| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 1-2/26-444/5 |
| Registreeritud | 17.09.2026 |
| Sünkroonitud | 11.10.2026 |
| Liik | Valdkondliku komisjoni arvamus |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja määrust (EL) 2020/740 seoses energiamärgistuse ja rehvide märgistamise lihtsustamisega ning nende jaoks digivõimaluste parema ärakasutamisega - SEC(2026) 565, SWD(2026) 565, SWD(2026) 566, COM(2026) 565 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
.09.2026 nr 1-2/26-444/5
ARVAMUS
Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon
Istungi kuupäev: 14.09.2026
Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Aleksei Jevgrafov, Jaak Aab, Mario
Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi
Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristiina Reinfeldt
(nõunik), Mari Tänav (nõunik), Maria Haas (konsultant), Kiia Väli (konsultant)
Kutsutud: Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna ringsuse ja finantseerimise
valdkonna juht Mihkel Krusberg
Teema: Arvamuse andmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega
muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja määrust (EL) 2020/740 seoses energiamärgistuse ja
rehvide märgistamise lihtsustamisega ning nende jaoks digivõimaluste parema
ärakasutamisega – COM(2026) 565
Ülevaade arutelust
Mihkel Krusberg selgitas, et ettepanekuga soovitakse ajakohastada energiamärgistuse ja
rehvide märgistamise nõudeid. Nii energiamärgistus kui ka rehvide märgistamine põhineb
raammäärusel, mille alusel kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega konkreetsete
tooterühmade nõuded. Ettepaneku üheks oluliseks mõjuks on Euroopa energiamärgisega
toodete andmebaasi (EPREL) rolli tugevdamine. EPREL võimaldab nii tarnijatel kui ka
tarbijatel saada teavet toodete omaduste kohta. Eesti jaoks ei kaasne ettepanekuga suuri
väljakutseid. Kuigi kõik muudatused eeldavad teatavat kohanemist, on Eestis asjaomaseid
tootjaid suhteliselt vähe ning rehvitootjaid praktiliselt ei ole. Teiste tooterühmade puhul
tegutsevad üksikud tootjad, kuid eksporditurgudel osalemiseks tuleb neil juba praegu vastata
nõuetele. M. Krusberg selgitas Eesti seisukohti. Tekkinud on kaks murekohta. Kuigi
toetatakse lahendust, mille kohaselt ei pea toodetega enam automaatselt kaasas olema
mitmekeelset paberteavet, tuleb tagada, et tarbijal oleks vajaduse korral võimalik nt
müügikohas saada vajalikku teavet ka paberkandjal. See on oluline eelkõige inimeste jaoks,
kelle digioskused on kas piiratud või kellel puudub võimalus kasutada QR-koode. Teine
küsimus on seotud turujärelevalvega. Ettepaneku kohaselt oleks võimalik EPREL-is esile tuua
juhtumid, kus mõnes liikmesriigis on tuvastatud tootega seotud puudusi. Eesti hinnangul peab
seejuures olema üheselt määratletud riiklike järelevalveasutuste roll. Samuti on oluline
tagada, et liikmesriikide käest Euroopa Komisjoni (EK) poolt kogutavad andmed ei muutuks
automaatselt aluseks mingisuguste siduvate meetmete rakendamiseks. Kuigi töögrupi
aruteludes on kinnitatud, et seda ei juhtu, peab see olema selgelt kajastatud ka õigusakti
sõnastuses. Kokkuvõttes märkis M. Krusberg, et Eestil ettepaneku suhtes olulisi vastuväiteid
ei ole. Digilahenduste laiem kasutuselevõtt on mõistlik. Digitaalne teabevahetus on muutunud
2
peamiseks suhtluskanaliks nii tootjate, tarbijate kui ka väärtusahela teiste osapoolte vahel. Nt
on jäätmekäitlejatel sageli märksa lihtsam saada vajalikku tooteteavet digitaalselt kui loota
sellele, et paberkandjal teave liigub tootega kogu väärtusahela ulatuses kaasa.
Urve Tiidus küsis, kas kavandatavad muudatused puudutavad üksnes paberkandjal oleva
dokumentatsiooni vähendamist ja elektroonilise teabe suuremat kasutamist või mõjutavad
need ka rehvide ohutuse ja kvaliteediga seotud nõudeid.
Mihkel Krusberg vastas, et muudatused ei mõjuta rehvide tehnilisi omadusi, sest
muudatused puudutavad raammäärust. Nt sõiduautode rehvide nõudeid puudutab vastav
delegeeritud akt, mille väljatöötamisse on kaasatud nii liikmesriigid kui ka huvirühmad ning
mille üle liikmesriigid lõpuks ka hääletavad. Arutusel olev ettepanek neid tehnilisi nõudeid ei
muuda. M. Krusberg lisas, et Eesti viimane seisukoht rõhutab, et Eesti hinnangul ei näe
praegune sõnastus otseselt ette EK sekkumist liikmesriikide järelevalvetegevusse, kuid jätab
selleks teatava tõlgendusruumi. Seetõttu soovib Eesti, et õigusakti tekstis oleks see punkt
selgemalt sõnastatud. Sellega väheneks oht, et sõnastust tõlgendataks erinevalt, ning riikide
järelevalves säiliks riskipõhisuse põhimõte.
Otsus
Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.
Komisjoni otsus oli konsensuslik (Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk,
Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-
Vähi).
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Reinaas
majanduskomisjoni esimees
Koostaja: Kiia Väli
631 6431 [email protected]
.09.2026 nr 1-2/26-444/5
ARVAMUS
Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon
Istungi kuupäev: 14.09.2026
Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Aleksei Jevgrafov, Jaak Aab, Mario
Kadastik, Rene Kokk, Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina
Šmigun-Vähi
Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Kristiina Reinfeldt
(nõunik), Mari Tänav (nõunik), Maria Haas (konsultant), Kiia Väli (konsultant)
Kutsutud: Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna ringsuse ja finantseerimise
valdkonna juht Mihkel Krusberg
Teema: Arvamuse andmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega
muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja määrust (EL) 2020/740 seoses energiamärgistuse ja
rehvide märgistamise lihtsustamisega ning nende jaoks digivõimaluste parema
ärakasutamisega – COM(2026) 565
Ülevaade arutelust
Mihkel Krusberg selgitas, et ettepanekuga soovitakse ajakohastada energiamärgistuse ja
rehvide märgistamise nõudeid. Nii energiamärgistus kui ka rehvide märgistamine põhineb
raammäärusel, mille alusel kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega konkreetsete
tooterühmade nõuded. Ettepaneku üheks oluliseks mõjuks on Euroopa energiamärgisega
toodete andmebaasi (EPREL) rolli tugevdamine. EPREL võimaldab nii tarnijatel kui ka
tarbijatel saada teavet toodete omaduste kohta. Eesti jaoks ei kaasne ettepanekuga suuri
väljakutseid. Kuigi kõik muudatused eeldavad teatavat kohanemist, on Eestis asjaomaseid
tootjaid suhteliselt vähe ning rehvitootjaid praktiliselt ei ole. Teiste tooterühmade puhul
tegutsevad üksikud tootjad, kuid eksporditurgudel osalemiseks tuleb neil juba praegu vastata
nõuetele. M. Krusberg selgitas Eesti seisukohti. Tekkinud on kaks murekohta. Kuigi
toetatakse lahendust, mille kohaselt ei pea toodetega enam automaatselt kaasas olema
mitmekeelset paberteavet, tuleb tagada, et tarbijal oleks vajaduse korral võimalik nt
müügikohas saada vajalikku teavet ka paberkandjal. See on oluline eelkõige inimeste jaoks,
kelle digioskused on kas piiratud või kellel puudub võimalus kasutada QR-koode. Teine
küsimus on seotud turujärelevalvega. Ettepaneku kohaselt oleks võimalik EPREL-is esile tuua
juhtumid, kus mõnes liikmesriigis on tuvastatud tootega seotud puudusi. Eesti hinnangul peab
seejuures olema üheselt määratletud riiklike järelevalveasutuste roll. Samuti on oluline
tagada, et liikmesriikide käest Euroopa Komisjoni (EK) poolt kogutavad andmed ei muutuks
automaatselt aluseks mingisuguste siduvate meetmete rakendamiseks. Kuigi töögrupi
aruteludes on kinnitatud, et seda ei juhtu, peab see olema selgelt kajastatud ka õigusakti
sõnastuses. Kokkuvõttes märkis M. Krusberg, et Eestil ettepaneku suhtes olulisi vastuväiteid
ei ole. Digilahenduste laiem kasutuselevõtt on mõistlik. Digitaalne teabevahetus on muutunud
2
peamiseks suhtluskanaliks nii tootjate, tarbijate kui ka väärtusahela teiste osapoolte vahel. Nt
on jäätmekäitlejatel sageli märksa lihtsam saada vajalikku tooteteavet digitaalselt kui loota
sellele, et paberkandjal teave liigub tootega kogu väärtusahela ulatuses kaasa.
Urve Tiidus küsis, kas kavandatavad muudatused puudutavad üksnes paberkandjal oleva
dokumentatsiooni vähendamist ja elektroonilise teabe suuremat kasutamist või mõjutavad
need ka rehvide ohutuse ja kvaliteediga seotud nõudeid.
Mihkel Krusberg vastas, et muudatused ei mõjuta rehvide tehnilisi omadusi, sest
muudatused puudutavad raammäärust. Nt sõiduautode rehvide nõudeid puudutab vastav
delegeeritud akt, mille väljatöötamisse on kaasatud nii liikmesriigid kui ka huvirühmad ning
mille üle liikmesriigid lõpuks ka hääletavad. Arutusel olev ettepanek neid tehnilisi nõudeid ei
muuda. M. Krusberg lisas, et Eesti viimane seisukoht rõhutab, et Eesti hinnangul ei näe
praegune sõnastus otseselt ette EK sekkumist liikmesriikide järelevalvetegevusse, kuid jätab
selleks teatava tõlgendusruumi. Seetõttu soovib Eesti, et õigusakti tekstis oleks see punkt
selgemalt sõnastatud. Sellega väheneks oht, et sõnastust tõlgendataks erinevalt, ning riikide
järelevalves säiliks riskipõhisuse põhimõte.
Otsus
Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.
Komisjoni otsus oli konsensuslik (Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk,
Mart Maastik, Tõnis Mölder, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-
Vähi).
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Reinaas
majanduskomisjoni esimees
Koostaja: Kiia Väli
631 6431 [email protected]