Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 10.04.2024, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: vanemprokurör Kristjan Lill

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 23231753896

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxx Xxxxxxx, xxxxxxxxxxx

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 22230200382, mille esemeks on Xxxxx

Xxxxxxx poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele tekitatud raske

tervisekahjustus.

Kriminaalmenetluse käigus esitati Xxxxx Xxxxxxx’le KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on

järgmine.

Xxxxx Xxxxxxx`t kahtlustatakse KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis

seisnes selles, et tema 27.10.2023a. kella 17.53 paiku juhtis Harju maakonnas Tallinnas

Kloostrimetsa tee 52/3 juures mootorsõidukit Mazda 3 reg. märgiga XXXXXX, liikudes mööda

Kloostrimetsa teed Pärnamäe tee poolt Lükati tee poole ning Kloostrimetsa tee 52/3 juures sooritades

peateelt vasakut pööret Kloostrimetsa tee 52/3 parklasse, ei veendunud manöövri ohutuses ning sõitis

ette peateel otse mööda Kloostrimetsa teed Lükati tee poolt Pärnamäe tee poole liikunud

mootorrattale Ducati Monster 1100/1100S reg. märgiga XXXX, mida juhtis Xxxxxx Xxxxxxx(ik:

xxxxxxxxxxx). Liiklusõnnetuse tagajärjel toimetati SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse xxxxxxx

xxxxxxxxxxxx Xxxxxx Xxxxxxx(ik: xxxxxxxxxxx).

Ekspertiisiaktiga nr XXX-XXxxxxx tuvastati Xxxxxx Xxxxxxxil 27.10.2023 xxxxxxx xxxx

vasakul kulmul, xxxxx xxxxxxxx (III aste), xxxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx koos vasaku

xxxxx vigastuse ja xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx, xxxxxx xxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxx xxxx ning

xxxxxxxxx paremast kõrvast. Xxxxxx Xxxxxxxil tuvastatud tervisekahjustused on eluohtlikud.

Liiklusõnnetus toimus pimedal ajal püsikattega tasasel korras kuival sirgel teel. Tänavavalgustus

põles. Suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h.

Liiklusõnnetus toimus, kuna Xxxxx Xxxxxxx rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid:

§ 14 lg 2 Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid,

olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju

tekitamist;

§ 16 lg 1 Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma

kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

§ 17 lg 5 p 3 Mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale

liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti;

§ 33 lg 2 p 8 Juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise

alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

Seega pani Xxxxx Xxxxxxx toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele

raske tervisekahjustus.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava

või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või

süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7

kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib

kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör leiab, et kahtlustatavale

ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega leidnud tõendamist, on õigesti

kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle toimepanemises süüdi.

Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas asjaolud, millest tulenevalt ei ole kahtlustatava süü suur

ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.

Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa

ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb ette rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad karistusmäärad näitavad, et

antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise kuriteoga ning seega on väiksem ka selle

kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et

kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta

saanud liiklusõnnetuse ja raske tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on

võrreldes tahtliku teoga väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud

isiku süü.

Kahtlustatav on temale inkrimineeritud kuriteo omaks võtnud ning avaldanud siirast kahetsust, mis

on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu ning samuti vähendab kahtlustatava süüd.

Lisaks sellele elab kahtlustatav ka ise sündmust raskelt üle, esineb xxxxxxx ning xxxxxx xxxxxxx

sõidukit juhtida, peamiselt vasakpöörde tegemise ajal. Kahtlustatav on varem kriminaalkorras

karistamata (mh puuduvad kehtivad väärteokaristused). Ka pärast juhtunut ei ole tema suhtes muid

uusi süüteomenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras

karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute (k.a liiklusalaste)

süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad

rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel

eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse

kehtivusse. Riik on isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, kahtlustatav

on oma teo keelatusest aru saanud ning siiralt kahetseb seda. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja

menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Kriminaalmenetluse kulud summas 155 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimise eest ja

kannatanu valitud esindaja kulud summas 1 509,75 on kahtlustatav valmis hüvitama.

Kannatanu Xxxxxx Xxxxxxxon sõlminud liiklusõnnetuse põhjustaja kindlustusandjaga

kompromisslepingu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kompromisslepingu tingimused on

konfidentsiaalsed, mistõttu kannatanu lepingut kriminaalasja materjalide juurde ei esitanud.

Kannatanu Xxxxxx Xxxxxxxon otsustanud, et ta ei esita hagiavaldust Xxxxx Xxxxxxx vastu

mittevaralise ega varalise kahju hüvitamiseks. Kannatanu ülekuulamisel selgitas Xxxxxx Xxxxxxx,

et liiklusõnnetuse põhjustaja suhtes tema viha ei pea. Kannatanu väljendas kahjutunnet kahtlustatava

suhtes ning on veendumusel, et juhtunu toimus kogemata ning polnud kellegi tahtlik tegevus. Lisaks

ei soovi kannatanu kahtlustatava karistamist kriminaalkorras, tema peamine soov on kahjude

hüvitamine. Prokurör on kannatanuga suhelnud telefoni teel ning selgitanud temale tema õigusi

kriminaalmenetluses, samuti KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise olemust. Suhtluse

käigus, kinnitas kannatanu prokurörile, et temal puuduvad pretensioonid kahtlustatava vastu, tema ei

soovi kahtlustatava kriminaalkorras karistamist, tema on oportuniteedi alusel menetluse lõpetamise

sisust aru saanud, seda on ta arutanud oma esindajaga ning on sellise lõpplahendusega igati nõus.

Telefoni teel kurtis kannatanu prokurörile, et harva annab vigastus veel tunda, kuid üldist olemist

hindas heaks.

Võttes arvesse kõike eelnimetatut, sealjuures kahtlustatava käitumist enne ja pärast teo toimepanemist

ning kannatanu positsiooni toimunu osas, on prokurör veendumusel, et karistusõiguslikud

sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi

viimaseks vahendiks. See tähendab seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on

tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa õigusrahu tagamiseks. Prokurör ei näe antud asjas

vajadust karistusõiguslikke sanktsioone rakendada. Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega

eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega

tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes

KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, vanemprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231753896 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

Maksta kindel summa sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides MTÜ Mondo -

80260583 arveldusarvele (mis on nähtav e-toimiku süsteemis) hiljemalt 09.07.2024

Tasuda riigile kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1664,75 sh 155 eurot (ekspertiisiga

seotud kulu) ja 1 509,75 eurot (kannatanu valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja

muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega).

3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 09.07.2024. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle

pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Puuduvad.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD plaat (27.10.2023)

sündmuskoha ja sõidukite fotodega, DVD plaat (27.10.2023) sündmuskoha täiendavate fotodega, CD

plaat 112 kõne helifailiga jätta kriminaalasja materjalide juurde.

6. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: Puuduvad

7. Kriminaalmenetluse kulud: menetluskulude hüvitamise otsustus sisaldub käesoleva määruse

resolutsiooni punktis 2.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kannatanule ja tema esindajale. Kahtlustatavale on määrus antud allkirja vastu.

10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Käesolevate kohustuste täitmine ei välista kuriteo tagajärjel kaudselt kahju saanud isikute poolt

varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu, muu hulgas on Eesti Tervisekassal õigus välja nõuda

tervisekassa poolt hüvitatud kannatanute ravikulud.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Kristjan Lill allkirjastatud digitaalselt

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: allkirjastatud digitaalselt