoetuste

koguväärtus oli siiski märksa suurem kui varasemate aastate keskmine (190 miljardit eurot

aastatel 2015–2019).

Joonis 1. EL 27 energiatoetuste kogumaht energiaallikate kaupa Allikas: Enerdata, Trinomics, 2025. NB! 2024. aasta hinnanguliste summade osa on viirutatud.

2024. aastal vähenes fossiilkütuste toetuste maht 2023. aasta mahuga võrreldes 20 %

(120 miljardilt eurolt 96 miljardile eurole) ja 2022. aasta rekordtasemega (168 miljardit eurot)

võrreldes 42 %. Nende toetuste maht jäi siiski 62 % võrra suuremaks varasema viie aasta

keskmisest mahust (59 miljardit eurot aastatel 2015–2019).

Taastuvenergia toetuste maht hakkas 2024. aastal uuesti kasvama ja küündis 76 miljardi

euroni (+ 39 %). ELi programmide, eelkõige 27 kava „REPowerEU“ käsitlevat eripeatükki

sisaldava taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamine on ajendanud liikmesriike kiirendama

taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. Taastuvenergia toetuste maht jäi siiski 12 % võrra

allapoole oma varasemate aastate keskmist taset (86 miljardit eurot aastatel 2015–2019).

Toetused suurenesid märkimisväärselt teatavate taastuvenergiakandjate puhul, kuid vähenesid

samas oluliselt kõigi fossiilenergiakandjate puhul. Vesinikutoetuste maht suurenes

7 Kõik selle uuringu rahalised väärtused on esitatud eurodes ja 2024. aasta hindades. Varasemate väljaannete

näitajaid on vastavalt inflatsioonile kohandatud.

2023. aastaga võrreldes kolm korda ja 2022. aastaga võrreldes neli korda ning bioenergia

toetuste maht oli peaaegu kaks korda suurem kui 2023. aastal.

Kõige rohkem vähenesid kivisöega seotud toetused (–37 %), millele järgnesid maagaasi (–

23 %) ja naftaga (–10 %) seotud toetused.

Mittesihtotstarbelised energiatoetused, millega eraldati rahalist toetust kõikide

energialiikide või mitme eri energialiigiga seotud energiaallikatele (joonisel „kõik

energialiigid“), moodustasid 2024. aastal peaaegu poole (48 %) energiatoetuste kogumahust

(joonis 2). Kuigi mittesihtotstarbeliste toetuste osakaal eelmise aastaga võrreldes veidi vähenes

(–2 protsendipunkti võrreldes 2023. aasta 50 %ga), jäi see siiski rohkem kui kaks korda

suuremaks varasemate aastate keskmisest osakaalust (21 %), mis kajastab seda, et

liikmesriigid andsid endiselt suures mahus ajutisi toetusi 2022. aasta kriisi mõju

leevendamiseks, hõlmates nendega enamiku energiaallikatest, tarbijakategooriatest ja

sektoritest.

Joonis 2. Peamised energiaallikad ja nende osakaal EL 27 energiatoetuste kogumahus Allikas: Enerdata, Trinomics, 2025. NB! 2024. aasta hinnanguliste summade osa on viirutatud.

Konkreetselt fossiilkütuste jaoks antud toetuste maht moodustas 2024. aastal

energiatoetuste kogumahust 28 % ehk väiksema osa kui 2023. ja 2022. aastal, mil need

näitajad olid vastavalt 34 % ja 37 %; nende toestuste osakaal jäi alla ka varasemate aastate

keskmisele osakaalule, mis oli 31 %. (joonis 3). Taastuvate energiaallikate jaoks eraldati

2024. aastal 22 % energiatoetuste kogumahust (ehk suurem osa kui 2023. ja 2022. aastal,

mil need näitajad olid vastavalt 15 % ja 17 %), kuna turuhindade langemisega seoses suurenes

vajadus dünaamilistest turupõhistest vahenditest antava rahalise toetuse järele.

Mis puudutab energiatoetuste andmise vahendeid, siis olid endiselt peamised sissetuleku- ja

hinnatoetuse meetmed, mille maht moodustas 41,5 % toetuste kogumahust (joonis 3); neile

järgnesid otsesed rahaülekanded (26,9 %) ja maksumeetmed (26 %)8.

8 RD&D – teadus-, arendus- ja tutvustamistegevus.

Joonis 3. Toetuste jaotus kategooriate kaupa (2024) Allikas: Enerdata, Trinomics, 2025

Toetused energiakandjate kaupa 2024. aastal oli enim toetatud energiakandja endiselt elekter, mille toetuseks läks

energiatoetuste kogumahust 166 miljardit eurot ehk peaaegu 45 %. Nende toetuste maht, mida

kohaldati kõigi energialiikide suhtes, ning maagaasitoetuste maht vähenesid 2024. aastal

vastavalt 59 miljardile9 ja 42 miljardile eurole (moodustades toetuste kogumahust vastavalt

17 % ja 12 %). Naftatoetuste maht jäi 2023. aastaga võrreldes samaks (st 27 miljardi euro

ehk 8 % tasemele), soojusenergia toetuste maht, mis oli 2023. aastal kasvanud pea kaks

korda, aga 2024. aastal veidi vähenes, langedes 21 miljardi euro tasemele (moodustades

toetuste kogumahust 7 %). Vesinikuga seotud toetuste maht on alates 2022. aastast

märkimisväärselt suurenenud ja 2024. aastal eraldati nende jaoks rekordiline summa ehk

13,5 miljardit eurot (toetuste kogusummast 3 %).

9 Kui võtta arvesse kõiki fossiilkütuseid, on see summa ja osakaal suurem.

Toetuskategooria

Kõik energialiigid

(sh elektrienergia)

Fossiilkütused Tuumaenergia Taastuvenergia Kokku

Otsesed rahaülekanded 18.2% 3.9% 0.4% 4.4% 26.9% Maksukulutused 11.3% 12.5% 0.0% 2.2% 26.0% Sissetuleku- ja hinnatoetused 16.9% 8.9% 0.3% 15.3% 41.5% Toodete/teenuste allahindamine 0% 0.04% 0.00% 0% 0% Teadus- ja arendustegevuse eelarve 1.6% 0.1% 0.5% 0.3% 2.5% Muu 0.0% 3.0% 0.0% 0.0% 3.0%

Kokku 48% 28% 1% 22.2% 100%

Joonis 4.EL 27 energiatoetused peamiste energiakandjate kaupa aastatel 2015–2024

(miljardites eurodes 2024. aasta vääringus) Allikas: Enerdata, 2025. 2024. aasta hinnanguliste summade osa on viirutatud.

Fossiilkütuste toetuste puhul jätkus langussuundumus (joonis 5), kuid nende maht oli

endiselt 64 % võrra suurem kui varasemate ehk kriisile eelnenud aastate keskmine maht

(60 miljardit eurot)10.

Joonis 5. Fossiilkütuste toetuste maht energiakandjate kaupa (miljardites eurodes 2024. aasta

vääringus) Allikas: Enerdata, Trinomics, 2024. * „Muu“ hõlmab kõikidele fossiilkütustele ja fossiilsetest allikatest saadavale soojusele

suunatud toetusi. Joonisel esitatud andmed kajastavad ka maksukulu, mis ei ole riikide lõikes otseselt võrreldav.

10

Varasemate (kriisieelsete) aastate taseme puhul räägitakse aastate 2015–2019 keskmisest tasemest.

Fossiilkütuste toetuste maht ilma maksukulu (43 miljardit eurot) ning riigi osaluse ja

kapitalisüstide (10 miljardit eurot) summat arvestamata oli 2024. aastal 44 miljardit eurot,

moodustades toetuste kogumahust 45 %.

Joonis 6. Fossiilkütuste toetuste maht (v.a maksukulu ja riigi osaluse/kapitalisüstide osa)

energiaallikate kaupa (miljardites eurodes 2024. aasta vääringus) Allikas: Enerdata, Trinomics, 2025. * „Muu“ hõlmab kõikidele fossiilkütustele ja fossiilsetest allikatest saadavale soojusele

suunatud toetusi. Joonisel esitatud andmed kajastavad ka maksukulu, mis ei ole riikide lõikes otseselt võrreldav.

Energiaostuvõimetuse probleemi lahendamiseks antavate fossiilkütuste toetuste maht

langes 2024. aastal 1,3 miljardi euro tasemele, kuid ületas endiselt varasemate aastate11

keskmist taset, mis oli ligikaudu 980 miljonit eurot aastas.

Varustuskindluse suurendamiseks antavate fossiilkütuste toetuste maht, mis oli juba

2023. aastal langenud 15 miljardi euro tasemele, kahanes veelgi ja oli 2024. aastal 11 miljardit

eurot. Sellele vaatamata ületas nende maht oluliselt kriisieelset mahtu,12 mis oli ligikaudu

1 miljard eurot.

2024. aastal hakkas taastuvenergiaallikate toetuste maht taas kasvama ja jõudis 76 miljardi

euro tasemele, suurenedes 39 % võrreldes 2023. aastaga, mil nende toetuste maht oli langenud

madalaimale tasemele (55 miljardit eurot) alates 2015. aastast. Nende toetuste maht jäi siiski

12 % võrra väiksemaks varasemate aastate (2015–2019) keskmisest mahust, mis oli

ligikaudu 86 miljardit eurot aastas.

11

2015–2019.

12 Aastatel 2015–2017 püsisid vastavad aastased kulutused ligikaudu 300 miljoni euro tasemel. Aastatel 2018–

2021 kasvasid need kulutused ligikaudu 1,1 miljardi euro tasemele.

Joonis 7. Taastuvenergiatoetuste maht tehnoloogiavaldkondade kaupa (miljardites eurodes

2024. aasta vääringus)

Allikas: Enerdata, 2025. NB! 2024. aasta hinnanguliste summade osa on tähistatud heleda värviga.

2024. aastal suunati ülekaalukalt suurim osa taastuvenergiatoetuste kogumahust (39 %

ehk hinnanguliselt 30 miljardit eurot) päikeseenergia valdkonda, millele järgnesid

bioenergia (20 % ehk hinnanguliselt 15 miljardit eurot) ja tuuleenergia (12 % ehk

hinnanguliselt 9 miljardit eurot) valdkond (joonis 8). 2024. aastal suurenes toetuste maht

kõigi peamiste taastuvate energiaallikate valdkonnas: tuuleenergia puhul 75 %,

päikeseenergia puhul 19 % ja kõigi muude allikate (bioenergia, hüdroenergia, muu

taastuvenergia liik / mitu taastuvenergia liiki) puhul kokku 51 %. Võrreldes varasema viie aasta

(2015–2019) keskmise tasemega vähenes kõigi taastuvate energiaallikate toetuste maht 12 %

(päikeseenergia) kuni 53 % (tuuleenergia), kui arvata välja mitme taastuvenergia liigi jaoks

mõeldud toetused (+ 132 %).

Joonis 8. Taastuvenergiatoetuste maht vahendite kaupa (miljardites eurodes 2024. aasta vääringus)

Allikas: Enerdata, 2025. NB! 2024. aasta hinnanguliste summade osa on tähistatud heleda värviga.

Taastuvenergiatehnoloogia eri liike toetati liikmesriikide lõikes väga erinevas mahus, vastavalt

liikmesriikide energiapoliitika prioriteetidele ja kohalikule taastuvate energiaallikate

kasutamise potentsiaalile (joonis 10). Kui suurema päikesekiirguse tihedusega riikides, nagu

Malta, Kreeka, Küpros, Itaalia ja Hispaania, suunati toetused eelkõige päikeseenergia

valdkonda, siis suurema metsapindalaga riikides, nagu Horvaatia, Soome ja Rootsi, pigem

bioenergia valdkonda. Poolas ja Belgias moodustasid taastuvenergia toetuste mahust olulise

osa tuuleenergia (meretuuleenergia) valdkonnaga seotud toetused. Sellistes riikides nagu

Saksamaa, Prantsusmaa, Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia ja Läti eelistati teha kulutusi

tasakaalustatult ja tehnoloogianeutraalselt, hõlmates eri liiki taastuvenergiaallikad.

Joonis 9. Liikmesriikide taastuvenergiatoetuste jagunemine tehnoloogiavaldkondade kaupa (%) Allikas: Enerdata, Trinomics, 2025

Toetused majanduseesmärkide kaupa Alates 2021. aastast on peamised majanduslikul eesmärgil antavad toetused olnud

energianõudlust soodustavad toetused, mille maht oli 2024. aastal 163 miljardit eurot

(moodustades 48 % toetuste kogumahust). Selliste toetuste eesmärk on vähendada

energiatarbimise kulusid näiteks energiatoodete suhtes madalamate maksumäärade

kohaldamise või otsese hinnatoetuse andmise abil.

Joonis 10. Energiatoetuste maht majanduseesmärkide kaupa (miljardites eurodes 2024. aasta

vääringus) Allikas: Enerdata, Trinomics, 2025. NB! 2024. aasta hinnanguliste summade osa on viirutatud.

Energianõudlust soodustavad fossiilkütuste toetused moodustasid aastatel 2015–

2024 fossiilkütuste toetuste kogumahust 63–75 % (joonis 11).

Joonis 11. EL 27 fossiilkütuste toetused eesmärkide kaupa Allikas: Enerdata, Trinomics, 2025. NB! 2023. aasta hinnanguliste summade osa on viirutatud.

2022. aasta energiakriisiga seotud toetused Energiahindade tõus, mille tõi kaasa majanduse lühiajaline taastumine pärast COVID-19

pandeemiat 2021. aastal, ning energiakriis, mille põhjustas Venemaa täiemahuline sissetung

Ukrainasse 2022. aastal, sundis komisjoni ja liikmesriike meetmeid võtma. Lisaks ELi tasandi

poliitikameetmete rakendamisele võeti igas liikmesriigis vastu riiklikud erimeetmed, et kaitsta

oma kodanikke ja majandust energiahindade tõusu ja hinnavolatiilsuse mõju eest. Pärast seda,

kui hinnad hakkasid 2023. ja 2024. aastal uuesti langema, on kriisitoetuste maht

märkimisväärselt vähenenud (98 miljardi euro tasemele ehk –38 %) ning enamik

kriisimeetmetest on nüüdseks järk-järgult kaotatud.

Joonis 12. Struktuursed ja energiakriisiga seotud toetusmeetmed; kriisitoetuste osakaal

energiatoetuste kogumahus Allikas: Enerdata, Trinomics, 2025

Toetused majandussektorite kaupa 2024. aastal kujunes energiatööstusest valdkond, millesse suunati kõige rohkem ehk

114 miljardi euro väärtuses sihtotstarbelisi toetusi (33 % kogumahust); järgmise valdkonnana

tulid kodumajapidamised (64 miljardit eurot ehk 19 %) (joonis 15). Alates 2021. aastast on

hüppeliselt suurenenud nende toetuste maht, mis on suunatud korraga mitmele

valdkonnale või siis pole suunatud ühelegi konkreetsele valdkonnale (st valdkonnaülesed

toetused); 2024. aastal küündis selliste toetuste maht 88 miljardi euroni (moodustades 26 %

toetuste kogumahust). Toetuste maht oli väiksem tööstussektorite13 ja transpordisektori puhul –

vastavalt 40 miljardit eurot (12 % kogumahust) ja 19 miljardit eurot (6 % kogumahust) – ning

kõige väiksem teenindussektori14 ja põllumajandussektori puhul – vastavalt 9 miljardit eurot

(3 % kogumahust) ja 7 miljardit eurot (2 % kogumahust).

Joonis 13. Energiatoetuste maht majandussektorite kaupa (miljardites eurodes 2024. aasta

vääringus) Allikas: Enerdata, 2025. NB! 2024. aasta hinnanguliste summade osa on tähistatud heleda värviga.

13

Tööstussektori puhul on hõlmatud töötlev tööstus, mäetööstus ja ehitus.

14 Teenindussektori puhul on hõlmatud nii avaliku kui ka erasektori teenused.

Toetused keskkonnamõju järgi Käesoleva aruande eesmärk on ka anda põhjalik hinnang energiatoetuste keskkonnamõjule

ELis. Sellega seoses lähtutakse järgmisest määratlusest.

Energiatoetused on keskkonnakahjulikud, kui nendest tulenev hinna või kulude vähenemine

stimuleerib märkimisväärselt suurema negatiivse keskkonnamõjuga energiaallikate pakkumise

ja/või kasutamise jätkamist või suurendamist15.

Enamik 2024. aasta energiatoetustest (väärtuses 230 miljardit eurot, mis moodustab toetuste

kogumahust 68 %) liigitati keskkonnale mittekahjulikeks energiatoetusteks.

Keskkonnakahjulike energiatoetuste rahaline maht oli hinnanguliselt 110 miljardit eurot

(mis moodustas 32 % toetuste kogumahust)16 (joonis 14). Keskkonnale mittekahjulike

energiatoetuste osakaal kasvas 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes 10 %.Samal ajal vähenes

keskkonnakahjulike energiatoetuste osakaal 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes 26 %, st

kiiremini kui energiatoetuste kogumaht, mis vähenes 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes 5 %.

Suurim osa keskkonnakahjulikest energiatoetustest (81 %, 89 miljardit eurot) anti

fossiilkütuste valdkonnale, millele järgnesid toetused kategooriale „kõik energialiigid“

(15 %)17; samal ajal eraldati elektrienergia jaoks 3 % ja soojusenergia tootmiseks alla 1 %

toetuste mahust18.

15

Mõiste „märkimisväärselt suurem negatiivne keskkonnamõju“ on kooskõlas ELi taksonoomiamäärusega ja

kohandatud energiasektorile, keskendudes kõnealuse määruse kahele kliimaga seotud keskkonnaeesmärgile,

nimelt i) kliimamuutuste leevendamisele ja ii) kliimamuutustega kohanemisele. Taustauuringus keskenduti

energiatoetustele, kuid energiatoetuste keskkonnamõju kõigi kuue keskkonnaeesmärgi suhtes hindamist ei

peetud võimalikuks, kuna see eeldaks juhtumipõhist analüüsi.

16 Sellest 17 miljardit eurot on 2023. aasta andmetel põhinev hinnanguline summa.

17 Kui energiatoetused ei olnud suunatud ühelegi konkreetsele energiakandjale (see tähendab kuulusid

kategooriasse „kõik energialiigid“), tehti keskkonnakahjulike toetuste osa kindlaks, kasutades fossiilkütuste

osakaalu asjaomase liikmesriigi energiaallikate jaotuses (väljendatud protsendina), tuginedes Eurostati

2022. aasta andmetele (andmekogum [nrg_bal_c]). 18

Valdav osa elektrienergia toetustest loetakse kahjutuks. Erandiks on toetused, mis on selgelt seotud fossiilset

päritolu kütustest toodetud elektrienergiaga.

Joonis 14. Energiatoetuste maht keskkonnamõju järgi (miljardites eurodes 2024. aasta vääringus) Allikas: Enerdata, Trinomics, 2025. NB! 2024. aasta hinnanguliste summade osa on viirutatud.

Fossiilkütuste toetusi käsitlevad riiklikud kavad 2024. aastal oli fossiilkütuste toetuste19 rahaline maht EL 27 peale kokku 97 miljardit eurot ja

moodustas 0,5 % ELi SKPst. Neist toetustest 39 % (mahus 38 miljardit eurot) puhul on

toetuse andmise lõppkuupäev kavandatud aastasse 2025 ja 8 % (8 miljardit eurot) puhul

aastavahemikku 2026–2030; ülejäänud 52 % (50 miljardit eurot) puhul ei ole toetuse andmise

lõppkuupäeva määratud või siis on see määratud 2030. aasta järgsesse aega (joonis 15)20.

19

Sealhulgas toetusi, mille kohta andmed puudusid ja mille hinnanguline maht oli 2023. aasta näitajate põhjal

3 miljardit eurot. 20

Analüüs põhineb 2025. aasta riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete VIII ja XV lisal ning avalikult

kättesaadavatel ajakohastatud andmetel või teadetel.

Joonis 15. Fossiilkütuste toetuste osakaal SKP ühiku kohta lõppkuupäeva seisuga ja fossiilkütuste

toetuste osakaal energiatoetuste kogumahus Allikas: Enerdata, Trinomics, 2025

Peaaegu kõik ELi liikmesriigid kavatsevad fossiilkütustest loobuda. Samas on ainult kaheksa

liikmesriiki21 väljendanud kavatsust fossiilkütuste toetused järk-järgult täielikult oma

majandusest kaotada või hakanud seda kavandama22. Konkreetsed lõppkuupäevad,

poliitikasuunad ja meetmed on endiselt määramata, nagu kinnitab liikmesriikide viimastel,

2025. aasta riiklikel energia- ja kliimaalastel eduaruannetel23 põhinev komisjoni analüüs.

Järeldused 2024. aastal vähenes energiatoetuste, sealhulgas fossiilkütustega seotud toetuste maht

2023. aastaga võrreldes vaid vähesel määral, kuid see jäi märkimisväärselt allapoole

2022. aasta ehk energiakriisi haripunkti tasemest. Toetuste maht oli varasemate aastatega

võrreldes siiski endiselt suur.

Taastuvenergiaallikatega seotud toetuste osakaal toetuste kogumahus suurenes, kuid jäi

märkimisväärselt alla varasemate aastate keskmisele tasemele, mis osutab sellele, et

taastuvenergiaallikate konkurentsivõime suureneb. Lisaks vähenes 2022. aasta kriisiga

toimetulekuks antavate ajutiste toetuste maht ja poolte fossiilkütustega seotud toetuste andmise

lõppkuupäev oli kavandatud aastasse 2025 või nende andmine oli kavas lõpetada 2030. aastaks.

Transpordi- ja naftatoetuste maht hakkas 2024. aastal taas vähenema ja langes peaaegu samale

21

Belgia, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Läti, Portugal, Prantsusmaa ja Saksamaa. 22 Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/2299 kohaselt peavad liikmesriigid esitama iga kahe aasta järel

lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade rakendamisel tehtud edusammude kohta aruande riiklikes energia-

ja kliimaalastes eduaruannetes. Riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete esitamise tähtaeg oli 15. märts

2025. 23

Kogu ELi hõlmav hinnang lõplikele ajakohastatud riiklikele energia- ja kliimakavadele „Liidu 2030. aasta

energia- ja kliimaeesmärkide saavutamine“, Brüssel, 27.5.2025, COM(2025) 274 final.

tasemele, nagu see oli olnud 2021. aastal. Keskkonnakahjuliku energia toetuste osakaal

vähenes ja keskkonnale mittekahjuliku energia toetuste osakaal samal ajal suurenes.

Vaatamata mõnele positiivsele suundumusele, jäi fossiilkütuste toetuste maht märkimisväärselt

suuremaks varasemate aastate keskmisest mahust24 ning mittesihtotstarbeliste toetuste osakaal

oli endiselt suur. Lisaks ei kasutatud energiatarbimise toetamiseks mõeldud fossiilkütuste

toetusi, mille maht moodustab enamiku fossiilkütuste toetuste mahust, konkreetselt

energiaostuvõimetuse, varustuskindluse või konkurentsivõimega seotud probleemide

lahendamiseks.

Oluline on märkida, et 2024. aastal ei täheldatud edusamme seoses fossiilkütuste järkjärgulise

kasutuselt kõrvaldamise riiklike kavadega. Fossiilkütuste toetuste järkjärgulise kaotamise

kohustuse võtnud riikide arv oli 2023. aastaga võrreldes sama. Konkreetsed lõpptähtajad,

poliitikasuunad ja meetmed olid kindlaks määramata ka nende liikmesriikide puhul, kes on

võtnud kohustuse fossiilkütuste kasutamine järk-järgult lõpetada. Seega peavad liikmesriigid

tegema selles valdkonnas veel palju täiendavaid jõupingutusi, et EL saaks saavutada oma

poliitikaeesmärgi kaotada järk-järgult fossiilkütuste toetused ja muuta Euroopa 2050. aastaks

kliimaneutraalseks.

Fossiilkütuste toetuste reformimine, vähendamine ja lõpuks nende kaotamine on seatud

Euroopa Komisjoni prioriteediks kooskõlas Pariisi kokkuleppest, Euroopa kliimamäärusest ja

kaheksandast keskkonnaalasest tegevusprogrammist tulenevate ELi kohustustega. President

von der Leyen andis nii energeetika ja elamumajanduse volinikule kui ka kliima, nullnetoheite

ja puhta majanduskasvu volinikule saadetud missioonikirjas neile volituse luua raamistik

fossiilkütuste toetuste edasiseks vähendamiseks ja järkjärguliseks kaotamiseks25.

Nagu on märgitud teatises „AccelerateEU“,26 võib 2026. aasta konflikt Lähis-Idas nõuda

täiendavaid õigeaegseid, sihipäraseid ja ajutisi meetmeid, et kaitsta kõige haavatavamas

olukorras tarbijaid, kiirendada üleminekut puhtale energiale ja elektrifitseerimist ning kaitsta

Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Lühiajalised toetusmeetmed ei tohi aga takistada

saavutamast pikaajalist eesmärki kaotada järk-järgult fossiilkütuste toetused27.

Sellest tulenevalt kavatseb komisjon võtta 2026. aasta lõpuks vastu ettepaneku energialiidu ja

kliimameetmete juhtimise ajakohastamise kohta, mis käsitleb ka fossiilkütuste toetuste

järkjärgulist kaotamist28.

24

2015.–2019. aasta keskmine, st keskmine, mis kehtis enne COVID-19 pandeemiat ja Venemaa Ukraina-

vastast agressioonisõda, mis mõjutasid energiahindu ebatüüpilisel viisil ja muutsid need seega analüüsi jaoks

vähem representatiivseks.

25 Missioonikiri energeetika ja elamumajanduse volinik Dan Jørgensenile; eab354d1-64d2-450f-8ed4-

eb3d42661974_en.

26 COM (2026) 370 final, 22.4.2026.

27 Vt soovitused teatises „2025. aasta Euroopa poolaasta kevadpakett“ (4.6.2025, COM(2025) 200 final).

28 Euroopa Komisjoni 2026. aasta tööprogramm, I lisa „Uued algatused“, 8. algatus. Komisjoni 2026. aasta

tööprogramm – Euroopa Komisjon.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 17.9.2026 COM(2026) 472 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

energiatoetuste kohta ELis

Olulised märkused metoodika kohta

Käesolevas aruandes tuginetakse komisjoni tellimusel läbi viidud välisuuringu1 tulemustele.

See uuring põhineb toetusmeetmete loetelul, mis koostati alt-üles-lähenemisviisi järgides,

kogudes teabe liikmesriikide eelarvedokumentidest ja aruannetest. Riiklikud toetusi käsitlevad

andmed agregeeriti ELi tasandil ning neid täiendati Euroopa ja rahvusvahelistele

institutsioonidele kuuluvate tunnustatud erialaste andmebaaside andmetega2. Kui 2024. aasta

andmed ei olnud täielikult kättesaadavad või kinnitatud, kasutati 2023. aasta andmetel

põhinevaid hinnangulisi näitajaid3. Nagu ka käesoleva aruande eelmiste väljaannete puhul, oli

liikmesriikidel võimalus anda uuringus kasutatud andmete kohta tagasisidet.

Uuringu jaoks koostatud energiatoetusmeetmete loetelu andis usaldusväärset teavet energia

kasutamiseks ja tootmiseks tehtud eelarvevahendite otsese ümberpaigutamise eelarvemõju

kohta ning see on vahend, mille abil saab edendada avaliku poliitika läbipaistvust ja teha

kindlaks konkreetsed reformimist vajavad toetusmeetmed.

Hinnangulisel maksukulul (saamata jäänud tulul) põhinevad toetussummad sõltuvad

konkreetses riigis kohaldatavatest lähtetaseme maksumääradest ning eri riikide summad ei

pruugi olla omavahel otseselt võrreldavad, kuna riigipõhised lähenemisviisid võrdlusaluseks

olevate maksusüsteemide suhtes on erinevad4. Need kajastavad asjakohaselt toetusmeetmete

eelarvekulu, kuid ei sobi iseenesest sama hästi maksupõhiste toetuste keskkonna-, kliima- ja

energiamõju otseseks võrdlemiseks riikide vahel, sealhulgas fossiilkütustega seotud

stimuleeriva mõju võrdlemiseks5. Seetõttu esitatakse käesolevas aruandes fossiilkütuste

toetuste summad ka ilma maksukulusid hõlmamata. Tegelike energia- ja CO2 heite maksu

määrade analüüsimiseks on vaja teha täiendavat tööd, et täiustada meetmete loetelul põhinevat

lähenemisviisi ja suurendada maksudega seotud meetmete võrreldavust6.

Metoodikast tulenevate probleemide tõttu ei ole käsitletud kaudseid toetusi: puudub meetod

nende kaudsete toetustega seotud keskkonna- ja muu mõjuga kaasnevate negatiivsest

sotsiaalsetest ja kliimaga mitteseotud tagajärgedest tulenevate väliste kulude põhjalikuks,

usaldusväärseks ja võrdlevaks hindamiseks.

1 Uuring energiatoetuste ja muude riigi sekkumismeetmete kohta Euroopa Liidus, 2025. aasta väljaanne,

Enerdata-Trinomics.

2 Käesolev aruanne puudutab energiatoetusi. Esitatud teavet ja analüüsi ei tohiks tõlgendada riigiabi

käsitlevana. Riigiabi käsitlevad andmed on kättesaadavad riigiabi tulemustabeli kaudu.

3 Summa 34 miljardit eurot, mis moodustab 10 % toetuste kogumahust, põhineb kõigi toetuskategooriate kohta

käivatel hinnangutel.

4 Tulenevalt erinevatest maksumäärade lähtetasemetest ja erinevustest maksupoliitikas on maksukulude

arvestuslik mõju eri riikides erinev.

5 Riigis, kus lähtetaseme maksud on suuremad, kuid kus tehakse märkimisväärseid maksuvabastusi, võib

saamata jäänud maksutulu summa ja seega energiatoetuste arvestuslik maht olla oluliselt suurem, kuigi seal

võidakse maksta fossiilkütuste eest rohkem kui riigis, kus maksumäärad on küll madalamad, ent kus

maksuvabastusi tehakse vähem või ei tehta üldse, millest tingituna on saamata jäänud maksutulu summa ja

seega ka fossiilkütuste toetuste arvestuslik maht väiksem, kuigi seal stimuleeritakse fossiilkütuste tarbimist

rohkem.

6 Praegu tehakse rahvusvaheliste foorumite (nt OECD) raames ja ELis ettevalmistusi aruteluks selle üle, kuidas

saaks parandada eelkõige maksudega seotud toetuste määratlemise ja võrdlemise metoodikat.

Selle aasta aruande puhul on esimest korda hõlmatud riigi osaluse ja kapitalisüstide kategooria,

kuna nende tähtsus on alates 2022. aasta energiakriisist suurenenud. Läbipaistvuse huvides on

toetusesummad esitatud ka ilma nende uute kategooriate summasid hõlmamata.