From: Mariann Saaliste - HTM [email protected] Subject: Vs: KBFI seaduse arutelu [Kohalviibimisega]

Date: 1. September 2026 at 16:58 To: Martti Raidal [email protected], Renno Veinthal - HTM [email protected] Cc: Kairi Värv - HTM [email protected], Katrin Kiisler - HTM [email protected], urmas.nagel [email protected]

Suur tänu tagasiside eest.

Meie reedene kohtumine oli planeeritud vastavalt suvel kokkulepitule aruteluks KBFI seaduse väljatöötamiskavatsuse üle. Leppisime kokku, et KBFI töötab läbi väljatöötamiskavatsuse ja saadab meile kirjalikud ettepanekud ja täiendused, mida saame koos arutada. Kuna seaduse väljatöötamiskavatsuse kohta ettepanekuid ei tulnud, siis pole ka kohtumise vajalikkus üheselt selge.

Teie kirjast selgus, et KBFI ei pea seaduse muutmist enam vajalikuks ning Haridus- ja Teadusministeerium on valmis töö seaduse ettevalmistamisel ka lõpetama.

Siiski peame märkima, et hetkel puudub nii teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses kui ka KBFI enda seaduses alus KBFI-ga halduslepingu sõlmimiseks. Haldusmenetluse seaduse kohaselt on halduslepingu sõlmimiseks vajalik volitusnorm, kuid erinevalt ülikoolidest KBFI kohta sellist alust seaduses ei ole. Seega kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole meil võimalik halduslepingu osas läbi rääkida. Halduslepingu sõlmimise võimaluse loomine eeldab seaduse muutmist, mida me ka soovime teha, võttes arvesse asjaolu, et seadus vajab kaasajastamist ka muudel põhjustel.

Mis puudutab Riigikogus kultuurikomisjonis arutatut, siis pärast arutelude toimumist võttis Riigikogu vastu riigieelarve baasseaduse muudatuse, millega korrastati projektipõhise toetuse, tegevustoetuse ja sotsiaaltoetuse andmise aluseid. Selle kohaselt peab ka igasuguse sihttoetuse andmise alus ja tingimused olema sätestatud seaduses või valitsuse/ministri määruses. Kuna KBFI jaoks on olemas oma seadus, ei pea HTM otstarbekaks selle kõrvale luua ainult KBFI jaoks uut ministri määrust, millega oleks KBFI- le võimalik anda täiendavat sihttoetust. Kui teil on ettepanekuid, millise kehtiva seaduse sätte alusel on meil võimalik KBFI-ga haldusleping sõlmida, siis need on oodatud kirjalikult, et saaksime neid analüüsida ja edaspidi arutada.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku reedeks planeeritud kohtumine edasi lükata, kuni meil on arutamiseks KBFI ettepanekud.

Lugupidamisega

Mariann Saaliste nõunik Haridus- ja Teadusministeerium tel 7350214 |

Saatja: Martti Raidal <[email protected]> Saadetud: esmaspäev, 31. august 2026 12:34 Adressaat: Renno Veinthal - HTM <[email protected]>; HM - HTM <[email protected]> Koopia: Kairi Värv - HTM <[email protected]>; Katrin Kiisler - HTM <[email protected]>; urmas.nagel <[email protected]>; Mariann Saaliste - HTM <[email protected]>; Kristian Sülluste <[email protected]>; Raivo Stern <[email protected]>; Anne Kahru <[email protected]>; Kaja Kasemets <[email protected]> Teema: Re: KBFI seaduse arutelu [Kohalviibimisega]  

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!

Saadan KBFI seisukohad reedeseks koosolekuks.

Lugupidamisega,  --------------- Martti Raidal NICPB Ravala 10, 10143 Tallinn Estonia mob. +372 5164854 [email protected]

On 31. Aug 2026, at 09:43, Mariann Saaliste - HTM <[email protected]> wrote:

Arutame KBFI seaduse väljatöötamiskavatsust ja KBFI poolset kirjalikku sisendit.  Palume KBFI-lt kirjalikku sisendit hiljemalt homseks, 01.09.2026, et meil jääks aega sellega tutvuda.

From: Mariann Saaliste - HTM [email protected] Subject: Vs: KBFI seaduse arutelu [Kohalviibimisega]

Date: 1. September 2026 at 16:58 To: Martti Raidal [email protected], Renno Veinthal - HTM [email protected] Cc: Kairi Värv - HTM [email protected], Katrin Kiisler - HTM [email protected], urmas.nagel [email protected]

Suur tänu tagasiside eest.

Meie reedene kohtumine oli planeeritud vastavalt suvel kokkulepitule aruteluks KBFI seaduse väljatöötamiskavatsuse üle. Leppisime kokku, et KBFI töötab läbi väljatöötamiskavatsuse ja saadab meile kirjalikud ettepanekud ja täiendused, mida saame koos arutada. Kuna seaduse väljatöötamiskavatsuse kohta ettepanekuid ei tulnud, siis pole ka kohtumise vajalikkus üheselt selge.

Teie kirjast selgus, et KBFI ei pea seaduse muutmist enam vajalikuks ning Haridus- ja Teadusministeerium on valmis töö seaduse ettevalmistamisel ka lõpetama.

Siiski peame märkima, et hetkel puudub nii teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses kui ka KBFI enda seaduses alus KBFI-ga halduslepingu sõlmimiseks. Haldusmenetluse seaduse kohaselt on halduslepingu sõlmimiseks vajalik volitusnorm, kuid erinevalt ülikoolidest KBFI kohta sellist alust seaduses ei ole. Seega kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole meil võimalik halduslepingu osas läbi rääkida. Halduslepingu sõlmimise võimaluse loomine eeldab seaduse muutmist, mida me ka soovime teha, võttes arvesse asjaolu, et seadus vajab kaasajastamist ka muudel põhjustel.

Mis puudutab Riigikogus kultuurikomisjonis arutatut, siis pärast arutelude toimumist võttis Riigikogu vastu riigieelarve baasseaduse muudatuse, millega korrastati projektipõhise toetuse, tegevustoetuse ja sotsiaaltoetuse andmise aluseid. Selle kohaselt peab ka igasuguse sihttoetuse andmise alus ja tingimused olema sätestatud seaduses või valitsuse/ministri määruses. Kuna KBFI jaoks on olemas oma seadus, ei pea HTM otstarbekaks selle kõrvale luua ainult KBFI jaoks uut ministri määrust, millega oleks KBFI- le võimalik anda täiendavat sihttoetust. Kui teil on ettepanekuid, millise kehtiva seaduse sätte alusel on meil võimalik KBFI-ga haldusleping sõlmida, siis need on oodatud kirjalikult, et saaksime neid analüüsida ja edaspidi arutada.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku reedeks planeeritud kohtumine edasi lükata, kuni meil on arutamiseks KBFI ettepanekud.

Lugupidamisega

Mariann Saaliste nõunik Haridus- ja Teadusministeerium tel 7350214 |

Saatja: Martti Raidal <[email protected]> Saadetud: esmaspäev, 31. august 2026 12:34 Adressaat: Renno Veinthal - HTM <[email protected]>; HM - HTM <[email protected]> Koopia: Kairi Värv - HTM <[email protected]>; Katrin Kiisler - HTM <[email protected]>; urmas.nagel <[email protected]>; Mariann Saaliste - HTM <[email protected]>; Kristian Sülluste <[email protected]>; Raivo Stern <[email protected]>; Anne Kahru <[email protected]>; Kaja Kasemets <[email protected]> Teema: Re: KBFI seaduse arutelu [Kohalviibimisega]  

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!

Saadan KBFI seisukohad reedeseks koosolekuks.

Lugupidamisega,  --------------- Martti Raidal NICPB Ravala 10, 10143 Tallinn Estonia mob. +372 5164854 [email protected]

On 31. Aug 2026, at 09:43, Mariann Saaliste - HTM <[email protected]> wrote:

Arutame KBFI seaduse väljatöötamiskavatsust ja KBFI poolset kirjalikku sisendit.  Palume KBFI-lt kirjalikku sisendit hiljemalt homseks, 01.09.2026, et meil jääks aega sellega tutvuda.

Akadeemia tee 23 Telefon +372 505 3748 IBAN EE902200221001135465

12618 TALLINN E-post: [email protected] K/M kohuslane EE100518544

Registrikood 74000257 Internet. www.kbfi.ee Tehingupartneri nr 611201

Kultuurikomisjon

[email protected]

17.09.2026 nr 7-7/59/2026

KBFI rahastamisest TAIKS-i alusel ja KBFI riigieelarveline tegevustoetus

Austatud kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna ja kultuurikomisjoni liikmed

1. Sissejuhatus. Eesti teadusmaastikul on viimase kümnendi jooksul toimunud mitu teaduse

rahastamise reformi, mis on oluliselt muutnud teadusasutuste rahastamise loogikat. Reformide sisu

on olnud minna teadusasutuste rahastamiselt (sihtfinantseering (SF), institutsionaalne uurimistoetus

(IUT)) üle personaalsetele uurimistoetustele (PUT) ja asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusele

(endine baasfinantseerimine). Nende reformidega on Eesti ainus avalik-õiguslik teadusasutus KBFI

sattunud seisu, kus asutust tuleb ülal pidada valdavalt konkurentsipõhistest vahenditest. Riiklik

püsirahastus seadusega pandud ülesannete täitmiseks on selgelt ebapiisav.

2. Lahendamist vajav põhiprobleem. Mis probleemi me lahendame? KBFI ülesanded on sõnastatud

KBFI seaduse §-s 3 ja täiendatud KBFI põhikirjas. KBFI põhiprobleem on jätkusuutliku, stabiilse ja

planeeritava rahastamise ebapiisavus. Seetõttu on muutunud küsitavaks KBFI jätkusuutlikkus ja

võime täita talle seadusega pandud ülesandeid. Grandipõhine rahastamine ei võimalda planeerimist

ega pikaajalisi strateegilisi otsuseid. TAIKS-i alusel eraldatav asutuse teadus- ja arendustegevuse

toetus (endine baasfinantseerimine) katab 2025. aastal ligikaudu 10% KBFI eelarvest ja on väiksem

KBFI ülalpidamiskuludest. See on akuutne probleem, mis tuleb lahendada kohe! Kõik muud

probleemid on sellega võrreldes teisejärgulised. Näiteks KBFI juhtimisstruktuur toimib ega takista

kuidagi asutuse läbipaistvat ja tõhusat juhtimist.

3. Lühike perspektiiv – kultuurikomisjonis kokkulepitud KBFI rahastamine TAIKS-i sätete alusel.

Eelkirjeldatud probleemistikku arutati Riigikogu kultuurikomisjoni 18.03.2025 ja 19.05.2025

istungitel. Lepiti kokku, et KBFI ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse (UTKK) rahastamise

probleemid lahendatakse TAIKS-i sätete alusel, näiteks sihttoetuste raames. Selle pakkus välja HTM

ja KBFI nõustus sellega. See on konsensuslik kokkulepe ja see on fikseeritud kultuurikomisjoni

protokollides. See lahendaks KBFI rahastamise kõige valulisemad probleemid lühikeses vaates.

KBFI on korduvalt võtnud ühendust HTM-iga, et kultuurikomisjonis kokkulepitut täita. 19.03.2026

toimus HTM-i ja KBFI juhtkondade koosolek, kus lepiti kokku, et KBFI esitab KBFI sihtteemad

rahastamiseks ja HTM leiab selleks raha. 10.06.2026 toimunud KBFI ja HTM-i juhtkondade

koosolekul muutis HTM oma eelnevat seisukohta. HTM-i esindajad väitsid, et KBFI-d ei saa erinevatel

põhjustel riigieelarvest üldse rahastada. 01.09.2026 saime e-kirja HTM-ist, mis esitab sellekohased

juriidilised seisukohad (e-kiri on lisatud). HTM-i arvates eeldab TAIKS-i alusel KBFI-le sihttoetuse

andmine seaduses või määruses sätestatud alust ja tingimusi ning HTM ei pea otstarbekaks ainult

KBFI jaoks ministri määrust kehtestada. Palume sellele seisukohale juriidilist hinnangut, eelkõige

küsimuses, kas 2025. aasta riigieelarve seaduse muudatus piirab TAIKS § 23 alusel sihttoetuse

andmist.

4. Pikk perspektiiv – KBFI rahastamine sarnaselt teiste avalik-õiguslike asutustega. KBFI on oma

sektoris, avalik-õiguslike teadusasutuste sektoris, praegu ainus teadusasutus Eestis. KBFI on ainus

avalik-õiguslik teadus- ja arendusasutus Eestis, millele ei ole loodud avalik-õiguslike ülikoolidega

võrreldavat institutsionaalse rahastamise mehhanismi. KBFI pikaaegse stabiilse rahastamise

lahendaks püsiv institutsionaalne riigieelarveline rahastamine, sealhulgas halduslepingu alusel nagu

ülikoolide ja ERR-i puhul või muu seaduses sätestatud rahastusmehhanismi alusel nagu rahvusooperi

ja teiste avalik-õiguslike asutuste puhul.

KBFI on korduvalt pöördunud HTM-i poole palvega viia KBFI rahastamine samadele alustele teiste

avalik-õiguslike asutustega ja sõlmida KBFI-ga haldusleping. HTM väidab, et Eesti Vabariigi

seadused seda ei luba. Selgitus on samas 01.09.2026 saadetud e-mailis. Palume sellele seisukohale

juriidilist analüüsi. Kui tõepoolest Eesti Vabariigi seadused ei võimalda rahastada seadusega loodud

KBFI-d, aga samal ajal võimaldavad rahastada teisi avalik-õiguslikke asutusi ja UTKK-d, siis tuleb

seadusandlus muuta kooskõlaliseks.

5. HTMi seisukohtade analüüs. HTM-i seisukohad KBFI rahastamise asjus nii TAIKSi kui ka

halduslepingu raames laekusid KBFI-sse 01.09.2026 e-mailiga. HTM on algatanud KBFI seaduse

muutmise VTK ja sõnastanud selles erinevaid lahendamist vajavaid probleeme. KBFI ees seisvaid

akuutseid rahastamis- ja jätkusuutlikkuse probleeme ei tohiks siduda pika VTK menetlusega, kui neid

saab lahendada kehtiva õiguse alusel viivitamata või kiireloomulise piiratud õigusmuudatusega

(HÕNTE § 1 lg 2 p 1). VTK-ga sidumine tähendab lahenduste lükkamist aastate taha, kuid KBFI

probleemid on kiireloomulised.

KBFI leiab, et KBFI mitterahastamise põhjendamine juriidiliste nüanssidega ei ole õige. KBFI

rahastamise lahenduse leidmiseks tuleks keskenduda küsimusele, millisel viisil on rahastamine

võimalik, mitte põhjustele, miks üks või teine lahendus ei ole võimalik.

HTM-i 01.09.2026 e-mail sisaldab läbisegi erineva sisuga väiteid:

1. Valikulised õiguslikud väited jättes käsitlemata teised teadaolevad võimalused.

2. Õiguslike väidete vaieldavad tõlgendused.

3. Teaduspoliitilised otsused stiilis „HTM ei pea otstarbekaks teha ministri määrust.“

Nende kolme faktori koostoimes on HTM kujundanud järelduse, et KBFI-d ei saagi üldse rahastada

ei TAIKS-i ega halduslepingu alusel. Samal ajal teisi asutusi saab rahastada. HTM ei paku välja

toimivat positiivset lahendust, kuidas ellu viia kultuurikomisjonis saavutatud konsensuslikku

kokkulepet lahendada KBFI rahastamisprobleem sihttoetustega. See on kiireloomuline probleem,

mis vajab kiiret lahendust.

Meie hinnangul on KBFI-le võimalik anda riigieelarvest tegevustoetust riigieelarve seaduse §53² lg-

te 1–2 alusel, sest säte lubab ministril anda valitsemisala vahenditest tegevustoetust keskvalitsuse

juriidilisele isikule tema arengudokumentides määratud eesmärkide ja põhikirjaliste ülesannete

täitmiseks. Seda tõlgendust kinnitab ka 736 SE seletuskiri, mille järgi toetab riik avalik-õiguslike

juriidiliste isikute igapäevast toimimist ning eesmärkide ja ülesannete täitmist tegevustoetusega ning

§ 53² on mõeldud kasutamiseks ka siis, kui avalik-õigusliku juriidilise isiku eriseaduse

rahastusregulatsioon ei ole piisav. Samuti saab KBFI rahastamiseks kasutada TAIKS § 23 alusel

sihttoetust, mille eraldamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab minister määrusega. Vajaduse

korral saab sätestada KBFI püsiva tegevustoetuse täiendav alus kiireloomulise KBFI seaduse

muutmisega.

6. Kokkuvõte. KBFI rahastamisprobleem on kiireloomuline ja vajab kiiret sisulist ja õiguslikku

lahendust. Kui tõepoolest osutub, et TAIKSi rakendamisel tekib riigieelarve seadusest tulenev õiguslik

takistus, siis tuleb see takistus lahendada, mitte jätta KBFI rahastamata. Palume kultuurikomisjonilt

HTM-i seisukohtadele analüüsi ja Riigikogu-poolset lahendust kiirele probleemile.

Lugupidamisega

Martti Raidal, KBFI direktor

/allkirjastatud digitaalselt/

Lisatud: HTM-ist 01.09.2026 saabunud e-kiri HTM-i seisukohtadega KBFI rahastamise küsimustes.

Akadeemia tee 23 Telefon +372 505 3748 IBAN EE902200221001135465

12618 TALLINN E-post: [email protected] K/M kohuslane EE100518544

Registrikood 74000257 Internet. www.kbfi.ee Tehingupartneri nr 611201

Kultuurikomisjon

[email protected]

17.09.2026 nr 7-7/59/2026

KBFI rahastamisest TAIKS-i alusel ja KBFI riigieelarveline tegevustoetus

Austatud kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna ja kultuurikomisjoni liikmed

1. Sissejuhatus. Eesti teadusmaastikul on viimase kümnendi jooksul toimunud mitu teaduse

rahastamise reformi, mis on oluliselt muutnud teadusasutuste rahastamise loogikat. Reformide sisu

on olnud minna teadusasutuste rahastamiselt (sihtfinantseering (SF), institutsionaalne uurimistoetus

(IUT)) üle personaalsetele uurimistoetustele (PUT) ja asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusele

(endine baasfinantseerimine). Nende reformidega on Eesti ainus avalik-õiguslik teadusasutus KBFI

sattunud seisu, kus asutust tuleb ülal pidada valdavalt konkurentsipõhistest vahenditest. Riiklik

püsirahastus seadusega pandud ülesannete täitmiseks on selgelt ebapiisav.

2. Lahendamist vajav põhiprobleem. Mis probleemi me lahendame? KBFI ülesanded on sõnastatud

KBFI seaduse §-s 3 ja täiendatud KBFI põhikirjas. KBFI põhiprobleem on jätkusuutliku, stabiilse ja

planeeritava rahastamise ebapiisavus. Seetõttu on muutunud küsitavaks KBFI jätkusuutlikkus ja

võime täita talle seadusega pandud ülesandeid. Grandipõhine rahastamine ei võimalda planeerimist

ega pikaajalisi strateegilisi otsuseid. TAIKS-i alusel eraldatav asutuse teadus- ja arendustegevuse

toetus (endine baasfinantseerimine) katab 2025. aastal ligikaudu 10% KBFI eelarvest ja on väiksem

KBFI ülalpidamiskuludest. See on akuutne probleem, mis tuleb lahendada kohe! Kõik muud

probleemid on sellega võrreldes teisejärgulised. Näiteks KBFI juhtimisstruktuur toimib ega takista

kuidagi asutuse läbipaistvat ja tõhusat juhtimist.

3. Lühike perspektiiv – kultuurikomisjonis kokkulepitud KBFI rahastamine TAIKS-i sätete alusel.

Eelkirjeldatud probleemistikku arutati Riigikogu kultuurikomisjoni 18.03.2025 ja 19.05.2025

istungitel. Lepiti kokku, et KBFI ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse (UTKK) rahastamise

probleemid lahendatakse TAIKS-i sätete alusel, näiteks sihttoetuste raames. Selle pakkus välja HTM

ja KBFI nõustus sellega. See on konsensuslik kokkulepe ja see on fikseeritud kultuurikomisjoni

protokollides. See lahendaks KBFI rahastamise kõige valulisemad probleemid lühikeses vaates.

KBFI on korduvalt võtnud ühendust HTM-iga, et kultuurikomisjonis kokkulepitut täita. 19.03.2026

toimus HTM-i ja KBFI juhtkondade koosolek, kus lepiti kokku, et KBFI esitab KBFI sihtteemad

rahastamiseks ja HTM leiab selleks raha. 10.06.2026 toimunud KBFI ja HTM-i juhtkondade

koosolekul muutis HTM oma eelnevat seisukohta. HTM-i esindajad väitsid, et KBFI-d ei saa erinevatel

põhjustel riigieelarvest üldse rahastada. 01.09.2026 saime e-kirja HTM-ist, mis esitab sellekohased

juriidilised seisukohad (e-kiri on lisatud). HTM-i arvates eeldab TAIKS-i alusel KBFI-le sihttoetuse

andmine seaduses või määruses sätestatud alust ja tingimusi ning HTM ei pea otstarbekaks ainult

KBFI jaoks ministri määrust kehtestada. Palume sellele seisukohale juriidilist hinnangut, eelkõige

küsimuses, kas 2025. aasta riigieelarve seaduse muudatus piirab TAIKS § 23 alusel sihttoetuse

andmist.

4. Pikk perspektiiv – KBFI rahastamine sarnaselt teiste avalik-õiguslike asutustega. KBFI on oma

sektoris, avalik-õiguslike teadusasutuste sektoris, praegu ainus teadusasutus Eestis. KBFI on ainus

avalik-õiguslik teadus- ja arendusasutus Eestis, millele ei ole loodud avalik-õiguslike ülikoolidega

võrreldavat institutsionaalse rahastamise mehhanismi. KBFI pikaaegse stabiilse rahastamise

lahendaks püsiv institutsionaalne riigieelarveline rahastamine, sealhulgas halduslepingu alusel nagu

ülikoolide ja ERR-i puhul või muu seaduses sätestatud rahastusmehhanismi alusel nagu rahvusooperi

ja teiste avalik-õiguslike asutuste puhul.

KBFI on korduvalt pöördunud HTM-i poole palvega viia KBFI rahastamine samadele alustele teiste

avalik-õiguslike asutustega ja sõlmida KBFI-ga haldusleping. HTM väidab, et Eesti Vabariigi

seadused seda ei luba. Selgitus on samas 01.09.2026 saadetud e-mailis. Palume sellele seisukohale

juriidilist analüüsi. Kui tõepoolest Eesti Vabariigi seadused ei võimalda rahastada seadusega loodud

KBFI-d, aga samal ajal võimaldavad rahastada teisi avalik-õiguslikke asutusi ja UTKK-d, siis tuleb

seadusandlus muuta kooskõlaliseks.

5. HTMi seisukohtade analüüs. HTM-i seisukohad KBFI rahastamise asjus nii TAIKSi kui ka

halduslepingu raames laekusid KBFI-sse 01.09.2026 e-mailiga. HTM on algatanud KBFI seaduse

muutmise VTK ja sõnastanud selles erinevaid lahendamist vajavaid probleeme. KBFI ees seisvaid

akuutseid rahastamis- ja jätkusuutlikkuse probleeme ei tohiks siduda pika VTK menetlusega, kui neid

saab lahendada kehtiva õiguse alusel viivitamata või kiireloomulise piiratud õigusmuudatusega

(HÕNTE § 1 lg 2 p 1). VTK-ga sidumine tähendab lahenduste lükkamist aastate taha, kuid KBFI

probleemid on kiireloomulised.

KBFI leiab, et KBFI mitterahastamise põhjendamine juriidiliste nüanssidega ei ole õige. KBFI

rahastamise lahenduse leidmiseks tuleks keskenduda küsimusele, millisel viisil on rahastamine

võimalik, mitte põhjustele, miks üks või teine lahendus ei ole võimalik.

HTM-i 01.09.2026 e-mail sisaldab läbisegi erineva sisuga väiteid:

1. Valikulised õiguslikud väited jättes käsitlemata teised teadaolevad võimalused.

2. Õiguslike väidete vaieldavad tõlgendused.

3. Teaduspoliitilised otsused stiilis „HTM ei pea otstarbekaks teha ministri määrust.“

Nende kolme faktori koostoimes on HTM kujundanud järelduse, et KBFI-d ei saagi üldse rahastada

ei TAIKS-i ega halduslepingu alusel. Samal ajal teisi asutusi saab rahastada. HTM ei paku välja

toimivat positiivset lahendust, kuidas ellu viia kultuurikomisjonis saavutatud konsensuslikku

kokkulepet lahendada KBFI rahastamisprobleem sihttoetustega. See on kiireloomuline probleem,

mis vajab kiiret lahendust.

Meie hinnangul on KBFI-le võimalik anda riigieelarvest tegevustoetust riigieelarve seaduse §53² lg-

te 1–2 alusel, sest säte lubab ministril anda valitsemisala vahenditest tegevustoetust keskvalitsuse

juriidilisele isikule tema arengudokumentides määratud eesmärkide ja põhikirjaliste ülesannete

täitmiseks. Seda tõlgendust kinnitab ka 736 SE seletuskiri, mille järgi toetab riik avalik-õiguslike

juriidiliste isikute igapäevast toimimist ning eesmärkide ja ülesannete täitmist tegevustoetusega ning

§ 53² on mõeldud kasutamiseks ka siis, kui avalik-õigusliku juriidilise isiku eriseaduse

rahastusregulatsioon ei ole piisav. Samuti saab KBFI rahastamiseks kasutada TAIKS § 23 alusel

sihttoetust, mille eraldamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab minister määrusega. Vajaduse

korral saab sätestada KBFI püsiva tegevustoetuse täiendav alus kiireloomulise KBFI seaduse

muutmisega.

6. Kokkuvõte. KBFI rahastamisprobleem on kiireloomuline ja vajab kiiret sisulist ja õiguslikku

lahendust. Kui tõepoolest osutub, et TAIKSi rakendamisel tekib riigieelarve seadusest tulenev õiguslik

takistus, siis tuleb see takistus lahendada, mitte jätta KBFI rahastamata. Palume kultuurikomisjonilt

HTM-i seisukohtadele analüüsi ja Riigikogu-poolset lahendust kiirele probleemile.

Lugupidamisega

Martti Raidal, KBFI direktor

/allkirjastatud digitaalselt/

Lisatud: HTM-ist 01.09.2026 saabunud e-kiri HTM-i seisukohtadega KBFI rahastamise küsimustes.